Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus

Põhiseadus (PS)

https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv

Põhiõiguste

harta jaotis Põhiküsimused

Harta

artikkel

PIK

artikkel Põhiküsimused

Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni

artiklid on kaetud muu hulgas põhiseaduse ja teiste all

loetletud seadustega

Inimväärikus 1 16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise

eest

PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete on üks EV

Põhiseaduse alusprintsiipidest Kontroll/

Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule. Kontroll/kinnitus[1]

Õigus isikupuutumatusele 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Kontroll/kinnitus

Piinamise ning ebainimliku

või alandava kohtlemise või

karistamise keeld

4 15

Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või

inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise

eest

PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt

kohelda. Kontroll/kinnitus

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele.

PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle

ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle

asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel,

loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse

alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu.

16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise

eest

17 Isikupuutumatuse kaitse

Era- ja perekonnaelu

austamine 7 22 Eraelu puutumatus PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Kontroll/kinnitus

1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

2. Isikuandmete kaitse seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011

PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna

alusena on riigi kaitse all.

PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus.

PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja

veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma.

§ 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks

levitatavat informatsiooni.

§ 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi,

veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või

muul viisil.

Kogunemis- ja

ühinemisvabadus 12 21

Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

§ 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt

koguneda ja koosolekuid pidada. Kontroll/kinnitus

30 Osalemine

kultuurielus, virgestus-, puhke- ja sporditegevuses § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad.

32 Rahvusvaheline koostöö Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires

autonoomsed.

Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele Kontroll/kinnitus

Kutsevabadus ja õigus teha

tööd 15 27 Töö ja tööhõive

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala,

elukutset ja töökohta. Kontroll/kinnitus

Ettevõtlusvabadus 16 27 Töö ja tööhõive § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda ettevõtlusega Kontroll/kinnitus

Õigus omandile 17 30 Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja

sporditegevuses. § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud Kontroll/kinnitus

Õigus varjupaigale 18 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS Kontroll/kinnitus

Õigus kaitsele tagasisaatmise,

väljasaatmise või

väljaandmise korral;

19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega

takistada Eestisse asumast. Kontroll/kinnitus

Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees

PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi

diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu,

usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti

varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Võrdse kohtlemise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021011?leiaKehtiv -

4 Üldkohustused

9 Juurdepääsetavus

30 Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja

sporditegevuses

Naiste ja meeste

võrdõiguslikkus 23 6 Puuetega naised

Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed

Eakate õigused 25 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse

Kultuuriline, usuline ja

keeleline mitmekesisus 22

Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele.

Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus

Orjapidamise ja sunniviisilise

töö keeld 5 16

Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise

eest

Õigus vabadusele ja

turvalisusele 6

II jaotis

„Vabadused”

(artiklid 6–19)

Kontroll/kinnitus

Kontroll/kinnitus

Kontroll/kinnitus

Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK)

https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=

ET

https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis

(ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi.

Kontroll/kinnitus

Kontroll/kinnitus

Õigus abielluda ja luua

perekond 9 23 Kodu ja perekonna austamine

13

Mõtte-, südametunnistuse- ja

usuvabadus 10 3

Preambul ja üldpõhimõtted, sh

mittediskrimineerimine, osalemine ja kaasatus

ühiskonnas, võrdsed võimalused, juurdepääsetavus,

meeste ja naiste võrdsus jne.

Sõna- ja teabevabadus 11 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

Kunsti ja teaduse vabadus

Kontrolli, et kooskõla oleks

tagatud/kinnitus, vajadusel

täiendav analüüs ja

täiendavad nõuded TATis

Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse,

usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse

sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et

diskrimineerimist ei toimu.

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Puuetega inimeste õiguste

konventsioonis (PIK)

(a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse

autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja

iseseisvuse vastu;

(b) mittediskrimineerimine;

(c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas;

(d) austus erinevuste vastu ning puuetega inimeste tunnustamine

inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana;

(e) võrdsed võimalused;

(f) juurdepääsetavus;

(g) meeste ja naiste võrdsus;

(h) austus puuetega laste arenevate võimete vastu ning austus

puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet.

Võrdsus ja mittediskrimineerimine521Diskrimineerimiskeeld

III jaotis

„Võrdsus”

(artiklid 20–26)

Analüüs seletuskirjas,

vajadusel TATis täpsustus.

Palun kasutada analüüsil

viiteid harta/PIK artiklitele

I jaotis -

"Väärikus"

(artiklid 1-5)

Kontroll/kinnitus

Kontroll/kinnitus

3 Üldpõhimõtted

4 Üldkohustused

8 Teadlikkuse suurendamine

9 Juurdepääsetavus

19 Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine

20 Isiklik liikumisvõime

27 Töö ja hõive

30 Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja

sporditegevustes

Töötajate õigus olla ettevõttes

informeeritud ja ära kuulatud 27 Kontroll/kinnitus

Kollektiivläbirääkimiste ja

kollektiivse tegutsemise õigus 28 27 Töö ja tööhõive (f)

PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse

kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud

võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega,

mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja

korra sätestab seadus.

Kontroll/kinnitus

26 Habilitatsioon ja rehabilitatsioon

27 Töö ja tööhõive

Kaitse põhjendamatu

vallandamise korral 30

§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Töövaidluste

lahendamise korra sätestab seadus. Kontroll/kinnitus

16 Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise

eest

PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka täiskasvanu puhul.

Last ei tohi töö tegemiseks ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd,

mis on talle ohtlik, segab koolis käimist või on kahjulik tema

tervisele ja arengule.

27 Töö ja tööhõive

Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. Seal on kirjas laste

töölkäimist puudutavad vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel

on töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas vanema või

tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-

noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused)

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna

alusena on riigi kaitse all.

§ 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset

ja töökohta. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus

võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul

ja kodakondsuseta isikul.

§ 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse,

töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral.

Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet.

Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike

omavalitsuste erilise hoole all.

Tervishoid 35 25 Tervishoid § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele. Kontroll/kinnitus

Võimalus kasutada üldist

majandushuvi pakkuvaid

teenuseid

36 11 Ohuolukorrad ja humanitaarsed eriolukorrad Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005 Kontroll/kinnitus

9 Juurdepääsetavus (f) PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda

ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud.

21

Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs teabele

lõige (a) avalikkusele mõeldud teabe edastamine

puuetega inimestele juurdepääsetavas vormingus

ning erinevate puuetega arvestavate tehnoloogiate

abil õigeaegselt ja ilma lisakuludeta.

DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035 raames KeM ja RTK

konsultatsioon. Nõuded TATis ja analüüs seletuskirjas.

Tarbijakaitse 38 4 Üldkohustused (e, f, g, h) Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS Kontroll/kinnitus

Õigus hääletada ja

kandideerida Euroopa

Parlamendi valimistel

39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Euroopa Parlamendi valmise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS Kontroll/kinnitus

PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike

kodanike kaudu:

1) Riigikogu valimisega;

2) rahvahääletusega.

PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud

kaheksateist aastat vanaks.

Õigus heale haldusele 41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia

eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

ÜSS § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette

nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust.

Kontroll/kinnitus

Õigustutvuda dokumentidega 42 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja

kodakondsuseta isikul on õigus seaduses sätestatud korras

tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes

ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate

andmetega. HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas

menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas

tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas.

Kontroll/kinnitus

Õigus pöörduda Euroopa

ombudsmani poole 43 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv Kontroll/kinnitus

Õigus esitada petitsioone 44 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega

riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole.

Vastamise korra sätestab seadus

Kontroll/kinnitus

Liikumis- ja elukoha valiku

vabadus 45 20 Isiklik liikumisvõime

§ 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt

liikuda ja elukohta valida. Kontroll/kinnitus

Diplomaatilisele ja 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele § 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb Kontroll/kinnitus

Kontroll/kinnitus

Kontroll/kinnitus

Kontroll/kinnitus

Kontroll/kinnitus

Kontroll/kinnitus

Kontroll/kinnitus

Puuetega inimeste

integreerimine 26

37 Analüüs ja

maandamismeetmed

Õigus hääletada ja

kandideerida kohalikel

valimistel kohalikel valimistel

40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala,

elukutset ja töökohta.

32

Perekonna- ja tööelu 33 23 Kodu ja perekonna austamine

Keeld kasutada laste tööjõudu

ja noorte töötajate kaitse tööl

Õigus kasutada

tööhõiveteenuseid 29

V jaotis

„Kodanike

õigused”

(artiklid 39–46)

Sotsiaalkindlustus ja

sotsiaalabi 34

Keskkonnakaitse

Head ja õiglased

töötingimused 31 27 Töö ja tööhõive

§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Töövaidluste

lahendamise korra sätestab seadus.

IV jaotis

„Solidaarsus”

(artiklid 27–38)

Rakendub töötajate usaldusisiku seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?leiaKehtiv), mis reguleerib töötajate

usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega.

Kohaldub harta artikkel.

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Puuetega inimeste õiguste

konventsioonis (PIK)

(a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse

autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja

iseseisvuse vastu;

(b) mittediskrimineerimine;

(c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas;

(d) austus erinevuste vastu ning puuetega inimeste tunnustamine

inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana;

(e) võrdsed võimalused;

(f) juurdepääsetavus;

(g) meeste ja naiste võrdsus;

(h) austus puuetega laste arenevate võimete vastu ning austus

puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet.

III jaotis

„Võrdsus”

(artiklid 20–26)

Analüüs seletuskirjas,

vajadusel TATis täpsustus.

Palun kasutada analüüsil

viiteid harta/PIK artiklitele

Õigus tõhusale

õiguskaitsevahendile ja

õiglasele kohtulikule

arutamisele

47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste

rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja

läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu

õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. § 20

Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 22 Kedagi

ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on

jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Kontroll/kinnitus

Süütuse presumptsioon ja

kaitseõigus 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

§ 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui

tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kontroll/kinnitus

Kuritegude ja karistuste

seaduslikkuse ja

proportsionaalsuse põhimõte

49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega

kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi

lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult

kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada

piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on

jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Kontroll/kinnitus

Mitmekordse

kohtumõistmise ja

karistamisekeeld

50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada

teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult

süüdi või õigeks.

Kontroll/kinnitus

[1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks.

[2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X

VI jaotis

„Õigusemõistmi

ne” (artiklid

47–50)

1

30.05.2023

Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate

tegevuste toetus“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse „Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus“ eelnõu (edaspidi eelnõu)

kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate

rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027)1 § 10 lõike 2 alusel.

Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) rahastatava eelnõuga panustatakse

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) prioriteedi

„Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu

2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks

liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja

keskkonnamõjudega“ tegevussuunda „Majandus ja tööjõud“. Eelnõu sätestab rakenduskava

meetme nr 21.6.1.2 „Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus“ (edaspidi meede)

sekkumise „Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus“ tingimused ja korra.

Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgiks muutuda aastaks 2050 kliimaneutraalseks

majanduspiirkonnaks. Selle eesmärgi saavutamise üks peamisi instrumente on ÕÜF. ÕÜFi abil

toetatakse piirkondi, mida üleminek kliimaneutraalsusele kõige rohkem mõjutab ja mille tõttu

kaasneb piirkondlike erinevuste suurenemise oht. ÕÜFi peamine eesmärk on leevendada

ülemineku mõju, rahastades kohaliku majanduse mitmekesistamist ja ajakohastamist ning

leevendada negatiivset mõju tööhõivele.

Üks kliimaneutraalsuse saavutamise peamisi väljakutseid on kasvuhoonegaaside heitkoguste

vähendamine. 2020. aastal oli Eesti kasvuhoonegaaside heitkogus ühe elaniku kohta

12,85 CO2 ekvivalenttonni. Õiglase ülemineku territoriaalse kava2 kohaselt moodustasid aastal

2020 põlevkivi kasutamisel elektri- ja soojusenergia tootmiseks eraldunud kasvuhoonegaasid

54% Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest. Ida-Viru maakond on peamine põlevkivist elektri-

ja soojusenergia tootmise piirkond Eestis. Aastal 2020 emiteeriti üle 50% kogu Eesti

kasvuhoonegaaside heitkogustest just Ida-Virumaal. Samas on põlevkivist elektri ja soojuse

tootmise ettevõtted Ida-Virumaa majanduse vundament, olles maakonna suurima käibe ja

töötajaskonnaga ettevõtted, kelle olemasolu ja äriedu mõjutab otseselt ka teisi ettevõtteid, kes

pakuvad neile kaupu ja teenuseid.

Seetõttu on Ida-Viru maakond valitud Eesti ÕÜFi sihtpiirkonnaks ja määruse alusel toetatakse

üksnes neid projekte, millega investeeritakse Ida-Virumaale.

Arvestades põlevkivist elektri ja soojuse tootmise ettevõtete mõju ja olulisust Ida-Virumaa

majandusele, on ÕÜFi peamine eesmärk mitmekesistada Ida-Virumaa majandust ja luua uusi

suure lisandväärtusega töökohti. Lähtudes ÕÜFi eesmärgist, peavad Ida-Virumaa ettevõtjad ja

Ida-Virumaale investeerivad ettevõtjad tootma või teenusena pakkuma majanduslikult tasuvaid

ja kõrgtehnoloogilisi uusi tooteid ja teenuseid. Teisisõnu, Ida-Virumaal tuleb toota

keskkonnahoidlikke tooteid ja pakkuda teenuseid, mis on konkurentsivõimelised, klientide

poolt nõutud ja ostetud ning mille tootmise või pakkumisega seotud töötajate palk ja teenitud

kasum on Eesti keskmistest kõrgemad.

1 RT I, 11.03.2022, 1 2 Õiglase ülemineku territoriaalne kava. https://pilv.rtk.ee/s/eSpt2Tzmqs39B2k

2

Uute ja kõrgtehnoloogiliste toodete, teenuste ja tehnoloogiate arendamise näeb ette ka Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond

(ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1–20)3 (edaspidi ÕÜF määrus) artikli 8 lõike 2 punkt c, mis

sätestab, et ÕÜF-ist rahastatakse investeeringuid teadus- ja innovatsioonitegevusse, sealhulgas

ülikoolide ja avalik-õiguslike teadusasutuste teadus- ja innovatsioonitegevusse, ning

kõrgtehnoloogiale ülemineku edendamisse.

Uute keskkonnahoidlike kõrgtehnoloogiliste toodete tootmiseks ja teenuste pakkumiseks

peavad ettevõtjad need välja töötama arendustegevuste käigus.

Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamiseks toetatakse eelnõuga Ida-Virumaale investeerivate

ettevõtjate, sealhulgas juba Ida-Virumaal tegutsevate kui ka Ida-Virumaal tegvust alustavate

ettevõtjate arendustegevusi, mis aitavad välja töötada ja rakendada uusi tooteid, teenuseid ja

tehnoloogiad ning luua seeläbi uusi kõrge lisandväärtusega töökohti.

Eelnõuga sätestatakse Ida-Virumaale investeerivate ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste

toetuse tingimused. Meetme abil toetatakse ettevõtjate tehtavaid Ida-Virumaale olulisi

eeluuringuid, rakendusuuringuid, tootearendust ja nendega seotud intellektuaalomandi

esmakaitset. Lisaks toetatakse ettevõtjate uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate esmakordset

tööstuslikku kasutuselevõttu, millele on eelnenud ja millega kaasneb arendustegevus.

Eelnõu ja selle alusel toetatavad projektid ning projektide tegevused aitavad ühtlasi kaasa Eesti

pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) sihi „Eesti majandus on

tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele.

Eelnõu on otseselt seotud ja panustab:

 riigieelarve tulemusvaldkonna „teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ programmi

„ettevõtluskeskkond“ meetme „tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute tegemise

stimuleerimine“ tegevuste „ettevõtete finantseerimisvõimaluste ja kapitali kättesaadavuse

parandamine (laenud ja käendused)“ ning „välisinvesteeringute kaasamise toetamine ning

investeeringuid toetava keskkonna kujundamine (sh usaldusvääruse tagamine ja riskide

maandamine)“ elluviimisele;

 Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava4 (edaspidi TAIE)

üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad

koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes

konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna

„ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning

teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste

loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisse.

Arvestades, et investeeringud teadus- ja arendustegevustesse (edaspidi TA-tegevus) on

käesolevas eelnõus toetatav tegevus, ent mitte toetuse taotlemise eeldus, siis panustab

eelnõu kaudselt ka TAIE suuna „teadmussiire“ alaeesmärgi „Eesti areng tugineb

teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“ ja tabeli 1 punktides 4–6 esitatud

mõõdikute sihttasemete saavutamisele.

Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond 4 https://www.hm.ee/korgharidus-ja-teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-arengukava-2021-2035

3

TAIE mõõdik Sihttase aastal

2035

Viimane teadaolev

tase ja aasta

1. Eesti tööjõu tootlikkus EL keskmisest 110% 78,7% 2019

2. Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 19 mld eurot 2020

3. Väljaspool Harjumaad loodud SKT elaniku

kohta EL-27 keskmisest 59% 41% 2020

4. Erasektori TA kulutuste tase SKT-st 2% 0,98% 2020

5. Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse

põhivarasse osakaaluna SKT-st 6%

2,7%

(760 mln) 2019

6. Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris

ja kasumitaotluseta erasektoris

4,53 (arv 1000

elaniku kohta) 1,47 2019

Allikas: TAIE

Tabel 2. Eelnõu võrdlustabel Haridus- ja Teadusministeeriumis väljatöötatava meetmega

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine sekkumise „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse

suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku

loomiseks“ elluviimiseks“

Haridus- ja

Teadusministeerium

Majandus- ja

Kommunikatsiooni-

ministeerium

Toetuse saaja Ida-Virumaal asuvad ülikoolide

kolledžid: Tallinna

Tehnikaülikooli Virumaa

Kolledž ja Tartu Ülikooli Narva

Kolledž

Ida-Virumaa või Ida-Virumaale

investeeriv ettevõtja

Toetatavad tegevused Ülikoolide ühise tegevuskava

alusel tehtavad tegevused, sh

1) Alus- ja rakendus-uuringute

ning eksperimentaalarenduse

läbiviimine Ida-Virumaa

ettevõtete huvidest lähtuvalt

(uurimistulemuste vastu peab

olema vähemalt kolme ettevõtte

tõendatud huvi);

2) Investeeringud kolledžite

teadusliku laborivõimekuse

loomiseks või arendamiseks

fookusteemadel;

3) Välisteadlaste kaasamine

TA-tegevusteks Ida-Virumaale;

4) Teavitus-, koordinatsiooni ja

TA-võrgustiku tegevused.

1) rakendusuuring;

2) tootearendus;

3) teostatavusuuring;

4) punktides 1 või 2 nimetatud

tegevusega seotud

intellektuaalomandi esmakaitse

taotlemine;

5) uue toote, teenuse või

tehnoloogia esmakordseks

tööstuslikuks kasutuselevõtuks

vajamineva teadmusmahuka

piloottaristu rajamine;

6) IPCEI projekti elluviimine;

7) projekteerimine,

infrastruktuuri arendamine,

võrkudega liitumine ja selle

tugitegevus.

Toetatavate tegevuste

paiknemine TRL

skaalal

TRL 1- 5 TRL 3-9

Toetavate tegevuste

tulemusel loodud

Uuringute tulemused on

üldjuhul avalikult kättesaadavad

kõigile huvilistele,

Toetust saanud ettevõtjad ja

tõhusa koostöö partnerid

4

intellektuaalomandi

kuuluvus

intellektuaalomand kuulub

asjakohasele teadlasele ja tema

tööandjale ülikoolile.

vastavalt nende panusele

projektis.

Loodava taristu

kasutamise õigus

Avalik. Huvitatud kasutajad

peavad meetme raames

loodavale taristule juurde

pääsema avatud, läbipaistval ja

mittediskrimineerival alusel.

Loodav taristu on toetust

saanud ettevõtja omanduses,

seega selle kasutamise õigus on

ettevõtjal.

Topeltfinantseerimise

vältimine

Elluviija ning partnerid peavad

vastavat eraldi peetavat

raamatupidamislikku arvestust

ja on tagatud asutusesisesed

täiendavad kontrollid kulude

jaotamise osas. Riikliku

ühikuhinna alusel kaasatav

välisteadlane ei saa olla

rahastatud teistest ÕÜF

meetmetest.

Määruse § 12 lõige 2 punkti 8

kohaselt küsitakse taotleja

kinnitust, et ta pole taotlenud

toetust samal ajal teistest EL

või RE allikatest samale

tegevusele.

Eelnõuga sätestatakse toetuse andmise tingimused ja menetlusnormid ning toetuse taotleja,

toetuse saaja ja tema partneri kohustused ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused

ning kohustused.

Meetme EL toetuse eelarve on 25 000 000 eurot ja sellest toetatavaid tegevusi rahastatakse

jooksva ja voorulise taotlemise raames.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

majandusarengu osakonna ekspert Kaie Nurmik ([email protected], 639 7651), Ettevõtluse

ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste keskuse tiimijuht Alice Liblik ([email protected],

5569 6862), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vanemjurist Terje Kleemann

([email protected], 627 9340) ning jurist Kadri Kuus ([email protected], 627 9543)

Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus

([email protected], 639 7652).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kümnest peatükist ja 29 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1) üldsätted;

2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr;

3) nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele;

4) toetuse taotlemine;

5) taotluste menetlemine;

6) taotluste rahuldamise otsuse muutmine;

7) toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused;

8) aruannete esitamine;

9) toetuse maksmise tingimused;

10) finantskorrektsioonid ja vaided.

5

1. peatükk

Üldsätted

Eelnõu 1. peatükis kehtestatakse määruse reguleerimisala, toetuse andmise riigiabi põhimõtted,

määruses kasutatavad terminid, toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused ning tõhusa

koostöö projektide intellektuaalomandi õiguste jagamise põhimõtted. Samuti määratakse

rakendusasutus ja -üksus.

Eelnõu § 1 sätestab eelnõu reguleerimisala, tuues välja, kuidas eelnõu on seotud ja aitab kaasa

rakenduskava eesmärkide täitmisele. Eelnõuga sätestatakse eeltoodud rakenduskava

poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek” erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel

tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel

2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste,

majanduslike ja keskkonnamõjudega” tegevussuuna „Majandus ja tööjõud” meetme nr 21.6.1.2

„Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus” sekkumise „Ida-Viru ettevõtjate

teadmusmahukate tegevuste toetus” elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja

kord.

Eelnõuga nähakse ette toetuse sihtpiirkond, milleks on Ida-Viru maakond. Sihtpiirkond on

piirkond, millele toetuste andmisega soovitakse luua positiivset mõju ja muutust. Teisisõnu

toetusega investeeritud raha peab tekitama positiivse muutuse Ida-Viru maakonnas.

Eelnõu §-s 1 määratakse, et toetust saab taotleda Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori

alusel mäetööstuse, töötleva tööstuse, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga

varustamise, veevarustuse, kanalisatsiooni ning jäätme- ja saastekäitluse projektidele. Seega on

toetus suunatud energeetika ja tööstuse valdkonna projektidele. Energeetika ja tööstuse

valdkonnad on Ida-Virumaal suurima tööhõivega valdkonnad, mida üleminek

kliimaneutraalsele majandusele enim mõjutab. Teiselt poolt töötab just energeetika ja tööstuse

valdkonnas märkimisväärsel hulgal arendus- ja insener-tehnilisi töötajaid, kellel nende senist

töökogemust ja haridust arvesse võttes on suurim potentsiaal välja töötada uusi ja

kõrgtehnoloogilisi tooteid, teenuseid ja tehnoloogiad.

Lõikes 3 sätestatakse valdkonnad, mille projektidele ei saa toetust taotleda. Toetust ei saa

taotleda järgmistele projektidele:

 maagaasiga seotud projektidele, välja arvatud projektid, mis vastavad Euroopa Komisjoni

teatise 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise

kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.2.2021, lk 1–30) 5lisa III toodud

tingimustele, ja

 biomassi projektidele, mis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu taastuvatest

energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta kehtestatud direktiivis

(EL) 2018/2001 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209)6 sätestatud jätkusuutlikkuse

kriteeriumidele.

5 Euroopa Komisjoni 18. veebruari 2021.a teatis tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise

kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest

toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)

6

Eelnõu § 2 sätestab riigiabi andmise tingimused, kasutatava abi liigid, abi andmise õiguslikud

alused ja neid sätestavad dokumendid. Eelnõu alusel antav toetus on riigiabi või vähese

tähtsusega abi.

Paragrahvi 2 lõikes 2 tuuakse esile, et eelnõu § 7 lõike 1 punktides 1−3 nimetatud tegevustele

antav toetus on kas:

 riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja

108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga

kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78)7 (edaspidi üldine grupierandi

määrus), artiklite 25 alusel, või

 vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles

käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8)8 (edaspidi VTA määrus), mõistes.

Eelnõu § 7 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusele antav toetus on kas:

 riigiabi üldise grupierandis määruse artikli 28 alusel, või

 vähese tähtsusega abi vähese tähtsusega VTA määruse mõistes.

Eelnõu § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevusele antav toetus on kas:

 riigiabi üldise grupierandis määruse artikli 14 alusel, või

 vähese tähtsusega abi vähese tähtsusega VTA määruse mõistes.

Paragrahvi 2 lõike 2 punkti 6 kohaselt antav toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni 25. novembri

2021 teatise „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalise tähtsusega projektide

elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga“ (ELT C 8481, 25.11.2021,

lk 1–12)9 (edaspidi IPCEI teatis) alusel.

Eelnõu § 7 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevusele antav toetus on vähese tähtsusega abi vähese

tähtsusega VTA määruse mõistes.

Riigiabi liik määrab, millistel tingimustel toetust antakse. Muu hulgas sõltuvad riigiabist

abikõlblikud kulud ja nende toetusmäär. Riigiabist ja selle rakendamise tingimustest lähtudes

on eelnõu §-s 8 sätestatud abikõlblikud kulud jaotatud plokkideks nii, et iga plokk vastab

kindlale § 7 lõikes 1 nimetatud tegevusele.

Eelnõu § 2 lõikes 3 sätestatakse riigiabi andmise tingimuste kohaselt tingimused, mille alusel

määrust ei kohaldata. Näiteks ei anta toetust ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva

otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks,

esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata.

Paragrahvis 2 sätestatakse ka vähese tähtsuse abi summad ja abi kumuleerimisreeglid kontserni

kuuluvate ettevõtjate puhul. Näiteks kuuluvad ettevõtjad ühte kontserni juhtudel, kui üks

ettevõtja omab teises ettevõtjas aktsionäride või osanike häälteenamust või saab üks ettevõtja

7 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,

millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks EMPs kohaldatav tekst 8 Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes EMPs kohaldatav tekst 9 Euroopa Komisjoni 25. novembri 2021 teatis „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalise

tähtsusega projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga“ (ELT C 8481, 25.11.2021,

lk 1–12)

7

sõlmitud lepingute või asutamislepingu või põhikirja kaudu teise ettevõtja otsuste tegemist

valitseva mõju kaudu suunata.

Eelnõu §-s 3 on selgitatud olulisemad terminid. Terminite kasutuselevõtul ja mõistete

defineerimisel on lähtutud üldise grupierandi määrusest, IPCEI teatisest ja Frascatti

käsiraamatust, kuid samas on termineid täpsustatud ja kitsendatud. Näiteks on üldise

grupierandi määruses sõnastatud termin rakendusuuringud järgmiselt: „rakendusuuring on

kavandatud TA-tegevus või oluline uuring uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks

kasutada uute toodete, protsesside või teenuste väljatöötamisel või selleks, et täiustada

märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid, sh digitaaltooteid, -protsesse

või -teenuseid, mis tahes valdkonna, tehnoloogia, tööstuse või sektori puhul, muu hulgas

digitaaltööstus ja -tehnoloogia, näiteks superandmetöötlus, kvanttehnoloogia, plokiahela

tehnoloogia, tehisintellekt, küberturvalisus, suurandmed ja pilvetehnoloogia.

Rakendusuuringud hõlmavad keerukate süsteemide koostisosade loomist ning võivad sisaldada

prototüüpide loomist laborikeskkonnas või keskkonnas, millel on simuleeritud liidesed

olemasolevate süsteemidega, ning katsetootmisliini ehitamist, kui see on rakendusuuringu ja

eriti geneerilise tehnoloogia valideerimise jaoks vajalik“. See sõnastus defineerib ainult

rakendusuuringu tehnoloogilise sisu.

Kuna eelnõu on suunatud ettevõtjatele ja nende majandustulemuste parandamisele

rakendusuuringute abil, on terminit rakendusuuring kitsendatud. Määrusega toetatakse neid

rakendusuuringu projekte, mis vastavad eespool loetletud tehnoloogilistele parameetritele ning

lisaks peab projektil olema kindlaks määratud praktiline rakendus ja ettevõtjast tellija, kes

kasutab saadud uut teadmist ärilisel eesmärgil.

Eelnõus selgitatakse ka terminit teadmusmahukas piloottaristu. Teadmusmahuka piloottaristu

hulka kuuluvad esmakordseks tööstuslikuks kasutuselevõtuks rajatavad katserajatised,

näidistehased ja nende sarnased taristud koos uuenduslikke seadmete ja rajatistega, mis

püstitatakse TA-tegevuse ja innovatsiooni tulemusel loodud uute toodete, teenuste ja

tehnoloogiate katsefaasile järgnevates etappides partiidena tootmise sisseseadmiseks.

Teadmusmahuka pilootataristu rajamine ei hõlma masstootmist ega müüki. Samas peab

teadmusmahuka piloottaristu loomisele eelnema ja sellega kaasnema TA- ja

innovatsioonitegevus, mis on otseselt seotud piloottaristu loomisega ja mõjutab selle loomist.

Teadmusmahukas piloottaristu on arendustegevuse see etapp, kus uued tooted, teenused ja

tehnoloogiad viiakse labori tingimustest tootmistingimustesse ja -mahtudesse.

Teadmusmahuka piloottaristu loomise ja rakendamisega kaasneb alati tehnoloogiline risk, et

labori skaalal toimiv tehnoloogiline lahendus tootmisesse ei sobi või vajab edasi arendamist.

Sellest lähtudes kaasneb uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate piloottaristu faasiga ka TA–

tegevus või innovatsioon, mille abil püütakse eelnimetatud probleemid ületada.

Eelnõu § 4 määrab toetuse andmise eesmärgi ja tulemused.

Toetuse eesmärk on mitmekesistada ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste elluviimise

tulemusel Ida-Viru maakonna majandust, aidata luua maakonda kõrge lisandväärtusega

töökohti ja seeläbi kasvatada Ida-Viru maakonna ettevõtjate konkurentsivõimet.

Toetus aitab Ida-Virumaa ettevõtjatel või Ida-Virumaale investeerivatel ettevõtjatel luua uut

teadmist ja selle teadmise alusel arendada uusi tooteid, teenuseid ja tehnoloogiad ning luua

nende tööstuslikku tootmisesse viimiseks vajalikku teadmusmahukat piloottaristut

8

fossiilkütustega mitteseotud valdkondades, aidates sellega ühelt poolt täita kliima- ja keskkonna

eesmärke.

Luues Ida-Virumaa ettevõtjatele ja elanikele uusi võimalusi töötada ja majanduslikku tulu

saada, välditakse piirkondadevahelisi sotsiaalseid pingeid ja ebavõrdsust, mida Ida-Viru

ettevõtluse ja töökohtade kadu võiks kaasa tuua. Võttes arvesse uute toodetele, teenustele ja

tehnoloogiatele rakenduvaid nõudeid võrreldes olemasolevatega, siis ka seeläbi saavutatakse

positiivne mõju keskkonnale ja kliimale.

Toetuse andmisega kaasnevad tulemused jagunevad:

1) toetuse panus meetme väljundnäitajatesse;

2) toetuse panus meetme tulemusnäitajatesse;

3) toetuse panus Eesti 2035, TAIE eesmärkide täitmisesse;

4) toetuse mõju Ida-Virumaale.

Eelnõu § 4 lõigete 3 ja 4 järgi panustatakse toetuse andmisega meetme väljundnäitajatesse

„toetatavad ettevõtjad“ ja „toetustega toetatavad ettevõtjad“ ning tulemusnäitajatesse

„toetatavates ettevõtetes loodud töökohad“ ja „erasektori investeeringud, mis täiendavad

avaliku sektori toetust“. Meetme väljund- ja tulemusnäitajad on kohustuslikud ja kehtestatud

Vabariigi Valitsuse meetmete nimekirja alusel10.

Lõike 6 kohaselt toetavad projektid strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide

saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi,

ligipääsetavust, keskkonnaeesmärke toetaval moel. Seda mõõdetakse järgmiste näitajatega:

1) tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest;

2) väljaspool Harju maakonda loodud sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Euroopa Liidu

keskmisest;

3) TA-tegevuse kulud erasektoris;

4) ressursitootlikkus;

5) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides;

6) soolise võrdõiguslikkuse indeks;

7) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

8) ligipääsetavuse näitaja.

Toetuse andmisega kaasnev laiem mõju väljendub järgmises:

a) kasvab nii Ida-Virumaa ettevõtjate TA-tegevuse kulutuste osakaal, mida arvestatakse

protsendina sisemajanduse kogutoodangust, kui ka Ida-Viru maakonnas TA-tegevusega

tegelevate ettevõtjate arv;

b) kasvab Ida-Viru maakonnas TA-tegevusega tegelevate ettevõtjate arv;

c) suureneb Ida-Viru maakonna ettevõtjate või Ida-Viru maakonda toetuse toel

investeerivate ettevõtjate rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste uute või oluliselt

muudetud tehnoloogiate, protsesside, toodete või teenuste arv;

d) Ida-Viru maakonna ettevõtjad või Ida-Viru maakonda investeerivad ettevõtjad osalevad

IPCEI projektidega seotud väärtusahelates.

Toetuse andmisega kaasnevate tulemuste mõõtmine

Tabel 3. Meetme väljundnäitajad

10 Vabariigi Valitsuse kehtestatud 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri. https://pilv.rtk.ee/s/Z4Ps3BiTKYxMsda

9

Indikaator Ühik Algtase Sihttase

toetatavad ettevõtjad ettevõtjad 0 8

toetustega toetatavad

ettevõtjad ettevõtjad 0 8

Toetusmeetme EL-i toetuse eelarve on 25 000 000 eurot ja ühe projekti maksimaalne

toetussumma on 5 000 000 eurot. Võttes aluseks eelnevat ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi toetusmeetme väljatöötamisele eelnenud ideekorje- ja

kaasamisüritusi, kus ülekaalukalt toodi Ida-Virumaa ettevõtjate vajadusena esile piloottaristute

toetamine. TA kulusid sisaldavate piloottaristu projektide eelarved võivad ilma toetuseta

ulatuda kümnete miljonitite eurodeni. Seega on eeldatavate väljundnäitajate sihttase

8 ettevõtjat.

Tabel 4. Meetme tulemusnäitajad

Indikaator Ühik Algtase Sihttase

toetatavates

ettevõtetes loodud

töökohad

täistööaja ekvivalent

aastas 0 75

erasektori

investeeringud, mis

täiendavad avaliku

sektori toetust

euro 0 15 000 000

Ida-Virumaa ettevõtjatega ellu viidud ideekorje ja kaasamisürituste põhjal on toetusmeetme

eeldatavalt peamine toetatav tegevus teadmusmahuka piloottaristu rajamise toetamine.

Piloottaristus katsetatakse uut toodet, teenust või tehnoloogiat ja toimub proovitootmine. Nende

tegevuste elluviimiseks on vaja luua uusi töökohti. Eeldusel, et toetusmeetmega toetatakse viie

uue piloottaristu rajamist ja iga taristu töö tarbeks on vaja keskmiselt 15 töökohta, siis

eeldatavalt luuakse toetusmeetme toel 75 töökohta. Siinkohal tuleb välja tuua, et 75 töökohta

on eeldatav loodavate töökohtade arv. Kuna antud toetusmeetmes toetatakse seitsme erineva

teadmusmahuka tegevuse läbiviimist, siis tegelik töökohtade arv sõltub sellest, kui mitu

piloottaristut käesoleva rahastusmeetme toel luuakse. Näiteks kui luuakse 1 piloottaristu,

siis luuakse toetusmeetme toel 15 töökohta.

Meetmega toetatakse mitmesuguste TA- ja innovatsioonitegevuste elluviimist. Iga toetatava

tegevuse toetusmäär sõltub selle tegevuse riigiabi määrast. Sellest lähtudes peaks toetusega

seotud erasektori investeeringuid, mis täiendavad avaliku sektori toetust, olema vähemalt

10 700 000 eurot.

Meetme väljund- ja tulemusnäitajate definitsioonid on esitatud ja raporteerimise tingimusi

täpsemini kirjeldatud perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas.

Lisaks meetme väljund- ja tulemusnäitajatele sätestatakse eelnõuga toetusmeetme

spetsiifilised näitajad, millega hinnatakse toetusmeetme laiemat mõju teadmusmahuka

ettevõtluse kasvule Ida-Virumaal. Nimetatud näitajaid ja nendega seotud muutusi hinnatakse

kas avalikest andmebaasitest kättesaadava või rakendusüksuse kogutava info alusel.

Tabel 5. Määruse tulemusnäitajad

Indikaator Ühik Andmeallikas Mõõtmine

10

Ida-Viru ettevõtjate

TA kulutuste osakaal,

mida arvestatakse

protsendina

sisemajanduse

kogutoodangust

% Eurostat iga kahe aasta tagant

Ida-Virumaal

TA-tegevusega

tegelevate ettevõtjate

arv

ettevõtja

Eesti

Statistikaamet

üks kord aastas

Ida-Virumaa

ettevõtjate või Ida-

Virumaale toetuse

toel investeerivate

ettevõtjate

rahvusvaheliselt

konkurentsivõimeliste

uute või oluliselt

muudetud

tehnoloogiate,

protsessiside, toodete

või teenuste arv

rakendusüksus

Ida-Virumaa

ettevõtjate või Ida-

Virumaale

investeerivate

ettevõtjate, kes

osalevad IPCEI

projektidega seotud

väärtusahelates, arv

Strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmise ja sihtide saavutamisesse panustamist

mõõdetakse projektipõhiselt toetuse taotlemisel ja lõpparuande esitamisel. Toetuse saaja

märgib toetuse taotlemisel ära need strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtted ja sihid, mille

täitmisesse toetuse saamine panustab. Projekti panust strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete

hoidmisesse ja sihtide saavutamisesse hinnatakse taotlemise käigus hindamiskriteeriumiga ‒

projekti mõju meetme eesmärkide, määruse oodatavate tulemuste ning strateegia „Eesti 2035”,

mille osakaal koondhindest on 40 protsenti. Täpsem teave, kuidas hinnatakse projekti panust

strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihtide saavutamisesse, on toodud

seletuskirja § 19 selgituste juures ja seletuskirja mõjude analüüsi osas.

Pärast projekti lõppu esitab toetuse saaja lõpparuande, milles ta annab hinnangu projekti mõjule

ja panusele strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihtide saavutamisse.

Eelnõu § 5 nimetab meetme rakendusasutuse ja rakendusüksuse.

Määruse rakendamisel täidab rakendusasutuse ülesandeid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksuse ülesandeid

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

11

Eelnõu § 6 sõnastab koostööprojektide elluviimise tingimused. Koostööprojektide tingimused

lähtuvad Euroopa Komisjoni 28. oktoobri 2022. a teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning

innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku” (ELT C 414, 28.10.2022, lk 1–45)11 (edaspidi

TAI raamistik) sätetest, mille järgimisel ei saa projekti elluviiv ettevõtja ja tema partnerid

kaudset riigiabi.

Koostööprojektid on kõik projektid, mida kavandavad, viivad ellu ja mille tulemusi, olenevalt

igaühe panusest projekti, jagavad eri partnerid ühiselt. Eelnimetatud nõuet on oluline järgida

selleks, et toetuse saaja ja partnerid ei saaks soodsate koostöötingimuste kaudu teadus- ja

arendusasutuste kaudu kaudset riigiabi. Ühtlasi võimaldab see nõue toetuse saajal, partneritel

ning teadus- ja arendusasutustel (edaspidi TA-asutus) leppida omavahel kokku, kas viimane

loetletutest panustab projekti:

1) lepingulise teadusteenuste osutamise ja teadusuuringute tegemisega ning mispuhul järgitakse

raamistiku punkti 2.2.1 või

2) koostöö kaudu, mispuhul järgitakse raamistiku punkti 2.2.2, ning teadus- ja arendusasutuse

kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel.

Juhul kui toetuse saaja ja TA-asutus teevad koostööprojekte ühiselt, ei saa toetuse saaja

soodsate koostöötingimuste tõttu teadusasutuse kaudu kaudset riigiabi siis, kui on täidetud

vähemalt üks järgmine tingimus:

1) osalev toetuse saaja ja ettevõtjatest partnerid kannavad kõik projekti kulud;

2) koostööprojekti tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigusi, võib laialdaselt

levitada või antakse TA-asutuse tegevuse tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused

täielikult üle TA-asutusele;

3) kõik koostööprojekti tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused ja nendega seotud

kasutusõigused jagatakse poolte vahel viisil, mis kajastab asjakohaselt nende poolt

elluviidavaid tegevusi, sissemakseid ja huve;

4) TA-asutusele makstakse tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste

eest turuhinnale vastavat tasu, kui teadusasutus annab nimetatud intellektuaalomandi õigused

üle või võimaldab projektis osalevale toetuse saajale või ettevõttest partnerile neile juurdepääsu.

TA-asutusele makstavast tasust võib maha arvata osaleva toetuse saaja või ettevõttest partneri

poolt teaduspartneri nimetatud projektis elluviidud tegevuse kulude katteks tehtud rahalise või

mitterahalise sissemakse väärtuse absoluutsumma.

Lisaks, TA-asutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest

makstav tasu vastab turuhinnale, kui nimetatud tasu võimaldab TA-asutusel kõnealustest

intellektuaalomandi õigustest saada kogu majandusliku tulu ja kui on täidetud vähemalt üks

järgmine tingimus:

1) tasu suurus on kindlaks määratud konkurentsil põhineva avatud, läbipaistva ja

mittediskrimineeriva müügitehingu tulemusena;

2) sõltumatu ekspert kinnitab oma hinnanguga, et tasu suurus on vähemalt võrdne turuhinnaga;

3) TA-asutus tõendab, et ta on pidanud tasu üle turutingimustel läbirääkimisi koostöölepingu

sõlmimise hetkel maksimaalse majandusliku kasu saamiseks, samal ajal arvestades oma

põhikirjalisi eesmärke;

4) juhtudel, kus koostööleping annab koostööprojektis osalevale toetuse saajale või partnerile

koostööprojektis osaleva TA-asutuse tegevuse tulemusena tekkivate intellektuaalomandi

õiguste suhtes eesõiguse, on TA-asutusel õigus küsida kolmandatelt isikutelt pakkumusi ja

11 Euroopa Komisjoni 28. oktoobri 2022. a teatis „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava

riigiabi raamistik”

12

koostööprojektis osalev toetuse saaja või partner peab kolmandalt isikult soodsama pakkumise

saamisel makstava tasu suurust vastavalt suurendama.

Kuna TA-tegevus on loomult esmakordne, siis paljudel juhtudel ei ole võimalik enne

TA-tegevuse algust lõplikult ära määrata selle tulemusel tekkinud intellektuaalomandi õigust

või turuhinda. Sel juhul peab partnerite vahel enne TA-tegevuse algust sõlmitud koostööleping

sisaldama punkte, mille kohaselt on võimalik teistele partneritele makstava tasu suurus üle

vaadata. Tasu ülevaatamisel lähtutakse tekkinud intellektuaalomandi õigusest ja selle

turuhinnast.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

Peatükk sätestab määruse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkuse, toetuse piirmäära ja

osakaalu ning nendega seotud tingimused, projekti abikõlblikkuse perioodi.

Eelnõu § 7 sõnastab eelnõu raames toetatavad tegevused. Toetust antakse tegevustele, mis

aitavad saavutada eelnõu §-s 4 toodud eesmärgi ja tulemused.

Toetatavad tegevused on:

1) rakendusuuring;

2) tootearendus;

3) teostatavusuuring;

4) punktides 1 või 2 nimetatud tegevustega seotud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine;

5) uue toote, teenuse või tehnoloogia esmakordseks tööstuslikuks kasutuselevõtuks vajamineva

teadmusmahuka piloottaristu rajamine;

6) IPCEI projekti elluviimine;

7) projekteerimine, infrastruktuuri arendamine, võrkudega liitumine ja selle tugitegevus.

Rakendusuuringute, tootearenduse ja teostatavusuuringute terminid on sõnastatud vastavalt

üldise grupierandi määrusele ja lähtuvad Frascatti käsiraamatust ja TAI raamistikust. Ettevõtjad

saavad oma arendustöö tehnoloogilise taseme hindamiseks kasutada tehnoloogilise valmiduse

tasemete (edaspidi TRL) skaalat. Arvestades nii valdkondlikke eripärasid kui ka asjaolu, et

arendustöö on alati millegi uue või uutmoodi tegemine, määrab projekti tegevuste lõpliku

tehnoloogilise taseme ära valdkondlik asjatundlikkus. Rakendusuuringu ja tootearenduse

tegevused paigutavad TRL skaalal vahemikku TRL3‒TRL8.

Rakendusuuringute tulemusel loodud uue teadmise äriline rakendamine eeldab, et teadmiste

omanik ja kasutajaõigused on selged ja ühemõttelised. Intellektuaalomand näitab isiku õigust

tehnoloogilistele lahendustele. Tihtilugu põhinevad ettevõtjate rakendusuuringud varasemal

TA-tegevusel. Kui projektile eelneva TA-tegevuse tulemusel tekkinud teadmise või

tehnoloogilise lahenduse omandi- ja kasutusõigused pole täpselt määratud, muu hulgas

intellektuaalomandiga kaitstud, võib tekkida probleeme järgmiste TA-tegevuste tulemuste

rakendamisel. Näiteks, projektiga mitteseotud pool võtab projekti elluviimiseks või hilisemaks

rakendamiseks olulisele teadmisele või tehnoloogilisele lahendusele patendi, millega piirab või

muudab projekti tulemuste ärilise rakendamise majanduslikult ebamõistlikuks. Eelöeldust

lähtudes toetatakse eelnõuga varem loodud ja toetusega elluviidava rakendusuuringu või

tootearenduse projektiga seotud intellektuaalomandi esmakaitset.

13

Teadmusmahuka piloottaristu sekka kuuluvad katserajatised, näidistehased või uuenduslikud

seadmed ja rajatised ning muu taristu ja selle täiustamine, mida rajatakse uute toodete, teenuste

ja tehnoloogiate esmakordseks tööstuslikuks kasutuselevõtuks. Teadmusmahukat piloottaristut

kasutatakse katsefaasile järgnevates etappides ja partiidena tootmise sisseseadmisel ja see ei

tohi hõlmata masstootmist ega müüki. Kuna teadmusmahukas piloottaristu või selle kaudu

katsetatavad uued tooted, teenused või tehnoloogiad on maailmas esmakordsed, siis eelneb

teadmusmahuka piloottaristu rajamisele TA-tegevus ja innovatsioon ning piloottaristu rajamine

ise vajab projekti edukaks rakendamiseks samuti TA-tegevusi ja innovatsiooni. Teisisõnu peab

teadmusmahukas piloottaristu olema maailmas kas unikaalne või peavad olema unikaalsed

uued tooted, teenused või tehnoloogiad, mida piloottaristu abil plaanitakse tööstuslikult

kasutusele võtta. Piloottaristu ja seal uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate katsetamine on üks

arendustegevuse etappe, mille käigus selgitatakse välja, kas ja mil moel on laboris loodud

tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid võimalik suuremas mahus tootmisesse juurutada.

Piloottaristu kasutamist tootmisel eristab tööstuslikust tootmisest tavapäraselt see, et

piloottaristus ei hõlmata kõiki tootmisprotsessi etappe või toodetakse seal väiksemas mahus.

IPCEI projekti elluviimiseks on vajalik esmalt Euroopa Komisjoni lubav otsus, mis põhineb

IPCEI teatisel. Euroopa Komisjon annab otsusega loa liikmesriigil eelistingimustel rahastada

üleeuroopaliselt olulisi ja IPCEI tähenduses otseste partneritena elluviidavaid projekte.

Euroopa Komisjoni lubav otsus toob esile igale projektile eraldi kehtestatud

rahastamistingimused, muu hulgas maksimumsumma, mille ulatuses tohib liikmesriik

projektile toetust anda. Käesoleva eelnõu alusel rahastatakse IPCEI projektide elluviimist, kui

selle tulemusena käivitatakse tootmine Eestis ning projekt vastab eelnõus toodud eesmärgile ja

tulemusnäitajatele.

IPCEI teatise alusel elluviidavaid TA-tegevusi võib projektis kombineerida muude lõikes 1

loetletud tegevustega, kui need erinevad Euroopa Komisjoni lubavas otsuses IPCEI projekti

kohta sätestatud tegevustest ja on vajalikud piloottootmise käivitamiseks. Samas peab IPCEI

projekti kombineerimisel muude eelnõus lubatud tegevustega tagama, et toetus on kooskõlas

eelnõus sätestatud tingimustega, sealhulgas tulemusnäitajate ning toetuse piirmäärade ja

osakaaluga.

Teostatavusuuringu või intellektuaalomandi esmakaitse taotlemise kulude katteks saab toetust

taotleda vaid juhul, kui projekt hõlmab ka rakendusuuringu või tootearenduse tegemist.

Projekteerimist, taristu arendamist, võrkudega liitumist koos asjakohase tugitegevusega

toetatakse üksnes koos teadmusmahuka piloottaristu loomisega. Nimetatud tegevuse sekka

kuuluvad muu hulgas liitumistasud ja võrkude valmisehitamine kuni liitumispunktideni.

Lõikes 5 sätestatakse, et rakendusuuringu- ja tootearenduse projekti võib ellu viia ka tõhusa

koostöö raames.

Tõhusa koostöö projektide hulka liigitub projekt kahel järgmisel juhul:

1) projekt viiakse ellu üksteisest sõltumatute ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on VKE,

või projekt viiakse ellu vähemalt kahes liikmesriigis või liikmesriigis ja Euroopa

Majanduspiirkonna lepingus osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna üle 70% abikõlblikest

kuludest; või

2) projekti viivad ellu ettevõtja ning vähemalt üks TA-asutus, kes kannab vähemalt 10%

abikõlblikest kuludest ja kellel on õigus avaldada oma uuringu tulemused.

14

Lähtudes lõikest 4, mis näeb ette, et rakendusuuringu ja tootearenduse projekti võib ellu viia ka

tõhusa koostöö raames, võivad lõike 1 punktides 1–4 tegevused toimuda ka väljaspool Ida-

Virumaad, aga nende tegevuste tulemusi peab rakendama Ida-Virumaal. See tähendab, et Ida-

Virumaa ettevõtja või Ida-Virumaale investeeriv ettevõtja võib rakendusuuringu projekti teha

koostöös rahvusvahelise TA-partneriga, kelle laborid ega katsekeskused ei pruugi asuda ei Ida-

Virumaal ega Eestis. Eeltoodud juhul peab toetuse saaja järgima eelnõu § 7 lõikes 9 määratud

tingimusi.

Juhul kui elluviidavatele projektidele antakse riigiabi, ei tohi grupierandi määruse alusel toetust

saav taotleja alustada projekti tegevustega ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste

elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele, ja IPCEI riigiabi lubava otsuse alusel

toetust saav taotleja ei tohi alustada projekti tegevustega või võtta kohustusi nimetatud

tegevuste elluviimiseks enne, kui on Euroopa Komisjonilt saanud selleks lubava otsuse. Samas

vähese tähtsusega abina antava teotuse, näiteks § 7 lõike 1 punktis 7 nimetatud teadmusmahuka

piloottaristu projekteerimine, puhul eeltoodud nõue ei kehti.

Eelnõu § 8 määrab abikõlblikud kulud ja nendega seonduvad tingimused toetatavate tegevuste

kaupa.

Lõige 5 näeb ette, et esmakordseks tööstuslikuks kasutuselevõtuks vajamineva piloottaristu

rajamise materiaalse vara soetamise ja rentimise kulude hulka kuuluvad ka nimetatud vara

seadistamise, transportimise ja transportimiseks vajaliku veosekindlustuse kulu juhul, kui see

sisaldub vastava vara soetusmaksumuses. Märgime, et veosekindlustus on varakindlustuse liik,

mida ei kata ei kasko- ega liikluskindlustus. Veosekindlustuse puhul kindlustatakse soetatud

vara selle transportimise ajaks sihtpunkti.

Kõik kulud, välja arvatud rakendusuuringu, tootearenduse ja teostatavusuuringu läbiviimiseks

vajaminevate vahendite ja seadmete kasutamiskulud, peavad olema tasutud pangaülekandega.

Projekti läbiviimiseks vajaminevate vahendite ja seadmete kasutamiskulu arvestus toimub

grupierandi määruses alusel, kasutades selleks amortisatsiooniarvestuse metoodikat.

Lõikes 14 tuuakse välja et abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid projekti partnerite ja

isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud. Tulumaksuseaduse

§ 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel võib erandkorras tehinguid teha, kui nimetatud

tehingud on projekti eesmärkide saavutamiseks vältimatud ega kahjusta projekti teiste

partnerite huvisid. Sellised olukorrad võivad ette tulla näiteks TA-tegevuste elluviimisel, kui

Eestis on ainult üks teenusepakkuja ja välismaalt oleks sarnast teenust sisse osta majanduslikult

ebamõistlik või tehnoloogiliselt teostamatu. Toetuse saaja peab taolised olukorrad

rakendusüksusele iga kord ära põhjendama.

Eelnõu § 9 kehtestab projektide abikõlblikkuse perioodi pikkuse. Projekti abikõlblikkuse

periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused

algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 36 kuud, teadmusmahuka piloottaristu loomist

hõlmavate projektide puhul kuni 60 kuud. Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel ja tingimusel,

et projekti eesmärgid saavutatakse, taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist.

Pikendamise korral võib abikõlblikkuse periood kesta kauem kui eelnimetatud 36 või 60 kuud,

aga projektid peavad lõppema hiljemalt lõikes 2 sätestatud kuupäevadel.

15

Lõike 2 kohaselt algab projekti abikõlblikkuse periood taotluse rakendusüksusele esitamise

kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast ning lõpeb taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2029. Sealjuures

tuleb määruse § 7 lõike 1 punktides 1‒4 ja 6 toodud tegevused lõpetada hiljemalt 31. detsembril

2026.

Eelnõu §-s 10 määratakse toetuse miinimum ja maksimum summa, osakaal ning seonduvad

tingimused.

Lõige 1 toob välja, et toetuse miinimum summa ühe projekti kohta on 100 000 eurot ja

maksimum summa ühe projekti kohta on 5 000 000 eurot.

Eelnõu § 10 lõigetes 2‒9 on sätestatud toetatavate tegevuste toetuse määrad, lähtudes toetuse

saaja ja partneri tüübist ja suurusest ning projekti raames toetatavatest tegevustest.

Samuti on eelnõu selles paragrahvis toodud esile, et projektile eraldatud toetuse summat võib

suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab.

Siinkohal on oluline, et järgitaks toetuse andmise tingimuste määruses ja horisontaalsetes

õigusaktides toodud nõudeid taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavaks tunnistamise

kohta. Lisaks peab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse muutmisel veenduma, et

muudatuse tulemusena ei ilmneks asjaolu, mille korral algset taotlust ei oleks rahuldatud,

sealhulgas ergutava mõju tingimuste mittetäitmine. Vähese tähtsusega abi ja/või riigiabi

andmisel tuleb taotluse rahuldamise otsuse muutmise käigus kontrollida ka vastavate nõuete

täitmist.

3. peatükk

Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

Peatükis kirjeldatakse, millistele nõuetele peavad vastama nii taotleja, partner kui ka taotlus.

Eelnõu §-s 11 sätestatakse taotlejale ja partnerile kehtivad nõuded.

Toetuse taotlejaks võib olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle projekt, millele toetust

taotletakse, vastab § 1 lõikes 2 toodud EMTAKi jagudele:

1) B jagu – mäetööstus, välja arvatud alajagu 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine, 06 Toornafta

ja maagaasi tootmine ja 091 Nafta ja maagaasi 12 Tubakatoodete tootmine, tootmist abistavad

tegevusalad;

2) C jagu – töötlev tööstus, välja arvatud alajagu 102 Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine

ja säilitamine, 12 Tubakatoodete tootmine, 19 Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine, 242

Terastorude, -õõnesprofiilide jms -toruliitmike tootmine, 243 Muude terase esmatöötlustoodete

tootmine, 2446 Tuumkütuse töötlemine, 2452 Terasevalu, 2591 Terasvaatide jms mahutite

tootmine;

3) D jagu – elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, välja arvatud

35111 Elektrienergia tootmine mittetaastuvast energiaallikast;

4) E jagu – veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus.

16

Sihtgrupi määramisel võeti arvesse aastal 2020 poliitikauuringute keskuse Praxis tehtud

uuringu „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“12

järgmisi peamisi ettepanekuid:

1) riigi fookuses peab olema nii Ida-Virumaa eri valdkondade töötlevas tööstuses uute

ettevõtete rajamise kui ka olemasolevate arendamise toetamine, sealjuures toetades tööstuse

mitmekesisuse kasvu;

2) põlevkivi kui tööstussektori osakaalu vähenemine suurendab vajadust uute töökohtade ja

investeeringute järele, eeskätt tööstuses.

Eeltoodust lähtudes on tööstus laiemas tähenduses ehk EMTAK 2008 B–E jagude raames

eelnõu sihtrühm ja toetus on suunatud tööstussektori teadmusmahukate projektide

elluviimiseks. Õiglase ülemineku juhtkomisjon13 kiitis eelnõu sihtrühma valiku heaks.

Määruse § 11 lõike 2 alusel on võimalik kaasata projekti ka partnereid, kelleks võib olla ka muu

eraõiguslik juriidiline isik või TA-asutus. Vastavalt § 7 lõikele 9 võivad projekti partnerid asuda

ka väljaspool Ida-Viru maakonda ja Eestit, viies projekti tegevusi ellu samuti väljapool Ida-

Virumaad. Samas, projekti tulemusi tuleb rakendada Ida-Virumaal ja projekti majanduslik mõju

peab ilmnema Ida-Virumaal.

Eelnõu §-s 12 määratakse taotlusele esitatavad nõuded.

Lõike 2 punktide 15 ja 16 kohaselt peavad projektid vastama põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“.

See on nõue, millest lähtudes peab ettevõtja dokumenteeritult tõendama, et kavandatav

investeering ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)

2019/2088 (ELT L 198/13, 18.06.2020, lk 1–31), artikli 17 kohaselt kahju ühelegi artiklis 9

sätestatud keskkonnaeesmärgile14.

Lõike 2 punkti 17 kohaselt peab toetatavate teadmusmahuka piloottaristu projektide, mille

kestus on vähemalt viis aastat, olema tagatud kliimakindlus, sest need kvalifitseeruvad

taristuna15. Kuna suuremal osal taristutel on pikk eluiga või kasutusiga, jääb aastatel 2021–2027

rahastatavast taristust enamik kasutusele ka sajandi teisel poolel ja hiljemgi. Samal ajal toimub

majanduses kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe ja Euroopa kliimaseadusega üleminek KHG

netonullheitele (kliimaneutraalsusele), mis peab olema saavutatud 2050. aastaks ja mis hõlmab

uute KHG heite eesmärkide saavutamist 2030. aastaks. Endiselt suurendavad kliimamuutused

mitmesuguste äärmuslike kliima- ja ilmastikunähtuste sagedust ja tõsidust, mistõttu on EL

seadnud eesmärgi saada kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks, mis on täielikult

kohanenud kliimamuutuste vältimatu mõjuga, suurendades oma kohanemisvõimet ja

vähendades oma haavatavust kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe, Euroopa kliimaseaduse ja

kliimamuutustega kohanemise ELi strateegiaga. Kliimakindluse hindamine on ÕÜF määruse

tähenduses nõutud vähemalt viieaastase kestusega taristuinvesteeringute puhul. Kliimakindluse

hindamiseks on Euroopa Komisjon andnud teatise nr 2021/C 373/01, millega kehtestatakse

12 http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2020/12/Lopparuanne_Polevkivitoostuse-kahanemise-mojud.pdf 13 https://www.fin.ee/ida-virumaa#juhtkomisjon 14 Keskkonnaeesmärgid: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside

kestlik kasutamine ja kaitse, ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt, õhu-, vee- ja

pinnasesaastatuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. 15 Uus taristu ning olemasoleva taristu uuendamine, ajakohastamine ja laiendamine. Taristu näiteks on hooned,

võrgutaristu, jäätmete käitlussüsteemid, muud materiaalsed varad ning võrgutaristud. Täpsem loetelu on esitatud

Euroopa Komisjoni teatises 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks

20212027“ (ELT C 373, 16.9.2021, lk 1–92).

17

taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027, et tagada

kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete integreeritus toetatavates

projektides. Samuti on teadmusmahukate piloottaristute valimisel eelistatud sellised, mis

aitavad suurendada ressursitootlikkust, vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet, suurendada

taastuvenergia osakaalu energia summaarses lõpptarbimises ja ringleva materjali määra.

Nii kliimakindluse tagamise hinnangu koostamisel kui ka põhimõtte „ei kahjusta

oluliselt“ vastavuse tõendamisel lähtutakse lõigetes 3 ja 4 sätestatust. Lihtsustamaks taotlejal

dokumentide ettevalmistamist, et tõendada projekti vastavust lõigetes 3 ja 4 nõutule, lisab

rakendusüksus oma veebilehele juhendmaterjalid ja metoodika.

Lisaks on lõikes 2 esitatud nimekiri, milliseid dokumente, andmeid ja kinnitusi peab taotlus

sisaldama. Taotlus peab vastama kõikidele määruse tingimustele ning olema esitatud ettenähtud

korras ja vormis.

Taotlus peab muu hulgas sisaldama kirjeldust selle kohta, kuidas plaanitavad tegevused

panustavad käesolevas määruses esitatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisesse. Taotluse osa

on ühtlasi ka taotleja projektiplaan, milles esitatakse ülevaade tellitavate või elluviidavate

rakendusuuringute või tootearenduse või teadmusmahuka piloottaristu mahu ja sisu kohta.

Projektiplaan sisaldab tegevuskava, kus on kirjeldatud rakendusuuringu või tootearenduse

põhieesmärgid, uuringu teaduslik uudsus, peamised meetodid, eeldatavad tulemused ja nende

rakendamine. Projektiplaanis peab olema toodud info uuringu läbiviijate kohta ning juhul kui

uuring tellitakse teenusena, siis peab projektiplaanis sisalduma info uuringut läbiviiva TA

partneri uurimisrühma või teadlaste ja insenertehniliste töötajate kohta ja koostööst tekkiv

lisaväärtus.

Teadmusmahuka piloottaristu projektiplaan peab muu hulgas sisaldama projekti staadiumile

vastavaid ning esitamise hetkeks vajalikke ja võimalikke piloottaristu rajamisega seotud

tehnilisi dokumente. Tehnilised dokumendid võivad olla tehnoloogiline- ja/või tehniline

projekt, seadmete hanke lähteülesanne, detailplaneering, ehitusluba, võrkudega liitumise

leping. Lisaks info loodava taristu kinnistu ja selle kasutamise lubade kohta. Teadmusmahuka

piloottaristu projektiplaanis peab taotleja esile tooma TA-tegevused ja innovatsiooni ja nende

finantseerimise sellised allikad, mis on otseselt seotud teadmusmahuka piloottaristu rajamisega

ja selleks vajalikud.

Lisaks kuulub taotluse juurde Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kehtestatud näidise

kohane taotleja äriplaan rakendusuuringu või tootearenduse tulemuste kasutamise kohta.

IPCEI projektide puhul tuleb taotluses esitada veel teave, et Euroopa Komisjonile esitatud

riigiabiloa taotlusele on Euroopa Komisjon andnud heakskiidu ja rakendusüksusel on õigus teha

riigiabiloa teatise esitanud riigiasutusele päring, et saada ligipääs asjakohastele dokumentidele.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

Peatükis tuuakse esile toetuse taotlemise, eelnõustamise tingimused.

Eelnõu § 13 määrab, et rakendusüksus kooskõlastab enne taotlusvooru avamist toetatavate

tegevuste eelarve, vooru kestuse ning voorus taotletava toetuse miinimum- ja

maksimumsumma rakendusasutusega.

Taotlusvooru avamisest ja taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast teavitab

rakendusüksus oma kodulehel vähemalt 20 kalendripäeva enne taotlusvooru või taotluste

vastuvõtmise algust.

18

Toetust taotletakse jooksvalt või voorupõhiselt. Eelnõu alusel saavad toetusest taotleda nii

väike-, keskmise suurusega kui ka suurettevõtjad väga erineva kestuse, rahalise ja tegevuste

mahuga tegevustele. Näiteks toetatakse määrusega nii väikeettevõtjate tootearendusprojekte kui

ka suuremahulisi ja kallihinnalisi teadmusmahukate piloottaristute loomist, mille ettevalmistus,

kaasatav ressurss ja hilisem mõju Ida-Virumaale on väga erinevad. Samas on suure mõjuga

investeeringuid sisaldavatele projektidele samaväärselt oluline, et Ida-Virumaa väikeettevõtjad

tootearenduse kaasabil oma tooteid ja teenuseid arendaksid ja seeläbi rahvusvaheliselt

konkurentsivõimelisemaks muutuksid ning seega Ida-Virumaa majandust mitmekesistaksid.

Seepärast ei ole asjakohane hinnata suuremahulisi teadmusmahuka piloottaristu loomist

sisaldavaid projekte ühes ja samas taotlusvoorus koos tootearenduse projektidega.

Lisaks tuleb silmas pidada, et suuremahuliste projektide ettevalmistamine on ajamahukas, kuna

enne on vaja hankida projekteerimis- ja kasutuslubasid, mistõttu ei pruugi kõigi projektide

ettevalmistamine jõuda valmis kindlaks taotlusvooruks. Seepärast võimaldatakse määrusega

korraldada nii jooksvat kui ka voorupõhist taotlemist. Enne vastava taotlusvooru avamist

kehtestab rakendusüksus voorust toetatavate tegevuste, vooru toetuse eelarve, vooru kestuse

ning voorus taotletava toetuse miinimum- ja maksimumsumma. Ühtlasi tuleb rakendusüksusel

kõik loetletud tingimused enne taotlusvooru avamist kooskõlastada rakendusasutusega.

Eelnõu §-ides 14 ja 15 kehtestatakse eelnõustamise tingimused.

Eelnõuga nähakse ette, et taotleja peab enne taotluse esitamist läbima eelnõustamise.

Eelnõustamine muudab toetuse taotlemise lihtsamaks ja toob kaasa väiksema halduskoormuse

nii ettevõtjale kui ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Selle eesmärk on aidata

taotlejal projekt taotlemiseks ette valmistada.

Eelnõustamise käigus:

a) tutvustatakse toetuse saamise aluseid;

b) juhitakse tähelepanu projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele;

c) antakse soovitusi ja tehakse ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;

d) vaadatakse, kas plaanitavad tegevused on teostatavad ja tulemused saavutatavad.

Rõhutame, et eelnõustamine ei tähenda taotlejale hinnangu, vaid soovituste andmist.

Eelnõustamise läbimine per se ei anna taotlejale eelist projektide hindamisel ning selle käigus

antud seisukohad ja arvamused ei ole rakendusüksusele hilisemas menetluses siduvad.

Rakendusüksus annab projektiplaanile heakskiidu, kui projektiplaan vastab § 4 lõikes 1

nimetatud eesmärgile ja panustab vähemalt ühe § 4 lõikes 4 nimetatud tulemuse saavutamisse.

Eelnõu §-is 15 nähakse ette nõuded eelnõustamiseks esitatavale projektiplaanile ja sellega koos

esitatavatele dokumentidele. Punkti 8 kohaselt tuleb eelnõustamise raames esitada ka

kliimakindluse tagamist ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ vastavust tõendavad dokumendid

või hinnang selle kohta, kuivõrd on plaanitav projekt kooskõlas antud nõuetega koos

ülevaatega, millises etapis ja millise tähtajaga toimub tõendava dokumentatsiooni

ettevalmistamine.

Eelhinnangu andmisel võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kaasata eksperte, kes

annavad projektile ja selle käigus arendatavale tehnoloogiale sisulise hinnangu, kas see sobib

meetme tingimustega ja on ettevalmistuse tasemelt valmis toetust taotlema või on tarvis projekti

enne taotlemist veel edasi arendada. Eksperdid annavad ka nõu ka selle kohta.

19

5. peatükk

Taotluste menetlemine

Peatükis sõnastatakse taotluse menetlemise üldpõhimõtted ja etapid, milleks on taotleja,

partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine, taotluste hindamine, taotluste

rahuldamine, taotluste rahuldamata jätmine, taotluste osaline või kõrvaltingimustega

rahuldamine.

Eelnõu §-s 16 sätestatakse taotluste menetlemise tähtajad. Taotluse menetlemise tähtaeg on

voorulise taotlemise korral 60 tööpäeva taotlusvooru sulgumisest ja jooksva taotlemise korral

60 tööpäeva taotluse esitamisest.

Lõike 4 kohaselt teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt

hindamata, kui taotleja ei ole puudusi rakendusüksuse poolt määratud tähtaja jooksul

kõrvaldanud.

Eelnõu §-s 17 sätestatakse taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise

tingimused. Lõikes 4 nähakse ette, et rakendusüksus hindab taotluse menetluse käigus

põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ning kliimakindluse hinnangute ja esitatud dokumentide

vastavust § 12 lõigetes 3 ja 4 esitatud suunistele, kaasates selleks vajaduse korral eksperte.

Eelnõu §-s 18 määratakse taotluse hindamiseks moodustatava hindamiskomisjoni ja

hindamisprotsessi ekspertide kaasamise põhimõtted.

Eelnõu § 18 lõigete 1 ja 3 kohaselt moodustab rakendusüksus taotluste hindamiseks

hindamiskomisjoni, kooskõlastades selle koosseisu enne kirjalikult rakendusasutusega.

Hindamiskomisjoni koosseis tehakse avalikuks rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotluste

vastuvõtmise alustamise päeval.

Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust

hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest. See tähendab, et hindamiskomisjoni

liikmed ja eksperdid, kes on seotud projekti, taotleja või partneriga, ei osale vastava projekti

hindamisel. Lisaks ei osale projekti hindamisel hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid, kellel

on projektis elluviidava tegevusega seotud ärihuvid.

Hindamiskomisjoni ülesanded on:

1) teha ettepanekuid projektide rahastamiseks, osaliseks või kõrvaltingimustega rahastamiseks

või rahastamata jätmiseks;

2) analüüsida projektide edukust ja kvaliteeti ning teha põhjendatud juhtudel rakendusüksusele

ettepanekuid projektide eesmärkide, tegevuskava, eelarve muutmiseks või lisatingimuste

seadmiseks.

Lõige 2 näeb ette, et rakendusüksus kaasab taotluste hindamisse eksperte.

Määrusega rahastatakse ettevõtjate projekte, millega viiakse ellu ettevõtjate arendustegevust,

tegevust, mis on eri valdkondades erinev ja mida varem sellisel kujul tehtud pole. Seega

kaasatakse hindamisprotsessi ka valdkondlik eksperditeadmine. Enne hindamiskomisjoni

hindab iga taotlust kaks valdkonna eksperti eraldi. Kui nende arvamus hinnete poolest oluliselt

erineb, kaasab rakendusüksus lisaeksperte.

20

Eelnõu §-s 19 nähakse ette projektide valikukriteeriumid ja -metoodika, mille kujundamisel on

lähtutud rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest

ja -metoodikast.

Tabel 4. Rakendusuuringu tootearenduse või teadmusmahuka piloottaristu projekti

valikukriteeriumid

Valikukriteeriumid Osakaal koondhindest

1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju

rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide

saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti kooskõla

valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi

ja meetme eesmärkide saavutamisele, projekti mõju Ida-Viru

maakonna majanduse mitmekesistamisele ja maakonna

teadmusmahukate töökohtade loomisele, projekti mõju Ida-Viru

maakonna ettevõtjate TA-tegevuse kulutuste kasvule, projekti

mõju Ida-Viru maakonna TA-tegevusega tegelevate ettevõtjate

kasvule, projekti mõju Ida-Viru maakonna ettevõtjate

rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste uute või oluliselt

muudetud tehnoloogiate, protsesside, toodete ja teenuste arvu

suurenemisele.

25%

2. Projekti majanduslik põhjendatus ja taotleja suutlikkus

projekti tulemusi meetme eesmärkide täitmiseks

rakendada, mille raames hinnatakse projekti majanduslikku

vajalikkust ja põhjendatust taotlejale ja partneritele, projekti

elluviimisega kaasnevat majanduslikku tulu, taotleja ärimudeli

muutust ja sellega kaasnevat majanduslikku tulu tulevikus,

äriplaani asjakohasust, taotleja ja partnerite suutlikkust äriplaani

ellu viia ja projekti tulemusi äriliselt rakendada ning taotleja

suutlikkust rahastada projekti tulemuste rakendamist.

35%

3. Projekti tehnoloogiline põhjendatus, taotleja suutlikkus

projekti tehnoloogiliselt ellu viia, mille raames hinnatakse

toote, teenuse, tehnoloogia või protsessi uuenduslikkust ja

tehnoloogilisi eeliseid, võrreldes samaväärsete toodetega,

arendusplaani tehnoloogilist taset koos elluviidavate tegevuste

kirjelduse ja ajakava asjakohasusega, projekti läbiviimise

metoodikat ja teostatavust, uuringumeeskonna

rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimise teadmisi, oskusi

ja varasemaid kogemusi, projekti elluviimiseks vajaliku taristu

olemasolu.

30%

4. Projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse projekti

eelarve põhjendatust ja kuluefektiivsust ning taotleja suutlikkust

projektile järgnevate püsikulude rahastamiseks. 5%

5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia

aluspõhimõtete ja sihtidega, mille raames hinnatakse kuidas

projekt aitab kaasa strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja

sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete eesmärkide

saavutamisele, panustades seeläbi vastavasse strateegia „Eesti

2035” näitajasse.

5%

21

Projekti mõju strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisele ja sihtide saavutamisele

hindamine

Projekti mõju strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisele ja sihtide saavutamisele

hindamine on välja töötatud kooskõlas Riigi Tugiteenuste Keskuse välja toodud põhimõtetega.

Taotleja toob taotluses välja, millisesse strateegia „Eesti 2035” sihi saavutamisesse ja kuidas

projekt panustab. Taotluses esitatud info järgi hinnatakse projekti mõju § 4 lõikes 6 loetletud

strateegia „Eesti 2035” iga sihi kohta eraldi. Projektijärgselt hindab toetuse saaja projekti panust

nimetatud näitajate saavutamisesse lõpparuandes. Lõpparuandes analüüsib toetuse saaja, kas ja

kuidas ellu viidud tegevused, võrrelduna projekti taotluses esitatuga, panustasid strateegia

„Eesti 2035” sihi saavutamisesse.

Regionaalarengu, kliima ja keskkonnahoiu ning võrdsete võimaluste valdkondadesse

panustamist hinnatakse järgmiste mõõdikutega.

Regionaalne areng

1) väljaspool Harjumaad loodud SKT elaniku kohta EL 27 keskmisest.

Kliima ja keskkonnahoid

1) ressursitootlikkus;

2) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides.

Võrdsed võimalused

1) soolise võrdõiguslikkuse indeks;

2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

3) ligipääsetavuse näitaja.

Projekt võib panustada eeltoodud valdkondadesse otseselt või kaudselt. Kuna määrusega

toetatakse TA-tegevusi, siis kaudne panus võib-olla väga oluline, samas numbriliste näitajatega

mittemõõdetav või ilmneda alles pärast projekt jätkutegevuste elluviimist. Samas, kui eeldust

loovaid TA-tegevusi läbi ei viidaks, jääksid ka jätkutegevused teostamata ja seeläbi ka

positiivsed muutused toodu valdkondades saavutamata.

Lõikega 4 nähakse ette, et taotlusi hinnatakse lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite alusel

skaalal 0 kuni 4 punkti.

Hindamisprotsess on kahe-etapiline. Projektide hindamisel saadud hinnetele on seatud alumine

lävend, millest madalama hinde saanud projekt hindamise järgmisse etappi edasi ei liigu.

Eelnõu kohaselt teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise

otsuse hindamiskomisjoni kaasamata, kui hindamisse kaasatud ekspertide vähemalt ühe tabelis

4 nimetatud esimese, kolmanda ja neljanda valikukriteeriumi kaalutud keskmine hinne on

alla 2,00 punkti või teise valikukriteeriumi kaalutud keskmine hinne on alla 2,50. Sarnaselt

ekspertide hindamisetapile rakendatakse hinnete alumist lävendit ka hindamiskomisjoni töös.

Kui vähemalt ühe tabelis 4 esimese, kolmanda ja neljanda valikukriteeriumi hinne on alla 2,00

punkti või teise valikukriteerium kaalutud keskmine hinne on alla 2,50 punkti, teeb

hindamiskomisjon rakendusüksusele ettepaneku jätta taotlus rahuldamata.

22

Jooksva taotlemise korral on eelnimetatud lävendi ületanud projektid saanud

hindamiskomisjonilt heakskiidu, et projekt vastab määruse tingimuste ja nende rahastamine

aitab saavutada määruse eesmärke.

Voorulise taotlemise puhul reastab rakendusüksus taotlused lõpliku paremusjärjestuse

saamiseks hindamiskomisjonis saadud koondhinnete põhjal alates suurima koondhinde saanud

taotlusest. Võrdse koondhinde saanud taotluste korral asub pingereas ülalpool väiksema

taotletava toetussummaga projekt. Projekti rahastamine sõltub vooru eelarvest ja projekti

kohast pingereas.

Hindamise täpne käik ehk protseduur, mis on kooskõlas hindamiskriteeriumitega, nähakse ette

valikumetoodikaga. Enne taotlusvooru avamist kooskõlastab rakendusüksus valikumetoodika

rakendusasutusega ja teeb valikumetoodika kättesaadavaks oma veebilehel, et see oleks

ühetaolisel moel kättesaadav kõikidele potentsiaalsetele taotlejatele. Lisaks saadab

rakendusasutus valikumetoodika arvamuse avaldamiseks nendele rakendusasutusele, kes

nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja

aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale.

Hindamisega seotud info, sealhulgas hindamismetoodika avalikustamine:

 aitab ettevõtjatel ette valmistada projekte, sealhulgas ajaliselt kavandada tegevuskava;

 leida TA-tegevuste elluviimiseks partnerid;

 tagab läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise kõikidele taotlejatele.

Eelnõu §-s 20 sätestatakse taotluste rahuldamise tingimused ja kord.

Lõikega 1 sätestatakse, et taotlus rahuldatakse täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega.

Lõige 2 toob esile, et voorulise taotlemise korral rahuldatakse taotlused vastavalt pingereale.

Eelnõu §-s 21 on esitatud taotluste rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Taotlus jäetakse

rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

Lisaks ülalnimetatud sätetele võib rakendusüksus jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses

esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid

on saavutatavad toetuseta.

Lõikes 3 tuuakse esile teave, mis taotluse rahuldamata otsuses sätestatakse.

Eelnõu §-s 22 sätestatakse, kuidas toimub taotluste osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine.

Taotluse võib rahuldada osaliselt või kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele

1‒3.

Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamine võib tähendada ka projekti etapiviisilist rahastamist.

Sellisel juhul tuuakse taotluse rahuldamise otsuses välja toetuse etapid ja tingimused, millal

loetakse etapp ja selle eesmärgid täidetuks, et toetuse saaja saaks alustada järgmise etappi

tegevusi.

23

Lõike 1 kohaselt peab taotleja olema nõus rakendusüksuse poolt taotlusele tehtud

muudatusettepanekutega, vastasel juhul teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise

otsuse.

Kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse kõrvaltingimusega, hakatakse toetuse

väljamakseid tegema pärast kõrvaltingimuse täitmist, saades selleks rakendusüksuselt

kinnituse.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Peatükis tuuakse välja, kuidas taotluse rahuldamise otsust muudetakse või tunnistatakse

kehtetuks.

Eelnõu §-s 23 sätestatakse, kuidas toimub taotluste rahuldamise otsuse muutmine.

Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase

kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras.

Eelnõuga sätestatakse, et kui muutuvad ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 ja nende

alusel taotluse rahuldamise otsuses esitatud asjaolud, näiteks muudetakse toetatavat tegevust

või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse mõni tegevus, kontrollib rakendusüksus

enne nende muudatuste tegemist nende vajadust ja asjakohasust. Vajaduse korral kaasatakse

selleks ka eksperdid või hindamiskomisjon, kes projekti valikukriteeriumite järgi hindavad

muudatuste mõju, andes hinnangu, kas projekti eesmärgid ja plaanitud mõju pärast muudatuste

tegemist saavutatakse. Toetuse summat saab suurendada määruse § 9 lõikes 11 sätestatud

tingimustel ja korras – need on kehtestatud ühendmääruse § 13 järgi.

Lõike 4 kohaselt otsustab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse muutmise 30 tööpäeva

jooksul pärast sellekohase avalduse saamist ja võib lõike 4 alusel lubada muutmist ka

tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on

põhjendatud.

Lõige 6 täpsustab, et rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse

muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste

saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil.

7. peatükk

Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused

Peatükis nähakse ette toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused.

Eelnõu § 24 sätestab toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused.

Toetuse saaja ja partner peavad järgima ühendmääruses ette nähtud kohustusi.

Lõike 3 kohaselt peab VKEst toetuse saaja lisaks tagama, et materiaalse vara asendamisel enne

kolme aasta möödumist projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest sama funktsiooni täitva

varaga, kui materiaalne vara on purunenud või aegunud, säilib ettevõttes majandustegevus

vahetatud vara abil vähemalt kolm aastat projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

24

Suurettevõtjast toetuse saajale kohaldub käesoleva sätte rakendamisel viie aasta pikkune

periood.

Lisaks peab toetuse saaja järgima teavitamiskohustust, mille alusel on toetuse saaja kohustatud

täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele.“

Lõikega 4 seatakse toetuse saajale, kes viib toetuse abil ellu IPCEI projekti, kohustus tagada, et

ta ei ületa eri rahastusallikatest toetuste kombineerimise tulemusena IPCEI projektile Euroopa

Komisjonil poolt riigiabiloa16 alusel lubatud riigiabi maksimumsummat. Eelnõu punktiga

seatakse IPCEI riigiabi saavale ettevõtjale kohustus tagada, et eri finantsallikate

kombineerimisel ei ületaks saadud abi riigiabi loas sätestatud summat.

Eelnõu §-s 25 loetletakse rakendusüksuse tavapärased õigused ja kohustused. Muu hulgas

seatakse üldise grupierandi määruse artikli 12 järgi kohustus säilitada dokumendid kümme

aastat alates kuupäevast, mil sihtotstarbeline üksikabi anti või mil abikava kohaselt anti viimane

abi.

8. peatükk

Aruannete esitamine

Peatükis kehtestaks toetusega seotud aruannete esitamise ja toetuse maksmise tingimused.

Eelnõu §-s 26 on sätestatud aruandlust puudutavad toimingud ning nõuded.

Lõige 1 näeb ette, et toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele

e-toetuse keskkonna kaudu. Vahe- ja lõpparuande esitamise kuupäevad ja vahearuande

esitamise periood sätestatakse taotluste rahuldamise otsuses. Juhul kui vahearuande ja

lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud või projekti kestus on lühem kui kuus

kuud, esitatakse vaid projekti lõpparuanne.

Lõigete 2 ja 3 kohaselt peab vahearuanne sisaldama ellu viidud tegevuste kirjeldust, võrrelduna

projekti taotlusega, koos saavutatud tulemustega, ning lõpparuanne peab sisaldama kogu

projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti väljundite ja tulemuste saavutamise

kohta, muu hulgas sisaldama informatsiooni § 7 lõike 1 punktis 5 esitatud tegevuse vastavuse

„ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetele, teavet § 7 lõike 1 punktis 5 esitatud tegevuse, mille kestus

on vähemalt viis aastat, tulemuste kohta kliimakindluse tagamisel, informatsiooni

intellektuaalomandi kasutamise, patenditaotluste ja publikatsioonide kohta.

Vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks võib rakendusüksus kaasata hindamiskomisjoni

või eksperte.

Lõike 5 kohaselt rakendusüksus, kas kinnitab või lükkab vahe- või lõpparuande tagasi

30 tööpäeva jooksul alates selle registreerimisest.

Lõikega 6 nähakse ette, et rakendusüksusel või rakendusasutusel on õigus nõuda toetuse saajalt

järelaruande esitamist kuni viie aasta jooksul pärast viimase väljamakse tegemisest.

16 IPCEI riigiabi loas näeb Euroopa Komisjon ette tingimused, millega liikmeriik tohib IPCEI projekte rahastada.

Samas võib IPCEI projekte rahastada erinevate finants- ja toetusskeemidega.

25

Järelaruande eesmärk on korjata teavet, et hinnata toetusmeetme laiemat ja pikemajalist mõju.

Järelaruande vormi, küsimused valmistab ette rakendusüksus. Järelaruannetega kogutud teabe

analüüsimise tulemusi kasutatakse uute toetusmeetmete väljatöötamisel.

9. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

Peatükis sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Eelnõu §-s 27 on toodud toetuse maksmise tingimused.

Eelnõu sätestab, et toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõigete 1 ja 2 alusel. Toetus makstakse

toetuse saajale tegelike kulude alusel. Toetuse maksmise eeldusteks on projekti tegevuste

elluviimine, abikõlblike kulude tegemine ning rakendusüksuse nõudmisel vastava

aruandeperioodi vahearuannete või lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine

rakendusüksuse poolt. Kuna toetuse andmisel antakse ettevõtjale riigiabi või riigiabi koos

vähese tähtsusega abiga, siis vastavalt kehtivale korrale ei saa toetuse väljamaksmisel kasutada

lihtsustatud kulude menetlust.

Lisaks nähakse ka ette võimalus maksta toetus välja otse arve väljastajale, kui toetuse saaja on

sellist soovi avaldanud ja arve väljastaja on kinnitanud, et on sellest teadlik. Rakendusüksuse

õigus teha makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut

rakendusüksusele ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve

väljastajale. Kulu maksmise nõue loetakse toetuse saaja või partneri poolt täidetuks, kui

rakendusüksus on makse teinud. Rakendusüksus teeb need maksed tingimusel, et

rakendusüksusel on maksetaotlus võimalik menetleda arvel märgitud maksetähtajaks.

Lõikes 3 sätestatakse, et läbipaistvuse suurendamiseks ja menetluse, sealhulgas järelkontrolli

lihtsustamiseks tasutakse kõik abikõlblikud kulud pangaülekandega. See nõue ei kehti § 7 lg 2

punktis 3 nimetatud seadmete kasutuskulu kohta. Teadus- ja arendusabi andmisel lähtutakse

TA-tegevuse elluviimiseks tarvilike seadmete abikõlblike kulude arvestamisel üldise

grupierandi määruses sätestatud tingimustest ja raamatupidamise heast tavast.

Lõike 5 kohaselt esitab toetuse saaja maksetaotluse koos nõutud dokumentide ja tõenditega

rakendusüksusele mitte tihedamini kui kord kvartalis.

Arvestades rakendusüksuse kogemusi ja soovi vähendada aruannete koostamise ja

kontrollimisega seotud halduskoormust ettevõtjale ja rakendusüksusele, seatakse

kuludokumendi abikõlblike kulude summa alampiir – kuludokumendi abikõlblike kulude

summa ilma käibemaksuta peab olema vähemalt 100 eurot. Valitud alampiir lähtub

rakendusüksuse eelnevast kogemusest sarnaste tegevuste elluviimise rahastamisel ja

kuludokumentide menetlemisel.

10. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

Peatükk toob välja finantskorrektsioonide tegemise, toetuse tagastamise ja vaide menetlemise

tingimused.

26

Eelnõu § 28 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ja tagastatakse toetus vastavalt

ÜSS2021_2027 § 28–30 ja ühendmääruse 34–38 sätestatule.

Eelnõu § 29 sätestab vaide esitamise korra.

27

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määrusega (EL) nr 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (edaspidi ühissätete määrus).

 Eelnõu arvestab Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056, millega

luuakse Õiglase Ülemineku Fond.

 Lisaks on eelnõu kooskõlas §-s 1 loetletud VTA määrusega, üldise grupierandi määrusega,

TAI raamistikuga ja IPCEI teatisega.

4. Eelnõu mõjud

Eelnõuga rahastatavad tegevused on suunatud Ida-Virumaa väljumisele fossiilsete kütuste

kasutamisel põhinevast majandusmudelist ja majanduse mitmekesistamisele, et aidata Ida-Viru

maakonnal võrreldes teiste Eesti piirkondadega saavutada arenguhüpe. Seega on eelnõu mõju

regionaalne.

Regionaalarengu seisukohalt on põhiprobleem, et Eesti ettevõtjad paiknevad piirkonniti

ebaühtlaselt. Aastal 2022 tegutses Eesti Statistikaameti andmetel Eestis 148 600 ettevõtjat, neist

Tallinnas ja Harjumaal 86 000 ettevõtjat, Tartumaal 15 000, Pärnumaal 8700 Ida-Virumaal

6600 ettevõtjat. Seega, suurima piirkonna ettevõtjate arv on pea kuus korda suurem kui

suuruselt järgmise piirkonna ettevõtjate arv.

Peale ettevõtjate piirkondlikult ebaühtlase jagunemise erineb piirkonniti ka ettevõtjate

konkurentsivõime. Järgmine analüüs ei ole ammendav, kuna puuduvad andmed mikroettevõtete

kui selles piirkonnas peamise ettevõtlusvormi kohta. Analüüsis on kasutatud NUTS-liigitust.

Ettevõtjate loodav lisandväärtus ühe hõivatu kohta on oluliselt suurem suurte linnadega

piirkondades, ulatudes 2020. a seisuga Harjumaal 102%-ni Euroopa Liidu keskmisest. Seevastu

aga on ettevõtjate loodav lisandväärtus ühe hõivatu kohta Lääne-, Kirde- ja Kesk-Eesti

piirkondades 51–56% EL-i keskmisest, olles viies maakonnas alla 50% (väikseim Saaremaal –

45%). Endiselt liiguvad kõige kiiremas tempos ELi keskmisele lähemale Põhja- ja Lõuna-Eesti.

Ülejäänud NUTS3 piirkondade17 lähenemine on aastatel 2018–2020 olnud aeglasem ega ole

olnud järjepidev, Kirde-Eesti näitaja on ELi keskmisest kaugenenud koguni 5% võrra. Erandiks

on siiski mitu maakonda, mille SKT ühe hõivatu kohta on lähenenud ELi keskmisele kiiremas

tempos, nt nii Põlva, Võru kui ka Viljandi maakond on kahe aastaga lähenenud ELi keskmisele

enam kui 7%.

Statistikaameti andmetele toetudes selgub, et piirkondlikud erinevused ettevõtjate tööviljakuses

ühe hõivatu kohta lisandvääruse alusel vähenevad. Kui aastal 2017 oli Tallinna ja Harjumaa

ettevõtjate tööviljakus ühe hõivatu kohta lisandväärtuse alusel 32 200 eurot, siis aastaks 2020

17 Euroopa Liit on kehtestanud ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse (NUTS) ehk NUTS-liigituse, et

võimaldada ühtlustatud piirkondliku statistika kogumist, väljatöötamist ja avaldamist ELis. Iga liikmesriigi puhul

kasutatakse piirkondlike alajaotuste kolmetasandilist hierarhiat, mille aluseks on rahvaarvu alam- ja ülempiir.

NUTS-liigituse kohaselt tähistab NUTS3 väikesi piirkondi erimääratlusteks (vt komisjoni määruse (EÜ)

nr 105/2007 lisasid).

28

oli see kasvanud 37 800 euroni. Samas kasvasid Põlvamaal, Raplamaal, Valgamaal vastavad

näitajad aastate 2017 ja 2020 võrdluses märkimisväärselt kiiremini:

• Põlvamaa (2017 – 23 900 eurot, 2020 – 31 600 eurot);

• Raplamaa (2017 – 26 700 eurot, 2020 – 36 400 eurot);

• Valgamaa (2017 – 27 500 eurot, 2020 – 34 800 eurot).

Ent Ida-Virumaa vastavad näitajad, mis 2017. aastal ületasid Tallinna ja Harjumaa näitajaid, on

langenud, jäädes praegu Tallinna ja Harjumaa näitajatele alla – Ida-Viru (2017 – 34 900 eurot,

2020 – 37 300 eurot).

Kuna tavapäraselt on energeetikasektoris loodav lisandväärtus muude sektoritega võrreldes

keskmisest suurem, vähenevad need näitajad veelgi energeetikasektori kui Ida-Virumaa

peamise ettevõtlussektori taandumisega, kui lõpetatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks

põlevkivi kasutamine. Arvestades, et see omakorda vähendab Ida-Viru piirkonna

konkurentsivõimet, on põhjendatud suunata nii ÕÜF-i investeeringute üldisemalt kui ka

ettevõtjate uute kõrgtehnoloogiliste toodete, teenuste väljatöötamise ja tootmisesse juurutamise

investeeringud Ida-Virumaale.

Ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalsetest põhimõtetest lähtuvalt peavad

toetatavad tegevused olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud

põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Vastav analüüs on seletuskirjale

lisatud (lisa 1).

Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on toetusskeemi

rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (lisa 2).

Eelnõu on töötatud välja kooskõlas ÕÜFi eesmärkide ja tingimustega ning sellel on positiivne

mõju:

1) keskkonnasäästlike investeeringute soodustamine – kõik ÕÜFist toetatavad tegevused

peavad olema kooskõlas Euroopa Liidus keskselt kehtestatud keskkonnasäästlikkuse

põhimõtetega, mistõttu on eelnõu rakendamise mõju kliimale vähemalt neutraalne.

Suurettevõtete puhul on oluline, et projektid panustavad nii käesoleva kui ÕÜFi määruse

kohaselt 2050. a kliimaeesmärkide saavutamisse. Eelnõuga töötatakse välja ja teadmusmahuka

piloottaristute loomisega rakendatakse uusi ja keskkonnahoidlike tooteid, teenuseid ja

tehnoloogiaid, aidates vähendada põlevkivisektori mõju Ida-Virumaale;

2) Ida-Virumaa kui õiglase ülemineku keskmes oleva piirkonna majandusarengu

toetamine – eelnõuga toetatakse laia TA-tegevuste ampluaad, alates eeluuringutest kuni

teadmusmahuka piloottaristu loomiseni. Sihtgrupp hõlmab nii Ida-Virumaal juba tegutsevaid

väikeettevõtteid kui ka potentsiaalseid Ida-Virumaale suurettevõtetest investeerijaid. Seega

võimaldab toetus mitmekesistada Ida-Virumaa piirkonna majandust, luues võimalusi toota ja

pakkuda Ida-Virumaal nii tehnoloogiliselt lihtsamaid kui ka kõrgtehnoloogilisi uusi tooteid ja

teenuseid. Tehnoloogiliselt keerukamate uute toodete ja teenuste pakkumine vajab uute

keskmisest kõrgema palgaga töökohtade loomist ja soodustab seda. Euroopa Komisjonile

õiglase ülemineku kava raames esitatu kohaselt luuakse eelnõu toel eeldatavalt 75 uut töökohta

ning töötatakse välja vähemalt üheksa uut toodet, teenust või tehnoloogiat;

3) Ida-Virumaa tööturu arengu toetamine – investeeringute elluviimise toetamine võimaldab

luua piirkonnas uusi töökohti. Loodavad töökohad on seotud peamiselt insenertehniliste

tegevuste elluviimisega, pakkudes seega just praegu uusi võimalusi põlevkivisektori kõrgelt

kvalifitseeritud tööjõule, kes loovad suuremat lisandväärtust.

4) Ida-Virumaa ettevõtetes võrdsuspõhimõtete rakendamine ja mittediskrimineerimine –

rahastatavate projektide valikul eelistatakse neid Ida-Virumaa ettevõtjate projekte, mis aitavad

29

rakendada võrdsuspõhimõtteid, sealhulgas aitavad vähendada soolist palgalõhet. Taotleja

kirjeldab taotluses, kas ja mil moel aitab projekti rahastamine kaasa soolise võrdõiguslikkuse

indeksi kasvu või hoolivuse ja/või koostöömeelsuse mõõdiku alusel paremate tulemuste

saavutamisesse. Hindamisel antakse kõrgem hinne projektidele, millega panustatakse soolise

võrdõiguslikkuse indeksi kasvu ja/või koostöömeelsuse mõõdiku alusel paremate tulemuste

saavutamisesse. Mõlema mõju ilmnemisel on projekti hinne kõrgem.

5) Ida-Virumaa ettevõtetes ja Ida-Virumaa ettevõtete toodetes, teenustes ligipääsetavuse

põhimõtete rakendamine – lisaks suunatakse eelnõuga ettevõtjaid ellu viima arendustegevusi,

mis aitavad parandada ligipääsetavust. Ligipääsetavust saab suureneda nii arendustöö tulemusel

valmivate uute toode ja teenuste kui ka ligipääsetavuse põhimõtteid arvestava teadmusmahuka

piloottaristu loomisel. Projekti panust ligipääsetavuse põhimõtete rakendamisse hinnatakse ligipääsetavuse näitajaga. Taotleja kirjeldab taotluses, kas ja mil määral aitab projekt kaasa

ligipääsetavuse põhimõtete rakendamisesse toetatavate tegevuste, sealhulgas toetusega

väljaarendatavates toodetes või teenustes või teadmusmahukas piloottaristus. Hindamisel

antakse kõrgem hinne projektidele, millega edendatakse ligipääsetavust.

5. Horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs

„Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted

Eesti majandus on

uuendusmeelne ja

teaduspõhine

Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine)

Toetusmeede ei ole otseselt suunatud võrdsete võimaluste loomiseks ja

seega puudub meetme tasandil otsene seos. Samas rahastatavate

projektide valikul koos teiste strateegia „Eesti 2035” näitajatega

eelistatakse neid Ida-Virumaa ettevõtjate projekte, mis aitavad

rakendada võrdsuspõhimõtteid, sealhulgas aitavad vähendada soolist

palgalõhet. Taotleja kirjeldab taotluses, kas ja mil moel aitab projekti

rahastamine kaasa soolise võrdõiguslikkuse indeksi kasvu või hoolivuse

ja/või koostöömeelsuse mõõdiku alusel paremate tulemuste

saavutamisesse. Hindamisel antakse kõrgem hinne projektidele, millega

panustatakse soolise võrdõiguslikkuse indeksi kasvu ja/või

koostöömeelsuse mõõdiku alusel paremate tulemuste saavutamisesse.

Mõlema mõju ilmnemisel on projekti hinne kõrgem.

Panus strateegia „Eesti 2035“ näitajasse: hoolivuse ja koostöömeele

mõõdik.

Sooline võrdõiguslikkus

Toetusmeetmel mõju soolise võrdõiguslikkuse tagamisele on kaudne.

Toetusmeetmega rahastatakse ettevõtjate tehnoloogia arendustööd, mille

viivad ellu TA ja insenertehnilised töötajad. Naiste osakaal insener-

tehnilistel töökohtadel on kasin. See lähtub juba sellest, et naised ei lähe

õppima ja ei omanda insener-tehnilisi erialasid, mis on eeldus vastavatel

ametikohtadel töötamiseks. Koos muude strateegia „Eesti 2035”

näitajatega, eelistatakse projektide valikul neid projekte, kus ka naised

osalevad TA ja insener-tehniliste tegevuste elluviimisel.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks.

Ligipääsetavus

30

Eelnõuga suunatakse ettevõtjaid ellu viima arendustegevusi, mis aitavad

parandada ligipääsetavust. Ligipääsetavust saab suureneda nii

arendustöö tulemusel valmivate uute toode ja teenuste kui ka

ligipääsetavuse põhimõtteid arvestava teadmusmahuka piloottaristu

loomisel. Projekti panust ligipääsetavuse põhimõtete rakendamisse

hinnatakse ligipääsetavuse näitajaga. Taotleja kirjeldab taotluses, kas ja

mil määral aitab projekt kaasa ligipääsetavuse põhimõtete

rakendamisesse toetatavate tegevuste, sealhulgas toetusega

väljaarendatavates toodetes või teenustes või teadmusmahukas

piloottaristus. Hindamisel antakse kõrgem hinne projektidele, millega

edendatakse ligipääsetavust

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ligipääsetavuse näitaja.

Tasakaalustatud regionaalne areng

Toetusmeede on otseselt seotud ja panustab tasakaalustatud regionaalse

arengu toetamisele.

Toetusmeetme mõju tasakaalustatud regionaalse arengu tagamiseks on

otsene, kuna meetmest toetatakse üksnes Ida-Virumaaga seotud projekte,

millel otsene majanduslik mõju piirkonna arengule. Ida-Virumaa

võrreldes Tallinna ja Harjumaa ning Tartu ja Tartumaaga on oma

majandusnäitajatel, sealhulgas loodava lisandväärtuse ja tööhõivega

halvemas seisus. Toetusmeetmega rahastatakse neid ettevõtjate

teadmusmahukaid tegevusi, mis aitavad tõsta Ida-Viru ettevõtjate

loodavat lisandväärust, luua uusi ja kõrgema palgaga töökohti.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP

elaniku kohta EL-i võrdluses.

Keskkond/Kliima

Meetmel on toetav mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele.

Selle raames elluviidavate tegevuste planeerimisel ja elluviimisel

arvestatakse keskkonnahoiu ja kliima temaatikaga. Tegevused on

kooskõlas ÕÜF rakendamise põhimõtetega ning otseselt seotud

kestlikkuse kasvatamisega ning rohepöörde soodustamisega, mistõttu

läbiv keskkonnamõju on positiivne. Lisaks võib meede ettevõtjate

investeeringute kaudu uute tehnoloogiate rakendamisse ja innovaatiliste

toodete/teenuste turule toomise kaudu panustada nii kliimamuutuste

leevendamisse kui ka kliimamuutuste mõjuga kohanemisse.

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ rakendamine ja kliimakindluse

tagamine on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027

raames läbi viidud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei

tuvastanud, et määrusega hõlmatud tegevused põhjustaksid olulist kahju

keskkonnaeesmärkidele, pigem on tegevused toetavad ning arvestavad

ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest

tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete

kehtestamiseks. Samas tuleb teadmusmahuka piloottaristu toetuse

taotlemisel esitada hinnang, et loodav taristu vastab „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõttele. Lisaks koostatakse neile teadmusmahuka

31

piloottaristu projektidele, mille kestus on vähemalt viis aastat

kliimakindluse tagamise hinnang koos oodatavate tulemustega.

Määruse tegevused panustavad keskkonna- ja kliimateemade käsitlemise

kaudu ka Euroopa Liidu rohelisse kokkuleppesse. Rohelises

kokkuleppes kasutatakse järjepidevalt kõiki poliitilisi hoobasid:

reguleerimine ja standardimine, investeeringud ja innovatsioon, riiklikud

reformid, dialoog sotsiaalpartneritega ja rahvusvaheline koostöö. Uued

tehnoloogiad, säästvad lahendused ja murranguline innovatsioon on

Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks määrava

tähtsusega. Selleks et ELil oleks jätkuvalt konkurentsieelis

keskkonnahoidlike tehnoloogiate valdkonnas, peab see märkimisväärselt

suurendama uute tehnoloogiate ulatuslikku kasutuselevõttu ja

tutvustamist kõigis sektorites kogu ühtsel turul, luues uusi uuenduslikke

väärtusahelaid. Määrusega hõlmatud tegevused panustavad nii kaudselt

kui ka otseselt uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ning seega ka rohelise

kokkuleppe eesmärkidesse.

Üldjuhul on uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja

keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet

ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid.

Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ressursitootlikkus.

6. Eelnõu rakendamisega seotud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud

Toetuse andmise rakendamisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. Eelnõuga tulu

ei teenita.

7. Eelnõu jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile,

Maaeluministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, EL 2021–2027 perioodi

seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium,

Sotsiaalministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu märkustega, teised

kooskõlastajad kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.

Lisaks tutvustati eelnõu väljatöötamise aluseid seisukoha andmiseks ÕÜFi juhtkomisjonile.

32

Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse

„Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus“

Lisa

KOOSKÕLASTAMISEL ESITATUD MÄRKUSTEGA ARVESTAMISE TABEL

Ettepanek/märkus Esitaja Arvestatud

/mittearvestatud

põhjendus

1. Eelnõu § 2 lõike 3 punkt 1 on

reguleeritud ÜM § 3 lõike 2

punktis 7 ja kuna eelnõu § 1 lõige

4 viitab ÜM-le, siis ei ole kordus

vajalik

Kultuuriministeerium Selgitame: Ühendmääruse § 3 lg 2

punkt 7 sätestab, et

taotleja ja partner ei tohi

olla ELi õigusaktide

tähenduses raskustes

ettevõtja. Toetusmeetme

üks menetlusetappidest on

eelnõustamine, mis

toimub enne taotluse

esitamist. Antud eelnõu

punkt näeb ette, et

raskustes ettevõtjale, kes

vastavalt ühendmäärusele

ei saa olla taotleja ega

partner, eelnõustamist

läbi ei viida. Ühtlasi aitab

see säte kokku hoida

eelnõustamisega seotud

ressursse, sh aega ja raha.

2. Eelnõu § 2 lõike 4 puhul teeme

ettepaneku sõnastada säte

järgmiselt: „ühele ettevõtjale

eraldatava vähese tähtsusega abi

kogusumma koos varem antud

vähese tähtsusega abiga ei tohi

kolme järjestikuse

majandusaasta jooksul ületada

VTA määruse artikli 3 lõikes 2

sätestatud summat“. Ülempiiri

summat ei ole eelnõus mõistlik

nimetada, sest VTA määruses

toodud summa muutub (alates

01.01.2024 tõuseb 275 000

euroni).

Kultuuriministeerium Arvestatud.

33

3. Eelnõu § 4 lõikes 6 viidatakse

eelnõu §-le 5, kuid viide on vale,

sest viidatud paragrahv nimetab

RA ja RÜ.

Kultuuriministeerium Arvestatud.

4. Eelnõu § 8 lõike 13 punkti 1

puhul juhime tähelepanu, et

tulumaksuseaduse tähenduses

saab olla abikõlbmatu ainult

seotud isikute vahelistest

tehingutest tulenev tulumaks.

Tegemist on viitega

tulumaksuseadusele, mille

tähendus on reguleerida

maksudega seonduvat. Kui

eelnõu kontekstis soovitakse

kasutada maksuseaduses

nimetatud seotud isikute

definitsiooni, tuleks öelda, et

tulumaksuseaduse §-s 8

nimetatud seotud isikute vahel

toimunud tehingute kulu ei ole

abikõlblik.

Kultuuriministeerium Selgitame: Eelnõu § 8

lõike 13 punkt 1 sätestab,

et abikõlblikud ei ole

tehingute kulud, mis on

tehtud isikute vahel, kes

on tulumaksuseaduse § 8

lõike 1 kohaselt seotud

isikud, välja arvatud juhul,

kui tehing nimetatud

isikute vahel on projekti

eesmärkide saavutamiseks

vältimatu ega kahjusta

teiste projekti partnerite

huvisid.

Teisisõnu, näeb antud

säte ette just tehingute

kulude abikõlbmatuse.

5. Eelnõu §-s 8 kasutatakse

terminit „mitteabikõlblik“. ÜM

kasutab uuel perioodil terminit

„abikõlbmatu“. Sama paragrahvi

lõike 14 eest on puudu sulg.

Kultuuriministeerium Arvestatud.

6. Eelnõu § 9 lõike 5 puhul palume

täpsustada, kas abikõlblikkuse

perioodi pikendamise puhul on

lubatud ületada sama paragrahvi

lõikes 2 toodud kuupäevi. Kui ei

siis tuleks see sätestada.

Kultuuriministeerium Arvestatud.

7. Eelnõu § 11 lõige 4 kordab ÜM

§ 3 lõike 2 punktis 6 toodud

nõuet.

Kultuuriministeerium Arvestatud.

8. Eelnõu § 15 lõikes 4 tuleks

täpsustada, et eelhinnang ei ole

RÜ-le siduv TRO tegemisel või

taotluse hindamisel. Öelda, et

üldse ei ole siduv ei saa, sest

eelnõu § 12 lõike 1 punkt 2

kohaselt ei saa taotlema tulla kui

pole positiivset eelhinnangut.

Kultuuriministeerium Arvestatud.

9. Eelnõu § 16 räägib voorulisest ja

jooksvast taotlemisest, kui ei

Kultuuriministeerium Mittearvestatud. Eelnõu

§ 13 lõige 1 sätestab, enne

34

täpsusta, millisele tegevusele

toetuse taotlemine on vooruline

ja millisele jooksev.

taotlusvooru avamist

kooskõlastab

rakendusüksus

rakendusasutusega enne

vooru avamist või

taotluste vastuvõtmise

algust toetatavad

tegevused, rahastamise

eelarve, taotluste

esitamise tähtaja ning

taotletava toetuse

miinimum- ja

maksimumsumma.

Toetusmeetmest

toetatakse 7 erinevat

tegevust, mille

toetussumma jääb

vahemikku 100 000‒

5 000 000 eurot.

Teisisõnu toetatakse

toetusmeetmega väga

erinevaid tegevusi, mille

rahaline maksumus

varieerub suurtes piirides.

Seega tuleb määrusega

ette näha paindlik

võimaluse läbi viia

erinevaid suunatud

taotlusvoore, võimaldades

nii kiirelt reageerida Ida-

Virumaa ettevõtjate

vajadustele ning

võimekusele teha

teadmusmahukaid

tegevusi.

10. Eelnõu § 18 lõige 5 on vastuolus

ÜM § 6 lõikega 2, mis ütleb, et

menetlusaega saab pikendada

ainult puuduste kõrvaldamise

raames.

Kultuuriministeerium Mittearvestatud. ÜM § 6

reguleerib taotluse

nõuetele vastavuse

tuvastamise korda.

Määruse § 18 lõige 5

näeb ette hindamise

käigus tekkinud

küsimuste vastamise

tähtaja. Siinkohal tuleb

selgitada, et tegemist on

erinevate tegevustega.

Nõuetele vastavuse korral

35

on tegemist n-ö tehnilise

kontrolliga, kus

kontrallitakse taotleja,

partneri ja taotluse

nõuetele vastavust.

Seevastu on hindamise

käigus tekkinud

küsimused on sisulised,

kus taotlejal tuleb vastata,

kes ekspertide või

hindamiskomisjoni

täiendavatele küsimustele,

mis selgitavad taotluses

toodud projekti või selle

rakendamisega seotud

teavet. Kuna tegemist on

tehnoloogia arendamise

või esmakordse

kasutusele võtmisega

seotud tegevuste

toetamisega, siis ei pruugi

kõik mõisted ja tehnilised

detailid olla üheselt

mõistetavad ja

kasutatavad.

11. Eelnõu § 29 sätestab, et vaide

lahendab rakendusüksus, välja

arvatud toetuse taotluse

rahuldamise või rahuldamata

jätmise otsuse kohta esitatud

vaide, mille lahendab

rakendusasutus. Juhime

tähelepanu ÜSS-i § 32 lõikele 3,

mis sätestab, et rakendusasutus

saab olla ainult toetuse

taotlemisega seotud vaide

lahendaja. Oleme saanud RTK-lt

ka vastavasisulise tähelepaneku,

kuid üheselt ei ole selge, mida

seadusandja on selle sättega

mõelnud. Kui lähtuda sätte

otsetõlgendusest, tuleks öelda, et

toetuse taotlemisega seotud

vaide lahendab rakendusasutus

ja toetuse kasutamisega seotud

vaide rakendusüksus.

Kultuuriministeerium Arvestatud.

Määruse sõnastust on

muudetud.

12. § 4 lõige 6 Eesti 2035 siht on

nimetatud määruse § 4 lõikes 5.

Samuti palume lisada loetellu

Sotsiaalministeerium Arvestatud.

36

EE2035 näitaja, millega

jälgitakse panust võrdsete

võimaluste edendamisse. Palume

muuta § 4 lõike 6 sõnastust

järgmiselt: „(6) Strateegia „Eesti

2035” aluspõhimõtete hoidmist

ja käesoleva määruse § 4 lõikes

5 nimetatud sihi saavutamist,

tasakaalustatud regionaalset

arengut, soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid

võimalusi, ligipääsetavust,

keskkonna- ja kliimaeesmärke

toetaval moel mõõdetakse

järgmiste näitajatega:

1) tööjõu tootlikkus osakaaluna

Euroopa Liidu keskmisest;

2) väljaspool Harju maakonda

loodud sisemajanduse

kogutoodang elaniku kohta

Euroopa Liidu keskmisest;

3) TA-tegevuse kulud

erasektoris;

4) ressursitootlikkus;

5) soolise võrdõiguslikkuse

indeks;

6) hoolivuse ja koostöömeelsuse

mõõdik;

7) ligipääsetavuse näitaja.“.

13. § 12. „Nõuded taotlusele“ lõige

2 punkt 9 § 19 lõike 1 punktis 1

kirjeldatud valikukriteeriumite

kohaselt hinnatakse projekti

mõju meetme eesmärkide,

määruse oodatavate tulemuste

ning strateegia „Eesti 2035”

aluspõhimõtete hoidmisele ja

sihtide saavutamisele. Sellest

tulenevalt peaks ka

taotlusvormis kirjeldatud info

sisaldama teavet, kuidas

projektiga panustatakse

strateegia „Eesti 2035” sihtide

saavutamisse ja aluspõhimõtete

hoidmisesse.

Teeme ettepaneku täiendada §

12. „Nõuded taotlusele“ lõike 2

punkti 9 sõnastust järgmiselt:

„9) teave, kuidas projektiga

panustatakse strateegia „Eesti

Sotsiaalministeerium Arvestatud.

37

2035” sihtide saavutamisse ja

aluspõhimõtete hoidmisesse;“

14. § 19. „Projektide hindamine,

valikukriteeriumid ja -

metoodika“ lõige 3

Ühendmääruse § 48 lõike 1

kohaselt peab projektide

valikumetoodika kooskõlastama

rakendusasutusega, kes nõustab

riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud

strateegilistesse sihtidesse ja

aluspõhimõtetesse panustamist

vastavalt oma

vastutusvaldkonnale. Üheks

selliseks ministeeriumiks on ka

Sotsiaalministeerium, kes

nõustab soolise

võrdõiguslikkuse, võrdsete

võimaluste ja ligipääsetavuse

küsimustes. Teeme ettepaneku

täiendada § 19 lõike 3 sõnastust

järgmiselt:

„(3) Rakendusüksus

kooskõlastab lõikes 2 nimetatud

valikumetoodika enne

kinnitamist Rakendusasutusega,

kes nõustab riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud

strateegilistesse sihtidesse ja

aluspõhimõtetesse panustamist

vastavalt oma

vastutusvaldkonnale ja

avalikustab selle oma kodulehel

hiljemalt taotluste vastuvõtmise

alguskuupäeval.“.

Sotsiaalministeerium Arvestatud ja selgitame.

Ühendmääruse § 48

viitega ühendmääruse § 7

lõikele 2, mis sätestab, et

avalikustada tuleb need

projektide

valikumetoodikad, mis ei

sisaldu toetuse andmise

tingimuste määruses.

Kuna käesolev määrus

sätestab nii projektide

valikukriteeriumid kui ka

metoodika ja määruse §

19 lõige 2 näeb ette, et

valikumetoodikaga

reguleeritakse projektide

valikuprotsess, siis

lähtudes ühendmäärusest

ei loo eraldiseisev

kooskõlastus täiendavat

väärtust ja on

lisabürokraatia vaates

mittevajalik. Samas

lähtudes Hea õigusloome

ja normitehnika eeskirjast

toetame igakülgsest

kaasamist ja saadame

valikumetoodika seotud

ministeeriumitele

arvamuse avaldamiseks,

lisades sellekohase lõike

ka seletuskirja.

15. Seletuskiri

Palume täiendada lk 6 viimast

lõiku ja lisada näitaja, millega

jälgitakse panust võrdsete

võimaluste edendamisse.

Teeme ettepaneku muuta

sõnastust järgmiselt:

„Lõike 6 kohaselt toetavad

projektid strateegia „Eesti 2035“

aluspõhimõtete hoidmist ja

sihtide saavutamist

tasakaalustatud regionaalset

arengut, soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid

Sotsiaalministeerium Arvestatud.

38

võimalusi, ligipääsetavust,

keskkonnaeesmärke toetaval

moel. Seda mõõdetakse

järgmiste näitajatega:

1) tööjõu tootlikkuse osakaal

EL-i keskmisest;

2) väljaspool Harju maakonda

loodud SKT elaniku kohta EL-i

keskmisest;

3) teadus- ja arendustegevuse

(edaspidi TA-tegevus) kulud

erasektoris;

4) ressursitootlikkus;

5) soolise võrdõiguslikkuse

indeks;

6) hoolivuse ja koostöömeelsuse

mõõdik

7) ligipääsetavuse näitaja.

16. Määrus eelnõu § 4 lõikes 6 on

nimetatud, et strateegia „Eesti

2035” aluspõhimõtete hoidmist

ja määruse §-is 5 nimetatud sihi

saavutamist, tasakaalustatud

regionaalset arengut, soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid

võimalusi, ligipääsetavust,

keskkonna- ja kliimaeesmärke

toetaval moel mõõdetakse

järgmiste näitajatega:

1) tööjõu tootlikkus osakaaluna

Euroopa Liidu keskmisest;

2) väljaspool Harju maakonda

loodud sisemajanduse

kogutoodang elaniku kohta

Euroopa Liidu keskmisest;

3) TA-tegevuse kulud

erasektoris;

4) ressursitootlikkus;

5) soolise võrdõiguslikkuse

indeks;

6) ligipääsetavuse näitaja.

Praegu pole nimekirjas ühtegi

kliimaeesmärkide saavutamist

toetavat strateegia „Eesti 2035“

mõõdikut. Soovitame lisada

mõõdiku „kasvuhoonegaaside

netoheide CO2

ekvivalenttonnides.“

Keskkonna-

ministeerium Arvestatud.

39

17. Seletuskirja peatükis 5

kirjeldatakse, kuidas hinnatakse

projekti mõju strateegia „Eesti

2035” aluspõhimõtete

hoidmisele ja sihtide

saavutamisele. Muuhulgas

nimetatakse, et panust kliima ja

keskkonna hoidmisse hinnatakse

järgmiste mõõdikutega:

1) ressursitootlikkus;

2) kasvuhoonegaaside netoheide

CO2 ekvivalenttonnides;

3) taastuvenergia osakaal

energia summaarses

lõpptarbimises;

4) ringleva materjali määr;

5) keskkonnatrendide indeks.

See nimekiri mõõdikutest ei lähe

kokku määruse eelnõu § 4 lõikes

6 nimetatud mõõdikutega.

Määruse eelnõu § 4 lõikes 6 on

nimetatud, et tegevused

panustavad vaid ühe

keskkonnamõõdiku

„ressursitootlikkus“

saavutamisse. Sel juhul peaks

projekti mõju strateegia „Eesti

2035” aluspõhimõtete

hoidmisele ja sihtide

saavutamisele hindamisel

arvestama vaid panust

mõõdikusse „ressursitootlikkus“.

Meie ettepanek on lisada

määruse eelnõu § 4 lõike 6

nimekirja mõõdik

„kasvuhoonegaaside netoheide

CO2 ekvivalenttonnides“ ning

arvestada seda ühtlasi projekti

panuse hindamisel strateegia

„Eesti 2035“ aluspõhimõtete

hoidmisele ja sihtide

saavutamisele.

Keskkonna-

ministeerium

Arvestatud. Määruse § 4

lõikesse 6 lisati täiendav

punkt, millega

sätestatakse, et „Eesti

2035” aluspõhimõtete

hoidmist ja sihtide

saavutamist hinnatakse ka

mõõdikuga ‒

kasvuhoonegaaside

netoheide CO2

ekvivalenttonnides.

Määruse peatükk 5 § 19

kirjeldab taotluste

hindamist. Täpsemalt

kirjeldab § 19 lõike 1

punkt 1 projektide

valikukriteeriume.

Näiteks kliima ja

keskkonna hoidmisse

hinnatakse järgmiste

mõõdikutega:

1) ressursitootlikkus;

2) kasvuhoonegaaside

netoheide CO2

ekvivalenttonnides;

Toetusmeetmest

rahastatakse erineva

valdkondade ettevõtjate

väga erinevaid tegevuste

projekte. Lisaks on

projektide tegevuste

eelarved väga erinevates

mahtudes, ulatudes

sadadest tuhandetest

kümnete miljoniteni.

Seega annab projektide

hindamine erinevate

kliima- ja keskkonna

mõõdikutega võimaluse

erinevate kliima- ja

kesskonna mõjude

saavutamiseks ja

hindamiseks.

18. Eelnõu § 8 lg 12 on vastuolus

ÜM § 17 p-ga 4. Kõik kulud

peavad olema tasutud

Riigi Tugiteenuste

Keskus Selgitame.

Ühendmääruse § 17 punkt

4 näeb ette, et

40

pangaülekandega, kuid projektis

abikõlbliku kulu arvestamise

aluseks võib kasutada

raamatupidamise

amortisatsiooniarvestuse

metoodikat. Palun jätta välja

tekst: "välja arvatud lõike 1

punktis 3 nimetatud vahendite ja

seadmete kasutamise kulu, mida

arvutatakse

amortisatsiooniarvestuse järgi".

abikõlbmatud kulud on

mitterahalised kulud,

sealhulgas vara

amortisatsioon. Käesoleva

määruse § 8 lõige 12

alusel ei ole

amortisatsioon abikõlblik

kulu, vaid projekti

elluviimiseks vajalikke ja

projekti perioodil soetatud

vahendite ja seadmete

kasutamisega kaasnevad

kulud, mida arvutatakse

amortisatsiooniarvestuse

alusel. Teisisõnu

eraldiseisva kuluna ei ole

amortisatsioonikulu

abikõlblik. Vastavalt

üldise grupierandi

määruse artiklile 25, mis

sätestab TA projektidele

antava abi tingimused, on

vahendite ja seadmete

abikõlblikud sel määral ja

sellisel ajavahemikul, mil

neid kasutatakse projekti

jaoks. Teisisõnu kui TA

projekti elluviimiseks

peab kasutama TA

seadmeid, siis kogu

seadme maksumust ei saa

toetusega hüvitada.

Hüvitatakse vaid see osa,

mida kasutatakse projekti

elluviimiseks.

Tavapäraselt on seadmete

kasutusiga pikem kui

projekti kestus.

19. Eelnõus § 8 lg 13 on punktid 1 ja

2. Juhime tähelepanu, et lõige 14

eest on ära jäänud sulg, palun

lisada.

Riigi Tugiteenuste

Keskus Arvestatud.

20. Eelnõu § 8 lg 14 ja § 8 lg 15 on

kasutatud mõistet

mitteabikõlblik kulu. See on

eelmise perioodi mõiste. 2021-

27 perioodil kasutatakse mõistet

abikõlbmatu kulu. Palun

korrigeerida.

Riigi Tugiteenuste

Keskus Arvestatud.

41

21. Eelnõu § 11 sätestatakse nõuded

taotlejale ja partnerile, kuid

lõikes 2 kirjeldatakse toetatavate

tegevuste piiranguid. Seega

palun kontrollida, et sätte sisu ja

pealkiri oleksid omavahel

kooskõlas ja siduda eelnimetatud

lõige eelnõu §-ga 7.

Ettepanek on sõnastada eelnõu §

11 lg 2 punktis 2 toodud

biomassi energeetilise

kasutusega seotud projekti puhul

tingimus eelnõu §-s 7 eraldi

lõikena, millele peab projekt

vastama. Praeguses sõnastuses

on toodud välistus, mis tähendab

rahastusotsusele eelnevat

kontrollimist kas biomassi

kasutatakse jätkusuutlikult. Selle

tõendamine peaks aga olema osa

projekti elluviimise tegevustest.

Ettepanek sõnastada järgmiselt

§-s 7 eraldi lõikena: „Biomassi

energeetilise kasutusega seotud

tegevused peavad vastama

energiamajanduse korralduse

seaduse § 323 toodud

tingimustele.“

Riigi Tugiteenuste

Keskus Arvestatud.

Eelnõu § 11 lõige 2

sätestatud tingimused on

ümber paigutatud määruse

§ 1 lõikesse 3.

22. Eelnõu § 11 lg 2 punktis 1 puhul

on ettepanek vastav punkt

eemaldada ning välja jätta

tingimusena maagaasiga seotud

projektide toetamine erandina,

kuivõrd Õiglase Ülemineku

Fondi määruse (EL) 2021/1056

artikkel 9 kehtestab tervikliku

välistus tegevustele, mis on

seotud fossiilsete kütuste

kasutamisega.

Riigi Tugiteenuste

Keskus Arvestatud.

23. Eelnõu § 12 lg 2 p 11 ja § 24 lg

2 tulenevalt ühissätete määruse

artikli 65 lõikest 1 algab kestuse

nõude arvestamine projekti

lõppmaksest arvates. Palun

korrigeerida.

Riigi Tugiteenuste

Keskus Arvestatud.

24. Eelnõu § 12 lg 3 tuleb sõnastust

täpsustada järgmiselt: Lõikes 2

punktis 15 nimetatud „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõttele

Riigi Tugiteenuste

Keskus Arvestatud.

42

vastavuse hinnangu koostamisel

lähtub taotleja rakendusüksuse

kodulehel avaldatud juhendist,

mis põhineb Euroopa Komisjoni

teatisel 2021/C 58/01

"Tehnilised suunised põhimõtte

„ei kahjusta oluliselt“

kohaldamise kohta taaste- ja

vastupidavusrahastu puhul"

(ELT C 58, 18.2.2021, lk. 1–30).

Mitteametlikus

kooskõlastamises on tehtud

varasemalt ettepanek, et hinnata

tuleks milliste toetatavate

tegevuste puhul on vaja läbi viia

"ei kahjusta oluliselt" hindamine

ning millisel juhul piisaks

taotleja poolsest kinnitusest, et

tema tegevus vastab ja arvestab

"ei kahjusta oluliselt"

põhimõttega.

Praegusel juhul ei ole erisust

tekitatud ning hindamist vajavad

tulenevalt eelnõu § 12 lg 2

punktis 15 tooduna kõik

toetavad tegevused. Uuringud,

mille puhul ei ole veel

lõpptulemus teada, peaksid

kinnitama, et uuringut läbi viies

arvestatakse "ei kahjusta

oluliselt" põhimõttega ning

tööstuslikul tasemel

elluviidavate projektide puhul on

vajalik läbi viia "ei kahjusta

oluliselt" hindamine. Ettepanek

on lisada vastav täpsustus eraldi

lõikena eelnõu §-i 12

25. Eelnõu § 12 lg 1 punktis 16 on

sätestatud kohustus

kliimakindluse hindamiseks.

Mitteametlikus

kooskõlastusringis on tehtud

varasemalt ettepanek täiendada §

12 lg 2 punktis 16 toodud

kliimakindluse tagamist viitega

taristuinvesteeringutele.

Praegune viide seda ei sisalda.

Seletuskirja tuleks lisada, et

taristu mõiste on defineeritud

kliimakindluse tagamise

Riigi Tugiteenuste

Keskus Arvestatud.

43

tehnilistes suunistes perioodi

2021-2027 kohta. Eelkõige

puudutab see toetatavatest

tegevustest piloottaristut ja

sellega seotud võrgutaristut.

Ettepanek sõnastada § 12 lg 2 p

16 järgmiselt: hinnang

kliimakindluse tagamise kohta

taristuinvesteeringutel, mille

kestvus on vähemalt 5 aastat.

26. Eelnõu § 15 kuidas toimub

taotlejate eelnõustamisest

teavitamine? Kuidas taotleja

teada saab, kuhu

eelnõustamiseks projektiplaan

esitada tuleb?

Taotlejate ja toetuse saajate

seisukohalt oleks selgem, kui

ühendmääruse asjakohastele §-

idele oleks viidatud ka eelnõu

tekstis, mitte ainult üldise

viitena. Näiteks hetkel võib

taotlejale jääda ekslik mulje, et

tema nõuetele vastavust

kontrollitakse ainult § 11

nimetatud kolme lõike alusel.

Tegelikult tuleneb

ühendmääruse § 3 lõikest 2 terve

rida täiendavaid tingimusi.

Riigi Tugiteenuste

Keskus Selgitame.

Eelnõustamine on

detailselt lahti seletatud

Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse

veebilehel. Sealjuures on

toodud info. Vastavalt

eelnõu §-le 15, selgitab

rakendusüksus

eelnõustamise käigus nii

sisulisi kui ka vormilisi

taotlemise nõudeid,

sealhulgas ka

ühendmääruse § 3 lõikes

2 toodud tingimusi, mis

kirjeldavad nõudeid

taotlejale ja partnerile.

27. Palun lisada eelnõu § 24 alla

viide: "Toetuse saaja peab täitma

ühendmääruse §-des 10 ja 11

sätestatud kohustusi."

Riigi Tugiteenuste

Keskus Arvestatud.

28. Eelnõu § 26 lg 3 tuleks esitada

teave ka tegevuse vastavuse

kohta "ei kahjusta oluliselt"

põhimõttele ning

taristuinvesteeringute korral,

mille kestvus on vähemalt viis

aastat, ka teave kliimakindluse

tagamise tulemuste kohta.

Riigi Tugiteenuste

Keskus Arvestatud.

29. Palun lisada §-i 27 tagasi lõige:

"Toetuse maksete tegemisel

lähtutakse ühendmääruse §-dest

24-26".

Riigi Tugiteenuste

Keskus Arvestatud.

30. Eelnõu § 27 lg 2 on vastuolu

ÜM § 17 p-ga 4. Palun jätta

välja tekst: "välja arvatud § 8

lõike 1 punktis 3 nimetatud

vahendite ja seadmete

Riigi Tugiteenuste

Keskus Arvestatud.

44

kasutuskulud, mida arvutatakse

amortisatsiooniarvestuse kaudu".

31. Seletuskirja lk 8 on selgitus §-le

8: "Kõik kulud, välja arvatud

rakendusuuringu, tootearenduse

ja teostatavusuuringu

läbiviimiseks vajaminevate

vahendite ja seadmete

kasutamiskulud, peavad olema

tasutud pangaülekandega".

Siin on vastuolu ÜM § 17 p 4,

kus kehtestatakse, et

mitterahalised kulud on

abikõlbmatud. Kõik kulud

peavad olema tasutud

pangaülekandega, kuid projektis

abikõlbliku kulu arvestamise

aluseks võib kasutada

raamatupidamise

amortisatsiooniarvestuse

metoodikat. Palun korrigeerida

seletuskirja.

Riigi Tugiteenuste

Keskus

Arvestatud. Vt. punkt

18.

32. Seletuskirja lk 23 selgitatakse §

27 lg 2, palun samal põhjusel,

mis eelmises punktis jätta välja

lause: "See nõue ei kehti § 7 lg 2

punktis 3 nimetatud seadmete

kasutuskulu kohta".

Riigi Tugiteenuste

Keskus Vt. eelmist punkti.

33. Seletuskirja § 1 juures on

toodud, et toetust saab taotleda

Eesti majanduse tegevusalade

klassifikaatori alusel

mäetööstuse, töötleva tööstuse,

elektrienergia, gaasi, auru ja

konditsioneeritud õhuga

varustamise, veevarustuse,

kanalisatsiooni ning jäätme- ja

saastekäitluse projektidele.

Seega on toetus suunatud

energeetika ja tööstuse

valdkonna projektidele. Palume

lisada kindlasti ka viide

välistatavatele tegevustele.

Praegu on toodud viide Õiglase

Ülemineku Fondi (edaspidi ÕÜF

määrus) (EL) määruse

2021/1056 välistustele §-s 2

riigiabi sättes. See pole sisuliselt

õige koht välistuste tegemiseks.

Riigi Tugiteenuste

Keskus Arvestatud.

45

Kaaluda kas lisada §-i 1

täiendusena või siis lisada §-i 7

juurde vastav viide.

34. Palun lisada seletuskirja § 24

toetuse saaja kohustuste alla

lisaks viide teavitamisnõuetele:

„Toetuse saaja on kohustatud

täitma teavitamisnõudeid

vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.

mai 2022. a määruses nr 54

„Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse

teavitamine“ sätestatud

nõuetele.“

Riigi Tugiteenuste

Keskus Arvestatud.

35. Seletuskirja tuleks lisada, et

teave tuleks esitada lõpparuande

vormil ning tegemist on toetuse

saaja selgitusega projekti

tulemuste vastavuse kohta "ei

kahjusta oluliselt" põhimõttele ja

kliimakindluse tagamisega

arvestamise kohta.

Riigi Tugiteenuste

Keskus Arvestatud.

36. Antud meetme projektides on

VTA koos riigiabiga, mistõttu ei

ole ka lihtsustatud kulusid

kasutatud. Palun antud selgitus

lisada ka seletuskirja.

Riigi Tugiteenuste

Keskus Arvestatud.

37. Paragrahv 1 lõige 1: viidata

tuleb poliitikaeesmärgile

„Õiglane üleminek“, seega tuleb

sõna „prioriteet“ asendada

sõnaga „poliitikaeesmärk“ õiges

käändes. Tegevussuunale ei ole

vaja viidata, palun viide

eemaldada. Lõige tuleb

sõnastada järgmiselt:

Määrusega sätestatakse

ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1

punktis 1 nimetatud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava perioodiks 2021–

2027” poliitikaeesmärgi

„Õiglane üleminek” erieesmärgi

„Võimaldada piirkondadel ja

inimestel tegeleda liidu 2030.

aasta energia- ja

kliimaeesmärkide saavutamise ja

Pariisi kokkuleppe alusel 2050.

Rahandusministeerium Arvestatud.

46

aastaks liidu kliimaneutraalsele

majandusele ülemineku

sotsiaalsete, tööhõivealaste,

majanduslike ja

keskkonnamõjudega” meetme nr

21.6.1.2 „Ida-Viru ettevõtjate

teadmusmahukate tegevuste

toetus” sekkumise „Ida-Viru

ettevõtjate teadmusmahukate

tegevuste toetus” elluviimiseks

toetuse andmise ja kasutamise

tingimused ja kord.

38. Paragrahv 1 lõige 2: palume

välistatud EMTAK koodide

loetelu viia kooskõlla Ida-Viru

ettevõtluse investeeringute

toetusega, sh välistada lisaks

mainitule jagu 19, 2893, 35111.

Palume kaaluda võimalust lisada

loetellu jagu E osa 383

(materjalide taaskasutusele

võtmine).

Rahandusministeerium Osaliselt arvestatud.

 EMTAK 19 (Koksi ja

puhastatud

naftatoodete

tootmine) – võtame

välja;

 EMTAK 2893

(Toiduaine-, joogi- ja

tubakatööstusmasinate

tootmine) – jääb

toetatavaks

valdkonnaks;

 EMTAK 35111

(Elektrienergia

tootmine

mittetaastuvast

energiaallikast) –

võtame välja;

EMTAK jagu E on ilma

välistuseta, sh osa 383

(materjalide

taaskasutusele võtmine)

määrusega lubatud

valdkond.

39. Paragrahv 1 lõige 2: punktides 2,

3 ja 4 tuleb pärast mõttekriipsu

lisada tühik (nt „veevarustus,

kanalisatsioon, jäätme- ja

saastekäitlus – jagu E“).

Rahandusministeerium Arvestatud.

40. Paragrahv 3 punkt 1: juhime

tähelepanu, et 09.03.2023 kiitis

Euroopa Komisjon heaks

komisjoni määruse (EL) nr

651/2014 (üldine grupierandi

Rahandusministeerium Arvestatud. Muudame

mõiste sõnastustust

vastavalt kehtima

hakkava üldise

grupierandi määrusega.

47

määrus) muudatused, mistõttu

muutub vähesel määral

alginvesteeringu definitsioon

(üldise grupierandi määruse

artikkel 2 punkt 49). Hetkel pole

heakskiidetud muudatused

komisjoni poolt veel vastu

võetud ega ka jõustunud.

41. Paragrahv 3 punktid 7 ja 13:

eelmine kommentaar kehtib ka

siin (rakendusuuringu

definitsioon vastavalt üldise

grupierandi määruse artikkel 2

punktile 85 ja tootearenduse

definitsioon vastavalt sama

määruse artikkel 2 punktile 86).

Rahandusministeerium Arvestatud. Muudame

mõiste sõnastustust

vastavalt kehtima

hakkava üldise

grupierandi määrusega.

42. Paragrahv 3 punkt 11: palun teha

kirjaparandus sõnas „teadus- ja

arendusasutus“ (puuduv tühik) ja

„TA-asutus“ (mõttekriipsu

asemele sidekriips).

Rahandusministeerium Arvestatud.

43. Paragrahv 3 punkt 14: seoses

eelnimetatud üldise grupierandi

määruse muudatustega

tühistatakse üldise grupierandi

määruse artikkel 2 punkt 89

(turutingimused), kuid sama

definitsioon tuuakse üldise

grupierandi määruse artikkel 2

punktis 39a.

Rahandusministeerium Arvestatud. Muudame

mõiste sõnastustust

vastavalt kehtima

hakkava üldise

grupierandi määrusega.

44. Paragrahv 4 lõige 6: nimetatud

näitajaid ei mõõdeta, seega tuleb

sõna „mõõdetakse“ asendada

sõnaga „hinnatakse“.

Rahandusministeerium Arvestatud.

45. Paragrahv 7 lõige 6: selguse

huvides palume defineerida

„sama või sarnane tegevusala“

vastavalt üldise grupierandi

määruse muudatuste artikkel 2

punktile 50 või viidata üldise

grupierandi määruse vastavalt

sättele. Näiteks on teistes

meetmetes kasutatud sellist

sõnastust: „Suurettevõtja puhul

on abikõlblikud vaid üldise

Rahandusministeerium Arvestatud.

48

grupierandi määruse artikli 2

punktis 51 nimetatud

investeeringud materiaalsesse

või immateriaalsesse varasse

seoses uut majandustegevust

soodustava alginvesteeringuga,

mille puhul peab uuel

majandustegevusel olema

olemasolevast tegevusest erinev

justiitsministri 28. detsembri

2005. a määruse nr 59 „Kohtule

dokumentide esitamise kord“

lisas 16 sätestatud neljakohaline

Eesti majanduse tegevusalade

klassifikaatori kood“.

46. Paragrahv 8 lõige 6: pärast sõna

„VKE“ tuleks lisada viide üldise

grupierandi määruse artikli 2

punkti 49 alapunktile b, kuna

VKEde puhul on tingimused vara

soetamiseks (et see

kvalifitseeruks

alginvesteeringuna) erinevad

suurettevõtjale kehtivatest

tingimustest (üldise grupierandi

määruse artikkel 2 punkti 51

alapunkt b).

Rahandusministeerium Arvestatud.

47. Paragrahv 11 lõige 2: palume

kaaluda lõike üleviimist

paragrahvi 1 „Reguleerimisala“.

Rahandusministeerium Arvestatud.

48. Paragrahv 12 lõige 2: palume

lisada punkt, et taotleja esitab

taotluses üldise grupierandi

määruse artikkel 6 lõikes 2

nimetatud andmed. Andmete

esitamine on vajalik selleks, et

toetusel oleks ergutav mõju – see

on riigiabi andmise üks

tingimustest.

Rahandusministeerium Arvestatud.

49. Paragrahv 12 lõige 2: palun

asendada sõnas „TA-tegevus“

mõttekriips sidekriipsuga.

Rahandusministeerium Arvestatud.

50. Paragrahv 17 lõige 2: juhime

tähelepanu, et lõike eest on ära

jäänud sulg, palume parandada.

Rahandusministeerium Arvestatud.

49

51. Paragrahv 19 lõige 1: lõikesse

tuleb lisada viide, et projektide

valikul lähtutakse ühendmääruse

paragrahvist 7.

Rahandusministeerium Mittearvestatud.

Määruse § 1 lõige 5

sätestab, et taotluse

menetlemine viiakse läbi

ühendmääruses toodud

tingimuste alusel. Seega

siin täiendav viide

ühendmäärusele pole

vajalik.

52. Paragrahv 19 lõige 1 punkt 1:

punkt tuleb viia kooskõlla

ühendmääruse paragrahviga 7.

Täiendada tuleb punkti 1

sõnastust, et tagada vastavus

järgmise valikukriteeriumiga:

projekti kooskõla valdkondlike

arengukavadega, mõju

rakenduskava erieesmärgi ja

meetme eesmärkide

saavutamisele.

Rahandusministeerium Arvestatud.

53. Paragrahv 19 lõige 1 punktid 2 ja

3:punkt 2 kirjeldab

valikukriteeriumeid „Projekti

põhjendatus ja projekti

kuluefektiivsus“. Samas on

täpsustatud, et kriteeriumi

raames hinnatakse ka „taotleja ja

partnerite võimekust äriplaan

ellu viia ja projekti tulemusi

äriliselt rakendada“. Punkt 3

kirjeldab „Taotleja võimekust“.

Palume kaaluda, kas

valikukriteeriumite selguse

huvides oleks mõistlik kõiki

„taotleja võimekuse“ hindamise

aspekte kirjeldada antud

valikukriteeriumi juures ning

liita viidatud osa punktist 2

punktiga 3.

Rahandusministeerium Osaliselt arvestatud.

Meetme eesmärk on

mitmekesistada

ettevõtjate

teadmusmahukate

tegevuste tulemusel Ida-

Virumaa majandust ja

luua seeläbi piirkonda

kõrgelisandväärtusega

töökohti ja kasvatada

kohalikke ettevõtjate

konkurentsivõimet.

Sellest lähtudes peab

projekti olema nii

majanduslikult kui ka

tehnoloogiliselt

põhjendatud ning toetust

saav ettevõtja peab olema

ühelt poolt piisavalt

võimekas, et projekt

tehnoloogiliselt ellu viia.

Teisalt peab taotlejal

olema ka majanduslik

võimekus projekti

tulemuste äriliseks

rakendamiseks ja seeläbi

näiteks töökohtade

loomiseks. Seega

50

muudame

valikukriteeriumite

sõnastust, nii et

valikukriteeriumiga 2

hinnatakse projekti

majanduslik põhjendatust

ja taotleja võimekust

projekti tulemusi meetme

eesmärkide täitmiseks

rakendada ning

valikukriteeriumiga 3

hinnatakse projekti

tehnoloogilist

põhjendatust, taotleja

võimekust projekti

tehnoloogiliselt ellu viia

ja projekti

kuluefektiivsust.

54. Paragrahv 19 lõige 3: lõige tuleb

viia vastavusse ühendmääruse

paragrahvi 48 lõikega 1.

Rahandusministeerium Arvestatud ja selgitame.

Ühendmääruse § 48

viitega ühendmääruse § 7

lõikele 2, mis sätestab, et

avalikustada tuleb need

projektide

valikumetoodikad, mis ei

sisaldu toetuse andmise

tingimuste määruses.

Kuna käesolev määrus

sätestab nii projektide

valikukriteeriumid kui ka

metoodika ja määruse §

19 lõige 2 näeb ette, et

valikumetoodikaga

reguleeritakse projektide

valikuprotsess, siis

lähtudes ühendmäärusest

ei loo lisanduv

kooskõlastus täiendavat

väärtust ja on

lisabürokraatia vaates

mittevajalik. Samas

lähtudes Hea õigusloome

ja normitehnika eeskirjast

toetame igakülgsest

kaasamist ja saadame

valikumetoodika seotud

ministeeriumitele

arvamuse avaldamiseks,

51

lisades sellekohase lõike

ka seletuskirja.

55. Paragrahv 25 lõige 2 punkt 2:

juhime tähelepanu, et vastavalt

komisjoni IPCEI teatise punktile

48 on IPCEI projekti puhul

läbipaistvuse tagamiseks vajalik

avaldada muu hulgas ka üksikabi

andmiseks vastu võetud otsus või

link sellele. Eesti puhul tuleks

nimetatud otsus avaldada riigiabi

ja vähese tähtsusega abi registris.

Rahandusministeerium Arvestatud.

56. Paragrahv 25 lõige 2 punkt 4:

selguse huvides palume lisada

pärast teksti „kümme aastat“

teksti „meetme raames

viimasest“ („… kümme aastat

meetme raames taotluse

rahuldamise otsusest arvates.“).

Rahandusministeerium Arvestatud.

57. Määruse eelnõule tehtud

kommentaaride osas tuleb tagada

kooskõla seletuskirjaga.

Rahandusministeerium Arvestatud.

58. Enne eelnõu allkirjastamist tuleb

lisada seletuskirja

sissejuhatavasse osasse (pärast

tabelit 1) info käesoleva meetme

Haridus- ja Teadusministeeriumi

ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

osade vahelisest "rollijaotusest".

Palume info esitada tabeli kujul

koostöös HTMiga, tuues selgelt

välja mõlema meetme sihitud

TRL tasemed, toetatavate

tegevuste põhimõttelised

erinevused, toetatavate

projektide tulemusena tekkiva

intellektuaalomandi kuuluvust

jm „defineerivad“ aspektid, mis

aitavad mõista meetme kahe osa

sarnasusi ja erinevusi. Identne

märkus tehakse ka HTMile

teadmusmahukuse eelnõu kohta.

Rahandusministeerium Arvestatud.

59. Lk 3 on toodud meetme EL

toetuse eelarve. Palume

seletuskirja täpsustada ja lisada

Rahandusministeerium Selgitame. Määrusega

jagataval toetusel puudub

riiklik kaasfinantseering.

52

info riikliku kaasfinantseeringu

kohta.

Toetusega

kaasrahastavate

projektide eelarve jaotub

kaheks:

1. EL toetus;

2. Ettevõtja

omafinantseering.

60. Juhime tähelepanu, et hetkel on

kogu meetme eelarve summa

planeeritud RESi raames

aastatele 2023-2026. Eelnõu

paragrahvi 9 lõige 2 punkti 2

järgi on abikõlblikkuse periood

kuni 31. oktoober 2029. Seega

peab ilmselt järgmises RES/RE

protsessis eelarve planeeringu

üle kontrollima.

Rahandusministeerium Võtame teadmiseks

61. Lk 3 on kirjas: „Eelnõu juriidilise

ekspertiisi tegi õigusosakonna

õigusnõunik Gerly Lootus

([email protected], 639

7652)“. Palun kontrollida

meiliaadressi.

Rahandusministeerium Arvestatud.

62. Lk 7 selgitatakse tabeli 2 järel

sekkumise tulemusnäitaja

„toetatavates ettevõtetes loodud

töökohad“ sihttaseme arvutamise

aluseid. Soovitame teksti

täiendada selgitusega, et

sihttaseme arvutus on

indikatiivne ja sõltub otseselt

rajatava piloottaristu arvust – kui

taotlusvoorudes soovitakse

rajada vähem piloottaristuid, siis

võib jääda loodavate töökohtade

arv väiksemaks.

Rahandusministeerium Arvestatud.

63. Lk 8 on välja toodud

toetusmeetme spetsiifilised

näitajad, millega hinnatakse

toetusmeetme laiemat mõju

teadmusmahuka ettevõtluse

kasvule Ida-Virumaal.

Soovitame selguse mõttes

seletuskirjas täpsustada, milline

asutus nende näitajate seire ja

mõju hindamisega tegeleb ning

kas need lisatakse ka

Rahandusministeerium Selgitame.

Toetusmeetme spetsiifilisi

näitajate infoallikad ja

kogumise metoodika on

ära toodud seletuskirja

Tabelis 3.

Rakendusüksuse

kogutavad indikaatorid

lisatakse SFOSi.

Rakendusüksuse

kogutavaid indikaatoreid

53

struktuuritoetuse registrisse ja

mõõdetakse projektipõhiselt või

seiratakse neid eraldiseisvalt

projektide üleselt.

seiratakse

projektipõhiselt. Eurostati

ja Eesti Statistikaameti

andmeid kogutakse

projektide üleselt.

Nimetatud indikaatorid ja

nende täitmisega seotud

saadud infot kasutab

rakendusasutus meetme

mõjude hindamisel ja

järgmiste sarnaste

meetmete väljatöötamisel.

64. Lk 19 on teksti 2. lõigus jäänud

lause poolikuks: „Projektijärgselt

koostab toetuse saaja“. Teksti

tuleb täiendada.

Rahandusministeerium Arvestatud.

65. Eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt on

toetuse miinimumsumma ühe

projekti kohta 100 000 eurot.

Kaubanduskoda soovib juhtida

tähelepanu asjaolule, et tegemist

on kõrge alammääraga, mis võib

endaga kaasa tuua olukorra, kus

väiksemamahulised projektid

võivad toetusmeetmest kõrvale

jääda. Mõistame, et sellega on

ilmselt soovitud vältida väikeste

projektide menetlemisele ressursi

kulutamist, kuid siiski võivad

seetõttu jääda väiksemad

projektid toetusmeetmest

kõrvale.

Kaubanduskoda on seisukohal, et

toetuse miinimumsumma ühe

projekti kohta võiks olla 50 000

eurot.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Selgitame. ÕÜFist on

Ida-Virumaa ettevõtluse

toetuseks välja töötatud

või väljatöötamisel

erinevad meetmed, mis

üksteist täiendades

moodustavad terviku.

Väikeste projektide, mida

viivad ellu väike- ja

keskmise suurusega

ettevõtted, toetamiseks on

sel suvel avanemisel Ida-

Viru ettevõtjate

teadmusmahukate

tegevuste toetus

(edaspidi: VKE toetus).

Nimetatud toetus on muu

hulgas mõeldud ettevõtja

uute toodete ja teenuste

arendamiseks ja

olemasolevate toodete ja

teenuste täiendamiseks.

Lisaks on toetusmeetmest

toetatavad ka toote- ja

teenusearendust toetavad

tegevused, sh toodete ja

teenustega seotud

protsesside arendus,

immateriaalse vara

soetamine,

intellektuaalomandi

54

esmakaitse. Teisisõnu

võimaldab VKE toetuse

viia läbi nii

arendustegevust kui

sellele eelnevaid tegevusi.

VKE toetus jääb

vahemikku 30 000 kuni

500 000. Võttes arvesse

eelnevat, puudub vajadus

kahe sarnase toetuse järgi.

66. Eelnõu seletuskirja § 4 kohaselt

on toetusmeetme Euroopa Liidu

toetuse eelarve 25 000 000 eurot

ja ühe projekti maksimaalne

toetussumma on 5 000 000 eurot.

Kaubanduskoda soovib rõhutada,

et toetusmeetmed on jaotatud

ebaproportsionaalselt, kuna

näiteks väikeettevõtluse toetus

on kõigest 15 mln €.

Kaubanduskoda on seisukohal, et

väikeettevõtluse toetus on

ebaproportsionaalselt väike

võrreldes teiste

toetusmeetmetega ning

arvestades õiglase ülemineku

meetmestiku eesmärki, milleks

on aidata ümber korraldada ja

mitmekesistada Ida-Viru

piirkonna majandust ja tööjõudu.

Kaubanduskoda on seisukohal, et

väikeettevõtluse toetuse maht on

ebaproportsionaalselt väike

võrreldes Ida-Viru ettevõtjate

teadmusmahukate tegevuste

toetusega, arvestades õiglase

ülemineku meetmestiku

eesmärki.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

Selgitame. Jagame Eesti

Kaubandus-Tööstuskoja

muret. Ja oleme

Rahandusministeeriumile

teinud ettepaneku VKE

toetuse eelarve

suurendamiseks, et

nimetatud probleemi

lahendada.

Samas on suure mõjuga

tehnoloogiamahukad

tegevused suure

eelarvelised tegevused.

Tulemuslik Ida-Virumaa

majanduse

mitmekesistamine koos

üleminekuga fossiilselt

majandusmudelilt nõuab,

et Ida-Virumaale tekiks

ka kõrgtehnoloogiline

tootmine. Sellest

tulenevalt suunatakse

käesoleva meetme kaudu

osa ÕÜFi vahenditest

suuremahulistesse

ettevõtjate

teadmusmahuliste

projektide toetuseks.

MÄÄRUS

19.06.2023 nr 35

Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste

toetus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega sätestatakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane

üleminek” erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia-

ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu

kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja

keskkonnamõjudega” meetme nr 21.6.1.2 „Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste

toetus” sekkumise nr 21.6.1.21 „Ida-Viru ettevõtjate ja Ida-Virusse investeerivate ettevõtjate

teadmusmahukate tegevuste toetus” elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja

kord.

(2) Määrust kohaldatakse justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule

dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator

(EMTAK)“ (edaspidi EMTAK) avaldatud järgmiste tegevusalade projektidele:

1) mäetööstus – jagu B, välja arvatud alajaod 05, 06 ja 091;

2) töötlev tööstus – jagu C, välja arvatud alajaod 102, 12, 19, 242, 243, 2446, 2452 ja 2591;

3) elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine – jagu D, välja arvatud

alajagu 35111;

4) veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus – jagu E.

(3) Määrust ei kohaldata:

1) biomassiga seotud projektidele, mis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL)

2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L

328, 21.12.2018, lk 82–209) sätestatud jätkusuutlikkuse kriteeriumile;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056, millega luuakse Õiglase

Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20) artiklis 9 sätestatud juhtudel.

2

(4) Toetuse andmise sihtpiirkond on Ida-Viru maakond.

(5) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotleja, partneri ja taotluse kohta esitatud nõuetele,

taotluse menetlemisele ja rahuldamisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks

tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele, tagasinõudmisele, aruandlusele,

toetuse saaja kohustuste kohta ja kõigele muule määruses esitatule kohaldatakse Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses toodud erisustega.

(6) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet

ja dokumente esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-

toetuse keskkond) kaudu. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette

nähtud, esitatakse digitaalselt allkirjastatud dokument elektrooniliselt.

§ 2. Riigiabi

(1) Toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi

konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses.

(2) Toetuse andmisel lähtutakse järgmistest riigiabi või vähese tähtsusega abi reguleerivatest

õigusaktidest:

1) paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevusteks antav toetus on teadus- ja

arendustegevuse (edaspidi TA-tegevus) projektidele antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL)

nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi

tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine

grupierandi määrus) artikli 25 tähenduses ning sellele kohaldatakse üldise grupierandi määruses

ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse

(EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus)

ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;

2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise

suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse

artikli 28 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-

s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;

3) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuseks antav toetus on investeeringuteks ette

nähtud regionaalabi üldise grupierandi määruse artikli 14 tähenduses ning sellele kohaldatakse

nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele

kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;

4) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuseks antav toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni

teatise „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate

projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga”

(ELT C 528, 30.12.2021, lk 10–18) (edaspidi IPCEI teatis) tähenduses;

5) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi ning

sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(3) Määrust ei kohaldata:

1) üldise grupierandi määruse alusel abi saajale, kes on üldise grupierandi määruse artikli 2

punkti 18 tähenduses raskustes olev ettevõtja;

2) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud

ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on

3

täitmata;

3) vähese tähtsusega abi saajale VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel;

4) üldise grupierandi määruse alusel toetuse saajale üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes

2–5 ja artiklis 13 kehtestatud juhtudel;

5) IPCEI teatise punktis 10 sätestatud juhtudel.

(4) Ühele ettevõtjale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese

tähtsusega abiga ei tohi kolme järjestikuse majandusaasta jooksul ületada VTA määruse artikli 3

lõikes 2 sätestatud summat.

(5) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5

sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Vähese

tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on

VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

§ 3. Terminid

Käesoleva määruse tähenduses:

1) alginvesteering on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 49 tähenduses uute toodete,

teenuste ja tehnoloogiate esmakordse tööstusliku kasutuselevõtuga seotud investeering

materiaalsesse või immateriaalsesse varasse uue ettevõtja asutamiseks, olemasoleva ettevõtja

tootmisvõimsuse suurendamiseks, ettevõtja toodangu mitmekesistamiseks toodetega, mida ei ole

veel ettevõttes toodetud, või olemasoleva ettevõtja kogu tootmisprotsessi täielikuks

ümberkorraldamiseks;

2) põhimõte „ei kahjusta oluliselt” on nõue, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17

nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;

3) IPCEI projekt on projekt, mis vastab IPCEI teatises sätestatule ja millele abi andmiseks on vaja

Euroopa Komisjoni lubavat otsust;

4) IPCEI projekti eelteatis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt Euroopa

Komisjonile esitatud projekt koos lisade ja lisateabega, et saada Euroopa Komisjonilt IPCEI teatise

alusel riigiabi andmiseks lubav otsus;

5) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2

lõikes 1 sätestatud kriteeriumitele;

6) projektiplaan on tegevuskava, mis sisaldab projektiga elluviidavaid tegevusi ja nende

oodatavaid tulemusi, uudsust ja innovaatilisust, turuanalüüsi, turundus- ja tegevusplaani, projekti

eelarvet ja selle põhjendust, projektimeeskonna kirjeldust ning ettevõtja majandusnäitajate

prognoosi;

7) rakendusuuring on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 85 tähenduses kavandatud TA-

tegevus või oluline uuring uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute

toodete, protsesside või teenuste väljatöötamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt

olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid, millel on kindlaks määratud praktiline rakendus,

ja ettevõtjast tellija, kes kasutab saadud uut teadmist ärilisel eesmärgil;

8) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud

kriteeriumitele;

9) TA-tegevus on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille eesmärk on

teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende

vastastikkuse toime kohta ning nende teadmiste rakendamine;

10) teadmusmahukas piloottaristu on taristu, mille hulka kuuluvad TA-tegevuse ja innovatsiooni

tulemusel loodud uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate esmakordseks tööstuslikuks

kasutuselevõtuks rajatavad katserajatised, näidistehased ja nende täiustamine või uuenduslikud

4

seadmed ja rajatised, mille rajamise ja rakendamisega kaasneb TA-tegevus ja innovatsioon ning

mida kasutatakse katsefaasile järgnevates etappides ja partiidena tootmise sisseseadmisel, kui ei

ole hõlmatud masstootmine ega müük;

11) teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA-asutus) on teadusorganisatsioon ja teadmisi levitav

organisatsioon või teadusasutus, kes üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 83 kohaselt on

ülikool või uurimisinstituut, tehnoloogiasiirde agentuur, innovatsioonivahendaja,

teadusuuringutele keskendunud füüsiline või virtuaalne koostööüksus, mille peamine eesmärk,

olenemata tema õiguslikust staatusest või rahastamise viisist, on sõltumatult teha alusuuringuid,

rakendusuuringuid või tootearendust või levitada õpetamise, avaldamise või teadmussiirde kaudu

laialdaselt sellise tegevuse tulemusi;

12) teostatavusuuring on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 87 kohaselt projekti

potentsiaali hindamine ja analüüs, mille eesmärk on toetada otsuste tegemise protsessi, tehes

objektiivselt ja ratsionaalselt kindlaks projekti tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud ning

selgitades välja projekti elluviimiseks vajalikud vahendid ja projekti eduväljavaated;

13) tootearendus on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 86 kohaselt uute või täiustatud

toodete, protsesside või teenuste arendamine;

14) turutingimused on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 39a kohaselt pooltevahelise

tehingu tingimused, mis ei erine nendest, mis oleksid kehtinud sõltumatute ettevõtjate vahel, ja

mille kohta puudub kokkulepe;

15) tõhus koostöö on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 90 kohaselt koostöö vähemalt

kahe sõltumatu poole vahel teadmiste või tehnoloogia vahetamiseks või ühise eesmärgi

saavutamiseks tööjaotuse abil, kus koostööd tegevad pooled määravad ühiselt koostööprojekti

valdkonna, aitavad seda ellu viia ning jagavad koostöö riske ja tulemusi;

16) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 lõikes 2

sätestatud kriteeriumitele.

§ 4. Toetuse eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse eesmärk on mitmekesistada ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste elluviimise

tulemusel Ida-Viru maakonna majandust, aidata luua piirkonda suure lisandväärtusega töökohti ja

seeläbi kasvatada Ida-Viru maakonna ettevõtjate konkurentsivõimet.

(2) Toetuse andmise tulemusena:

1) kasvab Ida-Viru maakonna ettevõtjate TA-tegevuse kulutuste osakaal, mida arvestatakse

protsendina sisemajanduse kogutoodangust;

2) kasvab Ida-Viru maakonnas TA-tegevusega tegelevate ettevõtjate arv;

3) arendavad Ida-Viru maakonna ettevõtjad või Ida-Viru maakonda toetuse toel investeerivad

ettevõtjad välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi uusi või oluliselt muudetud tehnoloogiaid,

protsesse, tooteid või teenuseid;

4) osalevad Ida-Viru maakonna ettevõtjad või Ida-Viru maakonda investeerivad ettevõtjad IPCEI

projektidega seotud väärtusahelates.

(3) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:

1) toetatavad ettevõtjad;

2) toetustega toetatavad ettevõtjad.

(4) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja järgmiste tulemusnäitajate saavutamisse:

1) toetatavates ettevõtjates loodud töökohad;

2) erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust.

(5) Toetatav projekt arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

5

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 nimetatud

horisontaalseid põhimõtteid, panustab Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) aluspõhimõtete

hoidmisesse ja strateegia „Eesti 2035“ sihi „„Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja

vastutustundlik” saavutamisse.

(6) Strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmist ja lõikes 5 nimetatud sihi saavutamist

tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust

ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse järgmiste näitajatega:

1) tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest;

2) väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest;

3) TA-tegevuse kulud erasektoris;

4) ressursitootlikkus;

5) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides;

6) soolise võrdõiguslikkuse indeks;

7) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

8) ligipääsetavuse näitaja.

§ 5. Rakendusüksus ja rakendusasutus

(1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

§ 6. Koostööprojektide riigiabi tingimused, leping ja intellektuaalomandi õiguste jagamise

põhimõtted

(1) Koostöö raames projekti elluviimise tingimused, kulude, riskide ja tulemuste jagamine,

tulemuste levitamine ning koostööprojekti tulemusena loodava intellektuaalomandi õiguste

kasutamine ja jaotamine nähakse ette koostöölepingus.

(2) Koostöölepingus määratakse TA-asutusest partnerile makstava tasu tingimused. Tasu peab

olema vähemalt võrdne partneri tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste

turutingimustega.

(3) Kui toetuse saaja ja TA-asutus viivad koostööprojekti ellu ühiselt, ei saa toetuse saaja koostöö

tingimuste tõttu TA-asutuse kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud vähemalt üks Euroopa

Komisjoni 28. oktoobri 2022. a teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava

riigiabi raamistiku” (ELT C 414, 28.10.2022, lk 1–45) (edaspidi TAI raamistik) punktis 28 toodud

tingimus.

(4) TA-asutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest makstav

tasu vastab turutingimustele, kui nimetatud tasu võimaldab TA-asutusel neist õigustest saada kogu

majandusliku tulu ja kui on täidetud vähemalt üks TAI raamistiku punktis 29 esitatud tingimus.

(5) Kui enne koostööprojekti elluviimist ei ole täpselt teada teadustöö tulemusel tekkiv

intellektuaalomandi õigus või selle turutingimustele vastav hind, tagab toetuse saaja, et lõikes 4

sätestatud tasu suurus määratakse kulupõhiselt.

6

(6) Lõikes 1 nimetatud koostöölepingus peab olema säte, mille kohaselt on pärast teadustöö

tegemist võimalik tasu suurus üle vaadata, lähtudes teadustöö tulemusel tekkinud

intellektuaalomandi õigusest ja selle turutingimustele vastavast hinnast.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 7. Toetatavad tegevused

(1) Toetatakse tegevusi, mis aitavad saavutada §-s 4 nimetatud eesmärke ja tulemusi:

1) rakendusuuring;

2) tootearendus;

3) teostatavusuuring;

4) punktides 1 või 2 nimetatud tegevusega seotud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine;

5) uue toote, teenuse või tehnoloogia esmakordseks tööstuslikuks kasutuselevõtuks vajamineva

teadmusmahuka piloottaristu rajamine;

6) IPCEI projekti elluviimine;

7) projekteerimine, infrastruktuuri arendamine, võrkudega liitumine ja selle tugitegevus.

(2) Lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevusi toetatakse üksnes koos rakendusuuringu või

tootearenduse tegemisega.

(3) Lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevusi toetatakse üksnes koos uue toote, teenuse või tehnoloogia

esmakordseks tööstuslikuks kasutuselevõtuks vajamineva teadmusmahuka piloottaristu

rajamisega.

(4) Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusi võib ellu viia tõhusa koostööna.

(5) Projekt hõlmab tõhusa koostöö, kui on täidetud üks järgmine tingimus:

1) projekti viivad ellu üksteisest sõltumatud ettevõtjad, kellest vähemalt üks on VKE, või projekt

viiakse ellu vähemalt kahes liikmesriigis või liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingus

osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna üle 70 protsendi abikõlblikest kuludest või

2) projekti viivad ellu ettevõtja ja vähemalt üks TA-asutus, kes kannab vähemalt kümme protsenti

abikõlblikest kuludest ja kellel on õigus uuringutulemusi avaldada.

(6) Teadmusmahuka piloottaristu rajamine peab vastama § 3 punktis 1 sätestatud

alginvesteeringule. Suurettevõtja puhul on abikõlblikud vaid üldise grupierandi määruse artikli 2

punktis 51 nimetatud investeeringud materiaalsesse või immateriaalsesse varasse seoses uut

majandustegevust soodustava alginvesteeringuga, mille puhul peab uuel majandustegevusel olema

olemasolevast tegevusest erinev EMTAKi kood.

(7) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende elluviimiseks kohustusi

enne taotluse esitamist rakendusüksusele, välja arvatud juhul kui abi antakse vähese tähtsusega

abina.

(8) IPCEI teatise alusel saab toetust taotleda IPCEI projektile, mille kohta on Euroopa Komisjon

teinud lubava otsuse.

(9) Kui projekti lõike 1 punktides 1–4 ja 6 sätestatud tegevuse asukoht on väljaspool Eestit, peab

tegevus vastama ühissätete määruse artikli 63 lõikele 4.

7

§ 8. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblikud on § 7 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuste elluviimise kulud:

1) projektiga seotud taotleja ja partneri töötajate personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 lõike

1 punktides 1, 4 ja 5 sätestatule;

2) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja

patentide kulud ning üksnes projekti tarbeks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste

teenuste kulud;

3) projekti abikõlblikkuse perioodil ostetud või renditud vahendite ja seadmete soetamise kulud

proportsionaalselt nende kasutusajale projektis;

4) materjali ja tarvikute kulud.

(2) Kui omandatakse lõike 1 punktis 3 nimetatud vahendeid ja seadmeid ning projektis ei kasutata

neid kogu kasutusea vältel, on seadmete kasutamise kulu arvestuse aluseks toetuse saaja

raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud amortisatsiooniarvestus, mis vastab projekti kestusele ja

mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt.

(3) Abikõlblikud on § 7 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud patentide ja

muude immateriaalsete varade, välja arvatud kaubamärgi, omandamise, valideerimise ja kaitsmise

kulud.

(4) Abikõlblikud on § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimise kulud:

1) materiaalse vara omandamise ja rentimise kulud;

2) immateriaalse vara omandamise ja rentimise kulud.

(5) Lõike 4 punktis 1 nimetatud vara seadistamise, transportimise ja transportimiseks vajaliku

veosekindlustuse kulu on abikõlblik juhul, kui see sisaldub vastava vara soetusmaksumuses.

(6) Suurettevõtjate puhul on immateriaalse vara kulud abikõlblikud ainult kuni 50 % ulatuses

alginvesteeringu kõigist abikõlblikest investeerimiskuludest.

(7) Lõikes 4 nimetatud kulud on abikõlblikud, kui omandatavat või renditavat vara ei ole varem

majandustegevuses kasutatud, välja arvatud juhul, kui vara omandab VKEst toetuse saaja üldise

grupierandi määruse artikli 2 punkti 49 alapunktis b või suurettevõtjast toetuse saaja üldise

grupierandi määruse artikli 2 punkti 51 alapunktis b sätestatud tingimustel.

(8) Lõikes 4 sätestatud rentimise kulu on abikõlblik, kui taotleja on abikõlblikkuse perioodil

kapitalirendina renditud vara kasutaja ja kohustub vara pärast rendiperioodi välja ostma.

(9) Lõikes 4 nimetatud vara puhul peab tagama ühissätete määruse artiklis 65 sätestatud kestuse

nõude suurettevõtjast toetuse saaja korral vähemalt viis ja VKEst toetuse saaja korral vähemalt

kolm aastat projekti lõppemisest ja viimase makse tegemisest alates.

(10) Abikõlblikud on § 7 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud

vastavalt IPCEI teatise lisa punktidele a–h, välja arvatud maa omandamise kulud.

(11) IPCEI teatise alusel toetust saava projekti halduskulud on abikõlblikud, kui neid arvutatakse

ühtse määra alusel otsestest personalikuludest, lähtudes IPCEI teatisest ja Euroopa Komisjoni

lubavast otsusest. Ühtse määra arvestus on projektipõhine.

(12) Kui IPCEI teatise alusel toetust saava projekti ühtne määr ei ole IPCEI teatise või Euroopa

Komisjoni lubava otsuse põhjal tuvastatav, lähtutakse nende projektide puhul ühissätete määruse

8

artikli 54 alapunkti b kohasest ühtsest määrast.

(13) Abikõlblik on üksnes pangaülekandega tasutud kulu, välja arvatud lõike 1 punktis 3 nimetatud

vahendite ja seadmete kasutamise kulu.

(14) Abikõlbmatud on tehingute kulud, mis on tehtud:

1) isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 kohaselt seotud isikud, välja arvatud juhul,

kui tehing nimetatud isikute vahel on projekti eesmärkide saavutamiseks vältimatu ega kahjusta

teiste projekti partnerite huvisid;

2) projekti partnerite vahel.

(15) Ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 2, 3, 6 ja 7 sätestatud personalikulud on abikõlbmatud.

(16) Käibemaks on abikõlbmatu kulu.

§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud kuupäevast ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, ent mitte

hiljem kui:

1) 31. detsembril 2026. aastal § 7 lõike 1 punktides 1‒4 ja 6 loetletud tegevuste puhul;

2) 31. oktoobril 2029. aastal § 7 lõike 1 punktides 5 ja 7 loetletud tegevuste puhul.

(3) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevus on abikõlblik alates IPCEI projekti eelteatise

Euroopa Komisjonile esitamise kuupäevast.

(4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 36 kuud. Paragrahvi 7 lõike 1 punktides 5 ja 7

nimetatud tegevuste puhul kestab projekti abikõlblikkuse periood kuni 60 kuud.

(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist tingimusel, et

saavutatav tulemus seondub meetme ja rahastatava projekti eesmärkidega. Pikendamise korral

võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 4 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust, kuid peab

lõppema hiljemalt lõikes 2 sätestatud kuupäevadel.

(6) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud

kuupäeva tingimusel, et projekti tegevused on ellu viidud. Toetuse saaja peab taotlema projekti

lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva, kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda projekti jätkata.

(7) Projekt lõpeb, kui rakendusüksus on lõpparuande heaks kiitnud ja toetuse saajale teinud

viimase väljamakse.

§ 10. Toetuse piirsumma ja osakaal

(1) Toetuse miinimumsumma ühe projekti kohta on 100 000 eurot ja maksimumsumma

5 000 000 eurot.

(2) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on rakendusuuringuks:

1) 70 protsenti väikeettevõtja korral;

9

2) 60 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 50 protsenti suurettevõtja korral.

(3) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on rakendusuuringuks, mis hõlmab

määruse § 7 lõikes 4 kirjeldatud tõhusat koostööd:

1) 80 protsenti väikeettevõtja korral;

2) 75 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 65 protsenti suurettevõtja korral.

(4) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on tootearenduseks:

1) 45 protsenti väikeettevõtja korral;

2) 35 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 25 protsenti suurettevõtja korral.

(5) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on tootearenduseks, mis hõlmab määruse

§ 7 lõikes 4 kirjeldatud tõhusat koostööd:

1) 60 protsenti väikeettevõtja korral;

2) 50 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 40 protsenti suurettevõtja korral.

(6) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on teostatavusuuringuks:

1) 70 protsenti väikeettevõtja korral;

2) 60 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 50 protsenti suurettevõtja korral.

(7) Kui toetust taotletakse määruse § 7 lõike 1 punktis 4 nimetatud intellektuaalomandi

esmakaitseks, on toetuse maksimaalne osakaal 50 protsenti abikõlblikest kuludest.

(8) Kui toetust taotletakse määruse § 7 lõike 1 punktides 5 ja 7 nimetatud tegevusteks, et

tööstuslikult esimest korda kasutusele võtta uus toode, teenus või tehnoloogia, on toetuse

maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:

1) 45 protsenti väikeettevõtja korral;

2) 35 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 25 protsenti suurettevõtja korral.

(9) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest IPCEI projekti elluviimiseks on IPCEI

projekti abikõlbliku kogueelarve osana esitatud riigiabi maksimumsumma osakaal, mis ei ole

rohkem kui 2/3 projekti abikõlblikust kogueelarvest ja mille Euroopa Komisjon on heaks kiitnud.

(10) Omafinantseeringu summa peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata.

3. peatükk

Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 11. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle projekt, millele toetust

taotletakse, vastab § 1 lõikes 2 loetletud EMTAK-i jagudele.

(2) Taotleja võib projekti kaasata eraõiguslikust juriidilisest isikust või TA-asutusest partneri.

(3) Taotleja ja partneri suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust ega tehtud

10

pankrotiotsust.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:

1) toetust taotletakse projektile, mida viiakse ellu või mille tulemusi rakendatakse Ida-Viru

maakonnas;

2) paragrahvi 15 kohaselt läbitud eelnõustamisel on projektiplaanile antud positiivne eelhinnang.

(2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmised andmeid, kinnitusi ja dokumente:

1) taotleja ja ettevõtjast partneri TA-tegevuse investeeringute maht, müügitulu uutest või oluliselt

muudetud tehnoloogiatest, toodetest või teenustest, ettevõtja töötajate arv ja TA-töötajate arv

taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal, toetuse taotlemise aastal ja nimetatud andmete

muutumise prognoos viiel aastal pärast projekti elluviimise lõppu;

2) üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 toodud andmed;

3) positiivse eelhinnangu saanud projektiplaan;

4) ingliskeelne projektiplaan juhul, kui eelnõustamise käigus selgus vajadus kaasata taotluse

hindamisse väliseksperte;

5) partneri kaasamise korral partneri info vorm, mille on allkirjastanud partneri esindusõiguslik

isik;

6) taotleja ja partneri kirjalik kinnitus omafinantseeringu olemasolu kohta;

7) volikiri, kui taotleja või partneri esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

8) teave selle kohta, kui taotleja on projektile või projekti mõningatele tegevustele taotlenud toetust

samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest või kohaliku omavalitsuse üksuse

vahenditest või Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest;

9) teave, kuidas projektiga panustatakse strateegia „Eesti 2035” sihtide saavutamisse ja

aluspõhimõtete hoidmisesse;

10) taotleja ja ettevõtjast partneri bilanss ja kasumiaruanne viimase kvartali seisuga;

11) dokumendid taotleja kinnistu omandi- või kasutusõiguse kohta, kui toetust taotletakse sellele

kinnistule tarnitavate seadmete ostuks, või andmed, et taotleja on sõlminud vähemalt kirjaliku

eelkokkuleppe kinnistu omanikuga kinnistu omandamiseks või rentimiseks projekti

abikõlblikkuse perioodil ja vähemalt kolmeks aastaks VKEst taotleja korral ning viieks aastaks

suurettevõtjast taotleja korral projekti lõppmakse tegemisest arvates;

12) kinnitus, et § 7 lõike 1 punktides 1–3 ja 6 loetletud tegevuste tulemusi rakendatakse Ida-Viru

maakonnas;

13) kinnitus, et § 7 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse elluviimiseks Euroopa Komisjonile

esitatud riigiabi teatis on saanud Euroopa Komisjoni heakskiidu, või kinnitus, et Euroopa

Komisjonile on esitatud IPCEI projekt eelteatis, ning kinnitus, et IPCEI projekti esmane tööstuslik

kasutuselevõtt ja sellele järgnev tootmistegevus toimub Eestis;

14) kinnitus, et § 7 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevusele toetuse taotlemisel on rakendusüksusel

õigus teha riigiabi teatise esitanud riigiasutusele päring, et saada ligipääs asjakohastele

dokumentidele;

15) hinnang, et § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevus vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“;

16) kinnitus, et § 7 lõike 1 punktides 1‒4 ja 6‒7 nimetatud tegevus vastab põhimõttele „ei kahjusta

oluliselt“;

17) kliimakindluse tagamise hinnang § 7 lõike 1 punktis 5 esitatud tegevuse kohta, mille kestus on

vähemalt viis aastat, ja nimetatud tegevuse oodatavad tulemused kliimakindluse tagamisel;

18) taotleja kinnitus, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole toimunud

ümberpaigutamist üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 61a tähenduses ettevõtjasse, kuhu

tehakse taotletud abi alusel investeering, ning et taotleja võtab kohustuse, et ümberpaigutamist ei

toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on investeering tehtud;

19) kirjeldus § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud teadmusmahuka piloottaristu rajamise ja

11

rakendamisega kaasneva TA-tegevuse ja innovatsiooni tegevuste ja finantseerimisallikate kohta.

(3) Lõike 2 punktides 15 ja 16 nimetatud tegevuse vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta

oluliselt“ koostamisel lähtub taotleja rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhendist, mis põhineb

Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“

kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul" (ELT C 58, 18.2.2021, lk. 1–30).

(4) Lõike 2 punktis 17 nimetatud kliimakindluse tagamise hinnangu koostamisel lähtutakse

rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhendist, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C

373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373,

16.9.2021, lk 1–92).

4. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 13. Taotlusvooru avamine ja taotluste vastuvõtmine

(1) Rakendusüksus kinnitab enne taotlusvooru avamist või taotluste vastuvõtu alustamist

toetatavad tegevused, rahastamise eelarve, taotluste esitamise tähtaja ning taotletava toetuse

miinimum- ja maksimumsumma, kooskõlastades need enne rakendusasutusega.

(2) Rakendusüksus teavitab taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast, peatamisest,

rahastamise eelarvest ning asjaolust, kas toetust taotletakse vooruliselt või jooksvalt, oma

kodulehel vähemalt 20 kalendripäeva enne taotlusvooru või taotluste vastuvõtmise algust.

§ 14. Eelnõustamine

(1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima eelnõustamise.

(2) Eelnõustamise käigus selgitab rakendusüksus toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu

kavandatava projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja teeb

ettepanekuid nende kõrvaldamiseks.

(3) Kui projektiplaan vastab § 4 lõikes 1 nimetatud eesmärgile ja panustab vähemalt ühe § 4

lõikes 4 nimetatud meetme tulemusnäitaja saavutamisse, annab rakendusüksus eelnõustamise

tulemusena projektiplaanile positiivse eelhinnangu. Positiivne eelhinnang ei tohi toetuse taotluse

esitamise hetkel olla vanem kui pool aastat.

(4) Projektiplaani kohta antud positiivne eelhinnang ei ole rakendusüksusele taotluse rahuldamise

otsuse tegemisel siduv.

§ 15. Eelnõustamisel osalemiseks esitatavad andmed

Eelnõustamisel esitab taotleja määruse § 12 lõike 2 punktides 1, 6, 10 ja 11 nimetatud dokumendid

ja projektiplaani, mis sisaldab järgmisi andmeid:

1) taotleja strateegiline eesmärk;

2) projekti tegevuste kirjeldus, milles esitatakse arendatava toote, teenuse, protsessi või

tehnoloogia uudsus ja turuanalüüs;

3) projekti tegevuste ajakava;

4) projekti tegevuste oodatavad tulemused ja finantsprognoos;

5) projekti tegevuste eelarve ja rahastamisallikad;

6) projektimeeskonna liikmete nimekiri ning iga liikme kohta projekti elluviimiseks vajalike

12

teadmiste, oskuste ja varasemate kogemuste loetelu;

7) projekti tegevuste oodatav pikaajaline ja strateegiline mõju taotleja äritegevusele;

8) dokumendid, mis tõendavad, et projekti puhul on tagatud projekti kliimakindlus ja vastavus

põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“, või nende puudumisel taotleja hinnang projekti vastavusele

§ 12 lõike 2 punktides 15‒17 toodule koos ülevaatega, missuguses projekti etapis ja millise

tähtajaga need dokumendid koostatakse.

5. peatükk

Taotluste menetlemine

§ 16. Taotluse menetlemise tähtajad

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on voorulise taotlemise korral 60 tööpäeva taotlusvooru

sulgemisest ja jooksva taotlemise korral 60 tööpäeva taotluse esitamisest.

(2) Taotluse menetlemise aega võib ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhtudel pikendada kuni

kümme tööpäeva. Rakendusüksus teavitab taotlejat taotluse menetlemise aja pikendamisest.

(3) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest

viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra

pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui

taotleja ei ole puudusi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul kõrvaldanud.

(5) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus kolme tööpäeva jooksul otsuse

tegemisest.

§ 17. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Menetlusse võetud taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavust hindab rakendusüksus.

(2 Rakendusüksus tunnistab taotleja, partneri ja taotluse vastavaks juhul, kui nad vastavad

määruses sätestatud nõuetele.

(3) Kui rakendusüksus ei tunnista taotlejat, partnerit või taotlust nõuetele vastavaks, teeb

rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

(4) Rakendusüksus hindab projektis esitatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“, kliimakindluse

hinnangu ja dokumentide vastavust § 12 lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhenditele. Vajaduse korral

kaasab rakendusüksus hindamisse eksperte.

§ 18. Hindamiskomisjoni moodustamine ja ekspertide kaasamine hindamisprotsessi

(1) Taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, kooskõlastades

komisjoni koosseisu enne rakendusasutusega.

(2) Rakendusüksus kaasab hindamisse eksperte.

(3) Rakendusüksus avalikustab hindamiskomisjoni koosseisu oma kodulehel hiljemalt taotluste

vastuvõtmise alustamise päeval.

13

(4) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid kinnitavad oma erapooletust ja sõltumatust

hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest.

(5) Rakendusüksus annab hindamise käigus tekkinud küsimustele vastamiseks taotlejale aega kuni

kümme tööpäeva. Selle tähtaja võrra pikeneb taotluse menetlemise aeg.

§ 19. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille

osakaalud koondhindest on järgmised:

1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti kooskõla valdkondlike

arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele, projekti

mõju Ida-Viru maakonna majanduse mitmekesistamisele ja maakonna teadmusmahukate

töökohtade loomisele, projekti mõju Ida-Viru maakonna ettevõtjate TA tegevuse kulutuste kasvule,

projekti mõju Ida-Viru maakonna TA tegevusega tegelevate ettevõtjate kasvule, projekti mõju Ida-

Viru maakonna ettevõtjate rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste uute või oluliselt muudetud

tehnoloogiate, protsesside, toodete ja teenuste arvu suurenemisele – osakaal koondhindest

25 protsenti;

2) projekti majanduslik põhjendatus ja taotleja suutlikkus projekti tulemusi meetme eesmärkide

täitmiseks rakendada, mille raames hinnatakse projekti majanduslikku vajalikkust ja põhjendatust

taotlejale ja partneritele, projekti elluviimisega kaasnevat majanduslikku tulu, taotleja ärimudeli

muutust ja sellega kaasnevat majanduslikku tulu tulevikus, äriplaani asjakohasust, taotleja ja

partnerite suutlikkust äriplaan ellu viia ja projekti tulemusi äriliselt rakendada ning taotleja

suutlikkust rahastada projekti tulemuste kasutuselevõttu – osakaal koondhindest 35 protsenti;

3) projekti tehnoloogiline põhjendatus, taotleja suutlikkus projekti tehnoloogiliselt ellu viia, mille

raames hinnatakse toote, teenuse, tehnoloogia või protsessi uuenduslikkust ja tehnoloogilisi

eeliseid võrreldes samaväärsete toodetega, arendusplaani tehnoloogilist taset koos elluviidavate

tegevuste kirjelduse ja ajakava asjakohasusega, projekti elluviimise metoodikat ja teostatavust,

uuringumeeskonna rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimise teadmisi, oskusi ja varasemaid

kogemusi, projekti elluviimiseks vajaliku taristu olemasolu – osakaal koondhindest 30 protsenti;

4) projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse projekti eelarve põhjendatust ja

kuluefektiivsust ning taotleja suutlikkust projektile järgnevate püsikulude rahastamiseks – osakaal

koondhindest 5 protsenti;

5) Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega, mille raames

hinnatakse kuidas projekt aitab kaasa strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega seotud

horisontaalsete põhimõtete eesmärkide saavutamisele, panustades seeläbi vastavasse strateegia

„Eesti 2035” näitajasse – osakaal koondhindest 5 protsenti.

(2) Projekti valikuprotsess viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud valikumetoodika järgi.

Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest.

(3) Rakendusüksus kooskõlastab lõikes 2 nimetatud valikumetoodika enne kinnitamist

rakendusasutusega ja avalikustab selle oma kodulehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise

alguskuupäeval.

(4) Taotlusi hinnatakse lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite alusel skaalal nullist neljani.

(5) Kui taotluse hindamisse kaasatud ekspertide vähemalt ühe lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud

valikukriteeriumi kaalutud keskmine hinne on alla 2,00 punkti või lõike 1 punktis 2 nimetatud

valikukriteeriumi kaalutud keskmine hinne on alla 2,50 punkti, teeb rakendusüksus

14

hindamiskomisjoni kaasamata taotluse rahuldamata jätmise otsuse ja taotluse menetlus lõpeb.

(6) Kui eksperdid hindasid projekti lõikes 5 sätestatust kõrgemate hinnetega, hindab projekti

hindamiskomisjon, kes teeb rakendusüksusele ettepaneku taotluse rahuldamiseks, taotluse

osaliseks või kõrvaltingimusega rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks. Põhjendatud juhtudel

võib hindamiskomisjon teha rakendusüksusele ettepanekuid projekti eesmärkide, tegevuskava,

eelarve muutmiseks või projektile lisatingimuste seadmiseks.

(7) Kui hindamiskomisjoni vähemalt ühe lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud valikukriteeriumi

kaalutud keskmine hinne on alla 2,00 punkti või lõike 1 punktis 2 esitatud valikukriteeriumi

kaalutud keskmine hinne on alla 2,50 punkti või projekti koondhinne on alla 2,50 punkti, teeb

rakendusüksus otsuse jätta taotlus rahuldamata.

(8) Jooksva taotlemise korral menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. Voorulise

taotlemise korral koostab rakendusüksus projektide koondhinnete alusel taotluste pingerea.

Võrdsete näitajatega projektide puhul saab pingereas kõrgema koha väiksema taotletava toetuse

summaga projekt.

§ 20. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Taotlus rahuldatakse, kui projektile antud hinnete põhjal ei tehta § 19 lõike 5 või 7 alusel

taotluse rahuldamata jätmise otsust. Taotlus võidakse rahuldada täielikult, osaliselt või

kõrvaltingimusega.

(2) Voorulise taotlemise korral rahuldatakse taotlused pingerea järgi.

(3) Rahuldatud taotluste kogusumma peab mahtuma taotlusvooru toetuse eelarvesse.

(4) Taotluse rahuldamise otsuses nähakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 ette:

1) projekti elluviimise tingimused;

2) aruandluse perioodid, aruannete esitamise tähtajad ja kord.

§ 21. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Rakendusüksus võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel

kogutud teavet tervikuna hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad toetuseta.

(2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise

eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise

otsus.

(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:

1) otsuse tegija;

2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;

3) taotluse esitaja ärinimi;

4) projekti nimetus ja number;

5) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;

6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

7) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg.

15

§ 22. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 kohaselt ja tingimusel, et taotleja

on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis

kavandatud tegevusi muuta. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb

rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(2) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele.

Õigus toetuse maksetele tekib toetuse saajal pärast kõrvaltingimuse täitmist.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

§ 23. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Kui muudetakse ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolusid, kontrollitakse

enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning kui see on vajalik, tehakse seda

§ 19 lõikes 1 sätestatud projektide valikukriteeriumite alusel, kaasates vajaduse korral eksperte või

hindamiskomisjoni.

(2) Projektile eraldatud toetuse summa jaotust erinevate § 2 lõikes 2 loetletud riigiabi andmise

aluste vahel võib muuta projekti elluviimise käigus tekkinud vajadusest lähtuvalt.

(3) Toetuse summat võib suurendada, kui projekti elluviimise käigus tekib põhjendatud vajadus

lisanduvateks kuludeks. Toetuse suurendamine peab olema kooskõlas §-s 10 esitatud

piirmääradega ja §-s 2 sätestatud riigiabi reeglitega ning projektide rahastamise eelarve jääk peab

võimaldama toetuse summa suurendamist.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast

sellekohase avalduse saamist.

(5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste

saavutamisele ning muudatus on põhjendatud ja kooskõlas riigiabi tingimustega.

(6) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav

muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste

lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil.

7. peatükk

Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse

õigused ja kohustused

§ 24. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on

seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja peab täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustusi.

(3) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevusele toetust saanud VKE tagab, et materiaalse

vara asendamisel säilib ettevõtjas majandustegevus kolme aasta jooksul projekti lõppmakse

16

tegemisest arvates ning toetust saanud suurettevõtja tagab, et materiaalse vara asendamisel säilib

ettevõtjas majandustegevus viie aasta jooksul projekti lõppmakse tegemisest arvates. Lõike

rakendamisel lähtub toetuse saaja üldise grupierandi määruse artikli 14 punktis 5 esitatud

tingimustest.

(4) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 6 sätestatud tegevusele toetust saanu tagab, et eri eelarveallikatest

saadav toetus kokku ei ületa Euroopa Komisjoni lubavas otsuses sätestatud riigiabi

maksimumsummat.

§ 25. Rakendusüksuse õigused ja kohustused

(1) Rakendusüksusel on õigus:

1) auditeerida raamatupidamise algdokumente (edaspidi kuludokument) ja teha

järelevalvetoiminguid;

2) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;

3) nõuda taotluses esitatud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta lisaandmete ja

-dokumentide esitamist;

4) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale, kuni tagasinõutud summa on tagasi makstud;

5) peatada või lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist,

kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või

taotluse rahuldamise otsuses ette nähtust;

6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on sedavõrd halvenenud,

et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohus.

(2) Rakendusüksus kohustub:

1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale

kättesaadavaks;

2) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist avaldama Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel

toetuse saaja nime, toetust saava projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu, projekti

eesmärgi ja kestuse;

3) pärast abi andmist avaldama riigiabi või vähese tähtsusega abi registris abi saanud IPCEI

projekti andmed vastavalt IPCEI teatise punktis 48 sätestatud nõuetele;

4) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud punkti

2 kohaselt avaldamisele kuuluv teave;

5) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmed koos teabe ja asjakohaste

lisadokumentidega kümme aastat taotluse rahuldamise otsusest arvates.

8. peatükk

Aruannete esitamine

§ 26. Aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe- ja lõpparuande taotluse rahuldamise

otsuses märgitud tähtaegadel. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahele jääb vähem kui

kuus kuud või projekti kestus on lühem kui kuus kuud, esitatakse vaid projekti lõpparuanne.

(2) Projekti vahearuandes esitatakse ellu viidud tegevuste kirjeldus võrrelduna projekti taotluses

esitatuga ja saavutatud tulemused.

(3) Projekti lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave:

1) kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldus;

2) teave projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta;

17

3) kirjeldus ja hinnang strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamise kohta;

4) teave § 7 lõike 1 punktis 5 esitatud tegevuse vastavuse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetele;

5) teave § 7 lõike 1 punktis 5 esitatud tegevuse, mille kestus on vähemalt viis aastat, tulemuste

kohta kliimakindluse tagamisel;

6) teave intellektuaalomandi kasutamise, patenditaotluste ja publikatsioonide kohta.

(4) Rakendusüksus võib projekti vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks kaasata

hindamiskomisjoni või eksperte.

(5) Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuande 30 tööpäeva jooksul nende esitamisest.

Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.

(6) Määruse mõju hindamiseks võib koguda teavet projektide järelaruannete kaudu. Järelaruande

vormi ja küsimused koostab ja edastab toetuse saajale rakendusüksus. Rakendusüksusel on õigus

nõuda toetuse saajalt järelaruande esitamist kuni viie aasta jooksul pärast viimase väljamakse

tegemisest.

9. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

§ 27. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetust makstakse toetuse saajale ühendmääruse § 27 lõike 1 kohaselt või ühendmääruse § 27

lõike 2 kohaselt otse tarnijale või töövõtjale taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste

järgi.

(2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

(3) Abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse üksnes kuludokumentide

alusel ja pangaülekande teel tasutud kulusid, välja arvatud § 8 lõike 1 punktis 3 nimetatud

vahendite ja seadmete kasutuskulud, mida arvutatakse amortisatsiooniarvestuse kaudu.

(4) Toetusemaksmise eelduseks on vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja

kinnitamine rakendusüksuse poolt.

(5) Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitatakse mitte tihedamini kui kord

kvartalis.

(6) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab ilma käibemaksuta olema vähemalt 100 eurot.

10. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

§ 28. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja

ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

18

§ 29. Vaiete menetlemine

(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt enne

halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele.

(2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotlemisega seotud otsuste kohta esitatud

vaie, mille lahendab rakendusasutus.

(3) Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

RISKIHINDAMINE MEEDE:

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

Korruptsioon ja huvide konflikt

Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm

dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste

vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks

ja/või viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata

teadaoleva info kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse

osas on võimalik infot küsida elluviijalt.

Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda

hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata

kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles

valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga

3 ja lisa kommentaar.

Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori

määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole

tugineti.

Riigiabi ja/või vähese tähtusega

abi esineminise kohaldumine

Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja

konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla

riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA) või

grupierandiga hõlmatud riigiabiga.

Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda

hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata

kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles

valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga

3 ja lisa kommentaar

RISKIVALDKOND

Kontrollikoht

Pettuserisk - Topeltfinantserimine

Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus -

sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide)

olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale

tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest

finantsallikast.

Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ-

le on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid

maandamismeetmeid.

Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada,

kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks

topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste

rahastajatega regulaarselt….(kuidas)

Toetuse kasutamine ei ole

läbipaistev ja/või ei toimu

konkurentsi ära kasutades.

Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima

riigihankeid.

Keskkonnamõjudega ei ole

arvestatud

Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse

kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid)

arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning

kas taristuinvesteeringutele on seatud nõue

kliimakindluse tagamiseks.

Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti

Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti

Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti

Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit.

Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga.

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

0

Risk puudub

1

Madal risk

Toetuse saajal on

strateegia/tegevuskava (või muu

dokument), kus on põhimõtted kirjas ja

mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi

koostaja/ toetuse saaja viib läbi

regulaarselt selleteemalisi koolitusi.

Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu

dokument), kuid see pole efektiivne -

toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised

koolitused, kuid need pole regulaarsed.

TATis (või TAT seletuskirjas) on

viidatud korruptsiooniseadusele või

muude tingimustega on risk maandatud.

Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud

riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA-

l on olemas analüüs.

Võib esineda grupierandiga hõlmatud

riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise

esitamisega seonduvad

protseduurireegleid, mis on sätestatud

konkurentsiseaduse §-s 34².

Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus

HINNANG

Hinnatavale meetmele sarnase sisuga

EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid

ei rakendata.

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja siseriiklikke

toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus

ja/või raamatupidamine toimub

tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud

asutusesisesed täiendavad kontrollid

kulude jaotamise osas.

Elluviijad/toetuse saajad on

riigiasutused/riigi hallatavad asutused

ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid

või riigiasutus (allasutus), kellele on

antud vastav ülesanne.

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-

õiguslikud juriidilised isikud, kelle

hangete läbiviimise eest vastutab vastav

riigiasutus, kellel on antud ülesanne

riigihangete läbiviimiseks

Meetme DNSH analüüsis on

tuvastatud, et oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub (meede ei

mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme

meede). Projekti tasandil ei ole vaja

DNSH hindamist läbi viia. Pole

tegemist taristuinvesteeringuga.

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et eelduslikult oluline negatiivne

keskkonnamõju puudub, kuid on toodud

välja soovitused keskkonnamõjude

ennetamiseks, mis on nõudena

kehtestatud käskkirjas/määruses,

välistamaks toetavate projektide vastuolu

DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole

projekti põhiselt DNSH hindamise läbi

viimine. Pole tegemist

taristuinvesteeringuga.

KOONDHINNANG 7

Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik.

2

Keskmine risk

3

Kõrge risk

Mitteametlikud põhimõtted

eksisteerivad, aga need ei ole kirjas

asutusesisestes dokumentides või

teadaolevalt on esinenud juhtumeid

viimase 2 aasta jooksul.

Selliseid põhimõtteid strateegias (või

muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või

TAT koostajal puudub sellekohane info.

TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole

viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole

selgelt välja toodud tingimusi, millega

saab vältida huvide konflikti ja

korruptsiooni.

3

Võib esineda riigiabi või VTA ja

määruses (seletuskirjas) on selged

juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse

ning on hinnatud ergutava mõju aspekti.

Võib esineda riigiabi või VTA või

grupierandina antav abi, kuid määruses

või seletuskirjas puuduvad juhised nende

hindamiseks (puudub analüüs või

puuduvad selged viited esinemise kohta)

ning puuduvad hinnangud ergutava mõju

aspekti osas

3

HINNANG

Max.

SKOOR

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset

infosüsteemi ja rahastust on lihtne

kontrollida esiatatud kuludokumendi

loetelu alusel (ei kasutata

kindlasummalist makset ega

ühikuhindasid).

Rakendatakse hinnatavale meetmele

sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke

toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset

infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse

kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse

infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik

kontrollida dokumendipõhiselt

(kasutatakse kindlasummalist makset või

ühikuhindasid)

3

Elluviijad/toetuse saajad on avalik-

õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad

hankeid läbi iseseisvalt.

Või

Juriidilised isikud, kellel puudub

riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on

õigusaktiga kehtestatud kohustus

ostu/teenuse riigihangete registris

avaldamine

Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised

isikud, kellel puudub riigihanke

läbiviimise kohustus

3

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud,

et esinevad keskkonnariskid, mille

maandamiseks või ennetamiseks on ette

nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on

on läbi viia projekti tasandil hindamine.

Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või

samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole

taristuinvesteeringuga, mille puhul on

nõutav kliimakindluse tagamise

hindamine.

Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et

esinevad olulised keskkonnariskid, mille

maandamiseks on ette nähtud

leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad

tegevused on erinevad ning on risk, et

meetme hinnang ei ole piisavalt detailne

välistamaks DNSH põhimõtetega

vastuolu. Vajalik on projekti tasandil

DNSH hindamine. Tegemist on

taristuinvesteeringuga, mille puhul on

nõutav kliimakindluse tagamise

hindamine.

3

Kokku skoor 15

keskmine risk

Antud juhul on tegemist avatud taotlusvooruga ja meil puudub

ülevaade potentsiaalsete taotlejate strateegiast/tegevuskavast

korruptsiooni ennetamise ja huvide konfliktide teemal.

Toetuse saaja on eraõiguslik juriidiline isik. Toetuse saaja poolt

toetuse kasutamisel ei ole korruptsioon asjakohane (oleks sel juhul,

kui toetuse saajaks oleks riigiasutus, sest korruptsioon seondub

ametiisikute tegevusega).

Huvide konflikt on maandatud ka toetuse saaja tasandil, kuna

ühendmääruse § 11 on kehtestatud ostumenetlusele kindlad reeglid,

mis välistavad huvide konflikti.

Kulude kontrollimise raames kontrollitakse, kas abikõlbulikkuse

nõuded on täidetud.

1

Määruse § 1 lg 3 on kirjeldatud riigiabiga seonduv. NB! Selle viite

peab lõpliku versiooni puhul üle kontrollima! Eeldan, et ka

seletuskirja tuleb täiendav selgitus.

1

Hinnatud

SKOOR

Selgitus riski hindamisel.

Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused ja -meetmed, mis

riskiskoori mõjutavad.

Sarnane meede on "Ettevõtja rakendusuuringute määrus" ehk RUP,

mis on antud hetkel avatud. Risk maandamistegevuseks on asjaolu, et

mõlema meetme RÜ-ks on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtastuse

sama osakond ning meetmega tegelevad isikud, lisaks infosüsteem

pettuste riski tuvastamiseks.

Määruse § 11 lg 2 punkt 9, kus küsitakse taotleja kinnitust, et pole

taotlenud toetust samal ajal teistest EL või RE allikatest samale

tegevusele.

1

Toetuse saajad on juriidilised isikud, kellel puudub riigihanke

läbiviimise kohustus.

TATis on kehteststud nõuded vastavalt ühendmääruse §11 määruse

§23 lg 1 ja 2.

3

Määruses on esitatud nõuded taotlusele § 12 lg 1 punkt 4 ja 5, mille

kohaselt peab taotlus sisaldab hinnangut projekti vastavuse kohta „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Lisaks selgitused seletuskirjas. 1

7

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

määruse „Ida-Viru ettevõtjate

teadmusmahukate tegevuste toetus” eelnõu LISA 2. Eelnõu riskide hindamine.

Määruse § 23 lg 1 viidatud ühendmääruse §

11 nõuetele.

Ettepanekud riski maandamiseks ja

kontrollifookuse suunamisel

(täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3)

Määruse § 11 lg 2 punkt 9, kus küsitakse

taotleja kinnitust, et pole taotlenud toetust

samal ajal teistest EL või RE allikatest

samale tegevusele.

TATis on kehteststud nõuded vastavalt

ühendmääruse §11 määruse §23 lg 1 ja 2.

Lihtsustamaks taotleja poolse

dokumentatsiooni ettevalmistamist, et

tõendada projekti vastavust lõike 1

punktides 4 ja 5 nõutule, lisab

rakendusüksus oma veebilehele

juhendmaterjalid ja metoodika.