Kiri

5K

2K

14K

5K

6K

2K

3K

44m

Parkimismaja Parkimismaja

An kr u

Sirbi

Kopli

Va sa ra Alasi

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

S J

SJ

S J

Perspektiivne kõnnitee jätkumine

Perspektiivne rattatee jätkumine

1

1

Perspektiivne kõnnitee, mis lahendatakse naaberplaneeringutes

Avalik rannapromenaadi ala Avalik rannapromenaadi ala

m²

1 Ä≥10 / EK≤90

11 m 4/-1

1100 1850+180*

2

3507 39 -

* Pos 14 asuva maa-aluse hooneosa ehitisealune pind 180 m²

m²

2 Ä≥10 / EK≤90

19 m 5/-1

2400 3125

3

5730 95 -

m²

3 Ä≥30 / EK≤70

19 m 5/-1

2200 3065+355*

5

5560 87 -

* Pos 14 asuva maa-aluse hooneosa ehitisealune pind 355 m²

m²

4 Ä≥40 / EK≤60

23 m 6/-1

1300 1650

2

2218 67 -

m²

5 Ä≥40 / EK≤60

23 m 6/-1

875 875

1

1495 48 -

m²

16 L

_ _

_ _

_

766 - 6

m²

13 Üm

_ _

_ _

_

946 - -

m²

25 Ths

_ _

_ _

_

8283 - -

m²

11 Ä 100

7 m 2

580 _ 1

693 - -

m²

9 Ä≥60 / EK≤40

23 m 6/-1

1800 2225

2

2864 77 -

m²

17 L

_ _

_ _

_

4802 -

11

m²

8 Ä≥80 / EK≤20 või Üm* 23 m 6/-1

1700 2070

1

2782 50 -

* vt põhijoonise märkus 5

m²

18 L

_ _

_ _

_

7564 -

16

m²

12 Th

8 m 2

370 _ 1

685 - 3

m²

6 Ä≥80 / EK≤20 või Üm* 23 m 6/-1

980 980

1

1412 25 -

* vt põhijoonise märkus 5

m²

20 L

_ _

_ _

_

883 - -

m²

21 L

_ _

_ _

_

2613 - -

m²

10 Ä≥45 / EK≤55

19 m 5/-1

1200 1105+265*

2

2320 50 -

* Pos 14 asuva maa-aluse hooneosa ehitisealune pind 265 m²

m²

7 Ä≥80 / EK≤20 või Üm* 23 m 6/-1

1000 1135

1

2020 31 -

* vt põhijoonise märkus 5

m²

22 L

_ _

_ _

_

731 - 4

m²

23 L

_ _

_ _

_

532 - 4

m²

14 Üm

_ _

_

800* _

6304 - -

*Pos 1, pos 3 ja pos 10 maa-aluse hooneosa ehitisealune pind

m²

19 Üm

_ _

_ _

_

2883 - -

m²

24 Ä≥80 / EK≤20 või Üm* 23 m 6/-1

385 385

1

611 53 -

* vt põhijoonise märkus 5

m²

26 L

_ _

_ _

_

80 - -

m²

15 Ths

_ _

_ _

_

3657 - -

SJ

5K

4K

3K

4K

3K

5K 5K

5K

1K

1K

6K 6K

6K

6K

6K

6K

6K

2K

Planeeritud väikelaevade sadam

33

32

34

66

67

68

69

70

71 72

73

74

75

76

77 78

79

80

81

82

83

84

85

86

87

88

92

91

90

89

6K

5K

LINNAVÄLJAK

Kopli tänav

Vasara tänav

6K

94

96

97

98 99

100

101

102 103

104

105106107

108 109

110

111 112

113

114

115 116117

93

95

59,937,6

25,0

15,0 10,0

17,2

18,0

12,7

92,4

7,8

4,8

86,6

37,1

15,0 10,0

25,0

20,0

18,0

40,6

23,3

13,5 13,5

40,6

59,4

44,0

28,3

55,5

43,0 3,7

7,5 7,4

11,2 41,3

8,0

23,0

23,0 7,03,0

3,0

1,51,5

2,5 2,5

40,0

14 ,7

57,6

27,4

3

4

7

8

12

5

25

20

17

22

23

9

1

10

14

19

16

13 2

11

18

6

24

15

21

Kopliranna tn 24 Kopliranna tn 43 Pos 13 Pos 17 Pos 5 Pos 14 Pos 15

Merepind 0.00

Kopliranna tänav

Planeeritud hoone 6K

Võimalik pargiala

Olemasolev hoone 5K

23 ,018

,0

2,3 2,0 2,0 6,5

1,0

3,0

1,8 3,0 3,0 6,0 3,0 3,0

18,0

3,0 3,0 6,0 18,8

SJ

SJ

SJ

5K 4K

3K

3K 5K5K

6K

6K 6K

45 22 23

1

2

Märkused: 1. Hoonete projekteerimisel lähtuda detailplaneeringu digitaalsest versioonist. 2. Sorteeritud jäätmete kogumise koht projekteerida hoonesse. Koht hoones täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. 3. Maa-aluste korruste asukohta ja kuju võib ehitusprojektis sõltuvalt hoonete asukohast muuta tingimusel, et lubatud maa-alune

ehitisealune pind ei suurene ning on tagatud määratud haljastuse osakaal. 4. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. 5. Pos 6, 7,8 ja 24 on üldkasutatava maa sihtotstarbega ehitusõiguseta haljasalad kuni piirkonda rajatakse trammitee, misjärel on

võimalik realiseerida elamu- ja ärifunktsiooniga hoonete ehitusõigus. Vt LISA nr 6 "Planeeringu elluviimise tegevuskava". 6. Rannapromenaadi ja aktiivsema avaliku ruumiga seotud hoonete osas tuleb korraldada arhitektuurivõistlus.

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus

Geoalus:

Ahtri tn 6a

[email protected]

Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100

K-Projekt Aktsiaselts

Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

Asendiplaanilise ja võimaliku mahulise lahenduse autor:

17051_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 01.12.2023

Kõrgussüsteem:

17051

Meeruse sadamaala detailplaneering

Tallinn, Põhja-Tallinn

DP

Põhijoonis

DP-2 1:1000

Juhataja R. Annusver

Projektijuht J. Mirme

Konsultant Ü. Kadak

Planeerija M. Mustkivi

K-Projekt Aktsiaselts 19187 2020

Kadarik Tüür Arhitektid OÜ

EH2000

TINGMÄRGID Planeeritud ala piir vastavalt muutmisettepanekule

Planeeritud ala piir vastavalt algatamise korraldusele

Katastriüksuse piir

Moodustatava krundi piir

Krundi positsiooni number

Krundi ehitusõigus

Ä Bürood ja kaubanduspinnad

EK Vähemalt kolmekorruseline mitme korteriga elamu

Üh Ühiskondlike ehitiste maa

Üm Üldkasutatav maa

L Tee, tänav

Th Tootmismaa

Ths Sadam

Säilitatav hoone / naaberhoone

Planeeritud maapealne hoonestusala

Planeeritud maa-alune hoonestusala

Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

Tulemüüri vajadus

Olemasolev autoliikluse ala

Planeeritud autoliikluse ala

Planeeritud parkimiskohad

Planeeritud ülejäänud liiklusalast erineva teekattega markeeritud ristmikud

Planeeritud segaliikluse ala (õueala)

Põhja-Tallinna ÜP järgne trammitee

Olemasolev kergliikluse ala

Planeeritud kergliikluse ala

Planeeritud jalgrattarada

Tee servajooned

Autode võimalik juurdepääs krundile

Autode võimalik sissepääs hoonesse

Planeeritud panduse võimalik asukoht

Planeeritud jalgrattaparkla võimalik asukoht

Planeeritud ühistranspordi peatus

Planeeritud võimalik kai äärne piire

Veekogu

Haljasala

Katusehaljastuse asukoht

Säilitatav II klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Säilitatav III klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Säilitatav IV klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Geodeetiliselt alusplaanilt puudunud puu / põõsas

Varem likvideeritud puu / põõsas

Kõrghaljastuse võimalik asukoht

Perspektiivne kõrghaljastus

Planeeritud laste mänguväljaku võimalik asukoht

Sorteeritud jäätmete võimalik kogumispaik

Avaliku pakendipunkti võimalik asukoht

Likvideeritav objekt

Likvideeritav haljastus

Kultuurimälestis

Kultuurimälestise kaitsevöönd

Läänemere ranna piiranguvööndi piir 200 m

Läänemere ranna ehituskeeluvööndi piir 50 m

Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek

Avalikuks kasutamiseks määratud ala

Juurdepääsuservituudi vajadusega ala

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Planeeritud hoonesisene trafoalajaam

Allaehitusservituudi vajadusega ala

Naaberplaneeringus planeeritud objektid (DP045610 "Bekkeri sadamaala detailplaneering", K-Projekt AS töö nr 19155)

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS P - õues

ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL

EHITISEALUNE

PIND MAA-ALL EHITISEALUNE

P - hoones

1K 3-4K 5-6K

0

0

0

SJ

3K

LÕIGE 1-1

Bekkeri sadamaala detailplaneeringus (DP045610) planeeritav Pos 19 parkimishoone

Avaliku pakendipunkti võimalik asukoht

3

VÄLJAVÕTE VÕIMALIKUST PRÜGIAUTO JUURDEPÄÄSUST KRUNTIDELE POS 1 JA POS 3 Märkus: Sorteeritud jäätmete kogumiskohad hoonetes ning juurdepääs nendele täpsustub ehitusprojektis

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

KÖITE SISUKORD I SELETUSKIRI ......................................................................................................................... 1

1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS (JOONIS DP-1)........................... 1

2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ............................ 1

3 PLANEERINGUS KAVANDATU ....................................................................................... 1

3.1 Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted .............. 2

3.2 Planeeritud maa-ala krundijaotus ja kruntide ehitusõigus (joonis DP-2) ......................... 2

3.3 Hooneste kasutusotstarbed ja maaüksuste koormusnäitajad ............................................ 4

3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted .................................................................................... 4

3.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted ...................................................... 4

3.5.1 Haljastus ja heakord ................................................................................................... 4

3.5.2 Likvideeritavate üksikpuude esialgne asendusistutuste arvutus ................................ 4

3.5.3 Jäätmekäitluse põhimõtted ......................................................................................... 6

3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted ................................................ 6

3.7 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted .......................................................................... 7

4 TEHNORAJATISTE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED (JOONIS DP-3) ....................... 8

4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ........................................................................................... 8

4.1.1 Veevarustus ................................................................................................................ 8

4.1.2 Tuletõrjeveevarustus .................................................................................................. 9

4.1.3 Reoveekanalisatsioon ................................................................................................. 9

4.1.4 Sademevee ja drenaaži kanalisatsioon ..................................................................... 10

4.1.5 Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht ....................... 12

4.2 Elektrivarustus ja tänavavalgustus .................................................................................. 12

4.2.1 Tänavavalgustus ....................................................................................................... 14

4.3 Sidevarustus .................................................................................................................... 14

4.4 Soojavarustus .................................................................................................................. 14

4.4.1 Kaugjahutus .............................................................................................................. 15

5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ........................................................ 15

5.1 Kehtivad kitsendused ...................................................................................................... 15

5.2 Kavandatud kitsendused ................................................................................................. 16

5.2.1 Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks ...................... 17

6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ..................... 17

6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded ....................................................................................... 17

6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ............................................. 17

6.2.1 Keskkonnakaitsealased nõuded ................................................................................ 18

6.2.2 Insolatsioonitingimustest tulenevad nõuded: ........................................................... 19

6.2.3 Kuritegevuse riske vähendavad abinõud .................................................................. 19

6.2.4 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnorajatiste osas .............. 19

6.2.5 Müranõuded ............................................................................................................. 21

6.2.6 Radooninõuded......................................................................................................... 22

7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU

EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE ............................................................ 23

7.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele ........................................................................ 23

7.2 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele .............. 23

7.3 Kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele .................................................... 23

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

7.4 Vastavus Tallinna üldplaneeringule, Tallinna üldplaneeringu muutmise põhjendused ja vastavus koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule ja vastavus Tallinna arengustrateegiale 2035. ........................................................................................................... 24

7.5 Rannaalale kehtiva looduskaitseseadusega sätestatud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepank ja selle põhjendus ....................................................................................................... 24

LÄHTUDES SELLEST, ET MERD EI TÄIDETA, OLEMASOLEV KAI VÕETAKSE AVALIKKU KASUTUSSE PROMENAADINA JA PROMENAADI EES OLEVA HOONESTUSE ALUMISTELE KORRUSTELE ON PLANEERITUD TÄNAVA POOLE AVANEVAD JA INIMESI TEENINDAVAD ÄRIPINNAD, SIIS ON EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE PLANEERINGUS KAVANDATU REALISEERIMISEKS PÕHJENDATUD. ................................................................................ 25

7.6 Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele .................................................. 25

7.7 Vastavus Meeruse sadamaala Muinsuskaitse eritingimustele ........................................ 29

7.8 KSH aruande alusel arvestatud soovitused ..................................................................... 30

7.9 Kehtiv detailplaneering ................................................................................................... 33

7.10 Tuleohutusnõuded ....................................................................................................... 33

7.11 Muudatused võrreldes eskiislahendusega ja planeeringu koostamisel esitatud vastuväidetega arvestamine ...................................................................................................... 34

II JOONISED 1 Situatsiooniskeem DP-1 2 Põhijoonis DP-2 3 Tehnovõrkude koondplaan DP-3 4 Kruntimise skeem DP-4 5 Veevarustuse skeem VKV-1-1 6 Reoveekanalisatsiooni skeem VKV-1.2 7 Elektrivarustuse kp kaabelliini plaan ELV-4-01

1

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

I SELETUSKIRI Detailplaneeringu koostamise alused:  Planeerimisseadus  Tallinna Linnavalitsuse 3.11.2021 määrus nr 36 „Tallinna linna töökorraldus

projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“  Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“  Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.11.2021 käskkiri nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu

algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“  Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsus nr 85.  Meeruse sadamaala detailplaneeringu algatamisettepanek Detailplaneeringu lähtedokumendid:  Koostamisel olev Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering  Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrusega nr 9 vastuvõetud „Tallinna

kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus”

 Eesti standardid EVS 843:2016 „Linnatänavad”, EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS (joonis DP-1) Planeeritav ala asub Põhja-Tallinnas, Kopli poolsaare edelaosas Meeruse sadama alal ning piirneb Klaasi ja Meeruse tänavaga ning loodes asuva Bekkeri (kauba)sadamaga. 2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Meeruse sadamaalal lõpetada tootmis-, transpordi- ja laondustegevus, muuta ala tootmissihtotstarve segahoonestusala juhtotstarbeks ning määrata alale ehitusõigus 2-6-korruseliste äri- ja eluhoonete ehitamiseks. Planeeritava ala ruumilise arengu eesmärgid on:  Avada praegu aiaga piiratud mereäärne kinnine territoorium avalikkusele.  Kavandada planeeritud alale piirkonda sobivad 2-6-korruselised ärihooned ja korterelamud.  Rajada alale uut kõrghaljastust.  Lahendada liikluskorraldus nii, et autode parkimine oleks lahendatud valdavalt hoonealustes

parklates ja parkimismajas ning maapealsel alal oleks autodest valdavalt vaba ala.  Rajada alale rannaäärne promenaad. 3 PLANEERINGUS KAVANDATU Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada kaubasadama asemel jahisadam ning uus ärifunktsiooniga elamukvartal, mis moodustatakse tootmismaa sihtotstarbega Kopliranna tn 47,

2

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

Kopliranna tn 49, Kopliranna tn 53b ja ärimaa sihtotstarbega Klaasi tn 1 kinnistutest määrates alale ehitusõiguse piirkonda sobivate kõrgusega hoonete, 2- kuni 6-korruseliste ärihoonete, korterelamute või äripindadega korterelamute ehitamiseks. Lisaks on planeeringus määratud üldised maakasutustingimused ja antud heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Võrreldes algatatud lahendusega on detailplaneeringus tehtud ka ettepanek planeeringuala piiri muutmiseks 15,60 ha-lt 13,28 ha-le, kuna nii käesolevale Meeruse sadamaalale kui ka kõrvalolevale Bekkeri sadamaalale on koostatud ühtne arhitektuurne lahendus ning tulenevalt sellest on slipi alla jääv osa määratud kõrvaloleva Bekkeri sadamaala detailplaneeringu alasse. 3.1 Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted Kruntidele on kavandatud uued ja kaasaegsed hooned, mis võimaldab pakkuda kvaliteetseid elamis- ja äripindu Põhja-Tallinna piirkonnas.  Planeeringulahenduse arhitektuurse lahenduse autoriks on Kadarik, Tüür Arhitektid.  Kavandatud hooned on planeeritud nii, et võimalikult paljude hoonete akendest tekiks vaated

merele.  Parkimine on kavandatud valdavalt hoonete alla ja parkimismajja.  Uute äri- ja korterelamute rajamine võimaldab suuremal määral muuta piirkonda

linnaehituslikult ilusamaks ning pakkuda täiendavaid elamis- ja äripindu käsitletavasse piirkonda.

 Samuti annab uute hoonete rajamine piirkonnale parema väljanägemise kui alal olev tootmis- laomaa seda praegu pakub.

 Hoonete maksimaalne võimalik kõrgus on valitud kõrvalasuva endise Põhjala tehase alale ettenähtud kuni 8-korruseliste hoonemahtude järgi kuni 6 korrust, et planeeritud hoonetud hoonete kõrgus ei ületaks Põhjala tehase alale rajatavat korruselisust. Ja sellest lähtuvalt on käesoleval planeeringuala kavandatud hoonete kõrgused ette nähtud langevana ja liigendatuna erinevateks korruselisuseks nii, et alal tekiks ka täiendav astmelisus mere suunas.

 Piirkonda on kavandatud nii äripandasid kui ka kortereid, et muuta piirkonda linnaehituslikult mitmekesisemaks ning rahuldada piirkonna elanike vajadusi.

 Alale luuakse avalikult kasutatav rannapromenaadi ala.

3.2 Planeeritud maa-ala krundijaotus ja kruntide ehitusõigus (joonis DP-2) Detailplaneeringus on praeguse sadamaala kinnistud jagatud nii elamu-, äri-, sotsiaal kui ka transpordimaa kruntideks. Detailplaneeringus on alale moodustatud 24 krunti. Alale on planeeritud kuni 6-korruselised äri- ja eluhooned. * Pos 6, 7,8 ja 24 on üldkasutatava maa sihtotstarbega ehitusõiguseta haljasalad kuni piirkonda rajatakse trammitee,

misjärel on võimalik realiseerida elamu- ja ärifunktsiooniga hoonete ehitusõigus.

3

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

KRUNTIDE KASUTAMISE TINGIMUSED

maapealne maa-alune maapealne maa-alune maa-alune Norma-

tiivne

Planeeri-

tud

1850 ≥ 340

≤ 3060

≥ 840

≤ 7560

3065 ≥ 2910

≤ 6790

≥ 2800

≤ 4200

≥ 2040

≤ 3060

≥ 4704

≤ 1176

≥ 4168

≤ 1042

≥ 7080

≤ 1770

≥ 5940

≤ 3960

1105 ≥ 2070

≤ 2530

800

15a 3622 L 100% L 100%

15b 35 L 100% L 100%

18a 7435 L 100% L 100%

18b 119 L 100% L 100%

18c 10 L 100% L 100%

21a 2524 L 100% L 100%

21b 89 L 100% L 100%

≥ 1848

≤ 462

24a 213 Ä≥80%/EK≤20% või Üm* Ä≥80%/E≤20% või Üm*

24b 398 Ä≥80%/EK≤20% või Üm* Ä≥80%/E≤20% või Üm*

25a 6202 Ths 100% T 100%

25b 1405 Ths 100% T 100%

Kokku: 71941 15890 19265 22 *vt tabeli all märkus 5 Kokku: 19000 413 600 499

Parkimiskohtade arv

76

40

8%4

14%

23 532 - - - - - - - L 100% L 100% - - -

22 731 - - - - - -

- - -

-

L 100%

- L 100% L 100%

-

-

-

16

-

19%-18 7564 - - - - - -

17 4802 - - -

- - -

15 3657 - T 100%- - - - -

-

766 - - -16

0%

370 - 2 - 8,0 17,0 1 Th 100%

- 7,0 9,5 1 Ä 100%

T 100% - - 3

-

- -

14 6304 -

11

12 685

580

-

693 - 2

13 946 - - -

9 2864 1800

10 2320 5 -1 19,0 22,5 2 Ä ≥ 45% /

EK ≤ 55%

Ä ≥ 45% /

E ≤ 55%

1105 29 31 21%

14%

1200

8* 2782 1700 2070 6 -1 23,0 27,0

7* 2020 1000 1135 6 -1 23,0 29,5

(vt tabeli all

märkus 2)

5 1495

6* 1412 980 980

875 875

1 3507 1100 4

Hoone

absoluut-

kõrgus

[m]

Hoonete

arv krundil

Maa sihtotstarve ja

osakaalu protsent

(detailplaneeringu

liikide alusel)

Hoone

kõrgus

maapinnast

[m]

Ä ≥ 10% /

EK ≤ 90%

-1 15,0 17,5 2

Pos nr Krundi aadress või

aadressi ettepanek

Krundi

planeeritud

suurus

[m 2 ]

Hoonete ehitisealune

pind [m 2 ]

Suurim lubatud

korruselisus

(vt tabeli all

märkus 1)

416 -1 Ä ≥ 40% /

E ≤ 60%

1650 49 6323,0 26,0 2

kokku

7000

21,5 3 Ä ≥ 10% /

EK ≤ 90%

3125 88

4 2218 1300 1650

3 5560 2200 4 -1

2 5730 2400 3125 5 -1

21%Ä ≥ 40% /

EK ≤ 60%

15,0 17,5 94 94

39%

2030 36 38 53 34%

5

78Ä ≥ 10% /

E ≤ 90%

19,0

Ä ≥ 30% /

E ≤ 70%

3420 79 23%Ä ≥ 30% /

EK ≤ 70%

93

Haljastuse

%

Korterite

arv

Maa sihtotstarve ja

osakaalu protsent

(katastriüksuse liikide

kaupa)

Ä ≥ 10% /

E ≤ 90%

maapealne

Suletud brutopind katastriüksuse

sihtotstarvete kaupa [m 2 ]

kokku

3400

kokku

8400

kokku

9700

1 Ä ≥ 80% /

EK ≤ 20%

või

Üm 100%*

Ä ≥ 80% /

E ≤ 20%

või

Üm 100%*

1 Ä ≥ 80% /

EK ≤ 20%

või

Üm 100%*

1

37

6 -1

-1

23,0 26,0

23,0 32,66

1 Ä ≥ 40% /

EK ≤ 60%

Ä ≥ 40% /

E ≤ 60%

Ä ≥ 80% /

E ≤ 20%

või

Üm 100%*

980 13

33

55 22%

33%21

kokku

5100

kokku

5880

875 36

- 35%

- 100%

25 32%

47

37%

3

-

- Üm 100% Üm 100% - - - - 94%

11 33%

- - -

-

L 100% L 100%

L 100% --

-

19 2883

- -

21 2613 - - - - - -

20 883 - - - - - -

-

- L 100% L 100% - - - - 34%

- L 100% L 100% --

-

55

5 -

-

-

kokku

8850

18%

- -

- - 6 21%

- -

-

- - - 10%

Ä ≥ 80% /

E ≤ 20%

või

Üm 100%*

2070 20 56

1135 12 33

46

kokku

5210

kokku

4600

2225

Ä ≥ 80% /

EK ≤ 20%

või

Üm 100%*

Üm 100%

Üm 100%

- -Ä 100%

(vt tabeli all

märkus 3)

6 -1 23,0 26,5 2 Ä ≥ 60% /

EK ≤ 40%

Ä ≥ 60% /

E ≤ 40%

2225

-

- - -

kokku

9900

1000

72090

-

- 23%

- L 100% L 100% - - - 4

1 Ä ≥ 80% /

EK ≤ 20%

või

Üm 100%*

Ä ≥ 80% /

E ≤ 20%

või

Üm 100%*

385

kokku

2310

740

-

-

24* 611 385 385 6 -1 23,0 32,6

(vt tabeli all

märkus 4)

-

-

-

- - -

Üm 100%- -

Üm 100%

- Ths 100%

-

- -

-

-

-

5 15 10 25%

26 Ankru tn 12a 80 - - - - - - 100%- L 100% L 100% - - - - -

25 8283 - - - - - - - Ths 100% T 100% - - -

- -

- - 25%

4

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

3.3 Hooneste kasutusotstarbed ja maaüksuste koormusnäitajad Kavandatud äri- ja korterelamute sihtotstarve on planeeritud nii, et elamumaa osakaal on kuni 50% ja ärimaa osakaal samuti 50%, et oleks tagatud töö ja eluruumide võrdne tasakaal ning ala saab käsitleda nn 15 minuti linnaosana. Planeeritud ala hoonestustihedus on 1,2 ja selle sisse ei ole arvestatud pos 15 rannapromenaadi ala. Kõrghaljastuse protsendiks on ette nähtud 30% millele lisandub veel ka katushaljastus. 3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted Sademevee ärajuhtimise põhimõtteline lahendus on kirjeldatud seletuskirja p. 4.1.3 all. Kõvakattega krundiosal kogutakse sademeveed restkaevudesse ja vertikaalplaneerimisega juhitakse sademeveed hoonetest ja naaberkruntidelt eemale ning käideldakse oma kinnistul. Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevete ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis. 3.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted 3.5.1 Haljastus ja heakord Planeeritavale alale koostatud dendroloogilisest inventuurist selgub, planeeritud alal kasvab puittaimestik paiguti sadamaterritooriumil hoonete vahel, isetekkeliselt piirdeaedade servades ning väljaspool territooriumi tänavate ääres. Olemasoleval ala väärtuslik haljastus puudub. Käesolevas planeeringus on kavandatud alale 30% maaga seotud haljastust millele lisandub veel ka planeeritud hoonetevaheline katushaljastus. Planeeringuala haljastuslahenduses on uus kõrghaljastus suures osas planeeritud alal kavandatud tänavate ja hoonestuse äärde ning rannaäärsele promenaadile. Uushaljastus on kavandatud võimalikult kompaktsena hoonestuse ja tänavate piiritlemiseks. Täpne haljastuslik lahendus selgub ehitusprojektis tase 7 kutsetunnistusega maastikuarhitekti poolt koostatavas haljastusprojektis. Haljastusprojekti koostamise nõue on määratud ehitusprojekti mahtu (vt seletuskirja punkt 6.2). 3.5.2 Likvideeritavate üksikpuude esialgne asendusistutuste arvutus Likvideeritavate puude asemele istutatavate puude selgitamiseks vajalik haljastuse ühikute arv on arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutuse arvutamisel aluseks olnud haljastuslik hinnang on tervikuna lisas 5.1. Asendusistutuste arvutustes on lähtutud järgmisest valemist:

 

3

321 *

kkk D haljastuse ühik

5

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

kus D – raiutava puu rinnasläbimõõt sentimeetrites, mitme puu puhul läbimõõtude summa; k1 – raiutava puuliigi koefitsient; k2 – raiutava puu väärtuskoefitsient;

k3 – raiepõhjuse koefitsient (arvutuses 0,5).

Pos nr Jrk nr

likv. puu nr puu liik k1 D (cm)

väärtus- klass k2

haljastuse ühik

Likvideeri- mise

põhjus

2 1

91

Aed-õunapuu, paju ei arvutata

V 0 0 Uus haljastus

Pos 2 kokku: 0

17 2

82 Alpi seedermänd 2,5 16

III 1 21 kergliiklus

Pos 17 kokku: 21

21 3

32 Harilik vaher 1 49

III 1 41 kergliiklus

4 33 Harilik vaher 1 24 III 1 20 kergliiklus

5 67 Harilik kuusk 2,5 13 III 1 17 kergliiklus

6 68 Harilik kuusk 2,5 9 III 1 12 kergliiklus

Pos 21 kokku: 90

7

85 Harilik toomingas 0.5 ei arvutata

V 0 0

Uus haljastus

M ee

ru se

tn

8

86

Arukask, sookask, pappel, toomingas 0,5 150

V 0 0 Uus haljastus

9 87 Suurelehine pärn 2 Alla 8 cm II 0 0 kergliiklus

Pos Meeruse tn kokku: 0 Ankru

tn 10

109 Sookask 0.5 26

III 1 17

Ankru tn rattatee

11 110

Sookask 0,5 21

IV 0,2 8

Ankru tn rattatee

12 117

Sookask 0,5 29

IV 0,2 12

Ankru tn rattatee

Pos Ankru tn kokku: 37 KÕIK KOKKU: 148 Planeeringus kavandatu realiseerimiseks tuleb likvideerida 2 puuderühma ja 9 üksikpuud, samuti 1 võsa. Neist 1 kuulub II väärtusklassi, 6 III väärtusklassi, 2 IV väärtusklassi ning 3 V väärtusklassi. Maksimaalne asendusistutuse arvestuse aluseks olev haljastuse ühikute arv on 148. Arvutustega saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ja see arv võib projekteerimise käigus muutuda. Lõpliku istikute arvu määramiseks vajalik haljastuse ühikute arv saadakse raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljastamist. Kõik istutatavate puude ja põõsaste istutused peavad olema kooskõlas EVS 843:2016 standardiga „Linnatänavad“.

6

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

3.5.3 Jäätmekäitluse põhimõtted Jäätmehoolduse kord Tallinna haldusterritooriumil on määratud Tallinna jäätmehoolduseeskirjas. Kord on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Olmejäätmeid on kavandatud koguda liikide kaupa sorteeritult eraldi mahutitesse. Jäätmete (liigiti) kogumise koht on kavandatud kruntide sissesõidutee äärde, valdavalt hoone mahtu. Jäätmehoidlate asukohad täpsustakse ehitusprojektis. Uute hoonete ehitustööde ajal tekkivad jäätmed (muld) käideldakse vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitusprojektis pakkuda uuele äri- ja elamupiirkonnale alternatiivsed olmejäätmete kogumislahendused (süvistatud kogumismahutid, ühised kogumispunktid mitmele kinnistule, kaasaegsed jäätmeruumid hoone mahus vms); Nõuded ehitusprojekti koostamiseks  Olmejäätmete kogumiskohtade kavandamisel tuleb lähtuda Tallinna jäätmehoolduseeskirjast

(JHE, Tallinna Linnavolikogu 9.03.2023 määrus nr 3).  Tagada olmejäätmete kogumiskohtade teenindamiseks jäätmeveoki (registrimass on kuni 30

tonni) peatumiskohad. 3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted Planeeritud ala asub Põhja-Tallinnas, Kopli poolsaare edelaosas Meeruse sadama alal ning piirneb Klaasi ja Meeruse tänavaga ning loodes asuva Bekkeri (kauba)sadamaga. Juurdepääs planeeritud alale on toimub hajutatud Ankru, Vasara ja Kopliranna tänavate kaudu. Lähimad ühistranspordi peatused asuvad Kopli tänaval. Detailplaneeringus on planeeritud ka uus trammikoridori paiknemine läbi planeeritud ala. Planeeritud trammikoridori alale on ette nähtud trammitee valmimiseni käiku panna ühistranspordi ühendus bussiliini abil. Nõutav parkimiskohtade arv tagatakse planeeringualal maa-alustel parkimiskorrustel. Planeeritavate korterite osakaaluks on arvestatud 50 % 1-2-toaliseid kortereid ning 50 % 3-ja enama toaliseid kortereid. Kuna alal on planeeritud nn 15 minuti linnaosaks kus kõik teenused ja kauplused on jalgsikäigu kaugusel, siis on vastavalt Tallinna Transpordiameti ettepanekule arvestatud parkimise normiks südalinna parkimisnormatiiv. Kavandatud normijärgne ja kavandatud parkimiskohtade arv on kajastatud põhijoonise ehitusõiguse tabeli vastavas veeris ja seletuskirja p. 3.2 tabelis. Parkimisarvude normiks on arvestatud tulenevalt planeeritud 15-minuti linnaosast korteri kohta 1 parkimiskoht ning äripindadel 200 m2 kohta 1 parkimiskoht. Piirkonna suurim parkimismaja on kavandatud Bekkeri osa pos 19 krundile kus on ette nähtud kasutada parkimiskohtade ristkasutust. Hoonemaht, korterite arv ning parkimiskohtade täpne arv täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis.

7

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

Jalgrataste hoidmise ruumid on planeeritud parkimiskorruse tasandile ja krundile planeeritud varjualuste alla. Samuti on planeeritud jalgrataste hoidmise kohad rannaäärsele promenaadi alale. Orienteeruv kohtade arv on planeeringualal kokku 779 rattakohta (414 krt x 1 + 36480/100=365). Täpsed rattahoidmise kohad määratakse ehitusprojektis. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks  Teedeehituslikud lahendused peavad olema kooskõlas EVS 843:2016 standardiga

„Linnatänavad”.  Ette näha jalgratta parkimiskohad vastavalt EVS „Linnatänavad“  Arenduse elluviimisel lähtutakse Tallinna arengustrateegiast „Tallinn 2035“.  IB Stratum „Bekkeri ja Meeruse liiklusuuring“ toob välja, et planeeringutega soovitud

ehitusmahtudele juurdepääsude tagamiseks olemasolevast tänavavõrgustikust ei piisa, seega planeeritav ala kavandada piirkondliku linnakeskuse alana, kus elanike igapäevategevused ja -teenused on tagatud 15-minutilise jalgsi käigu kaugusel.

 Vähendatakse parkimiskohtade arvu: Põhja-Tallinna linnaosas Kopli poolsaarel piirkondlikul linnakeskuse alal parkimiskohtade arvu kavandamisel tuleb arvestada südalinna normatiiviga ning parkimiskohtade kasutusel tagada ristkasutus. Kuna alal on planeeritud nn 15 minuti linnaosaks, kus kõik teenused ja kauplused on jalgsikäigu kaugusel, siis on vastavalt Tallinna Transpordiameti ettepanekule arvestatud parkimise normiks südalinna normi.

 Arenduste elluviimise eelduseks on vajalik piirkonna teenindamiseks ja ühenduste tagamiseks rajada planeeritavat ala läbiv muust liiklusest eraldatud ühistranspordi koridor (tramm või ajutiselt muu), selle toimimiseks vajalikud ühendused ja taristu (sh peatused). Bussi ühendus tuleb kavandada kasutades ära maksimaalselt planeeritavat trammikoridori ja peatuseid. Trammikoridoris, et vähendada ristumisi trammiteega, tuleb ümber kavandada osade perspektiivse trammiteega piirnevate kinnistute juurdepääsud.

 Ühistranspordikoridoris tuleb tagada trammile vajalikud pöörderaadiused, peatuste pikkused ning muud tehnilised parameetrid ja nõuded taristu rajamiseks.

 Juurdepääsuks ainuvõimalikud teed Kopli tn suunas Marati, Ankru ja Vasara tänavad on kitsad ja kogu pikkuses korrektselt (puuduvad kõnniteed) välja ehitamata. Rajada tuleb kõikidele liikumise põhisuundadele eraldatud jalgrattateed ja ühendada olemasoleva rattateede võrgustikuga.

 Hoonete püstitamisel tuleb näha ette Ehitusseadustiku § 65ˡ alusel elektriauto laadimistaristu.

3.7 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Meeruse sadamaalal lõpetada tootmis-, transpordi- ja laomajandustegevus, avada praegune suletud territoorium avalikkusele ning kavandada alale segafunktsioonidega kvartal, kus oleks esindatud nii ärihoonestus, elamuhoonestus, kui ka sotsiaalhoonestus. Alale antakse ehitusõigus uute elu- ja ärihoonete ehitamiseks, mis võimaldab pakkuda paremaid ning kvaliteetsemaid elamis- ja äripindu Põhja-Tallinna linnaosas. Detailplaneeringus on ette nähtud pikendada Ankru tänavat mereni, sellega ühendatakse Vasara tänav mööda planeeritud Meeruse tänavat, et oleks tagatud ühendusteed Kopli tänavaga.

8

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

Alale on planeeritud rannapromenaad mis on mõeldud ainult jalakäijatele. Samuti on alale planeeritud piirkonna tarbeks rekreatsiooniala pos 14 krundile kuhu on kavandatud kvartali keskelt kulgev nn sisepromenaad kus asub ka linnaväljak.  Uute hoonete rajamine võimaldab muuta piirkonda linnaehituslikult sobivamaks ja annab

linnapildile parema väljanägemise kui alal olev kaubasadam seda praegu pakub.  Samuti muudab uute elu- ja ärihoonete ning inimeste lisandumine piirkonda turvalisemaks.  Planeeringualale rajatakse olemasolevate lao- ja tootmisplatside asemel uus kõrghaljastus

koos avalikkusele avatud rannapromenaadiga. 4 TEHNORAJATISTE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED (joonis DP-3) Tehnorajatiste lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Detailplaneeringu joonistele on peale kantud Põhja-Tallinna Üldplaneeringujärgne perspektiivse trammitee koridor. Seda trammiteed käesoleva detailplaneeringuga ei rajata ning kui kunagi hakatakse trammiteed rajama, siis koostatakse sellele eraldiseise projekt. Kavandatud tehnovõrkude planeerimispõhimõtted:  Mitut kinnistut teenindavad tehnovõrgud paigutatakse avalikule maale;  Tehnovõrkude paigutamisel arvestatakse EhS § 70 toodud põhimõttega;  Tagada tuleb planeeringuala naaberkinnistuid teenindavate tehnovõrkude toimimine;  Planeeringuala kinnistute liitumine tehnovõrkudega toimub tehnovõrkude omanikega

sõlmitavate liitumislepingute kohaselt;  ÜVK torustike sh sademeveekanalisatsiooni torustikude kuuluvad või saavad kuuluma

piirkonna vee-ettevõttele. 4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse aluseks on AKTSIASELTSi TALLINNA VESI 04.04.2021 väljastatud tehnilised tingimused PR/2113698-2 ja tehnilised nõuded (https://tallinnavesi.ee/tehnilised-nouded/). Planeerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:

 Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri  Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri  Eesti standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk  Eesti standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk  Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus  Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad  EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine

4.1.1 Veevarustus

9

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

Olemasolev olukord Piirkonna olemasolevad veetorustikud paiknevad Ankru tänaval. Olemasolevad ühisveevärgi torustikud on DN300/de315 mm, DN100 mm ja DN150 mm veetorud. Ühisveevärgi torustiku omanik on AKTSIASELTS TALLINNA VESI. Planeeringu ehitusõiguse tagamisel on vajadus tagada vk torustike toimimine järgmistele kinnistutele: Kopli tn 73, Ankru tn 2b, Ankru tn 4a, Ankru tn 10, Ankru tn 12 ja Ankru tn 13. Ühisveevõrgus on tagatud vabasurve normaalolukorras 300 kPa, tulekahju olukorras 100kPa. Planeeritud veevarustus Planeeritud ala tarbe- ja tuletõrjeveevarustus on lahendatud ühisveevärgi baasil. Planeeringualale olme- ja väliskustutusvee tagamiseks on vajalik rekonstrueerida Ankru tänava ja Kopliranna tänava veetorustik Kopli tänava de280 mm veetorustikust kuni Vasara tänava de315 mm veetorustikuni läbimõõdule de315 mm. Planeeringuala veega varustamiseks on planeeritud veetorustik läbimõõduga de110-160 mm tänava maa-alale olemasolevatest/rekonstrueeritavatest de315 mm veetorustikest. Perspektiivse trammitee realiseerumisel arvestada vajadusega ristuvad ÜVK torustikud asendada ja paigaldada hülssi. Lisaks ehitusprojekti staadiumis arvestada nõuetekohase puhasvahekaugusega trammitee ja rajatava torustiku vahel. Veeühendused kruntidele on planeeritud välisläbimõõtudega de32-90 mm. Magistraaltorustik on läbimõõduga de110-160 mm. Kruntide liitumispunktid ühisveevõrguga paiknevad kuni 1m krundi piirist väljapool, tänava maa-alal. Planeeringu ala orienteeruv olmeveetarbimine on 7,73 l/s. Planeeringuala majandus-joogivee vooluhulgad ning veeühenduste läbimõõdud täpsustatakse ehitusprojektis. Krundisisene veevarustuse välisvõrgu lahendus töötatakse välja ehitusprojektis. Kasutusest väljajäävad veetorud tuleb likvideerida vahetult hargnemisel töösse jäävatest torudest. 4.1.2 Tuletõrjeveevarustus Planeeringualale väliskustutusvee tagamiseks on vajalik rekonstrueerida Ankru tänava ja Kopliranna tänava veetorustik Kopli tänava de280 mm veetorustikust kuni Vasara tänava de315 mm veetorustikuni läbimõõdule de315 mm. Planeeringuala välistulekustutusvee vajadus on 20 l/s kolme tunni jooksul, mis saadakse olemasolevatest Klaasi, Kopliranna ja Vasara tänava maa-alustest veevõtukohtadest (hüdrantidest) ning planeeritud veetorustikule ette nähtud seitsmest maa-alusest veevõtukohast (hüdrandist). 4.1.3 Reoveekanalisatsioon Olemasolev olukord Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Olemasolevad reovee ühiskanalisatsiooni torustikud on DN600 mm reoveekollektor, DN400 mm, DN300 mm, DN200 mm ja de160 mm reoveekanalisatsioonitorud. Reovee

10

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

ühiskanalisatsiooni torustiku omanik on AKTSIASELTS TALLINNA VESI. Kui olemasoleva reoveekanalisatsiooni torustikDN600 on vajalik rekonstrueerida DP ehitusõiguse realiseerimiseks, siis tuleb ette näha torustiku rekonstrueerimine kogu mahus. Liitumistingimused üvk liitumiseks ja neist tulenev võimalik üvk torustike ehitusmaht selgub liitumistingimuste väljatöötamisel. Kasutusest väljajäävad torutikud tuleb eemalda või täita ning toru otsad sulgeda. Võimalik lahendus määratakse jäätmeseaduse alusel. Planeeringus ei ole planeeritud alast väljaspool olevate kruntide kanalisatsiooni liitumispunkte muudetud planeeringus kavandatud ehitusõiguse realiseerimisel peab olema tagatud vk torustike toimimine naaberkinnistutel. Planeeritud reoveekanalisatsioon Planeeringuala on ette nähtud kanaliseerida lahkvoolselt. Olemasolev DN600 mm reoveekollektor on ette nähtud ümber tõsta avalikule transpordi- tänavamaale. Reoveekollektori ümber tõstmine ja rekonstrueerimine planeeringuala piires on planeeritud arvestades Põhja-Tallinna üldplaneeringus kajastatud reoveekollektori paiknemist. Planeeringualast välja jääv olemasolev DN600 mm reoveekollektori rekonstrueerimine on vajalik DP realiseerimiseks. Perspektiivse trammitee realiseerumisel arvestada vajadusega ristuvad ÜVK torustikud asendada ja paigaldada hülssi. Lisaks ehitusprojekti staadiumis arvestada nõuetekohase puhasvahekaugusega trammitee ja rajatava torustiku vahel. Olmeheitvesi on ette nähtud juhtida planeeritud reovee ühiskanalisatsioonitorustiku kaudu, eelvooluks olevasse ümbertõstetavasse ja rekonstrueeritud DN600 mm reovee ühiskanalisatsiooni kollektorisse. Planeeringu ala orient. kanaliseerimise vooluhulk on 13,2 l/s. Planeeringuala reovee arvutusäravool täpsustada ehitusprojekti staadiumis. Reoveeühendused kruntidele on planeeritud välisläbimõõduga de160 mm. Tänava maa-alale planeeritud reovee ühiskanalisatsioonitorustik on läbimõõduga de160-DN600 mm. Planeeritud reoveeühenduste läbimõõdud täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. Kruntide liitumispunktid ühiskanalisatsioonivõrguga paiknevad kuni 1m krundi piirist väljapool, tänava maa-alal. Hoonesisene parkla põrandalt kogutav vesi tuleb puhastada lokaalselt (õlipüüdja+ liivapüüdja) ja juhtida reovee ühiskanalisatsiooni. Krundisisene reoveekanalisatsiooni välisvõrgu lahendus töötatakse välja ehitusprojekti staadiumis. Kasutusest väljajäävad reovee kanalisatsioonitorud tuleb likvideerida ja toruotsad sulgeda kaevudes. 4.1.4 Sademevee ja drenaaži kanalisatsioon Olemasolev olukord Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Kopliranna 53b kinnistut läbib Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile kuuluv DN250 mm sademevee kanalisatsioonitoru.

11

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

Sademe- ja drenaaživee eelvooluks on meri. Planeeritud sademeveekanalisatsioon Sademevesi on ette nähtud käidelda looduslähedasi lahendusi kasutades ja/või taaskasutada ja ühtlustada kruntide piires enne lahkvoolselt kanaliseerimist. Sademevee eelvooluks on meri. Merre juhtimiseks on planeeritud tänava maa-alale de250-DN1000 mm sademevee ühiskanalisatsioonitorustik. Perspektiivse trammitee realiseerumisel arvestada vajadusega ristuvad ÜVK torustikud asendada ja paigaldada hülssi. Lisaks ehitusprojekti staadiumis arvestada nõuetekohase puhasvahekaugusega trammitee ja rajatava torustiku vahel. Olemasolev merrelask Kopliranna tn 25 krundil on ette nähtud likvideerida. Planeeringuala piires on ette nähtud olemasolev sademeveetorustik ümber tõsta arvestades Põhja-Tallinna üldplaneeringut ning juhtida sademevesi planeeritud merrelasku. Planeeringualast välja jääv olemasoleva sademeveetorustiku tõstetakse ümber ja rekonstrueeritakse järgmiste detailplaneeringute mahus. Perspektiivse trammitee realiseerumisel arvestada vajadusega ristuvad ÜVK torustikud asendada ja paigaldada hülssi. Vastavalt tehnilistele tingimustele tuleb krundisiseselt ärajuhitav sademevee vooluhulk ühtlustada krundi piires. Krundisiseselt on lubatud liitumispunkti ühendada üks isevoolne sademeveetoru läbimõõduga maksimaalselt De110 mm ning languga, mis täistäite korral laseb sademevett läbi kuni 10 l/s. Sademeveeühendused kruntidele on planeeritud väliseläbimõõduga De200 mm. Kruntide liitumispunktid ühiskanalisatsioonivõrguga paiknevad kuni 1m krundi piirist väljapool, tänava maa-alal. Ehitusprojekti koostamisel arvestada Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrusega nr 18 „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“, millest lähtuvalt tuleb ehitusprojektis ette näha võimalusi krundi sademevee taaskasutamiseks. Kruntidele saab ette näha sademevee korduvkasutuse süsteeme, milles võib krundi sademevett taaskasutada oma krundi piires: haljastuse kastmiseks, põranda pesemiseks, WC-s ning teistes protsessid. Vastavalt AS TALLINNA VESI tehnilistele nõuetele tuleb WC-loputussüsteemides taaskasutatav sademevesi enne reoveekanalisatsiooni juhtimist mõõta. Mõõtmata vett pole lubatud reoveekanalisatsiooni juhtida. Sademevee koormuste vähendamiseks tuleb kasutada kogumistorusid või ühtlusmahuteid, mis paigaldatakse oma krundi piiresse. Ühtlustusmahutite või kogumistorude täpne asukoht täpsustatakse ehitusprojektis. Hoonesiseselt parkla põrandalt kogutav vesi tuleb puhastada lokaalselt (õlipüüdja+ liivapüüdja) ja juhtida reovee ühiskanalisatsiooni. Sademeveetorusse juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama Keskkonnaministri 08.11.2019. määrusele nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (Lisa 1 “Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed”). Planeeritavatelt üldkasutatavatelt tänava maa-aladelt sademevee ärajuhtimiseks on ette nähtud de250-DN1000 mm sademevee ühiskanalisatsioonitorustik kruntidele pos 16,17, 18, 21 ja 23.

12

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

Kruntide täpne sademevee lahendus töötatakse välja ehitusprojekti staadiumis vastavalt Aktsiaselts Tallinna Vesi ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tingimustele. Kruntide sisene sademeveekanalisatsiooni välisvõrgu lahendus töötatakse välja ehitusprojekti staadiumis. Kasutusest väljajäävad kanalisatsioonitorud tuleb likvideerida ja torude otsad sulgeda kaevudes. 4.1.5 Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht

(Olemasolevast trassist kuni liitumispunktini)

Veevarustus PE plasttoru De110-315 mm PN10 1215 m Rekonstrueeritav PE plasttoru De110-315 mm PN10 735 m Kanalisatsioon Reoveekanalisatsioon PP või PE plasttoru De160-DN400 mm SN8 880 m Rekonstrueeritav PP või PE plasttoru DN600 mm SN8 300 m Sajuveekanalisatsioon PP või PE plasttoru De250-De500 mm SN8 375 m PP või PE plasttoru DN600-DN1000 mm SN8 895 m Märkus: üvk torustike ehitamise täpne maht selgub liitumislepingu sõlmimisel vee-ettevõttega. 4.2 Elektrivarustus ja tänavavalgustus Detailplaneeringu projekti elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt välja antud tehnilised tingimused nr 252737, 16.06.2017.

Elektrikoormuste tabel

Pos nr

Nimetus

Arvutuslik elektrikoormus, Pa/Ia (kW/A)

Liitumine Planeeritud sisseehit.

alajaama nr 1 baasil

Planeeritud sisseehit.

alajaama nr 2 baasil

Planeeritud sisseehit.

alajaama nr 3 baasil

1 Ärihoone-

korterelamu 180/315

Liitumiskilp kinnistu piiril

2 Ärihoone-

korterelamu 320/250+250

3 Ärihoone-

korterelamu 350/315+315

Alajaama 0.4kV seadmes

4 Ärihoone-

korterelamu 350/315+315

Liitumiskilp kinnistu piiril

13

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

5 Ärihoone-

korterelamu 250/400

6/24 Ärihoone-

korterelamu 350/315+315

7 Ärihoone-

korterelamu 300/250+250

Alajaama 0.4kV seadmes

8 Ärihoone-

korterelamu 450/400+400

Liitumiskilp kinnistu piiril

9 Ärihoone-

korterelamu 500/400+400

Alajaama 0.4kV seadmes

10 Ärihoone-

korterelamu 300/250+250

Liitumiskilp kinnistu piiril

11 Ärihoone 70/125

12 Ärihoone 40/63

- Tänavavalgustus 30/50

Planeeritud ala tarbijad kokku (alajaamade kaupa

koos eriaegsusega) 1000/1600 1000/1600 1100/1800

Planeeritud ala tarbijad kokku (koos eriaegsusega)

3000/5000

Detailplaneeringu ala tarbijate elektrivarustus on ette nähtud uute hoonesiseste trafoalajaamade baasil (6/0.4kV kuivtrafod kuni 2x1600kVA). Planeeritud alajaamade ruumide suuruse arvestamisel tuleb lähtuda sellest, et alajaama peab olema võimalik paigutada 2x1600 kVA trafod, keskpinge jaotusseade kuni 4 lahtriga mõlemas sektsioonis ning madalpinge seade 9 lahtriga mõlemas sektsioonis. Uute alajaamade toiteks on ette nähtud uued 10kV kaabelliinid ringtoite skeemiga alates alajaamast nr 1202. Detailplaneeringu alal asuvad tarbijale kuuluv 6/0.4 kV alajaam „Meeruse-1“ ja Elektrilevi OÜ alajaam nr 783 on ette nähtud likvideerida. Likvideeritakse ka tarbijale kuuluvad keskpinge kaablid nr 7016 ja 7017. Planeeritud kesk- ja madalpinge võrgud ehitatakse kaabelliinidena.

Hoonesisese alajaama ruumide kohal asuval korrusel ei tohi olla eluruume. Alajaama trafo- ja jaotlaruumide uksed peavad avanema tänavale või parkla korrusele. Sisseehitatud alajaama tööjooniste koostamisel tuleb arvestada Elektrilevi OÜ normdokumendiga P387 "Nõuded alajaama ruumile ehitises (ehitatavas hoones)". Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetsete hoonete elektrivarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel ning arvestades objekti arhitektuuriga.

14

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

4.2.1 Tänavavalgustus Planeeritud tänavavalgustus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Enefit Connect OÜ poolt väljastatud tehnilised tingimused 03.08.2021 nr 150. Planeeritud tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse maakaabliga plasttorus pinnases, tänavavalgustitena on ette nähtud LED-valgustid. Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Tänavavalgustus on ette nähtud alale planeeritud teede, rannapromenaadi ja rekonstrueeritava Ankru tänava äärde kuni Kopli tänavani. Tänavavalgustuse kaablikoridori kulgemine on tähistatud tehnovõrkude koondplaanil tingmärgiga XW1.1.

Tänavavalgustuse lahendus ning ehitusmahud täpsustuvad ehitusprojektis. 4.3 Sidevarustus Detailplaneeringu ala sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38338300, 20.10.2023. Planeeringu ala olemasolevates hoonetes asuvad Telia Eesti AS kuuluvad sidekommunikatsioonid. BER tähisega mobiilside tugijaam on ette nähtud demonteerida ja paigaldada uude hoonesse (pos. 4). Planeeritud hoonestusalale jäävad olemasolevad sidekanalisatsiooni trassilõigud on ette nähtud likvideerida ja asendada uue sidekanalisatsiooniga. Planeeringu ala objektide sidevarustus on ette nähtud Teliale kuuluva sidekanalisatsiooni baasil kaevudest nr 12386, 12387 ja nr m2455. Uus sidekanalisatsioon ehitatakse plasttorudest 100mm läbimõõduga, igale kinnistule on ette nähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus. Sidekanalisatsiooni hargnemistel kasutatakse r/b sidekaevusid. Kaablitorude normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1.0m, väljaspool sõiduteed 0.7m maapinnast. Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse ehitusprojekti mahus. Sidevarustuse tööprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. 4.4 Soojavarustus Planeeringuala jääb Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrusega nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ kehtestatud kaugküttepiirkonda. Kruntide soojusvarustuse lahenduse aluseks on ASi Utilitas Tallinn 08.06.2017 väljastatud tehnilised tingimused nr 21300-01-17/20.

15

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

Detailplaneeringus kavandatud hoonete soojusvarustus lahendatakse kaugkütte baasil. Orienteeruv soojuskoormus on ~9,7 MW, täpne soojuskoormus määratakse ehitusprojektis. Soojustorustik on planeeritud maa-alusena eelisoleeritud kaugkütte torudest. Planeeringuala ühenduskoht soojavõrguga on planeeritud olemasolev Kopliranna tänav 47 (pos 12) katlamaja. Planeeringu realiseerimiseks on vajalik olemasoleva katlamaja rekonstrueerimine, mille tööparameetrid täpsustada ehitusprojektis. Alternatiivina on planeeritud pos 10 hoonesse soojuspumbajaam (ruumi vajadusega 400m2 hoone esimesel korrusel, lae kõrgusega ca 5m millele on eraldi ligipääs mõõtudega 4x4m värav), mida kasutada planeeringuala kaugkütte- ja jahutuse allikana (soojuskoormus kuni 10MW, jahutuskoormus kuni 7MW). Kütteperioodil saab soojuspumbajaam kasutada soojuse allikana merd. Suvisel ajal soojuskoormuse puudumisel saab soojuspumbajaama kasutada kaugjahutuse tootmiseks. Kütteperioodil hoonetes tekkiva jääksoojuse saab samuti soojuspumbajaamaga võtta kaugküttevõrku kasuliku soojusena. Planeeringus on ettenähtud sisenemiskohad soojuspumbajaama ruumi: soojustorustik 2xDN200, jahutustorustik 2xDN400, merekontuuri torustik 2xDN500. Planeeritud elektriliitumine keskpingel võimsusega 3 MW. Järgmises projekteerimise staadiumis selgitada välja, milline soojuspumbajaam jääb piirkonna kaukütte- ja jahutuse allikaks. Planeeritud kruntidele on ette nähtud liitumispunkt kinnistu piiril. Hoonete (kruntide) soojuse ühendustorustiku asukohad täpsustatakse ehitusprojektis, kuna detailplaneeringu staadiumis on teadmata soojussõlmede täpsed asukohad. Sõlmida servituudilepingud. Planeeritava torustiku koormused ja läbimõõdud täpsustatakse tööprojekti staadiumis. 4.4.1 Kaugjahutus Kuna piirkonnas kaugjahutuse võrk puudub ja kavandatud ei ole suuremahulisi ärihooneid vaid valdavalt elamuid, siis antud detailplaneeringus kavandatud hoonete jahutus lahendatakse eeldatavasti lokaalselt elektri baasil (energiavaiad vms). Ehitusprojekti koostamisel küsida AS Utilitas Tallinna käest kas antud ajahetkeks on piirkonnas kaugjahutuse võimekus ja kui on, siis küsida kaugjahutuse tehnilised tingimused. Jahutuse lahenduse väljatöötamisel eelistada passiivseid meetmeid ja kaugjahutussüsteeme. 5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED 5.1 Kehtivad kitsendused Planeeritud alal asub kinnistusraamatusse kantud isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks AKTSIASELTS TALLINNA VESI (registrikood 10257326) kasuks. AÕS § 158¹

16

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus veetorustiku ja veehüdrandi rajamiseks ja majandamiseks. Planeeringuala piirneb Marati tn 14 kinnistul asuv ehitismälestisega, kultuuriministri 18. augusti 1997 määrusega nr 47 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ arhitektuurimälestiseks tunnistatud Bekkeri laevatehase slipp (mälestise registri nr 8622). Samuti paikneb ala läheduses Kopli tn 77 kinnistul asuva ehitusmälestis, Bekkeri laevatehase inseneride elamu, 1912-1914 (mälestise registri nr 8616) kaitsevöönd. Planeeringuala jääb 200 meetri laiusesse Läänemere ranna piiranguvööndisse vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 1 ja 50 meetri laiusesse ehituskeeluvööndisse vastavalt § 38 lg 1 p 3, kuid vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 4 p 11 ei laiene ehituskeeld tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele ning § 38 lg 5 kohaselt ehituskeeld ei laiene mh kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud p 2 kohaselt sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, p 3 kohaselt ranna kindlustusrajatisele ning p 10 kohaselt avalikult kasutatavale teele. Vastavalt veeseadusele on veekaitsevööndi ulatus 20 meetrit tavalisest veepiirist. Kallasraja laius on vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 2 laevatatavatel veekogudel 10 meetrit. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba. Vastavalt § 391 lg 1 p. 1 puudub sadamas kallasrada. Detailplaneeringus taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi vähendamist planeeringu koostamisel täpsustatava ala ulatuses. 5.2 Kavandatud kitsendused Planeeringus liidetakse Tallinna linna omandis olev Ankru tn 14 kinnistu Ankru tänav transpordimaa kinnistuga; Klaasi tn 1 kinnistu liidetakse osaliselt uute transpordimaa kruntidega pos 18 ja pos 21, osale Klaasi tn 1 kinnistust moodustatakse äri- ja elamumaa sihtotstarbega pos 24 krunt millele liidetakse osa Kopliranna 29 krundist (pos 24a) mille huvitatud isik annab tasuta Tallinna linnale. Pos 24 krundi omandiõigus jääb Tallinna linnale. Mere äärde rajatakse avalikult kasutatav rannapromenaad (pos 15 ja 25) millele on ette nähtud tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus Tallinna linna kasuks. Pos 15 ja 25 omandiõigus jääb huvitatud isiku omandusse ning samuti jääb rannapromenaadi valmisehitamine ning selle hooldus- ja remondikohustus huvitatud isiku kanda. Samuti on määratud tasuta isiklik kasutusõigus Tallinna linna kasuks pos 14 krunti läbivale rattateele. Rattatee hooldus- ja remondikohustus peale selle valmisehitamist huvitatud isiku poolt läheb üle Tallinna linnale. Planeeritud alal avalikuks kasutuseks määratud transpordimaa krundid pos 16, 17, 18, 20, 21 (pos 21 on juba linna maa) mis on käesoleval ajal huvitaud isiku omanduses, annab huvitatud isik tasuta üle Tallinna linnale peale nende valmisehitamist. Pärast avalikuks kasutuseks määratud tänavamaade valmisehitamist ja linnale üle andmis läheb nende teede hooldus- ja remondikohustus samuti üle Tallinna linnale.

17

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

5.2.1 Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks Planeeritud tehnovõrkude kitsendused on kantud graafiliselt joonistele ning kirjeldatud põhijoonise DP-2 kitsenduste tabelis. 6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS 6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded Katusekalle: 0-15°; Katusematerjal: rullmaterjal, kivi, plekk vms. Välisviimistlus: Fassaadidel kasutada väärikaid, kõrgekvaliteedilisi, traditsioonilisi ehitusmaterjale. Piirded: kai äärde on ette nähtud promenaadil liikuvate jalakäijate turvalisuse tagamiseks mereäärne piire. Piirde arhitektuurne lahendus tuleb kavandada hoonete projekteerimise käigus sellisena, et see sobituks mereäärsete hoonete arhitektuuriga, oleks nn õhuline (st läbipaistev) ning tagaks jalakäijate turvalisuse rannapromenaadil. Kaile tuleb paigaldada ka redelid, et vettekukkumise korral saaks inimene mööda redelit uuesti kai peale. 6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks  Äriruumidesse ei ole külaliskorterite kavandamine lubatud.  Suurima lubatud tiheduse 1,2 realiseerimise eelduseks on piirkonda kavandatud

ühistransporditee väljaehitamine, seega on planeeritud pos 6,7,8,24 ehitusõigus realiseeritav tingimusel, et piirkonda tuleb trammitee.

 Trammitee rajamisel tagada, et trammitee rajamisega ei põhjustaks ümberkaudsetele hoonetele kahju.

 Planeeringu elluviimise eelduseks on (etapiliselt) tänavate ja ühisstranspordi väljaehitamine.  Ehitusprojekt kooskõlastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnaga.  Detailplaneeringu elluviimiseks koostatavad projektid esitada Transpordiametile (Veeteede

Ametile) kooskõlastamiseks.  Kavandada hoonegruppidele privaatsed või poolprivaatsed mugavalt kasutatavad hoovialad.

Väliruumi planeerimisel arvestada erinevas vanuses elanike vajadusega, lisaks mänguväljakutele näha ette puhkealad.

 Kvartali tänavaruumi lahendus esitada ehitusprojektis kus on lahendatud tänavaruum sarnaselt rannapromenaadiga.

 1.korruse äripinnad kavandada tänavale avatuna.  Hoonestuse tehnilised seadmed (konditsioneerid, ventilatsiooniseadmed jm) lahendada

hoonesiseselt, st katustele ning fassaadidele mitte paigaldada.  Jalgratastele näha ette panipaikadest eraldiseisvad turvalised rattaparkimise kohad (ruumid)

ja mugavad igapäevaseks kasutamiseks varjualused mis peavad olema hoovist või tänavalt (kaldteega või samal tasapinnal) juurdepääsetavad. Rattaparklasse juurdepääs (kaldtee) peab olema autodest eraldatud. Rataste parkimiskohtade kavandamisel lähtuda Tallinna Rattastrateegiast ning Linnatänavate Standardist.

 Ehitusprojekti koosseisus koostada haljastusprojekt tase 7 kutsetunnistusega maastikuarhitekti poolt.

18

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

 Kaevetööd sadamaalal teostada arheoloogilise järelevalve all. Sadama akvatooriumil teostavates töödest teavitada Muinsuskaitseameti veealuse pärandi vaneminspektorit.

 Ehitusprojektile lisada haljastuse hooldamise nõuded.  Teedeehituslikud, parkimislahendused (sh jalgrataste parkimine), rambi laiused ja kalded

peavad olema kooskõlas EVS 843:2016 standardiga „Linnatänavad”.  Huvitatud isik ehitab oma vahenditest välja kogu planeeringu alasse jäävad avalikult

kasutatavad teed ning sõlmib selleks linnaga TT-lepingu. Peale avaliku kasutusega teede kasutuselevõttu esitada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile ehituregistri väljatrükk märkega "kasutusel" (teed, tänavavalgustus ja sadevesi) ning digitaalne teostusjoonis ja anda linnamaale rajatud teerajatised üleandmise aktiga tasuta linnale üle.

6.2.1 Keskkonnakaitsealased nõuded  Ehitusprojekti staadiumis tuleb alal teostada täiendav reostusuuring. Kruntide pinnase

seisukord, tulenevalt määratud sihtotstarbest, peab vastama täies ulatuses keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ kehtestatud piirnormidele.

 Ehitus- ja lammutusprojektid tuleb kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonnaga.

 Koostada väliruumi, sh haljastuse projekt, mille projekteerimisse kaasata tase 7 kutsetunnistusega maastikuarhitekt; vältimaks lindude kokkupõrkeid ehitistega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks (nt kasutada klaasidel mustreid, frittklaasi, mattklaasi (peegeldus 0-10%), toonitud klaasi või klaasruudustikke); kavandada hoonete kirde- ja/või kagukülgedele betoonmaterjalist tehispesad piiritajatele. Hoone kohta paigaldada 5–10 tehispesa, kuid detailplaneeringuala peale kokku 90–100 tehispesa.

 Asendusistutus kavandada maksimaalselt oma kinnistule.  Tagada väliruumi funktsionaalsus. Väliruumi ja haljastuse planeerimisel eelistada massiivset

hooldust nõudvatele ruumilahendustele looduslikult reguleeruvaid lahendusi. Kaasata tase 7 kutsetunnistusega maastikuarhitekt.

 Juurde istutada linnakeskkonnas vastupidavaid pikaealisi puid, väiksemad haljasribad katta muru asemel põõsaste lausistutusega.

 Sademevee ärajuhtimisel rakendada maksimaalselt sademevee kohapeal käitlemist. Näha ette parkimisala regulaarne kuivpuhastamine ja ühisvõrku juhitava reostusohtliku sademevee eelnev puhastamine ning hoonesisese parkimisala põrandavee juhtimine reoveekanalisatsiooni.

 Hoone konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel lähtuda energiasäästlike hoonete kontseptsioonist.

 Krundile kavandatud jäätmekonteinerite asukoha ja juurdepääsuteede lahendused kooskõlastada ehitusprojektide koostamise käigus Tallinna Strateegiakeskusega.

 Ehitusprojektis esitada suunised haljastuse lahenduseks, tingimused ja nõuded istikutele, istutus- ning hooldustöödele ning hooldamise nõuded.

19

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

Nõuded vertikaalplaneerimiseks:  Olemasoleva pinnase reljeefi ei ole lubatud muuta, et oleks välistatud naaberkruntidele

sellest tekkiv mõju.  Vertikaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkinnistute olukorda. Nõuded radooniohule:  Ehitusprojektis tagada hoonete siseruumides radooniohutu keskkond vastavalt standardis

EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule ning rakendada vastavad meetmed ehitusel ja ehitusprojektide koostamisel.

6.2.2 Insolatsioonitingimustest tulenevad nõuded:  Hoonete planeerimisel tagada loomuliku valgustuse ja insolatsioonitingimused vastavalt

MKMi kodulehel toodud juhendmaterjalile. 6.2.3 Kuritegevuse riske vähendavad abinõud  Uute eluhoonete lisandumine on ala elavuse tekitamises olulisim tegur. Elava kasutusega ala

vähendab kuriteohirmu, vähendab grafiti- ja vandalismiriski.  Valdavalt oma krundil maa-aluses parklas ja parkimishoones lahendatud

parkimiskorraldusega on vähendatud autodega seotud kuritegude (sissemurdmine, vandalism) risk.

 Ehitusprojektide koostamisel arvestada EVS-iga 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

6.2.4 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnorajatiste osas Kõik tehnovõrkude servituudi vajadusega alad on detailplaneeringu joonistel tähistatud. Servituutide seadmise notariaalsed lepingud tuleb sõlmida peale detailplaneeringu kehtestamist ning enne tehnovõrkude ehitamist. Ehitusprojektide koostamiseks tuleb taotleda kõikidelt võrguvaldajatelt tehnilised tingimused ja ehitusprojektid võrguvaldajatega kooskõlastada. Kasutuslubade taotlemise ajaks peavad olema täidetud teede ja tehnovõrkude väljaehitamise lepingust tulenevad kohustused. Tehovõrkude vette ehitamisel (kui otsustatakse ehitusprojektis rajada alternatiivne merevee baasil soojusvarustus) järgida seadusest tulenevaid nõudeid ja vajadusel taotleda vee erikasutusluba ning projektid kooskõlastada seaduses nõutud ametitega.

20

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

Veevarustus ja kanalisatsioon:  Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt AKTSIASELTSiga TALLINNA VESI.  Kinnistute vee- ja kanalisatsiooniühenduste asukohad täpsustavad projekteerimise järgmises

staadiumis.  Järgnevate projekteerimisstaadiumite (hoonete ja tänavate vk- ehitusprojektide) koostamiseks

taotleda AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilised tingimused.  Ühiskasutusse või võõrastele kinnistutele jäävatele vee- ja kanalisatsioonitorustikele seada

kinnistu omanike omavahelised notariaalsed servituudid.  Sademevee ärajuhtimisel rakendada maksimaalselt sademevee kohapeal käitlemist.  Vertikaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkinnistute olukorda.

Elektrivarustus:  Ehitusprojekti koostamiseks detailplaneeringu alal taotleda Elektrilevi OÜ-lt täiendavad

konkreetsed tehnilised tingimused.  Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga.  Ehitusprojektide koostamisel ja tööde teostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste

kaitsevööndis tegutsemise korrast. Valdaja peab kinni pidama Elektriohutusseaduse §12-st (Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord".

 Objektil või selle lähiümbruses olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral ehitustegevuse tõttu, näha ette kaitsmise meetmed ning lahendused.

Tänavavalgustus:  Ehitusprojekt kooskõlastada täiendavalt võrgu valdajaga. Sidevarustus:  Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast.  Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas esitada täiendavalt tööjoonised.  Tegevuse jätkamiseks (tööjooniste koostamiseks) on vajalik tellida võrguvaldaja täiendavad

tehnilised tingimused.  Rajatavatele hoonetele näha ette individuaalsed sidekanalisatsiooni sisestused iga hooneni.  Tööjoonised kooskõlastada võrguvaldajaga täiendavalt.  Ehitatavad liinirajatised on võimalik ühendada Telia üldkasutatava sidevõrguga.  Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada

sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis:https://www.telia.ee/ehitajate-portaal.

Soojavarustus:  Üksikute objektide soojus- ja jahutusvarustuse projekteerimiseks taotleda AS Utilitas Tallinn

konkreetsed tehnilised tingimused.  Detailplaneeringu soojusvarustuse põhivariandi (soojusvarustus Kopliranna 47 katlamajast)

puhul tuleb arvestada, et Kopliranna 47 olemasolev katlamaja on vaja rekonstrueerida.

21

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

Suurendada on vaja katlamaja soojusvõimsust - arvestada selleks vajalike projekteerimis- ja ehitustööde ajakuluga. Katlamaja rekonstrueerimisprojekti koostamisega alustatakse peale liitmuslepingu allkirjastamist.

 Detailplaneeringu soojusvarustuse alternatiivse variandi (soojus- ja jahutusvarustus Pos 11 kavandatavast soojuspumbajaamast) realiseerimisel on vaja järgmises projekteerimisetapis projekteerida torustikud (soojus ja jahutus) Pos 11 soojuspumbajaamast kuni liitumispunktideni ja Kopliranna 47 olamasoleva katlamajani.

 Detailplaneeringuga hõlmatud kinnistutele kavandatavate soojus- ja jahutustorustikele (kuni liitumispunktini) on vaja ette näha isiklik kasutusõiguse ala AS Tallinna Soojus kasuks.

 Järgmises projekteerimisetapis vajadusel täiendada planeeritud torustike kulgemisjoont viisil, et oleks tagatud standardiga EVS-EN13941 lubatud piiridesse jäävad torustiku paigalduspinged ja –pikkused.

 Ehitusprojekti koostamiseks tellida täiendavalt konkreetsed tehnilised tingimused võrguvaldajalt.

 Ehitusprojekt koos liitumistingimustega kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga. 6.2.5 Müranõuded Käesoleva detailplaneeringuga on ette nähtud likvideerida piirkonna suurimaid müratekitajaid – tööstussadam mille kaudu käib tänasel päeval valdav osa Eestisse ekspordiatavast killustikust ja tänavakividest millega kaasnevad nii müra- kui tolmuilmingud. Käesoleva detailplaneeringuga on ette nähtud tööstussadama tegevuse lõpetamine nii käesoleval planeeringuala kui ka samale omanikule kuuluvas ja samuti menetluses olevas Bekkeri töössadamaalal ning praegune tööstustegevus asendatakse elu- ja ärihoonetega mis sobivad mereäärsesse piirkonda oluliselt rohkem, on looduskeskkonnale olulist positiivsemad kui praegune tööstussadama tegevus. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud III kategooria piirväärtuse taseme nõuded on selliselt planeeritaval alal täidetud. Projekteeritavate hoonete välispiirete konstruktsioonid tuleb valida minimaalselt selliselt, et tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30…35 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest, lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest Olemasolevas olukorras asub planeeringuala kõrge müratasemega tööstusalas. Perspektiivses olukorras tööstusmüra sellises mahus nimetatud piirkonnas ei ole, kuna vastavalt planeeringu koostajalt saadud informatsioonile Meeruse detailplaneeringu esimese etapi väljaehitamise järgselt suletakse Meeruse ja Bekkeri kaubasadamad. Detailplaneeringu mürauuringu on koostanud Kajaja Acoustics OÜ 14.11.2023 aastal ja see on Lisa 5.4 all. Täiendavad nõuded ehitusprojektide koostamiseks:  Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul rakendada

transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717.  Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.”

tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid projekteerida tänava poolsetel külgedel minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist

22

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

välispiirde ühisisolatsioon bürooruumide osas oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30-40 dB, olenevalt ruumide otstarbest ja paiknemisest kinnistul. Akustiliste erinõuetega ruumide osas täpsustakse nõuded edasisel projekteerimisel.

 Tehnoseadmetest (ka alajaam) tuleneva müra tasemed ei tohi ületada KeM 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud normtasemeid. Arvestada, et tehnoseadmed ei oleks olemasolevate ja planeeritavate müratundlike hoonetega alade poole suunatud ja asuksid neist võimalikult kaugel.

 Ehitusaegsed müratasemed peavad läheduses paiknevatel müratundlikel hoonetel ajavahemikul 21.00-07.00 vastama KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtasemetele. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kell 07.00-19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtaset.

 Siseruumide müratasemed peavad vastama sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtaseme tele. Vajadusel tuleb rakendada müra leevendavaid meetmeid, lähtudes muuhulgas standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ nõuetest.

 Siseruumides tuleks tagada radooniohutu keskkond vastavalt standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Eesti pinnase radooniriski kaardi (Eesti Geoloogiateenistus, 2020) järgi asub planeeringuala normaalse radoonisisaldusega pinnase piirkonnas. Radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud ning normaalse radoonisisaldusega pinnase piirkonnas võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnase alasid. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, teha radoonitasemete mõõtmised.

6.2.6 Radooninõuded Vastavalt Kliimaministeeriumi kodulehel avaldatud Tallinna radooniriski kaardile võib Meeruse kinnistu detailplaneeringuala liigitada normaalse Rn-sisaldusega pinnaste kategooriasse. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:  Ehitusprojekti koostamisel lähtuda Eesti standardist EVS 840:2017 "Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes" ja rakendada asjakohased radoonikaitse meetmed.

 Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

 Vajalik on kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, kehtivatele nõuetele vastav ventilatsioon, pragude ja läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt. radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases ja vajadusel ka radoonimembraan). Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe. Hoone projekteerimisel arvestada radooni kaitsega, kasutada radoonikilet ning vundamendi tuulutust (radoonikaevud). Kõik vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida.

23

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

Lisaks tagada nõuetele vastav ventilatsioon. Selliselt on võimalik tagada madal radoonitase hoonetes. 7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU

EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE 7.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele  Planeeringus on avatud praegu aiaga piiratud mereäärne kinnine kaubasadama territoorium

avalikkusele.  Alale on kavandatud piirkonda linnaehituslikult sobivad 2-6-korruselised ärihooned ja

korterelamud.  Alale on planeeritud uus kõrghaljastus.  Jalakäijatele on loodud head liikumistingimused (autode parkimine on lahendatud maa-aluses

parklas ja parkimismajas).  Ranna äärde on planeeritud rannaäärne promenaad. Käesolevas detailplaneeringus on alale määratud ruumilise arengu eesmärgid täidetud. 7.2 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele Olemasoleva kaubasadama asemel ehitatavad kaasaegsed elu- ja ärihooned muudavad piirkonna atraktiivsemaks ja luuakse piirkonda uusi töö- ja elamispindu. Piirkond muutub ka seeläbi turvalisemaks, kuna kaovad praegu kaubasadamat teenindav raketransport ning kaubasadama tegevusega kaasnev müra ning tolm. Uushoonestusega ja sellega kaasnevaga muutub ala avatuks ja turvaliseks. Mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele on täidetud. 7.3 Kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele Olemasoleva kaubasadama asemel uue ja piirkonda linnaehituslikult sobivam hoonestus vahetab välja alal oleva laondus ja tootmistegevuse. Piirkond muutub atraktiivseks. Koos uute hoonete ehitamisega kujundatakse ka jalakäijatele organiseeritum ja parem rannaäärne kergliiklusala. Alale on kavandatud võrreldes olemasoleva olukorraga rohkelt täiendavat kõrghaljastust. Mõju avalikele huvidele ja väärtustele on tagatud.

24

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

7.4 Vastavus Tallinna üldplaneeringule, Tallinna üldplaneeringu muutmise põhjendused ja vastavus koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule ja vastavus Tallinna arengustrateegiale 2035.

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohaselt on antud ala juhtotstarve kaubasadama ala. Detailplaneeringus on tehtud ettepanek kehtiva Tallinna üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks kaubasadama alast segahoonestuse alaks, mis vastab koostamisel olevale uuele Põhja-Tallinna üldplaneeringule. Tallinna üldplaneeringu muutmise vajadus Meeruse sadamaalal on põhjendatud, kuna praeguseks on piirkonna linnaplaneerimise ideed võrreldes üldplaneeringu kehtestamisega 2001. aastal oluliselt muutunud. Koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu eesmärgiks on Põhja Tallinna erinevate osade omavahelise sidususe tagamine ning nende funktsionaalsuse mitmekesistamine. Arvestades koostatavas Põhja-Tallinna üldplaneeringus tooduga on antud asukohas Tallinna üldplaneeringu muutmine maakasutuse juhtfunktsiooni osas linnaehituslikult põhjendatud, sest olemasoleva korterelamu alaga piirnevale mereäärsele alale on elu- ja ärifunktsiooni ning jahisadama kavandamine oluliselt sobivam kui kaubasadama edasiarendamine. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu tööversiooni järgi on määratud planeeritav ala segahoonestusalaks, kuhu võib kavandada kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- ja büroohooneid, elamuid, ühiskondlikke ehitisi, sh riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, keskkonda mittehäirivat väiketootmist jm linnalikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. Samuti on planeeritud ala Meeruse keskuse ala, kus on lubatud järgmised funktsioonid: ettevõtlus, teenindus, kaubandus, loovmajandus, majutusettevõtted, elamine, sadam ning avalik funktsioon. Ala läbib rannapromenaad. Keskuse ala olemasolu ja kujunemise juures on väga oluline selle sidusus ümbritseva linnaruumiga, sujuvad jalakäijate ja ratturite ühendused. Käesolev detailplaneering on kooskõlas koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus määratud juhtotstarbega. Vastavalt Tallinna arengustrateegiale 2035 on detailplaneeringu arvestatud ka Bekkeri alale koostatava detailplaneeringuga ning koos Põhjala ja Bekkeri tehasega kujuneb ala ümber mitmefunktsiooniliseks linnakeskkonnaks koos kaasaegse väikesadamaga – tänavad paiknevad mere ääres, tekib rannapark- ja promenaad kus on mereäärsed tegevusvõimalused ja jahisadama funktsioon. Planeeringuala kõrval paiknev Põhjala tehas toob alale loomingulist lähenemist. Arvestades muutunud linnaehituslikku olukorda ja koostamisel olevat Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringut, on antud asukohas Tallinna üldplaneeringu muutmine maakasutuse juhtfunktsiooni osas linnaehituslikult põhjendatud. 7.5 Rannaalale kehtiva looduskaitseseadusega sätestatud ehituskeeluvööndi

vähendamise ettepank ja selle põhjendus Vastavalt Looduskaitseseadusele kuulub käsitletav ala Läänemere ranna 200 m piirangu ja 50 m ehituskeeluvööndi alale. Samas aga asub krunt mereäärsel sadaalal mistõttu antud alal käesoleval ajal ehituskeelu vööndi piiri ei ole.

25

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

Planeeringus on ette nähtud sadamaala muutmine segahoonestusalaks ning praeguse kinnise sadamaterritooriumi avamine avalikkusele. Detailplaneeringu lahendusest lähtuvalt on praeguse sadamakai äärsele alale ette nähtud rajada 10-25 meetri laiune rannapromenaadi osa ning hoonestus sellest tahapoole. Rannapromenaadile rajatakse käiguteed, istumise kohad, haljastus, rajatakse tänavavalgustus, et alal oleks inimestele avatud, kasutatav ning ka pimedal ajal oleks tagatud avaliku kallasraja valgustatus. See tagab rannaäärse promenaadi ala kasutamise turvalisust ja mugavust. Lähtudes sellest, et merd ei täideta, olemasolev kai võetakse avalikku kasutusse promenaadina ja promenaadi ees oleva hoonestuse alumistele korrustele on planeeritud tänava poole avanevad ja inimesi teenindavad äripinnad, siis on ehituskeeluvööndi vähendamine planeeringus kavandatu realiseerimiseks põhjendatud. 7.6 Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele Detailplaneering on koostatud vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.11.2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“. Detailplaneeringus on arvestatud korralduses määratud järgnevad lisanõuded: 1 Määrata planeeringu elluviimise etapid kuni 0,75 ja kuni 1,2 hoonestustihedusega alade

kaupa. Hoonestustihedused arvestada ilma rannaala haljasalata. Suurima lubatud tiheduse realiseerimine jätta viimasesse etappi ning siduda see linnaosa liikumisviiside jaotuse (modaaljaotuse) muutumisega ning piirkonda teiste linnaosadega ühendava ühistranspordi ja kergliikluse taristu väljaehitamisega; Hoonestustiheduse arvestamisel ei ole arvesse võetud algatatud joonisel kujutatud rannaäärset haljasala Kopliranna tn 25 krundist (ala on planeeringu piirist välja arvatud), läbi planeeritud ala on kavandatud uus ühistranspordi koridor, planeeringu realiseerimise etapid on kirjeldatud planeeringu elluviimise tegevuskavas (Lisa 6), et arendust hakatakse realiseerima ala lõunapoolsemast nurgast pos 1 kinnistust ning lisatud seletuskirja p. 6.2 alla tingimus, et tihedus 1,2 on rajatav eeldusel, et planeeritud ühistranspordi ühendus realiseeritakse. Kogu planeeritud ala hoonestustiheduseks ilma pos 15 planeeritud

rannapromenaadi alata on 1,2. 2 Sobitada planeeritavad mahud mälestiste ja nende kaitsevööndi keskkonda. Mahtude

kavandamisel analüüsida vaateid Rocca al Mare poolt: Liberty suvemõisa juurest, Vabaõhumuuseumist ja kaugemalt Tabasalu klindilt (Vanalinna muinsuskaitseala vaatesektor); Tingimusega on arvestatud ja mälestise (slip) ette hoonestust ei ole kavandatud, et oleks tagatud selle vaadeldavus ning võrreldes algatatud eskiislahendusega on pos 10 hoonet nihutatud veelgi slipist kaugemala ja ka vähendatud selle kõrgust.

3 Kavandada hoonegruppidele privaatsed või poolprivaatsed mugavalt kasutatavad hoovialad. Väliruumi planeerimisel arvestada erinevas vanuses elanike vajadusega, lisaks mänguväljakutele näha ette puhkealad; Tingimusega on arvestatud ja hoonegruppidele kavandatud poolprivaatsed hoovialad kuhu on ette nähtud mänguväljakud ja rekreatsioonialad erinevatele vanusegruppidele ning rannaäärsele alale puhkealasid. Vastav tingimus lisatud ka seletuskirja p. 6.2 alla tingimuseks ehitusprojektide koostamiseks.

26

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

4 Tagada sujuv üleminek Kopliranna tänava ja mere vahelisel alal säilitatavatele endise kaluriküla hoonetele; Tingimusega on arvestatud ja hooned on kavandatud Kopliranna tänava poolt langevatena mere poole. Vastav lõige kus on kujutatud ka maapinna langus mere poole on kantud detailplneeringu põhijoonisele.

5 Analüüsida Ankru ja Vasara tänavate mõtteliste pikenduste linnaehituslikku lahendust, arvestada vaadete ja võimalike tuulekoridoridega. Kaaluda tänavate lõpu hoonestamata jätmist või lõpetada vaatesiht sobivate hoonetega; Tingimusega on arvestatud. Ankru tänavat on pikendatud paralleelselt slipiga mereni ning tee ja slipi vahele on kavandatud uus kõrghaljastus, et vältide tuulekoridori teket, aga samas oleks antud peatänavalt tagatud vaated merele.

6 Tsoneerida hoovialad arvestades nii elanike privaatsuse kui ka mõnes asukohas vajalike jalakäijate läbipääsudega; Tingimusega on arvestatud. Hoonetevahelisele alale on ette nähtud elanikele privaatsed hoovialad.

7 Esitada olemasolevatest hoonetest kõrgemate hoonete kavandamisel lahendust põhjendav linnaehituslik analüüs koos iseloomulike 3D-vaadete või maketiga; Tingimusega on arvestatud ja Kadarik, Tüür Arhitektide poolt koostatud linnaehituslik analüüs koos 3D-vaadetega lisatud detailplaneeringu Lisa 10 alla.

8 Käsitleda Ankru tänavat olulise mere äärde viiva liikumisteljena, lahendada tänavaruumis väikevormid, sillutis jne sarnaselt rannapromenaadiga; Tingimusega on arvestatud. Ankru tänav on ette nähtud pikendada mereni välja ja lisatud tingimus ehtitusprojektide koostamiseks p.6.2 alla, et kvartali tänavaruumi lahendus esitada ehitusprojektis kus on lahendatud tänavaruum sarnaselt rannapromenaadiga.

9 Kavandada äripinnad põhiliste jalakäijate liikumisteede äärde, sh rannapromenaadi teenindavad kohvikud vms; Tingimusega on arvestatud ja hoonete alumiste korruste tasandile on määratud äripindade sihtotstarve. Lisatud on tingimus p. 6.2 alla, et 1.korruse äripinnad kavandada tänavale avatuna.

10 Arvestada slipi ajaloolise funktsiooniga. Mitte kavandada slipi ette (mere poole) hoonestust. Lahendada slipi pikendus näiteks maastikuarhitektuurse kujundusega; Tingimusega arvestatud. Slipi ette ei ole hoonet kavandatud.

11 Kavandada varieeruva funktsiooni, tüpoloogia ja mahuga hoonestus; Alal on ette nähtud erineva funktsiooniga hoonestus ning ala mahulise lahenduse autor on ahitektuuribüroo Kadarik.Tüür Arhitektid. Äri ja elamu osakaalud on kavandatud võrdselt 50%/50%. Piirkonna uus kool ja lasteaed on kavandatud Bekkeri ala pos 20 krundile mille suuruseks on määratud 15000 m2.

12 Tagada vähemalt 15 m ulatuses vee piirist hoonestusest vaba ala. Kõrgemate hoonete kavandamisel arvestada kujaks 1,5 kordne hoone kõrgus. Põhjendada 50 m ehituskeeluvööndi vähendamist; Kalda äärde on ette nähtud 10-25 meetri laiune hoonestusest vaba ala kuhu on kavandatud rannapromenaad ning ehituskeeluvööndi vähendamise põhjenud on seletuskirja p. 7.5 all.

13 Näha ette täiendavad piirkondlikud sotsiaalse infrastruktuuri, sh sportimise ning vabaaja veetmise, võimalused. Reserveerida krunt haridusasutuse ehitamiseks või osaleda haridusasutuse ehitamise finantseerimises; Tingimusega on arvestatud, alale on planeeritud erineva sihtotstarbega hoonestus kuhu on ette nähtud nii soprtimise kui vaba-aja veetmise võimalused ning piirkonna lasteaed ja kool on kavndatud ühtsele 15000 m2 suurusele Bekkeri ala pos 20 krundile. Mereääsele alal on

27

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

kavandatud 10-25 m laiune rannapromenaadi ala ning ümber ajaloolise slipi on kavandatud 80 m lai ja üle 200 m pikk piirkondlik rekreatsiooniala.

14 Käsitleda sadama planeeritavat võimekust ujuvvahendite vastuvõtmisel; Olemasoleva kai äärde on planeeritud väikelaevade ujuvkaid. Jahisadama teenindushoone kus asub ka laste purjetrenni ruumid on planeeritud pos 11 või pos 10 hoonetesse.

15 Sätestada detailplaneeringus tulenevalt Schengeni piirieeskirjadest ja riigipiiri seadusest rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadamas piiripunkti tegevuseks vajalikud tööohutus- ja töötervishoiukohased hooned/ruumid ning kaikoht politsei veesõidukile; Sadama teenindushooneks on planeeritud pos 11 ja pos 10 kruntidele kavandatud hooned kus asuvad ka jahisadama tegevuse vajalike ametnike ruumid.

16 Planeerida tähistatud ja piiratud piiripunkti territoorium või kai osa, kus teostatakse veesõidukite piirikontrolli; Detailplaneeringus ei ole alale kavandatud rahvusvahelist sadamat vaid ca 70 kohaline kohalik väike jahisadam. Võimalus veesõidukite piirikontrolliks on võimalik teostada edele kai ääres, aga selle täpne vajadus määratakse ehitusprojektis. Detailplaneering on kooskõlastatud Transpordiametiga (end. Veeteede Amet).

17 Kavandada kogu planeeringuala ulatuses mere äärde avaliku kasutusega rannapromenaad. Promenaadile autoliiklust mitte kavandada, kuid arvestada piirneva ala teeninduse ja juurdepääsu vajadusega; Tingimusega arvestatud ja rannapromenaad kavandatud.

18 Analüüsida ja põhjendada avaliku kasutusega alade määramise vajadust ja ulatust, esitada ettepanekud alade avaliku kasutuse tagamiseks; Planeeringus on määratud avalikuks kasutuseks kavandatud sõiduteed pos 16,17,18, 20 ja pos 21 mis võõrandatakse tasuta Tallinna linnale. Rannapromenaadi ala (pos 15 ja 25) ja pos 14 läbivale rattatee omandi jääb ala arendajale ja sellele rannapromenaadi alale on määratud IKÕ Tallinna linna kasuks.

19 Lahendada sujuvalt olemasolevate ja kavandatavate sõiduteede, rannapromenaadi, kõnni ja/või kergliiklusteede ühendused; Kavandatud teed on ühendatud kõlrvalolevate olemasolevate sõidu- ja kõnniteedega.

20 Planeeringuala parkimisvajadus lahendada maa-alustes parklates. Selgitada välja piirnevate kinnistute parkimisvajadus ja võimalused; Maapealseid parkimiskohti on kavandatud ainult lühiajaliste peatumiskohtadena tänavaäärsete äripindade esistele aladele ning kogu muu parkimine on kavandatud maa- aluste parkimiskohtadena.

21 Anda planeeritava parkimismahu alusel hinnang liiklusmõjust piirnevatele ristmikele (eelkõige Vasara – Kopli; Kopli – Pelguranna – Sõle) lisanduvale liikluskoormusele; Liiklusuuring on teostatud ja lisatud Lisa 5.3 alla.

22 Määrata koostöös Tallinna Transpordiametiga ühistranspordi- sh trammikoridorid ja tänavate laiused. Kavandada ühtlase laiusega Meeruse, Vasara, Ankru ja Kopliranna tänavad ning vajadusel eraomanduses Klaasi tänav. Arvestada, et Meeruse tänav on juurdepääsuks Meeruse tn 3, 9, Kopliranna 27a, 29, 33 kinnistutele. Tagada mh juurdepääs sadama kaile, slipile ja jahtklubihoonele, arvestada veesõidukite äraveoks vajaliku tänavaruumiga; Tänavad on kavandatud kahesuunalistena millede mõlemale poole on kavandatud ka kõnniteed. Tammikoridor on kavandatud ja juurdepääs pos 10 teenindushoonele on kavandatud Ankru tänava pikenduse kaudu ja väikesemahulisele pos 11 jahisadama teenisdushoone juurdepääs on tagatud rekonstrueeritava kai kaudu.

23 Kavandada teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele. Tagada sadama parkimisvajadus normatiivi alusel vajaduspõhiselt;

28

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud teede, parkimiskohtade ja liiklusrajatiste kavandamisel Eesti standardiga EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Kuna alale on planeeritud erineva funktsiooniga hoonestus selliselt, et teenuste ja kaupade kättesaadavus on arendusala põhiselt lahendatud ja tegu nn 15 minuti linnaosaga, siis parkimisnormatiiviks on võetud Tallinna Transpordiameti ettepaneku 200 ruutmetri kohta 1 parkimiskoht.

24 Näha ette planeeringualal haljastuse osakaal keskmiselt 20%. Elamufunktsiooni ülekaaluga kruntidel kavandada rohkem haljastust; Kõrghaljastuse osakaaluks on kavandatud 30% ning ning elamu funktsiooni ülekaalu ei ole kavandatud. Elamu- ja äri osakaalusks on ette nähtud võrdselt 50/50%.

25 Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte kavandada. Kõrghaljastuse kaitsel juhinduda mh EVS 843:2016 nõuetest. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale; Tingimusega arvestatud. Planeeringualal väärtuslikku haljastust ei kasva ning planeeringuga suurendatakse oluliselt ala haljastuse osakaalu.

26 Viia läbi looduskaitseliste väärtuste inventuur, pöörata tähelepanu kaitstavate rohttaimeliikide ja invasiivsete võõrtaimeliikide võimalikule esinemisele. Kaitstavate liikide inventuuri välitööd teostada ajavahemikus maist juulini kuni kahel korral, et tuvastada varased ja hilised liigid. Inventuuri peab teostama kaitstavaid taimeliike tundev ekspert; Alal on läbi viidud haljastuse hindamine mis ol lisatud Lisa 5.1 alla.

27 Täpsustada kultuuriväärtuslike leidude võimalikkust ning uuringute vajadust. Kirjutada vastavad nõuded sisse muinsuskaitse eritingimustesse ja arvestada nendega detailplaneeringus; Muinsuskaitse eritingimused on lisatud Lisa 5.3 alla.

28 Täpsustada olmejäätmete kogumiskohad ja jäätmeveoki juurdepääsud, arvestades hoonestusala ulatust ning Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõudeid. Pakkuda uuele äri- ja elamupiirkonnale alternatiivsed olmejäätmete kogumislahendused (süvistatud kogumismahutid, ühised kogumispunktid mitmele kinnistule, kaasaegsed jäätmeruumid hoone mahus vms); Tingimusega arvestatud ja lisatud seletuskirja p. 3.5.3 alla.

29 Teostada keskkonnaseisundi ülevaade ning vajadusel reostusuuringute aruanded pädevust ja tegevuslube omava isiku poolt. Ülevaates kirjeldada mh planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases ja anda juhised edasisteks tegevusteks. Jääkreostusega objektid tähistada tugiplaanil ning näha ette reostuse likvideerimine enne ehitustööde algust; Tingimusega on arvestatud ning ülevaade esitatud alale koostatud KSH raames.

30 Hinnata Bekkeri sadama tegevusest tuleneva müra ja õhusaaste (sh tolmu) mõju planeeringualale; Bekkeri sadamaalale on koostamisel käesoleva planeeringuga kooskõlas olevat segahoonestusala detailplneeringut. Seega ja Bekkeri sadamaalal lõpetatakse tootmis- ja laondustegevus ja piirkond muutub ühtleselt avatud segahoonestusalaks.

31 Määrata järgmised tingimused ehitusprojekti koostamiseks: koostada väliruumi, sh haljastuse projekt, mille projekteerimisse kaasata tase 7 kutsetunnistusega maastikuarhitekt; vältimaks lindude kokkupõrkeid ehitistega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks (nt kasutada klaasidel mustreid, frittklaasi, mattklaasi (peegeldus 0-10%), toonitud klaasi või klaasruudustikke); kavandada hoonete kirde- ja/või kagukülgedele betoonmaterjalist tehispesad piiritajatele. Hoone kohta paigaldada 5–10 tehispesa, kuid detailplaneeringuala peale kokku 90–100 tehispesa.

29

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

Tingimus lisatud seletuskirja p. 6.2.1 alla nõueteks ehitusprojektide koostamiseks. 7.7 Vastavus Meeruse sadamaala Muinsuskaitse eritingimustele  Meeruse sadamaalale planeeritavad uued ehitusmahud jäävad küll vanalinna

muinsuskaitseala vaatesektorist välja, kuid Tallinna Linnavolikogu Meeruse sadama detailplaneeringu algatamise otsuses tuleb nõuekohaselt uute mahtude kavandamisel analüüsida vaateid Rocca al Mare, Liberty suvemõisast, Vabaõhumuuseumist ja Tabasalu klindilt arvestusega, et uued hooned ei saa muutuda uuteks dominantideks Kopli poolsaare arhitektuurses maastikus. Meeruse sadamaalal tuleb tagada ehitismälestise - slipi vaadeldavus mere poolt, kuhu ei ole võimalik hoonestuse kavandamine. Seda arvestades on krundile kavandatavate hoonete maksimaalseks kõrguseks lubatud kuni 7-korruselised hooned, mis ei mõju vaatesektorites ehitusdominantidena ja ei jäta varju Kopli poolsaare ja vanalinna muinsuskaitseala kõrgemaid monumentaalse iseloomuga dominante. Kopli poolsaare ehitusdominantidena jäävad endiselt Vene-Balti laevatehase administratiivhoone ja Bekkeri laevatehase veetorn. Tingimus täidetud. Slipi ette ei ole hoonestust kavandatud ja maksimalseks korruselisuseks on kavandatud kuni 6 korrust.

 Ehituskeelualad, ehitusjooned, kõrguspiirangud, lubatud suurimad ehitusmahud ja võimalikud ehitusalad, tingimused uute hoonemahtude välisviimistlusmaterjalidele, katusekujule ja piiretele, vajadusel tingimused arheoloogilise kultuurkihi uurimiseks ja säilitamiseks. Tingimus täidetud. Detailplaneeringu lahenduse aluseks on kõrgetasemeline Kadarik Tüür Arhitektide poolt koostatud eskiis ning lisatud ka vastavad tingimused seletuskirja p. 6 alla ning p. 6.2 alla, et kaevetööd tuleb teostada arheoloogilise järelevalve all.

 Vastavuses Tallinna Linnavolikogu otsuse nr 85 a. p. 5.12 tuleb planeeringus tagada mere piirist vähemalt 15 m ulatuses hoonestusest vaba ala, s.t. vähendada 50 m ehituskeeluvööndit. Selleks teha põhjendatud ettepanek Looduskaitseseadusest tuleneva Läänemere ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamiseks kogu Meeruse sadamaala ulatuses. Tingimus täidetud. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on seletuskirja p. 7.5 all.

 Meeruse sadamaala territooriumile, kus muudetakse maakasutuse juhtotstarve kaubasadama alast reisisadama alaks ja korruselamute alaks, on lubatud põhiliselt kuni 4-korruseliste ärihoonete, korterelamute või äripindadega korterelamute ehitamine. Territooriumil maksimaalseks lubatud kõrguseks on üksikud mere äärest kaugemas tsoonis kuni 7- korruselised hooned (kuni 24m), mis ei mõju vaatesektorites ehitusdominantidena ja ei jäta varju Kopli poolsaare ja vanalinna muinsuskaitseala dominante. Tingimus täidetud. 7-korruselised hooned üldse ära jäetud ja korruselisuseks on kavandatud maksimaalselt kuni 6 korrust ning hoonete korruselisus on kavandatud langevana mere suunas.

 Esindusliku, kaasaegses vormikeeles hoonete (koos maa-alusel korrusel lahendatud autoparklaga) täpsema arhitektuurse lahenduse (mahuline ülesehitus, katusekujud, fassaadide materjalid jm) selgitamiseks on soovitav korraldada avalik või kutsutud arhitektuurivõistlus. Detailplaneeringu lahenduse aluseks on valitud Kadarik Tüür Arhitektide lahendus.

 Krundile kavandatava uue hoonestuse tehnilised seadmed (konditsioneerid, ventilatsiooniseadmed jm) lahendada hoonesiseselt, st katustele ning fassaadidele mitte paigaldada. Tingimus täidetud. Vastav tingimus lisatud seletuskirja p. 6.2 alla nõudeks ehitusprojektide koostamiseks.

30

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

 Planeeritaval maa-alal lahendada sõiduautode parkimine korterelamute maa-alusele korrusele ning eraldi parkimismajadega. Tagada mereäärsele promenaadile sõidukite juurdepääs jahisadama teeninduseks ja veesõidukite äraveoks. Tingimus täidetud. Parkimine on lahendatud hoonete mahus ja väga väiksel määral ajutiste parkimiskohtadena (bolt, wolt, takso) tänavate ääres. Jahisadama hooneks on kavandatud pos 10 ja pos 11 hooned.

 Krundile kavandatava hoonestuse siseplaneeringute kohta tingimusi ei ole. Fassaadidel kasutada väärikaid, kõrgekvaliteedilisi, traditsioonilisi ehitusmaterjale. Tingimus täidetud. Seletuskirja p. 6.1 alla lisatud vastav tingimus ehitusprojektide koostamiseks.

 Tagada ehitismälestise - slipi vaadeldavus ka mere poolt, kuhu ei ole lubatud hoonestuse kavandamine. Tingimus täidetud. Hoonestust slipi ette ei ole kavandatud.

 On mõeldav uues arhitektuurses kontekstis slipi ajalooliste tarindite avaliku kasutamisse lülitamiseks eksponeerimist mittehäirivate konstruktsioonidega uushoonestusega delikaatne ehituslik sidumine (käiguteed, parapetid, välitrepid...) Uushoonestuse ajaloolise slipiga sobivuse hindamiseks esitada kooskõlastamiseks eelnevalt eskiis. Tingimus täidetud. Käesolevas detailplaneeringus ei ole slipile täiendavalt midagi planeeritud ning slipi ala on Bekkeri sadamaala detailplaneeringus ning selle kohta on koostatud eraldiseisvad Muinsuskaitse eritingimused.

 Uushoonestuse planeerimisel Kopliranna tänaval asuva ehitismälestise (Kopliranna tn 41 Bekkeri laevatehase tööliskasarmu, reg. nr 8619) ümber vähendada hoonete kõrgust 7 korruse pealt osaliselt 5 korruse peale. Tingimus täidetud. Detailplaneeringu algatamise lahenduses antud kohas olnud 7korruselised hooned on üldse ära jäetud ning sinna on kavandatud uues lahenduses mänguväljakud.

 Arvestades muinasaegse Meeruse kaluriküla kultuurkihis kultuuriväärtuslike leidude avastamise võimalikkust, kaevetööd sadamaalal teostada arheoloogilise järelevalve all. Sadama akvatooriumil teostavates töödest teavitada Muinsuskaitseameti veealuse pärandi vaneminspektorit. Tingimus täidetud ning vastav nõue lisatud seletuskirja p. 6.2 alla.

 Meeruse sadamaala uushoonestamise projekt kooskõlastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnaga. Tingimus täidetud ja vastav nõue lisatud seletuskirja p. 6.2 alla.

 Ehitismälestise Bekkeri laevatehase slipi tarindite restaureerimine teostada muinsuskaitselise järelevalve all. Üldjärelevalvet teostavad Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond ja Muinsuskaitseamet. Tingimus täidetud ja vastav nõue lisatud seletuskirja p. 6.2 alla.

7.8 KSH aruande alusel arvestatud soovitused KSH kokkuvõtteks on öeldud, et kui arvestades planeeringuala asukohta, sh kaugust riigipiirist, kavandatava tegevuse iseloomu, seost teiste asjassepuutuvate strateegiliste planeerimisdokumentidega ning eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, siis ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda oluline piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile.

31

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

Mõju merekeskkonnale: Väikesadama rajamine ei avalda mõju planeeringuala rannajoonele nii ehitus- kui ka kasutusperioodil. Kuna süvendus- ja kaadamistöid ei ole kavas teostada, siis sellega seotud mõjusid merekeskkonnale ei esine. Mõju linnakeskkonnale: Kavandatav tegevus põhjavett ei mõjuta, kuna alal on põhjavesi kaitstud ning põhjaveekihte avavad puuraugud puuduvad. DP elluviimisel rajatakse suuremal pindalal haljastuid ning kõrghaljastuse maht suureneb paljukordselt. On tõenäoline et DP kavandatud linnaruum pakub linnalinnustikule rohkem elupaiku, kui praegune sadamaala. Seega ei avalda kavandatav tegevus linnustikule olulisi negatiivseid mõjusid ning pikemas perspektiivis võib mõju olla pigem positiivne, kuna arenev kõrghaljastus loob linnustikule uusi elupaiku. Olulised positiivsed mõjud avalduvad ka taimkattele. Juhul, kui DP elluviimisel tagatakse kogu planeeringualal maapinna kõrgus vähemalt 2 m, siis ei ole planeeringualal üleujutusohtu üleujutusala prognoositava ulatuse esinemis-tõenäosuse 1x50 aasta jooksul korral (üleujutuse ABS kõrgus 1,99 m). Sel juhul ei jõua eelnimetatud esinemistõenäosuse korral üleujutus ka inimese elukohani (planeeritud elamu- ja ärihooneteni). Kaubasadama olemasoleva asfaldiala asemel planeeritakse uus hoonestusala, kus on haljastuse osakaal oluliselt suurem võrreldes praegusega. Väheneb kõvakattega ala osakaal ja suureneb varju pakkuva kõrghaljastuse osakaal, mis loob eeldused soodsama mikrokliima väljakujunemiseks hoonestusalal ning siis ei ole planeeringu-alal enam tõenäoline ka soojussaarte teke. Kliimamuutuste leevendamine: Hoonete kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamiseks on DP-s toodud meede lähtuda projekteerimise staadiumis hoone konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel energiasäästlike hoonete kontseptsioonist. Transpordi KHG heite vähendamiseks on käsitletavas DP-s reserveeritud võimalus trammiliini toomiseks planeeritavasse uusarendusse ning loodud tingimused jalakäijatele ja kergliiklusele, mis loovad eeldused autost sõltumatuks eluviisiks ja autokasutuse vähendamiseks. Tänavate planeerimisel on arvestatud erinevate liikumisviisidega, sh rööbastransport. DP põhijoonisel on näidatud jalgrattaparklate võimalikud asukohad iga planeeritud hoone juures, mis loob eeldused jalgrataste turvaliseks hoidmiseks ja aktiivsemaks kasutamiseks. Energiamajanduse KHG heite vähendamine on tihedalt seotud hoonete KHG heite vähendamise meetmete rakendamisega (energia kokkuhoiuga). DP näeb ette hoonete soojavarustuse olemasoleva Kopliranna tn 47 katlamaja baasil, mis planeeringu realiseerimiseks on vaja rekonstrueerida. Kuna katlamaja rekonstrueerimise parameetrid täpsustatakse ehitusprojektis, siis tuleks seejuures kaaluda taastuvkütustele ülemineku võimalusi. Alternatiivse soojusvarustuse lahendusena on ette nähtud detailplaneeringus ka kütte ja jahutuse lahendamine merevee baasil, mis vähendab samuti kasvuhoonegaaside heidet. Jääkreostuse hinnang: Meeruse sadamaala on rajatud täitematerjalile ning ajalooliselt on seal tehtud tööstuslikke tegevusi ja hoitud potentsiaalseid reostavaid aineid, sealhulgas kütust 1925. aastal. Sadama tegutsemise käigus on ala kaetud kõvakattega (asfalti, betooni või killustikuga) ja käideldud puistematerjale. Täitepinnas koosneb mullast, liivast, põlevkivituhast, tellisetükkidest, veeristest ja lahmakatest. Pinnasevee sügavus on ca 1-2 m sügavusel maapinnast. Tänaseks alal reostuskoldeid tuvastatud ei ole. Reostuse tekkimist välditakse reostustõrjemeetmete rakendamisega.

32

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

Müra: Kui ehitustööde läbiviimisel arvestatakse müra normtasemetega ja korraldatakse tööd viisil, mis põhjustavad võimalikult vähe häiringuid ümberkaudsetele elanikele, siis olulist negatiivset mõju ehitusaegse müraga seoses eeldada ei ole. Kasutusaegne müra DP alal. Mürauuringu tulemusest nähtub, et DP alal ei ole perspektiivses olukorras eeldada müra normtasemete ületamist nii juhul, kui realiseerub vaid Meeruse sadamaala arendus, kui ka juhul, kui osaliselt realiseeruvad nii Meeruse kui Bekkeri sadamaalade arendused. Jahisadama poolsete hoonete eluruumide akendele heliisolatsiooni kavandamisel tuleb arvestada väikesadamast lähtuva müraga. Kasutusaegne müra olemasolevatel elamutel. Liiklusmüra modelleerimisel selgus, et nii Meeruse DP realiseerimisel, kui ka Meeruse ja Bekkeri arendusalade realiseerumisel on olemasolevate eluhoonete puhul ette näha müratasemete ületamist päevasel ajal, kuna Kopli tn liikluskoormus on juba täna märkimisväärne. Seega on vajalik Ankru, Vasara ja Marati tn ning Kopli tn äärsetele eluhoonetele normikohase mürataseme saavutamiseks rakendada leevendusmeetmeid. Leevendusmeetmetest võib välja tuua nt järgmisi: 1. Alternatiivsete liikumisviiside eelistamine (ühistranspordi ja kergliikluse eelistamine, kergliiklusteede võrgu tihendamine jmt), vt täpsemalt Tallinna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskavast aastateks 2019-2023. 2. Liikluskoormuse vähendamine või ümbersuunamine. 3. Raskeliikluse piirangud. 4. Kiiruspiirangud. 5. Ehituslikud võtted – eelkõige fassaadide (nt fassaadide renoveerimine, sobilikud materjalid ja heliisoleerivad kihid) ja avatäidete (nt uued sobiva heliisolatsioonivõimega aknad) heliisolatsioonivõime suurendamine jms. 6. Ühistranspordist lähtuva müra vähendamine (sh trammi- ja raudteede tehnilise seisukorra parandamine). Kui rakendatakse eelnimetatud leevendusmeetmeid ning tehnoseadmete valikul ja projekteerimisel arvestatakse vajalike müratasemetega, siis olulist negatiivset mõju välisõhus leviva müra näol inimese tervisele DP lahenduse realiseerimisel eeldada ei ole. Vibratsiooni mõju varale: Kui ehitusprojekti koostamisel arvestatakse võimaliku vibratsiooniga ning ehitustööde läbiviimisel võetakse tarvitusele meetmed häiringu vähendamiseks, siis olulist negatiivset mõju seoses maapinna kaudu leviva vibratsiooniga eeldada ei ole. Välisõhu kvaliteet: Kui ehitustööde teostamisel rakendatakse KSH aruandes toodud leevendusmeetmeid (arvestada ilmastikuolusid, vältida tolmu teket ja levikut jmt), kasutatakse heas korras ja kehtivatele normidele vastavaid masinaid ja seadmeid ning avarii juhtumisel likvideeritakse see kiiresti ja asjakohaselt, siis õhusaasteainete sellist teket ja levikut piirkonnas, mis seab ohtu inimese tervise, eeldada ei ole. Tuulekoridorid: Tuulekoridoridega arvestamise analüüsimisel selgus, et DP alal esineb mitmeid riskialasid, kus tuule mõjul võivad tekkida arvestatavad keskkonnahäiringud. Prevaleeruvate tuulesuundade suhtes paralleelselt või väikese nurga all olevate elementide suur osakaal DP lahenduses tekitab läbivate tuulekoridoride riski. Tuulesuunaga samal teljel või sellega risti olevad haljastuse read ei avalda eeldatavasti suurt mõju tuule kiirusele. Arvestades, et

33

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

mitmes riskialas paiknevad DP lahenduse järgi mänguväljakud ja et mere vahetu lähedus võib veelgi suurendada tuule negatiivset mõju elukeskkonnale, on soovitatav viia läbi tuulte modelleerimine vastavas tarkvaras või tuulestendil ning DP koostamise käigus leida lahendused tuule mõju leevendamiseks tuginedes tuule modelerimise tulemustele. Vastaavlt sellele on märguväljakute asukohtadeks planeeritud hoonestuse hoovialad kus need on tuulte eest kaitstud ning samuti on planeeritud hooned kavandatud mere poolt vaadates omavahel nihkes, et ei tekiks tuulekoridore. Elanikkonna tervis ja heaolu: Rannapromenaadi ja mänguväljakute rajamine ning planeeringuala lähedus Stroomi puhkealale ja terviseradadele suurendab ja mitmekesistab puhke- ja vabaajaveetmise võimalusi piirkonnas, mis on elanikkonnale positiivse mõjuga. Puhkealade kavandamisel tagada ohutu ja mugav ligipääs kergliiklejatele ja liikumispuudega isikutele. 7.9 Kehtiv detailplaneering Planeeritaval maa-alal kehtib Klaasi tn 1, osa Marati tn 14 ja Kopliranna tn 53b kinnistul Tallinna Linnavolikogu 2. juuni 2006 otsusega nr 164 kehtestatud „Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneering“ ning Meeruse, Kopliranna, Klaasi tänava kinnistu osal Tallinna Linnavolikogu 25. juuni 2009 otsusega nr 155 osaliselt kehtestatud „Sirbi, Kopliranna, Vasara tänava ja mere vahelise ala detailplaneering“. Sirbi, Kopliranna, Vasara tänava ja mere vahelise ala detailplaneeringus kavandati tänavate maa- alad ja tehnovõrgud. Planeeringulahendus on kehtiva detailplaneeringuga kattuvas osas Meeruse tänaval ja Vasara tänava osas ellu viimata, tänavad on välja ehitamata. Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneeringus on slipihoone märgitud rekonstrueeritavaks ning Klaasi tänav nähti ette liita sadama territooriumiga. Planeeringulahendus on kattuvas osas ellu viidud Klaasi tänava osas (liidetud Marati tn 14 kinnistuga), kuid slipihoonet ei ole rekonstrueeritud. Käesoleva planeeringu kehtestamisega muutuvad Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneering ning Sirbi, Kopliranna, Vasara tänava ja mere vahelise ala detailplaneering käesolevas detailplaneeringus käsitletava maa-ala osas kehtetuks. 7.10 Tuleohutusnõuded  Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr

17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.  Projekteerimisel arvestada Eesti Standard EVS 812-7:2008 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7:

Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus“ toodud nõudeid.

 Päästetööde tegemiseks tagada päästemeeskonnale piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ette nähtud päästevahenditega. („Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 28 lg 2).

 Tule leviku takistamiseks on hoonete planeeritud tulepüsivusklass TP-1.  Ehitusprojektid kooskõlastada täiendavalt Päästeametiga.  Tulekustutusvee planeeritav hüdrant peab vastama EVS 812 - 6:2012.  Hoone projekteerimisel arvestada Siseministeeriumi määrusega nr 10, 18.02.2021

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

34

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17051 Tallinn, Põhja-Tallinn Meeruse sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID\17051 Meeruse sadama DP\17051 Seletuskiri.docx/04.05.2021 09:28

nõuded, tingimused ning kord“ ja Eesti Standarditega EVS 812-7:2018; EVS 812- 6:2012+A1+A2.

 Tuleohutuskujad on tagatud. 7.11 Muudatused võrreldes eskiislahendusega ja planeeringu koostamisel esitatud

vastuväidetega arvestamine Võrreldes algatatud detailplaneeringu lahendusega on muudetud alal kavandatav tänavavõrgustik koos hoonestusega tulenevalt alale koostatud KSH hinnangus toodud soovitustest ning arvestades kõrvalolevale Bekkeri sadama detailplaneeringualale koostatud arhitektuursest lahendusest. Käesoleva detailplaneeringu koostamise aluseks on Kadarik, Tüür Arhitektide koostatud ühtne Meeruse-Bekkeri sadamaalade arhitektuurne lahendus. Oluliselt on suurendatud haljastuse osakaalu planeeritud alal, vähendatud planeeritud ehitusmahtu ja autokohtade arvu, elamumaa-ärimaa sihtotstarve kavandatud võrdselt 50%/50% et oleks tagatud 15 minuti linnaosa toimimine. Samuti on Regina Kuninga ettepanekul („Andreas Saluste, Keskkonna- ja Kommunaalametist , Ehituse ja järelevalve osakonnast teavitas Sirbi tänava elanikke, et Sirbi tänav asub piirkonnas, kus on kõrge pinnasevee tase ning savikas aluspinnas. Loetletus aluspinnased kannavad hästi edasi dünaamilisi lööke. Seega tema seisukohale tuginedes trammiliiklusega seotud vibratsioon halvendab oluliselt elukeskkonda Sirbi tänaval“) lisatud planeeringu seletuskirja p. 6.2 lisatingimus ehitusprojektide koostamiseks: „Trammitee rajamisel tagada, et trammitee rajamisega ei põhjustaks ümberkaudsetele hoonetele kahju“.

Projektijuht Jüri Mirme

23356-01

MEERUSE SADAMAALA DETAILPLANEERING PÕHJA-TALLINN

KESKKONNAMÜRA HINNANG

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

2/16

TELLIJA K-Projekt AS Ahtri tn 6a, 10151, Tallinn, Eesti Reg.kood: 12203754 Tel.: +372 626 4100, e-post: [email protected] KOOSTAJA Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn, Eesti Reg.kood: 11485414 Tel.: +372 5626 4614, e-post: [email protected] www.kajaja.ee

VASTUTAV KONSULTANT KONSULTANDID Marko Ründva Ilona Laaneveer [email protected] [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ Kaarel Sepp [email protected]

KUUPÄEV: 14.11.2023

DOKUMENDI KONTROLL: staatus versioon kommentaarid kuupäev autor 1 saadetud Tellijale 13.10.2023 M. Ründva 2 täiendatud vastavalt tagasisidele 14.11.2023 M. Ründva

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

3/16

KOKKUVÕTE Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks käsitletaval alal teostati auto- ja trammiliiklusest põhjustatud müratasemete arvutused perspektiivses ehk detailplaneeringu realiseerumisel tekkivas olukorras. Müratasemete arvutused teostati vastavalt järgmistele üldtunnustatud arvutusmeetoditele:

- autoliiklus: Prantsusmaa arvutusmeetod NMPB-Routes-96 - trammiliiklus: Madalmaade arvutusmeetod SRM II.

Müratasemete arvutused teostati 2040. aasta liiklussageduste prognoosi põhjal juhtudel kui realiseerunud on ainult Meeruse detailplaneering ning juhul kui realiseerunud on nii Meeruse kui ka Bekkeri detailplaneeringud.

- Ainult Meeruse detailplaneeringu realiseerumise liiklussageduse olukorras mõjuvad projekteeritaval alal teeäärsetele hoonetele päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 60 dB ja öisel ajal Ln ≤ 50 dB;

- Meeruse ja Bekkeri detailplaneeringute realiseerumise liiklussageduse olukorras mõjuvad projekteeritaval alal teeäärsetele hoonetele päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 60 dB ja öisel ajal Ln ≤ 50 dB;

- Sisehoovides ja piirkondades, kus hooned tekitavad müravarjestuse, mõjuvad arvutuslikud müratasemed päevasel ajal ca Ld ≤ 50 dB ja öisel ajal ca Ln ≤ 45 dB.

Lisaks täiendavale hoonestusele mõjutab planeeringualade välja ehitamine ka olemasolevate hoonete müraolukorda.

- Ainult Meeruse detailplaneeringu realiseerumise liiklussageduse olukorras mõjuvad Ankru ja Vasara tn teeäärsetele olemasolevatele hoonetele päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 65 dB ja öisel ajal Ln ≤ 55 dB;

- Meeruse ja Bekkeri detailplaneeringute realiseerumise liiklussageduse olukorras mõjuvad Ankru, Vasara ja Marati tn teeäärsetele olemasolevatele hoonetele päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 65 dB ja öisel ajal Ln ≤ 55 dB;

- Meeruse ja Bekkeri detailplaneeringute realiseerumise liiklussageduse olukorras mõjuvad Kopli tn teeäärsetele olemasolevatele hoonetele päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 70 dB ja öisel ajal Ln ≤ 60 dB (peamiseks müraallikaks Kopli tn).

Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud III kategooria piirväärtuse taseme nõuded on selliselt planeeritaval alal täidetud.

Projekteeritavate hoonete välispiirete konstruktsioonid tuleb valida minimaalselt selliselt, et tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30…35 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest, lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest

Olemasolevas olukorras asub planeeringuala kõrge müratasemega tööstusalas. Perspektiivses olukorras tööstusmüra sellises mahus nimetatud piirkonnas ei ole, kuna vastavalt planeeringu koostajalt saadud informatsioonile Meeruse detailplaneeringu esimese etapi väljaehitamise järgselt suletakse Meeruse ja Bekkeri kaubasadamad.

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

4/16

SISUKORD KOKKUVÕTE ........................................................................................................................................................... 3 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... 5 2. KESKKONNAMÜRA NORMTASEMED ...................................................................................................... 5 3. PERSPEKTIIVSE OLUKORRA MÜRA MODELLEERIMINE ........................................................................ 7 3.1 METOODIKA ...................................................................................................................................................... 7 3.2 LÄHTEANDMED ................................................................................................................................................. 7 3.2.1 AUTOLIIKLUS ......................................................................................................................................................................... 7 3.2.2 TRAMMILIIKLUS .................................................................................................................................................................... 9 3.3 MODELLEERIMISTULEMUSED ....................................................................................................................... 10 4. TÖÖSTUSMÜRA ...................................................................................................................................... 11 4.1 OLEMASOLEV .................................................................................................................................................. 11 4.2 PERSPEKTIIVNE................................................................................................................................................ 12 5. TÄIENDAVAD MÜRAALLIKAD ............................................................................................................... 13 5.1 SADAMATE MÜRA ........................................................................................................................................... 13 5.2 RONGILIIKLUS ................................................................................................................................................. 14 6. EHITUSAEGNE MÜRA JA VIBRATSIOON ............................................................................................... 15 7. SOOVITUSED ........................................................................................................................................... 15 LISAD .................................................................................................................................................................... 16

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

5/16

1. SISSEJUHATUS Planeeritavad Meeruse ja Bekkeri DP alad asuvad Põhja-Tallinnas, Kopli poolsaarel Meeruse ja Bekkeri (kauba)sadama aladel. Detailplaneeringutes on praeguse sadamaala kinnistud jagatud nii elamu-, äri-, kui ka transpordimaa kruntideks. Mõlema ala peale kokku on planeeritud kuni 7-korruselised äri- ja eluhooned ning 23 mänguväljakut.

Detailplaneeringute koostamise eesmärk on kavandada olemasolevate kaubasadamate asemel jahisadamad ning uued ärifunktsiooniga elamukvartalid. Meeruse planeeringu realiseerimisel lõpetatakse piirkonnas nii olemasolev tööstustegevus kui ka sellega seotud raskeliiklus mõlemas sadamas. Seega antud mürahinnang kirjeldab ainult perspektiivset olukorda, kus tööstusmüra allikaid enam ei ole ning realiseerunud on uus planeering.

Vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule1 on piirkonna maakasutuse juhtotstarbeks segahoonestusala.

Joonis 1. Väljavõte Põhja-Tallinna maakasutuse juhtotstarbest

Mürahinnangu lähteandmetena on kasutatud: - Meeruse sadamaala detailplaneering. Töö nr 17051. Joonis DP-2. Põhijoonis. (K-Projekt Aktsiaselts

18.09.2023); - Bekkeri sadama detailplaneering. Töö nr 19187. Joonis DP-2. Algatamisettepanek. (K-Projekt Aktsiaselts

28.06.2023); - Bekkeri ja Meeruse DP liiklusuuring (Inseneribüroo Stratum OÜ 13.07.2021).

2. KESKKONNAMÜRA NORMTASEMED Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse2 tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad.

Välisõhus leviva müra normtasemed on:

- müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

- müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

1 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering 2 Atmosfääriõhu kaitse seadus

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

6/16

Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt järgmiselt:

- I kategooria: virgestusrajatise maa-alad; - II kategooria: haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad; - III kategooria: keskuse maa-alad; - IV kategooria: ühiskondlike hoonete maa-alad; - V kategooria: tootmise maa-alad; - VI kategooria: liikluse maa-alad.

Müratundlik ala on keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“3 defineeritud kui üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed.

Müratundlik hoone on sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“4 defineeritud kui elamud, hooldekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning muud hooned, millele sama määrusega kehtestatakse müra suhtes kõrgendatud nõuded.

Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1.

Vastavalt üldisele praktikale on Tallinnas seatud kõrge müratasemega piirkondades eesmärgiks detailplaneeringute koostamisel võimalusel liiklusmüra piirväärtuse nõude täitmine ja inimeste poolt aktiivselt kasutatavatel puhkealadel, mänguväljakutel sihtväärtuse nõude täitmine.

Põhja-Tallinna linnaosa koostatava üldplaneeringu järgi on planeeritav ala määratud segahoonestusalaks, kuhu võib kavandada kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- ja büroohooneid, elamuid, ühiskondlikke ehitisi, sh riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, keskkonda mittehäirivat väiketootmist jm linnalikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. Seega saab määrusest tulenevalt käsitleda seda kui III mürakategooria ala. Projektialale lähimad olemasolevad eluhooned asuvad nimetatud üldplaneeringu kohaselt korterelamute alal, millele rakendub määrusest tulenevalt II mürakategooria.

Tabelis 1 on toodud liiklusmüra normtasemed.

Tabel 1. Liiklusmüra normtasemed. Müra kirjeldaja on hinnatud müratase L [dB]

kategooria ajavahemik liiklusmüra normtasemed piirväärtus sihtväärtus I päev (Ld) 55 50 öö (Ln) 50 40 II päev (Ld) 60 (651) 55 öö (Ln) 55 (601) 50 III päev (Ld) 65 (701) 60 IV öö (Ln) 55 (601) 50

1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel

Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB.

3 Keskkonnaministri 16.detsembri 2016.a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ 4 Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

7/16

3. PERSPEKTIIVSE OLUKORRA MÜRA MODELLEERIMINE

3.1 METOODIKA Müra modelleerimine teostati spetsiaaltarkvaraga Datakustik CadnaA 2023 MR2. Autoliikluse puhul on arvutused teostatud vastavalt Prantsusmaa siseriiklikule arvutusmeetodile NMPB-Routes-96. Trammiliikluse puhul on arvutused teostatud vastavalt Madalmaade arvutusmeetodile SRM II.

Müratasemete arvutused teostati 2 meetri kõrgusel maapinnast. Mürakontuurid esitati 5 dB kaupa. Uuringualas levivate müratasemete määramiseks kasutati kolmemõõtmelist maastikumudelit, millele lisati kavandatav hoonestus koos kontuuride ja kõrgustega ning autoteed koos vastavate liiklussagedustega. Alusjooniste ja kõrgusandmete puhul kasutati Maa-ameti geoportaali maapinna kõrgusmudeli andmeid ning tellija poolt saadetud andmeid.

Teede ja tänavate liiklussageduste andmed saadi Stratum OÜ poolt koostatud Tallinna, Bekkeri ja Meeruse DP liiklusuuringust.

Müra modelleerimisel kasutati järgmisi lähteparameetreid: - võrgustiku samm 5x5 m; - peegelduste arv 2; - liiklusvool „unsteady“; - maapinna helineelde koefitsient vastavalt pinnakattele.

Liiklusmüra arvutused autoliiklusele teostati perspektiivsetele 2040. aasta olukordadele juhul kui realiseerub ainult Meeruse sadamaala detailplaneering ning juhul kui realiseeruvad nii Meeruse sadamaala kui ka Bekkeri sadamaala detailplaneeringud.

Müraarvutustes kasutati müraindikaatoritena siseriiklikke müraindikaatoreid Ld ja Ln, mis iseloomustavad vastavalt päevase (kl 07-23) ja öise (kl 23-07) ajavahemiku keskmisi ekvivalentseid müratasemeid. Ld päevane ajavahemik sisaldab ka õhtust ajavahemikku (kl 19-23), millele lisandub õhtuse aja parand +5 dB.

3.2 LÄHTEANDMED

3.2.1 AUTOLIIKLUS

Müra hinnangu koostamisel kasutatud liiklusandmed on esitatud järgnevates tabelites (vt tabel 2, 3 ja 4). Planeeringualade ja lähiümbruse perspektiivse liiklussageduste andmed on võetud Inseneribüroo Stratum 2021.a tööst „Tallinn, Bekkeri ja Meeruse DP liiklusuuring“. Töö lähteandmetena on kasutatud 2040. aasta õhtuse tipptunni liiklusprognoose (ilma Meeruse ja Bekkeri detailplaneeringuteta), mille liiklushulgad on teisendatud aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks. Tabelites on esitatud sõiduautode ja raskeliikluse jaotus tunni lõikes (sõidukit/tunnis) ning aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL).

Tunnikeskmised liiklussagedused, mida kasutati müra modelleerimisel saadi vastavalt päeva (kl 7-19), õhtu (kl 19- 23) ja öö (kl 23-7) jaotusele: 12 tundi, 4 tundi ja 8 tundi. Sõiduautode ja raskeliikluse ööpäevane jagunemine on kirjeldatud alljärgnevates tabelites. Müra modelleerimisel kasutati kõikidel tänavatel liikluskiirusena piirkiirust 50 km/h.

Planeeringualadele täiendava liikluse hulk arvutati vastavalt Tellija käest saadud parkimiskohtade andmetele - Meeruse DP korral 373 parkimiskohta ning Meeruse ja Bekkeri DB korral 2474 parkimiskohta. Aasta keskmise ööpäevase liiklussageduse saamiseks korrutati parkimiskohtade arv kahega, eeldades autode nn tööle ja koju liikumist parkimiskohtadelt. Seejärel arvutati tunnikeskmised liiklussagedused vastavalt päeva, õhtu ja öö jaotusele.

Planeeringualadele täieneva liikluse hulk Meeruse täielikul realiseerumisel on keskmiselt ca 50 sõidukit/h päevasel, 21 sõidukit/h õhtusel ja 7 sõidukit/h öisel ajal, mis on jagatud vastavalt kolme tänava (Vasara, Ankru ja Kopliranna) peale ära. Meeruse ja Bekkeri realiseerumisel on täieneva liikluse hulk ca 334 sõidukit/h päevasel, 136 sõidukit/h õhtusel ja 49 sõidukit/h öisel ajal, mis on jagatud vastavalt viie planeeringuala teenindava tänava peale.

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

8/16

Tabel 2. Aasta 2040 liiklussagedused projektiala ümbruses ilma Meeruse Ja Bekkeri arendusteta

AKÖL sõidukit/h, päev sõidukit/h, õhtu sõidukit/h, öö tee liik Kopli (Sõle-Sitsi) 8330 535 271 104 peatee Kopli (Sõle-Vasara) 10290 660 334 129 peatee Kopli (Vasara-Ankru) 7210 463 234 90 peatee Kopli (Ankru-Süsta) 6520 418 212 82 peatee Ankru (Kopli-Alasi) 980 66 27 10 kõrvaltee Vasara (Alasi-Sirbi) 1880 127 52 19 kõrvaltee Vasara (Sirbi-Kopli) 2090 141 57 21 kõrvaltee Sirbi 390 26 11 4 kõrvaltee Pelguranna 110 7 3 1 kõrvaltee Uus-Maleva 2810 190 77 28 kõrvaltee Maleva (Sõle-Neeme) 5250 354 144 53 kõrvaltee Maleva (Neeme-Sepa) 3350 226 92 34 kõrvaltee

Tabel 3. Aasta 2040 liiklussagedused projektiala ümbruses Meeruse DP 100% realiseerumisel

AKÖL sõidukit/h, päev sõidukit/h, õhtu sõidukit/h, öö tee liik Kopli (Sõle-Sitsi) 8579 550 279 107 peatee Kopli (Sõle-Vasara) 10539 676 343 132 peatee Kopli (Vasara-Ankru) 7459 479 242 93 peatee Kopli (Ankru-Süsta) 6769 434 220 85 peatee Ankru (Kopli-Alasi) 1229 83 34 12 kõrvaltee Vasara (Alasi-Sirbi) 2129 144 59 21 kõrvaltee Vasara (Sirbi-Kopli) 2339 158 64 23 kõrvaltee Sirbi 390 26 11 4 kõrvaltee Pelguranna 110 7 3 1 kõrvaltee Uus-Maleva 2810 190 77 28 kõrvaltee Maleva (Sõle-Neeme) 5250 354 144 53 kõrvaltee Maleva (Neeme-Sepa) 3350 226 92 34 kõrvaltee Meeruse sisene tee 746 50 21 7 kõrvaltee

Tabel 4. Aasta 2040 liiklussagedused projektiala ümbruses Meeruse DP ja Bekkeri DP realiseerumisel

AKÖL sõidukit/h, päev sõidukit/h, õhtu sõidukit/h, öö tee liik Kopli (Sõle-Sitsi) 9320 598 303 116 peatee Kopli (Sõle-Vasara) 11280 724 367 141 peatee Kopli (Vasara-Ankru) 8200 526 266 102 peatee Kopli (Ankru-Süsta) 7510 482 244 94 peatee Ankru (Kopli-Alasi) 1970 133 54 20 kõrvaltee Vasara (Alasi-Sirbi) 2870 194 79 29 kõrvaltee Vasara (Sirbi-Kopli) 3080 208 85 31 kõrvaltee Sirbi 390 26 11 4 kõrvaltee Pelguranna 110 7 3 1 kõrvaltee Uus-Maleva 2810 190 77 28 kõrvaltee Maleva (Sõle-Neeme) 5250 354 144 53 kõrvaltee Maleva (Neeme-Sepa) 3350 226 92 34 kõrvaltee Meeruse sisene tee 746 50 21 7 kõrvaltee Bekkeri sisene tee 4948 334 136 49 kõrvaltee

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

9/16

Tabel 5. Auto- ja raskeliikluse jagunemine5

tee liik sõiduki tüüp päev % õhtu % öö % peatee/peatänav autoliiklus jagunemine 77 13 10 raskeliikluse osakaal 8 6 3 kõrvaltee/kõrvaltänav autoliiklus jagunemine 81 11 8 raskeliikluse osakaal 5 2 1

Arvutusmudelist on välja jäetud kvartalisisesed väikse liikluskoormusega kõrval- ja jaotustänavad, kus hinnanguliselt liigub mõnikümmend autot tunnis.

Joonis 2. Aasta 2040 liiklussagedused projektiala ümbruses ilma Meeruse ja Bekkeri DP-ta

3.2.2 TRAMMILIIKLUS

Trammiliikluse müra modelleerimiseks kasutatud andmed pärinevad Tallinna Transpordiameti 06.10.2023 kehtivatest sõiduplaanidest6. Trammide keskmine arv ööpäevas ja arvestatud vagunite arv on toodud tabelis 6.

Tabel 6. Trammide arv ööpäevas ning arvestatud vagunite arv

5 CNOSSOS-EU arvutusmeetodi juhendmaterjal 6 Trammide sõiduplaanid

trammide arv [tk] vagunite arv päev õhtu öö [tk/trammis]

Tramm nr 1 (Kopli-Kadriorg-Kopli) 98 23 17 3 Tramm nr 2 (Kopli-Suur-Paala-Kopli) 92 40 8 3

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

10/16

Perspektiivne trammiliiklus olemasolevatel trammiliinidel on loetud võrdseks olemasoleva trammiliiklusega.

Planeeringualale on kavandatud ka perspektiivne trammiliin. Kuivõrd hetkel täpsemad andmed trammitee tehnilise lahenduse, võimalike trammitüüpide ja nende müraemissioonide, trammide liiklussageduste jne kohta puuduvad, pole perspektiivse trammiliiniga ka müra leviku arvutusmudelis arvestatud. Perspektiivse trammiliini projekteerimisel tuleb tagada antud hetkel kehtivate keskkonnamüra ning vibratsioonitasemete nõuete täitmine trammiteega piirnevatel aladel. Samuti tuleb trammiteega piirnevate müratundlike hoonete puhul arvestada perspektiivse trammitee võimalusega ning kavandada hooned ja avatäited piisava heliisolatsioonivõimega tagamaks müra normtasemed siseruumides.

3.3 MODELLEERIMISTULEMUSED Müratasemete arvutustulemusena valmis neli kaarti päevase ning öise ajavahemiku jaoks.

Eraldi modelleeriti stsenaariumid olukordadele kui realiseerub ainult Meeruse sadamaala detailplaneering ning kui realiseeruvad nii Meeruse sadamaala kui ka Bekkeri sadamaala detailplaneeringud. Müratasemete kaardid planeeritava olukorraga päevasele ja öisele ajavahemikule mõlema stsenaariumi liiklussageduse osas on esitatud lisas 1.

Müratasemete arvutused teostati 2040. aasta liiklussageduste prognoosi põhjal juhtudel kui realiseerunud on ainult Meeruse detailplaneering ning juhul kui realiseerunud on nii Meeruse kui ka Bekkeri detailplaneeringud.

- Ainult Meeruse detailplaneeringu realiseerumise liiklussageduse olukorras mõjuvad projekteeritaval alal teeäärsetele hoonetele päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 60 dB ja öisel ajal Ln ≤ 50 dB;

- Meeruse ja Bekkeri detailplaneeringute realiseerumise liiklussageduse olukorras mõjuvad projekteeritaval alal teeäärsetele hoonetele päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 60 dB ja öisel ajal Ln ≤ 50 dB;

- Sisehoovides ja piirkondades, kus hooned tekitavad müravarjestuse, mõjuvad arvutuslikud müratasemed päevasel ajal ca Ld ≤ 50 dB ja öisel ajal ca Ln ≤ 45 dB.

Lisaks täiendavale hoonestusele mõjutab planeeringualade välja ehitamine ka olemasolevate hoonete müraolukorda.

- Ainult Meeruse detailplaneeringu realiseerumise liiklussageduse olukorras mõjuvad Ankru ja Vasara tn teeäärsetele olemasolevatele hoonetele päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 65 dB ja öisel ajal Ln ≤ 55 dB;

- Meeruse ja Bekkeri detailplaneeringute realiseerumise liiklussageduse olukorras mõjuvad Ankru, Vasara ja Marati tn teeäärsetele olemasolevatele hoonetele päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 65 dB ja öisel ajal Ln ≤ 55 dB;

- Meeruse ja Bekkeri detailplaneeringute realiseerumise liiklussageduse olukorras mõjuvad Kopli tn teeäärsetele olemasolevatele hoonetele päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 70 dB ja öisel ajal Ln ≤ 60 dB (peamiseks müraallikaks Kopli tn).

Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud III kategooria piirväärtuse taseme nõuded on selliselt planeeritaval alal täidetud.

trammide arv [tk] vagunite arv päev õhtu öö [tk/trammis]

Tramm nr 6 (Kopli-Tondi-Kopli) 95 21 16 3

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

11/16

4. TÖÖSTUSMÜRA

4.1 OLEMASOLEV Vastavalt Tallinna linna strateegilisele mürakaardile7 asub planeeringuala kõrge olemasoleva tööstusmüratasemega piirkonnas. Olemasolevateks tööstusmüra allikateks on nii Bekkeri kui ka Meeruse sadamad, kus tegeletakse peamiselt laevade lastimise ja lossimisega, kaupade ladustamisega ja transporditeenuste pakkumisega, kui ka Kopli poolsaarel asuv Eesti laevatehaste ja metallitööstuskontsern BLRT Grupp. Sellest tulenevalt on peamiseks piirkonda mõjutavateks müraallikateks olemasolev tööstustegevus ning sellega seonduv raskeliiklus.

Päevasel ajal mõjub olemasolevas olukorras Meeruse sadamaalale tööstustegevusest põhjustatud müratsoon Ld = 70…79 dB ja Bekkeri sadamaalale müratsoon Ld = 65…74 dB (joonis 2). Öisel ajal mõjub Meeruse sadamalale müratsoon Ln = 70…74 dB ja Bekkeri sadamaalale Ln = 65…69 dB (joonis 3).

Joonis 3. Väljavõte Tallinna strateegilisest tööstusmürakaardist, päevane aeg, Ld [dB]

7 Tallinna linna strateegiline mürakaart 2022

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

12/16

Joonis 4. Väljavõte Tallinna strateegilisest tööstusmürakaardist, öine aeg, Ln [dB]

4.2 PERSPEKTIIVNE Vastavalt planeeringu koostajalt saadud informatsioonile lõpetatakse Bekkeri ja Meeruse kaubasadama tegevus ning sellega seonduv raskeliiklus Meeruse DP esimese etapi realiseerumisel.

Meeruse DP esimese etapi realiseerumisel suletakse nii Meeruse kui ka Bekkeri kaubasadamad, mis on nimetatud piirkonna peamised tööstusmüraallikad koos sellega kaasneva raskeliiklusega. Projektialast ca 400 m kaugusele loodesse jääv tööstusettevõte BLRT Grupp AS jääb piisavalt kaugele, et väliskeskkonnas levivad müratasemed jõuaksid sumbuda. Samuti jääb antud ettevõtte ja projektiala vahelisele alale eluhooneid, kus peavad olema täidetud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusest nr 71 tulenevad müratasemete nõuded eluhoonetele.

Eelpool toodust tulenevalt perspektiivset tööstusmüra planeeringualal ei eksisteeri, kui Meeruse detailplaneering on realiseerunud. Tööstustegevuse iseloomust tulenevalt võib antud planeeringualale olla kosta lühiajalisi mürasündmusi (nt häiresignaalid).

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

13/16

5. TÄIENDAVAD MÜRAALLIKAD

5.1 SADAMATE MÜRA Detailplaneeringute koostamise eesmärk on kavandada olemasolevate kaubasadamate asemele jahisadamad.

Joonis 5. Planeeringuala koos võimalike jahisadamatega. (allikas: https://kta.ee/projects/bekker-port-masterplan/)

Laevade müra on peamiselt põhjustatud nende abimootorite või tehnoseadmete töötamisel tekkivast mürast, lisaks laadimis- ja lossimistegevused. Laevade sadamasse sissesõit, kai ääres ootamine ja lahkumine on arvestades üldisi müratasemeid vaikne tegevus (sadamasse tulek ja lahkumine on lühiaegsed tegevused) ja need ei kosta sadamaalalt oluliselt väljapoole. Väikelaevadest purjepaadid ja mootorita jahid olulist müra ei tekita; müraallikateks on mootoriga varustatud väikelaevad: kaatrid, jahid, mootorpaadid ja jetid.

Käesoleval juhul on tegemist jahisadamatega, mille keskkonnamüra mõjud sadamaalalt väljaspoole on minimaalsed. Väikelaevade sadamasse saabumisel ja lahkumisel tekkivad ekvivalentsed helirõhutasemed LAeq ja müra hinnatud tasemed Ld/Ln [dB] on madalad ja jäävad alla liiklusmüra sihtväärtustele ning väikesadama ekspluateerimine ei põhjusta olulisi keskkonnamüra mõjusid.

Väikelaevade peamiseks müraallikaks on mootor, siiski ei ole nende mootorid üldjuhul võimsad ja tekitatud helirõhutasemed on madalad. Erinevalt reisilaevade sadamast ei tööta väikelaevade mootorid öisel ajavahemikul elektri ja kütmise eesmärgil; kaidele tuuakse välja elektritoitepistikud, mida laevad saavad kasutada. Tuleb välja tuua, et väikelaevade müratasemed on suhteliselt sarnased, erinedes üldiselt 5-6 dB võrra (vanemad laevad on mürarikkamad).

Siiski tuleb arvestada, et vesi on peegeldav pind ning üksikute mootorpaatide saabumine/lahkumine on kindlasti eristatav üldisest taustmürast ja sellega tuleb sadamapoolsete eluruumide akende heliisolatsiooninõuete kehtestamisel arvestada.

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

14/16

5.2 RONGILIIKLUS Põhja-Tallinna üldplaneeringu seletuskirjas8 on raudteede kohta välja toodud järgmist:

„Põhja-Tallinna raudteetaristu on pärand linnaosa tööstusajaloost, mida täna veel osaliselt kasutavad Kopli ja Paljassaare ps tööstus- ja sadamaettevõtted. Tööstuse järkjärgulise ümberpaiknemisega linna lähivaldadesse ja sellest tingitud ohtlike veoste arvu vähenemisega on raudteeharude vajadus vähenenud.

Raudteeharud on likvideeritud või vajadusel likvideeritakse perspektiivis mitmel arengualal: Kopli kaubajaama alal, Paljassaare sadama-alal, Kopli poolsaarel Meeruse, Bekkeri saamad, Volta ja Krulli tehasealadel. Raudtee põhivõrk kuni Kopli poolsaareni säilitatakse. /---/ Raudtee eriti ohtlikku alasse (50 m raadiuses) tuleb vältida müra- ja vibratsioonitundliku kasutusega objektide rajamist.“

Vastavalt Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule on antud piirkonnas kaardistatud võimalused perspektiivsete trammi- ja rongiteede rajamiseks. Lähim raudtee asuks planeeringualast ca 700 m kaugusel põhja suunas (võimalik raudtee on näidatud mööda Maleva tänavat). Üldplaneeringus sätestatud 50 m soovitus on selliselt täidetud.

Joonis 6. Ühistranspordi kavandamise alternatiivid Põhja-Tallinna linnaosas. Tallinna Strateegiakeskus

8 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu seletuskiri (kehtiv alates 19.04.2023)

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

15/16

6. EHITUSAEGNE MÜRA JA VIBRATSIOON Kavandatava tegevusega kaasneb müra nii DP alade väljaehitamisel kui kasutamisel, mis mõlemal juhul on seotud eelkõige alal ja seda teenindavatel piirkonna tänavatel toimuva liiklusega, ehitusetapis ka ehitusmasinate tööga.

Ehitusseadustiku kohaselt tuleb ehitamisel arvestada mõjutatud isikute õigustega ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu. Ehitamisega kaasneb paratamatult teiste isikute õiguste riive, mis väljendub ehitamisega kaasnevas müras, vibratsioonis, vaatevälja vähenemises ja muus häiringus. Taolisi riiveid tuleb mõistlikus ulatuses taluda, kuid riive tekitaja peab hoolitsema selle eest et riive oleks võimalikult väike. Ehitusaegse müra puhul tuleb jälgida mürataset nii ehitustegevusest mõjutatud elanikele kui ka ehitajatele endile mõjuvat müra taset.

Ehitusmüra puhul on tegemist ajutise müraga. Keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 p 3 kohaselt on ehitustegevusega seotud müra ekvivalentsed piirväärtused normeeritud vaid õhtusel ja öisel ajal (ajavahemikul 21.00-7.00). Ehitusmürale rakendatakse kella 21.00-7.00 piirväärtusena asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. I mürakategooria aladel on selleks 55/40 dB, II kategooria aladel 60/45 dB, III ja IV kategooria aladel 65/50 dB. Päevasel ajal (7.00-21.00) ehitustöödest tulenevale mürale normtasemeid kehtestatud ei ole.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peavad töökeskkonna müra ja vibratsioon olema sellise tasemega, et nende kahjulik toime töötajale oleks välditud või viidud võimalikult madalale tasemele. Töökeskkonna müra piirnormid, müra mõõtmiste korra ja tööandja kohustused mürast tingitud terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord”.

Vahetult ehitatava objekti lähedusse jäävatele müra- ja vibratsioonitundlikele hoonetel saab vajadusel teostada ülevaatuse enne maapinna vibratsiooni tekitatavaid ehitustöid ja paigaldada iseloomulikesse kohtadesse „majakad“, mille abil saab hinnata kas vibratsioon või vajumid on hoone tarindeid mõjutanud või ei (kas nt praod on suurenenud). Pragude ohtlikkuse hindamiseks ehitistes kasutatakse põhiliselt pragudele paigaldatud paber- või kipsmajakaid.

7. SOOVITUSED Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada siseruumidele kehtivate müranormide järgimine vastavalt sotsiaalministri 01.07.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ §-ile 6 lg 1. Nimetatud määruse § 6 lg 4 järgi on nii elamutele, büroo- ja haldushoonetele kui kaubandus ja teenindusettevõtetele määrusega kehtestatud helirõhu normtasemete arvsuurused arvestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele, samas ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need olema mõõtmiste teostamisel avatud. Hoonete projekteerimisel tuleks arvestada standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes.

Vastavalt standardile EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonide heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valimisel rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717.

Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30…35 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

23356-01

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 23356 staadium: detailplaneering töö nimetus: Meeruse sadamaala DP objekti nimetus: Meeruse sadamaala, Tallinn

16/16

LISAD Lisa 1. Mürakaardid

- Mürakaart nr 1-1; Müraolukord 2040 (ainult Meeruse DP realiseerumisel) Ld (dB), päev - Mürakaart nr 1-2; Müraolukord 2040 (ainult Meeruse DP realiseerumisel) Ln (dB), öö - Mürakaart nr 2-1; Müraolukord 2040 (Meeruse ja Bekkeri DP-te realiseerumisel) Ld (dB), päev - Mürakaart nr 2-2; Müraolukord 2040 (Meeruse ja Bekkeri DP-te realiseerumisel) Ln (dB), öö

A lasi

Ankru

Klaasi

Kopli

Kopliranna

Meeruse

S irbi

Uus -M

aleva

Vas ar

a

POS 3

POS 1

POS 2

POS 4

POS 5

POS 9

PO S 1

0

PO S 1

1

POS 6

POS 8

POS 7

Mürakaart nr 1-1

Projekt nr 23356

Projekti nimi: Meeruse sadamaala DP

Liiklusmüra 2040

realiseerunud on ainult Meeruse DP

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

O Mänguväljak

Mõõtkava A3 1:3500

Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2

Kuupäev: 14.11.23

A lasi

Ankru

Klaasi

Kopli

Kopliranna

Meeruse

S irbi

Uus -M

aleva

Vas ar

a

POS 3

POS 1

POS 2

POS 4

POS 5

POS 9

PO S 1

0

PO S 1

1

POS 6

POS 8

POS 7

Mürakaart nr 1-2

Projekt nr 23356

Projekti nimi: Meeruse sadamaala DP

Liiklusmüra 2040

realiseerunud on ainult Meeruse DP

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

O Mänguväljak

Mõõtkava A3 1:3500

Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2

Kuupäev: 14.11.23

A lasi

Amburi

Amburi

An kr

u

Kaluri

Kaluri

Ketta

Ketta

K ilb

i

Kilb i

Klaasi

Kopli

Kopli

Kopliranna

Maleva

Marati

Meeruse

Süsta

S irbi

Turvise

Uus-M aleva

Vas ar

a

Bekk eri

Meeru se

POS 1

POS 2 POS 3

POS 4

POS 5 POS 6

POS 7 POS 8

POS 9

POS 10

POS 11

POS 12

POS 13

POS 14

POS 15

POS 16

POS 17

POS 18

POS 19

POS 20

POS 21

POS 1

POS 2

POS 3 POS 4

POS 5PO S 1

0

POS 9

POS 8

POS 7

POS 6

PO S 1

1

Mürakaart nr 2-1

Projekt nr 23356

Projekti nimi: Meeruse sadamaala DP

Liiklusmüra 2040

realiseerunud on Meeruse DP ja Bekkeri DP

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

O Mänguväljak

Mõõtkava A3 1:4500

Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2

Kuupäev: 14.11.23

A lasi

Amburi

Amburi

An kr

u

Kaluri

Kaluri

Ketta

Ketta

K ilb

i

Kilb i

Klaasi

Kopli

Kopli

Kopliranna

Maleva

Marati

Meeruse

Süsta

S irbi

Turvise

Uus-M aleva

Vas ar

a

Bekk eri

Meeru se

POS 1

POS 2 POS 3

POS 4

POS 5 POS 6

POS 7 POS 8

POS 9

POS 10

POS 11

POS 12

POS 13

POS 14

POS 15

POS 16

POS 17

POS 18

POS 19

POS 20

POS 21

POS 1

POS 2

POS 3 POS 4

POS 5PO S 1

0

POS 9

POS 8

POS 7

POS 6

PO S 1

1

Mürakaart nr 2-2

Projekt nr 23356

Projekti nimi: Meeruse sadamaala DP

Liiklusmüra 2040

realiseerunud on Meeruse DP ja Bekkeri DP

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

O Mänguväljak

Mõõtkava A3 1:4500

Arvutustarkvara: CadnaA 2023 MR2

Kuupäev: 14.11.23