Kiri

EELNÕU

OTSUS

[kuupäev] nr [number]

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja-Tallinnas

Planeerimisseaduse § 93 lg 2, § 124 lg-te 6 ja 10, § 128 lg-te 1, 5 ja 6, § 142 lg 1 p 1, lg-te 2 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10 ja lg 4, § 33 lg 2 p-de 3 - 4, lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 “Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3 alusel ja tulenevalt Aktsiaselts Logman Invest 18. märts 2021 algatamisettepanekust ning asjaolust, et Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine ning detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ja arvestades Keskkonnaameti .... kirjas nr ... ja Terviseameti ... kirjas nr ... esitatud seisukohtadega

1. Algatada Põhja-Tallinnas Bekkeri sadamaala detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Planeeritava maa-ala suurus on 33,64 ha. Detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi piiri skeem on esitatud otsuse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Bekkeri sadamaalal lõpetada tootmis-, transpordi- ja laondustegevus ning kavandada alale segafunktsiooniga kvartal, mis koosneb elamumaa, ärimaa, ühiskondlike ehitiste, üldkasutatava maa, transpordimaa ja tootmismaa kruntideks. Alale moodustatakse 34 krunti, määrates kruntidele ehitusõigus valdavalt 2-7-korruseliste äri-, sotsiaal- ja eluhoonete ehitamiseks. Lisaks määratakse ehitusõigus piirkonna aktsendi rõhutamiseks ühe 14-korruselise maamärgi rajamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohased kaubasadama ja tööstusettevõtete maakasutuse juhtotstarbega alad segahoonestusalaks. Detailplaneeringuga taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi vähendamist detailplaneeringu koostamisel täpsustuva ala ulatuses.

3. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

4. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

4.1 suurim tihedusnäitaja 0,8. Tihedust on võimalik pärast uue kiire ühistranspordikoridori ja kergliikluse taristu väljaehitamist kesklinnani suurendada 1,2-ni, mitte ületada lubatud suuremat tihedust, esitada vastavad detailplaneeringu elluviimise etapid;

4.2 hoonestustihedused arvestada ilma rannaala haljasalata; sotsiaalobjektide (lasteaed ning kool) rajamine kavandada esimesesse ehitusetappi samaaegselt elamufunktsiooni sisaldava uushoonestuse rajamisega;

2

4.3 detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada planeeringuala teenindamiseks vajalike teiste linnaosadega ühendava ühistranspordi taristu, vajadusel sotsiaalobjektide kaasfinantseerimise ning teede, tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamisega;

4.4 elamufunktsiooni kavandada kuni 50% ulatuses;

4.5 esinduslike (sh mälestiste, ühiskondlike- ja samuti parkimishoonete) kaasaegses vormikeeles hoonete täpsema arhitektuurse lahenduse (mahuline ülesehitus, katusekujud, fassaadide materjalid jm) selgitamiseks korraldada koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga avalik või kutsutud arhitektuurivõistlus;

4.6 lahendus peab arvestama muinsuskaitse eritingimustega (osaühingu T- Linnaprojekt töö nr: 09-21) - tagada ehitismälestiste vaadeldavus nii mere kui ka maa poolt. Kõrghaljastuse planeerimisel arvestada mälestiste kaitsevööndiga. Mälestiste kruntidele (pos 13, 16 ja 19) haljastuse planeerimisel tagada fassaadide vaadeldavus (prioriteetne on peafassaad, kuhu ette kõrghaljastust mitte rajada); Slipi vaatekoridoridesse kõrghaljastust mitte rajada, ümber slipi projekteerida haljastust läbimõeldult ning tundlikult;

4.7 joonistel tähistada mälestiste ühise kaitsevööndi piir ning planeeringualast väljaspool olevad kaitsevööndis/vahetuses läheduses olevad mälestised (tähis, ABS kõrgus);

4.8 teostada Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Rohttaimede inventuuri välitööd teostada ajal, kui kaitsealustele liikidele iseloomulikud määramistunnused on nähtaval. Inventuuri peab teostama kaitstavaid taimeliike tundev ekspert;

4.9 säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte kavandada;

4.10 Tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“;

4.11 kogu planeeringuala ulatuses arvestada erinevas vanuses elanike vajadusega, lisaks mänguväljakutele näidata puhke- ja/või virgestusalade põhimõttelised asukohad;

4.12 mänguväljakute ja kõrghaljastuse planeerimisel arvestada valgustingimustega. Tagada planeeritavale haljastusele vajalikud kasvutingimused ja –ruum;

4.13 lisada seletuskirja nõue, et ehitusprojekti koosseisus koostatakse terviklik väliruumi sh uushaljastuse lahendus. Projekteerimistöödesse kaasata diplomeeritud maastikuarhitekt;

4.14 planeeringuala paikneb lindude rände seisukohast kõrgendatud ohuga asukohas, kus on suur kokkupõrkeoht klaaspindadega. Vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonetega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks;

4.15 hoonestusala planeerimisel arvestada kõikide olemasolevate tehnorajatiste kaitsevöönditega ja nendest tulenevate seadusjärgsete kitsendustega, esitada olemasolevate ümbertõstmist vajavate tehnovõrkude lahendus;

4.16 planeerida olemasolevate tehnovõrkudega ühendamine vastavalt taotletavatele võrguvaldajate tehnilistele tingimustele;

4.17 kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas siis soojusvarustus planeerida vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele;

4.18 sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsuse nr 18 „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale mitte suunata. Vajadusel tuleb sademevee kogumiseks ning võimalikult suures osas kohapeal immutamiseks rajada immutusalasid (nt imbpeenraid, murualade alla kavandada immutusplokkidega alad, mis

3

toimivad vahemahutina ning samas lasevad veel maapinda imbuda); näha ette olemasoleva sademevee väljalasu ja väljalasuga seotud rajatiste rekonstrueerimine;

4.19 näha ette hoonete mahus paiknevate parklate põrandavee juhtimine reoveekanalisatsiooni;

4.20 enne maa-aluse parkimiskorruse rajamist anda hüdrogeoloogiline eksperthinnang vundamendikaevisest väljapumbatava vee koguste ja pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta, samuti kaevisest väljapumbatava vee ärajuhtimisvõimaluste kohta. Kirjeldada põhjavee alandusest tingitud võimalikke mõjusid naaberhoonetele ning meetmeid hoonete püsivuse ja kõrghaljastuse kasvutingimuste tagamiseks;

4.21 detailplaneeringu koostamisel arvestada veekaitseliste piirangutega (ranna piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd, veekaitsevöönd) ja piiranguvööndite piirjooned kanda põhijoonisele;

4.22 koostada liiklusest, sadama tegevusest ja tööstusest tuleneva müra modelleerimine päevase ja öise ajavahemiku kohta koos mürakaartidega, nii hetkel kui ka prognoositavas olukorras. Töö koostamisel lähtuda keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;

4.23 Eesti Geoloogiakeskuse radooniriski kaardi järgi ja keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoon isisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt jääb planeeritav ala kõrge radoonisisaldusega piirkonda. Detailplaneeringu koostamisel hinnata vajalikke radoonikaitse meetmeid ja neid rakendada juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“;

4.24 tegemist on endise sadamaalaga ning vastavalt AS Maves ja Maves OÜ poolt varasemalt teostatud reostusuuringutele on Bekkeri sadama alal tuvastatud jääkreostus nii pinnases kui põhjavees. Osa jääkreostusobjekte on likvideeritud kuid pole teada millises ulatuses ning millise tasemeni pinnasepuhastustöid tehti. Seetõttu tuleb enne ehitustegevust selgitada kogu detailplaneeringuala ulatuses jääkreostuse maht ja ulatus nii pinnases, maapinnalähedases põhjavees kui ka akvatooriumi põhjasetetes;

4.25 koostada ülevaade tekkivatest jäätmetest ja anda jäätmete käitlemise lahendus. Käsitleda jäätmete liigiti kogumise vajadust Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ nõudeid arvestades ning määrata olmejäämete kogumiskohad (tähistada tingmärgina);

4.26 kavandada planeeringualale koht avaliku pakendipunkti jaoks. Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema valgustatud kõva kattega pinnal (betoon, asfalt, kiviparkett vms) ja asuma tänavapoolsel küljel sõidutee või juurdepääsu tee kõrval. Avaliku pakendipunkti rajamise tingimused on kirjeldatud Tallinna linna kodulehel https://www.tallinn.ee/est/keskkond/taara (Pakendipunkti projekteerimistingimused). Asukoht tähistada põhijoonisel;

4.27 varustada sadama reostuse lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks vajalike tehniliste vahenditega ning korraldada sadamas laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmine vastavalt sadamaseaduse peatükile 4;

5. Kaasata detailplaneeringu koostamisse planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1–3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, s.h Päästeamet, Maa-amet, Terviseamet ning Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Strateegiakeskus (strateegilise planeerimise teenistus ruumiloome osakond ja linna ettevõtlusteenistus ringmajanduse osakond) ning Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas § 25 lg 1 ja lg 2 loetletud isikud ja teised isikud, kelle õigusi või huve võib planeeringulahendus puudutada.

4

6. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusele nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“:

6.1 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga Tallinna linna nimel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või olemasolevate rajatiste ümberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või ümberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise;

6.2 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil hinnata koostöös teiste ametiasutustega arendusalal või väljaspool arendusala Tallinna linnale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku punktis 6.1 nimetamata olemasoleva avaliku ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avaliku ehitise ehitamise vajadust;

6.3 Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määruse nr 24 § 6 lõikes 2 või 3 nimetatud asutusel korraldada vajadusel punktis 6.2 nimetatud ehitise ehitamise ja/või selle (kaas)rahastamise lepingu sõlmimiseks vajaliku õigusakti koostamine ja lepingu sõlmimine;

6.4 Tallinna Linnavaraametil hinnata punktis 6.2 nimetatud ehitise või selle ehitamiseks vajaliku kinnistu Tallinna linnale tasuta võõrandamise lepingu või kinnistule Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise vajadust.

7. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn), detailplaneeringu koostaja K-Projekt Aktsiaselts (aadress Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn) ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn).

8. Mitte algatada Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:

8.1 detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist. Planeeringuga kavandatakse lõpetada tootmis- ja laondustegevus Bekkeri sadamaalal ning arendada välja olemasoleva tootmisala asemel avatud mereäärega, atraktiivne ja turvaline segahoonestusala;

8.2 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta hoonestatud ja suures osas asfaltkattega kaetud alale äri-, sotsiaal- ja eluhoonete ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt lühiaegsed (eelkõige ehitusaegsed häiringud), nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

8.3 kehtiva Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks kaubasadama- ja tööstusettevõtete ala. Eeltoodust tulenevalt on detailplaneeringu lahendus kehtivat Tallinna üldplaneeringut muutev. Kuid koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu tööversioonis on määratud planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks segahoonestusala, mille elamuarendus on seotud taristuinvesteeringutega. Seega detailplaneeringu lahendus vastab koostamisel olevale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule;

8.4 detailplaneeringuga soovitakse rajada ehitisi ranna ehituskeeluvööndisse. Tulenevalt ala ajaloolisest kasutamisest sadamana on inimmõju ranna ehituskeeluvööndi ulatuses ka praegu ning puuduvad looduskooslused, mida tuleks ehituskeeluvööndi ulatuses kaitsta. Seega pole põhjust eeldada kavandatava tegevusega kaasnevat olulist negatiivset mõju ranna ja kalda

5

kaitse eesmärkidele. Ehituskeeluvööndisse hoonete ja rajatiste planeerimisel puhul tuleb lähtuda looduskaitseseadusest ning ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul;

8.5 planeeringualal ega lähialal ei paikne kaitstavate liikide elu- või kasvukohti, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid ning looduslikke iseärasusi, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Lindude vigastuste ja surmade vähendamiseks vältida suurte klaaspindade plaaneerimist või muuta need lindudele nähtavaks;

8.6 planeeringulahenduses on kavandatud ehitada üsna suures ulatuses üks maa-alune parkimiskorrus. Parkimiskorruse ehitamisel võib kaudsemat mõju naaberaladele kaasneda põhjaveekihi alandusest vundamendikaevisest vee väljapumpamise tõttu. Selle vältimiseks tuleb detailplaneeringu koostamise käigus anda hüdrogeoloogiline eksperthinnang, et selgitada vundamendikaevisest väljapumbatava vee kogused ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavus ja ulatus, samuti kaevisest väljapumbatava vee ärajuhtimise võimalused;

8.7 Meeruse sadamaala detailplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis arvestab ka teisi piirkonnas menetletavaid detailplaneeringuid ja projekte (sh Bekkeri sadama kai nr 6 ehitus). Muuhulgas hinnatakse detailplaneeringutega kavandatavate tegevuste koosmõju ning käsitletakse kahjulike mõjude leevendamise võimalusi;

8.8 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit (Bekkeri laevatehase mehaanika- ja turbiinitsehh, laevaehitustsehh ja slipp), kui arvestatakse kehtivate piirangutega ning tagatakse kultuurimälestiste säilitamine vastavalt OÜ T-Linnaprojekt koostatud muinsuskaitse eritingimustele;

8.9 detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest alal praktiliselt haljastus puudub. Detailplaneeringuga on kavas vähendada kõvakattega pindade osakaalu, suurendada kõrghaljastuse osakaalu, luua uusi rohealasid, puhke- ja rekreatsioonialasid. Avaliku ruumi kujundamisel kasutatakse veega seotud objekte (tiigid, purskkaevud) ja alternatiivseid sademeveesüsteeme. Projekteerimistöödesse kaasatakse volitatud maastikuarhitekt tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. Eeltoodud meetmete rakendamine aitab kaasa ka soojussaarte efekti vähenemisele planeeringualal;

8.10 detailplaneeringualal on varasemalt tuvastatud jääkreostus kuid lähtudes reostusuuringute areuannetest võib järeldada, et Bekkeri sadamaala ei ole tervikuna ja süsteemselt uuritud ega puhastatud. Samuti on varasemates reostusuurngutes eeldatud, et vaadeldav ala jääb kasutusele tööstusmaana. Kuid alale kavandatavad hooned eeldavad, et ohtlike ainete sisaldus pinnases vastaks elamumaa piirarvudele. Seetõttu tuleb enne ehitustegevust selgitada kogu detailplaneeringuala ulatuses jääkreostuse maht ja ulatus nii pinnases, maapinnalähedases põhjavees kui ka akvatooriumi põhjasetetes. Kui reostus likvideeritakse alalt enne ehitustööde algust nõuetekohaselt, ei kaasne planeeringu elluviimisel reostusest olulist mõju keskkonnale ega inimese tervisele;

8.11 vastavalt Tallinna radooniriski ja Harjumaa radooniriski kaartidele on Kopli poolsaarel normaalse radoonisisaldusega pinnas. Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt on piirkonna pinnases kõrge või väga kõrge radooni sisald. Seetõttu tuleb kasutada hoonete projekteerimisel radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele;

8.12 detailplaneeringuala asub piirkonnas, kus on ajalooliselt asunud nii sadamad kui tööstushooned. Seetõttu võib piirkonnas esineda võrreldes tavapärase linnaruumiga enam tööstusmüra. Vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule võib eeldada, et perspektiivis Kopli lahe äärsete segahoonestusalade väljaarendamisel piirkonna tööstusmüra tase väheneb. Kuid piirkonna elamute välja ehitamise eelduseks on BLRT GRUPP AS

6

tegevusest leviva mürahäiringu leevendamist arvestav planeerimine. Seetõttu tuleb koostada sadama tegevusest, tööstusest ja liiklusest tuleneva müra modelleerimine päevase ja öise ajavahemiku kohta koos mürakaartidega, nii hetkel kui ka prognoositavas olukorras. Töö koostamisel lähtuda keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Hoonete rajamisel tuleb arvestada piirkonna müratasemetega ning tagada ehituslike meetmetega müratasemete vastavus hoonetes sotsiaalministri 04. märtsi 2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;

8.13 planeeritav ala kavandatakse piirkondliku linnakeskuse alana, kus elanike igapäevategevused ja -teenused on tagatud 15-minutilise jalgsi käigu kaugusel. Planeeringu elluviimisel on seatud prioriteediks piirkonna teenindamiseks ja ühenduste tagamiseks rajada planeeritavat ala läbiv muust liiklusest eraldatud ühistranspordi koridor (tramm) ning ala ühendamine piirkonna rattateede võrguga. Antud lahendus suunab elanikke vähem kasutama autosid ning soosib kasutama aktiivseid liikumisviise ning erinevaid liikumisvahendeid. Seega planeeringulahendus aitab Tallinna arengustrateegia 2035 ja Tallinna Rattastrateegia 2018- 2027 visioone ellu viia;

8.14 kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisel määral loodusvarade kasutamist. Rannapromenaadi ja slipi rajamiseks tuleb uputada merre tahkeid materjale kuid detailplaneeringu etapis ei ole teada, millises mahus tahkeid aineid merre uputatakse. Juhul kui uputatav kogus on 5–100 m3, tuleb taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut ning veeluba kui uputatav kogus on üle 100 m3. Alates mahust 10 000 m3 tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Seega keskkonnamõju olulisust tuleb hinnata ehitusloa või keskkonnaloa menetluse raames kui on koostatud konkreetsemad ehitusprojektid ning teada vajamineva uputatava pinnase mahud;

8.15 detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda hoonete ehitamisel. Samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele. Planeeritavate hoonete projekteerimisel on soovitav lähtuda energiasäästlikest lahendustest.

9. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tallinna veebilehel.

10. Põhja-Tallinna Valitsusel korraldada detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik väljapanek ja avalik arutelu.

11. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi.

12. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9–12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis aadressil https://teele.tallinn.ee.

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu

Otsuse eelnõu „Bekkeri sadamaala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja-Tallinnas” juurde

Algatada Põhja-Tallinnas Bekkeri sadamaala detailplaneering. Planeeritava maa-ala suurus on 33,64 ha. Detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi piiri skeem on esitatud otsuse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Bekkeri sadamaalal lõpetada tootmis-, transpordi- ja laondustegevus ning kavandada alale segafunktsiooniga kvartal, mis koosneb elamumaa, ärimaa, ühiskondlike ehitiste, üldkasutatava maa, transpordimaa ja tootmismaa kruntidest. Alale moodustatakse 34 krunti, määrates kruntidele ehitusõigus valdavalt 2-7-korruseliste äri-, sotsiaal- ja eluhoonete ehitamiseks. Lisaks määratakse ehitusõigus piirkonna aktsendi rõhutamiseks ühe 14- korruselise maamärgi rajamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Algatatavas detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohased kaubasadama ja tööstusettevõtete maakasutuse juhtotstarbega alad korruselamute maakasutusega alaks.

Otsusega jäetakse algatamata Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine ning detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju.

1. Olemasolev olukord Bekkeri sadamaala detailplaneeringuga (edaspidi ka detailplaneering) planeeritav maa-ala asub Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Bekkeri sadama ja Kopli tänava vahelisel alal. Juurdepääs kinnisele sadama territooriumile on Marati ja Klaasi tänavatelt.

Planeeritavale alale jäävad järgmised kinnistud:

- 95% tootmismaa ja 5% ärimaa sihtotstarvetega Marati tn 12 kinnistu, mille omanikuks on kinnistusraamatu andmeil Aktsiaselts Logman Invest;

- 100% ärimaa sihtotstarbega Marati tn 12a kinnistu, mille omanikuks on kinnistusraamatu andmeil Aktsiaselts Logman Invest;

- 100% tootmismaa sihtotstarbega Marati tn 14 kinnistu, mille omanikuks on kinnistusraamatu andmeil Aktsiaselts Logman Invest;

- 90% tootmismaa ja 10% ärimaa sihtotstarvetega Marati tn 7 kinnistu, mille omanikuks on kinnistusraamatu andmeil Aktsiaselts Logman Invest;

- 100% sihtotstarbeta maa sihtostarbega Marati tänav T2 kinnisasi, mille omandi ulatus on selgitamisel;

- osaliselt 100% transpordimaa sihtostarbega Marati tänav T1 kinnistu, mille omanikuks on kinnistusraamatu andmeil Tallinna linn;

- 100% tootmismaa sihtotstarbega Kopliranna tn 53b kinnistu, mille omanikuks on kinnistusraamatu andmeil Aktsiaselts Logman Invest;

- 100% tootmismaa sihtotstarbega Klaasi tn 5 kinnistu, mille omanikuks on kinnistusraamatu andmeil Elektrilevi OÜ;

- 100% sihtotstarbeta maa sihtostarbega Marati tänav 12b kinnisasi, mille omandi ulatus on selgitamisel;

- osaliselt 100% transpordimaa sihtostarbega Kopli tn 106a kinnistu, mille omanikuks on kinnistusraamatu andmeil Aktsiaselts Logman Invest;

- 100% transpordimaa sihtostarbega Marati tn 8 kinnistu, mille omanikuks on kinnistusraamatu andmeil Aktsiaselts Logman Invest.

Marati tn 12 kinnistul asub ehistisregistri andmeil üks hoone: ühekorruseline alajaam (ehitisealune pind 126 m2). Marati tn 12a kinnistu on ehitisregistri andmeil hoonestamata. Marati tn 14 kinnisul asub ehitisregistri andmeil x hoonet: kolmekorruseline tööstushoone (ehitisealune pind 6937 m2), ühekorruseline ajutine laohoone A (ehitisealune pind 4012 m2), ühekorruseline ajutine laohoone B (ehitisealune pind 6012 m2), ühekorruseline ajutine laohoone C (ehitisealune pind 6012 m2), ühekorruseline ajutine laohoone D (ehitisealune pind 7982,7 m2), kolmekorruseline büroohoone (ehitisealune pind 805 m2), ühekorruseline slipihoone (ehitisealune pind 1990 m2).

Planeeritavale alale jäävad Marati tn 14 kinnistul asuvad kaks ehitismälestist: kultuuriministri 18. augusti 1997 määrusega nr 47 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ arhitektuurimälestiseks tunnistatud Bekkeri laevatehase slipp, 1912-1914 (mälestise registri nr 8622) ning sama määrusega arhitektuurimälestiseks tunnistatud Bekkeri laevatehase mehaanika- ja turbiinitsehh, 1912-1914 (mälestise registri nr 8621). Samuti jääb planeeringualale Marati tn 7 kinnistul asuv ehitismälestis Bekkeri laevatehase laevaehitustsehh, 1912-1916 (mälestise registri nr 8614), mis on eelnevalt nimetatud määrusega tunnistatud arhitektuurimälestiseks.

Planeeritav ala jääb kultuuriministri 18. augusti 1997 määrusega nr 47 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Bekkeri laevatehase inseneride elamu, 1912−1914 (mälestise registri numbriga 8616) kaitsevööndisse.

Planeeringualale ulatub ehitusseadustikust tulenevalt raudtee kaitsevöönd, mis on ehitusseadustiku § 73 lõike 1 järgi 30 meetrit rööpme teljest, mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest.

Planeeritavale alale ulatub keskkonnaministri 22. märtsi 2002 määruses nr 15 „Tallinna linna territooriumil asuvaid kaitstavaid looduse üksikobjekte ümbritseva kaitsevööndi ulatus“ § 3 lõike 6 punktis 1 sätestatud hariliku tamme kaitsevöönd (piiranguvöönd).

Planeeringualale ulatub lähtuvalt looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p-st 1 Läänemere ranna 200 m piiranguvöönd ning sama seaduse § 38 lg 1 p 3 alusel 50 m laiune ehituskeeluvöönd tiheasustusalal. Looduskaitseseaduse § 35 lg 31 järgi korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. Looduskaitseseaduse § 35 lg 4 järgi korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja looduskaitseseaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest.

Planeeringuala jääb 200 meetri laiusesse Läänemere ranna piiranguvööndisse vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p-i 1 järgi ja 50 meetri laiusesse ehituskeeluvööndisse vastavalt § 38 lg 1 p-i 3 järgi, kuid vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 4 p-st 11 ei laiene ehituskeeld tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele ja § 38 lg 4 p-st 2 ei laiene ehituskeeld kalda kindlustusrajatistele ning § 38 lg 5 kohaselt ehituskeeld ei laiene mh kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud p 2 kohaselt sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, p 3 kohaselt ranna kindlustusrajatisele, p 8 kohaselt tehnovõrgule ja -rajatisele ning p 10 kohaselt avalikult kasutatavale teele. Vastavalt veeseadusele on veekaitsevööndi ulatus 20 meetrit tavalisest veepiirist. Kallasraja laius on vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 2 laevatatavatel veekogudel 10 meetrit. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba. Bekkeri sadam on kantud sadamaseaduses § 37 alusel loodud sadamaregistrisse. Vastavalt § 391 lg 1 p 1 puudub sadamas kallasrada.

Detailplaneeringus taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi vähendamist planeeringu koostamisel täpsustatava ala ulatuses.

2. Tallinna üldplaneering ja koostatav Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu järgi jääb planeeritav ala kaubasadama alale, mis on põhiliselt sadamategevusega seonduv ala ning tööstusettevõtete alale, mis on põhiliselt tööstusettevõtete ja ladude ala, kus võib paikneda teenindusettevõtteid ja asutusi, uute elamute rajamine on lubatud vaid erandina. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringu kohane kaubasadama ja tööstusettevõtete ala planeeritava maa-ala ulatuses korruselamute alaks. Korruselamute ala on põhiliselt kahe- ja enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusteenindusettevõtted, garaaži-kooperatiivid jm; paneelelamupiirkondades ka bürood jm keskkonnaohutud ettevõtted.

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering algatati Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 „Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu algatamine”. Koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani tööversiooni kohaselt jääb planeeritav maa-ala segahoonestusalale. Alale võib kavandada kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- ja büroohooneid, majutusettevõtteid, elamuid, ühiskondlikke ehitisi, sh riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, keskkonda mittehäirivat väiketootmist jm linnalikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. Segahoonestusalasid on kolme tüüpi: keskuse alad; peamiselt ettevõtlusele suunatud segahoonestusalad, kus vähesel määral on lubatud elamuarendust ning segahoonestatavad arengualad, kus funktsioonide osakaale selgelt ei piiritleta. Segahoonestusaladeks on määratud peamiselt mereäärsed arengualad või endised tehasealad. Planeeritav ala jääb osaliselt Bekkeri keskuse alale, kus on lubatavatakse funktsioonideks: ettevõtlus-, ühiskondlik-, teenindus-, kaubandus, avalikkusele suunatud sadamafunktsioon, loovmajandus, kultuur, vaba-aeg, majutusettevõtted ning elamine. Mereäärsetel arengualadel tuleb tagada vähemalt 30%-line haljastuse osakaal. Samuti on maakasutusplaani tööverisooni kohaselt alale ette nähtud elamuarenduse etapp, mis on seotud taristuinvesteeringutega. Avaliku ruumi ja tehnilise taristu välja ehitamine peab eelnema või toimuma samaaegselt elamuarenduste valmimisega.

3. Kehtiv detailplaneering Planeeritaval alal kehtib Tallinna Linnavolikogu 2. juuni 2005 otsusega nr 164 kehtestatud „Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ detailplaneering. Planeeringuga on kavandatud Põhja-Tallinnas asuvale 36 ha suurusele maaalale kuusteist krunti – sadamaehitiste, elamute, äri- ja tootmishoonete, pumbajaama, veetorni, alajaamade, tänavate ja parklate teenindamiseks ja rekonstrueerimiseks.

Tallinna Linnavolikogu 2. juuni 2005 otsusega nr 164 kehtestatud „Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ detailplaneering on osaliselt kehtetuks muutunud Tallinna Linnavolikogu 25. juuni 2009 otsusega nr 155 kehtestatud „Sirbi, Kopliranna, Vasara tänava ja mere vahelise ala detailplaneering Põhja-Tallinnas“ detailplaneeringuga, mistõttu kehtib nimetatud detailplaneering Marati tn 14 kinnistul asuva Klaasi tänava tee piires (tee number 7840648) kuni Bekkeri sadama Marati tänavapoolse sissepääsuni. Lisaks on Tallinna Linnavolikogu 2. juuni 2005 otsusega nr 164 kehtestatud „Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ detailplaneering osaliselt kehtetuks muutunud Tallinna Linnavolikogu 17. mai 2007 otsusega nr 138 „Tallinna Linnavolikogu 2. juuni 2005 otsusega nr 164 kehtestatud Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine transpordimaa (positsioon XV) osas“ krundi positsioon XV (planeeringus ette nähtud transpordimaa krunt, mis asub Marati tänav T1 ja Marati tänav T2 kinnistutel) osas. Lisaks on Tallinna Linnavolikogu 2. juuni 2005 otsusega nr 164 kehtestatud „Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ detailplaneering osaliselt kehtetuks muutunud Tallinna Linnavolikogu 9. septembri 2021 otsusega nr 95 „Tallinna Linnavolikogu 2. juuni 2005 otsusega nr 164 kehtestatud Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine“ Marati tn 4 ja 4b kinnistute osas.

Planeerimisseaduse § 140 lõige 8 sätestab, et uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.

Detailplaneeringu kehtestamisel muutub Tallinna Linnavolikogu 2. juuni 2005 otsusega nr 164 kehtestatud „Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneeringu kehtestamine Põhja-

Tallinnas“ detailplaneering ja Tallinna Linnavolikogu 25. juuni 2009 otsusega nr 155 kehtestatud „Sirbi, Kopliranna, Vasara tänava ja mere vahelise ala detailplaneering Põhja- Tallinnas“ detailplaneering käesolevas detailplaneeringus planeeritava maa-ala osas kehtetuks.

4. Menetlus Detailplaneeringu algatamist taotles 18. märtsil 2021 Aktsiaselts Logman Invest, kes soovis lõpetada Bekkeri sadamaalal tootmis-, transpordi- ja laomajandustegevus ning kavandada alale segafunktsiooniga kvartal, mis on äri-, elamu ja ühiskondlike hoonete ala. Esitatud lahenduse kohaselt sooviti moodustada 45 krunti määrates kruntidele ehitusõigus 3-8-korruseliste äri-, sotsiaal- ja eluhoonete ning ühe 28-korruselise kõrghoone ehitamiseks. Vastavalt detailplaneeringu algatamisettepaneku tegija ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vahelisele koostööle on korrigeeritud detailplaneeringu algatamisettepaneku juurde esitatud eskiislahendust ja detailplaneeringu eesmärki. Viimane täiendatud eskiislahendus esitati Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 2022. aasta juulis.

Detailplaneeringu algatamisettepanekule lisatud eskiislahenduse on koostanud K-Projekt Aktsiaselts. Illustreeriva materjali on koostanud xxxx.

Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-le 12 (kehtis kuni 1. novembrini 2021, alates 9. novembrist 2021 kehtib Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määrus nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“, analoogne säte on uues määruses § 20) esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisettepaneku arvamuste saamiseks Põhja-Tallinna Valitsusele, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, Tallinna Transpordiametile, Tallinna Linnavaraametile, Tallinna Strateegiakeskusele, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnale ning Kaitseministeeriumile.

Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud algatamisettepaneku 10. detsembril 2021 tutvumiseks Tallinna Haridusametile. Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitas 26. juuni 2023 kirjaga nr 3-2/1585 - 6 algatamisettepaneku eskiislahenduse tutvumiseks Maa-ametile, sest algatamisettepaneku planeeringualal asuvad reformimata maad.

Tallinna Haridusamet selgitas 28. detsembri 2021 kirjaga nr 6.-2/4665 - 2, et on mõistlik kui planeeritavale alale jääb võimalus lasteaia rajamiseks tulevikus ja planeeritakse haridusobjektile võimalik ehitusala. Tallinna Haridusameti esitatud ettepanekutega on arvestatud. Maa-amet selgitas 13. juuli 2023 kirjaga nr 6-3/23/10139-2, et Maa-ameti ei esita vastuväiteid Bekkeri sadamaala detailplaneeringu algatamisettepanekule, mille kohaselt nähakse Marati tn 12b ja Marati tänav T2 katastriüksustele ette avalik kasutus ning ühtlasi paluti Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlusega ning edastada planeeringulahendus Maa-ametile tutvumiseks.

Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Strateegiakeskus, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond ning Tallinna Linnavaraamet esitasid detailplaneeringu algatamisettepanekule lähteseisukohad ja lisatingimused. Esitatud tingimused on lisatud korraldusse, välja arvatud tingimused, mis tulenevad õigusaktidest või standarditest ning on tavapärased planeerimisel ja projekteerimisel. Lisaks on algatamise korralduses määratud nõue kaasata puudutatud isikud ja asjaomased asutused detailplaneeringu koostamisse.

Tallinna Linnavaraametis palus täiendavalt detailplaneeringust huvitatud isikul teha koostööd Tallinna Haridusametiga, et selgitada välja, mitme rühmalise lasteaia ja mitme klassilise kooli püstitamise jaoks on maa-ala vajalik planeerida. Ühtlasi selgitas Tallinna Linnavaraamet, et kui kooli ja lasteaia jaoks ettenähtud krundi puhul on tegemist tulevase muinitsipaalomandiga, millele kavandatakse ala teenindav avalikult kasutatav ehitis, siis on otstarbekas, et eraomandis olev maa võõrandatakse tasuta linnale, milleks sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist vastavasisuline kokkulepe ning reformimata maatükid taotleb Tallinna linn detailplaneeringu alusel munitsipaalomandisse. Kooli ja lasteaia ehitamiseks sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist kaasrahastamise kokkulepe. Samuti märgiti, et kai avaliku kasutuse ning juurdepääsu tagamiseks on otstarbekas sõlmida Tallinna linna kasuks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse kokkulepe. Lisaks paluti planeeringu koostamise käigus välja

selgitada ning kajastada planeeringu elluviimise tegevuskava peatükis maaomaniku poolseid ettepanekuid ja tingimusi avalikuks kasutamiseks määratud alade avaliku kasutuse tagamiseks (nt kas võõrandatakse krundid tasuta Tallinna linnale või seatakse Tallinna linna kasuks tasutaja ja tähtajatu isiklik kasutusõigus) ning väljaehitamise järgse hooldus- ja remondi kohustuste jagunemise osas. Seoses avalikuks kasutamiseks määratud alade avaliku kasutamise tagamiseks ja sotsiaalobjekti rajamiseks vajalike kokkulepete sõlmimisega (nt võõrandamine linnale/ isikliku kasutusõiguse seadmine linna kasuks), paluti välja selgitada alade tulevaste valitsejate seisukohad (Põhja-Tallinna Valitsuse, Tallinna Haridusamet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) ja tingimused avalike alade välja ehitamise ning isiklike kasutusõigusega alade puhul ka väljaehitamise järgse remondi ja hoolduse osas ning lisada seisukohad ja kokkulepitud tingimused detailplaneeringusse.

Kaitseministeerium lisatingimusi detailplaneeringu koostamiseks ei esitanud.

Lähtuvalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 2 lõike 6 punktist 6 esitati Tallinna Linnavolikogu otsuse „Kaera tn 4 kinnistu detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja-Tallinnas“ eelnõu Põhja-Tallinna linnaosakogule. Põhja-Tallinna linnaosakogu kooskõlastas otsuse eelnõu esitatud kujul xx. juuni 2023 koosoleku protokolli nr x päevakorrapunktiga x.

Tallinna linna, K-Projekt Aktsiaseltsi ja Aktsiaselts Logman Invest vahel sõlmiti 5. septembril 2023 haldusleping nr 3-6/49. Detailplaneeringu menetluse käigus on tagatud planeerimisseaduse § 130 lõike 1 ja lõike 2 punkti 2 täitmine.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Sama seaduse § 77 lõike 1 kohaselt algatab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 31 kuulub üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine Tallinna Linnavolikogu ainupädevusse. Seega on käesoleva detailplaneeringu algatajaks linnavolikogu.

Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 24 lõike 4 kohaselt korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Põhja-Tallinna Valitsus pärast detailplaneeringu algatamist detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja arutelu.

Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet Kaera tn 4 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamisest Kaera tn 9, Kaera tn 7, Kaera tn 6, Kaera tn 5, Kaera tn 4, Kaera tn 3, Kaera tn 2, Ristiku tn 91 kinnistute omanikke, Tallinn, Kaera tn 9, Kaera tn 9a korteriühistut, Tallinn, Kaera tn 7 korteriühistut, Tallinn, Kaera tn 5 korteriühistut, Tallinn, Kaera tn 3 korteriühistut, Tallinn, Kaera tn 2, Kaera tn 2a korteriühistut, Tallinn, Ristiku tn 91 korteriühistut.

5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punkti 4 järgi tuleb detailplaneeringu puhul kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.

Detailplaneeringuga kavandatakse Bekkeri sadamaalal lõpetada tootmis-, transpordi- ja laondustegevus ning kavandada alale segafunktsiooniga kvartal, mis koosneb elamumaa, ärimaa, ühiskondlike ehitiste, üldkasutatava maa, transpordimaa ja tootmismaa kruntidest. Seetõttu on tegemist infrastruktuuri rajamisega ning KSH eelhinnangu vajadus tuleneb KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 punktidest 1 ja 2, § 13 punktidest 2 ja 4.

KSH vajaduse kaalumise aluseks on ka KeHJS § 33 lõige 2 punkt 3, mis viitab planeerimisseaduse § 142 lõige 1 punktile 1 – üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Detailplaneeringu ala olemasolevat olukorda ning üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet on kirjeldatud otsuse seletuskirja punktides 1 ja 2. Planeeringualal kehtivat detailplaneeringut on kirjeldatud seletuskirja punktis 3.

6. Detailplaneeringu eesmärk ja sisu Kavandatav tegevus leiab aset Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas Bekkeri sadama ja Kopli tänava vahelisel alal, hõlmates järgnevaid kinnistuid: Marati tn 12, Marati tn 12a, Marati tn 14, Marati tn 7, Marati tänav T2, Marati tänav T1, Kopliranna tn 53b, Klaasi tn 5, Marati tänav 12b, Kopli tn 106a ja Marati tn 8. Planeeritud maa-ala suurus on33,64 ha.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Bekkeri sadamaalal lõpetada tootmis-, transpordi- ja laondustegevus ning kavandada alale segafunktsiooniga kvartal, mis koosneb elamumaa, ärimaa, ühiskondlike ehitiste, üldkasutatava maa, transpordimaa ja tootmismaa kruntideks. Alale moodustatakse 34 krunti, määrates kruntidele ehitusõigus valdavalt 2-7-korruseliste äri-, sotsiaal- ja eluhoonete ehitamiseks. Lisaks määratakse ehitusõigus piirkonna aktsendi rõhutamiseks ühe 14-korruselise maamärgi rajamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Tallinna arengustrateegia 2035 linnaosade tuleviku kaardi järgi nähakse Meeruse ja Bekkeri sadamaid koos Põhjala tehasega kujunemas mitmekesisemaks linnakeskkonnaks: sadamalinnakuks. Visiooni järgi avatakse suletud tööstusalad, rajatakse uusi hooneid, tänavaid pikendatakse mereni, arendatakse välja rannapark- ja promenaad ning võrreldes olemasolevaga lisandub mereäärseid tegevusvõimalusi ja sadamafunktsioone. Piirkonna autokasutus väheneb otsustavalt jalgsi, jalgrattaga ja ühistranspordiga liikumine on eelistatud. Koostatav detailplaneering aitab neid Tallinna arengustrateegia 2035 visioone ellu viia.

7. Kaasnev keskkonnamõju ja eeldatav mõjutatav ala Planeeringualale uute hoonete rajamisega kaasnevad üldiselt tavapärased ehitustegevusega kaasnevad mõjud ning nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu lähialaga.

Detailplaneeringuga hõlmataval alal ega ka lähialal ei paikne teadaolevalt kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Lähim Natura ala on ca 1 km kirdesuunda jääv Paljassaare linnuala (RAH0000095). Lähim kaitseala on detailplaneeringualast 350 m kaugusel asuv Kopli kalmistupark (KLO1200216). Seega pole põhjust eeldada, et kavandatav tegevus avaldaks mõju looduskaitsealadele ega Natura 2000 võrgustiku aladele.

Detailplaneeringualal asub kolm muinsuskaitsealust ehitist (ehitismälestis nr 8622 Bekkeri laevatehase slipp, ehitismälestis nr 8621 Bekkeri laevatehase mehaanika- ja turbiinitsehh ja ehitismälestis nr 8614 Bekkeri laevatehase laevaehitustsehh). OÜ T-Linnaprojekt on koostanud muinsuskaitse eritingimused Bekkeri sadamaala detailplaneeringu koostamiseks. Planeeringualal on kavas kõik kolm ehitusmälestist restaureerida ning need ühiskondlikus funktsioonis kasutusele võtta. Kui rakendatakse eritingimustes toodud meetmeid võib eeldada, et olulist mõju kultuuriväärtustele ei kaasne.

Detailplaneeringuala asub piirkonnas, kus on ajalooliselt asunud nii sadamad kui tööstushooned. Seetõttu võib piirkonnas esineda võrreldes tavapärase linnaruumiga enam tööstusmüra. Vastavalt Tallinna strateegilistele mürakaartidele on Bekkeri sadamaala müratase mõjutatud nii Bekkeri sadamas kui Meeruse ja tõenäoliselt ka Ketta sadamas esinevast tööstusmürast.

Vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule on Kopli lahe ääres elamute välja ehitamise eelduseks BLRT GRUPP AS tegevusest leviva mürahäiringu leevendamist arvestav planeerimine. Nii Meeruse sadamasse kui ka Ketta sadamasse nähakse koostatava Põhja-Tallinna üldplaneeringuga ette segahoonestusalad ning seetõttu võib eeldada, et perspektiivis Kopli lahe äärsete alade väljaarendamisel piirkonna tööstusmüra tase väheneb. Samas tuleb aga hoonete rajamisel arvestada piirkonna müratasemetega ning tagada ehituslike meetmetega müratasemete vastavus hoonetes sotsiaalministri 04. märtsi 2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

Kavandatava tegevusega kaasnevad müra, vibratsiooni ei esine kavandatava tegevuse elluviimisel rohkem kui tavapärase ehitustegevuse ajal või hoonete eluajal. Suuremad transpordi- ja tööstusmüra ning vibratsiooni tasemed võivad esineda hoonete rajamisperioodil, kuid pole põhjust eeldada, et need ületaksid Keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Kavandatava tegevusega kaasnevat müra ja vibratsiooni ei saa pidada oluliseks.

Detailplaneeringualal on varasemalt tuvastatud jääkreostus nii pinnases kui põhjavees. Osa jääkreostusobjekte võib olla ka likvideeritud kuid käesoleval hetkel puudub selge arusaam, millises ulatuses ning millise tasemeni pinnasepuhastustöid on tehtud. Samuti tuleb arvestada, et varasemad reostusuuringud ja hinnangud tehti enamasti eeldusel, et vaadeldava ala kasutamine jätkub tööstusmaana. Kuid alale kavandatavad hooned eeldavad, et ohtlike ainete sisaldus pinnases vastaks elamumaa piirarvudele. Seetõttu tuleb enne ehitustegevust selgitada kogu detailplaneeringuala ulatuses jääkreostuse maht ja ulatus nii pinnases, maapinnalähedases põhjavees kui ka akvatooriumi põhjasetetes. Kui reostus likvideeritakse alalt enne ehitustööde algust nõuetekohaselt, ei kaasne planeeringu elluviimisel reostusest olulist mõju keskkonnale ega inimese tervisele.

Detailplaneeringuga planeeritakse üsna suures mahus maa-aluste korrustega hoonete rajamist. See tähendab, et maa aluste korruste rajamiseks on vajalik pinnase väljakaevamine ning olenevalt põhjaveetasemest ka selle väljapumpamine kaevandist. Enne hoonete rajamist tuleb hüdrogeoloogilise uuringuga selgitada kaevandist välja pumbatava vee maht, kaevandi kuivendamise mõju ümbruskonna hoonete konstruktsioonidele ning selgitada reostusuuringuga pinnase ja põhjavee reostuse tase. Vastavalt põhjavee reostuse tasemele saab välja töötada ka vee ärajuhtimise lahenduse. Detailplaneeringu elluviimisel ja pinnase väljakaevamisel tuleb lähtuda jäätmehierarhiast ning projekteerimisel lahendada väljakaevatud reostumata pinnase kasutus potentsiaalse ressursina (näiteks detailplaneeringualal piirkonna täimisel).

Sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Kliimamuutuste ja äärmuslike ilmastikunähtustega kohanemiseks kasutada looduspõhiseid sademeveelahendusi. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Kinnistu kõvakattega pindadelt ja hoone mahus paikneva parkla põrandalt koguda sademevesi kokku restkaevudesse ning juhtida reoveekanalisatsiooni. Eesvoolu juhitava sademevee saastenäitajad peavad vastama keskkonnaministri 8. novembri 2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) §-de 5 ja 7 nõuetele (põhisaasteainete piirväärtused sademeveele: heljumisisaldus 40 mg/l, naftasaadused 5 mg/l, biokeemiline hapnikutarve 15 mg/l, riskihinnangu põhjal ka muud näitajad).

Detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest alal praktiliselt haljastus puudub. Detailplaneeringuga on kavas vähendada kõvakattega pindade osakaalu, suurendada kõrghaljastuse osakaalu, luua uusi rohealasid, puhke- ja rekreatsioonialasid. Vastavalt koostatavale detailplaneeringule on planeeritud haljastuse osakaaluks 32%. Suurem haljastuse osakaal võimaldab enam kavandada looduspõhiseid lahendusi, mis vähendavad haavatavust kliimamuutustest tulenevate riskide suhtes (sademete hulga kasvust tingitud üleujutused, sagenevad tormid ja sellest tingitud rannikualade üleujutused, erosioon, soojussaared ning tuulekiiruse kasv, mille tagajärjel võimenduvad tuulekoridorid).

Projekteerimistöödesse kaasatakse volitatud maastikuarhitekt tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt.

Kehtiva Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks kaubasadama- ja tööstusettevõtete ala. Eeltoodust tulenevalt on detailplaneeringu lahendus kehtivat Tallinna üldplaneeringut muutev. Kuid koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu tööversioonis on määratud planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks segahoonestusala, mille elamuarendus on seotud taristuinvesteeringutega. Seega detailplaneeringu lahendus vastab koostamisel olevale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule.

Detailplaneeringuga soovitakse rajada ehitisi ranna ehituskeeluvööndisse. Tulenevalt ala ajaloolisest kasutamisest sadamana on inimmõju ranna ehituskeeluvööndi ulatuses ka praegu ning puuduvad looduskooslused, mida tuleks ehituskeeluvööndi ulatuses kaitsta. Detailplaneeringu elluviimisega on tagatud vaba liikumine ja läbipääs seni suletud sadama territooriumil. Eeltoodust tulenevalt pole põhjust eeldada kavandatava tegevusega kaasnevat olulist negatiivset mõju ranna ja kalda kaitse eesmärkidele. Samamoodi näevad nii Tallinna üldplaneering kui ka koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering ala jätkuvat kasutust inimeste poolt. Ehituskeeluvööndisse hoonete ja rajatiste planeerimisel puhul tuleb lähtuda looduskaitseseadusest, juriidilised detailid (ehituskeeluvööndi vähendamine) tuleb lahendada eraldiseisvalt.

Vastavalt Tallinna radooniriski ja Harjumaa radooniriski kaartidele on Kopli poolsaarel normaalse radoonisisaldusega pinnas. Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt on piirkonna pinnases kõrge või väga kõrge radooni sisald. Seetõttu tuleb kasutada hoonete projekteerimisel radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele.

Antud etapis ei ole teada, milline saab olema hoonete küttelahendus. Kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas, siis soojusvarustus planeerida vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele. Või võimalusel arvestada koostamisel olevat Põhja- Tallinna üldplaneeringut, mille kohaselt on planeeringuala määratlenud kui võimaliku madaltemperatuurilise kaugkütte ala ning kaugjahutuse ala.

Meeruse sadamaala detailplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis arvestab ka teisi piirkonnas menetletavaid detailplaneeringuid ja projekte (sh Bekkeri sadama kai nr 6 ehitus). Muuhulgas hinnatakse detailplaneeringutega kavandatavate tegevuste koosmõju ning käsitletakse kahjulike mõjude leevendamise võimalusi.

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisel määral loodusvarade kasutamist. Rannapromenaadi ja slipi rajamiseks tuleb uputada merre tahkeid materjale. Kuivõrd antud etapis ei ole teada, millises mahus tahkeid aineid merre uputatakse, siis ei ole võimalik ka öelda, kas tegevus võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Tahke aine veekogusse uputamisel tuleb lähtuda veeseadusest ning juhul kui uputatav kogus on 5-100 m3 tuleb taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut ning veeluba kui uputatav kogus on enam kui 100 m3. Olulise keskkonnamõjuga tegevuseks loetakse enam kui 10 000 m3 pinnase uputamist merre ning sel juhul on kohustuslik koostada ka keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju olulisust tuleb seega hinnata järgnevates etappides kui on koostatud konkreetsemad ehitusprojektid ning teada vajamineva uputatava pinnase mahud.

Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel

võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju kaalutlused on nimetatud otsuse punktis 8.

Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Bekkeri sadamaala detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu.

Keskkonnaamet vastas …

Terviseamet vastas …

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, laekunud seisukohtade ja otsuse eelnõu punkti 8 kohaselt ei ole Bekkeri sadamaala detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

KSH algatamata jätmise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul pärast otsuse Vastuvõtmist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi.

detsember 2023

Bekkeri sadamaala

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nimetus: Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö number: 23112

Tellija: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Vastutav täitja: Tuuli Vreimann

Kontrollija: Madis Metsur, Karl Kupits (jääkreostus)

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: [email protected]

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015

alusel.

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 1

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ............................................................... 3

2.1 TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT ............................................................................................. 3

2.2 SEOSED STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .................................................. 4

2.3 RESSURSSIDE, SEALHULGAS LOODUSVARADE, NAGU MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA,

VESI JA LOODUSLIK MITMEKESISUS KASUTAMINE ......................................................................... 10

2.4 TEGEVUSE ENERGIAKASUTUS ............................................................................................ 11

2.5 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID, NAGU HEIDE VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU NING

MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN ......................................................... 11

2.6 TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE ............................................................... 11

2.7 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUSEST,

SEALHULGAS HEITE SUURUS .......................................................................................................... 12

2.8 TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHUST,

SEALHULGAS KLIIMAMUUTUSTEST PÕHJUSTATUD SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHUST

TEADUSLIKE ANDMETE ALUSEL. ..................................................................................................... 12

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND .............. 13

3.1 OLEMASOLEVAST JA PLANEERITAVAST MAAKASUTUSEST NING SEAL TOIMUVATEST VÕI

PLANEERITAVATEST TEGEVUSTEST ................................................................................................. 13

3.2 ALAL ESINEVATEST LOODUSVARADEST, SEALHULGAS MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA,

VESI JA LOODUSLIK MITMEKESISUS, NENDE KÄTTESAADAVUSEST, KVALITEEDIST JA

TAASTUMISVÕIMEST ...................................................................................................................... 13

3.3 KESKKONNA VASTUPANUVÕIME, MILLE HINDAMISEL LÄHTUTAKSE MÄRGALADE,

JÕEÄÄRSETE ALADE, JÕESUUDMETE, RANDADE JA KALLASTE, MEREKESKKONNA,

PINNAVORMIDE, MAASTIKE, METSADE, NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADE, KAITSTAVATE

LOODUSOBJEKTIDE, ALADE, KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON ÜLETATUD VÕI

VÕIDAKSE ÜLETADA, TIHEASUTUSEGA ALADE NING KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE

VÄÄRTUSEGA ALADE VASTUPANUVÕIMEST .................................................................................. 14

3.3.1 Jääkreostus ......................................................................................................... 16

3.4 INIMESE TERVIS JA HEAOLU NING ELANIKKOND .............................................................. 20

4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE .......................................................... 22

4.1 MÕJU INIMESE TERVISELE ................................................................................................. 22

4.2 LOODUSVARAD ................................................................................................................. 25

4.3 LOODUSKESKKOND .......................................................................................................... 26

4.4 AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS .............................................................. 27

4.5 KULTUURIVÄÄRTUSED ...................................................................................................... 27

5 JÄRELDUS .............................................................................................................................. 28

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 2

1 SISSEJUHATUS

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Bekkeri sadamaalal lõpetada tootmis-,

transpordi- ja laondustegevus, muuta juhtostarve segahoonestusalaks ning määrata

kruntidele ehitusõigus valdavalt 2-7-korruseliste äri-, sotsiaal- ja eluhoonete

ehitamiseks. Lisaks määratakse ehitusõigus piirkonna aktsendi rõhutamiseks ühe 14-

korruselise maamärgi rajamiseks.

Eelhinnangu koostamisel lähtuti Keskkonnaministri määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“1 ning juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja

tasandil, sh Natura eelhindamine“2. Koostamise aluseks oli K-Projekt Aktsiaselts

koostatud Bekkeri sadamaala detailplaneeringu algatamise ettepaneku eskiislahendus

ja seletuskiri. (seisuga 28.06.2023)

1 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded. Vastu võetud 16.08.2017 Keskkonnaministri määrusega nr 31.

2 KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. 2018. Riin Kutsar.

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 3

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS

2.1 Tegevuse iseloom ja maht

Planeeritav maa-ala asub Põhja-Tallinna linnaosas, Bekkeri sadama ja Kopli tänava

vahelisel alal. (Joonis 1).

Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht (märgitud punase joonega). Kaart: Tallinna

Planeeringute Register.

Detailplaneeringu linnaehituslik eesmärk on võtta kasutusse ja avada avalikkusele

praegu valdavalt killustiku ja puistematerjalide laoplatsina kasutuses olev ala. Eesmärk

on muuta antud tööstus- ja kaubasadama ala segahoonestusalaks, tugevdada

piirkonna linnaehituslikku arengut, et käsitletav mereäärne piirkond muutuks

atraktiivseks, turvaliseks ning avatuks.

Alal paiknevad muinsuskaitsealused hooned ja slipp on ette nähtud rekonstrueerida

vastavalt muinsuskaitse eritingimustele. Endisesse Bekkeri laevatehase

laevaehitustsehhi (ehitismälestisse nr 8614) kavandatakse avaliku teeninduse

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 4

funktsiooniga asutust - näiteks äriotstarbelist tervishoiuasutust vms avalikkusele

avatud funktsiooniga ettevõtet.

Planeeritav ala kavandatakse piirkondliku linnakeskuse alana, kus elanike

igapäevategevused ja -teenused on tagatud 15-minutilise jalgsi käigu kaugusel.

Arenduste elluviimise eelduseks on vajalik piirkonna teenindamiseks ja ühenduste

tagamiseks rajada planeeritavat ala läbiv muust liiklusest eraldatud ühistranspordi

koridor (tramm või ajutiselt muu), selle toimimiseks vajalikud ühendused ja taristu (sh

peatused). Rajatakse ka juurdepääsud detailplaneeringualale ning kõikidele liikumise

põhisuundadele eraldatud jalgrattateed ja ühendada olemasoleva rattateede

võrgustikuga. Ala parkimine on valdavas osas lahendatud parkimismajade baasil.

2.2 Seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega

Tallinna arengustrateegia 2035

Tallinna arengustrateegia visiooni järgi on Tallinn roheline maailmalinn, kus elatakse

tulevikku vaatavalt ja pärandit väärtustavalt. Muuhulgas nähakse, et Tallinnas on

rohelus alati lähedal: puiesteedel, linnaväljakutel, parkides, linnametsades, randadel ja

koduõuedes. Arengustrateegia visiooni viiakse ellu kuue strateegilise sihi kaudu. Neist

käesoleva planeeringuga haakuvad sihid „sõbralik linnaruum“, „roheline pööre“, „kodu,

mis algab tänavast“ ja „terve Tallinn liigub“. Nende järgi on Tallinn looduslähedane linn,

kus rohelust nähakse igal pool ja eri tüüpi haljastust kasutatakse nii tänavatel, hoovides,

väljakutel kui majadel. Haljastus kujundatakse selliselt, et see oleks elurikkust soosiv.

Tallinna linna nähakse liigirikka pealinnana, kus loodus on mitmekesine ja rohevõrk on

ulatuslik ja sidus, pakkudes linlastele põnevat looduskeskkonda, puhkevõimalusi ning

kaitset äärmuslike ilmastikutingimuste eest. Nähakse avatuna mereäärt, mis pakub

erinevaid tegevusvõimalusi. Kliimamuutuste ja äärmuslike ilmastikunähtustega

kohanemiseks kasutatakse looduspõhiseid lahendusi (sh sademevee käitlemisel).

Linnaruumi nähakse kõigile ligipääsetavana (sh transpordi ja hoonete osas).

Arengustrateegia visiooni järgi on erinevad linnaosad/regioonid sidusalt ühendatud,

keskuseid on linnas palju, mistõttu elanikele on igapäevategevused ja -teenused

kättesaadavad 15 jalutuskäigu kaugusel. Samuti on nii keskustes kui nende ümber

omanäolised ja mitmeotstarbelised elupiirkonnad. Arengustrateegias rõhutatakse

läbimõeldult planeeritud linnaruumi tähtsust, mis ühtlasi suunaks elanikke vähem

autosid ja soosiks elanikke kasutama aktiivseid liikumisviise ning erinevaid

liikumisvahendeid (nt ühistransport, rattad, sõidukite lühirent, sõidujagamine). Seetõttu

tuleb planeeringu elluviimisel seada prioriteediks ala ühendamine ühistranspordiga

ning piirkonna rattateede võrguga.

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 5

Tallinn 2035 arengustrateegia linnaosade tuleviku kaardi järgi nähakse Meeruse ja

Bekkeri sadamaid koos Põhjala tehasega kujunemas mitmekesisemaks

linnakeskkonnaks: sadamalinnakuks. Visiooni järgi avatakse suletud tööstusalad,

rajatakse uusi hooneid, tänavaid pikendatakse mereni, arendatakse välja rannapark- ja

promenaad ning võrreldes olemasolevaga lisandub mereäärseid tegevusvõimalusi ja

sadamafunktsioone. Koostatav detailplaneering aitab neid Tallinna arengustrateegia

2035 visioone ellu viia.

Tallinna rattastrateegia 2018-2027

Tallinna rattastrateegia eesmärgid on:

- suurendada rattasõidu osakaalu liikumisviisides

- suurendada rattateede põhivõrgu kättesaadavust

- muuta kooliteekond rattasõbralikuks

- viia rattaga parkimise võimalused rattakasutuse osakaalu eesmärkidega

Antud planeeringu kontekstis on asjakohane rattateede põhivõrgu ja rattaga parkimise

võimaluste planeerimine. Vastavalt käesoleva planeeringulahenduse eskiisjoonisele ja

seletuskirjale planeeritakse rajada eraldiseisvad jalgrattarajad ning ühendada need

olemasoleva rattateede võrgustikuga. Rattateid planeerides ja projekteerides tuleb

lähtuda Tallinna rattastrateegias toodud põhimõtetest.

Tallinna üldplaneering

Vastavalt Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaanile on Bekkeri sadamaala

määratletud kui sadama- ja tööstusala ning selle kai kui riigikaitseala.

Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva Tallinna üldplaneeringu

kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks kaubasadama ja tööstusettevõtete alast

korruselamute alaks. Korruselamute ala on põhiliselt kahe- ja enamakorruseliste

korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused,

kaubandusteenindusettevõtted, garaaži-kooperatiivid jm; paneelelamupiirkondades ka

bürood jm keskkonnaohutud ettevõtted.

Tallinna üldplaneeringu muutmise vajadust Bekkeri sadamaalal põhjendatakse

detailplaneeringu seletuskirjas sellega, et praeguseks on piirkonna linnaplaneerimise

ideed võrreldes üldplaneeringu kehtestamisega 2001. aastal oluliselt muutunud.

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 6

Koostatav Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering

Koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu järgi on Bekkeri sadama piirkond

määratud kui arenguala ning selle sadamapoolne osa (sisuliselt Marati tn 14 kü) on

märgitud kui taristuinvesteeringutega seotud hilisem etapp. Arendusalade

detailplaneeringute kehtestamise eeltingimuseks on tehnilise ja sotsiaalse taristu

(tänavavõrk, ühistranspordivõrk, tehnovõrk, avaliku ruumiga alad, sotsiaalvõrk jne)

olemasolu või eelnevad kokkulepped taristu väljaehitamiseks. Kopli lahe ääres on

seatud elamute välja ehitamise eelduseks BLRT GRUPP AS tegevusest leviva

mürahäiringu leevendamist arvestav planeerimine.

Koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu järgi toimub Bekkeri sadamaalal

järk-järgult mereääre avanemine ning linna- ja elukeskkonna loomine mere äärde. Koos

arendustega ehitatakse välja ka rannapromenaad, mis ühendab erinevaid asumeid ja

ranna-alasid. Üldplaneeringu järgi on Bekkeri sadamaala lubatud funktsioonideks

ettevõtlus-, ühiskondlik-, teenindus-, kaubandus, avalikkusele suunatud

sadamafunktsioon, loovmajandus, kultuur, vaba-aeg, majutusettevõtted, elamine.

Valdavat osa neist funktsioonidest ka käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse.

Bekkeri sadamaala on märgitud kui keskuse ala ning see on planeeritud

segahoonestusala maakasutusega. Alal tuleb Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu

järgi säilitada ka sadama funktsioon nt väikelaevade randumine, liinireisid, avalik slipp,

väikelaevade veeskamine, kruiisilaevade ajutine peatumine, elanike paadiliiklus ja -

kuurid, jahisadamad, veetakso, charterreisid, rekreatsioonireisid, seisusadam. Sadamate

muutumisega avatud funktsiooniks tuleb planeeringutes reserveerida ka

sadamategevust toetav avalik taristu (nt auto ja järelhaagise parkla) ning juurdepääs

avalikult kasutatavalt tänavalt või määrata tänavatele avalik juurdepääsu servituut.

Bekkeri sadamaala detailplaneeringuga kavandatava slipi juurde on planeeritud

(lühiajaline) parkimisplats. Sadamate juurde tuleb koostatava üldplaneeringu järgi

kavandada ka sadamat teenindavad ja avalikkusele suunatud funktsioone (toitlustus,

laenutus, majutus jms).

Üldplaneeringu järgi on kirde-edelasuunaliselt on plaanitud detailplaneeringuala

läbima roheala, samuti on need plaanitud ka planeeringuala põhja- ja lõunapiiridele,

mis ühtlasi omaksid asumitähtsusega rohekoridori funktsiooni. Mereäärne ala on

planeeritud rannapromenaadiks, kusjuures ette nähakse I etapina rannapromenaadi

rajamine sisemaale. Planeeringuala käsitletakse üldplaneeringus nii avaliku kui

poolavaliku ruumina. Piirkonda planeeritavate tänavate äärde planeeritakse

üldplaneeringuga tänavahaljastus ning haljastuse osakaal planeeringualal peab olema

minimaalselt 30%, Klaasi, Marati, Ankru ja Kopli tänavate vahelisel ala valdavalt

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 7

minimaalselt 20%. Laiemalt on toodud koostatavas üldplaneeringus, et mereäärsetel

arengualadel tuleb tagada vähemalt 30%-line haljastuse osakaal. Suurem haljastuse

osakaal võimaldab enam kavandada looduspõhiseid lahendusi, mis vähendavad

haavatavust kliimamuutustest tulenevate riskide suhtes (sademete hulga kasvust

tingitud üleujutused, sagenevad tormid ja sellest tingitud rannikualade üleujutused,

erosioon, soojussaared ning tuulekiiruse kasv, mille tagajärjel võimenduvad

tuulekoridorid). Vastavalt koostatava Bekkeri sadamaala detailplaneeringu

seletuskirjale on planeeringuala haljastuse osakaaluks 32%.

Segahoonestusalade maakasutuse planeerimisel (ptk 2.7) on üldplaneeringuga seatud

tingimuseks elanikkonda teenindavate kaubanduspindade, teenuste ja uute

töökohtade loomine või ajaloolistes piirkondades tootmis- ja ettevõtlusfunktsiooni

säilimine. Planeeringualale on lubatud rajada 3-6 korruselisi (maismaa poole kuni 5-

korruselisi) hooneid. Linnaosa arengualadel on planeeritava ala tihedusnäitaja üldjuhul

vahemikus 0,8…1,2.

Lisaks sellele, et piirkonda on planeeritud ühendama muude piirkondadega rattatee

põhivõrk (Kopli tn) näeb üldplaneering ette muust transpordist võimalusel eraldiseisva

ühistranspordikoridori/rööbastranspordi. Selleks reserveeritakse detailplaneeringuga

eraldi koridor trammiteele, selles osas on aga tarvilik detailplaneeringu joonist

täiendada õiget värvi tingmärgiga.

Alale rajatakse üldplaneeringu järgi sademeveekanalisatsioon, piirkond on määratletud

kui võimalik madaltemperatuurilise kaugkütte ala ning kaugjahutuse ala. Bekkeri ja

Meeruse sadamate vahele on üldplaneeringuga ette nähtud perspektiivse

vesinikujaama asukoht.

Bekkeri sadama (Marati 4a, 7 ja 14) detailplaneering

Planeeritava maa-ala kohta kehtib Tallinna Linnavolikogu 2. juuni 2005 otsusega nr 164

kehtestatud „Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneering“, millega oli

planeeringus kokku kavandatud viisteist krunti. Bekkeri sadama alale oli planeeritud:

sadamaehitiste, äri- ja tootmishoonete, pumbajaama, veetorni, alajaamade, tänavate ja

parklate teenindamiseks ja rekonstrueerimiseks ehitusõigus. Lisaks oli

detailplaneeringus ette nähtud rekonstrueerida olemasolevad ja ehitada uued kaid.

Kehtiv detailplaneering on kahel korral tunnistatud osaliselt kehtetuks. Esmalt Tallinna

Linnavolikogu 17. mai 2007 otsusega nr 138 ning seejärel Tallinna Linnavolikogu

09.09.2021 otsusega nr 95. Ülevaade hetkel kehtivatest ja kehtetuks tunnistatud

osadest on toodud järgneval joonisel (Joonis 2).

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 8

Käesoleva eelhinnangu objektiks oleva detailplaneeringu kehtestamisel muutuvad

varasemad Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneeringud kehtetuks

käesolevas detailplaneeringus planeeritava maa-ala osas.

Joonis 2 Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneeringuala kehtivad ja

kehtetuks tunnistatud osad. Kaart: Tallinna Planeeringute register.

Lisaks eeltoodud kehtestatud detailplaneeringule on samale alale esitatud Marati tn 7

kinnistu detailplaneeringu algatamise ettepanek ning algatatud Marati tn 14 kinnistu

osa ja lähiala detailplaneering.

• Marati tn 14 kinnistu osa ja lähiala detailplaneering

Detailplaneering on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 18.01.2017 korraldusega

number 93 aadressidel Kaluri tn 2b, Marati tn 14. Tallinna planeeringute registri

andmetel on planeering koostamise etapis.

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 9

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on reformimata riigimaa liitmine

tootmismaa sihtotstarbega Marati tn 14 kinnistuga ja moodustatavale krundile

ehitusõiguse määramine koos üheteistkümne olemasoleva hoonega (sh kaks

muinsuskaitsealust hoonet) kokku kuni viieteistkümne kuni 4 maapealse

korrusega sadamaga seotud tootmishoone ehitamiseks või ümberehitamiseks.

Lisaks täpsustatakse tootmismaa sihtotstarbega Kopliranna tn 53b kinnistule

ehitusõiguse määramise vajadus. Detailplaneeringu ülesanne on üldiste

maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude,

parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

Planeeritava maa-ala suurus on 12,75 ha

• Marati tn 7 kinnistu detailplaneering

Käesoleva detailplaneeringuga kattuvale Marati tn 7 katastriüksusele on esitatud

detailplaneeringu algatamisettepanek, mis Tallinna planeeringute registri

andmete järgi on menetluses. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on

määrata Marati tn 7 katastriüksusele ehitusõigus kuni 3-18-korruseliste äri-,

vaba-aja veetmise- ja eluhoonete ehitamiseks. Lisaks on kavandatud üldiste

maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude,

parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

Taotletava detailplaneeringualaga piirnevad järgnevad algatatud või

algatamisettepaneku esitanud detailplaneeringud:

Ketta tn 5 kinnistu detailplaneering

Käesolevas eelhinnangus käsitletava detailplaneeringualaga põhjasuunas piirneva

Ketta tn 5 katastriüksusele on esitatud detailplaneeringu algatamisettepanek.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on lõpetada katastriüksusel killustiku

käitlemine ja ladustamine, muuta ala tootmissihtotstarve menetluses oleva Põhja-

Tallinna linnaosa üldplaneeringujärgse segahoonestusala ja korterelamute ala

juhtotstarbeks ning määrata kruntidele ehitusõigus 3-5-korruseliste äri- ja eluhoonete

ehitamiseks ning tänavamaa rajamiseks. Samuti on kavandatud üldiste

maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude,

parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

Kaluri tn 2a, 6 ja Ketta tn 7c kinnistute ning lähiala detailplaneering

Detailplaneering on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 16.01.2002 korraldusega number

153. Detailplaneeringu eesmärk on Kaluri tn 2A kinnistuga külgneva maa liitmine

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 10

nimetatud kinnistuga ning seoses sellega uute kruntide moodustamine ja kõigile

planeeringuala kruntidele ehitusõiguse ulatuse määramine. Antud planeeringuala asub

Bekkeri sadamaala detailplaneeringualast põhjasuunas.

Meeruse sadamaala detailplaneering3

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada kaubasadama asemel jahisadam

ning uus ärifunktsiooniga elamukvartal, mis moodustatakse tootmismaa sihtotstarbega

Kopliranna tn 47, Kopliranna tn 49, Kopliranna tn 53b ja ärimaa sihtotstarbega Klaasi tn

1 kinnistutest määrates alale ehitusõiguse piirkonda sobivate kõrgusega hoonete, 2-

kuni 6-korruseliste ärihoonete, korterelamute või äripindadega korterelamute

ehitamiseks.

Lisaks on planeeringus määratud üldised maakasutustingimused ja antud

heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise

põhimõtteline lahendus.

Võrreldes algatatud lahendusega on detailplaneeringus tehtud ka ettepanek

planeeringuala piiri muutmiseks 15,60 ha-lt 13,28 ha-le, kuna nii käesolevale Meeruse

sadamaalale kui ka kõrvalolevale Bekkeri sadamaalale on koostatud ühtne

arhitektuurne lahendus ning tulenevalt sellest on slipi alla jääv osa määratud

kõrvaloleva Bekkeri sadamaala detailplaneeringu alasse.

2.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas,

maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus kasutamine

Hoonete ja teede rajamiseks kasutatakse teatavas mahus loodusvarasid. Vastavalt

eskiisjoonisele on planeeritud Marati 14 kü merega piirnev loode-kagusuunaline serv

ja edelaosa mereala täita jalakäijate tee/rannapromenaadi rajamiseks, Kopliranna tn

53b kü loodeosasse slipi rajamine ja selle ümbruses oleva mereala täitmine jahisadama

teenindusala rajamiseks. Antud etapis puudub teadmine, millises mahus ja mis

materjali ala täitmiseks kasutada on planeeritud.

Alale planeeritakse maa-aluste korrustega hooneid. Nende rajamine eeldab hoonete

aluse pinnase väljakaevamist projekteeritud kõrguseni. Antud etapis puudub täpne info

selle kohta, millises mahus pinnast välja kaevatakse ning mis on selle koostis ning

seisund (vt peatükk 3.3.1 „Jääkreostus“).

3 Planeeringute registri järgi oli DP käesoleva eelhinnangu koostamise ajal kooskõlastamisel ja arvamuste

küsimisel

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 11

2.4 Tegevuse energiakasutus

Planeeringu elluviimisel – hoonete rajamisel ja nende kasutamisel pole ette näha

tavapärasest olulisemat energiakasutust.

Ehitustööde ajal kasutatakse vedelkütuse jõul töötavaid ehitusmasinaid.

Antud etapis ei ole teada, milline saab olema hoonete küttelahendus. Vastavalt

koostatavale Põhja-Tallinna üldplaneeringule on planeeringuala määratletud kui

võimalik madaltemperatuurilise kaugkütte ning kaugjahutuse ala ning planeerimisel

tuleks seda võimalusel arvestada.

Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda koostatavas Põhja-Tallinna linnaosa

üldplaneeringus toodust. Selle järgi on kogu Põhja Tallinna linnaosas energia (sh sooja-

ja elektrienergia) tootmiseks eelistatud kasutada alternatiivseid taastuvenergial

baseeruvaid kütteallikaid (sh ka kaugküttepiirkondades). Peamised taastuvenergia

kasutamise potentsiaali omavad allikad on mereküte, päikeseenergia, biomass ja tuul.

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku

ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Vastavalt Maa-ameti kitsenduse kaardirakendusele asub alal nii vee- kui

kanalisatsioonitrass ning koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu järgi on

kavas rajada alale sademeveekanalisatsioon. Antud etapis puudub aga täpsem info

selle kohta, kuidas lahendatakse planeeringuala veevarustus, kanalisatsioon ja

sademevee ärajuhtimine. Seetõttu puudub ka info heitest vette või pinnasesse.

Heiteid õhku, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ega lõhna ei eritu

kavandatava tegevuse elluviimisel rohkem kui tavapärase ehitustegevuse ajal ega

hoonete eluajal.

2.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Planeeringu elluviimisel – hoonete rajamisel ja nende kasutamisel ei kaasne

jäätmeteket olulisel määral. Ehituse ajal tekivad valdavalt ehitusjäätmed ja hoonete

valmimisel tekib elanikel valdavalt pakendi- ja olmejäätmed. Jäätmekäitluse

korraldamisel tuleb lähtuda Tallinna jäätmehoolduseeskirjast4. Vastavalt koostatavale

Põhja-Tallinna üldplaneeringule on vabaplaneeringualal (ehk antud planeeringu

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/418032023007

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 12

kontekstis poolavalik ruum) jäätmemajade asemel eelistatud kasutada

süvakogumismahuteid. Samuti on koostatavas üldplaneeringus rõhutatud vajadust

vähendada mereäärsete piirkondades inimtegevusest põhjustatud mereprügi teket

(erinevate jäätmete sattumist merre).

Bekkeri sadamaala on märgitud ühe jääkreostusobjektina, kuid antud etapis pole

täielikult selge, kas, millises ulatuses ja millisel tasemel on ala pinnas reostunud.

Seetõttu puudub antud etapis ka teadmine, kas, millises mahus ja mil viisil tuleb ala

planeerimisel reostunud pinnast likvideerida, mis omakorda tähendab seda, et puudub

selge teadmine, kas ja millises mahus kaevatakse planeerimise käigus välja reostunud

pinnast.

2.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest,

sealhulgas heite suurus

Ehituse ajal võivad tekkida avariiolukorrad ehitusmasinatega, mis võivad põhjustada

kütuse- või õlilekke.

Avariiolukordadega kaasneva heite suurust ei ole võimalik ette näha.

2.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide

ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide ohust teaduslike andmete alusel.

Kavandatava tegevuse ellu viimise käigus tekkida võivate suurõnnetuste või

katastroofide oht on väike. Kavandatav tegevus ei soodusta katastroofide või

suurõnnetuste tekkimist. Kemikaaliseaduse mõistes suurõnnetuse ohuga5 ettevõtet ei

kavandata.

Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht hädaolukorra

seaduse mõistes6 on väike.

5 Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku

kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord - Riigi Teataja

6 Hädaolukorra seadus–Riigi Teataja

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 13

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV

KESKKOND

3.1 Olemasolevast ja planeeritavast maakasutusest ning seal toimuvatest

või planeeritavatest tegevustest

Bekkeri sadam valmis 1913. aastal ja enne I Maailmasõda toimus siin hävitaja tüüpi

sõjalaevade ehitus. Pärast Eesti iseseisvumist laevatööstus hääbus, ning territooriumil

oli mitmeid rentnikke (muuhulgas kummitööstus ja pudelite tootmine). Kui algaastatel

toimus sadama kaudu ümarpuidu väljavedu, siis 1930-ndatel lisandus ka vedelkütus

(põlevkivi õli) ning alale rajati kütusemahuteid.

Aastatel 1945-1992 paiknesid sadama alal endise NL sõjaväeosad, 23. üksik

remonditavate laevade divisjon ja Admiraliteeditehaste Balti Baas (p/k B-8434).

Okupatsiooniperioodil toimus siin sõjalaevade remontimine ja tankimine. Vedelkütusel

baseeruva katlamaja masuudihoidla likvideeriti 1990-ndate keskel. 1992-1999 tegutses

sadamas ettevõte Naftar. Arvatavasti toimus sellel ajal sadamas kütuse sissevedu,

kütust laaditi otse autodesse. Hiljem on sadamas lossitud-lastitud ning vaheladustatud

puitu, killustikku ja ehitusmaterjale7.

Praegu tegutsevad detailplaneeringualal mõned üksikud ettevõtted ja Bekkeri sadam,

mis pakub laevadele laadimise ja lossimise ning kaupade (valdavalt killustiku ja

puistematerjalide) ladustamise teenust. Ala on valdaval avalikkusele suletud. Käesoleva

detailplaneeringu elluviimisel avatakse seni suletud ala avalikkusele ning nähakse ette

segakasutust, sh eluhoonete rajamist.

3.2 Alal esinevatest loodusvaradest, sealhulgas maa, muld, pinnas,

maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavusest,

kvaliteedist ja taastumisvõimest

Maa-ameti maardlate rakenduse järgi ei leidu planeeringualal ega selle vahetus

läheduses maavarasid ega maavarade geoloogiliste uuringute alasid.

Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi järgi moodustab detailplaneeringala

pinnakatte peenliiv paksusega kuni 10 m. Bekkeri sadama jääkreostuse uurimisel

määrati pinnakatte paksuseks kuni 4,8 m. See koosneb valdavalt täitepinnasest ja

7 Reostusuuring Tallinn, Marati tn 14 (Bekker’i sadam). OÜ Maves, 2016.

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 14

merelisest liivast, paiguti esineb turvast ja saviliivmoreeni. Pinnakatte all lamavad

Alamkambriumi Lükati ja Lontova kihistute liivakivi, aleuroliit ja savi.8

Kambriumi-Vendi (C-V) põhjaveekiht, mis on piirkonnas ainuke veevarustuseks kasutav

põhjaveekiht, on detailplaneeringualal maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitstud

Lükati-Lontova regionaalse veepidemega. Piirkonnas (Kopli 1 põhjaveevaruga alal) on

kehtestatud C-V põhjaveevaru 1500 m3 ööpäevas kuni aastani 2042. Detailplaneeringu

kontaktvööndis asuvad C-V puurkaevud registrinumbritega 236 ja 239. Eelnimetatud

põhjaveevaru kasutamine viimastel aastatel alla 200 m3 ööpäevas.9

Detailplaneeringuala asub Kopli lahe ääres, mis kuulub rannikumerekogumi Muuga-

Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvee (koodiga EE_5) koosseisu. 2021. aasta Eesti

pinnaveekogumite seisundite ajakohastatud vahehinnangu järgi oli kogumi

koondseisund halb. Halva seisundi põhjuseks on halb keemiline ja ökoloogiline seisund

(põhjuseks ohtlike ainete esinemine ja eutrofeerumine).

3.3 Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna,

pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade,

kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning

kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse järgi asub planeeringuala osaliselt ranna

piiranguvööndis (200 m kaldast) ja ranna ehituskeeluvööndis (Maa-ameti kaardi järgi

100 m kaldast). Looduskaitseseaduse järgi on ranna ja kalda kaitse eesmärk on rannal

või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju

piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba

liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Looduskaitseseaduse järgi on kalda piiranguvööndis keelatud reoveesette laotamine,

matmispaiga rajamine, jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise

rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas, maavara kaevandamine ning

mootorsõidukitega liikumine väljaspool selleks ette määratud teid.

Detailplaneeringuga selliseid tegevusi ei planeerita.

8 Jääkreostuse likvideerimise projekti ettevalmistus endistel militaar- ja industriaalaladel. Teostatavuse

uuring Sweco Eesti ja AS Maves, 2006

9 https://keskkonnaportaal.ee/et/p%C3%B5hjaveevarud-ja-bilanss

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 15

Vastavalt looduskaitseseadusele on ranna ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste

ehitamine keelatud, kuid ehituskeeld ei laiene näiteks tiheasustusala

ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas

olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele või detailplaneeringuga või

kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitistele, veeliiklusrajatistele, ranna

kindlustusrajatistele ja avalikult kasutatavale teele. Samuti annab looduskaitseseadus

võimaluse ehituskeeluvööndi vähendamiseks, kuid seda vaid Keskkonnaametilt

nõusoleku saamisel. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse hoonete ja teede

rajamist ranna ehituskeeluvööndisse, kuid detailplaneeringu eskiisil ega selle

seletuskirjas ei ole väljendatud soovi ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Ala edelaossa jääb hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev katastri nr 19842. Samuti jääb

alale nii vee- ja kanalisatsioonitrassid, elektrimaakaabelliin koos alajaamaga, raudtee ja

sideehitised ning geodeetiline märk (nr 924).

Maa-ameti üleujutuste kaardirakenduse järgi jääb planeeritav ala kaguosa vähesel

määral kord 1000 aasta jooksul toimuva üleujutusala riskipiirkonda, kus üleujutus

esineb absoluutkõrgusel 2,65 m. Planeeringuala ei ole muus osas üleujutusalade

riskipiirkonnana määratletud.

Maa-ameti kohapärimuse kaardirakenduse järgi kattub planeeringuala kinnismälestise

kaitsevööndiga alale jäävad järgnevad muinsuskaitsealused objektid:

• Ehitismälestis nr 8622 Bekkeri laevatehase slipp, 1912-1914

• Ehitismälestis nr 8621 Bekkeri laevatehase mehaanika- ja turbiinitsehh, 1912-

1914

• Ehitismälestis nr 8614 Bekkeri laevatehase laevaehitustsehh, 1912-1916,

Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on ca 1 km kirdesuunda jääv Paljassaare linnuala

(RAH0000095).

Lähim kaitseala on detailplaneeringualast 350 m kaugusel asuv Kopli kalmistupark

(KLO1200216).

Planeeringualast 350 m kaugusele läänesuunda jääb II kategooria kaitsealuse linnu

kanakull (Accipiter gentilis) elupaik.

Detailplaneeringuala põhjapiirist ca 10 m kaugusel, Kaluri tn 2a katastriüksusel kasvab

kaitsealune puu harilik tamm (KLO4000030).

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 16

3.3.1 Jääkreostus

Bekkeri sadamaala ja sellest põhjasuunas asuvad Ketta ning Süsta sadamad on

jääkreostusobjektid10. Nendel aladel on varasemate uuringutega tuvastatud pinnase ja

põhjavee reostus. Detailplaneeringuga käsitletavast alast kuuluvad katastriüksused

Marati tn 14, Marati tn 7 Marati tänav T1, Marati tänav T2, Klaasi 5 ja Kopliranna tn 53b

jääkreostusobjektide nr JRA0000246 Bekkeri sadam ja JRA0000012 Piirivalvesadam

koosseisu. Keskkonnaportaali andmete järgi on mõlemal jääkreostusobjektil reostus

likvideeritud. Bekkeri sadamaalal on jääkreostusobjektide infokaardi põhjal seni

teostatud järgnevad likvideerimistööd:

• Aastatel 1996–1999 likvideeriti mõlemad katlamajad, üks alajaam, kõik maa-

alused ja maapealsed kütuse- ja õlihoidlad ning kütusepumplad. Raudteelt

kütuselaadimise estakaadi, selle juures paiknenud kütusehoidla, maa-ala

kaguosas paiknenud katlamaja ja alajaama ümbruses likvideeriti reostunud

pinnast 1–2 m sügavuseni ja asendati puhtaga.

• 2009. aastal eemaldati reostunud pinnas sadama keskosas kai ääres.

Käesoleva töö koostamisel ei leitud avalikest andmebaasidest muid kirjalikke tõendeid

jääkreostuse likvideerimise kohta ning 2009. aasta kohta võib jääkreostusobjektide

andmebaasist ja hilisematest uuringuaruannetest leida vastuolulist informatsiooni.

2016. aasta detsembri seisuga10 ei oldud Keskkonnaagentuuri andmetel riiklike

vahenditega viimasel aastakümnel Bekkeri sadama merebaasi (Marati 14) territooriumil

jääkreostusalaseid puhastustöid tehtud.

Jääkreostuse võimalikke allikaid on varasemate tööde põhjal kirjeldatud 2016. aasta

reostusuuringus11:

Bekkeri Sadamas (Marati 14 territooriumil) oli NL vägede siin viibimise ajal kaks

katlamaja (Joonis 3). Läänepoolsemat köeti masuudiga; katlamajast põhja pool

asus maa-alune masuudihoidla kütusepumplaga. Siit kagu pool oli (200 l

vaatidega) kütuseladu. Katlamajast mere poole asus väike tankla.

Territooriumi keskosas oli nelja maapealse mahutiga masuudihoidla, raudtee

estakaad kütuse laadimiseks, kütusepumpla ja sademevete puhastusseade.

Masuudihoidla oli ümbritsetud kaitsevalliga ja hoidla piires formeerunud

sademevesi juhiti läbi õlipüüduri linna sademeveekanalisatsiooni.

10 Jääkreostus | Kliimaministeerium

11 Kupits, T. 2016. Reostusuuring Tallinn, Marati tn 14 (Bekkeri sadam). AS Maves

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 17

Krundi kaguosas slipi lähedal autoremonditöökojas oli mitmeid maapealseid ja

–aluseid mahuteid. Kinnistu idanurgas oli veel üks masuudil töötanud katlamaja.

Kütusehoidlate ja - torustike kohta tehnilised andmed puuduvad.

Kõik katlamajad ja mahutid likvideeriti aastatel 1995–1999. Hilisemate

uuringutega on tuvastatud, et nende tööde käigus kaevati välja ka reostunud

pinnas ning asendati puhtaga ning valdaval enamusel kinnistu territooriumil

vastab pinnase seisund tööstusmaale kehtestatud nõuetele. Ebaselge on 2106.

aastal planeeritud 5. kai põhjaosa ja 2012. aastal paigaldatud angaari vahel

(Joonis 3 – märgitud skemaatiliselt sinisega) asuva asfaltkatendiga platsi aluse

pinnase seisund. Põhjavesi oli naftasaadustega reostunud Marati 14 keskosas

kunagiste kütusemahutite asukohas.

7. detsember 2023 18

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Joonis 3. Ülevaade Bekkeri sadama reostuskolletest. Joonis tööst „Jääkreostuse likvideerimise projekti ettevalmistus endistel

militaar- ja industriaalaladel. Teostatavuse uuring“. Sweco Eesti ja AS Maves, 2006. Sinisega on skemaatiliselt märgitud ala, mille

pinnase reostustase on ebaselge.

7. detsember 2023 19

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

Vastavalt 2018. aastal teostatud jääkreostusobjektide seirevõrgu inventuurile ja

veekvaliteedi hindamisele12 asus Bekkeri sadama territooriumil kolm 2006. aastal

rajatud seirepuurauku. Nendest kaks (puurkaevud nr PRK0019843 ja PRK0019844) on

likvideeritud.13 Ainsana on säilinud puurkaev nr PRK0019842.

Viimased teadaolevad veeproovid puurkaevust nr PRK0019842 on võetud 2018.

aastal12, mil naftasaadusete (70 μg/l) ja PAH (6 μg/l) sisaldused põhjavee piirarvusid14

ei ületanud. Puurkaev avab aluspõhja kõige ülemise veekihi. Analüüsitulemused ei

iseloomusta pinnakattes leviva vee seisundit. Tehtud on ettepanek selles kaevus seire

jätkamiseks.

2016. aastal võeti sadama akvatooriumi põhjast projekteeritava kai piirkonnast kuus

põhjasetteproovi naftasaaduste ja raskmetallide (Cu, Ni, Pb ja Zn) sisalduse

määramiseks11. Analüüsitud raskmetallide sisaldus jäi valdavalt (va Pb) pinnasele

määratud sihtarvudest15 väiksemaks. Põhjamuda sisaldas naftasaadusi elumaale

kehtestatud normist15 kuni kolm korda rohkem.

Reostusuuringuid on tehtud ka detailplaneeringualaga piirnevatel katastriüksustel:

• Ankru 1016 aastal 2000;

• Kopli laht Bekkeri kai juures17 aastal 2017;

• Marati 4a18 aastal 2022.

Kokkuvõtvalt on kõik võimalikud reostusobjektid (lähtuvalt erinevate Maa-ameti

ajalooliste kaartidel toodud infost katlamajade, alajaamade, kütusehoidlate kohta)

kantud skemaatiliselt järgnevale joonisele siniste laikudega ning punasega on

tähistatud alad, kus varasemate uuringutega on tuvastatud reostuse olemasolu (Joonis

4).

12 Salu, M. 2018. Jääkreostusobjektide seirevõrgu inventuur ja veekvaliteedi hindamine. AS Maves

13 Voolma, M. 2023. Jääkreostusobjektidel otstarbe kaotanud seirekaevude sulgemine ning ühe fosforiidi

uuringuteks rajatud puuraugu lammutusprojekti koostamine ja puuraugu sulgemine. Maves OÜ

14 Keskkonnaministri 4.09.2019 määrus nr 39. Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused.

15 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26. Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases.

16 Salu, M. 2000. AS Ratas territooriumi reostusuuringud. Maves AS

17 Kupits, K. 2017. Bekkeri sadama kai nr 1 projekteeritava laienduse aluse merepõhja setete

reostusuuring. AS Maves

18 Kupits, T. 2022. Marati 4a reostusuuring. Maves OÜ

7. detsember 2023 20

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

Joonis 4. Skemaatiline ülevaade Maa-ameti ajalooliste fotode abil tuvastatud

võimalikest reostusallikatest (sinisega) ning varasemate uuringutega tuvastatud

reostusest (punasega). Planeeringuala on märgitud heleda kriipsjoonega. Aluskaart:

Maa-amet.

3.4 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Inimeste tervise seisukohalt võib elamuala arendamisel tööstuspiirkonnas olla elanikele

riskiks ohtlike käitiste paiknemine piirkonnas. Planeeringualale ühegi Kopli poolsaarel

asuva ohtliku käitise ohuala ei ulatu.

Inimeste tervist ohustavaks teguriks planeeringualal on soojussaarte teke. Vastavalt

Maa-ameti soojussaarte kaardirakendusele on planeeringualal esinenud soojussaari

2014, 2018 ja 2019. aastal. See on tõenäoliselt tingitud ulatuslikest asfaltplatsidest alal

ning vähesest haljastusest.

7. detsember 2023 21

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

Vastavalt Tallinna radooniriski ja Harjumaa radooniriski kaartidele19 on Kopli poolsaarel

normaalse radoonisisaldusega pinnas. Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Eesti

pinnase radooniriski kaardi20 põhjal jääb planeeringuala aga kõrge või väga kõrge

radooniriskiga kohalikku omavalitusse. Osaliselt on planeeringualale märgitud

varasemate mõõtmisandmete põhjal radooniriski väärtuseks 10 - 30 kBq/m³. Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalametile teadaolevalt on aga Kopli tn 79 katastriüksusel

(78401:101:6994) mõõdetud pinnase radoonisisalduseks 61 kBq/m3 ehk sealne pinnas

on kõrge radoonisisaldusega. Eeltoodust lähtuvalt ei ole üheselt selge, kas pinnaseõhu

radoonisisaldus planeeringualal tervikuna on kõrge või mitte.

19 https://kliimaministeerium.ee/radoon

20

https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375

e

7. detsember 2023 22

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE

Hinnang keskkonnamõju olulisusele on antud arvestades:

• mõju suurust;

• mõjuala ulatust, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava

elanikkonna suurus;

• mõju ilmnemise tõenäosust;

• mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust;

• kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega;

• ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi.

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest ehk riigipiire ületavat mõju.

4.1 Mõju inimese tervisele

Jääkreostus

Detailplaneeringualal on varasemalt tuvastatud jääkreostus nii pinnases kui põhjavees.

Osa jääkreostusobjekte võib olla ka likvideeritud (vaata peatükk 3.3.1). Samas puudub

selge arusaam, millises ulatuses ning millise tasemeni pinnasepuhastustöid tehti (kas

pinnase ohtlike ainete sisaldus vastab elamumaa piirarvudele21). Tuleb silmas pidada,

et varasemad reostusuuringud ja hinnangud tehti enamasti eeldusel, et vaadeldava ala

kasutamine jätkub tööstusmaana.

Lähtuvalt käesoleva töö koostamise aluseks olevate tööde aruannetele võib järeldada,

et Bekkeri sadamaala detailplaneeringuala ei ole tervikuna ja süsteemselt uuritud ega

puhastatud. Ajalooliste reostusallikate (Joonis 4) juures ja nende vahel oleva pinnase

seisundi kohta puudub ajakohane info. Alale kavandatud hooned (elamud, lasteaed,

kool) eeldavad elumaa kategooriasse21 kuuluvate katastriüksuste sihtotstarvete

seadmist. Seetõttu tuleb enne ehitustegevust selgitada kogu detailplaneeringuala

21 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26. Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases.

7. detsember 2023 23

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

ulatuses pinnase ning maapinnalähedase põhjavee seisund21;22. Edasine reostusuuring

on soovitatav jaotada kahte etappi – etapp II ja etapp III23.

Etapis II rajada tõenäoliste reostuskollete juurde (Joonis 4) uuringupunktid. Kokku 14

uuringupunkti. Osa reostuskoldeid asub planeeringualast väljaspool. Sellisel juhul leida

uuringupunkt planeeringuala piirile, reostuskoldele võimalikult lähedale (arvestada

reostuse võimalikku levikusuunda). Uuringupunkti sügavus peab olema vähemalt 5 m

või kuni tuntavalt (lõhn, väljanägemine) puhta pinnaseni. Uuringupunkt võib olla

madalam, kui jõutakse sinisavini. Igas uuringupunktis võtta proov kõige reostunumast

(lõhn, väljanägemine) kihist. Igast proovist analüüsida laboris valdavat osa pinnasele

normeeritud komponente21. Neljast uuringupunktist võtta pinnakattes olevast

põhjaveest proov. Igast veeproovist analüüsida laboris valdavat osa põhjaveele

normeeritud komponente22. Analüüsimiseks kasutada laborit ja meetodeid, mis

vastavad Eestis kehtivatele nõuetele. Akvatooriumis meresetete täiendav uuring vajalik

ei ole. See info on piisavalt värske. Etapi II eesmärk on tuvastada kas ja mis piirkonnas

reostus levib ning millised keemilised komponendid reostust põhjustavad. Etapi II

väljundiks on aruanne, mis kirjeldab analüüsitulemusi ja detailselt etapi III

reostusuuringu lähteülesannet (uuringupunktide asukohad, sügavused, proovide

arvud, analüüsitavad komponendid jm). Etapis III kaardistada reostuse levik ka

akvatooriumi põhjasettes.

Etapi III väljundiks on alal leviva reostuse kaardistus (horisontaalselt ja vertikaalselt,

maht) ning ettepanekud edasisteks tegevusteks (likvideerimise meetodid, mitte

likvideerimise ettepanekul riskihinnang jm). Etapp III ei sisalda likvideerimisprojekti.

Soojussaared

Detailplaneeringualal on varasemalt esinenud soojussaarte teket ning tõenäoliselt on

see olnud tingitud sellest, et alal praktiliselt haljastus puudub. Vastavalt

detailplaneeringule on kavas ala haljastust tõsta 32%-ni, mis vastab ka koostatava

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus toodud suunistele. Täiendavalt on koostatavas

üldplaneeringus toodud suunised konkreetselt Bekkeri ja Meeruse sadamaalade osas:

segafunktsiooniliseks linnakeskkonnaks muutumine, elamufunktsiooni juurde toomine

suurendab piirkonnas viibivate inimeste hulga kasvu. Vähendada kõvakattega pindade

osakaalu, suurendada kõrghaljastuse osakaalu, luua uusi rohealasid, puhke- ja

22 Keskkonnaministri 4.09.2019 määrus nr 39. Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused.

23 Reostusuuringu põhimõtete järgi jaotatakse see kolme etappi, millest etapis I tehakse uuring

olemasolevate andmete põhjal. Järgmistes etappide vajaduse tekkides teostatakse välitöid. Käesolev

eelhinnang on käsitletav etapina I.

7. detsember 2023 24

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

rekreatsioonialasid. Üldplaneeringuga tuleb piirkonna avaliku ruumi kujundamisel

kasutada veega seotud objekte (tiigid, purskkaevud) ja alternatiivseid24

sademeveesüsteeme. Kaaluda rohekatuseid suuremate hoonete puhul.

Detailplaneeringus lähtutakse parkimiskohtade arvu planeerimisel südalinna normist

(vähendatakse parkimiskohtade arvu) ning rajatakse parkimismajad. Sellest tulenevalt

väheneb ka asfaldi pind, mis omakorda aitab kaasa soojussaarte tekke vähenemisele.

Kokkuvõttes aitab planeeringu elluviimine koos eeltoodud meetmete rakendamisega

kaasa soojussaarte efekti vähenemisele planeeringualal ning seeläbi ei oma kavandatav

tegevus ka olulist mõju inimeste tervisele.

Müra, vibratsioon

Detailplaneeringuala asub piirkonnas, kus on ajalooliselt asunud nii sadamad kui

tööstushooned. Seetõttu võib piirkonnas esineda võrreldes tavapärase linnaruumiga

enam tööstusmüra. Vastavalt Tallinna 2022. aasta strateegilistele mürakaartidele on

Bekkeri sadamaala müratase mõjutatud nii Bekkeri sadamas kui Meeruse ja tõenäoliselt

ka Ketta sadamas esinevast tööstusmürast.

Vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule on Kopli lahe ääres

elamute välja ehitamise eelduseks BLRT GRUPP AS tegevusest leviva mürahäiringu

leevendamist arvestav planeerimine. Nii Meeruse sadamasse kui ka Ketta sadamasse

nähakse koostatava Põhja-Tallinna üldplaneeringuga ette segahoonestusalad ning

Meeruse sadamaalale on koostamisel detailplaneering. Võib eeldada, et perspektiivis

piirkonna väljaarendamisel väheneb Bekkeri sadamaalal tööstusmüra. Samas tuleb aga

hoonete rajamisel arvestada piirkonna müratasemetega ning tagada ehituslike

meetmetega müratasemete vastavus hoonetes sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele25

nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes

ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

Kavandatava tegevusega kaasnevad müra, vibratsiooni ei esine kavandatava tegevuse

elluviimisel rohkem kui tavapärase ehitustegevuse ajal või hoonete eluajal. Suuremad

transpordi- ja tööstusmüra ning vibratsiooni tasemed võivad esineda hoonete

rajamisperioodil, kuid pole põhjust eeldada, et need ületaksid Keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

24 Koostatavas Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus ei ole täpsustatud, mida mõeldakse

alternatiivsete sademeveesüsteemide all.

25 https://www.riigiteataja.ee/akt/163756?leiaKehtiv

7. detsember 2023 25

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Kavandatava tegevusega kaasnevat

müra ja vibratsiooni ei saa pidada oluliseks.

Radoon

Puudub selge teadmine radoonisisaldusest detailplaneeringuala pinnases. Selleks tuleb

enne hoonete projekteerimist selgitada pinnaseõhu radoonitase ning juhul kui see

osutub kõrgeks või väga kõrgeks, tuleb rakendada radoonitõkkemeetmeid. Sellisel

juhul on oluline mõju inimese tervisele ja heaolule välistatud.

4.2 Loodusvarad

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisel määral loodusvarade

kasutamist. Rannapromenaadi ja slipi rajamiseks tuleb uputada merre tahkeid

materjale. Kuivõrd antud etapis ei ole teada, millises mahus tahkeid aineid merre

uputatakse, siis ei ole võimalik ka öelda, kas tegevus võib kaasa tuua olulise

keskkonnamõju. Tahke aine veekogusse uputamisel tuleb lähtuda veeseadusest ning

juhul kui uputatav kogus on 5-100 kuupmeetrit tuleb taotleda veekeskkonnariskiga

tegevuse registreeringut26 ning veeluba27 kui uputatav kogus on enam kui

100 kuupmeetrit. Olulise keskkonnamõjuga tegevuseks28 loetakse enam kui 10 000

kuupmeetri pinnase uputamist merre ning sel juhul on kohustuslik koostada ka

keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju olulisust tuleb seega hinnata järgnevates

etappides kui on koostatud konkreetsemad ehitusprojektid ning teada vajamineva

uputatava pinnase mahud.

Risk pinnaveele (rannikuveekogumile EE_5) võib avalduda juhul kui hoonete ja/või

nende maa-aluste korruste rajamisel pumbatakse kaevandist reostunud põhjavett ja

juhitakse seda ilma puhastamata suublasse. Seetõttu tuleb esmalt selgitada

reostusuuringuga nii pinnase kui põhjavee reostuse tase ja ulatus ning vastavalt selle

tulemustele näha ette meetmed, mida tuleb ehituse ajal rakendada, et oleks välistatud

ohtlikke aineid sisaldava vee juhtimine suublasse.

Vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule tuleb hoonete

rajamisel lähtuda üleujutusohust sagedusega üks kord 100 aasta jooksul, kuid seda

planeeringualal ei esine: osaliselt jääb detailplaneeringuga hõlmatud ala

esinemistõenäosusega üks kord 1 000 aasta jooksul üleujutusalale absoluutkõrgusega

26 https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023100?leiaKehtiv#para196

27 https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023100?leiaKehtiv#para187

28 https://www.riigiteataja.ee/akt/128092023010?leiaKehtiv#para6

7. detsember 2023 26

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

2,65 m. Detailplaneeringu eskiisjoonise järgi on plaanitud see ala täita

rannapromenaadi rajamiseks. Juhul kui see ala täidetakse kõrgemaks kui üleujutusala

prognoositav kõrgus, siis pole põhjust eeldada üleujutustest tulenevaid avariiolukordi

ega üleujutustest tingitud olulist mõju veekeskkonnale.

Detailplaneeringuga soovitakse rajada ehitisi ranna ehituskeeluvööndisse. Tulenevalt

ala ajaloolisest kasutamisest sadamana on inimmõju ranna ehituskeeluvööndi ulatuses

ka praegu ning puuduvad looduskooslused, mida tuleks ehituskeeluvööndi ulatuses

kaitsta. Detailplaneeringu elluviimisega on tagatud vaba liikumine ja läbipääs seni

suletud sadama territooriumil. Eeltoodust tulenevalt pole põhjust eeldada kavandatava

tegevusega kaasnevat olulist negatiivset mõju ranna ja kalda kaitse eesmärkidele.

Samamoodi näevad nii Tallinna üldplaneering kui ka koostatav Põhja-Tallinna

üldplaneering ala jätkuvat kasutust inimeste poolt. Ehituskeeluvööndisse hoonete ja

rajatiste planeerimisel puhul tuleb lähtuda looduskaitseseadusest, juriidilised detailid

(ehituskeeluvööndi vähendamine) tuleb lahendada eraldiseisvalt.

Detailplaneeringuga planeeritakse maa-aluste korrustega hoonete rajamist. See

tähendab, et maa aluste korruste rajamiseks on vajalik pinnase väljakaevamine ning

olenevalt põhjaveetasemest ka selle väljapumpamine kaevandist. Enne hoonete

rajamist tuleb hüdrogeoloogilise uuringuga selgitada kaevandist välja pumbatava vee

maht, kaevandi kuivendamise mõju ümbruskonna hoonete konstruktsioonidele ning

selgitada reostusuuringuga pinnase ja põhjavee reostuse tase (reostusuuringu

läbiviimise kohta on suuniseid antud peatükis 4.1 „Mõju inimese tervisele“). Vastavalt

põhjavee reostuse tasemele saab välja töötada ka vee ärajuhtimise lahenduse.

Detailplaneeringu elluviimisel ja pinnase väljakaevamisel tuleb lähtuda

jäätmehierarhiast ning projekteerimisel lahendada väljakaevatud reostumata pinnase

kasutus potentsiaalse ressursina (näiteks detailplaneeringualal piirkonna täimisel).

4.3 Looduskeskkond

Planeeritav ala ei kattu ühegi Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala, looduskaitseala ega

kaitstavate liikide elu- või kasvukohtadega. Seetõttu pole põhjust eeldada, et

kavandatav tegevus omaks olulist mõju kaitstavatele aladele või kaitstavatele liikidele.

Vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule on nii poolsaared kui

rannikulähedased alad olulised lindude rändekoridorid. Kuna hoonete jms klaaspinnad

on lindudele kokkupõrkeohuks (peamiselt maapinnalt kuni 12 m kõrguseni), tuleb

hoonete kavandamisel ja rajamisel vältida suurte klaaspindade teket või muuta need

lindudele nähtavaks. Neid meetmeid rakendades pole põhjust eeldada olulist mõju

linnustikule.

7. detsember 2023 27

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

4.4 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Võimalike ehitusaegsete avariiolukordade esinemine on pigem väike eeldusel, et

kasutatakse tehniliselt korras ehitusmasinaid ning järgitakse ohutusnõudeid.

Planeeringualale ei ole kavandatud olulise keskkonnaohuga rajatisi ega tegevusi. Seega

ei ole oodata kavandavast tegevusest tingitud olulise keskkonnamõjuga

avariiolukordade võimalikkust.

4.5 Kultuuriväärtused

Detailplaneeringualal asub kolm muinsuskaitsealust ehitist. OÜ T-Linnaprojekt on

koostanud muinsuskaitse eritingimused Bekkeri sadamaala detailplaneeringu

koostamiseks29. Need kehtivad viis aastat. Planeeringualal on kavas kõik kolm

ehitusmälestist restaureerida ning need ühiskondlikus funktsioonis kasutusele võtta.

Töös tuuakse välja tingimused, mida peab planeeringut koostades ja realiseerides

rakendama. Rakendades eritingimustes toodud meetmeid võib eeldada, et olulist mõju

kultuuriväärtustele ei kaasne.

29 Muinsuskaitse eritingimused Bekkeri sadamaala detailplaneeringu koostamiseks. OÜ T-Linnaprojekt,

2021.

7. detsember 2023 28

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

5 JÄRELDUS

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Bekkeri sadamaalal lõpetada tootmis-,

transpordi- ja laondustegevus, muuta ala juhotstarve sadamaalast ja tööstusettevõtete

alast segahoonestusalaks ning määrata kruntidele ehitusõigus valdavalt 2-7-

korruseliste äri-, sotsiaal- ja eluhoonete ehitamiseks.

Käesoleva eelhinnanguga tuvastati, et kavandataval tegevusel puudub keskkonnamõju

hindamist vajav oluline keskkonnamõju juhul kui rakendatakse järgnevaid leevendavaid

meetmeid:

• Planeeringu elluviimisel seada prioriteediks ala ühendamine ühistranspordiga

ning piirkonna rattateede võrguga.

• Rattateid planeerides ja projekteerides tuleb lähtuda Tallinna rattastrateegias

toodud põhimõtetest.

• Mõõta radoonitase pinnaseõhus enne hoonete projekteerimist.

• Kogu detailplaneeringualal selgitada pinnase ja põhjavee ohtlike ainete

sisalduse vastavus Keskkonnaministri määrustes 28.06.2019 nr 26 „Ohtlike

ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ ja 04.09.2019 nr 39 „Ohtlike ainete

põhjavee kvaliteedi piirväärtused“ toodud piirväärtustele (pinnase osas peab

pinnase ohtlike ainete sisaldus vastama elumaa piirväärtusele). Reostusuuringu

läbiviimise tingimused on toodud peatükis 4.1.

• Enne hoonete rajamist tuleb hüdrogeoloogilise uuringuga selgitada kaevandist

välja pumbatava vee maht, kaevandi kuivendamise mõju ümbruskonna

hoonete konstruktsioonidele

• Detailplaneeringu elluviimisel ja pinnase väljakaevamisel tuleb lähtuda

jäätmehierarhiast ning projekteerimisel lahendada väljakaevatud reostumata

pinnase kasutus potentsiaalse ressursina.

• Soojussaarte vähendamiseks rakendada koostatavas Põhja-Tallinna linnaosa

üldplaneeringus toodud meetmeid piirkonna avaliku ruumi kujundamiseks:

kasutada veega seotud objekte (tiigid, purskkaevud) ja alternatiivseid

sademeveesüsteeme. Kaaluda rohekatuseid suuremate hoonete puhul.

• Hoonete rajamisel arvestada piirkonna müratasemetega ning tagada ehituslike

meetmetega müratasemete vastavus hoonetes sotsiaalministri 04.03.2002

määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

• Rannapromenaadi ja slipi rajamiseks tahke aine veekogusse uputamisel

lähtuda veeseadusest. Juhul kui uputatav kogus on 5–100 kuupmeetrit, tuleb

taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut, ning veeluba kui

uputatav kogus on üle 100 kuupmeetri. Alates mahust 10 000 kuupmeetrit

tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine.

7. detsember 2023 29

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

• Ehituskeeluvööndisse hoonete ja rajatiste planeerimisel puhul tuleb lähtuda

looduskaitseseadusest, juriidilised detailid (ehituskeeluvööndi vähendamine)

tuleb lahendada eraldiseisvalt.

• Lindude vigastuste ja surmade vähendamiseks vältida suurte klaaspindade

plaanimist või muuta need lindudele nähtavaks.

• Ehitusel kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid ning jälgida ohutusnõudeid.

• Kultuuriväärtuste säilimise tagamiseks rakendada OÜ T-Linnaprojekt koostatud

muinsuskaitse eritingimusi.

Eeltoodud leevendavaid meetmeid rakendades puudub oluline keskkonnamõju ning

vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks puudub.

EELNÕU

OTSUS

[kuupäev] nr [number]

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja-Tallinnas

Planeerimisseaduse § 93 lg 2, § 124 lg-te 6 ja 10, § 128 lg-te 1, 5 ja 6, § 142 lg 1 p 1, lg-te 2 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10 ja lg 4, § 33 lg 2 p-de 3 - 4, lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 “Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3 alusel ja tulenevalt Aktsiaselts Logman Invest 18. märts 2021 algatamisettepanekust ning asjaolust, et Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine ning detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ja arvestades Keskkonnaameti .... kirjas nr ... ja Terviseameti ... kirjas nr ... esitatud seisukohtadega

1. Algatada Põhja-Tallinnas Bekkeri sadamaala detailplaneering (edaspidi detailplaneering). Planeeritava maa-ala suurus on 33,64 ha. Detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi piiri skeem on esitatud otsuse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Bekkeri sadamaalal lõpetada tootmis-, transpordi- ja laondustegevus ning kavandada alale segafunktsiooniga kvartal, mis koosneb elamumaa, ärimaa, ühiskondlike ehitiste, üldkasutatava maa, transpordimaa ja tootmismaa kruntideks. Alale moodustatakse 34 krunti, määrates kruntidele ehitusõigus valdavalt 2-7-korruseliste äri-, sotsiaal- ja eluhoonete ehitamiseks. Lisaks määratakse ehitusõigus piirkonna aktsendi rõhutamiseks ühe 14-korruselise maamärgi rajamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohased kaubasadama ja tööstusettevõtete maakasutuse juhtotstarbega alad segahoonestusalaks. Detailplaneeringuga taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi vähendamist detailplaneeringu koostamisel täpsustuva ala ulatuses.

3. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

4. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

4.1 suurim tihedusnäitaja 0,8. Tihedust on võimalik pärast uue kiire ühistranspordikoridori ja kergliikluse taristu väljaehitamist kesklinnani suurendada 1,2-ni, mitte ületada lubatud suuremat tihedust, esitada vastavad detailplaneeringu elluviimise etapid;

4.2 hoonestustihedused arvestada ilma rannaala haljasalata; sotsiaalobjektide (lasteaed ning kool) rajamine kavandada esimesesse ehitusetappi samaaegselt elamufunktsiooni sisaldava uushoonestuse rajamisega;

2

4.3 detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada planeeringuala teenindamiseks vajalike teiste linnaosadega ühendava ühistranspordi taristu, vajadusel sotsiaalobjektide kaasfinantseerimise ning teede, tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamisega;

4.4 elamufunktsiooni kavandada kuni 50% ulatuses;

4.5 esinduslike (sh mälestiste, ühiskondlike- ja samuti parkimishoonete) kaasaegses vormikeeles hoonete täpsema arhitektuurse lahenduse (mahuline ülesehitus, katusekujud, fassaadide materjalid jm) selgitamiseks korraldada koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga avalik või kutsutud arhitektuurivõistlus;

4.6 lahendus peab arvestama muinsuskaitse eritingimustega (osaühingu T- Linnaprojekt töö nr: 09-21) - tagada ehitismälestiste vaadeldavus nii mere kui ka maa poolt. Kõrghaljastuse planeerimisel arvestada mälestiste kaitsevööndiga. Mälestiste kruntidele (pos 13, 16 ja 19) haljastuse planeerimisel tagada fassaadide vaadeldavus (prioriteetne on peafassaad, kuhu ette kõrghaljastust mitte rajada); Slipi vaatekoridoridesse kõrghaljastust mitte rajada, ümber slipi projekteerida haljastust läbimõeldult ning tundlikult;

4.7 joonistel tähistada mälestiste ühise kaitsevööndi piir ning planeeringualast väljaspool olevad kaitsevööndis/vahetuses läheduses olevad mälestised (tähis, ABS kõrgus);

4.8 teostada Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Rohttaimede inventuuri välitööd teostada ajal, kui kaitsealustele liikidele iseloomulikud määramistunnused on nähtaval. Inventuuri peab teostama kaitstavaid taimeliike tundev ekspert;

4.9 säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte kavandada;

4.10 Tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“;

4.11 kogu planeeringuala ulatuses arvestada erinevas vanuses elanike vajadusega, lisaks mänguväljakutele näidata puhke- ja/või virgestusalade põhimõttelised asukohad;

4.12 mänguväljakute ja kõrghaljastuse planeerimisel arvestada valgustingimustega. Tagada planeeritavale haljastusele vajalikud kasvutingimused ja –ruum;

4.13 lisada seletuskirja nõue, et ehitusprojekti koosseisus koostatakse terviklik väliruumi sh uushaljastuse lahendus. Projekteerimistöödesse kaasata diplomeeritud maastikuarhitekt;

4.14 planeeringuala paikneb lindude rände seisukohast kõrgendatud ohuga asukohas, kus on suur kokkupõrkeoht klaaspindadega. Vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonetega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks;

4.15 hoonestusala planeerimisel arvestada kõikide olemasolevate tehnorajatiste kaitsevöönditega ja nendest tulenevate seadusjärgsete kitsendustega, esitada olemasolevate ümbertõstmist vajavate tehnovõrkude lahendus;

4.16 planeerida olemasolevate tehnovõrkudega ühendamine vastavalt taotletavatele võrguvaldajate tehnilistele tingimustele;

4.17 kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas siis soojusvarustus planeerida vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele;

4.18 sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsuse nr 18 „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale mitte suunata. Vajadusel tuleb sademevee kogumiseks ning võimalikult suures osas kohapeal immutamiseks rajada immutusalasid (nt imbpeenraid, murualade alla kavandada immutusplokkidega alad, mis

3

toimivad vahemahutina ning samas lasevad veel maapinda imbuda); näha ette olemasoleva sademevee väljalasu ja väljalasuga seotud rajatiste rekonstrueerimine;

4.19 näha ette hoonete mahus paiknevate parklate põrandavee juhtimine reoveekanalisatsiooni;

4.20 enne maa-aluse parkimiskorruse rajamist anda hüdrogeoloogiline eksperthinnang vundamendikaevisest väljapumbatava vee koguste ja pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta, samuti kaevisest väljapumbatava vee ärajuhtimisvõimaluste kohta. Kirjeldada põhjavee alandusest tingitud võimalikke mõjusid naaberhoonetele ning meetmeid hoonete püsivuse ja kõrghaljastuse kasvutingimuste tagamiseks;

4.21 detailplaneeringu koostamisel arvestada veekaitseliste piirangutega (ranna piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd, veekaitsevöönd) ja piiranguvööndite piirjooned kanda põhijoonisele;

4.22 koostada liiklusest, sadama tegevusest ja tööstusest tuleneva müra modelleerimine päevase ja öise ajavahemiku kohta koos mürakaartidega, nii hetkel kui ka prognoositavas olukorras. Töö koostamisel lähtuda keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;

4.23 Eesti Geoloogiakeskuse radooniriski kaardi järgi ja keskkonnaministri 30. juuli 2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoon isisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisa kohaselt jääb planeeritav ala kõrge radoonisisaldusega piirkonda. Detailplaneeringu koostamisel hinnata vajalikke radoonikaitse meetmeid ja neid rakendada juhindudes Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“;

4.24 tegemist on endise sadamaalaga ning vastavalt AS Maves ja Maves OÜ poolt varasemalt teostatud reostusuuringutele on Bekkeri sadama alal tuvastatud jääkreostus nii pinnases kui põhjavees. Osa jääkreostusobjekte on likvideeritud kuid pole teada millises ulatuses ning millise tasemeni pinnasepuhastustöid tehti. Seetõttu tuleb enne ehitustegevust selgitada kogu detailplaneeringuala ulatuses jääkreostuse maht ja ulatus nii pinnases, maapinnalähedases põhjavees kui ka akvatooriumi põhjasetetes;

4.25 koostada ülevaade tekkivatest jäätmetest ja anda jäätmete käitlemise lahendus. Käsitleda jäätmete liigiti kogumise vajadust Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ nõudeid arvestades ning määrata olmejäämete kogumiskohad (tähistada tingmärgina);

4.26 kavandada planeeringualale koht avaliku pakendipunkti jaoks. Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema valgustatud kõva kattega pinnal (betoon, asfalt, kiviparkett vms) ja asuma tänavapoolsel küljel sõidutee või juurdepääsu tee kõrval. Avaliku pakendipunkti rajamise tingimused on kirjeldatud Tallinna linna kodulehel https://www.tallinn.ee/est/keskkond/taara (Pakendipunkti projekteerimistingimused). Asukoht tähistada põhijoonisel;

4.27 varustada sadama reostuse lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks vajalike tehniliste vahenditega ning korraldada sadamas laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmine vastavalt sadamaseaduse peatükile 4;

5. Kaasata detailplaneeringu koostamisse planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1–3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, s.h Päästeamet, Maa-amet, Terviseamet ning Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Strateegiakeskus (strateegilise planeerimise teenistus ruumiloome osakond ja linna ettevõtlusteenistus ringmajanduse osakond) ning Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas § 25 lg 1 ja lg 2 loetletud isikud ja teised isikud, kelle õigusi või huve võib planeeringulahendus puudutada.

4

6. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määrusele nr 24 „Avalikult kasutatava ehitise ehitamise ja selle rahastamise kord“:

6.1 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil korraldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist detailplaneeringust huvitatud isikuga Tallinna linna nimel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohase halduslepingu sõlmimine. Detailplaneeringust huvitatud isik võtab halduslepingus kohustuse tagada oma kulul detailplaneeringus kavandatavate ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, välisvalgustuse, tehnoehitiste, haljastuse ning vajadusel muude rajatiste valmisehitamise ja/või olemasolevate rajatiste ümberehitamise ja/või nimetatud rajatiste ehitamise või ümberehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise;

6.2 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil hinnata koostöös teiste ametiasutustega arendusalal või väljaspool arendusala Tallinna linnale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku punktis 6.1 nimetamata olemasoleva avaliku ehitise rekonstrueerimise ja/või laiendamise või uue avaliku ehitise ehitamise vajadust;

6.3 Tallinna Linnavolikogu 15. detsembri 2022 määruse nr 24 § 6 lõikes 2 või 3 nimetatud asutusel korraldada vajadusel punktis 6.2 nimetatud ehitise ehitamise ja/või selle (kaas)rahastamise lepingu sõlmimiseks vajaliku õigusakti koostamine ja lepingu sõlmimine;

6.4 Tallinna Linnavaraametil hinnata punktis 6.2 nimetatud ehitise või selle ehitamiseks vajaliku kinnistu Tallinna linnale tasuta võõrandamise lepingu või kinnistule Tallinna linna kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise vajadust.

7. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn), detailplaneeringu koostaja K-Projekt Aktsiaselts (aadress Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn) ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru tn 12, 15080 Tallinn).

8. Mitte algatada Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:

8.1 detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist. Planeeringuga kavandatakse lõpetada tootmis- ja laondustegevus Bekkeri sadamaalal ning arendada välja olemasoleva tootmisala asemel avatud mereäärega, atraktiivne ja turvaline segahoonestusala;

8.2 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta hoonestatud ja suures osas asfaltkattega kaetud alale äri-, sotsiaal- ja eluhoonete ehitamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt lühiaegsed (eelkõige ehitusaegsed häiringud), nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

8.3 kehtiva Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks kaubasadama- ja tööstusettevõtete ala. Eeltoodust tulenevalt on detailplaneeringu lahendus kehtivat Tallinna üldplaneeringut muutev. Kuid koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu tööversioonis on määratud planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks segahoonestusala, mille elamuarendus on seotud taristuinvesteeringutega. Seega detailplaneeringu lahendus vastab koostamisel olevale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule;

8.4 detailplaneeringuga soovitakse rajada ehitisi ranna ehituskeeluvööndisse. Tulenevalt ala ajaloolisest kasutamisest sadamana on inimmõju ranna ehituskeeluvööndi ulatuses ka praegu ning puuduvad looduskooslused, mida tuleks ehituskeeluvööndi ulatuses kaitsta. Seega pole põhjust eeldada kavandatava tegevusega kaasnevat olulist negatiivset mõju ranna ja kalda

5

kaitse eesmärkidele. Ehituskeeluvööndisse hoonete ja rajatiste planeerimisel puhul tuleb lähtuda looduskaitseseadusest ning ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul;

8.5 planeeringualal ega lähialal ei paikne kaitstavate liikide elu- või kasvukohti, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid ning looduslikke iseärasusi, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Lindude vigastuste ja surmade vähendamiseks vältida suurte klaaspindade plaaneerimist või muuta need lindudele nähtavaks;

8.6 planeeringulahenduses on kavandatud ehitada üsna suures ulatuses üks maa-alune parkimiskorrus. Parkimiskorruse ehitamisel võib kaudsemat mõju naaberaladele kaasneda põhjaveekihi alandusest vundamendikaevisest vee väljapumpamise tõttu. Selle vältimiseks tuleb detailplaneeringu koostamise käigus anda hüdrogeoloogiline eksperthinnang, et selgitada vundamendikaevisest väljapumbatava vee kogused ning pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavus ja ulatus, samuti kaevisest väljapumbatava vee ärajuhtimise võimalused;

8.7 Meeruse sadamaala detailplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis arvestab ka teisi piirkonnas menetletavaid detailplaneeringuid ja projekte (sh Bekkeri sadama kai nr 6 ehitus). Muuhulgas hinnatakse detailplaneeringutega kavandatavate tegevuste koosmõju ning käsitletakse kahjulike mõjude leevendamise võimalusi;

8.8 detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit (Bekkeri laevatehase mehaanika- ja turbiinitsehh, laevaehitustsehh ja slipp), kui arvestatakse kehtivate piirangutega ning tagatakse kultuurimälestiste säilitamine vastavalt OÜ T-Linnaprojekt koostatud muinsuskaitse eritingimustele;

8.9 detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest alal praktiliselt haljastus puudub. Detailplaneeringuga on kavas vähendada kõvakattega pindade osakaalu, suurendada kõrghaljastuse osakaalu, luua uusi rohealasid, puhke- ja rekreatsioonialasid. Avaliku ruumi kujundamisel kasutatakse veega seotud objekte (tiigid, purskkaevud) ja alternatiivseid sademeveesüsteeme. Projekteerimistöödesse kaasatakse volitatud maastikuarhitekt tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. Eeltoodud meetmete rakendamine aitab kaasa ka soojussaarte efekti vähenemisele planeeringualal;

8.10 detailplaneeringualal on varasemalt tuvastatud jääkreostus kuid lähtudes reostusuuringute areuannetest võib järeldada, et Bekkeri sadamaala ei ole tervikuna ja süsteemselt uuritud ega puhastatud. Samuti on varasemates reostusuurngutes eeldatud, et vaadeldav ala jääb kasutusele tööstusmaana. Kuid alale kavandatavad hooned eeldavad, et ohtlike ainete sisaldus pinnases vastaks elamumaa piirarvudele. Seetõttu tuleb enne ehitustegevust selgitada kogu detailplaneeringuala ulatuses jääkreostuse maht ja ulatus nii pinnases, maapinnalähedases põhjavees kui ka akvatooriumi põhjasetetes. Kui reostus likvideeritakse alalt enne ehitustööde algust nõuetekohaselt, ei kaasne planeeringu elluviimisel reostusest olulist mõju keskkonnale ega inimese tervisele;

8.11 vastavalt Tallinna radooniriski ja Harjumaa radooniriski kaartidele on Kopli poolsaarel normaalse radoonisisaldusega pinnas. Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt on piirkonna pinnases kõrge või väga kõrge radooni sisald. Seetõttu tuleb kasutada hoonete projekteerimisel radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele;

8.12 detailplaneeringuala asub piirkonnas, kus on ajalooliselt asunud nii sadamad kui tööstushooned. Seetõttu võib piirkonnas esineda võrreldes tavapärase linnaruumiga enam tööstusmüra. Vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule võib eeldada, et perspektiivis Kopli lahe äärsete segahoonestusalade väljaarendamisel piirkonna tööstusmüra tase väheneb. Kuid piirkonna elamute välja ehitamise eelduseks on BLRT GRUPP AS

6

tegevusest leviva mürahäiringu leevendamist arvestav planeerimine. Seetõttu tuleb koostada sadama tegevusest, tööstusest ja liiklusest tuleneva müra modelleerimine päevase ja öise ajavahemiku kohta koos mürakaartidega, nii hetkel kui ka prognoositavas olukorras. Töö koostamisel lähtuda keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Hoonete rajamisel tuleb arvestada piirkonna müratasemetega ning tagada ehituslike meetmetega müratasemete vastavus hoonetes sotsiaalministri 04. märtsi 2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;

8.13 planeeritav ala kavandatakse piirkondliku linnakeskuse alana, kus elanike igapäevategevused ja -teenused on tagatud 15-minutilise jalgsi käigu kaugusel. Planeeringu elluviimisel on seatud prioriteediks piirkonna teenindamiseks ja ühenduste tagamiseks rajada planeeritavat ala läbiv muust liiklusest eraldatud ühistranspordi koridor (tramm) ning ala ühendamine piirkonna rattateede võrguga. Antud lahendus suunab elanikke vähem kasutama autosid ning soosib kasutama aktiivseid liikumisviise ning erinevaid liikumisvahendeid. Seega planeeringulahendus aitab Tallinna arengustrateegia 2035 ja Tallinna Rattastrateegia 2018- 2027 visioone ellu viia;

8.14 kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisel määral loodusvarade kasutamist. Rannapromenaadi ja slipi rajamiseks tuleb uputada merre tahkeid materjale kuid detailplaneeringu etapis ei ole teada, millises mahus tahkeid aineid merre uputatakse. Juhul kui uputatav kogus on 5–100 m3, tuleb taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut ning veeluba kui uputatav kogus on üle 100 m3. Alates mahust 10 000 m3 tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Seega keskkonnamõju olulisust tuleb hinnata ehitusloa või keskkonnaloa menetluse raames kui on koostatud konkreetsemad ehitusprojektid ning teada vajamineva uputatava pinnase mahud;

8.15 detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda hoonete ehitamisel. Samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele. Planeeritavate hoonete projekteerimisel on soovitav lähtuda energiasäästlikest lahendustest.

9. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tallinna veebilehel.

10. Põhja-Tallinna Valitsusel korraldada detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik väljapanek ja avalik arutelu.

11. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi.

12. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9–12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis aadressil https://teele.tallinn.ee.

Seletuskiri Tallinna Linnavolikogu

Otsuse eelnõu „Bekkeri sadamaala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja-Tallinnas” juurde

Algatada Põhja-Tallinnas Bekkeri sadamaala detailplaneering. Planeeritava maa-ala suurus on 33,64 ha. Detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi piiri skeem on esitatud otsuse lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Bekkeri sadamaalal lõpetada tootmis-, transpordi- ja laondustegevus ning kavandada alale segafunktsiooniga kvartal, mis koosneb elamumaa, ärimaa, ühiskondlike ehitiste, üldkasutatava maa, transpordimaa ja tootmismaa kruntidest. Alale moodustatakse 34 krunti, määrates kruntidele ehitusõigus valdavalt 2-7-korruseliste äri-, sotsiaal- ja eluhoonete ehitamiseks. Lisaks määratakse ehitusõigus piirkonna aktsendi rõhutamiseks ühe 14- korruselise maamärgi rajamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Algatatavas detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohased kaubasadama ja tööstusettevõtete maakasutuse juhtotstarbega alad korruselamute maakasutusega alaks.

Otsusega jäetakse algatamata Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine ning detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju.

1. Olemasolev olukord Bekkeri sadamaala detailplaneeringuga (edaspidi ka detailplaneering) planeeritav maa-ala asub Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Bekkeri sadama ja Kopli tänava vahelisel alal. Juurdepääs kinnisele sadama territooriumile on Marati ja Klaasi tänavatelt.

Planeeritavale alale jäävad järgmised kinnistud:

- 95% tootmismaa ja 5% ärimaa sihtotstarvetega Marati tn 12 kinnistu, mille omanikuks on kinnistusraamatu andmeil Aktsiaselts Logman Invest;

- 100% ärimaa sihtotstarbega Marati tn 12a kinnistu, mille omanikuks on kinnistusraamatu andmeil Aktsiaselts Logman Invest;

- 100% tootmismaa sihtotstarbega Marati tn 14 kinnistu, mille omanikuks on kinnistusraamatu andmeil Aktsiaselts Logman Invest;

- 90% tootmismaa ja 10% ärimaa sihtotstarvetega Marati tn 7 kinnistu, mille omanikuks on kinnistusraamatu andmeil Aktsiaselts Logman Invest;

- 100% sihtotstarbeta maa sihtostarbega Marati tänav T2 kinnisasi, mille omandi ulatus on selgitamisel;

- osaliselt 100% transpordimaa sihtostarbega Marati tänav T1 kinnistu, mille omanikuks on kinnistusraamatu andmeil Tallinna linn;

- 100% tootmismaa sihtotstarbega Kopliranna tn 53b kinnistu, mille omanikuks on kinnistusraamatu andmeil Aktsiaselts Logman Invest;

- 100% tootmismaa sihtotstarbega Klaasi tn 5 kinnistu, mille omanikuks on kinnistusraamatu andmeil Elektrilevi OÜ;

- 100% sihtotstarbeta maa sihtostarbega Marati tänav 12b kinnisasi, mille omandi ulatus on selgitamisel;

- osaliselt 100% transpordimaa sihtostarbega Kopli tn 106a kinnistu, mille omanikuks on kinnistusraamatu andmeil Aktsiaselts Logman Invest;

- 100% transpordimaa sihtostarbega Marati tn 8 kinnistu, mille omanikuks on kinnistusraamatu andmeil Aktsiaselts Logman Invest.

Marati tn 12 kinnistul asub ehistisregistri andmeil üks hoone: ühekorruseline alajaam (ehitisealune pind 126 m2). Marati tn 12a kinnistu on ehitisregistri andmeil hoonestamata. Marati tn 14 kinnisul asub ehitisregistri andmeil x hoonet: kolmekorruseline tööstushoone (ehitisealune pind 6937 m2), ühekorruseline ajutine laohoone A (ehitisealune pind 4012 m2), ühekorruseline ajutine laohoone B (ehitisealune pind 6012 m2), ühekorruseline ajutine laohoone C (ehitisealune pind 6012 m2), ühekorruseline ajutine laohoone D (ehitisealune pind 7982,7 m2), kolmekorruseline büroohoone (ehitisealune pind 805 m2), ühekorruseline slipihoone (ehitisealune pind 1990 m2).

Planeeritavale alale jäävad Marati tn 14 kinnistul asuvad kaks ehitismälestist: kultuuriministri 18. augusti 1997 määrusega nr 47 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ arhitektuurimälestiseks tunnistatud Bekkeri laevatehase slipp, 1912-1914 (mälestise registri nr 8622) ning sama määrusega arhitektuurimälestiseks tunnistatud Bekkeri laevatehase mehaanika- ja turbiinitsehh, 1912-1914 (mälestise registri nr 8621). Samuti jääb planeeringualale Marati tn 7 kinnistul asuv ehitismälestis Bekkeri laevatehase laevaehitustsehh, 1912-1916 (mälestise registri nr 8614), mis on eelnevalt nimetatud määrusega tunnistatud arhitektuurimälestiseks.

Planeeritav ala jääb kultuuriministri 18. augusti 1997 määrusega nr 47 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Bekkeri laevatehase inseneride elamu, 1912−1914 (mälestise registri numbriga 8616) kaitsevööndisse.

Planeeringualale ulatub ehitusseadustikust tulenevalt raudtee kaitsevöönd, mis on ehitusseadustiku § 73 lõike 1 järgi 30 meetrit rööpme teljest, mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest.

Planeeritavale alale ulatub keskkonnaministri 22. märtsi 2002 määruses nr 15 „Tallinna linna territooriumil asuvaid kaitstavaid looduse üksikobjekte ümbritseva kaitsevööndi ulatus“ § 3 lõike 6 punktis 1 sätestatud hariliku tamme kaitsevöönd (piiranguvöönd).

Planeeringualale ulatub lähtuvalt looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p-st 1 Läänemere ranna 200 m piiranguvöönd ning sama seaduse § 38 lg 1 p 3 alusel 50 m laiune ehituskeeluvöönd tiheasustusalal. Looduskaitseseaduse § 35 lg 31 järgi korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. Looduskaitseseaduse § 35 lg 4 järgi korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja looduskaitseseaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest.

Planeeringuala jääb 200 meetri laiusesse Läänemere ranna piiranguvööndisse vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p-i 1 järgi ja 50 meetri laiusesse ehituskeeluvööndisse vastavalt § 38 lg 1 p-i 3 järgi, kuid vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 4 p-st 11 ei laiene ehituskeeld tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele ja § 38 lg 4 p-st 2 ei laiene ehituskeeld kalda kindlustusrajatistele ning § 38 lg 5 kohaselt ehituskeeld ei laiene mh kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud p 2 kohaselt sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, p 3 kohaselt ranna kindlustusrajatisele, p 8 kohaselt tehnovõrgule ja -rajatisele ning p 10 kohaselt avalikult kasutatavale teele. Vastavalt veeseadusele on veekaitsevööndi ulatus 20 meetrit tavalisest veepiirist. Kallasraja laius on vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 2 laevatatavatel veekogudel 10 meetrit. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba. Bekkeri sadam on kantud sadamaseaduses § 37 alusel loodud sadamaregistrisse. Vastavalt § 391 lg 1 p 1 puudub sadamas kallasrada.

Detailplaneeringus taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi vähendamist planeeringu koostamisel täpsustatava ala ulatuses.

2. Tallinna üldplaneering ja koostatav Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu järgi jääb planeeritav ala kaubasadama alale, mis on põhiliselt sadamategevusega seonduv ala ning tööstusettevõtete alale, mis on põhiliselt tööstusettevõtete ja ladude ala, kus võib paikneda teenindusettevõtteid ja asutusi, uute elamute rajamine on lubatud vaid erandina. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringu kohane kaubasadama ja tööstusettevõtete ala planeeritava maa-ala ulatuses korruselamute alaks. Korruselamute ala on põhiliselt kahe- ja enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusteenindusettevõtted, garaaži-kooperatiivid jm; paneelelamupiirkondades ka bürood jm keskkonnaohutud ettevõtted.

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering algatati Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 „Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu algatamine”. Koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani tööversiooni kohaselt jääb planeeritav maa-ala segahoonestusalale. Alale võib kavandada kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- ja büroohooneid, majutusettevõtteid, elamuid, ühiskondlikke ehitisi, sh riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, keskkonda mittehäirivat väiketootmist jm linnalikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. Segahoonestusalasid on kolme tüüpi: keskuse alad; peamiselt ettevõtlusele suunatud segahoonestusalad, kus vähesel määral on lubatud elamuarendust ning segahoonestatavad arengualad, kus funktsioonide osakaale selgelt ei piiritleta. Segahoonestusaladeks on määratud peamiselt mereäärsed arengualad või endised tehasealad. Planeeritav ala jääb osaliselt Bekkeri keskuse alale, kus on lubatavatakse funktsioonideks: ettevõtlus-, ühiskondlik-, teenindus-, kaubandus, avalikkusele suunatud sadamafunktsioon, loovmajandus, kultuur, vaba-aeg, majutusettevõtted ning elamine. Mereäärsetel arengualadel tuleb tagada vähemalt 30%-line haljastuse osakaal. Samuti on maakasutusplaani tööverisooni kohaselt alale ette nähtud elamuarenduse etapp, mis on seotud taristuinvesteeringutega. Avaliku ruumi ja tehnilise taristu välja ehitamine peab eelnema või toimuma samaaegselt elamuarenduste valmimisega.

3. Kehtiv detailplaneering Planeeritaval alal kehtib Tallinna Linnavolikogu 2. juuni 2005 otsusega nr 164 kehtestatud „Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ detailplaneering. Planeeringuga on kavandatud Põhja-Tallinnas asuvale 36 ha suurusele maaalale kuusteist krunti – sadamaehitiste, elamute, äri- ja tootmishoonete, pumbajaama, veetorni, alajaamade, tänavate ja parklate teenindamiseks ja rekonstrueerimiseks.

Tallinna Linnavolikogu 2. juuni 2005 otsusega nr 164 kehtestatud „Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ detailplaneering on osaliselt kehtetuks muutunud Tallinna Linnavolikogu 25. juuni 2009 otsusega nr 155 kehtestatud „Sirbi, Kopliranna, Vasara tänava ja mere vahelise ala detailplaneering Põhja-Tallinnas“ detailplaneeringuga, mistõttu kehtib nimetatud detailplaneering Marati tn 14 kinnistul asuva Klaasi tänava tee piires (tee number 7840648) kuni Bekkeri sadama Marati tänavapoolse sissepääsuni. Lisaks on Tallinna Linnavolikogu 2. juuni 2005 otsusega nr 164 kehtestatud „Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ detailplaneering osaliselt kehtetuks muutunud Tallinna Linnavolikogu 17. mai 2007 otsusega nr 138 „Tallinna Linnavolikogu 2. juuni 2005 otsusega nr 164 kehtestatud Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine transpordimaa (positsioon XV) osas“ krundi positsioon XV (planeeringus ette nähtud transpordimaa krunt, mis asub Marati tänav T1 ja Marati tänav T2 kinnistutel) osas. Lisaks on Tallinna Linnavolikogu 2. juuni 2005 otsusega nr 164 kehtestatud „Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“ detailplaneering osaliselt kehtetuks muutunud Tallinna Linnavolikogu 9. septembri 2021 otsusega nr 95 „Tallinna Linnavolikogu 2. juuni 2005 otsusega nr 164 kehtestatud Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine“ Marati tn 4 ja 4b kinnistute osas.

Planeerimisseaduse § 140 lõige 8 sätestab, et uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.

Detailplaneeringu kehtestamisel muutub Tallinna Linnavolikogu 2. juuni 2005 otsusega nr 164 kehtestatud „Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneeringu kehtestamine Põhja-

Tallinnas“ detailplaneering ja Tallinna Linnavolikogu 25. juuni 2009 otsusega nr 155 kehtestatud „Sirbi, Kopliranna, Vasara tänava ja mere vahelise ala detailplaneering Põhja- Tallinnas“ detailplaneering käesolevas detailplaneeringus planeeritava maa-ala osas kehtetuks.

4. Menetlus Detailplaneeringu algatamist taotles 18. märtsil 2021 Aktsiaselts Logman Invest, kes soovis lõpetada Bekkeri sadamaalal tootmis-, transpordi- ja laomajandustegevus ning kavandada alale segafunktsiooniga kvartal, mis on äri-, elamu ja ühiskondlike hoonete ala. Esitatud lahenduse kohaselt sooviti moodustada 45 krunti määrates kruntidele ehitusõigus 3-8-korruseliste äri-, sotsiaal- ja eluhoonete ning ühe 28-korruselise kõrghoone ehitamiseks. Vastavalt detailplaneeringu algatamisettepaneku tegija ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti vahelisele koostööle on korrigeeritud detailplaneeringu algatamisettepaneku juurde esitatud eskiislahendust ja detailplaneeringu eesmärki. Viimane täiendatud eskiislahendus esitati Tallinna Linnaplaneerimise Ametile 2022. aasta juulis.

Detailplaneeringu algatamisettepanekule lisatud eskiislahenduse on koostanud K-Projekt Aktsiaselts. Illustreeriva materjali on koostanud xxxx.

Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-le 12 (kehtis kuni 1. novembrini 2021, alates 9. novembrist 2021 kehtib Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määrus nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“, analoogne säte on uues määruses § 20) esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisettepaneku arvamuste saamiseks Põhja-Tallinna Valitsusele, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, Tallinna Transpordiametile, Tallinna Linnavaraametile, Tallinna Strateegiakeskusele, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnale ning Kaitseministeeriumile.

Detailplaneeringust huvitatud isik on esitanud algatamisettepaneku 10. detsembril 2021 tutvumiseks Tallinna Haridusametile. Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitas 26. juuni 2023 kirjaga nr 3-2/1585 - 6 algatamisettepaneku eskiislahenduse tutvumiseks Maa-ametile, sest algatamisettepaneku planeeringualal asuvad reformimata maad.

Tallinna Haridusamet selgitas 28. detsembri 2021 kirjaga nr 6.-2/4665 - 2, et on mõistlik kui planeeritavale alale jääb võimalus lasteaia rajamiseks tulevikus ja planeeritakse haridusobjektile võimalik ehitusala. Tallinna Haridusameti esitatud ettepanekutega on arvestatud. Maa-amet selgitas 13. juuli 2023 kirjaga nr 6-3/23/10139-2, et Maa-ameti ei esita vastuväiteid Bekkeri sadamaala detailplaneeringu algatamisettepanekule, mille kohaselt nähakse Marati tn 12b ja Marati tänav T2 katastriüksustele ette avalik kasutus ning ühtlasi paluti Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlusega ning edastada planeeringulahendus Maa-ametile tutvumiseks.

Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Strateegiakeskus, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond ning Tallinna Linnavaraamet esitasid detailplaneeringu algatamisettepanekule lähteseisukohad ja lisatingimused. Esitatud tingimused on lisatud korraldusse, välja arvatud tingimused, mis tulenevad õigusaktidest või standarditest ning on tavapärased planeerimisel ja projekteerimisel. Lisaks on algatamise korralduses määratud nõue kaasata puudutatud isikud ja asjaomased asutused detailplaneeringu koostamisse.

Tallinna Linnavaraametis palus täiendavalt detailplaneeringust huvitatud isikul teha koostööd Tallinna Haridusametiga, et selgitada välja, mitme rühmalise lasteaia ja mitme klassilise kooli püstitamise jaoks on maa-ala vajalik planeerida. Ühtlasi selgitas Tallinna Linnavaraamet, et kui kooli ja lasteaia jaoks ettenähtud krundi puhul on tegemist tulevase muinitsipaalomandiga, millele kavandatakse ala teenindav avalikult kasutatav ehitis, siis on otstarbekas, et eraomandis olev maa võõrandatakse tasuta linnale, milleks sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist vastavasisuline kokkulepe ning reformimata maatükid taotleb Tallinna linn detailplaneeringu alusel munitsipaalomandisse. Kooli ja lasteaia ehitamiseks sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist kaasrahastamise kokkulepe. Samuti märgiti, et kai avaliku kasutuse ning juurdepääsu tagamiseks on otstarbekas sõlmida Tallinna linna kasuks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse kokkulepe. Lisaks paluti planeeringu koostamise käigus välja

selgitada ning kajastada planeeringu elluviimise tegevuskava peatükis maaomaniku poolseid ettepanekuid ja tingimusi avalikuks kasutamiseks määratud alade avaliku kasutuse tagamiseks (nt kas võõrandatakse krundid tasuta Tallinna linnale või seatakse Tallinna linna kasuks tasutaja ja tähtajatu isiklik kasutusõigus) ning väljaehitamise järgse hooldus- ja remondi kohustuste jagunemise osas. Seoses avalikuks kasutamiseks määratud alade avaliku kasutamise tagamiseks ja sotsiaalobjekti rajamiseks vajalike kokkulepete sõlmimisega (nt võõrandamine linnale/ isikliku kasutusõiguse seadmine linna kasuks), paluti välja selgitada alade tulevaste valitsejate seisukohad (Põhja-Tallinna Valitsuse, Tallinna Haridusamet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) ja tingimused avalike alade välja ehitamise ning isiklike kasutusõigusega alade puhul ka väljaehitamise järgse remondi ja hoolduse osas ning lisada seisukohad ja kokkulepitud tingimused detailplaneeringusse.

Kaitseministeerium lisatingimusi detailplaneeringu koostamiseks ei esitanud.

Lähtuvalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 2 lõike 6 punktist 6 esitati Tallinna Linnavolikogu otsuse „Kaera tn 4 kinnistu detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja-Tallinnas“ eelnõu Põhja-Tallinna linnaosakogule. Põhja-Tallinna linnaosakogu kooskõlastas otsuse eelnõu esitatud kujul xx. juuni 2023 koosoleku protokolli nr x päevakorrapunktiga x.

Tallinna linna, K-Projekt Aktsiaseltsi ja Aktsiaselts Logman Invest vahel sõlmiti 5. septembril 2023 haldusleping nr 3-6/49. Detailplaneeringu menetluse käigus on tagatud planeerimisseaduse § 130 lõike 1 ja lõike 2 punkti 2 täitmine.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Sama seaduse § 77 lõike 1 kohaselt algatab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 31 kuulub üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine Tallinna Linnavolikogu ainupädevusse. Seega on käesoleva detailplaneeringu algatajaks linnavolikogu.

Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 24 lõike 4 kohaselt korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Põhja-Tallinna Valitsus pärast detailplaneeringu algatamist detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja arutelu.

Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet Kaera tn 4 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamisest Kaera tn 9, Kaera tn 7, Kaera tn 6, Kaera tn 5, Kaera tn 4, Kaera tn 3, Kaera tn 2, Ristiku tn 91 kinnistute omanikke, Tallinn, Kaera tn 9, Kaera tn 9a korteriühistut, Tallinn, Kaera tn 7 korteriühistut, Tallinn, Kaera tn 5 korteriühistut, Tallinn, Kaera tn 3 korteriühistut, Tallinn, Kaera tn 2, Kaera tn 2a korteriühistut, Tallinn, Ristiku tn 91 korteriühistut.

5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punkti 4 järgi tuleb detailplaneeringu puhul kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.

Detailplaneeringuga kavandatakse Bekkeri sadamaalal lõpetada tootmis-, transpordi- ja laondustegevus ning kavandada alale segafunktsiooniga kvartal, mis koosneb elamumaa, ärimaa, ühiskondlike ehitiste, üldkasutatava maa, transpordimaa ja tootmismaa kruntidest. Seetõttu on tegemist infrastruktuuri rajamisega ning KSH eelhinnangu vajadus tuleneb KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 punktidest 1 ja 2, § 13 punktidest 2 ja 4.

KSH vajaduse kaalumise aluseks on ka KeHJS § 33 lõige 2 punkt 3, mis viitab planeerimisseaduse § 142 lõige 1 punktile 1 – üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Detailplaneeringu ala olemasolevat olukorda ning üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet on kirjeldatud otsuse seletuskirja punktides 1 ja 2. Planeeringualal kehtivat detailplaneeringut on kirjeldatud seletuskirja punktis 3.

6. Detailplaneeringu eesmärk ja sisu Kavandatav tegevus leiab aset Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas Bekkeri sadama ja Kopli tänava vahelisel alal, hõlmates järgnevaid kinnistuid: Marati tn 12, Marati tn 12a, Marati tn 14, Marati tn 7, Marati tänav T2, Marati tänav T1, Kopliranna tn 53b, Klaasi tn 5, Marati tänav 12b, Kopli tn 106a ja Marati tn 8. Planeeritud maa-ala suurus on33,64 ha.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Bekkeri sadamaalal lõpetada tootmis-, transpordi- ja laondustegevus ning kavandada alale segafunktsiooniga kvartal, mis koosneb elamumaa, ärimaa, ühiskondlike ehitiste, üldkasutatava maa, transpordimaa ja tootmismaa kruntideks. Alale moodustatakse 34 krunti, määrates kruntidele ehitusõigus valdavalt 2-7-korruseliste äri-, sotsiaal- ja eluhoonete ehitamiseks. Lisaks määratakse ehitusõigus piirkonna aktsendi rõhutamiseks ühe 14-korruselise maamärgi rajamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Tallinna arengustrateegia 2035 linnaosade tuleviku kaardi järgi nähakse Meeruse ja Bekkeri sadamaid koos Põhjala tehasega kujunemas mitmekesisemaks linnakeskkonnaks: sadamalinnakuks. Visiooni järgi avatakse suletud tööstusalad, rajatakse uusi hooneid, tänavaid pikendatakse mereni, arendatakse välja rannapark- ja promenaad ning võrreldes olemasolevaga lisandub mereäärseid tegevusvõimalusi ja sadamafunktsioone. Piirkonna autokasutus väheneb otsustavalt jalgsi, jalgrattaga ja ühistranspordiga liikumine on eelistatud. Koostatav detailplaneering aitab neid Tallinna arengustrateegia 2035 visioone ellu viia.

7. Kaasnev keskkonnamõju ja eeldatav mõjutatav ala Planeeringualale uute hoonete rajamisega kaasnevad üldiselt tavapärased ehitustegevusega kaasnevad mõjud ning nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu lähialaga.

Detailplaneeringuga hõlmataval alal ega ka lähialal ei paikne teadaolevalt kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Lähim Natura ala on ca 1 km kirdesuunda jääv Paljassaare linnuala (RAH0000095). Lähim kaitseala on detailplaneeringualast 350 m kaugusel asuv Kopli kalmistupark (KLO1200216). Seega pole põhjust eeldada, et kavandatav tegevus avaldaks mõju looduskaitsealadele ega Natura 2000 võrgustiku aladele.

Detailplaneeringualal asub kolm muinsuskaitsealust ehitist (ehitismälestis nr 8622 Bekkeri laevatehase slipp, ehitismälestis nr 8621 Bekkeri laevatehase mehaanika- ja turbiinitsehh ja ehitismälestis nr 8614 Bekkeri laevatehase laevaehitustsehh). OÜ T-Linnaprojekt on koostanud muinsuskaitse eritingimused Bekkeri sadamaala detailplaneeringu koostamiseks. Planeeringualal on kavas kõik kolm ehitusmälestist restaureerida ning need ühiskondlikus funktsioonis kasutusele võtta. Kui rakendatakse eritingimustes toodud meetmeid võib eeldada, et olulist mõju kultuuriväärtustele ei kaasne.

Detailplaneeringuala asub piirkonnas, kus on ajalooliselt asunud nii sadamad kui tööstushooned. Seetõttu võib piirkonnas esineda võrreldes tavapärase linnaruumiga enam tööstusmüra. Vastavalt Tallinna strateegilistele mürakaartidele on Bekkeri sadamaala müratase mõjutatud nii Bekkeri sadamas kui Meeruse ja tõenäoliselt ka Ketta sadamas esinevast tööstusmürast.

Vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule on Kopli lahe ääres elamute välja ehitamise eelduseks BLRT GRUPP AS tegevusest leviva mürahäiringu leevendamist arvestav planeerimine. Nii Meeruse sadamasse kui ka Ketta sadamasse nähakse koostatava Põhja-Tallinna üldplaneeringuga ette segahoonestusalad ning seetõttu võib eeldada, et perspektiivis Kopli lahe äärsete alade väljaarendamisel piirkonna tööstusmüra tase väheneb. Samas tuleb aga hoonete rajamisel arvestada piirkonna müratasemetega ning tagada ehituslike meetmetega müratasemete vastavus hoonetes sotsiaalministri 04. märtsi 2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

Kavandatava tegevusega kaasnevad müra, vibratsiooni ei esine kavandatava tegevuse elluviimisel rohkem kui tavapärase ehitustegevuse ajal või hoonete eluajal. Suuremad transpordi- ja tööstusmüra ning vibratsiooni tasemed võivad esineda hoonete rajamisperioodil, kuid pole põhjust eeldada, et need ületaksid Keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Kavandatava tegevusega kaasnevat müra ja vibratsiooni ei saa pidada oluliseks.

Detailplaneeringualal on varasemalt tuvastatud jääkreostus nii pinnases kui põhjavees. Osa jääkreostusobjekte võib olla ka likvideeritud kuid käesoleval hetkel puudub selge arusaam, millises ulatuses ning millise tasemeni pinnasepuhastustöid on tehtud. Samuti tuleb arvestada, et varasemad reostusuuringud ja hinnangud tehti enamasti eeldusel, et vaadeldava ala kasutamine jätkub tööstusmaana. Kuid alale kavandatavad hooned eeldavad, et ohtlike ainete sisaldus pinnases vastaks elamumaa piirarvudele. Seetõttu tuleb enne ehitustegevust selgitada kogu detailplaneeringuala ulatuses jääkreostuse maht ja ulatus nii pinnases, maapinnalähedases põhjavees kui ka akvatooriumi põhjasetetes. Kui reostus likvideeritakse alalt enne ehitustööde algust nõuetekohaselt, ei kaasne planeeringu elluviimisel reostusest olulist mõju keskkonnale ega inimese tervisele.

Detailplaneeringuga planeeritakse üsna suures mahus maa-aluste korrustega hoonete rajamist. See tähendab, et maa aluste korruste rajamiseks on vajalik pinnase väljakaevamine ning olenevalt põhjaveetasemest ka selle väljapumpamine kaevandist. Enne hoonete rajamist tuleb hüdrogeoloogilise uuringuga selgitada kaevandist välja pumbatava vee maht, kaevandi kuivendamise mõju ümbruskonna hoonete konstruktsioonidele ning selgitada reostusuuringuga pinnase ja põhjavee reostuse tase. Vastavalt põhjavee reostuse tasemele saab välja töötada ka vee ärajuhtimise lahenduse. Detailplaneeringu elluviimisel ja pinnase väljakaevamisel tuleb lähtuda jäätmehierarhiast ning projekteerimisel lahendada väljakaevatud reostumata pinnase kasutus potentsiaalse ressursina (näiteks detailplaneeringualal piirkonna täimisel).

Sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Kliimamuutuste ja äärmuslike ilmastikunähtustega kohanemiseks kasutada looduspõhiseid sademeveelahendusi. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Kinnistu kõvakattega pindadelt ja hoone mahus paikneva parkla põrandalt koguda sademevesi kokku restkaevudesse ning juhtida reoveekanalisatsiooni. Eesvoolu juhitava sademevee saastenäitajad peavad vastama keskkonnaministri 8. novembri 2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) §-de 5 ja 7 nõuetele (põhisaasteainete piirväärtused sademeveele: heljumisisaldus 40 mg/l, naftasaadused 5 mg/l, biokeemiline hapnikutarve 15 mg/l, riskihinnangu põhjal ka muud näitajad).

Detailplaneeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju kõrghaljastusele, sest alal praktiliselt haljastus puudub. Detailplaneeringuga on kavas vähendada kõvakattega pindade osakaalu, suurendada kõrghaljastuse osakaalu, luua uusi rohealasid, puhke- ja rekreatsioonialasid. Vastavalt koostatavale detailplaneeringule on planeeritud haljastuse osakaaluks 32%. Suurem haljastuse osakaal võimaldab enam kavandada looduspõhiseid lahendusi, mis vähendavad haavatavust kliimamuutustest tulenevate riskide suhtes (sademete hulga kasvust tingitud üleujutused, sagenevad tormid ja sellest tingitud rannikualade üleujutused, erosioon, soojussaared ning tuulekiiruse kasv, mille tagajärjel võimenduvad tuulekoridorid).

Projekteerimistöödesse kaasatakse volitatud maastikuarhitekt tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt.

Kehtiva Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks kaubasadama- ja tööstusettevõtete ala. Eeltoodust tulenevalt on detailplaneeringu lahendus kehtivat Tallinna üldplaneeringut muutev. Kuid koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu tööversioonis on määratud planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks segahoonestusala, mille elamuarendus on seotud taristuinvesteeringutega. Seega detailplaneeringu lahendus vastab koostamisel olevale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule.

Detailplaneeringuga soovitakse rajada ehitisi ranna ehituskeeluvööndisse. Tulenevalt ala ajaloolisest kasutamisest sadamana on inimmõju ranna ehituskeeluvööndi ulatuses ka praegu ning puuduvad looduskooslused, mida tuleks ehituskeeluvööndi ulatuses kaitsta. Detailplaneeringu elluviimisega on tagatud vaba liikumine ja läbipääs seni suletud sadama territooriumil. Eeltoodust tulenevalt pole põhjust eeldada kavandatava tegevusega kaasnevat olulist negatiivset mõju ranna ja kalda kaitse eesmärkidele. Samamoodi näevad nii Tallinna üldplaneering kui ka koostatav Põhja-Tallinna üldplaneering ala jätkuvat kasutust inimeste poolt. Ehituskeeluvööndisse hoonete ja rajatiste planeerimisel puhul tuleb lähtuda looduskaitseseadusest, juriidilised detailid (ehituskeeluvööndi vähendamine) tuleb lahendada eraldiseisvalt.

Vastavalt Tallinna radooniriski ja Harjumaa radooniriski kaartidele on Kopli poolsaarel normaalse radoonisisaldusega pinnas. Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt on piirkonna pinnases kõrge või väga kõrge radooni sisald. Seetõttu tuleb kasutada hoonete projekteerimisel radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele.

Antud etapis ei ole teada, milline saab olema hoonete küttelahendus. Kuna kavandatav tegevus toimub kaugküttepiirkonnas, siis soojusvarustus planeerida vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ nõuetele. Või võimalusel arvestada koostamisel olevat Põhja- Tallinna üldplaneeringut, mille kohaselt on planeeringuala määratlenud kui võimaliku madaltemperatuurilise kaugkütte ala ning kaugjahutuse ala.

Meeruse sadamaala detailplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis arvestab ka teisi piirkonnas menetletavaid detailplaneeringuid ja projekte (sh Bekkeri sadama kai nr 6 ehitus). Muuhulgas hinnatakse detailplaneeringutega kavandatavate tegevuste koosmõju ning käsitletakse kahjulike mõjude leevendamise võimalusi.

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisel määral loodusvarade kasutamist. Rannapromenaadi ja slipi rajamiseks tuleb uputada merre tahkeid materjale. Kuivõrd antud etapis ei ole teada, millises mahus tahkeid aineid merre uputatakse, siis ei ole võimalik ka öelda, kas tegevus võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Tahke aine veekogusse uputamisel tuleb lähtuda veeseadusest ning juhul kui uputatav kogus on 5-100 m3 tuleb taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut ning veeluba kui uputatav kogus on enam kui 100 m3. Olulise keskkonnamõjuga tegevuseks loetakse enam kui 10 000 m3 pinnase uputamist merre ning sel juhul on kohustuslik koostada ka keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju olulisust tuleb seega hinnata järgnevates etappides kui on koostatud konkreetsemad ehitusprojektid ning teada vajamineva uputatava pinnase mahud.

Lähtudes eelnevast ja KeHJS § 33 lõikes 5 nimetatud kriteeriumitest (sh mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus; oht inimese tervisele või keskkonnale; mõju suurus ja ruumiline ulatus, elanikkond; ala väärtus ja tundlikkus ning mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale), ei kavandata antud juhul detailplaneeringus tegevusi, mille elluviimisel

võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju kaalutlused on nimetatud otsuse punktis 8.

Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Bekkeri sadamaala detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu.

Keskkonnaamet vastas …

Terviseamet vastas …

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, laekunud seisukohtade ja otsuse eelnõu punkti 8 kohaselt ei ole Bekkeri sadamaala detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

KSH algatamata jätmise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul pärast otsuse Vastuvõtmist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi.

detsember 2023

Bekkeri sadamaala

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö nimetus: Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang

Töö number: 23112

Tellija: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Vastutav täitja: Tuuli Vreimann

Kontrollija: Madis Metsur, Karl Kupits (jääkreostus)

Maves OÜ

Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377

www.maves.ee e-post: [email protected]

Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015

alusel.

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 1

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ............................................................... 3

2.1 TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT ............................................................................................. 3

2.2 SEOSED STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .................................................. 4

2.3 RESSURSSIDE, SEALHULGAS LOODUSVARADE, NAGU MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA,

VESI JA LOODUSLIK MITMEKESISUS KASUTAMINE ......................................................................... 10

2.4 TEGEVUSE ENERGIAKASUTUS ............................................................................................ 11

2.5 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID, NAGU HEIDE VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU NING

MÜRA, VIBRATSIOON, VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN ......................................................... 11

2.6 TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE ............................................................... 11

2.7 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUSEST,

SEALHULGAS HEITE SUURUS .......................................................................................................... 12

2.8 TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHUST,

SEALHULGAS KLIIMAMUUTUSTEST PÕHJUSTATUD SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHUST

TEADUSLIKE ANDMETE ALUSEL. ..................................................................................................... 12

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND .............. 13

3.1 OLEMASOLEVAST JA PLANEERITAVAST MAAKASUTUSEST NING SEAL TOIMUVATEST VÕI

PLANEERITAVATEST TEGEVUSTEST ................................................................................................. 13

3.2 ALAL ESINEVATEST LOODUSVARADEST, SEALHULGAS MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA,

VESI JA LOODUSLIK MITMEKESISUS, NENDE KÄTTESAADAVUSEST, KVALITEEDIST JA

TAASTUMISVÕIMEST ...................................................................................................................... 13

3.3 KESKKONNA VASTUPANUVÕIME, MILLE HINDAMISEL LÄHTUTAKSE MÄRGALADE,

JÕEÄÄRSETE ALADE, JÕESUUDMETE, RANDADE JA KALLASTE, MEREKESKKONNA,

PINNAVORMIDE, MAASTIKE, METSADE, NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADE, KAITSTAVATE

LOODUSOBJEKTIDE, ALADE, KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON ÜLETATUD VÕI

VÕIDAKSE ÜLETADA, TIHEASUTUSEGA ALADE NING KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE

VÄÄRTUSEGA ALADE VASTUPANUVÕIMEST .................................................................................. 14

3.3.1 Jääkreostus ......................................................................................................... 16

3.4 INIMESE TERVIS JA HEAOLU NING ELANIKKOND .............................................................. 20

4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE .......................................................... 22

4.1 MÕJU INIMESE TERVISELE ................................................................................................. 22

4.2 LOODUSVARAD ................................................................................................................. 25

4.3 LOODUSKESKKOND .......................................................................................................... 26

4.4 AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS .............................................................. 27

4.5 KULTUURIVÄÄRTUSED ...................................................................................................... 27

5 JÄRELDUS .............................................................................................................................. 28

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 2

1 SISSEJUHATUS

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Bekkeri sadamaalal lõpetada tootmis-,

transpordi- ja laondustegevus, muuta juhtostarve segahoonestusalaks ning määrata

kruntidele ehitusõigus valdavalt 2-7-korruseliste äri-, sotsiaal- ja eluhoonete

ehitamiseks. Lisaks määratakse ehitusõigus piirkonna aktsendi rõhutamiseks ühe 14-

korruselise maamärgi rajamiseks.

Eelhinnangu koostamisel lähtuti Keskkonnaministri määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“1 ning juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja

tasandil, sh Natura eelhindamine“2. Koostamise aluseks oli K-Projekt Aktsiaselts

koostatud Bekkeri sadamaala detailplaneeringu algatamise ettepaneku eskiislahendus

ja seletuskiri. (seisuga 28.06.2023)

1 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded. Vastu võetud 16.08.2017 Keskkonnaministri määrusega nr 31.

2 KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. 2018. Riin Kutsar.

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 3

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS

2.1 Tegevuse iseloom ja maht

Planeeritav maa-ala asub Põhja-Tallinna linnaosas, Bekkeri sadama ja Kopli tänava

vahelisel alal. (Joonis 1).

Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht (märgitud punase joonega). Kaart: Tallinna

Planeeringute Register.

Detailplaneeringu linnaehituslik eesmärk on võtta kasutusse ja avada avalikkusele

praegu valdavalt killustiku ja puistematerjalide laoplatsina kasutuses olev ala. Eesmärk

on muuta antud tööstus- ja kaubasadama ala segahoonestusalaks, tugevdada

piirkonna linnaehituslikku arengut, et käsitletav mereäärne piirkond muutuks

atraktiivseks, turvaliseks ning avatuks.

Alal paiknevad muinsuskaitsealused hooned ja slipp on ette nähtud rekonstrueerida

vastavalt muinsuskaitse eritingimustele. Endisesse Bekkeri laevatehase

laevaehitustsehhi (ehitismälestisse nr 8614) kavandatakse avaliku teeninduse

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 4

funktsiooniga asutust - näiteks äriotstarbelist tervishoiuasutust vms avalikkusele

avatud funktsiooniga ettevõtet.

Planeeritav ala kavandatakse piirkondliku linnakeskuse alana, kus elanike

igapäevategevused ja -teenused on tagatud 15-minutilise jalgsi käigu kaugusel.

Arenduste elluviimise eelduseks on vajalik piirkonna teenindamiseks ja ühenduste

tagamiseks rajada planeeritavat ala läbiv muust liiklusest eraldatud ühistranspordi

koridor (tramm või ajutiselt muu), selle toimimiseks vajalikud ühendused ja taristu (sh

peatused). Rajatakse ka juurdepääsud detailplaneeringualale ning kõikidele liikumise

põhisuundadele eraldatud jalgrattateed ja ühendada olemasoleva rattateede

võrgustikuga. Ala parkimine on valdavas osas lahendatud parkimismajade baasil.

2.2 Seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega

Tallinna arengustrateegia 2035

Tallinna arengustrateegia visiooni järgi on Tallinn roheline maailmalinn, kus elatakse

tulevikku vaatavalt ja pärandit väärtustavalt. Muuhulgas nähakse, et Tallinnas on

rohelus alati lähedal: puiesteedel, linnaväljakutel, parkides, linnametsades, randadel ja

koduõuedes. Arengustrateegia visiooni viiakse ellu kuue strateegilise sihi kaudu. Neist

käesoleva planeeringuga haakuvad sihid „sõbralik linnaruum“, „roheline pööre“, „kodu,

mis algab tänavast“ ja „terve Tallinn liigub“. Nende järgi on Tallinn looduslähedane linn,

kus rohelust nähakse igal pool ja eri tüüpi haljastust kasutatakse nii tänavatel, hoovides,

väljakutel kui majadel. Haljastus kujundatakse selliselt, et see oleks elurikkust soosiv.

Tallinna linna nähakse liigirikka pealinnana, kus loodus on mitmekesine ja rohevõrk on

ulatuslik ja sidus, pakkudes linlastele põnevat looduskeskkonda, puhkevõimalusi ning

kaitset äärmuslike ilmastikutingimuste eest. Nähakse avatuna mereäärt, mis pakub

erinevaid tegevusvõimalusi. Kliimamuutuste ja äärmuslike ilmastikunähtustega

kohanemiseks kasutatakse looduspõhiseid lahendusi (sh sademevee käitlemisel).

Linnaruumi nähakse kõigile ligipääsetavana (sh transpordi ja hoonete osas).

Arengustrateegia visiooni järgi on erinevad linnaosad/regioonid sidusalt ühendatud,

keskuseid on linnas palju, mistõttu elanikele on igapäevategevused ja -teenused

kättesaadavad 15 jalutuskäigu kaugusel. Samuti on nii keskustes kui nende ümber

omanäolised ja mitmeotstarbelised elupiirkonnad. Arengustrateegias rõhutatakse

läbimõeldult planeeritud linnaruumi tähtsust, mis ühtlasi suunaks elanikke vähem

autosid ja soosiks elanikke kasutama aktiivseid liikumisviise ning erinevaid

liikumisvahendeid (nt ühistransport, rattad, sõidukite lühirent, sõidujagamine). Seetõttu

tuleb planeeringu elluviimisel seada prioriteediks ala ühendamine ühistranspordiga

ning piirkonna rattateede võrguga.

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 5

Tallinn 2035 arengustrateegia linnaosade tuleviku kaardi järgi nähakse Meeruse ja

Bekkeri sadamaid koos Põhjala tehasega kujunemas mitmekesisemaks

linnakeskkonnaks: sadamalinnakuks. Visiooni järgi avatakse suletud tööstusalad,

rajatakse uusi hooneid, tänavaid pikendatakse mereni, arendatakse välja rannapark- ja

promenaad ning võrreldes olemasolevaga lisandub mereäärseid tegevusvõimalusi ja

sadamafunktsioone. Koostatav detailplaneering aitab neid Tallinna arengustrateegia

2035 visioone ellu viia.

Tallinna rattastrateegia 2018-2027

Tallinna rattastrateegia eesmärgid on:

- suurendada rattasõidu osakaalu liikumisviisides

- suurendada rattateede põhivõrgu kättesaadavust

- muuta kooliteekond rattasõbralikuks

- viia rattaga parkimise võimalused rattakasutuse osakaalu eesmärkidega

Antud planeeringu kontekstis on asjakohane rattateede põhivõrgu ja rattaga parkimise

võimaluste planeerimine. Vastavalt käesoleva planeeringulahenduse eskiisjoonisele ja

seletuskirjale planeeritakse rajada eraldiseisvad jalgrattarajad ning ühendada need

olemasoleva rattateede võrgustikuga. Rattateid planeerides ja projekteerides tuleb

lähtuda Tallinna rattastrateegias toodud põhimõtetest.

Tallinna üldplaneering

Vastavalt Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaanile on Bekkeri sadamaala

määratletud kui sadama- ja tööstusala ning selle kai kui riigikaitseala.

Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva Tallinna üldplaneeringu

kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks kaubasadama ja tööstusettevõtete alast

korruselamute alaks. Korruselamute ala on põhiliselt kahe- ja enamakorruseliste

korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused,

kaubandusteenindusettevõtted, garaaži-kooperatiivid jm; paneelelamupiirkondades ka

bürood jm keskkonnaohutud ettevõtted.

Tallinna üldplaneeringu muutmise vajadust Bekkeri sadamaalal põhjendatakse

detailplaneeringu seletuskirjas sellega, et praeguseks on piirkonna linnaplaneerimise

ideed võrreldes üldplaneeringu kehtestamisega 2001. aastal oluliselt muutunud.

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 6

Koostatav Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering

Koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu järgi on Bekkeri sadama piirkond

määratud kui arenguala ning selle sadamapoolne osa (sisuliselt Marati tn 14 kü) on

märgitud kui taristuinvesteeringutega seotud hilisem etapp. Arendusalade

detailplaneeringute kehtestamise eeltingimuseks on tehnilise ja sotsiaalse taristu

(tänavavõrk, ühistranspordivõrk, tehnovõrk, avaliku ruumiga alad, sotsiaalvõrk jne)

olemasolu või eelnevad kokkulepped taristu väljaehitamiseks. Kopli lahe ääres on

seatud elamute välja ehitamise eelduseks BLRT GRUPP AS tegevusest leviva

mürahäiringu leevendamist arvestav planeerimine.

Koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu järgi toimub Bekkeri sadamaalal

järk-järgult mereääre avanemine ning linna- ja elukeskkonna loomine mere äärde. Koos

arendustega ehitatakse välja ka rannapromenaad, mis ühendab erinevaid asumeid ja

ranna-alasid. Üldplaneeringu järgi on Bekkeri sadamaala lubatud funktsioonideks

ettevõtlus-, ühiskondlik-, teenindus-, kaubandus, avalikkusele suunatud

sadamafunktsioon, loovmajandus, kultuur, vaba-aeg, majutusettevõtted, elamine.

Valdavat osa neist funktsioonidest ka käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse.

Bekkeri sadamaala on märgitud kui keskuse ala ning see on planeeritud

segahoonestusala maakasutusega. Alal tuleb Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu

järgi säilitada ka sadama funktsioon nt väikelaevade randumine, liinireisid, avalik slipp,

väikelaevade veeskamine, kruiisilaevade ajutine peatumine, elanike paadiliiklus ja -

kuurid, jahisadamad, veetakso, charterreisid, rekreatsioonireisid, seisusadam. Sadamate

muutumisega avatud funktsiooniks tuleb planeeringutes reserveerida ka

sadamategevust toetav avalik taristu (nt auto ja järelhaagise parkla) ning juurdepääs

avalikult kasutatavalt tänavalt või määrata tänavatele avalik juurdepääsu servituut.

Bekkeri sadamaala detailplaneeringuga kavandatava slipi juurde on planeeritud

(lühiajaline) parkimisplats. Sadamate juurde tuleb koostatava üldplaneeringu järgi

kavandada ka sadamat teenindavad ja avalikkusele suunatud funktsioone (toitlustus,

laenutus, majutus jms).

Üldplaneeringu järgi on kirde-edelasuunaliselt on plaanitud detailplaneeringuala

läbima roheala, samuti on need plaanitud ka planeeringuala põhja- ja lõunapiiridele,

mis ühtlasi omaksid asumitähtsusega rohekoridori funktsiooni. Mereäärne ala on

planeeritud rannapromenaadiks, kusjuures ette nähakse I etapina rannapromenaadi

rajamine sisemaale. Planeeringuala käsitletakse üldplaneeringus nii avaliku kui

poolavaliku ruumina. Piirkonda planeeritavate tänavate äärde planeeritakse

üldplaneeringuga tänavahaljastus ning haljastuse osakaal planeeringualal peab olema

minimaalselt 30%, Klaasi, Marati, Ankru ja Kopli tänavate vahelisel ala valdavalt

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 7

minimaalselt 20%. Laiemalt on toodud koostatavas üldplaneeringus, et mereäärsetel

arengualadel tuleb tagada vähemalt 30%-line haljastuse osakaal. Suurem haljastuse

osakaal võimaldab enam kavandada looduspõhiseid lahendusi, mis vähendavad

haavatavust kliimamuutustest tulenevate riskide suhtes (sademete hulga kasvust

tingitud üleujutused, sagenevad tormid ja sellest tingitud rannikualade üleujutused,

erosioon, soojussaared ning tuulekiiruse kasv, mille tagajärjel võimenduvad

tuulekoridorid). Vastavalt koostatava Bekkeri sadamaala detailplaneeringu

seletuskirjale on planeeringuala haljastuse osakaaluks 32%.

Segahoonestusalade maakasutuse planeerimisel (ptk 2.7) on üldplaneeringuga seatud

tingimuseks elanikkonda teenindavate kaubanduspindade, teenuste ja uute

töökohtade loomine või ajaloolistes piirkondades tootmis- ja ettevõtlusfunktsiooni

säilimine. Planeeringualale on lubatud rajada 3-6 korruselisi (maismaa poole kuni 5-

korruselisi) hooneid. Linnaosa arengualadel on planeeritava ala tihedusnäitaja üldjuhul

vahemikus 0,8…1,2.

Lisaks sellele, et piirkonda on planeeritud ühendama muude piirkondadega rattatee

põhivõrk (Kopli tn) näeb üldplaneering ette muust transpordist võimalusel eraldiseisva

ühistranspordikoridori/rööbastranspordi. Selleks reserveeritakse detailplaneeringuga

eraldi koridor trammiteele, selles osas on aga tarvilik detailplaneeringu joonist

täiendada õiget värvi tingmärgiga.

Alale rajatakse üldplaneeringu järgi sademeveekanalisatsioon, piirkond on määratletud

kui võimalik madaltemperatuurilise kaugkütte ala ning kaugjahutuse ala. Bekkeri ja

Meeruse sadamate vahele on üldplaneeringuga ette nähtud perspektiivse

vesinikujaama asukoht.

Bekkeri sadama (Marati 4a, 7 ja 14) detailplaneering

Planeeritava maa-ala kohta kehtib Tallinna Linnavolikogu 2. juuni 2005 otsusega nr 164

kehtestatud „Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneering“, millega oli

planeeringus kokku kavandatud viisteist krunti. Bekkeri sadama alale oli planeeritud:

sadamaehitiste, äri- ja tootmishoonete, pumbajaama, veetorni, alajaamade, tänavate ja

parklate teenindamiseks ja rekonstrueerimiseks ehitusõigus. Lisaks oli

detailplaneeringus ette nähtud rekonstrueerida olemasolevad ja ehitada uued kaid.

Kehtiv detailplaneering on kahel korral tunnistatud osaliselt kehtetuks. Esmalt Tallinna

Linnavolikogu 17. mai 2007 otsusega nr 138 ning seejärel Tallinna Linnavolikogu

09.09.2021 otsusega nr 95. Ülevaade hetkel kehtivatest ja kehtetuks tunnistatud

osadest on toodud järgneval joonisel (Joonis 2).

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 8

Käesoleva eelhinnangu objektiks oleva detailplaneeringu kehtestamisel muutuvad

varasemad Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneeringud kehtetuks

käesolevas detailplaneeringus planeeritava maa-ala osas.

Joonis 2 Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneeringuala kehtivad ja

kehtetuks tunnistatud osad. Kaart: Tallinna Planeeringute register.

Lisaks eeltoodud kehtestatud detailplaneeringule on samale alale esitatud Marati tn 7

kinnistu detailplaneeringu algatamise ettepanek ning algatatud Marati tn 14 kinnistu

osa ja lähiala detailplaneering.

• Marati tn 14 kinnistu osa ja lähiala detailplaneering

Detailplaneering on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 18.01.2017 korraldusega

number 93 aadressidel Kaluri tn 2b, Marati tn 14. Tallinna planeeringute registri

andmetel on planeering koostamise etapis.

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 9

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on reformimata riigimaa liitmine

tootmismaa sihtotstarbega Marati tn 14 kinnistuga ja moodustatavale krundile

ehitusõiguse määramine koos üheteistkümne olemasoleva hoonega (sh kaks

muinsuskaitsealust hoonet) kokku kuni viieteistkümne kuni 4 maapealse

korrusega sadamaga seotud tootmishoone ehitamiseks või ümberehitamiseks.

Lisaks täpsustatakse tootmismaa sihtotstarbega Kopliranna tn 53b kinnistule

ehitusõiguse määramise vajadus. Detailplaneeringu ülesanne on üldiste

maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude,

parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

Planeeritava maa-ala suurus on 12,75 ha

• Marati tn 7 kinnistu detailplaneering

Käesoleva detailplaneeringuga kattuvale Marati tn 7 katastriüksusele on esitatud

detailplaneeringu algatamisettepanek, mis Tallinna planeeringute registri

andmete järgi on menetluses. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on

määrata Marati tn 7 katastriüksusele ehitusõigus kuni 3-18-korruseliste äri-,

vaba-aja veetmise- ja eluhoonete ehitamiseks. Lisaks on kavandatud üldiste

maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude,

parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

Taotletava detailplaneeringualaga piirnevad järgnevad algatatud või

algatamisettepaneku esitanud detailplaneeringud:

Ketta tn 5 kinnistu detailplaneering

Käesolevas eelhinnangus käsitletava detailplaneeringualaga põhjasuunas piirneva

Ketta tn 5 katastriüksusele on esitatud detailplaneeringu algatamisettepanek.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on lõpetada katastriüksusel killustiku

käitlemine ja ladustamine, muuta ala tootmissihtotstarve menetluses oleva Põhja-

Tallinna linnaosa üldplaneeringujärgse segahoonestusala ja korterelamute ala

juhtotstarbeks ning määrata kruntidele ehitusõigus 3-5-korruseliste äri- ja eluhoonete

ehitamiseks ning tänavamaa rajamiseks. Samuti on kavandatud üldiste

maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude,

parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

Kaluri tn 2a, 6 ja Ketta tn 7c kinnistute ning lähiala detailplaneering

Detailplaneering on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 16.01.2002 korraldusega number

153. Detailplaneeringu eesmärk on Kaluri tn 2A kinnistuga külgneva maa liitmine

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 10

nimetatud kinnistuga ning seoses sellega uute kruntide moodustamine ja kõigile

planeeringuala kruntidele ehitusõiguse ulatuse määramine. Antud planeeringuala asub

Bekkeri sadamaala detailplaneeringualast põhjasuunas.

Meeruse sadamaala detailplaneering3

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada kaubasadama asemel jahisadam

ning uus ärifunktsiooniga elamukvartal, mis moodustatakse tootmismaa sihtotstarbega

Kopliranna tn 47, Kopliranna tn 49, Kopliranna tn 53b ja ärimaa sihtotstarbega Klaasi tn

1 kinnistutest määrates alale ehitusõiguse piirkonda sobivate kõrgusega hoonete, 2-

kuni 6-korruseliste ärihoonete, korterelamute või äripindadega korterelamute

ehitamiseks.

Lisaks on planeeringus määratud üldised maakasutustingimused ja antud

heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise

põhimõtteline lahendus.

Võrreldes algatatud lahendusega on detailplaneeringus tehtud ka ettepanek

planeeringuala piiri muutmiseks 15,60 ha-lt 13,28 ha-le, kuna nii käesolevale Meeruse

sadamaalale kui ka kõrvalolevale Bekkeri sadamaalale on koostatud ühtne

arhitektuurne lahendus ning tulenevalt sellest on slipi alla jääv osa määratud

kõrvaloleva Bekkeri sadamaala detailplaneeringu alasse.

2.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas,

maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus kasutamine

Hoonete ja teede rajamiseks kasutatakse teatavas mahus loodusvarasid. Vastavalt

eskiisjoonisele on planeeritud Marati 14 kü merega piirnev loode-kagusuunaline serv

ja edelaosa mereala täita jalakäijate tee/rannapromenaadi rajamiseks, Kopliranna tn

53b kü loodeosasse slipi rajamine ja selle ümbruses oleva mereala täitmine jahisadama

teenindusala rajamiseks. Antud etapis puudub teadmine, millises mahus ja mis

materjali ala täitmiseks kasutada on planeeritud.

Alale planeeritakse maa-aluste korrustega hooneid. Nende rajamine eeldab hoonete

aluse pinnase väljakaevamist projekteeritud kõrguseni. Antud etapis puudub täpne info

selle kohta, millises mahus pinnast välja kaevatakse ning mis on selle koostis ning

seisund (vt peatükk 3.3.1 „Jääkreostus“).

3 Planeeringute registri järgi oli DP käesoleva eelhinnangu koostamise ajal kooskõlastamisel ja arvamuste

küsimisel

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 11

2.4 Tegevuse energiakasutus

Planeeringu elluviimisel – hoonete rajamisel ja nende kasutamisel pole ette näha

tavapärasest olulisemat energiakasutust.

Ehitustööde ajal kasutatakse vedelkütuse jõul töötavaid ehitusmasinaid.

Antud etapis ei ole teada, milline saab olema hoonete küttelahendus. Vastavalt

koostatavale Põhja-Tallinna üldplaneeringule on planeeringuala määratletud kui

võimalik madaltemperatuurilise kaugkütte ning kaugjahutuse ala ning planeerimisel

tuleks seda võimalusel arvestada.

Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda koostatavas Põhja-Tallinna linnaosa

üldplaneeringus toodust. Selle järgi on kogu Põhja Tallinna linnaosas energia (sh sooja-

ja elektrienergia) tootmiseks eelistatud kasutada alternatiivseid taastuvenergial

baseeruvaid kütteallikaid (sh ka kaugküttepiirkondades). Peamised taastuvenergia

kasutamise potentsiaali omavad allikad on mereküte, päikeseenergia, biomass ja tuul.

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku

ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Vastavalt Maa-ameti kitsenduse kaardirakendusele asub alal nii vee- kui

kanalisatsioonitrass ning koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu järgi on

kavas rajada alale sademeveekanalisatsioon. Antud etapis puudub aga täpsem info

selle kohta, kuidas lahendatakse planeeringuala veevarustus, kanalisatsioon ja

sademevee ärajuhtimine. Seetõttu puudub ka info heitest vette või pinnasesse.

Heiteid õhku, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ega lõhna ei eritu

kavandatava tegevuse elluviimisel rohkem kui tavapärase ehitustegevuse ajal ega

hoonete eluajal.

2.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Planeeringu elluviimisel – hoonete rajamisel ja nende kasutamisel ei kaasne

jäätmeteket olulisel määral. Ehituse ajal tekivad valdavalt ehitusjäätmed ja hoonete

valmimisel tekib elanikel valdavalt pakendi- ja olmejäätmed. Jäätmekäitluse

korraldamisel tuleb lähtuda Tallinna jäätmehoolduseeskirjast4. Vastavalt koostatavale

Põhja-Tallinna üldplaneeringule on vabaplaneeringualal (ehk antud planeeringu

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/418032023007

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 12

kontekstis poolavalik ruum) jäätmemajade asemel eelistatud kasutada

süvakogumismahuteid. Samuti on koostatavas üldplaneeringus rõhutatud vajadust

vähendada mereäärsete piirkondades inimtegevusest põhjustatud mereprügi teket

(erinevate jäätmete sattumist merre).

Bekkeri sadamaala on märgitud ühe jääkreostusobjektina, kuid antud etapis pole

täielikult selge, kas, millises ulatuses ja millisel tasemel on ala pinnas reostunud.

Seetõttu puudub antud etapis ka teadmine, kas, millises mahus ja mil viisil tuleb ala

planeerimisel reostunud pinnast likvideerida, mis omakorda tähendab seda, et puudub

selge teadmine, kas ja millises mahus kaevatakse planeerimise käigus välja reostunud

pinnast.

2.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest,

sealhulgas heite suurus

Ehituse ajal võivad tekkida avariiolukorrad ehitusmasinatega, mis võivad põhjustada

kütuse- või õlilekke.

Avariiolukordadega kaasneva heite suurust ei ole võimalik ette näha.

2.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide

ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide ohust teaduslike andmete alusel.

Kavandatava tegevuse ellu viimise käigus tekkida võivate suurõnnetuste või

katastroofide oht on väike. Kavandatav tegevus ei soodusta katastroofide või

suurõnnetuste tekkimist. Kemikaaliseaduse mõistes suurõnnetuse ohuga5 ettevõtet ei

kavandata.

Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht hädaolukorra

seaduse mõistes6 on väike.

5 Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku

kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord - Riigi Teataja

6 Hädaolukorra seadus–Riigi Teataja

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 13

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV

KESKKOND

3.1 Olemasolevast ja planeeritavast maakasutusest ning seal toimuvatest

või planeeritavatest tegevustest

Bekkeri sadam valmis 1913. aastal ja enne I Maailmasõda toimus siin hävitaja tüüpi

sõjalaevade ehitus. Pärast Eesti iseseisvumist laevatööstus hääbus, ning territooriumil

oli mitmeid rentnikke (muuhulgas kummitööstus ja pudelite tootmine). Kui algaastatel

toimus sadama kaudu ümarpuidu väljavedu, siis 1930-ndatel lisandus ka vedelkütus

(põlevkivi õli) ning alale rajati kütusemahuteid.

Aastatel 1945-1992 paiknesid sadama alal endise NL sõjaväeosad, 23. üksik

remonditavate laevade divisjon ja Admiraliteeditehaste Balti Baas (p/k B-8434).

Okupatsiooniperioodil toimus siin sõjalaevade remontimine ja tankimine. Vedelkütusel

baseeruva katlamaja masuudihoidla likvideeriti 1990-ndate keskel. 1992-1999 tegutses

sadamas ettevõte Naftar. Arvatavasti toimus sellel ajal sadamas kütuse sissevedu,

kütust laaditi otse autodesse. Hiljem on sadamas lossitud-lastitud ning vaheladustatud

puitu, killustikku ja ehitusmaterjale7.

Praegu tegutsevad detailplaneeringualal mõned üksikud ettevõtted ja Bekkeri sadam,

mis pakub laevadele laadimise ja lossimise ning kaupade (valdavalt killustiku ja

puistematerjalide) ladustamise teenust. Ala on valdaval avalikkusele suletud. Käesoleva

detailplaneeringu elluviimisel avatakse seni suletud ala avalikkusele ning nähakse ette

segakasutust, sh eluhoonete rajamist.

3.2 Alal esinevatest loodusvaradest, sealhulgas maa, muld, pinnas,

maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavusest,

kvaliteedist ja taastumisvõimest

Maa-ameti maardlate rakenduse järgi ei leidu planeeringualal ega selle vahetus

läheduses maavarasid ega maavarade geoloogiliste uuringute alasid.

Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi järgi moodustab detailplaneeringala

pinnakatte peenliiv paksusega kuni 10 m. Bekkeri sadama jääkreostuse uurimisel

määrati pinnakatte paksuseks kuni 4,8 m. See koosneb valdavalt täitepinnasest ja

7 Reostusuuring Tallinn, Marati tn 14 (Bekker’i sadam). OÜ Maves, 2016.

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 14

merelisest liivast, paiguti esineb turvast ja saviliivmoreeni. Pinnakatte all lamavad

Alamkambriumi Lükati ja Lontova kihistute liivakivi, aleuroliit ja savi.8

Kambriumi-Vendi (C-V) põhjaveekiht, mis on piirkonnas ainuke veevarustuseks kasutav

põhjaveekiht, on detailplaneeringualal maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitstud

Lükati-Lontova regionaalse veepidemega. Piirkonnas (Kopli 1 põhjaveevaruga alal) on

kehtestatud C-V põhjaveevaru 1500 m3 ööpäevas kuni aastani 2042. Detailplaneeringu

kontaktvööndis asuvad C-V puurkaevud registrinumbritega 236 ja 239. Eelnimetatud

põhjaveevaru kasutamine viimastel aastatel alla 200 m3 ööpäevas.9

Detailplaneeringuala asub Kopli lahe ääres, mis kuulub rannikumerekogumi Muuga-

Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvee (koodiga EE_5) koosseisu. 2021. aasta Eesti

pinnaveekogumite seisundite ajakohastatud vahehinnangu järgi oli kogumi

koondseisund halb. Halva seisundi põhjuseks on halb keemiline ja ökoloogiline seisund

(põhjuseks ohtlike ainete esinemine ja eutrofeerumine).

3.3 Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna,

pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade,

kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning

kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse järgi asub planeeringuala osaliselt ranna

piiranguvööndis (200 m kaldast) ja ranna ehituskeeluvööndis (Maa-ameti kaardi järgi

100 m kaldast). Looduskaitseseaduse järgi on ranna ja kalda kaitse eesmärk on rannal

või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju

piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba

liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Looduskaitseseaduse järgi on kalda piiranguvööndis keelatud reoveesette laotamine,

matmispaiga rajamine, jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise

rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas, maavara kaevandamine ning

mootorsõidukitega liikumine väljaspool selleks ette määratud teid.

Detailplaneeringuga selliseid tegevusi ei planeerita.

8 Jääkreostuse likvideerimise projekti ettevalmistus endistel militaar- ja industriaalaladel. Teostatavuse

uuring Sweco Eesti ja AS Maves, 2006

9 https://keskkonnaportaal.ee/et/p%C3%B5hjaveevarud-ja-bilanss

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 15

Vastavalt looduskaitseseadusele on ranna ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste

ehitamine keelatud, kuid ehituskeeld ei laiene näiteks tiheasustusala

ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas

olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele või detailplaneeringuga või

kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitistele, veeliiklusrajatistele, ranna

kindlustusrajatistele ja avalikult kasutatavale teele. Samuti annab looduskaitseseadus

võimaluse ehituskeeluvööndi vähendamiseks, kuid seda vaid Keskkonnaametilt

nõusoleku saamisel. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse hoonete ja teede

rajamist ranna ehituskeeluvööndisse, kuid detailplaneeringu eskiisil ega selle

seletuskirjas ei ole väljendatud soovi ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Ala edelaossa jääb hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev katastri nr 19842. Samuti jääb

alale nii vee- ja kanalisatsioonitrassid, elektrimaakaabelliin koos alajaamaga, raudtee ja

sideehitised ning geodeetiline märk (nr 924).

Maa-ameti üleujutuste kaardirakenduse järgi jääb planeeritav ala kaguosa vähesel

määral kord 1000 aasta jooksul toimuva üleujutusala riskipiirkonda, kus üleujutus

esineb absoluutkõrgusel 2,65 m. Planeeringuala ei ole muus osas üleujutusalade

riskipiirkonnana määratletud.

Maa-ameti kohapärimuse kaardirakenduse järgi kattub planeeringuala kinnismälestise

kaitsevööndiga alale jäävad järgnevad muinsuskaitsealused objektid:

• Ehitismälestis nr 8622 Bekkeri laevatehase slipp, 1912-1914

• Ehitismälestis nr 8621 Bekkeri laevatehase mehaanika- ja turbiinitsehh, 1912-

1914

• Ehitismälestis nr 8614 Bekkeri laevatehase laevaehitustsehh, 1912-1916,

Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on ca 1 km kirdesuunda jääv Paljassaare linnuala

(RAH0000095).

Lähim kaitseala on detailplaneeringualast 350 m kaugusel asuv Kopli kalmistupark

(KLO1200216).

Planeeringualast 350 m kaugusele läänesuunda jääb II kategooria kaitsealuse linnu

kanakull (Accipiter gentilis) elupaik.

Detailplaneeringuala põhjapiirist ca 10 m kaugusel, Kaluri tn 2a katastriüksusel kasvab

kaitsealune puu harilik tamm (KLO4000030).

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 16

3.3.1 Jääkreostus

Bekkeri sadamaala ja sellest põhjasuunas asuvad Ketta ning Süsta sadamad on

jääkreostusobjektid10. Nendel aladel on varasemate uuringutega tuvastatud pinnase ja

põhjavee reostus. Detailplaneeringuga käsitletavast alast kuuluvad katastriüksused

Marati tn 14, Marati tn 7 Marati tänav T1, Marati tänav T2, Klaasi 5 ja Kopliranna tn 53b

jääkreostusobjektide nr JRA0000246 Bekkeri sadam ja JRA0000012 Piirivalvesadam

koosseisu. Keskkonnaportaali andmete järgi on mõlemal jääkreostusobjektil reostus

likvideeritud. Bekkeri sadamaalal on jääkreostusobjektide infokaardi põhjal seni

teostatud järgnevad likvideerimistööd:

• Aastatel 1996–1999 likvideeriti mõlemad katlamajad, üks alajaam, kõik maa-

alused ja maapealsed kütuse- ja õlihoidlad ning kütusepumplad. Raudteelt

kütuselaadimise estakaadi, selle juures paiknenud kütusehoidla, maa-ala

kaguosas paiknenud katlamaja ja alajaama ümbruses likvideeriti reostunud

pinnast 1–2 m sügavuseni ja asendati puhtaga.

• 2009. aastal eemaldati reostunud pinnas sadama keskosas kai ääres.

Käesoleva töö koostamisel ei leitud avalikest andmebaasidest muid kirjalikke tõendeid

jääkreostuse likvideerimise kohta ning 2009. aasta kohta võib jääkreostusobjektide

andmebaasist ja hilisematest uuringuaruannetest leida vastuolulist informatsiooni.

2016. aasta detsembri seisuga10 ei oldud Keskkonnaagentuuri andmetel riiklike

vahenditega viimasel aastakümnel Bekkeri sadama merebaasi (Marati 14) territooriumil

jääkreostusalaseid puhastustöid tehtud.

Jääkreostuse võimalikke allikaid on varasemate tööde põhjal kirjeldatud 2016. aasta

reostusuuringus11:

Bekkeri Sadamas (Marati 14 territooriumil) oli NL vägede siin viibimise ajal kaks

katlamaja (Joonis 3). Läänepoolsemat köeti masuudiga; katlamajast põhja pool

asus maa-alune masuudihoidla kütusepumplaga. Siit kagu pool oli (200 l

vaatidega) kütuseladu. Katlamajast mere poole asus väike tankla.

Territooriumi keskosas oli nelja maapealse mahutiga masuudihoidla, raudtee

estakaad kütuse laadimiseks, kütusepumpla ja sademevete puhastusseade.

Masuudihoidla oli ümbritsetud kaitsevalliga ja hoidla piires formeerunud

sademevesi juhiti läbi õlipüüduri linna sademeveekanalisatsiooni.

10 Jääkreostus | Kliimaministeerium

11 Kupits, T. 2016. Reostusuuring Tallinn, Marati tn 14 (Bekkeri sadam). AS Maves

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

7. detsember 2023 17

Krundi kaguosas slipi lähedal autoremonditöökojas oli mitmeid maapealseid ja

–aluseid mahuteid. Kinnistu idanurgas oli veel üks masuudil töötanud katlamaja.

Kütusehoidlate ja - torustike kohta tehnilised andmed puuduvad.

Kõik katlamajad ja mahutid likvideeriti aastatel 1995–1999. Hilisemate

uuringutega on tuvastatud, et nende tööde käigus kaevati välja ka reostunud

pinnas ning asendati puhtaga ning valdaval enamusel kinnistu territooriumil

vastab pinnase seisund tööstusmaale kehtestatud nõuetele. Ebaselge on 2106.

aastal planeeritud 5. kai põhjaosa ja 2012. aastal paigaldatud angaari vahel

(Joonis 3 – märgitud skemaatiliselt sinisega) asuva asfaltkatendiga platsi aluse

pinnase seisund. Põhjavesi oli naftasaadustega reostunud Marati 14 keskosas

kunagiste kütusemahutite asukohas.

7. detsember 2023 18

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Joonis 3. Ülevaade Bekkeri sadama reostuskolletest. Joonis tööst „Jääkreostuse likvideerimise projekti ettevalmistus endistel

militaar- ja industriaalaladel. Teostatavuse uuring“. Sweco Eesti ja AS Maves, 2006. Sinisega on skemaatiliselt märgitud ala, mille

pinnase reostustase on ebaselge.

7. detsember 2023 19

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

Vastavalt 2018. aastal teostatud jääkreostusobjektide seirevõrgu inventuurile ja

veekvaliteedi hindamisele12 asus Bekkeri sadama territooriumil kolm 2006. aastal

rajatud seirepuurauku. Nendest kaks (puurkaevud nr PRK0019843 ja PRK0019844) on

likvideeritud.13 Ainsana on säilinud puurkaev nr PRK0019842.

Viimased teadaolevad veeproovid puurkaevust nr PRK0019842 on võetud 2018.

aastal12, mil naftasaadusete (70 μg/l) ja PAH (6 μg/l) sisaldused põhjavee piirarvusid14

ei ületanud. Puurkaev avab aluspõhja kõige ülemise veekihi. Analüüsitulemused ei

iseloomusta pinnakattes leviva vee seisundit. Tehtud on ettepanek selles kaevus seire

jätkamiseks.

2016. aastal võeti sadama akvatooriumi põhjast projekteeritava kai piirkonnast kuus

põhjasetteproovi naftasaaduste ja raskmetallide (Cu, Ni, Pb ja Zn) sisalduse

määramiseks11. Analüüsitud raskmetallide sisaldus jäi valdavalt (va Pb) pinnasele

määratud sihtarvudest15 väiksemaks. Põhjamuda sisaldas naftasaadusi elumaale

kehtestatud normist15 kuni kolm korda rohkem.

Reostusuuringuid on tehtud ka detailplaneeringualaga piirnevatel katastriüksustel:

• Ankru 1016 aastal 2000;

• Kopli laht Bekkeri kai juures17 aastal 2017;

• Marati 4a18 aastal 2022.

Kokkuvõtvalt on kõik võimalikud reostusobjektid (lähtuvalt erinevate Maa-ameti

ajalooliste kaartidel toodud infost katlamajade, alajaamade, kütusehoidlate kohta)

kantud skemaatiliselt järgnevale joonisele siniste laikudega ning punasega on

tähistatud alad, kus varasemate uuringutega on tuvastatud reostuse olemasolu (Joonis

4).

12 Salu, M. 2018. Jääkreostusobjektide seirevõrgu inventuur ja veekvaliteedi hindamine. AS Maves

13 Voolma, M. 2023. Jääkreostusobjektidel otstarbe kaotanud seirekaevude sulgemine ning ühe fosforiidi

uuringuteks rajatud puuraugu lammutusprojekti koostamine ja puuraugu sulgemine. Maves OÜ

14 Keskkonnaministri 4.09.2019 määrus nr 39. Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused.

15 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26. Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases.

16 Salu, M. 2000. AS Ratas territooriumi reostusuuringud. Maves AS

17 Kupits, K. 2017. Bekkeri sadama kai nr 1 projekteeritava laienduse aluse merepõhja setete

reostusuuring. AS Maves

18 Kupits, T. 2022. Marati 4a reostusuuring. Maves OÜ

7. detsember 2023 20

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

Joonis 4. Skemaatiline ülevaade Maa-ameti ajalooliste fotode abil tuvastatud

võimalikest reostusallikatest (sinisega) ning varasemate uuringutega tuvastatud

reostusest (punasega). Planeeringuala on märgitud heleda kriipsjoonega. Aluskaart:

Maa-amet.

3.4 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Inimeste tervise seisukohalt võib elamuala arendamisel tööstuspiirkonnas olla elanikele

riskiks ohtlike käitiste paiknemine piirkonnas. Planeeringualale ühegi Kopli poolsaarel

asuva ohtliku käitise ohuala ei ulatu.

Inimeste tervist ohustavaks teguriks planeeringualal on soojussaarte teke. Vastavalt

Maa-ameti soojussaarte kaardirakendusele on planeeringualal esinenud soojussaari

2014, 2018 ja 2019. aastal. See on tõenäoliselt tingitud ulatuslikest asfaltplatsidest alal

ning vähesest haljastusest.

7. detsember 2023 21

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

Vastavalt Tallinna radooniriski ja Harjumaa radooniriski kaartidele19 on Kopli poolsaarel

normaalse radoonisisaldusega pinnas. Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Eesti

pinnase radooniriski kaardi20 põhjal jääb planeeringuala aga kõrge või väga kõrge

radooniriskiga kohalikku omavalitusse. Osaliselt on planeeringualale märgitud

varasemate mõõtmisandmete põhjal radooniriski väärtuseks 10 - 30 kBq/m³. Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalametile teadaolevalt on aga Kopli tn 79 katastriüksusel

(78401:101:6994) mõõdetud pinnase radoonisisalduseks 61 kBq/m3 ehk sealne pinnas

on kõrge radoonisisaldusega. Eeltoodust lähtuvalt ei ole üheselt selge, kas pinnaseõhu

radoonisisaldus planeeringualal tervikuna on kõrge või mitte.

19 https://kliimaministeerium.ee/radoon

20

https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375

e

7. detsember 2023 22

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE

Hinnang keskkonnamõju olulisusele on antud arvestades:

• mõju suurust;

• mõjuala ulatust, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava

elanikkonna suurus;

• mõju ilmnemise tõenäosust;

• mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust;

• kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega;

• ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi.

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest ehk riigipiire ületavat mõju.

4.1 Mõju inimese tervisele

Jääkreostus

Detailplaneeringualal on varasemalt tuvastatud jääkreostus nii pinnases kui põhjavees.

Osa jääkreostusobjekte võib olla ka likvideeritud (vaata peatükk 3.3.1). Samas puudub

selge arusaam, millises ulatuses ning millise tasemeni pinnasepuhastustöid tehti (kas

pinnase ohtlike ainete sisaldus vastab elamumaa piirarvudele21). Tuleb silmas pidada,

et varasemad reostusuuringud ja hinnangud tehti enamasti eeldusel, et vaadeldava ala

kasutamine jätkub tööstusmaana.

Lähtuvalt käesoleva töö koostamise aluseks olevate tööde aruannetele võib järeldada,

et Bekkeri sadamaala detailplaneeringuala ei ole tervikuna ja süsteemselt uuritud ega

puhastatud. Ajalooliste reostusallikate (Joonis 4) juures ja nende vahel oleva pinnase

seisundi kohta puudub ajakohane info. Alale kavandatud hooned (elamud, lasteaed,

kool) eeldavad elumaa kategooriasse21 kuuluvate katastriüksuste sihtotstarvete

seadmist. Seetõttu tuleb enne ehitustegevust selgitada kogu detailplaneeringuala

21 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26. Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases.

7. detsember 2023 23

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

ulatuses pinnase ning maapinnalähedase põhjavee seisund21;22. Edasine reostusuuring

on soovitatav jaotada kahte etappi – etapp II ja etapp III23.

Etapis II rajada tõenäoliste reostuskollete juurde (Joonis 4) uuringupunktid. Kokku 14

uuringupunkti. Osa reostuskoldeid asub planeeringualast väljaspool. Sellisel juhul leida

uuringupunkt planeeringuala piirile, reostuskoldele võimalikult lähedale (arvestada

reostuse võimalikku levikusuunda). Uuringupunkti sügavus peab olema vähemalt 5 m

või kuni tuntavalt (lõhn, väljanägemine) puhta pinnaseni. Uuringupunkt võib olla

madalam, kui jõutakse sinisavini. Igas uuringupunktis võtta proov kõige reostunumast

(lõhn, väljanägemine) kihist. Igast proovist analüüsida laboris valdavat osa pinnasele

normeeritud komponente21. Neljast uuringupunktist võtta pinnakattes olevast

põhjaveest proov. Igast veeproovist analüüsida laboris valdavat osa põhjaveele

normeeritud komponente22. Analüüsimiseks kasutada laborit ja meetodeid, mis

vastavad Eestis kehtivatele nõuetele. Akvatooriumis meresetete täiendav uuring vajalik

ei ole. See info on piisavalt värske. Etapi II eesmärk on tuvastada kas ja mis piirkonnas

reostus levib ning millised keemilised komponendid reostust põhjustavad. Etapi II

väljundiks on aruanne, mis kirjeldab analüüsitulemusi ja detailselt etapi III

reostusuuringu lähteülesannet (uuringupunktide asukohad, sügavused, proovide

arvud, analüüsitavad komponendid jm). Etapis III kaardistada reostuse levik ka

akvatooriumi põhjasettes.

Etapi III väljundiks on alal leviva reostuse kaardistus (horisontaalselt ja vertikaalselt,

maht) ning ettepanekud edasisteks tegevusteks (likvideerimise meetodid, mitte

likvideerimise ettepanekul riskihinnang jm). Etapp III ei sisalda likvideerimisprojekti.

Soojussaared

Detailplaneeringualal on varasemalt esinenud soojussaarte teket ning tõenäoliselt on

see olnud tingitud sellest, et alal praktiliselt haljastus puudub. Vastavalt

detailplaneeringule on kavas ala haljastust tõsta 32%-ni, mis vastab ka koostatava

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus toodud suunistele. Täiendavalt on koostatavas

üldplaneeringus toodud suunised konkreetselt Bekkeri ja Meeruse sadamaalade osas:

segafunktsiooniliseks linnakeskkonnaks muutumine, elamufunktsiooni juurde toomine

suurendab piirkonnas viibivate inimeste hulga kasvu. Vähendada kõvakattega pindade

osakaalu, suurendada kõrghaljastuse osakaalu, luua uusi rohealasid, puhke- ja

22 Keskkonnaministri 4.09.2019 määrus nr 39. Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused.

23 Reostusuuringu põhimõtete järgi jaotatakse see kolme etappi, millest etapis I tehakse uuring

olemasolevate andmete põhjal. Järgmistes etappide vajaduse tekkides teostatakse välitöid. Käesolev

eelhinnang on käsitletav etapina I.

7. detsember 2023 24

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

rekreatsioonialasid. Üldplaneeringuga tuleb piirkonna avaliku ruumi kujundamisel

kasutada veega seotud objekte (tiigid, purskkaevud) ja alternatiivseid24

sademeveesüsteeme. Kaaluda rohekatuseid suuremate hoonete puhul.

Detailplaneeringus lähtutakse parkimiskohtade arvu planeerimisel südalinna normist

(vähendatakse parkimiskohtade arvu) ning rajatakse parkimismajad. Sellest tulenevalt

väheneb ka asfaldi pind, mis omakorda aitab kaasa soojussaarte tekke vähenemisele.

Kokkuvõttes aitab planeeringu elluviimine koos eeltoodud meetmete rakendamisega

kaasa soojussaarte efekti vähenemisele planeeringualal ning seeläbi ei oma kavandatav

tegevus ka olulist mõju inimeste tervisele.

Müra, vibratsioon

Detailplaneeringuala asub piirkonnas, kus on ajalooliselt asunud nii sadamad kui

tööstushooned. Seetõttu võib piirkonnas esineda võrreldes tavapärase linnaruumiga

enam tööstusmüra. Vastavalt Tallinna 2022. aasta strateegilistele mürakaartidele on

Bekkeri sadamaala müratase mõjutatud nii Bekkeri sadamas kui Meeruse ja tõenäoliselt

ka Ketta sadamas esinevast tööstusmürast.

Vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule on Kopli lahe ääres

elamute välja ehitamise eelduseks BLRT GRUPP AS tegevusest leviva mürahäiringu

leevendamist arvestav planeerimine. Nii Meeruse sadamasse kui ka Ketta sadamasse

nähakse koostatava Põhja-Tallinna üldplaneeringuga ette segahoonestusalad ning

Meeruse sadamaalale on koostamisel detailplaneering. Võib eeldada, et perspektiivis

piirkonna väljaarendamisel väheneb Bekkeri sadamaalal tööstusmüra. Samas tuleb aga

hoonete rajamisel arvestada piirkonna müratasemetega ning tagada ehituslike

meetmetega müratasemete vastavus hoonetes sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele25

nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes

ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

Kavandatava tegevusega kaasnevad müra, vibratsiooni ei esine kavandatava tegevuse

elluviimisel rohkem kui tavapärase ehitustegevuse ajal või hoonete eluajal. Suuremad

transpordi- ja tööstusmüra ning vibratsiooni tasemed võivad esineda hoonete

rajamisperioodil, kuid pole põhjust eeldada, et need ületaksid Keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

24 Koostatavas Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus ei ole täpsustatud, mida mõeldakse

alternatiivsete sademeveesüsteemide all.

25 https://www.riigiteataja.ee/akt/163756?leiaKehtiv

7. detsember 2023 25

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Kavandatava tegevusega kaasnevat

müra ja vibratsiooni ei saa pidada oluliseks.

Radoon

Puudub selge teadmine radoonisisaldusest detailplaneeringuala pinnases. Selleks tuleb

enne hoonete projekteerimist selgitada pinnaseõhu radoonitase ning juhul kui see

osutub kõrgeks või väga kõrgeks, tuleb rakendada radoonitõkkemeetmeid. Sellisel

juhul on oluline mõju inimese tervisele ja heaolule välistatud.

4.2 Loodusvarad

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisel määral loodusvarade

kasutamist. Rannapromenaadi ja slipi rajamiseks tuleb uputada merre tahkeid

materjale. Kuivõrd antud etapis ei ole teada, millises mahus tahkeid aineid merre

uputatakse, siis ei ole võimalik ka öelda, kas tegevus võib kaasa tuua olulise

keskkonnamõju. Tahke aine veekogusse uputamisel tuleb lähtuda veeseadusest ning

juhul kui uputatav kogus on 5-100 kuupmeetrit tuleb taotleda veekeskkonnariskiga

tegevuse registreeringut26 ning veeluba27 kui uputatav kogus on enam kui

100 kuupmeetrit. Olulise keskkonnamõjuga tegevuseks28 loetakse enam kui 10 000

kuupmeetri pinnase uputamist merre ning sel juhul on kohustuslik koostada ka

keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju olulisust tuleb seega hinnata järgnevates

etappides kui on koostatud konkreetsemad ehitusprojektid ning teada vajamineva

uputatava pinnase mahud.

Risk pinnaveele (rannikuveekogumile EE_5) võib avalduda juhul kui hoonete ja/või

nende maa-aluste korruste rajamisel pumbatakse kaevandist reostunud põhjavett ja

juhitakse seda ilma puhastamata suublasse. Seetõttu tuleb esmalt selgitada

reostusuuringuga nii pinnase kui põhjavee reostuse tase ja ulatus ning vastavalt selle

tulemustele näha ette meetmed, mida tuleb ehituse ajal rakendada, et oleks välistatud

ohtlikke aineid sisaldava vee juhtimine suublasse.

Vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule tuleb hoonete

rajamisel lähtuda üleujutusohust sagedusega üks kord 100 aasta jooksul, kuid seda

planeeringualal ei esine: osaliselt jääb detailplaneeringuga hõlmatud ala

esinemistõenäosusega üks kord 1 000 aasta jooksul üleujutusalale absoluutkõrgusega

26 https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023100?leiaKehtiv#para196

27 https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023100?leiaKehtiv#para187

28 https://www.riigiteataja.ee/akt/128092023010?leiaKehtiv#para6

7. detsember 2023 26

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

2,65 m. Detailplaneeringu eskiisjoonise järgi on plaanitud see ala täita

rannapromenaadi rajamiseks. Juhul kui see ala täidetakse kõrgemaks kui üleujutusala

prognoositav kõrgus, siis pole põhjust eeldada üleujutustest tulenevaid avariiolukordi

ega üleujutustest tingitud olulist mõju veekeskkonnale.

Detailplaneeringuga soovitakse rajada ehitisi ranna ehituskeeluvööndisse. Tulenevalt

ala ajaloolisest kasutamisest sadamana on inimmõju ranna ehituskeeluvööndi ulatuses

ka praegu ning puuduvad looduskooslused, mida tuleks ehituskeeluvööndi ulatuses

kaitsta. Detailplaneeringu elluviimisega on tagatud vaba liikumine ja läbipääs seni

suletud sadama territooriumil. Eeltoodust tulenevalt pole põhjust eeldada kavandatava

tegevusega kaasnevat olulist negatiivset mõju ranna ja kalda kaitse eesmärkidele.

Samamoodi näevad nii Tallinna üldplaneering kui ka koostatav Põhja-Tallinna

üldplaneering ala jätkuvat kasutust inimeste poolt. Ehituskeeluvööndisse hoonete ja

rajatiste planeerimisel puhul tuleb lähtuda looduskaitseseadusest, juriidilised detailid

(ehituskeeluvööndi vähendamine) tuleb lahendada eraldiseisvalt.

Detailplaneeringuga planeeritakse maa-aluste korrustega hoonete rajamist. See

tähendab, et maa aluste korruste rajamiseks on vajalik pinnase väljakaevamine ning

olenevalt põhjaveetasemest ka selle väljapumpamine kaevandist. Enne hoonete

rajamist tuleb hüdrogeoloogilise uuringuga selgitada kaevandist välja pumbatava vee

maht, kaevandi kuivendamise mõju ümbruskonna hoonete konstruktsioonidele ning

selgitada reostusuuringuga pinnase ja põhjavee reostuse tase (reostusuuringu

läbiviimise kohta on suuniseid antud peatükis 4.1 „Mõju inimese tervisele“). Vastavalt

põhjavee reostuse tasemele saab välja töötada ka vee ärajuhtimise lahenduse.

Detailplaneeringu elluviimisel ja pinnase väljakaevamisel tuleb lähtuda

jäätmehierarhiast ning projekteerimisel lahendada väljakaevatud reostumata pinnase

kasutus potentsiaalse ressursina (näiteks detailplaneeringualal piirkonna täimisel).

4.3 Looduskeskkond

Planeeritav ala ei kattu ühegi Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala, looduskaitseala ega

kaitstavate liikide elu- või kasvukohtadega. Seetõttu pole põhjust eeldada, et

kavandatav tegevus omaks olulist mõju kaitstavatele aladele või kaitstavatele liikidele.

Vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule on nii poolsaared kui

rannikulähedased alad olulised lindude rändekoridorid. Kuna hoonete jms klaaspinnad

on lindudele kokkupõrkeohuks (peamiselt maapinnalt kuni 12 m kõrguseni), tuleb

hoonete kavandamisel ja rajamisel vältida suurte klaaspindade teket või muuta need

lindudele nähtavaks. Neid meetmeid rakendades pole põhjust eeldada olulist mõju

linnustikule.

7. detsember 2023 27

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

4.4 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Võimalike ehitusaegsete avariiolukordade esinemine on pigem väike eeldusel, et

kasutatakse tehniliselt korras ehitusmasinaid ning järgitakse ohutusnõudeid.

Planeeringualale ei ole kavandatud olulise keskkonnaohuga rajatisi ega tegevusi. Seega

ei ole oodata kavandavast tegevusest tingitud olulise keskkonnamõjuga

avariiolukordade võimalikkust.

4.5 Kultuuriväärtused

Detailplaneeringualal asub kolm muinsuskaitsealust ehitist. OÜ T-Linnaprojekt on

koostanud muinsuskaitse eritingimused Bekkeri sadamaala detailplaneeringu

koostamiseks29. Need kehtivad viis aastat. Planeeringualal on kavas kõik kolm

ehitusmälestist restaureerida ning need ühiskondlikus funktsioonis kasutusele võtta.

Töös tuuakse välja tingimused, mida peab planeeringut koostades ja realiseerides

rakendama. Rakendades eritingimustes toodud meetmeid võib eeldada, et olulist mõju

kultuuriväärtustele ei kaasne.

29 Muinsuskaitse eritingimused Bekkeri sadamaala detailplaneeringu koostamiseks. OÜ T-Linnaprojekt,

2021.

7. detsember 2023 28

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

5 JÄRELDUS

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Bekkeri sadamaalal lõpetada tootmis-,

transpordi- ja laondustegevus, muuta ala juhotstarve sadamaalast ja tööstusettevõtete

alast segahoonestusalaks ning määrata kruntidele ehitusõigus valdavalt 2-7-

korruseliste äri-, sotsiaal- ja eluhoonete ehitamiseks.

Käesoleva eelhinnanguga tuvastati, et kavandataval tegevusel puudub keskkonnamõju

hindamist vajav oluline keskkonnamõju juhul kui rakendatakse järgnevaid leevendavaid

meetmeid:

• Planeeringu elluviimisel seada prioriteediks ala ühendamine ühistranspordiga

ning piirkonna rattateede võrguga.

• Rattateid planeerides ja projekteerides tuleb lähtuda Tallinna rattastrateegias

toodud põhimõtetest.

• Mõõta radoonitase pinnaseõhus enne hoonete projekteerimist.

• Kogu detailplaneeringualal selgitada pinnase ja põhjavee ohtlike ainete

sisalduse vastavus Keskkonnaministri määrustes 28.06.2019 nr 26 „Ohtlike

ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ ja 04.09.2019 nr 39 „Ohtlike ainete

põhjavee kvaliteedi piirväärtused“ toodud piirväärtustele (pinnase osas peab

pinnase ohtlike ainete sisaldus vastama elumaa piirväärtusele). Reostusuuringu

läbiviimise tingimused on toodud peatükis 4.1.

• Enne hoonete rajamist tuleb hüdrogeoloogilise uuringuga selgitada kaevandist

välja pumbatava vee maht, kaevandi kuivendamise mõju ümbruskonna

hoonete konstruktsioonidele

• Detailplaneeringu elluviimisel ja pinnase väljakaevamisel tuleb lähtuda

jäätmehierarhiast ning projekteerimisel lahendada väljakaevatud reostumata

pinnase kasutus potentsiaalse ressursina.

• Soojussaarte vähendamiseks rakendada koostatavas Põhja-Tallinna linnaosa

üldplaneeringus toodud meetmeid piirkonna avaliku ruumi kujundamiseks:

kasutada veega seotud objekte (tiigid, purskkaevud) ja alternatiivseid

sademeveesüsteeme. Kaaluda rohekatuseid suuremate hoonete puhul.

• Hoonete rajamisel arvestada piirkonna müratasemetega ning tagada ehituslike

meetmetega müratasemete vastavus hoonetes sotsiaalministri 04.03.2002

määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

• Rannapromenaadi ja slipi rajamiseks tahke aine veekogusse uputamisel

lähtuda veeseadusest. Juhul kui uputatav kogus on 5–100 kuupmeetrit, tuleb

taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut, ning veeluba kui

uputatav kogus on üle 100 kuupmeetri. Alates mahust 10 000 kuupmeetrit

tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine.

7. detsember 2023 29

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

• Ehituskeeluvööndisse hoonete ja rajatiste planeerimisel puhul tuleb lähtuda

looduskaitseseadusest, juriidilised detailid (ehituskeeluvööndi vähendamine)

tuleb lahendada eraldiseisvalt.

• Lindude vigastuste ja surmade vähendamiseks vältida suurte klaaspindade

plaanimist või muuta need lindudele nähtavaks.

• Ehitusel kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid ning jälgida ohutusnõudeid.

• Kultuuriväärtuste säilimise tagamiseks rakendada OÜ T-Linnaprojekt koostatud

muinsuskaitse eritingimusi.

Eeltoodud leevendavaid meetmeid rakendades puudub oluline keskkonnamõju ning

vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks puudub.