Projekti ISFB-32 toetusleping (EBCGA erimeede CPB-RHIB)

TOETUSLEPING

Siseministeerium, registrikoodiga 70000562, aadressiga Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab

siseministri 29. mai 2018. a käskkirja nr 1-3/56 „Siseministeeriumi protseduurireeglid

Sisejulgeolekufondi vahendite kasutamiseks“ punkti 16.1 alusel varade, planeerimise ja

tehnoloogia asekantsler Piret Lilleväli (edaspidi ministeerium), ühelt poolt ja

Sisejulgeolekufondi (edaspidi ka fond) projekti ISFB-32 „EBCGA erimeede – CPB RHIB“

(edaspidi projekt) elluviija Politsei- ja Piirivalveamet registrikoodiga 70008747, aadressiga

Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn, keda esindab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori

30. septembri 2014. a käskkirja nr 1.1-1/277 „Välispiirifondi ja Sisejulgeolekufondi vahendite

kasutamisega soetud taotluste, aruannete, lepingute ja kirjavahetuse allkirjastamiseks õiguste

andmine“ alusel peadirektori asetäitja arenduse alal Krista Aas (edaspidi toetuse saaja), teiselt

poolt,

keda nimetatakse ka eraldi pool ja koos pooled, sõlmivad toetuslepingu (edaspidi leping)

alljärgnevas:

1. ÜLDSÄTTED

Lepingu sõlmimise aluseks on:

1.1. Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. a korraldus nr 482 „Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse

määramine“, millega määrati Sisejulgeolekufondi rakendamise eest vastutavaks

asutuseks Siseministeerium;

1.2. Sisejulgeolekufondi riiklik programm aastateks 2014–2020 (heaks kiidetud Euroopa

Komisjoni 11. detsembri 2018. a otsusega C(2018)8263);

1.3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL) nr 514/2014, millega

sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö,

kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi

suhtes kohaldatavad üldsätted; 1.4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL) nr 515/2014, millega

luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning

tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ;

1.5. Euroopa Komisjoni 18. mai 2018. a teatis nr Ares(2018)2591772 „Launch of the 2018

Specific Action pledging exercise Under the Internal Security Fund (ISF) – Borders &

2

Visa for the purchase of equipment to be put at the disposal of the European Border and

Coast Guard Agency (EBCGA)“;

1.6. Toetuse saaja 22. juuni 2018. a kirjaga nr 16-78/401-1 esitatud taotlus;

1.7. siseministri 19. oktoobri 2016. a käskkirjaga nr 1-3/127 „Sisejulgeolekufondi

järelevalvekomisjoni moodustamine ja komisjoni töökorra kinnitamine“ moodustatud

Sisejulgeolekufondi järelevalvekomisjoni 2. juuli 2018. a protokoll nr 14-8.7/532-1;

1.8. Euroopa Komisjoni 3. oktoobri 2018. a teatis nr Ares(2018)5071773, millega kiideti

heaks punktis 1.6 nimetatud taotlus;

1.9. Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2018. a teatis nr Ares(2018)6583070

„Implementation of the 2018 Specific Action under ISF-Borders for the purchase of

equipment to be put at the disposal of the European Border and Coast Guard Agency

(EBCGA).“

2. LEPINGU OBJEKT

2.1. Lepinguga annab ministeerium toetuse saajale projekti eesmärkide saavutamiseks

toetust Sisejulgeolekufondist vastavalt lepingus sätestatud tingimustele.

2.2. Lepingu juurde kuuluvad lepingu allkirjastamisel lepingu lahutamatu osana järgmised

lisad:

2.2.1. Lisa 1 – Projekti tegevuskava ning tulemused;

2.2.2. Lisa 2 – Kuluaruande ja maksetaotluse vormid ning projekti eelarve;

2.2.3. Lisa 3 – Tegevusaruande vorm;

2.2.4. Lisa 4 – Kulude abikõlblikkuse reeglid;

2.2.5. Lisa 5 – Juhised embleemide ja standardvärvide kohta;

2.3. Kõik viited lepingule sisaldavad ka viiteid selle lisadele.

3. PROJEKTI RAHASTAMINE

3.1. Projekti hinnanguline abikõlblik kogukulu on 1 346 244 eurot, vastavalt lisas 2 esitatud

projekti eelarvele.

3.2. Ministeerium annab toetuse saajale projekti elluviimiseks Sisejulgeolekufondi

välispiiride ja viisade rahastamisvahendist toetust maksimaalselt 1 211 619,60 eurot,

mis võrdub 90%-ga punktis 3.1 sätestatud hinnangulisest abikõlblikust kogukulust.

3.3. Toetuse saaja on kohustatud lisama omafinantseeringuna 134 624,40 eurot, mis võrdub

10%-ga punktis 3.1 sätestatud projekti hinnangulisest abikõlblikust kogukulust.

3.4. Toetuse ja omafinantseeringu lõplik summa määratakse kindlaks vastavalt lepingu

punktile 5.

3.5. Projekti kulude abikõlblikkuse periood on 21.01.2019 kuni 30.09.2020. Projekti raames

tehtavad kulutused peavad olema tekkinud ning makstud pärast abikõlblikkuse perioodi

algust. Kulutused ei tohi tekkida pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, makseid võib

teha kuni lõpparuande esitamiseni.

3

4. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU VÄLJAMAKSMISE TINGIMUSED

4.1. Ministeerium teeb eel- ja vahemakse, arvestades järgnevat:

4.1.1. Eelmakse 900 000 eurot tehakse 14 kalendripäeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist.

4.1.2. Vahemakse 311 619,60 eurot tehakse 14 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui

ministeerium on toetuse saaja esitatud vahearuande heaks kiitnud.

4.2. Lõppmakse teeb toetuse saaja vajadusel tagasimaksena, kui lepingu punkti 4.1 kohaselt

tehtud maksete kogusumma on suurem kui heaks kiidetud projekti abikõlblikud kulud

kokku. Toetuse saaja maksab enammakstud summa ministeeriumile tagasi lepingu

punktis 4.5 näidatud kontole 30 kalendripäeva jooksul alates ministeeriumi edastatud

lõpparuande heakskiitmise kirja kättesaamisest. Ministeeriumi põhjendatud nõudmisel

teeb toetuse saaja ministeeriumile tagasikande enne lõpparuande heakskiitmist.

4.3. Ministeerium võib vajadusel ja eelarveliste vahendite olemasolul lepingu punktis 3.2

nimetatud toetuse summad välja maksta lepingu punktis 4.1 toodud proportsioonidest

ja tähtaegadest erinevalt.

4.4. Toetuse ja kaasfinantseeringu maksesummad kantakse toetuse saaja pangakontole

järgmiselt:

Panga nimi AS SEB PANK

Konto omaniku täpne nimi Rahandusministeerium

Konto number EE891010220034796011

Viitenumber 2800082310

Selgitus ISFB-32

4.5. Lepingu punktis 4.2 nimetatud enammakstud toetuse ja kaasfinantseeringu kannab

toetuse saaja ministeeriumi pangakontole järgmiselt:

4.6. Lepingu punktides 4.1 nimetatud maksed tehakse, kui ministeeriumile on eraldatud

toetuse väljamaksmiseks vajalikud vahendid. Maksete viibimisel teavitab ministeerium

sellest toetuse saajat.

5. LÕPLIKU TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU SUMMA

KINDLAKSMÄÄRAMINE

5.1. Ministeerium määrab toetuse saajale makstavad summad kindlaks punktis 6 nimetatud

heakskiidetud vahe- ja lõpparuannete aruannete alusel.

5.2. Lõplik toetus, mille ministeerium maksab toetuse saajale, on väiksem või võrdne

järgmistest summadest:

5.2.1. lepingu punktis 3.2 sätestatud toetuse maksimumsumma;

5.2.2. projekti abikõlblike kogukulude ja fondist kaasrahastamise ülemmäära (90%) korrutis;

Panga nimi AS SEB PANK

Konto omaniku täpne nimi Rahandusministeerium

Konto number EE891010220034796011

Viitenumber 2800045849

Selgitus ISFB-32

4

5.2.3. projekti abikõlblike kogukulude ja projekti käigus saadud tulude (kui neid on) vahe.

5.3. Kui projekti elluviimise kulu ületab lepingus sätestatud projekti maksumust, peab

toetuse saaja eelarves (lisa 2) toodud kulutuste tegemiseks tagama täiendavaks

omafinantseeringuks rahaliste vahendite olemasolu projekti eesmärkide elluviimiseks välja arvatud juhul, kui ministeerium teeb ettepaneku lepingu muutmiseks. Projekt,

mille eesmärgid jäävad täitmata, tunnistatakse täielikult abikõlbmatuks ning sellele

eraldatud vahendid kohustub toetuse saaja tagasi maksma.

6. ARUANNETE JA MUUDE DOKUMENTIDE ESITAMINE

6.1. Projekti vahe- ja lõpparuanded peab koostama elektrooniliselt eesti keeles ja

allkirjastama digitaalselt. Aruanne koosneb tegevus- ja kuluaruandest (lisad 2 ja 3). 6.2. Toetuse saaja esitab aruandega süstematiseeritult kõik aruandlusperioodil tekkinud

kuludokumentide ning projekti sisulise tegevusega seotud dokumentide koopiad või

loob nende kontrollimiseks infosüsteemide ligipääsuõigused lepingu punktis 11.2

nimetatud asutustele.

6.3. Toetuse saaja esitab vahearuande hiljemalt 26.08.2019.

6.4. Toetuse saaja esitab lõpparuande hiljemalt 30.09.2020. Lõpparuanne peab kajastama

kogu projekti perioodi (st ka neid tegevusi, mis on esitatud vahearuandega).

6.5. Ministeerium vaatab aruanded läbi ja vajadusel nõuab täiendavaid dokumente või

lisateavet. Täiendavate dokumentide või teabe edastamise nõude täidab toetuse saaja

ministeeriumi määratud tähtaja jooksul. Üldjuhul on tähtaeg 5 tööpäeva.

6.6. Kui toetuse saaja ei nõustu ministeeriumi esitatud märkustega aruande osas ja ei esita

etteantud tähtaja jooksul parandustega allkirjastatud aruannet, on ministeeriumil õigus

toetuse saaja esitatud aruanne heaks kiita osaliselt (ainult heakskiidetud abikõlblike

kulutuste ulatuses).

6.7. Toetuse saaja esitab ministeeriumile iga kahe kuu tagant Euroopa Komisjoni

18. mai 2018. a teatise nr Ares(2018)2591772 kohaselt ingliskeelse ülevaate projekti

seisust. Ministeerium edastab teabe Euroopa Komisjonile.

7. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

7.1. Pooled:

7.1.1. võtavad kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust

tulenevate kohustuste ja eesmärkide täitmine;

7.1.2. kasutavad raamatupidamissüsteemi, mis võimaldab eristada projektiga seotud

tehinguid;

7.1.3. esitavad üksteisele informatsiooni, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks;

7.1.4. teavitavad üksteist projekti edukat rakendamist takistavatest või takistada võivatest

asjaoludest;

7.1.5. tagavad projektiga seotud dokumentatsiooni nõuetekohase säilitamise seitse aastat

pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva. Kui pärast projekti lõppu

avastatakse rikkumine, pikeneb dokumentide säilitusaeg vähemalt seitse aastat alates

päevast, mil toetuse saaja tagastab toetuse ja kaasfinantseeringu ministeeriumile.

7.1.6. võimaldavad auditite ja järelevalve (sh kohapealsete kontrollide) teostamist ning

osutavad selleks igakülgset abi, sh võimaldavad volitatud isikul ligipääsu esitatud

andmete õigsuse kontrollimiseks kõigile projekti rakendamisega seotud dokumentidele

5

ja informatsioonile, sealhulgas elektroonilisel kujul olevale teabele, ning viibida toetuse

kasutamise administreerimise ja toetuse kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil;

7.1.7. järgivad oma tegevuses õigusaktides sätestatud riigihangete läbiviimise,

raamatupidamise korraldamise, avaliku teabe edastamise ning isikuandmete kaitse

põhimõtteid ning põhjendavad kõiki erandeid ja dokumenteerivad põhjendused.

7.2. Toetuse saaja on kohustatud:

7.2.1. viima enda vastutusel läbi lisas 1 kirjeldatud tegevused (s.h esitama enne hanget

kooskõlastamiseks seadmete tehnilised spetsifikatsioonid ning registreerima soetatud

varustuse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tehniliste seadmete reservis) ning

tagama omavahendite olemasolu vastavalt lepingu lisas 2 toodud eelarvele;

7.2.2. kasutama toetust eesmärgipäraselt lepingus ning selle lisades näidatud tegevustega

seotud abikõlblike kulude katmiseks;

7.2.3. lähtuma toetuse ja kohustusliku omafinantseeringu kasutamisel eelarves (lisa 2) toodud

kulutuste tegemiseks lisas 4 toodud kulude abikõlblikkuse reeglitest ning täitma

riigisisestes ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud kohustusi;

7.2.4. esitama ministeeriumile tähtaegselt lepingu punktis 6 nõutud aruanded ning vajalikke

täiendavaid andmeid Euroopa Komisjonile esitatavate aruannete tarbeks;

7.2.5. andma audiitori, järelevalve teostaja või muu selleks volitatud isiku kasutusse enda,

ning alltöövõtja (kui on kohaldatav) käsutuses olevad andmed ja dokumendid toetuse

ning omavahendite kasutamise kohta üldjuhul 5 tööpäeva jooksul vastava nõude

saamisest;

7.2.6. täitma kõiki Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. a korralduses nr 482 „Varjupaiga-,

Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja

auditeerimisasutuse määramine“ nimetatud asutuste ettekirjutusi;

7.2.7. tagama, et fondist toetust saavaid tegevusi ja kulusid ei rahastata muudest allikatest;

7.2.8. viivitamatult kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektrooniliselt

informeerima ministeeriumit kõikidest toetuse saaja andmetes toimunud muudatustest

või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saajat oma kohustuste

täitmisel, sh nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest,

vastutavate isikute vahetumisest, varade või õiguste üleandmise otsustest jne ka siis, kui

eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud

massiteabevahendite kaudu;

7.2.9. viivitamatult kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektrooniliselt

informeerima ministeeriumit projekti teostamise käigus ilmnenud kõrvalekalletest

lisades 1 ja 2 sätestatust, samuti projekti negatiivse tulemuse tõenäosusest või

vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;

7.2.10. vastutama ministeeriumi ees (sh kandma rahalist vastutust kogu toetussumma ulatuses)

lepingus sätestatud kohustuste täitmise eest;

7.2.11. tagastama ministeeriumi nõudmisel osaliselt või täielikult toetuse ja kaasfinantseeringu

kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määrusega nr 278 „Toetuse

tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud

rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“. Toetuse tagasinõudmise otsusega

loetakse projekti eelarve vähendatuks tagasinõutava summa ulatuses;

7.2.12. tagasi maksma tagasinõutava toetuse 90 kalendripäeva jooksul tagasinõude otsuse

kättesaamisest;

7.2.13. tagama raamatupidamisdokumentatsiooni registreerimis- ja säilitamissüsteemi

olemasolu elektroonilisel kujul ning kasutama eraldi raamatupidamissüsteemi või

vastavaid raamatupidamiskoode kõigi toetusega seotud tehingute kohta ning eristama

selgelt toetuse kulusid kajastavad tehingud muudest tehingutest;

7.2.14. teavitama avalikkust ja projektis osalejaid fondist saadud toetusest vastavalt lepingu

punktis 8 sätestatule. 7.2.15. teavitama projektis osalejat tema kohta kogutavatest isikuandmetest, nende säilitamise

6

tähtajast ja töötlemise eesmärkidest mh punktis 11.2 nimetatud asutuste poolt või võtma selleks isiku nõusoleku vastavalt kehtivale õigusele;

7.2.16. tagama, et alltöövõtja on teadlik, et talle laienevad toetuse saaja kohustused (sealhulgas

informeerimise, toetuse nähtavuse tagamise, dokumentide säilitamise ja järelevalvele

kaasaaitamise kohustus, v.a peatükis 6 kirjeldatud aruandluskohustus). Toetuse saaja

vastutab materiaalselt kogu toetussumma ulatuses alltöövõtja(te) lepingus sätestatud

kohustuste täitmise eest ning tagab kohustuste täitmisele kaasaaitamise;

7.2.17. andma soetatud seadmed iga-aastaste kahepoolsete kokkulepete alusel Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve Ameti käsutusse 10 aasta jooksul pärast seadmete registreerimist

tehniliste seadmete reservis;

7.2.18. täitma kõiki Euroopa Komisjoni 18. mai 2018. a teatisest nr Ares(2018)2591772

„Launch of the 2018 Specific Action pledging exercise under the Internal Security Fund

(ISF) – Borders & Visa for the purchase of equipment to be put at the disposal of the

European Border and Coast Guard Agency (EBCGA)“ tulenevaid nõudeid.

7.3. Ministeerium on kohustatud:

7.3.1. maksma toetuse saajale toetust lepingus sätestatud tingimustel ja korras;

7.3.2. tegema asjakohased programmdokumendid, juhendmaterjalid ning ministeeriumile

esitamiseks vajalikud aruandevormid kättesaadavaks toetuse saajale;

7.3.3. informeerima toetuse saajat viivitamatult toetuse summa ja maksegraafiku muutmise

vajadusest;

7.3.4. kontrollima lepingu punktis 6 nimetatud aruandeid;

7.3.5. väljastama toetuse saajale 20 tööpäeva jooksul alates aruande laekumisest esmase

päringu kulutuste asjakohasuse ja abikõlblikkuse kontrollimisel tuvastatud puuduste

kohta (kui on kohaldatav);

7.3.6. avalikustama projektide kohta vähemalt järgmise teabe: toetuse saaja nimi, projekti

nimi, maksumus ja eesmärk, välja arvatud juhul, kui teave on piiratud selle

konfidentsiaalse iseloomu tõttu, eelkõige seoses julgeoleku, avaliku korra,

kriminaaluurimiste ja isikuandmete kaitsega;

7.3.7. otsustama punktis 7.2.11 nimetatud määruse alusel toetuse saajalt toetuse osaliselt või

täielikult tagasinõudmise, kui ilmnevad tagasinõudmiseks alust andvad asjaolud;

7.3.8. edastama toetuse saaja esitatud aruanded ja muu teabe Euroopa Komisjonile.

8. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU NÄHTAVUSE TAGAMINE

8.1. Projekti toetamine Sisejulgeolekufondi vahenditest peab olema selgesti nähtav iga

projektiga seotud olulise tegevuse puhul.

8.2. Kui toetuse saaja edastab või avalikustab projekti kohta suuliselt, kirjalikult või

elektrooniliselt teavet või viib projektis läbi tegevusi (nt koolitused), osutab ta sellele,

et projekti jaoks on saadud rahalisi vahendeid Euroopa Liidult Sisejulgeolekufondi

kaudu.

8.3. Pärast käesoleva lepingu sõlmimist kõikides kolmandate isikutega sõlmitavates

lepingutes, sh töövõtulepingus, hankelepingus, partnerluslepingus jne peab olema

märgitud projekti pealkiri ja/või tunnus ning viide rahastajale.

8.4. Euroopa Liidu logo koos fondi nimega „Sisejulgeolekufond“ peab olema paigaldatud

kõigile esemetele, mis on projekti vahenditest ostetud.

8.5. Kui füüsilise objekti maksumus on üle 100 000 euro, paneb toetuse saaja üles alalise ja

silmapaistva tahvli 3 kuu jooksul pärast projekti lõppemist. Tahvel peab vastama lepingu

lisas 5 toodud nõuetele.

7

8.6. Toetuse nähtavuse tagamiseks esitatav Euroopa Liidu embleem peab vastama lisas 5

kirjeldatud juhistele.

8.7. Kui toetuse saaja edastab või avalikustab teavet ükskõik mis vormis, osutab ta sellele,

et ainuvastutus teabe sisu eest lasub toetuse saajal ja et ministeerium ning Euroopa

Komisjon ei vastuta esitatava teabe võimaliku kasutuse eest.

8.8. Toetuse saaja peab aruannetes üksikasjalikult kirjeldama, kuidas avalikkust ja projektis

osalejaid on projektist ja Euroopa Liidu osalusest teavitatud.

9. LEPINGUTE SÕLMIMINE TEGEVUSE LÄBIVIIMISEKS

9.1. Toetuse saaja võib projekti läbiviimiseks sõlmida lepinguid kolmandate isikutega, sh

alltöövõtjatega vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

9.2. Lepingu punktis 9.1 osutatud lepinguid võib sõlmida järgmistel tingimustel:

9.2.1. lepingute sõlmimise võimaluse kasutamine peab olema põhjendatud, võttes arvesse

projekti laadi, tegevusi ja eesmärke;

9.2.2. toetuse saaja vastutab ministeeriumi ees ainuisikuliselt projekti läbiviimise ja lepingu

sätete järgimise eest;

9.2.3. toetuse saaja kohustub tagama, et tema suhtes lepingu punktide 8 ja 11 alusel

kohaldatavaid tingimusi kohaldatakse ka kolmanda isiku suhtes.

9.3. Hankelepingu sõlmimisel ja hanke läbiviimisel lähtub toetuse saaja riigihangete

seaduses sätestatust ning teistest asjassepuutuvatest riigisisestest ja Euroopa Liidu

õigusaktidest. Toetuse saaja peab tagama hanke läbipaistvuse, mittediskrimineerimise

ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimise. Toetuse saaja kohustub kasutama rahalisi

vahendeid säästlikult ja otstarbekalt.

9.4. Enne lepingu sõlmimist toetuse saaja kolmandate isikutega sõlmitud lepingud on fondist

kaasrahastamiseks abikõlblikud, kui need on sõlmitud punktis 3.5 näidatud

abikõlblikkuse perioodi sees, on kooskõlas abikõlblikkuse eeskirjadega ja lepingu

punktides 9.1 kuni 9.3 sätestatuga.

10. PROJEKTI PEATAMINE

10.1. Toetuse saaja võib projekti läbiviimise peatamist taotleda juhul, kui projekti teostamise

käigus on ilmnenud erandlikud asjaolud, mis teevad projekti ajakavajärgse elluviimise

võimatuks või annavad alust kahelda projekti jätkamise otstarbekuses, eelkõige

vääramatu jõu korral. Toetuse saaja teavitab sellest viivitamata, kuid mitte hiljem kui 5

tööpäeva jooksul alates asjaolu selgumisest ministeeriumit, esitades kõik vajalikud

põhjused ja üksikasjad ning projekti jätkamise arvatava kuupäeva. Ministeerium võib

erandjuhul arvestada ka ettenähtud tähtajast hilisemat teavitust, kuid viivitus peab olema

selgelt põhjendatud.

10.2. Kui lepingut ei lõpetata kooskõlas lepingu punktiga 13, jätkab toetuse saaja projekti

tegevusi kohe, kui asjaolud võimaldavad, teavitades sellest ministeeriumit. Projekti

kestust pikendatakse kuni projekti peatamisajaga võrdse aja võrra, kuid mitte kauem kui

Sisejulgeolekufondi abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajani, s.o 31. detsember 2022. a

ning projekti pikendamine ja muud vajalikud muudatused kohandamaks projekti uute

rakendustingimustega vormistatakse kirjalikult või elektrooniliselt lepingu lisana.

8

10.3. Ministeerium võib peatada (kuni puuduste kõrvaldamiseni) või lõpetada toetuse

maksmise ning nõuda nende osalist või täielikku tagastamist, kui ilmnevad Vabariigi

Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja

tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe

edastamise tingimused ja kord“ §-s 10 nimetatud asjaolud.

11. PROJEKTI HINDAMINE JA KONTROLLIMINE

11.1. Toetuse saaja kohustub säilitama lepinguga seonduva dokumentatsiooni ning materjalid

ja võimaldama punktis 11.2 kirjeldatud kontrollide läbiviimist punktis 7.1.5 toodud

tähtaja jooksul.

11.2. Toetuse saaja on kohustatud projektiga seotud originaaldokumente (õigustatud

erandjuhtudel originaaldokumentide tõendatud koopiaid) esitama kontrollimiseks, kui

seda nõuab/nõuavad ministeeriumi, Sisejulgeolekufondi rakendamist auditeerima

määratud asutuse, Riigikontrolli, Euroopa Komisjoni, Euroopa Pettusevastase Ameti

ametnikud või nende volitatud välised asutused ning Euroopa Kontrollikoda, järgides

punktis 7.1.6 toodud igakülgse abistamise põhimõtet.

11.3. Üldjuhul teavitab punktis 11.2 nimetatud kontrollorgan võimalikest kohapealsetest

paikvaatlustest ette. Põhjendatud juhtudel võib kohapealne kontroll toimuda ka ilma ette

teatamata.

11.4. Toetuse saaja kohustub esitama üksikasjaliku teabe, mida nõuab punktis 11.2 nimetatud

asutus, et kontrollida projekti läbiviimise ja lepingu sätete rakendamise nõuetekohasust.

11.5. Kui ministeeriumil on tekkinud põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja on esitanud

eksitavat informatsiooni või ei ole järelevalve teostamiseks vajalikke andmeid

edastanud, peab toetuse saaja viivitamatult andma aru vajalike andmete mitteesitamise

või eksitava informatsiooni esitamise kohta või ümber lükkama ministeeriumi kahtlused

andmete õigsuses.

11.6. Lepingu punktis 11.2 nimetatud kontrollide tulemusel on ministeeriumil õigus teha

otsus lepingu raames prognoositud ja tehtud kulutuste osas toetuse summa vähendamise

või toetuse tagasinõudmise kohta kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a

määrusega nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja

kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“.

12. VÄÄRAMATU JÕUD

12.1. Pool vabaneb vastutusest ainult juhul, kui lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase

täitmise põhjustab vääramatu jõud.

12.2. Vääramatu jõu all käsitavad pooled mistahes ettenägematut, nendest sõltumatut

sündmust, mille tekkimist, kestvust või lõppemist ei saanud pool mõjutada ja

mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud poolelt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal

selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

12.3. Vääramatu jõu all kannatav pool teavitab sellest viivitamata teist poolt kirjalikult,

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektrooniliselt 5 tööpäeva jooksul,

märkides vääramatu jõu laadi, tõenäolise kestuse ja arvatava mõju.

9

12.4. Vääramatu jõud muudab lepingus sätestatud kohustuste tähtaega perioodi võrra, mille

jooksul lepingu täitmine on vääramatu jõu tõttu poole jõupingutustest olenemata

võimatu, kuid mitte kauem kui Sisejulgeolekufondi abikõlblikkuse perioodi

lõpptähtajani, s.o 31. detsember 2022. a. Pooled teevad kõik jõupingutused vääramatust

jõust tingitud kahjude vähendamiseks.

13. LEPINGU KEHTIVUS JA MUUTMINE

13.1. Leping jõustub lepingu allakirjutamisest mõlema poole poolt.

13.2. Leping kehtib kuni mõlema poole lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni.

13.3. Toetuse andmise tingimustes tehtavad muudatused tuleb sätestada kirjalikult lepingu

lisas ning muudatus jõustub hetkest, mil mõlemad pooled on lisa allkirjastanud, kui lisas

ei ole sätestatud teisiti.

13.4. Toetuse saaja võib vajadusel taotleda eelarves toodud projekti tegevuste ajakava ning

hanke eseme tehnilise spetsifikatsiooni muutmist. Kõik muudatused peab heaks kiitma

Euroopa Komisjon.

13.5. Punktis 13.4 nimetatud muudatuste tegemiseks esitab toetuse saaja ministeeriumile

kirjaliku taotluse, milles põhjendab, kuidas nimetatud muudatused aitavad kaasa

projekti edukale elluviimisele. Muudatused ei tohi vähendada projekti tulemuslikkust ja

selle eesmärkide saavutamise tõenäosust. Kui ministeerium peab muudatusi

põhjendatuks, edastatakse taotlus otsustamiseks Euroopa Komisjonile.

13.6. Projekti perioodi pikendamine rohkem kui riikliku programmi abikõlblikkuse perioodi

31. detsembri 2022. a lõpuni ei ole lubatud.

14. LEPINGU ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE

14.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel.

14.2. Poolel on õigus leping ühepoolselt lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult

või elektrooniliselt vähemalt 45 kalendripäeva ette, järgmistel juhtudel:

14.2.1. pool on rikkunud oluliselt lepingus sätestatud kohustusi;

14.2.2. vääramatu jõu tõttu, kui see takistab lepingu täitmist 45 kalendripäeva jooksul.

14.3. Lepingu lõpetamise korral tagastab toetuse saaja kogu saadud toetuse.

15. LEPINGUGA SEOTUD TEABE EDASTAMINE

15.1. Lepinguga seotud teave (sh maksetaotlused, projekti läbiviimise aruanded, taotlused

muudatuste tegemiseks projekti kestel) edastatakse ministeeriumile lepingu numbrile

osutades kirjalikult omakäeliselt allkirjastatuna või elektrooniliselt digitaalselt

allkirjastatuna.

15.2. Informatsioonilist teadet, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi, võib edastada telefoni,

elektronposti jms teel.

15.3. Ministeeriumi kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes:

10

15.4. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes:

16. VASTUTUS JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE

16.1. Pooled vastutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmise eest vastavalt lepingule ja

Eesti Vabariigi ning Euroopa Liidu õigusaktidele.

16.2. Toetuse saaja vastutab ministeeriumi ees enda ja alltöövõtja(te) lepinguga võetud

kohustuste täitmise eest.

16.3. Toetuse saaja kohustub hüvitama ministeeriumile või Euroopa Komisjonile lepingu

rikkumisega tekitatud otsese varalise kahju, mis tuleneb projekti hooletust või ebaõigest

läbiviimisest.

16.4. Kui toetuse saaja ei täida nõuetekohaselt oma lepingujärgseid kohustusi, võib

ministeerium peatada lepingujärgsete eraldiste andmise kuni puuduste kõrvaldamiseni.

16.5. Lepinguga seotud vaidlused ja erimeelsused lahendatakse eelkõige läbirääkimiste teel.

Juhul, kui läbirääkimiste teel ei õnnestu erimeelsusi lahendada, lahendatakse vaidlused

lõplikult kohtus.

Poolte allkirjad:

Toetuse saaja Ministeerium

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Krista Aas Piret Lilleväli

Kontaktisik Aivi Kuivonen

Telefon 612 5179

E-post [email protected]

Kontaktisik Alla Voinova

Telefon 614 9116

E-post [email protected]

1

Lisa 1 toetuslepingu juurde

Sisejulgeolekufond

Projekti tegevuskava ja tulemused

Toetuse saaja Politsei- ja Piirivalveamet

Projekti pealkiri „EBCGA erimeede – CPB RHIB“

Projekti tunnus ISFB-32

Projekti abikõlblikkuse periood

(pp.kk.aa–pp.kk.aa)

21.01.2019–30.09.2020

Valdkond

☒ Välispiiride ja viisade rahastamisvahend

☐ ühise viisapoliitika toetamine

☒ piirihalduse toetamine

☐ Politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu

võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahend

☐ politseikoostöö ja kuritegevuse vastane võitlus

☐ julgeolekuriskid ja kriisiohje

1. Projekti tegevuskava

Kavanda

tud kuu

ja aasta

Tegevus Tegevuse planeeritud tulemus Toimumise koht ja

vastutaja(d)

01.-

02.2019

Turu-analüüsi läbiviimine ja

hanke alusdokumentide

koostamine

Hange on ette valmistatud: läbiviidud

turuanalüüs, koostatud riigihanke

alusdokumendid

PPA

Tallinn

03.2019-

06.2019

Hanke läbiviimine Hange on läbi viidud PPA

Tallinn

07.2019-

08.2019

Hankelepingu sõlmimine Hankeleping on sõlmitud parima

pakkujaga

PPA

Tallinn

08.2019 Vahearuande esitamine Vahearuanne on tähtajaks esitatud PPPA projektijuht

Tallinn

08.2020 Tarne ja makse Leping on täidetud PPA

Tallinn

09.2020 Kiirpaadi registreerimine

EBCGA tehniliste seadmete

reservis

Kiirpaat on registreeritud PPA

Tallinn

09.2020 Lõpparuande esitamine Lõpparuanne on esitatud PPA, projektijuht

Tallinn

2

2. Ühised indikaatorid

PIIRIHALDUSE TOETAMINE SIHTTASE Rahastamisvahendi toel piirihaldusega seotud koolituse saanud töötajate arv:

-

Rahastamisvahendi toel piirihaldusega seotud koolituskursuste arv: - Rahastamisvahendi toel välja töötatud või ajakohastatud piirikontrolli (kontroll ja valve) infrastruktuuri ja vahendite arv:

infrastruktuur - sõidukid (õhu-, maa- ja merepiirid)

2 (kiirpaat ja sõiduk)

varustus/seadmed 1 (treiler) muud

LISA 4 toetuslepingu juurde

SISEJULGEOLEKUFONDI PERIOODI 2014–2020 KULUDE

ABIKÕLBLIKKUSE REEGLID

Juhend toetuse taotlejale ja projekti elluviijale

Muudatused võrreldes 29.05.2018. a kinnitatud versiooniga:

- Abikõlblikuks loetakse ametijuhendijärgsed tööülesanded (v.a teenuslepingu puhul),

kui projekti rakendamisega kaasneb tõendatud töökoormuse tõus.

september 2018

2

Sisukord

SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

KASUTATUD LÜHENDID ................................................................................................. 4

KASUTATUD MÕISTED .................................................................................................... 4

ÜLDREEGLID ...................................................................................................................... 6

1. PEAMISED PÕHIMÕTTED ....................................................................................... 6

2. PROJEKTI KULUSID TÕENDAVAD DOKUMENDID ......................................... 7

3. PARTNERLUS .............................................................................................................. 7

4. PROJEKTI EELARVE JA MITTETULUNDUSLIKKUSE PÕHIMÕTE ............. 8

5. HANGETE LÄBIVIIMINE .......................................................................................... 8

PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD ............................................................................... 9

6. OTSESED ABIKÕLBLIKUD KULUD ....................................................................... 9

6.1 TÖÖJÕUKULUD ........................................................................................................... 9

6.2 SÕIDU- JA LÄHETUSKULUD .................................................................................. 10

6.3 SEADMETE SOETAMISE, ÜÜRIMISE JA LIISIMISE KULUD ............................. 11

6.4 KINNISVARA OSTMISE, EHITAMISE, RENOVEERIMISE VÕI ÜÜRIMISE

KULUD ........................................................................................................................ 13

6.5 EKSPERDITASUD ...................................................................................................... 14

6.6 AVALIKUSTAMISEGA SEOTUD NÕUETEST TULENEVAD KULUD ............... 15

7. KAUDSED ABIKÕLBLIKUD KULUD ................................................................... 15

8. ABIKÕLBMATUD KULUD ...................................................................................... 16

9. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE JA KONTROLLIMINE ................................. 16

LISA 1. Tööajatabeli/üleandmise-vastuvõtmise akti näidis ................................................ 18

LISA 2. Sõidupäeviku näidis 1 ............................................................................................ 19

LISA 3. Sõidupäeviku näidis 2 ............................................................................................ 20

3

SISSEJUHATUS

Juhend on koostatud toetuse taotlejale ja projekti elluviijale, selgitamaks Sisejulgeolekufondi

(edaspidi ISF) perioodi 2014–2020 kulude abikõlblikkuse reegleid.

Juhendis on abikõlblikkuse reegleid kirjeldatud ISF-i horisontaalse määruse artiklite 17, 18 ja

19 alusel ning lähtudes riigisisestest õigusaktidest. Vaidluste tekkimisel võetakse aluseks ISF-i

erimäärustes, horisontaalses määruses ning rakendus- ja delegeeritud aktides sätestatu.

Küsimustes, mida käesolevas juhendis ei käsitleta, peab konsulteerima Siseministeeriumi

(edaspidi SiM) välisvahendite osakonna kui ISF-i rakendamise eest vastutava asutusega, kes

vajadusel konsulteerib Euroopa Komisjoniga.

4

KASUTATUD LÜHENDID

AA Auditeerimisasutus

EK Euroopa Komisjon

EL Euroopa Liit

ISF Sisejulgeolekufond

JK Järelevalvekomisjon

MTA Maksu- ja Tolliamet

RHS Riigihangete seadus

SiM Siseministeerium

VA Vastutav asutus

VV Vabariigi Valitsus

KASUTATUD MÕISTED

Abikõlblik kulu Abikõlblikkuse reeglites nimetatud kulu, mis on kooskõlas

riigisiseste ja EL-i õigusaktidega, sh horisontaalse määrusega.

Abikõlblikkuse

periood

Toetuslepingus sätestatud rahaliste vahendite kasutamise alguse ja

lõpptähtaja vaheline periood. Ajavahemik, mille jooksul peab

projekti abikõlblik kulu olema tekkinud ja tegevused ellu viidud (s.o

tööd tehtud, teenused osutatud ja tooted tarnitud). Makseid võib teha

ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte peale projekti

lõpparuande esitamist. Projekti abikõlblikkuse perioodi algusaeg

sätestatakse toetuslepingus. ISF-i riikliku programmi abikõlblikkuse

periood kestab 1. jaanuarist 2014. a kuni 31. detsembrini 2022. a (s.t

toetuse saaja kulud peavad olema tekkinud antud ajavahemikul; VA-

l on õigus kulusid katta perioodil 1. jaanuarist 2014. a kuni 30. juunini

2023. a).

Auditeerimisasutus VV 13. novembri 2014. a korraldusega nr 482 on AMIF-i AA-ks

määratud SAO. AA on teistest osalevatest struktuuriüksustest

sõltumatu

Erimäärused 16. aprilli 2014. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr

515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja

viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus

nr 574/2007/EÜ ja 16. aprilli 2014. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus (EL) nr 513/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana

politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise

ning kriisiohje rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks

nõukogu otsus 2007/125/JHA.

Horisontaalne

määrus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus (EL) nr

514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja

selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes

kohaldatavad üldsätted.

Järelevalvekomisjon JK on loodud riiklike programmide rakendamise toetamiseks. JK

koosseis ja töökord kehtestatakse siseministri käskkirjaga.

5

Kaasfinantseering Eesti riigi eelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ISF-i toetuse

kasutamise kaasrahastamiseks, mis on minimaalselt 25% projekti

maksumusest.

Kontrolljälg Toetuse kasutamisel tehtud otsuseid ja tehinguid tõendav

dokumentatsioon. Elektroonilise menetluse korral peab kontrolljälje

arhiveerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Kuluartikkel Projekti eelarve kululiigi alajaotus (nt tööjõukulude puhul:

projektijuhi töötasu, raamatupidaja töötasu, maksud jne).

Kulu tõendav

dokument

Majandustehingut kinnitav dokument, mis vastab raamatupidamise

seaduses nimetatud algdokumendi nõuetele ning palgaarvestuse

puhul palgaarvestust tõendav väljavõte (nt palgaleht).

Kululiik Projekti eelarve põhijaotus (nt tööjõukulud, sõidu- ja lähetuskulud

jne), mis jaguneb omakorda kuluartikliteks.

Partner Toetuse taotluses nimetatud, juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku

omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb

projekti rakendamisel ja kellel võivad tekkida kulud.

Projekt Kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus

või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks

toetust taotletakse või kasutatakse.

Projekti tunnus VA määratud unikaalne projekti number (nt ISFP-N).

Riiklik programm EK ja VV heaks kiidetud ISF-i vahendite kasutamise strateegiline

dokument, mille alusel kavandatakse ja viiakse ellu tegevusi. Leitav

www.sisejulgeolekufond.ee

Rikkumine ELi või riigisisese õigusakti mis tahes sätte rikkumine tegevuse või

tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ELi üldeelarvet

põhjendamatu kulu tõttu.

Toetus Rahaline abi, mis koosneb Eesti riigile antavast EL-i toetusest ja

kaasfinantseeringust.

Toetuse saaja Taotleja, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud ning kellega

on sõlmitud toetusleping.

Toetuse taotleja Toetuse taotlejateks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised isikud,

eraõiguslikud juriidilised isikud, valitsusasutused, valitsusasutuste

hallatavad asutused või rahvusvahelised organisatsioonid, kelle

põhikirjalised eesmärgid toetavad projektis kavandatud tegevusi.

Toetusleping VA ja toetuse saaja vahel sõlmitud leping toetuse kasutamiseks,

eesmärgiga viia ellu taotluses toodud tegevused.

Vastutav asutus Vastavalt VV 13. novembri 2014. a korraldusele nr 482 on ISF-i VA

SiM. SiM-i põhimääruse kohaselt täidab ISF-i rakendamisel VA

peamisi ülesandeid välisvahendite osakond. Lisaks osaleb vastutava

asutuse ülesannete täitmisel RHO.

6

ÜLDREEGLID

1. PEAMISED PÕHIMÕTTED

1.1 Projekt on abikõlblik, kui toetuse kasutamise eesmärk ja toetatavad tegevused langevad

kokku ISF-i erimääruste jt õigusaktide ning riikliku programmiga.

1.2 Projekti elluviija peab kulude abikõlblikkuses veenduma nii projekti planeerimisel kui

elluviimisel. Toetuse saaja peab abikõlbmatud kulud katma oma vahenditest.

1.3 Projekti otseste eesmärkide saavutamata jätmine võib olla toetuse tagasinõudmise

aluseks.

1.4 Abikõlblikud on kulud, mis on:

 kooskõlas asjakohaste õigusaktide, juhendmaterjalide, taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud nõuete ja toetuslepinguga;

 vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks;

 põhjendatud ning mõistlikud, st vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele;

 tekkinud abikõlblikkuse perioodil1;

 ette nähtud projekti eelarves;

 tegelikud ja vastavad toetuse saaja tehtud maksetele;

 kontrollitavad ja tõendatavad.

1.5 Projektiga seotud tehingud peavad olema eristatud toetuse saaja raamatupidamise

muudest tehingutest. Olenevalt organisatsioonis kasutusel olevast

raamatupidamistarkvarast võib projekti tehingute eristamiseks avada projektile eraldi

kulukonto või lisada projekti tehingute eristamiseks kontokoodidele vastavad tunnused.

1.6 Kulu tegemisel peab muu hulgas järgima RHS-i (nt konkurentsi korral küsima erinevaid

pakkumusi). Kui toodete või teenuste eeldatav maksumus ühe kalendriaasta jooksul on

võrdne või suurem kui 1500 eurot ilma käibemaksuta, peab toetuse saaja esitama VA-le

tõendava dokumentatsiooni, nt hinnapäringu ja -pakkumused. Hinnapakkumused peavad

olema kirjalikud, sisaldama pakkuja nime, pakkumuse hinda, pakkumuse tegemise

kuupäeva jms ja vastama turuhindadele. Hinnapakkumuste asemel võib võrrelda ka

hinnakirju, mis vastavad pakkumustele esitatud nõuetele (sh peab nähtuma hinnakirjade

võrdlemise kuupäev).

1.7 ISF-ist toetust saavaid tegevusi ja kulusid ei tohi rahastada muudest allikatest, et vältida

topeltrahastamist.

1.8 Projekti käigus isikuandmete kogumisel ja töötlemisel peab järgima isikuandmete kaitset

käsitlevaid õigusakte. Toetuse saaja on kohustatud võtma isikult kirjaliku nõusoleku

isikuandmete kogumise kohta või teavitama isikut kirjalikult, kui isikuandmete kogumine

ja töötlemise nõue tuleneb õigusaktiga pandud kohustusest (nt vastavasisuline klausel

allkirjalehel).

1 Toetuslepingu sõlmimise kuupäevad ei mõjuta abikõlblikkuse perioodi. Toetusleping SiM-i ja toetuse saaja vahel

sõlmitakse pärast taotluse heakskiitmist, kuid tegevused võivad olla abikõlblikud ka enne seda (kuid alates 1.

jaanuarist 2014. a). Toetuslepingus sätestatakse abikõlblikkuse perioodi algus vajadusel tagasiulatuvalt.

7

2. PROJEKTI KULUSID TÕENDAVAD DOKUMENDID

2.1 Kogu projektiga seonduv dokumentatsioon peab andma lihtsalt ja kiiresti ülevaate

projekti tegevustest.

2.2 Toetuse saaja peab tagama, et väljamaksmise aluseks olevad dokumendid vastavad

nõuetele, projekti raames tehtud kulud ja tegevused on abikõlblikud ning neid on

võimalik kontrollida.

2.3 Projekti kulu tõendavate dokumentide puhul peab jälgima, et need vastaksid

raamatupidamise seaduses sätestatud raamatupidamise algdokumendile esitatud nõuetele.

2.4 Lisaks peab projekti kulu tõendavatele dokumentidele olema märgitud järgmine

teave:

 projekti tunnus, (võimalusel märgib dokumendi väljastaja tunnuse dokumendile enne

selle koostamist);

 teave projekti kuludesse arvestatud summade ja nende arvestusmeetodi kohta (kui

kohaldub);

 kulujuhi kinnitus (elektroonilise dokumendi puhul kinnitusringis);

 vajadusel muu lisateave, mis selgitab kulu seotust projektiga.

2.5 VA-le esitatud dokumendid peavad olema identsed nendega, mida säilitatakse toetuse

saaja raamatupidamises, ning aruannetes esitatud andmed peavad ühtima toetuse saaja

raamatupidamise andmetega.

2.6 VA võib küsida toetuse saaja raamatupidamisest väljavõtteid projektiga seotud tehingute

kohta.

2.7 Võõrkeelsete kulu tõendavate dokumentide esitamisel peab toetuse saaja olema valmis

kontrollimise eesmärgil esitama dokumendi tõlke.

2.8 Makseid võib teha ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte pärast

projekti lõpparuande esitamist.

3. PARTNERLUS

3.1 Organisatsioonid võivad taotlusi esitada eraldi või koos partneri(te)ga.

3.2 Partner peab vastama toetuse taotleja ja saajaga samadele nõuetele. Taotleja esitab koos

toetuse taotlusega partneri täidetud ja allkirjastatud vormikohase partnerluse kinnituse

ning eelarves märgib ka partnerite rahalise panuse (kui kohaldatav).

3.3 Toetuse saamisel laienevad partnerile toetuse saaja kohustused, v.a aruandluskohustus.

Toetuse saaja vastutab projekti kaasatud partnerite tegevuse koordineerimise eest.

3.4 Partner ja toetuse saaja võivad soovi korral vastastikuste õiguste, kohustuste ja partneri

rolli määratlemiseks sõlmida kirjaliku kokkuleppe.

3.5 Toetuse saaja vastutab toetuslepingu täitmisel nii enda kui projekti partneri eest.

8

3.6 Toetuse saaja peab edastama partnerile koopia SiM-ile esitatavatest projekti vahe- ja

lõpparuannetest. Olulised ettepanekud projekti muutmiseks (nt tegevuste, eelarve vms

osas) peavad olema partneritega kooskõlastatud enne nende esitamist SiM-ile. Kui sellist

kokkulepet ei suudeta saavutada, peab taotleja selle ära märkima muudatusettepanekute

esitamisel SiM-ile.

4. PROJEKTI EELARVE JA MITTETULUNDUSLIKKUSE

PÕHIMÕTE

4.1 Projektid, mida ISF-ist toetatakse, peavad olema mittetulunduslikud.

4.2 Projekti eelarve peab olema tasakaalus, st abikõlblikud kogukulud peavad olema võrdsed

kogutuludega. Kõik kulud peavad olema piisavalt täpsed, põhjendatud, läbipaistvad ja

detailselt kuluartiklite kaupa selgitatud. Kui toetuse saaja esitab aruandluse käigus SiM-

ile tõendavaid dokumente kulude kohta, mida eelarves ette nähtud ei ole, loetakse need

kulud abikõlbmatuks.

4.3 Kui projekti lõppedes ületavad tuluallikad kulusid, vähendatakse vastavalt sellele ISF-i

ja kaasfinantseeringu eraldist. Projekti tuluallikad peavad olema kajastatud toetuse saaja

raamatupidamises ning olema tuvastatavad ja kontrollitavad.

4.4 Projekti tulud koosnevad kõikidest projektile ISF-ist, avaliku või erasektori tehtud

rahalisest panusest, sealhulgas toetuse saaja enda panus, ning kõikidest projekti käigus

saadud sissetulekutest. Termin „tulud“ hõlmab projekti abikõlblikkusperioodi jooksul

saadud müügi- ja üüritulusid, tasusid teenuse osutamise eest, registreerimistasusid ja

muid samaväärseid tulusid.

5. HANGETE LÄBIVIIMINE 5.1 Projekti raames kulutuste tegemisel (asjade ostmisel, teenuste või ehitustööde tellimisel

või ideekonkursside korraldamisel) lähtutakse toetuslepingus, riigihangete seaduses,

SiM-i valitsemisala riigihangete läbiviimise korras (kui toetuse saajaks on SiM-i

haldusala asutus), asutuse sisemises riigihangete läbiviimise korras ning teistes

asjassepuutuvates riigisisestes ja ELi õigusaktides sätestatust.

5.2 Riigihangete, sh alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete läbiviimisel peab hankija

järgima riigihangete seaduses sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh

tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, järgima isikute võrdse

kohtlemise põhimõtteid, tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise ning vältima

konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.

5.3 Toetuse saaja võib kooskõlas riigihangete seadusega volitada hanke läbiviimise teisele

isikule. Riigihangete seaduse nõuetekohase järgimise, sh tehnilise kirjelduse koostamise

ja hanke läbiviimise eest vastutab toetuse saaja. SiM-i haldusala info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia alaste hangete läbiviijaks on üldjuhul Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskus.

5.4 Hankija on kohustatud korraldama riigihanke piirmäära ületava riigihanke avatud või

piiratud hankemenetlusena, kui RHS-ist ei tulene teisiti. Kogu riigihankega seotud

9

menetlus peab olema dokumenteeritud (kontrollitavuse põhimõte) ning hanke käigus

hankija tehtud otsused põhjendatud.

5.5 Riigihanke läbiviimisel võtab hankija arvesse ka seda, kas tegemist on kaitse- ja

julgeolekuotstarbelise hankega.

5.6 Kui hankija ei kasuta riigihanke piirmäära ületava riigihanke läbiviimiseks avatud või

piiratud hankemenetlust, peab muu menetlusliigi valik, sealhulgas riigihanke erandi

kasutamine, olema kooskõlas RHS-iga kirjalikult põhjendatud ning kinnitatud hanget

korraldava asutuse juhi või tema volitatud isiku poolt. 5.7 Riigihanke erandile tuginemine peab olema piiratud erandlike juhtumitega, üksnes

riigisaladuse olemasolu ei ole piisav põhjendus erandi korras riigihanke läbiviimiseks.

5.8 Kõikide kolmandate isikutega sõlmitud lepingute puhul peab toetuse saaja tagama, et

teine lepingupool kohustub esitama auditeerimis- ja kontrolliasutustele kogu vajaliku

teabe lepingu alusel tehtud tegevuste kohta.

PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD

Projekti abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

Otsesed abikõlblikud kulud on kulud, mis on vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks

ja eesmärgi saavutamiseks.

Kaudsed abikõlblikud kulud on kulud, mis on tehtud projektis elluviidavate tegevuste

toetamiseks. Kaudseteks kuludeks võib olla kindlaksmääratud protsent projekti otsestest

abikõlblikest kogukuludest. Kaudsete kulude osakaal nähakse ette projekti eelarves (vt

täpsemalt punkti 7).

6. OTSESED ABIKÕLBLIKUD KULUD

6.1 TÖÖJÕUKULUD

6.1.1 Ainult nende isikute tööjõukulud on abikõlblikud, kes on seotud projekti tegevustega

(tegelevad projektis otseselt projekti juhtimise, planeerimise, elluviimise või seirega) ja

kelle tööülesanded ei kuulu üldjuhul nende tavapäraste tööülesannete hulka.

Ametijuhendijärgsed tööülesanded on abikõlblikud juhul, kui projekti rakendamisega

kaasneb kirjalikult tõendatud töökoormuse tõus (vt lisaks punktis 6.1.3 toodud

täpsustust).

6.1.2 Tööjõukulude hulka loetakse:

 projekti personali töötasu, mis on kooskõlas toetuse saaja tavapärase töötasupoliitikaga

ning asutusesisese või keskmise palgatasemega;

 seadusest tulenevad maksud ja maksed töötasudelt, kui toetuse saaja neid tegelikult

maksab. Eelarves ja kuluaruandes peab tööjõukulude kajastamisel eristama brutotöötasu

ja tööandja maksud;

 puhkusetasu proportsionaalselt projektis töötatud aja eest ja vastavalt seaduses

sätestatud korrale;

10

 teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud

seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga.

6.1.3 Projekti heaks võib töötada töölepingu alusel, avaliku teenistuja ametisse nimetamise

käskkirja või korralduse alusel või teenuse osutamise lepingu alusel. Teenuslepingu (nt

käsundusleping) alusel ei saa täita ametijuhendijärgseid ülesandeid. 6.1.4 Kui projekti heaks töötamise alus on teenuse osutamise leping, peab esitama

üleandmise-vastuvõtmise akti.

6.1.5 Kui töötaja või ametnikuga on projekti elluviimiseks sõlmitud leping, milles on

sätestatud tunnitasu, peab esitama üleandmise-vastuvõtmise akti/tööajatabeli (lisa 1,

näidis), kus märgitakse tehtud töö ja selleks kulutatud aeg. Kui isik osaleb paralleelselt

mitmes projektis, võib märkida eri projektide tööd samas tööajatabelis eraldi tulpades.

6.1.5.1 Tööajatabeli allkirjastavad isik, kelle tööaega tabel kajastab, ning projektijuht.

Projektijuhi tööajatabeli allkirjastab tema juht. Allkirjastatud tööajatabel on töötasu

maksmise aluseks.

6.1.6 Projekti jooksul välja teenitud puhkusepäevi ei rahastata pärast abikõlblikkuse perioodi

lõppu. Kui projekti abikõlblikkuse lõpuks ei ole kasutatud puhkust välja teenitud (st on

ette puhatud), loetakse abikõlblikuks vaid proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga

välja teenitud puhkusetasu (st tasaarveldus toimub lõpparuandega).

6.1.7 Abikõlbmatud tööjõukulud on:

 töövõimetushüvitis (v.a juhul, kui hüvitist maksab toetuse saaja);

 sünnitushüvitis (v.a juhul, kui hüvitist maksab toetuse saaja);

 pensionile mineku hüvitis;

 muud toetused;

 ajutise töölepingu lõpetamise hüvitis, kui see ei ole lepingus ette nähtud;

 soodustused (nt auto kasutamise ja majutuskulud).

6.1.8 Töö- ja puhkusetasude tõendamiseks peab kuluaruandega esitama:

 töölepingu(te), avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja(de), korraldus(t)e või

teenuse osutamise lepingu(te) koopia(d), mille alusel arvestatakse isiku töötasu projekti

kuludesse;

 tööülesannete kirjelduse;

 töötasuarvestuse dokumendid, nt palgateatis;

 ÜVA/tööajatabeli, kui töötaja või ametnik töötab projektis töölepingu, käskkirja või

korralduse alusel, milles on sätestatud tunnitasu;

 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, kui töötaja või ametnik töötab teenuse osutamise

lepingu alusel;

 puhkusetasu arvestuse;

 maksekorralduse koopiad või arvelduskonto väljavõtte töötasu maksmise ja maksude

tasumise kohta2;

 muud dokumendid.

6.2 SÕIDU- JA LÄHETUSKULUD

6.2.1 Sõidu- ja lähetuskulud on otseste kuludena abikõlblikud üksnes juhul, kui need on

kantud isikute eest, kes osalevad projekti tegevustes ning kelle lähetamine on projekti

elluviimiseks vajalik.

2 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

11

6.2.2 Sõidukulud on abikõlblikud vaid tegelikult tekkinud kulude alusel, lähtudes

majanduslikult soodsaimast võimalusest maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade

ulatuses.

6.2.3 Ühissõiduki kasutamisel peab kulu tõendama ühissõiduki pileti, kviitungi või muu

dokumendiga.

6.2.4 Isikliku sõiduauto kasutamisel peab lähtuma VV 14.07.2006 määrusest nr 164

„Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta

arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ ja organisatsiooni siseselt kehtestatud

isikliku sõiduauto kasutamise tingimustest. Kui organisatsiooni siseselt ei ole selliseid

tingimusi kehtestatud, võib arvestust pidades lähtuda abikõlblikkuse reeglitega

kehtestatud sõidupäeviku näidisest (lisa 2 või 3).

6.2.5 Lähetuskulud on abikõlblikud tegelike kulude või päevarahade alusel õigusaktides

maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses. Lähetuskulud hõlmavad tavaliselt

majutust, toitlustust, kohalikku transporti ning kindlustust (reisi-, reisitõrke-,

pagasikindlustus). Kui asutusesisene kord näeb ette päevarahade vähendamise, peab

lähtuma asutusesisesest korrast.

6.2.6 Väliseksperdi päevaraha määramisel võetakse aluseks EK kehtestatud Eesti päevaraha

ülemmäärad, olenemata sellest, millisest riigist välisekspert Eestisse tuleb. Päevaraha

hulka arvestatakse majutuse, toitlustuse ja kohaliku transpordiga seotud kulud. Kui

välisekspert ei ööbi Eestis, kuid viibib Eestis rohkem kui kuus tundi, on lubatud maksta

talle päevaraha kuni 50% ettenähtud määrast.

6.2.7 Sõidu- ja lähetuskulude tõendamiseks peab esitama:

 sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (nt volitus);

 sõiduauto kasutamise üle peetava arvestuse, nt sõidupäeviku;

 asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduauto kasutamise ja kulude kompenseerimise

korra;

 hüvitise maksmist tõendava dokumendi (nt tööandja, asutuse juhi, juriidilise isiku

pädeva organi või tema volitatud isiku kirjalik otsus, käskkiri või korraldus);

 koopia kulu tõendavast dokumendist (nt kütusetšekk), kui kasutatakse sõidupäeviku

vormi 2;

 lähetuse korralduse;

 hinnapäringu ja pakkumused;

 sõidupileti, kviitungi, arve või muu dokumendi;

 vajadusel lähetuskulude aruande;

 kinnitatud maksekorralduste koopiad või arvelduskonto väljavõtte lähetuskulude

tasumise kohta3.

6.3 SEADMETE SOETAMISE, ÜÜRIMISE JA LIISIMISE KULUD

6.3.1 Seadmete (sh transpordivahendite, varustuse ja süsteemide) soetamise, üürimise ja

liisimise kulud on abikõlblikud ainult siis, kui need on projekti rakendamiseks olulise

tähtsusega. Seadmetel peavad olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning

need peavad vastama kehtivatele normidele ja standarditele.

3 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

12

6.3.2 Valides liisimise, üürimise ja ostmise vahel, peab alati lähtuma kõige otstarbekamast

võimalusest. Kui liisimine või üürimine ei ole võimalik projekti lühikese kestuse või

tarbimisväärtuse kiire vähenemise tõttu, on ostmine lubatud.

6.3.3 Kui seadmeid soetatakse või kasutatakse paralleelselt erinevate projektide raames,

arvutatakse maksumust (täismaksumus või kulum) protsentuaalselt iga projekti peale

eraldi. Kokku ei tohi erinevate projektide peale seadme maksumus ületada 100%.

6.3.4 Üürimise ja liisimisega seotud kulud on abikõlblikud ainult projekti abikõlblikkuse

perioodil.

6.3.5 Seadmete liisimise lepingu sõlmimise tasu on abikõlblik.

6.3.6 Amortisatsioon:

 seadmed, mis osteti enne projekti algust, kuid mida kasutatakse projekti jaoks, on

abikõlblikud amortisatsiooni alusel. Need kulud ei ole abikõlblikud juhul, kui seadmed

osteti algselt EL-i toetuse eest;

 seadmete väärtus kantakse kuludesse vastavalt toetuse saaja suhtes kohaldatavatele

maksu- ja raamatupidamiseeskirjadele. Arvesse võib võtta ainult projekti kestusele

vastavat eseme tarbimisväärtuse vähenemise osa.

6.3.7 Seadmeid peab kasutama sihtotstarbeliselt projekti eesmärkide saavutamiseks pärast

nende soetamise (nt üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise) kuupäeva vähemalt:

6.3.7.1 kolm aastat või rohkem info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaseadmete puhul

(sealhulgas süsteemid);

6.3.7.2 viis aastat või rohkem muud tüüpi seadmete puhul, nt varustus ja

transpordivahendid (v.a punktis 6.3.7.3 nimetatud);

6.3.7.3 kümme aastat helikopterite, lennukite, laevade ja hõljukite puhul.

6.3.8 Toetuse saaja vabaneb sihtotstarbelise kasutamise kohustusest ülalkirjeldatud punktides

nimetatud perioodide jooksul:

 vääramatust jõust tingitud asjaoludel;

 kui mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud toetuse saajalt oodata, et ta

toetuslepingu sõlmimise ajal sihtotstarbelist kasutamist takistava asjaoluga arvestaks,

seda väldiks või takistavat asjaolu või selle tagajärge ületaks;

 kui seadme kasutusfunktsioonist tulenevalt on oht selle hävimisele enne sihtotstarbelise

kasutusaja lõppu.

6.3.9 Kulud selliste igapäevaste kontoriseadmete soetamiseks nagu printer, sülearvuti, faks,

koopiamasin, telefon jne, ei ole otseste kuludena abikõlblikud ning neid käsitatakse

kaudsete kuludena.

6.3.10 Kulude tõendamiseks peab esitama:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 pakkumused;

 lepingu;

 arve või kviitungi;

 üleandmise-vastuvõtmise akti;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõtte arve tasumise kohta4;

4 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

13

 dokumendi, mis tõendab vara arvele võtmist (kui kohaldub);

 väljavõtte asutuse raamatupidamise sise-eeskirjade kohaldatavatest punktidest ning

amortisatsiooni arvestamise käigu.

6.4 KINNISVARA OSTMISE, EHITAMISE, RENOVEERIMISE VÕI ÜÜRIMISE

KULUD

6.4.1 Kinnisvara ostmise, ehitamise, renoveerimise või üürimise korral peavad kinnisvaral

olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning see peab vastama kehtivatele

normidele ja standarditele.

6.4.2 Kui kinnisvara soetamine on projekti rakendamise jaoks olulise tähtsusega ning selges

seoses selle eesmärkidega, on juba valminud ehitiste ostmine või kinnisvara ehitamine

abikõlblik kogu- või osamaksumuse või kulumi alusel vastavalt allpool toodud

tingimustele:

a) sõltumatult kvalifitseeritud hindajalt või nõuetekohaselt volitatud asutuselt võetakse

tõend, milles kinnitatakse, et ostetava kinnisvara hind ei ületa turuväärtust ning

tõendatakse, et kinnisvara on vastavuses riigisiseste nõuetega, või täpsustatakse

asjaolusid, mis ei ole riigisiseste nõuetega vastavuses ja mida toetuse saaja kavatseb

projekti käigus parandada;

b) kinnisvara ei ole ostetud ELi toetuse eest enne projekti rakendamise algust;

c) kinnisvara kasutatakse selle ostmise või ehitamise korral vähemalt kümme aastat ja

renoveerimise ning kulumil põhineva rahastamise korral vähemalt viis aastat pärast

projekti lõppu üksnes projektis loetletud eesmärkide täitmiseks, v.a juhul, kui VA

annab konkreetselt teistsuguse loa (nt kogu- või osamaksumuse kaasrahastamise

korral);

d) kulumil põhineva kaasrahastamise korral on abikõlblik üksnes see osa kõnealuste

varade kulumist, mis tekkis selle kasutamise ajal projekti käigus ja varade tegeliku

kasutamise määr projekti huvides. Kulumit arvutatakse vastavalt riigisisestele

raamatupidamiseeskirjadele;

e) Kinnisvara üürimise, ostmise, ehitamise ja renoveerimise korral ei tohi selle eest

sihtotstarbelise kasutamise perioodil tulu teenida.

6.4.3 Kinnisvara soetamisel on lisaks objekti maksumusele abikõlblikud omandivahetusega

kaasnevad maksud, riigilõivud, notaritasud, lepingutasud ning muud õigusaktidest

tulenevad kinnisvara soetamisega seotud kulud (v.a maakleritasud).

Muud lisad võivad olla abikõlblikud seadmetena (nt hoone sisustus, projekti

elluviimiseks vajalik inventar jms). Need esemed, mida füüsiliselt ei ole võimalik

ehitisest eemaldada (nt liftid, sisseehitatud konditsioneerid jms), loetakse osaks

kinnisvara maksumusest.

6.4.4 Kinnisvara renoveerimise kulud on rahastamiseks abikõlblikud kogu- või osamaksumuse

või kulumi alusel. Renoveerimiskulude korral kohaldatakse ainult alapunkti 6.4.2

punktides c, d ja e esitatud tingimusi.

Kulumi arvestamisel lähtutakse selle EL-i liikmesriigi reeglitest, kelle territooriumil

kinnisvara asub. Liikmesriigi kolmandates riikides asuvate ehitiste suhtes kehtivad

liikmesriigi amortisatsiooni käsitlevad reeglid.

Lammutamise kulud on abikõlblikud, kui projekti rakendamise eelduseks ja edukaks

elluviimiseks on vajalik olemasoleva hoone (osaline) lammutamine enne uue ehitamist.

14

Lammutamise kulud peavad kajastuma hinnapakkumuses ja see peab moodustama osa

ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest.

6.4.5 Kinnisvara üürimine on kaasrahastamiseks abikõlblik, kui üürimise ja asjakohase projekti

eesmärgid on selgelt seotud ning järgitakse allpool toodud tingimusi:

 kinnisvara ei ole ostetud EL-i toetusega;

 kinnisvara peab kasutama üksnes projekti rakendamiseks. Vastasel juhul on abikõlblik

ainult see osa kuludest, mis vastab projektis kasutatule.

6.4.6 Kinnisvara ostmise, ehitamise, renoveerimise ja üürimise tõendamiseks peab

esitama:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 sõltumatu kvalifitseeritud hindaja või volitatud asutuse väljastatud tõendi;

 pakkumused;

 lepingu;

 arve;

 eseme üleandmise-vastuvõtmise akti;

 ehitus- ja kasutusloa;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõtte arve tasumise kohta5.

6.5 EKSPERDITASUD

6.5.1 Õigusabi tasud, notaritasud ning tehniliste- ja finantsekspertide kulud on abikõlblikud

otseste kuludena.

6.5.2 Ekspertide ja töövõtulepingu alusel ühekordse töö teostajatega tuleb sõlmida töö

üleandmise-vastuvõtmise akt. Eksperditasu, mis on otseselt seotud projekti ja selle

eesmärgiga, loetakse otseste abikõlblike kulude alla.

6.5.3 Eksperditasudeks loetakse:

 õigusabi tasud (nt õigusalane nõustamine);

 notaritasud;

 tehnilise ekspertiisi tasud (nt kinnisvara ekspert, kes hindab ostetava hoone seisukorda);

 finantsekspertiisi tasud (nt konsultatsioonifirma, kes koostab rahastamisplaani varustuse

ostmiseks).

6.5.4 Eksperditasude tõendamiseks peab esitama:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 pakkumused;

 lepingu;

 arve;

 üleandmise-vastuvõtmise akti;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõtte arve tasumise kohta6.

5 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus 6 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus

15

6.6 AVALIKUSTAMISEGA SEOTUD NÕUETEST TULENEVAD KULUD

6.6.1 Kui avalikustamisnõuete täitmisega seotud kulud soovitakse kanda projektist, peab need

projekti eelarves ette nägema.

6.6.2 Kulud, mis on vajalikud EL-i ja SiM-i kaasrahastamisega seotud avalikustamise nõuete

täitmiseks, näiteks EL-i ja SiM-i logode kasutamisega seotud kulud, kaasrahastamist

tähistava tahvli tootmine ja paigaldamine, on abikõlblikud otseste kuludena.

6.6.3 SiM leevendab avalikustamise nõudeid, kui projektiga seotud teave on seadusest

tulenevalt piiratud selle konfidentsiaalse iseloomu tõttu, eelkõige seoses julgeoleku,

avaliku korra, kriminaaluurimiste ja isikuandmete kaitsega.

6.6.4 Täpsemad avalikustamise, läbipaistvuse tagamise ja info levitamisega seotud

kohustused sätestatakse toetuslepingus.

6.6.5 Avalikustamise kulude tõendamiseks peab esitama:

 hanke alusdokumendid või hinnapäringud;

 pakkumused;

 lepingu;

 arve;

 üleandmise-vastuvõtmise akti;

 foto avalikustamise nõuete täitmisest;

 kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõtte arve tasumise kohta7.

7. KAUDSED ABIKÕLBLIKUD KULUD

7.1 Projekti kaudsed abikõlblikud kulud on kulud, mida ei ole võimalik määratleda projekti

rakendamisega otseselt seotud kuludena, kuid toetavad projekti tegevuste elluviimist.

7.2 Kontorivarustuse ja -tarvete, külaliste vastuvõtmisega ja teenustega [nt sideteenused,

post, kontori koristamine, kommunaalkulud, töötajate koolitus (v.a, kui koolitus on

projekti peamine eesmärk), personaliotsing jms] kaasnevad kulud on kaudsed kulud.

7.3 Kaudsed kulud võivad olla maksimaalselt 2,5% otseste abikõlblike kulude

kogusummast. Kaudsete kulude osakaal määratakse toetuslepingus. Organisatsioonid,

mis saavad tegevustoetust ELi eelarvest, ei saa lisada kaudseid kulusid projekti

eelarvesse.

7.4 Kaudsed kulud hoitakse minimaalsed ja need ei tohi kajastuda projekti eelarves

samaaegselt ühegi otsese kulu real. Taotleja planeerib projekti eelarvesse kaudsetele

kuludele kavandatud summa, eraldi kuluartikleid välja tooma ei pea. Täpsema teabe

kaudsete kulude kohta esitab taotleja toetuse taotluses.

7.5 Lõpparuandes deklareeritud kaudsed kulud ei tohi ületada toetuslepingus määratud

abikõlblike otseste kulude protsenti, st kui otsesed kulud võrreldes planeeritud eelarvega

vähenevad, peab proportsionaalselt vähendama ka kaudseid kulusid.

7 Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.

16

7.6 Kaudsete kulude hulka ei saa arvata abikõlbmatuid kulusid. Kaudseid kulusid tõendavaid

dokumente ei pea aruandlusega esitama, kuid toetuse saaja peab neid säilitama

toetuslepingus sätestatud perioodi jooksul, kuna neid võidakse kontrollida.

8. ABIKÕLBMATUD KULUD

8.1 Abikõlbmatud on muu hulgas järgmised kulud:

 käibemaks (v.a juhul, kui toetuse saaja on selle tegelikult ja lõplikult tasunud ning saab

tõendada, et ei saa seda tagasi)8;

 hoonestamata maa ostmine;

 kui maa on vajalik projekti rakendamiseks, hoonestatud maa ostu summa, mis ületab

10% asjaomase projekti abikõlblikest kogukuludest;

 kasum kapitalilt;

 võlg ja võla teenindamise tasud, intressid, viivised;

 eraldised kahjudeks või tulevasteks kohustusteks;

 trahvid, rahalised karistused, kohtukulud;

 toetuse saaja deklareeritud ja mõne muu EL-i, välisabi või riigieelarvest toetust saava

projekti või programmi raames kaetud kulud;

 kindlustusettevõtete teenustega kaasnevad kulud;

 kindlustusmaksed (v.a kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja

vastutuskindlustusmaksed ja töötasuga kaasnevad kindlustusmaksed);

 projekti rakendamises osalevate ametnike/töötajate tööjõukulude osa, mis ei ole seotud

ISF-i rakendamisega;

 organisatsiooni juhtimisega seonduv tööjõukulu;

 hüvitised (v.a seaduslikud haigushüvitised, mida kannab tööandja ja mida

sotsiaalkindlustusskeem ei tagasta);

 vahendajate või konsultantide alltöövõtt, mille puhul tasu määratletakse protsendina

projekti kogukuludest (v.a juhul, kui toetuse saaja põhjendab selle maksmist töö või

osutatud teenuste tegeliku väärtusega);

 mitterahalised sissemaksed;

 muud abikõlblikkuse reeglitega vastuolus tehtud kulutused, sealhulgas ülemäärased ja

ebamõistlikud kulutused, üksnes projekti töötajate meelelahutusele tehtud kulutused

[mõistlikud kulud külaliste ühisüritustel, mis on projekti käigus õigustatud (nt projekti

lõpu tähistamine, juhtrühma koosolekud jms), on lubatud].

9. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE JA KONTROLLIMINE

9.1 Dokumente säilitatakse vastavalt toetuse saaja sisemisele korrale kas paberkujul või

digitaalselt. Säilitatud dokumentide põhjal peab olema võimalik tuvastada kulu

abikõlblikkust.

9.2 Toetuse saaja peab toetuslepingus sätestatud tähtaja lõpuni alles hoidma ja

kontrollorganitele kättesaadavaks tegema kõik projektiga seotud dokumendid, eelkõige:

 raamatupidamise sise-eeskirjad ja asjaajamise kord;

 projekti raamatupidamise väljavõte;

 tööjõukuludega seotud dokumendid, sealhulgas lepingud, palgaarvestuse dokumendid,

tööajatabelid, puhkusetasude arvestamise käskkirjad, korraldused jms;

8 Maksu- ja Tolliameti tõend

17

 teenuste osutamist, tööde tegemist või asjade ostmist tõendavad dokumendid, sealhulgas

lepingud, üleandmise-vastuvõtmise aktid, teenuse osutaja, tööde teostaja või tarnija

esitatud arved ja saatelehed jms;

 väljamakseid tõendavad dokumendid, sealhulgas maksekorralduste koopiad,

arvelduskonto väljavõtted;

 hangetega seotud dokumendid, sealhulgas hankedokumentatsioon, lepingud, aktid jms;

 tegevusi tõendavad dokumendid, sealhulgas üritusel osalejate nimekirjad, koolituste ja

seminaride materjalid, koosolekute protokollid ja memod jms;

 projektiga seotud dokumentatsioon (toetuse taotlus, taotluse rahuldamise otsus,

maksetaotlused, haldusotsus, toetusleping, aruanded, koosolekute protokollid, memod);

 projektiga seotud oluline kirjavahetus;

 muud dokumendid.

9.3 Toetuse saaja ja partnerid peavad võimaldama VA-l, AA-l ning nende volitatud isikutel

ja asutustel ning EK-l, Euroopa Kontrollikojal, Euroopa Pettustevastasel Ametil või

nende volitatud isikutel ja asutustel kontrollida toetuse kasutamisega seotud dokumente

ja projekti tegevusi ning tulemusi projekti toimumise ajal ning seitsme aasta jooksul

pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva.

9.4 Kui auditi või mõne muu kontrolli käigus ilmneb, et toetuse saajal puudub kulu tõendav

dokumentatsioon, loetakse see kulu abikõlbmatuks. Puudulikult vormistatud

dokumentide korral võib kontrollija tunnistada nendega seotud kulud abikõlbmatuteks.

Väiksemate vigade puhul aktsepteeritakse arvetele lisatud selgitusi või õiendeid. Kui VA

tunnistab projekti jooksul või pärast projekti toetuse saaja poolt abikõlblikuna

deklareeritud kulud abikõlbmatuks, peab toetuse saaja tegema raamatupidamises

paranduse.

9.5 Kui pärast lõpparuande kinnitamist avastatakse kontrollide käigus rikkumine, esitatakse

toetuse saajale toetuse ja kaasfinantseeringu tagasinõudmise otsus. Sellisel juhul pikeneb

dokumentide säilitamise kohustus vähemalt seitse aastat alates päevast, mil toetuse saaja

tagastab toetuse ja kaasfinantseeringu SiM-ile.

9.6 Toetuse saaja vastutab kaasatud partnerite projektiga seotud dokumentide säilitamise

eest.

18

LISA 1. Tööajatabeli/üleandmise-vastuvõtmise akti näidis

Tööajatabel/Üleandmise-vastuvõtmise akt

Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi:

Kuupäev Töö kirjeldus Projektiga projekti tunnus seonduv töö (tundi)

KOKKU

Töötunnid kokku

Kinnitan, et tabelis esitatud andmed on õiged ning ülalnimetatud tööd ja tegevused on nõuetekohaselt tehtud. Allkiri: Kuupäev: Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi: Kinnitan, et ülalnimetatud tööd ja tegevused on käsundiandja poolt kontrollitud ning vastu võetud9. Projektijuht või vahetu juht / Allkirjaõiguslik isik10. Allkiri: Kuupäev: Ees- ja perekonnanimi:

9 Kursiivis tekst lisada ainult käsunduslepingu üleandmise-vastuvõtmise aktile. 10 Tööajatabeli allkirjastavad isik, kelle tööaega tabel kajastab, ning projektijuht (projekti rakendamise eest

vastutav isik). Projektijuhi tööajatabeli allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik. Üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastab teenuse osutamise lepingus nimetatud allkirjaõiguslik isik.

19

LISA 2. Sõidupäeviku näidis 1

SÕIDUPÄEVIK Asutuse nimi:

Sõiduki omanik:

Sõiduki registreerimisnumber:

Sõiduki kasutaja nimi:

Projekti pealkiri ja tunnus:

Kuupäev Sõidu sihtkoht ja eesmärk

Hodomeeter Teekonna pikkus

(km) Algnäit Lõppnäit

Teekonna pikkus kokku (km):

1 km hind* (EUR):

Kogukulu (EUR):

Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged. Koostaja nimi, amet.

Kuupäev Allkiri

Projektijuht või vahetu juht11 Kuupäev Allkiri

* Kuni 0,3 eurot, kui asutusesiseses korras ei ole sätestatud madalamat piirmäära.

11 Projektijuhi sõidupäeviku allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik.

20

LISA 3. Sõidupäeviku näidis 2

Sõidupäevik (keskmise kütusekulu põhine)

Asutuse nimi:

Sõiduki omanik:

Sõiduki registreerimisnumber:

Sõiduki kasutaja nimi:

Projekti pealkiri ja tunnus:

Keskmine kütusekulu 100 km kohta:

Kuupäev Sõidu sihtkoht ja eesmärk

Hodomeeter Kütuse

liitri hind

Teekonna pikkus (km)

Kokku* Algnäit Lõppnäit

0

0

0

0

0

0

0

Sõidukulu kokku 0

Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged. Koostaja nimi, amet

Kuupäev Allkiri

Projektijuht või vahetu juht12 Kuupäev Allkiri

* läbitud teekond/keskmine kütusekulu 100 km kohta x kütuse liitri hind

12 Projektijuhi sõidupäeviku allkirjastab tema vahetu juht.

1

Lisa 5 toetuslepingu juurde

Sisejulgeolekufond

JUHISED EMBLEEMIDE JA STANDARDVÄRVIDE

KASUTAMISE KOHTA

1. EUROOPA LIIDU EMBLEEM

Euroopa Liidu logo saab alla laadida aadressilt:

http://europa.eu/about-eu/basic-information/symbols/flag/index_et.htm

SÜMBOLITE KIRJELDUS

Kaksteist kuldset tähte moodustavad taevasinisel taustal ringi, mis sümboliseerib Euroopa

rahvaste ühtsust. Tähekeste arv on kindlaks määratud – kaksteist on täiuslikkuse ja ühtsuse

sümbol.

HERALDILINE KIRJELDUS

Taevassinisel taustal on ring kaheteistkümnest kuldsest tähest, mille tipud kokku ei puutu.

GEOMEETRILINE KIRJELDUS

2

Embleemiks on sinine ristkülikukujuline lipp, mille laius on poolteist korda lipu kõrgus. Lipu

keskel asub kaksteist võrdsete vahedega kuldset tähte, mis moodustavad mõttelise ringjoone,

mille keskpunkt asub ristküliku diagonaalide ristumiskohas. Ringi raadius on 1/3 lipu

kõrgusest. Igal tähel on viis nurka, mis asuvad mõttelise ringjoone sees. Selle ringjoone raadius

on 1/18 lipu kõrgusest. Kõik tähed on püstiasendis, st. üks nurk on vertikaalselt suunaga üles

ning kahe külgmise nurga tippude vahele tõmmatud sirge asetseb lipumastiga risti. Tähering on

paigutatud selliselt, et iga täht vastab ühele täistunnile kella numbrilaual. Nende arv on

muutumatu.

VÄRVIDE KASUTAMINE

Embleemi värvid on järgmised: PANTONE REFLEX BLUE – ristküliku pinna jaoks;

PANTONE YELLOW – tähtede jaoks.

Neljavärviprotsess

Kui kasutatakse neljavärviprotsessi, ei ole võimalik kasutada kahte standardvärvi. Seepärast

tuleb need saavutada protsessis nelja värviga.

PANTONE YELLOW saadakse 100% „Process Yellow“ kasutamise teel.

PANTONE REFLEX BLUE saadakse, segades 100% „Process Cyan`i“ ja 80% „Process

Magenta't“.

Internet

PANTONE REFLEX BLUE vastab veebi värvipaleti värvile RGB:0/51/153

(kuueteistkümnendsüsteemis: 000099) ja PANTONE YELLOW vastab veebi värvipaleti

värvile RGB:255/204/0 (kuueteistkümnendsüsteemis: FFCC00)

Ühe värvi kasutamine

Kasutades ainult musta värvi, siis peab ristküliku raam olema must ning tähed tuleb trükkida

mustana valgel taustal.

3

Kasutades ainult sinist värvi (Reflex Blue), trükitakse kogu taust sinine ning tähed valgena

negatiivis.

Trükkimine värvilisele taustale

Kui värvilisest taustast loobuda ei saa, peab ristkülikule ümber trükkima valge piirjoone

laiusega 1/25 ristküliku kõrgusest.

2. INFOTAHVEL

Kui füüsilise objekti maksumus on üle 100 000 euro, paneb toetuse saaja üles alalise ja

silmapaistva tahvli 3 kuu jooksul pärast projekti lõppemist.

Infotahvel peab vastama järgmistele tingimustele:

 tahvel peab olema paigaldatud avalikkusele nähtavasse kohta, mis asub soetatud objekti

vahetus läheduses;

 tahvlil peab olema EL-i logo, millele eraldatakse vähemalt 25%

tahvli pindalast;

 tahvlil peab olema projekti pealkiri ja tunnus proportsionaalselt samas suuruses

logodega;

 tahvlil peab olema tunnuslause: „RHIB CPB soetamist kaasrahastas Euroopa Liit

Sisejulgeolekufondi kaudu“.