Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetuse eelnõu

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

Keskkonnaministeerium

Maaeluministeerium

Sotsiaalministeerium

Kultuuriministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

13.05.2022 nr 18-1/2022/3474-1

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse

„Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus"

eelnõu

Austatud ministrid, peadirektor

Esitame kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ida-Viru ettevõtluse

investeeringute toetus“ eelnõu.

Palume Teie tagasisidet hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) määruse eelnõu;

2) määruse eelnõu seletuskiri.

Andres Kikas

715 3402 [email protected]

EELNÕU

09.05.2022

MÄÄRUS

..…………………… nr …..

Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määruse alusel rahastatakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ (edaspidi

rakenduskava) prioriteedi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „võimaldada piirkondadel ja

inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi

kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete,

tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“

meetme nr 21.6.1.1 „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“ sekkumist „Ida-Viru

ettevõtluse investeeringute toetus (sh tööstus)“.

(2) Määruse alusel toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu heaks kiidetud

Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja

vastutustundlik“ saavutamisele.

(3) Toetuse andmise sihtpiirkond on Ida-Viru maakond.

§ 2. Riigiabi

(1) Määrusega antakse toetust vähese tähtsusega abina konkurentsiseaduse § 33 lõike 1

tähenduses, riigiabina konkurentsiseaduse § 341 tähenduses või grupierandiga hõlmatud

riigiabina konkurentsiseaduse § 34² lõike 1 tähenduses järgmiselt:

1) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuseks antav toetus on investeeringuteks ette

nähtud regionaalabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107

ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks

(ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 14 tähenduses

ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut;

2

2) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuseks antav toetus on taastuvallikatest

toodetud energia edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi

määruse artikli 41 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut;

3) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuseks antav toetus on riigiabi Euroopa

Komisjoni 25. novembri 2021. a teatise „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida

üleeuroopalise tähtsusega projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust

siseturuga“ (ELT C 8481, 25.11.2021, lk 1–12, edaspidi IPCEI teatis) tähenduses ning sellele

kohaldatakse IPCEI teatises ja konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.

4) paragrahvi 7 lõike 3 punktis 1 sätestatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi

Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013,

lk 1–8, edaspidi VTA määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;

5) paragrahvi 7 lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud tegevusteks antav toetus on teadus- ja

arendustegevuse (edaspidi TA tegevus) projektidele antav abi üldise grupierandi määruse artikli

25 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342

sätestatut;

6) paragrahvi 7 lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud tegevusteks antav toetus võib olla ka riigiabi

Euroopa Komisjoni 27. juuni 2014. a teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning

innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku” (ELT C 198, 27.06.2014, lk 1–29, edaspidi TAI

raamistik) tähenduses ja sellele kohaldatakse TAI raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341

sätestatut;

7) paragrahvi 7 lõike 3 punktis 4 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise

suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse

artikli 28 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s

342 sätestatut või vähese tähtsusega abi VTA määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse

vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;

8) paragrahvi 7 lõike 3 punktis 5 sätestatud tegevuseks antav toetus on koolitusabi üldise

grupierandi määruse artikli 31 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

(2) Kui toetus on VTA määruse alusel vähese tähtsusega abi, ei tohi abi saajale jooksva

majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese

tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 200 000 eurot.

(3) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5

sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes

on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

(4) Määruse alusel ei anta:

1) riigiabi raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18

tähenduses;

2) grupierandiga hõlmatud abi üldise grupierandi määruse artikli 1õigetes 2–5 ja regionaalabi

artiklis 13 sätestatud juhtudel;

3) vähese tähtsusega abi VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel;

4) IPCEI teatise alusel riigiabi IPCEI teatise punktis 10 sätestatud juhtudel;

5) toetust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056, millega luuakse

Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1–20), artiklis 9 sätestatud juhtudel.

3

§ 3. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) EMTAK on Eesti siseriiklik majanduse tegevusalade klassifikaator Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline

klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja

teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006,

lk 1—39) tähenduses, mis on kehtestatud justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59

„Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator

(EMTAK)”;

2) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2

ja 3 sätestatud kriteeriumitele;

3) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli

2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;

4) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud

kriteeriumitele;

5) alginvesteering on investeering, mida viib ellu VKE-st taotleja üldise grupierandi määruse

artikli 2 punktis 49 alusel uue ettevõtte või üksuse rajamiseks või uue toote tootmiseks;

6) uut majandustegevust soodustav alginvesteering on investeering, mida viib ellu

suurettevõtjast taotleja vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 51 sätestatule;

7) investeering on § 7 lõike 2 alusel elluviidav tegevus või tegevused uue üksuse rajamiseks

või uue toote tootmiseks või teenuse pakkumiseks;

8) uus üksus on üksus, mis on täielikult funktsionaalne, eraldiseisva tootmisprotsessiga ja

iseseisev ettevõtja olemasolevast tootmisüksusest;

9) uus toode on toode, mida VKE-st taotleja ei ole varem tootnud või suurettevõtjast taotleja

toodab tegevusalal, mis ei kuulu üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 50 tähenduses

ettevõtja senise tegevusalaga sama või sarnase tegevusala hulka;

10) materiaalne vara on materiaalne vara üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 29

tähenduses;

11) immateriaalne vara on immateriaalne vara üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 30

tähenduses;

12) TA tegevus on alus- ja rakendusuuringud ning tootearendus üldise grupierandi määruse

artikli 25 ja TAI raamistiku tähenduses;

13) TA asutus on teadmisi levitav organisatsioon üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 83

tähenduses;

14) turutingimused on reaalturutingimused üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 89

tähenduses;

15) projektiplaan on ettevõtja koostatud ja tema tegutsemist või laienemist mõjutava tegevuse,

eesmärgi ja selle täitmiseks vajalike vahendite kogum;

16) IPCEI projekt on projekt, mille puhul IPCEI teatise alusel riigiabi andmiseks on vaja

Euroopa Komisjoni lubavat otsust;

17) kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust

võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale

seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on

kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga;

18) „ei kahjusta oluliselt“ printsiip on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–

43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;

19) IPCEI projekti rahastamispuudujääk on Euroopa Komisjoni IPCEI teatise alusel tehtud

lubavas otsuses määratud projekti eelarve osa, millele võib IPCEI teatise alusel anda riigiabi;

20) uus töökoht on projekti elluviimise tulemusena ettevõttes või üksuses, mille raames projekti

4

ellu viiakse, loodav täistööajaga töökoht, mille töö tegemise koht asub Ida-Viru maakonnas;

21) tõhus koostöö on tõhus koostöö üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 90 tähenduses.

§ 4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on toetada Ida-Viru maakonna majanduse mitmekesistumist ja

ettevõtjate konkurentsivõime kasvu kõrgemat lisandväärtust ning uusi töökohti loovate

investeeringutega.

(2) Toetuse andmine panustab järgmiste rakenduskava väljundnäitajate saavutamisse:

1) toetatavad ettevõtjad;

2) toetustega toetatavad ettevõtjad.

(3) Toetuse andmine panustab järgmiste rakenduskava tulemusnäitajate saavutamisse:

1) toetatavates ettevõtetes loodud töökohad;

2) erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust.

(4) Toetuse andmine panustab järgmiste määruse spetsiifiliste tulemusnäitajate saavutamisse:

1) toetatavates ettevõtetes loodud lõike 5 tingimustele vastavad töökohad;

2) lõike 3 punktis 1 nimetatud loodud töökohtade aritmeetiline keskmine brutokuupalk on

võrdne või suurem EMTAKi jao ja osa täpsusega kindlaks määratud tegevusvaldkonna, milles

projekti ellu viiakse, taotluse esitamisele eelnevalt Statistikaameti viimati avaldatud Eesti

keskmise brutokuupalgaga;

3) lisandväärtus töötaja kohta ületab teisel aastal pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu EMTAKi

jao ja osa täpsusega kindlaks määratud tegevusvaldkonna, milles projekti ellu viiakse, taotluse

esitamisele eelnevalt Statistikaameti viimati avaldatud asjakohast Eesti keskmist taset.

(5) Lõike 3 punktis 1 nimetatud töökohad luuakse ühe aasta jooksul projekti abikõlblikkuse

perioodi lõpust arvates. Projekti puhul, mille kogumaht on vähemalt 50 miljonit eurot ja millega

kavandatakse luua minimaalselt 100 uut töökohta, luuakse vähemalt pooled kavandatavatest

töökohtadest ühe aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates ja ülejäänud

töökohad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks, kuid mitte hiljem kui

31. detsembriks 2028. a.

(6) Iga abikõlblikkuse perioodil tööle asunud töötaja, kellel on tõendatud puue, puhul

vähendatakse taotluse rahuldamise otsuses toodud nõutavat töötajate arvu ühe täistööajaga

töötaja võrra.

(7) Toetuse andmine panustab täiendavalt järgmistesse § 1 lõikes 2 nimetatud strateegia

elluviimiseks seiratavatesse näitajatesse:

1) tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest;

2) väljaspool Harju maakonda loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu

keskmisest;

3) TA tegevuse kulud erasektoris.

§ 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 7 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse

…... a korraldusele nr …. „…” Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(2) Rakendusüksus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 8 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse

korraldusele nr …. „…” Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

5

§ 6. Koostööprojektide tingimused

(1) Tõhusa koostöö raames TA tegevuse koostööprojekti elluviimise tingimused, kulude, riskide

ja tulemuste jagamine, tulemuste levitamine ning koostööprojekti tulemusena loodava

intellektuaalomandi õiguste jagamine sätestatakse enne projekti elluviimisega alustamist

pooltevahelises koostöölepingus.

(2) Kui üks partner loobub oma osast projekti tulemustes, sätestatakse koostöölepingus

partnerile makstava tasu tingimused. Tasu peab olema vähemalt võrdne partneri tegevuse

tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste turuhinnaga.

(3) Kui toetuse saaja ja TA asutus teostavad koostööprojekte ühiselt, ei saa toetuse saaja

soodsatest koostöötingimustest tulenevalt TA asutuse kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud

vähemalt üks TAI raamistiku punktis 28 sätestatud tingimustest.

(4) TA asutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest makstav

tasu vastab turuhinnale, kui nimetatud tasu võimaldab TA asutusel intellektuaalomandi

õigustest saada kogu majandusliku tulu ja kui on täidetud vähemalt üks TAI raamistiku punktis

29 toodud tingimustest.

(5) Kui enne koostööprojekti elluviimist ei ole selge koostöö tulemusel tekkiv

intellektuaalomandi õigus või selle turuhind, peab toetuse saaja tagama, et lõikes 4 sätestatud

tasu suurus määratakse kulupõhiselt. Koostööleping peab sisaldama sätet, mille kohaselt

koostöö teostamise järgselt on võimalik tasu suurus üle vaadata lähtuvalt koostöö tulemusel

tekkinud intellektuaalomandi õigusest ja selle turuhinnast.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 7. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mis panustab §-s 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamisse

ning mille elluviimise tulemusena luuakse minimaalselt viis uut täistööajaga töökohta.

(2) Toetatakse järgmisi tegevusi:

1) alginvesteeringu või uut majandustegevust soodustava alginvesteeringu elluviimine,

võimaldamaks uue ettevõtja või üksuse asutamist või uue kõrgema lisandväärtusega toote

tootmist või teenuse pakkumist;

2) taastuvallikatest toodetud energia edendamisse tehtavate investeeringute elluviimine;

3) IPCEI projekti elluviimine.

(3) Toetatakse järgmisi tegevusi, kui need on vajalikud lõikes 2 sätestatud tegevuste

elluviimiseks:

1) tugitegevused;

2) rakendusuuringu läbiviimine;

3) tootearenduse läbiviimine;

4) punktis 2 või 3 nimetatud toetatud tegevuse tulemusel valminud intellektuaalomandi

esmakaitse taotlemine;

5) toetuse saaja töötajate koolitamine.

(4) Lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevused loetakse tõhusaks koostööks, kui need viiakse

6

ellu:

1) ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on VKE, või kui projekt viiakse ellu vähemalt kahes

Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Liidu liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna

lepingus osalevas riigis ning ühegi ettevõtja abikõlblikud kulud ei moodusta enam kui 70

protsenti projekti abikõlblikest kuludest või

2) ettevõtja ja vähemalt ühe TA asutuse vahel, kelle abikõlblikud kulud moodustavad projekti

abikõlblikest kuludest vähemalt kümme protsenti ning kellel on õigus avaldada enda läbiviidud

tegevuste tulemused.

(5) Lõike 3 punktis 5 toodud tegevust toetatakse järgmistel tingimustel:

1) koolituse kulude toetamine ei ole välistatud üldise grupierandi määruse artikli 31 lõike 2

alusel;

2) koolituse kogumaht töötaja kohta on alla 50 tunni;

3) koolituse kestvus on alla aasta;

4) koolitus vastab täiskasvanute koolituse seaduses täiendkoolitusele kehtestatud tingimustele;

5) kui koolitusturul sobivat koolitust ei pakuta, võib taotleja tellida ise sobiva õppekavaga

koolituse;

6) koolituse õppekava vastab täienduskoolituse standardile;

7) koolituse lõpus väljastab koolitaja koolitusel osalejatele tunnistuse või tõendi.

(6) Kui toetatava tegevuse asukoht on väljaspool Eestit, peab tegevus vastama Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi

ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände-

ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706, edaspidi ühissätete määrus)

artikli 63 lõikes 4 sätestatud tingimustele.

§ 8. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse …. 2022. aasta määruse nr …

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus)

§-ga 15, käesoleva määruse tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.

(2) Abikõlblikud on järgmised § 7 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuste kulud, mis vastavad

üldise grupierandi määruse artikli 14 lõigetele 6 ja 8:

1) materiaalse vara turutingimustel omandamise või rentimise kulu;

2) immateriaalse vara turutingimustel omandamise kulu.

(3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud vara seadistamise, transpordi- ja transportimiseks vajalik

kindlustuskulu on abikõlblik juhul, kui see sisaldub vastava vara soetusmaksumuses.

(4) Lõikes 2 nimetatud kulud on abikõlblik, kui omandatav või renditav vara ei ole varasemalt

majandustegevuses kasutatud, välja arvatud, kui vara renditakse või omandatakse üldise

grupierandi määruse artikli 2 punkti 49(b) alusel VKE-st toetuse saaja korral või punkti 51(b)

alusel suurettevõtjast toetuse saaja korral.

(5) Kui toetust antakse suurettevõtjale üldise grupierandi artikli 2 punktis 51(a) alusel tegevuse

mitmekesistamiseks, et toota uut kõrgema lisandväärtusega toodet, on lõikes 4 nimetatud kulud

abikõlblikud, kui nad ületavad vähemalt 200 protsendi võrra uuesti kasutatava vara tööde

algusele eelneva majandusaasta arvestuslikku väärtust.

7

(6) Kulu on abikõlblik, kui taotleja on lõike 2 alusel omandatud vara omanik ja renditava vara

kasutaja abikõlblikkuse perioodil ja suurettevõtjast toetuse saaja vähemalt viis ja VKE-st

toetuse saaja vähemalt kolm aastat projekti lõppmakse tegemisest arvates.

(7) Abikõlblikud on § 7 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuste kulud üldise grupierandi määruse

artikli 41 punkti 6 alapunktide a, b või c alusel.

(8) Abikõlblikud on § 7 lõike 2 punktis 3 nimetatud IPCEI projektide elluviimiseks vajalikud

kulud vastavalt IPCEI teatise lisa punktidele a–g, välja arvatud haldus- ja maa omandamise

kulud.

(9) Abikõlblikud on järgmised § 7 lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud kulud:

1) taotleja ja partneri projektiga seotud töötajate personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16

lõike 1 punktides 1, 4, 5 ja 6 ning lõigetes 2–4 ja üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3

punktis a sätestatule;

2) turutingimustel ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide

kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud;

3) vahendite ja seadmete kulud vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punktis

b sätestatule;

4) materjali ja tarvikute kulud.

(10) Abikõlblikud on § 7 lõike 3 punktis 4 nimetatud intellektuaalomandi esmakaitse

taotlemiseks vajalikud patendi ja muu immateriaalse vara, välja arvatud kaubamärk,

omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulud.

(11) Abikõlblikud on § 7 lõike 3 punktis 5 nimetatud tegevuse kulud vastavalt ühendmääruse

§ 16 lõike 1 punktides 1, 4, 5 ja 6 ning lõigetes 2–4 ja üldise grupierandi määruse artikli 31

lõikes 3 sätestatud tingimustele, välja arvatud koolitusprojektiga seotud nõustamisteenuste

kulud ja kaudsed üldkulud.

(12) Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele:

1) kinnisasja omandamise kulu;

2) riiklik maks ja riigilõiv, välja arvatud töötaja töötasuga seotud maks ja makse;

3) liiklusseaduse § 2 punktis 34 sätestatud liikurmasina soetamise kulu;

4) liiklusvahendi soetamise kulu;

5) toitlustamiskulu;

6) töötaja üldise haridustaseme tõstmisega seotud tasemeõppe kulu;

7) käibemaks;

8) kulu, mis tuleneb tehingust, mis on tehtud projekti partnerite vahel;

9) tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulu.

§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik,

millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud

tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või

taotluse rahuldamise otsuses märgitud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 30. aprillil 2026. a. Projekti abikõlblikkuse

periood algab hiljemalt ühe aasta jooksul taotluse rakendusüksusele esitamisest.

8

(3) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevust ega võtta kohustusi nimetatud tegevuse

täitmiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele, välja arvatud § 13 lõike 1 punktis 18

nimetatud ehitusprojekti koostamine, millega võib olla alustatud või millega seoses kohustusi

võetud alates 1. jaanuarist 2021 a.

(4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 36 kuud, välja arvatud projekti

korral, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

1) projekti kogumaht on vähemalt 50 miljonit eurot;

2) projektis sisalduvad TA tegevused moodustavad vähemalt 15 protsenti projekti kogumahust;

3) projekt ületab § 4 lõike 4 punktides 2 ja 3 toodud sihttasemed 1,2 kordselt.

(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist, kuid mitte lõikes

2 toodud tähtpäeva ületavalt, mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub

jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga. Abikõlblikkuse perioodi pikendamisel ei

kohaldata lõiget 4.

(6) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne abikõlblikkuse perioodi lõppu kui kõik

projekti tegevused on teostatud või ilmneb toetuse saajast sõltumatu asjaolu, mis ei võimalda

projekti jätkamist või muudab jätkamise põhjendamatuks.

(7) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuses ja toetuse

saajale viimase väljamakse tegemist.

§ 10. Toetuse piirmäär

(1) Toetust saab taotleda projektile, mille toetuse summa on vähemalt 500 000 eurot.

(2) Suurim toetuse võimalik summa arvutatakse kooskõlas §-ga 11 ja üldise grupierandi

määruse artikliga 4, kuid toetust ei saa taotleda rohkem kui:

1) 10 miljonit eurot projekti kohta, mille kogumaht on alla 50 miljoni euro;

2) üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 20 toodud valemi alusel projektile kogumahus

vähemalt 50 miljonit eurot.

(3) Kui lõigete 4–7 alusel kujuneb maksimaalne toetuse summa väiksemaks kui lõikes 2

sätestatud, lähtutakse toetuse maksimaalse summa arvutamisel lõigetest 4–7.

(4) Maksimaalne toetuse summa on 100 000 eurot ühe uue töökoha kohta, kui loodavate

töökohtade aritmeetiline keskmine brutokuupalk vastab § 4 lõike 4 punktis 2 toodud

sihttasemele.

(5) Maksimaalne toetuse suurus on 200 000 eurot ühe uue töökoha kohta, kui loodavate

töökohtade aritmeetiline keskmine brutokuupalk on vähemalt võrdne § 4 lõike 4 punktis 2

toodud sihttaseme ja koefitsiendi 1,2 korrutisega.

(6) Maksimaalne toetuse osa summa § 7 lõike 3 punktis 5 nimetatud tegevusteks toetuse

taotlemisel on kuni 500 000 eurot projekti kohta.

(7) Lõike 2 punkti 1 või 2 alusel lubatud maksimaalset toetuse summat võib ületada § 7 lõike 3

punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste toetamiseks, kui projekti kogumaht ei ületa sel juhul 50

protsenti § 13 lõike 1 alusel kehtestatavast toetuse rahastamise eelarvest ja projekt vastab

järgmistele tingimustele:

9

1) projekti elluviimise tulemusena käivitub tootmine;

2) projekti maht on vähemalt 30 miljonit eurot;

3) projekt loob vähemalt 100 uut töökohta;

4) lisandväärtus töötaja kohta on teisel aastal pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu kolm

korda suurem enne taotlemist Statistikaameti viimati avaldatud Eesti ettevõtlussektori

keskmisest või vähemalt 30 uuest töökohtadest on TA tegevuste elluviimiseks;

5) toodet plaanitakse äriplaani kohaselt eksportida;

6) TA tegevuste osakaal projektis on vähemalt 15 protsenti;

7) projekt panustab Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava

(edaspidi TAIE) fookusvaldkondade arengusse.

§ 11. Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest

(1) Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 1 toodud projekti tegevuseks üldise grupierandi määruse artikli

14 alusel toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:

1) 45 protsenti väikese suurusega ettevõtja korral;

2) 35 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 25 protsenti suurettevõtja korral.

(2) Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 2 toodud projekti tegevuseks üldise grupierandi määruse artikli

41 alusel toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:

1) 55 protsenti väikese suurusega ettevõtja korral;

2) 45 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 35 protsenti suurettevõtja korral.

(3) Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuseks toetuse taotlemisel on toetuse

maksimaalne osakaal rahastamispuudujäägi osakaal IPCEI projekti kogueelarvest.

(4) Paragrahvi 7 lõike 3 punktis 1 nimetatud tegevuseks toetuse taotlemisel on toetuse

maksimaalne osakaal 80 protsenti abikõlblikest kuludest.

(5) Paragrahvi 7 lõike 3 punktis 2 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel on toetuse

maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:

1) 70 protsenti väikese suurusega ettevõtja korral;

2) 60 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 50 protsenti suurettevõtja korral.

(6) Paragrahvi 7 lõike 3 punktis 2 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel, mis hõlmab

§ 6 lõikes 4 sätestatud tõhusat koostööd, on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest

kuludest:

1) 80 protsenti väikeettevõtja korral;

2) 75 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 65 protsenti suurettevõtja korral.

(7) Paragrahvi 7 lõike 3 punktis 3 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel on toetuse

maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:

1) 45 protsenti väikeettevõtja korral;

2) 35 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 25 protsenti suurettevõtja korral.

(8) Paragrahvi 7 lõike 3 punktis 3 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel, mis hõlmab

§ 7 lõikes 4 sätestatud tõhusat koostööd, on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest

10

kuludest:

1) 60 protsenti väikeettevõtja korral;

2) 50 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 40 protsenti suurettevõtja korral.

(9) Paragrahvi 7 lõike 3 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevusteks toetuse taotlemisel on toetuse

maksimaalne osakaal 50 protsenti abikõlblikest kuludest.

(10) Omafinantseeringu määr on vähemalt 35 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

3. peatükk

Toetuse taotlemine ja nõuded taotlejale ning taotlusele

§ 12. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Taotlejaks võib olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle tegevusala või projekti, millele

toetust taotletakse, tegevusala vastab järgmistele EMTAKi jagudele:

1) B jagu – mäetööstus, välja arvatud alajagu 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine, 06 Toornafta

ja maagaasi tootmine ja 091 Nafta ja maagaasi tootmist abistavad tegevusalad;

2) C jagu – töötlev tööstus, välja arvatud alajagu 102 Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine

ja säilitamine, 12 Tubakatoodete tootmine, 19 Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine, 2060

Keemilise kiu tootmine, 2410 Raua, terase ja ferrosulamite tootmine, 242 Terastorude, -

õõnesprofiilide jms -toruliitmike tootmine, 243 Muude terase esmatöötlustoodete tootmine,

2446 Tuumkütuse töötlemine, 2452 Terasevalu, 2591 Terasvaatide jms mahutite tootmine, 2893

Toiduaine-, joogi- ja tubakatööstusmasinate tootmine ja 301 Laeva- ja paadiehitus;

3) D jagu – elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine;

4) J jagu – info ja side;

5) M jagu – kutse, teadus- ja tehnikaalane tegevus.

(2) Taotleja võib projekti kaasata eraõiguslikust juriidilisest isikust või TA asutusest partnereid.

(3) Taotleja ja partner peavad vastama lisaks ühendmääruse § 3 lõikele 2 järgmistele

tingimustele:

1) tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega

pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;

2) talle Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks

ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata.

§ 13. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule vastama järgmistele nõuetele ja

sisaldama järgmisi andmeid ning kinnitusi:

1) toetust taotletakse §-s 8 sätestatud abikõlblikele kuludele;

2) projekti eelarves on nende abikõlblike kulude katmiseks, mida toetuse arvelt ei kaeta,

finantseerimiseks ette nähtud omafinantseering nõutavas suuruses;

3) taotlus sisaldab hinnangut projekti vastavuse kohta „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele;

4) taotlus sisaldab kliimakindluse tagamise hinnangut ja tulemusi;

5) paragrahvi 16 kohaselt läbitud eelnõustamise tulemusena on projektiplaan saanud positiivse

eelhinnangu;

6) taotlusvormil nõutud taotleja andmeid;

7) taotleja jooksva majandusaasta bilanssi ja kasumiaruannet taotluse esitamisele eelneva

kvartali seisuga;

11

8) taotlemisele eelnenud majandusaasta aruannet, kui see ei ole kättesaadav äriregistris;

9) taotleja kontserni kuuluvuse korral emaettevõtja või kontserni viimase kinnitatud

majandusaasta aruande koopiat, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav;

10) taotleja kontserni kuuluvuse korral taotleja kontserni liikmete skeemi ning konsolideeritud

majandusnäitajaid;

11) taotleja äriplaani;

12) projekti eelarve kalkulatsioone;

13) taotleja majandusnäitajate prognoosi projekti perioodil ja projekti lõpetamise aastale kuni

järgneva viie aasta kohta, milles peab sisalduma vähemalt müügitulu, ekspordi osakaal

müügitulus, ärikasum või -kahjum, kulum, TA investeeringute maht, töötajate keskmine arv,

sealhulgas TA töötajate arv, ja töötajate keskmine brutokuupalk;

14) teavet selle kohta, kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust

samal ajal riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest;

15) taotleja kinnitus, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole toimunud

ümberpaigutamist üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 61a tähenduses ettevõttesse, kuhu

tehakse taotletud abi alusel investeering, ning et ta võtab kohustuse, et ümberpaigutamist ei

toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on investeering tehtud;

16) inglise keelset projektiplaani koos lisadega, kui eelnõustamise käigus selgus vajadus

kaasata taotluse hindamisse väliseksperte;

17) dokumente, mis kinnitavad taotleja kinnistu, millele tarnitavate seadmete ostuks või

hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse, omandi- või kasutusõigust või andmed, et

taotleja on sõlminud vähemalt kirjaliku eelkokkuleppe kinnistu omanikuga kinnistu

omandamiseks või rentimiseks projekti abikõlblikkuse perioodil ja vähemalt kolme aasta

jooksul VKE-st toetuse saaja korral ning viie aasta jooksul suurettevõtjast taotleja korral

projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates;

18) ehitamise korral ehitusprojekti, mis vastab vähemalt majandus- ja taristuministri 17. juuli

2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud eelprojekti staadiumile;

19) paragrahvi 7 lõike 3 punktis 5 sätestatud tegevuse puhul koolitusplaani, mis sisaldab

eeldatavat koolitatavate arvu, eelarve ülevaadet, koolituste kirjeldust, mahtu ja kestust;

20) taotleja, ja partneri olemasolul, partneri kinnitust enda vastavuse kohta §-s 12 toodud

nõuetele;

21) volikirja, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

22) kinnitust, et § 7 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks Euroopa Komisjonile

esitatud riigiabi teatis on saanud Euroopa Komisjoni heakskiidu või kinnitust, et Euroopa

Komisjonile on esitatud IPCEI riigiabi eelteatis;

23) paragrahv 7 lõike 2 punktis 2 toodud tegevusele toetuse taotlemisel dokumentatsiooni, mis

tõendab ja põhjendab, millisest üldise grupierandi artikli 41 punktis 6 toodud alapunktist

lähtuvalt on vajalik investeerimiskulud määratleda.

(2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud hinnangu projekti vastavuse kohta „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõttele koostamisel lähtub taotleja rakendusüksuse veebilehel avaldatud

juhendist, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised

põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT

C 58, 18.2.2021, lk. 1–30).

(3) Lõike 1 punktis 4 toodud kliimakindluse tagamise hinnangu koostamine viiakse läbi

lähtuvalt rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist ning Euroopa Komisjoni teatisest

2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–

2027“ (ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92).

(4) Lõike 1 punkti 12 alusel taotleja esitatavad eelarve kalkulatsioonid peavad olema esitatud

koos selgituste ning põhjendustega, kuivõrd taotletav toetussumma mõjutab projektiga

12

kavandatavate tegevuste elluviimise tõenäosust, ulatust ja kiirust ning taotleja poolse

finantseeringu mahtu.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 14. Taotlemise avamine

(1) Toetuse rahastamise eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutuse valdkonna eest vastutav

minister. (2) Taotluste vastuvõtmise algamisest, lõppemisest, peatamisest ja toetuse rahastamise eelarvest

teavitab rakendusüksus oma veebilehel.

(3) Lõike 2 kohaselt teavituse teeb rakendusüksus vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste

vastuvõtmise algamise päeva.

§ 15. Toetuse taotlemine

(1) Taotlemine toimub jooksvalt.

(2) Hetkest, mil menetluses olevate taotlustega, mille suhtes ei ole veel rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsust tehtud, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuste rahastamise

eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid

taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.

§ 16. Eelnõustamine

(1) Toetuse taotlemisele eelneb eelnõustamine, mille käigus rakendusüksus selgitab toetuse

andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele puudustele, annab

soovitusi ja teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ning annab projektiplaanile

eelhinnangu.

(2) Rakendusüksus annab projektiplaanile positiivse hinnangu, kui projektiplaanis on

kajastatud lõikes 5 sätestatud informatsioon ja see vastab §-s 4 sätestatud eesmärkidele ning

tulemustele.

(3) Projektiplaanile antud positiivne hinnang kehtib kuus kuud selle andmisest arvates.

(4) Positiivne eelhinnang ei ole rakendusüksusele taotluse rahuldamisel siduv.

(5) Taotleja esitab eelnõustamiseks rakendusüksuse etteantud vormil projektiplaani, mis

sisaldab järgmisi andmeid:

1) taotleja strateegiline eesmärk;

2) projekti tegevuste kirjeldus, sealhulgas arendatava toote, teenuse, protsessi või tehnoloogia

uudsust, innovatiivsust ning turuanalüüsi hõlmav kirjeldus, kui projekt hõlmab TA tegevusi;

3) projekti tegevuste ajakava;

4) projekti tegevuste oodatavad tulemused lähtuvalt §-st 4 ja finantsprognoos;

5) projekti tegevuste eelarve ja rahastamisallikas, tuues välja, kas tegevust rahastatakse taotleja

omavahenditest, käesoleva määruse alusel taotletavast toetusest või muust avaliku sektori

vahendist, märkides konkreetse rahastamisallika;

6) ülevaade projekti tegevuste eest vastutava meeskonna varasemast kogemusest ning

13

kompetentsist;

7) projekti tegevuste oodatav pikaajaline ja strateegiline mõju taotleja äritegevusele;

8) dokumendid, mis tõendavad, et projekti puhul on tagatud projekti kliimakindlus ja vastavus

„ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, või nende puudumisel taotleja hinnangut projekti

vastavusele § 13 lõike 1 punktides 3 ja 4 toodule koos ülevaatega sellest, millises etapis ja

millise tähtajaga toimub antud dokumentatsiooni ettevalmistamine.

5. peatükk

Taotluste menetlemine

§ 17. Taotluse esitamine ja menetlemine

(1) Taotleja võib taotleda toetust mitmele projektile tingimusel, et rakendusüksus on maksnud

välja vähemalt 25 protsendi ulatuses varasemalt esitatud projekti taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud kuludest.

(2) Paragrahvi 7 lõike 2 punkti 1 alusel sama taotleja poolt mitmele projektile toetuse

taotlemisel arvestatakse üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 13 toodud nõuet.

(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele.

(4) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada ühendmääruse § 6 lõikes

2 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva.

(5) Rakendusüksus võib taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus hinnata „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõtte ning kliimakindluse hinnangute ning esitatud dokumentide vastavust § 13

lõigetes 2 ja 3 toodud suunistele, kaasates selleks vajadusel eksperte.

(6) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui

taotleja ei ole lõike 4 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 18. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks, kui taotleja,

partner ja taotlus vastavad käesoleva määruse nõuetele.

(2) Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse korral teeb rakendusüksus taotleja, partneri

ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.

(3) Rakendusüksus ei tunnista taotlejat, partnerit või taotlust nõuetele vastavaks ja teeb taotluse

rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata ühendmääruse § 8 lõike 2 punktides 1–

3 sätestatud juhul.

§ 19. Taotluse valikukriteeriumid ja hindamine

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse vastavalt valikumetoodikale, mille

koostab rakendusüksus lähtudes lõikes 5 toodud hindamiskriteeriumitest ning mis

kooskõlastatakse rakendusasutusega. Valikumetoodika tehakse kättesaadavaks enne taotlemise

avamist rakendusüksuse veebilehel.

(2) Rakendusüksusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valikukomisjone

ning kaasata sõltumatuid eksperte. Valikukomisjonide moodustamine ja koosseis

14

kooskõlastatakse rakendusasutusega.

(3) Kui taotluse hindamisel avastatakse puudusi või vajatakse taotluse hindamiseks lisainfot,

teavitab rakendusüksus sellest viivitamatult taotlejat ja määrab lisainformatsiooni esitamiseks

kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(4) Taotlust hinnatakse iga lõikes 5 sätestatud hindamiskriteeriumi alusel skaalal 0–4 ning

taotluse koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

(5) Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised:

1) 40 protsenti koondhindest moodustab projekti mõju käesoleva määruse ja meetme

eesmärkide ning tulemuste saavutamisele, milles hinnatakse projekti panust toetuse andmise

eesmärkide ja tulemuste täitmisse ning projekti mõju ettevõtja majandustulemustele;

2) 25 protsenti koondhindest moodustab projekti kvaliteet, milles hinnatakse projekti ja selle

tegevuste põhjendatust, sekkumisloogika arusaadavust, tegevuste omavahelisi seoseid, ajakava

realistlikkust ning projekti kuluefektiivsust;

3) 20 protsenti koondhindest moodustab taotleja võimekus projekti ellu viia, milles hinnatakse

taotleja varasemat investeeringute elluviimise kogemust, tehnilisi ja kvalifikatsiooni põhiseid

eeldusi, finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust;

4) 10 protsenti koondhindest moodustab projekti panus § 1 lõikes 2 nimetatud strateegia „Eesti

2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisse ja

horisontaalse põhimõtte „regionaalareng“ toetamisse, milles hinnatakse taotleja panust § 4

lõikes 7 toodud näitajate saavutamisse ja Ida-Viru maakonna ettevõtluse edendamisse ning

majanduse arendamisse;

5) 5 protsenti koondhindest moodustab projekti panus TAIE fookusvaldkondade arengusse.

§ 20. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, mis vastab kõikidele

järgmistele nõuetele:

1) on § 19 lõike 4 kohaselt saanud lõikes 5 sätestatud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud

keskmiseks vähemalt 2,50;

2) ei ole üheski § 19 lõikes 5 sätestatud hindamiskriteeriumi eest saanud hindeks vähem kui

2,0;

3) mille rahastamise summa ei ületa toetuse rahastamise eelarve vaba jääki.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule:

1) projekti elluviimise tingimused;

2) aruandluse perioodid, aruannete esitamise tähtajad ja kord.

§ 21. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõikes 2 nimetatud juhul.

(2) Rakendusüksus võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse

menetlemisel kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad

toetuseta.

(3) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme toetuse rahastamise

eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule

osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata

jätmise otsus.

15

§ 22. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 1.

(2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9

lõigetele 2 ja 3.

(3) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse

ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste

muutmisega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus

taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 23. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja

korras.

(2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav

muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste

lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul

vastavasisulise avalduse saamisest arvates.

(4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti

tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

6. peatükk

Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ning kohustused

§ 24. Toetuse saaja ja partneri õigused ning kohustused

(1) Toetuse saaja peab täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustusi.

(2) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõikes 3 ja §-s 11 nimetatud kohustusi.

(3) Toetuse saaja peab tagama, et materiaalse vara asendamisel enne kolme aasta möödumist,

arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest sama funktsiooni täitva varaga, kui

grupierandi määruse artikli 2 punkti 29 tähenduses materiaalne vara on purunenud või aegunud,

säilib ettevõttes majandustegevus vahetatud vara abil vähemalt kolme aasta jooksul arvates

projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Suurettevõtjast toetuse saaja korral kohaldub

käesoleva sätte rakendamisel kolme aasta asemel viie aasta pikkune periood.

(4) Toetuse saaja, kes saab toetust § 7 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuseks, peab tagama, et

toetuse taotlemisel muudest riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu teise

institutsiooni või fondi eelarveallikatest kuludele, mida § 7 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse

elluviimiseks ei hüvitata, ei ületa eri eelarveallikatest saadav toetus kokku toetuse saaja IPCEI

projekti rahastamispuudujääki.

(5) Toetuse saaja on kohustatud täitma ühissätete määruse artiklis 50 sätestatud

teavitamiskohustusi.

16

(6) Ühissätete määruse artikli 50 lõike 1 punkti e kohane teavitamisüritus peab vastama

vähemalt järgmistele nõuetele:

1) teavitamisüritus toimub pressikonverentsi, seminari, konverentsi, avamisürituse või

näitusena;

2) teavitamisürituse kohta avaldatakse pressiteade või artikkel üleriigilises online- või

trükimeedias;

3) teavitamisüritusest tehakse vähemalt 20 trükikvaliteediga fotot ja kokkuvõttev kuni

kolmeminutiline video.

§ 25. Rakendusüksuse õigused ja kohustused

(1) Rakendusüksusel on õigus:

1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid;

2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringu kasutamist;

3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta

täiendavate andmete ja dokumentide esitamist;

4) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale kuni tagasinõutava summa lõpliku

tagasimakseni;

5) peatada või lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku

tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale

taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;

6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud,

et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;

7) nõuda muudatusi projektis ja vajadusel taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui lõike 2

punkt 2 seda eeldab.

(2) Rakendusüksus kohustub:

1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale

kättesaadavaks;

2) teavitama toetuse saajat viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud

muudatustest;

3) pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist avaldama Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel

toetuse saaja nime, toetust saava projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu, projekti

eesmärgi ja kestuse;

4) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente välja arvatud

punkti 3 kohaselt avaldamisele kuuluv teave;

5) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates viimasest taotluse

rahuldamise otsuse tegemisest.

7. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

§ 26. Aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele toetuse rahuldamise

otsuses sätestatud tähtajaks.

(2) Toetuse saaja esitab projekti vahearuandeid projekti abikõlblikkuse perioodil kaks korda 12

kalendrikuu jooksul. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.

17

(3) Vahearuanne sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti

edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil.

(4) Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut

abikõlblikkuse perioodil tehtud edusammude ning tulemuste saavutamise kohta.

(5) Projekti vahe- ja lõpparuande vormid kehtestab ja teeb toetuse saajale kättesaadavaks

rakendusüksus.

(6) Rakendusüksus kinnitab projekti aruande või kui aruanne ei vasta käesolevas määruses

sätestatud nõuetele, lükkab selle tagasi 30 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.

(7) Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded rakendusüksuse nõudmisel.

§ 27. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetus makstakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse § 27 lõikele 1 või otse tarnijale või töövõtjale vastavalt ühendmääruse § 27 lõigetele 2 ja 3 taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel tegelike kulude alusel. (2) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande, välja arvatud § 8 lõike 9 punkti 3 korral, teel tasutud kuludega. (3) Toetuse maksmise eelduseks on maksetaotluse ja projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. (4) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa on minimaalselt 100 eurot. (5) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–26. (6) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui kord kvartalis.

(7) Rakendusüksus menetleb maksetaotlust kuni 30 tööpäeva.

(8) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse

ühendmääruse § 33 kohaselt.

8. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja vaided

§ 28. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt

ühendmääruse § 14 või § 37 lõikele 7.

§ 29. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 § 28–30 ja

ühendmääruse § 34–38 sätestatule.

18

§ 30. Vaiete menetlemine

(1) Vaide lahendab rakendusasutus.

(2) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte

elektrooniliselt.

Andres Sutt

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Ahti Kuningas

Transpordi asekantsler kantsleri

ülesannetes

20.04.2022

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute

toetus“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse

perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise

seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

Käesoleva Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) rahastatava eelnõu abil panustatakse

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 (edaspidi rakenduskava)

prioriteedi „ˇÕiglane üleminek“ erieesmärgi „võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda

liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050.

aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste,

majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuunda „Majandus ja tööjõud“. Eelnõu hõlmab

rakenduskava meetme nr 21.6.1.1 „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“ sekkumist „Ida-

Viru ettevõtluse investeeringute toetus (sh tööstus)“.

Rakenduskava kohaselt on Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks Ida-Viru maakond, mida

kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja

seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega

töökohti. Kooskõlas eeltooduga, toetatakse eelnõu alusel seega suuremahuliste investeeringute

kaasamist ja seeläbi uute, kõrgema lisandväärtusega töökohtade ning ettevõtete teket. Lisaks

tootmise käivitamiseks või teenuste pakkumiseks vajaminevatele põhivarainvesteeringutele

võimaldab eelnõu ka teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA tegevus) elluviimise ning

töötajate koolitamise toetamist juhul, kui need on oluliseks eelduseks põhivarainvesteeringute

tegemisel ja eelnõu eesmärkide ning tulemuste saavutamisel.

Õiglase ülemineku peamiseks sihtgrupiks on rakenduskava kohaselt nii uued kui ka

olemasolevad, peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on huvitatud teadmus-

ja tehnoloogiamahukate ärimudelite arendamisest ning seeläbi töökohtade loomisest Ida-Viru

maakonnas.

Eelnõu ja selle alusel toetatavad projektid ning projektide tegevused aitavad ühtlasi kaasa Eesti

pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja

vastutustundlik“ saavutamisele.

Eelnõu avaldab positiivset mõju samuti järgnevale:

 riigieelarve tulemusvaldkonna „teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ programmi

„ettevõtluskeskkond“ meetme „tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute tegemise

stimuleerimine“ tegevuste „ettevõtete finantseerimisvõimaluste ja kapitali kättesaadavuse

parandamine (laenud ja käendused) ning „välisinvesteeringute kaasamise toetamine ning

investeeringuid toetava keskkonna kujundamine (sh usaldusvääruse tagamine ja riskide

maandamine)“ elluviimisele;

 Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE)

üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad

koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes

konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna

„ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning

teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste

loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisse.

Arvestades, et investeeringud TA tegevustesse on käesolevas eelnõus toetatav tegevus, kuid

mitte toetuse taotlemise eelduseks, siis panustab eelnõu kaudselt ka TAIE suuna

„teadmussiire“ alaeesmärgi „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele

lahendustele“ ja tabeli 1 punktides 4 –6 toodud mõõdikute sihttasemete saavutamisele.

Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab

TAIE mõõdik Sihttase aastal

2035

Viimane teadaolev

tase ja aasta

1. Eesti tööjõu tootlikkus EL keskmisest 110% 78,7% (2019)

2. Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 19 mld eurot (2020)

3. Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku

kohta EL-27 keskmisest 59% 41% (2020)

4. Erasektori TA kulutuste tase SKP-st 2% 0,98% (2020)

5. Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse

põhivarasse osakaaluna SKP-st 6%

2,7% (760 mln)

(2019)

6. Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris

ja kasumitaotluseta erasektoris

4,53 (arv 1000

elaniku kohta) 1,47 (2019)

Allikas: TAIE

Eelnõuga sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning toetuse taotleja, toetuse saaja

ja tema partneri kohustused ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS)

õigused ning kohustused.

Eelnõu eelarve on 153M € ja sellest toetatavaid tegevusi rahastatakse jooksva avatud taotlemise

raames. Toetust antakse Ida-Viru maakonnas elluviidavatele projektidele, kuid mis ei välista

näiteks TA tegevuste elluviimiseks teenuste tellimist või koostööd väljaspool antud maakonda.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid MKM-i majandusarengu osakonna nõunik Andres Kikas (e-

post: [email protected], telefon: 715 3402), EISi toetuste keskuse tiimijuht Erki Varbola

(e-post: [email protected], telefon 627 9704) ja EIS-i vanemjurist Terje Kleemann (e-post:

[email protected], telefon: 627 9340). Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule MKM-i

strateegilise planeerimise osakonna struktuurivahendite õiguse peaspetsialist Anneli

Schmiedeberg (e-post: [email protected], telefon: 639 7618). Eelnõu juriidilise

ekspertiisi teostas õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 30 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1) üldsätted;

2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr;

3) toetuse taotlemine ja nõuded taotlejale ning taotlusele;

4) toetuse taotlemine;

5) taotluste menetlemine;

6) toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ning kohustused;

7) aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused;

8) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja vaided

1. peatükk

Üldsätted

Eelnõu § 1 kehtestab eelnõu reguleerimisala, mille kohaselt toetab eelnõu rakenduskava

eelkirjeldatud sekkumise elluviimist ja riikliku strateegia „Eesti 2035“ eelkirjeldatud sihi

saavutamist Ida-Viru piirkonnas teostatavate projektide tulemusena.

Eelnõu § 2 sätestab eelnõus kasutatavad abiliigid. Eelnõu alusel antav toetus on riigiabi või

vähese tähtsusega abi. Eelnõu § 2 lõikes 1 on nimetatud abiliigid, mis kohalduvad §-s 7

loetletud toetatavate tegevuste lõikes toetuse andmisel ning seda järgnevalt:

 paragrahvi 7 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuseks antav toetus on investeeringuteks ette

nähtud regionaalabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite

107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku

sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 14

tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342

sätestatut;

 paragrahvi § 7 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuseks antav toetus on taastuvallikatest

toodetud energia edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi üldise

grupierandi määruse artikli 41 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut;

 paragrahvi § 7 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuseks antav toetus on riigiabi Euroopa

Komisjoni 25. novembri 2021. a teatise „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida

üleeuroopalise tähtsusega projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust

siseturuga“ (ELT C 8481, 25.11.2021, lk 1–12, edaspidi IPCEI teatis) tähenduses ning

sellele kohaldatakse IPCEI teatises ja konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.

 paragrahvi 7 lõike 3 punktis 1 sätestatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi

Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,

24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud

määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;

 paragrahvi § 7 lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud tegevusteks antav toetus on teadus- ja

arendustegevuse (edaspidi TA tegevus) projektidele antav abi üldise grupierandi määruse

artikli 25 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse

§-s 342 sätestatut;

 paragrahvi § 7 lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud tegevusteks antav toetus võib olla ka

riigiabi Euroopa Komisjoni 27. juuni 2014. a teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning

innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku” (ELT C 198, 27.06.2014, lk 1–29, edaspidi TAI

raamistik) tähenduses ja sellele kohaldatakse TAI raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s

341 sätestatut;

 paragrahvi § 7 lõike 3 punktis 4 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise

suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse

artikli 28 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse

§-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi VTA määruse tähenduses ning sellele

kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;

 paragrahvi § 7 lõike 3 punktis 5 sätestatud tegevuseks antav toetus on koolitusabi üldise

grupierandi määruse artikli 31 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

Eelnõu § 2 lõike 1 punkti 3 kohaselt saab toetus olla ka riigiabi Euroopa Komisjoni

25. novembri 2021 teatise „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalise

tähtsusega projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga“ (ELT

C 8481, 25.11.2021, lk 1–12) (edaspidi IPCEI teatis) mõistes ning sellele kohaldatakse IPCEI

teatises ja konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut. Antud abiliigi võimaldamise eesmärk on

toetada sh projekte, mille tegevused on plaanis kavandada osana üleeuroopalise tähtsusega

koostööprojektidest ning mille elluviimiseks IPCEI teatise alusel on vajalik ka Euroopa

Komisjoni asjakohane individuaalne riigiabiloa. Vastav riigiabi otsus hõlmab mh infot

rahastamispuudujäägi kohta – ehk maksimaalne toetussumma, mille ulatuses tohib liikmesriik

projekti tegevusi erinevatest riiklikest vahenditest toetada. Käesolevas eelnõus on selliste

projektide rahastamine rahastamispuudujäägi ulatuses lubatud, kuid samas mitte ületades §-s

10 sätestatud maksimaalseid toetussummasid ning §-s 11 lubatud maksimaalset toetuse

osakaalu. IPCEI teatise alusel projektide rahastamisel on peamiseks erinevuseks – võrdluses

üldise grupierandi artikkel 25 või TAI raamistiku alusel TA tegevuste toetamisega – asjaolu, et

IPCEI projekte saab toetada Euroopa Komisjoni heakskiidetud rahastamispuudujäägi ulatuses

ühtse toetusmääraga kõigi TA tegevuste puhul ning sh IPCEI teatise punktides 23 ja 24

defineeritud esmase tööstusliku kasutuselevõtu tegevuste elluviimiseks.

Eelnõu § 2 lõike 1 punkti 6 kohaselt võib TA tegevustele antav toetus olla ka riigiabi Euroopa

Komisjoni 27. juuni 2014 teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava

riigiabi raamistiku” (ELT C 198, 27.06.2014, lk 1–29) (edaspidi TAI raamistik) mõistes ja

sellele kohaldatakse TAI raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut. TAI

raamistiku alusel antav toetus on suunatud taotlejatele, kes vastavad eelnõu § 10 lõikes 6

taotlejale esitatud nõuetele ning kelle taotletav toetussumma projektis sisalduvate TA tegevuste

elluviimiseks ületab Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107

ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks

(ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 4 lõike 1 punkti

i) alampunktides i)–iii) TA tegevustele kehtestatud teavitamiskünniseid.

Kui taotleja taotlus ületab eelnimetatud teavitamiskünniseid ja vastab eelnõu § 10 lõikes 6

toodud nõuetele ning EIS saab antud taotluse § 20 lõike 1 alusel rahuldada, siis esitatakse

MKMi ja EISi koostöös Euroopa Komisjonile individuaalne riigiabiloa taotlus. Riigiabiloa

taotluse esitamine Euroopa Komisjonile eeldab ühtlasi seda, et taotluse rahuldamise otsus saab

olla kõrvaltingimusega – ehk mille kohaselt taotleja võib esitatud taotluses sisalduvate

tegevustega alustada, kuid millele kohalduvaid abikõlblikke kulusid hüvitatakse EISi poolt vaid

juhul, kui taotlus saab Euroopa Komisjonilt asjakohase lubava otsuse. Paragrahv 10 lõike 6

alusel lubatavat erisust ehk vajadusel individuaalse riigiabiloa taotlemist TAI raamistiku alusel

võimaldatakse seega vaid investeerimisprojektidele, mis on samaaegselt nii teadmusmahukad

kui vastavuses Vabariigi Valitsuse seisukoha küsimiseks suurinvesteeringutele varasemalt

kehtestatud kriteeriumitele1. TA tegevusi, sealhulgas riigiabiloa alusel, toetatakse käesolevast

määrusest vaid tingimusel, et need tegevused on vajalikud ja olulist lisandväärtust andvad § 7

lõike 2 punktis 1 või 2 toodud investeeringu või IPCEI projekti elluviimisel. Arvestades, et TA

1 „Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord ning suurinvesteeringute Vabariigi Valitsuse seisukoha taotlemise kriteeriumid ja taotluse läbivaatamise kord“ lisa: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/2202/1030/MKM_21122020_m93lisa.pdf#

tegevuste puhul ei ole püsitatud eesmärgid alati saavutatavad, peab taotleja taotlus sisaldama

infot, mille alusel saab hinnata, kuivõrd mõjutab TA tegevuste elluviimise tulemuslikkus

projektiga ettenähtud üksuse rajamist ning seeläbi planeeritud töökohtade arvu.

Eelnõu lõigetes 2 ja 3 on esitatud vähese tähtsusega abi andmisel VTA määrusest tulenevad

nõuded maksimaalsele toetuse summale ja sellele, kuidas toimub toetuse andmine kontserni

tasandil.

Eelnõu § 2 lõikes 4 on esitatud riigiabist ja ÕÜFi määrusest tulenevad välistused. ÕÜFi

määrusest lähtuvalt on välistatud seejuures kõik investeeringud, mis on seotud fossiilkütuse

tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põletamisega (sh põlevkivi).

Eelnõu §-s 3 on loetletud olulisemad eelnõus kasutatavad terminid. Terminite valikul on

lähtutud eelnõu vajadusest eristada toetuse andmist mh nii ettevõtjate suuruse kui nende poolt

elluviidavate toetatavate tegevuste lõikes, arvestades nii üldise grupierandi määruse kui IPCEI

riigiabist tulenevate erisustega põhivarainvesteeringute ja TA tegevuste toetamisel ning

elluviimisel. Samuti on § 3 punktide 17 ja 18 näol tagatud selgus, millest lähtutakse, et tagada

kõigi investeeringute puhul kliimakindlus ning kestlikkus.

Eelnõu §-s 4 on nimetatud toetuse andmise eesmärk, milleks on aidata kaasa § 1 lõike 1 punktis

1 nimetatud erieesmärgi saavutamisele ja toetada selleks Ida-Viru piirkonna majanduse

mitmekesistumist ja ettevõtjate konkurentsivõime kasvu läbi kõrgemat lisandväärtust ning Ida-

Virumaal uusi töökohti loovate investeeringute.

Lõikes 2 on toodud määruse väljundnäitajad, mis on kohustuslikud rakenduskava alusel.

Arvestades, et antud eelnõu alusel toetatakse ettevõtteid vaid toetuse põhiselt, siis panustab iga

toetatud projekt samaaegselt nii lõike 2 punktis 1 kui punktis 2 toodud väljundnäitajasse.

Lõikes 3 on nimetatud rakenduskava kohased tulemusnäitajad, mille kohaselt panustab toetuse

andmine uute töökohtade loomisse toetatud ettevõtetes ning erasektori investeeringute kasvu.

Lõike 3 punkti 1 alusel arvestatakse vaid neid töökohti (täistööaja ekvivalendina), mis on

loodud aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

Lõikes 4 on nimetatud eelnõu spetsiifilised näitajad, millesse toetatavad projektid panustavad.

Punkti 1 kohaselt arvestatakse eraldi tulemustena töökohti, mis on loodud hiljem kui aasta

pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu ja seda kooskõlas lõikes 5 toodud erisusega, mille

kohaselt suurinvesteeringud kogumahus alates 50M € ja mis loovad vähemalt 100 uut töökohta,

peavad looma vähemalt pooled töökohad aasta jooksul ning ülejäänud taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. detsembriks 2028. Antud erisus lähtub

mh EIS-i välisinvesteeringute keskuse senisest kogemusest suurinvesteeringute elluviimise

toetamisel, mille kohaselt viiakse suuremahulisi investeeringuid ellu etapiliselt ning planeeritud

töökohad ei teki reeglina alati aasta jooksul pärast hoonete valmimist ning seadmete sisseseadet.

Samuti toetab käesolev erisus vajadusel suuremahuliste olulise TA komponendiga projektide

elluviimist.

Lõike 4 punkti 2 kohaselt peavad kõik eelnõu alusel toetatavad projektid looma Ida-Viru

maakonnas uusi töökohti ning loodud töökohtade ülene keskmine brutokuupalk peab olema

vähemalt võrdne EMTAKi jao ja osa täpsusega kindlaksmääratud tegevusvaldkonna, milles

projekti ellu viiakse, taotluse esitamisele eelnevalt Statistikaameti viimati avaldatud Eesti

keskmise brutokuupalgaga. Eelnõus brutokuupalgale kehtestatud sihttasemed tuleb saavutada

loodud töökohtade üleselt (ehk aritmeetilise keskmisena), mitte iga loodud töökoha lõikes.

Paragrahv 8 lõike 4 kohaselt peab § 4 lõike 4 punktis 2 viidatud palganõue ja samuti punktis 3

toodud lisandväärtuse nõue olema täidetud seejuures 1,2-kordselt, kui projekti taotluses

märgitud abikõlblikkuse periood on enam kui 36 kuud.

Lõike 4 punkti 3 kohaselt tuleb toetuse saajal tagada lisaks ettenähtud töökohtadele ja nende

üleselt kohalduvale palgatasemele ka lisandväärtus töötaja kohta tasemel, mis peab ületama

teisel aastal pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu EMTAKi kahekohalise numberkoodiga

tegevusvaldkonna, milles projekti ellu viiakse, taotluse esitamisele eelnevalt Statistikaameti

viimati avaldatud Eesti keskmist.

Lõikes 6 sätestatakse, et iga abikõlblikkuse perioodil tööle asunud osalise või täistööajaga

töötava puudega töötaja puhul vähendatakse nõutavat töötajate arvu ühe täistööajaga töötaja

võrra. Antud nõue kehtib nende töökohtade arvestuses, mis luuakse täiendavalt minimaalselt

nõutud viiele töökohale (täistööaja ekvivalent) ning mis on nõutud lähtuvalt eelnõu alusel

taotletavast toetuse summast.

Lõike 7 kohaselt panustavad toetatavad projektid täiendavalt strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamiseks seiratavatesse

näitajatesse, milleks on:

1) tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest;

2) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu

keskmisest;

3) teadus- ja arendustegevuse kulud erasektoris.

Eelnõu § 5 kohaselt on eelnõu rakendusasutuseks MKM ning rakendusüksuseks EIS.

Eelnõu §-s 6 on toodud TA tegevuse elluviimist puudutavate TA tegevuse koostööprojektide

riigiabi tingimused, leping ja intellektuaalomandi õiguste jagamise põhimõtted.

Koostööprojektide tingimused lähtuvad TAI raamistiku sätetest, mille järgimisel ei saa ettevõtja

kaudset riigiabi.

Eelnimetatud nõude järgimine on oluline selleks, et toetuse saaja ja partnerid ei saaks soodsatest

koostöötingimustest tulenevalt teadus- ja arendusasutuste kaudu kaudset riigiabi. Vastav nõue

võimaldab ühtlasi toetuse saajal, partneritel ning teadus- ja arendusasutustel leppida omavahel

kokku, kas viimane panustab projekti:

a) lepinguliste teadusteenuste osutamise ning teadusuuringute teostamise kaudu, ning mis

puhul järgitakse raamistiku punkti 2.2.1. ning kolme pakkumuse küsimise nõuet;

b) või koostöö kaudu, mis puhul järgitakse raamistiku punkti 2.2.2. ning teadus- ja

arendusasutuse kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

Eelnõu § 7 sõnastab eelnõu raames toetatavad tegevused. Toetust antakse tegevustele, mis

aitavad saavutada eelnõu §-s 4 toodud eesmärgi ja tulemused ning loovad minimaalselt viis uut

täistööajaga töökohta.

Toetatavad tegevused hõlmavad lõike 2 kohaselt järgmist:

1) alginvesteeringu või uut majandustegevust soodustava alginvesteeringu elluviimine,

võimaldamaks uue ettevõtte või üksuse asutamist või uue kõrgema lisandväärtusega toote

tootmist või teenuse pakkumist;

2) taastuvallikatest toodetud energia edendamisse tehtavate investeeringute elluviimine;

3) IPCEI projekti elluviimine.

IPCEI projekti elluviimiseks on vajalik esmalt Euroopa Komisjoni lubav otsus, mis antakse

IPCEI teatise alusel. Euroopa Komisjon annab oma otsusega loa liikmesriigil rahastada

üleeuroopaliselt olulisi ja IPCEI mõistes otseste partneritena elluviidavaid projekte

eelistingimustel. Euroopa Komisjoni lubav otsus toob välja igale projektile kehtivad

individuaalsed rahastamistingimused, sh rahastamispuudujäägi, mille ulatuses tohib liikmesriik

projektile toetust anda. Käesoleva eelnõu alusel rahastatakse IPCEI projektide elluviimist, kui

selle tulemusena käivitub tootmine ja projekt vastab eelnõus toodud eesmärgile ning

tulemusnäitajatele.

IPCEI teatise alusel elluviidavaid tegevusi ei saa käesoleva eelnõu alusel kombineerida TA

tegevustega, mis lähtuvad muudest riigiabiliikidest ning ei ole seega osa EK lubava otsuse

saanud IPCEI projektist. Samas tohib kombineerida IPCEI teatise alusel elluviidavaid TA

tegevusi muude lõigetes 2 ja 3 toodud tegevustega, kui need tegevused ei sisaldu Euroopa

Komisjoni lubava otsuse saanud IPCEI projektis, on vajalikud kommertsfaasis tootmise

käivitamiseks, ning taotlus on kooskõlas eelnõus sätestatud nõuetega tulemusnäitajate, toetuse

piirmäärade, osakaalude jm lõikes sätestatud tingimustega. Kui eelnõu alusel taotletav toetus ei

kata IPCEI projekti kogu rahastamispuudujäägi osa ja teisi ette nähtud tingimusi, siis tuleb

taotlejal toetuse taotlemisel esitada vastav teave ning kinnitus.

Lõikes 3 sätestatakse tegevused, mille elluviimist toetatakse eeldusel, et need on vajalikud

lõikes 2 toodud tegevuste elluviimiseks ja kavandatud tulemuste saavutamiseks. Lõike 3 punkti

1 kohaselt on toetatavad investeeringute elluviimiseks vajalikud tugitegevused. Siinkohal

peetakse silmas kulusid, mida ei ole alati võimalik põhivarana arvele võtta. Tegevused, mis

selliseid kulusid tekitavad, on näiteks projekteerimiskulud, sissesõiduteede või eri ühenduste

loomiseks vajamineva võrgu rajamine.

Lisaks lõike 3 punktile 1 on toetatavateks tegevusteks ka TA tegevused (rakendusuuringud ja

tootearendus) ning TA tegevusega seonduv intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine.

Intellektuaalomandi esmakaitse tegevuseks saab taotleda toetust juhul, kui projekt hõlmab mh

rakendusuuringu või tootearenduse läbiviimist. Eraldiseisvana intellektuaalomandi esmakaitse

taotlemisega seotud tegevusi määruse raames ei rahastata. VKE-de puhul on

intellektuaalomandi esmakaitse taotlemiseks võimalik anda toetust vähese tähtsusega abina või

üldise grupierandi määruse artikli 28 alusel. Suurettevõtete puhul toetatakse

intellektuaalomandi esmakaitsega seotud tegevusi vaid vähese tähtsusega abina.

Ettevõtjad saavad lõike 3 punktide 2 ja 3 alusel teostatava arendustöö tehnoloogilise taseme

hindamiseks kasutada tehnoloogilise valmiduse tasemete (edaspidi TRL) skaalat.2 Siinkohal

tuleb välja tuua, et lähtudes nii valdkondlikest eripäradest kui ka asjaolust, et arendustöö alati,

millegi uue või uutmoodi tegemine, siis projekti tegevuste lõpliku tehnoloogilise taseme

määrab ära valdkondlik ekspertiis. Rakendusuuringu ja tootearenduse tegevused paigutavad

TRL skaalal vahemikku TRL 3 –TRL 8.

Lõike 3 punkti 5 alusel on võimalik taotleda toetust ka töötajate koolitamiseks. Lõikes 5 on

nimetatud tingimused, millele koolitusabi peab vastama, ning mis tagavad mh, et käesoleva

eelnõu alusel toetatav koolitustegevus ei kattu Töötukassa poolt tööandjatele pakutava

koolitustoetuse tingimustega.

Eelnõu § 7 lõikes 4 on selgitatud täiendavalt, millistel juhtudel saab eelnõu alusel toetatavaid

TA tegevusi pidada üldise grupierandi määruse ja TAI raamistiku tähenduses tõhusaks

koostööks.

Paragrahvi 7 lõigete 2 ja 3 alusel toetavad tegevused panustavad otseselt või kaudselt, sõltuvalt

projektist, ÕÜFi määruse artikli 8 lõike 2 punktides a, b, c, d, e ning j toodud tegevustesse.

Eelnõu § 8 määratleb abikõlblikud kulud ja nendega seonduvad tingimused toetatavate

tegevuste lõikes.

Lõikes 12 on nimetatud ja viidatud, millised kulud ei ole abikõlblikud. Punktis 9 nähakse

seejuures ette, et abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on

tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud.

Eelnõu § 9 kehtestab projektide abikõlblikkuse perioodi pikkuse. Projekti abikõlblikkuse

periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused

algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

Lõike 2 kohaselt algab projekti abikõlblikkuse periood taotluse rakendusüksusele esitamise

kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses märgitud hilisemast kuupäevast ning lõppeb

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 30. aprillil 2026. a.,

mis on hiliseim MKMi ja Rahandusministeeriumi kokkuleppel eelnõu alusel lubatav tähtaeg,

et tagada ÕÜFi vahendite kasutamine kooskõlas Euroopa Komisjonile kinnitatuga. Projekti

abikõlblikkuse periood peab algama hiljemalt ühe aasta jooksul taotluse rakendusüksusele

esitamisest.

Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on eelnõu kohaselt kuni 36 kuud, välja arvatud

projektide korral, mis on kogumahult vähemalt 50M €, milles sisalduvad TA tegevused

moodustavad vähemalt 15% projekti kogumahust ning mille elluviimise tulemusena ületatakse

§ 4 lõike 4 punktides 2 ja 3 toodud sihttasemed 1,2 kordselt. Antud erisus võimaldab toetada

paindlikumalt etapiliselt elluviidavaid suurinvesteeringuid, mis on sh teadmusmahukamad.

2 European Commission Decision C (2014) 4995 of 22 July 2014. Horizon 2020 Work Programme 2018-2020:

19. General Annexes: Annex G.

Eelnõu §-s 10 sätestatakse minimaalset ja maksimaalset võimalikku toetussummat puudutavad

tingimused, sh rakenduvad erisused.

Lõike 1 kohaselt saab toetust taotleda projektile, mille toetuse summa on vähemalt 500 000

eurot. Minimaalne toetuse summa määramisel on lähtutud eeskätt asjaolust, et ÕÜFist

rahastatav VKE-de investeeringutoetus võimaldab taotleda maksimaalselt 500 000 eurot toetust

ning Rahandusministeeriumi hallatav Ida-Viru tööstusinvesteeringute toetus (maksimaalse

toetussummaga kuni ~2M €) suleti 2021. aasta lõpus, enne ÕÜFi meetmete rakendamise

perioodi.

Lõike 2 kohaselt arvutatakse suurim toetuse võimalik summa §-s 11 sätestatud toetuse

maksimaalse osakaalu abikõlblikest kuludest kohaselt ja kooskõlas üldise grupierandi määruse

artikliga 4, kuid toetust ei saa taotleda rohkem kui:

1) 10 miljonit eurot projekti kohta, mille kogumaht on kuni 50 miljonit eurot;

2) üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 20 toodud valemi alusel projektile kogumahus

vähemalt 50 miljonit eurot suurim võimalik toetuse summa.

Lõikes 3 sätestatakse, et kui lõigete 4-7 alusel kujuneb maksimaalne toetuse summa väiksemaks

kui lõikes 2 sätestatud, lähtutakse toetuse maksimaalse summa arvutamisel lõigetest 4-7.

Lõigetes 4 ja 5 sätestatakse täiendavalt, et toetust on võimalik saada kas kuni 100 000 eurot või

200 000 eurot ühe loodud töökoha eest, sõltuvalt projektiga loodavate töökohtade ülesest

(aritmeetiline keskmine) palgatasemest.

Lähtuvalt lõigetes 2–5 toodust, peab taotleja võtma seega suurima toetuse võimaliku summa

arvutamisel arvesse järgnevat:

1. milline on maksimaalne võimalik toetuse summa projektiga loodavate töökohtade ja

neile kohalduva aritmeetilise palgataseme põhjal;

2. milline on maksimaalne võimalik toetuse summa kavandatavate tegevuste lõikes §-s 11

toodud toetuse osakaalude alusel. Kui §-i 11 alusel kujuneb suurim võimalik toetuse

summa väiksemaks kui see oleks loodavate töökohtade alusel, siis tuleb lähtuda toetuse

osakaalude põhjal saadud maksimaalsest võimalikust toetuse summast (ehk riigiabist

tulenev piirang). Kui §-i 11 alusel kujuneb suurim võimalik toetuse summa suuremaks

kui see oleks loodavate töökohtade alusel, siis tuleb lähtuda töökohtade alusel saadud

maksimaalsest võimalikust toetuse summast (ehk eelnõu põhine piirang);

3. mitte ületama maksimaalseid võimalikke toetuse summasid, mis kehtivad toetavate

tegevuste lõikes lähtuvalt riigiabist (näiteks uute taastuvenergeetika käitiste puhul ei

tohi toetuse summa ületada 15 miljonit eurot, tootarenduse korral 15 miljonit eurot jt)

või eelnõus sätestatust (ehk piirmäärad, mis tulenevad projekti kogumahust ja teistest

§-s 10 sätestatud erisustest).

Üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 20 toodud kohandatud abisumma valemit

rakendatakse eelnõus lõike 2 alusel seega kahel eesmärgil:

 üldise grupierandi määruse artikli 4 lõike 1 punkt a kohaselt alginvesteeringute ja uut

majandustegevust soodustavate alginvesteeringute, kogumahus vähemalt 50 miljonit

eurot, puhul maksimaalse võimaliku toetuse summa arvutamiseks;

 eelnõus projektidele, mis on kogumahus vähemalt 50 miljonit eurot, maksimaalse

võimaliku toetuse summa arvutamiseks. Seda jätkuvalt eeldusel, et järgitakse §-s 10

toodud töökohtade loomise nõuet, §-s 11 toodud toetuse osakaalude ja

omafinantseeringu nõudeid ning toetavate tegevuste lõikes kohalduvaid piirmäärasid

(näiteks koolitusabi ei tohi lõike 6 alusel taotleda rohkem kui 500 000 eurot projekti

kohta).

Lõikes 7 on toodud erisus ja tingimused, mille kohaselt saavad teadmusmahukamad

investeerimisprojektid taotleda toetust vajadusel suuremas summas kui on lubatud

eelkirjeldatud kohandatud abisumma valemi alusel, kuid mitte enam kui 50 protsendi ulatuses

eelnõu eelarvest (piirmäär, mis lähtub sh Ida-Viru õiglase ülemineku juhtgrupi ettepanekust).

Meetme indikatiivne eelarve on 153M €, seega on maksimaalne toetus ühele projektile eelnõu

kohaselt 76,5M €. Antud erisusega soodustatakse Ida-Viru maakonnas suuremahuliste

teadmusmahukate investeeringute elluviimist valdkondades, mis on strateegiliselt olulised nii

Ida-Viru kui Eesti majanduse vaates tervikuna, ning mille tulemusena luuakse piirkonda

olulisel määral otseseid ja kaudseid töökohti ning arendatakse edasi piirkondlikku ettevõtlust,

sh kasutades ära nii kohalikku kui rahvusvahelist TA kompetentsi.

Eelnõu §-s 11 on toodud toetuse maksimaalsed osakaalud abikõlblikest kuludest.

Lõigetes 1–9 on toodud toetuse osakaalud, mis kehtivad toetatavate tegevuste lõikes.

Lõikes 10 täpsustatakse, et ettevõtte omafinantseering peab projekti kogumahtu arvestades –

ehk pärast tegevuste lõikes toetuse osakaalude väljaarvutamist – olema minimaalselt 35

protsenti.

3. peatükk

Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale ja taotlusele

Eelnõu §-s 12 sätestatakse taotlejale ja partnerile kehtivad nõuded.

Lõike 1 kohaselt võib taotlejaks olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle tegevusala või

projekti, millele toetust taotletakse, tegevusala vastab järgmistele EMTAK jagudele:

Kohandatud abisumma valem on seejuures järgnev – „suurim abisumma = R × (A + 0,50 ×

B + 0 × C)“, kus:

 R on abi ülemmäär, mida asjaomases piirkonnas kohaldatakse vastavalt heakskiidetud

regionaalabi kaardile ning mis kehtib abi andmise kuupäeval, välja arvatud suurendatud

abi ülemmäär VKEde puhul. Käesoleva eelnõu alusel on R läbivalt 25%;

 A on esialgsed 50M € abikõlblikest kuludest, B on abikõlblikud kulud vahemikus 50–

100 M €;

 C abikõlblikud kulud üle 100M €

Maksimaalne lubatud toetussumma kohandatud abisumma valemi alusel, kui projekt loob

ettenähtud töökohad lõike 2 või 3 alusel, on 75M € investeeringu puhul seega näiteks

järgnev: 0,25 x (50 + (25/0,5) + 0) = 15,6M €

1) B jagu – mäetööstus, välja arvatud alajagu 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine, 06 Toornafta

ja maagaasi tootmine ja 091 Nafta ja maagaasi tootmist abistavad tegevusalad;

2) C jagu - töötlev tööstus, välja arvatud alajagu 102 Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine

ja säilitamine, 12 Tubakatoodete tootmine, 19 Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine, 2060

Keemilise kiu tootmine, 2410 Raua, terase ja ferrosulamite tootmine, 242 Terastorude, -

õõnesprofiilide jms -toruliitmike tootmine, 243 Muude terase esmatöötlustoodete tootmine,

2446 Tuumkütuse töötlemine, 2452 Terasevalu, 2591 Terasvaatide jms mahutite tootmine,

2893 Toiduaine-, joogi- ja tubakatööstusmasinate tootmine ja 301 Laeva- ja paadiehitus;

3) D jagu - elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine;

4) J jagu - info ja side;

5) M jagu - kutse, teadus- ja tehnikaalane tegevus

Võimaldamaks ÕÜFi raamistikuga kooskõlas olevate projektide paindlikumat toetamist, võib

toetust taotleda ka taotleja, kelle põhi- või kõrvaltegevusala Eesti äriregistri andmetel ei kuulu

taotluse esitamise hetkel lõikes 1 nimetatud sihtgruppi, kuid kelle projekt panustab nimetatud

sihtgruppi. EIS hindab selliste projektide puhul seega nende sisulist vastavust lõikes 1

nimetatud EMTAKi jagude raames.

Sihtgrupi määratlemisel on lähtutud seejuures eeskätt järgnevatest eeldustest:

a) Praxise 2020. a uuring „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse

vähenemisega“3, mille kohaselt peab riigi fookuses olema Ida-Viru eri valdkondade töötlevas

tööstuses uute ettevõtete rajamise kui ka olemasolevate arendamise toetamine, sealjuures

toetades tööstuse mitmekesisuse kasvu;

b) põlevkivi- kui tööstussektori osakaalu vähenemine suurendab seega vajadust uute

töökohtade ning investeeringute järele eeskätt tööstuses, mistõttu on tööstus õiglase ülemineku

juhtkomisjoni4 heakskiidul toetatud selle laiemas tähenduses ehk EMTAK 2008 B–E jagude

raames ning kui riigiabireeglid taotlejat lõike 5 alusel ei välista;

c) antud Praxise uuring rõhutas samuti vajadust toetada IKT valdkonna arendamist, sest

automatiseerimise ja digitaliseerimisega on võimalik mitmetes töötusharudes tulevikus

lisandväärtust oluliselt tõsta. Samuti rõhutati teiste valdkondade nagu keskkonna- ja

rohetehnoloogiad, taastuvenergia, ringmajandusharud ning vesiniku tootmine olulisust

ülemineku raames Ida-Viru majanduse arendamisel;

d) arvestades nii eeltoodut kui tegevusvaldkondade võimekust maksta Eesti keskmisest

kõrgemaid palkasid, siis on eelnõu toetatavasse sihtgruppi arvatud samuti EMTAK jaod J ning

M, mis võimaldavad mh toetada tööstussektori digitaliseerimisse panustavat IKT sektorit ja

tööstussektoriga lähedalt seotud arenduskeskusi ning -tegevusi.

Taotleja võib lõike 2 alusel kaasata projekti ka partnereid, kelleks võib lisaks lõikes 1

nimetatutele olla ka muu eraõiguslik juriidiline isik või TA asutus. Nii taotleja kui partner ei

tohi olla välistatud § 1 lõikes 5 alusel.

Eelnõu §-s 13 on loetletud taotlusele esitatavad nõuded.

3http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2020/12/Lopparuanne_Polevkivitoostuse-kahanemise-mojud.pdf 4https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Regionaalareng_poliitika/jt_juhtkomisjoni_kaskkiri_ muudatustega_120221.pdf

Lõike 1 punkti 3 kohaselt peab projekt vastama „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, mis

tähendab seda, et ettevõte peab dokumenteeritult tõendama, et kavandatav investeering ei tekita

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198/13,

18.06.2020, lk 1–31) artikli 17 kohaselt kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile5.

Lõike 1 punkti 4 kohaselt peab kõigi antud eelnõust toetatavate projektide puhul olema tagatud

kliimakindlus, sest need kvalifitseeruvad „taristuna“6. Kuna suuremal osal taristul on pikk

eluiga või kasutusiga, siis jääb 2021-2027 rahastatavast taristust suurem osa kasutusse ka

sajandi teisel poolel ja hiljemgi. Samal ajal toimub majanduses kooskõlas Pariisi

kliimakokkuleppe ja Euroopa kliimaseadusega üleminek KHG netonullheitele

(kliimaneutraalsusele), mis peab olema saavutatud 2050. aastaks ja mis hõlmab uute KHG heite

eesmärkide saavutamist 2030. aastaks. Kliimamuutused suurendavad jätkuvalt mitmesuguste

äärmuslike kliima- ja ilmastikunähtuste sagedust ja tõsidust, mistõttu EL on seadnud eesmärgi

saada kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks, mis on täielikult kohanenud

kliimamuutuste vältimatu mõjuga, suurendades oma kohanemisvõimet ja vähendades oma

haavatavust kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe, Euroopa kliimaseaduse ja kliimamuutustega

kohanemise ELi strateegiaga. Kliimakindluse hindamine on ÕÜF määruse tähenduses nõutud

vähemalt viieaastase kestvusega taristuinvesteeringute puhul. Kliimakindluse hindamiseks on

Euroopa Komisjon välja andnud teatise nr 2021/C 373/01, millega kehtestatakse taristu

kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027, et tagada kliimamuutuste

leevendamise ja nendega kohanemise meetmete integreeritus toetatavates projektides. Samuti

on investeeringute valimisel eelistatud tegevused, mis järgivad energiatõhususe esikohale

seadmise põhimõtet.

Nii kliimakindluse tagamise hinnangu koostamisel kui „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele

vastavuse tõendamisel tuleb lähtuda lõigetes 2 ja 3 toodust. Lihtsustamaks taotleja poolse

dokumentatsiooni ettevalmistamist, et tõendada projekti vastavust lõike 1 punktides 3 ja 4

nõutule, lisab rakendusüksus oma veebilehele asjakohased juhendmaterjalid ja metoodika.

Lõike 1 punkti 12 kohaselt peab taotlus sisaldama ka projekti eelarve kalkulatsioone. ÕÜF

raamistik eeldab taotlejate, eriti suurettevõtjate puhul, et toetuse ergutav mõju oleks ka

finantsiliselt selgelt põhjendatud, mistõttu on vastavalt lõikes 1 sätestatule oluline esitada koos

eelarve kalkulatsioonidega ka detailsed, põhjalikult argumenteeritud selgitused, kuivõrd

muudab taotletav toetus projekti elluviimise kulgu ja tõenäosust.

Kooskõlas lõike 1 punktiga 17, peab taotleja tagama, et koos taotlusega on esitatud ka

dokumentatsioon, mis tõendab, et taotlejal on sobiv kinnistu välja valitud ning sõlmitud

esmased kokkulepped selle kinnistu kasutamiseks. Eelnõu alusel kinnistu soetamist seejuures

ei toetata.

5 Keskkonnaeesmärgid: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt, õhu-, vee- ja pinnasesaastatuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. 6 Uus taristu ning olemasoleva taristu uuendamine, ajakohastamine ja laiendamine. Taristu näiteks on hooned, võrgutaristu, jäätmete käitlussüsteemid, muud materiaalsed varad ning võrgutaristud. Täpsem loetelu on toodud Euroopa Komisjoni teatises 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“, ELT C 58, 18.2.2021, lk. 1–30

Lõike 1 punkti 18 kohaselt peab taotlejal ehitamise korral olema taotluse dokumentatsiooni

lisatud ka ehitusprojekt, mis vastab vähemalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a

määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud eelprojekti staadiumile. Erisusena on

võimalik käesoleva eelnõu alusel hüvitada ehitusprojektiga seotud kulud sealhulgas

tagasiulatuvalt ehk enne taotluse esitamist, kuid mitte varem kui 01.01.2021 ehitusprojekti

koostamiseks tehtud kulud. Sellised kulud hüvitatakse tagasiulatuvalt vähese tähtsusega abi

andmise korras ja juhul, kui rakendusüksus rahuldab taotleja esitatud taotluse. Taotluse

mitterahuldamise korral rakendusüksus eelnimetatud kulusid ei hüvita.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

Eelnõu §-s 14 kohaselt kinnitab toetuse taotlemise eelarve ja ajakava rakendusasutuse juht, kes

edastab vastava teabe rakendusüksusele. Lõike 2 kohaselt teavitab rakendusüksus taotluste

vastuvõtmise algamisest, lõppemisest, peatamisest ja rahastamise eelarvest rakendusüksuse

veebilehel. Taotlemise avamisest teavitab rakendusüksus vähemalt 30 kalendripäeva enne

taotlemise avamise päeva.

Eelnõu §-s 15 sätestatakse, et toetuse taotlemine toimub jooksvalt. Lõike 2 alusel on

rakendusüksusel õigus menetleda mitut taotlust korraga, kuid kui taotletav toetuse summa

võrdsustub vähemalt toetuste andmiseks planeeritud eelarve vaba jäägiga, menetleb

rakendusüksus taotlusi nende esitamise järjekorras.

Eelnõu § 16 kohaselt on kõigile taotlejatele ettenähtud rakendusüksuse juures eelnõustamise

läbimine.

Lõike 2 alusel on taotlemise eelduseks rakendusüksuselt positiivse eelhinnangu saanud

projektiplaan ning millele antud hinnang kehtib lõike 3 alusel kuus kuud alates selle andmisest.

Lõikes 5 on toodud info, mida rakendusüksuse etteantud vormil esitatav projektiplaan peab

sisaldama. Punkti 2 kohaselt tuleb esitada projekti kõigi tegevuste kirjeldus. Lisaks on

sätestatud, et TA tegevuste elluviimisel peab projektiplaanis täiendavalt kirjeldama, kuivõrd

uudne, innovatiivne ja konkurentsivõimeline on TA tegevuste fookuses olev toode, teenus,

protsess või tehnoloogia.

Punkti 8 kohaselt tuleb eelnõustamise raames esitada ka kliimakindluse tagamist ja „ei kahjusta

oluliselt“ printsiibile vastavust tõendav dokumentatsioon, või hinnangut sellele, kuivõrd

planeeritav projekt on kooskõlas antud nõuetega koos ülevaatega, millises etapis ja millise

tähtajaga toimub tõendava dokumentatsiooni ettevalmistamine.

5. peatükk

Taotluste menetlemine

Eelnõu § 17 lõike 1 kohaselt on taotlejal õigus taotleda toetust mitmele projektidele. Selleks,

et veenduda toetuse saaja võimekuses projekte ellu viia, vähendada riske eelarvevahendite

kasutamisega eelnõus ettenähtud ajaperioodil ning tagada ÕÜFi raames kavandatud

tulemusnäitajate saavutamine, saab taotleja taotleda toetust täiendava või täiendavate projektide

elluviimiseks eeldusel, et rakendusüksus on maksnud välja vähemalt 25 protsendi ulatuses

kuludest taotleja projektile, mille osas rakendusüksus tegi viimati taotluse rahuldamise otsuse.

Lõikes 2 täpsustatakse, et kui toetuse saaja viib investeeringut ellu § 7 lõike 2 punktis 1 toodud

tegevusena, siis tuleb toetuse saajal arvestada ka üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 13

toodud nõudega, mille kohaselt käsitatakse suure investeerimisprojekti osana mis tahes

alginvesteeringut, mille algatab sama abisaaja (kontserni tasandil) kolme aasta jooksul alates

tööde alustamisest muu abi saava investeeringuga samas NUTS 3 piirkonnas. Kui selline üks

investeerimisprojekt on suur investeerimisprojekt, ei tohi ühele investeerimisprojektile antav

abisumma ületada suurte investeerimisprojektide kohandatud abisummat (üldise grupierandi

määruse artikkel 2 punkt 20).

Lõige 3 sätestab, et rakendusüksus võib menetleda taotlust kuni 60 tööpäeva ning antud

tähtaega võib pikendada kuni 10 tööpäeva, kui taotluses või sellega kaasnevates dokumentides

on puudusi või on vaja lisateavet, sealhulgas tehakse ettepanek taotlust muuta, pikendatakse

vajadusel taotluse menetlemiseks ette nähtud tähtaega puuduste kõrvaldamise, taotluse

muutmise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teatades sellest taotlejat ja näidates

ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist, tõendamist või muutmist.

Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Kuni 60 tööpäevane

tähtaeg taotluste menetlemiseks lähtub asjaolust, et eelnõu alusel toetatakse suuremahulisi

investeeringuid, millele kohalduvad omakorda ÕÜFist tulenevad nõuded (näiteks kooskõla

keskkonnasäästlikele investeeringutele seatud nõuetega), mida tuleb eraldi ja vajadusel

eksperte kaasates hinnata.

Lõike 5 kohaselt võib rakendusüksus taotluse menetluse käigus hinnata „ei kahjusta oluliselt“

põhimõtte ning kliimakindluse hinnangute ning esitatud dokumentide vastavust § 13 lõigetes 2

ja 3 toodud suunistele, kaasates selleks vajadusel eksperte.

Lõike 6 kohaselt teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt

hindamata, kui taotleja ei ole rakendusüksuse poolt määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid

puudusi kõrvaldanud.

Eelnõu §-s 18 sätestatakse taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise

tingimused.

Eelnõu §-s 19 on toodud taotluse valikukriteeriumid ja hindamise põhimõtted.

Lõike 1 kohaselt peab rakendusüksus kooskõlastama valikumetoodika rakendusasutusega ning

tegema selle enne taotlemise avamist rakendusüksuse veebilehel kättesaadavaks.

Lõike 2 kohaselt hinnatakse taotlusi vajadusel rakendusüksuse moodustatud nõuandva

valikukomisjoni toel ning kaasata sõltumatuid eksperte. Valikukomisjonide moodustamine ja

koosseis kooskõlastatakse samuti rakendusasutusega.

Lõike 3 kohaselt, kui taotluse hindamisel avastatakse puudusi või vajatakse taotluse

hindamiseks lisainfot, teavitab rakendusüksus sellest viivitamatult taotlejat ja määrab

lisainformatsiooni esitamiseks kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise

tähtaeg. Rakendusüksus teavitab taotlejat menetlemise tähtaja pikenemisest viivitamatult.

Lõikes 4 täpsustakse, et taotlusi hinnatakse lõikes 5 punktides 1–5 sätestatud kriteeriumite

alusel skaalal 0–4. Taotluse koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud

keskmisest.

Lõikes 5 on toodud taotluste hindamiseks kasutatavad hindamiskriteeriumid ja nende

osakaalud. Detailsem kirjeldus ja jaotus esitatakse rakendusüksuse poolt rakendusüksuse

veebilehel § 19 lõike 1 alusel avaldatavas valikumetoodikas.

Eelnõu §-s 20 sätestatakse taotluste rahuldamise tingimused ja kord.

Lõike 1 kohaselt kuulub rahuldamisele nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, mis on määruse

§ 19 lõikes 5 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50, mis ei

ole määruse § 19 lõike 5 punktides 1–5 toodud valikukriteeriumite lõikes hinnatud hindega alla

2,0, ning mille rahastamise summa ei ületa määruse § 14 lõike 2 alusel täpsustatud eelarvet.

Lõikes 2 on loetletud detailid, mida taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama.

Eelnõu §-s 21 on toodud taotluste rahuldamata jätmise tingimused ja kord.

Lõike 1 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata § 2 lõikes 2, § 7 lõikes 6 ning ühendmääruse § 8

lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

Lisaks lõikele 1 võib rakendusüksus jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse

menetlemisel kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad

toetuseta.

Lõikes 3 täpsustatakse, et menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme

toetuse rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9

lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel

taotluse rahuldamata jätmise otsus.

Eelnõu §-s 22 sätestatakse, kuidas toimub taotluste osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine.

Lõike 1 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole

võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse mahu tõttu või kui taotluse täielik

rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi,

tulemust või eesmärki. Lõike 3 kohaselt peab taotleja olema nõus rakendusüksuse poolt

taotlusele tehtud muudatusettepanekutega, vastasel juhul teeb rakendusüksus taotluse

rahuldamata jätmise otsuse.

Lõike 2 alusel võib rakendusüksus teha taotluse rahuldamise otsuse ka kõrvaltingimusega, kui

on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt

kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik.

Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel vormistatakse sellekohane teave

taotluse rahuldamise otsuse juurde.

Eelnõu §-s 23 sätestatakse, kuidas toimub taotluste rahuldamise otsuse muutmine.

Taotluse rahuldamise otsust muudetakse lõike 1 kohaselt rakendusüksuse algatusel või toetuse

saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja

korras.

Lõige 2 täpsustab, et rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse

muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste

saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil.

Lõike 3 kohaselt otsustab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse muutmise 30 tööpäeva

jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ning võib lõike 4 alusel lubada muutmist ka

tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on

põhjendatud.

6. peatükk

Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ning kohustused

Eelnõu § 24 sätestab toetuse saaja ja partneri õigused ning kohustused.

Lõigete 1 ja 2 alusel peab toetuse saaja ja partner järgima ühendmääruses ettenähtud kohustusi.

Lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja täiendavalt tagama, et materiaalse vara asendamisel enne

kolme aasta möödumist arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest sama funktsiooni

täitva varaga, kui materiaalne vara on purunenud või aegunud, säilib ettevõttes

majandustegevus vahetatud vara abil vähemalt kolme aasta jooksul arvates projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Suurettevõtjast toetuse saaja korral kohaldub käesoleva

sätte rakendamisel kolme aasta asemel viie aasta pikkune periood.

Lõikega 4 seatakse toetuse saajale, kes viib toetuse abil ellu IPCEI projekti, kohustus tagada, et

ta ei ületa eri rahastusallikatest toetuste kombineerimise tulemusena IPCEI projektile Euroopa

Komisjonil poolt asjakohase riigiabiloa alusel lubatud maksimaalset toetussummat.

Lõikes 6 on toodud toetuse saaja teavitamiskohustus, mis tuleneb ühissätete määruse artiklist

50 ja projektide korral, mille kogumaksumus on üle 10M €.

Eelnõu §-s 25 loetletakse rakendusüksuse õigused ja kohustused.

7. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

Eelnõu §-s 26 on sätestatud aruandlust puudutavad toimingud ning nõuded.

Lõige 1 näeb ette, et toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele e-

toetuse keskkonna kaudu hiljemalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal. Projekti

vahearuandeid esitab toetuse saaja projekti abikõlblikkuse perioodil kaks korda 12 kalendrikuu

jooksul ning projekti lõpparuande kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemisest arvates. Üldjuhul esitatakse üks 12 kalendrikuu jooksul esitatavatest

vahearuannetest 31.12 seisuga.

Lõigete 3 ja 4 kohaselt peab vahearuanne sisaldama projekti tegevuste elluviimise ülevaadet

ning hinnangut projekti edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil, ning lõpparuanne kogu

projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut abikõlblikkuse perioodil tehtud

edusammude ning tulemuste saavutamise kohta.

Kooskõlas lõigetega 5 ja 6, projekti vahe- ja lõpparuande vormid kehtestab ja teeb toetuse

saajale kättesaadavaks rakendusüksus, kes kinnitab projekti aruande või lükkab selle tagasi

seejuures hiljemalt 30 tööpäeva jooksul selle esitamisest juhul, kui aruanne ei vasta käesolevas

määruses sätestatud nõuetele.

Eelnõu §-s 27 on toodud toetuse maksmise tingimused.

Lõige 1 sätestab, et toetust makstakse toetuse saajale tegelike kulude alusel. Toetuse maksmise

eeldusteks on projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tegemine ning rakendusüksuse

nõudmisel vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine

rakendusüksuse poolt.

Lõike 1 kohaselt nähakse ka ette võimalus maksta toetus välja otse arve väljastajale.

Rakendusüksus võib teha seda ühendmääruse § 27 lõike 2 alusel, kui toetuse saaja on sellist

soovi avaldanud ja on saanud arve väljastajalt kinnituse, et ta on sellest teadlik. Rakendusüksuse

õigus teha makse otse arve väljastajale ei tähenda seejuures toetuse saaja kohustuste üleminekut

rakendusüksusele ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve

väljastajale. Kulu maksmise nõue loetakse toetuse saaja või partneri poolt täidetuks, kui

rakendusüksus on makse teinud. Rakendusüksus teeb seejuures makseid ühendmääruse § 27

lõike 2 alusel tingimusel, et rakendusüksusel on võimalik menetleda maksetaotlust arvel

märgitud maksetähtajaks.

Lõikes 2 sätestatakse, et läbipaistvuse suurendamiseks ning menetluse, sh järelkontrolli

lihtsustamiseks peavad kõik abikõlblikud kulud olema tasutud pangaülekandega. Viimati

nimetatud nõue ei kehti amortisatsioonikulude kohta. Teadus- ja arendusabi andmisel tuleb

amortisatsioonikulude puhul lähtuda üldise grupierandi määruses sätestatud tingimustest ja

raamatupidamise heast tavast.

Toetuse saaja esitab lõike 6 kohaselt maksetaotluse koos nõutud dokumentide ja tõenditega

rakendusüksusele mitte tihedamini kui kord kvartalis.

Rakendusüksus menetleb maksetaotlust kuni 30 tööpäeva ning võib lõike 8 alusel teha toetuse

maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse, kui:

1) esitatud kuludokumendid ei vasta taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele ja

eesmärkidele või kulu abikõlblikkuse tingimustele;

2) läbiviidud tegevused ei vasta taotluses esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole

tõendatud;

3) rakendusüksus jättis vastava aruandlusperioodi vahe- või lõpparuande kinnitamata;

4) toetuse saaja ei ole tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksnud.

8. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja vaided

Eelnõu § 28 sätestab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tingimused.

Antud paragrahvi kohaselt võib rakendusüksus tunnistada taotluse rahuldamise otsuse osaliselt

või täielikult kehtetuks, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;

2) taotlemisel, taotluse rahuldamise otsuse muutmisel või projekti elluviimisel on esitatud

ebaõiget või mitteteadlikku teavet või teave on jäetud esitamata;

3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või

kõrvaltingimust ei suudeta täita;

4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal

ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

Lisaks näeb antud paragrahv ette, et kui taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks ja

aluseta makstud toetuse kuulub tagastamisele, esitatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks

tunnistamise otsuses toetuse tagasinõue finantskorrektsiooni otsuse vormistamise tingimuste ja

korra kohaselt. Kui finantskorrektsiooni otsusega tühistatakse kogu taotluse rahuldamise

otsuses nimetatud toetus, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.

Eelnõu § 29 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ja tagastatakse toetus vastavalt

ÜSS2021_2027 § 28–30 ja ühendmääruse 34–38 sätestatule.

Eelnõu § 30 sätestab, kuidas toimub vaide esitamine. Lõike 1 kohaselt lahendab vaide

rakendusasutus, ja lähtuvalt lõikest 2, toimetatakse vaidemenetlusega seotud teave,

dokumendid ja vaideotsus vaide esitajale kätte elektrooniliselt.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määrusega (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi,

Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning

nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid.

Täiendavalt on eelnõu kooskõlas §-s 1 loetletud VTA määrusega, üldise grupierandi määrusega,

TAI raamistikuga ning IPCEI teatisega.

4. Eelnõu mõjud

Eelnõu on töötatud välja kooskõlas ÕÜFi eesmärkide ja tingimustega ning omab positiivset

mõju eeskätt järgneva osas:

a) keskkonnasäästlike investeeringute soodustamine – kõik ÕÜFist toetatavad tegevused

peavad olema kooskõlas Euroopa Liidus keskselt kehtestatud keskkonnasäästlikkuse

põhimõtetega, mistõttu on eelnõu rakendamise mõju kliimale vähemalt neutraalne. Samuti

aidatakse eelnõu abil kaasa uute keskkonnasõbralike energialahenduste tootmisele ning

pakkumisele, mis on vajalik mh põlevkivisektori osakaalu vähenemisega kaasnevate

negatiivsete mõjude leevendamiseks Eesti energiaturul;

b) Ida-Virumaa kui õiglase ülemineku keskmes oleva piirkonna majandusarengu

toetamine – eelnõu sihtgrupp on piisavalt lai (hõlmates lisaks tööstusele ka teisi valdkondi)

ning selliste eeldustega (näiteks tänane palgatase), mis võimaldab toetuse abil mitmekesistada

Ida-Viru piirkonna majandust, tekitades selleks uut tootmist eri tegevusvaldkondade üleselt

ning soodustades uute keskmisest kõrgema palgatasemega töökohtade loomist. Vastavalt

Euroopa Komisjonile õiglase ülemineku kava raames esitatule, aidatakse käesoleva eelnõu toel

eeldatavalt kaasa vähemalt 20 suurinvesteeringu elluviimisele ning luuakse selle tulemusena

Ida-Viru maakonnas vähemalt 1000 uut töökohta;

c) Ida-Viru tööturu arengu toetamine - investeeringute elluviimise toetamine võimaldab luua

piirkonnas uusi töökohti, mis on potentsiaalselt atraktiivsed nii tänastele (eeskätt) Ida-Viru

maakonna töötutele kui piirkonnas uusi töö- ja arenguvõimalusi otsivatele või kaaluvatele

mittetöötutele, sh piirkonda tööandjate poolt meelitatavad välisspetsialistid. Eelnõu toetab

lisaks investeeringutele ka nende elluviimiseks vajalike töötajate koolitamist, mis on oluline

värbamisel, uute töötajate täiend- või ümberõppe tagamiseks. Samuti soodustatakse eelnõu abil

puudega töötajate värbamist.

5. Eelnõu rakendamisega seotud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud

Toetuse andmise rakendamisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. Eelnõuga tulu

ei teenita.

6. Eelnõu jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile,

Maaeluministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

Täiendavalt esitatakse eelnõu seisukoha andmiseks ÕÜFi juhtkomisjonile.