| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 1-7/160-1 |
| Registreeritud | 29.06.2023 |
| Sünkroonitud | 18.06.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
| Sari | 1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud |
| Toimik | 1-7/2023 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Sotsiaalministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Sotsiaalministeerium |
| Vastutaja | sisekaitse ja kriisivalmiduse osakond |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Justiitsministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Riigikantselei
Meie 29.06.2023 nr 1.2-2/86-1
Seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine
Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume teie kooskõlastust või arvamust hiljemalt 10. augustiks 2023. a. Ministeeriumidel palume kaasata kooskõlastuse koostamisse oma valitsemisala asutused. Küsimuste korral palun pöörduge Tea Varraku ([email protected]) poole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, 6 lk 2. seaduse eelnõu seletuskiri, 35 lk 3. seletuskirja lisa (rakendusaktide kavandid), 9 lk Lisaadressaadid: Tervisekassa Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Puuetega Inimeste Koda MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Tea Varrak 626 9130 [email protected] Tarmo Kurves 626 9817 [email protected]
Seletuskirja lisa
Rakendusaktide kavandid
KAVAND 1
MINISTRI MÄÄRUS
Sotsiaalministri 3. aprilli 2002. a määruse nr 58
„Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“
muutmine
Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 9 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Sotsiaalministri 3. aprilli 2002. a määrust nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse
tervisekaitsenõuded“ täiendatakse peatükiga 41 järgmises sõnastuses:
„41. peatükk
Hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded kriisiolukorra ajal
§ 131. Tervisekaitsenõuded eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal
(1) Kui see on vältimatult vajalik teenuse osutamiseks, võib eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra ajal jätta kohaldamata §-des 3–13 sätestatud nõuded.
(2) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada teenuse
osutamisel vastavalt võimalustele ohutu, tervist toetav ja hügieeniline keskkond.
(3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada
toitlustamisel teenusel viibivate isikute eale ja terviseseisundile vastav regulaarne toitumine,
mis katab isiku toiduenergia- ja toitainete vajaduse. Samuti peab isikule olema kättesaadav
veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele vastav joogivesi.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub …
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
terviseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
KAVAND 2
MINISTRI MÄÄRUS
Sotsiaalministri 9. jaanuari 2001. a määruse nr 4
„Laste hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“
muutmine
Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 9 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Sotsiaalministri 9. jaanuari 2001. a määrust nr 4 „Laste hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“
täiendatakse peatükiga 41 järgmises sõnastuses:
„41. peatükk
Hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded kriisiolukorra ajal
§ 201. Tervisekaitsenõuded eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal
(1) Kui see on vältimatult vajalik teenuse osutamiseks, võib eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra ajal jätta kohaldamata §-des 5–19 sätestatud nõuded.
(2) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada teenuse
osutamisel vastavalt võimalustele ohutu, tervist toetav ja hügieeniline keskkond.
(3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada toitlustamisel
lapse eale ja terviseseisundile vastav regulaarne toitumine, mis katab lapse toiduenergia- ja toitainete
vajaduse. Samuti peab lapsele olema kättesaadav veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele vastav
joogivesi.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub …
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
terviseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
KAVAND 3
MINISTRI MÄÄRUS
Sotsiaalministri 12. märtsi 2007. a määruse nr 28
„Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele“
muutmine
Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduses § 8 lõike 2 punkti 81 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Sotsiaalministri 12. märtsi 2007. a määrust nr 28 „Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele“
täiendatakse peatükiga 5 järgmises sõnastuses:
„5. peatükk
Lapsehoiuteenuse tervisekaitsenõuded kriisiolukorra ajal
§ 91. Tervisekaitsenõuded eriolukorra, erakorralise ja sõja seisukorra ajal
(1) Kui see on vältimatult vajalik teenuse osutamiseks, võib eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra ajal jätta kohaldamata §-des 2–9 sätestatud nõuded.
(2) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada teenuse
osutamisel vastavalt võimalustele ohutu, tervist toetav ja hügieeniline keskkond.
(3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada toitlustamisel
lapse eale ja terviseseisundile vastav regulaarne toitumine, mis katab lapse toiduenergia- ja toitainete
vajaduse. Samuti peab lapsele olema kättesaadav veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele vastav
joogivesi.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub …
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
terviseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
KAVAND 4
MINISTRI MÄÄRUS
Sotsiaalministri 20. juuli 2007. a määruse nr 59
„Tervisekaitsenõuded asendushooldusteenusele pere- ja asenduskodus“
muutmine
Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduses § 8 lõike 2 punkti 81 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Sotsiaalministri 20. juuli 2007. a määrust nr 59 „Tervisekaitsenõuded asendushooldusteenusele
pere- ja asenduskodus“ täiendatakse peatükiga 5 järgmises sõnastuses:
„5. peatükk
Tervisekaitsenõuded pere- ja asenduskodus kriisiolukorra ajal
§ 81. Tervisekaitsenõuded eriolukorra, erakorralise ja sõja seisukorra ajal
(1) Kui see on vältimatult vajalik teenuse osutamiseks, võib eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra ajal jätta kohaldamata §-des 2–8 sätestatud nõuded.
(2) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada teenuse
osutamisel vastavalt võimalustele ohutu, tervist toetav ja hügieeniline keskkond.
(3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada toitlustamisel
lapse eale ja terviseseisundile vastav regulaarne toitumine, mis katab lapse toiduenergia- ja toitainete
vajaduse. Samuti peab lapsele olema kättesaadav veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele vastav
joogivesi.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub …
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
terviseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
KAVAND 5
MINISTRI MÄÄRUS
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 75
„Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“
muutmine
Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 82 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 107
lõike 3 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 75 „Tervisekaitsenõuded
erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ täiendatakse peatükiga 41 järgmises sõnastuses:
„41. peatükk
Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile kriisiolukorra ajal
§ 111. Tervisekaitsenõuded eriolukorra, erakorralise ja sõja seisukorra ajal
(1) Kui see on vältimatult vajalik teenuse osutamiseks, võib eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra ajal jätta kohaldamata §-des 2–11 sätestatud nõuded.
(2) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb erihoolekandeteenuse osutajal tagada
teenuse osutamisel vastavalt võimalustele ohutu, tervist toetav ja hügieeniline keskkond.
(3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb erihoolekandeteenuse osutajal tagada
toitlustamisel teenusel viibivate isikute eale ja terviseseisundile vastav regulaarne toitumine, mis
katab isiku toiduenergia- ja toitainete vajaduse. Samuti peab isikule olema kättesaadav veeseaduse
alusel kehtestatud nõuetele vastav joogivesi.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub …
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
terviseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
KAVAND 6
MINISTRI MÄÄRUS
Sotsiaalministri 6. detsembri 2013. a määruse nr 40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja
väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest
rahastamise ulatus ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 11 lõike 8
ja väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 269 lõike 7 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Sotsiaalministri 6. detsembri 2013. a määrust nr 40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja väljasaadetava
tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord“
täiendatakse §-ga 7 järgmises sõnastuses:
„§ 7. Tervishoiuteenuste osutamine massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra ajal
(1) Massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra ajal ja kolm kuud pärast hädaolukorra lõppemist
tagab rahvusvahelise kaitse taotleja tervisekontrolli ja tervishoiuteenuste osutamise ning nende
teenuste osutamiseks vajalike ravimite soetamise Terviseamet koostöös Sotsiaalkindlustusameti ja
majutuskeskuse ülesandeid täitva teenuse osutajaga.
(2) Massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra ajal ja kolm kuud pärast hädaolukorra lõppemist
rahastatakse lõikes 1 nimetatud tervisekontrolle ja tervishoiuteenuste osutamist riigieelarvest
Tervisekassa kaudu.
(3) Massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra ajal ja kolm kuud pärast hädaolukorra lõppemist
rahastatakse lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuste osutamiseks vajalike ravimite soetamist
riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub …
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
terviseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
KAVAND 7
MINISTRI MÄÄRUS
Sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määruse nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise
määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise
määramise ja maksmise kord” muutmine
Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 53 lõike 7 alusel.
§ 1. Sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määruses nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise
määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja
maksmise kord” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Ravikindlustuse seaduse §-s 893 sätestatud juhul võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
tööandja tõendi esitada Tervisekassale paberil neljateistkümne kalendripäeva jooksul alates
töövõimetuslehe lõpetamisest teada saamise päevast.“;
2) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kui ravikindlustuse seaduse §-s 893 sätestatud juhul väljastatakse töövõimetusleht paberil, teeb
tööandja, füüsilisest isikust ettevõtja või ettevõtlustulu maksu maksja paberil töövõimetuslehele oma
kanded ja edastab Tervisekassale neljateistkümne kalendripäeva jooksul alates töövõimetuslehe
lõpetamisest teadasaamisest.“;
3) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Ravikindlustuse seaduse §-s 893 sätestatud juhul määrab ja maksab Tervisekassa hüvitise
hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul arvates nõuetekohaselt vormistatud dokumentide esitamisest.“;
4) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Tervisekassa võib pikendada hüvitise väljamaksmist 30 kalendripäeva võrra ravikindlustuse
seaduse §-s 893 sätestatud juhul.“.
§ 2. Määrus jõustub …...
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
Terviseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
Kantsler
KAVAND 8
MINISTRI MÄÄRUS
Tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määruse nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine
ja edastamine Tervisekassale“ muutmine
Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 alusel.
§ 1. Tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määruses nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja
edastamine Tervisekassale“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Töövõimetuslehe võib väljastada paberil ravikindlustuse seaduse §-s 893 sätestatud juhul.
Paberil väljastatud töövõimetuslehel peab olema lõikes 1 sätestatud andmekoosseis.“;
2) paragrahvi 10 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Tööandja võib ravikindlustuse seaduse §-s 893 sätestatud juhul edastada Tervisekassale
paberil töövõimetuslehe. Paberil edastatud töövõimetuslehel peab olema lõikes 1 sätestatud
andmekoosseis.“;
3) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Töövõimetuslehe andmete muutmise taotlused võib ravikindlustuse seaduse §-s 893
sätestatud juhul edastada Tervisekassale paberil.“.
§ 2. Määrus jõustub …
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
Terviseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
Kantsler
KAVAND 9
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2021. a määruse nr 118 „Pensionilepingute
pensionimaksete tegemise täpsemad tingimused ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse kogumispensionide seaduse § 724 lõike 6 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2021. a määruse nr 118 „Pensionilepingute
pensionimaksete tegemise täpsemad tingimused ja kord“ § 2 lõiget 2 täiendatakse teise lausega
järgmises sõnastuses:
„Kriisiolukorras võib Sotsiaalkindlustusamet arvestada sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 301
lõikes 2 sätetatut.“.
§ 2. Määrus jõustub …
Kaja Kallas
Peaminister
Signe Riisalo
Sotsiaalkaitseminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
1
EELNÕU
Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine
Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 131 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠131. Sotsiaalteenuste osutamise erisused kriisiolukorras
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib
kohaliku omavalitsuse üksuses olla sotsiaaltöötajana ametis isik, kelle ettevalmistus ei vasta
käesoleva seaduse §-s 161 sätestatud nõudele, kuid kes vastab avaliku teenistuse seaduse § 14
lõikes 1 sätestatud nõuetele.
(2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib
väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust osutada hooldustöötajana isik, kelle ettevalmistus
ei vasta käesoleva seaduse § 22 lõikes 4 sätestatud nõudele, kuid kes on täisealine, teovõimeline
ja kellele on tagatud juhendamine § 22 lõikes 4 sätestatud nõudele vastava hooldustöötaja poolt.
(3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatub käesoleva seaduse § 64 lõikes 5
sätestatud tähtaja kulgemine.
(4) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest
vastutava ministri ettepanekul pikendada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise
kohustuse ülevõtmise tähtaega kuni eriolukorrast, erakorralisest seisukorrast või
sõjaseisukorrast tingitud ümberkorralduse vajaduse äralangemiseni.“;
2) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 132–134 järgmises sõnastuses:
㤠132. Erihoolekandeteenuste osutamise erisused kriisiolukorras
(1) Eriolukorra ajal, kui see on vältimatult vajalik erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks,
võib lisaks käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult
osutada ka füüsiline isik, kellel on vähemalt põhiharidus ja kellele on tagatud juhendamine §
86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava isiku poolt.
(2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist, kui see
on vältimatult vajalik erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks, võib lisaks käesoleva
seaduse § 86 lõikes 1 sätestatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult osutada ka füüsiline
isik, kes on täisealine, teovõimeline ja kellele on tagatud juhendamine § 86 lõikes 1 sätestatud
nõuetele vastava isiku poolt.
(3) Sõjaseisukorra ajal lõpetab teenuseosutaja käesoleva seaduse § 80 lõike 1 punktis 1
sätestatud juhul erihoolekandeteenuse osutamise suunamisotsuse alusel, kui isik ei kasuta
teenust kauem kui 14 päeva, välja arvatud statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise korral.
(4) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal pikenevad käesoleva seaduse § 71 lõigetes 6
ja 7 sätestatud tähtajad ühe kuuni.
2
(5) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest
vastutava ministri ettepanekul pikendada erihoolekandeteenuse osutamise tähtaega kuni
eriolukorrast, erakorralisest või sõjaseisukorrast tingitud ümberkorralduse vajaduse
äralangemiseni.
(6) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal teeb erihoolekandeteenuse osutaja endast oleneva, et
tagada teenuse toimimine. Erihoolekandeteenuse toimimise tagamiseks peab erihooldusteenuse
osutaja tagama lähtuvalt täisealise isiku vajadustest isiku turvalisuse ja abistama isikut enese
eest hoolitsemisel.
(7) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal peab kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse
erihooldusteenuse osutaja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule tagama isikule
majutamise ja toitlustamise.
(8) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal peab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja lisaks
käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatule järgima tervishoiuteenuse osutaja poolt
täisealisele isikule määratud raviskeemi ja omama ülevaadet ööpäevaringset erihooldusteenust
saava täisealise isiku viibimiskohast.
(9) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 99 lõikes
3 ja § 102 lõike 1 punktis 4 sätestatut.
(10) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kehti käesoleva seaduse § 102 lõikes 3
sätestatud seaduslikult esindajalt nõusoleku saamise kohustus, kuid ööpäevaringse
erihooldusteenuse osutaja peab teavitama seaduslikku esindajat esimesel võimalusel
ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku viimisest väljapoole tegevusloal
märgitud kohta.
§ 133. Lapsele turvakoduteenuse, lapsehoiuteenuse ja asendushooldusteenuse osutamise
erisused kriisiolukorras
(1) Kriisiolukorras, mis mõjutab oluliselt turvakoduteenuse osutamist, ja kaks aastat pärast
sõjaseisukorra lõppemist, võib turvakoduteenusel lapsele teenust vahetult osutada isik, kes
vastab vähemalt käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 sätestatud nõuetele.
(2) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui see on lapsehoiuteenuse osutamiseks
vältimatult vajalik, võib lapsehoiuteenusel olla lapsi rohkem kui käesoleva seaduse § 453 lõike
2 punktides 1 ja 2 sätestatud ning ei kohaldata § 453 lõiget 3.
(3) Kui kriisiolukorras osutatakse lapsehoiuteenust eluruumis, mis ei ole lapsehoiuteenust saava
lapse eluruum, ei kohaldata käesoleva seaduse § 453 lõike 4 punktis 2 sätestatud nakkushaiguste
suhtes tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi esitamise nõuet.
(4) Kriisiolukorras, mis mõjutab oluliselt lapsehoiuteenuse osutamist, ja kaks aastat pärast
sõjaseisukorra lõppemist võib lapsehoidjaks olla isik, kes vastab vähemalt käesoleva seaduse §
454 lõikes 1 sätestatud nõuetele.
(5) Erakorralises või sõjaseisukorras võib asendushooldusteenust osutada pikemalt, kui
käesoleva seaduse § 455 lõike 3 punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul, kui see on kriisiolukorrast
tulenevatel asjaoludel põhjendatud ning teenust vajava lapse huvides.
3
(6) Eriolukorras, erakorralises või sõjaseisukorras ja kaks aastat pärast nende lõppemist võib
asendushooldusteenusel perekodus, asenduskodus ja hooldusperes teha ajutisi erisusi laste arvu
osas käesoleva seaduse § 456 lõikes 2, § 457 lõikes 1 ja § 458 lõikes 1 sätestatust, kui see on
kriisiolukorras teenuse osutamiseks vältimatult vajalik. Laste arvu suurendamise korral ei
kohaldata § 456 lõikes 3, § 457 lõikes 11 ning § 458 lõikes 11 sätestatut.
(7) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seadus § 455 lõigetes 4 ja 5
sätestatut.
(8) Kriisiolukorras, mis mõjutab oluliselt asendushooldusteenuse osutamist, ja kaks aastat
pärast sõjaseisukorra lõppemist, võib asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatada
isik, kes on vähemalt täisealine ning vastab käesoleva seaduse § 4513 lõike 1 punktides 1, 3–7
ja 11 sätestatud nõuetele.
(9) Kui kriisiolukorras osutatakse asendushooldusteenust last vahetult kasvatava isiku
eluruumides, ei kohaldata käesoleva seaduse § 4513 lõikes 2 sätestatud nakkushaiguste suhtes
tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi esitamise nõuet.
(10) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui see on asendushooldusteenuse osutamise
jätkamiseks vältimatult vajalik, võib jätta kohaldamata käesoleva seaduse § 4514 lõikes 1 ning
lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud perevanema minimaalse ja maksimaalse tööaja ja teenuse
osutamise aja nõuded.
§ 134. Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise erisused kriisiolukorras
(1) Kriisiolukorras kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil toimuva ulatusliku
evakuatsiooni korral võetakse toimetulekutoetuse määramisel evakuatsioonikohas viibivate
isikute eluasemekulusid arvesse selle eluaseme osas, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt
elab ja mis võib asuda ka teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil.
(2) Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik maksta toimetulekutoetust toetuse
taotlejale sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud arvelduskontole, võib
kohaliku omavalistuse üksus toimetulekutoetuse sularahas maksmise korral määrata toetuse 0
või 5-ga lõppeva summana, ümmardades toetuse suurust inimese kasuks. Toetuse võib
sularahas välja maksta mõistliku aja jooksul.“;
3) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 1551 järgmises sõnastuses:
㤠1551. Tegevusloa andmise erisused ja teavitamiskohustus kriisiolukorras
(1) Kriisiolukorras võib Sotsiaalkindlustusamet lisada tegevusloale kõrvaltingimusena
tegevusloa tähtaja kriisiolukorra ajaks.
(2) Kui kriisiolukorras või massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra ajal on sotsiaalteenuse
osutajal vaja jätkata sotsiaalteenuse osutamist kehtivas tegevusloas märgitud tegevuskohast
erinevas tegevuskohas või suuremale isikute arvule, on ta sellest kohustatud teavitama
Sotsiaalkindlustusametit.
(3) Sotsiaalteenuse osutamise tegevusloa taotlemisel kriisiolukorras ja 90 kalendripäeva pärast
kriisiolukorra lõppemist ei kohaldata käesoleva seaduse § 152 lõikes 4, lõike 5 punktis 2 ja
lõikes 7 sätestatut.
4
(4) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 151 sätestatud
tegevusloa nõuet ning sotsiaalteenuse osutajal tuleb enne käesoleva seaduse §-s 151 nimetatud
teenuste osutamise alustamist esitada Sotsiaalkindlustusametile teade teenuse osutamise
alustamise kohta.“.
§ 2. Lastekaitseseaduse muutmine
Lastekaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui kriisiolukorra tõttu on lapsega töötamist võimaldaval isikul või vastava tegevusloa
väljastajal takistatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 sätestatud piirangutest kinnipidamise
kontrollimine enne isiku töölevõtmist või tegevusloa väljastamist ning kui isiku töölevõtmisega
või tegevusloa väljastamisega viivitamine takistaks otseselt kriisiolukorra lahendamist või
inimeste elu ja tervise kaitsmist vahetu ohu korral, võib isiku tööle võtta või tegevusloa
väljastada, kui isik on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnituse selle kohta,
et tal puuduvad käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetatud piirangud lastega töötamiseks.
Sellisel juhul on lapsega töötamist võimaldav isik või vastava tegevusloa väljastaja kohustatud
kontrollima käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 sätestatud piirangutest kinnipidamist
viivitamatult pärast seda takistanud asjaolude äralangemist või vahetu ohu tõrjumist.“;
2) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kriisiolukorras, mis mõjutab oluliselt lastekaitsetööd kohaliku omavalitsuse üksuses,
hindab lastekaitsetöötaja lapse abivajadust käesoleva paragrahvi alusel, lähtudes nendest
meetmetest, mida kriisiolukorraga kaasnevaid asjaolusid arvestades on võimalik lapsele
kohaldada.“.
§ 3. Ohvriabi seaduse muutmine
Ohvriabi seaduse § 14 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet teha
ohvriabiteenuste korraldamisel ajutiselt erandeid teenuste sisu osas, kui see on vältimatult
vajalik kriisiolukorras ohvriabiteenuste osutamiseks.“.
§ 4. Perehüvitiste seaduse muutmine
Perehüvitiste seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:
„§ 141. Perehüvitiste taotlemise ja maksmise erisused erakorralise või sõjaseisukorra ajal
(1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole vaja perehüvitise saaja vahetamiseks esitada
käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nõutud teise vanema nõusolekut, kui see ei ole erakorralise või
sõjaseisukorra tõttu võimalik.
(2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal on perehüvitiste taotlemise ja saamise õigus ka last
tegelikult kasvataval isikul.
5
(3) Kui erakorralise või sõjaseisukorra tõttu on täitemenetlus või pankrotimenetlus peatunud,
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega täitemenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi
suuruse, mis ei sõltu võlgniku makstud elatisest.“.
§ 5. Ravikindlustuse seaduse muutmine
Ravikindlustuse seaduse 3. peatüki 5. jao 1. jaotist täiendatakse §-ga 621 järgmises sõnastuses:
„§ 621. Ajutise töövõimetuse hüvitise määramise ja maksmise erisused kriisiolukorras
(1) Kui kriisiolukorra tõttu ei ole võimalik esitada töövõimetuslehte elektroonilisel kujul,
esitatakse see paberkandjal. Tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja edastab töövõimetuslehe
koos omapoolsete kannetega Tervisekassale 14 kalendripäeva jooksul alates selle saamise
päevast.
(2) Kriisiolukorra tõttu võib Tervisekassa pikendada ajutise töövõimetuse hüvitise
väljamaksmise tähtaega 60 kalendripäevani alates päevast, mil nõuetekohaselt vormistatud
dokumendid on laekunud Tervisekassasse.
(3) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 53 lõikes 5 nimetatud
tähtaega.“.
§ 6. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine
Riikliku pensionikindlustuse seaduse 10. peatükki täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses:
„§ 481. Pensioni maksmise erisused erakorralise või sõjaseisukorra ajal
Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole selle tõttu võimalik esitada käesoleva seaduse §
24 lõikes 7 ja § 28 lõikes 21 sätestatud kirjalikku nõusolekut, tuleb see esitada kuue kuu jooksul
pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist. Sotsiaalkindlustusamet arvestab õigustatud
isiku pensioni suuruse ümber ja maksab saamata jäänud pensionisumma välja tagasiulatuvalt
õigustatud isiku pensionilisale või täiendavale pensioniõiguslikule staažile õiguse tekkimise
ajast.“.
§ 7. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine
Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 3. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:
„§ 301. Hüvitise andmine kriisiolukorra ajal
(1) Kriisiolukorras võib haldusorgan pikendada käesoleva seaduse § 25 sätestatud hüvitise
andmise tähtaega viieteistkümne tööpäeva võrra, kui hüvitise määramiseks vajalike andmetele
puudub ligipääs või kriisiolukorra tõttu pole hüvitisi võimalik määrata seaduses sätestatud
tähtaja jooksul.
(2) Kriisiolukorras on hüvitise andjal õigus laiendada seaduses sätestatud rahalise hüvitise riigi
kulul koju kandmise isikute ringi, kui see on kriisiolukorra tõttu vältimatult vajalik.
(3) Kriisiolukorra tõttu Eestist ajutiselt eemal viibiv isik loetakse Eestis elavaks isikuks
käesoleva seaduse § 3 lõike 1 tähenduses.
6
(4) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib hüvitise andja anda sama hüvitise osas hüvitise
andmise või hüvitise andmisest keeldumise haldusakti korraga mitmele hüvitise saamise õigust
omavale isikule.
(5) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib hüvitise andja hüvitise andmise või hüvitise
andmisest keeldumise haldusakti andmisel kõrvale kalduda haldusmenetluse seaduse § 56
lõikes 3 sätestatust.“.
§ 8. Töölepingu seaduse muutmine
Töölepingu seaduse § 65 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Vanemapuhkusele jäämisel ei rakendata käesoleva seaduse § 62 lõikes 3 ette nähtud
etteteatamistähtaega, kui etteteatamist ei saa asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.“.
§ 9. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 366 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:
„(111) Hädaolukorras ja kolm kuud pärast hädaolukorra lõppemist tagab käesoleva paragrahvi
lõike 11 punktides 1, 3, 4 ja 6 nimetatud ülesannete täitmise Sotsiaalkindlustusamet ja punktis
2 nimetatud ülesande täitmise Terviseamet.“;
2) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras ja kolm kuud pärast hädaolukorra
lõppemist rahastatakse rahvusvahelise kaitse taotlejale tervisekontrolli läbiviimist ja vältimatu
arstiabi andmist riigieelarvest Tervisekassa kaudu.“.
§ 10. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub samal ajal tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2023. a
Algatab Vabariigi Valitsus 2023. a
1
Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Riigikantselei ettevalmistatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu hõlmab kriisiolukorraks,
eriolukorraks, erakorraliseks ning sõjaseisukorraks ja väiksemateks sündmusteks valmistumist ning
nende olukordade lahendamist ja ühtset juhtimist. Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõuga reguleeritakse sotsiaalteenuste ja -toetuste korraldamist puudutavat, et
tagada sotsiaalsüsteemi toimimine kriisolukordades.
Kuivõrd kehtivad õigusaktid käsitlevad tavaolukordades tegutsemist, siis lisatakse muudatustega
sotsiaalvaldkonna seadustesse kriisiolukordades teenuste osutamise reeglid ja võimalused, et tagada
teenuste järjepidev osutamine. Ühtlasi luuakse selgemad õiguslikud alused kohalikele
omavalitsustele (edaspidi KOV), ametiasutustele ja teenuseosutajatele teenuste toimepidevuse
tagamiseks ja kriisiplaanide koostamiseks ning kriisides erinevate ohustsenaariumide puhul
lahenduste leidmiseks. Muudatustega saab ka Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) täpsemad
juhised riigiteenuste toimimise tagamiseks. Eelnõus esitatud muudatustega toetatakse
sotsiaalteenuste pakkujaid olukorras, kus tuleb teha valikuid, et keerulistes olukordades ja piiratud
ressursside korral tagada teenuste osutamine.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna
hoolekandeteenuste- ja toetuste poliitika juht Tarmo Kurves (tel 5919 0941, [email protected]),
sama osakonna nõunikud Elen Preimann (tel: 5913 0628, e-post: [email protected]) ja Kadri
Mets (tel: 5913 7972, e-post: [email protected]), võrdsuspoliitika ja toimetuleku osakonna nõunik
Kaie Pukk (tel: 5913 7981, e-post: [email protected] ), hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna
piiriülese sotsiaalkindlustuse juht Leili Eenlo (tel: 5914 3941, e-post: [email protected]) ja
asekantsleri nõunik Merlin Murumets (tel: 59170157 e-post: [email protected]), perede
heaolu ja turvaliste suhete osakonna juhataja Liisa-Lotta Raag (tel: 5914 4283, e-post: liisa-
[email protected]), sama osakonna lastekaitsepoliitika juht Helen Jõks (tel: 5913 6865, e-post:
[email protected]) ja nõunik Maarja Kärson (tel: 5915 7795, e-post: [email protected]),
sotsiaalala asekantsleri nõunik Tea Varrak (tel: 5919 1257, e-post: [email protected]).
Eelnõu mõjude hindamise osa on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna
analüütikud ja nõunikud: Mari Sarv (tel: 626 9363, e-post: [email protected]), Svetlana Karpovitš
(tel: 626 9362, e-post: [email protected]), Mari Ader (tel: 626 9157, e-post:
[email protected]), Kaili Hendla (tel: 626 9116, e-post: [email protected]), Age Viira (tel: 626
9141, [email protected]), Liisa Koreinik (tel: 715 3473, e- post: [email protected]) ja Elo Reitalu
(tel: 626 9328, e-post: [email protected]).
Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja
isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post [email protected]).
2
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320, e-post: [email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Riigikantselei poolt välja töötatud ja praegu menetluses oleva tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse eelnõuga.
Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone:
1) sotsiaalhoolekande seadus avaldamismärkega RT I, 07.03.2023, 44;
2) lastekaitseseadus avaldamismärkega RT I, 06.01.2023, 15;
3) ohvriabi seadus avaldamismärkega RT I, 06.01.2023, 1;
4) perehüvitiste seadus avaldamismärkega RT I, 07.03.2023, 39;
5) ravikindlustuse seadus avaldamismärkega RT I, 11.03.2023, 83;
6) riikliku pensionikindlustuse seadus avaldamismärkega RT I, 22.02.2023, 9;
7) sotsiaalseadustiku üldosa seadus avaldamismärkega RT I, 06.01.2023, 16;
8) töölepingu seadus avaldamismärkega RT I, 07.03.2023, 50;
9) välimaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus avaldamismärkega RT I, 03.02.2023, 30.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuna
puudutab sotsiaalteenuste osutamise sisunõuete (nõuded isikutele, ruumidele, tegevuskohtadele,
teenuse osutamise tingimused ja tähtajad) muudatusi, mistõttu ei muutu isikuandmete töötlemise
põhimõtted ja korraldus.
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on tagada erinevates kriisiolukordades inimestele hädavajalike sotsiaalteenuste
toimepidevus ning teenuste pakkumise jätkumine ning viia sotsiaalvaldkonna seadused vastavusse
tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega, arvestades võimalike kriisiolukordadega. Eelnõuga
täpsustatakse ka erinevate sotsiaalteenuste pakkujate rolle ja teenuste pakkumise tingimusi
kriisiolukorras.
KOV-idele luuakse võimalus erakorralise või sõjaseisukorra ajaks ja kaks aastat peale sõjaseisukorra
lõppemist sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud haridusnõuetele mitte vastava isiku KOV üksuse
sotsiaaltöötajana ametisse võtmiseks. Samamoodi luuakse erakorralise või sõjaseisukorra ajaks ja
kuni kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võimalus tööle võtta väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenuse puhul hooldajaks isikuid, kelle ettevalmistus ei vasta praeguses seaduses toodud
nõuetele, kuid kelle puhul tuleb tagada pädeva isiku inimese juhendamine.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osas täpsustatakse kehtiva seaduse sätete sõnastust. Eesmärk on
võimaldada SKA-l eriolukorras, erakorralises ning sõjaseisukorras pikendada tasu maksmise
kohustuse ülevõtmise tähtaega ja võimaldada inimesel pöörduda sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
osutaja poole pikema aja jooksul kui tavaolukorras.
Erihoolekandeteenuste puhul puudutavad kriisiolukorras rakenduvad muudatused nii teenust
vahetult osutavatele isikutele kui teenuste osutamisele seatud nõudeid, samuti tähtaegadega seotud
kohustusi. Muudatuste eesmärgiks on tagada erihoolekandeteenuste paindlik osutamine ka
kriisiolukorras.
3
Muudatused puudutavad ka turvakodu-, lapsehoiu- ja asendushooldusteenuse osutamist erinevates
kriisiolukordades. Kõigi nimetatud teenuste puhul on tegemist tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse
eelnõu kohaselt KOV püsivate kriisiülesannetega, mis tähendab, et teenuste osutamine tuleb tagada
igas kriisis. Nõudeid leevendatakse nii, et teenuste jätkumine oleks võimalik ka siis, kui suureneb
hüppeliselt teenuse vajadus või teenuse tagamiseks on vaja kaasata täiendavat tööjõudu.
Muudatused puudutavad nii teenust vahetult osutavatele isikutele kui laste piirarvule seatud
nõudeid, samuti nõudeid tervisetõendi esitamisele ja asendushooldusteenuse puhul ka nõudeid
teenuse osutamise ajalistele ja ruumilistele piirangutele ning perevanemate tööajale.
Eelnõuga täiendatakse sotsiaalhoolekande seadust normidega, mis sätestavad toimetulekutoetuse
määramise ja maksmise erisusi kriisiolukorras, et tagada toimetulekutoetuse väljamaksmine ka
kriisiolukorras.
Erisused nähakse ette ka tegevusloa andmisel kriisiolukordades. Ühe muudatusena reguleeritakse
kriisiolukorras tähtajalise tegevusloa andmise võimalus. Samuti reguleeritakse tegevusloa
kohustusega teenuste puhul võimalus jätkata kriisiolukorras või massilisest sisserändest tingitud
hädaolukorras teenuse osutamist kehtivas tegevusloas märgitud tegevuskohast erinevas asukohas
või suuremale isikute arvule. Lisaks sätestatakse, et erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ei kohaldada
tegevusloa nõuet ning see asendatakse SKA teavitamise kohustusega.
Eelnõuga muudetakse lastekaitseseadust, milles sätestatakse erisused kriisiolukorras lapse
abivajaduse hindamise ning lapsega töötava isiku taustakontrolli tegemise osas.
Eelnõuga täiendatakse ohvriabiseadust ja lisatakse võimalus teha teenuste sisus leevendusi, kui see
on kriisiolukorrast tulenevalt hädavajalik.
Eelnõuga muudetakse riiklike hüvitiste maksmise regulatsiooni selliselt, et oleks võimalik
kriisiolukorras hüvitisi paindlikumalt välja maksta. Eelkõige pikendatakse hüvitiste väljamaksmise
tähtaega, luuakse võimalus esitada töövõimetuslehte paberkandjal ajutise töövõimetuse hüvitise
saamiseks. Samuti muudetakse paindlikumaks nõuded, mis on seotud hüvitise saaja kirjaliku
nõusoleku saamisega, kuna sõjaolukorras või mobilisatsiooni tõttu ei ole seda alati võimalik anda.
Hüvitiste vaatest muudetakse järgmisi seadusi: sotsiaalseadustiku üldosa seadus, perehüvitiste
seadust, riikliku pensionikindlustuse seadust, ravikindlustuse seadust ja töölepingu seadust.
Töölepingu seaduse muudatuse on tinginud vajadus muuta vanaemapuhkuse kasutamise
regulatsiooni paindlikumaks.
Eelnõuga muudetakse ka välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadust, milles täpsustatakse
massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras rahvusvahelise kaitse majutusekeskuse teenuse
osutamisega seoses teenuste korraldajaid, kelleks on SKA ja Terviseamet (edaspidi TA). Lisaks
täpsustakse massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras tervisekontrolli läbiviimise ja vältimatu
arstiabi andmisega seotud teenuste rahastamist, mis toimub edaspidi riigieelarvest Tervisekassa
(edaspidi TerK) kaudu.
Eelnõuga ei muudeta töötuskindlustuse seadust ega töövõimetoetuse seadust, kuivõrd nimetatud
valdkonnad liikusid 1. juuli 2023 seisuga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse, kes
valmistab vastavate seaduste muutmise eelnõu ette eraldi.
Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu menetlus on kiireloomuline, et see
saaks jõustuda tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga samal ajal (HÕNTE § 1 lg 2 p 1).
4
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu §-ga 1 muudetakse sotsiaalhoolekande seadust (edaspidi SHS).
Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse SHS § 131, millega reguleeritakse erisusi sotsiaalteenuste
osutamisel kriisiolukordades.
Paragrahvi 131 lõikes 1 sätestatakse KOV üksuse sotsiaaltöötajale esitatavate nõuete leevendamine
ehk miinimum tasandi nõuded, mida erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast
sõjaseisukorra lõppemist on vaja rakendada sotsiaaltöötaja ametisse nimetamisel, et tagada püsivate
kriisiülesannete jooksev täitmine. Õigus on võtta avalikku teenistusse sotsiaaltöötajana isik, kes
vastab vaid avaliku teenistuse seaduse § 14 lõikes 1 toodud nõuetele. Seega sotsiaaltöötajana võib
teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab
eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja
kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist ei pea isik vastama SHS § 161 toodud nõudele, ehk tal ei
pea olema kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutset või riiklikult tunnustatud
kõrgharidust sotsiaaltöös või sellele vastavat kvalifikatsiooni. Ametisse nimetatava sotsiaaltöötaja
juhendamise tagab KOV üksus vastavalt ametnikul täita tuleva töö iseloomust. Sõjaseiskorra
lõppedes on KOV üksusel sellistel alustel ametisse nimetatud sotsiaaltöötajat võimalik rakendada
kuni kaks aastat peale sõjaseisukorra lõppemist. Eriolukorra lõppemise järgselt sellist erisust ei
rakendata. Pärast üleminekuaja lõppemist rakenduvad SHS § 161 toodud nõuded sotsiaaltöötaja
ametisse nimetamise osas täies ulatuses.
Paragrahvi 131 lõikes 2 leevendatakse nõudeid hooldustöötajale, kes osutab väljaspool kodu
osutatavat üldhooldusteenust erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra
lõppemist. Tööle võib võtta isiku, kes on täisealine, teovõimeline ja kellel ei ole täidetud § 22 lõikes
4 sätestatud ettevalmistusnõuded. Üldhooldusteenuse osutajal tuleb sellise isiku hooldustöötajana
tööle võtmisel tagada töötaja juhendamine § 22 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastava hooldustöötaja
poolt. Tegemist on SHS-is sätestatud nõuete leevendamisega. Teenuse osutajal on õigus jätkata
eelpool nimetatud isiku kasutamist hooldustöötajana kuni kaks aastat pärast sõjaseisukorra
lõppemist. Eriolukorra lõppemise järgselt sellist erisust ei rakendata. Pärast üleminekuaja lõppemist
rakenduvad SHS § 22 lõikes 4 toodud nõuded hooldustöötajale tööle võtmisel või juba tööle võetuile
täies ulatuses.
Kuna erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei rakendata SHS § 152 toodud tegevusloa nõuet, siis ei
tule eelpool nimetud kriisiolukordade ajal üldhooldusteenuse osutajal esitada SKA-le infot tööle
võetud hooldustöötajate haridusnõuete vastavuse kohta. Küll aga taastub vastava info edastamise
kohustus SHS toodud nõuetele vastavate või erisätte alusel ajutiselt täidetud hooldustöötaja töökohal
töötava isikute osas peale erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist.
Üldhooldusteenuse osutaja kohustuseks jääb erakorralise või sõjaseisukorra ajal tööle võetava isiku
nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lg 8 toodu rakendamine, ehk teenuse osutaja peab
nõudma tööle asujalt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kinnitust selle kohta, et tal ei ole
tuvastatud nakkushaigust, talle teadaolevalt ei põe ta nakkushaigust ja tal ei ole nakkushaiguse
sümptomeid ning tagama, et tööle asuja või töötaja esitaks nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli
läbimise kohta kirjaliku tervisetõendi hiljemalt 90 kalendripäeva möödumisel eriolukorra,
erakorralise seisukorralise või sõjaseisukorra lõppemisest arvates.
5
Paragrahvi 131 lõikes 3 täpsustatakse kehtivat sõnastust, mis võimaldab eriolukorra, erakorralise või
sõjaseisukorra ajal peatada SHS § 64 lõikes 5 sätestatud tähtaja kulgemise. Tegemist on kehtiva
sättega, mille vajadus tõstatus koroonaviiruse leviku tõttu kehtestatud eriolukorrast ja millest on
võrreldes varasemaga välja jäetud erihoolekannet puudutav osa, mis on reguleeritud uues §-s 132.
Tähtaegade kulgemise peatumine puudutab maksimaalset aega, mille jooksul peab inimene
pöörduma sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja poole selleks, et kehtiks SKA poolne tasu
maksmise kohustuse ülevõtmise otsus. Tavaolukorras on maksimaalseks ajaks SHS § 64 lõike 5
kohaselt 60 kalendripäeva alates SKA kohustuse maksmise ülevõtmise otsusest või järjekorra
teatest, kuid eriolukorras, erakorralises seisukorras või sõjaseisukorras on põhjendatud tähtaegade
kulgemise peatumine. Nii saab inimene teenuseosutaja poole pöörduda pärast kehtestatud olukorra
lõppemist ning ei kaota õigust teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele.
Paragrahvi 131 lõikes 4 täpsustatakse kehtivat seaduse sõnastust, mis võimaldab eriolukorras,
erakorralises või sõjaseisukorras valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tähtaega kuni eriolukorrast,
erakorralisest seisukorrast või sõjaseisukorrast tingitud ümberkorralduse vajaduse äralangemiseni.
Tegemist on kehtiva sättega, mille vajadus tõstatus koroonaviiruse leviku tõttu kehtestatud
eriolukorrast ja millest on võrreldes varasemaga välja jäetud erihoolekannet puudutav osa, aga mis
on reguleeritud uues §-s 132. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse
ülevõtmise otsuses määratakse muuhulgas aeg, millise aja jooksul võtab riik üle isiku eest tasu
maksmise kohustuse. Eriolukorras, erakorralises või sõjaseisukorras võib tekkida olukord, kus isikul
ei ole võimalik rehabilitatsiooni teenust saada temast sõltumatute asjaolude tõttu. Seetõttu on
asjakohane võimaldada SKA-l pikendada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise
kohustuse ülevõtmise tähtaega tagamaks õigustatud isiku teenuste saamist seni kui teenuse saamist
takistavad asjaolud on ära langenud.
Paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse SHS-i uute §-dega 132–134, millega reguleeritakse
kriisiolukorras erinevate sotsiaalteenuste osutamise ja toimetulekutoetuse määramise ja maksmise
erisusi.
Paragrahvis 132 sätestatakse erisused erihoolekandeteenuste osutamisele kriisiolukorras.
Paragrahvi 132 lõikes 1 sätestatakse, et eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui see on
vältimatult vajalik erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks, võib lisaks SHS § 86 lõikes 1
sätestatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult osutada ka füüsiline isik, kellel on vähemalt
põhiharidus ja kellele on tagatud juhendamine § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava isiku poolt.
Kui tavaolukorras nõutakse tegevusjuhendajalt, et omandatud oleks vähemalt keskharidus ja vajalik
erialane ettevalmistus või sobiv kutse- või kõrgharidus erihoolekandeteenuse osutamiseks, siis
eriolukorra ajal võib teenuseosutamise jätkamiseks olla vajalik tööle võtta madalama
haridustasemega inimesi, kes juhendamisel saavad tegevusjuhendaja tööülesandeid täita.
Paragrahvi 132 lõikes 2 sätestatakse, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kahe aasta jooksul
sõjaseisukorra lõppemisest, kui see on vältimatult vajalik erihoolekandeteenuse osutamise
jätkamiseks, võib lisaks SHS § 86 lõikes 1 sätestatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult osutada
ka füüsiline isik, kes on täisealine, teovõimeline, kes ei ole karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo
eest ja kellele on tagatud juhendamine § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava isiku poolt.
Erakorralise või sõjaseisukorra ajal on ei saa erihoolekandeteenuse osutaja ilmselt valida, millise
haridusega inimesi ta tegevusjuhendajana tööle võtab. Iga abikäsi on teretulnud olukorras, kus palju
tegevusjuhendajaid võib olla töölt eemal. Inimeste eest hoolitsemise töö puhul on siiski oluline, et
abistaja oleks teovõimeline ja ei oleks karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Sõjaseisukorra
6
lõppedes ei saa eeldada, et teenusosutajal on võimalik leida vajaliku ettevalmistusega
tegevusjuhendajaid, seetõttu kehtib ajutine nõue veel ka kahe aasta jooksul peale sõja lõppu.
Erihoolekandeteenuste sihtgrupiga tegelemise puhul on aga oluline, et vajaliku ettevalmistuseta
inimesed oleksid oma töös juhendatud nõuetele vastava isiku poolt.
Paragrahvi 132 lõikes 3 sätestatakse, et sõjaseiskorra ajal võib erihoolekandeteenuse kasutaja
teenuskohta kaotamata teenuselt eemal olla tavapärase kahe kuu asemel kuni 14 päeva.
Sõjaseisukorras, kus abivajajate hulk võib hüppeliselt kasvada, ei saa lubada, et teenuskohta, mida
kellelgi teisel võib väga vaja olla, ei kasutata enam kui 14 päeva. Erandina on isikul lubatud eelpool
sätestatud tähtajast kauem teenuselt eemal olla vaid talle statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise
korral.
Paragrahvi 132 lõikes 4 sätestatakse eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal SHS § 71
lõigetes 6 ja 7 sätestatud tähtaegade pikenemine ühe kuuni. Tavaolukorras peab
erihoolekandeteenust saama suunatud isik pöörduma erihoolekandeteenuse osutaja poole
suunamisotsuses märgitud teenuse osutamiseks kokku lepitud tähtpäeval, kuid igapäevaelu
toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse ja toetatud elamise teenuse puhul hiljemalt kolme
päeva jooksul, kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul seitsme päeva
jooksul ja sundravilt või tahtevastaselt ravilt vabanev ja kohtumäärusega erihoolekandeteenust
saama suunatud isik hiljemalt kümne päeva jooksul kokkulepitud tähtpäevast arvates.
Kriisiolukorras võib teenusele jõudmisel olla takistusi, mistõttu teenusele jõudmise tähtaega
pikendatakse ja isik peab teenusele jõudma ühe kuu jooksul kokkulepitud tähtpäevast arvates.
Paragrahvi 132 lõikes 5 sätestatakse, et eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib SKA
valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada erihoolekandeteenuse osutamise tähtaega
kuni eriolukorrast, erakorralisest või sõjaseisukorrast tingitud ümberkorralduse vajaduse
äralangemiseni. Kriisiolukorras, mis mõjutab erihoolekandeteenuse osutamist, võib tekkida olukord,
kus inimese teenusele suunamine lõpeb ja teenuseosutajal ega SKA-l ei ole võimalik õigeaegselt
teostada vajalikke toiminguid teenusele suunamise jätkumiseks. Näiteks ei pruugi teenuseosutajal
olla võimalik hinnata vastavalt §83 lõige 1 punktis 11 nõutule kolm kuud enne inimese
suunamisotsuses märgitud teenuse osutamise lõpetamise kuupäeva saabumist inimesele osutatud
teenuse eesmärkide täitmist või täitmata jätmist ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajadust ning
esitama SKA-le kirjalikku hinnangut teenuse eesmärkide täitmise või täitmata jätmise ja isikule
teenuse osutamise jätkamise vajaduse kohta. Samuti ei pruugi kriisiolukorras olla otstarbekas SKA
ressursi kasutamine suunamisotsuste pikendamisega tegelemine. Kriisiolukorras on oluline, et
teenuse osutamine inimesele, kes tavaolukorras on hinnatud toetust vajavaks, jätkuks kuni
ümberkorralduste vajaduse äralangemiseni, misjärel, tavaolukorra taastudes, hinnatakse inimese
teenuse osutamise jätkumise vajadust ning vajaduse olemasolul teenusele suunamist jätkatakse. See
säte on tulenevalt COVID-19 kriisi vajadusest juba SHS-is olemas, kuid eelnõuga luuakse
erihoolekandeteenuste osutamiseks kriisiolukordades eraldi paragrahv ning täpsustatakse, et
erihoolekandeteenuse osutamise tähtaega pikendatakse siis kui eriolukord, erakorraline või
sõjaseisukord mõjutab erihoolekandeteenuse osutamist.
Paragrahvi 132 lõigetes 6–8 sätestatakse erihoolekandeteenuse osutaja kohustused erakorralise või
sõjaseisukorra ajal. Mainitud kriisiolukordades on teenuseosutaja kohustus teha endast olenev
teenuse toimimise jätkumiseks. Selleks tuleb kõikide erihoolekandeteenuste puhul lähtuvalt teenust
kasutava isiku vajadustest tagada isiku turvalisus ja abistada teda enese eest hoolitsemisel.
Kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kohustus on lisaks
eelnevale tagada isikule majutus ja toitlustamine ning ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja
7
kohustus on järgida tervishoiuteenuse osutaja poolt isikule määratud raviskeemi ja omada ülevaadet
ööpäevaringset erihooldust saava täisealise isiku viibimiskohast.
Paragrahvi 132 lõikes 9 sätestatakse, et eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata
§ 99 lõikes 3 ja § 102 lõike 1 punktis 4 sätestatut. Kriisiolukorras võib teenuse toimimise jätkumiseks
olla vajalik ja möödapääsmatu, et kogukonnas elamise teenusel osutatakse intellektipuudega ja
psüühikahäiretega inimestele teenust samades ruumides ja samamoodi ööpäevaringseid
erihoolekandeteenuseid samades ruumides teiste ööpäevaringsete hooldusteenustega.
Paragrahvi 132 lõikes 10 sätestatakse, et eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kehti
ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajale kohustus saada teenust saava isiku seaduslikult esindajalt
nõusolek, kui teenuse osutaja peab teenuse kasutaja viima tegevusloal märgitud kohast väljapoole.
Küll aga tuleb seaduslikku esindajat sellest teavitada esimesel võimalusel.
Paragrahvis 133 sätestatakse erisused kriisiolukorras lapsele turvakodu-, lapsehoiu- ja
asendushooldusteenuse osutamisele.
Paragrahvi 133 lõikes 1 sätestatakse nõuded, mida kriisiolukorras tuleb arvestada turvakoduteenust
vahetult osutavate isikute puhul. Sellises olukorras tuleb tagada vähemalt SHS § 36 lõikes 1
sätestatud nõuete järgimine, see tähendab, et teenust tohib vahetult osutada isik, kelle hooldusõigust
lapse suhtes ei ole piiratud või täielikult ära võetud, keda ei ole kõrvaldatud eestkostja, hooldaja või
hoolduspere vanema kohustuste täitmisest ja kellel ei ole sõltuvust alkoholist, narkootilistest või
psühhotroopsetest ainetest. Kehtima jäävad ka üldised lastega töötamise piirangud, mis tulenevad
LasteKS §-st 20 (kuigi erandlikel asjaoludel on võimalik isik lastega seotud tööle võtta või vastav
tegevusluba väljastada ka ilma eelnevat taustakontrolli tegemata, vt eelnõuga tehtavad LasteKS-i
muudatused). Kriisiolukorras võib seega loobuda tavaolukorra haridusnõudest ning
täienduskoolitusnõudest (SHS § 36 lg 2). Erisused kriisiolukorras teenust vahetult osutavale isikule
on vajalikud, kuna olenevalt kriisiolukorra iseloomust võib olla vaja kaasata olulisel määral uusi
isikuid teenuse osutamisse. Selline olukord võib tekkida tänu teenusevajaduse märkimisväärsele
kasvule või seniste töötajate asendamise vajadusele. Ka ajutise või leevendatud nõuetele vastavate
inimeste tööle võtmise eest vastutab eelkõige teenuseosutaja, kes hindab isikute sobivust ning tagab
esmase vajaliku juhendamise ka neile, kes tööks varasemat ettevalmistust ei oma. Sõjaseisukorra,
kui kõige tõsisema kriisiolukorra puhul, ei pruugi kohe olla võimalik taastada kriisiolukorrale
eelnenud tavapärast olukorda. Seetõttu nähakse ette võimalus, et tavapärastele nõuetele vastavus
tuleb taastada kahe aasta jooksul pärast sõjaseisukorra lõppemist.
Paragrahvi 133 lõigetes 2–4 sätestatakse erisused lapsehoiuteenusele. Lõikes 2 nähakse ette, et
eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui see on teenuse osutamise jätkamiseks
vältimatult vajalik, jäetakse kohaldamata SHS § 453 lõike 2 punktides 1 ja 2 ning sama paragrahvi
lõikes 3 sätestatud nõuded, mis reguleerivad laste arvu hoiukohas ning raske- ja sügava puudega
ning alla 3-aastaste laste ning täisealiste hooldust vajavate isikute arvestamise erisusi. Nõuete
leevendamine võimaldab teenusevajaduse ootamatu või ajutise kasvu puhul või ka
evakuatsiooniolukorras, jätkata teenuse pakkumist laiendatud kujul eelkõige olemasolevate
teenuseosutajate juures, kes eelduslikult juba omavad teadmisi ja kompetentsi teenuse osutamiseks.
Lõikes 3 toodud erisus puudutab nakkushaiguste tõendi esitamise nõudest loobumist eriolukorra,
erakorralise seisukorra ja sõja seisukorra ajal. Antud sättes toodud erisus puudutab isikuid, kes
elavad lapsehoiuteenuse osutamisega samades ruumides (va kui teenust osutatakse lapse enda
eluruumis). Nõudest loobumine on mõistlik, kuna neis olukordades ei pruugi olla võimalik tõendit
esitada ning samuti võimaldab see vähendada halduskoormust tõendite menetlemisega seoses, mille
arvelt on võimalik täita kriisiolukorras muid pakilisemaid ülesandeid. Lõikega 4 sätestatakse, et
8
kriisiolukorras, mis mõjutab oluliselt lapsehoiuteenuse osutamist peab lapsehoidja vastama
vähemalt SHS § 454 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning lisaks peavad olema tal sobivad
isikuomadused. Seega võrreldes tavapärase olukorraga võib neil juhtudel kaasata teenuse osutamisse
isikuid, kelle puhul ei ole täidetud SHS § 454 lõike 2 nõuded st loobuda võib kutsenõude,
haridusnõude ning esmaabikoolituse nõude täitmisest. Selline vajadus võib tekkida tänu
teenusevajaduse märkimisväärsele kasvule või nt seniste töötajate kriisiolukorras asendamise
vajadusele (nt pandeemia olukorras, kus toimub töötajate masshaigestumine vms). Ka ajutise või
leevendatud nõuetele vastavate inimeste tööle võtmise eest vastutab eelkõige teenuseosutaja, kes
hindab isikute sobivust ning tagab esmase vajaliku juhendamise ka neile, kes selleks varasemat
ettevalmistust ei oma. Sõjaseisukorra, kui kõige tõsisema kriisiolukorra puhul ei pruugi kohe olla
võimalik taastada kriisiolukorrale eelnenud tavapärast olukorda. Seetõttu nähakse ette võimalus, et
tavapärastele nõuetele vastavus tuleb taastada kahe aasta jooksul pärast sõjaseisukorra lõppemist.
Paragrahvi 133 lõigetes 5–10 sätestatakse kriisiolukorras rakendatavad erisused
asendushooldusteenuse osutamise nõuete osas. Lõikega 5 nähakse ette võimalus, et erakorralises või
sõjaseisukorras võib vanema nõusolekul asendushooldusteenust lühiajaliselt osutada pikemalt kui
SHS § 455 lõike 3 punktis 2 sätestatud tähtaeg seda tavaolukorras võimaldab. Sellist võimalust võib
kasutada juhul kui see on konkreetsest kriisiolukorrast tulenevatel asjaoludel põhjendatud ja teenust
vajava lapse huvides. Sellised olud on väga erakordsed ning võivad kaasa tuua peredes olukordi,
kus lapse vanemad ei pruugi pikema aja jooksul saada ise oma laste eest hoolt kanda, kas tervise või
ka riigikaitseliste töökohustuste tõttu. Eelkõige püütakse sellises olukorras leida lahendusi lapse
enda pere- ja lähedaste ringist, kuid ei saa välistada, et ka asendushooldusteenuse vajadus võib antud
sihtgrupi puhul kasvada. Lõikes 6 nähakse ette erisused laste arvu osas nii asendushooldusteenuse
osutamisel asenduskodus, perekodus kui ka hooldusperes. Kui tavaolukorras on asendus- ja
perekodus laste piirarvuks kuus last ning hooldusperes neli last (sh pere enda alla 14-aastased lapsed
ja hooldust vajavad isikud), siis eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal neid piirarve järgida
ei tule. Kuna piirarve selliste erakordsete olukordade ajal laste teenusele paigutamisel ei tule järgida,
puudub vajadus ka SKA-ga piirarvust suuremate paigutuste kooskõlastamiseks. Piirarvu
suurendamine võib vajalikuks osutuda kui kriisi iseloomust lähtuvalt tõuseb oluliselt teenuse
vajadus ning teenuse osutamine tuleb tagada operatiivselt paljudele lisanduvatele lastele. Kuna peale
eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist ei pruugi koheselt olla võimalik taastada
kriisiolukorrale eelnenud tavapärast olukorda, nähakse ette võimalus, et tavapärastele nõuetele
vastavus tuleb taastada kahe aasta jooksul peale kriisiolukorra lõppemist. Lõikega 7 sätestatakse, et
erakorralise või sõjaseisukorra ajal loobutakse SHS § 455 lõigetes 4 ja 5 sätestatud piirangutest, mille
kohaselt ei tohi samades ruumides osutada asendushooldusteenust erinevatele sihtgruppidele ning
turvakoduteenust. Koos nõudest loobumisega kaob ka vajadus SKA-iga kooskõlastamise järele.
Selline erisus nähakse ette vaid väga erandlikes olukordades erakorralise või sõjaseisukorra ajal, mil
tavapärane elukorraldus häirub ning peamiseks muutub lastele turvalise esmase hoolduse
pakkumine. Lõikes 8 täpsustatakse, millistele nõuetele peab vastama asendushooldusteenust
vahetult osutav isik sellises kriisiolukorras, mis mõjutab oluliselt asendushooldusteenuse osutamist.
Nõuded, mille osas võrreldes tavaolukorraga sellisel juhul leevendusi võib teha on perevanemate
vanusepiirang (25-eluaastat), lapsega töötamise kogemus, haridusnõue, täienduskoolituse läbimise
nõue ning nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi nõue. Selline vajadus
võib tekkida tänu teenusevajaduse märkimisväärsele kasvule või nt seniste töötajate kriisiolukorras
asendamise vajadusel. Ka ajutise või leevendatud nõuetele vastavate inimeste tööle võtmise eest
vastutab eelkõige teenuseosutaja, kes hindab isikute sobivust ning tagab esmase vajaliku
juhendamise ka neile, kes selleks varasemat ettevalmistust ei oma. Sõjaseisukorra, kui kõige
tõsisema kriisiolukorra puhul ei pruugi kohese olla võimalik taastada kriisiolukorrale eelnenud
tavapärast olukorda. Seetõttu nähakse ette võimalus, et tavapärastele nõuetele vastavus tuleb
taastada kahe aasta jooksul pärast sõjaseisukorra lõppemist. Lõikes 9 tehakse erisus lapsele vahetult
9
teenust osutavate isikutega ühist eluruumi jagavate isikute suhtes (kui asendushooldusteenust
osutatakse nende eluruumides) ning kriisiolukorras neilt isikutel nakkushaiguste suhtes
tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendit ei nõuta. Nõudest loobumine on mõistlik, kuna neis
olukordades ei pruugi olla võimalik tõendit esitada ning samuti võimaldab see vähendada
halduskoormust tõendite menetlemisega seoses, mille arvelt on võimalik täita kriisiolukorras muid
pakilisemaid ülesandeid. Lõige 10 puudutab asendushooldusteenust osutavate perevanemate
minimaalset- ja maksimaalset tööaega SHS-s, mille osas on lubatud teha erisusi erakorralise
seisukorra või sõjaseisukorra ajal, kui see on vältimatult vajalik asendushooldusteenuse osutamise
jätkamiseks. Erisuse loomine annab võimaluse nii asendushooldusteenuse osutajatele kui ka
perevanematele jätkata kriisiolukorras paindlikult teenuse osutamist kui puudub võimalus SHS-s
sätestatud nõuete järgimiseks. Kui minimaalse- ja maksimaalse tööaja piirangu järgimine ei ole
võimalik, tuleb teenuseosutajal nii hästi kui võimalik tagada perevanemale puhkamise ning tervise
taastamise võimalused.
Paragrahvis 134 sätestatakse erisused toimetulekutoetuse määramisele ja maksmisele
kriisiolukorras.
Paragrahvi 134 lõikes 1 sätestatakse erisus ulatusliku evakuatsiooni korral eluasemekulude
arvestamise kohta toimetulekutoetuse määramisel. Tavaolukorras võetakse toimetulekutoetuse
määramisel eluasemekulusid arvesse selle eluaseme osas, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt
elab ja mis asub selle KOV üksuse haldusterritooriumil, kust toetust taotletakse. Kriisiolukorras, kui
on toimunud laiaulatuslik evakuatsioon ja inimesed lahkuvad alalisest elukohast teise KOV üksuse
haldusterritooriumile, on võimalus toimetulekutoetust taotleda evakuatsioonikoha KOV üksuse
haldusterritooriumil ja toetuse määramisel arvestatakse eluasemekulusid selle eluaseme osas, kus
alaliselt elatakse. Sätte eesmärk on vältida inimeste võlgnevuste tekkimist olukordades, mis võivad
tekkida juhul kui eluasemekulusid ei saa toetuse määramisel arvestada ja seetõttu võivad jääda
eluasemekulude arved tasumata.
Paragrahvi 134 lõikes 2 täpsustatakse toimetulekutoetuse määramist ja maksmist sularahas, juhul kui
erakorralise seisukorra ja/või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik toetuse maksmine isikute
arvelduskontodele. Toimetulekutoetuse maksmine tavaolukorras on reguleeritud SHS § 134 lõikes
6, mille alusel maksab KOV üksus arvestatud toimetulekutoetuse summa kolme tööpäeva jooksul
otsuse tegemise päevast arvates vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõikele 3 või posti
teel või sularahas, arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi. Suuremahulises
sularahas toetuste väljamaksmisel on oluline, et KOV üksuse ametnike töökoormus oluliselt ei
suureneks. Kriisiolukorras toimub sularaha väljastamine ja vedu paberrahades, seega on oluline, et
toetuse väljamakse summa on täissummas eurodes, et vältida sentidega arveldamine.
Toimetulekutoetust võib sel juhul määrata ja maksta täissummana eurodes, kasutades 0 või 5-ga
lõppevaid summasid, ümmardades toetuse suurust inimese kasuks. Kui sularahas toetuse
väljamaksmist ei ole võimalik teha kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest, võib maksta toetuse
välja sularahas mõistliku aja jooksul.
Paragrahvi 1 punktiga 3 täiendatakse SHS-i uue §-ga 1551, millega sätestatakse tegevusloa
andmise erisused ja teavitamiskohustus kriisiolukorras.
Paragrahvi 1551 lõikes 1 nähakse SHS §-s 151 sätestatud tegevusloa nõudega hõlmatud
sotsiaalteenuste puhul ette SKA-le õigus lisada tsiviilkriisi lahendamiseks välja kuulutatud
kriisiolukorras tegevusloale kõrvaltingimus tegevusloa tähtaja kohta. Majandustegevuse seadustiku
üldosa seadusest lähtuvalt moodustab tegevusloa regulatsiooni eseme põhiregulatsioon ja
kõrvaltingimused. Antud põhiregulatsioon on loakohustusega tegevusalal ettevõtja
10
majandustegevuse alustamise ja teostamise lubamine. Kui tegevusluba antakse seaduses sätestatud
juhul tegutsemiseks konkreetses tegevuspiirkonnas või -kohas, kuulub tegevusloa põhiregulatsiooni
ka tegevuspiirkond või -koht. Tegevusloa kõrvaltingimus on mistahes tingimus või kohustus, mis ei
ole põhiregulatsioon, sealhulgas tingimused, mis täiendavad tegevusloa põhiregulatsioonist tuleneva
majandustegevuse alustamise või teostamise tingimusi, nähes näiteks ette tegevusloa tähtaja.
Käesoleva lõike puhul on SKA-l võimalus anda kriisiolukorras tegutsemiseks teatud tingimustel
tähtajaline tegevusluba, et teenuste osutamine saaks kriisiolukorras jätkuda, kuigi teenuse osutaja ei
vasta kõigile põhiregulatsiooni tavapärastele tingimustele.
Käesoleva paragrahvi lõikes 4 välistatakse erakorralise või sõjaseisukorra ajaks tegevusloa nõude
kohaldamine, mistõttu neis olukordades lõikes 1 toodud kõrvaltingimust ei ole SKA poolt võimalik
rakendada.
Kriisiolukorra võib Vabariigi Valitsus kehtestada ka piirkondlikult ühe või mitme maakonna või
KOV üksuse territooriumil. Sel juhul kehtib kriisiolukord üksnes puudutatud piirkonnas
tegutsevatele teenuse osutajatele, kelle puhul saab SKA rakenda käesolevas lõikes toodut.
Paragrahvi 1551 lõikes 2 sätestatakse tegevusloa nõudega hõlmatud sotsiaalteenuse osutajatele
erisused tsiviilkriisist tingitud kriisiolukordadeks, kui sotsiaalteenuse osutajal on vaja jätkata
sotsiaalteenuse osutamist kehtivas tegevusloas märgitud tegevuskohast erinevas tegevuskohas või
suuremale isikute arvule.
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus nähakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses
tehtava muudatusega ette erisus massilisest sisserändest tingitud hädaolukorraks. Massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukord viidatud eelnõu tähenduses on olukord, kus ootamatult saabub
Eestisse ja viibib Eestis erakordselt palju välismaalasi ning see tekitab ettenägematult suure
koormuse haldusasutustele. Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra lahendamist juhib
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), kes otsustab ka hädaolukorra alguse ja lõpu.
Paragrahvi 1551 lõikes 2 sätestatavat erisust on õigus kohaldada PPA poolt väljakuulutatud
massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra kehtestamise korral SHS §-s 151 nimetatud teenuste
puhul. Eelkõige võib eeldada, et sellises olukorras võib suureneda näiteks asendushooldusteenuse
osutamise vajadus, mida saatjata alaealistele välismaalastele osutatakse SHS § 1261 alusel või
turvakoduteenuse vajadus ja suureneb oluliselt teenusel viibivate isikute arv.
Paragrahvi 1551 lõikes 3 sätestatakse, et sotsiaalteenuse osutamise tegevusloa taotlemisel
kriisiolukorras ei kohaldata käesoleva seaduse § 152 lõikes 4, lõike 5 punktis 2 ja lõikes 7 sätestatud
nõudeid tervisekontrolli läbimisele ja tervisetõendi esitamisele. Nimetatud nõuet ei rakendada
kriisolukorras tegevusloa taotlemise korral turvakodu-, lapsehoiu- või asendushooldusteenuse
osutamisel teenust vahetult osutavatele isikutele (lapsehoidjale, perevanemale või kasvatajale).
Samuti ei kohaldata kriisiolukorras tervisetõendi esitamise nõuet lapsehoidja või perevanemaga
ühist eluruumi kasutavale täisealisele isikule. Igapäevaelu toetamise, töötamise toetamise, toetatud
elamise, kogukonnas elamise ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise tegevusloa taotlemisel
ei nõuta kriisiolukorras tegevusjuhendajalt tervisetõendi esitamist nakkushaiguste kontrolli läbimise
kohta.
Vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 13 lõikele 1 on
tegevusaladel, kus töö iseärasused võivad soodustada nakkushaiguste levikut, tööandajale pandud
kohustus nõuda tööle asujalt tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta ja
tööle asuajalt tõendit tervisekontrolli läbimise kohta. Kui eriolukorra, erakorralise või
11
sõjaseisukorra tõttu on takistatud tervisekontrolli läbimine ja selle kohta tervisetõendi väljastamine,
näeb kehtiv NETS § 13 lõige 8 tööandjale erisuse. Tööandjal tuleb küsida tööle asujalt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis kinnitus selle kohta, et tal ei ole tuvastatud nakkushaigust ning
talle teadaolevalt ei põe ta nakkushaigust ning tal ei ole nakkushaiguse sümptomeid. Samuti
pannakse samas sättes tööandjale kohustus tagada see, et tööle asuja või töötaja esitaks
nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjaliku tervisetõendi hiljemalt
90 kalendripäeva möödumisel kehtestatud olukorra lõppemisest arvates.
Erakorralise või sõjaseiskorra lõppemise järgselt tuleb tagada tööle võetud isikute osas
tervisekontrolli läbimist tõendavate tervisetõendite nõude täitmine ja esitamine SKA-le 90
kalendripäeva jooksul peale erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist. SHS §-s 151 nimetatud
teenuste osutajatel tuleb pärast erisätete lõppemist lähtuda NETS § 13 lõikes 5 ja 6 toodust.
Tööandjal on õigus nõuda tööle asujalt või töötajalt nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimist
ning vastava tõendi esitamist, kui eelmise tõendi väljastamisest on möödunud rohkem kui kaks aastat
või tervisekontrolli läbimine ning uue tõendi väljastamine on töö iseärasuste tõttu põhjendatud.
Paragrahvi 1551 lõike 4 kohaselt ei kohaldata erakorralise või sõjaseisukorra ajal SHS §-s 151
nimettud üheksa sotsiaalteenuse osutamise puhul tegevusloa nõuet. Need teenused on turvakodu-,
lapsehoiu- ja asendushooldusteenus (perekodus ja asenduskodus), väljaspool kodu osutatav
üldhooldusteenus, igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise
teenus, kogukonnas elamise teenus ja ööpäevaringne erihooldusteenus. Tegevusloa nõue eelpool
nimetud sotsiaalteenuste osas taastub erakorralise või sõjaseisukorra lõppedes. Samuti tuleb eelpool
nimetud sotsiaalteenuse osutajal järgima hakata konkreetse sotsiaalteenuse osutamisele kehtivaid
nõudeid koos tegevusloaga kaasnevate kõrvaltingimustega. Seejuures tuleb arvestada, et teatud
teenuste puhul võivad erisused tavaolukorra nõuetest kehtida ka peale kriisiolukorra lõppemist.
Sellised nõuded on näiteks nõuded teenust vahetult osutavatele isikutele asendushooldusteenuse,
turvakoduteenuse, lapsehoiuteenuse ja erihoolekandeteenuste puhul. Juhul kui erakorralise või
sõjaseisukorra ajal on uuel teenuseosutajal vajadus alustada mõne eelpool nimetatud teenuse
osutamist, siis tuleb tal eelnevalt vaid esitada teade majandustegevuse alustamise kohta SKA-le.
Pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist tuleb majandustegevuse alustamise teate esitanud
teenuseosutajal alustada tegevusloa taotlemist või lõpetada teenuse osutamine.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse lastekaitseseadust (LasteKS).
Paragrahvi 2 punktiga 1 täiendatakse LasteKS § 20 uue lõikega 31, mis kehtestab erandi lapsega
tööle asuva isiku karistatuse kontrollimisele kriisiolukorras. Kehtiva § 20 lg 3 kohaselt on
tavaolukorras lapsega töötamist võimaldav isik või vastava tegevusloa väljastaja kohustatud
kontrollima § 20 lõigetes 1–2 sätestatud piirangutest kinnipidamist (st et lapsega töötamist alustavat
isikut ei ole sättes viidatud kuritegude eest karistatud või sundravile määratud) isiku töölevõtmisel
või tegevusloa väljastamisel. Selleks tuleb teha päring karistusregistrisse enne isiku tööle lubamist.
Lisatava lõikega 31 sätestatakse, et kui kriisiolukorra tõttu on lapsega töötamist võimaldaval isikul
või vastava tegevusloa väljastajal takistatud lapsega töötamise piirangutest kinnipidamise
kontrollimine enne isiku töölevõtmist või tegevusloa väljastamist, samuti kui isiku töölevõtmisega
või tegevusloa väljastamisega viivitamine takistaks otseselt kriisiolukorra lahendamist või inimeste
elu ja tervise kaitsmist vahetu ohu korral, võib isiku tööle võtta või tegevusloa väljastada, kui isik
on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnituse selle kohta, et tal puuduvad
seaduses nimetatud piirangud lastega töötamiseks. Sellisel juhul on lapsega töötamist võimaldav isik
või vastava tegevusloa väljastaja kohustatud kontrollima käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2
sätestatud piirangutest kinnipidamist viivitamatult pärast seda takistanud asjaolude äralangemist või
vahetu ohu tõrjumist. Teisisõnu võimaldab muudatus kriisiolukorras võtta isiku tööle lapsega
12
töötava isikuna või väljastada isikule või tema tööandjale vastav tegevusluba ka ilma isiku
karistatust eelnevalt kontrollimata, juhul kui kontrolli teostamine on ajutiselt tehniliselt võimatu nt
elektri- või IT-süsteemide häirete tõttu (karistusregister on elektrooniline andmekogu) või kui isiku
viivitamatu tööle asumine – sisuliselt tundide jooksul – on vajalik, et tõrjuda vahetut ohtu inimeste
(sh võib-olla ka laste) elule ja tervisele. Antud erand võimaldab tööandjal erakorralistes oludes isiku
tööle lubada ka enne taustakontrolli päringu tegemist ja selle vastuse saamist, mis tavaolukorras on
lubamatu ja karistatav väärteona karistusseadustiku § 1791 alusel. Oluline on rõhutada, et erand ei
kohaldu mitte kõigis kriisiolukordades, vaid üksnes väga piiratud juhtudel. Riskide leevendamiseks
on sätestatud kohustus tööle asuval isikul anda kinnitus selle kohta, et teda ei ole karistatud seaduses
sätestatud kuritegude eest, mis keelaksid tal lastega töötada, samuti tuleb tööandjal või tegevusloa
väljastajal piirangute kontroll teostada viivitamatult pärast seda takistavate asjaolude äralangemist
või vahetu ohu tõrjumist.
Paragrahvi 2 punktiga 2 täiendatakse LasteKS § 28 uue lõikega 4, mis reguleerib lapse abivajaduse
hindamist KOV üksuse lastekaitsetööd mõjutavas kriisiolukorras. Kehtiva § 28 lg 2 kohaselt on
lastekaitsetöötajal kohustus hinnata lapse abivajadust väga laiapõhjaliselt kõigis lapse heaolu ja
arengut mõjutatavates valdkondades, samuti last kasvatava isiku vanemlikke oskusi. Lisatav lõige
võimaldab kriisiolukorras, mis mõjutab oluliselt lastekaitsetööd KOV üksuses, lastekaitsetöötajal
hinnata lapse abivajadust kitsamalt, lähtudes nendest meetmetest, mida kriisiolukorraga kaasnevaid
asjaolusid arvestades on võimalik lapsele kohaldada. See tagab kriisiolukorras vajaliku paindlikkuse
lastekaitsetöös, mis võib olla erinevat laadi kriisiolukordadest vähem või rohkem mõjutatud. KOV
üksus saab erandit rakendada kriisiolukorras, mis on kehtestatud riigikaitse ja tsiviilkriisi seaduse
eelnõus ettenähtud korras kas üleriigiliselt või piirkondlikult antud KOV üksuse piirkonnas ning kui
kriisiolukord mõjutab oluliselt ka lastekaitsetööd KOV üksuses, eelkõige kui kriisist tulenevalt
suureneb omavalitsuses abivajavate laste ja perede hulk. Sotsiaalministeerium on teinud ettepaneku
lisada riigikaitse ja tsiviilkriisi seaduse eelnõusse KOV üksuse püsivate kriisiülesannete hulka ka
abivajavate ja hädaohus olevate laste abistamise, mis on lahutamatult seotud mitmete teiste KOV
üksustele ette nähtavate püsivate kriisiülesannetega (eelkõige turvakoduteenuse ja
asendushooldusteenuse osutamine, aga ka evakuatsioonile kaasaaitamine). Ka sellega seoses on
oluline tagada KOV üksusele paindlikkus abivajavate laste hindamise ja abistamise protsessis,
võimaldades arvestada kriisiolukorraga kaasnevaid muutunud asjaolusid ja ressursse
omavalitsusüksuses või riigis tervikuna. Mõnes tõsisemas kriisiolukorras võib näiteks olla vajalik ja
praktiliselt võimalik keskenduda üksnes laste esmatähtsate vajaduste katmisele, füüsilise ja vaimse
tervise kaitsele, jättes tagaplaanile muud § 28 lõikes 2 nimetatud valdkonnad, milles lapse ja
lapsevanemate toetamine sellel hetkel võimalik ei ole. Abivajava lapse suhtes tuleb siiski algatada
juhtumikorraldus LasteKS §-s 29 sätestatud korras ning koostada juhtumiplaan abimeetmete
pakkumiseks vastavalt hinnatud abivajadusele. Kui kriisiolukorras hinnati lapse abivajadust
kitsamas ulatuses vastavalt kõnealuses lõikes kehtestatud erandile, tuleb pärast kriisiolukorra
lõppemist lapse abivajadust uuesti hinnata § 28 lõikes 2 määratud ulatuses ja vajadusel
juhtumiplaani täiendada.
Eelnõu §-ga 3 muudetakse ohvriabi seadust (OAS).
Paragrahviga 3 täiendatakse OAS § 14 uue lõikega 4, mille kohaselt võib SKA eriolukorra,
erakorralise või sõjaseisukorra ajal teha ohvriabiteenuste korraldamisel ajutiselt erandeid teenuste
sisu osas, kui see on vältimatult vajalik kriisiolukorras teenuste osutamiseks.
Ohvriabiteenused koosnevad erinevatest komponentidest ning sätte eesmärk on luua õiguslik alus
selleks, kui eelnevalt nimetatud kriisiolukorrad ei võimalda ajutiselt üht või teist teenuse komponenti
pakkuda ning teenuse sisu osas tuleb teha erisusi. Oluline on rõhutada, et teenuste sisu osas tohib
13
erandeid teha vaid juhul, kui see on vältimatult vajalik ja teenuse komponenti ei ole võimalik
pakkuda kriisist tulenevate erandlike asjaolude tõttu. Näiteks ei ole võimalik naiste tugikeskustes
pakkuda ohvrile psühholoogilist nõustamist, kuna nõustajal ei ole füüsiliselt võimalik teenuskohta
kohale minna ning raskendatud on teenuse pakkumine ka veebivahendusel.
Selged kokkulepped väliste teenuseosutajatega – kuidas teenuseosutaja hindab riske teenuse
toimimisele, mil moel riske maandada ja kuidas vajalikud tööprotsessid üles ehitada, tuleb SKA-l
koos teenuseosutajatega kokku leppida ning lepingutes või muudes tööjuhistes fikseerida.
Eelnõu §-ga 4 muudetakse perehüvitiste seadust (PHS).
Paragrahviga 4 täiendatakse PHS-i uue §-ga 141, mille eesmärgiks on reguleerida erakorralise või
sõja seisukorra ajal perehüvitiste taotlemise, määramise ja maksmise erisusi. Peamiselt on erisused
seotud õigusega taotleda ja saada toetusi, kuivõrd võib tekkida olukordi, kus lapsi võtavad ajutiselt
oma hoole alla teised inimesed (näiteks laste sugulased aga ka naabrid või muidu perega tihedalt
seotud inimesed) ja võib tekkida vajadus suunata toetuste maksmine lapsi tegelikult kasvatavatele
inimestele. PHS eristab õigust toetusele õigusest toetust taotleda, kuivõrd paljude toetuste puhul on
õigus toetusele lapsel, kes ise taotleda ei saa.
Paragrahvi 141 lõikega 1 sätestatakse erakorralise või sõjaseisukorra ajal erand teise vanema
nõusoleku esitamiseks perehüvitise saaja vahetamisel. Säte käsitleb juhtumeid, mille puhul vanemad
on enne erakorralise või sõjaseisukorra kehtestamist kasutanud õigust perehüvitistele kordamööda.
Tavaolukorras peab vanem esitama uue taotluse perehüvitise saamiseks, ja teine vanem, kes seni
perehüvitist sai, annab nõusoleku saaja vahetamiseks. Saaja vahetamise põhimõte on praktikas
rakendatav ka vanemaga võrdsustatud isikute (näiteks eestkostja, hoolduspere vanem) puhul. Sõja
olukorras võib perehüvitise senine saaja olla mobiliseeritud ega pruugi saada nõusolekut saaja
vahetamiseks anda, mistõttu sätestatakse, et teise vanema nõusolekut ei ole vaja.
Paragrahvi 141 lõikega 2 laiendatakse erakorralise või sõjaseisukorra ajal perehüvitist saama
õigustatud isikute ringi. Tekkida võib vajadus lapse mõlemad vanemad kaasata riigikaitse
ülesannetesse ja laps jäetakse näiteks vanaema hoolde. Samuti võib tegemist olla olukorraga, kus
vanemad on surnud või ei ole võimalik mingil muul põhjusel vanemapuhkust kasutada. Kehtiv TLS
§ 65 lõige 2 annab lapse tegelikule hooldajale õiguse saada vanemapuhkust juhul, kui lapse vanem
puhkust ei kasuta. Vanemahüvitisele, ega ka muudele peretoetustele, kehtiva seaduse järgi last
tegelikult kasvataval isikul automaatselt õigust ei ole, mistõttu on mõistlik erakorralise või
sõjaseisukorra ajal laiendada õigustatud isikute ringi. Kui lapse vanemad on kadunud, siis peab
olema algatatud vastav menetlus ja SKA peatab perehüvitiste maksmise seni perehüvitisi saanud
isikule. Kuna sõjaolukorras võib ette tulla väga erinevaid situatsioone, siis vajadusel saab SKA
pöörduda KOV üksuse poole selgitamaks välja, kas taotleja on last tegelikult kasvatav isik.
Paragrahvi 141 lõikega 3 antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada elatisabi kõigile võrdses
suuruses juhul, kui täitemenetlus või pankrotimenetlus on erakorralise või sõjaseisukorra tõttu
peatatud. Tavaolukorras võib elatisabi suurus olla erinev, kuna riik maksab elatisabi summas, mis
on elatisabi suuruse ja võlgniku poolt makstud elatise vahe. Kuna erakorralises või sõjaseisukorras
võib täitemenetlust ja pankrotimenetlust peatada, siis ei ole enam SKA-l ülevaadet võlgniku poolt
makstud elatisest. Sellisel juhul on mõistlik, et valitsus kehtestab kindla summa, mida elatisabina
välja makstakse. Vabariigi Valitsusel on õigus vähendada hüvitisi ka tulenevalt tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse eelnõu § 72, kuid eelnimetatud volitusnorm võimaldab vähendada isikule
makstava hüvitiste summat teatud protsendi ulatuses, kuid ei võimalda muuta toetuse ülesehitust ega
kehtestada kõigile uusi toetuse suurusi. Seega võib soovi korral Vabariigi Valitsus vähendada muude
14
toetuste suuruse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel ja kehtestada elatisabi kõigile võrdses
suuruses käesoleva eelnõu alusel.
Eelnõu §-ga 5 muudetakse ravikindlustuse seadust (RaKS).
Paragrahviga 5 täiendatakse RaKS-i uue §-ga 621, millega sätestatakse ajutise töövõimetuse
hüvitise maksmise erisused kriisiolukorras.
Paragrahvi 621 lõikega 1 sätestatakse võimalus esitada töövõimetusleht Tervisekassale (edaspidi
TerK) paberkandjal, kui kriisiolukorra tõttu ei ole võimalik seda teha elektroonselt. Tööandja või
füüsilisest isikust ettevõtja kohustub paberkandjal töövõimetuslehe toimetama TerK-ile
neljateistkümne kalendripäeva jooksul alates selle saamise päevast.
Paragrahvi 621 lõikega 2 antakse TerK-ile õigus pikendada ajutise töövõimetuse hüvitise
väljamaksmise tähtaega 60 kalendripäevani. Õigus pikendada hüvitise määramise ja väljamaksmise
menetlust saab TerK kasutada vaid siis, kui asutuse töö on oluliselt häiritud kriisiolukorra tõttu.
Näiteks andmetele puudub ligipääs ja/või nende kogumine võtab aega või tuleb teha väga kiiresti
olulisi ümberkorraldusi ja tavaolukorras hüvitiste menetlemisega tegelev personal suunata
kriisilahendamise ülesandeid täitma. Tähtaja pikendamise otsus koos põhjendusega vormistatakse
TerK juhatuse otsusena. Info tehtud otsusest (koos otsuse tekstiga) avaldatakse TerK-i kodulehel.
Pikendamise otsus kui dokument ning selle kättetoimetamisel lähtutakse haldusmenetluse seaduse
§-st 31 ning riigikaitselises kriisiolukorras tsiviilkriisi ja sõjaseisukorra seaduse eelnõu §-st 109.
Paragrahvi 621 lõike 3 kohaselt jäetakse erakorralise või sõjaseisukorra ajal kohaldamata tähtaeg,
mille jooksul peab töövõimetusleht koos vajalike lisadokumentidega olema jõudnud TerK-ile
selleks, et säiliks õigus ajutise töövõimetuse hüvitisele. Tavaolukorras peab töövõimetusleht olema
TerK-ile esitatud 90. päeva jooksul peale seda, kui isik tööle naasnud. Eelnõuga kehtestatud tähtaja
kohaldamata jätmise erand kohaldub ainult erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, kuna siis
on tõenäoline, et isikul ei ole sõja või mobilisatsiooni tõttu olla võimalik tõendit esitada.
Eelnõu §-ga 6 muudetakse riikliku pensionikindlustuse seadust (RPKS).
Paragrahviga 6 täiendatakse RPKS-i uue §-ga 481, millega reguleeritakse kriisiolukorras
pensionide määramise ja maksmise erisusi. Erisused puudutavad laste kasvatamise eest antava
pensionilisa kasutamisega seonduvat. Nimelt makstakse last vähemalt kaheksa aastat kasvatanud
isikutele (näiteks: vanemad, eestkostja, hoolduspere vanem) pensionilisa. Pensionilisa
terviksummana saab siiski kasutada üks inimene. Tavaolukorras peavad õigustatud isikud selles
kokku leppima ja kokkulepet tõendatakse kirjaliku nõusolekuga. See tähendab, et üks isik loobub
teise või teiste isikute kasuks oma osast (tavaliselt last kasvatavate vanemate vaheline otsus). Kui
kokkulepet ei saavutata, jaotatakse pensionilisana makstav summa kõigi õigustatud isikute vahel
võrdselt. Kui näiteks lapse isa jõuab pensioniikka varem, võib ema loobuda oma osast, ja isa hakkab
saama pensionilisa pensionile jäämisest alates täies ulatuses. Kui kokkulepet ei esitata, maksab SKA
isale välja pool pensionilisa summast ja ema pensioniikka jõudmisel makstakse teine pool summast
välja emale. Kui siis tehakse kokkulepe hiljem, maksab SKA edaspidi välja pensionilisa ainult ühele
vanematest.
Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei pruugi kirjalikku nõusolekut aga võimalik olla anda (näiteks
mobilisatsiooni tõttu), mistõttu jääb ühe vanema osa teisel vanemal saamata. Seetõttu antakse
isikutele õigus esitada kokkulepe kuus kuud peale erakorralise või sõjaseisukorra lõppu ja SKA
kohustub õigustatud isiku pensionisuuruse ümber arvutama tagasiulatuvalt. Näide: abikaasadel
15
tekib laste kasvatamise tõttu õigus pensionilisale. Kuulutatakse välja sõjaseisukord ja mees, kes ei
ole veel vanaduspensionieas, mobiliseeritakse. Naine jõuab sõjaseisukorra ajal vanaduspensioniikka
ja taotleb pensioni. Kuna mehel ei ole nõusolekut võimalik esitada, maksab SKA naisele välja pool
nende ühisest õigusest pensionilisale. Sõja olukord lõpeb, mees on nõus loovutama naisele oma
poole õigusest pensionilisale. Tavaolukorras sellisel juhul naisele tagasiulatuvalt midagi ei
makstaks, küll saaks pensioni edasiulatuvalt ümber arvutada. Kuna mehe nõusolek viibis
mobilisatsiooni tõttu, on õiglane tagada naisele pensionilisa täies suuruses, mis oleks tal olnud siis,
kui mees oleks saanud nõusoleku esitada.
Eelnõu §-ga 7 muudetakse sotsiaalseadustiku üldosa seadust (SÜS).
Paragrahviga 7 täiendatakse SÜS-i uue §-ga 301, millega sätestatakse sotsiaalkaitse hüvitiste
andmise erisused kriisiolukorras.
Paragrahvi 301 lõikega 1 antakse haldusorganile õigus pikendada hüvitiste määramise tähtaega
viieteistkümne tööpäeva võrra, kui konkreetse hüvitise määramise ja maksmist reguleerivas
seaduses sätestatud tähtaja jooksul ei ole kriisiolukorra tõttu võimalik hüvitisi määrata. Tegemist on
uute taotluste menetlemisega, see säte ei puuduta juba määratud hüvitiste väljamaksmist. Tähtaja
pikendamise vajadus võib tekkida, kui näiteks on tõrked registrite töös või andmevahetuse
toimimises. Teine näide võib olla haldusorgani ressursipuudus olukorras, kus kriisiolukorra
lahendamiseks tuleb ressursse ümber tõsta või näiteks väga ulatusliku haigusepideemia ajal ressurssi
napib.
Paragrahvi 301 lõikega 2 antakse haldusorganile õigus otsustada laiendada nende isikute ringi,
kellele tuuakse rahalised hüvitised posti teel koju. Tavaolukorras peavad isikud ise taotlema
kojukannet ja riigi kulul kojukanne on väga piiratud. Siiski võib teatud juhtudel näiteks pensionide
ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine posti teel olla kõige mõistlikum hüvitiste maksmise
viis.
Paragrahvi 301 lõike 3 kohaselt loetakse kriisiolukorra tõttu riigist ajutiselt eemal viibiv isik
sotsiaalkaitse hüvitiste määramisel Eesti elanikuks. See on oluline, kuna SÜS laieneb ainult Eesti
elanikele. Samuti makstakse valdavas osas hüvitisi riigisiseste seaduste alusel ainult Eestis elavatele
inimestele (peamine erand on vanaduspensionid, mida makstaks teatud tingimustel ka isikutele, kes
elavad välisriikides). Kriisiolukorras võivad inimesed olla sunnitud riigist lahkuma või ei saa
kriisiolukorra tõttu riiki tagasi pöörduda. Sellist ajutist lahkumist ei saa lugeda põhjuseks, et hüvitist
mitte määrata või hüvitise maksmine lõpetada).
Paragrahvi 301 lõikega 4 antakse haldusorganile erakorralise või sõjaseisukorra ajaks õigus anda
välja hüvitise andmise või sellest keeldumise otsus korraga mitmele isikule. Selline vajadus võib
tekkida näiteks siis, kui valitsus otsustab vähendada ühe või mitme hüvitise suurust. Piiratud
ressursside puhul ei ole võimalik iga haldusotsust eraldi menetleda, mistõttu tehakse selle kohta
ühine otsus. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõust tulenevalt on KOV-ile pandud kohustus
tagada püsivate kriisiülesannetena alljärgnevate sotsiaalteenuse korraldamine (koduteenused,
väljaspool kodu üldhooldusteenus, asendushooldusteenus, turvakoduteenus, lapsehoiuteenus,
vältimatu sotsiaalabi tagamine ja toimetulekutoetuse maksmine), mille puhul tuleb KOV-il koostöös
teenust saava isiku ja teenuseosutajaga koostada alati teenuse osutamisel haldusakt või haldusleping.
Muudatusest lähtuvalt tekib ka KOV-il võimalus ühe ja sama teenuse puhul mitme isiku osas ühe
otsuse vormistamiseks.
16
Paragrahvi 301 lõikega 5 antakse haldusorganile erakorralise või sõjaseisukorra ajaks õigus hüvitise
andmise või hüvitise andmisest keeldumise haldusakti andmisel kõrvale kalduda haldusmenetluse
seaduse § 56 lõikes 3 sätestatud kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustest.
Kriisiolukorraks on vajalik näha ette olukorrad, kui võib osaliselt loobuda tavapärasest
haldusmenetluse korraldusest. Käesoleva lõike eesmärk on kiirendada erakorralise või
sõjaseisukorra ajal piiratud inimressursside juures toimuvat haldusmenetlust haldusakti andmisel.
Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib nii riigil kui ka KOV-il tekkida vajadus operatiivselt ümber
korraldada sotsiaalhoolekandelise abi tagamist ja vormistada ümber haldusotsuseid. Nendes
olukordades ei ole alati võimalik rakendada tavaolukorras kehtivaid reegleid, mistõttu on vajalik
luua võimalus kõrvalekaldumiseks tavapärasest haldusmenetluse korraldusest ja haldusotsuste
vormistamise nõuetest.
Eelnõu §-ga 8 muudetakse töölepingu seadust (TLS).
Paragrahviga 8 täiendatakse TLS § 65 lõiget 2 teise lausega, mille kohaselt ei rakendata
vanemapuhkusele jäämisel TLS-is ette nähtud etteteatamistähtaega, kui etteteatamist ei saa
asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Vanemapuhkust on õigus kasutada ka lapse tegelikul
hooldajal, juhul kui lapse vanem puhkust ei kasuta. Tegelik hooldaja saab olla iga isik, näiteks
vanaema või perekonnatuttav, kes hoolitseb lapse eest siis, kui lapse vanemad ei saa seda teha. Seega
näiteks kriisiolukorras, kui vanematel on vaja täita kriisi olukorraga seotud ülesandeid ning nad ei
saa lapsega kodus olla, võib koju jääda lapse vanavanem või muu perele lähedane isik. Selles
olukorras ei ole mõistlik nõuda 30-kalendripäevast etteteatamise aega, nagu on sätestatud TLS § 62
lõikes 3.
Eelnõu §-ga 9 muudetakse välimaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadust (VRKS).
Paragrahvi 9 punktiga 1 täiendatakse VRKS § 366 uue lõikega 111, millega täpsustatakse
hädaolukorras käesoleva seaduse § 366 lõike 11 punktides toodud ülesannete täitjaid.
VRKS § 32 lõikes 1 on välja toodud rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse teenuse
korraldamisega seotud teenuste loetelu ( 1) majutamine; 2) rahvusvahelise kaitse taotlejate
majutuskeskuses elava taotleja ja käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punkti 3 või § 62 lõike 2 punkti 3
alusel väljaspool rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskust elava taotleja varustamine
toiduainetega või toitlustamine, varustamine esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning
hügieenivahenditega; 3) tervisekontrolli ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine; 4)
hädavajalik tõlketeenus ja eesti keele õpetamine; informeerimine tema õigustest ja kohustustest; 5)
käesoleva seaduse alusel tehtavate menetlustoimingute tegemiseks vajalik transporditeenus ja 6)
muud esmavajalikud teenused), mis tuleb majutusekeseks viibijale tavaolukorras tagada.
Eelpoolt loetletud teenuste täitmise kohustus rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses
(edaspidi RVK) lasub tulenevalt käesolevast seadusest SKA-l. Seadusest lähtuvalt on SKA-l õigus
RVK-s ülesannete täitmise halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmitud halduslepingu alusel
üle anda füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule. Tulenevalt SKA poolt läbiviidud
riigihanke tulemustest korraldab RVK teenust täna AS Hoolekandeteenused (edaspidi AS HKT).
AS HKT korraldab nimetud teenuste osutamist RVK -s viibijatele täna 100. teenusekoha ulatuses,
mida hädaolukorras on võimalik suurendada kuni 150 kohani. RVK puhul on tagatud
tervisekontrolli ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus AS HKT poolt läbi esmatasandi
tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud lepingu.
17
Tänane VRKS loob § 366 lõikest 11 tulenvalt õiguse vähendada massilisest sissrändest põhjustatud
hädaolukorra ajal ka RVK taotlejatele osutatavaid teenuseid. Ukraina (edaspidi UA) sõjapõgenikest
tingitud hädaolukorra rakendamisel jõuti tõdemuseni, et SKA-l puudub suutlikus tagada suurele
hulgale rahvusvahelise kaitse taotlejale VRKS § 366 lõige 11 punktist 2 lähtuv tervisekontrolli
tagamine ja vältimatu arstiabi andmise korraldamine.
Vältimatu abi raske või eluohtliku terviserikke korral, sh vältimatu hambaravi on tervishoiuteenuse
korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § 6 lähtuvalt kättesaadav kõigile Eestis viibivatele
inimestele, sh RVK taotlejatele, UA sõjapõgenikele või siin transiidis olevatele isikutele. TTKS § 6
lõike 4 tulenevalt ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatud vältimatu abi eest tasutakse
riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi ja TerK vahel sõlmitud lepingu
alusel vastavalt ravikindlustuse seadusele.
UA kriisi valguses oli lisaks vältimatule abile Ukraina sõjapõgenikele tagatud COVID-19 testimine
ja vaksineerimine ning ja rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenused. Samuti osutavad
perearstikeskused kuni 2023. aasta lõpuni üldarstiabi kõigile Ukraina sõjapõgenikele (fee for
service) põhimõttel, mis on taganud TA ja TerK koostöös. Perearstikeskused pakuvad meditsiiniabi
vastavalt vajadusele ning suunavad patsiendi edasi eriarsti juurde täiendavateks uuringuteks või
vajalikeks protseduurideks.
Eestis kehtib ülesannete jäävuse põhimõte, see on kirjas nii hädaolukorra seaduses (edaspidi HOS),
riigikatiseseaduses (edaspidi RIKS). Käesoleva seaduse muudatusega täpsustatakse hädaolukorras
ülesannete täimise osas erinevate seaduste vahel lasuvad ebamäärasust, et ülesande täitja rollid
oleksid selgemini välja toodud. Nii lasuks § 366 lõike 11 punktides 1, 3-4 ja 6 ülesannete ( 1)
majutamine, 3) toitlustamine; 4) informeerimine tema õigustest ja kohustest ja 6) vajaduse korral
varustamine esmavajalike riietus- ja tarbeesemete ning isikliku hügieeni vahenditega) täitmise
tagamine tehtud muudatuse korral SKA-l ja käesoleva seaduse § 366 lõike 11 punktis 2 ülesande
(2) vajaduse korral tervisekontrolli tegemine ja vältimatu arstiabi andmine) täitmise tagab TA.
Eelpool nimetatud erisust on SKA-l ja TA-l võimalik kohaldada kuni kolm kuud pärast
hädaolukorra lõppemist.
Paragrahvi 9 punktiga 2 täiendatakse VRKS § 75 uue lõikega 13, millega täpsustatakse massilisest
sisserändest tingitud hädaolukorra ajal ja kolm kuud päras hädaolukorra lõppemist tervisekontrolli
läbiviimise ja vältimatu arstiabi andmise rahastamist riigieelarvest TerK-i kaudu. Eelpool tulenev
muudatus on seotud punktis 1 tehtud ülesannete täitmise täpsustusega. Kuna hädaolukorras on
korraldatava teenuse mastaabid ja selle rahalise katmise vajadused kordades suuremad, siis on
vajalik riigieelarvest näha TerK-le ette seadusest tulenev alus tervisekontrolli ja vältimatu arstiabiga
kaasnevate kulude katmiseks. Tavaolukorras jätkub RVK-s viibivatele isikutele tervisekontrolli
tagamine ja ka tervishoiuteenuste rahastamise riigieelarvest SKA eelarve kaudu.
VRKS § 11 lõikest 8 tulenevalt on rahvusvahelise kaitse taotleja tervisekontrolli ja talle osutatavate
vajalike tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord kehtestatud valdkonna eest
vastutav ministri määrusega (sotsiaalministri 13.12.2013 määrus nr 40 „Rahvusvahelise kaitse
taotleja ja väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest
rahastamise ulatus ja kord“). Eelnõu § 9 toodud muudatuste ettepanekutele lisaks on ettevalmistaud
ka ministri määruse muutmise kavand 6, milles täpsustatakse osapoolte rollide jaotusi
tervishoiuteenuste osutamisel massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra ajal ja kolm kuud pärast
hädaolukorra lõppemist.
18
Eelnõu §-ga 10 sätestatakse seaduse jõustumisaeg. Seadus on kavandatud jõustuma samal ajal
tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus kasutatakse samu termineid, mida kasutatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei reguleeri Euroopa Liidu õigusega seonduvat, kuna sotsiaalteenuste korraldus on iga
liikmesriigi poolt riigisiseselt otsustatud ja reguleeritud.
6. Seaduse mõjud
Muudatused on seotud Riigikantselei poolt välja töötatud ja praegu menetluses oleva tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse eelnõuga. Eelnõuga sätestatu on eeldatud rakenduma Vabariigi Valitsuse poolt
kriisiolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõja seisukorra väljakuulutamisel.
Eelnõu eesmärk on tõsta Eesti sotsiaalteenuste ja toetuste korralduse kriisideks valmisolekut.
Esitatud on muudatused, mis hakkavad kehtima kriisi- ja eriolukorras või erakorralise või
sõjaseisukorras, et tagada vajalik paindlikus võimalikult säilenõtkelt sotsiaalsüsteemi toimimise
jätkamiseks vähemal või rohkemal määral ühiskonnas ettetulevates kriitilistes olukordades (kriisi-,
eriolukorras, erakorralise või sõja seisukorral).
Mõjude olulise tuvastamisel on hinnatud mõjutatava sihtrühma suurust, muudatuste ulatust ja
sagedust ning kas muudatustega kaasneb ebasoovitatavaid mõjusid. Lähtutud on nii tavaolukorrast
kui ka võimaluste piires kriisides ilmnevast. Seaduse muudatuste mõju ei ole otseselt hinnatav
kriisiolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõja seisukorra avaldumisel, kuivõrd need
kriitilised olukorrad ja nende avaldumine sh nende kestvus, sagedus, korraga, järjestiku või
kombinatsioonis avaldumine, pole ette-ennustatav ning seetõttu pole ka ette hinnatav, millised on
täpsemalt mõjud muudatustel neis kriitilistes olukordades. Ette-ennustatamuse tõttu ei ole hinnatud
ka regionaalarengut puudutavad mõjusid, sest kuigi mitmed muudatused on seotud kriisiolukorraga
ning kriisiolukorra võib Vabariigi Valitsus kehtestada mitte kogu riigis, vaid ka piirkondlikult ühe
või mitme maakonna või KOV üksuse territooriumil ning sel juhul võivad kaasneda ka
regionaalarengut puudutavad mõjud (kui muudatused rakenduks kriisiolukorras vaid osades
piirkondades).
Mõjude analüüsiga antakse ülevaade seaduse rakendamisega seotud üldistest mõjudest. Mõju
esinemist leiti järgmistes valdkondades: mõju siseturvalisusele, mõju inimeste heaolule ja
sotsiaalsele kaitsele ning mõju riigivalitsemisele, sh keskvalitsuse ja KOV korraldusele.
Järgnevalt on selgitatud eelnõu peamisi mõjusid koondina mõjuvaldkondade lõikes. Seejärel on
peamiste muudatuste lõikes esitatud täpsemalt iga muudatuse sihtrühmad, kus mõju avaldumine on
tuvastatud.
Mõjuvaldkond – siseturvalisus
Muudatustel kokku on mõju siseturvalisusele, sh otseselt tõstes valmisolekut kriisideks ja kaasnevalt
luues elanikkonnas, sotsiaalteenuste ja -toetuste korraldajates, teenuste osutajates ja teenustel
viibijates sellega suuremat turvatunnet. Mõju on ka avaliku, era- ja kolmanda sektori võimele
erinevate ohtude korral riske maandada, kriise ennetada, lahendada ja nendest taastuda. Muudatuste
19
mõju siseturvalisusele võib pidada positiivseks ja oluliseks, kuigi muudatused hakkavad rakenduma
kriiside ilmnemisel ja ei rakendu tavaolukorras, siis nad ikkagi täidavad kriisiks ettevalmistuvat
funktsiooni ja mõjutavad seeläbi ka siseturvalisust hetkes, mil kriise ei ole. Kaasneda võivaid
ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Mõjuvaldkond – sotsiaalsed mõjud
Eelnõu muudatustel on sotsiaalsed mõjud, sh mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele mitmes
alavaldkonnas: sotsiaalhoolekandele, sotsiaalkindlustushüvitiste ja -toetuste kättesaadavusele;
ohvrite abistamisele ja inimeste heaolule.
Läbivalt erinevate muudatuste kaudu nähakse eelnõus ette, et kriisi- ja eriolukorras või erakorralises
või sõjaseisukorras on vajalik teha teatud lõdvendusi, mis võivad langetada sotsiaalteenuste
kvaliteeti teenuse saajate jaoks või mis võivad muuta ka sotsiaaltoetuste kättesaadavust inimeste
jaoks, kuid samal ajal annavad muudatused võimaluse erandlikes olukordades teenuste pakkumist
tagada ja jätkata ning hüvitisi võimaluste piires inimesteni viia.
Kokkuvõtvalt loovad muudatused võimaluse, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat
pärast sõjaseisukorra lõppemist KOV sotsiaaltöötaja, üldhooldusteenuse hooldustöötaja, teenust
vahetult osutava töötaja erihoolekandeteenusel (tegevusjuhendaja) uue töötaja tööle võtmisel ei pea
olema neil täidetud tavaolukorras seatud kõik kvalifikatsiooni või erialased nõuded. Teatud nõuded
töötajate kvalifikatsiooni osas ei kehti ka eriolukorras s.o teenust vahetult osutava töötaja puhul
erihoolekandeteenusel ning teatud teenuste puhul ka alates kriisiolukorrast ja kaks aastat pärast seda,
tingimusel, et see mõjutab oluliselt teenuse osutamist s.o asendushooldusteenusel (perevanem,
kasvataja, perevanema ja kasvataja abi, hoolduspere vanem), turvakoduteenusel ja
lapsehoiuteenusel (lapsehoidja). Ka lastega vahetult töötavate isikute osas on loodud võimalus
nende tööle võtmiseks või vastava tegevusloa väljastamiseks ka juhul kui kriisiolukorras ei ole
võimalik kontrollida tehniliste takistuste tõttu (nt elektri või registrite tõrge) LasteKS-s ettenähtud
isiku piirangutest kinnipidamist ehk isiku karistatuse puudumist, seda tuleb küll kontrollida riskide
maandamiseks tööle võtjal või tegevusloa väljastajal viivitamatult tõrgete kadumise järgi.
Läbiva põhimõttena ei nõuta nende sotsiaalteenuste tagamiseks vajalike isikute tööle võtmisel
vältimatult erialaseid kutseoskusi / vastavat haridust, kutset või sellele vastavat kvalifikatsiooni vm
tingimust. Küll aga peab, kas teenuse korraldaja või teenuse osutaja tagama asjakohase juhendamise
ning sõltuvalt teenusest peavad olema ka täidetud muud seatud tingimused. Kuivõrd kutse ja eriala
nõuded on seatud teenuse kvaliteedi ja teenusesaajate heaolu tagamiseks, siis nende nõuete
langetamine toob kaasa riski teenusesaajate jaoks, et teenusekvaliteet ei pruugi olla tagatud samal
tasemel.
Samuti mõjutavad teenusesisu ja kvaliteeti muudatused, mis võimaldavad teenust pakkuda ilma
tegevusloata (erakorralise ja sõjaseisukorra ajal 9 teenuse puhul) või tavapärases olukorras teenusele
kehtivatest nõuetest erinevalt esitades sellekohase teate SKA-le. Nii näiteks nähakse ette, et
erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ei kohaldata tegevusloa nõuet, lisaks neile olukordadele ka
eriolukorras lubatakse nt ohvriabiteenuste korraldamisel ajutisi erandeid teenuste sisu osas, kui see
on ohvriabiteenuste osutamiseks kriisiolukorras vältimatult vajalik. Kriisiolukorras või massilisest
sisserändest tingitud hädaolukorra ajal lubatakse sotsiaalteenuse osutamist tegevusloas märgitud
tegevuskohast erinevas kohas või suuremale isikute arvule. Leevendatakse ka sotsiaalteenuste
tervisekaitsenõuete sisu kriisiolukorra ajal ja nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta
tervisetõendi esitamise nõuet teenuse saajatega kokkupuutuvatel isikutel.
20
Mõjusid teenuste kättesaadavusele teenuse saaja jaoks on erihoolekandeteenusele saabumise ja sealt
eemal viibimise tähtaegade muudatustel, sõjaseisukorra ajal teenuse nõudlusele kiiremini ja
paindlikumalt reageerida (tühja koha hoidmine kahe kuu asemel 14 päeva). Ühtlasi luuakse
võimalus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada erihoolekandeteenuse osutamise
tähtaega kuni vajaduse lõppemiseni. Sarnaselt on ette nähtud ka sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse
saamiseks võimalus eriolukorras, erakorralises seisukorras või sõjaseisukorras pikendada inimesele
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest SKA poolt tasu maksmise kohustust ning tühistatakse ka
tähtajaline piirang (60 kalendripäeva), mille jooksul inimene peab sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse osutaja poole pöörduma. Need muudatused taotlevad abivajajatele teenuseosutamise
jätkuvat kättesaadavust hõlpsamalt menetlemise koormust teenuse saajatele või nende lähedastele
lisamata ning on seega positiivse sotsiaalse mõjuga sihtrühmale.
Kuigi teenuste tingimustes ette nähtud leevendused sisaldavad endas ka riski langetada
teenusekvaliteeti, siis need on ette nähtud eesmärgiga, et teenuste jätkumine oleks võimalik ka siis,
kui suureneb hüppeliselt teenuse vajadus ning teenuse tagamiseks on oluline kaasata täiendavat
tööjõudu ning hõlbustada teenuse saamist ja pakkumist. Praktikas rakenduks sätted vaid erandlikes
olukordades teenuse pakkumise tagamise vajadusel, seega see paindlikkus kriisiolukorras teisalt
võimaldab teenust tagada, mistõttu saab hinnata, et teenusekvaliteedi languse riski kaalub üle
teenuse püsima jäämise võimekus vastavates olukordades (kriisiolukorras, eriolukorras, erakorralise
ja sõja seisukorra ajal).
Eelnõuga kaasnevat sotsiaalset mõju sihtrühmadele võib hinnata oluliseks, mõjutatavad sihtrühmad
on kirjeldatud järgnevates peatükkides peamiste muudatuste lõikes, kuid tuleb arvestada, et
sihtrühmade suurused võivad kriisiolukorra iseloomust olenevalt olla muutuvad ja puudutada ka
laiemat elanikkonda. Mõju sagedus ja ulatus sõltuvad samuti kriisi olemusest või kombinatsioonist,
kuid eeldatavasti on kriiside ilmnemine ühiskonnas ikkagi harva esinev ning seetõttu võib hinnata
mõju sagedust väikseks. Tavaolukorras muudatused kriisieelselt sihtrühmadele sotsiaalseid mõjusid
kaasa ei too.
Mõjuvaldkond - riigivalitsemine
Mõju keskvalitsuse ja KOV korraldusele:
Eelnõu muudatustel on mõjud riigivalitsemisele sh mõjud hallatavatele riigiasutustele (SKA, TerK),
avalike teenuste pakkumisele (sh teenuste kvaliteedile, menetluste kestvusele, toetuste ja hüvitiste
maksmisele nii riiklike kui KOVi poolsetele) ja KOV korraldusele ja ülesannetele sh on arvestatud
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ettenähtud KOV kriisiülesannete raames sotsiaalteenuste
korraldamise toetamisega.
Erinevate muudatuste kaudu nähakse eelnõus ette, et kriisi- ja eriolukorras või erakorralises või
sõjaseisukorras on vajalik teha teatud lõdvendusi, mis toetaks riigiasutusi ja KOV sotsiaalse abi,
sotsiaalteenuste ja hüvitiste korraldamisel erandlikes olukordades.
Nii annavad sotsiaaltöötajate ja ka teiste KOV korraldatavate sotsiaalteenuste (üldhooldus-,
asendushooldus-, turvakodu- ja lapsehoiuteenuse) töötajate osas kvalifikatsiooni või erialanõuete
leevendamist lubavad muudatused erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast
sõjaseisukorra lõppu või eriolukorras paindlikuma võimaluse KOVil kriitilistes olukordades
vajalikku tööjõuressurssi värvata. Paindlikumat töökorraldust võimaldavad ka teenuste korraldust
puudutavad leevendused tegevusloaga teenustele kehtivatest nõuetes alates kriisiolukorrast ja
erakorralise ja sõjaseisukorra ajal tegevusloa nõudest loobumine 9 teenuse puhul.
Toimetulekutoetuse väljamaksmisel alalise elukoha kulude arvestamine ja sularahas arveldamisel
21
ümmardatud toetuse väljamaksmine võib lihtsustada KOVide jaoks toetuse maksmist vähesel
määral (samal ajal sularaha väljamaksed ise suurendavad KOV koormust ja toetuse saajate hulk võib
hüppeliselt kasvada, kuid need on kriisist sõltuvad olukorrad, mitte muudatuste mõjud).
Muudatustes esineb siiski ka KOVile väikest lisa koormust tekitada võivat. Nt on ette nähtud, et
erakorralise või sõja seisukorra ajal perehüvitiste maksmisel last tegelikult kasvatavale isikule ilma
vanema/vanemata nõusolekuta tuleks KOVile ülesanne selgitada välja, kas taotleja on last tegelikult
kasvatav isik – see võib kasvatada KOVile koormust.
Kokkuvõtvalt lähtuvalt kriisi olemusest ja tõsidusest võib KOV-il tekkida suur koormus sotsiaalabi
osutamiseks ning teenuste tagamiseks. Praktikas rakenduks sätted vaid erandlikes olukordades
teenuse pakkumise tagamise vajadusel ning siinsed muudatused ise KOV koormust ei tõsta, vaid
pakuvad justnimelt lõdvendusi, mis peaks aitama kaasa ka kriitilistes situatsioonides
toimetulemiseks.
Mõju riigiasutustele:
Mitmetel muudatustel on mõju ka SKA töökorraldusele ja koormusele. Läbivalt on tegu otsuste ja
menetluste koormuse vähendamise võimalustega SKA-le. Kui nt eriolukorras, erakorralises
seisukorras või sõjaseisukorras võimaldatakse inimesele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamise
ja selle eest tasumise otsuseid tavapärastest ajalistest kehtivuspiirangute vabalt, siis ei kaasne SKA-
le nende otsuste ülevaatamise või uuesti menetlemise koormust kui teenuse saamine inimestele on
peatunud või edasi lükkunud tingituna neist erandlikest olukordadest. Nii samuti aitab SKA otsuste
tegemistele kuluvat ressurssi säästa võimalus valdkonna ministri ettepanekul SKA-l pikendada
erihoolekandeteenuse osutamise tähtaega kuni vajaduse lõppemiseni. Tegevuslubade puhul
tingimustele vastavuse kontrolli leevendused ja tegevusloa nõudest loobumine erakorralises ja
sõjaseisukorras võimaldab samuti SKA-l ressursse hoida ja suunata kriitilises olukorras kriiside
lahendamisse. Muudatustega ette nähtud rahaliste hüvitiste kojukannete laiendamine näiteks
pensionäridele ja puudega inimestele võib kaasa tuua ka koormuse kasvu SKA-le.
Seega on muudatustel on positiivne mõju SKA-le selles ulatuses, mis need võimaldavad SKA-l
paindlikumalt ressursse kasutada ja suunata. Samal ajal võib eeldada, et kriisidest tulenevalt kaasneb
ka koormuse kasv SKA-le.
Ajutise töövõimetuslehe pabervormil esitamise võimaluse ette nägemine kriisiolukorras võib
suureneda TerK töökoormust. Kuna ajutise töövõimetuse leht muutub elektroonilisest paberkandjal
versiooniks, siis võtab lehe edastamine ning sellel olevate andmete töötlemine ja kontrollimine
tavapärasest rohkem aega. Muudatus rakenduks siiski vaid erandkorras kui elektrooniliselt ei ole
võimalik töövõimetusele esitamine. Siiski on risk ebasoovitava mõju ilmnemise näol, kui kaasneb
TerK suur töökoormus.
Eelnõuga kaasnevat mõjud riigiasutustele (SKA, TerK), avalike teenuste pakkumisele, toetuste ja
hüvitiste maksmisele ja kohalike omavalitsuste korraldusele ja ülesannetele. Mõjutatud erinevate
muudatuste lõikes on kirjeldatud järgnevates peatükkides. Mõju sagedus ja ulatus sõltuvad kriisi
olemusest või kombinatsioonist, kuid eeldatavasti on kriiside ilmnemine harv ning seetõttu võib
hinnata mõju sagedust väikseks. Tavaolukorras muudatused kriisieelselt mõjusid kaasa ei too.
Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud
Eelnõu muudatustel on mõjud ka ettevõtetele, MTÜ-dele ja SA-dele, mis osutavad
hoolekandeteenuseid: lapsehoiu-, asendushooldus- perekodus ja asenduskodus, turvakodu-,
väljaspool kodu osutatava üldhooldus-, igapäevaelu toetamise-, töötamise toetamise-, toetatud
22
elamise-, kogukonnas elamise- ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajaid ning
rehabilitatsiooniteenuseid.
Teenuseid osutavatele asutustele on muudatuste kaudu ette nähtud leevendusi nii teenust osutavate
töötajate kvalifikatsiooni ja erialase ettevalmistuse, kui ka teenuse osutamise koha, teenusel
viibivate isikute arvu ja muude tingimuste nt tervisekaitsenõuete osas. Need muudatused
võimaldavad asutustel paindlikumalt ja säästlikumalt ka kriisiolukordades tegevust jätkata ja tagada
inimestele neile vajaminevad teenused.
Oluline mõju võib ilmneda kriisiolukorras tööandjatele kriisiolukorras kui töövõimetuslehte ei ole
võimalik elektroonilisel kujul esitada ja seda tuleb esitada paberkandjal TerK-le. See võib kaasa tuua
koormuse kasvu, kuna lehe edastamine ning sellel olevate andmete töötlemine ja kontrollimine võib
võtta tavapärasest rohkem aega.
Eelnõuga kaasnevad majanduslikud mõjud hoolekandeteenuste osutamisega tegelevatele
ettevõtetele ja asutustele. Mõjud erinevate muudatuste lõikes on kirjeldatud järgnevates peatükkides.
Mõjude olulisus, sagedus ja ulatus sõltuvad kriisi olemusest või kombinatsioonist, kuid eeldatavasti
on kriiside ilmnemine harv ning seetõttu võib hinnata mõju sagedust väikseks, ulatuse ja olulisuse
mõju ei ole hinnatav. Tavaolukorras muudatused kriisieelselt mõjusid kaasa ei too.
Mõjutatavad sihtrühmad on kirjeldatud alljärgnevalt peamistes muudatus gruppides.
Sotsiaaltöötajate kvalifikatsiooniga seotud muudatused kriisides
Muudatusega loobutakse nõudest KOV-i üksuses töötava sotsiaaltöötaja kvalifikatsioonile
erakorralise või sõjaseisukorra ajal ning kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist. Kehtiva SHS §
161 sotsiaaltöötajana võib kohaliku omavalitsuse üksus ametisse nimetada isiku, kellele on
kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse või kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus
sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon. Erakorralise, sõjaseisukorras või sõjaseisukorra
lõppedes võib tekkida vajadus sotsiaaltöötajate asendamises või lisatööjõu järgi. Samal ajal võib
tekkida olukord, kus katkevad või on takistunud sotsiaaltöö eriala õpingud või võimalus tagada
sotsiaaltöötajate vajalik koolitus- ja täiendõppe või anda välja kutsetunnistus. Sotsiaaltöö eriala
kõrghariduse omandamise nominaalne õppeaeg on 3 aastat ning kutsetunnistuse taotlemise protsess
võtab aega umbes 2 kuud.
2016. aastal tehtud OSKA sotsiaaltöö valdkonna uuringu kohaselt oli Eestis sotsiaaltöötajate ja
nõustajate kategooria alla kuuluvaid KOV-i sotsiaaltöötajaid umbes 1000 ning sotsiaaltöötajaid ja
nõustajaid 750. Kõrgharidusega sotsiaaltöötajatest enamik (90%) oli erialase kõrgharidusega. 2021.
aastal tehtud OSKA sotsiaaltöö valdkonna uuringu kohaselt oli Eestis sotsiaaltöötajate ja nõustajate
kategooria all kokku 2000 inimest ning juhte sotsiaaltöös 500. 2020. aasta jaanuaris tehtud KOV-
ide küsitlusest selgus, et 46-st vastanud KOV-i sotsiaaltöötajast umbes 68%-l oli sotsiaaltöö erialane
kõrgharidus ning umbes 12%-l sotsiaaltööle lähedane erialane haridus. Umbes 3%-l on erialane
kõrgharidus omandamisel ning 17% sotsiaaltöötajatest on erialase hariduseta. RAM andmetel
seisuga 1. aprill 2023 a. KOV-ides avalikus teenistuses oli hõivatud 334 töötajat, kelle ametikoha
nimetuseks oli „sotsiaaltöötaja“, „sotsiaalnõunik“, „sotsiaaltööspetsialist“, „sotsiaalosakonna
juhataja“ jt sotsiaaltööga seotud ametikohad.
Muudatus otse ei mõjuta tänaseid sotsiaaltöötajaid ja kohalikke omavalitsusi kui kohaliku
sotsiaaltöö korraldajaid. Kaudselt on mõju see, et erakorralise või sõjaseisukorra tekkimisel on
tagatud sättega paindlikus, mis võimaldab paremini toetada sotsiaaltöö läbiviimise korraldamist neis
erandlikes olukordades ja seeläbi annab ka tänastele või potentsiaalselt erakorralises või
sõjaseisukorras edasi sotsiaaltöötajana jätkavatele töötajatele parema kindlustunde. Niisamuti tagab
23
muudatus KOV-ile parema kindlustunde läbi laiendatud võimaluse uusi sotsiaaltöötajaid tööle
palgata ning seeläbi ka võimaliku ressursiga tööd paremini korraldada. Seega on sel muudatusel
väike positiivne mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele avalduvate kriiside korral, tavaolukorras
muudatus mõjusid kaasa ei too.
Muudatus, mis võimaldab sotsiaaltöötajana võtta tööle madalama kvalifikatsiooniga isik
erakorralise või sõjaseisukorra ajal, mõjutab teenusesaajaid ehk potentsiaalselt kõiki Eesti elanikke.
Ühelt poolt kvalifikatsiooni nõuded toetavad teenuse paremat kvaliteeti, mistõttu kvalifikatsiooni
nõuete langetamine sisaldab riski, et teenuse kvaliteet võib langeda ehk on risk negatiivseks
sotsiaalseks mõjuks teenusesaajatele. Teisalt võib eeldada, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal
vajadus sotsiaaltöötaja toe järgi pigem kasvab ja muudatus võimaldab paremini tagada
sotsiaaltöötaja abi ja toe elanikele, kuivõrd annab võimaluse värvata vajadusel ka kvalifikatsiooni
nõuetele mitte vastavaid isikuid. Sotsiaaltöötajaga kokkupuutuva mõjutatud sihtrühma suurust
täpselt ei ole võimalik hinnata kriisiolukordades.
Lõdvendus sotsiaaltöötajate kvalifikatsiooninõudes on kokkuvõttes positiivne, kuivõrd võimaldab
paremini neis erandlikes olukordades tagada sotsiaaltöötaja abi ja tuge elanikele ehk võib eeldada
pigem positiivset sotsiaalset mõju inimeste heaolu tagamiseks ja sotsiaalhoolekandele. Muudatusega
võib kaasneda väike ebasoovitav sotsiaalne mõju, mis seisneb teenuse kvaliteedi languse riskis.
Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse muudatused kriisides
Eelnõu kohaselt võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra
lõppemist väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust osutada hooldustöötajana isik, kelle
ettevalmistus ei vasta SHS-s sätestatud hooldustöötajale esitatud ettevalmistusnõudele, kuid kes on
täisealine, teovõimeline ja kellele on tagatud juhendamine hooldustöötaja poolt, kes vastab
hooldustöötajale esitatud ettevalmistusnõudele. Hooldustöötajale esitatud nõuded, millele nimetatud
olukordades hooldustöötaja vastama ei pea, on järgmised: läbitud on hooldustöötaja kutsestandardis
kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud kutseõppe tasemeõppe õppekava; läbitud on
hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud täienduskoolituse
õppekava; isikul on kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutse.
Muudatus võimaldab tuua üldhooldusteenuse osutamisesse paindlikkust, et tagada vajaliku abi
saamine ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajatele. Muudatustest on mõjutatud ööpäevaringse
üldhooldusteenuse saajad ning ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutajad. Sotsiaalministeeriumi
hoolekandestatistika kohaselt sai 2021. aasta jooksul ööpäevaringset üldhooldusteenust 13 968
isikut, aasta lõpus oli teenusel 9100 isikut. Teenust saavate inimeste arv on aastatega suurenenud,
viie aasta jooksul (2017-2021) ligikaudu 18% (2094 kasutaja võrra). 2021. aasta lõpus oli SKA
väljastanud 161 üldhooldusteenuse osutamise tegevusluba 214 tegevuskohas (asutuses/majas) ning
Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika kohaselt oli 2021. aasta lõpus kokku 10 478
ööpäevaringse üldhooldusteenuse teenusekohta. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuna
ööpäevaringset üldhooldusteenust osutavate asutuste arv moodustab majanduslikult aktiivsetest
üksustest ligikaudu 0,1%[1].
Kuigi hooldustöötajate kvalifikatsiooni nõuetest loobumine sisaldab riski, et teenuse kvaliteet võib
langeda, siis on oluline, et ka erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ja lõppedes oleks tagatud
üldhooldusteenuse osutamine. Vastava ettevalmistõudega isikute leidmine võib sel ajal olla
raskendatud, samuti võivad sel ajal mõjuvatel põhjustel katkeda õpingud ja koolitused ja võib
kaduda võimalus saada kutsetunnistust.
Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja selle järgselt SHS-s sätestatud hooldustöötaja ettevalmistus
nõuetele mitte vastavate isikute tööle võtmise võimaluse sätestamine on kokkuvõttes positiivne,
24
kuivõrd võimaldab paremini neis erandlikes olukordades tagada hooldustöötajate kaadri ja tagada
paremini teenuse jätkumise. Muudatusega võib kaasneda väike ebasoovitav mõju, mis seisneb
teenuse kvaliteedi languses.
Rehabilitatsiooniteenuse osutamise muudatused kriisides
Eelnõu muudatused sätestavad erisused tavapärasest rehabilitatsiooniteenuse saamise ja teenuse eest
tasumise korralduses. Eriolukorras, erakorralises seisukorras või sõjaseisukorras võimaldatakse
valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada inimesele sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse eest SKA poolt tasu maksmise kohustust ning tühistatakse ka tähtajaline piirang (60
kalendripäeva), mille jooksul inimene peab sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja poole
pöörduma, et SKA otsus kehtiks inimese teenuse eest maksmisel. Need piirangud on maha võetud,
et ei peaks teenust uuesti taotlema ja SKA seda menetlema olukordades, kus teenuse saamine on
takistatud eriolukorrast, erakorralisest seisukorrast või sõjaseisukorrast tingituna. Nii saab inimene
teenuseosutaja poole pöörduda pärast kehtestatud olukorra lõppemist ning ei kaota õigust teenust
saada viisil, et SKA selle eest tasu maksab.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust sai 2022. aastal 10 688 isikut (keskmiselt 56,9h aastas isiku
kohta), sh lapsi ligi 7000 ja 18-aastaseid ja vanemaid ligi 4000.
Muudatusel on positiivne sotsiaalne mõju teenuse saajatele, kes ei kaota õigustatust teenusele ega
ka õigust riigi poolsele teenuse tasumisele. Muudatusel on ka positiivne mõju SKA-le, kes ei pea
kulutama ressursse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse otsuste üle vaatamisele olukorras, kus teenuse
saamine on olnud takistatud tingituna erandlikest olukordadest.
Erihoolekandeteenuste osutamise muutused kriisiolukorras
Eelnõu muudatused sätestavad erisused erihoolekandeteenuste osutamisele kriisiolukordades.
Vajadusel erihoolekandeteenuse osutajate tegevusjuhendajate haridustaseme- ja ettevalmistusnõude
vähendamine võimaldab laiendada inimeste ringi, kes saaksid eriolukorra, erakorralise seisukorra ja
sõjaseisukorra ajal ja kahe aasta jooksul pärast seda erihoolekandeteenust osutada. Seaduseelnõu
muudatus, mille kohaselt eriolukorra ajal pikeneb erihoolekandeteenuse mittekasutamise tähtaeg
kahelt kuult neljale kuule ning muudatus, mille kohaselt sõjaseisukorra ajal lüheneb tähtaeg ühele
kuule, puudutab kõiki hetkel ja tulevikus erihoolekandeteenuse saajaid. Eriolukorra ajal võimaldab
muudatus paindlikkust juhul, kui teenusesaajad on eriolukorra tõttu teenuselt eemal ja annab
võimaluse teenusesaajal kauem lähedastega viibida. Sõjaseisukorras lühendatakse teenuselt
eemalviibimise tähtaega kahe kuu asemel ühele kuule, sest teenuste nõudlus võib kasvada ja tuleb
võimaldada operatiivsem ning kiirem teenuskohtade pakkumine, mistõttu ei saa teenuskohti kaks
kuud tühjana hoida. Lisaks pikendatakse eriolukorras, erakorralises- või sõjaseisukorras teenusele
jõudmise aega ühele kuule kokkulepitud tähtajast alates. Kuna kriisiolukordades võib olla teenusele
jõudmine raskendatud, tagab tähtaegade pikendamine teenuse kättesaadavuse. Eelnõu muudatus,
millega sätestatakse, et kriisiolukordade ajal võib SKA valdkonna eest vastutava ministri
ettepanekul pikendada erihoolekandeteenuse osutamise tähtaega kuni vajaduse lõppemiseni, tagab,
et jätkuks abivajajatele teenuseosutamine ning et teenusosutajate ja SKA ressurss ei läheks
suunamisotsuste tähtaegade ja pikendamiste ülevaatamisele, mis võib kriisiolukordades olla
raskendatud. Teenuste toimepidevust toetab muudatus, mille alusel hüvitab SKA teenuseosutajale
95% ulatuses teenuskoha maksumuse ka juhul, kui teenuskohta ajutiselt ei kasutata. Ka
tavaolukorras hüvitatakse teenusekohtade mittekasutamise puhul 95% teenuskoha maksumusest,
mis tähendab, et selle muudatusega ei kaasne kohanemisraskusi. Muudatusega, millega sätestatakse,
et teenuseosutajal on kriisiolukorras kohustus teha endast olenev erihoolekandeteenuse toimimise
jätkumiseks, tagada isiku turvalisus ja abistada teda enese eest hoolitsemisel, mõjutab kõiki
erihoolekandeteenuste osutajaid.
25
Muudatustest mõjutatud sihtrühm on kõik erihoolekandeteenuse osutajad ja nii hetkel kui tulevikus
teenust saavad inimesed. 2022. aasta jooksul osutas erihoolekandeteenuseid 219
erihoolekandeasutust (arvestatud kõiki teenuseosutamise asukohti). Kõikidest Eesti ettevõtetest
moodustab sihtrühm väikese osa. Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika andmetel osutati
erihoolekandeteenuseid 2022. aasta lõpu seisuga 6029 inimesele ja järjekorras (sealhulgas eelis- ja
tavajärjekord) oldi SKA andmetel 2022. aasta lõpu seisuga 1933 teenuskohale. Võrreldes kogu
elanikkonnaga on muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus väike (0,4%), kuigi kriisiolukorras võib
teenust vajavate inimeste sihtrühm ettearvamatult kasvada või kahaneda.
Erihoolekandeteenuste eelnõu muudatused, mis puudutavad kogukonnas elamise teenust ja
ööpäevaringset erihooldusteenust, sätestavad, et teenuseosutaja kohustus on tagada kriisiolukorras
majutus ja toitlustamine kogukonnas elamise teenusesaajatele ning ööpäevaringsetele
teenusesaajatele kohustus järgida raviskeemi ja olla teadlik teenusesaaja viibimiskohast.
Muudatustega lubatakse kogukonnas elamise teenust osutada samades ruumides intellektipuudega
ja psüühikahäiretega inimestele ja ööpäevaringseid teenuseid samades ruumides teiste
ööpäevaringsete hooldusteenustega, mis vähendab ebasoovitavaid mõjusid, tagades teenuse
jätkumine võimalikus kriisiolukorras. Lisaks sätestatakse eelnõu muudatuses, et kriisiolukorras ei
kehti ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajale kohustus saada esindajalt nõusolek teenusesaaja
tegevuskohast väljapoole viimiseks, vaid tuleb seaduslikku esindajat teavitada esimesel võimalusel.
Kriisiolukorras võib olla möödapääsmatu, et teenusesaajad tuleb turvalisuse huvides viivitamatult
teise asukohta viia. Erihoolekandeteenuste eelnõu muudatused, mis puudutavad kogukonnas elamise
teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust, mõjutavad kogukonnas elamise ja ööpäevaringset
erihooldusteenust pakkuvaid teenuseosutajaid ja teenusesaajad. SKA andmetel pakkus kogukonnas
elamise teenust 2022. aasta jooksul 24 asutust ja ööpäevaringseid erihooldusteenuseid 29 asutust.
Kõikidest Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. Ööpäevaringseid teenuseid sai
31.12.2022 seisuga 2268 inimest ning kogukonnas elamise teenust 659 inimest.
Kokkuvõttes on erihoolekandeteenuste kriisiolukorras osutamise muudatustel sotsiaalne mõju ja
mõju riigivalitsemisele, sh avalikele teenustele. Mõju avaldumise sagedus väike, sest muudatused
kehtestatakse vaid eriolukorra, erakorralise seisukorra ja sõja seisukorra ajal. Muudatustest
mõjutatud sihtrühmade suurus on väike võrreldes Eesti elanikkonnaga. Mõjude ulatus on eeldatavalt
väike, kuna muudatused ei mõjuta erihoolekandeteenuste pakkumist tänases olukorras.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest kuigi haridustasemenõude langetamine ja
erihoolekandeteenuse osutamine samades ruumides teiste (eri)hooldusteenustega võib negatiivselt
mõjutada osutatava teenuse kvaliteeti kriisiolukorras, siis muudatused võimaldavad tagada
erihoolekandeteenuste püsima jäämise eriolukorra, erakorralise seisukorra ja sõja seisukorra ajal.
Lapsele turvakoduteenuse, lapsehoiuteenuse ja asendushooldusteenuse osutamise erisused kriisides.
Turvakoduteenuse, lapsehoiuteenuse ja asendushooldusteenuse puhul on tegemist „Tsiviilkriisi ja
riigikaitse seaduse“ eelnõu kohaselt kohalike omavalitsuste kriisiülesandega, mis tähendab, et
teenuste osutamist tuleb jätkata kõigis kriisiolukordades. Nende teenuste puhul on tehtud
muudatused arvestades, et teenused on vaja tagada erandlikes olukordades, teenuste vajadus võib
hüppeliselt kasvada ja teenuse tagamiseks võib olla vajalik kaasata täiendavat tööjõudu.
Lapsehoiuteenuse osutamise erisused kriisides hõlmavad laste piirarvu piirangute mitte rakendamist
hoiukohtades ning nakkushaiguste tõendi esitamise nõudest loobumist eriolukorra, erakorralise
seisukorra ja sõjaseisukorra ajal. Lisaks luuakse võimalus mitte nõuda lapsehoidjat tööle võttes
lapsehoidja kutse või kvalifikatsiooni ning esmaabikoolituse nõuete täitmist kriisiolukorras (ja kaks
aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist), mis oluliselt mõjutab lapsehoiuteenust.
Nõuete leevendamine võimaldab teenusevajaduse ootamatu või ajutise kasvu puhul või ka
evakuatsiooniolukorras, jätkata ja tagada teenuse pakkumine. Lapsehoiuteenuse osutamine on Eestis
26
pea kõikides KOV-ides tagatud, teenust osutatakse ka raske ja sügava puudega või suure
hooldusvajadusega lastele (2021. aastal 208 teenuseosutajat, teenusel lapsi oli 5879).
Lõdvendused laste arvus hoiukohtades, lapsehoidja haridusnõuetes ja esmaabikoolituse osas võivad
omada negatiivset mõju teenuse kvaliteedile ja seega võivad kaasneda ebasoovitud mõjud teenusel
laste heaolule. Samas muudatused võimaldavad paremini tagada teenuse püsima jäämise erandlikes
olukordades, mis annab teenuse korraldajale KOV-ile ja teenuseosutajale paremad võimalused
teenus tagada ja seeläbi omab ka positiivset mõju teenust saavatele lastele ja nende peredele.
Seaduse eelnõuga kehtestatakse, et kriisiolukorras, mis mõjutab oluliselt turvakoduteenuse
osutamist, peab turvakoduteenusel last vahetult kasvatav isik vastama SHS § 36 lõikes 1 sätestatud
nõuetele ning kaasnevalt lubab loobuda kriisiolukorras muidu töötajale kehtivast hariduse või
täiendkoolituse nõudest. Teenuse osutamise tagamiseks kriisiolukorras on jätkuvalt kehtivad
töötajale nõuded, mis piiravad lastega töötamist isikutele, kes võivad ohutada laste turvalistust
(teenust ei saa osutada isik, kellel on piiratud või täielikult ära võetud hooldusõigus lapse suhtes,
keda on kõrvaldatud eestkostja, hooldaja või hoolduspere vanema kohustuste täitmisest ning kellel
on sõltuvus alkoholist, narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest).
Muudatusel võib olla mõju teenuse saajatele s.o turvakoduteenusele saabuvatele lastele, kes
saabuvad teenusele üksi (ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta).
Turvakoduteenust saanud laste arv viimastel aastatel on kõikunud 660–850 vahel (2022. aastal sai
turvakoduteenust 721 last ja nendest 546 saabusid teenusele ilma vanema, eestkostja või muu
täisealise leibkonnaliikmeta). Haridusnõuetest loobumisega võib kaasneda väike risk teenuse
kvaliteedi langusele ja kaasnevalt ebasoovitud mõjud teenusel laste heaolule. Säte on ettenähtud
rakenduma kriisiolukorras, mis mõjutab oluliselt turvakoduteenuse osutamist. Tegemist võib olla
olukordadega, kus teenusevajadus võib olla kasvanud või on tekkinud ootamatu seniste töötajate
asendamise vajadus (pandeemia või sõjaolukorras) või on tekkinud muu olukord (nt pikaajalise
kriis), kus töötaja ei saa või ei jõua ajaliselt läbida nõutavat täiendkoolitust. Turvakoduteenuse
korraldamine on KOV vastutusala ja kriisiolukorras töötajate värbamise paindlikkuse lisamine aitab
teenust erandlikes olukordades paremini tagada ehk mõjutatud osapooleks saab lugeda ka teenust
korraldavaid KOV-e ja teenust osutavaid asutusi turvakodusid. Täna osutavad turvakoduteenust 11
asutust mitmes KOV-is. Ehk muudatuse sihtrühm on väike, kuid kriisiolukord võib omakorda nõuda
enamaid turvakodusid ehk tänane olukord ei pruugi kajastada kriisiolukorras kokkupuutuvat
sihtrühma.
Laste turvakoduteenuse osutamine on hädavajalik olukorrades, mis ohustavad lapse elu, tervist,
arengut või heaolu. Mistõttu kuigi hariduse või täiendkoolituse nõudest loobumisega võib kaasneda
väike risk teenuse kvaliteedi langusele ja ebasoovitav mõju teenuse saajale, siis teenuse osutamise
tagamise võimekus kriisiolukorras kaalub siinkohal selle üle ning muudatust võib kokkuvõttes
hinnata positiivseks nii teenuse korraldajatele, osutajatele kui teenuse saajatele.
Seaduse eelnõu lubab erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal samades ruumides osutada
asendushooldusteenust erinevatele sihtgruppidele ning turvakoduteenust, tavaolukorras neid
teenuseid tuleb osutada eraldi ruumides ehk need erineva sihtrühma ja teenuse kestvusega lapsed ei
viibi koos teenusel, kuivõrd stabiilne laste kooslus on nende heaolu paremini tagav. Erakorralise ja
sõjaseisukorra ajal saab aga esmatähtsaks lastele turvalise esmase hoolduse pakkumine, mistõttu
selle muidu laste heaolu toetava piirangu kaotamine neis olukordades pakub parema ja paindlikuma
võimaluse esmase turvalise hoolduse tagamiseks lastele, kes teenust vajavad.
2022. aastal asendushooldusteenust osutas 38 (koos SOSi Lasteküla toimlatega), turvakoduteenust
lastele – 11 asutust, neist 7 asutust osutasid mõlemat teenust. 2022. aasta lõpus laste
turvakoduteenuse osutamiseks ettenähtud 138 kohast 72 kohta (52,1%) asusid asutustes, kes
27
osutasid ka asendushooldusteenust. Turvakoduteenust saanud 721-st lastest 236 (ligi 33%) viibisid
teenusel asutustes, mis omasid luba osutada nii asendushooldusteenust kui turvakoduteenust. Tava
olukorras viibib asendushooldusteenustel lastest vanema nõusolekul teenusel alla 4% lastest (2022.
aasta jooksul 1101 lapsest 40 last). Erakorralise- või sõjaseisukorra ajal aga võib vajadus olla
vanema nõusolekul paigutamiseks oluliselt kõrgem, mistõttu on oluline võimaldada asutustel
paindlikult erinevatele sihtrühmadele teenust pakkuda. Erandlikes olukordades teenuse vajajatele
operatiivselt ja paindlikult teenuse pakkumise võimaldamine on positiivse sotsiaalse mõjuga teenuse
saajatele, kuid toetab ka teenuse korraldajaid KOV-e oma ülesannete täitmisel ja pakub kindlust
teenuseosutajatele erandlikes olukordades toime tulla.
Kriisiolukordades rakenduvad asendushooldusteenuse osutamise nõuete osas veel leevendused,
mille kohaselt nähakse ette võimalus, et erakorralises ja sõjaseisukorras võib vajadusel ja lapse
huvidest lähtuvalt vanema nõusolekul asendushooldusteenust lühiajaliselt osutada pikemalt kui
tavaolukorras kehtiv kuni 90 päeva (katkematult). Samuti ei nõuta järgimist laste piirarvu osas
asendushooldusteenuse osutamisel asenduskodus, perekodus või hooldusperes eriolukorra,
erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal ja kaasnevalt kaob sel juhul ka vajadus SKA-ga
piirarvust suuremate paigutuste kooskõlastamiseks (erandkorras on tavaolukorras võimalik piirarve
ületada vastava kooskõlastusega). Kui tavaolukorras on asendus- ja perekodus laste piirarvuks ühes
peres 6 last ning hooldusperes 4 last (sh pere enda alla 14-aastased lapsed ja hooldust vajavad
isikud), siis keskmiselt on ühes asendushoolduse peres asendus- ja perekodus 4,5 last ja
hooldusperes 1,4 last. Seega piirarvu ületamine ei pruugi olla vajalik, kuid sõltuvalt kriisist ja
teenuse kasvavast vajadusest võib osutuda vajalikuks.
Kriisiolukorras, mis mõjutab oluliselt asendushooldusteenuse osutamist, ja kaks aastat pärast
sõjaseisukorra lõppemist lõdvendatakse ka osasid nõudeid, mis kehtivad asendushooldusteenust
vahetult osutatavatele isikutele: perevanematele, kasvatajatele, nende abidele ja hoolduspere
vanematele. Asendushooldusteenust vahetult osutatavatelt isikult ei nõuta vanusepiiri täitmist
(vähemalt 25-eluaastat), lapsega töötamise kogemust, keskharidust, täienduskoolituse läbimist ning
nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimist.
Asendushooldusteenusel pere- ja asenduskodus viibis 2022. aasta lõpu seisuga 765 last, last vahetult
kasvatavaid isikuid oli 2021. aasta lõpus seisuga asutustes 495 (perevanemaid 244, kasvatajaid 215
ja nende abisid 36). Hooldusperesid (perekonnas hooldajad sh) oli 2022. aasta lõpu seisuga 111 ja
neis peredes kasvas 151 last. Tegemist on tavaolukorras väikse sihtrühmaga (lastest 0,3%), kuid
kriisiolukordades võib teenuse vajadus ja sihtrühm kasvada.
Muudatused võimaldavad paremini tagada asendushooldusteenuste ja turvakoduteenuse erandlikes
olukordades tagamise teenust vajajatele, see annab teenuse korraldajale KOV-ile ja
teenuseosutajatele paremad võimalused teenus tagada ja seeläbi omab ka positiivset sotsiaalset mõju
teenust saavatele lastele ja nende peredele. Kaasneda võib risk teenuse kvaliteedi langusele ja seeläbi
võib ka olla ebasoovitav mõju teenuse saajate heaolule, kuid siinkohal teenuse tagamine
kriisiolukorras on eelduslikult positiivsema mõjuga laste heaolule kui teenuse mitte tagamine.
Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise erisused kriisiolukorras.
Seaduse eelnõuga täiendatakse seadust § 13⁴ -ga, mis sätestab toimetulekutoetuse määramise ja
maksmise erisust. Esimene muudatus puudutab toimetulekutoetuse arvestamise alust evakuatsiooni
korras. Eelnõuga sätestatakse, et evakuatsiooni puhul toimetulekutoetuse määramisel arvesse
võetakse eluasemekulud selle eluaseme osas, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab sõltumata
sellest, kas see asub evakuatsioonikohaga sama KOV haldusterritooriumil või mitte.
28
Muudatus mõjutab neid toimetulekutoetuse taotlevaid leibkondi ja üksikisikuid, kellel on
eluasemekulud, mis on seotud tema tegeliku elukohaga. 2022. aastal rahuldatud toimetulekutoetuse
taotlustest eluasemekuludega oli 75 969 taotlust (2021. aastal – 52126) e ca 71% rahuldatud taotluste
koguarvust (2021.a – 86%). Keskmiselt kuus neid oli 6 330 (2021. aastal 4 344). Kriisiolukorras
või sõjaseisukorras, mis nõuab evakuatsiooni, võib esineda juhtumeid, kus evakuatsioonikohas
viibivatel toimetulekutoetuse taotlejatel on jäänud kohustus endiselt maksta kinni oma tegeliku
elukohaga seotud eluasemekulud kas täises mahus või osaliselt,
Seaduseelnõu muudatuse mõju leibkondadele ja inimestele on positiivne, kuna arvesse võetakse
kõik eluasemekulud, mida nad peavad kinni maksta. Muudatus aitab vältida võlgnevuste tekkimist.
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastanud.
Muudatus avaldab mõju riigieelarvele. Täpse lisakulude summat ei ole võimalik arvutada. See
hakkab sõltuma, millal toimub evakuatsioon, kui pikalt, mis piirkondadest.
Eelnõuga viiakse sisse muudatused toimetulekutoetuse maksmise osas, mis annavad võimalust
kohaliku omavalistuse üksusele erakorralise või sõjaseisukorras maksta toimetulekutoetust ainult
sularahas, määrata toetust täissummas eurodes, kasutades 0 ja 5-ga lõppevaid summasid,
ümmardades toetuse suurust inimese kasuks ja maksta toetust sularahas mõistlikku aja jooksul kui
olukord seda vähegi võimaldab.
Kehtiva SHS § 134 lõike 2 kohaselt määratakse toimetulekutoetus viie tööpäeva jooksul pärast
kõikide dokumentide esitamist ning lõige 6 kohaselt KOV üksus maksab arvestatud
toimetulekutoetuse summa kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates vastavalt
sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõikele 3 või posti teel või sularahas, arvestades taotleja
eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi. Üldiselt toimetulekutoetuse saajatest saab seda mingitel
põhjustel sularahas alla 5% toetuse saajatest. Kuid erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib vajadus
maksta toimetulekutoetust sularahas oluliselt kasvada. Selleks, et lihtsustada ja kiirendada toetuse
väljamaksmist, eelnõuga tehakse muudatus, mis lubaks KOV -dele toimetulekutoetuse sularahana
väljamaksmisel ümardada väljamakstava toetuse suurust ülespoole summani, mis lõppevad 0-ga või
5-ga. Kuna mõjuvatel põhjustel võib tekkida olukord, kus ei ole võimalik maksta toetust kindla aja
piiris, siis loobutakse sellest nõudest ning selle asemel lubatakse maksta toetust mõistlikku aja
jooksul koheselt, kui olukord seda vähegi võimaldab.
Muudatus mõjutab toimetulekutoetust saavaid leibkondi ja üksikuid toetuse saajaid. 2023. aasta
esimese nelja kuuga toimetulekutoetust maksti 14 738 leibkonnale, mille kooseisus oli 28 958 liiget
(neist ajutise kaitse saaja leibkondi oli 6008, kus oli 12 432 liiget). Keskmiselt toetust sai ligi 10,7
tuhat leibkonda kuus (2022. aastal toimetulekutoetust sai 25 016 leibkonda, mille koosseisus oli 48
731 liiget ning ühes kuus teotust sai keskmiselt 8,9 tuhat leibkonda). See on alla 5% leibkondade
koguarvust, kuid erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib toetuse saajate arv oluliselt kasvada.
Hinnanguliselt ca 85-90% määratud toetustese summadest võisid vajada ümmardamist.
Hinnanguline lisakulu ühe toimetulekutoetuse taotluse kohta oleks 1,5 – 2 eurot. Kui lähtuda 2022.
aasta toimetulekutoetuse maksmise andmetest, mille järgi toetuse keskmine suurus ühe taotluse
kohta oli 373,38 eurot, siis keskmine toetuse suurus kui kulud tervikuna kasvaks 0,4-0,5%.
Muudatuse positiivne mõju inimestele eeskätt seisneb selles, et erakorralises või sõjaseisukorras
saaksid inimesed toetused kätte ja seda võimalikult kiiresti. Mõju ulatus ning sagedus on väike.
Täpse väljamaksmise kuupäeva nõudest loobumine võiks negatiivselt mõjutada inimeste
toimetulekule. Kuid nendes olukordades, kus mõjuvatel põhjustel KOV-il ei ole võimalik maksta
välja toetust, peavad nad osutama abivajajatele vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu,
riietuse ja ajutise majutuse. Kokkuvõttes ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes mõju
inimestele on ebaoluline.
29
Muudatus võib avaldada mõju kõikidele KOV -dele. Muudatuse mõju on positiivne, kuna kas
vähendab või pidurdab töökoormuse kasvu toimetulekutoetuse väljamaksmisel olukordades, kus
arveldamine hakkab käima ainult sularahas, lihtsustades arveldamist toetuse väljamaksmisel, annab
paindlikust toetuse maksmisel. Hetkel võib tekkida vajadus võimaldada suurte sularahasummade
hoidmiseks.
Tegevusloa andmise erisused ja teavitamiskohustus kriisiolukorras
Eelnõus sätestatud muudatuse mõjul võib SKA kriisiolukorras väljastada tähtajalise tegevusloa ka
sel juhul, kui teenuseosutaja ei vasta kõigile põhiregulatsiooni tingimustele, kuid teenuse jätkamine
on oluline. Seejuures erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ei nõuta tegevusluba lapsehoiu-,
asendushooldus- perekodus ja asenduskodus, turvakodu-, väljaspool kodu osutatava üldhooldus-,
igapäevaelu toetamise-, töötamise toetamise-, toetatud elamise-, kogukonnas elamise- ja
ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajatelt. Need asutused peavad SKA-d teavitama
teenuseosutamisest ning peale erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist tuleb neil tegevusluba
taotleda. Lisaks tuleb teavitada SKA-d, kui kriisiolukorras või massilise sisserände tõttu tuleb
sotsiaalteenust osutada tegevusloal märgitud tegevuskohast erinevas kohas või rohkematele
inimestele.
Muudatusega ei nõuta kriisiolukorras tegevusloa taotlemisel tervisekontrolli läbimist ja
tervisetõendit turvakodu-, lapsehoiu- või asendushooldusteenuse osutajatelt ning ei nõuta
erihoolekandeteenuseid osutavalt tegevusjuhendajalt tervisetõendit. Selle asemel nõutakse
tööleasujalt kirjalikku kinnitust nakkushaiguse mittepõdemise kohta ning tervisetõendi esitamist 90
kalendripäeva jooksul olukorra lõppemisest.
Mõju avaldub sotsiaalse, regionaalse ja riigivalitsemise, sh avalike teenuste mõjuna. Muudatusest
mõjutatud sihtrühmad on lapsehoiu-, asendushooldus-, turvakodu-, väljaspool kodu osutatava
üldhooldus- ja erihoolekandeteenuste osutajad. 2022. aastal osutas erihoolekandeteenuseid 219
asutust, väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust 177 asutust, turvakoduteenust 11 asutust,
asendushooldusteenust 38 asutust ning lapsehoiuteenuse tegevusluba on 370 asutusel (kokku 815
asutust). Kriisiolukorras võib aga vastavaid teenuseid pakkuvate asutuste arv oluliselt muutuda,
näiteks massilise sisserände puhul võib suureneda asendushooldusteenuse osutamise vajadus,
mistõttu täpsemat mõju ei ole võimalik analüüsida. Muudatustest on mõjutatud ka SKA, kelle
halduskoormus võib suureneda kriisiolukorrast tulenevate muutuvate olude tõttu. Ebasoovitavate
mõjude risk võib esineda teenuse kvaliteedi langemisel, kui tegevusluba antakse ilma kõiki
tingimusi täitmata ega täideta kõiki tervisekaitsenõudeid. Positiivse mõjuna võib välja tuua teenuste
toimepidevuse kriisiolukorras. Mõju avaldumise sagedus on harv, kuna muudatused puudutavad
vaid kriisiolukordasid, mille esinemine on eeldatavasti harv ning raskesti prognoositav.
Lastekaitseseaduse muudatused kriisiolukorras
LasteKS -i muudatused annavad kriisiolukorras lisapaindlikkuse abivajavate ja hädaohus laste
abivajaduse hindamiseks. KOV lastekaitsetöötaja peab lapse abivajadust küll hindama ja
abimeetmeid pakkuma, kuid lähtudes nendest meetmetest, mida kriisiolukorraga kaasnevaid
asjaolusid arvestades on võimalik lapsele kohaldada.
Eestis on igas KOV-is lastekaitsetöötajaid (2022. aasta lõpu seisuga 296), kes tegelevad aastas ligi
15 000 lapsega juhtumimenetluse raames (2022. aastal laste arv, kellega seotult menetleti
lastekaitsealaseid juhtumeid oli 14 962), kriisiolukorras võib sihtrühm nii kasvada kui kahaneda
ning seda ennustada ei ole ette võimalik, ometi on oluline tagada kriisiolukorras võimalik paindlikus,
kuivõrd abivajaduse hindamine ja meetmete pakkumine võib olla samuti kriisist tulenevalt
muutunud sh kitsenenud. Muudatusega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, kuna ei mõjuta
otseselt lastel abi pakkumist tänases olukorras ja kuigi kriisi ilmnemisel võib hindamiste ja meetmete
võimalikkus muutuda ja sel juhul on ka abivajavad lapsed sellest mõjutatud, siis see ei tulene
30
eeldatavasti mitte muudatusest, vaid justnimelt kriisiolukorrast endast. Paindlikkuse lisamine annab
pigem parema garantii, et ka kriisi olukorras saavad lastekaitsetöötajad võimaluste piires lastele abi
ja meetmeid pakkuda.
Lisaks sätestatakse, et kui kriisiolukorra ajal või sellega seotud asjaolude tõttu ei ole lapsega
töötamist võimaldaval isiku puhul või vastava tegevusloa väljastajal võimalik kontrollida
piirangutest kinnipidamist ehk isiku karistatust eelnevalt kontrollida (nt ajutiselt tehniliselt võimatu
elektri- või IT-süsteemide häirete tõttu), siis võib isiku tööle võtta või loa väljastada vajadusel Isiku
enda kirjalikul kinnitusel piirangu tingimustele vastamise osas. Lapsega töötamise piirangutest
kinnipidamist tuleb viivitamatult kontrollida tööandjal või loa väljastajal kui takistavad asjaolud on
ära langenud.
Selle muudatuste eesmärk on tagada paindlikult lapsele abi ja teenused, kaasneb siiski väike risk
lapse heaolule juhul kui lapsega töötamist võimaldaval isikul on petmise huvi, kuid see on
maandatud järelkontrolli viivitamatu nõudega takistuste ära langemisel. Eelkõige on sotsiaalsed
mõjud positiivsed luues soodsama olukorra lapsele vajaliku teenuse osutamiseks ja riski
maandamine on siinjuures ka koheselt ette nähtud.
Ohvriabi seaduse muutmine.
Eelnõu kohaselt võib SKA teha eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ohvriabiteenuste
korraldamisel ajutiselt erandeid teenuste sisu osas, kui see on ohvriabiteenuste osutamiseks
kriisiolukorras vältimatult vajalik. Muudatusest on mõjutatud nii ohvriabiteenuste saajad kui ka
ohvriabiteenuste osutajad. SKA andmetel pöördus 2022. aastal ohvriabisse 4636 uut kannatanut,
alaealisi kannatanuid oli 695. Uusi juhtumeid oli 3719, neist ligikaudu 54% olid seotud
perevägivallaga. Psühholoogilist abi osutati ohvriabiteenuste raames 1975 inimesele. 2022. aastal
pöördus naiste tugikeskustesse nõustamisele 1917 naist, majutust vajas 347 naist ja 301 last.
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördus 2022. aastal 201 inimest. Mis puudutab
ohvriabiteenuse osutajaid, siis selle sihtrühma suurus ulatub 300 inimeseni. SKA -s töötas 2023. a
märtsi alguse seisuga 24 ohvriabitöötajat, lisaks on SKA -l mitmeid lepingupartnereid. Näiteks
süüteoohvritele psühholoogilist abi osutavaid spetsialiste on ca 185, naiste tugikeskuse töötajaid 70
ja seksuaalabikeskuse töötajaid umbes 30.
Erandite tegemine ohvriabiteenuste sisu osas võib tähendada, et mõni ohvriabiteenuse komponent
jääb osutamata ehk sellest tulenevalt ei pruugi ohvrile osutatav abi olla nii kvaliteetne kui
tavaolukorras. Seega muudatusega võib kaasneda ebasoovitav mõju seoses teenuse kvaliteedi
langusega. Teisalt on eelnõu kohaselt siiski ka eriolukorras, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kavas
jätkata ohvriabiteenuste osutamist ning erandite tegemine on lubatud vaid juhul, kui see on
vältimatult vajalik.
Perehüvitiste seaduse muudatused kriisiolukorras.
Vajadusel perehüvitiste saamise õigustatud isikute ringi laiendamine ning võimalus mitte küsida
teise vanema või vanemate nõusolekut perehüviste maksmiseks puudutab laste õigust inimväärsele
elatustasemele ning õigust osa saada sotsiaalkindlustuse hüvedest ka erakorralise või sõjaseisukorra
ajal kui toetuse saajat on vaja muuta. Muudatus võib mõjutada potentsiaalselt kõiki Eesti perehüvitisi
saavaid lapsi. SKA 2023. aasta jaanuari kuu seisuga sai perehüvitisi 162 000 lastega pere, kus kasvas
rohkem ca 271 000 last. Lapsed moodustavad Eesti elanikest viiendiku, seega on tegu keskmise
suurusega sihtrühmaga. Samas erakorralise või sõjaseisukorra ajal vajadus perehüvitiste maksmist
muuta puudutab eeldatavasti väiksemat osa lastega peredest, kuid sihtrühma suurus sõltub siiski
kriisi olemusest, kestvusest ja mõjust lapsevanematele. Muudatusega ei kaasne eeldatavalt
kohanemisraskusi, kuna ei eelda täna hüvitise saajatelt mingeid ettevalmistavaid tegevusi ja annab
31
pigem kindlustunnet, et ka erakorralise või sõja seisukorra ajal on hüvitised tagatud last tegelikult
kasvatavale isikule.
Volituse kehtestada kõigile võrdne elatisabi suuruse täitemenetluse või pankrotimenetluse
peatumisel puudutab elatisabi saajaid. SKA andmetel maksis riik 2022. aasta jooksul
täitemenetlusaegset elatisabi 4049 perele 5715 lapse eest ja pankrotimenetlusaegset elatisabi 17
perele 21 lapse eest. Võrreldes kõikide Eesti elanike ja ka lastega on tegu väikese sihtrühmaga.
Muudatusega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, kuna ei eelda täna hüvitise saajatelt mingeid
ettevalmistavaid tegevusi ja annab pigem kindlustunnet, et ka erakorralise või sõja seisukorra ajal
on elatisabi tagatud.
Võimalus maksta kõigile võrdset elatisabi suurus mõjutab SKA suutlikkust maksta kriisiolukorras
elatisabi, kuna SKA-l ei pruugi kriisiolukorras olla ülevaadet võlgniku poolt makstud elatisest ning
võrdse elatisabi suuruse kehtestamine. Mõju ulatus ja avaldamise sagedus on siiski SKA -le
väikesed, sest elatisabi saajate ring on võrreldes kõikide lastega peredega väike ning tegu ühekordse
on protseduurilise muudatusega. Vajadusel perehüvitiste saamise õigustatud isikute ringi
laiendamine ning võimalus mitte küsida teise vanema nõusolekut perehüviste maksmiseks mõjutab
samuti SKA tööprotsesse vaid vähesel määral, sest ka täna teeb SKA toiminguid hüvitise saaja
vahetamise osas.
Ravikindlustuse seaduse muutmine - ajutise töövõimetuse hüvitise määramise ja maksmise erisused
kriisiolukorras.
Sotsiaalne mõju avaldub ajutise töövõimetuselehe võtjatele. 2022. aastal oli TervK andmetel 753
234 töövõimetusjuhtumit 360 674 inimesega. Haiguslehti oli sealjuures 588 762 ning neid kasutas
333 863 inimest ning 164 472 hoolduslehte vajas 65 432 inimest. Mõju sihtrühma võib pidada
suureks. Ajutise töövõimetushüvitise väljamakse pikendamine mõjutab töövõimetuslehte võtvat
isiku ja ajutiselt tema toimetulekut. Kuid kuna makseid kriisiolukorra ajal siiski tehakse, siis on mõju
väike. Sihtrühma seinine toimimine kriisiolukorras mingil määral muutuks, kuna praegune
elektrooniline ajutine töövõimetusleht asendub paberkandjal versiooniga ning hüvitise väljamakse
aeg pikeneb. Tavaolukorras muudatusel mõju ei ole. Ebasoovitavate mõjude risk kaasneb juhul, kui
sihtrühma toimetulek halveneb hüvitise väljamakse pikenemise tõttu kriisiolukorras. Positiivne on
aga see, et muudatus toob paindlikkuse ja parema võimaluse väljamaksete jätkumiseks ka
kriisiolukorras ning töö- ja teenistuskohustuse täitmisest vabastamisel ei kaota inimene sissetulekut.
Eelnevat arvestades on tegemist olulise mõjuga.
Muudatusest on mõjutatud kõik tööandjad ning TervK. 2022. aastal oli Eestis 148 684 ettevõtet.
Sihtrühma võib pidada suureks. Töökoormus võib suureneda nii tööandja kui TervK vaatest. Kuna
ajutise töövõimetuse leht muutub elektroonilisest paberkandjal versiooniks, siis võtab lehe
edastamine ning sellel olevate andmete töötlemine ja kontrollimine tavapärasest rohkem aega.
Sihtrühma käitumine mingil määral muutub ning võib olla vajadust ka muudatustega kohaneda. Küll
aga on mõju avaldumist ja sagedust keeruline hinnata, kuna see sõltub kriisiolukorra ajal
esitatavatest ajutise töövõimetuste lehtede arvust. Ebasoovitavate mõjude risk kaasneb juhul, kui
tööandjate ja TervK töökoormus muutub märgatavalt ning seda on tarvis leevendada lisatööjõu
palkamisega.
Postiteel rahaliste hüvitiste kojukannete muudatused kriisiolukordades
Seaduseelnõu muudatus võimaldab laiendada isikute ringi, kellele rahalised hüvitised posti teel koju
tuuakse näiteks pensionärid ja puudega inimesed. SKA andmetel 2022. aastal maksti pensione 324
589 isikule, keskmine igakuine pension oli 614 eurot. 2022. aastal oli 10,89% pensionäridest üle 85-
aastased. Üksi elava pensionäri toetust sai 28% pensionäridest (ca 95 tuh. pensionäri). Eestis on ligi
50 tuhat inimest vanuses 65+ raske või sügava puudega, sealhulgas ca 14 tuhat 85-aastast ja
32
vanemat. Seega sõja- või erakorralises seisukorras võivad need sihtrühmad vajada pensioni
kojukannet. Kojukannete korralduslik pool kasvatab sel juhul ka koormust SKA-le.
Pensioni maksmise erisused erakorralise või sõjaseisukorra ajal
Eelnõu muudatus mõjutab kõiki uusi vanaduspensioni saajaid, kellel on õigus lastelisale.
Tavaolukorras peavad õigustatud isikud omavahel kokku leppima, kes saab lastelisa ja kokkulepet
tõendama kirjaliku nõusolekuga. Sõja- või erakorralises seisukorras ei pruugi aga olla võimalik
kirjalikku nõusolekut anda (näiteks mobilisatsiooni tõttu), mistõttu jääb ühe vanema osa teisel
vanemal saamata. Seetõttu antakse isikutele õigus esitada kokkulepe kuus kuud peale sõja- või
erakorralise seisukorra lõppu ning SKA kohustub õigustatud isiku pensionisumma tagasiulatuvalt
ümber arvutama.
Lastelisa maksti 2022. aastal 205 640 pensionärile sealhulgas uued määramised 2919 pensionärile,
keskmine määratud lastelisa oli 23,81 eurot. Uute vanaduspensionäride majanduslikku toimetulekut
mõjutab seaduseelnõu muudatus hinnanguliselt vähesel määral, kuna keskmine määratud lastelisa
moodustab 3,9% keskmisest pensionist. Samas võib väga madala pensioniga inimese majanduslik
olukord lastelisast ilmajäämise tõttu mõnevõrra halveneda.
Hüvitise andmine kriisiolukorra ajal
Eelnõu muudatusega antakse haldusorganile õiguse pikendada hüvitiste määramise tähtaega
viieteistkümne tööpäeva võrra, kui kriisiolukorrast tulenevalt ei ole hüvitise määramist ja maksmist
reguleerivas seaduses sätestatud tähtaja jooksul võimalik hüvitisi määrata.
Aastas uuendatakse ligi 29 tuhat puudeotsuse, näiteks 2022. aastal oli korduvate puudeotsuste arv
29 424. Kriisolukorras pikendatakse neid tulevikus automaatselt.
Töölepingu seaduse muutmine – vanemapuhkus
Eelnõu muudatustega ei rakendata vanemapuhkusele jäämisel ette nähtud etteteatamistähtaega (30
kalendripäeva, kui etteteatamist ei saa asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. See on väga
tõenäoline juhtuma kriisiolukorras, kui vanematel on vaja täita kriisi olukorraga seotud ülesandeid
ning kiired muudatused vanemapuhkuse kasutamisel võivad olla nii lapse heaolu kui perekorralduse
seisukohast hädavajalikud. Muudatus puudutab alla 3-aastaste lastega tööturul hõivatud
lapsevanemaid, keda Eesti Tööjõu uuringu 2023. aasta I kvartali seisuga oli 53 800 (ca 7,7%
kõikidest hõivatutest) ja isikuid, kes lapsevanema asemel vanemapuhkust hakkavad kasutama.
Mõjutatud sihtrühma suurus on seega keskmine. Muudatus kohanemist lapsevanematelt ei eelda
ning on pigem protseduuriline ning ühekordne sündmus, mistõttu on mõju ulatus ja sagedus peredele
väikesed. Muudatus puudutab ka nende tööandjaid, sest töötaja vanemapuhkuse alustamise
etteteatamistähtaja lühenedes peavad tööandjad tegema tavapäraselt operatiivsemaid muudatusi
tööprotsessides, näiteks kiiremini leidma vanemapuhkusele naasvale asendaja, või tööd ümber
korraldama. Mõju ulatus tööandjale võib olla keskmine, sest eeldab tööandjalt sihiteadlikku
kohanemist, samas ei kaasne eeldatavasti muudatustega kohanemisraskusi. Mõju sagedus on siiski
tööandjatele väike, sest töötaja vanemapuhkusele minek on siiski suhteliselt harv ja ühekordne
sündmus ka tavapäraselt. Mõjutatud sihtrühm tööandjate seas on siiski väike, arvestades töötavate
alla 3-aastaste lastega perede arvu ja tegelikku isikute arvu, kellel selline vajadus kiireks
vanemapuhkusele vormistamiseks tekib.
Sotsiaalministri 03.04.2002. a määruse nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse
tervisekaitsenõuded“ muutmise mõjud
Erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamisel peatub turvakoduteenuse ja väljaspool kodu
osutatava üldhooldusteenuse puhul tervisekaitsenõuete rakendamine ning ei teostata kõrval
33
tingimuste kontrolli. Kui turvakoduteenuse ja väljapool kodu osutatava üldhooldusteenuse
osutamiseks on vältimatult vajalik, siis võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse
levikust põhjustatud eriolukorras jätta kohaldamata tervisekaitsenõuded. Teenuste osutamisel tuleb
siiski tagada vastavalt võimalustele ohutu, tervist toetav ja hügieeniline keskkond ning
terviseseisundile vastav toitumine ning nõuetele vastav joogivesi. Tervisekaitsenõuete peatamine
eelnimetatud olukordades on tähtis, et teenusesaajatele oleks teenus kättesaadav ka erakorralise või
sõjaseisukorra ning eriolukorra ajal, mil vastavata nõuete täitmine võib olla raskendatud.
Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika kohaselt osutas 2022. aastal turvakoduteenust 14 asutust
ning sama aasta jooksul sai teenust 869 inimest, sh 721 last. 2021. aasta lõpu seisuga osutas
väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust Eestis 177 asutust, kuid tegelik asutuste arv oli
väiksem, sest see arv hõlmab osade asutuste puhul mitut erinevat tegevuskohta. 2021. aasta lõpuga
said teenust 9100 inimest. Sihtrühma suurust võib hinnata väikeseks.
Muudatusega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, kuna ei eelda tänastelt teenuse osutajatelt ja
saajatelt mingeid ettevalmistavaid tegevusi ja annab pigem kindlustunnet, et ka erakorralise või sõja
seisukorra ning eriolukorra ajal on teenused tagatud neid vajavatele inimestele. Kuigi teenuste
kvaliteet võib mingil määral tervisekaitsenõuete rakendamise peatamisel langeda, siis on tegemist
ikkagi positiivse mõjuga, kuna muudatus võimaldab paindlikult jätkata teenuste osutamist
abivajajatele ka erakorralise, sõjaseisukorra või eriolukorra ajal ning muudatusega kaasneb
turvatunne teenusesaajatele.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud
ja tulud
Seaduse muudatuste rahaline mõju ei ole otseselt hinnatav kriisiolukorra, eriolukorra, erakorralise
seisukorra või sõja seisukorra avaldumisel, kuivõrd kriitilised olukorrad ja nende avaldumine, sh
nende kestvus, sagedus, korraga, järjestikku või kombinatsioonis avaldumine, pole ette ennustatav.
Seetõttu pole ka ette hinnatav, millised täpsemalt on kulud neis kriitilistes olukordades.
Seadusemuudatused on suures osas seotud teenustele esitatavate nõuete leevendamisega
kriisiolukorras. See annab võimaluse riigil või kohalikul omavalitsusel olemasolevaid ressursse
vastavalt kriisi iseloomule otstarbekamalt kasutada ja ümber suunata. Järgnevalt on välja toodud
vaid need muudatused, mille puhul on eeldatav lisaressursside vajadus. Seadusemuudatuste
jõustumisel on kohalikel omavalitsustel vaja jälgida, et nende enda õigusaktid oleks vajadusel
õigeaegselt muudetud ja kooskõlas seadustega.
SHS muudatused
Toimetulekutoetuse määramiseks ja maksmiseks kriisiolukorras on eelnõus kavandatud muudatusi,
millega võib kaasneda täiendav kulu. Muudatus, millega kriisiolukorras võetakse toetuse
arvutamisel arvesse selle eluaseme kulud, kus tegelikult evakuatsiooni ajal ajutiselt ei viibita, võib
suurendada riigieelarve kulusid juhul, kui lisandub toetuse taotlejaid, kes evakueerimise järgselt on
kaotanud varasemad sissetulekud. On võimalik, et sõltuvalt kriisi iseloomust, ulatusest, ajast,
inimeste sissetulekutest ja muudest asjaoludest kasvab nii toetuse saajate arv, kui ka toetuse enda
suurus. Lisanduvate kulude suurust ei saa nii suure hulga muutujate tõttu arvestada. Täiendavate
taotluste menetlemine suurendab kohalikele omavalitsustele toetuste menetlemise hüvitiste mahtu.
Muudatus, millega kriisiolukorras lubatakse toetus ümardada 5 euro täpsusega ülespoole, avaldab
mõju riigieelarvele. Keskmine toetuse suurus taotluse kohta oli 2022. aastal 373,38 eurot, selle
ümardamine 375 euroni suurendanuks kulu 1,62 eurot taotluse kohta, kokku menetleti 117 877
taotlust. Toetuste hulga ja keskmise suuruse samaks jäädes oleks ümardamisega kaasnev täiendav
kulu aastas ligi 0,2 mln eurot. Täiendav kulu tekib riigieelarvele, kuna kohalikele omavalitsustele
hüvitatakse tehtud kulud riigieelarve toetusfondi eraldise kaudu. Lisanduda võivad kulud, mis
tekivad sularahaga võimaliku arveldamise vajadusel.
34
PHS seaduse muudatused
PHS muudatused on seotud hüvitise saajate ringi ajutise laiendamisega kriisiolukorras, hüvitiste
suurus ja maht sealjuures ei muutu. Mõningast ajutist kulude ja töökoormuse kasvu võib tekitada
hüvitise saajate muutmise menetlemine.
RaKS muudatused
RaKS -i muudatused on seotud töövõimetuse hüvitise väljamaksmise pikendamisega ning
töövõimetuslehe paberkandjal esitamiseks (elektroonilise asemel) ajutise õiguse andmisega.
Paberkandjal andmete kogumine ja töötlemine suurendab ajutiselt töökoormust ning mõningal
määral kulusid.
SÜS muudatused
Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muudatus, millega on hüvitise andjal õigus kriisiolukorras
vältimatu vajaduse korral laiendada seaduses sätestatud rahalise hüvitise riigi kulul koju kandmise
isikute ringi, võib tuua täiendava kulu riigieelarvele. SKA andmetel on 2022. aasta seisuga riigis
5500 inimest, kellele hüvitis, pension või toetus koju viiakse, kojukande hind on 6,70 eurot ning
selle tasub toetuse saaja. Liikumistakistusega inimestele või neile, kes elavad hajaasustusega
piirkondades ning kellele pangateenus on raskesti kättesaadav, viiakse pensionid, toetused ja
hüvitised koju tasuta. Täiendav kulu riigieelarvele sõltub kriisi iseloomust, ulatusest, ajast ja
muudest tingimustest, mistõttu kulu otsene välja arvestamine ei ole võimalik. Kui kojukanne tuleb
osutada kõikidele hetkel seda teenust kasutavatele isikutele (sh neile, kes ise selle eest tasuvad)
tasuta, on riigi kulu sellele 36 850 eurot kuus. Kui kriisi iseloomu tõttu vajavad toetuste kojukannet
kõik raske ja sügava puudega isikud, sh üle 85-aastased pensionärid (suurusjärk 50 000 inimest),
võib kulu kojukandele enam kui kümnekordistuda.
Seadustiku teiste muudatustega täiendavat kulu riigi- või KOV eelarvele ei teki.
VRKS muudatused
Muudatusega täpsustatakse seaduse tasandil, millised on SKA ja TA ülesanded kriisis ning et
rahvusvahelise kaitse taotlejate tervisekontrolli ja vältimatuid arstiabi andmist rahastatakse
riigieelarvest TervK kaudu. Seaduse muudatuste rahaline mõju ei ole otseselt hinnatav kriisiolukorra
avaldumisel, kuivõrd kriitilised olukorrad ja nende avaldumine, sh nende kestvus, sagedus, korraga,
järjestikku või kombinatsioonis avaldumine, pole ette ennustatav. Seetõttu pole ka ette hinnatav,
millised täpsemalt on kulud neis kriitilistes olukordades. Võttes näitena Ukraina kriisi ajal Eestisse
saabunud Ukraina sõjapõgenikele tervishoiuteenutse korraldamise, mida rahastati ajutise kaitse
saanutele riigieelarvest kaetuna läbi TervK, kes koostöös TA-ga sõlmis lepingud tervishoiuteenuse
osutajaga, siis Ukraina sõjapõgenikega seotud tervishoiuteenuste kulu 2022. aastal oli 12,0 mln eurot
ja 2023. aasta I kvartalis 5,0 mln eurot.
8. Rakendusaktid
Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb muuta järgmiseid määruseid:
1) sotsiaalministri 3. aprilli 2002. a määrus nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse
tervisekaitsenõuded“;
2) sotsiaalministri 9. jaanuari 2001. a määrus nr 4 „Laste hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“;
3) sotsiaalministri 12. märtsi 2007. a määruse nr 28 „Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele“;
4) sotsiaalministri 20. juuli 2007. a määrus nr 59 „Tervisekaitsenõuded asendushooldusteenusele
pere- ja asenduskodus“;
35
5) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 75 „Tervisekaitsenõuded
erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“;
6) sotsiaalministri 6. detsembri 2013. a määrus nr 40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja
väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise
ulatus ja kord“;
7) sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määrus nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks
ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise
kord”;
8) tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määrus nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja
edastamine Tervisekassale“;
9) Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2021. a määrus nr 118 „Pensionilepingute pensionimaksete
tegemise täpsemad tingimused ja kord“.
Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas.
9. Seaduse jõustumine
Seadus on kavandatud jõustuma samal ajal tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega, kuna need kaks
seadust on sisu osas seotud.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu väljatöötamiseks moodustati Sotsiaalministeeriumi poolt temaatilised töögrupid, millesse
kuulusid Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalasutuste
ning Eesti Panga esindajad. Töögruppide seisukohti arutati ka teiste ministeeriumidega. Eelnõu
esitamisele eelnes infopäev kohalikele omavalitsustele (osales 138 inimest). Lisaks tutvustati
planeeritavaid muudatusi Päästeameti poolt kohalikele omavalitsustele korraldatud kriisikunsti
seminaridel ja muudel üritustel.
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile,
Siseministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Riigikantseleile ja Eesti Linnade ja
Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Tervisekassale ja sotsiaalpartneritele
Algatab Vabariigi Valitsus 2023. a.
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/23-0892 - Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.08.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1aa012e5-f11b-4ef3-b9bc-d18f5f02559b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1aa012e5-f11b-4ef3-b9bc-d18f5f02559b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| ETTKL pöördumine - hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (426 SE). | 23.09.2024 | 1 | 2-1/688-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit |
| Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kooskõlastamine | 14.06.2024 | 4 | 1-7/132-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Riigikantselei |
| Kooskõlastuskiri | 23.01.2024 | 147 | 1-7/5-3 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Riigikantselei |
| PÄA - Seaduste muutmise seaduse eelnõu | 18.01.2024 | 152 | 1-7/5-2 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Päästeamet |
| Seaduste muutmise seaduse eelnõu | 12.01.2024 | 158 | 1-7/5-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Riigikantselei |
| Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine (EIS) | 25.10.2023 | 237 | 1-7/234-3 | Väljaminev kiri | sisemin | Riigikantselei |
| KaPo - Arvamus | 18.10.2023 | 244 | 1-7/234-2 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Kaitsepolitseiamet |
| Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine | 27.09.2023 | 265 | 1-7/234-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Riigikantselei |
| Eelnõu menetlemisest | 13.09.2023 | 279 | 1-7/45-7 | Väljaminev kiri | sisemin | Riigikantselei |
| HK - Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu | 17.07.2023 | 337 | 1-7/160-2 | Sissetulev kiri | sisemin | Häirekeskus |
| Kooskõlastuskiri | 06.06.2023 | 378 | 1-7/45-6 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Riigikantselei |
| PÄA - Arvamus eelnõule | 10.04.2023 | 435 | 1-7/45-5 | Sissetulev kiri | sisemin | Päästeamet |
| HK- Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine | 27.03.2023 | 449 | 1-7/45-4 | Sissetulev kiri | sisemin | Häirekeskus |
| PPA - Vastuskiri tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõule | 24.03.2023 | 452 | 1-7/45-2 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Politsei- ja Piirivalveamet |
| KaPo - Arvamus | 24.03.2023 | 452 | 1-7/45-3 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Kaitsepolitseiamet |
| Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine | 01.03.2023 | 475 | 1-7/45-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Riigikantselei |
| Valmisoleku seaduse väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine märkustega | 16.09.2021 | 1006 | 1-7/194-4 | Väljaminev kiri | sisemin | Riigikantselei |
| KaPo - Valmisoleku seaduse väljatöötamiskavatsus | 11.08.2021 | 1042 | 1-7/194-3 | Sissetulev kiri | sisemin | Kaitsepolitseiamet |
| PäA - Arvamus valmisoleku seaduse väljatöötamiskavatsusele | 11.08.2021 | 1042 | 1-7/194-2 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Päästeamet |
| Valmisoleku seaduse väljatöötamiskavatsus | 16.07.2021 | 1068 | 1-7/194-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Riigikantselei |