Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus

MÄÄRUS

21.06.2022 nr 50

Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määruse alusel rahastatakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava)

prioriteedi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu

2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks

liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja

keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme nr 21.6.1.1 „Ida-Viru

ettevõtluse investeeringute toetus“ sekkumist „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus (sh

tööstus)“.

(2) Määruse alusel toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu heaks kiidetud Eesti

pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja

vastutustundlik“ saavutamisele ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL)

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus-

ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706, edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 toodud

horisontaalseid põhimõtteid.

(3) Toetuse andmise sihtpiirkond on Ida-Viru maakond.

(4) Määruse alusel toetatavad projektid on rakenduskava liite 3 „Kavandatud strateegiliselt oluliste

tegevuste loetelu ja ajakava“ alusel strateegiliselt olulised tegevused, millega seonduvate

teavitamistegevuste osas lähtub § 5 lõikes 1 nimetatud rakendusasutus Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) § 2 lõikes 5 sätestatust.

2

§ 2. Riigiabi

(1) Määrusega antakse toetust vähese tähtsusega abina konkurentsiseaduse § 33 lõike 1

tähenduses, riigiabina konkurentsiseaduse § 341 tähenduses või grupierandiga hõlmatud riigiabina

konkurentsiseaduse § 34² lõike 1 tähenduses järgmiselt:

1) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuseks antav toetus on investeeringuteks ette

nähtud regionaalabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja

108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L

187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 14 tähenduses ning sellele

kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut;

2) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuseks antav toetus on taastuvallikatest toodetud

energia edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse

artikli 41 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342

sätestatut;

3) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuseks antav toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni

25. novembri 2021. a teatise „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalise tähtsusega

projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga“ (ELT C 8481,

25.11.2021, lk 1–12, edaspidi IPCEI teatis) tähenduses ning sellele kohaldatakse IPCEI teatises ja

konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut;

4) paragrahvi 7 lõike 3 punktis 1 sätestatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi

Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013,

lk 1–8, edaspidi VTA määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;

5) paragrahvi 7 lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud tegevusteks antav toetus on teadus- ja

arendustegevuse (edaspidi TA tegevus) projektidele antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25

tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut;

6) paragrahvi 7 lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud tegevusteks antav toetus võib olla ka riigiabi

Euroopa Komisjoni 27. juuni 2014. a teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks

antava riigiabi raamistiku” (ELT C 198, 27.06.2014, lk 1–29, edaspidi TAI raamistik) tähenduses

ja sellele kohaldatakse TAI raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut;

7) paragrahvi 7 lõike 3 punktis 4 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise

suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli

28 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342

sätestatut või vähese tähtsusega abi VTA määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse vähese

tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;

8) paragrahvi 7 lõike 3 punktis 5 sätestatud tegevuseks antav toetus on koolitusabi üldise

grupierandi määruse artikli 31 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

(2) Kui toetus on VTA määruse alusel vähese tähtsusega abi, ei tohi abi saajale jooksva

majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese

tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 200 000 eurot.

(3) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5

sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Vähese

tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA

määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

(4) Määruse alusel ei anta:

1) riigiabi raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses;

2) grupierandiga hõlmatud abi üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja regionaalabi

3

artiklis 13 sätestatud juhtudel;

3) vähese tähtsusega abi VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel;

4) IPCEI teatise alusel riigiabi IPCEI teatise punktis 10 sätestatud juhtudel;

5) toetust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056, millega luuakse Õiglase

Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1–20) (edaspidi ÕÜFi määrus), artiklis 9 sätestatud

juhtudel.

§ 3. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) EMTAK on Eesti siseriiklik majanduse tegevusalade klassifikaator Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline

klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid

EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1—39)

tähenduses, mis on kehtestatud justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule

dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)”;

2) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2 ja

3 sätestatud kriteeriumitele;

3) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2

punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;

4) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud

kriteeriumitele;

5) alginvesteering on investeering, mida viib ellu VKE-st taotleja üldise grupierandi määruse

artikli 2 punktis 49 alusel uue ettevõtte või üksuse rajamiseks või uue toote tootmiseks;

6) uut majandustegevust soodustav alginvesteering on investeering, mida viib ellu suurettevõtjast

taotleja vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 51 sätestatule;

7) investeering on § 7 lõike 2 alusel elluviidav tegevus või tegevused uue üksuse rajamiseks või

uue toote tootmiseks või teenuse pakkumiseks;

8) uus üksus on üksus, mis on täielikult funktsionaalne, eraldiseisva tootmisprotsessiga ja iseseisev

ettevõtja olemasolevast tootmisüksusest;

9) uus toode on toode, mida VKE-st taotleja ei ole varem tootnud või suurettevõtjast taotleja

toodab tegevusalal, mis ei kuulu üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 50 tähenduses ettevõtja

senise tegevusalaga sama või sarnase tegevusala hulka;

10) materiaalne vara on materiaalne vara üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 29

tähenduses;

11) immateriaalne vara on immateriaalne vara üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 30

tähenduses;

12) TA tegevus on alus- ja rakendusuuringud ning tootearendus üldise grupierandi määruse artikli

2 punktide 84–86 ja TAI raamistiku tähenduses;

13) TA asutus on teadmisi levitav organisatsioon üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 83

tähenduses;

14) turutingimused on reaalturutingimused üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 89

tähenduses;

15) projektiplaan on ettevõtja koostatud ja tema tegutsemist või laienemist mõjutava tegevuse,

eesmärgi ja selle täitmiseks vajalike vahendite detailne kirjeldus;

16) IPCEI projekt on projekt, mille puhul IPCEI teatise alusel riigiabi andmiseks on vaja Euroopa

Komisjoni lubavat otsust;

17) kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust

võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale

seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas

2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga;

18) „ei kahjusta oluliselt“ printsiip on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja

4

nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17

nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;

19) IPCEI projekti rahastamispuudujääk on Euroopa Komisjoni IPCEI teatise alusel tehtud

lubavas otsuses määratud projekti eelarve osa, millele võib IPCEI teatise alusel anda riigiabi;

20) uus töökoht on projekti elluviimise tulemusena ettevõttes või üksuses, mille raames projekti

ellu viiakse, loodav täistööajaga töökoht, mille töö tegemise koht asub Ida-Viru maakonnas;

21) tõhus koostöö on tõhus koostöö üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 90 tähenduses.

§ 4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on toetada Ida-Viru maakonna majanduse mitmekesistumist ja

ettevõtjate konkurentsivõime kasvu läbi kõrgemat lisandväärtust ning uusi töökohti loovate

investeeringute.

(2) Toetuse andmine panustab järgmiste ÜSS2021_2027 § 7 lõike 1 alusel antud Vabariigi

Valitsuse korralduses nimetatud väljundnäitajate saavutamisse:

1) toetatavad ettevõtjad;

2) toetustega toetatavad ettevõtjad.

(3) Toetuse andmine panustab järgmiste ÜSS2021_2027 § 7 lõike 1 alusel antud Vabariigi

Valitsuse korralduses nimetatud tulemusnäitajate saavutamisse:

1) toetatavates ettevõtetes loodud töökohad, mis luuakse ühe aasta jooksul projekti abikõlblikkuse

perioodi lõpust arvates;

2) erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust.

(4) Toetuse andmine panustab järgmiste määruse spetsiifiliste tulemusnäitajate saavutamisse:

1) toetatavates ettevõtetes loodud töökohad, mis luuakse pärast aasta möödumist projekti

abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsembriks 2028. a;

2) lisandväärtus töötaja kohta, mis ületab teisel aastal pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu

EMTAKi jao ja osa täpsusega kindlaks määratud tegevusvaldkonna, milles projekti ellu viiakse,

taotluse esitamisele eelnevalt Statistikaameti viimati avaldatud asjakohast Eesti keskmist taset.

(5) Lõike 4 punktis 1 toodud tulemusnäitajat võetakse arvesse toetuse summa arvutamisel § 10

lõike 4 või 5 alusel, kui projekti kogumaht on vähemalt 50 miljonit eurot, projektiga kavandatakse

luua minimaalselt 100 uut töökohta ning kui vähemalt pooled kavandatavatest töökohtadest

luuakse ühe aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates ja ülejäänud töökohad

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks, kuid mitte hiljem kui 31. detsembriks 2028.

a.

(6) Iga abikõlblikkuse perioodil tööle asunud töötaja, kellel on tõendatud puue või vähenenud

töövõime, puhul vähendatakse taotluse rahuldamise otsuses toodud nõutavat töötajate arvu ühe

täistööajaga töötaja võrra.

(7) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide

saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi,

ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse järgmiste näitajatega:

1) tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa Liidu keskmisest;

2) väljaspool Harju maakonda loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu

keskmisest;

3) TA tegevuse kulud erasektoris;

4) ressursitootlikkus;

5

5) sooline palgalõhe, mis on toetatavates ettevõtetes loodud töökohtadele tööle asunud töötajate

lõikes väiksem § 12 lõikes 1 viidatud EMTAKi jao tegevusala, millele taotleja või projekt vastab,

taotluse esitamisele eelnevalt Statistikaameti viimati avaldatud Eesti keskmisest soolisest

palgalõhest;

6) ligipääsetavus.

§ 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 7 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse

korraldusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(2) Rakendusüksus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 8 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse

korraldusele Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

§ 6. Koostööprojektide tingimused

(1) Tõhusa koostöö raames TA tegevuse koostööprojekti elluviimise tingimused, kulude, riskide

ja tulemuste jagamine, tulemuste levitamine ning koostööprojekti tulemusena loodava

intellektuaalomandi õiguste jagamine sätestatakse enne projekti elluviimisega alustamist

pooltevahelises koostöölepingus.

(2) Koostöölepingus sätestatakse ka partnerile makstava tasu tingimused, mida rakendatakse, kui

üks partner loobub oma osast projekti tulemustes. Tasu peab olema vähemalt võrdne partneri

tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste turuhinnaga.

(3) Kui toetuse saaja ja TA asutus teostavad koostööprojekte ühiselt, ei saa toetuse saaja soodsatest

koostöötingimustest tulenevalt TA asutuse kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud vähemalt üks

TAI raamistiku punktis 28 sätestatud tingimustest.

(4) TA asutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest makstav tasu

vastab turuhinnale, kui nimetatud tasu võimaldab TA asutusel intellektuaalomandi õigustest saada

kogu majandusliku tulu ja kui on täidetud vähemalt üks TAI raamistiku punktis 29 toodud

tingimustest.

(5) Kui enne koostööprojekti elluviimist ei ole selge koostöö tulemusel tekkiv intellektuaalomandi

õigus või selle turuhind, peab toetuse saaja tagama, et lõikes 4 sätestatud tasu suurus määratakse

kulupõhiselt. Koostööleping peab sisaldama sätet, mille kohaselt koostöö teostamise järgselt on

võimalik tasu suurus üle vaadata lähtuvalt koostöö tulemusel tekkinud intellektuaalomandi

õigusest ja selle turuhinnast.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 7. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mis panustab §-s 4 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamisse

ning mille elluviimise tulemusena luuakse minimaalselt viis uut täistööajaga töökohta.

(2) Toetatakse järgmisi tegevusi:

1) alginvesteeringu või uut majandustegevust soodustava alginvesteeringu elluviimine,

võimaldamaks uue ettevõtja või üksuse asutamist või uue kõrgema lisandväärtusega toote tootmist

või teenuse pakkumist;

6

2) taastuvallikatest toodetud energia edendamisse tehtavate investeeringute elluviimine, välja

arvatud investeeringud päikese- ja tuuleparkide rajamisse;

3) IPCEI projekti elluviimine.

(3) Toetatakse järgmisi tegevusi, kui need on vajalikud lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks:

1) konsulteerimist, hinnangute koostamist, projekteerimist, infrastruktuuri arendamist ja

võrkudega liitumist hõlmavad tugitegevused;

2) rakendusuuringu läbiviimine;

3) tootearenduse läbiviimine;

4) punktis 2 või 3 nimetatud toetatud tegevuse tulemusel valminud intellektuaalomandi esmakaitse

taotlemine;

5) toetuse saaja töötajate koolitamine.

(4) Lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevused loetakse tõhusaks koostööks, kui need viiakse

ellu:

1) ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on VKE, või kui projekt viiakse ellu vähemalt kahes

Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Liidu liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna

lepingus osalevas riigis ning ühegi ettevõtja abikõlblikud kulud ei moodusta enam kui 70 protsenti

projekti abikõlblikest kuludest või

2) ettevõtja ja vähemalt ühe TA asutuse vahel, kelle abikõlblikud kulud moodustavad projekti

abikõlblikest kuludest vähemalt kümme protsenti ning kellel on õigus avaldada enda läbiviidud

tegevuste tulemused.

(5) Lõike 3 punktis 5 toodud tegevust toetatakse järgmistel tingimustel:

1) koolituse kulude toetamine ei ole välistatud üldise grupierandi määruse artikli 31 lõike 2 alusel;

2) koolituse kogumaht töötaja kohta on alla 50 tunni;

3) koolituse kestvus on alla aasta;

4) koolitus vastab täiskasvanute koolituse seaduses täiendkoolitusele kehtestatud tingimustele;

5) kui koolitusturul sobivat koolitust ei pakuta, võib taotleja tellida ise sobiva õppekavaga

koolituse;

6) koolituse õppekava vastab täienduskoolituse standardile;

7) koolituse lõpus väljastab koolitaja koolitusel osalejatele tunnistuse või tõendi.

(6) Kui § 7 lõikes 3 nimetatud toetatava tegevuse asukoht on väljaspool Eestit, peab tegevus

vastama ühissätete määruse artikli 63 lõikes 4 sätestatud tingimustele.

(7) Lõike 2 punkti 2 alusel ei toetata investeeringuid, millele taotletakse või planeeritakse taotleda

toetust teistest põhivarainvesteeringute elluviimiseks ja taastuvenergiapõhiste

kaugküttelahenduste pakkumiseks ette nähtud õiglase ülemineku fondi meetmetest.

§ 8. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-

ga 15, käesoleva määruse tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.

(2) Abikõlblikud on järgmised § 7 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuste kulud, mis vastavad üldise

grupierandi määruse artikli 14 lõigetele 6 ja 8:

1) materiaalse vara turutingimustel omandamise või rentimise kulu;

2) immateriaalse vara turutingimustel omandamise kulu.

7

(3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud vara seadistamise, transpordi- ja transportimiseks vajalik

kindlustuskulu on abikõlblik juhul, kui see sisaldub vastava vara soetusmaksumuses.

(4) Lõikes 2 nimetatud kulud on abikõlblikud, kui omandatav või renditav vara ei ole varasemalt

majandustegevuses kasutatud, välja arvatud, kui vara omandatakse üldise grupierandi määruse

artikli 2 punkti 49(b) alusel VKE-st toetuse saaja korral või punkti 51(b) alusel suurettevõtjast

toetuse saaja korral.

(5) Kui toetust antakse suurettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 51(a) alusel

tegevuse mitmekesistamiseks, et toota uut kõrgema lisandväärtusega toodet, on lõikes 4 nimetatud

kulud abikõlblikud, kui nad ületavad vähemalt 200 protsendi võrra uuesti kasutatava vara tööde

algusele eelneva majandusaasta arvestuslikku väärtust.

(6) Kulu on abikõlblik, kui taotleja on lõike 2 alusel omandatud vara omanik ja renditava vara

kasutaja abikõlblikkuse perioodil ja suurettevõtjast toetuse saaja vähemalt viis ja VKE-st toetuse

saaja vähemalt kolm aastat projekti lõppmakse tegemisest arvates.

(7) Abikõlblikud on § 7 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuste kulud üldise grupierandi määruse

artikli 41 punkti 6 alapunktide a, b või c alusel.

(8) Abikõlblikud on § 7 lõike 2 punktis 3 nimetatud IPCEI projektide elluviimiseks vajalikud kulud

vastavalt IPCEI teatise lisa punktidele a–g, välja arvatud haldus- ja maa omandamise kulud.

(9) Abikõlblikud on järgmised § 7 lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste kulud:

1) taotleja ja partneri projektiga seotud töötajate personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 lõike

1 punktides 1, 4, 5 ja 6 ning lõigetes 2–4 ja üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punktis a

sätestatule;

2) turutingimustel ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide

kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud;

3) vahendite ja seadmete kulud vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punktis b

sätestatule;

4) materjali ja tarvikute kulud.

(10) Abikõlblikud on § 7 lõike 3 punktis 4 nimetatud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemiseks

vajalikud patendi ja muu immateriaalse vara, välja arvatud kaubamärk, omandamise, valideerimise

ja kaitsmise kulud.

(11) Abikõlblikud on § 7 lõike 3 punktis 5 nimetatud tegevuse kulud sisseostetava teenusena

vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktis 6 ja üldise grupierandi määruse artikli 31 lõikes 3

sätestatud tingimustele, välja arvatud nõustamisteenuste kulud.

(12) Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele:

1) kinnisasja omandamise kulu;

2) riiklik maks ja riigilõiv, välja arvatud töötaja töötasuga seotud maks ja makse;

3) liiklusseaduse § 2 punktis 34 sätestatud liikurmasina soetamise kulu;

4) liiklusvahendi soetamise kulu;

5) toitlustamiskulu;

6) töötaja üldise haridustaseme tõstmisega seotud tasemeõppe kulu;

7) käibemaks;

8) kulu, mis tuleneb tehingust, mis on tehtud projekti partnerite vahel;

9) tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulu.

8

§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või

taotluse rahuldamise otsuses märgitud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 30. aprillil 2026. a. Projekti abikõlblikkuse

periood algab hiljemalt ühe aasta jooksul taotluse rakendusüksusele esitamisest.

(3) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevust ega võtta kohustusi nimetatud tegevuse

täitmiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele, välja arvatud § 13 lõike 1 punktides 3 või 4

nimetatud hinnangu koostamine või punktis 18 nimetatud ehitusprojekti koostamine, kui need

tegevused on § 7 lõike 3 punkti 1 alusel vähese tähtsusega abi kohased tugitegevused ning millega

võib sel juhul olla alustatud või võetud seonduvalt kohustusi alates 1. jaanuarist 2021 a.

(4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 36 kuud, millest pikem

abikõlblikkuse periood on lubatud projekti korral, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

1) projekti kogumaht on vähemalt 50 miljonit eurot;

2) projektis sisalduvad TA tegevused moodustavad vähemalt 15 protsenti projekti kogumahust;

3) projekt ületab § 4 lõike 4 punktis 2 ja § 10 lõikes 4 toodud sihttasemed 1,2 kordselt;

4) projekti abikõlblikkuse periood lõppeb hiljemalt lõikes 2 toodud tähtpäevaks.

(5) Rakendusüksus võib toetuse saaja taotluse alusel pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi

lõikes 2 toodud tähtpäevani mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub

jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga. Abikõlblikkuse perioodi pikendamisel ei kohaldata

lõiget 4.

(6) Projekt loetakse lõppenuks pärast rakendusüksuse poolt lõpparuande kinnitamist ja toetuse

saajale viimase väljamakse tegemist.

§ 10. Toetuse piirmäär

(1) Toetust saab taotleda projektile, mille toetuse summa on vähemalt 500 000 eurot.

(2) Suurim toetuse võimalik summa arvutatakse kooskõlas §-ga 11 ja üldise grupierandi määruse

artikliga 4 ning mis ei tohi olla suurem kui:

1) 10 miljonit eurot projekti kohta, mille kogumaht on alla 50 miljoni euro;

2) üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 20 toodud valemi alusel projektile kogumahus

vähemalt 50 miljonit eurot.

(3) Kui lõigete 4–7 alusel kujuneb maksimaalne toetuse summa väiksemaks kui lõikes 2 sätestatud,

lähtutakse toetuse maksimaalse summa arvutamisel lõigetest 4–7.

(4) Maksimaalne toetuse summa on 100 000 eurot ühe uue töökoha kohta, kui loodavate

töökohtade aritmeetiline keskmine brutokuupalk on võrdne või suurem EMTAKi jao ja osa

täpsusega kindlaks määratud tegevusvaldkonna, milles projekti ellu viiakse, taotluse esitamisele

eelnevalt Statistikaameti viimati kvartaalselt avaldatud Eesti keskmise brutokuupalgaga.

(5) Maksimaalne toetuse suurus on 200 000 eurot ühe uue töökoha kohta, kui loodavate töökohtade

aritmeetiline keskmine brutokuupalk on vähemalt võrdne lõikes 4 toodud sihttaseme ja

koefitsiendi 1,2 korrutisega.

9

(6) Maksimaalne toetuse osa summa § 7 lõike 3 punktis 5 nimetatud tegevusteks toetuse

taotlemisel on kuni 500 000 eurot projekti kohta.

(7) Lõike 2 punkti 1 või 2 alusel lubatud maksimaalset toetuse summat võib ületada § 7 lõike 3

punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste toetamiseks, kui projekti kogumaht ei ületa sel juhul 50

protsenti § 14 lõike 1 alusel kehtestatavast toetuse rahastamise eelarvest ja projekt vastab kõigile

järgmistele tingimustele:

1) projekti elluviimise tulemusena käivitub tootmine;

2) projekti maht on vähemalt 30 miljonit eurot;

3) projekt loob vähemalt 100 uut töökohta;

4) lisandväärtus töötaja kohta on teisel aastal pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu kolm

korda suurem enne taotlemist Statistikaameti viimati avaldatud Eesti ettevõtlussektori keskmisest

või vähemalt 30 uuest töökohtadest on TA tegevuste elluviimiseks;

5) toodet plaanitakse äriplaani kohaselt eksportida;

6) TA tegevuste osakaal projektis on vähemalt 15 protsenti;

7) projekt panustab Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava

(edaspidi TAIE) fookusvaldkondade arengusse.

§ 11. Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest

(1) Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 1 toodud projekti tegevuseks üldise grupierandi määruse artikli

14 alusel toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:

1) 45 protsenti väikese suurusega ettevõtja korral;

2) 35 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 25 protsenti suurettevõtja korral.

(2) Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 2 toodud projekti tegevuseks üldise grupierandi määruse artikli

41 alusel toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:

1) 55 protsenti väikese suurusega ettevõtja korral;

2) 45 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 35 protsenti suurettevõtja korral.

(3) Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuseks toetuse taotlemisel on toetuse

maksimaalne osakaal rahastamispuudujäägi osakaal IPCEI projekti kogueelarvest.

(4) Paragrahvi 7 lõike 3 punktis 1 nimetatud tegevuseks toetuse taotlemisel on toetuse

maksimaalne osakaal 80 protsenti abikõlblikest kuludest.

(5) Paragrahvi 7 lõike 3 punktis 2 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel on toetuse

maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:

1) 70 protsenti väikese suurusega ettevõtja korral;

2) 60 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 50 protsenti suurettevõtja korral.

(6) Paragrahvi 7 lõike 3 punktis 2 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel, mis hõlmab § 7

lõikes 4 sätestatud tõhusat koostööd, on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:

1) 80 protsenti väikeettevõtja korral;

2) 75 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 65 protsenti suurettevõtja korral.

(7) Paragrahvi 7 lõike 3 punktis 3 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel on toetuse

10

maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:

1) 45 protsenti väikeettevõtja korral;

2) 35 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 25 protsenti suurettevõtja korral.

(8) Paragrahvi 7 lõike 3 punktis 3 toodud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel, mis hõlmab § 7

lõikes 4 sätestatud tõhusat koostööd, on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:

1) 60 protsenti väikeettevõtja korral;

2) 50 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 40 protsenti suurettevõtja korral.

(9) Paragrahvi 7 lõike 3 punktides 4 ja 5 nimetatud tegevusteks toetuse taotlemisel on toetuse

maksimaalne osakaal 50 protsenti abikõlblikest kuludest.

(10) Omafinantseeringu määr on vähemalt 35 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

3. peatükk

Toetuse taotlemine ja nõuded taotlejale, partnerile ning taotlusele

§ 12. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Taotlejaks võib olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kes ei ole välistatud § 2 lõike 4 alusel

ja kelle tegevusala või projekti, millele toetust taotletakse, tegevusala vastab järgmistele EMTAKi

jagudele:

1) B jagu – mäetööstus, välja arvatud alajagu 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine, 06 Toornafta ja

maagaasi tootmine ja 091 Nafta ja maagaasi tootmist abistavad tegevusalad;

2) C jagu – töötlev tööstus, välja arvatud alajagu 102 Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja

säilitamine, 12 Tubakatoodete tootmine, 19 Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine, 2060

Keemilise kiu tootmine, 2410 Raua, terase ja ferrosulamite tootmine, 242 Terastorude, -

õõnesprofiilide jms -toruliitmike tootmine, 243 Muude terase esmatöötlustoodete tootmine, 2446

Tuumkütuse töötlemine, 2452 Terasevalu, 2591 Terasvaatide jms mahutite tootmine, 2893

Toiduaine-, joogi- ja tubakatööstusmasinate tootmine alla kuuluv tubakatööstusmasinate tootmise

tegevusala ja 301 Laeva- ja paadiehitus;

3) D jagu – elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, välja arvatud 35111

Elektrienergia tootmine mittetaastuvast energiaallikast;

4) J jagu – info ja side;

5) M jagu – kutse, teadus- ja tehnikaalane tegevus.

(2) Taotleja võib projekti kaasata eraõiguslikust juriidilisest isikust või TA asutusest partnereid.

(3) Taotleja ja partner peavad vastama lisaks ühendmääruse § 3 lõikele 2 järgmistele tingimustele:

1) tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega

pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;

2) talle Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja

siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täidetud.

§ 13. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule vastama järgmistele nõuetele ja sisaldama

järgmisi andmeid ning kinnitusi:

1) toetust taotletakse §-s 8 sätestatud abikõlblikele kuludele;

11

2) projekti eelarves on nende abikõlblike kulude katmiseks, mida toetuse arvelt ei kaeta,

finantseerimiseks ette nähtud omafinantseering nõutavas suuruses;

3) taotlus sisaldab hinnangut koos tõendava dokumentatsiooniga projekti vastavuse kohta „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõttele;

4) taotlus sisaldab hinnangut koos tõendava dokumentatsiooniga projekti kliimakindluse tagamise

kohta;

5) paragrahvi 16 kohaselt läbitud eelnõustamise tulemusena on projektiplaan saanud positiivse

eelhinnangu;

6) taotleja nime ja suurust, projekti kirjeldust, algus- ja lõppkuupäeva, kulude loetelu, toimumise

kohta ning teisi taotlusvormil nõutud taotleja andmeid;

7) taotleja jooksva majandusaasta bilanssi ja kasumiaruannet taotluse esitamisele eelneva kvartali

seisuga;

8) taotlemisele eelnenud majandusaasta aruannet, kui see ei ole kättesaadav äriregistris;

9) taotleja kontserni kuuluvuse korral emaettevõtja või kontserni viimase kinnitatud

majandusaasta aruande koopiat, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav;

10) taotleja kontserni kuuluvuse korral taotleja kontserni liikmete skeemi ning konsolideeritud

majandusnäitajaid;

11) taotleja äriplaani;

12) projekti eelarve kalkulatsioone;

13) taotleja majandusnäitajate prognoosi projekti perioodil ja projekti lõpetamise aastale kuni

järgneva viie aasta kohta, milles peab sisalduma vähemalt müügitulu, ekspordi osakaal

müügitulus, ärikasum või -kahjum, kulum, TA investeeringute maht, töötajate keskmine arv,

sealhulgas TA töötajate arv, ja töötajate keskmine brutokuupalk;

14) teavet selle kohta, kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust

samal ajal riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest;

15) taotleja kinnitus, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole toimunud

ümberpaigutamist üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 61a tähenduses ettevõttesse, kuhu

tehakse taotletud abi alusel investeering, ning et ta võtab kohustuse, et ümberpaigutamist ei toimu

kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on investeering tehtud;

16) inglise keelset projektiplaani koos lisadega, kui eelnõustamise käigus selgus vajadus kaasata

taotluse hindamisse väliseksperte;

17) dokumente, mis kinnitavad taotleja kinnistu, millele tarnitavate seadmete ostuks või hoonete

ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse, omandi- või kasutusõigust või andmed, et taotleja on

sõlminud vähemalt kirjaliku eelkokkuleppe kinnistu omanikuga kinnistu omandamiseks või

rentimiseks projekti abikõlblikkuse perioodil ja vähemalt kolme aasta jooksul VKE-st toetuse

saaja korral ning viie aasta jooksul suurettevõtjast taotleja korral projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemisest arvates;

18) ehitamise korral ehitusprojekti, mis vastab vähemalt majandus- ja taristuministri 17. juuli

2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud eelprojekti staadiumile;

19) paragrahvi 7 lõike 3 punktis 5 sätestatud tegevuse puhul koolitusplaani, mis sisaldab eeldatavat

koolitatavate arvu, eelarve ülevaadet, koolituste kirjeldust, mahtu ja kestust;

20) taotleja, ja partneri olemasolul, partneri kinnitust enda vastavuse kohta §-s 12 toodud nõuetele;

21) volikirja, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

22) kinnitust, et § 7 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks Euroopa Komisjonile

esitatud riigiabi teatis on saanud Euroopa Komisjoni heakskiidu või kinnitust, et Euroopa

Komisjonile on esitatud IPCEI riigiabi eelteatis;

23) paragrahv 7 lõike 2 punktis 2 toodud tegevusele toetuse taotlemisel dokumentatsiooni, mis

tõendab ja põhjendab, millisest üldise grupierandi artikli 41 punktis 6 toodud alapunktist lähtuvalt

on vajalik investeerimiskulud määratleda;

24) kinnitust, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud

põhiõiguseid;

12

25) kinnitust, et projekt vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele

õigusaktidele.

(2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud hinnangu koostamisel projekti vastavuse kohta „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõttele koostamisel lähtub taotleja rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist,

mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei

kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.2.2021,

lk. 1–30).

(3) Lõike 1 punktis 4 toodud kliimakindluse tagamise hinnangu koostamine viiakse läbi lähtuvalt

Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised

aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92) ning rakendusüksuse veebilehel avaldatud

juhendist.

(4) Lõike 1 punkti 12 alusel taotleja esitatavad eelarve kalkulatsioonid peavad olema esitatud koos

selgituste ning põhjendustega, kuivõrd taotletav toetussumma mõjutab projektiga kavandatavate

tegevuste elluviimise tõenäosust, ulatust ja kiirust ning taotleja poolse finantseeringu mahtu.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 14. Taotlemise avamine

(1) Toetuse rahastamise eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutuse valdkonna eest vastutav

minister. (2) Taotluste vastuvõtmise algamisest, lõppemisest, peatamisest ja toetuse rahastamise eelarvest

teavitab rakendusüksus oma veebilehel.

(3) Lõike 2 kohaselt teavituse teeb rakendusüksus vähemalt 20 kalendripäeva enne taotluste

vastuvõtmise algamise päeva.

§ 15. Toetuse taotlemine

(1) Taotlemine toimub jooksvalt ja ÜSS2021_2027 § 21 lõike 3 kohaselt.

(2) Hetkest, mil menetluses olevate taotlustega, mille suhtes ei ole veel rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsust tehtud, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuste rahastamise

eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi

menetletakse nende esitamise järjekorras.

§ 16. Eelnõustamine

(1) Toetuse taotlemisele eelneb eelnõustamine, mille käigus rakendusüksus selgitab toetuse

andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele puudustele, annab soovitusi

ja teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ning annab projektiplaanile eelhinnangu, mis

edastatakse taotlejale e-kirja teel.

(2) Rakendusüksus annab projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui projektiplaanis on

kajastatud lõikes 5 sätestatud informatsioon ja see vastab §-s 4 sätestatud eesmärkidele ning

tulemustele.

13

(3) Projektiplaanile antud positiivne eelhinnang kehtib kuus kuud selle andmisest arvates.

(4) Positiivne eelhinnang projektiplaanile ei ole rakendusüksusele taotluse hindamisel siduv.

(5) Taotleja esitab eelnõustamiseks e-kirja teel rakendusüksuse etteantud vormil projektiplaani,

mis sisaldab järgmisi andmeid:

1) taotleja strateegiline eesmärk;

2) projekti tegevuste kirjeldus, sealhulgas arendatava toote, teenuse, protsessi või tehnoloogia

uudsust, innovatiivsust ning turuanalüüsi hõlmav kirjeldus, kui projekt hõlmab TA tegevusi;

3) projekti tegevuste ajakava;

4) projekti tegevuste oodatavad tulemused lähtuvalt §-st 4 ja finantsprognoos;

5) projekti tegevuste eelarve ja rahastamisallikas, tuues välja, kas tegevust rahastatakse taotleja

omavahenditest, käesoleva määruse alusel taotletavast toetusest või muust avaliku sektori

vahendist, märkides konkreetse rahastamisallika;

6) ülevaade projekti tegevuste eest vastutava meeskonna varasemast kogemusest ning

kompetentsist;

7) projekti tegevuste oodatav pikaajaline ja strateegiline mõju taotleja äritegevusele;

8) dokumendid, mis tõendavad, et projekti puhul on tagatud projekti kliimakindlus ja vastavus „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõttele, või nende puudumisel taotleja hinnangut projekti vastavusele § 13

lõike 1 punktides 3 ja 4 toodule koos ülevaatega sellest, millises etapis ja millise tähtajaga toimub

antud dokumentatsiooni ettevalmistamine.

5. peatükk

Taotluste menetlemine

§ 17. Taotluse esitamine ja menetlemine

(1) Taotleja võib taotleda toetust mitmele projektile tingimusel, et rakendusüksus on maksnud

välja vähemalt 25 protsendi ulatuses varasemalt esitatud projekti taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud kuludest.

(2) Paragrahvi 7 lõike 2 punkti 1 alusel sama taotleja poolt mitmele projektile toetuse taotlemisel

arvestatakse üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 13 toodud nõuet.

(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele.

(4) Taotluse menetlemise aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni

kümme tööpäeva.

(5) Rakendusüksus hindab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõtte ning kliimakindluse hinnangute ning esitatud dokumentide vastavust § 13

lõigetes 2 ja 3 toodud suunistele, kaasates selleks vajadusel eksperte.

(6) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui

taotleja ei ole lõike 4 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 18. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks, kui taotleja, partner

ja taotlus vastavad käesoleva määruse ning ÕÜFi määruse nõuetele.

(2) Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse korral teeb rakendusüksus taotleja, partneri ja

14

taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.

(3) Rakendusüksus ei tunnista taotlejat, partnerit või taotlust nõuetele vastavaks ja teeb taotluse

rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata ühendmääruse § 8 lõike 2 punktides 1–3

sätestatud juhul.

§ 19. Taotluse valikukriteeriumid ja hindamine

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse vastavalt valikumetoodikale, mille koostab

rakendusüksus lähtudes lõikes 5 toodud hindamiskriteeriumitest ning mis kooskõlastatakse

rakendusasutusega. Valikumetoodika tehakse kättesaadavaks enne taotlemise avamist

rakendusüksuse veebilehel.

(2) Rakendusüksusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valikukomisjone

ning kaasata sõltumatuid eksperte. Valikukomisjonide moodustamine ja koosseis kooskõlastatakse

rakendusasutusega.

(3) Kui taotluse hindamisel avastatakse puudusi või vajatakse taotluse hindamiseks lisainfot,

teavitab rakendusüksus sellest viivitamatult taotlejat ja määrab lisainformatsiooni esitamiseks kuni

kümne tööpäeva pikkuse tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(4) Taotlust hinnatakse iga lõikes 5 sätestatud hindamiskriteeriumi alusel skaalal 0–4 ning taotluse

koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

(5) Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised:

1) 40 protsenti koondhindest moodustab projekti mõju käesoleva määruse ja meetme eesmärkide

ning tulemuste saavutamisele, milles hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja

tulemuste täitmisse ning projekti mõju ettevõtja majandustulemustele;

2) 25 protsenti koondhindest moodustab projekti kvaliteet, milles hinnatakse projekti ja selle

tegevuste põhjendatust, sekkumisloogika arusaadavust, tegevuste omavahelisi seoseid, ajakava

realistlikkust ning projekti kuluefektiivsust;

3) 20 protsenti koondhindest moodustab taotleja võimekus projekti ellu viia, milles hinnatakse

taotleja varasemat investeeringute elluviimise kogemust, tehnilisi ja kvalifikatsiooni põhiseid

eeldusi, finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust;

4) 10 protsenti koondhindest moodustab projekti panus § 1 lõikes 2 nimetatud strateegia

elluviimisel ja horisontaalsete põhimõtete tagamisel ning milles hinnatakse taotleja panust § 4

lõikes 7 toodud näitajate saavutamisse;

5) 5 protsenti koondhindest moodustab projekti panus TAIE fookusvaldkondade arengusse.

§ 20. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, mis vastab kõikidele järgmistele

nõuetele:

1) on § 19 lõike 4 kohaselt saanud lõikes 5 sätestatud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud

keskmiseks vähemalt 2,50;

2) ei ole üheski § 19 lõikes 5 sätestatud hindamiskriteeriumi eest saanud hindeks vähem kui 2,0;

3) mille rahastamise summa ei ületa toetuse rahastamise eelarve vaba jääki.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule:

1) projekti elluviimise tingimused;

2) aruandluse perioodid, aruannete esitamise tähtajad ja kord.

15

(3) Kui Euroopa Komisjon ei ole taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmise hetkeks teinud

rakenduskava lisa 1 „Õiglase ülemineku territoriaalne kava“ osas heakskiitmise või heakskiitmata

jätmise otsust, rahuldatakse lõikele 1 vastav taotlus kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustub

taotluse rahuldamise otsus vastava heakskiidu saamisest.

(4) Lõikes 3 nimetatud kõrvaltingimuse mittesaabumisel taotlejal õigust toetuse saamiseks ei teki.

§ 21. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõikes 2 nimetatud juhul ning kui Euroopa

Komisjon on teinud otsuse mitte kiita heaks rakenduskava lisa 1 „Õiglase ülemineku territoriaalne

kava“.

(2) Rakendusüksus võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel

kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad toetuseta.

(3) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme toetuse rahastamise

eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt

rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

§ 22. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 1.

(2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele

2 ja 3.

(3) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga

taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui

taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata

jätmise otsuse.

§ 23. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja

korras.

(2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav

muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste

lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul

vastavasisulise avalduse saamisest arvates.

(4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste

saavutamisele ja muudatus on põhjendatud ning ei ole vastuolus riigiabi reeglitega.

16

6. peatükk

Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ning kohustused

§ 24. Toetuse saaja ja partneri õigused ning kohustused

(1) Toetuse saaja peab täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustusi.

(2) Partner peab täitma ühendmääruse lõike 1 punktides 2–6, 8–11 ja 13−16 ning §-s 11 nimetatud

kohustusi.

(3) Toetuse saaja peab tagama, et materiaalse vara asendamisel enne kolme aasta möödumist,

arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest sama funktsiooni täitva varaga, kui

grupierandi määruse artikli 2 punkti 29 tähenduses materiaalne vara on purunenud või aegunud,

säilib ettevõttes majandustegevus vahetatud vara abil vähemalt kolme aasta jooksul arvates

projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Suurettevõtjast toetuse saaja korral kohaldub

käesoleva sätte rakendamisel kolme aasta asemel viie aasta pikkune periood.

(4) Toetuse saaja, kes saab toetust § 7 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuseks, peab tagama, et

toetuse taotlemisel muudest riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu teise institutsiooni

või fondi eelarveallikatest kuludele, mida § 7 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks

ei hüvitata, ei ületa eri eelarveallikatest saadav toetus kokku toetuse saaja IPCEI projekti

rahastamispuudujääki.

(5) Toetuse saaja lähtub ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 13 alusel teavitusürituste ja -tegevuste

elluviimisel teavitusmääruses sätestatust.

§ 25. Rakendusüksuse õigused ja kohustused

(1) Rakendusüksusel on õigus:

1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid;

2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringu kasutamist;

3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate

andmete ja dokumentide esitamist;

4) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni;

5) peatada või lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist,

kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või

taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;

6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et

toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;

7) nõuda muudatusi projektis ja vajadusel taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui lõike 2 punkt

2 seda eeldab.

(2) Rakendusüksus kohustub:

1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale

kättesaadavaks;

2) teavitama toetuse saajat viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud

muudatustest;

3) pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist avaldama Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel

toetuse saaja nime, toetust saava projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu, projekti

eesmärgi ja kestuse;

4) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente välja arvatud punkti

3 kohaselt avaldamisele kuuluv teave;

17

5) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates viimasest taotluse

rahuldamise otsuse tegemisest.

7. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

§ 26. Aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud tähtajaks.

(2) Toetuse saaja esitab projekti vahearuandeid projekti abikõlblikkuse perioodil kaks korda 12

kalendrikuu jooksul. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates.

(3) Vahearuanne sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti

edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil.

(4) Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut

abikõlblikkuse perioodil tehtud edusammude ning tulemuste saavutamise kohta.

(5) Projekti vahe- ja lõpparuande vormid kehtestab ja teeb toetuse saajale kättesaadavaks

rakendusüksus.

(6) Rakendusüksus kinnitab projekti aruande või kui aruanne ei vasta käesolevas määruses

sätestatud nõuetele, lükkab selle tagasi 45 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.

(7) Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded rakendusüksuse nõudmisel.

§ 27. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetus makstakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse § 27 lõikele 1 või otse tarnijale või töövõtjale vastavalt ühendmääruse § 27 lõigetele 2 ja 3 taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel tegelike kulude alusel. (2) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande, välja arvatud § 8 lõike 9 punkti 3 korral, teel tasutud kuludega. (3) Toetuse maksmise eelduseks on maksetaotluse ja projekti tegevustest tingitud abikõlblike kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ning nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. (4) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa on minimaalselt 100 eurot. (5) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–26. (6) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui kord kvartalis.

(7) Rakendusüksus menetleb maksetaotlust kuni 45 tööpäeva.

(8) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse

ühendmääruse § 33 kohaselt.

18

8. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja vaided

§ 28. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse

§ 14 või § 37 lõikele 7.

§ 29. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 § 28–30 ja

ühendmääruse § 34–38 sätestatule.

§ 30. Vaiete menetlemine

(1) Käesoleva määruse alusel tehtud otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendab

rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotlemisega seotud otsuse peale esitatud vaide korral, mille

lahendab rakendusasutus.

(2) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte

elektrooniliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes

26.05.2022

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute

toetus“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse

perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise

seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

Käesoleva Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) rahastatava eelnõu abil panustatakse

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 (edaspidi rakenduskava)

prioriteedi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda

liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050.

aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste,

majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuunda „Majandus ja tööjõud“. Eelnõu hõlmab

rakenduskava meetme nr 21.6.1.1 „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“ sekkumist „Ida-

Viru ettevõtluse investeeringute toetus (sh tööstus)“.

Rakenduskava kohaselt on Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks Ida-Viru maakond, mida

kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja

seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega

töökohti. Kooskõlas eeltooduga, toetatakse eelnõu alusel seega suuremahuliste investeeringute

kaasamist ja seeläbi uute, kõrgema lisandväärtusega töökohtade ning ettevõtete teket. Lisaks

tootmise käivitamiseks või teenuste pakkumiseks vajaminevatele põhivarainvesteeringutele

võimaldab eelnõu ka teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA tegevus) elluviimise ning

töötajate koolitamise toetamist juhul, kui need on oluliseks eelduseks põhivarainvesteeringute

tegemisel ja eelnõu eesmärkide ning tulemuste saavutamisel.

Õiglase ülemineku peamiseks sihtgrupiks on rakenduskava kohaselt nii uued kui ka

olemasolevad, peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on huvitatud teadmus-

ja tehnoloogiamahukate ärimudelite arendamisest ning seeläbi töökohtade loomisest Ida-Viru

maakonnas.

Eelnõu ja selle alusel toetatavad projektid ning projektide tegevused aitavad ühtlasi kaasa Eesti

pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja

vastutustundlik“ saavutamisele.

Eelnõu avaldab positiivset mõju samuti järgnevale:

 riigieelarve tulemusvaldkonna „teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ programmi

„ettevõtluskeskkond“ meetme „tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute tegemise

stimuleerimine“ tegevuste „ettevõtete finantseerimisvõimaluste ja kapitali kättesaadavuse

parandamine (laenud ja käendused) ning „välisinvesteeringute kaasamise toetamine ning

investeeringuid toetava keskkonna kujundamine (sh usaldusvääruse tagamine ja riskide

maandamine)“ elluviimisele;

 Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE)

üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad

koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes

konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna

„ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning

teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste

loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisse.

Arvestades, et investeeringud TA tegevustesse on käesolevas eelnõus toetatav tegevus, kuid

mitte toetuse taotlemise eelduseks, siis panustab eelnõu kaudselt ka TAIE suuna

„teadmussiire“ alaeesmärgi „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele

lahendustele“ ja tabeli 1 punktides 4 –6 toodud mõõdikute sihttasemete saavutamisele.

Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab

TAIE mõõdik Sihttase aastal

2035

Viimane teadaolev

tase ja aasta

1. Eesti tööjõu tootlikkus EL keskmisest 110% 78,7% (2019)

2. Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 19 mld eurot (2020)

3. Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku

kohta EL-27 keskmisest 59% 41% (2020)

4. Erasektori TA kulutuste tase SKP-st 2% 0,98% (2020)

5. Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse

põhivarasse osakaaluna SKP-st 6%

2,7% (760 mln)

(2019)

6. Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris

ja kasumitaotluseta erasektoris

4,53 (arv 1000

elaniku kohta) 1,47 (2019)

Allikas: TAIE

Eelnõuga sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning toetuse taotleja, toetuse saaja

ja tema partneri kohustused ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS)

õigused ning kohustused.

Eelnõu eelarve on 153 mln eurot ja sellest toetatavaid tegevusi rahastatakse jooksva avatud

taotlemise raames. Toetust antakse Ida-Viru maakonnas elluviidavatele projektidele, kuid

välistatud ei ole näiteks TA tegevuste elluviimiseks teenuste tellimine või koostöö väljaspool

antud maakonda.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid MKM-i majandusarengu osakonna nõunik Andres Kikas (e-

post: [email protected], telefon: 715 3402), EISi toetuste keskuse tiimijuht Erki Varbola

(e-post: [email protected], telefon 627 9704) ja EIS-i vanemjurist Terje Kleemann (e-post:

[email protected], telefon: 627 9340). Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule MKM-i

strateegilise planeerimise osakonna struktuurivahendite õiguse peaspetsialist Anneli

Schmiedeberg (e-post: [email protected], telefon: 639 7618). Eelnõu juriidilise

ekspertiisi teostas õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 30 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1) üldsätted;

2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr;

3) toetuse taotlemine ja nõuded taotlejale ning taotlusele;

4) toetuse taotlemine;

5) taotluste menetlemine;

6) toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ning kohustused;

7) aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused;

8) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja vaided

1. peatükk

Üldsätted

Eelnõu § 1 kehtestab eelnõu reguleerimisala, mille kohaselt toetab eelnõu rakenduskava

eelkirjeldatud sekkumise elluviimist ja riikliku strateegia „Eesti 2035“ eelkirjeldatud sihi

saavutamist ning ühissätete määruses toodud horisontaalsete põhimõtete tagamist Ida-Viru

piirkonnas teostatavate projektide tulemusena.

Lõikes 4 sätestatakse, et käesolev eelnõu on rakenduskava liite 3 „Kavandatud strateegiliselt

oluliste tegevuste loetelu ja ajakava“ alusel strateegiliselt olulised tegevused ja millest

tulenevalt viivad teavitustegevusi ellu nii toetuse saajad kui rakendusasutus koostöös

rakendusüksusega lähtuvaltVabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 54 „Perioodi 2021–

2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse

teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus).

Eelnõu § 2 sätestab eelnõus kasutatavad abiliigid. Eelnõu alusel antav toetus on riigiabi või

vähese tähtsusega abi. Eelnõu § 2 lõikes 1 on nimetatud abiliigid, mis kohalduvad §-s 7

loetletud toetatavate tegevuste lõikes toetuse andmisel ning seda järgnevalt:

 paragrahvi 7 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuseks antav toetus on investeeringuteks ette

nähtud regionaalabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite

107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku

sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 14

tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342

sätestatut;

 paragrahvi § 7 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuseks antav toetus on taastuvallikatest

toodetud energia edendamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi üldise

grupierandi määruse artikli 41 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut;

 paragrahvi § 7 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuseks antav toetus on riigiabi Euroopa

Komisjoni 25. novembri 2021. a teatise „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida

üleeuroopalise tähtsusega projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust

siseturuga“ (ELT C 8481, 25.11.2021, lk 1–12, edaspidi IPCEI teatis) tähenduses ning

sellele kohaldatakse IPCEI teatises ja konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.

 paragrahvi 7 lõike 3 punktis 1 sätestatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi

Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,

24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud

määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;

 paragrahvi § 7 lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud tegevusteks antav toetus on teadus- ja

arendustegevuse (edaspidi TA tegevus) projektidele antav abi üldise grupierandi määruse

artikli 25 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse

§-s 342 sätestatut;

 paragrahvi § 7 lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud tegevusteks antav toetus võib olla ka

riigiabi Euroopa Komisjoni 27. juuni 2014. a teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning

innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku” (ELT C 198, 27.06.2014, lk 1–29, edaspidi TAI

raamistik) tähenduses ja sellele kohaldatakse TAI raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s

341 sätestatut;

 paragrahvi § 7 lõike 3 punktis 4 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise

suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse

artikli 28 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse

§-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi VTA määruse tähenduses ning sellele

kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;

 paragrahvi § 7 lõike 3 punktis 5 sätestatud tegevuseks antav toetus on koolitusabi üldise

grupierandi määruse artikli 31 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

Eelnõu § 2 lõike 1 punkti 3 kohaselt saab toetus olla ka riigiabi Euroopa Komisjoni

25. novembri 2021 teatise „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalise

tähtsusega projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga“ (ELT

C 8481, 25.11.2021, lk 1–12) (edaspidi IPCEI teatis) mõistes ning sellele kohaldatakse IPCEI

teatises ja konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut. Antud abiliigi võimaldamise eesmärk on

toetada sh projekte, mille tegevused on plaanis kavandada osana üleeuroopalise tähtsusega

koostööprojektidest ning mille elluviimiseks IPCEI teatise alusel on vajalik ka Euroopa

Komisjoni asjakohane individuaalne riigiabiluba. Vastav riigiabi otsus hõlmab mh infot

rahastamispuudujäägi kohta – ehk maksimaalne toetussumma, mille ulatuses tohib liikmesriik

projekti tegevusi erinevatest riiklikest vahenditest toetada. Käesolevas eelnõus on selliste

projektide rahastamine rahastamispuudujäägi ulatuses lubatud, kuid samas mitte ületades §-s

10 sätestatud maksimaalseid toetussummasid ning §-s 11 lubatud maksimaalset toetuse

osakaalu. IPCEI teatise alusel projektide rahastamisel on peamiseks erinevuseks – võrdluses

üldise grupierandi artikkel 25 või TAI raamistiku alusel TA tegevuste toetamisega – asjaolu, et

IPCEI projekte saab toetada Euroopa Komisjoni heakskiidetud rahastamispuudujäägi ulatuses

ühtse toetusmääraga kõigi TA tegevuste puhul ning sh IPCEI teatise punktides 23 ja 24

defineeritud esmase tööstusliku kasutuselevõtu tegevuste elluviimiseks.

Eelnõu § 2 lõike 1 punkti 6 kohaselt võib TA tegevustele antav toetus olla ka riigiabi Euroopa

Komisjoni 27. juuni 2014 teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava

riigiabi raamistiku” (ELT C 198, 27.06.2014, lk 1–29) (edaspidi TAI raamistik) mõistes ja

sellele kohaldatakse TAI raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut. TAI

raamistiku alusel antav toetus on suunatud taotlejatele, kes vastavad eelnõu § 10 lõikes 7

taotlejale esitatud nõuetele ning kelle taotletav toetussumma projektis sisalduvate TA tegevuste

elluviimiseks ületab Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107

ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks

(ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 4 lõike 1 punkti

i) alampunktides i)–iii) TA tegevustele kehtestatud teavitamiskünniseid.

Kui taotleja taotlus ületab eelnimetatud teavitamiskünniseid ja vastab eelnõu § 10 lõikes 7

toodud nõuetele ning EIS saab antud taotluse § 20 lõike 1 alusel rahuldada, siis esitatakse

MKMi ja EISi koostöös Euroopa Komisjonile individuaalne riigiabiloa taotlus. Riigiabiloa

taotluse esitamine Euroopa Komisjonile eeldab ühtlasi seda, et taotluse rahuldamise otsus saab

olla kõrvaltingimusega – ehk mille kohaselt taotleja võib esitatud taotluses sisalduvate

tegevustega alustada, kuid millele kohalduvaid abikõlblikke kulusid hüvitatakse EISi poolt vaid

juhul, kui taotlus saab Euroopa Komisjonilt asjakohase lubava otsuse. Paragrahv 10 lõike 7

alusel lubatavat erisust ehk vajadusel individuaalse riigiabiloa taotlemist TAI raamistiku alusel

võimaldatakse seega vaid investeerimisprojektidele, mis on samaaegselt nii teadmusmahukad

kui vastavuses Vabariigi Valitsuse seisukoha küsimiseks suurinvesteeringutele varasemalt

kehtestatud kriteeriumitele1. TA tegevusi, sealhulgas riigiabiloa alusel, toetatakse käesolevast

määrusest vaid tingimusel, et need tegevused on vajalikud ja olulist lisandväärtust andvad § 7

lõike 2 punktis 1 või 2 toodud investeeringu või IPCEI projekti elluviimisel. Arvestades, et TA

tegevuste puhul ei ole püsitatud eesmärgid alati saavutatavad, peab taotleja taotlus sisaldama

infot, mille alusel saab hinnata, kuivõrd mõjutab TA tegevuste elluviimise tulemuslikkus

projektiga ettenähtud üksuse rajamist ning seeläbi planeeritud töökohtade arvu.

Eelnõu § 2 lõigetes 2 ja 3 on esitatud vähese tähtsusega abi andmisel VTA määrusest tulenevad

nõuded maksimaalsele toetuse summale ja sellele, kuidas toimub toetuse andmine kontserni

tasandil.

Eelnõu § 2 lõikes 4 on esitatud riigiabist ja ÕÜFi määrusest tulenevad välistused. ÕÜFi

määrusest lähtuvalt on välistatud seejuures kõik investeeringud, mis on seotud fossiilkütuse

tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põletamisega (sh põlevkiviga seotud

tegevusi, mille tulemusena tekivad põlevkivist kütuse- ja mittekütuse põhised tooted).

Eelnõu §-s 3 on loetletud olulisemad eelnõus kasutatavad terminid. Terminite valikul on

lähtutud eelnõu vajadusest eristada toetuse andmist mh nii ettevõtjate suuruse kui nende poolt

elluviidavate toetatavate tegevuste lõikes, arvestades nii üldise grupierandi määruse kui IPCEI

riigiabist tulenevate erisustega põhivarainvesteeringute ja TA tegevuste toetamisel ning

elluviimisel. Samuti on § 3 punktide 17 ja 18 näol tagatud selgus, millest lähtutakse, et tagada

kõigi investeeringute puhul kliimakindlus ning kestlikkus.

Eelnõu §-s 4 on nimetatud toetuse andmise eesmärk, milleks on aidata kaasa § 1 lõike 1 punktis

1 nimetatud erieesmärgi saavutamisele ja toetada selleks Ida-Viru piirkonna majanduse

mitmekesistumist ja ettevõtjate konkurentsivõime kasvu läbi kõrgemat lisandväärtust ning Ida-

Virumaal uusi töökohti loovate investeeringute.

Lõikes 2 on toodud määruse väljundnäitajad, mis on kohustuslikud Vabariigi Valitsuse

meetmete nimekirja alusel. Antud näitajateks on toetatavad ettevõtjad, ja toetustega toetatavad

ettevõtjad. Erinevuseks antud näitajate puhul on see, et esimese näitaja puhul arvestatakse

toetuse andmise aruandluses sellega, mitmele ettevõtjale on antud määruse alusel toetust antud.

Teise näitaja puhul arvestatakse aruandluses, mitmele toetatud ettevõtjatest on antud abi olnud

toetuse põhine (mitte näiteks finantsinstrumendi põhine). Arvestades, et antud eelnõu alusel

toetatakse ettevõtteid vaid toetuse põhiselt, siis panustab iga toetatud projekt samaaegselt nii

lõike 2 punktis 1 kui punktis 2 toodud väljundnäitajasse.

Lõikes 3 on nimetatud rakenduskava kohased tulemusnäitajad, mille kohaselt panustab toetuse

andmine uute töökohtade loomisse toetatud ettevõtetes ning erasektori investeeringute kasvu.

1 „Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord ning suurinvesteeringute Vabariigi Valitsuse seisukoha taotlemise kriteeriumid ja taotluse läbivaatamise kord“ lisa: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/2202/1030/MKM_21122020_m93lisa.pdf#

Lõike 3 punkti 1 alusel arvestatakse vaid neid töökohti (täistööaja ekvivalendina), mis on

loodud aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

Lõikes 4 on nimetatud eelnõu spetsiifilised näitajad, millesse toetatavad projektid panustavad.

Punkti 1 kohaselt arvestatakse eraldi tulemustena töökohti, mis on loodud hiljem kui aasta

pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

Antud näitajat rakendatakse lõike 5 kohaselt projektidele, mille kogumaht on vähemalt 50

miljonit eurot ja millega kavandatakse luua minimaalselt 100 uut töökohta ning kui vähemalt

pooled kavandatavatest töökohtadest luuakse ühe aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi

lõpust arvates ja ülejäänud töökohad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks, kuid

mitte hiljem kui 31. detsembriks 2028. a. Antud erisus lähtub mh EIS-i välisinvesteeringute

keskuse senisest kogemusest suurinvesteeringute elluviimise toetamisel, mille kohaselt viiakse

suuremahulisi investeeringuid ellu etapiliselt ning planeeritud töökohad ei teki reeglina alati

aasta jooksul pärast hoonete valmimist ning seadmete sisseseadet. Samuti toetab käesolev

erisus vajadusel suuremahuliste olulise TA komponendiga projektide elluviimist.

Lõike 4 punkti 2 kohaselt tuleb toetuse saajal tagada lisaks ettenähtud töökohtadele ja nende

üleselt kohalduvale palgatasemele ka lisandväärtus töötaja kohta tasemel, mis peab ületama

teisel aastal pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu EMTAKi kahekohalise numberkoodiga

tegevusvaldkonna, milles projekti ellu viiakse, taotluse esitamisele eelnevalt Statistikaameti

viimati avaldatud Eesti keskmist.

Lõikes 6 sätestatakse, et iga abikõlblikkuse perioodil tööle asunud osalise või täistööajaga

töötava puudega või vähenenud töövõimega töötaja puhul vähendatakse nõutavat töötajate arvu

ühe täistööajaga töötaja võrra. Antud nõue kehtib nende töökohtade arvestuses, mis luuakse

täiendavalt minimaalselt nõutud viiele töökohale (täistööaja ekvivalent) ning mis on nõutud

lähtuvalt eelnõu alusel taotletavast toetuse summast.

Kuna puue ja töövõime vähenemine võivad esineda korraga, aga võivad esineda ka üksikuna

nii, et inimesel on kas töövõime vähenenud, aga pole puuet või vastupidi, siis on antud sättes

toodud mõlemad eeldused.

Lõike 7 kohaselt toetatavad projektid täiendavalt strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete

hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust,

võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel ning mida

mõõdetakse järgmiste näitajatega::

1) tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest;

2) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu

keskmisest;

3) teadus- ja arendustegevuse kulud erasektoris;

4) ressursitootlikkus;

5) sooline palgalõhe, mis on toetatavates ettevõtetes loodud töökohtadele tööle asunud töötajate

lõikes väiksem § 12 lõikes 1 viidatud EMTAKi jao tegevusala, millele taotleja või projekt

vastab, taotluse esitamisele eelnevalt Statistikaameti viimati avaldatud Eesti keskmisest

soolisest palgalõhest;

6) ligipääsetavus.

Lõike 7 punktis 2 toodud näitaja aitab panustada horisontaalse põhimõtte „regionaalareng“

tagamisse.

Lõike 7 punktis 4 toodud näitaja on lisatud lähtuvalt asjaolust, et käesolev meede panustab

horisontaalse põhimõtte „kliima ja keskkonnahoid“ tagamisse. Paragrahvi 13 lõike 1 punktides

3 ja 4 toodud nõuded (kliimakindluse tagamine ja „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttest lähtumine)

tagavad, et projektid aitavad hoida looduskeskkonda, panustavad jäätmete tekke vähendamisse

või taaskasutamisse.

Lõike 7 punktis 5 toodud näitaja toetab horisontaalse põhimõtte „sooline võrdõiguslikkus“

tagamist, kehtestades selleks määruse alusel loodavatele töökohtadele ka nõude soolise

palgalõhe vähendamiseks.

Lõike 7 punktis 6 toodud näitaja lähtub horisontaalsest põhimõttest „ligipääsetavus“ ning selle

raames võetakse taotleja puhul arvesse, kas taotleja projekt loob värvatavatele töötajatele, kellel

on tõendatud puue või vähenenud toovõime, täiendavaid lahendusi, mis toetavad

ligipääsetavuse paranemist.

Eelnõu § 5 kohaselt on eelnõu rakendusasutuseks MKM ning rakendusüksuseks EIS.

Eelnõu §-s 6 on toodud TA tegevuse elluviimist puudutavate TA tegevuse koostööprojektide

riigiabi tingimused, leping ja intellektuaalomandi õiguste jagamise põhimõtted.

Koostööprojektide tingimused lähtuvad TAI raamistiku sätetest, mille järgimisel ei saa ettevõtja

kaudset riigiabi.

Eelnimetatud nõude järgimine on oluline selleks, et toetuse saaja ja partnerid ei saaks soodsatest

koostöötingimustest tulenevalt teadus- ja arendusasutuste kaudu kaudset riigiabi. Vastav nõue

võimaldab ühtlasi toetuse saajal, partneritel ning teadus- ja arendusasutustel leppida omavahel

kokku, kas viimane panustab projekti:

a) lepinguliste teadusteenuste osutamise ning teadusuuringute teostamise kaudu, ning mis

puhul järgitakse raamistiku punkti 2.2.1. ning kolme pakkumuse küsimise nõuet;

b) või koostöö kaudu, mis puhul järgitakse raamistiku punkti 2.2.2. ning teadus- ja

arendusasutuse kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

Eelnõu § 7 sõnastab eelnõu raames toetatavad tegevused. Toetust antakse tegevustele, mis

aitavad saavutada eelnõu §-s 4 toodud eesmärgi ja tulemused ning loovad minimaalselt viis uut

täistööajaga töökohta.

Toetatavad tegevused hõlmavad lõike 2 kohaselt järgmist:

1) alginvesteeringu või uut majandustegevust soodustava alginvesteeringu elluviimine,

võimaldamaks uue ettevõtte või üksuse asutamist või uue kõrgema lisandväärtusega toote

tootmist või teenuse pakkumist;

2) taastuvallikatest toodetud energia edendamisse tehtavate investeeringute elluviimine, välja

arvatud investeeringud päikese- ja tuuleparkide rajamisse;

3) IPCEI projekti elluviimine.

Lõike 2 punkti 2 alusel on välistatud investeeringud päikese- ja tuuleparkide rajamiseks, sest

nii rakendusasutuse korraldatavad taastuvenergia vähempakkumised kui taastuvenergiast

toodetud elektrihind toetavad 2022. a seisuga sellist tüüpi käitiste toetamist turutingimustel.

IPCEI projekti elluviimiseks on vajalik esmalt Euroopa Komisjoni lubav otsus, mis antakse

IPCEI teatise alusel. Euroopa Komisjon annab oma otsusega loa liikmesriigil rahastada

üleeuroopaliselt olulisi ja IPCEI mõistes otseste partneritena elluviidavaid projekte

eelistingimustel. Euroopa Komisjoni lubav otsus toob välja igale projektile kehtivad

individuaalsed rahastamistingimused, sh rahastamispuudujäägi, mille ulatuses tohib liikmesriik

projektile toetust anda. Käesoleva eelnõu alusel rahastatakse IPCEI projektide elluviimist, kui

selle tulemusena käivitub tootmine ja projekt vastab eelnõus toodud eesmärgile ning

tulemusnäitajatele.

IPCEI teatise alusel elluviidavaid tegevusi ei saa käesoleva eelnõu alusel kombineerida TA

tegevustega, mis lähtuvad muudest riigiabiliikidest ning ei ole seega osa EK lubava otsuse

saanud IPCEI projektist. Samas tohib kombineerida IPCEI teatise alusel elluviidavaid TA

tegevusi muude lõigetes 2 ja 3 toodud tegevustega, kui need tegevused ei sisaldu Euroopa

Komisjoni lubava otsuse saanud IPCEI projektis, on vajalikud kommertsfaasis tootmise

käivitamiseks, ning taotlus on kooskõlas eelnõus sätestatud nõuetega tulemusnäitajate, toetuse

piirmäärade, osakaalude jm lõikes sätestatud tingimustega. Kui eelnõu alusel taotletav toetus ei

kata IPCEI projekti kogu rahastamispuudujäägi osa ja teisi ette nähtud tingimusi, siis tuleb

taotlejal toetuse taotlemisel esitada vastav teave ning kinnitus.

Lõikes 3 sätestatakse tegevused, mille elluviimist toetatakse eeldusel, et need on vajalikud

lõikes 2 toodud tegevuste elluviimiseks ja kavandatud tulemuste saavutamiseks. Lõike 3 punkti

1 kohaselt on toetatavad investeeringute elluviimiseks vajalikud tugitegevused. Siinkohal

peetakse silmas kulusid, mida ei ole alati võimalik põhivarana arvele võtta. Tegevused, mis

selliseid kulusid tekitavad, on näiteks põhivarainvesteeringute planeerimiseks vajalikud

konsultatsioonikulud, hinnangute koostamise kulud, projekteerimiskulud, infrastruktuuri

arendamise kulud (nt sissesõiduteede või eri ühenduste loomiseks vajamineva võrgu rajamine).

Lisaks lõike 3 punktile 1 on toetatavateks tegevusteks ka TA tegevused (rakendusuuringud ja

tootearendus) ning TA tegevusega seonduv intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine.

Intellektuaalomandi esmakaitse tegevuseks saab taotleda toetust juhul, kui projekt hõlmab mh

rakendusuuringu või tootearenduse läbiviimist. Eraldiseisvana intellektuaalomandi esmakaitse

taotlemisega seotud tegevusi määruse raames ei rahastata. VKE-de puhul on

intellektuaalomandi esmakaitse taotlemiseks võimalik anda toetust vähese tähtsusega abina või

üldise grupierandi määruse artikli 28 alusel. Suurettevõtete puhul toetatakse

intellektuaalomandi esmakaitsega seotud tegevusi vaid vähese tähtsusega abina.

Ettevõtjad saavad lõike 3 punktide 2 ja 3 alusel teostatava arendustöö tehnoloogilise taseme

hindamiseks kasutada tehnoloogilise valmiduse tasemete (edaspidi TRL) skaalat.2 Siinkohal

tuleb välja tuua, et lähtudes nii valdkondlikest eripäradest kui ka asjaolust, et arendustöö alati,

millegi uue või uutmoodi tegemine, siis projekti tegevuste lõpliku tehnoloogilise taseme

määrab ära valdkondlik ekspertiis. Rakendusuuringu ja tootearenduse tegevused paigutavad

TRL skaalal vahemikku TRL 3 –TRL 8.

Lõike 3 punkti 5 alusel on võimalik taotleda toetust ka töötajate koolitamiseks. Lõikes 5 on

nimetatud tingimused, millele koolitusabi peab vastama, ning mis tagavad mh, et käesoleva

eelnõu alusel toetatav koolitustegevus ei kattu Töötukassa poolt tööandjatele pakutava

koolitustoetuse tingimustega.

Eelnõu § 7 lõikes 4 on selgitatud täiendavalt, millistel juhtudel saab eelnõu alusel toetatavaid

TA tegevusi pidada üldise grupierandi määruse ja TAI raamistiku tähenduses tõhusaks

koostööks.

Lõikes 7 on täpsustatud, et käesoleva eelnõu alusel ei toetata investeeringuid, millele taotletakse

või planeeritakse taotleda toetust teistest põhivarainvesteeringute elluviimiseks ja

taastuvenergiapõhiste kaugküttelahenduste pakkumiseks ettenähtud õiglase ülemineku fondi

meetmetest. Antud nõudega vähendatakse sihtgrupi ja tegevust kattuvust eri ÕÜFi meetmete

vahel ning misläbi saab suurendada ka ÕÜFi vahenditest saadavat piirkondlikku kasu.

Paragrahvi 7 lõigete 2 ja 3 alusel toetavad tegevused panustavad otseselt või kaudselt, sõltuvalt

projektist, ÕÜFi määruse artikli 8 lõike 2 punktides a, b, c, d, e ning j toodud tegevustesse.

Eelnõu § 8 määratleb abikõlblikud kulud ja nendega seonduvad tingimused toetatavate

tegevuste lõikes.

Lõikes 12 on nimetatud ja viidatud, millised kulud ei ole abikõlblikud. Punktis 9 nähakse

seejuures ette, et abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on

tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud.

Eelnõu § 9 kehtestab projektide abikõlblikkuse perioodi pikkuse. Projekti abikõlblikkuse

periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused

algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

Lõike 2 kohaselt algab projekti abikõlblikkuse periood taotluse rakendusüksusele esitamise

kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses märgitud hilisemast kuupäevast ning lõppeb

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 30. aprillil 2026. a.,

mis on hiliseim MKMi ja Rahandusministeeriumi kokkuleppel eelnõu alusel lubatav tähtaeg,

et tagada ÕÜFi vahendite kasutamine kooskõlas Euroopa Komisjonile kinnitatuga. Projekti

abikõlblikkuse periood peab algama hiljemalt ühe aasta jooksul taotluse rakendusüksusele

esitamisest.

2 European Commission Decision C (2014) 4995 of 22 July 2014. Horizon 2020 Work Programme 2018-2020:

19. General Annexes: Annex G.

Lõikes 3 sätestatakse, et taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevust ega võtta kohustusi

nimetatud tegevuse täitmiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele, välja arvatud § 13

lõike 1 punktides 3 või 4 nimetatud hinnangu koostamine või punktis 18 nimetatud

ehitusprojekti koostamine, kui need tegevused on § 7 lõike 3 punkti 1 alusel vähese tähtsusega

abi kohased tugitegevused ning millega võib sel juhul olla alustatud või võetud seonduvalt

kohustusi alates 1. jaanuarist 2021 a. Antud sättega võimaldatakse seega katta vähese tähtsusega

abist teatud hinnangute tellimise ja projekteerimiskulusid ka tagasiulatuvalt.

Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on eelnõu lõike 4 kohaselt kuni 36 kuud, kuid millest

pikem abikõlblikkuse periood on lubatud projektide korral, mis on kogumahult vähemalt 50

mln eurot, milles sisalduvad TA tegevused moodustavad vähemalt 15% projekti kogumahust

ning mille elluviimise tulemusena ületatakse § 4 lõike 4 punktis 2 ja §-i 10 lõikes 4 toodud

sihttasemed 1,2 kordselt. Antud erisus võimaldab toetada paindlikumalt etapiliselt elluviidavaid

suurinvesteeringuid, mis on sh teadmusmahukamad.

Eelnõu §-s 10 sätestatakse minimaalset ja maksimaalset võimalikku toetussummat puudutavad

tingimused, sh rakenduvad erisused.

Lõike 1 kohaselt saab toetust taotleda projektile, mille toetuse summa on vähemalt 500 000

eurot. Minimaalne toetuse summa määramisel on lähtutud eeskätt asjaolust, et ÕÜFist

rahastatav VKE-de investeeringutoetus võimaldab taotleda maksimaalselt 500 000 eurot toetust

ning Rahandusministeeriumi hallatav Ida-Viru tööstusinvesteeringute toetus (maksimaalse

toetussummaga kuni ~2 mln eurot) suleti 2021. aasta lõpus, enne ÕÜFi meetmete rakendamise

perioodi.

Lõike 2 kohaselt arvutatakse suurim toetuse võimalik summa §-s 11 sätestatud toetuse

osakaalude lõikes ja kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 4 ning mis ei tohi olla

suurem kui:

1) 10 miljonit eurot projekti kohta, mille kogumaht on kuni 50 miljonit eurot;

2) üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 20 toodud valemi alusel projektile kogumahus

vähemalt 50 miljonit eurot suurim võimalik toetuse summa.

Üldise grupierandi määruse artiklis 4 on toodud osa eelnõu alusel toetatavate tegevuste lõikes

kehtivad maksimaalsed piirmäärad (kui aluseks üldine grupierandi määrus ja mitte näiteks TAI

raamistik) – tootearenduse puhul ei tohi toetus projektile ületada 15 mln eurot,

rakendusuuringute puhul 20 miljonit eurot, regionaalabi puhul tuleb lähtuda kohandatud

abisumma valemist ning taastuvenergeetika käitistesse investeerimisel ei tohi toetus ületada 15

mln eurot.

Lõikes 3 sätestatakse, et kui lõigete 4-7 alusel kujuneb maksimaalne toetuse summa väiksemaks

kui lõikes 2 sätestatud, lähtutakse toetuse maksimaalse summa arvutamisel lõigetest 4-7.

Lõigetes 4 ja 5 sätestatakse täiendavalt, et toetust on võimalik saada kas kuni 100 000 eurot või

200 000 eurot ühe loodud töökoha eest, sõltuvalt projektiga loodavate töökohtade ülesest

(aritmeetiline keskmine) palgatasemest.

Lähtuvalt lõigetes 2–5 toodust, peab taotleja võtma seega suurima toetuse võimaliku summa

arvutamisel arvesse järgnevat:

1. milline on maksimaalne võimalik toetuse summa projektiga loodavate töökohtade ja

neile kohalduva aritmeetilise palgataseme põhjal;

2. milline on maksimaalne võimalik toetuse summa kavandatavate tegevuste lõikes §-s 11

toodud toetuse osakaalude alusel. Kui §-i 11 alusel kujuneb suurim võimalik toetuse

summa väiksemaks kui see oleks loodavate töökohtade alusel, siis tuleb lähtuda toetuse

osakaalude põhjal saadud maksimaalsest võimalikust toetuse summast (ehk riigiabist

tulenev piirang). Kui §-i 11 alusel kujuneb suurim võimalik toetuse summa suuremaks

kui see oleks loodavate töökohtade alusel, siis tuleb lähtuda töökohtade alusel saadud

maksimaalsest võimalikust toetuse summast (ehk eelnõu põhine piirang);

3. mitte ületama maksimaalseid võimalikke toetuse summasid, mis kehtivad toetavate

tegevuste lõikes lähtuvalt riigiabist (näiteks uute taastuvenergeetika käitiste puhul ei

tohi toetuse summa ületada 15 miljonit eurot, tootarenduse korral 15 miljonit eurot jt)

või eelnõus sätestatust (ehk piirmäärad, mis tulenevad projekti kogumahust ja teistest

§-s 10 sätestatud erisustest).

Üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 20 toodud kohandatud abisumma valemit

rakendatakse eelnõus lõike 2 alusel seega kahel eesmärgil:

 üldise grupierandi määruse artikli 4 lõike 1 punkt a kohaselt alginvesteeringute ja uut

majandustegevust soodustavate alginvesteeringute, kogumahus vähemalt 50 miljonit

eurot, puhul maksimaalse võimaliku toetuse summa arvutamiseks;

 maksimaalse võimaliku toetuse summa arvutamiseks projektidele, mis on kogumahus

vähemalt 50 miljonit eurot ja hõlmavad eri toetatavaid tegevusi. Seda jätkuvalt eeldusel,

et järgitakse §-s 10 toodud töökohtade loomise nõuet, §-s 11 toodud toetuse osakaalude

ja omafinantseeringu nõudeid ning toetavate tegevuste lõikes kohalduvaid piirmäärasid

(näiteks koolitusabi ei tohi lõike 6 alusel taotleda rohkem kui 500 000 eurot projekti

kohta).

Lõikes 7 on toodud erisus ja tingimused, mille kohaselt saavad teadmusmahukamad

investeerimisprojektid taotleda toetust vajadusel suuremas summas kui on lubatud

eelkirjeldatud kohandatud abisumma valemi alusel, kuid mitte enam kui 50 protsendi ulatuses

Kohandatud abisumma valem on seejuures järgnev – „suurim abisumma = R × (A + 0,50 ×

B + 0 × C)“, kus:

 R on abi ülemmäär, mida asjaomases piirkonnas kohaldatakse vastavalt heakskiidetud

regionaalabi kaardile ning mis kehtib abi andmise kuupäeval, välja arvatud suurendatud

abi ülemmäär VKEde puhul. Käesoleva eelnõu alusel on R läbivalt 25%;

 A on esialgsed 50 mln eurot abikõlblikest kuludest, B on abikõlblikud kulud vahemikus

50–100 mln eurot;

 C abikõlblikud kulud üle 100 mln eurot.

Maksimaalne lubatud toetussumma kohandatud abisumma valemi alusel, kui projekt loob

ettenähtud töökohad lõike 2 või 3 alusel, on 75 mln eurot investeeringu puhul seega näiteks

järgnev: 0,25 x (50 + (25/0,5) + 0) = 15,6 mln eurot

eelnõu eelarvest (piirmäär, mis lähtub sh Ida-Viru õiglase ülemineku juhtgrupi ettepanekust).

Meetme indikatiivne eelarve on 153 mln eurot, seega on maksimaalne toetus ühele projektile

eelnõu kohaselt 76,5 mln eurot. Antud erisusega soodustatakse Ida-Viru maakonnas

suuremahuliste teadmusmahukate investeeringute elluviimist valdkondades, mis on

strateegiliselt olulised nii Ida-Viru kui Eesti majanduse vaates tervikuna, ning mille tulemusena

luuakse piirkonda olulisel määral otseseid ja kaudseid töökohti ning arendatakse edasi

piirkondlikku ettevõtlust, sh kasutades ära nii kohalikku kui rahvusvahelist TA kompetentsi.

Eelnõu §-s 11 on toodud toetuse maksimaalsed osakaalud abikõlblikest kuludest.

Lõigetes 1–9 on toodud toetuse osakaalud, mis kehtivad toetatavate tegevuste lõikes.

Lõikes 10 täpsustatakse, et ettevõtte omafinantseering peab projekti kogumahtu arvestades –

ehk pärast tegevuste lõikes toetuse osakaalude väljaarvutamist – olema minimaalselt 35

protsenti.

3. peatükk

Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale ja taotlusele

Eelnõu §-s 12 sätestatakse taotlejale ja partnerile kehtivad nõuded.

Lõike 1 kohaselt võib taotlejaks olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kes ei ole välistatud

§-i 2 lõike 4 alusel ja kelle tegevusala või projekti, millele toetust taotletakse, tegevusala vastab

järgmistele EMTAKi jagudele:

1) B jagu – mäetööstus, välja arvatud alajagu 05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine, 06 Toornafta

ja maagaasi tootmine ja 091 Nafta ja maagaasi tootmist abistavad tegevusalad;

2) C jagu – töötlev tööstus, välja arvatud alajagu 102 Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine

ja säilitamine, 12 Tubakatoodete tootmine, 19 Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine, 2060

Keemilise kiu tootmine, 2410 Raua, terase ja ferrosulamite tootmine, 242 Terastorude, -

õõnesprofiilide jms -toruliitmike tootmine, 243 Muude terase esmatöötlustoodete tootmine,

2446 Tuumkütuse töötlemine, 2452 Terasevalu, 2591 Terasvaatide jms mahutite tootmine,

2893 Toiduaine-, joogi- ja tubakatööstusmasinate tootmine alla kuuluv tubakatööstusmasinate

tootmise tegevusala, ja 301 Laeva- ja paadiehitus;

3) D jagu – elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, välja arvatud

35111 Elektrienergia tootmine mittetaastuvast energiaallikast;

4) J jagu – info ja side;

5) M jagu – kutse, teadus- ja tehnikaalane tegevus.

Võimaldamaks ÕÜFi raamistikuga kooskõlas olevate projektide paindlikumat toetamist, võib

toetust taotleda ka taotleja, kelle põhi- või kõrvaltegevusala Eesti äriregistri andmetel ei kuulu

taotluse esitamise hetkel lõikes 1 nimetatud sihtgruppi, kuid kelle projekt panustab nimetatud

sihtgruppi. EIS hindab selliste projektide puhul seega nende sisulist vastavust lõikes 1

nimetatud EMTAKi jagude raames.

Sihtgrupi määratlemisel on lähtutud seejuures eeskätt järgnevatest eeldustest:

a) Praxise 2020. a uuring „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse

vähenemisega“3, mille kohaselt peab riigi fookuses olema Ida-Viru eri valdkondade töötlevas

tööstuses uute ettevõtete rajamise kui ka olemasolevate arendamise toetamine, sealjuures

toetades tööstuse mitmekesisuse kasvu;

b) põlevkivi- kui tööstussektori osakaalu vähenemine suurendab seega vajadust uute

töökohtade ning investeeringute järele eeskätt tööstuses, mistõttu on tööstus õiglase ülemineku

juhtkomisjoni4 heakskiidul toetatud selle laiemas tähenduses ehk EMTAK 2008 B–E jagude

raames ning kui riigiabireeglid taotlejat lõike 5 alusel ei välista;

c) antud Praxise uuring rõhutas samuti vajadust toetada IKT valdkonna arendamist, sest

automatiseerimise ja digitaliseerimisega on võimalik mitmetes töötusharudes tulevikus

lisandväärtust oluliselt tõsta. Samuti rõhutati teiste valdkondade nagu keskkonna- ja

rohetehnoloogiad, taastuvenergia, ringmajandusharud ning vesiniku tootmine olulisust

ülemineku raames Ida-Viru majanduse arendamisel;

d) arvestades nii eeltoodut kui tegevusvaldkondade võimekust maksta Eesti keskmisest

kõrgemaid palkasid, siis on eelnõu toetatavasse sihtgruppi arvatud samuti EMTAK jaod J ning

M, mis võimaldavad mh toetada tööstussektori digitaliseerimisse panustavat IKT sektorit ja

tööstussektoriga lähedalt seotud arenduskeskusi ning -tegevusi;

e) rakenduskava lisas 1 „Õiglase ülemineku territoriaalne kava“ selgitatud võimalikest

kasvuvaldkondadest, mida ÕÜFi raames asjakohane toetada (sh tehnoloogiamahuka töötleva

tööstuse ja IKT sektori arendamine) ning mis on kooskõlas ka TAIE kasvuvaldkondadega.

Taotlejaks võivad olla nii VKE-d kui suurettevõtted. Samas ettevõtete, mis ei ole VKE-d,

investeeringuid põhivarasse tuleb toetada ÕÜFi määruse alusel üksnes siis, kui need on

vajalikud üleminekust tingitud töökohtade kaotuse leevendamiseks, luues uusi või kaitstes

märkimisväärsel arvul olemasolevaid töökohti, ning kui need ei põhjusta ümberpaigutamist ega

tulene sellest. Investeeringud olemasolevatesse tööstusrajatistesse, sealhulgas liidu

heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud rajatistesse, peaksid olema lubatud, kui need

aitavad kaasa 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele üleminekule ja on oluliselt

väiksemad asjakohastest võrdlusalustest, mis on kehtestatud saastekvootide tasuta eraldamiseks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ ( 13) alusel, ning kui nende tulemuseks

on märkimisväärse arvu töökohtade kaitse.

Vastavalt rakenduskava lisas 1 „Õiglase ülemineku territoriaalne kava“ toodule, on

suurettevõtete toetamine antud määruse alusel põhjendatud, sest põlevkivisektori hääbumise

tõttu võib aastaks 2030 kaduda Ida-Virumaal ca 3700 otsest ja kaudset töökohta, ning sedagi

juhul, kui üleminek on sujuv ja konjunktuuris ei toimu järske muutusi. Lisaks ilmneb

põlevkiviga mitteseotud Ida-Viru ettevõtete viimaste aastate (2018–2021) statistikast, et

vaatamata ettevõtete arvu kasvule on töökohtade arv kahanenud peaaegu kõikides ettevõtte

suurusgruppides. Ka eri toetusmeetmed ei ole suutnud seni Ida-Virumaal töökohtade kasvule

märkimisväärselt kaasa aidata. Näiteks alates 2020. a maist kuni 2022. a aprillini oli Ida-

Virumaal rakendamisel tööstusinvesteeringute toetamise meede, mille tingimused sarnanesid

osaliselt käesoleva määruse alusel rakendatavate tingimustega. Kokku sai eelnimetatud

3http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2020/12/Lopparuanne_Polevkivitoostuse-kahanemise-mojud.pdf 4https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Regionaalareng_poliitika/jt_juhtkomisjoni_kaskkiri_ muudatustega_120221.pdf

meetmest rahastatud 13 projekti, mille abil luuakse maakonnas 233 uut töökohta. Viie aastaga

(2022–2027) oleks sama tempoga loodud seega vaid 582 töökohta.

Seetõttu on käesolevast meetmest põhjendatud ka suurettevõtete toetamine, sest ainuüksi VKE-

d ei suuda maakonnas piisavas mahus töökohti luua. Toetuse summa kujuneb seejuures loodud

töökohtade arvu ja nende palgataseme põhjal, vastavalt §-i 10 lõigetes 4 ja 5 sätestatule,

mistõttu on ka määruses tagatud, et suurettevõtted, kes suudavad VKE-dega võrreldes

investeerida reeglina suuremas mahus, peavad tagama ka suurema arvu töökohtade loomise.

Ümberpaigutamine on käesolevas meetmes reguleeritud näiteks §-i 13 lõike 1 punkti 15 alusel,

mis nõuab kinnitust, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole toimunud

ümberpaigutamist üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 61a tähenduses ettevõttesse, kuhu

tehakse taotletud abi alusel investeering, ning et taotleja võtab kohustuse, et ümberpaigutamist

ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on investeering tehtud.

Lisaks on tagatud nii VKE-de kui suurettevõtete poolt elluviidavate projektide panus

kliimaneutraalsele majandusele üleminekul, sest kõik projektid peavad tagama §-i 13 lõike 1

punktide 3 ja 4 alusel kliimakindluse ning vastavuse „ei kahjusta oluliselt“ printsiibile. Samuti

tuleb lähtuda taotluste heakskiitmisel ÕÜFi määruse näiteks artiklis 8 sätestatud nõuetest, mille

kohaselt peavad teatud projektid olema heakskiidetud ka osana rakenduskavast.

Määruse § 12 lõike 2 alusel võimalik kaasata projekti ka partnereid, kelleks võib lisaks lõikes

1 nimetatutele olla ka muu eraõiguslik juriidiline isik või TA asutus. Nii taotleja kui partner ei

tohi olla välistatud §-i 2 lõike 4 alusel.

Eelnõu §-s 13 on loetletud taotlusele esitatavad nõuded.

Lõike 1 punkti 3 kohaselt peab projekt vastama „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, mis

tähendab seda, et ettevõte peab dokumenteeritult tõendama, et kavandatav investeering ei tekita

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198/13,

18.06.2020, lk 1–31) artikli 17 kohaselt kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile5.

Lõike 1 punkti 4 kohaselt peab kõigi antud eelnõust toetatavate projektide puhul olema tagatud

kliimakindlus, sest need kvalifitseeruvad „taristuna“6. Kuna suuremal osal taristul on pikk

eluiga või kasutusiga, siis jääb 2021-2027 rahastatavast taristust suurem osa kasutusse ka

sajandi teisel poolel ja hiljemgi. Samal ajal toimub majanduses kooskõlas Pariisi

kliimakokkuleppe ja Euroopa kliimaseadusega üleminek KHG netonullheitele

(kliimaneutraalsusele), mis peab olema saavutatud 2050. aastaks ja mis hõlmab uute KHG heite

eesmärkide saavutamist 2030. aastaks. Kliimamuutused suurendavad jätkuvalt mitmesuguste

5 Keskkonnaeesmärgid: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside

kestlik kasutamine ja kaitse, ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt, õhu-, vee- ja

pinnasesaastatuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. 6 Uus taristu ning olemasoleva taristu uuendamine, ajakohastamine ja laiendamine. Taristu näiteks on hooned,

võrgutaristu, jäätmete käitlussüsteemid, muud materiaalsed varad ning võrgutaristud. Täpsem loetelu on toodud

Euroopa Komisjoni teatises 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks

20212027“ (ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1-92)

äärmuslike kliima- ja ilmastikunähtuste sagedust ja tõsidust, mistõttu EL on seadnud eesmärgi

saada kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks, mis on täielikult kohanenud

kliimamuutuste vältimatu mõjuga, suurendades oma kohanemisvõimet ja vähendades oma

haavatavust kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe, Euroopa kliimaseaduse ja kliimamuutustega

kohanemise ELi strateegiaga. Kliimakindluse hindamine on ÕÜF määruse tähenduses nõutud

vähemalt viieaastase kestvusega taristuinvesteeringute puhul. Kliimakindluse hindamiseks on

Euroopa Komisjon välja andnud teatise nr 2021/C 373/01, millega kehtestatakse taristu

kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027, et tagada kliimamuutuste

leevendamise ja nendega kohanemise meetmete integreeritus toetatavates projektides. Samuti

on investeeringute valimisel eelistatud tegevused, mis järgivad energiatõhususe esikohale

seadmise põhimõtet.

Nii kliimakindluse tagamise hinnangu koostamisel kui „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele

vastavuse tõendamisel tuleb lähtuda lõigetes 2 ja 3 toodust. Lihtsustamaks taotleja poolse

dokumentatsiooni ettevalmistamist, et tõendada projekti vastavust lõike 1 punktides 3 ja 4

nõutule, lisab rakendusüksus oma veebilehele asjakohased juhendmaterjalid ja metoodika.

Lõike 1 punkti 12 kohaselt peab taotlus sisaldama ka projekti eelarve kalkulatsioone. ÕÜF

raamistik eeldab taotlejate, eriti suurettevõtjate puhul, et toetuse ergutav mõju oleks ka

finantsiliselt selgelt põhjendatud, mistõttu on vastavalt lõikes 1 sätestatule oluline esitada koos

eelarve kalkulatsioonidega ka detailsed, põhjalikult argumenteeritud selgitused, kuivõrd

muudab taotletav toetus projekti elluviimise kulgu ja tõenäosust.

Kooskõlas lõike 1 punktiga 17, peab taotleja tagama, et koos taotlusega on esitatud ka

dokumentatsioon, mis tõendab, et taotlejal on sobiv kinnistu välja valitud ning sõlmitud

esmased kokkulepped selle kinnistu kasutamiseks. Eelnõu alusel kinnistu soetamist seejuures

ei toetata.

Lõike 1 punkti 18 kohaselt peab taotlejal ehitamise korral olema taotluse dokumentatsiooni

lisatud ka ehitusprojekt, mis vastab vähemalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a

määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud eelprojekti staadiumile. Erisusena on

võimalik käesoleva eelnõu alusel hüvitada ehitusprojektiga seotud kulud sealhulgas

tagasiulatuvalt ehk enne taotluse esitamist, kuid mitte varem kui 01.01.2021 ehitusprojekti

koostamiseks tehtud kulud. Sellised kulud hüvitatakse tagasiulatuvalt vähese tähtsusega abi

andmise korras ja juhul, kui rakendusüksus rahuldab taotleja esitatud taotluse. Taotluse

mitterahuldamise korral rakendusüksus eelnimetatud kulusid ei hüvita.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

Eelnõu §-s 14 kohaselt kinnitab toetuse taotlemise eelarve ja ajakava rakendusasutuse juht, kes

edastab vastava teabe rakendusüksusele. Lõike 2 kohaselt teavitab rakendusüksus taotluste

vastuvõtmise algamisest, lõppemisest, peatamisest ja rahastamise eelarvest rakendusüksuse

veebilehel. Taotlemise avamisest teavitab rakendusüksus vähemalt 20 kalendripäeva enne

taotlemise avamise päeva.

Eelnõu §-s 15 sätestatakse, et toetuse taotlemine toimub jooksvalt. Lõike 2 alusel on

rakendusüksusel õigus menetleda mitut taotlust korraga, kuid kui taotletav toetuse summa

võrdsustub vähemalt toetuste andmiseks planeeritud eelarve vaba jäägiga, menetleb

rakendusüksus taotlusi nende esitamise järjekorras.

Eelnõu § 16 kohaselt on kõigile taotlejatele ettenähtud rakendusüksuse juures eelnõustamise

läbimine.

Lõike 2 alusel on taotlemise eelduseks rakendusüksuselt positiivse eelhinnangu saanud

projektiplaan ning millele antud hinnang kehtib lõike 3 alusel kuus kuud alates selle andmisest.

Lõikes 5 on toodud info, mida rakendusüksuse etteantud vormil esitatav projektiplaan peab

sisaldama. Punkti 2 kohaselt tuleb esitada projekti kõigi tegevuste kirjeldus. Lisaks on

sätestatud, et TA tegevuste elluviimisel peab projektiplaanis täiendavalt kirjeldama, kuivõrd

uudne, innovatiivne ja konkurentsivõimeline on TA tegevuste fookuses olev toode, teenus,

protsess või tehnoloogia.

Punkti 8 kohaselt tuleb eelnõustamise raames esitada ka kliimakindluse tagamist ja „ei kahjusta

oluliselt“ printsiibile vastavust tõendav dokumentatsioon, või hinnangut sellele, kuivõrd

planeeritav projekt on kooskõlas antud nõuetega koos ülevaatega, millises etapis ja millise

tähtajaga toimub tõendava dokumentatsiooni ettevalmistamine.

5. peatükk

Taotluste menetlemine

Eelnõu § 17 lõike 1 kohaselt on taotlejal õigus taotleda toetust mitmele projektidele. Selleks,

et veenduda toetuse saaja võimekuses projekte ellu viia, vähendada riske eelarvevahendite

kasutamisega eelnõus ettenähtud ajaperioodil ning tagada ÕÜFi raames kavandatud

tulemusnäitajate saavutamine, saab taotleja taotleda toetust täiendava(-te) projekti(-de)

elluviimiseks eeldusel, et rakendusüksus on maksnud välja vähemalt 25 protsendi ulatuses

kuludest taotleja projektile, mille osas rakendusüksus tegi viimati taotluse rahuldamise otsuse.

Toetust võib taotleda seega ükshaaval (ehk üks projektitaotlus korraga) ja kooskõlas

eelkirjeldatud 25 protsendi nõudega.

Lõikes 2 täpsustatakse, et kui toetuse saaja viib investeeringut ellu § 7 lõike 2 punktis 1 toodud

tegevusena, siis tuleb toetuse saajal arvestada ka üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 13

toodud nõudega, mille kohaselt käsitatakse suure investeerimisprojekti osana mis tahes

alginvesteeringut, mille algatab sama abisaaja (kontserni tasandil) kolme aasta jooksul alates

tööde alustamisest muu abi saava investeeringuga samas NUTS 3 piirkonnas. Kui selline üks

investeerimisprojekt on suur investeerimisprojekt, ei tohi ühele investeerimisprojektile antav

abisumma ületada suurte investeerimisprojektide kohandatud abisummat (üldise grupierandi

määruse artikkel 2 punkt 20).

Lõige 3 sätestab, et rakendusüksus võib menetleda taotlust kuni 60 tööpäeva ning antud

tähtaega võib pikendada kuni 10 tööpäeva, kui taotluses või sellega kaasnevates dokumentides

on puudusi või on vaja lisateavet, sealhulgas tehakse ettepanek taotlust muuta, pikendatakse

vajadusel taotluse menetlemiseks ette nähtud tähtaega puuduste kõrvaldamise, taotluse

muutmise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teatades sellest taotlejat ja näidates

ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist, tõendamist või muutmist.

Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Kuni 60 tööpäevane

tähtaeg taotluste menetlemiseks lähtub asjaolust, et eelnõu alusel toetatakse suuremahulisi

investeeringuid, millele kohalduvad omakorda ÕÜFist tulenevad nõuded (näiteks kooskõla

keskkonnasäästlikele investeeringutele seatud nõuetega), mida tuleb eraldi ja vajadusel

eksperte kaasates hinnata.

Lõike 5 kohaselt võib rakendusüksus taotluse menetluse käigus hinnata „ei kahjusta oluliselt“

põhimõtte ning kliimakindluse hinnangute ning esitatud dokumentide vastavust § 13 lõigetes 2

ja 3 toodud suunistele, kaasates selleks vajadusel eksperte.

Lõike 6 kohaselt teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt

hindamata, kui taotleja ei ole rakendusüksuse poolt määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid

puudusi kõrvaldanud.

Eelnõu §-s 18 sätestatakse taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise

tingimused.

Eelnõu §-s 19 on toodud taotluse valikukriteeriumid ja hindamise põhimõtted.

Lõike 1 kohaselt peab rakendusüksus kooskõlastama valikumetoodika rakendusasutusega ning

tegema selle enne taotlemise avamist rakendusüksuse veebilehel kättesaadavaks.

Lõike 2 kohaselt on rakendusüksusel õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid

valikukomisjone ning kaasata sõltumatuid eksperte. Valikukomisjonide moodustamine ja

koosseis kooskõlastatakse rakendusasutusega.

Lõike 3 kohaselt, kui taotluse hindamisel avastatakse puudusi või vajatakse taotluse

hindamiseks lisainfot, teavitab rakendusüksus sellest viivitamatult taotlejat ja määrab

lisainformatsiooni esitamiseks kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise

tähtaeg. Rakendusüksus teavitab taotlejat menetlemise tähtaja pikenemisest viivitamatult.

Lõikes 4 täpsustakse, et taotlusi hinnatakse lõikes 5 punktides 1–5 sätestatud kriteeriumite

alusel skaalal 0–4. Taotluse koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud

keskmisest.

Lõikes 5 on toodud taotluste hindamiseks kasutatavad hindamiskriteeriumid ja nende

osakaalud. Detailsem kirjeldus ja jaotus esitatakse rakendusüksuse poolt rakendusüksuse

veebilehel § 19 lõike 1 alusel avaldatavas valikumetoodikas.

Eelnõu §-s 20 sätestatakse taotluste rahuldamise tingimused ja kord.

Lõike 1 kohaselt kuulub rahuldamisele nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, mis on määruse

§ 19 lõikes 5 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50, mis ei

ole määruse § 19 lõike 5 punktides 1–5 toodud valikukriteeriumite lõikes hinnatud hindega alla

2,0, ning mille rahastamise summa ei ületa määruse § 14 lõike 2 alusel täpsustatud eelarvet.

Lõikes 2 on loetletud detailid, mida taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama.

Lõike 3 kohaselt on taotluse rahuldamise eelduseks Euroopa Komisjoni heakskiit

rakenduskavale ja selle osaks olevale õiglase ülemineku territoriaalsele kavale (lisa 1). Seni

kuni asjakohast heakskiitu ei ole, on rakendusüksusel võimalik rahuldada taotlused

kõrvaltingimusega, mille kohaselt on võimalik taotlus rahuldada, kui Euroopa Komisjoni

eelviidatud heakskiit olemas. Kui antud heakskiitu Euroopa Komisjoni poolt ei tule, siis tehakse

§- 21 lõike 1 kohaselt taotluse rahuldamata jätmise otsus.

Lõikes 4 täpsustatakse, et taotlejal ei teki õigust toetusele, kui Euroopa Komisjoni heakskiitu

õiglase ülemineku kavale ei anta, ja seega seni tehtud kulud ei kuulu samuti toetusest

hüvitamisele, sest taotlust ei ole rakendusüksuse poolt heakskiidetud.

Eelnõu §-s 21 on toodud taotluste rahuldamata jätmise tingimused ja kord.

Lõike 1 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud

juhtudel ning kui Euroopa Komisjon on teinud otsuse mitte kiita heaks rakenduskava lisa 1

„Õiglase ülemineku territoriaalne kava“.

Lisaks lõikele 1 võib rakendusüksus jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse

menetlemisel kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad

toetuseta.

Lõikes 3 täpsustatakse, et menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme

toetuse rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9

lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel

taotluse rahuldamata jätmise otsus.

Eelnõu §-s 22 sätestatakse, kuidas toimub taotluste osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine.

Lõike 1 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole

võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse mahu tõttu või kui taotluse täielik

rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi,

tulemust või eesmärki. Lõike 3 kohaselt peab taotleja olema nõus rakendusüksuse poolt

taotlusele tehtud muudatusettepanekutega, vastasel juhul teeb rakendusüksus taotluse

rahuldamata jätmise otsuse.

Lõike 2 alusel võib rakendusüksus teha taotluse rahuldamise otsuse ka kõrvaltingimusega, kui

on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt

kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik.

Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel vormistatakse sellekohane teave

taotluse rahuldamise otsuse juurde.

Eelnõu §-s 23 sätestatakse, kuidas toimub taotluste rahuldamise otsuse muutmine.

Taotluse rahuldamise otsust muudetakse lõike 1 kohaselt rakendusüksuse algatusel või toetuse

saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja

korras.

Lõige 2 täpsustab, et rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse

muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste

saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil.

Lõike 3 kohaselt otsustab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse muutmise 30 tööpäeva

jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ning võib lõike 4 alusel lubada muutmist ka

tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on

põhjendatud.

6. peatükk

Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ning kohustused

Eelnõu § 24 sätestab toetuse saaja ja partneri õigused ning kohustused.

Lõigete 1 ja 2 alusel peab toetuse saaja ja partner järgima ühendmääruses ettenähtud kohustusi.

Lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja täiendavalt tagama, et materiaalse vara asendamisel enne

kolme aasta möödumist arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest sama funktsiooni

täitva varaga, kui materiaalne vara on purunenud või aegunud, säilib ettevõttes

majandustegevus vahetatud vara abil vähemalt kolme aasta jooksul arvates projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Suurettevõtjast toetuse saaja korral kohaldub käesoleva

sätte rakendamisel kolme aasta asemel viie aasta pikkune periood.

Lõikega 4 seatakse toetuse saajale, kes viib toetuse abil ellu IPCEI projekti, kohustus tagada, et

ta ei ületa eri rahastusallikatest toetuste kombineerimise tulemusena IPCEI projektile Euroopa

Komisjonil poolt asjakohase riigiabiloa alusel lubatud maksimaalset toetussummat.

Lõikes 5 on toodud toetuse saaja teavitamiskohustus, mis tuleneb ühissätete määruse artiklist

50 ja projektide korral, mille kogumaksumus on üle 10 miljoni euro.

Eelnõu §-s 25 loetletakse rakendusüksuse õigused ja kohustused.

7. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

Eelnõu §-s 26 on sätestatud aruandlust puudutavad toimingud ning nõuded.

Lõige 1 näeb ette, et toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele e-

toetuse keskkonna kaudu hiljemalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal. Projekti

vahearuandeid esitab toetuse saaja projekti abikõlblikkuse perioodil kaks korda 12 kalendrikuu

jooksul ning projekti lõpparuande kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemisest arvates. Üldjuhul esitatakse üks 12 kalendrikuu jooksul esitatavatest

vahearuannetest 31.12 seisuga.

Lõigete 3 ja 4 kohaselt peab vahearuanne sisaldama projekti tegevuste elluviimise ülevaadet

ning hinnangut projekti edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil, ning lõpparuanne kogu

projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut abikõlblikkuse perioodil tehtud

edusammude ning tulemuste saavutamise kohta.

Kooskõlas lõigetega 5 ja 6, projekti vahe- ja lõpparuande vormid kehtestab ja teeb toetuse

saajale kättesaadavaks rakendusüksus, kes kinnitab projekti aruande või lükkab selle tagasi

seejuures hiljemalt 45 tööpäeva jooksul selle esitamisest juhul, kui aruanne ei vasta käesolevas

määruses sätestatud nõuetele.

Eelnõu §-s 27 on toodud toetuse maksmise tingimused.

Lõige 1 sätestab, et toetust makstakse toetuse saajale tegelike kulude alusel. Toetuse maksmise

eeldusteks on projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tegemine ning rakendusüksuse

nõudmisel vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine

rakendusüksuse poolt.

Lõike 1 kohaselt nähakse ka ette võimalus maksta toetus välja otse arve väljastajale.

Rakendusüksus võib teha seda ühendmääruse § 27 lõike 2 alusel, kui toetuse saaja on sellist

soovi avaldanud ja on saanud arve väljastajalt kinnituse, et ta on sellest teadlik. Rakendusüksuse

õigus teha makse otse arve väljastajale ei tähenda seejuures toetuse saaja kohustuste üleminekut

rakendusüksusele ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve

väljastajale. Kulu maksmise nõue loetakse toetuse saaja või partneri poolt täidetuks, kui

rakendusüksus on makse teinud. Rakendusüksus teeb seejuures makseid ühendmääruse § 27

lõike 2 alusel tingimusel, et rakendusüksusel on võimalik menetleda maksetaotlust arvel

märgitud maksetähtajaks.

Lõikes 2 sätestatakse, et läbipaistvuse suurendamiseks ning menetluse, sh järelkontrolli

lihtsustamiseks peavad kõik abikõlblikud kulud olema tasutud pangaülekandega. Viimati

nimetatud nõue ei kehti amortisatsioonikulude kohta. Teadus- ja arendusabi andmisel tuleb

amortisatsioonikulude puhul lähtuda üldise grupierandi määruses sätestatud tingimustest ja

raamatupidamise heast tavast.

Toetuse saaja esitab lõike 6 kohaselt maksetaotluse koos nõutud dokumentide ja tõenditega

rakendusüksusele mitte tihedamini kui kord kvartalis.

Rakendusüksus menetleb maksetaotlust kuni 45 tööpäeva ning võib lõike 8 alusel teha toetuse

maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse, kui:

1) esitatud kuludokumendid ei vasta taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele ja

eesmärkidele või kulu abikõlblikkuse tingimustele;

2) läbiviidud tegevused ei vasta taotluses esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole

tõendatud;

3) rakendusüksus jättis vastava aruandlusperioodi vahe- või lõpparuande kinnitamata;

4) toetuse saaja ei ole tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksnud.

8. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja vaided

Eelnõu § 28 sätestab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tingimused.

Antud paragrahvi kohaselt võib rakendusüksus tunnistada taotluse rahuldamise otsuse osaliselt

või täielikult kehtetuks, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;

2) taotlemisel, taotluse rahuldamise otsuse muutmisel või projekti elluviimisel on esitatud

ebaõiget või mitteteadlikku teavet või teave on jäetud esitamata;

3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või

kõrvaltingimust ei suudeta täita;

4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal

ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

Lisaks näeb antud paragrahv ette, et kui taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks ja

aluseta makstud toetuse kuulub tagastamisele, esitatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks

tunnistamise otsuses toetuse tagasinõue finantskorrektsiooni otsuse vormistamise tingimuste ja

korra kohaselt. Kui finantskorrektsiooni otsusega tühistatakse kogu taotluse rahuldamise

otsuses nimetatud toetus, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.

Eelnõu § 29 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ja tagastatakse toetus vastavalt

ÜSS2021_2027 § 28–30 ja ühendmääruse 34–38 sätestatule.

Eelnõu § 30 sätestab, kuidas toimub vaide esitamine.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

 Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määrusega (EL) nr 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid.

 Eelnõu arvestab Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056, millega

luuakse Õiglase Ülemineku Fond.

 Täiendavalt on eelnõu kooskõlas §-s 1 loetletud VTA määrusega, üldise grupierandi

määrusega, TAI raamistikuga ning IPCEI teatisega.

4. Eelnõu mõjud

Eelnõu on töötatud välja kooskõlas ÕÜFi eesmärkide ja tingimustega ning omab positiivset

mõju eeskätt järgneva osas:

a) keskkonnasäästlike investeeringute soodustamine – kõik ÕÜFist toetatavad tegevused

peavad olema kooskõlas Euroopa Liidus keskselt kehtestatud keskkonnasäästlikkuse

põhimõtetega, mistõttu on eelnõu rakendamise mõju kliimale vähemalt neutraalne.

Suurettevõtete puhul on oluline, et projektid panustavad nii käesoleva kui ÕÜFi määruse

kohaselt 2050. a kliimaeesmärkide saavutamisse. Samuti aidatakse eelnõu abil kaasa uute

keskkonnasõbralike energialahenduste rakendamisele, tootmisele või pakkumisele, mis on

vajalik mh põlevkivisektori osakaalu vähenemisega kaasnevate negatiivsete mõjude

leevendamiseks Eesti energiaturul;

b) Ida-Virumaa kui õiglase ülemineku keskmes oleva piirkonna majandusarengu

toetamine – eelnõu sihtgrupp on piisavalt lai (hõlmates lisaks tööstusele ka teisi valdkondi)

ning selliste eeldustega (näiteks tänane palgatase), mis võimaldab toetuse abil mitmekesistada

Ida-Viru piirkonna majandust, tekitades selleks uut tootmist eri tegevusvaldkondade üleselt

ning soodustades uute keskmisest kõrgema palgatasemega töökohtade loomist. Vastavalt

Euroopa Komisjonile õiglase ülemineku kava raames esitatule, aidatakse käesoleva eelnõu toel

eeldatavalt kaasa vähemalt 20 suurinvesteeringu elluviimisele ning luuakse selle tulemusena

Ida-Viru maakonnas vähemalt 1000 uut töökohta;

c) Ida-Viru tööturu arengu toetamine - investeeringute elluviimise toetamine võimaldab luua

piirkonnas uusi töökohti, mis on potentsiaalselt atraktiivsed nii tänastele (eeskätt) Ida-Viru

maakonna töötutele kui piirkonnas uusi töö- ja arenguvõimalusi otsivatele või kaaluvatele

mittetöötutele, sh piirkonda tööandjate poolt meelitatavad välisspetsialistid. Eelnõu toetab

lisaks investeeringutele ka nende elluviimiseks vajalike töötajate koolitamist, mis on oluline

värbamisel, uute töötajate täiend- või ümberõppe tagamiseks. Samuti soodustatakse eelnõu abil

puudega töötajate värbamist.

5. Eelnõu rakendamisega seotud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud

Toetuse andmise rakendamisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. Eelnõuga tulu

ei teenita.

6. Eelnõu jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile,

Maaeluministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

Täiendavalt esitati eelnõu seisukoha andmiseks ÕÜFi juhtkomisjonile.

Kooskõlastuse raames saadud tagasiside ja MKMi selgitused sellega arvestamise või

mittearvestamise kohta on toodud kooskõlastustabelis.

KOOSKÕLASTUSTABEL

MÄRKUSED: ARVESTATUD / MITTEARVESTATUD

SOTSIAALMINISTEERIUM:

Eelnõu § 4 lõigetes 2 ja 3 on viide rakenduskava

näitajatele. Vastavalt ühendmääruse § 41 lõike 1

punktile 4 tuleb toetuse andmise tingimustes

märkida „meetmete nimekirjas“ nimetatud

näitajad.

Arvestatud

Rakenduskava meetmetel on väga oluline roll

riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“

seatud sihtide saavutamisel. Samuti peab

vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määrus (EL) 2021/1060 artiklile 9 meetmeid

rakendades panustama horisontaalsete

põhimõtete, nagu sooline võrdõiguslikkus,

võrdsete võimaluste edendamine, ligipääsetavuse

tagamine, edendamisse. Seetõttu on lähtuvalt

ühendmääruse § 41 lõike 1 punktist 3 iga

toetustingimuse määruse kavandamisel

kohustuslik läbi mõelda võimalused, kuidas

lisaks meetmespetsiifiliste eesmärkide

saavutamisele panustada „Eesti 2035“ sihtidesse

ja aluspõhimõtetesse läbi horisontaalsete

põhimõtete. Sellest lähtuvalt tuleb eelnõusse

lisada ka „Eesti 2035“ näitajad, mis seiravad

horisontaalseid teemasid. Palume lisada § 4

lõikesse 7 järgmised punktid: „4) ligipääsetavuse

näitaja; 5) sooline palgalõhe.“.

Arvestatud, lisatud § 4 lõikesse 7

Et tagada toetatavate tegevuste panus soolise

palgalõhe vähendamisse, palume lisada § 4

lõikesse 4 eraldi alapunkt määruse spetsiifilise

tulemusnäitaja kohta: „4) toetatavates ettevõtetes

loodud töökohtadel tööle asunud töötajate

sooline palgalõhe on väiksem kui Statistikaameti

andmetel palgalõhe § 12 lõikes 1 viidatud

EMTAKi jagude tegevusaladel.“.

Arvestatud, lisatud § 4 lõikesse 7

Eelnõu § 4 lõiget 6 palume täiendada

tingimusega, et töötajal võib olla ka vähenenud

töövõime. Sellise tingimuse lisamisega saab

olema sama probleemiga sihtrühm kaetud

laiemalt. Teeme ettepaneku sõnastada see lõige

järgmiselt:

„(6) Iga abikõlblikkuse perioodil tööle asunud

töötaja, kellel on tõendatud puue või vähenenud

töövõime, puhul vähendatakse taotluse

rahuldamise otsuses toodud nõutavat töötajate

arvu ühe täistööajaga töötaja võrra.“.

Arvestatud

Eelnõu § 9 (abikõlblikkuse periood) lõikes 6

nähakse ette nõue taotleda rakendusüksuselt

nõusolekut projekti ennetähtaegset lõpetamiseks,

seda nii juhul, kui kõik tegevused on tehtud

enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, aga ka siis,

kui projekt jääb pooleli. Leiame, et mõlemal

juhul ei peaks olema vajadust projekti

abikõlblikkuse perioodi tuua varasemaks, st

muuta taotluse rahuldamise otsust, sest tegevused

lihtsalt eelnimetatud põhjusel lõpevad varem.

Tegevuste projektiplaanis nimetatud ajakavast

nihkumine projekti abikõlblikkuse perioodil

peaks olema lubatav (eelkõige varem tegemine),

sest eelnõu kohaselt rakendusüksus ei kinnita

projekti ajalist tegevuskava (projektiplaani),

millest peab toetuse saaja kiivalt kinni hoidma.

Teatud ajaline nihkumine lubatud piiraegades

peaks olema lubatav ka ilma rakendusüksuse

nõusolekuta. Ajakava muutmise taotlemine

tekitab pooltele halduskoormust ja on sisutu, sest

selle tulemusel puuduv vajadus tuua projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppu varasemaks,

lihtsalt tegevused lõppesid siis, kui neist viimane

sai teostatud. Ka eelnõu §-s 23 sätestatud taotluse

rahuldamise otsuse muutmise regulatsioonis

puudub seos § 9 lõikes 5 nimetatud asjaoludega.

Arvestatud. Antud säte eemaldatud, sest otseselt

takistusi sellest ei tulene.

Eelnõu § 30 lõikes 1 sätestatakse üksnes, et vaiete

menetleja on rakendusasutus. Selline korraldus ei

ole kooskõlas perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 32 lõikega 3, sest see ei

anna rakendusasutusele õigust olla vaiete

menetleja finantskorrektsiooni otsuste peale

esitatud vaiete puhul. Finantskorrektsiooni

otsuseid teeb rakendusüksus selle seaduse § 8

lõike 2 punkti 7 kohaselt. Eelnõus on

rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus. Samuti tuleb toetustingimustes

sätestada kohustuslik vaidemenetlus kooskõlas

sama seaduse § 31 lõikega 1.

Arvestatud, § 30 sätteid vastavalt kohandatud.

KESKKONNAMINISTEERIUM

Palume täiendada § 4 lõiget 7 strateegia „Eesti

2035“ sihi „Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik“ näitajaga

„ressursitootlikkus“.

Arvestatud

Palume täpsustada eelnõu § 19 lõike 5 punkti 4

selliselt, et oleks tagatud projekti panuse

hindamine horisontaalse põhimõte „keskkond ja

kliima“ toetamisse.

Arvestatud, lisaks vastavushindamisele, millega

tagatakse projektide kooskõla „ei kahjusta

oluliselt“ ja kliimakindluse tagamise

põhimõtetele, arvestatakse § 19 lõike 5 punktis 4

sh ressursitootlikkus tagamisega.

§ 19 lõikes 1 viidatud valikumetoodikas palume

horisontaalse põhimõttega „keskkond ja kliima“

arvestada ning konsulteerida selle koostamisel

Keskkonnaministeeriumiga.

Ülaltoodud märkustega arvestamine kindlustab,

et projektid on kooskõlas roheleppe, Pariisi

kokkuleppe ja säästva arengu eesmärkidega.

Arvestatud, arutame valikumeetodika osas ka

Keskkonnaministeeriumiga.

RAHANDUSMINISTEERIUM

Juhime tähelepanu, et 14.04.2022 toimunud

Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil võeti vastu

otsus, et enne rakenduskava ametlikku

heakskiitmist Euroopa Komisjoni poolt lubatakse

käivitada meetme esimene etapp. See tähendab,

et tohib küll jõustada toetuse andmise

tingimused, kuulutada välja taotlusvooru ja võtta

vastu taotlused, kuid toetuse saajatega ei tohiks

sõlmida lepinguid enne ÕÜFi juhtumipõhisest

hindamisest positiivse tulemuse saamist. Toetuse

saaja võib omal riskil alustada tegevuse

elluviimisega juba peale taotluse esitamist.

Arvestatud, sh selgitavad sätted lisatud §-ides 20

ja 21

Tulenevalt EL määruse (EL) 2021/1060 artiklist

9 (horisontaalsed põhimõtted), horisontaalsest

eeltingimusest „EL põhiõiguste harta tõhus

kohaldamine ja rakendamine“ ning läbivatest

projektivalikukriteeriumidest, palume täiendada

määruse § 1 lõiget 2 viitega EL määruse

2021/1060 artikli 9 põhimõtetega arvestamisele

sh EL põhiõiguste harta. § 13 taotlusele

esitatavate täiendavate nõuete juurde palun lisada

taotleja kinnitus, et ei riivata EL põhiõiguste

hartas toodud põhiõiguseid.

Arvestatud

§ 1 lg 2: Palume sõnastada järgmiselt: Määruse

alusel toetatavate projektide tegevused aitavad

kaasa Riigikogu heaks kiidetud Eesti pikaajalise

strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on

tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“

saavutamisele ning arvestavad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid

põhimõtteid sh EL põhiõiguste harta nõudeid.

§ 4 (7) – § 1 (2) nimetatud strateegia „Eesti

2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide

saavutamist tasakaalustatud regionaalset

arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid

võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja

kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse

järgmiste näitajatega:

1) tööjõu tootlikkus osakaaluna Euroopa

Liidu keskmisest;

2) väljaspool Harju maakonda loodud

sisemajanduse koguprodukt elaniku

kohta Euroopa Liidu keskmisest;

Arvestatud, § 1 lg 2 täiendatud.

3) TA tegevuse kulud erasektoris.

4) …

Palume selgitust eelnõu § 3. Terminid toodud

TA mõiste selgituse kohta. Eelnõus on toodud,

et TA tegevus on grupierandi määruse art 25 ja

TAI raamistiku tähenduses. Grupierandimääruse

art 25 ei defineeri otseselt TA tegevust, vaid toob

välja alus- ja rakendusuuringud. Juhime

tähelepanu, et mitte kõik uuringud ei ole

teadusuuringud. Teadus- ja arendustegevus on

defineeritud Teadus- ja arendustegevuse

korralduse seaduses ning nimetatud TAI

raamistik jääb ähmaseks.

Arvestatud. ja täiendatud järgnevalt: „TA

tegevus on alus- ja rakendusuuringud ning

tootearendus üldise grupierandi määruse artikli

2 punktide 84–86 ja TAI raamistiku tähenduses“

§ 3 punkt 4: Palume mõiste „suurettevõtja“

defineerida selgemalt.

Õigusselguse huvides ja määruste üleselt sama

lähenemise tagamiseks säilitame praeguse

sõnastuse.

§ 3 punkt 15: Määrusest selgub, et tegemist on

lisadokumendiga, mitte näiteks vahendite

kogumiga. Palume täpsustada sõnastust

järgmiselt: „projektiplaan on ettevõtja koostatud

ja tema tegutsemist või laienemist mõjutava

tegevuse, eesmärgi ja selle täitmiseks vajalike

vahendite kogumi detailne kirjeldus.“

Arvestatud

§ 4 lg 1: Ebaselge sõnastus, palume üle vaadata

(korduv märkus). Arvestatud

§ 4 lg 4: Paragrahvis tunduvad olevat kehtestatud

loodavatele töökohtadele palga ja lisandväärtuse

nõuded, kuid nad on sõnastatud ebaselgelt;

loetavuse huvides peaksid sellised nõuded olema

selgelt sõnastatud nõuetena.

Sissejuhatav tekst ja järgnevate punktide tekst ei

ole ühtne, punktid 1-3 ei ole sõnastatud

näitajatena vaid pigem nõuetena.

§ 4 lg 4 p 1 on viidatud meetmespetsiifilise

näitajana lõikes 5 nimetatud tingimustele

vastavatele töökohtadele, kuid lõige 5 viitab

tagasi lõike 3 punktile 1, mis käsitleb

rakenduskava näitajaks olevaid töökohti.

Paragrahvist ei tule seetõttu välja, mille poolest

erinevad meetmespetsiifilise näitaja töökohad

rakenduskava mõõdiku saavutamisel arvesse

võetavatest töökohtadest. § 4 lg 4 p 2 puhul on

viidatud Statistikaameti avaldatavatele

palgaandmetele.

Vaidluste ennetamseks võiks täpsustada, kas

silmas peetakse kvartaalset või aastastatistikat.

Sõnastusest on segane, kas kõrgema palgataseme

nõudega töökohtade infot plaanitakse koguda

eraldi näitajana lisaks lg 3 p 1 nimetatud

Arvestatud.

§ 4 ülesehitust kohandatud. Palgakriteerium on

viidud § 10 lõigetesse 4 ja 5, sest seal on toetuse

summa arvutamise aluseks toodud nõuded,

lähtuvalt palgatasemest. Samuti täpsustatud, et

kvartaalse palgataseme alusel.

§ 4 lg 1 p 1 ja lg 4 p 1 toel on täpsustatud

töökohtade arvestamise erisust. Lõige 5 täpsustab

seega eraldi, millistel juhtudel lg 4 p 1 üldse

rakendub (on taotlejale võimaluseks kasutada

tulemusnäitajana). Selgitus sellise erisuse järele

lisatud seletuskirja.

töökohtadele või soovitakse lg 4 p 2-ga

täpsustada, millised töökohad võetakse arvesse lg

3 p 1 mõõdiku saavutamise hindamisel.

§ 4 lõikes 4 esitatud määruse spetsiifilised

tulemusnäitajad on sõnastatud laialivalguvalt ja

läbi erinevate tingimuste. Soovitame ka määruse

spetsiifiliste näitajate nimetused sõnastada

selliselt, et need oleksid selged ja üheselt

mõistetavad ning neid oleks võimalik lisada ka

struktuuritoetuste registrisse eraldi projekti

näitajatena (sarnaselt § 4 lõigetega 2 ja 3).

Hetkel on §-s 4 esitatud selgitus näitaja sisu

kohta, aga näitaja nimetus on puudu.

§ 4 lg 6: Palume selgitust, et kas kehtib uuele

töökohale asumise või üldiselt ettevõttesse tööle

asumise puhul?

Selgitame: sätte eesmärk on leevendada uute

loodavate töökohtade nõuet juhul, kui nõutud

töökohale asub tõendatud puude või vähendatud

töövõimega töötaja. Antud nõue saab kehtida

projekti ulatuses – ehk aluseks uued, projekti

elluviimise tulemusena lisanduvad töökohad, mis

ei välista ka seda, et projekti jooksul asub samale

kohale uus inimene.

§ 6 lg 1 ja 2: Ettepanek: Lõikes 1 nimetatud

koostöölepingus sätestatakse muuhulgas,

partnerile makstava tasu tingimused kui üks

partner loobub oma osast projekti tulemustes.

Tasu peab olema vähemalt võrdne partneri

tegevuse tulemusena tekkinud

intellektuaalomandi õiguste turuhinnaga.

Selgitus: praegu on kirjutatud, et justkui alles siis

kui üks partner loobub, sätestatakse lepingus

tingimused.

Arvestatud, täiendasime lg 2 sõnastust.

§ 7 lg 2 punkt 2: Investeeringud

taastuvenergiaase on juba praegu tihti tulutoovad

(nt päikese ja tuulepargid), samuti on MKM’il

ettenähtud mh korraldada lähiaastatel

taastuvenergia vähempakkumisi. Lisaks,

konkreetselt Narva küttelahenduse

taastuvallikatele üleviimine on toetatav teisest

ÕÜF meetmest. Sellest tulenevalt pakume

kaaluda, kas sätestada eraldi, et käesoleva

meetme raames taastuvenergiasse

investeeringute teostamiseks toetuse taotlemine

ei ole kombineeritav teiste taastuvenergia

edendamise meetmetega. Sooviks vältida

meetmete- ja pingutuste vahelist dubleerimist.

Arvestatud, päikese- ja tuulepargi on välistatud

§ 7 lg 2 p 2 alusel. Lisaks on täiendatud §-i 7

lõikega 7.

§ 7 lg 3 punkt 1: „Tugitegevused“ – määruses ei

ole määratletud, et mis need olla võiks. Siin võiks

olla avatud loetelu, nt „tugitegevused, sh…“

Arvestatud

§ 7 lg 6: Ettepanek täpsustada, et „Kui toetatava

§ 7 lg 3 tegevuse asukoht on …“, kuna § 7 lg’s 2

sisalduvad tegevused ei saa asuda väljaspool

Eestis, ning isegi täpsemalt, Ida-Viru maakonda.

Arvestatud

§ 8 lg 4: Sõnastuses asendada sõna „lblik“ sõnaga

„abikõlblikud“. Arvestatud

§ 9 lg 4 ja 5: Kas toodud välistuse puhul on

abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus

pikem või lühem kui 36 kuud?

Arvestatud. Täiendatud § 9 lg 4 sõnastust.

§ 10 lg 7 punktid 4 ja 5: Kuidas taotlemisel on

võimalik adekvaatselt hinnata lisandväärtust

tulevikus? Samuti, tootmise käivitumise või

ekspordi plaanimise eest saab suuremat toetust

taotleda. Tunduvad üsna lõdvad kriteeriumid.

Selgitame. Ettevõtted hindavad regulaarselt

osana äriplaanist ja investeeringuprojektidest

oma äritegevuse mõju majandusnäitajatele ning

lisandväärtuse prognoosimine on nii palgafondi,

eeldatavat ärikasumit kui kulumit arvestades igati

asjakohane. Oluliseks eelduseks küll ka

ettevõtete varasem kogemus, sektor, valdkond

või tootegrupp, milles tegutsetakse (st

turusituatsioon ja selle keskmised tasemed).

Antud sätte alusel suurema toetussumma

taotlemine eeldab olulisel määral töökohtade

loomist ja kõrgema lisandväärtusega,

teadmusmahuka tootmise edendamist. Sellised

projektid reeglina hõlmavad eksporttoodete

tootmist. Seega rõhuasetus ei ole tõepoolest antud

sättes niivõrd „tootmise käivitamisel“ ja

„ekspordil“ kui loodavatel töökohtadel ja

teadmusmahuka ettevõtluse edendamisel.

§ 12 lg 1 punkt 2: EMTAK kood 2893 – kuna

see sisaldab ka toiduainete- ja

joogitööstusmasinate tootmist (lisaks tubakale,

mis on ÕÜF puhul välistatud), siis ettepanek on

seda välistust siin punktis mitte mainida, vaid

välistada tubakaga seotuid tegevusi üldise

välistusega, mis on toodud § 2 lg 4 punktis 5.

Arvestatud, täiendame sätteid.

§ 12 lg 3 Kaalumiseks: võib-olla on põhjendatud

siia loetellu punkti lisamine, et „projekt ei tohi

olla sisulises vastuolus § 2 lg 4 tooduga, isegi,

kui EMTAK sobib“ (sõnastus esialgne).

Arvestatud järgnevalt – täiendatud §-i 12 lõiget

1 osaga „…kes ei ole välistatud §-i 2 lõike 4

alusel ja…“

§ 12 lg 3 punkt 2: Sõnastus on vastupidine

sissejuhatava lause ülesehitusega – ühel juhul

sõnastatud välistus, teisel kohustus.

Arvestatud, täname tähelepanu juhtimast.

Korrigeeritud sõnastuse lõpuosa, mille kohaselt

peab korraldus abi tagasimaksmiseks olema

täidetud.

§ 16 lg 4: Paragrahvi eelnevatest lõigetest

selgub, et eelhinnang antakse projektiplaanile.

Kui see nii on, et eelhinnang antakse vaid

projektiplaanile, siis võiks ka selles lõikes

märkida (4) „Positiivne eelhinnang

projektiplaanile ei ole rakendusüksusele taotluse

rahuldamisel siduv.“

Arvestatud.

§ 19 lg 5 punktid 1 ja 4: Eelnõust ei selgu, mille

poolest eristuvad omavahel kriteeriumid 1 ja 4.

Mille alusel plaanitakse hinnata taotluste erinevat

mõju Ida-Virumaa ettevõtluse ning majanduse

edendamisse? Kuidas see mõju erineb taotluste

mõjust meetme eesmärkidesse, milleks on

toetada Ida-Viru maakonna majanduse

Arvestatud. Ei mõista „poogitud“ märkuse

vajalikkust antud juhul. Investeeringute

elluviimine puudutab igal juhul ettevõtete

majandusnäitajaid, mis antud juhul on esmalt

töökohad ja lisandväärtus ning täiendavalt

vaatame ka laiemat pilti ehk eksport/müügitulu,

TA tegevus/investeeringud.

mitmekesistumist ja ettevõtjate

konkurentsivõime kasvu?

Lisaks, 1. hindamiskriteeriumi juurde on

poogitud ka "mõju ettevõtja

majandustulemustele", mis on väga teistsugune

kriteerium. Ei ole selge, kuidas meetme

eesmärgid ja ettevõtte majandustulemused ühe

kriteeriumi sees omavahel kaalutud saavad. 4.

kriteeriumi puhul ei ole arusaadav, mida

täpsemalt hinnatakse ja mismoodi see eristub 1.

kriteeriumist.

Meetme eesmärk – mitmekesistamine ja

ettevõtjate konkurentsivõime kasv väljenduvadki

ühelt poolt selles, millistes sektorites (pmt

põlevkivi-välistes, hea kasvupotentsiaaliga)

investeeringuid kavandatakse ning milliste

tulemustega (mida mõõdetakse erasektoris

reeglina ikka majandusnäitajate põhjal).

Arvestades aga tagasisidest horisontaalsete

põhimõtete osas, siis kohandame kriteeriumi 4, et

oleks selgemalt toodud, et see kriteerium on

seotud § 4 lg 7 EE2035 näitajate ja ühissätete

määruse horisontaalsete põhimõtetega.

Vastavalt määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ § 41 lg 1

punktile 8 eelnõus selgelt välja tuua, et milliseid

tegevusi käsitletakse strateegiliselt olulise

tegevusena.

Arvestatud, täiendatud §-i 1 lõikega 4.

§ 7 lg 3 punkt 1 (tugitegevused), § 9 lg 3 ja § 13

lg 1 punkt 18: eelnõust ei selgu, mida peetakse

silmas „tugitegevuste“, mis on abikõlblikud ja

mille jaoks võib anda vähese tähtsusega abi (vt

§ 2 lg 1 punkt 4). Seletuskirjas on selgitatud, et

tugitegevuste kulude all mõeldakse muu hulgas

ka projekteerimiskulusid. § 9 lg 3 alusel tehakse

erisus projekt töödega alustamisele, lubades enne

taotluse esitamist rakendusüksusele alustada

eelnõu § 13 lg 1 punktis 18 nimetatud

ehitusprojekti koostamisega. Seletuskirjas on §

13 lg 1 punkti 18 kohta kirjutatud, et

ehitusprojektid kulud hüvitatakse tagasiulatuvalt

vähese tähtsusega abina, kuid see peaks olema

kirjas ka eelnõus.

Seega tuleks läbipaistvuse huvides ka eelnõus

täpsustada, et sellised kulud on abikõlblikud vaid

juhul, kui selleks antakse vähese tähtsusega abi.

Selleks soovitame lisada § 7 lg 3 punkti 1 teksti

„,sealhulgas § 13 lõike 1 punktis 18 nimetatud

ehitusprojekti koostamine“.

Arvestatud järgmiselt – täiendatud § 9 lõiget 3.

§ 8 lg 4: teisel real tuleks ära jätta tekst

„renditakse või“ ja jätta vaid tekst „…kui vara

omandatakse üldise grupierandi määruse artikli 2

punkti 49(b) alusel VKE-st toetuse saaja korral

või punkti 51(b) alusel suurettevõtjast toetuse

saaja korral.“ Nimelt viidatakse üldise

grupierandi määruse artikli 2 punktis 49(b) ja

punktis 51(b) ainult vara soetamisele, mitte

rentimisele (vara soetamine ettevõttelt, mis on

lõpetanud tegevuse).

Tehniline kommentaar: lause alguses peaks

olema „Lõikes 2 nimetatud kulud on

Arvestatud.

abikõlblikud“ (praegu: Lõikes 2 nimetatud kulud

on abikõlblik).

§ 10 lg 7: viide § 13 lõikele 1 ei ole ilmselt õige. Arvestatud

§ 11 lg 6: viide § 6 lõikele 4 peaks ilmselt olema

§ 7 lõikele 4. Arvestatud

§ 11 lg 10: kirjas on, et omafinantseeringu määr

peab olema vähemalt 35% projekti abikõlblikest

kuludest, kuid § 11 eelmistes lõigetes on osaliselt

lubatud suuremad abi osakaalud projekti

abikõlblikest kuludest. Palume kontrollida, kas

lõige 10 on kooskõlas eelnevate lõigetega.

Selgitame. Toetuse osakaalud tegevuste lõikes

peavad alati tagatud olema, nagu riigiabi ette

näeb. Kui aga tegevusi kumuleerida, siis tekib

mitmest tegevusest koosnev projekt ning mille

puhul ei toeta antud meetmest projekte, mille

omafinantseering kokku on vähem kui 35%

pärast tegevuste lõikes toetuse läbi arvutamist.

§ 13 lg 1: palume lisada üldise grupierandi

määruse artikkel 6 lõikes 2 nimetatud info, kuna

juhul, kui taotlus ei sisalda sellist infot, ei loeta

projektil olevat ergutavat mõju.

Arvestatud, täiendatud § 13 lg 6

§ 23 lg 4: palume lisada lause lõppu teksti „ ja ei

ole vastuolus riigiabi reeglitega“. Nimelt ei tohi

taotluse rahuldamise otsust tagasiulatuvalt

muuta, kui muutmine puudutab abi osakaale, abi

summat vms, sest see oleks vastuolu riigiabi

ergutava mõju nõudega.

Seletuskirjas: Palume välja tuua seose

Tegevuspõhise eelarve (TERE) raamistikuga

Arvestatud. Sh seos TERE raamistikuga on lk 1

varasemalt lisatud.

Vastavalt ÕÜF asutamise määrusele, on ÕÜF

fookuses on VKE’d ning suurettevõtete projektid

on toetatavad vaid teatud juhtudel (vt ÕÜF

asutamise määruse sissejuhatuse punkt 16 ning

artikli 8 lõpus sätestatud erisused). Käesolevas

määruses ei ole aga selgelt eristatud VKEd ja

suurettevõtted. Seega, palume eraldi välja tuua

kas loogilises kohas määruses endas, või

vähemalt määruse seletuskirjas:

1) ÕÜF asutamise määruses sätestatud

suurettevõtete toetamise erisusi,

2) mainida ÕÜ kavas sisalduv „gap-analysis“,

millega on põhjendatud suurettevõtete projektide

toetamise vajadus ÕÜF vahenditest Ida-

Virumaal,

3) põhjendada lühidalt, miks ei ole määruses

suurettevõtetele kohalduvaid ÕÜF erisusi eraldi

sätestatud.

Arvestatud, selgitatud seletuskirjas § 12 juures.

Eelnõu §-i 12 kommenteerivas lõigus, osas

„Sihtgrupi määratlemisel on lähtutud seejuures

eeskätt järgnevatest eeldustest: …“ palume

lühidalt välja tuua eelnõu seoseid ka Eesti nutika

spetsialiseerimise strateegia

kasvuvaldkondadega, sarnaselt ÕÜ kavas

kirjeldatuga (vt ÕÜ kava ptk 2.1 osa „Võimalikud

kasvuvaldkonnad“; 2.2 lõigud 2-5; 2.3 viimane

osa, kus on kirjeldatud Eesti S3).

Arvestatud

Seletuskirja osa „3. Eelnõu vastavus Euroopa

Liidu õigusele“ – palume kinnitada, et eelnõu

arvestab ka Euroopa parlamendi ja nõukogu

Arvestatud

määrusega (EL) 2021/1056, millega luuakse

Õiglase Ülemineku Fond.

Seletuskirja osa „4. Eelnõu mõjud“ sisustamisel

ja täiendamisel võib vajadusel kasutada SF21-27

ÜKP fondide rakenduskavale tehtud KMH ja

DNSH analüüse, kus käesolevat meedet on eraldi

käsitletud. Osas „a) keskkonnasäästlike

investeeringute soodustamine“ võiks eraldi

mainida eelnõu vastavust ÕÜF määruses

sätestatud nõuet panustada 2050. a eesmärkide

saavutamisse suurettevõtete investeeringute

puhul.

Arvestatud, täiendatud antud juhul seletuskirja

punkti 4 osa „a) keskkonnasäästlike

investeeringute soodustamine“.

Palume täiendada seletuskirjas eelnõu § 4 lõiget

7 puudutavat, et oleks näha, kuidas aidatakse

kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia

aluspõhimõtete hoidmisele ja sihtide

saavutamisele toetades seeläbi seotud

horisontaalseid põhimõtteid ja väärtusi. Hetkel

on märgitud, et puutumus on tasakaalustatud

regionaalarengu eesmärgiga ja lisatud vastavad

strateegia „Eesti 2035“ näitajad, kuid ei ole

toodud analüüsi teiste antud sihiga seotud

horisontaalsete põhimõtetega puutumuse

olemasolu kohta. Kuna tegevustele kohaldub „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõttega arvestamise ning

kliimakindluse nõue, siis minimaalselt on

puutumus lisaks keskkonnaeesmärkidega ning

lisama peaks vähemalt ühe järgnevatest

näitajatest:

1) ressursitootlikkus

2) kasvuhoonegaaside netoheide CO2

ekvivalenttonnides

3) taastuvenergia osakaal energia

summaarses lõpptarbimises

4) ringleva materjali määr

Arvestatud

Lisaks vastavalt Sotsiaalministeeriumi

võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse

hinnangule on võimalik seose olemasolu nii

soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise kui

ligipääsetavusega, mis tähendab, et seletuskirjas

peab kajastuma analüüs nimetatud seose

olemasolu või puudumise kohta. Ligipääsetavuse

analüüsil palun arvestada, et puuetega inimeste

õiguste konventsiooni rakendamine on üks

horisontaalsetest eeltingimustest. Soolise

võrdõiguslikkuse põhimõttega puutumuse korral

palun kasutada näitajana soolist palgalõhet,

võrdsete võimaluste puhul IMD (Rahvusvahelise

Juhtimise Arendamise Instituudi) rahvusvahelise

konkurentsivõime indeksit ning ligipääsetavuse

korral ligipääsetavuse näitajat. Puutumuse

olemasolul peaks täiendama vastavalt ka § 19.

Arvestatud

RIIGI TUGITEENUSTE KESKUS

Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse

„Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“

eelnõu vaikimisi. Ametliku vastuskirja ei

edastata. Mõned tähelepanekud, ettepanekud ja

märkused:

Palun parandada täheviga § 2 lõike 4 punkti 2

sõnastuses, st puudub täht "l" sõnade "lõigetes 2-

5" alguses.

Arvestatud.

Ettepanek lisada viide, et toetatakse tegevust või

taotlus peab sisaldama kinnitust, et projekt

vastab asjakohastele EL-i ja riiklikele

keskkonnaalastele õigusaktidele (tulenevalt

seirekomisjonis kinnitatavatest ühtsetest

valikukriteeriumitest).

EMTAK koodide puhul tuleks välistada: D

jaotusest tegevusena 35111 Elektrienergia

tootmine mittetaastuvast energiaallikast.

Arvestatud.

§ 13 lõige 1 punkti 3 sõnastuses: taotlus peab

sisaldama ka lisaks hinnangule ka kinnitust

projekti vastavuse kohta „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttele, kuivõrd täiendava

dokumentatsiooni nõue on määrusest välja

jäetud

Arvestatud.

§ 13 lõige 2 sõnastuses: muuta sõnade järjestust

ning sõnastada „hinnangu“ asemel „hinnangu

koostamisel“

Arvestatud.

§ 13 lõige 3 sõnastuses: ettepanek vahetada

juhendite nimetamisel kohad, st ettepoole

paigutada viide EK juhendile ning selle järgselt

lisada viide rakendusüksuse juhendile.

Arvestatud.

§ 20 lõige 1 juurde lisada täpsustus: 4) projekt

on vastavuses „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttega ning tagatud on kliimakindlus

(selgituseks: vajalik on välistada selliste

projektide rahastamine, mis ei täida neid

kriteeriume). Alternatiivselt on võimalik lisada

ka hindamiskriteerium DNSH ja kliimakindluse

vastavuse tagamise kohta. Samuti on ka SK-s (lk

12) viidatud energiatõhususe esikohale seadmise

põhimõttele, mis võiks olla üks

hindamiskriteerium.

Selgitame. Oleme täiendanud §-i 17 lõiget 5, mis

sätestab: „(5) Rakendusüksus hindab taotluse

nõuetele vastavuse kontrollimise käigus „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõtte ning kliimakindluse

hinnangute ning esitatud dokumentide vastavust

§ 13 lõigetes 2 ja 3 toodud suunistele, kaasates

selleks vajadusel eksperte.“.

Seletuskirjas jäid ebaselgeks viited § 1 lõikele 5

(eelnõu §-is 1 ei ole lõiget 5), millele viidati §-i

12 selgitamisel.

Arvestatud, korrektne oli § 2 lg 4.

Eelnõu § 13 lõike 1 punkti 4 juures viidatud

joonealuses märkuses parandada viide

tehnilistele suunistele järgmiselt: Euroopa

Komisjoni teatis 2021/C 373/01 „Taristu

kliimakindluse tagamise tehniliste suunised

aastateks 20212027“ (ELT C 373, 16.9.2021, lk.

1-92).

Arvestatud.

Eelnõu § 16 punkti 8 juurde lisada täiendav

selgitus, et kliimakindluse ja „ei kahjusta

Selgitame. § 16 käsitleb eelnõustamist. §-i 13

lõike 1 punktid 3 ja 4 kohustavad taotleja esitama

oluliselt“ dokumentatsioon peab olema esitatud

enne rahastusotsuse tegemist. See on kooskõlas

EK tehniliste suunistega kliimakindluse

tagamise kohta (punkt 1): oluline on

konkreetselt ja usaldusväärselt dokumenteerida

kliimakindluse tagamise toimingud ja protsessid,

eelkõige seetõttu, et kliimakindluse tagamise

dokumentatsioon ja kontroll on

investeerimisotsuste põhjendamise oluline osa.

taotluse esitamisel asjakohased kinnitused ning

dokumentatsiooni. Taotluse rahuldamise otsust,

mille alusel tekiks taotlejal õigus rahastusele

enne seda, kui rakendusüksus on veendunud, et

taotlus on kooskõlas §-i 13 lg punktidega 3 ja 4,

ei ole seega võimalik teha.

KULTUURIMINISTEERIUM

Eelnõu § 8 lõikest 5 on sõna „grupierandi“ järelt

jäänud ekslikult välja sõna „määruse“. Arvestatud

Eelnõu 3. peatüki pealkirjast on välja jäänud sõna

„partnerile“, kuigi säte reguleerib nõudeid

partnerile.

Arvestatud

Eelnõu § 12 lõige 3 sätestab tingimused, millele

taotleja ja partner peavad vastama. Eelnõu punkt

2 sätestab, et taotlejale/partnerile Euroopa

Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on

tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga

kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi

tagasimaksmiseks on täitmata. Sätte sõnastus on

eksitav, sest sõnastuse kohaselt peaks kohustus

olema täitmata, mitte täidetud. Nõude sisuks peab

olema kohustus, et abi tagasimaksmiseks esitatud

korraldus on täidetud.

Arvestatud

Eelnõu § 13 lõike 1 punkti 20 on ekslikult jäänud

sõnad „taotleja ja“.

Selgitame. „taotleja, ja partneri olemasolul,

partneri kinnitust…“ on vajalik, et nõuda mõlema

kinnitust (partneri olemasolu korral) vastavuse

kohta §-s 12 toodud nõuetele.

Eelnõu § 13 lõike 1 punkti 22 kohaselt nõutakse

taotlejalt kinnitust riigiabi loa heakskiitmise

kohta Euroopa Komisjonilt. Konkurentsiseaduse

§ 341 kohaselt esitab riigiabi loa ehk teatise

Euroopa Komisjonile toetuse andja ja see ei ole

taotleja kohustuseks ka eelnõu alusel. Seega tekib

küsimus, miks peab taotleja kinnitama riigiabi loa

heakskiitmist Euroopa Komisjonilt, kui see info

saadetakse toetuse andjale.

Selgitame. IPCEI riigiabi loa taotlemine ei toimu

reeglina sünkroonis konkreetse meetmega nagu

näiteks käesolev investeeringute toetus ning

samuti on IPCEI eelteatise ja ametliku teatise

protsess reeglina vähemalt aastane protsess.

IPCEI riigiabi loa taotlemist võivad, sõltuvalt

IPCEI-st, koordineerida erinevad ministeeriumid,

kes peavad sel juhul leidma ka asjakohase

rahastamislahenduse IPCEI projektide

toetamiseks. IPCEI teatise p 35 soosib eri

riigiabiliikidega kumuleerimist, ning seetõttu on

võimalik teatistes tuua välja, milliste meetmete

koosluses rahastamine eeldatavalt toimub.

Taotleja kinnituse küsimine võib seega olla

asjakohane, kui IPCEI protsessi koordineerib

mõni teine ministeerium kui Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ning vajalik on

info IPCEI teatiste hetkeseisu kohta.

Eelnõu § 14 või § 17 palume täiendada infoga

taotluse esitamise kohta. Eelnõust ei selgu, mis Arvestatud, täiendatud § 15 lõiget 1

vormis või süsteemi kaudu tuleb taotlus esitada

ehk puudub nõutud taotluse esitamise kord

(ühendmääruse § 41 lõike 1 punkt 16).

Eelnõu § 16 lõige 4 sätestab, et positiivne

eelhinnang ei ole rakendusüksusele taotluse

rahuldamisel siduv. Juhime tähelepanu, et

enne taotluse sisulist hindamist ei saa taotluse

rahuldamisest rääkida, mistõttu tuleb kasutada

rahuldamise asemel sõna „hindamisel“.

Arvestatud.

Eelnõu § 17 lõige 5 sätestab, et rakendusüksus

võib taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise

käigus hinnata „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte

ning kliimakindluse hinnangute ja esitatud

dokumentide vastavust § 13 lõigetes 2 ja 3 toodud

suunistele, kaasates selleks vajaduse korral

eksperte. Ebaselgeks jääb, millistel juhtudel seda

nõuet kontrollitakse ja millistel mitte ning miks

on see tehtud rakendusüksuse õiguseks, mitte

kohustuseks.

Arvestatud, sätestame selgelt kohustusena.

Eelnõu § 18 palume täiendada infoga

projektiplaani esitamise kohta (millal seda teha

tuleb) ning eelhinnangu edastamise kohta (millal

ja kuidas eelhinnang edastatakse).

Selgitame, et § 18 käsitleb nõuetele vastavaks

tunnistamist ning antud §-s ei ole asjakohane seda

veel täiendavalt reguleerida. Täiendasime §-i 16.

Eelnõu §-s 19 on toodud taotluse

valikukriteeriumid ja hindamise põhimõtted.

Juhime tähelepanu, et viidatud paragrahvi lõike 2

seletuskirja selgituse juurest on ekslikult osa

lausest välja jäänud. Kirjas on, et „lõike 2

kohaselt hinnatakse taotlusi vajadusel

rakendusüksuse moodustatud nõuandva

valikukomisjoni toel ning kaasata

sõltumatuid eksperte.“

Arvestatud

Eelnõu § 24 lõikesse 2 tuleks lisada viide § 10

lõikele 1, sest ka seal on sätestatud

kohustused partnerile (punktid 2–6, 8–11 ja 13–

16).

Arvestatud

Eelnõu § 24 lõike 5 puhul juhime tähelepanu, et

teavitamiskohustuse nõue tuleneb

ühendmääruse § 10 lõike 1 punktist 13 ja see on

juba eelnõu § 24 lõikega 1 kaetud.

Arvestatud

Eelnõu § 24 soovitame lisada toetuse andja

kohustusena eelnõustamise läbimine.

Selgitame. Leiame, et sätte lisamine ei ole vajalik

kuivõrd taotlusega esitatavate kohustuslike

dokumentide ja kinnituste osaks on

eelnõustamise tulemusena antud positiivne

eelhinnang.

Eelnõu § 26 lõikes 1 on viga. Sõna „toetuse“

asemel peab olema sõna „taotluse“. Arvestatud

Lisaks juhime tähelepanu, et ehitusprojektide

koostamisel tuleb arvestada ka nende

kooskõla muinsuskaitse eritingimustega (seal,

kus see on asjakohane). Palume võimaluse korral

Arvestatud, täiendatud § 7 lg 3 p 1

nende koostamise ja uuringute tegemise kulu

eelnõu raames abikõlblikuks teha.

MAAELUMINISTEERIUM

Maaeluministeerium kooskõlastab ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri määruse „Ida-Viru

ettevõtluse investeeringute toetus“ eelnõu

märkusteta.

IDA-VIRU OMAVALITSUSTE LIIT (ÕÜF JUHKOMISJONI LIIGE)

Välistada toetused tuule- ja päikeseparkide

arendamisesse, sest need ei vaja mingit toetust ja

ilma toetuseta atraktiivsed raha paigutamise

kohad. Ainus koht, kus võiks toetust vaja minna

on võimalikud põhivõrguinvesteeringud, mis

tagavad parema juurdepääsu suuremale hulgale

taastuvenergia tootjatele, aga kindlasti mitte

tuule- ja päikesepargi investeeringud ise. Veelgi

enam: tuuleparkide investeeringute toetamine

oleks otseselt suunatud 2 kuni 3 projekti

toetamiseks, mis kuidagi ei lähe kokku avatud

konkurentsiga. Kui üldse taastuvenergia tootmist

toetada siis juhitavaid tootmisvõimsusi ja/või

salvestamist.

Arvestatud, MKM nõustub, et tänaste

turuhindade ja teiste meetmete (sh

vähempakkumised) taustal ei ole päikese- ja

tuuleparkide rajamine antud meetmest

asjakohane. Eri energiavaldkonna tehnoloogiate

arendamisse ja tootmisse investeerimine, sh

salvestamistehnoloogiad või päikese- ja

tuuleparkide komponendid, on antud meetmest

aga jätkuvalt toetatav.