ETTKL pöördumine - hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (426 SE).

Austatud pr. Riina Sikkut ja hr. Lauri Läänemets
 
Riigikogus on  menetluses hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (426 SE).
Hetkeseisuga on eelnõu kolmandal lugemisel. Eelnõu kohaselt on plaanis muuta tervishoiuteenuse korraldamise seadust (§ 13) lisades paragrahvi lõikes 6 sätestatud ja lõike 7 alusel kehtestatud tingimustele perearstiabi osutaja elutähtsa teenuse osutajaks.
Eelnõu kohaselt on Terviseameti ja Tervisekassa kooskõlastusel võimalus esitada perearstiabi osutajale ettepanek saada elutähtsa teenuse osutajaks lähtudes allolevatest põhimõtetest:
 1) maakondades ja linnades ühtlase kättesaadavuse põhimõttest;
2) perearstiabi osutaja või tervisekeskusena tegutsevate perearstiabi osutajate toimepidevusest;
3) kõikide osutatavate tervishoiuteenuste, sealhulgas tervist toetavate teenuste mahust tervikuna.
Lähtudes eeltoodust leiame, et elutähtsa teenuse osutaja roll tõstab perearstide tööandjate (esmatasandi tervisekeskuste) haldus- ja finantskoormust märgatavalt. Oleme seda kogenud küberturvalisuse seaduse raames, kus tööandjatele tekkisid väga suured halduskulud EITSi rakendamiseks ja haldamiseks ning finantskulud auditeerimiskohustuse näol.
Eesti infoturbestandardi (EITS) järgi oleme kohustatud kehtestama etalonturbe meetmed ning perearstiabi puhul on põhiliseks etalonturbeviisiks põhimeede, paaril üksikul juhul kõrgmeede. Elutähtsa teenuse osutaja rollis on valdavalt kohustus valida EITSi etalonturbeviisiks kõrgmeede, mis omakorda suurendab oluliselt haldus- ja majandamiskulusid.
Küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel sätestatud Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded alusel on teenuse osutaja (perearstiabi osutaja)  auditeerimise kohtustus iga 3 aasta järel. EITSi pädevate audiitorfirmade hulk on piiratud ning sellest tulenevalt on auditeerimise turuhind 30000-50000€. Perearstiabi rahastus ja tegevusala on väga selgelt piiritletud tervisekassa lepinguga ning meie hinnangul ei ole tegemist mõistlikku ravikulude kasutusega.
Võrdluseks - Elutähtsa teenuse osutajale on igal aastal auditeerimise kohustus. Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus, tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutus või Finantsinspektsioon võib tellida omal kulul sõltumatu auditi või kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima sõltumatu auditi elutähtsa teenuse toimepidevuse ja rakendatud meetmete asjakohasuse hindamiseks ning katma auditiga seotud kulud. See punkt jällegi suurendab ebaratsionaalset ravikulude kasutust.
Elutähtsa teenuse osutajale on kohustus luua varustuskindlus, et teenust oleks võimalik iseseisvalt tagada vähemalt 72h. See tähendab täiendavaid investeeringuid internetiühenduse parandamiseks, elektrivarustuse tagamiseks, reservide soetamiseks ning sobivate säilitustingimuste loomiseks. Eelmainitud investeeringud suurendavad oluliselt tervishoiuteenuse osutaja halduskoormust, et tagada loodava varustuskindluse toimimine.
Leiame, et eelnõu vajab täpsemat analüüsi selgitamaks mis on perearstiabi osutaja oodatav panus ETO rollis ning kuidas on ettenähtud perearstiabi osutaja haldus- ja majanduslikud kulud selle saavutamiseks.
Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit soovib võimalusel Teiega kohtuda, et arutada seaduse jõustumisel lisanduvate kulude katmist kas Tervisekassa või täiendavate allikate vahenditest.
 
Lugupidamisega
Georg-Marten Lanno
Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit
 juhatuse liige