Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni 2022. a määruse nr 50 „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“ muutmine

MÄÄRUS

26.07.2023 nr 50

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni

2022. a määruse nr 50 „Ida-Viru ettevõtluse

investeeringute toetus“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni 2022. a määruses nr 50 „Ida-Viru ettevõtluse

investeeringute toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „taastuvallikatest toodetud energia

edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi“ sõnadega „investeeringuteks

ettenähtud abi taastuvallikatest toodetud energia ja vesiniku ning tõhusa koostootmise

edendamiseks“;

2) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „ üleeuroopalise tähtsusega projektide

elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga” (ELT C 8481, 25.11.2021, lk 1–

12“ tekstiosaga „üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimise toetamiseks antava

riigiabi kokkusobivust siseturuga“ (ELT C 528, 30.12.2021, lk 10–18)“;

3) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 3 punktis 5 asendatakse tekstiosa „ punktis 49 alusel uue ettevõtte või üksuse

rajamiseks või uue toote tootmiseks“ tekstiosaga „punkti 49 alusel olemasoleva ettevõtte

tootmisvõimsuse suurendamiseks, uue ettevõtte või üksuse asutamiseks või ettevõtte toodangu

mitmekesistamiseks;“;

5) paragrahvi 3 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) investeering on § 7 lõike 2 alusel elluviidav tegevus või tegevused olemasoleva ettevõtte

tootmisvõimsuse suurendamiseks, uue ettevõtte või üksuse asutamiseks või ettevõtte toodangu või

tegevuse mitmekesistamiseks;“;

6) paragrahvi 3 punktist 12 jäetakse välja sõnad „ja TAI raamistiku“;

7) paragrahvi 3 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt:

„14) turutingimused on turutingimused üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 39a

tähenduses;“;

8) paragrahvi 3 punkt 19 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 6 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „TAI raamistiku punktis 28 sätestatud

tingimustest“ tekstiosaga „Euroopa Komisjoni 28. oktoobri 2022. a teatise „Teadus- ja

arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik” (ELT C, 414, 28.10.2022, lk 1–

38) (edaspidi TAI raamistik) punktis 29 sätestatud tingimustest.“;

10) paragrahvi 6 lõikes 4 asendatakse arv „29“ arvuga „30“;

11) paragrahvi 7 lõike 2 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„1) alginvesteeringu või uut majandustegevust soodustava alginvesteeringu elluviimine;

2) taastuvallikatest toodetud energia ja vesiniku edendamiseks tehtavate investeeringute

elluviimine, välja arvatud investeeringud päikese- ja tuuleparkide rajamisse;“;

12) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Lõike 2 punktis 3 toodud tegevusele toetuse taotlemisel peavad toetatavad tegevused

sisalduma Euroopa Komisjoni IPCEI teatise alusel tehtud lubavas otsuses.“;

13) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Hoonestatud kinnisasja soetamisel kohaldub ühissätete määruse artikli 64 lõike 1 punktis b

toodud piirmäär.“;

14) paragrahvi 8 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Abikõlblikud on § 7 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud

investeeringukulud.“;

15) paragrahvi 8 lõikest 8 jäetakse välja sõnad „haldus- ja“;

16) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) IPCEI teatise alusel toetust saava projekti halduskulud on abikõlblikud, kui neid arvutatakse

ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest, lähtudes ühissätete määruse artikli 54

punkti b kohasest ühtsest määrast.“;

17) paragrahvi 8 lõike 12 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) hoonestamata kinnisasja omandamise kulu;“;

18) paragrahvi 8 lõike 12 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) liiklusseaduse § 2 punktis 34 sätestatud liikurmasina soetamise kulu, välja arvatud juhul, kui

soetatav liikurmasin on vajalik toetuse saaja majandustegevuse teostamiseks ning toetuse saaja

võtab liikurmasina põhivarana arvele;“;

19) paragrahvi 9 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „hinnangu koostamine“ tekstiosaga „või

ehitamise korral ehitusprojekti“;

20) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) IPCEI teatise alusel riigiabi saava projekti tegevused on abikõlblikud alates vastava eelteatise

esitamise kuupäevast, kuid mitte varem kui 1. jaanuarist 2021. a.“;

21) paragrahvi 10 lõike 2 punktides 1 ja 2 asendatakse arv „50“ arvuga „55“;

22) paragrahvi 10 lõike 7 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Lõike 2 alusel lubatud maksimaalset toetuse summat võib ületada § 7 lõike 3 punktides 2 ja 3

nimetatud tegevuste toetamiseks üldise grupierandi määruse artikli 4 lõike 1 punkti i alapunktides

(ii) ja (iii) toodud piirmäärasid mitte ületavalt ja kui projekt vastab kõigile järgmistele

tingimustele:“;

23) paragrahvi 11 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuseks üldise grupierandi määruse artikli 41

alusel toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:

1) 45 protsenti, kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 7 punkti a alusel;

2) 30 protsenti, kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 7 punkti b alusel.

(3) Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuseks toetuse taotlemisel on toetuse

maksimaalne osakaal IPCEI projekti abikõlbliku kogueelarve osana esitatud riigiabi maksimaalse

summa osakaal, mis ei ole rohkem kui 2/3 projekti abikõlblikust kogueelarvest ja mille Euroopa

Komisjon on heaks kiitnud.“;

24) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 23 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 16 lõikes 3 asendatakse sõna „kuus“ sõnaga „kolm“;

26) paragrahvi 24 lõikes 4 asendatakse sõnad „projekti rahastamispuudujääki“ sõnadega

„projektile lubatud toetuse maksimaalset osakaalu.“;

27) paragrahvi 31 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises

sõnastuses:

„(2) 2023. aasta juulis vastu võetud § 9 lõike 3 muudatust rakendatakse tagasiulatuvalt alates

1. juulist 2022. aastal.

(3) Enne 2023. aasta juulis vastu võetud § 16 lõike 3 muudatust esitatud projektiplaanile antud

positiivne eelhinnang kehtib kuus kuud selle andmisest arvates.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

1

19.07.2023

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni 2022. a määruse nr 50 „Ida-Viru

ettevõtluse investeeringute toetus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni 2022. a määruse nr 50 „Ida-Viru ettevõtluse

investeeringute toetus“ muutmise eesmärgiks on leevendada Ida-Viru ettevõtluse investeeringute

toetuse andmise tingimusi ning suurendada seeläbi taotlemisaktiivsust ning investeeringute

elluviimist õiglase ülemineku fondi ettenähtud ajaraamis.

Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetuse alusel on 20. juuni 2023. a seisuga kiidetud heaks

kaks taotlust kogumahus 106 miljonit eurot, millest toetus on 21,4 miljonit eurot. Lisaks on

esitatud hindamiseks kaks täiendavat taotlust, eelnõustamise kui taotlemise eelse kohustusliku

etapi tulemusena on heaks kiidetud täiendavalt kaks projektiplaani, millele lisanduvad

eelnõustamises olevad projektiplaanid. Kõigi heakskiidetud või menetluses olevate taotluste ning

projektiplaanide (kui potentsiaalsete taotluste) realiseerumisel 2023. a. jooksul saab antud

toetusmeetme 153 miljoni euro suurusest kogueelarvest olema kohustustega kaetud 60–70

miljonit eurot.

Võimendamaks antud toetusmeedet uute investeeringute kaasamisel ja lähtuvalt rakendusüksuse

seni läbiviidud konsultatsioonide tulemusena saadud ettevõtjate sisendist ning Ida-Viru

ettevõtluse investeeringute toetusele kehtivast ajalisest piirangust abikõlblike kulude tekkimiseks

(30. aprill 2026. a), on asjakohane teha järgnevad olulisemad muudatused:

1) väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele tootmisvõimsuse suurendamist võimaldavate

investeeringute toetamine. Suurettevõtjatele kehtib riigiabi piirangute tõttu jätkuvalt nõue

investeerida vaid uute toodete tootmisse või uute ettevõtete või üksuste rajamisse;

2) abikõlblike kulude puhul lubada täiendavalt hoonestatud kinnisasja soetamist (lisaks hoonete

ehitamise ja rentimise lubamisele) ja selliste liikurmasinate soetamist, mis on vajalikud toetuse

saaja majandustegevuse elluviimiseks ning selleks põhivarana arvele võetavad;

3) viia määrus kooskõlla 01.07.2023 jõustunud üldise grupierandi määruse muudatustega, mis

võimaldavad suurendada maksimaalset võimalikku toetussummat projektidele, mis jäävad

vahemikku 55–110 miljonit eurot. Antud muudatus võimaldab käesoleva määruse alusel toetada

seega varasemaga võrreldes suuremas mahus nii projekte, mis põhinevad regionaalabi saamisel

kui projekte, mille kogumaht kõikide toetatavate tegevuste üleselt on enam kui 55 miljonit eurot.

4) viia määrus kooskõlla 01.07.2023 jõustunud üldise grupierandi määruse muudatustega, mis

võimaldavad sama määruse artikli 41 alusel toetada täiendavalt vesiniku tootmise projekte, ning

lihtsustavad abikõlblike investeeringukulude määratlemise aluseid ning toetusmäärade arvestust.

5) viia IPCEI projektide toetamise tingimused kooskõlla ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

21. märtsi 2022. a määruses nr 23 „Ettevõtja rakendusuuringute määrus“ (edaspidi RUP-i

määrus) IPCEI projektidele kehtivate tingimustega, sealhulgas lubades IPCEI projektidele

halduskulude hüvitamist, et tagada projektide elluviimisel finantsiliselt jätkusuutlik ja terviklik

lähenemine. 31. mai 2023. a seisuga saavad IPCEI projektide elluviimiseks toetust taotleda

ettevõtted Elcogen AS ja Stargate Hydrogen Solutions OÜ. Lisaks on Euroopa Komisjoni poolt

2

hindamisel ettevõtte OÜ Skeleton Technologies riigiabiluba. Antud ettevõtted saavad taotleda

toetust eeldusel, et selle tulemusena ei ületata IPCEI projektidele Euroopa Komisjoni asjakohase

otsuse alusel lubatud maksimaalset toetuse osakaalu projekti kogumaksumusest ning et projekti

elluviimine täidab Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetuse määruses toodud nõudeid.

Täiendavalt parandatakse käesoleva määruse eelnõu muudatustega määruse õigusselgust ja

kooskõla muudatustega, mis on heakskiidetud õigusaktides, millele Ida-Viru ettevõtluse

investeeringute toetus eri sätetes tugineb.

Kavandatavad muudatused on seega ettevõtjatele kui potentsiaalsetele taotlejatele soodsamaid

tingimusi loovad ning aitavad seeläbi kaasa täiendavate investeeringute elluviimisele ning

töökohtade loomisele Ida-Virumaal.

Määruse eelnõu ning käesoleva seletuskirja on koostanud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna äriarenduse ja ekspordi

valdkonnajuht Andres Kikas (tel: 5811 0982; e-post: [email protected]). Õiguslikke

ettepanekuid tegi eelnõule MKM-i strateegilise planeerimise osakonna riigiabi ekspert Anneli

Schmiedeberg (e-post: [email protected], telefon: 639 7618) ja juriidilise ekspertiisi

tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Ragnar Kass

(e-post: [email protected]) ja Gerly Lootus (e-post: [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb 27 punktist.

Punktidega 1 ja 2 parandatakse viited üldise grupierandi määruse artiklile 41 ja nn IPCEI

teatisele.

Punktidega 3 ja 6 eemaldatakse sellised nn TAI raamistiku rakendamist puudutavad sätted, mis

on seni võimaldanud taotleda toetust sealhulgas individuaalse riigiabiloa taotlemise näol. Antud

muudatus on tingitud asjaolust, et meetme rakendamine lõpeb 30. aprillil 2026. a, mistõttu ei ole

ühegi sellise projekti menetlemine enam ajaliselt realistlik. Antud muudatus ei välista samas § 10

lõike 7 alusel teadmusmahukate projektide toetamist suuremas mahus kui on sätestatud § 10

lõikes 2, kuid seda üldises grupierandi määruses rakendusuuringutele ja tootearendusele kehtivate

piirmäärade ulatuses.

Punktidega 4 ja 5 laiendatakse määruse alusel toetavate investeeringute skoopi, võimaldatakse

selleks väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele (edaspidi VKE) taotleda toetust sealhulgas

olemasoleva tootmisvõimsuse suurendamiseks. Antud muudatus on lubatav vaid VKE-dele

Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014,

lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 2 punktides 49–51 tulenevatest piirangutest.

Täiendavalt on punktide 4 ja 5 raames termin „uue toote tootmine“ asendatud VKE-dest taotlejate

korral terminiga „toodangu mitmekesistamine“ ning suurettevõtjast taotleja korral terminiga

„tegevuse mitmekesistamine“. VKE-d peavad sellest tulenevalt arvestama, et investeeringuga

laienetakse toote- või teenuseturgudele, kus ettevõte enne ei tegutsenud. Suurettevõtja peab

arvestama, et uue toote tootmiseks registreeritav tegevusala ei ole sama, mis ettevõtte varasem

tegevusala ega sellega sarnane tegevusala.

3

Punktiga 7 viiakse termin „turutingimused“ kooskõlla muudetud üldise grupierandi määruse

definitsiooniga ning viitega.

Punktidega 9 ja 10 asendatakse viited Euroopa Komisjoni 27. juuni 2014. a teatisele „Teadus-

ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ (ELT C 198, 27.06.2014, lk

1–29) viidetega Euroopa Komisjoni 28. oktoobri 2022. a teatisele „Teadus- ja arendustegevuseks

ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ 2022/C414/01). Antud viited on vajalikud teadus-

ja arendustegevuse elluviimiseks potentsiaalselt kavandatava tõhusa koostöö tingimuste

täpsustamiseks.

Punktiga 11 muudetakse toetatavate tegevuste loetelu selliselt, et see arvestab edaspidiselt nii

võimalusega investeerida tootmisvõimsuste suurendamisse (VKEde erisus) kui võimalusega

investeerida täiendavalt uutesse vesiniku tootmise rajatistesse. Vastavalt muudetud üldise

grupierandi määrusele on sama määruse artikli 41 lõike 7 alusel vesiniku tootmiseks antav

investeeringuteks ettenähtud abi vabastatav aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud

teavitamiskohustusest, kui vastav käitis toodab vesinikku ainult taastuvallikatest.

Taastuvallikatest toodetud vesiniku projektide puhul, mis hõlmavad ühe võrgu ühenduspunktiga

üht või enamat taastuvenergia tootmise üksust ja elektrolüüsiseadet, ei tohi elektrolüüsiseadme

võimsus ületada taastuvenergia tootmise üksuste kombineeritud võimsust. Investeeringuteks

ettenähtud abi võib hõlmata taastuvallikatest toodetud vesiniku ülekandeks või jaotamiseks

mõeldud eriotstarbelist taristut ning taastuvallikatest toodetud vesiniku hoidlaid.

Punktidega 8, 12, 15, 16, 20, 23 ja 26 ühtlustatakse käesoleva toetusmeetme ja RUP-i määruse

IPCEI projektide elluviimise toetamisel rakenduvate sätete sõnastused ja kulude haldamise ning

abikõlblikkuse perioodi arvestamise põhimõtted.

Punktidega 13 ja 17 võimaldatakse toetust taotleda ka hoonestatud kinnisasja soetamiseks.

Antud muudatus suurendab toetusmeetme paindlikkust tootmiseks vajaliku põhivara hankimisel,

sest lisaks hoonete ehitamisele ning rentimisele on edaspidiselt võimalik neid ka soetada,

sealhulgas varasemalt kasutuses olnud hooneid kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 2

punktides 49 ja 51 tooduga, mille kohaselt:

1) VKE-des taotleja peab arvestama, et varasemalt kasutuses olnud vara soetamine on abikõlblik

ettevõttelt, mis on lõpetanud tegevuse või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks ostetud, ja

seda ostab müüjaga mitteseotud investor ning tegemist ei ole üksnes ettevõtja aktsiate

omandamisega;

2) suurettevõtjast taotleja peab arvestama, et varasemalt kasutuses olnud vara soetamine on

abikõlblik ettevõttelt, mis on lõpetanud tegevuse või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks

ostetud, ja selle ostab müüjaga mitteseotud investor, tingimusel et soetatud varaga teostatav uus

tegevus ei ole sama või sarnane tegevusalaga, mida ettevõtte teostas enne vara soetamist.

Tingimuse „uus tegevus ei ole sama või sarnane tegevusalaga, mida ettevõtte teostas enne vara

soetamist“ puhul tuleb lähtuda Eesti siseriiklik majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)

neljanda taseme koodist, tagades, et vähemalt antud koodi viimane ehk neljas number erineb.

Hoonestatud kinnisasja soetamisel tuleb lähtuda ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni

2021. a määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu

Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi ühissätete määrus), artikli 64 lõike 1 punktis b toodud

piirmäärast, mille kohaselt on abikõlblik vaid selline maa ostusumma (käesolevas toetusmeetmes

4

edaspidiselt vaid hoonestatud maa/kinnisasja), mis moodustab kuni 10 protsenti asjaomase

tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest; mahajäetud aladel ja varem tööstuslikus kasutuses

olnud aladel, millel on hooned, kuni 15 protsenti asjaomase tegevuse rahastamiskõlblikest

kogukuludest.

Punktidega 14, 22 ja 24 viiakse määrus kooskõlla 01.07.2023 jõustunud üldise grupierandi

määruse artikli 41 muudatustega, mille kohaselt taastuvallikatest toodetud energia ja vesiniku

edendamiseks tehtavate investeeringute elluviimisel on abikõlblikud kõik taolise investeeringu

elluviimiseks vajalikud investeeringukulud ning võimalik toetuse maksimaalne osakaal

abikõlblikest kuludest on kas 45 või 30 protsenti, sõltuvalt investeeringust, mitte ettevõtja

suurusest.

Punkti 18 alusel leevendatakse liiklusseaduse § 2 punktis 34 sätestatud liikurmasinate

soetamisele kehtivaid tingimusi, võimaldades nende soetamist juhul, kui need on toetuse saaja

majandustegevuses oluline põhivara. Vajadust käesoleva muudatuse järele peegeldavad mitmed

eelnõustamises olnud projektid, näiteks seotuna mäetööstuse tegevusalaga.

Punktiga 19 parandatakse § 9 lõike 3 õigusselgust ehitusprojekti ja seda puudutava ülevaate

koostamise kulude abikõlblikkuse osas enne taotluse esitamist. Antud muudatust kohaldatakse

tagasiulatuvalt, et tagada kooskõla 01.07.2022. a jõustunud määruse redaktsiooniga.

Punktiga 21 viiakse § 10 punktid 1 ja 2 kooskõlla üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis

20 01.07.2023. a jõustunud muudatustega, mille kohaselt arvutatakse maksimaalset

toetussummat regionaalabi andmisel valemi alusel alates 55 miljoni euro suurusest investeeringu

kogumahust. Käesolevas määruses kohandatakse alammäära 55 miljonit eurot, ja seeläbi

eelviidatud valemit, ka maksimaalse toetussumma arvutamiseks kõikide toetatavate tegevuste

üleselt.

Punktiga 22 täpsustatakse, et § 10 lõike 7 alusel saab taotleda suuremat toetusummat kui on

sätestatud § 10 lõikes 2 vaid üldises grupierandi määruses toodud rakendusuuringutele ja

tootearendusele kehtivate piirmäärade ulatuses. Antud muudatusega täpsustatakse seega, et

individuaalse riigiabiloa taotlemine ei ole edaspidi (ajaliselt) võimalik. Käesolevas määruses

kasutatakse üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 20 toodud valemit seejuures nii

regionaalabi andmise maksimaalse toetuse arvutamiseks üle 55 miljoni eurose eelarvega

projektidele kui maksimaalse toetuse arvutamiseks projektidele, mis kombineerivad eri tegevusi

(nt TA tegevus ja alginvesteeringu elluviimine). Viimase puhul on tagatud määruses kooskõla

sellega, et ei ületatakse tegevuste lõikes kohalduvaid abi andmise piirmäärasid.

Punktiga 25 täpsustatakse, et projektiplaanile rakendusüksuse antud positiivne eelhinnang kehtib

edaspidiselt kolm kuud alates selle andmisest. Antud muudatusega tagatakse potentsiaalsete

taotlejate poolt kiirem otsustusprotsess ja toetatakse seeläbi ka tõhusamat ülevaadet

eelarvevahendite tegeliku kasutuse osas (potentsiaalne vajadus vs taotluste alusel teadaolev

vajadus), mis vajalik antud toetusmeetme piiratud ajaraami arvestades.

Punktiga 27 loetakse määruse § 31 tekst lõikeks 1 ja määrust täiendatakse lõigetega 2 ja 3. Lõike

2 kohaselt rakendatakse § 9 lõike 3 muudatust tagasiulatuvalt määruse jõustumisest. Lõike 3

kohaselt on enne § 16 lõike 3 muudatuse jõustumist eelnõustamisega alustanud ettevõtjatel aega

taotluse esitamiseks kuus kuud projektiplaanile positiivse eelhinnangu saamisest. Rakendussäte

tagab, et ettevõtjal on võimalik esitada taotlus eelnõustamisega alustamise hetkel kehtinud

tähtajal, millest lähtudes on ettevõtja vajalikke tegevusi eeldatavalt planeerinud.

5

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

- ühissätete määrus;

-Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku

Fond:

- Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 2023/1315, millega muudetakse määrust (EL) nr 651/2014

ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse

siseturuga kokkusobivaks, ning määrust (EL) 2022/2473, millega tunnistatakse teatavat liiki abi

kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks

(tegemist on 01.07.2023 jõustunud üldise grupierandi määruse muudatustega);

- TAI raamistik ning IPCEI teatis.

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele täiendavaid kulutusi ega tulusid. Määrusesse

tehtavate muudatuste tulemusena on oodata Ida-Viru ettevõtluse laiapõhjalisemat arengut, kuivõrd

toetusega hõlmatakse ka olemasolevate tootmisvõimsuste suurendamist VKE-de poolt ning samuti

suurettevõtjate kavandatavate investeerimisprojektide lisandumist.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõuga ei kaasne täiendavaid tegevusi, lisanduvaid kulusid ega tulusid. Juhul kui eelnõuga

suureneb oluliselt konsultatsioonide ja projektiplaanide koostamist toetavate eelnõustamiste

maht, siis selleks vajaminev ressurss tagatakse eelnõu eest vastutava rakendusasutuse ja

rakendusüksuse koostöös.

Määruse rakendamine ei nõua täiendavaid riigieelarve vahendeid ja ei ole ette näha riigieelarve

tulude suurenemist.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste

Keskusele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

Täiendavalt esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks õiglase ülemineku fondi juhtkomisjonile.

Kooskõlastamisel esitatud märkustega arvestamise tabel on lisatud seletuskirjale.

6

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni 2022. a. määruse nr 50

„Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

Lisa

KOOSKÕLASTAMISEL ESITATUD MÄRKUSTEGA ARVESTAMISE TABEL

Ettepanek/märkus Esitaja

Arvestatud

/mittearvestatud

põhjendus

1) Eelnõu kehtiv versioon § 7 lg 2 p

1: soovitame eemaldada osa „…

võimaldamaks uue ettevõtja või

üksuse asutamist või uue kõrgema

lisandväärtusega toote tootmist või

teenuse pakkumist“, kuna 1) sellisel

kujul läheb punkt vastuollu

uuendatud § 3 punktiga 5 ja 2)

viidatud osa dubleerib §-is 3 antud

infot.

Rahandusministeerium Arvestatud

2) Eelnõu p 11 (§ 8 lg 3 muudatus):

muudatuse tulemusel käsitatakse

alginvesteeringuna (regionaalabina)

määruse § 7 lg 3 punktis 1 nimetatud

tegevusi (konsulteerimine,

hinnangute koostamine,

projekteerimine, infrastruktuuri

arendamine, võrkudega liitumist

hõlmav tugitegevus jne). Samas on

määruse § 2 lõikes 4 kirjas, et § 7 lg

3 p 1 tegevusteks antav toetus

loetakse vähese tähtsusega abiks.

Rahandusministeeriumi arvates ei

saa § 7 lg 3 punkti 1 kõiki tegevusi

lugeda osaks alginvesteeringust (nt

konsulteerimine, hinnangute

koostamine, infrastruktuuri

arendamine, võrkudega liitumist

hõlmav tegevus) ja selliste tegevuste

toetamiseks tuleb endiselt anda vaid

vähese tähtsusega abi.

Riigiabi nõustamiseks (s.o

konsulteerimiseks, hinnangute

koostamiseks) oleks siiski võimalik

anda VKEdele toetust üldise

grupierandi määruse artikkel 18

alusel. Sellisel juhul oleksid

abikõlblikud kulud välis-

konsultantide poolt osutatud

Rahandusministeerium

Arvestatud.

Muudatusettepanek

eemaldatud, sest vastuolu

üldise grupierandi määruse

artikliga 13.

7

nõustamisteenuste kulud ja abi

osakaal ei tohi ületada 50% sellistest

kuludest. Pole selge, mis tegevusi

hõlmavad „võrkudega liitumist

hõlmav tugitegevus“ või

„infrastruktuuri arendamine“, kuid nt

energiataristule regionaalabi anda ei

saa (vt üldise grupierandi määruse

(muudetud) artikkel 13 punkt b). Ka

kehtiva määruse § 2 lg 4 punktis 1

viidatakse, et määruse alusel ei anta

„regionaalabi artiklis 13 sätestatud

juhtudel“. Projekteerimist võib

samas lugeda alginvesteeringu osaks,

kui see on lahutamatult seotud

investeeringuga.

3) Eelnõu punkt 17 (§ 10 lg 7

sissejuhatava osa muudatus):

muudatuses viidatakse § 10 lõike 2

punktidele 1 ja 2. Juhime tähelepanu,

et § 10 lg 2 punkt 2 kehtib

regionaalabi, mitte teadus- ja

arendusabi (ehk § 7 lg 3 punktide 2 ja

3 nimetatud rakendusuuringud ja

tootearendus) andmisel. Seega tuleks

muudatusest välja jätta tekst „või 2“.

Regionaalabi puhul on maksimaalne

toetuse summa suurte projektide

kohta (investeeringud, mille

abikõlblikud kulud on 110 miljonit

eurot või rohkem) toodud üldise

grupierandi määruse (muudetud)

artikkel 4 lg 1 punktis a.

Rahandusministeerium

Arvestatud. Vastavalt

Rahandusministeeriumiga

kokkulepitule, piisab vaid

viitest § 10 lõikele 2.

Ühtlasi selgitasime, et

antud meetmes kasutatakse

üldise grupierandi määruse

art 2 p 20 valemit nii

regionaalabi andmisel

maksimaalse toetuse

arvutamisel kui meetmest

kogu projektile (sh TA)

maksimaalse võimaliku

toetussumma arvutamiseks

4) Eelnõu seletuskirja osas 3 on

kirjutatud üldise grupierandi

määruse muudatustest, mis võeti

vastu 23.06.2023 – juhime

tähelepanu, et muudatused jõustusid

01.07.2023 ja on leitavad siit. Seega

tuleks seletuskirja täpsustada. Enne

01.07.2023 kehtinud abimeetmeid

saab rakendada varem kehtinud

riigiabi reeglite alusel veel 6 kuud (vt

üldise grupierandi määruse

muudatused, art 58 lg 4). Pärast

01.07.2023 kehtestatud uued

meetmed peavad vastama üldise

grupierandi määruse muudatustele.

Rahandusministeerium

Arvestatud. Määruse

muudatused arvestavad ka

üldise grupi erandi

määruse 01.07.2023

jõustunud muudatustega,

sh järgnevalt:

1) määruse eelnõu

punktide 1, 11, 14, 21 ja 23

alusel tagatakse kooskõla

üldise grupierandi määruse

artiklis 41 tehtud

muudatustega, sh on

käesoleva määruse raames

jäetud punktiga 11 välja

tõhusa koostootmise

projektide toetamine, sest

8

selle asjakohasus vajab

pikemat analüüsi, sh

hinnangut, kuivõrd

asjakohane sellise tegevuse

toetamine, kui õiglase

ülemineku fond välistab sh

maagaasil baseeruvad

rajatised. Lisaks on

punktiga 7 korrigeeritud

termini „turutingimused“

uuendatud definitsiooni

üldises grupierandi

määruses. Üldise

grupierandi määruse

artiklit 14, 25 ja 28

puudutavate muudatuste

osas ei näe vajadust

käesoleva määruse

muutmiseks, sest suuremad

toetussummad artikli 14

(sh artikli 2 p 20 alusel)

alusel on tervitatavad ning

artikli 25 uut erisust

piiriülestele projektidele

täiendava 25% suuruse

toetusmäära

võimaldamiseks ei pea

vajalikuks rakendada seni

kuni Eesti pole uusi IPCEI

projekte Euroopa

Komisjonile teavitanud

ja/või Euroopa Komisjon

pikendanud NGEU

vahendite kasutamise

lõpptähtaega (2026. a

suvi), mis võimaldaks

pikendada ka käesoleva

määruse rakendamise

perioodi. Praegu

teadaolevad Eesti IPCEI

projektid põhinevad

eeldusel, et toetust antakse

IPCEI teatise alusel.

5. Riigi Tugiteenuste Keskus

kooskõlastab määruse "Ida-Viru

ettevõtluse investeeringute toetus"

muutmise eelnõu. Lisame ühe

tähelepaneku: §-i 31 lisati uus lõige,

milles viidatakse 2023. a juunile, mis

Riigi Tugiteenuste

Keskus Arvestatud.

9

ilmselt ei ole enam asjakohane, vaid

peaks olema 2023. a juuli või august.

6. § 8 lõikes 7 sätestatud, et „(7)

Abikõlblikud on § 7 lõike 2 punktis

2 nimetatud tegevuste kulud üldise

grupierandi määruse artikli 41

punkti 6 alapunktide a, b või c

alusel.“ Kuna ÜGEM-i

muudatustega muudeti art 41 lõiget

6, siis ei ole enam asjakohane

viidata alapunktidele, sest uus art 41

lg 6 tekst on lühike: „ 6.

Abikõlblikud on kõik

investeeringukulud.“ Muutunud on

ka sama artikli teised lõiked, sh

need, mis reguleerivad toetuse

osakaalu, mistõttu palun vaadake

riigiabiga seonduv tervikuna üle.

Riigi Tugiteenuste

Keskus Arvestatud.