Ida-Virumaa määruste muutmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

21.11.2023 nr 18-5/2023/4848-1

Ida-Virumaa määruste muutmine

Austatud minister

Esitame kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni 2022. a määruse nr 50 „Ida-

Viru ettevõtluse investeeringute toetus“ ning majandus- ja infotehnoloogiaministri 9. juuni 2023. a

määruse nr 33 „Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise

tingimused ja kord“ ja 19. juuni 2023. a määruse nr 35 „Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate

tegevuste toetus“ muutmise eelnõu.

Eelnõu kiireloomulisuse tõttu palume kooskõlastust 5 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri.

Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Haridus- ja Teadusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kliimaministeerium

Õiglase Ülemineku juhtkomisjon

SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus

Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur

Seirekomisjon

Euroopa Komisjon

Kaupo Sempelson

625 6350 [email protected]

EELNÕU

21.11.2023

MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER

MÄÄRUS

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni 2022. a määruse nr 50 „Ida-Viru

ettevõtluse investeeringute toetus“ ning majandus- ja infotehnoloogiaministri 9. juuni

2023. a määruse nr 33 „Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate

investeeringute toetamise tingimused ja kord“ ja 19. juuni 2023. a määruse nr 35 „Ida-

Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel.

§ 1. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni 2022. a määruse nr 50 „Ida-Viru

ettevõtluse investeeringute toetus“ muutmine

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni 2022. a määruses nr 50 „Ida-Viru ettevõtluse

investeeringute toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) taastuvallikatest toodetud energia ja vesiniku edendamiseks tehtavate investeeringute

elluviimine, ning investeeringud päikese- ja tuuleparkide rajamisse, kui nendest toodetav

elekter on ette nähtud toetatava projekti elektrivarustuse tagamiseks;“;

2) paragrahvi 7 lõike 3 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„Toetatakse järgmisi tegevusi, kui need on vajalikud projekti ettevalmistamiseks või lõikes 2

sätestatud tegevuste elluviimiseks:

1) konsulteerimine, tasuvusuuringute tegemine, tehnoloogiate võrdlemine, hinnangute

koostamine, projekteerimine, ehitusprojekti koostamine ja ülevaade ehitusloa taotlemiseks

taotleja poolt tehtud ja kavandatavatest tegevustest koos ajakava ning dokumentatsiooniga,

infrastruktuuri arendamine, võrkudega liitumist hõlmav tugitegevus ja toetuse saamisega

seotud teavitamine;“;

3) paragrahvi 8 lõige 21 sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Kinnisasja soetamise korral kohaldub ühissätete määruse artikli 64 lõike 1 punktis b

esitatud piirmäär.“;

4) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 82 järgmises sõnastuses:

„(82) Abikõlblikud on § 7 lõike 3 punktis 1 nimetatud tegevuste kulud ulatuses, mis ei ületa

kümmet protsenti projekti abikõlblikest kuludest.“;

5) paragrahvi 8 lõike 12 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 9 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või

taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2026. a.“;

7) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevust ega võtta kohustusi nimetatud tegevuse

täitmiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele, välja arvatud § 7 lõike 3 punktis 1

nimetatud konsulteerimine, tasuvusuuringute tegemine, tehnoloogiate võrdlemine, hinnangute

koostamine, § 13 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud hinnangu, punktis 18 nimetatud ülevaate

või ehitamise korral ehitusprojekti koostamine, kui need on vajalikud viimaks ellu § 7 lõike 3

punktis 1 nimetatud tegevust, milleks antakse vähese tähtsusega abi. Nimetatud tegevustega

võib olla alustatud või võetud seonduvaid kohustusi alates 1. jaanuarist 2021. a.“;

8) paragrahvi 10 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „10“ arvuga „13“;

9) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Maksimaalne toetuse summa on 100 000 eurot ühe uue töökoha kohta, kui loodavate

töökohtade aritmeetiline keskmine brutokuupalk on väiksem EMTAKi jao ja osa täpsusega

kindlaks määratud tegevusvaldkonna, milles projekti ellu viiakse, taotluse esitamisele eelnevalt

viimase kvartali kohta Statistikaameti avaldatud Eesti keskmisest brutokuupalgast.“;

10) paragrahvi 10 lõikes 4 asendatakse arv „100 000“ arvuga „150 000“;

11) paragrahvi 10 lõikes 5 asendatakse arv „200 000“ arvuga „300 000“;

12) paragrahvi 11 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Paragrahvi 7 lõike 3 punktis 1 nimetatud tegevuseks VTA määruse alusel toetuse

taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal 80 protsenti abikõlblikest kuludest.“;

13) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kes ei ole välistatud § 2 lõike 4

alusel või kelle tegevusala või projekti, millele toetust taotletakse, tegevusala ei vasta

järgmistele EMTAKi jagudele:

1) jagu A – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük;

2) jagu G – hulgi- ja jaekaubandus, välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja

remont;

3) jagu L – kinnisvaraalane tegevus;

4) jao R alajagu 920 – hasartmängude ja kihlvedude korraldamine;

5) jagu K – finants- ja kindlustustegevus;

6) jao J alajagu 62 – programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused;

7) jao M alajagu 69 – juriidilised toimingud ja arvepidamine;

8) jao M alajagu 70 – peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine;

9) jao M alajagu 73 – reklaamindus ja turu-uuringud;

10) jao N alajagu 77 – rentimine ja kasutusrent;

11) jao N alajagu 782 – ajutise tööjõu rent.“;

14) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) investeeringu tegemisel taristusse, mille kestvus on vähemalt viis aastat, kliimakindluse

tagamise hinnang;“;

15) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 26 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 9. juuni 2023. a määruse nr 33 „Ida-Virumaa

väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja kord“

muutmine

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 9. juuni 2023. a määruses nr 33 „Ida-Virumaa väike- ja

keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja kord“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 5 punktis 2 asendatakse arv „5“ arvuga „6“;

2) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „punktis 1“ tekstiosaga „punktides 1

ja 11“;

3) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 5 asendatakse tekstiosa „5 ja 6“ tekstiosaga „5–9“;

4) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 3¹ järgmises sõnastuses:

„3¹) kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust

võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale

seadmise põhimõtet ja et projekti tegevuste elluviimise käigus tekkinud kasvuhoonegaaside

heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga;“;

5) paragrahvi 6 lõike 3 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Toetatakse järgmisi tegevusi, mis on vajalikud lõikes 2 sätestatud tegevuse elluviimiseks või

projekti ettevalmistamiseks:“;

6) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) kinnisasja ostmine ning hoonete ja rajatiste ehitamine“;

7) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 5 asendatakse tekstiosa „punktis 1“ tekstiosaga „punktides 1

ja 11“;

8) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse punktidega 7–9 järgmises sõnastuses:

„7) kliimakindluse tagamise hinnangu koostamine;

8) investeeringut ettevalmistavate tegevustena konsulteerimine, tasuvusuuringute tegemine ja

tehnoloogiate võrdlemine;

9) hoonete ja rajatiste projekteerimine.“;

9) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Lõike 3 punktides 6–9 sätestatud tegevuste osakaal kokku ei tohi ületada kümmet protsenti

investeeringu abikõlblikust maksumusest.“;

10) paragrahvi 7 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „punktis 1“ tekstiosaga

„punktides 1 ja 11“;

11) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kinnisasja omandamise kulu ei tohi moodustada rohkem kui kümme protsenti

investeeringu abikõlblikust maksumusest.“;

12) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Seadme või masina rentimise korral peab selle rentima kapitalirendi vormis ja rendileping

peab sisaldama toetuse saaja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja.“;

13) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Olemasolevale ettevõttele uue toote tootmiseks või teenuse osutamiseks antud üldise

grupierandi määruse artikli 14 tähenduses investeeringuteks ette nähtud regionaalabi puhul

peavad abikõlblikud kulud ületama vähemalt 200 protsenti uuesti kasutatava vara arvestuslikku

väärtust, mis on registreeritud tööde algusele eelnenud majandusaastal.“;

14) paragrahvi 7 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Abikõlblik on § 6 lõike 3 punktides 6 ja 7 nimetatud hinnangu koostamise kulu.“;

15) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:

„(81) Abikõlblik on § 6 lõike 3 punktis 8 nimetatud tegevuste raames projekti

ettevalmistamiseks ja elluviimiseks vajaliku välise konsultandi kaasamise kulu.

(82) Abikõlblik on § 6 lõike 3 punktis 9 nimetatud hoonete ja rajatiste projekteerimise kulu.“;

16) paragrahvi 7 lõike 10 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 8 lõikest 2 jäetakse välja sõna „hilisemast“;

18) paragrahvi 8 lõiked 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevust ega võtta kohustusi nimetatud tegevuse

täitmiseks enne rakendusüksusele taotluse esitamist, välja arvatud § 6 lõike 3 punktides 6–9

sätestatud tegevuste puhul.

(6) Juhul kui § 6 lõike 3 punktides 6–9 sätestatud tegevustega on alustatud enne taotluse

esitamist, sätestab rakendusüksus taotleja soovil taotluse rahuldamise otsuses nimetatud

tegevuste kulude asjus taotluse esitamise kuupäevast kuni 12 kuud varasema projekti

abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva.“;

19) paragrahvi 9 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Paragrahvi 6 lõike 3 punktides 1–2 esitatud tegevuste korral on üldise grupierandi määruse

alusel toetuse taotlemisel maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest järgmine:“;

20) paragrahvi 9 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Paragrahvi 6 lõike 3 punktides 1–9 esitatud tegevuste puhul on üldise grupierandi määruse

alusel toetuse taotlemisel toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest 50 protsenti.

(4) Paragrahvi 6 lõikes 3 esitatud tegevuste puhul vähese tähtsusega abi määruse alusel toetuse

taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest 80 protsenti.“;

21) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle tegevusala või projekti,

millele toetust taotletakse, tegevusala ei vasta justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse

nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade

klassifikaator (EMTAK)” sätestatud järgmistele jagudele:

1) jagu A – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük;

2) jagu G – hulgi- ja jaekaubandus, välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja

remont;

3) jagu L – kinnisvaraalane tegevus;

4) jao R alajagu 920 – hasartmängude ja kihlvedude korraldamine;

5) jagu K – finants- ja kindlustustegevus;

6) jao J alajagu 62 – programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused;

7) jao M alajagu 69 – juriidilised toimingud ja arvepidamine;

8) jao M alajagu 70 – peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine;

9) jao M alajagu 73 – reklaamindus ja turu-uuringud;

10) jao N alajagu 77 – rentimine ja kasutusrent;

11) jao N alajagu 782 – ajutise tööjõu rent.“;

22) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) investeeringu tegemisel taristusse, mille kestvus on vähemalt viis aastat, kliimakindluse

tagamise hinnang;“;

23) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 151 järgmises sõnastuses:

„151) ehitamise korral ülevaade ehitusloa taotlemiseks taotleja tehtud ja kavandatavatest

tegevustest koos ajakava ja asjakohaste dokumentidega;“;

24) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Lõike 1 punktis 3¹ sätestatud kliimakindluse tagamise hinnang koostatakse lähtudes

Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised

suunised aastateks 2021–2027” (ELT C 373, 16.9.2021, lk 1–92) ja rakendusüksuse veebilehel

avaldatud juhendist.“;

25) paragrahvi 15 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Määruse alusel võib toetust taotleda rohkem kui ühele projektile.“;

26) paragrahvi 15 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Rakendusüksus võib taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus kaasata eksperte, et

hinnata, kas hinnang projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt”,

kliimakindluse tagamise hinnang ja esitatud dokumendid vastavad § 11 lõigetes 2 ja 2¹ esitatud

suunistele.“.

§ 3. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuni 2023. a määruse nr 35 „Ida-Viru

ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus“ muutmine

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuni 2023. a määruses nr 35 „Ida-Viru ettevõtjate

teadmusmahukate tegevuste toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 2 tunnistatakse kehtetutuks;

2) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuseks antav toetus on investeeringuteks ette

nähtud regionaalabi üldise grupierandi määruse artikli 14 tähenduses või investeeringuteks

ettenähtud abi taastuvallikatest toodetud energia ja vesiniku ning tõhusa koostootmise

edendamiseks üldise grupierandi määruse artikli 41 tähenduses või ressursitõhususe tagamiseks

ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi üldise

grupierandi määruse artikli 47 tähenduses ning nendele kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107

lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase

riigiabi suuniseid ning Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust, või

vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33

sätestatut;“;

3) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 17–19 järgmises sõnastuses:

„17) tõhus koostootmine on koostootmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja

2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315,

14.11.2012, lk 1–56) artikli 2 lõike 34 tähenduses;

18) taastuvallikatest toodetud energia on üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 109

sätestatud nõetele vastav taastuvenergia;

19) kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust

võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale

seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on

kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga.“;

4) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) projekteerimine, infrastruktuuri arendamine, võrkudega liitumine ja muud tugitegevused,

mis on seotud uue toote, teenuse või tehnoloogia esmakordseks tööstuslikuks kasutuselevõtuks

vajamineva teadmusmahuka piloottaristu rajamisega.“;

5) paragrahvi 7 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„Teadmusmahuka piloottaristu rajamine, kui abi taotletakse kooskõlas üldise grupierandi

määruse artikliga 14 , peab vastama § 3 punktis 1 sätestatud alginvesteeringule. Suurettevõtja

puhul on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 51 nimetatud investeeringud

materiaalsesse või immateriaalsesse varasse seoses uut majandustegevust soodustava

alginvesteeringuga, mille puhul peab uuel majandustegevusel olema olemasolevast tegevusest

erinev justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise

kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK) esitatud neljast numbrist

koosnev kood.“;

6) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 61‒63 järgmises sõnastuses:

„(61) Teadmusmahuka piloottaristu rajamine taastuvallikatest toodetud energia tootmise

edendamiseks peab vastama üldise grupierandi määruse artikli 41 lõigetes 1a‒4a sätestatud

tingimustele.

(62) Teadmusmahuka piloottaristu rajamiseks taastuvallikatest toodetud energia tootmise

edendamiseks võib abi anda ainult seoses uute või uuendatud tootmisvõimsustega.

(63) Kui toetust taotletakse kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 47, peab

teadmusmahuka piloottaristu rajamiseks tehtav investeering vastama nimetatud määruse

artikli 47 lõigetes 2–6 esitatud tingimustele.“;

7) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Kui § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks antakse toetust kooskõlas

üldise grupierandi määruse artikliga 41, on abikõlblikud kõik investeeringukulud.

(42) Kui § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks antakse toetust kooskõlas üldise

grupierandi määruse artikliga 47, on abikõlblikud artikli 47 lõikes 7 nimetatud põhimõtete

alusel arvutatud kulud.“;

8) paragrahvi 8 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Suurettevõtjate puhul on § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks toetuse

andmisel kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 14 immateriaalse vara kulud

abikõlblikud kuni 50 protsendi ulatuses alginvesteeringu kõigist abikõlblikest

investeerimiskuludest.“;

9) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Maa ja hoonete rentimise puhul peab rendileping kestma suurettevõtjate puhul vähemalt

viis aastat ja VKEde puhul vähemalt kolm aastat pärast projekti eeldatavat lõpuleviimise

kuupäeva.“;

10) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 131 järgmises sõnastuses:

„(131) Kui toetust antakse üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 51a tähenduses uue,

kõrgema lisandväärtusega toote tootmise abil ettevõtja tegevuse mitmekesistamiseks, on

lõikes 2 nimetatud kulud abikõlblikud juhul, kui need ületavad vähemalt 200 protsenti uuesti

kasutatava vara arvestuslikku väärtust, mis on registreeritud tööde algusele vahetult eelnenud

majandusaastal.“;

11) paragrahvi 10 lõike 8 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Kui toetust taotletakse § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuseks kooskõlas üldise

grupierandi artikliga 14, et tööstuslikult esimest korda kasutusele võtta uus toode, teenus või

tehnoloogia, või punktis 7 nimetatud tegevusteks, on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest

kuludest:“;

12) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:

„(81) Kui toetust taotletakse § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuseks kooskõlas üldise

grupierandi määruse artikliga 41, et tööstuslikult esimest korda kasutusele võtta uus toode,

teenus või tehnoloogia, on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:

1) 45 protsenti, kui toetust taotletakse kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 7

punktiga a;

2) 30 protsenti, kui toetust taotletakse kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 7

punktiga b.

(82) Kui toetust taotletakse § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuseks kooskõlas üldise

grupierandi määruse artikliga 47, et tööstuslikult esimest korda kasutusele võtta uus toode,

teenus või tehnoloogia, on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:

1) 45 protsenti väikeettevõtja korral;

2) 35 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 25 protsenti suurettevõtja korral.“;

13) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing.“;

14) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 17 sõnastatakse järgmiselt:

„17) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud teadmusmahuka piloottaristu, mille kestus on

vähemalt viis aastat, kliimakindluse tagamise hinnang;“;

15) paragrahvi 15 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

„8) dokumendid, mis tõendavad, et projekt on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega

ning taristuinvesteeringu korral on tagatud kliimakindlus või nende puudumisel taotleja

hinnang projekti vastavusele § 12 lõike 2 punktides 15 ja 17 esitatule koos ülevaatega,

missuguses projekti etapis ja millise tähtajaga need dokumendid koostatakse.“;

16) paragrahvi 27 lõige 4 tunnistatakse kehtetutuks.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo (allkirjastatud digitaalselt)

majandus- ja infotehnoloogiaminister Ahti Kuningas

kantsler

21.11.2023

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni 2022. a määruse nr 50 „Ida-Viru

ettevõtluse investeeringute toetus“ ning majandus- ja infotehnoloogiaministri 9. juuni

2023. a määruse nr 33 „Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate

investeeringute toetamise tingimused ja kord“ ja 19. juuni 2023. a määruse nr 35 „Ida-

Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus“ muutmise määruse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel.

Eelnõuga laiendatakse kolme Õiglase Ülemineku Fondist rahastatava Ida-Viru ettevõtluse

toetusmeetme sihtgruppi ja toetatavaid tegevusi ning leevendatakse tingimusi taotlemisele,

võimaldamaks suuremat taotluste hulka ning seeläbi investeeringute mahu kasvu Ida-Virumaal.

Muutmise vajadus tulenes taotlemisprotsessi käigus ilmnenud kitsaskohtadest ning

riigiabireeglite muutustest. Ida-Virumaale tehtavate investeeringute hulk ja maht ei ole olnud

tasemel, mida määruste ettevalmistamise käigus oodati, mistõttu algselt kavandatud

kitsendused investeeringute suunamiseks on osutunud liiga piiravaks. Pidades silmas ka

piirkonna üldist atraktiivsust investeeringute sihtkohana, on iga investeering väga väärtuslik,

loomaks töökohti ning mitmekesistamaks piirkonna majandust. Sellest tulenevalt on lähenemist

valdkondadele põhjalikult muudetud, minnes üle kitsalt piiritletud valdkondadelt

laiapõhjalisemale lähenemisele, kus eraldi on esile toodud välistatud valdkonnad. Uus

lähenemine võimaldab paindlikumat lähenemist taotluste menetlusel ja eeldatavalt aitab

meelitada piirkonna majandust mitmekesistavaid ettevõtjaid.

Oluline on esile tuua, et projektide hindamiskriteeriumitesse varasemaga võrreldes leevendusi

kavandatud ei ole, seega toetatavate projektide kvaliteedi osas langust oodata ei ole. Samuti

eelistatakse hindamisel nii investeeringutoetuse kui ka teadmusmahukuse puhul projekte, mis

panustavad TAIE fookusvaldkondadesse. Ka see lähenemine ei ole varasemaga võrreldes

muutunud. Kõik projektid peavad endiselt igal juhul olema kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta

oluliselt“ ja investeeringute puhul peab olema tagatud kliimakindlus.

Ida-Virumaa on traditsiooniline tööstuspiirkond, kus inimestel on tööstusettevõtetes

töötamiseks vajalikud teadmised, kogemused ja harjumused. Seega, keskne roll piirkonna

majanduse restruktureerimisel on tööt l eval töös tusel . Uute ettevõtete puhul on tähtis

toetada arengut, mis järgib üleilmseid tehnoloogilisi suundumusi ning aitab Eestil saavutada

kliimaeesmärke, sellistes valdkondades nagu näiteks keskkonna- ja keskkonnahoidlikud

tehnoloogiad, taastuvenergia, ringmajandussektor, vesiniku tootmine vms. Teine prioriteet on

IKT-sek to r i a reng , mis tagab suureneva automatiseerimise ja digiteerimise kontekstis

kohalike ettevõtete konkurentsivõime. Lisaks tuleb toetada sektoreid, mille tegevus

mitmekesistab Ida-Virumaa majanduslikku struktuuri ning pakub tulevikukindlaid töökohti ka

väljaspool tööstust: mikroet tevõt lus , t e rv ishoid ja so ts iaa l töö, loomemajandus ,

sh filmitööstus, mis on piirkonnas juba tegev ja saab ainulaadse eelisena kasutada siinseid

kaevandus- ja tööstuspaiku jms. Arengusuundumused kõigis nimetatud valdkondades tagavad

elanikele töötamiseks mitmesuguseid võimalusi, meelitavad ligi talente, parandavad piirkonna

üldist atraktiivsust ja kultuuriruumi jätkusuutlikkust ning kindlustavad selle piirkonna

majanduse tulevikku.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse

osakonna äriarenduse ja ekspordi valdkonna ekspert Kaupo Sempelson (625 6350,

[email protected]), sama valdkonna juht Andres Kikas (teenistussuhe lõppenud),

ning sama osakonna tööstuse valdkonna ekspert Kaie Nurmik (639 7651,

[email protected]) ja nõunik Kaarel Lehtsalu (715 3414, [email protected]). Eelnõu

ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (639 7652, [email protected]). Eelnõu ja

seletuskirja keeletoimetas Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi

Kapanen ([email protected]).

Eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

ettevõtluskonsultant Jaak Puistama ning vanemjurist Terje Kleemann.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

2.1. Eelnõu §-s 1 esitatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni 2022. a määruses

nr 50 „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“1 muudatused.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse § 7 lõike 2 punkti 2, et võimaldada investeeringuid päikese-

ja tuuleparkide rajamiseks, kui need on vajalikud projekti enda elektrivarustatuse tagamiseks.

Vajadus sellise muudatuse järele tuleneb asjaolust, et mitmed töötleva tööstuse valdkonna

projektid on soovinud installeerida tootmisüksuse osana päikesepaneele või rajada

tootmisüksuse kõrvale päikese- või tuulikupark, et varustada tootmist ennast taastuvelektriga.

Seega toetab muudatus projektide terviklikumat elluviimist, sh kliimaneutraalsete

energialahenduste kasutuselevõttu.

Eelnõu § 1 punktiga 2 toetatakse ettevõtjate projektide kvaliteetsemat ettevalmistust

eelnõustamisele ja taotlema tulekul, võimaldades selleks konsultatsiooniteenuse hankimise

kulu abikõlblikkust sh enne taotluse esitamist. Samuti on toetatav projekti ettevalmistamisega

seonduv tegevus, nagu:

tasuvusuuringute koostamine

hinnangute koostamine, et analüüsida kliimakindluse ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“

järgimist,

projekteerimine,

taristu arendamine,

võrkudega liitumist hõlmav tugitegevus ning

toetuse saamisega seotud teavitamine.

Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 5 muudetakse abikõlblikuks hoonestamata kinnisasja ost,

osakaaluna kuni 10% investeeringu kogumahust. Varem ei olnud hoonestamata kinnisasja ost

abikõlblik.

1 RT I, 29.07.2023, 2

Eelnõu § 1 punktiga 4 sätestatakse piirang, et projekti ettevalmistavad tegevused võivad

moodustada kuni 10% projekti abikõlblikust maksumusest.

Eelnõu § 1 punktiga 6 pikendatakse abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaega 31. augustile

2026. aastal. See muudatus loob ajalist lisapaindlikkust projektide elluviimise lõpptähtaja

kavandamisel nelja kuu ulatuses. Samuti luuakse võimalus ettevalmistavate kulude osas

abikõlblikkuse perioodi varasem algus. Tulenevalt § 9 lg 3 võib taotluse rahuldamise otsuses

olla märgitud ka varasem kuupäev. Teatud tegevustega võib olla alustatud (VTA saamise korral)

ka enne taotluse esitamist.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täpsustatakse, milliseid tegevusi võib taotleja olla varem alustanud,

tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021.

Eelnõu § 1 punktiga 8 leevendatakse maksimaalset toetussummat projektidele kogumahus

kuni 55 miljonit eurot. Muudatuse tulemusena on võimalik taotleda sellises kogumahus

projektidel edaspidiselt kuni 13 miljonit eurot toetust varasema 10 miljoni euro asemel.

Muudatus toetab eelarve tõhusamat kasutust ning selliste suurprojektide kaasamist, mis loovad

olulises mahus uusi töökohti, kuid kogumahult ei ole üle 55 miljoni euro.

Eelnõu § 1 punktidega 9, 10, 11 ja 15 muudetakse palgataseme nõudeid projektidele. Eesmärk

on toetuse diferentseerimine sõltuvalt palgatasemest.

 Toetussumma 100 000 eurot ühe uue loodud töökoha kohta määratakse, kui töökohtade

palgatase jääb alla sama valdkonna EMTAKi keskmist võrrelduna Eesti keskmisega.

 Projektidele palgatasemega 100–120% saab toetust taotleda 150 000 eurot ühe uue

loodud töökoha kohta.

 Projektidele palgatasemega üle 120% saab toetust taotleda 300 000 eurot ühe uue

loodud töökohta kohta.

Selle muudatuse eesmärk on stimuleerida uute investeerimisprojektide lisandumist, sealhulgas

selliste, mille tulemusel luuakse töökohti, mille palgatase ei pruugi olla väga kõrge, kuid

tööhõive kontekstis on ka sellised investeeringud põhjendatud ja abiks Ida-Viru majanduse

arendamisel.

Säilib nõue saavutada pärast projekti elluviimist lisandväärtuse tase töötaja kohta § 4 lõike 4

punktis 2 sätestatu järgi, ja selle üks komponent on toetuse saaja tööjõukulud. Eeltoodu tõttu

korrigeeritakse punktiga 7 ka § 5 lõike 5 sõnastust ja punktiga 10 kustutatakse § 13 lõike 1

punkt 26.

Eelnõu § 1 punktiga 12 luuakse VTA alusel toetuse taotlemisel laiemad võimalused

finantseerida tegevusi toetusega 80 protsendi toetusmäära alusel.

Eelnõu § 1 punktiga 13 kustutatakse taotleja nõudena teatud EMTAK koodide tegevusaladele

vastavus, et laiendada taotlejate hulka, ja ning võimaldada toetust taotleda kõigil ettevõtjatel,

kes ei lange õiglase ülemineku fondi määruses sätestatud piirangute alla.

Kui seni oli taotlemine võimalik vaid teatud valdkondade projektidele, siis nüüd on see avatud

kõigile, välja arvatud projektidele järgmistes valdkondades: tuumajaamade tegevuse

lõpetamine või nende rajamine; tubaka ja tubakatoodete valmistamine, töötlemine ja

turustamine; raskustes olevad ettevõtjad, välja arvatud juhul, kui see on lubatud ajutiste riigiabi

reeglite kohaselt, mis on kehtestatud erandlike olukordade käsitlemiseks, või vähese tähtsusega

abi kontekstis, et toetada energiasüsteemi ümberkujundamise protsessi raames energiakulusid

vähendavaid investeeringuid; fossiilkütuste tootmine, töötlemine, transport, jaotus, ladustamine

või põletamine; põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; hulgi- ja jaekaubandus, välja

arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; kinnisvaraalane tegevus;

hasartmängude ja kihlvedude korraldamine; finants- ja kindlustustegevus; programmeerimine,

konsultatsioonid jms tegevused; juriidilised toimingud ja arvepidamine; peakontorite tegevus

ja juhtimisalane nõustamine; reklaamindus ja turu-uuringud; rentimine ja kasutusrent; ajutise

tööjõu rent.

Eelnõu § 1 punktiga 14 täpsustatakse, et investeeringute puhul taristusse, mille kestvus on

vähemalt viis aastat, on vajalik kliimakindluse analüüs. Kliimakindluse hindamine on vajalik

siis, kui taristuinvesteeringuks on hoone/rajatise ehitamine ehitusseadustiku tähenduses. Kui

tegemist on sisetöödega ehk värskendusremondiga, siis ei pea kliimakindlust hindama.

2.3 Eelnõu §-s 2 esitatakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 9. juuni 2023. a määruse nr 33

„Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja

kord“2 muudatused.

Eelnõu § 2 punktiga 1 täpsustatakse üldise grupierandi määruse alusel abi taotlemisel määruse

alusel toetuse mitteandmise tingimusi ja vastava määruse artikli 1 lõigete loetelu. Täpsustus on

vajalik, et oleks üheselt mõistetav, milliseid tegevusi ei toetata.

Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse § 2 lõike 1 punktis olevat loetelu, täiendades seda § 6

lõikes 3 toetatava tegevusega 11) kinnisasja ostmine ning hoonete ja rajatiste ehitamine, mis

hõlbustab VKEdel alusinvesteeringu tegemist. Muudatus on vajalik, et lubada toetada

ehitamist, varem see toetatav ei olnud. Ehitamise toetamine võimaldab VKEdel oma tegevust

parandada ja arendada. Määruse jõusoleku vältel on ilmnenud praktiline vajadus toetada ka

ehitustegevust.

Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse § 2 lõike 1 punktis 5 olevat loetelu täiendades seda § 6

lõikes 3 kolme lisandunud toetatava tegevusega, mis hõlbustavad VKEdel alusinvesteeringu

tegemist.

Eelnõu § 2 punktiga 4 täiendatakse terminite loetelu mõiste „kliimakindluse tagamine“

selgitusega.

Eelnõu § 2 punktiga 5 lisatakse lauses puudu olev sõna ja täpsustatakse selguse huvides, et

toetatavad on ka projekti ettevalmistavad tegevused. Tegemist on tehnilise parandusega

õigussätte senisesse sõnastusse.

Eelnõu § 2 punktiga 6 lisatakse toetava tegevusena kinnisasja ostmine ning hoonete ja rajatiste

ehitamine, mis hõlbustab taotlejal alusinvesteeringu tegemist. Ehitamise all mõeldakse ka

renoveerimist ja rekonstrueerimist ehitusseadustikus määratletud tähenduses.

Rekonstrueerimine on samuti ehitusseadustiku mõttes ehitamine. Sellest tulenevalt on toetatav

nii uue ehitise ehitamine kui olemasoleva renoveerimine.

Eelnõu § 2 punktidega 7 ja 10 lisatakse viide uuele lisandunud tegevusele, milleks on

kinnisasja ostmine ja hoonete rajatiste ehitamine.

2 RT I, 13.06.2023, 15

Eelnõu § 2 punktidega 8 ja 9 laiendatakse toetatavate tegevuste loetelu uute tegevustega, mis

hõlbustavad taotleja alginvesteeringu tegemist. Võimaldatakse toetada kliimakindluse

hinnangu koostamist, investeeringut ettevalmistavaid tegevusi, nagu konsulteerimine,

tasuvusuuringute läbiviimine ja tehnoloogiate võrdlemine ning hoonete ja rajatiste

projekteerimine, tingimusel, et tegevuste kogumaht ei ületa 10% investeeringu abikõlblikust

maksumusest. Samuti toetatakse hindamise tegemist põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“

seisukohalt ja see peab mahtuma 10% sisse.

Eelnõu § 2 punktiga 11 lisatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 64 lõike 1 punktist b tulenev piirang

kinnisasja ostmise kulu abikõlblikkuse kohta, kuna määruse muudatusega lisandub

abikõlblikuna ka vastav kulu.

Eelnõu § 2 punktiga 12 täpsustatakse seadme või masina rentimise tingimusi. Seadmete või

masinate rentimise korral peab rentimine toimuma kapitalirendi vormis ja rendileping peab

sisaldama abisaaja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja. Piirang on vajalik, et tagada

investeeringu edasine kasutamine.

Eelnõu § 2 punktiga 13 täpsustatakse olemasolevale ettevõttele uue toote tootmiseks või

teenuse osutamiseks antud regionaalabi puhul abikõlblikud kulude arvestamise tingimusi. Uue

toote tootmiseks või teenuse osutamiseks antud regionaalabi puhul peavad abikõlblikud kulud

ületama vähemalt 200% uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust.

Eelnõu § 2 punktidega 14 ja 15 täiendatakse määrust lisandunud toetatavate tegevuste

abikõlblike kuludega. Lisandus kliimakindluse hinnangu koostamine, välise konsultandi

kaasamise ning ehitiste ja rajatiste projekteerimise kulu. Nimetatud kulude osakaal võib olla

kuni 10% projekti abikõlblikest kuludest.

Eelnõu § 2 punktiga 16 tunnistatakse määruse paragrahvi 7 lõike 10 punkt 1 kehtetuks.

Muudatusega muutub kinnisasja omandamise kulu abikõlblikuks, mis varem oli abikõlbmatu.

Eelnõu § 3 punktiga 17 luuakse võimalus, et teatud kulud on abikõlblikud ka enne taotluse

esitamist. Muudatus võimaldab seada taotluse esitamisel ka projekti varaseim alguskuupäev,

seni oli võimalik vaid hilisema kuupäeva määramine.

Eelnõu § 3 punktiga 18 tehtav muudatus võimaldab käsitada abikõlblikuna kuni 12 kuud enne

projekti algust koostatud kliimakindluse tagamise hinnangu koostamisega, konsulteerimisega

või ehitiste ja rajatiste projekteerimisega seotud kulusid. Muudatus on vajalik, piiritlemaks, mis

ajaraamis on ettevalmistavad tegevused toetatavad. Muudatus võimaldab kliimakindluse

tagamise hinnangu koostamisega, konsulteerimisega või ehitiste ja rajatiste projekteerimisega

alustada enne projekti algust. Projektide kiirema elluviimise eesmärgil on toetatavad viidatud

ettevalmistavad kulud, mis on tehtud enne projekti algust

Eelnõu § 2 punktiga 19 täiendatakse tegevuste loetelu, mille puhul on rakenduvad toetuse

määrad 45% ja 35%. Nimetatud määrad tulenevad üldise grupierandi määruse piirangutest,

muul juhul, st VTA alusel on toetuse määr 80%.

Eelnõu § 2 punktiga 20 täpsustatakse tegevuste loetelu, mille puhul on toetuse maksimaalne

osakaal abikõlblikest kuludest 80 protsenti. Kui aluseks on VTA, siis on maksimaalne toetuse

määr kõigi tegevuste puhul 80%. Kui toetuse aluseks on üldine grupierandi määrus, on toetuse

maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest 50 protsent.

Eelnõu § 2 punktiga 21 kustutatakse taotleja nõudena teatud EMTAKi koodide tegevusaladele

vastavus, et laiendada taotlejate hulka, võimaldades toetust taotleda kõigil ettevõtjatel, kes ei

lange õiglase ülemineku fondi määrusest tulenevate piirangute alla. Kui seni oli taotlemine

võimalik vaid teatud valdkondade projektidele, siis nüüd on see avatud kõigile, välja arvatud

projektid järgmistes valdkondades: tuumajaamade tegevuse lõpetamine või nende rajamine;

tubaka ja tubakatoodete valmistamine, töötlemine ja turustamine; raskustes olevad ettevõtjad,

välja arvatud juhul, kui see on lubatud ajutiste riigiabi reeglite kohaselt, mis on kehtestatud

erandlike olukordade käsitlemiseks, või vähese tähtsusega abi kontekstis, et toetada

energiasüsteemi ümberkujundamise protsessi raames energiakulusid vähendavaid

investeeringuid; fossiilkütuste tootmine, töötlemine, transport, jaotus, ladustamine või

põletamine; põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; hulgi- ja jaekaubandus, välja arvatud

mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; kinnisvaraalane tegevus; hasartmängude

ja kihlvedude korraldamine; finants- ja kindlustustegevus; programmeerimine,

konsultatsioonid jms tegevused; juriidilised toimingud ja arvepidamine; peakontorite tegevus

ja juhtimisalane nõustamine; reklaamindus ja turu-uuringud; rentimine ja kasutusrent; ajutise

tööjõu rent.

Eelnõu § 2 punktiga 22 kehtestatakse täiendav kliimakindluse nõue taotluse koostamisele,

juhul kui see kohaldub, st ehitustegevuse puhul. Varem polnud ehitamine toetatav, mistõttu

tekkis vajadus lisada kliimakindlusega seotud nõuded seoses ehitamise toetamisega. Muudatus

tuleneb kliimakindluse hindamise nõudest, mis ehitamise puhul on kohustuslik. Kliimakindluse

hindamine on vajalik siis, kui taristuinvesteeringuks on hoone/rajatise ehitamine

ehitusseadustiku tähenduses. Kui tegemist on sisetöödega ehk värskendusremondiga, siis ei pea

kliimakindlust hindama.

Eelnõu § 2 punktiga 23 kehtestatakse lisanõue taotluse koostamisele, kui tegu on

ehitustegevusega.

Eelnõu § 2 punktiga 24 kehtestatakse lisanõue lähtuda taotluse koostamisel juhistest, mille

järgi hinnata kliimakindlust. Viidatud nõue on vajalik selguse ja taotlemise sujuvuse

tagamiseks.

Eelnõu § 2 punktiga 25 võimaldatakse taotlejal küsida toetust mitmele projektile korraga, et

meetme vahendid võimalikult kiiremini kasutusele võtta. Oluline on, et raha jõuaks Ida-

Virumaa majandusse, mistõttu oli ka seni kehtinud ühe projekti piirang liiga piirav.

Eelnõu § 2 punktiga 26 laiendatakse nõuetele vastavuse ulatust seoses kliimakindluse

hinnangu nõude lisandumisega määrusesse.

2.2. Eelnõu §-s 3 esitatakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuni 2023. a määruse

nr 35 „Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus“3 muudatused.

3 RT I, 20.06.2023, 9

Eelnõu § 3 punktiga 1 võimaldatakse toetust anda edaspidi ettevõtjatele, kelle tegevus ei olnud

seni nimetatud EMTAKi koodide loetelus. Muudatus võimaldab märkimisväärselt laiendada

toetuse sihtrühma. Muudatus on vajalik, et suurendada potentsiaalset taotlejate hulka, seeläbi

tihedamat konkurentsi ja tugevaimate projektide rahastamist. Kui seni oli taotlemine võimalik

vaid teatud valdkondade projektidele, siis nüüd on see avatud kõigile, välja arvatud ÕÜFi

välistused.

Eelnõu § 3 punktiga 2 laiendatakse toetuse andmise aluseks olevaid riigiabi liike, et

võimaldada toetuse paindlikumat ja mitmekesisemat kasutamist.

Eelnõu § 3 punktiga 3 lisatakse terminite loetellu järgmised kolm uut terminit ja nende

selgitust:

1) „tõhus koostootmine“,

2) „taastuvallikatest toodetud energia“ ja

3) „kliimakindluse tagamine“.

Terminite lisamine suurendab selgust nii taotlejate kui ka taotluse menetlejate hulgas.

Eelnõu § 3 punktiga 4 täpsustatakse, et toetatavad on tugitegevused, mis on seotud uue toote,

teenuse või tehnoloogia esmakordseks tööstuslikuks kasutuselevõtuks vajamineva

teadmusmahuka piloottaristu rajamisega. Tugitegevuste toetamine parandab projektide

õnnestumise tõenäosust ja on seega põhjendatud.

Eelnõu § 3 punktiga 5 täpsustatakse antava riigiabi liiki, mille alusel teadmusmahuka

piloottaristu rajamist toetatakse. Suurettevõtja puhul on abikõlblikud üldise grupierandi

määruse artikli 2 punktis 51 nimetatud investeeringud materiaalsesse või immateriaalsesse

varasse seoses uut majandustegevust soodustava alginvesteeringuga, mille puhul peab uuel

majandustegevusel olema olemasolevast tegevusest erinev EMTAK kood.

Eelnõu § 3 punktiga 6 täiendatakse § 7 lõigetega 61‒63. Täiendused täpsustavad piloottaristu

rajamise tingimusi, et edendada energia tootmist taastuvallikatest. Abi võib anda ainult seoses

uute või uuendatud tootmisvõimsuste rajamisega, mille korral on ühtlasi vajalik tagada

kooskõla grupierandi määruse asjakohaste artiklitega (41 ja 47). Oluline on seejuures täiendus,

et tulenevalt õiglase ülemineku fondi määruse artiklist 9, ei ole toetatav maagaasi kasutamine.

Eelnõu § 3 punktiga 7 täiendatakse § 8 lõigetega 41 ja 42. Täiendustega määratakse, et kõik

investeeringukulud, mis tehakse grupierandi määruse artikli 41 alusel, on abikõlblikud. Sellega

tagatakse selgus ja üheselt mõistetavus kulude abikõlblikkuse asjus. Lisaks sätestatakse, mis

alusel tuleb arvestada abikõlblikke kulusid, kui abi andmise aluseks on grupierandi määruse

artikkel 47.

Eelnõu § 3 punktiga 8 täpsustatakse, et suurettevõtjate puhul on § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud

tegevuse elluviimisel grupierandi määruse artikli 14 alusel immateriaalse vara kulud

abikõlblikud ainult kuni 50% ulatuses alginvesteeringu kõigist abikõlblikest

investeerimiskuludest.

Eelnõu § 3 punktiga 9 lisatakse § 8 lõige 81. Täiendusega määratakse, et maa ja hoonete

rentimise puhul peab rendileping kestma suurettevõtjate puhul vähemalt viis aastat ning väike-

ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) puhul vähemalt kolm aastat pärast

investeerimisprojekti eeldatavat lõpuleviimise kuupäeva. Lõike lisamise eesmärk on tagada

investeeringu säilimine ja kestlikkus, ilma sätteta oleks see mitmeti tõlgendatav.

Eelnõu § 3 punktiga 10 täiendatakse § 8 lõikega 131. Kui toetust antakse üldise grupierandi

määruse artikli 2 punkti 51(a) alusel uue kõrgema lisandväärtusega toote tootmise abil ettevõtja

tegevuse mitmekesistamiseks, on määruse lõikes 2 nimetatud kulud abikõlblikud. Tingimuseks

on, et need kulud ületavad vähemalt 200% uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust, mis

on registreeritud tööde algusele eelneval majandusaastal. Muudatusega soodustatakse

ettevõtjate tegevuse mitmekesistamist, mis on üks õiglase ülemineku protsessi eesmärkidest. Et

mitmekesisuse mõiste oleks selgelt arusaadav, on see määratletud kulude osakaaluga.

Eelnõu § 3 punktiga 11 seatakse piirmäärad, kui tööstuslikult võetakse esimest korda

kasutusele uus toode, teenus või tehnoloogia või taotletakse toetust projekteerimiseks,

infrastruktuuri arendamiseks, võrkudega liitumiseks ja selle tugitegevuseks. Toetuse

maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 45 protsenti väikeettevõtja korral, 35 protsenti

keskmise suurusega ettevõtja korral ja 25 protsenti suurettevõtja korral. Paragrahv 7 lõike 1

punkti 5 alusel saab toetust taotleda VTA määruse, üldise grupierandi määruse artikli 14 ja

artiklite 41 ja 47 alusel.

Eelnõu § 3 punktiga 12 täiendatakse § 10 lõikega 81. Täiendusega seatakse maksimaalne

toetuse osakaal, kui toetust taotletakse määruse § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevusteks, et

tööstuslikult esimest korda kasutusele võtta uus toode, teenus või tehnoloogia. Sellise toetuse

andmise aluseks on üldise grupierandi määruse artikkel 41. Toetuse osakaal on kuni

45 protsenti, kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 7 punkti a alusel

ja kuni 30 protsenti, kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 7 punkti b

alusel. Täiendusega luuakse selgus, kui palju mingi tegevuse lõikes on kulud abikõlblikud.

Määrad tulenevad üldise grupierandi määruses sätestatust.

Eelnõu § 3 punktiga 13 viiakse sisse tehniline parandus tagamaks kooskõla käesoleva eelnõu

§ 2 punktiga 1.

Eelnõu § 3 punktiga 14 täpsustatakse, et kliimakindluse hindamine on vajalik ainult

taristuinvesteeringute puhul. Senises sõnastuses oli võimalik nõuet laiemalt tõlgendada, näiteks

ka tootearenduse tegevuste puhul.

Eelnõu § 3 punktiga 15 viiakse sisse tehniline parandus „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte ja

kliimakindluse hinnangu osas.

Eelnõu § 3 punktiga 16 kaotatakse nõue, et toetuse maksmise eelduseks on vastava

aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja kinnitamine rakendusüksuse poolt.

Nimetatud muudatus võimaldab maksete paindlikumat menetlemist.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi,

Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning

nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse

ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231/159).

2. Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase

Ülemineku Fond (ELT L 231/1).

3. Euroopa Komisjoni määrus (EL) 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107

ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele

ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13).

4. Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187/1).

4. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud Määruse rakendamisel on põhiroll Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel, kes nõustab

taotlejaid, võtab vastu taotlusi, analüüsib kas toetuse andmine on riigiabi või vähese tähtsusega

abi, teeb vastavuskontrolli ja korraldab hilisemat hindamist, teeb otsuseid, maksab välja ja

vajaduse korral nõuab tagasi toetusi.

Muudatusel puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele või kuludele võrreldes meetme senise

rakendamisega.

5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Euroopa Komisjonile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile ja

Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Õiglase Ülemineku juhtkomisjonile,

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Ida-Viru Ettevõtluskeskusele ja Ida-Viru

Investeeringute Agentuurile.