Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

[email protected]

Teie 19.12.2023 nr 10-11/2745-1

Meie 16.01.2024 nr 9.3-4/23/8941-2

Bekkeri sadamaala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamise vajalikkuse seisukoht

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6 seisukoha saamiseks Bekkeri sadamaala

detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi

KSH) algatamise vajalikkuse kohta.

Planeeritav maa-ala asub Põhja-Tallinnas linnaosas, Bekkeri sadama ja Kopli tänava vahelisel

alal ning planeeritava maa-ala suurus on 33,64 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on

Bekkeri sadamaalal lõpetada tootmis-, transpordi- ja laondustegevus ning kavandada alale

segafunktsiooniga kvartal, mis koosneb elamumaa, ärimaa, ühiskondlike ehitiste, üldkasutatava

maa, transpordimaa ja toomismaa kruntidest. Alale moodustatakse 34 krunti, määrates

kruntidele ehitusõigus valdavalt 2-7-korruseliste äri-, sotsiaal- ja eluhoonete ehitamiseks. Lisaks

määratakse ehitusõigus piirkonna aktsendi rõhutamiseks ühe 14-korruselise maamärgi

rajamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,

parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Algatavas detailplaneeringus

tehakse ettepanek muuta kaubasadama ja tööstusettevõtete maakasutuse juhtotstarbega alad

korruselamute maakasutusega alaks.

Esitatud dokumentides on välja toodud:

 „koostada liiklusest, sadama tegevusest ja tööstusest tuleneva müra modelleerimine

päevase ja öise ajavahemiku kohta koos mürakaartidega, nii hetkel kui ka

prognoositavas olukorras. Töö koostamisel lähtuda keskkonnaministri 16. detsembri

2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“;“

 „detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse,

kiirguse ega lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda

hoonete ehitamisel. Samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud

peamiselt ehitustöödega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele.

Planeeritavate hoonete projekteerimisel on soovitav lähtuda energiasäästlikest

lahendustest“

 „Detailplaneeringuala asub piirkonnas, kus on ajalooliselt asunud nii sadamad kui

tööstushooned. Seetõttu võib piirkonnas esineda võrreldes tavapärase linnaruumiga

enam tööstusmüra. Vastavalt Tallinna strateegilistele mürakaartidele on Bekkeri

sadamaala müratase mõjutatud nii Bekkeri sadamas kui Meeruse ja tõenäoliselt ka Ketta

sadamas esinevast tööstusmürast. Vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa

üldplaneeringule on Kopli lahe ääres elamute välja ehitamise eelduseks BLRT GRUPP

AS tegevusest leviva mürahäiringu leevendamist arvestav planeerimine. Nii Meeruse

sadamasse kui ka Ketta sadamasse nähakse koostatava Põhja-Tallinna

2(3)

üldplaneeringuga ette segahoonestusalad ning seetõttu võib eeldada, et perspektiivis

Kopli lahe äärsete alade väljaarendamisel piirkonna tööstusmüra tase väheneb. Samas

tuleb aga hoonete rajamisel arvestada piirkonna müratasemetega ning tagada ehituslike

meetmetega müratasemete vastavus hoonetes sotsiaalministri 04. märtsi 2002

määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.“

Amet on tutvunud esitatud materjalidega, ei esita vastuväiteid KSH algatamata jätmisele ning

märgib järgmist:

 Otsuse dokumendis punktis 8.11 on välja toodud: „vastavalt Tallinna radooniriski ja

Harjumaa radooniriski kaartidele on Kopli poolsaarel normaalse radoonisisaldusega

pinnas. Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt

on piirkonna pinnases kõrge või väga kõrge radooni sisald. Seetõttu tuleb kasutada

hoonete projekteerimisel radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS

840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“ ning teha vajadusel pinnaseõhu radoonitaseme mõõtmised, et tagada hoone

ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari

2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi

ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava

efektiivdoosi viitetase“ nõuetele;“ Amet juhib tähelepanu, et radoon ei ole pinnases

ühtlaselt jaotunud ning uuringu valmimisel amet palub edastada see planeeringu

järgmises etapis ülevaatamiseks.

 Otsuse dokumendis punktis 8.12 on välja toodud: „detailplaneeringuala asub

piirkonnas, kus on ajalooliselt asunud nii sadamad kui tööstushooned. Seetõttu võib

piirkonnas esineda võrreldes tavapärase linnaruumiga enam tööstusmüra. Vastavalt

koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule võib eeldada, et perspektiivis

Kopli lahe äärsete segahoonestusalade väljaarendamisel piirkonna tööstusmüra tase

väheneb. Kuid piirkonna elamute välja ehitamise eelduseks on BLRT GRUPP AS 6

tegevusest leviva mürahäiringu leevendamist arvestav planeerimine. Seetõttu tuleb

koostada sadama tegevusest, tööstusest ja liiklusest tuleneva müra modelleerimine

päevase ja öise ajavahemiku kohta koos mürakaartidega, nii hetkel kui ka

prognoositavas olukorras. Töö koostamisel lähtuda keskkonnaministri 16. detsembri

2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“. Hoonete rajamisel tuleb arvestada piirkonna

müratasemetega ning tagada ehituslike meetmetega müratasemete vastavus hoonetes

sotsiaalministri 04. märtsi 2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;“

Mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32

„Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad

nõuded“ ning mürauuringu valmimisel palume selle edastada ametile hinnangu

andmiseks.

 Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada

päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).

 Jälgida, et ehitusaegsed ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

 Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega

aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike

hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena 3(3)

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende

ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

3(3)

 Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Jaroševitš

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

55674859

kristina.jaroševitš@terviseamet.ee