Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 13.12.2023 nr 3-2/1642-15

Meie 09.01.2024 nr 9.3-1/23/5250-4

Meeruse sadamaala detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ kohaselt täiendatud Meeruse sadamaala detailplaneeringu (edaspidi

detailplaneering) kooskõlastamiseks.

Amet ei kooskõlastanud detailplaneeringu 13.09.2023 kirjaga nr 9.3-1/23/5250-2, kuna amet

pidas vajalikuks täiendava mürauuringu koostamist, kus oleks käsitletud olemasolevat ning

perspektiivset tööstusmüra ja selle maksimaalseid tasemeid ning samuti vajas esitatud

liiklusmürauuring täiendust müraleevendavate meetmete rakendamise asjus, et saaks veenduda

välja pakutud müra leevendavate lahenduste tõhususes.

Planeeritav ala asub Põhja-Tallinnas, Kopli poolsaare edelaosas Meeruse sadama alal ning

piirneb Klassi ja Meeruse tänavaga ning loodes asuva Bekkeri (kauba)sadamaga.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Meeruse sadamaala lõpetada tootmis-, transpordi-

ja laondustegevus, muuta ala tootmissihtotstarve segahoonestusala juhtotstarbeks ning määrata

alale ehitusõigus 2-6-korruseliste äri- ja eluhoonete ehitamiseks. Samuti on eesmärk kavandada

kaubasadama asemel jahisadam ning uus ärifunktsiooniga elamukvartal, mis moodustatakse

tootmismaa sihtotstarbega Kopliranna tn 47, Kopliranna tn 49, Kopliranna tn 53b ja ärimaa

sihtotstarbega Klaasi tn 1 kinnistutest piirkonda sobivate hoonete ehitamiseks.

Detailplaneeringus on tehtud ettepanek kehtiva Tallinna üldplaneeringu kohase maakasutuse

juhtotstarbe muutmiseks kaubasadama alast segahoonestuse alaks.

Detailplaneeringu materjalid sisaldavad keskkonnamürast põhjustatud müratasemete hindamist

(Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 23356, 14.11.2023). Planeeritavale alale rakenduvad

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus 71) lisas 1

toodud III mürakategooria liiklusmüra sihtväärtused, mis on päeval 60 dB, öösel 50 dB.

Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks käsitletaval alal teostati auto- ja trammiliiklusest

põhjustatud müratasemete arvutused perspektiivses ehk detailplaneeringu realiseerumisel

tekkivas olukorras. Müratasemete arvutused teostati 2040. aasta liiklussageduste prognoosi

põhjal juhtudel kui realiseerunud on ainult Meeruse detailplaneering ning juhul kui

realiseerunud on nii Meeruse kui ka Bekkeri detailplaneeringud. Trammiliikluse müra

modelleerimiseks kasutatud andmed pärinevad Tallinna Transpordiameti 06.10.2023

kehtivatest sõiduplaanidest. Perspektiivne tööstusmüra puudub kuna lõpetatakse Bekkeri ja

Meeruse kaubasadama tegevus ning sellega seonduv raskeliiklus Meeruse detailplaneeringu

etapi realiseerumisel. Mürahinnangust selgub, et perspektiivses olukorras, Meeruse sadama

detailplaneeringu realiseerumisel, levib planeeritavate hooneteni liiklusmüra päeval kuni 59 dB,

öösel kuni 49 dB. Juhul kui on realiseerunud nii Meeruse kui ka Bekkeri detailplaneering, levib

planeeritavate hooneteni liiklusmüra päeval kuni 64 dB, öösel kuni 54 dB. Tulenevalt

2(4)

eeltoodust perspektiivses olukorras, kus Meeruse sadama ja Bekkeri sadama

detailplaneeringud on realiseerunud, ületavad liiklusmüra tasemed planeeritaval alal

KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud liiklusmüra sihtväärtusi nii päeval kui ka öösel.

Detailplaneeringu seletuskirjas on toodud:

 „Hoonete planeerimisel tagada loomuliku valgustuse ja insolatsioonitingimused

vastavalt MKMi kodulehel toodud juhendmaterjalile.“

 „Käesoleva detailplaneeringuga on ette nähtud likvideerida piirkonna suurimaid

müratekitajaid – tööstussadam mille kaudu käib tänasel päeval valdav osa Eestisse

ekspordiatavast killustikust ja tänavakividest millega kaasnevad nii müra- kui

tolmuilmingud. Käesoleva detailplaneeringuga on ette nähtud tööstussadama

tegevuse lõpetamine nii käesoleval planeeringuala kui ka samale omanikule kuuluvas

ja samuti menetluses olevas Bekkeri töössadamaalal ning praegune tööstustegevus

asendatakse elu- ja ärihoonetega mis sobivad mereäärsesse piirkonda oluliselt

rohkem, on looduskeskkonnale olulist positiivsemad kui praegune tööstussadama

tegevus.“

 „Perspektiivses olukorras tööstusmüra sellises mahus nimetatud piirkonnas ei ole,

kuna vastavalt planeeringu koostajalt saadud informatsioonile Meeruse

detailplaneeringu esimese etapi väljaehitamise järgselt suletakse Meeruse ja Bekkeri

kaubasadamad.“

 „Projekteeritavate hoonete välispiirete konstruktsioonid tuleb valida minimaalselt

selliselt, et tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist

välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30…35 dB, olenevalt

projekteeritava hoone ruumide otstarbest, lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja

välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest.“

 „Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul

rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN

ISO 717.“

 „Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra

eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt

välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid

projekteerida tänava poolsetel külgedel minimaalselt selliselt, et mitmest erineva

heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon bürooruumide osas oleks

vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30-40 dB, olenevalt ruumide otstarbest ja paiknemisest

kinnistul. Akustiliste erinõuetega ruumide osas täpsustakse nõuded edasisel

projekteerimisel.“

 „Tehnoseadmetest (ka alajaam) tuleneva müra tasemed ei tohi ületada KeM 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud normtasemeid. Arvestada, et

tehnoseadmed ei oleks olemasolevate ja planeeritavate müratundlike hoonetega alade

poole suunatud ja asuksid neist võimalikult kaugel.“

 „Ehitusaegsed müratasemed peavad läheduses paiknevatel müratundlikel hoonetel

ajavahemikul 21.00-07.00 vastama KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtasemetele. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks

lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kell 07.00-19.00. Impulssmüra

piirväärtusena rakendatakse KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra

normtaset.“

 „Siseruumide müratasemed peavad vastama sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr

42 „Müra normtasemed elu ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtaseme tele. Vajadusel tuleb

rakendada müra leevendavaid meetmeid, lähtudes muuhulgas standardi EVS 842:2003

„Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ nõuetest.“

 „Siseruumides tuleks tagada radooniohutu keskkond vastavalt standardis EVS 840:2017

„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“

toodule. Eesti pinnase radooniriski kaardi (Eesti Geoloogiateenistus, 2020) järgi asub

3(4)

planeeringuala normaalse radoonisisaldusega pinnase piirkonnas. Radoonisisaldus ei

ole pinnases ühtlaselt jaotunud ning normaalse radoonisisaldusega pinnase piirkonnas

võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnase alasid. Määramaks asjakohaseid

leevendavaid meetmeid, teha radoonitasemete mõõtmised.“

 „Vajalik on kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise

vältimiseks: hea ehituskvaliteet, kehtivatele nõuetele vastav ventilatsioon, pragude ja

läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt. radooni

kogumissüsteem ehitise aluses pinnases ja vajadusel ka radoonimembraan). Tihendama

ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest

hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi

ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele

tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis

hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe. Hoone projekteerimisel arvestada

radooni kaitsega, kasutada radoonikilet ning vundamendi tuulutust (radoonikaevud).

Kõik vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida. Lisaks

tagada nõuetele vastav ventilatsioon. Selliselt on võimalik tagada madal radoonitase

hoonetes.“

 „Kui ehitustööde läbiviimisel arvestatakse müra normtasemetega ja korraldatakse tööd

viisil, mis põhjustavad võimalikult vähe häiringuid ümberkaudsetele elanikele, siis

olulist negatiivset mõju ehitusaegse müraga seoses eeldada ei ole.“

 „Liiklusmüra modelleerimisel selgus, et nii Meeruse DP realiseerimisel, kui ka

Meeruse ja Bekkeri arendusalade realiseerumisel on olemasolevate eluhoonete puhul

ette näha müratasemete ületamist päevasel ajal, kuna Kopli tn liikluskoormus on juba

täna märkimisväärne. Seega on vajalik Ankru, Vasara ja Marati tn ning Kopli tn

äärsetele eluhoonetele normikohase mürataseme saavutamiseks rakendada

leevendusmeetmeid. Leevendusmeetmetest võib välja tuua nt järgmisi: 1.

Alternatiivsete liikumisviiside eelistamine (ühistranspordi ja kergliikluse eelistamine,

kergliiklusteede võrgu tihendamine jmt), vt täpsemalt Tallinna välisõhus leviva

keskkonnamüra vähendamise tegevuskavast aastateks 2019-2023. 2. Liikluskoormuse

vähendamine või ümbersuunamine. 3. Raskeliikluse piirangud. 4. Kiiruspiirangud. 5.

Ehituslikud võtted – eelkõige fassaadide (nt fassaadide renoveerimine, sobilikud

materjalid ja heliisoleerivad kihid) ja avatäidete (nt uued sobiva

heliisolatsioonivõimega aknad) heliisolatsioonivõime suurendamine jms. 6.

Ühistranspordist lähtuva müra vähendamine (sh trammi- ja raudteede tehnilise

seisukorra parandamine). Kui rakendatakse eelnimetatud leevendusmeetmeid ning

tehnoseadmete valikul ja projekteerimisel arvestatakse vajalike müratasemetega, siis

olulist negatiivset mõju välisõhus leviva müra näol inimese tervisele DP lahenduse

realiseerimisel eeldada ei ole.“

Amet on tutvunud detailplaneeringu materjalidega, mis on leitavad

https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP042780#tab31 ning kooskõlastab

planeeringu järgnevatel tingimustel:

 Meeruse detailplaneeringu esimese etapi väljaehitamise järgselt suletakse Meeruse

ja Bekkeri kaubasadamad. Amet mõistab väljaehitamise järgset sulgemist selliselt,

et planeeringu alale elanike elama asumise hetkeks on sadamad oma tegevuse

lõpetanud. Amet selgitab, et väljastab käesoleva kooskõlastuse kuna eeltoodud

juhul ei pea amet vajalikuks nõuda täiendavaid tööstusmürauuringuid Bekkeri ja

Meeruse sadamaaladelt leviva müra osas.

 Liiklusmüra normtasemete ületamise leevendamiseks perspektiivses olukorras

valitakse asjakohased leevendusmeetmed, mis vähendavad planeeritaval alal

välisõhus levivaid liiklusmüratasemeid. Amet peab antud juhul oluliseks, et ei

keskendutaks ainult hoonetes olevate müratasemete tagamisele. Amet märgib, et

müra normtasemed on kehtestatud maa-alale, mitte ainult hoonete fassaadidele ja

siseruumidele. Samuti rõhutab amet, et detailplaneeringu puhul ei ole asjakohane

müraleevendava meetmena toetuda seletuskirjas viidatud Tallinna välisõhus leviva

4(4)

keskkonnamüra vähendamise tegevuskavas planeeritud tegevustele ning oodata

tegevuskava positiivset mõju piirkonna müraolukorra kujunemisel. Amet juhib

tähelepanu, et detailplaneeringu ülesandeks on seada muuhulgas müratingimusi

tagavad nõuded ning detailplaneeringust huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtusi

ei ületata. Detailplaneeringu eesmärk on üldplaneeringu elluviimine ning ruumilise

terviklahenduse loomine, mille planeerimisel arvestatakse ruumilist arengut

mõjutavaid dokumente. Seega on asjakohane, et detailplaneeringuga asutakse

linna tegevuskavasid ellu viima, luues sealhulgas näiteks kergliiklusteid, mitte ei

viidata tegevuskavadele kui võimalikele meetmetele.

Liaks ülaltoodule märgib amet täiendavalt:

 Planeeritaval alal peavad müratasemed vastama KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud

normtasemetele.

 Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada

päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus 71 § 6 lg 3).

 Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevalgus hoonetes“ nõuetega.

 Detailplaneeringu seletuskirjas (lk 32) on toodud: „Kui ehitusprojekti koostamisel

arvestatakse võimaliku vibratsiooniga ning ehitustööde läbiviimisel võetakse tarvitusele

meetmed häiringu vähendamiseks, siis olulist negatiivset mõju seoses maapinna kaudu

leviva vibratsiooniga eeldada ei ole.“ Amet juhib tähelepanu, et ehitusaegsed (ja

kasutusaegsed) vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr

78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

 Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende

ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Jaroševitš

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

55674859

kristina.jaroševitš@terviseamet.ee