2 (5)
4. VTK kohaselt kaob ära hetkel kehtiv eristus võimalike olukordade vahel ning tekib üks
olukord ning selle lahendamiseks väljakuulutatav erikord. VTK-st ei selgu aga üheselt,
kas „olukord“ tuleb Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutada. VTK kohaselt jääb mulje ,
et tegemist on formaalselt vormistatava faktiga (VOS VTK p 4.2.2 - Vabariigi Valitsus
teavitab „olukorra“ otsusest ja selle põhjustest viivitamata Riigikogu, Vabariigi
Presidenti ning avalikkust). Samuti ei ole selgelt mõistetav, kuidas asutuse tasandil
olevast väikesest kriisist saab valitsuse tasandil lahendatav olukord. Palume täpsustada,
kuidas juhtimise üleminek vormistatakse/otsustatakse (käskkiri, otsus vmt)?
5. VTK-s on „olukorra“ juht selgelt defineeritud ning sätestatud on ka tema volitused.
Samuti on antud selged volitused Vabariigi Valitsusele. „Olukorra“ operatiivjuht on
jäetud aga konkreetselt käsitlemata. Sellest tulenevalt ei ole selge, millised on tema
kohustused ja vastutus. „Olukorra“ juhile ettenähtud õiguste hulgas on loetletud ka
õigus anda korraldusi „olukorda“ vahetult lahendava asutuse asemel, kui asutus seda ise
ei tee või ei tee õigel ajal ja see on vältimatult vajalik „olukorra“ lahendamiseks :
korralduse täideviimise tagab „olukorda“ vahetult lahendav asutus. Tegemist võib olla
potentsiaalse topeltjuhtimise situatsiooni loomisega. Samuti jätab eelnev sõnastus
mulje, et „olukorda“ juhib siiski teatud asutus, kuid peaminister võib teatud hetkel asuda
tema asemel juhtima. Teeme ettepaneku VOS-is selgelt eristada operatiivjuhi ja
olukorra juhi (peaminister) õigused, pädevused ja vastutused. Lisaks teeme ettepaneku
VOS-s eristada, kas ja millised on VV volitused korralduste andmisel olukorras, kus
VV ei ole asutustelt sündmuse juhtimist üle võtnud. Tavasündmuste (näiteks
päästesündmus) juhtimisel kehtib loogika, et kõrgem juhtimistasand ei sekku sündmuse
lahendamisse (st ei anna korraldusi, kuid võib küsida lisainfot) ja kui kõrgem tasand
soovib sekkuda, siis võetakse ka sündmuse juhtimine kõrgemal tasandil üle.
6. VTK-d lugedes jääb ebaselgeks, mis on „väiksema mõjuga kriis“. VTK-s kasutatakse
seda mõistet mitmes kohas (nt lk 4, kus joone all on öeldud, et see oleks ka lokaalne
kriis; lk 8; lk 14; lk 17; lk 20). Kas „väiksema mõjuga kriis“ erineb kuidagi
päästesündmusest (nt ulatuslikust päästetööst, demineerimistööst) või
korrakaitsesündmusest (nt ressursimahukas sündmus)? Märgime, et lk-l 8 ja lk-l 20 on
tavaolukorra sündmusi ja väiksema mõjuga kriise justkui eristatud, mistõttu jääb
ebaselgeks, kas nt päästesündmuse ja „suure mõjuga kriisi“ vahele on mõeldud üks
võimalik nö sündmus veel, millele antakse uus termin ehk „väiksema mõjuga kriis“?
Kui see pole nö tavaolukord, kas väiksema mõjuga kriisi lahendamiseks tuleks ette näha
täiendavad meetmed? Märgime, et planeerimise ja ettevalmistamise mõttes eristame
päästesündmust ja ulatuslikku päästesündmust ning korrarikkumist ja ressursimahukat
sündmust, kuid me ei näe vajadust eristada õiguslikus mõttes tavasündmust ja väikese
mõjuga kriisi.
7. VTK-s on välja toodud probleemikirjeldusi nii RiKS kontseptsioonist kui ka SiM-i
HOS-i VTK-st. Samas jääb VTK-d lugedes ebaselgeks, mille alusel VOS VTK-sse
probleemkohad valiti ja miks on mõned SiM-i HOS-i VTK-s toodud probleemkohad
jäänud VOS VTK-s käsitlemata. Leiame, et eelnõu koostamisel vajavad edaspidi ka
SiM-i HOS-i VTK-s toodud probleemkohad käsitlemist, kuivõrd need on tihedalt seotud
nii tsiviilkriisideks kui ka riigikaitselisteks kriisideks valmistumise ja nende
lahendamisega. Eeltoodust tulenevalt palume eelnõus arvestada ka HOS VTK-s toodud
probleemkohtade ja lahendustega. Olulised teemad, mis vajavad kindlasti edaspidi