Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Põllu 1a, 50303 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Uus 3a, 80010 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

[email protected]

Teie 16.02.2021 nr 10-11/280-2

Meie 15.03.2021 nr 9.3-4/21/1801-2

Meeruse sadamaala detailplaneeringu KSH

väljatöötamise kavatsuse seisukoht

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) lähtudes planeerimisseaduse § 81 lõigetest 1 ja 2, ettepanekute

esitamiseks Meeruse sadamaala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi

KSH) väljatöötamise kavatsuse, mille algatas Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsusega nr 85.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada Meeruse kaubasadama asemel jahisadam ja uus

ärifunktsiooniga elamukvartal. Planeeritava maa-ala suurus on 15,60 ha. Planeeringus antakse

heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline

lahendus. Tegemist on Tallinna üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, üldplaneeringu kohane

kaubasadama ala soovitakse muuta reisisadama ja korruselamute alaks. Detailplaneeringuga taotletakse

looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi vähendamist detailplaneeringu koostamisel

täpsustuva ala ulatuses.

Meeruse sadama kõrval asub Bekkeri sadam, mille pindala on 185 848 m². Sadama veeala pindala on

336 300 m². Sadam omab avatud laoplatse ning eraldi laohooneid kauba ladustamiseks: kinnine

laokompleks moodustab 38 658 m² ning laoplatside pindala on 86 370 m². Laoni viib kaks raudtee haru

ning olemas on raudteeplatvorm. Sadam omab ühte puiduterminali ning terminali killustiku

ladustamiseks. Tollilaos on võimalik ladustada jahu, kakaoube ning suhkrut kottides. Kaisid 3 ja 4

kasutatakse kaubakaidena, kuid esimesena nimetatut ainult suurema vajaduse korral. Ülejäänud kaisid

kasutataks laevade seismiseks.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning märgib järgmist:

 Detailplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse lk 8 on välja toodud järgnev: „Laevade

lastimine/lossimine toimub ööpäevaringselt vastavalt tellimusele. Sadam on navigatsiooniks

avatud aastaringselt.“ Juhime tähelepanu, et nii päevasel kui ka öisel ajal peavad nii Bekkeri

sadamast kui ka mujalt lähtuvad müratasemed planeeritaval alal vastama keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemetele.

Uute planeeringute koostamisel tuleb huvitatud isikul tagada, et planeeritaval alal ei ületataks

müra sihtväärtusi (atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lg 3).

 Detailplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse lk 13 on välja toodud järgnev: „Hinnata

Bekkeri sadama tegevusest tuleneva müra ja õhusaaste (sh tolmu) mõju DP alale;“ Amet

nõustub, et müra hindamine on vajalik veendumaks kas ja mil määral ületatavad planeeritaval

alal välisõhus levivad müratasemed KeM määrus nr 71 välja toodud normtasemeid ning

selgitamaks välja vajadus müraleevendavate meetmete rakendamiseks.

 Detailplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 5.3 on välja toodud järgnev: „Bekkeri

ja Meeruse kaubasadamate mürataset on eraldiseisvalt hinnatud 2018. aastal teostatud

müramõõtmiste (Tööstusmüra tasemete mõõtmine ja müra hinnatud tasemete määramine

tööstusobjekti ümbritseval elamisalal. Bekkeri ja Meeruse sadamate territoorium ja lähiümbrus.

Müra mõõtmiste aruanne. Terviseamet, 2018.) raames. Mõõtmiste eesmärk oli määrata

müratase sadamatele lähemal asuvate elamute maa-aladel, kust on kohalikelt elanikelt laekunud

kaebusi seoses sadamatest lähtuva mürahäiringuga. Mõõtmiste käigus uuriti järgmiste

2 / 3

sadamate territooriumidel töötavate müraallikate mõju: sadama tehnoloogilised seadmed

laevade peale- ja mahalaadimiseks ning veoautode ja kaubarongide liiklus ja laadimisseadmete

töö sadamate territooriumil. Mõõtmiste tulemusel selgus, et sadamatele lähematel elamualadel

(Marati ja Kopliranna tee äärsed elamud, kaugused müraallikast ca 90-250 m) ei ületa müratase

kehtestatud piirtasemeid nii päeval kui öösel (piirväärtus päeval: 60 dB, mõõdetud kõrgem

müratase: 46-50 dB; piirväärtus öösel: 60 dB, mõõdetud kõrgem müratase 38-41 dB). Bekkeri

kaubasadama territooriumil mõõdeti müratasemeks päeval 62,9 dB ja öösel 56,8 dB. See on

mõnevõrra madalam Tallinna strateegilisel mürakaardil toodust. Kuna mõõtmispunkt asus

Bekkeri sadama territooriumi keskosas, siis millist mürataset võib sadama töö põhjustada

vahetult DP piiril või selle alal, mõõtmistulemustest ei nähtu.“ Eeltoodust selgub, et

mõõtmispunkt asus Bekkeri sadama territooriumi keskosas ning millist mürataset võib sadama

töö põhjustada vahetult detailplaneeringu piiril või sellel alal, mõõtmistulemusest ei nähtu.

Seega leiab amet, et täpsemate müratasemete välja selgitamiseks tuleb teostada põhjalikum

mürauuring.

 Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes

muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

 Tehnoseadmetest levivad müratasemed peavad planeeritaval alal ning lähedusse jäävatel

elamualadel vastama KeM määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud tööstusmüra sihtväärtustele.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada

KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse

asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha

tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 Detailplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 5.3 on välja toodud järgnev: „Pinnase

kaudu leviva vibratsiooni teke on võimalik Bekkeri ja Meeruse kaubasadamates seoses

raskeveokite liiklemisega territooriumidel ning vagunite liiklemisega raudteel. Täpsemad

andmed tekkiva vibratsioonitaseme ja leviku ulatuse kohta puuduvad.“ Juhime tähelepanu, et nii

ehitusaegsed kui ka kasutusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes

ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. Veendumaks, et kasutusaegsed

piirväärtused vastaksid eeltoodud määrusele, tuleks ameti hinnangul planeeritaval alal teostada

vibratsioonitasemete mõõtmised.

 Detailplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse lk 35 on välja toodud järgnev:

„Radoonisisaldus alale lähimas pinnaseõhu mõõtmispunktis35 on 19,67 kBq/m³. Eesti pinnase

radooniriski ja looduskiirguse interpoleeritud atlase36 põhjal on alal radoonisisaldus

normaalne, ehk 10-30 kBq/m³.“ Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole

pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleks

planeeritaval alal teostada radoonitasemete mõõtmised. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu

keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ toodule.

 Ameti hinnangul tuleks planeeritavale alale teostada insolatsioonianalüüs veendumaks, et

insolatsioon vastab EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ või

EVS 938:2019 „Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“ ja EVS-

EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetele.

 Detailplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse lk 11 on välja toodud järgnev:

„Detailplaneeringu koostamisel moodustatakse tootmismaa sihtotstarbega Kopliranna tn 47,

Kopliranna tn 49 ja Kopliranna tn 53b kinnistust ning ärimaa sihtotstarbega Klaasi tn 1, 90%

tootmismaa ja 10% elamumaa sihtotstarbega Marati tn 7 ja tootmismaa sihtotstarbega Marati

tn 14 kinnistust äri- ja/või elamumaa, üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega

krundid määrates ehitusõiguse piirkonda sobiva kõrgusega hoonete, põhiliselt kuni 4-

korruseliste ärihoonete, korterelamute või äripindadega korterelamute, ehitamiseks.“ Ametile

jääb selgusetuks, miks on kirjeldatud, et detailplaneeringu koostamisel moodustatakse 90%

tootmismaa ja 10% elamumaa sihtotstarbega Marati tn 7 ja tootmismaa sihtotstarbega Marati tn

14 kinnistust äri- ja/või elamumaa, kui esitatud joonistel (ka Tallinna Planeeringute Registris

leiduva põhijoonise/asendiplaanilise lahenduse järgi, mis on leitav aadressil

https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP042780) jäävad Marati tn 7 ja Marati tn 14

kinnistud planeeritava ala piiridest välja. Lisaks selgub Maa-ameti kaardirakenduselt, et Marati

tn 7 kinnistu sihtotstarve on ärimaa 100%.

3 / 3

Ametile teadaolevalt on viimane Bekkeri sadama (OÜ Tallinna Bekkeri Sadam) tegevusest põhjustatud

keskkonnamüra tasemete hindamise aruanne koostatud detsembris 2020 (Akukon Eesti OÜ, töö nr

201547-1). Hindamaks Bekkeri sadamast põhjustatud müratasemeid lähimate eluhoonete juures

(Kopliranna tn) tuli teha eeldusi, sest sadama töö sõltub paljudest teguritest, mis ei ole alati ühetaolised,

korduvad ja regulaarsed. Seega, oli arvutuslikel mürakaartidel kirjeldatud olukorda, kus kaidel (nr

1,4,11,5) toimub killustiku laeva lossimine ja maha laadimine (platsil nr 4 ja 5) ning veoautode liiklust

kaide ja laadimisplatsi vahel on arvestatud nii, et laevade lossimine ja killustiku maha laadimine on pidev

ehk ööpäevaringne, mis iseloomustab kõige halvimat olukorda. Tulemusena selgus, et kui laevade

lossimine toimub kail nr 1, 4, 11 ja 5, siis ületatakse Kopliranna tn müratundlikel aladel öisel ajal

KeM määrus nr 71 lisas 1 välja toodud tööstusmüra normtasemeid. Eeltoodu ja põhjalikum

kokkuvõte Bekkeri sadama mürakaardist on amet edastanud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile

16.02.2021 kirjaga nr 12.3/20/159-14.

Detailplaneeringu põhijooniselt selgub, et planeeritavale alale tahetakse rajada muuhulgas jahisadam

ning ühistranspordi taristu. Juhime tähelepanu, et planeeritava ala ümbruses on ametile laekunud

mitmeid mürakaebuseid. Tulenevalt eeltoodust peab amet vajalikuks edaspidises planeerimises

teostada mürauuring, kus oleks käsitletud olemasolevat (koos võimalike müraleevendavate

meetmetega) ning perspektiivset tööstusmüra, liiklusmüra (autoliiklus, veesõidukid/väikelaevad,

ühistransport sh trammiliiklus) ning muid müraallikaid, mis võivad negatiivselt mõjutada

planeeritavat ala. Mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32

„Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“.

Arvestada, et ka maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada KeM määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Seiton

inspektor

Põhja regionaalosakond

5822 4434

[email protected]