Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni 2022. a määruse nr 50 „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“ ning majandus- ja infotehnoloogiaministri 9. juuni 2023. a määruse nr 33 „Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja kord“ ja 19. juuni 2023. a määruse nr 35 „Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus“ muutmine

MÄÄRUS

06.12.2023 nr 68

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni

2022. a määruse nr 50 „Ida-Viru ettevõtluse

investeeringute toetus“ ning majandus- ja

infotehnoloogiaministri 9. juuni 2023. a määruse

nr 33 „Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega

ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja

kord“ ja 19. juuni 2023. a määruse nr 35 „Ida-Viru

ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste

toetus“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. § 1. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni 2022. a määruse nr 50 „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“ muutmine Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni 2022. a määruses nr 50 „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuseks antav toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 14 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 2) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuseks antav toetus on investeeringuteks ettenähtud abi taastuvallikatest toodetud energia ja vesiniku ning tõhusa koostootmise edendamiseks üldise grupierandi määruse artikli 41 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi VTA määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;“; 2) paragrahvi 2 lõike 1 punktid 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt: „4) paragrahvi 7 lõike 3 punktis 1 sätestatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi VTA määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33

2

sätestatut; 5) paragrahvi 7 lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud tegevusteks antav toetus on teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA tegevus) projektidele antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi VTA määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;“; 3) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) paragrahvi 7 lõike 3 punktis 5 sätestatud tegevuseks antav toetus on koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi VTA määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.“; 4) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) taastuvallikatest toodetud energia ja vesiniku edendamiseks tehtavate investeeringute elluviimine, ning investeeringud päikese- ja tuuleparkide rajamisse, kui nendest toodetav elekter on ette nähtud toetatava projekti elektrivarustuse tagamiseks;“; 5) paragrahvi 7 lõike 3 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „Toetatakse järgmisi tegevusi, kui need on vajalikud projekti ettevalmistamiseks või lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks: 1) konsulteerimine, tasuvusuuringute tegemine, tehnoloogiate võrdlemine, hinnangute koostamine, projekteerimine ja ülevaade ehitusloa taotlemiseks taotleja poolt tehtud ja kavandatavatest tegevustest koos ajakava ning dokumentatsiooniga, infrastruktuuri arendamine, võrkudega liitumine ja toetuse saamisega seotud teavitamine;“; 6) paragrahvi 8 lõige 21 sõnastatakse järgmiselt: „(21) Kinnisasja soetamise korral kohaldub ühissätete määruse artikli 64 lõike 1 punktis b esitatud piirmäär.“; 7) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 82 järgmises sõnastuses: „(82) Abikõlblikud on § 7 lõike 3 punktis 1 nimetatud tegevuste kulud ulatuses, mis ei ületa kümmet protsenti projekti abikõlblikest kuludest.“; 8) paragrahvi 8 lõike 12 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 9 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2026. a.“; 10) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevust ega võtta kohustusi nimetatud tegevuse täitmiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele, välja arvatud § 7 lõike 3 punktis 1 nimetatud konsulteerimine, tasuvusuuringute tegemine, tehnoloogiate võrdlemine, hinnangute koostamine, § 13 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud hinnangu, punktis 18 nimetatud ülevaate või ehitamise korral projekteerimine, kui nimetatud tegevusteks antakse vähese tähtsusega abi. Nimetatud tegevustega võib olla alustatud või võetud seonduvaid kohustusi alates 1. jaanuarist 2021. a.“; 11) paragrahvi 10 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „10“ arvuga „13“;

3

12) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Maksimaalne toetuse summa on 100 000 eurot ühe uue töökoha kohta, kui loodavate töökohtade aritmeetiline keskmine brutokuupalk on väiksem EMTAKi jao ja osa täpsusega kindlaks määratud tegevusvaldkonna, milles projekti ellu viiakse, taotluse esitamisele eelnevalt viimase kvartali kohta Statistikaameti avaldatud Eesti keskmisest brutokuupalgast.“; 13) paragrahvi 10 lõikes 4 asendatakse arv „100 000“ arvuga „150 000“; 14) paragrahvi 10 lõikes 5 asendatakse arv „200 000“ arvuga „300 000“; 15) paragrahvi 11 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Toetuse taotlemisel vähese tähtsusega abina kooskõlas VTA määrusega on kõikide tegevuste osas toetuse maksimaalne osakaal 80 protsenti abikõlblikest kuludest, sõltumata ettevõtja suurusest.“; 16) paragrahvi 11 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt: „(10) Omafinantseeringu määr on vähemalt 35 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, välja arvatud, kui toetust antakse kooskõlas VTA määrusega, mil omafinantseeringu määr on 20 protsenti.“; 17) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kes ei ole välistatud § 2 lõike 4 alusel või kelle tegevusala või projekti, millele toetust taotletakse, tegevusala ei vasta järgmistele EMTAKi jagudele: 1) jagu A – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; 2) jagu G – hulgi- ja jaekaubandus, välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; 3) jao R alajagu 920 – hasartmängude ja kihlvedude korraldamine; 4) jagu K – finants- ja kindlustustegevus; 5) jao J alajagu 62 – programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused; 6) jao M alajagu 69 – juriidilised toimingud ja arvepidamine; 7) jao M alajagu 70 – peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine; 8) jao M alajagu 73 – reklaamindus ja turu-uuringud; 9) jao N alajagu 77 – rentimine ja kasutusrent; 10) jao N alajagu 782 – ajutise tööjõu rent.“; 18) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) investeeringu tegemisel taristusse, mille kestvus on vähemalt viis aastat, kliimakindluse tagamise hinnang;“; 19) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 26 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 9. juuni 2023. a määruse nr 33 „Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja kord“ muutmine Majandus- ja infotehnoloogiaministri 9. juuni 2023. a määruses nr 33 „Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 5 punktid 1–3 sõnastatakse järgmiselt: „1) kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) toetust taotlevale raskustes olevale

4

ettevõtjale nimetatud määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses; 2) toetuse taotlemisel kooskõlas üldise grupierandi määrusega nimetatud määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ja artiklis 13 sätestatud juhtudel; 3) toetuse taotlemisel kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), nimetatud määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel;“; 2) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „punktis 1“ tekstiosaga „punktides 1 ja 1¹“; 3) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 5 asendatakse tekstiosa „5 ja 6“ tekstiosaga „5–9“; 4) paragrahvi 6 lõike 3 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Toetatakse järgmisi tegevusi, mis on vajalikud lõikes 2 sätestatud tegevuse elluviimiseks või projekti ettevalmistamiseks:“; 5) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) kinnisasja ostmine ning hoonete ja rajatiste ehitamine;“; 6) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 5 asendatakse tekstiosa „punktis 1“ tekstiosaga „punktides 1 ja 11“; 7) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse punktidega 7–9 järgmises sõnastuses: „7) kliimakindluse tagamise hinnangu koostamine; 8) investeeringut ettevalmistavate tegevustena konsulteerimine, tasuvusuuringute tegemine ja tehnoloogiate võrdlemine; 9) projekteerimine.“; 8) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Lõike 3 punktides 6–9 sätestatud tegevuste osakaal kokku ei tohi ületada kümmet protsenti investeeringu abikõlblikust maksumusest.“; 9) paragrahvi 7 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „punktis 1“ tekstiosaga „punktides 1 ja 11“; 10) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kinnisasja soetamise korral kohaldub ühissätete määruse artikli 64 lõike 1 punktis b esitatud piirmäär.“; 11) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Seadme või masina rentimise korral peab selle rentima kapitalirendi vormis ja rendileping peab sisaldama toetuse saaja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja.“; 12) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Olemasolevale ettevõtjale uue toote tootmiseks või teenuse osutamiseks antud üldise grupierandi määruse artikli 14 tähenduses investeeringuteks ette nähtud regionaalabi puhul peavad abikõlblikud kulud ületama vähemalt 200 protsenti uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust, mis on registreeritud tööde algusele eelnenud majandusaastal.“; 13) paragrahvi 7 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „(8) Abikõlblik on § 6 lõike 3 punktides 6 ja 7 nimetatud hinnangu koostamise kulu.“;

5

14) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses: „(81) Abikõlblik on § 6 lõike 3 punktis 8 nimetatud tegevuste raames projekti ettevalmistamiseks ja elluviimiseks vajaliku välise konsultandi kaasamise kulu. (82) Abikõlblik on § 6 lõike 3 punktis 9 nimetatud projekteerimise kulu.“; 15) paragrahvi 7 lõike 10 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 8 lõikest 2 jäetakse välja sõna „hilisemast“; 17) paragrahvi 8 lõiked 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevust ega võtta kohustusi nimetatud tegevuse täitmiseks enne rakendusüksusele taotluse esitamist, välja arvatud § 6 lõike 3 punktides 6–9 sätestatud tegevuste puhul. (6) Juhul kui § 6 lõike 3 punktides 6–9 sätestatud tegevustega on alustatud enne taotluse esitamist, sätestab rakendusüksus taotleja soovil taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tegevuste kulude asjus taotluse esitamise kuupäevast kuni 12 kuud varasema projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva.“; 18) paragrahvi 9 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Paragrahvi 6 lõike 3 punktides 1–2 esitatud tegevuste korral on toetuse taotlemisel kooskõlas üldise grupierandi määrusega toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest järgmine:“; 19) paragrahvi 9 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Paragrahvi 6 lõike 3 punktides 3–9 esitatud tegevuste puhul on toetuse taotlemisel kooskõlas üldise grupierandi määrusega toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest 50 protsenti. (4) Paragrahvi 6 lõikes 3 esitatud tegevuste puhul on toetuse taotlemisel kooskõlas vähese tähtsusega abi määrusega toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest 80 protsenti.“; 20) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kes ei ole välistatud § 1 lõike 5 alusel või kelle tegevusala või projekti, millele toetust taotletakse, tegevusala ei vasta justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” sätestatud järgmistele jagudele: 1) jagu A – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; 2) jagu G – hulgi- ja jaekaubandus, välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; 3) jao R alajagu 920 – hasartmängude ja kihlvedude korraldamine; 4) jagu K – finants- ja kindlustustegevus; 5) jao J alajagu 62 – programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused; 6) jao M alajagu 69 – juriidilised toimingud ja arvepidamine; 7) jao M alajagu 70 – peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine; 8) jao M alajagu 73 – reklaamindus ja turu-uuringud; 9) jao N alajagu 77 – rentimine ja kasutusrent; 10) jao N alajagu 782 – ajutise tööjõu rent.“; 21) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) investeeringu tegemisel taristusse, mille kestvus on vähemalt viis aastat, kliimakindluse tagamise hinnang;“;

6

22) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 151 järgmises sõnastuses: „151) ehitamise korral ülevaade ehitusloa taotlemiseks taotleja tehtud ja kavandatavatest tegevustest koos ajakava ja asjakohaste dokumentidega;“; 23) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Lõike 1 punktis 31 sätestatud kliimakindluse tagamise hinnang koostatakse lähtudes Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027” (ELT C 373, 16.9.2021, lk 1–92) ja rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist.“; 24) paragrahvi 15 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määruse alusel võib toetust taotleda rohkem kui ühele projektile.“; 25) paragrahvi 15 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Rakendusüksus võib taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus kaasata eksperte, et hinnata, kas hinnang projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt”, kliimakindluse tagamise hinnang ja esitatud dokumendid vastavad § 11 lõigetes 2 ja 21 esitatud teatistele.“. § 3. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuni 2023. a määruse nr 35 „Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus“ muutmine Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuni 2023. a määruses nr 35 „Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuseks antav toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi üldise grupierandi määruse artikli 14 tähenduses või investeeringuteks ettenähtud abi taastuvallikatest toodetud energia ja vesiniku ning tõhusa koostootmise edendamiseks üldise grupierandi määruse artikli 41 tähenduses või ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 47 tähenduses ning nendele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut või riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniseid ning Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust, või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;“; 3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Tõhus koostootmine on koostootmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56) artikli 2 lõike 34 tähenduses.“; 4) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 8¹ järgmises sõnastuses: „8¹) taastuvallikatest toodetud energia on üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 109 sätestatud nõuetele vastav taastuvenergia;“; 5) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) projekteerimine, infrastruktuuri arendamine, võrkudega liitumine ja muud tugitegevused, mis on seotud uue toote, teenuse või tehnoloogia esmakordseks tööstuslikuks kasutuselevõtuks vajamineva teadmusmahuka piloottaristu rajamisega.“;

7

6) paragrahvi 7 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Teadmusmahuka piloottaristu rajamine, kui abi taotletakse kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 14, peab vastama alginvesteeringule. Suurettevõtja puhul on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 51 nimetatud investeeringud materiaalsesse või immateriaalsesse varasse seoses uut majandustegevust soodustava alginvesteeringuga, mille puhul peab uuel tegevusalal olema olemasolevast tegevusalast erinev justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK) esitatud neljast numbrist koosnev kood.“; 7) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 61‒63 järgmises sõnastuses: „(61) Teadmusmahuka piloottaristu rajamine taastuvallikatest toodetud energia tootmise edendamiseks peab vastama üldise grupierandi määruse artikli 41 lõigetes 1a, 2, 3, 4 või 4a sätestatud tingimustele. (62) Teadmusmahuka piloottaristu rajamiseks taastuvallikatest toodetud energia tootmise edendamiseks võib abi anda ainult seoses uute või uuendatud tootmisvõimsustega. (63) Kui toetust taotletakse kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 47, peab teadmusmahuka piloottaristu rajamiseks tehtav investeering vastama nimetatud määruse artikli 47 lõigetes 2–6 esitatud tingimustele.“; 8) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „(41) Kui § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks antakse toetust kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 41, on abikõlblikud kõik investeeringukulud. (42) Kui § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks antakse toetust kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 47, on abikõlblikud artikli 47 lõikes 7 nimetatud põhimõtete alusel arvutatud kulud.“; 9) paragrahvi 8 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Suurettevõtjate puhul on § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks toetuse andmisel kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 14 immateriaalse vara kulud abikõlblikud kuni 50 protsendi ulatuses alginvesteeringu kõigist abikõlblikest investeeringukuludest.“; 10) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses: „(81) Maa ja hoonete rentimise puhul peab rendileping kestma suurettevõtjate puhul vähemalt viis aastat ja VKEde puhul vähemalt kolm aastat pärast projekti eeldatavat lõpuleviimise kuupäeva.“; 11) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 131 järgmises sõnastuses: „(131) Kui toetust antakse üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 51 alapunkti a tähenduses uue, kõrgema lisandväärtusega toote tootmise abil ettevõtja tegevuse mitmekesistamiseks, on lõike 1 punktis 3 nimetatud kulud abikõlblikud juhul, kui need ületavad vähemalt 200 protsenti uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust, mis on registreeritud tööde algusele vahetult eelnenud majandusaastal.“; 12) paragrahvi 10 lõike 8 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Kui toetust taotletakse § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuseks kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 14, et tööstuslikult esimest korda kasutusele võtta uus toode, teenus või tehnoloogia, või punktis 7 nimetatud tegevusteks, on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:“;

8

13) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses: „(81) Kui toetust taotletakse § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuseks kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 41, et tööstuslikult esimest korda kasutusele võtta uus toode, teenus või tehnoloogia, on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest: 1) 45 protsenti, kui toetust taotletakse kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 7 punktiga a; 2) 30 protsenti, kui toetust taotletakse kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 7 punktiga b; 3) toetuse osakaalu suurendatakse 20 protsendi võrra väikeettevõtjale antava abi korral ja kümne protsendi võrra keskmise suurusega ettevõtjale antava abi korral. (82) Kui toetust taotletakse § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuseks kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 47, et tööstuslikult esimest korda kasutusele võtta uus toode, teenus või tehnoloogia, on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest: 1) 60 protsenti väikeettevõtja korral; 2) 50 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 40 protsenti suurettevõtja korral.“; 14) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing.“; 15) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 17 sõnastatakse järgmiselt: „17) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud teadmusmahuka piloottaristu, mille kestvus on vähemalt viis aastat, kliimakindluse tagamise hinnang;“; 16) paragrahvi 15 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) dokumendid, mis tõendavad, et projekt on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega ning taristuinvesteeringu korral on tagatud kliimakindlus või nende puudumisel taotleja hinnang projekti vastavusele § 12 lõike 2 punktides 15 ja 17 esitatule koos ülevaatega, missuguses projekti etapis ja millise tähtajaga need dokumendid koostatakse.“; 17) paragrahvi 27 lõige 4 tunnistatakse kehtetutuks.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

05.12.2023

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni 2022. a määruse nr 50 „Ida-Viru

ettevõtluse investeeringute toetus“ ning majandus- ja infotehnoloogiaministri 9. juuni

2023. a määruse nr 33 „Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate

investeeringute toetamise tingimused ja kord“ ja 19. juuni 2023. a määruse nr 35 „Ida-

Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus“ muutmise määruse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel.

Eelnõuga laiendatakse kolme Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) rahastatava Ida-Viru

ettevõtluse toetusmeetme sihtgruppi ja toetatavaid tegevusi ning leevendatakse tingimusi

taotlemisele, võimaldamaks suuremat taotluste hulka ning seeläbi investeeringute mahu kasvu

Ida-Virumaal. Muudetavad määrused on nii pealkirjas kui määruse tekstis esitatud vastuvõtmise

kuupäevade kronoloogilises järjestuses. Muutmise vajadus tulenes taotlemisprotsessi käigus

ilmnenud kitsaskohtadest ning riigiabireeglite muutustest. Ida-Virumaale tehtavate

investeeringute hulk ja maht ei ole olnud tasemel, mida määruste ettevalmistamise käigus

oodati, mistõttu algselt kavandatud kitsendused investeeringute suunamiseks on osutunud liiga

piiravaks. Pidades silmas ka piirkonna üldist atraktiivsust investeeringute sihtkohana, on iga

investeering väga väärtuslik, et luua töökohti ning mitmekesistada piirkonna majandust. Sellest

tulenevalt on lähenemist valdkondadele põhjalikult muudetud, minnes üle kitsalt piiritletud

valdkondadelt laiapõhjalisemale lähenemisele, kus eraldi on esile toodud välistatud

valdkonnad. Uus lähenemine võimaldab paindlikumat lähenemist taotluste menetlusel ja

eeldatavalt aitab meelitada piirkonna majandust mitmekesistavaid ettevõtjaid.

Oluline on esile tuua, et projektide hindamiskriteeriumitesse varasemaga võrreldes leevendusi

kavandatud ei ole, seega toetatavate projektide kvaliteedi osas langust oodata ei ole. Samuti

eelistatakse hindamisel nii investeeringutoetuse kui ka teadmusmahukuse puhul projekte, mis

panustavad TAIE fookusvaldkondadesse. Ka see lähenemine ei ole varasemaga võrreldes

muutunud. Kõik projektid peavad endiselt igal juhul olema kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta

oluliselt“ ja investeeringute puhul peab olema tagatud kliimakindlus.

Ida-Virumaa on traditsiooniline tööstuspiirkond, kus inimestel on tööstusettevõtetes

töötamiseks vajalikud teadmised, kogemused ja harjumused. Seega, keskne roll piirkonna

majanduse restruktureerimisel on töötleval tööstusel. Uute ettevõtete puhul on tähtis toetada

arengut, mis järgib üleilmseid tehnoloogilisi suundumusi ning aitab Eestil saavutada

kliimaeesmärke, sellistes valdkondades nagu näiteks keskkonna- ja keskkonnahoidlikud

tehnoloogiad, taastuvenergia, ringmajandussektor, vesiniku tootmine vms. Teine prioriteet on

IKT-sektori areng, mis tagab suureneva automatiseerimise ja digiteerimise kontekstis kohalike

ettevõtete konkurentsivõime. Lisaks tuleb toetada sektoreid, mille tegevus mitmekesistab Ida-

Virumaa majanduslikku struktuuri ning pakub tulevikukindlaid töökohti ka väljaspool tööstust:

mikroettevõtlus, tervishoid ja sotsiaaltöö, loomemajandus, sh filmitööstus, mis on piirkonnas

juba tegev ja saab ainulaadse eelisena kasutada siinseid kaevandus- ja tööstuspaiku jms.

Arengusuundumused kõigis nimetatud valdkondades tagavad elanikele töötamiseks

mitmesuguseid võimalusi, meelitavad ligi talente, parandavad piirkonna üldist atraktiivsust ja

kultuuriruumi jätkusuutlikkust ning kindlustavad selle piirkonna majanduse tulevikku.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse

osakonna äriarenduse ja ekspordi valdkonna ekspert Kaupo Sempelson (625 6350,

[email protected]), sama valdkonna juht Andres Kikas (teenistussuhe lõppenud),

ning sama osakonna tööstuse valdkonna ekspert Kaie Nurmik (639 7651,

[email protected]) ja nõunik Kaarel Lehtsalu (715 3414, [email protected]). Eelnõu

ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (639 7652, [email protected]). Eelnõu ja

seletuskirja keeletoimetas Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi

Kapanen ([email protected]).

Eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

ettevõtluskonsultant Jaak Puistama ning vanemjurist Terje Kleemann.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

2.1. Eelnõu §-s 1 esitatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni 2022. a määruses

nr 50 „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“1 muudatused.

Eelnõu § 1 punktidega 1–3 muudetakse antava riigiabi liike, muutes VTA läbivalt kasutatavaks

80% toetusena.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse § 7 lõike 2 punkti 2, et võimaldada investeeringuid päikese-

ja tuuleparkide rajamiseks, kui need on vajalikud projekti enda elektrivarustatuse tagamiseks.

Vajadus sellise muudatuse järele tuleneb asjaolust, et mitmed töötleva tööstuse valdkonna

projektid on soovinud installeerida tootmisüksuse osana päikesepaneele või rajada

tootmisüksuse kõrvale päikese- või tuulikupark, et varustada tootmist ennast taastuvelektriga.

Seega toetab muudatus projektide terviklikumat elluviimist, sh kliimaneutraalsete

energialahenduste kasutuselevõttu.

Eelnõu § 1 punktiga 5 toetatakse ettevõtjate projektide kvaliteetsemat ettevalmistust

eelnõustamisele ja taotlema tulekul, võimaldades selleks konsultatsiooniteenuse hankimise

kulu abikõlblikkust sh enne taotluse esitamist. Samuti on toetatav projekti ettevalmistamisega

seonduv tegevus, nagu:

 tasuvusuuringute koostamine;

 hinnangute koostamine, et analüüsida kliimakindluse ja põhimõtte „ei kahjusta

oluliselt“ järgimist;

 projekteerimine;

 taristu arendamine;

 võrkudega liitumine;

1 RT I, 29.07.2023, 2

 toetuse saamisega seotud teavitamine.

Projekteerimine enne taotluse esitamist ei muuda veel investeeringut pöördumatuks ehk

projekti koostamine ei kohusta kedagi ehitama. Seetõttu projekteerimine ei kahjusta ergutavat

mõju ning mahub ettevalmistavate tegevuste alla (analoogselt lubade saamisega, mis on „tööde

alustamise“ mõistes ära märgitud). Määruses on kinnisasja ost lisatud toetatava kuluna ning

seda toetatakse artikli 14 alt. See ei tähenda, et sellele ettevõttel, kes taotleb projekti raames

kinnisasja ostu, oleks juba projekteerimine eelnevalt tehtud. Määruses on loodud võimalus

projekteerimise eelnevaks teostamiseks (näiteks kui ettevõttel on juba maa endal olemas),

samuti on võimalus kinnisasja ostmiseks projekti raames, seega saab taotleja valida erinevate

variantide vahel, mis tema projektis vajalik on.

Eelnõu § 1 punktidega 6 ja 8 muudetakse abikõlblikuks hoonestamata kinnisasja ost,

osakaaluna kuni 10% investeeringu kogumahust või vastavalt ühissätete määrusele mahajäetud

aladel ja varem tööstuslikus kasutuses olnud aladel, millel on hooned 15%. Varem ei olnud

hoonestamata kinnisasja ost abikõlblik.

Eelnõu § 1 punktiga 7 sätestatakse piirang, et projekti ettevalmistavad tegevused võivad

moodustada kuni 10% projekti abikõlblikust maksumusest.

Eelnõu § 1 punktiga 9 pikendatakse abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaega 31. augustile

2026. aastal. See muudatus loob ajalist lisapaindlikkust projektide elluviimise lõpptähtaja

kavandamisel nelja kuu ulatuses. Samuti luuakse võimalus ettevalmistavate kulude osas

abikõlblikkuse perioodi varasem algus. Tulenevalt § 9 lg 3 võib taotluse rahuldamise otsuses

olla märgitud ka varasem kuupäev. Teatud tegevustega võib olla alustatud (VTA saamise korral)

ka enne taotluse esitamist.

Eelnõu § 1 punktiga 10 sätestatakse, milliseid tegevusi võib taotleja olla varem alustanud

tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021.

Eelnõu § 1 punktiga 11 leevendatakse maksimaalset toetussummat projektidele kogumahus

kuni 55 miljonit eurot. Muudatuse tulemusena on võimalik taotleda sellises kogumahus

projektidel edaspidiselt kuni 13 miljonit eurot toetust varasema 10 miljoni euro asemel, kuna

see on riigiabi reeglite kohaselt lubatud. Muudatus toetab eelarve tõhusamat kasutust ning

selliste suurprojektide kaasamist, mis loovad olulises mahus uusi töökohti, kuid kogumahult ei

ole üle 55 miljoni euro.

Eelnõu § 1 punktidega 12, 13, 14 ja 19 muudetakse palgataseme nõudeid projektidele.

Eesmärk on toetuse diferentseerimine sõltuvalt palgatasemest.

 Toetussumma 100 000 eurot ühe uue loodud töökoha kohta määratakse, kui töökohtade

palgatase jääb alla sama valdkonna EMTAKi keskmist võrrelduna Eesti keskmisega.

 Projektidele palgatasemega 100–120% saab toetust taotleda 150 000 eurot ühe uue

loodud töökoha kohta.

 Projektidele palgatasemega üle 120% saab toetust taotleda 300 000 eurot ühe uue

loodud töökohta kohta.

Selle muudatuse eesmärk on stimuleerida uute investeerimisprojektide lisandumist, sealhulgas

selliste, mille tulemusel luuakse töökohti, mille palgatase ei pruugi olla väga kõrge, kuid

tööhõive kontekstis on ka sellised investeeringud põhjendatud ja abiks Ida-Viru majanduse

arendamisel.

Säilib nõue saavutada pärast projekti elluviimist lisandväärtuse tase töötaja kohta § 4 lõike 4

punktis 2 sätestatu järgi, ja selle üks komponent on toetuse saaja tööjõukulud. Eeltoodu tõttu

kustutatakse punktiga 15 ka § 13 lõike 1 punkt 26.

Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse läbivalt toetatavaks tegevused VTA määruse alusel,

toetusmääraga 80%. Kui toetust ei anta kooskõlas VTA määrusega, rakenduvad määruses

sätestatud piirmäärad.

Eelnõu § 1 punktiga 16 määratakse omafinantseeringu määr, mis on vähemalt 35%, välja

arvatud juhul kui toetust antakse kooskõlas VTA määrusega Sel juhul on omafinantseering kuni

20%.

Eelnõu § 1 punktiga 17 kustutatakse taotleja nõudena teatud EMTAK koodide tegevusaladele

vastavus, et laiendada taotlejate hulka, ja ning võimaldada toetust taotleda kõigil ettevõtjatel,

kes ei lange õiglase ülemineku fondi määruses sätestatud piirangute alla.

Kui seni oli taotlemine võimalik vaid teatud valdkondade projektidele, siis nüüd on see avatud

kõigile, välja arvatud projektidele järgmistes valdkondades: tuumajaamade tegevuse

lõpetamine või nende rajamine; tubaka ja tubakatoodete valmistamine, töötlemine ja

turustamine; raskustes olevad ettevõtjad, välja arvatud juhul, kui see on lubatud ajutiste riigiabi

reeglite kohaselt, mis on kehtestatud erandlike olukordade käsitlemiseks, või vähese tähtsusega

abi kontekstis, et toetada energiasüsteemi ümberkujundamise protsessi raames energiakulusid

vähendavaid investeeringuid; fossiilkütuste tootmine, töötlemine, transport, jaotus, ladustamine

või põletamine; põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; hulgi- ja jaekaubandus, välja

arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; hasartmängude ja kihlvedude

korraldamine; finants- ja kindlustustegevus; programmeerimine, konsultatsioonid jms

tegevused; juriidilised toimingud ja arvepidamine; peakontorite tegevus ja juhtimisalane

nõustamine; reklaamindus ja turu-uuringud; rentimine ja kasutusrent; ajutise tööjõu rent.

Eelnõu § 1 punktiga 18 sätestatakse, et investeeringute puhul taristusse, mille kestvus on

vähemalt viis aastat, on vajalik kliimakindluse analüüs. Kliimakindluse hindamine on vajalik

siis, kui taristuinvesteeringuks on hoone/rajatise ehitamine ehitusseadustiku tähenduses. Kui

tegemist on sisetöödega ehk värskendusremondiga, siis ei pea kliimakindlust hindama.

2.3 Eelnõu §-s 2 esitatakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 9. juuni 2023. a määruse nr 33

„Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja

kord“2 muudatused.

Eelnõu § 2 punktiga 1 täpsustatakse üldise grupierandi määruse alusel abi taotlemisel määruse

alusel toetuse mitteandmise tingimusi ja vastava määruse artikli 1 lõigete loetelu, samuti vähese

tähtsusega abi (edaspidi VTA määrus) osas. Täpsustus on vajalik, et oleks üheselt mõistetav,

milliseid tegevusi ei toetata.

Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse § 2 lõike 1 punktis olevat loetelu, täiendades seda § 6 lõike

punktis 1¹ sätestatud toetatava tegevusega (kinnisasja ostmine ning hoonete ja rajatiste

ehitamine), mis hõlbustab VKEdel alusinvesteeringu tegemist. Muudatus on vajalik, et lubada

toetada ehitamist, varem see toetatav ei olnud. Ehitamise toetamine võimaldab VKEdel oma

2 RT I, 13.06.2023, 15

tegevust parandada ja arendada. Määruse jõusoleku vältel on ilmnenud praktiline vajadus

toetada ka ehitustegevust.

Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse § 2 lõike 1 punktis 5 olevat loetelu täiendades seda § 6

lõikes 3 kolme lisandunud toetatava tegevusega, mis hõlbustavad VKEdel alusinvesteeringu

tegemist.

Eelnõu § 2 punktiga 4 lisatakse lauses puudu olev sõna ja täpsustatakse selguse huvides, et

toetatavad on ka projekti ettevalmistavad tegevused. Tegemist on tehnilise parandusega

õigussätte senisesse sõnastusse.

Eelnõu § 2 punktiga 5 lisatakse toetava tegevusena kinnisasja ostmine ning hoonete ja rajatiste

ehitamine, mis hõlbustab taotlejal alusinvesteeringu tegemist. Ehitamise all mõeldakse ka

renoveerimist ja rekonstrueerimist ehitusseadustikus määratletud tähenduses, samuti ehitise

laiendamist ja lammutamist. Rekonstrueerimine on samuti ehitusseadustiku mõttes ehitamine.

Sellest tulenevalt on toetatav nii uue ehitise ehitamine kui olemasoleva renoveerimine,

laiendamine ja vajadusel lammutamine.

Eelnõu § 2 punktidega 6 ja 9 lisatakse viide uuele lisandunud tegevusele, milleks on kinnisasja

ostmine ja hoonete rajatiste ehitamine.

Eelnõu § 2 punktidega 7 ja 8 laiendatakse toetatavate tegevuste loetelu uute tegevustega, mis

hõlbustavad taotleja alginvesteeringu tegemist. Võimaldatakse toetada kliimakindluse

hinnangu koostamist, investeeringut ettevalmistavaid tegevusi, nagu konsulteerimine,

tasuvusuuringute läbiviimine ja tehnoloogiate võrdlemine ning hoonete ja rajatiste

projekteerimine, tingimusel, et tegevuste kogumaht ei ületa 10% investeeringu abikõlblikust

maksumusest. Samuti toetatakse hindamise tegemist põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“

seisukohalt ja see peab mahtuma 10% sisse.

Projekteerimine enne taotluse esitamist ei muuda veel investeeringut pöördumatuks ehk

projekti koostamine ei kohusta kedagi ehitama. Seetõttu projekteerimine ei kahjusta ergutavat

mõju ning mahub ettevalmistavate tegevuste alla (analoogselt lubade saamisega, mis on „tööde

alustamise“ mõistes ära märgitud). Määruses on kinnisasja ost lisatud toetatava kuluna ning

seda toetatakse artikli 14 alt. See ei tähenda, et sellele ettevõttel, kes taotleb projekti raames

kinnisasja ostu, oleks juba projekteerimine eelnevalt tehtud. Määruses on loodud võimalus

projekteerimise eelnevaks teostamiseks (näiteks kui ettevõttel on juba maa endal olemas),

samuti on võimalus kinnisasja ostmiseks projekti raames, seega saab taotleja valida erinevate

variantide vahel, mis tema projektis vajalik on.

Eelnõu § 2 punktiga 10 lisatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 64 lõike 1 punktist b tulenev piirang

kinnisasja ostmise kulu abikõlblikkuse kohta, kuna määruse muudatusega lisandub

abikõlblikuna ka vastav kulu 10% ulatuses, või vastavalt ühissätete määrusele mahajäetud

aladel ja varem tööstuslikus kasutuses olnud aladel, millel on hooned 15% ulatuses.

Eelnõu § 2 punktiga 11 täpsustatakse seadme või masina rentimise tingimusi. Seadmete või

masinate rentimise korral peab rentimine toimuma kapitalirendi vormis ja rendileping peab

sisaldama abisaaja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja. Piirang on vajalik, et tagada

investeeringu edasine kasutamine.

Eelnõu § 2 punktiga 12 täpsustatakse olemasolevale ettevõttele uue toote tootmiseks või

teenuse osutamiseks antud regionaalabi puhul abikõlblikud kulude arvestamise tingimusi. Uue

toote tootmiseks või teenuse osutamiseks antud regionaalabi puhul peavad abikõlblikud kulud

ületama vähemalt 200% uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust.

Eelnõu § 2 punktidega 13 ja 14 täiendatakse määrust lisandunud toetatavate tegevuste

abikõlblike kuludega. Lisandus kliimakindluse hinnangu koostamine, välise konsultandi

kaasamise ning projekteerimise kulu. Nimetatud kulude osakaal võib olla kuni 10% projekti

abikõlblikest kuludest.

Eelnõu § 2 punktiga 15 tunnistatakse määruse paragrahvi 7 lõike 10 punkt 1 kehtetuks.

Muudatusega muutub kinnisasja omandamise kulu abikõlblikuks, mis varem oli abikõlbmatu.

Eelnõu § 2 punktiga 16 luuakse võimalus, et teatud kulud on abikõlblikud ka enne taotluse

esitamist. Muudatus võimaldab seada taotluse esitamisel ka projekti varaseim alguskuupäev,

seni oli võimalik vaid hilisema kuupäeva määramine.

Eelnõu § 2 punktiga 17 tehtav muudatus võimaldab käsitada abikõlblikuna kuni 12 kuud enne

projekti algust koostatud kliimakindluse tagamise hinnangu koostamisega, konsulteerimisega

või projekteerimisega seotud kulusid. Muudatus on vajalik, piiritlemaks, mis ajaraamis on

ettevalmistavad tegevused toetatavad. Muudatus võimaldab kliimakindluse tagamise hinnangu

koostamisega, konsulteerimisega või projekteerimisega alustada enne projekti algust.

Projektide kiirema elluviimise eesmärgil on toetatavad viidatud ettevalmistavad kulud, mis on

tehtud enne projekti algust

Eelnõu § 2 punktiga 18 täiendatakse tegevuste loetelu, mille puhul on rakenduvad toetuse

määrad 45% ja 35%. Nimetatud määrad tulenevad üldise grupierandi määruse piirangutest,

muul juhul, st VTA alusel on toetuse määr 80%.

Eelnõu § 2 punktiga 19 täpsustatakse tegevuste loetelu, mille puhul on toetuse maksimaalne

osakaal abikõlblikest kuludest 80 protsenti. Kui aluseks on VTA, siis on maksimaalne toetuse

määr kõigi tegevuste puhul 80%. Kui toetuse aluseks on üldine grupierandi määrus, on toetuse

maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest 50 protsenti, mis kohaldub paragrahvi 6 lõike 3

punktides 3–9 esitatud tegevuste puhul.

Eelnõu § 2 punktiga 20 jäetakse välja taotlejale esitatud nõue, et tegevusala peab vastama

teatud EMTAKi koodide tegevusaladele, et laiendada taotlejate hulka, võimaldades toetust

taotleda kõigil ettevõtjatel, kes ei lange õiglase ülemineku fondi määrusest tulenevate piirangute

alla. Kui seni oli taotlemine võimalik vaid teatud valdkondade projektidele, siis nüüd on see

avatud kõigile, välja arvatud projektid järgmistes valdkondades: tuumajaamade tegevuse

lõpetamine või nende rajamine; tubaka ja tubakatoodete valmistamine, töötlemine ja

turustamine; raskustes olevad ettevõtjad, välja arvatud juhul, kui see on lubatud ajutiste riigiabi

reeglite kohaselt, mis on kehtestatud erandlike olukordade käsitlemiseks, või vähese tähtsusega

abi kontekstis, et toetada energiasüsteemi ümberkujundamise protsessi raames energiakulusid

vähendavaid investeeringuid; fossiilkütuste tootmine, töötlemine, transport, jaotus, ladustamine

või põletamine; põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; hulgi- ja jaekaubandus, välja

arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; hasartmängude ja kihlvedude

korraldamine; finants- ja kindlustustegevus; programmeerimine, konsultatsioonid jms

tegevused; juriidilised toimingud ja arvepidamine; peakontorite tegevus ja juhtimisalane

nõustamine; reklaamindus ja turu-uuringud; rentimine ja kasutusrent; ajutise tööjõu rent.

Eelnõu § 2 punktiga 21 kehtestatakse täiendav kliimakindluse nõue taotluse koostamisele,

juhul kui see kohaldub, st ehitustegevuse puhul. Varem polnud ehitamine toetatav, mistõttu

tekkis vajadus lisada kliimakindlusega seotud nõuded seoses ehitamise toetamisega. Muudatus

tuleneb kliimakindluse hindamise nõudest, mis ehitamise puhul on kohustuslik. Kliimakindluse

hindamine on vajalik siis, kui taristuinvesteeringuks on hoone/rajatise ehitamine

ehitusseadustiku tähenduses. Kui tegemist on sisetöödega ehk värskendusremondiga, siis ei pea

kliimakindlust hindama.

Eelnõu § 2 punktiga 22 kehtestatakse lisanõue taotluse koostamisele, kui tegu on

ehitustegevusega.

Eelnõu § 2 punktiga 23 kehtestatakse lisanõue lähtuda taotluse koostamisel juhistest, mille

järgi hinnata kliimakindlust. Viidatud nõue on vajalik selguse ja taotlemise sujuvuse

tagamiseks.

Eelnõu § 2 punktiga 24 võimaldatakse taotlejal taotleda toetust mitmele projektile korraga, et

meetme vahendid võimalikult kiiremini kasutusele võtta. Oluline on, et raha jõuaks Ida-

Virumaa majandusse, mistõttu oli ka seni kehtinud ühe projekti piirang liiga piirav.

Eelnõu § 2 punktiga 25 laiendatakse nõuetele vastavuse ulatust seoses kliimakindluse

hinnangu nõude lisandumisega määrusesse.

2.2. Eelnõu §-s 3 esitatakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuni 2023. a määruse

nr 35 „Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus“3 muudatused.

Eelnõu § 3 punktiga 1 võimaldatakse toetust anda edaspidi ettevõtjatele, kelle tegevus ei olnud

seni nimetatud EMTAKi koodide loetelus. Muudatus võimaldab märkimisväärselt laiendada

toetuse sihtrühma. Muudatus on vajalik, et suurendada potentsiaalset taotlejate hulka, seeläbi

tihedamat konkurentsi ja tugevaimate projektide rahastamist. Kui seni oli taotlemine võimalik

vaid teatud valdkondade projektidele, siis nüüd on see avatud kõigile, välja arvatud ÕÜFi

välistused.

Eelnõu § 3 punktiga 2 laiendatakse toetuse andmise aluseks olevaid riigiabi liike, et

võimaldada toetuse paindlikumat ja mitmekesisemat kasutamist.

Eelnõu § 3 punktiga 3 täiendatakse § 2 lõikega 2¹, mis määratleb mõiste „tõhus koostootmine“.

Nimetatud terminit kasutatakse eelnõuga muudetavas § 2 lõike 2 punktis 3.

Eelnõu § 3 punktiga 4 lisatakse terminite loetellu uus termin „taastuvallikatest toodetud

energia“ koos selgitustega. Termini määratlemine suurendab selgust nii taotlejate kui ka

taotluse menetlejate hulgas.

3 RT I, 20.06.2023, 9

Eelnõu § 3 punktiga 5 täpsustatakse, et toetatavad on tugitegevused, mis on seotud uue toote,

teenuse või tehnoloogia esmakordseks tööstuslikuks kasutuselevõtuks vajamineva

teadmusmahuka piloottaristu rajamisega. Tugitegevuste toetamine parandab projektide

õnnestumise tõenäosust ja on seega põhjendatud.

Eelnõu § 3 punktiga 6 täpsustatakse antava riigiabi liiki, mille alusel teadmusmahuka

piloottaristu rajamist toetatakse. Suurettevõtja puhul on abikõlblikud üldise grupierandi

määruse artikli 2 punktis 51 nimetatud investeeringud materiaalsesse või immateriaalsesse

varasse seoses uut majandustegevust soodustava alginvesteeringuga, mille puhul peab uuel

majandustegevusel olema olemasolevast tegevusest erinev EMTAK kood.

Eelnõu § 3 punktiga 7 täiendatakse § 7 lõigetega 61‒63. Täiendused täpsustavad piloottaristu

rajamise tingimusi, et edendada energia tootmist taastuvallikatest. Abi võib anda ainult seoses

uute või uuendatud tootmisvõimsuste rajamisega, mille korral on ühtlasi vajalik tagada

kooskõla grupierandi määruse asjakohaste artiklitega (41 ja 47). Oluline on seejuures täiendus,

et tulenevalt õiglase ülemineku fondi määruse artiklist 9, ei ole toetatav maagaasi kasutamine.

Eelnõu § 3 punktiga 8 täiendatakse § 8 lõigetega 41 ja 42. Täiendustega määratakse, et kõik

investeeringukulud, mis tehakse grupierandi määruse artikli 41 alusel, on abikõlblikud. Sellega

tagatakse selgus ja üheselt mõistetavus kulude abikõlblikkuse asjus. Lisaks sätestatakse, mis

alusel tuleb arvestada abikõlblikke kulusid, kui abi andmise aluseks on grupierandi määruse

artikkel 47.

Eelnõu § 3 punktiga 9 täpsustatakse, et suurettevõtjate puhul on § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud

tegevuse elluviimisel grupierandi määruse artikli 14 alusel immateriaalse vara kulud

abikõlblikud kuni 50% ulatuses alginvesteeringu kõigist abikõlblikest investeerimiskuludest.

Eelnõu § 3 punktiga 10 lisatakse § 8 lõige 81. Täiendusega määratakse, et maa ja hoonete

rentimise puhul peab rendileping kestma suurettevõtjate puhul vähemalt viis aastat ning väike-

ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) puhul vähemalt kolm aastat pärast

investeerimisprojekti eeldatavat lõpuleviimise kuupäeva. Lõike lisamise eesmärk on tagada

investeeringu säilimine ja kestlikkus, ilma sätteta oleks see mitmeti tõlgendatav.

Eelnõu § 3 punktiga 11 täiendatakse § 8 lõikega 131. Kui toetust antakse üldise grupierandi

määruse artikli 2 punkti 51 alapunkti a alusel uue kõrgema lisandväärtusega toote tootmise abil

ettevõtja tegevuse mitmekesistamiseks, on määruse lõikes 2 nimetatud kulud abikõlblikud.

Tingimuseks on, et need kulud ületavad vähemalt 200% uuesti kasutatava vara arvestuslikku

väärtust, mis on registreeritud tööde algusele eelneval majandusaastal. Muudatusega

soodustatakse ettevõtjate tegevuse mitmekesistamist, mis on üks õiglase ülemineku protsessi

eesmärkidest. Et mitmekesisuse mõiste oleks selgelt arusaadav, on see määratletud kulude

osakaaluga.

Eelnõu § 3 punktiga 12 seatakse piirmäärad, kui tööstuslikult võetakse esimest korda

kasutusele uus toode, teenus või tehnoloogia või taotletakse toetust projekteerimiseks,

infrastruktuuri arendamiseks, võrkudega liitumiseks ja selle tugitegevuseks. Toetuse

maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 45 protsenti väikeettevõtja korral, 35 protsenti

keskmise suurusega ettevõtja korral ja 25 protsenti suurettevõtja korral. Paragrahv 7 lõike 1

punkti 5 alusel saab toetust taotleda VTA määruse, üldise grupierandi määruse artikli 14 ja

artiklite 41 ja 47 alusel.

Eelnõu § 3 punktiga 13 täiendatakse § 10 lõigetega 81–82.

Täiendusega määratakse maksimaalsed toetuse osakaalud üldise grupierandi määruse artikli 41

alusel. Toetus on 45 protsenti, kui toetust taotletakse kooskõlas üldise grupierandi määruse

artikli 41 lõike 7 punktiga a ning 30 protsenti, kui toetust taotletakse kooskõlas üldise

grupierandi määruse artikli 41 lõike 7 punktiga b. Toetuse osakaalu suurendatakse 20 protsendi

võrra väikeettevõtjale antava abi korral ja 10 protsendi võrra keskmise suurusega ettevõtjale

antava abi korral.

Üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel on määrad on järgnevad:

1) 60 protsenti väikeettevõtja korral;

2) 50 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 40 protsenti suurettevõtja korral.“;

Täiendusega luuakse selgus, kui palju mingi tegevuse lõikes on kulud abikõlblikud. Määrad

tulenevad üldise grupierandi määruse maksimaalsetest lubatud määradest.

Eelnõu § 3 punktiga 14 viiakse sisse tehniline parandus tagamaks kooskõla käesoleva eelnõu

§ 3 punktiga 1.

Eelnõu § 3 punktiga 15 täpsustatakse, et kliimakindluse hindamine on vajalik ainult

taristuinvesteeringute puhul, kui teadmusmahuka piloottaristu kestvus on vähemalt viis aastat.

Senises sõnastuses oli võimalik nõuet laiemalt tõlgendada, näiteks ka tootearenduse tegevuste

puhul.

Eelnõu § 3 punktiga 16 viiakse sisse tehniline parandus „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte ja

kliimakindluse hinnangu osas.

Eelnõu § 3 punktiga 17 kaotatakse nõue, et toetuse maksmise eelduseks on vastava

aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja kinnitamine rakendusüksuse poolt.

Nimetatud muudatus võimaldab maksete paindlikumat menetlemist.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi,

Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning

nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse

ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231/159).

2. Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase

Ülemineku Fond (ELT L 231/1).

3. Euroopa Komisjoni määrus (EL) 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352/1).

4. Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187/1).

4. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud Määruse rakendamisel on põhiroll Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel, kes nõustab

taotlejaid, võtab vastu taotlusi, analüüsib kas toetuse andmine on riigiabi või vähese tähtsusega

abi, teeb vastavuskontrolli ja korraldab hilisemat hindamist, teeb otsuseid, maksab välja ja

vajaduse korral nõuab tagasi toetusi.

Muudatusel puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele või kuludele võrreldes meetme senise

rakendamisega.

5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Euroopa Komisjonile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile ja

Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Õiglase Ülemineku juhtkomisjonile,

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Ida-Viru Ettevõtluskeskusele ja Ida-Viru

Investeeringute Agentuurile. Laekunud märkustega arvestamise tabel on lisatud seletuskirjale

(lisa).

Lisa. Märkustega arvestamine

Kooskõlastaja Märkus Arvestatud/mittearvestatud

Rahandus-

ministeerium

1. Eelnõu § 1 p 2 ja § 2 p 8:

ettevalmistavate tegevustena on lisatud

(vastavalt) „projekteerimine ja

ehitusprojekti koostamine“ ning „hoonete

ja rajatiste projekteerimine“. Vastavalt

eelnõule võib taotleja nende tegevustega

alustada enne taotluse esitamist Ettevõtluse

ja Innovatsiooni Sihtasutusele (edaspidi

EIS) ja selliste tegevuste toetamiseks võib

anda vähese tähtsusega abi. Ettepanek

seletuskirjas täpsemalt selgitada, miks

nimetatud tegevustega alustamine enne

taotluse esitamist ei tekita riigiabi ergutava

mõju küsimust. Palume ka selgitada,

kuidas kinnisasja ostmine (mis eelnõu

kohaselt on nüüd ka lubatud) on juba

investeeringu osa (ehk et kinnisasja ei tohi

osta enne taotluse esitamist EISile), aga

projekteerimine, mis võiks toimuda pärast

kinnisasja ostu, on ettevalmistav tegevus,

millega võib alustada enne taotluse

esitamist.

Arvestatud. Seletuskirja

täiendatud.

2. Eelnõu § 3 p 6 (kehtiva määruse §

7 uus lg 61): ettepanek on selguse huvides

kirjutada viited üldise grupierandi määruse

artikkel 41 lõigetele lahku, sest vastasel

korral võib sättest aru saada, et

piloottaristu rajamine peab vastama kõigile

artikkel 41 lõigetes 1a kuni 4a toodud

tingimustele (nt „… artikli 41 lõigetes 1a,

2, 3, 4 või 4a sätestatud…“).

Arvestatud.

3. Eelnõu § 3 p 12 (kehtiva määruse §

10 uus lg 81): vastavalt üldise grupierandi

määruse artikkel 41 lõikele 8 oleks

võimalik VKEde puhul toetuse määra

suurendada kuni 20 protsendipunkti võrra

– palume kaaluda, kas see oleks

asjakohane.

Arvestatud.

4. Eelnõu § 3 p 12 (kehtiva määruse §

10 uus lg 82): ka siin oleks vastavalt üldise

grupierandi määruse artikkel 47 lõigetele 8

ja 9 võimalik toetuse määra suurendada (nt

suurettevõtjale maksimaalselt 45

protsendini abikõlblikest kuludest).

Arvestatud.

5. Lisaks tehnilised

parandusettepanekud seletuskirja kohta:

Arvestatud.

a. § 1 eelnõu seletuskirjas on

selgituses eelnõu punktide 9, 10, 11 ja 15

kohta (selgituse viimase lõigu viimane

lause) mõned ekslikud viited eelnõu

puntidele, s.o eelnõu punktiga 7 ei

korrigeerita § 5 lõike 5 sõnastust (tundub

olevat ekslik tekst) ja punkti 10 asemel

peaks olema viide eelnõu punktile 15;

b. § 3 eelnõu seletuskirjas puudub

selgituses eelnõu punkti 12 kohta selgitus

§ 10 uue lõike 82 kohta;

c. seletuskirja osa 3: viidatud on

komisjoni määrusele 360/2012 (s.o nn

üldhuviteenuste VTA määrus), kuid sellist

määrust pole eelnõudes mainitud –

tegelikult peaks viitama komisjoni

määrusele (EL) nr 1407/2013.

Riigi

Tugiteenuste

Keskus

1. Palun kontrollida viide eelnõu § 3

punktis 10 (§ 8 lg 13.1) - viide peaks

olema üldise grupierandi määruse artikli

punkti 51 alapunktile a (punkti 51a ei ole

olemas, vaata näiteks võrdluseks üldise

grupierandi määruse art 2 alapunkt 39a,

mis on olemas).

Arvestatud.

2. Palun lisada seletuskirja selgitus ka

eelnõu § 3 punkti 12 selle osa kohta,

millega lisatakse § 10 lg 8.2 (art 47 alusel

toetuse piirmäärad).

Arvestatud.

3. Seletuskirja kolmandas peatükis

(eelnõu vastavus EL õigusele) viidatakse

mh määrusele (EL) 360/2012, kuid selle

alusel üheski muudetavas määruses toetust

ei anta. Palun kustutada.

Arvestatud.

EIS Esitas sõnastusettepanekud. Arvestatud.

Regionaal- ja

Põllumajandus-

ministeerium

Lisada seletuskirja täiendus, et mahajäetud

aladel (sarnaselt varem tööstuslikus

kasutuses olnud aladega, millel on hooned)

on see piirmäär 15 %.

Arvestatud.

Lammutamine ja ehitise laiendamine

lähevad ka ehitamise mõiste alla. SK-sse

võiks selguse mõttes need ka lisada, kui ei

ole eraldi soovi neid välistada.

Arvestatud.

Palun arvestada sarnaselt

suurinvesteeringu meetmega VKE

investeeringu puhul CPR erandit:

mahajäetud aladel ja varem tööstuslikus

kasutuses olnud aladel, millel on hooned,

on see piirmäär 15 %.

Arvestatud.

Eesti

Kaubandus-

Tööstuskoda

1. Eelnõuga laiendatakse kolme Ida-

Viru ettevõtluse toetusmeetme sihtgruppi

ja toetatavaid tegevusi ning leevendatakse

tingimusi taotlemisele, võimaldamaks

suuremat taotluste hulka ning seeläbi

investeeringute mahu kasvu Ida-Virumaal.

Kuna kõik need muudatused on suunatud

taotlejate ringi laiendamisele ja taotlemise

lihtsamaks/kasulikumaks muutmisele, siis

on muudatused positiivsed ja

Kaubanduskoda toetab neid muudatusi.

2. Ida-Viru ettevõtluse investeeringute

toetuse määruse § 10 lõike 2 punkti 2

kohaselt suurim toetuse võimalik summa

ei tohi olla suurem kui üldise grupierandi

määruse artikli 2 punktis 20 toodud valemi

alusel projektile kogumahus vähemalt 55

miljonit eurot. Palume kaaluda

ettepanekut, et Ida-Viru ettevõtluse

investeeringute toetuse määruse § 10 lõike

2 punktis 2 kirjeldatud projektide

toetusmäär tõsta 30%-ni abikõlblikest

kuludest ning määrata maksimaalseks

toetussummaks 50 mln eurot ning siduda

need lahti § 10 lõigetes 4-6 toodud uute

töökohtade loomise kriteeriumitest. See

tähendab, et edaspidi projektid, mille maht

on selline nagu määruse § 10 lg 2 p 2

kirjeldab, saaksid ka toetust maksimaalselt

50 mln eurot ja et toetuse maksimaalne

osakaal abikõlblikest kuludest on 30%

sõltumata sellest, kas luuakse toetuse abil

uusi töökohti. Täna ei ole võimalik saada

toetust riskide alandamiseks suurematele

investeeringutele. Suurinvesteeringud on

väga kapitalimahukad, mis loovad suurt

lisandväärtust, kuid mitte tingimata palju

uusi töökohtasid. Samas tekib suurte

tööstusinvesteeringute korral iga otsese

töökoha loomisel lisaks 4-5 kaudset

töökohta. Selleks, et selliseid

suurinvesteeringuid Ida-Virumaale tuleks,

on mõistlik nende puhul arvesse võtta

suurt kapitalikulu ja loodavat

lisandväärtust.

Mitte arvestatud.

Töökohtade loomine on

Õiglase Ülemineku Fondi

üks eesmärkidest, millest

loobuda ei ole võimalik,

samuti seavad riigiabi

reeglid piirangud

toetusmääradele.