Kommentaarid reklaamiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsusele

6. märts 2024

1 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

FinanceEstonia kommentaarid reklaamiseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele

Täname, et olete kaasanud FinanceEstonia reklaamiseaduse (RekS) muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse väljatöötamise protsessi. FinanceEstonia pooldab reklaamiseaduse kaasajastamist ehk seaduse mõistete ja sätete lihtsustamist ning selgemaks muutmist, sh tarbijakrediidi ja finantsteenuse reklaami regulatsiooni eraldamist. Praegusel kujul on reklaamiseadust keeruline mõista ning paljud sä=ed näitavad piirangute ülereguleerimist ning seetõ=u on järelevalve ebatõhus ja tarbijakrediidi reklaamides esineb liialt rikkumisi. Oleme arvamusel, et järelevalve hoovad ei saa olema tõhusamad, kui täna prakAkas esinevaid probleemkohA ei lahendata, vaid reguleeritakse veelgi üle. Juhime tähelepanu, et reklaamiseadust muutes tuleb kindlasA võ=a arvesse kogu finantsteenuste sektorile kohalduvat regulatsiooni, alates võlaõigusseadusest, krediidiasutuste seadusest, krediidiandjate ja – vahendajate seadusest ning lõpetades tarbijakrediidi direkAivi uue versiooniga, et arusaam mõistetest ja sätete kohaldumisest oleks kõigile üheselt mõistetav ja selge.

Reklaamiseaduse muutmine peab muuhulgas lähtuma ka laenuturul ausa konkurentsi tagamise ja suurendamise eesmärgist. Näiteks eluasemelaenude intressid on EesAs ühed euroala kõrgemad. Veel kõrgemad on need vaid LäAs, kus on aga asutud juba rangeid reklaamipiiranguid lõdvendama. Tuginedes EesA Panga panganduse konkurentsiolukorra analüüsile on laenuturul konkurentsi suurendamise vajaduse välja toonud ka EesA Pank ja Finantsinspektsioon1. Teemapaberis Pankadevaheline konkurents EesA laenuturul2 on rõhutatud, et laenuturul konkurentsi suurendamiseks peab laenuvõtjal olema võimalus valida tema vajadustele ja riskitunnustele vastav parim pakkumine ning et EesA oligopoolsel pangandusturul on tähAs konkurentsi suurem tekkimine. Konkurentsi soosiva tegurina on tähtsale kohale nimetatud

1 h-ps://arileht.delfi.ee/ar7kkel/120273839/ees7-pank-kodulaenu-uleviimise-teise-panka-saaks-teha-lihtsamaks-ja- soodsamaks 2 h-ps://haldus.ees7pank.ee/sites/default/files/2024-02/pankadevaheline-konkurents_2024_tp1_est_0.pdf

6. märts 2024

2 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

klienAde mobiilsus. Kui aga reklaamipiirangute tõ=u ei ole klienAdel adekvaatset ligipääsu erinevatele pakkumistele, siis ei saa tekkida ka hinnasurvest tulenevat konkurentsi.

Väljatöötamiskavatsus on turuosaliste seas põhjustanud aga ka ebakindluse tarbijakrediidi reklaami regulatsiooni tuleviku osas. Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe kohaselt on reklaamiseaduse muutmise üheks eesmärgiks kiirlaenude reklaami keelamine. Siinkohal soovime selgitada, et nii EesA kui ka Euroopa Liidu tasemel finantsteenuse valdkonna regulatsioonis puudub mõiste kiirlaen. Sellest tulenevalt ei ole üheselt mõistetav, millises ulatuses või mida soovitakse finantsteenuse reklaami osas reguleerida või keelata. Kahtlemata ei ole põhjendatud nn kiirlaenu võrdsustamine tarbijakrediidiga. Tarbijakrediidi direkAivist1 ja EesA siseriiklikest õigusakAdest tulenevalt on tarbijakrediit väga lai ja eriotstarbeline krediidivaldkond, hõlmates krediiditooteid kuni 100 000 eurot, sh kodulaen, autoliising jms. FinanceEstonia hinnangul ei ole asjakohane defineerida “kiirlaenudena” ka kõiki laene, mida väljastavad pangavälised laenuandjad. Pankadele ja teistele krediidiandjatele kehAvad ühetaolised vastutustundliku laenamise nõuded. Üldine ühiskondlik arusaam, et „kiirlaen“ on igaühele kä=esaadav kõrgete kuludega laen, ei ole samuA õige järeldus. Kõikidele väljastatavatele tarbijakrediidi toodetele kohaldub seadusest tulenev krediidi kulukuse ülempiir, mida tuleb järgida ning mille järgimist kontrollib regulaarselt järelevalve. „Kiirlaenu“ mõiste õiguslik sisustamine on väljakutse, mida prooviA lahendada krediidiinkassode ja -ostjate seaduse väljatöötamise käigus, kuid jõuA järeldusele, et tegelikult ei ole sellist eristuvat tunnust, mille alusel „kiirlaene“ kategoriseerida. Finantsteenus hõlmab endas ka lisaks nt erinevaid pangateenuseid, investeerimisteenuseid, laenude ja krediiditeenuseid nii era- kui ka juriidilistele isikutele, varahaldusteenuseid jne.

Lisame, et tarbijakrediidi valdkond on teinud läbi väga ulatuslikke muudatusi regulatsioonide ja järelevalve tasandil. EesAs on lisaks krediidiasutuste tegevusele reguleeritud krediidiandjate ja -vahendajate tegevus ning peagi jõustub inkassode tegevuse regulatsioon. Laenuandjatele kehAvad ühetaolised vastutustundliku laenamisega seotud reeglid ja põhimõ=ed. Seega, kui niinimetatud „kiirlaenu“ reklaami keelamise eesmärgiks on ülelaenamise välAmine, siis selleks on vastavad regulatsioonid loodud ja toimivad. Viimast kinnitab ka 2022. aastal läbiviidud

6. märts 2024

3 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

krediidituru uuring3, mille üheks eesmärgiks oli välja selgitada, kas 2015. aastal vastu võetud krediidiandjate ja – vahendajate seadus on oma eesmärki täitnud. Uuringu tulemusena selgus, et eelnimetatud seadus on eesmärki täitnud ning ohjanud reguleerimata laenuturgu.

Ülelaenamise piiramise tõhusaim tööriist saab olema posiAivne krediidiregister, mis loodetavasA valmib lähiaastatel. Seeläbi kaob sisuline vajadus reklaamipiirangute järele. Pärast posiAivse krediidiregistri loomist on Angimata vajalik hinnata reklaamipiirangute asjakohasust ja ühtlasi põhiseaduspärasust, kuivõrd ebavajalikud piirangud võivad osutuda põhiseadusega vastuolus olevaks. PosiAivne krediidiregister annab ühelt poolt võimaluse krediidiandjatele laenutaotleja finantskohustuste osas täpsete andmete saamiseks, teiselt poolt kaitseb see ka laenutaotlejaid ülelaenamise eest. Kui krediidiandjal on täielik ja tõene info laenutaotleja finantstkohustuste osas, siis ta saab teha ka veelgi vastutustundlikuma krediidiotsuse ning vajadusel täiendavat krediiA enam mi=e väljastada.

Järgnevalt anname tagasisidet konkreetsete küsimuste osas nende esitamise järjekorras.

1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses märkinud, et reklaamiseaduse probleemid jaotuvad täna neljaks põhimõ=eliseks probleemiks. a) Reklaamiseadust (RekS) on keeruline mõista ja rakendada. Selles on mitmed segased ja subjekAivsed mõisted ning prakAkas keeruliselt rakendatavad sä=ed, mis omakorda viib ebatõhusa järelevalveni ning ressursi raiskamiseni.

Esiteks, FinanceEstonia nõustub, et RekS on kohaA keeruline mõista ning rakendada. Näeme vastuolu ka teiste seadustega, nt otseposA ja reklaami määratlus: RekS § 2 lg 1 p 3 kohaselt ei käsitleta otseposA (nt kindlale isikule või kindlale arvule isikutele suunatud teave) reklaamina, mis võib olla vastuolus posAseadusega. See näitab vajadust viia RekS kooskõlla posAseadusega, et tagada mõistete ühtne tõlgendamine.

Teiseks, suureks kitsaskohaks on digitaalse keskkonnaga arvestamine. Praegune seadus ei arvesta piisavalt digitaalse keskkonna eripäradega, eriA seoses reklaamiga nt Google keskkonnas ja teistes piiratud andmemahuga kanalites. See toob kaasa

3 Krediidituru uuring 2022, leitav h-ps://www.fin.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/organisatsioon/uuringud-ja- analuusid

6. märts 2024

4 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

selle, et kohustusliku teabe esitamine on teatud formaadiga reklaamides prakAliselt võimatu. Samas on täna digitaalne keskkond turuosalistele oluline. Peame vajalikuks kohandada RekS nii, et see võimaldaks kasutada reklaamikanalina ka digiajastu ja selle arenguga kaasnevaid võimalusi, tagades samas tarbijate kaitse ja reklaamide läbipaistvuse. Võimalike muudatustena näeme, et seadusandlus ei peaks piirama digilahenduste kasutamist, vaid peaks andma turuosalistele selge arusaama, kuidas piirangutega reklaamikandjaid kasutada. Keelata digikanalite kasutamist põhjendusega, et kohustuslik teave ei mahu reklaami, ei ole meie hinnangul jätkusuutlik. Näeme võimalusena digikeskkonnas reklaamidele lisada viiteid, mis suunavad tarbijad maandumislehele, kus on esitatud ulatuslikum ja täpsem teave. Google Search reklaamide paindliku kasutamise võimaluse saaks luua näiteks lubades piiratud tähemärkidega reklaamides kasutada lühemat hoiatusteksA eeldusel, et maandumislehel on esitatud kõik kohustuslik teave. Praegused meediapiirangud ei ole enam aktuaalsed, kuna põhiline reklaam toimub teistes kanalites, kui raadios või televisioonis.

Kolmandaks toome välja, et tarbijakrediidi reklaami nõuete ajakohasus on oluline ka tarbijate kaitse seisukohalt. Ajakohased nõuded tagavad, et tarbijad saavad täielikku ja täpset teavet krediidi Angimuste, intressimäärade ja võimalike riskide kohta. See aitab tarbijatel teha targemaid finantsotsuseid. Ajakohastatud nõuded suurendavad finantsteenuste turu läbipaistvust, vähendades peidetud tasusid ja keerulisi Angimusi, mis võivad tarbijaid eksitada. Ka tarbija õiguskindluse tagamiseks on selged ja ajakohased nõuded vajalikud, sest aitavad välAda õiguslikke vaidlusi ja tagavad, et nii laenuandjad kui ka tarbijad mõistavad oma õigusi ja kohustusi ühetaoliselt. Vastutustundliku laenamise vaates toetavad ajakohased nõuded vastutustundliku laenamise põhimõ=eid, aidates välAda ülelaenamist ja tarbijate võlgadesse sa=umist.

b) KehAv seadus ei arvesta muutunud turuolukorraga ning osad piirangud ei ole seetõ=u enam oma eesmärgi täitmiseks asjakohased või piisavad.

Digitaalse keskkonnaga arvestamise osas oleme selgitused lisanud eelnevalt. Lisaks toome välja, et ka tarbijate käitumine on digiajastul oluliselt muutunud. Inimesed eelistavad üha enam digitaalseid kanaleid info otsimiseks, toodete ja teenuste ostuks ning suhtluseks. Üha rohkem kasutatakse erinevaid sotsiaalmeedia platvorme, et leida nende vahendusel vajalikke tooteid ja teenuseid. Otsingureklaamides ja sotsiaalmeedia platvormidel võib tähemärkide piirangu tõ=u olla keeruline mahutada kõiki seadusega nõutavaid hoiatusi ja Angimusi tarbijakrediidi reklaamimisel. See võib

6. märts 2024

5 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

jä=a aga tarbija ilma olulisest teabest omaduste, hinna, lepinguAngimuste või võimalike riskide kohta.

c) Järelevalve hoovad ei ole piisavalt tõhusad ning eri asutuste järelevalvepädevuse piirid on mitmete valdkondade puhul hägusad, mis ei võimalda tagada tõhusat järelevalvet kehAvate piirangute üle.

Näeme, et reklaamiseaduse selgemaks, lihtsamaks ja ühetaolisemaks muutmine aitab kaasa ka järelevalve tõhusamaks tegutsemiseks.

d) Inimeste võlgnevusse sa=umine, ülelaenamine.

FinanceEstonia seisukoht on, et RekS-i eesmärk keelata nn kiirlaenu reklaam ei ole lahendus inimeste võlgnevusse sa=umise ega ülelaenamise osas. Nagu ka eelnevalt välja tõime näeme ühe lahendusena võlgnevusse sa=umise ja ülelaenamise probleemidele posiAivse krediidiregistri loomist, mis aitaks parandada krediidivõimelisuse hindamist ja vähendada laenude andmist finantsiliselt ebakindlatele isikutele.

Selgitame, et tarbija ei tee laenuvõtmise otsust lähtuvalt reklaamist, vaid vastavalt oma vajadusele. SamuA ei kindlusta reklaam posiAivset krediidiotsust, vaid selleks on vajalik teostada tarbija osas laenuandjal põhjalik krediidivõimelisuse hindamine. Laenuvõtmise otsus kinnitatakse alles laenulepingu allkirjastamisel või hetkel, mil tarbija väljendab tahet olla lepinguAngimustega seotud. SamuA annab seadus võimaluse tarbijal pärast lepingu sõlmimist 14 päeva jooksul oma tahteavaldus tagasi võ=a ehk kasutada VÕS §-st 409 lg-st 1 tulenevat taganemisõigust. Laenuandjatele pandud kohustused ning tarbijatele tagatud õigused on tõstnud oluliselt tarbijate finantsteadlikkust ning loonud olukorra, kus tarbijal on võimalik hoolikalt kaaluda nii laenuvõtmist kui sellega seotud võimalikke tagajärgi.

Piiramise ja keelustamise asemel näeme, et tarbija majandushuvide kaitse ja informeerimise seisukohalt, võ=es arvesse mh tarbijakaitseseaduse § 4 lg 1, on mõistlik kaaluda piirangute vähendamist tarbijakrediidireklaamile ning anda laenuandjatele võimalus tutvustada toote omadusi ja eripärasid, mille põhjal tarbija saaks teha informeerituma ja kaalutletuma otsuse. Tänased piirangud teabe esitamisel tarbijakrediidireklaamides piiravad selgelt tarbijate võimet eristada oma sisult erinevaid laenutooteid, mistõ=u võrreldakse tegelikkuses erinevate toodete

6. märts 2024

6 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

kohustusliku teabe näitajaid, mis omakorda ei aita kuidagi kaasa läbimõeldud ja teadliku laenu taotlemise otsuse tegemisele.

FinanceEstonia ei toeta tarbijakrediidireklaami keelustamist või keelustamisel eristamist summade või toodete lõikes, mis süvendab ebaõiglast konkurentsi laenuandjate kaubamärkide vahel tulenevalt laenupakkuja toodete pordellist ja kliendisegmenAdest. Näiteks on turul leitud lahendus tarbijakrediidi raadio- ja telereklaami keelust ja muudest piirangutes mööda hiilimiseks, suunates krediidi reklaami formaalselt äriklienAdele.

Tarbijakrediidi reklaamimise keelustamine kahjustaks vastutustundlikke laenuandjaid, kes pakuvad läbipaistvaid laenuAngimusi ja järgivad vastutustundliku laenamise põhimõ=eid. Reklaami keeld piirab nende võimet jõuda potentsiaalsete klienAdeni, kes võiksid nende teenuseid vajada. Seeläbi aga võib suureneda reguleerimata laenuturgude kasvu risk. Tarbijad, kes otsivad alternaAive keelatud reklaamide tõ=u, võivad sa=uda ebaseaduslike laenuandjate lõksu, kes ei järgi vastutustundliku laenamise põhimõ=eid, suurendades seeläbi mh pe=uste riski lisaks klienAde võlgnevustesse sa=umisele. Keelustamisega kaasneks ka innovatsiooni ja konkurentsi pärssimine. Piirangud võivad takistada finantse=evõtete võimet tutvustada uusi ja innovaaAlisi tooteid, mis võiksid pakkuda nii era- kui juriidilistest isikutest klienditele paremaid Angimusi või teenuseid. Täiendavad piirangud võivad takistada uute e=evõtete turule sisenemist ja piirata olemasolevate e=evõtete kasvu, vähendades seeläbi konkurentsi ja valikuvõimalusi tarbijate jaoks. Väga oluline on ka asjaolu, et informeeritud otsuste tegemiseks on tarbijatel vaja juurdepääsu teabele erinevate finantsteenuste kohta. Keelustades reklaamid täielikult, eemaldatakse üks peamisi teabeallikaid, mis võib aidata tarbijatel teha paremaid finantsotsuseid.

Regulatsiooni kaasajastamine peaks muutma tarbijakrediidireklaami nõuded kõigile turuosalistele arusaadavaks, mis omakorda tagaks turul ausa konkurentsi.

2. FinanceEstonia liikmete enamuse seisukoht on, et reklaamivaldkonna ülese eneseregulatsiooni organisatsiooni loomine ei lahendaks tänaseid kitsaskohA. Eneseregulatsioon ei lahenda RekS sätete ebaselguse, järelevalve ressursipuuduse ega ebatõhususe probleeme. FinanceEstonia hinnangul eneseregulatsioon ei aita tõsta efekAivsust, vaid lihtsalt jagab halduskoormust ümber. Eneseregulatsiooni loomine on väga pikaajaline protsess. SamuA oleks eneseregulatsiooniks loodava organisatsiooni liikmeks olemine vabatahtlik, luues seeläbi õigusruumis kaks paralleelselt

6. märts 2024

7 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

eksisteerivat keskkonda. Eneseregulatsiooni organisatsiooni loomine ei vähenda vajadust ühese ning selge regulatsiooni järele. Turuosaliste osas, kes ei kuulu viidatud organisatsiooni, peab olema siiski tagatud õigusselgus õigusruumis ning tõhus järelevalve. Isegi kui eneseregulatsiooni ideega jätkatakse, siis peaks vastav organisatsioon peaasjalikult olema riigi poolt rahastatud, sest olemuslikult on järelevalve teostamise ulatus ja viis riigi õiguspoliiAline otsus ning seega ka kohustus. Riigi järelevalve funktsioonide delegeerimist erasektorile peab hoolikalt kaaluma, võ=es arvesse delegeerimise mõju järelevalve efekAivsusele ning tarbijate põhiõiguste kaitsele.

FinanceEstonia siiski pooldab seadusemuudatusi, mis suurendaksid selgust ja tõhustaksid järelevalvet. Eelnõu väljatöötamise põhirõhk peab olema selge ja loogilise regulatsiooni loomine.

3. Toome välja RekS § 29 mi=etoimivad sä=ed ja nende puudused.

a) SubjekAivsuse probleem RekS § 29 konteksAs, kus vastutustundlikkuse ja tasakaalustatuse kriteeriumid on määratletud ebamääraselt, põhjustades õiguskindluse puudumise. Selline subjekAivsus tekitab erinevate osapoolte seas tõlgendamise erinevusi, mis võib viia järelevalve prakAka vastuoludeni ja turuosaliste ebavõrdse kohtlemiseni. SubjekAivsete kriteeriumide olemasolu raskendab laenuandjal seadusest kinnipidamist ning võib põhjustada tarbijatele segadust, kuna reklaamis esitatav teave ei pruugi olla piisavalt selge ja arusaadav.

b) Finantsteenuse reklaami sisu ja vormi piirid ei ole selged, kuna piirangud ei käsitle ega erista reklaami sõnalist ja visuaalset sisu. See aga viib reklaamide tõlgendamisel erinevusteni, tekitades segadust nii reklaamijate kui ka tarbijate seas, kuna ei ole selge, millist teavet ja kuidas tuleks esitada, et see oleks kooskõlas seaduse nõuetega.

c) SubjekAivset tõlgendust võimaldav regulatsioon tekitab ebaselgust järelevalve prakAkas. Erinevad ametnikud tõlgendavad erinevatel aegadel sä=eid ja piiranguid erinevalt. See aga ei pruugi alaA ühAda turul valitseva prakAka või arusaamaga, mis omakorda võib põhjustada järelevalveasutuste ja e=evõtjate vahel erimeelsusi ning vaidlusi reklaami sisu ja vormi nõuete täitmise üle.

d) RekS ebaselged sä=ed võivad takistada e=evõtjatel innovaAivsete ja tõhusate reklaamistrateegiate rakendamist, kartes, et nende lähenemine võib osutuda

6. märts 2024

8 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

seadusega vastuoluliseks. See aga pärsib turu arengut ja piirab tarbijatele suunatud teabe mitmekesisust.

e) Mõiste „reklaam“ ähmasus. Ebaselged on piirid, mis eristavad reklaami muust teabest ja sisust, mis on tekitanud juriidilisi ja prakAlisi raskusi reklaami korrektseks idenAfitseerimiseks ja reguleerimiseks. Ka avalikustamiskanalite laienemine on toonud endaga kaasa arutelu, et kas tegemist on siiski reklaamiga.

f) Tarbijakrediidi reklaami tüüpilise näite komponenAde rohkus on finantskirjaoskuseta tarbijatele arusaamatud. SamuA on võimalik nende komponenAdega manipuleerida erineval viisil. See toob esile, et praegused nõuded ei suuda tagada reklaami selgust ja arusaadavust kõigile tarbijatele, mis võib viia eksitava teabe levikuni ja tarbijate võimaliku eksitamiseni. Tõusetub vajadus tüüpiliste näidete nõuete ülevaatamise ja täiustamise järele tagamaks, et reklaamides esitatav teave oleks arusaadav ja läbipaistev kõikidele tarbijagruppidele. Oluline on, et finantsteenuste reklaamid esitaksid teavet viisil, mis aitab tarbijatel teha informeeritud otsuseid, välAdes samal ajal teabe esitamist, mis võiks tarbijaid eksitada või valesA suunata.

g) E=evõtetele suunatud laenutoodete piirangud on oluliselt väiksemad kui tarbijakrediidile. Sellest tulenevalt on prakAkas näha reklaame, kus toote valikutesse on kunstlikult loodud ärilaenu tooteid, et pääseda tarbijakrediidi reklaamile kehtestatud piirangutest. Selline lähenemine vähendab tarbijate kaitset ja võib viia eksitava turunduse suurenemiseni.

h) RekS § 29 lg 2 sätestab, et finantsteenuse reklaam peab sisaldama üleskutset tutvuda finantsteenuste Angimustega ning vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga. Sä=e grammaAline sõnastus viitab, et säte on mõeldud reguleerima eeskä= krediiditoodetega seotud finantsteenuste reklaami — krediiditoodetega on tavapärasem, et teenuse osutaja pakub laenuvõtmisega seotud nõustamist. Käesolev säte ei sobi investeerimisteenustega, sest investeerimisteenused on oma sisult ja vormilt krediiditoodetest oluliselt erinevad. Erinevused on järgmised:

1) Tänapäeval on levinud investeerimisteenused, kus klient teeb valdavalt otsuseid ise: näiteks pakutakse klienAdele investeerimisplatvormi, aga ei pakuta sellega seotud nõustamis- või pordellivalitsemise teenust. Sellises olukorras on ebaselge ja isegi eksitav kutsuda klienA üles “vajadusel konsulteerima asjatundjaga”, kuna sellise teenuse puhul puudub vastav

6. märts 2024

9 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

asjatundja, kellega konsulteerida. Isegi, kui lisataks üleskutse, siis oleks tegemist sisutühja üleskutsega, sest kliendi jaoks ei ole selge, kes on viidatud asjatundja ja kuidas temaga on võimalik konsulteerida.

2) Investeerimisteenuse osutajal (üldiselt investeerimisühingul) on kohustus erinevatest õigusakAdest tulenevalt (nt võlaõigusseaduse lepingueelne teave, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) detailsed juhendmaterjalid ning teatud toodete puhu reklaamimiseks täiendavad erinõuded, VPTS § 86; § 87 jj normid sätestavad investeerimisühingule kohustused kliendile avalikustava teabe osas) lepingu- ning teenuse osutamise Angimused kliendile enne teenuse osutamist lihtsalt ja arusaadavalt selgeks teha.

Valdav osa teisi EL liikmesriike ei ole sätestanud niivõrd konkreetset kohustuslikku üleskutset. Kliendile tehtava üleskutse sisu peaks lähtuma olulistest üldistest põhimõtetest, st hoiatama teenusega seotud peamise riski eest. Näiteks Ühendkuningriigis (tulenevalt samuA direkAiv 2014/65 arAklist 24 (3)) tuleb kliendile kä=esaadavaks teha täielik teave, mis on õigeaegne, täpne ja arusaadav. TuruprakAka kohaselt tähendab see seda, et investeerimisteenuse reklaamimisel peab selgelt kommunikeerima ka seda, et investeerimisega kaasneb risk. Teenuse osutaja ei ole kohustatud ühtegi konkreetset sõnastust kliendile kommunikeerima, vaid veenduma, et reklaam tervikuna käsitleb nii investeerimise posiAivseid kui negaAivseid külgi. Selline lähenemine võimaldab hoiatust või üleskutset mugandada vastavalt reklaamikanalile ja teenusele. Näiteks piiratud ruumiga reklaamidel saab kasutada lühikest hoiatust “capital at risk”, aga suurema ruumiga reklaamidel kasutada hoiatust “the value of your investment can go up as well as down, so you may get back less than your iniAal investment”. PrakAkas täheldame, et teatud kanalite puhul (nt Google Ads) on RekS § 29 lg 2 sätestatud üleskutset keeruline kasutada. Kui nõuetekohase üleskutse lisamine on prakAliselt peaaegu võimatu, siis on oht, et e=evõ=ed jätavad üleskutse tegemata. Sellises olukorras on printsiibipõhine hoiatamine / üleskutse palju asjakohasem, sest lubab igas kanalis kasutada vastavale kanalile sobivat lähenemist.

Kokkuvõtvalt leiame, et üleskutse “tutvuda lepingu Angimustega ja vajadusel konsulteerida asjatundjaga” on investeerimisteenuste puhul ebavajalik ning kliendile pigem segadus=ekitav kui kasulik. Lahendusena näeksime, et sätestataks

6. märts 2024

10 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

investeerimisriskile viitavale hoiatusele printsiibipõhine lähenemine, et teenuse kasutamisega seotud posiAivsed ja negaAivsed pooled oleksid mõlemad kajastatud.

4. Näeme, et mõjuisikuid puudutav regulatsioon peaks eristama kahte olukorda: 1) sisu, mis ei sisalda tooteid/teenuseid ja seega ei kvalifitseeru reklaamina; ja 2) sisu, mis puudutab tooteid/teenuseid, kuid ilma konkreetse kokkuleppeta. EesAs tuleks välAda liigset reguleeritust, võ=es eeskuju teiste riikide prakAkast. Juhul, kui sisu ei vasta reklaami definitsioonile, ei peaks seda reklaamiseadusega reguleerima, vaid pigem tuleks täiendada juhendeid. Kinniste kontode puhul, mis omavad suurt jälgijaskonda, tuleks lähtuda printsiibist, et juhuslik kasusaaja ei peaks olema vastutav reklaaminõuete rikkumise eest, ning kaaluda avaliku korra mõiste täiendavat sisustamist või täpsustamist. SamuA peaks sätestama printsiibid, millal kinnised grupid loetakse avalikuks (st, tegurid nagu grupi suurus, liitumise keerukus, liikmete vaheline seotus jne).

5. FinanceEstonia toetab kanalipõhiste piirangute asendamist kanalineutraalse regulatsiooniga. Kanalineutraalse piirangu puhul finantsteenuse reklaamile peaksid piirangud olema kooskõlas Euroopa Liidu tarbijakrediidi direkAiviga tagamaks, et need täidavad oma eesmärki kaitsta tarbijaid ja vähendada negaAivset mõju. Olulised elemendid hõlmaksid selget teavet toote või teenuse Angimuste kohta, piiranguid sihtgrupi määratlemisel ning reklaamis esitatava teabe ausust ja läbipaistvust, et välAda eksitavat või sobimatut sisu.

Kokkuvõ=es on FinanceEstonia arvamusel, et reklaamiseaduse ajakohastamine aitab kaasa tarbijakaitse tugevdamisele, reklaamide sisu läbipaistvuse suurendamisele ja selgete raamide loomisele, mis tagavad ausa konkurentsi kõigis reklaamikanalites. SamuA on oluline seaduse väljatöötamiskavatsuses pöörata tähelepanu reklaamis esitatava teabe täpsusele ja usaldusväärsusele, et välAda eksitavat reklaami ning kaitsta tarbijaid potentsiaalselt kahjuliku või eksitava sisu eest, sõltumata kasutatavast meediumist.

Väljatöötamiskavatsuses on kirjeldatud plaani uuringu tellimiseks tarbijate käitumise ja reklaamide vaheliste seoste selgitamiseks. FinanceEstonia hinnangul on sellise uuringu tellimine tervitatav. Soovime olla kaasatud uuringu tellimise varases faasis, et aidata kaasa lisandväärtust loovate tulemuste saavutamisele. Valdkonna eksperdid, kes mõistavad õigesA valdkonna mõisteid ning omavad head tunnetust, kuidas

6. märts 2024

11 Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) Tallinn 10145, Eesti

[email protected] financeestonia.eu

MTÜ FinanceEstonia

tarbijad võiksid erinevaid küsimusi mõista, saaksid anda sisendi juba uuringu küsimuste ja metoodika koostamise faasis.

FinanceEstonia on EesA finantssektori katusorganisatsioon, mille eesmärk on toetada EesA finantssektori arengut, innovatsiooni ja finantsteenuste eksporA. Seisame selle eest, et EesAsse tekiks uusi finantsvaldkonna e=evõ=eid, loodaks uusi kõrge lisandväärtusega töökohA ning kohalik kapitaliturg pakuks EesA e=evõtetele täiendavaid finantseerimisvõimalusi. Esindame oma töös ja tegemistes enam kui 90 finantssektoris tegutsevat e=evõtet.

Lugupidamisega, Kaido Saar FinanceEstonia juhatuse esimees MarAn Länts FinanceEstonia krediidiandjate ja -vahendajate töögrupijuht Anu Müürsepp FinanceEstonia tegevjuht