Submission of the 2nd Amendment of the EE BMVI Programme

Summary of the proposed amendment

Estonia proposes Thematic Facility amendment of the BMVI programme:

1) with editorial nature – references to specific actions included to the narrative part of the programme (S.O.1), 2) with inclusion of a specific action selected by the Commission (Ref. Ares(2024)5482350 – 29/07/2024) – adjustment of relevant

tables.

Two projects will be implemented under the specific action BMVI/2024/SA/1.5.1/001. Some indicators are increased due to additional projects

(please see below). Proposed amendments help to achieve the objective 1 of the regulation (EU) 2021/1148 of the European Parliament and of the Council. Estonia

will achieve timely readiness to implement EES and ETIAS.

The programme with tracked changes is enclosed to amendment documents to enable transparent procedure.

1) Textual improvements: Four specific actions were included to the previous programme, which the EC approved by the decision No

C(2024)8604 in 04/12/2023. There was no reference to those specific actions in the narrative part. To keep the text coherent, the relevant

references have been made to previously selected specific action as well as to the new specific action which will be included to the new

version of the BMVI programme.

2) Thematic Facility: Relevant adjustments have been made in the tables and appendix 3:

 Indicators (table 1 and 2 of section 2.1.2 (SO1)): The indicator Fiche foresees that participants are counted per project. The specific

action will be implemented in two projects, therefore the target of O.1.8, O.1.9 and R.1.19 will increase by 100: 50 under slot I and

50 under slot II, although most of the police officers will participate in both projects and participation of unique persons is smalle r.

O.1.2 is increased by 6. The lighting for the EES kiosks will be adjusted in six BCPs.

O.1.10 increases by 1 (U-form) as other IT-functionalities have been already previously counted and according to the indicators

Fiche, IT- functionalities are counted once per programming period.

O.1.11 and O.1.11.1 remain the same as the large scale IT-systems have been counted already.

 Indicative breakdown of resources (table 3 of section 2.1.3 (SO1)): the budget for slot I is programmed under 021.’Large-scale IT

systems – ETIAS – other’ and the budget for slot II under 024.’Large-scale IT systems - Schengen Information System (SIS)’.

 Indicative breakdown of Technical Assistance (table 4 of section on 2.2.2): the whole additional TA is programmed for 003.

‘Evaluation and studies, data collection’ as the cost of evaluations has been increasing tremendously in the last year.

 Financial plan: (table 5 of section 3.1 and table 6 of section 3.2): Amount for Thematic Facility WP III is included.

 Appendix 3: included the description and additional amount of the BMVI/2024/SA/1.5.1/001.

‘BMVI/2024/SA/1.5.1/001 – “Smart Borders 2024+". The objective of the specific action is to achieve timely readiness for the introduction

of the Entry/Exit System (EES) and the European Travel Information and Authorisation System (ETIAS) in Estonia. Two projects will be

implemented under this specific action:

Slot 1 covers the modification/creation of IT-functionalities (4) in the national systems related to the use of EES and ETIAS, the adaptation

of six border crossing points and user training for up to 50 police officers;

Slot 2 will involve modifications to the SIRENE bureau's case management system to implement ETIAS. This includes development work

on the Schengen Information System, updating of work processes and the manual, and training for up to 50 police officers.’

EN 1 EN

SFC2021 Programme for AMIF, ISF and BMVI

CCI number 2021EE65BVPR001

Title in English BMVI programme 2021-2027 for Estonia

Title in national language(s) ET - Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava 2021-2027

Version 3.0

First year 2021

Last year 2027

Eligible from 01-Jan-2021

Eligible until 31-Dec-2029

Commission decision number …

Commission decision date -…

Member State amending decision number -

Member State amending decision entry into force date

-

Non substantial transfer (Article 24(5) CPR) No

EN 2 EN

Table of Contents

1. Programme strategy: main challenges and policy responses ..................................................................... 4 2. Specific Objectives & Technical Assistance ............................................................................................. 8

2.1. Specific objective: 1. European integrated border management......................................................... 9 2.1.1. Description of the specific objective............................................................................................ 9 2.1.2. Indicators.................................................................................................................................... 14

Table 1: Output indicators................................................................................................................ 14 Table 2: Result indicators ................................................................................................................ 15

2.1.3. Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention .................... 17 Table 3: Indicative breakdown......................................................................................................... 17

2.1. Specific objective: 2. Common visa policy ...................................................................................... 19

2.1.1. Description of the specific objective.......................................................................................... 19 2.1.2. Indicators.................................................................................................................................... 22

Table 1: Output indicators................................................................................................................ 22 Table 2: Result indicators ................................................................................................................ 23

2.1.3. Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention .................... 24

Table 3: Indicative breakdown......................................................................................................... 24 2.2. Technical assistance: TA.36(5). Technical assistance - flat rate (Art. 36(5) CPR) .......................... 25

2.2.1. Description ................................................................................................................................. 25 2.2.2. Indicative breakdown of technical assistance pursuant to Article 37 CPR ............................... 26

Table 4: Indicative breakdown......................................................................................................... 26

3. Financing plan.......................................................................................................................................... 27 3.1. Financial appropriations by year....................................................................................................... 27

Table 5: Financial appropriations per year ...................................................................................... 27 3.2. Total financial allocations ................................................................................................................. 28

Table 6: Total financial allocations by fund and national contribution ........................................... 28

3.3. Transfers............................................................................................................................................ 29 Table 7: Transfers between shared management funds1 ...................................................................... 29

Table 8: Transfers to instruments under direct or indirect management1 ............................................ 30 4. Enabling conditions ................................................................................................................................. 31

Table 9: Horizontal enabling conditions .................................................................................................. 31

5. Programme authorities ............................................................................................................................. 37 Table 10: Programme authorities ............................................................................................................. 37

6. Partnership ............................................................................................................................................... 38 7. Communication and visibility .................................................................................................................. 39 8. Use of unit costs, lump sums, flat rates and financing not linked to costs .............................................. 40

Appendix 1: Union contribution based on unit costs, lump sums and flat rates .......................................... 41 A. Summary of the main elements........................................................................................................... 41

B. Details by type of operation ................................................................................................................ 42 C. Calculation of the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates ............................................. 43

1. Source of data used to calculate the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates (who

produced, collected and recorded the data, where the data is stored, cut-off dates, validation, etc.) .......................................................................................................................................................... 43

2. Please specify why the proposed method and calculation based on Article 94(2) CPR is relevant to the type of operation. ................................................................................................................... 44 3. Please specify how the calculations were made, in particular including any assumptions made in

terms of quality or quantities. Where relevant, statistical evidence and benchmarks should be used and, if requested, provided in a format that is usable by the Commission. ..................................... 45

4. Please explain how you have ensured that only eligible expenditure was included in the calculation of the standard scale of unit cost, lump sum or flat rate. ............................................... 46 5. Assessment of the audit authority(ies) of the calculation methodology and amounts and the

arrangements to ensure the verification, quality, collection and storage of data. ............................ 47 Appendix 2: Union contribution based on financing not linked to costs ..................................................... 48

A. Summary of the main elements........................................................................................................... 48

EN 3 EN

B. Details by type of operation ................................................................................................................ 49 DOCUMENTS.............................................................................................. Error! Bookmark not defined.

EN 4 EN

1. Programme strategy: main challenges and policy responses

Reference: points (a)(iii), (iv), (v) and (ix) Article 22(3) of Regulation (EU) 2021/1060 (CPR)

In Estonia, there has been a significant change in the national strategic planning process compared to the

programming of the 2014-2020 period. All strategic planning of the national needs and their financing is central; there is no separate process for programming the EU funds. The planning is source-neutral; the

mapping of important strategic goals is done without determining the source of budget. The funding is decided on a rolling basis during the yearly budgeting exercises. This fundamental change in process has also affected the compilation and structure of the BMVI programme.

The-long term umbrella strategy Estonia 2035 provides a coherent guidance for policy-makers. The

objectives will guarantee that Estonians will remain wise, active, and healthy, the Estonian society will remain caring, cooperative, and open, and our economy will remain strong, innovative, and responsible. The focus is also on assuring that environment is caring, safe, and high-quality, and that our nation is

innovative, trustworthy, and people-centered. All national strategies and action plans stem from the Estonia 2035.

The main national strategy covering the border management and migration goals is the Internal Security Development Plan (ISDP). The ISDP has been compiled in close partnership with all relevant partners

and stakeholders. In Estonia, the responsibility for implementing border management and migrat ion policies is intertwined between several ministries and areas of government. The ISDP 2020-2030 takes

into account the respective EU policies and goals and is complimented by the Foreign Policy Development Plan, Estonian Digital Society Development Plan, etc.

Estonia ensures the surveillance of the Schengen external border. Border guards operate on the basis of the Schengen acquis and the principles of Integrated Border Management, important elements of which

are patrols and risk analysis, border control, cross-border crime investigations in cooperation with other countries' internal security authorities, liaison officers in third countries and other internationa l cooperation.

In addition to border guards, a big role in facilitating legitimate border crossings for bona fide travelers,

while preventing irregular migration and security risks, is played by foreign representations of Estonia. Schengen visas are issued in accordance with the EU visa code ensuring the necessary safeguards and mechanisms to effectively protect the privacy and fundamental rights of travelers, particularly when it

comes their private life and personal data.

The biggest challenges for border management and visa process in Estonia are building up border

infrastructure at the Estonian-Russian land border, ensuring fluent but secure border traffic ; ensuring interoperability and operation of the EU large-scale IT systems (EES, ETIAS, SIS, VIS),

upgrading EUROSUR and maritime surveillance system for effective protection of the EU external border.

The measures to address these challenges include developments and continuity of information and

communication technologies, smart and innovative technological tools, increased analytical capacity

(artificial intelligence, CIRAM), cooperation within and between different parties and authorities as well as improved national capabilities incl. through training and purchase of equipment. Staffing the

relevant units with sufficient number of skilled professionals is also a necessity. In previous years implementing relevant EU acquis was mostly through national budget. As

complimentary resources, the External Borders and Visa instrument of the Internal Security Fund (ISFB) funding also provided valuable aid.

The same logic is used for period 2021-2027 – although the BMVI scope foresees measures for the most of the issues in the area of border management and visa, it is not feasible to overcome all the current

challenges solely with the help of the BMVI funding. This programme seeks to address these to the

EN 5 EN

maximum extent possible while also leaving a degree of flexibility to be able to respond to future events and changing priorities, e.g. the programme can also cover measures benefiting the target population affected by the Ukraine war. The types of intervention matching the “0 EUR” amount in financing tables

of the programme correspond to those for which possible future needs linked to the implementation of the Thematic Facility are anticipated, in line with Article 22(4)(d) CPR. The actions to be financed will

depend on the resources available and priorities at the time. The precise actions and the source of financ ing will be agreed during the implementation of the programme in accordance with national procedures. Synergies with other funds (e.g. AMIF, ISF, CPF, CCEI) and agencies’ toolbox will be sought and

overlapping avoided by the thorough communication between ministries, European Commission, agencies and other relevant stakeholders.

As the challenges remain mostly the same, the BMVI programme will focus on similar activities as those of ISFB in the period of 2014-2020. The support will be given in grants. The BMVI programme design

and strategy takes into account the administrative capacity and governance rules for efficiency and wherever possible simplification measures will be implemented to reduce the administrative burden and

enhanced efficiency, effectiveness and economy. The BMVI programme provides for a number of actions that support increasing the surveillance of the EU external borders and border control capabilities. The actions contribute to latest requirements set out in the EBCG 2.0 Regulation, the improvement of

information exchange, ensuring control of the external border in accordance with the common standards of the EU and uniform application of the EU acquis. Priority is given to the measures that support either

maintaining or expanding the national capability to manage external borders as well as contribute to solidarity. For the common visa policy, it is important to continue with regular training of consular staff to ensure harmonised application of Visa Code and VIS regulation. In parallel modern equipment, such

as facial recognition system needs to be purchased. It is also important to continue to develop and implement digital visas and systems. Developments related to common Visa Information System of the

European Union is a priority. Actions will be designed and implemented in line with the requirements of the EU Charter of Fundamenta l

Rights. To ensure equal opportunities so that all people feel equally safe, regardless of their place of residence, language, gender, race, age, disability, etc target group needs are assessed. Activities which

have or might have significant environmental impact are not financed from the BMVI. Despite being less than 10% of the total budget, the BMVI programme allocation for specific objective:

visa corresponds to all the needs expressed by all the potential beneficiaries (Ministry of Foreign Affairs and Police and Border Guard Board) to achieve this objective. Harmonized approach for the issuance of

visas and to facilitate legitimate travel, while helping prevent migratory and security risks will be achieved in combination of BMVI, Structural Funds and national funding.

State of play of implementation of EU acquis and action plans: The Estonian National Integrated Border Management (IBM) strategy

IBM is a part of the Enhanced Border Security Program of the ISDP and is developed to fulfil the nationa l obligation stipulated in the Regulation (EU) 2019/1896 on the European Border and Coast Guard. The IBM Strategy is accompanied with a specific action plan. The IBM Strategy and Action Plan are living

documents, which are updated when necessary and brought in line with the respective European and Frontex strategies. National capability development plan is based on the strategic priorities in the nationa l

IBM strategy and other relevant strategies and programmes in the field of border management. The development of national border management capabilities will among other things be carried out in the framework of the EBCG capability development planning in accordance with the EBCG Regulation

Estonian Police and Border Guard Board (PBGB) is the main authority responsible for the development and implementation of the IBM in Estonia. The main partners are the Estonian Ministry of Foreign

Affairs, the Tax and Customs Board, the Environmental Board, the Estonian Defense Forces, the Defense League and the Estonian Internal Security Service.

The national IBM takes fully into account the strategic objectives of the Technical and Operational Strategy for European Integrated Border management:

EN 6 EN

1. Reduced vulnerability of the external borders based on comprehensive situational awareness; 2. Safe, secure and well-functioning EU external borders; 3. Sustained European Border and Coast Guard capabilities.

Development of the national components of the European Border and Coast Guard (EBCG)

National border and coast guard team for supporting the EBCG is established in the PBGB. Technica l equipment reserve is created. Equipment purchased will be in compliance with technical standards set out by Frontex. Operational assistance to MSs is provided under Frontex coordination, as necessary. The

PBGB participates in Frontex joint operations, in border interventions and in return related interventions. Estonia participates in Frontex risk analysis, pooled resources and training standards development and in

other working groups and training events. Deployment of Frontex-, CEPOL- and eu-LISA-trained and certified experts and advisers contribute to the further development of the Estonian capability to protect EU external borders. So far Estonia has fulfilled 100% of its obligations towards Forntex II- and III-

category standing corps. Regular information sharing with Agencies is in line with the agreed format regarding FRAN, EUROSUR and vulnerability assessment. National Coordination Center (NCC) is

responsible for effective information analysis based on CIRAM and information exchange with EU MSs and Frontex. The further development of national components of EBCG involve harmonized training of border guards in accordance with the Common Core Curricula for Border Guards and procurement of

operating means, which are in accordance with Frontex standards.

EUROSUR EUROSUR was installed in the PBGB on 7 November 2012 by the information technology officials of Frontex. Since October 1 2014, NCC Estonia has been operating as the Single Point of Contact (SPoC)

of the PBGB. The scope of EUROSUR will considerably evolve to cover all aspects related to information exchange. Implementation of EUROSUR in line with the new features of the new EBCG Regulation and

in particular the following points will be implemented:

 The scope of EUROSUR which now includes systematic reporting related to checks at border

crossing points, air border surveillance and the reporting of available information on secondary movement.

 Possible evolution of the national coordination centres with enlarged interagency cooperation to

cover the new scope of EUROSUR.

 The evolution of the IT systems software and architecture to meet the new communicat ion

standards and allow machine to machine interconnection.

 The necessary recruitment and training of EUROSUR operators.

 Security evolution and the need to connect the communication network up to EU confidentia l which could impact both physical and IT security but also training and personnel.

Large-scale IT-systems and interoperability

Estonia is committed to timely implementation of smart border package (e.g. Entry-Exit System (EES), European Travel Information and Authorization System (ETIAS), Schengen Information System (SIS), Visa Information System (VIS) and their interoperability. The interfaces between national border control

and migration surveillance systems and the EES National Unit Interface have been created. Preparations for creating Central Access Point and projects implementing new SIS and ETIAS regulations are

advancing. Due attention must be paid to ensuring effective coordination between different nationa l agencies and other relevant stakeholders and allocation of adequate human and financial resources, as well as a timely execution of procurement and other administrative procedures. Estonia needs to adjust

its workflows and requirement for providing specific training programmes, as the proper implementat ion of the IT systems alone is not enough to ensure the success of the new information architecture of the EU.

Also, governance structures need to be in place, national implementation programmes adopted and working procedures changed.

Scheval recommendations and vulnerability assessment Estonia has successfully passed the Schengen evaluation and vulnerability assessments. No major

deficiencies concerning border management were identified in 2018.

EN 7 EN

As of 2019 4 vulnerability assessment recommendations were pending, all of which have been closed. Last recommendation (EE005 – CIRAM 2.0 training) was closed in July 5th 2021.Estonian priorities are measures addressing outstanding shortcomings identified in the Vulnerability Assessment/Scheva l

Evaluation recommendations. Measures that take account developments of legislative framework are foreseen.

The Schengen evaluation of Estonia's visa policy took place in October 2018. In total, 56 recommendations were issued to Estonia, two of which are still to be completed. One recommendation is

related to the introduction of a new visa register and should be completed in 2024, funding is foreseen in the BMVI. The second recommendation for the compliance of the visa register with the data protection

requirements will be completed in 2022. State budget was used to implement Schengen recommendations. Transfer

Estonia applies for the transfer of 5% of the AMIF initial allocation (1 112 731 €) to the BMVI in line with Article 26 (1) CPR. Estonia ensures that the objectives of the AMIF will be met also after the transfer

of 5%. The 2021-2027 AMIF programme considers all the relevant needs of potential beneficiaries that have been mapped during the preparation of national strategies compiled to implement relevant policies. The integration measures for the third country nationals will be complemented and in large part funded

by the ESF+. There is also possibility to use Thematic Facility. Furthermore, as AMIF projects will start in the second half of 2022, there is a potential risk that Estonia will not be able to use the 10% of the

initial AMIF allocation by the mid-term review and would lose the right for the additional funding as stipulated in the Article 17(2) of the Regulation (EL) 2021/1147.

One of the biggest challenges and therefore the government’s priority in Estonia is protecting the EU external border – Estonian-Russian land border. Estonia has already invested a considerable amount of

national resources to erect the border fence and will continue to do so. The goal for the years 2022-2025 is to equip the land border with state-of-the-art surveillance technology. Almost 52 % of the BMVI allocation has been planned to use for that goal, however because the cost for the technology in that kind

of volume is very high, additional amounts are sought. AMIF transfer in an amount of 1 112 731 € will be used as one additional source.

EN 8 EN

2. Specific Objectives & Technical Assistance

Reference: Article 22(2) and (4) CPR

Selected Specific objective or Technical assistance Type of action

1. European integrated border management Regular actions

x 1. European integrated border management Specific actions

1. European integrated border management Annex IV actions

1. European integrated border management Operating support

1. European integrated border management STS

1. European integrated border management Emergency assistance

1. European integrated border management ETIAS regulation Art. 85(2)

1. European integrated border management ETIAS regulation Art. 85(3)

2. Common visa policy Regular actions

2. Common visa policy Specific actions

2. Common visa policy Annex IV actions

2. Common visa policy Operating support

2. Common visa policy Emergency assistance

TA.36(5). Technical assistance - flat rate (Art. 36(5) CPR)

TA.37. Technical assistance - not linked to costs (Art. 37 CPR)

EN 9 EN

2.1. Specific objective: 1. European integrated border management

2.1.1. Description of the specific objective

Estonian IBM model is built on four tiers: activities in third countries; cooperation with neighbouring countries; border control; and measures at the area of free movement.

The IBM strategy of Estonia is influenced by the 3rd countries in the neighbourhood, taking into account changes in their political, economic or security situation and the good connection between Estonia and other EU MSs. There is a high probability that changes in a neighbouring 3rd country will have a primary impact on the land border; affecting the passenger flow, increase the threats related to cross-border

criminality and other border-related violations or non-traditional threats at the external border. Therefore, analysis of the IBM system, its functioning, and analysis of vulnerabilities for mitigating possible risks in

every aspect of an identified threat is essential.

Border control measures are based on Schengen best practices. Systematic risk analysis products are developed using CIRAM. Logically arranged intelligence management supports the planning of service and other border-related activities, with the optimal use of resources in accordance with identified threats,

vulnerabilities and impact. For situational picture, Estonia maintains an effective cooperation in risk analysis, information exchange and in operational activities with international and EU Agencies, such as

Interpol, EUROPOL, Frontex, EASO, eu-LISA, etc. and with other states, organisations and bodies.

ISFB funding enabled the procurement of modern, state-of-the art equipment, such as patrol cars, special transport means, border control and migration surveillance devices, technical capacity needed in order

to check fingerprint biometrics, multirotors, water crafts, ABC gates, etc. It helped to increase reaction capability, that has a direct link with the efficiency and quality of border control. Since the technology is rapidly evolving and vehicles acquired in 2015–2018 are reaching their end of a lifecycle, the BMVI

funding will continue this practice.

The BMVI programme in addition to other resources will provide funding for following implementa t ion measures in the area of border management to tackle the main challenges mentioned in the Section 1:

 improving border control in line with Article 3(1)(a) of Regulation (EU) 2019/1896

The length of the Estonian coast line is 3,794 km, sea borders 767 km and land borders, including the temporary control line between the Republic of Estonia and the Russian Federation, is 338.6 km. BCPs and BGSs, air squadron, fleet and surveillance systems perform border control at the EU’s external borders

in Estonia. To ensure effective checks and surveillance activities at the external borders, prevent and

detect cross-border crime, maintain the border regime in the economic zone and performing migrat io n surveillance tasks the border must be covered by technical surveillance. Mobile autonomous surveillance

solutions will be procured with the support of BMVI/2021-2023/SA/1.2.1

Novel border control solutions based on biometric data, which will be introduced in the near and distant future, enable the use of new opportunities in border control but also, the risk of abuse of systems by

criminal environment will increase. The PBGB in cooperation with partners should ensure the operationality of systems and cyber security while at the same time mitigating the risk of abuse of these

systems by intruders. New methods of smuggling have a direct connection with the future development of border and coast guard surveillance methods and technology. The use of drones and GPS lighthouses by wrongdoers is known to the PBGB. The development of technology and the identification of new methods

is connected with overall developments in IT, radars and radiocommunication systems.

The PBGB has started to build up an external land border infrastructure, including establishing markers at the borderline. The project is mostly funded from the national budget. To cover EU/Schengen external

border close to 100% with technical surveillance is a priority. In addition, IT-system supporting the management of border incidents is built. The on-going pilot project to find the most suitable surveillance technology is funded from the ISFB and after the test period surveillance cameras and the necessary

infrastructure (poles, power cables, etc) will be procured with the help of the BMVI.

Estonia has 44 international BCPs at its external border: 7 at land borders, 30 at sea/lake borders and 7 at air borders. According to the data, 66% (2017) and 80% (2020) of the total number of passengers crossed

EN 10 EN

the border at land borders, 25% (2017) and 6% (2020) at sea and 9% (2017) and 13% (2020) at air borders. Analyses provide that BCPs located at external land border bear the main traffic load. In 2017, 7.4 million and in 2020 1,3 million travelers crossed the Estonian external land border. Almost 50% (2017) and 63%

(2020) of these border crossings took place in Narva-1 Road BCP. Therefore, it is important to keep the

balance between the fluent border crossing of travelers and the security of the state and the EU

taking into account the likely development of the legislative framework.

The current border security situation at the external borders is stable. As of 2020, the level of irregular immigration threat measured by its magnitude and likelihood remains moderate at external land and air

borders and low at sea borders. In 2019 there were 228, in 2020 166 and in 2021 303 irregular crossings. Nethertheless, the situation at the Lithuanian-Belarus border in 2021 and the war which started in February 2022 in Ukraine illustrate how quickly the situation might change, if unpredictable events occur. Until

COVID-19 pandemic the passenger flow and cross-border trade were in an upward trend. In 2019 the number of regular crossings was 8 277 528, in 2020 1 585 775 and in 2021 1 099 974. The increase is

predicted again after the pandemic has suppressed. To maintain fluent border crossing of persons and goods in conditions of increasing cross-border movement accompanied by evolving cross-border criminality, illegal migration and other changing threats that affect internal security require remarkable

efforts from border management authorities whose resources and capacities are limited therefore new

technological solutions needs to be sought and used (e.g. ABC-gates).

EUROSUR system is in a continuous development. It should enable good inter-agency cooperation in data collection at the BCP level between customs and border guards as well as enhanced cooperation and information exchange with the Latvian, Lithuanian and Finnish border authorities in the future. Estonia participates in the development of systems for improving situational awareness at the EU level. At the

national level, the focus is to develop IT systems jointly with different authorities and ministries, thereby supporting the exchange of information and cooperation between authorities. The development is foreseen

to take place in line with the development of the Schengen Borders Code and other legal acts as regards EUROSUR, aiming at enhanced interoperability.

As of October 1 2014, NCC Estonia operates as the Single Point of Contact (SPoC) of the PBGB. Additionally, besides NCC Estonia, it houses SIRENE Bureau, National Europol (ENU), INTERPOL

(NCB), Prüm NCP, FRONTEX NFPoC and Internal Duty Service for other Police matters. Such solution allows access to the broadest range of relevant national and international law enforcement databases to

efficiently manage direct information exchange between the competent national and internationa l authorities. The SPoC unit operates according to the SPOC manual.

The NCC delivers the EUROSUR National Situational Picture (NSP)/ European Situational Picture (ESP) to all involved police units in the PBGB at all levels and to other national authorities such as the Tax and

Customs Board, the Estonian Internal Security Service, the Ministry of Defense, the Ministry of Foreign Affairs, the Ministry of the Interior, the Defense Forces, Europol and SIRENE Bureau. With the help of

the BMVI the NCC in the South-East Estonia will be partly renovated and furnished.

 enhancing inter-agency cooperation at national level among the national authoritie s

responsible for border control or for tasks carried out at the border, and at EU level between

the Member States, or between the Member States, on the one hand, and the relevant Union

bodies, offices and agencies or third countries, on the other

Estonia participates in Joint Investigation Teams and in operations focusing on cross-border crime in

bilateral or multilateral forms or through EU Agencies. There is continuous cooperation with EU Member States, Frontex and other EU institutions at a required level and with the main national authorit ies responsible for border management such as the Tax and Customs Board, the Maritime Administration, the

Environmental Inspectorate, the Estonian Defence Forces, the Defence League, etc. to ensure cost effectiveness, to avoid overlaps in tasks and to enhance the joint use of capacity in case of unpredictab le

situations putting external borders under pressure. Continuous training for Tax and Customs Board officials who perform I-level border control will be carried out.

The PBGB participates in EU Working Groups activities and cooperates with international organizat ions such as IOM, OSCE, UNHCR, and in other forms of inter-agency cooperation — BSRBCC (Baltic Sea

EN 11 EN

Region Border Control Cooperation), BSTF (Baltic Sea Task Force) and in the work of Senior Officia ls of Baltic Council of Ministers.

 Setting up, operating and maintaining EU large-scale IT systems in the area of border

management, in particular the Schengen Information System (SIS II), the European Travel

Information and Authorisation System (ETIAS), the Entry-Exit System (EES), and Eurodac

for border management purposes as well as including the interoperability of these large-scale

IT systems and their communication infrastructure, and actions to enhance data quality and

the provision of information

Cooperation for the implementation of EU large-scale IT systems is taking place with eu-LISA. Large scale IT systems (EES, ETIAS; SIS and IO) will build on and follow up on the progress made under Internal Security Fund. In addition to regular projects, BMVI/2022/SA/1.5.7/003 –

BMVI/2022/SA/1.5.7/007, BMVI/2021/SA/1.5.4/008 and BMVI/2024/SA/1.5.1/001 will be implemented.

 Developing the European Border and Coast Guard by supporting national authoritie s

responsible for border management to pursue measures related to capability development

and common capacity building, joint procurement, establishment of common standards and

any other measures streamlining the cooperation and coordination between the Member

States and the European Border and Coast Guard Agency

Participation in Frontex operations since 2006 has had an undeniable impact on improving the efficiency of border management and on ensuring the internal security of the state. Substantial future enlargement of

Frontex requires readiness to allocate additional staff for participation in its activities. For better co- ordination of setting up the Standing Corps a SNE will be seconded to the Frontex and training courses

organized for seconded officers of Category 2 and 3. Under BMVI/2023-2024/SA/1.2.2/001 20 SUVs

will be procured and deployed by Frontex.

 ensuring the uniform application of the Union acquis on external borders, including through

the implementation of recommendations from quality control mechanisms such as the

Schengen evaluation mechanism in line with Regulation (EU) No 1053/2013, vulnerability

assessments in line with Regulation (EU) 2019/1896, and national quality control mechanisms

Border guard education will ensure interoperability and the high quality of professional competences enabling proper implementation of the Schengen Acquis and ensures effective border management at national and EU external borders. PBGB experts participate in the development and updating joint curricula and training materials in Frontex (CCC, CCC for Mid-Level Officers, European Joint Masters

on Strategic Border Management, CIRAM, IBM, etc.).

In their daily service, all border control officials follow the principles of the Code of Ethics for Officia ls approved on 11 March 2015. Continues attention will be paid to those principles in trainings.

The modernisation of border control infrastructure, the introduction of innovative and beyond the state-of- the-art technology, increasing the electronic control of travellers and the extension of visa liberalisa t ion regimes create new challenges for the training of staff and for the reliability of border control systems. In

addition to internal trainings, possibilities offered by CEPOL, eu-LISA, Frontex will be used.

Quality control is vital to ensure that the performed services adhere to a defined set of quality criteria or meet the requirements of the Schengen evaluation mechanism and vulnerability assessment. BMVI funds will be used in addition to national budget to eliminate deficiencies identified during the quality

control (e.g training for border guards).

Indicative list of actions:

 Measures related to development of EUROSUR (e.g investments to national ICT system to

retrieve situational picture form the border and exchange information, purchase of

equipment such as monitors, small-scale renovation works in NCC)

 Measures related to interoperability package and EU large-scale IT systems (e.g development

of ETIAS, EES, SIS-Recast)

EN 12 EN

 Measures aiming at the development of the national components of EBCG (e.g. SNE

secondment to Frontex, etc.)

 Border management trainings to implement IBM and ensure uniform Schengen acquis incl.

courses on fundamental rights

 Investments to border surveillance equipment compliant with Forntex standards (patrol

vehicles, UAVs, cameras, drones, drone detectors etc.), priority will be given to investments

for EE-RU land border surveillance system. All large-scale equipment will be put at Frontex

disposal

 Investments to border control and migration monitoring equipment with technical support

(document readers, biometric data technology, microscopes etc.)

 Measures to ensure follow up of future Schengen recommendations insofar as the deficiencies

identified and the action plan concerned identifies operational measures to remedy them that

require funding

Results: External land and sea border is covered by innovative, state-of-the-art, integrated border surveillance system. Border checks and border surveillance are supported by advanced, mobile and interoperable technical systems and solutions to guarantee more efficient and reliable border control.

Enhanced capacity to develop and make the best use of the state-of-the-art technologies and large scale information systems (EES, ETIAS etc) in a unified and harmonized way. Border guards actions and IT

systems are in line with Schengen Acquis and fundamental rights avoiding biased stereotypical decisions. The principles of data protection, gender equality and non-discrimination are respected and the special needs of vulnerable persons are taken into account.

________________________________

Operating support:

In Estonia the PBGB and the Development and IT Centre of the Ministry of the Interior (SMIT) are public authorities responsible for accomplishing the tasks and services which constitute a public service for the Union in the domain of borders and migration surveillance. The statutory tasks of the PBGB include the

development and implementation of the IBM in Estonia. The statutory tasks of SMIT include development and maintenance of respective ICT systems.

To facilitate legitimate border crossings and to ensure a high-level protection of the external borders and necessary information exchange the use of relevant ICT-systems and modern technology are essential. All ICT equipment, also border control and suveillance tools need upgrades and regular maintenace to operate smoothly and securely. Estonia plans to use operation support for border and migration control ICT

systems and equipment maintenance as well as repair costs as follows:

 Maintenance and upgrades of automatic border control (PBGB)

With the help of ISFB 16 ABC gates were installed in Tallinn airport and Narva -1 BCP in February 2021. Automatic kiosk will also be installed in Saatse BCP. The maintenance and upgrades of the e-gates are included in the lease contract signed between PBGB and the service provider. Contract is funded from the ISFB until the end of 2022. As of 01.01.2023 the BMVI will be used for operating the e-gates.

 Operational management and maintenance of large-scale IT systems (EES; SIS; ETIAS) and

their communication infrastructures, including the interoperability of these systems and

rental of secure premises (PBGB and/or SMIT)

National border and migration control IT-systems are connected to the National Unit Interface, secure EES data center is rented. As of 01.01.2023 the management and maintenance costs of EES, ETIAS, SIS and their interoperability will be covered from BMVI to ensure efficient operation of the systems.

 Repair and maintenance costs of border control and surveillance systems equipment and

infrastructure (PBGB/SMIT)

EN 13 EN

With the help of the ISFB a number of border control and surveillance equipment has been purchased and is planned to acquire from BMVI. The licenses for tools such as document readers need to be renewed regularly. The operating tools are constantly in use and might need repairing form time to time. BMVI

operating support is used for technicians salary as well as repair and maintenance costs of surveillance equipment and systems.

Estonia complies with relevant Union acquis. There are no major pending issues. The possible future recommendations of the Schengen evaluation and Vulnerability assessment will be dealt with due care.

Financial instruments: Not applicable.

EN 14 EN

2.1. Specific objective 1. European integrated border management

2.1.2. Indicators

Reference: point (e) of Article 22(4) CPR

Table 1: Output indicators

ID Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)

O.1.1 Number of items of equipment purchased for border crossing points number 1,216 4020

O.1.1.1 of which number of Automated Border Control gates / self-service systems / e- gates purchased number 16 16

O.1.2 Number of infrastructure maintained / repaired number 1 1

O.1.3 Number of hotspot areas supported number 0 0

O.1.4 Number of facilities for border crossing points constructed / upgraded number 1 7

O.1.5 Number of aerial vehicles purchased number 0 26

O.1.5.1 of which number of unmanned aerial vehicles purchased number 0 26

O.1.6 Number of maritime transport means purchased number 0 0

O.1.7 Number of land transport means purchased number 0 33

O.1.8 Number of participants supported number 347 596

O.1.8.1 of which number of participants in training activities number 347 594

O.1.9 Number of joint liaison officers deployed to third countries number 0 0

O.1.10 Number of IT functionalities developed / maintained / upgraded number 4 8

O.1.11 Number of large-scale IT systems developed / maintained / upgraded number 4 4

O.1.11.1 of which number of large-scale IT systems developed number 1 1

O.1.12 Number of cooperation projects with third countries number 0 0

O.1.13 Number of persons who have applied for international protection at border crossing points number 96 256

EN 15 EN

2.1. Specific objective 1. European integrated border management

2.1.2. Indicators

Reference: point (e) of Article 22(4) CPR

Table 2: Result indicators

ID Indicator Measurement

unit Baseline

Measurement

unit for baseline

Reference

year(s) Target (2029)

Measurement

unit for target Source of data Comments

R.1.14 Number of items of

equipment registered in

the Technical Equipment

Pool of the European

Border and Coast Guard

Agency

number 0 number 2021-2027 43 number project reports,

TEP

4 mobile

surveillance

solutions, 26

drones and 33

land vehicles

R.1.15 Number of items of

equipment put at the

disposal of the European

Border and Coast Guard

Agency

number 0 number 2021-2027 43 number project reports,

bilateral

agreements

4 mobile

surveillance

solutions, 26

drones and 33

land vehicles

R.1.16 Number of initiated /

improved forms of

cooperation of national

authorities with the

Eurosur National

Coordination Centre

(NCC)

number 0 number 2021-2027 0 number N/A projects not

planned

R.1.17 Number of border

crossings through

Automated Border Control

gates and e-gates

number 0 share 2021-2027 2,200,000 number IT-system ALIS,

project reports

PBGB prognosis

40% of entries

via e-gates

R.1.18 Number of addressed

recommendations from

Schengen Evaluations and

from vulnerability

assessments in the area of

border management

number 0 number 2021-2027 100 percentage Scheval

recommendation

s and

vulnerability

assessments

recommendation

s will be tackled

mostly with

national budget

R.1.19 Number of participants

who report three months

number 0 share 2021-2027 482 number project reports,

feedback sheets

EN 16 EN

ID Indicator Measurement

unit Baseline

Measurement

unit for baseline

Reference

year(s) Target (2029)

Measurement

unit for target Source of data Comments

after the training activity

that they are using the

skills and competences

acquired during the

training

R.1.20 Number of persons

refused entry by border

authorities

number 0 number 2021-2027 12,800 number IT-system ALIS

EN 17 EN

2.1. Specific objective 1. European integrated border management

2.1.3. Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention

Reference: Article 22(5) CPR; and Article 16(12) AMIF Regulation, Article 13(12) ISF Regulation or Article 13(18) BMVI Regulation

Table 3: Indicative breakdown

Type of

intervention

Code Indicative amount

(Euro)

Intervention field 001.Border checks 2,775,524.97

Intervention field 002.Border surveillance - air equipment 114,330.78

Intervention field 003.Border surveillance - land equipment 16,465,963.22

Intervention field 004.Border surveillance - maritime equipment 0.00

Intervention field 005.Border surveillance - automated border surveillance systems 0.00

Intervention field 006.Border surveillance - other measures 853,142.23

Intervention field 007.Technical and operational measures within the Schengen area which are related to border control 0.00

Intervention field 008.Situational awareness and exchange of information 0

Intervention field 009.Risk analysis 0.00

Intervention field 010.Processing of data and information 0.00

Intervention field 011.Hotspot areas 0.00

Intervention field 012.Measures related to the identification and referral of vulnerable persons 0.00

Intervention field 013.Measures related to the identification and referral of persons who are in need of, or wish to apply for, international protection 0.00

Intervention field 014.European Border and Coast Guard development 300,000.00

Intervention field 015.Inter-agency cooperation - national level 0.00

Intervention field 016.Inter-agency cooperation - European Union level 300,000.00

Intervention field 017.Inter-agency cooperation - with third countries 0.00

Intervention field 018.Joint deployment of immigration liaison officers 0.00

Intervention field 019.Large-scale IT systems - Eurodac for border management purposes 0.00

EN 18 EN

Type of

intervention

Code Indicative amount

(Euro)

Intervention field 020.Large-scale IT systems - Entry-exit System (EES) 0.00

Intervention field 021.Large-scale IT systems - European Travel Information and Authorisation System (ETIAS) - others 1 540 880,19

Intervention field 022.Large-scale IT systems - European Travel Information and Authorisation System (ETIAS) - Article 85(2) of Regulation (EU) 2018/1240 1,161,885.65

Intervention field 023.Large-scale IT systems - European Travel Information and Authorisation System (ETIAS) - Article 85(3) of Regulation (EU) 2018/1240 0.00

Intervention field 024.Large-scale IT systems - Schengen Information System (SIS) 2 313 596,53

Intervention field 025.Large-scale IT systems - Interoperability 3,997,129.25

Intervention field 026.Operating support - Integrated border management 6,107,260.70

Intervention field 027.Operating support - Large-scale IT systems for border management purposes 1,858,683.75

Intervention field 029.Data quality and data subjects’ rights to information, access to, rectification and erasure of,their personal data, and t o the restriction of

the processing thereof

0.00

EN 19 EN

2.1. Specific objective: 2. Common visa policy

2.1.1. Description of the specific objective

In Estonia the implementation of the EU visa policy is mainly a responsibility of the PBGB and the Ministry of Foreign Affairs.

The EU visa policy makes it easier to travel to the European Union. At the same time, EU visa policy mitigates security risks and the risks associated with irregular migration to the EU. In an area without internal borders, strong and efficient checks on persons entering the EU are needed to detect anyone who may pose a security risk. To ensure that such persons do not pass the EU’s borders unnoticed, decision

makers need to have the right information at the right time to do their job of protecting EU citizens.

At the same time, visa application process must be efficient, client friendly and security measures must comply with data proection requirements.

To ensure harmonized approach with regard to the issuance of visas and to facilitate legitimate travel and, while helping prevent migratory and security risks, Estonia has decided to implement following measures funded from BMVI:

 Setting up, operating and maintaining large-scale IT systems pursuant to Union law in the

area of the common policy on visas, in particular the Visa Information System (VIS)

including the interoperability of these large-scale IT systems and their communica tion

infrastructure, and actions to enhance data quality and the provision of information

To ensure that sufficient security information is available about persons travelling to the EU with a visa, the Visa Information System (VIS) needs an upgrade. Estonia joined VIS in 2011 and introduced the system in all of the foreign representations where visas are issued. VIS Mail, VIS Mail 2, VISA Code Plus

and further development of the visa consultation system have been rolled out over time.

State budget, ERDF and ISFB funding was and is used to implement VIS. The specialized VIS developing team in the Development and IT Centre of the Ministry of the Interior is consistently making smaller

adjustments to the system. The upgraded system needs to be fully interoperable with other EU information systems. Estonia has decided to finance next generation VIS and its interfaces with other EU large-scale

IT systems under BMVI as a priority.

To ensure reliable verification and identification of visa applicants, it is necessary to process biometric data in the VIS. ISFB funds were used for upgrading workplaces in the consular offices; computers and fingerprint scanners were purchased. In addition, the Ministry of Foreign Affairs acquired and installed 45

Dermalog LF10 scanners for capturing biometric data (10 fingerprints) financed from the state budget. BMVI will be used for renewal of fingerprint scanners and facial recognition equipment.

 providing efficient and client-friendly services to visa applicants while maintaining the

security and integrity of the visa procedure, and fully respecting the human dignity and the

integrity of the applicant or of the visa holder in accordance with Article 7(2) of Regulation

(EC) No 767/2008 of the European Parliament and of the Council of 9 July 2008 concerning

the Visa Information System (VIS) and the exchange of data between Member States on

short-stay visas

 ensuring the uniform application of the Union acquis on visas, including the further

development and modernisation of the common policy on visas and

 supporting Member States in issuing visas, including visas with limited territorial validity as

referred to in Article 25 of Regulation (EC) No 810/2009 on humanitarian grounds, for

reasons of national interest or because of international obligations

The MFA and the Estonian Internal Security Service have assessed that the representations of Estonia comply with security requirements and the environment is client-friendly. All investments regarding the

infrastructure that might be needed in the future, will be funded from the state budget.

EN 20 EN

All round the world, there are 19 Estonian representations processing Schengen visas. Estonia represents 5 Member States (Netherlands, Lithuania, Finland, Sweden and Denmark) in processing Schengen visas in five countries.

61 employees in Estonian MFA are currently dealing with visa questions (32 consuls, 4 expat technica l staff and 25 local technical staff). In 2020 25 555 Schengen visa applications were processed of which 24 970 visas were issued in the foreign representations of Estonia. In 2019 the respective numbers were 145 711 and 143 582. The decrease was stemmed from COVID-19 pandemic. Should the environme nt

change for the better, and free travel is possible again, there is a high possibility that numbers will grow.

Officials dealing with visa processing are trained regularly to ensure harmonized application of the Visa Code, the VIS Regulation, falsified documents etc. Trainings and internship missions were partially

funded by the ISFB and this will be continued under BMVI.

In addition to training, new technological solutions should be created and used.

The European Commission initiated the transition to a digital visa procedure based on a proposal made by the Estonian Presidency. An analysis report was prepared in 2019 and a working group on digitiza t ion

was convened. Eu-LISA and DG HOME worked on the project to develop and test a prototype of the EU online visa application portal. The prototype of the e-application environment was introduced in 2021. EE will implement the EU visa online application platform after its completion.

 developing different forms of cooperation between Member States in visa processing

The exchange of best practices and experts, including the secondment of experts, as well as boosting the capacity of European networks to assess, promote, support and further develop Union policies and objectives is important.

Since the beginning of 2021, Estonia is represented by 18 Schengen Member States (Austria, Belgium, Czechia, Denmark, Finland, France, Germany, Hungary, Italy, Latvia, Lithuania, Netherland, Poland, Portugal, Sweden, Slovenia, Spain, Switzerland), in 105 countries (112 locations).

Since 2011 Estonia has signed co-operation contracts with an external service provider in 16 countries. Under current contracts, 170 visa venters provide services in Australia, Belarus, China, Canada, Egypt, Georgia, India, Ireland, Israel, Japan, Kazakhstan, Russia, Turkey, UK, Ukraine and in US.

Starting from 10 March 2022 Russian and Belarusian citizens can apply for visa only in exceptional cases: wishing to visit family members in Estonia, as well as on humanitarian grounds, e.g., serious illness or funeral of a close relative.

Estonia sees BMVI funding useful for enhancing consular co-operation between Member States. Study

visits to embassies of the Member States representing Estonia in a third country could be organized. The Visa Code foresees the obligation to monitor external service providers. Visa centers audits performed in cooperation with other Member States could be financed. This form of cooperation is already in practice

(for example in Austria and Germany, Germany, the Netherlands, Estonia, Latvia and Lithuania were planning to audit the visa center in Istanbul at the end of April 2020, but due to Covid pandemic it was postponed) and could be further pursued.

Indicative list of actions:

 VIS related developments (priority)

 Development of digital visa and online application in cooperation with the Commission

 Acquisition of biometric data equipment

 Consular staff trainings and internships

 External service providers audits

 Measures to ensure follow up of future Schengen recommendations insofar as the deficiencies

identified and the action plan concerned identifies operational measures to remedy them that

require funding

_____________________

EN 21 EN

Operating support and financial instruments will not be used for visa objective.

Results: All the Estonian representations are well equipped, visa officers are trained and provide harmonized client friendly service in line with visa code. Visa application process is efficient and secure. Border crossing for bona fide travelers is smooth and security risks and the risks associated with irregular

migration to the EU are mitigated. Developments in digital visas and e-applications are accessible to people with special needs. Web-solutions comply with WCAG 2.0 requirements. When using the VIS, each competent authority shall ensure that it does not discriminate applicants and visa holders on grounds of

sex, racial or ethnic origin, religion or belief, disability, age or sexual orientation and fully respects the human dignity of the applicant or visa holder.

EN 22 EN

2.1. Specific objective 2. Common visa policy

2.1.2. Indicators

Reference: point (e) of Article 22(4) CPR

Table 1: Output indicators

ID Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)

O.2.1 Number of projects supporting the digitalisation of visa processing number 2 3

O.2.2 Number of participants supported number 80 90

O.2.2.1 of which number of participants in training activities number 60 70

O.2.3 Number of staff deployed to consulates in third countries number 0 0

O.2.3.1 of which number of staff deployed for visa processing number 0 0

O.2.4 Number of IT functionalities developed / maintained / upgraded number 1 2

O.2.5 Number of large-scale IT systems developed / maintained / upgraded number 0 1

O.2.5.1 of which number of large-scale IT systems developed number 0 1

O.2.6 Number of infrastructure maintained / repaired number 0 0

O.2.7 Number of real estates rented / depreciated number 0 0

EN 23 EN

2.1. Specific objective 2. Common visa policy

2.1.2. Indicators

Reference: point (e) of Article 22(4) CPR

Table 2: Result indicators

ID Indicator Measurement

unit Baseline

Measurement

unit for baseline

Reference

year(s) Target (2029)

Measurement

unit for target Source of data Comments

R.2.8 Number of new / upgraded

consulates outside the

Schengen area

number 0 number 2021-2027 20 number project reports all consulates

will be equipped

with new

fingerprint

scanners

R.2.8.1 of which number of

consulates upgraded to

enhance client-friendliness

for Visa applicants

number 0 number 2021-2027 20 number project reports all consulates

will be equipped

with fingerprint

scanners

R.2.9 Number of addressed

recommendations from

Schengen Evaluations in

the area of the common

visa policy

number 0 number 2021-2027 100 percentage project reports,

scheval

recommendation

s and

vulnerability

assessments

recommendation

s will be tackled

mostly with

national budget

R.2.10 Number of visa

applications using digital

means

number 0 share 2021-2027 976,292 number VIS

R.2.11 Number of initiated /

improved forms of

cooperation set up among

Member States in visa

processing

number 0 number 2021-2027 7 number project reports

R.2.12 Number of participants

who report three months

after the training activity

that they are using the

skills and competences

acquired during the

training

number 0 share 2021-2027 70 number Project reports,

participant

feedback sheets

EN 24 EN

2.1. Specific objective 2. Common visa policy

2.1.3. Indicative breakdown of the programme resources (EU) by type of intervention

Reference: Article 22(5) CPR; and Article 16(12) AMIF Regulation, Article 13(12) ISF Regulation or Article 13(18) BMVI Regulation

Table 3: Indicative breakdown

Type of

intervention

Code Indicative amount

(Euro)

Intervention field 001.Improving visa application processing 562,500.00

Intervention field 002.Enhancing the efficiency, client-friendly environment and security at consulates 352,500.00

Intervention field 003.Document security / document advisors 0.00

Intervention field 004.Consular cooperation 97,500.00

Intervention field 005.Consular coverage 0.00

Intervention field 006.Large-scale IT systems - Visa Information System (VIS) 112,500.00

Intervention field 007.Other ICT systems for visa application processing purposes 375,000.00

Intervention field 008.Operating support - Common visa policy 0.00

Intervention field 009.Operating support - Large-scale IT systems for visa application processing purposes 0.00

Intervention field 011.Issuance of visas with limited territorial validity 0.00

Intervention field 012.Data quality and data subjects’ rights to information, access to, rectification and erasure of, their personal data, and to the restriction of

the processing thereof

0.00

EN 25 EN

2.2. Technical assistance: TA.36(5). Technical assistance - flat rate (Art. 36(5) CPR)

Reference: point (f) of Article 22(3), Article 36(5), Article 37, and Article 95 CPR

2.2.1. Description

Technical assistance is the precondition that sufficient means and resources are available to achieve the objectives and indicators set in the BMVI programme.

TA is used for

 Preparation, implementation, monitoring and control

 Capacity building

 Evaluation and studies, data collection

 Information and communication

Preparation, implementation, monitoring and control

TA is used by the competent officials of Responsible Authority (RA) and Audit Authority (AA). In the Ministry of the Interior there are approximately 10 RA officials responsible for implementation of HOME funds and 2 AA auditors. The TA is used for the RA and AA personnel costs, training, participation in workshops and meetings, etc.

Capacity building

Consultation and sharing of best practices are key factors in successful implementation so that applicants and beneficiaries have the ability to prepare and implement projects. Therefore, the RA also ensures continuous training, counseling and guidance of applicants and beneficiaries funded by the TA.

To reduce the burden on applicants and beneficiaries, the TA is used for novel IT solutions of application, reporting and reimbursement. The SFOS information system will be introduced to simplify the technica l procedures, reduce the workload of applicants, beneficiaries and administration, and thus contribute more

to substantive activities. The principle of single entry is used as far as possible for electronic applications. In addition, the information system enables the RA to monitor the achievement of results, the progress of commitments and disbursements, the volumes and results of audits, administrative, financial and on-the-

spot controls, irregularities and recoveries.

Evaluation and studies, data collection

It is important to ensure that objectives are met in time and resources are used efficiently. Therefore two evaluations are foreseen: the mid-term evaluation in 2024 and final evaluation in 2030. If needed, resources

could be used for studies and data collection.

Information and communication

The TA is also used for communication and publication activities (see p 7.)

EN 26 EN

2.2. Technical assistance TA.36(5). Technical assistance - flat rate (Art. 36(5) CPR)

2.2.2. Indicative breakdown of technical assistance pursuant to Article 37 CPR

Table 4: Indicative breakdown

Type of intervention Code Indicative amount (Euro)

Intervention field 001.Information and communication 44,730.98

Intervention field 002.Preparation, implementation, monitoring and control 2,035,259.71

Intervention field 003.Evaluation and studies, data collection 187 851,17

Intervention field 004.Capacity building 89,461.97

EN 27 EN

3. Financing plan

Reference: point (g) Article 22(3) CPR

3.1. Financial appropriations by year

Table 5: Financial appropriations per year

Allocation type 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total

Initial allocation 0.00 5,269,705.00 6,402,733.00 6,905,464.00 5,346,817.00 4,425,874.00 4,486,181.00 32,836,774.00

Mid-term review

Thematic facility WPI 0 3,693,023.10 0 0 0 0 3,693,023.10

Thematic facility WPII 1,869,840.00 1,869,840.00

Thematic facility WPIII 2,133,333.00 2,133,333.00

Transfer (in) 296,393.00 359,627.00 306,733.00 149,978.00 1,112,731.00

Transfer (out)

Total 0.00 5,269,705.00 12,261,989.10

9,398,242.00

5,653,550.00 4,575,852.00 4,486,181.00 41,645,701.10

EN 28 EN

3.2. Total financial allocations

Table 6: Total financial allocations by fund and national contribution

Specific objective (SO) Type of action

Basis for calculation

Union support (total

or public)

Union contribution (a)

National contribution (b)=(c)+(d)

Indicative breakdown of national

contribution Total (e)=(a)+(b)

Co-financing rate (f)=(a)/(e)

Public (c) Private (d)

European integrated border management Regular actions Total 17,785,004.81 5,928,334.94 5,928,334.94 0.00 23,713,339.75 75.0000000104%

European integrated border management Annex IV actions Total 3,615,000.00 1,205,000.00 1,205,000.00 0.00 4,820,000.00 75.0000000000%

European integrated border management Operating support Total 7,965,944.45 2,655,314.82 2,655,314.82 0.00 10,621,259.27 75.0000000000%

European integrated border management ETIAS regulation

Art. 85(2)

Total 1,161,885.65 387,295.22 387,295.22 0.00 1,549,180.87 74.9999998386%

European integrated border management ETIAS regulation

Art. 85(3)

Total

European integrated border management Specific action Total 7,260,562.36 806,729.15 806,729.15 0 8,067,291.51 90%

Total European integrated border

management

37,788,397.27 10,982,674.13 10,982,674.13 0.00 48,771,071.40

Common visa policy Regular actions Total 1,500,000.00 500,000.00 500,000.00 0.00 2,000,000.00 75.0000000000%

Common visa policy Annex IV actions Total 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00

Common visa policy Operating support Total

Total Common visa policy 1,500,000.00 500,000.00 500,000.00 0.00 2,000,000.00 75.0000000000%

Technical assistance - flat rate (Art. 36(5)

CPR)

2,357,303.83 0 0 0 2,357,303.83 100.0000000000%

Grand total

41,645,701.10

11,482,674.13

11,482,674.13

0.00

51,128,375.23

%

EN 29 EN

3.3. Transfers

Table 7: Transfers between shared management funds1

Transferring fund Receiving fund

AMIF ISF ERDF ESF+ CF EMFAF Total

BMVI

1Cumulative amounts for all transfers during programming period.

EN 30 EN

Table 8: Transfers to instruments under direct or indirect management1

Instrument Transfer Amount

1Cumulative amounts for all transfers during programming period.

EN 31 EN

4. Enabling conditions

Reference: point (i) of Article 22(3) CPR

Table 9: Horizontal enabling conditions

Enabling

condition

Fulfilment of

enabling

condition

Criteria Fulfilment of

criteria Reference to relevant documents Justification

1. Effective

monitoring

mechanisms of

the public

procurement

market

Yes Monitoring mechanisms are in place that

cover all public contracts and their

procurement under the Funds in line with

Union procurement legislation. That

requirement includes:

1. Arrangements to ensure compilation of

effective and reliable data on public

procurement procedures above the Union

thresholds in accordance with reporting

obligations under Articles 83 and 84 of

Directive 2014/24/EU and Articles 99 and

100 of Directive 2014/25/EU.

Yes Public Procurement Register-

https://riigihanked.riik.ee;

Public Procurement Act-

www.riigiteataja.ee/en/eli/ee/50509201700

3/consolide/current;

Competition Act-

www.riigiteataja.ee/en/eli/ee51706202100

3/consolide/current;

Information from the MoF-

www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargi

dtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-

teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted;

www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargi

dtegevused/riigihangete-

poliitika/kontaktid)

Public contracts above the national

threshold and procurement under EU

procurement law are published and

executed on the central e-procurement

portal “Public Procurement Register”

managed by the Ministry of Finance (MoF)

in accordance with Reg (EU) 2015/1986.

MoF is responsible for monitoring,

reporting and consulting pursuant to Art 83

and 84 of EU 2014/24 and Art 99 and 100

of EU 2014/25. Monitoring and reporting

are based on data retrieved from the

Central Public Procurement Register.

2. Arrangements to ensure the data cover at

least the following elements:

a. Quality and intensity of competition:

names of winning bidder, number of initial

bidders and contractual value;

b. Information on final price after

completion and on participation of SMEs

as direct bidders, where national systems

provide such information.

Yes Public Procurement Register (PPR)-

https://riigihanked.riik.ee;

Public Procurement and State Aid

Department of the MoF:

https://www.rahandusministeerium.ee/sites

/default/files/rmv_traamat_unit_files/riigih

angete_ja_riigiabi_osakond_0.pdf;

Reports, data-

www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargi

dtegevused/riigihangete-

poliitika/jarelevalve;

a. the names of the successful tenderers,

the indicative number of tenderers and the

contract value shall be published in the

public procurement register in the form of

a contract award notice in accordance with

Commission Reg EU 2015/1986.

b. After complition of procurement, the

contracting authority will publish the

contract-specific information on the final

price in the public procurement register.

Information on the participation of SMEs

EN 32 EN

Enabling

condition

Fulfilment of

enabling

condition

Criteria Fulfilment of

criteria Reference to relevant documents Justification

www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargi

dtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-

teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted.

as direct tenderers is published in the

scheme award notice – 100 % of e-

procurement is carried out in a central

procurement register.

3. Arrangements to ensure monitoring and

analysis of the data by the competent

national authorities in accordance with

article 83 (2) of directive 2014/24/EU and

article 99 (2) of directive 2014/25/EU.

Yes

Public Procurement and State Aid

Department of the MoF:

https://www.rahandusministeerium.ee/sites

/default/files/rmv_traamat_unit_files/riigih

angete_ja_riigiabi_osakond_0.pdf;

Reports, data-

www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargi

dtegevused/riigihangete-

poliitika/jarelevalve;

www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargi

dtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-

teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted.

3. The authority responsible for state

supervison (monitoring) and analysis is the

Ministry of Finance. Monitoring

obligations are laid down in the Public

Procurement Act. 4 people and one person

are responsible for the overall analysis of

public procurement data.

4. Arrangements to make the results of the

analysis available to the public in

accordance with article 83 (3) of directive

2014/24/EU and article 99 (3) directive

2014/25/EU.

Yes Public Procurement Register (PPR)-

https://riigihanked.riik.ee;

Public Procurement and State Aid

Department of the MoF:

https://www.rahandusministeerium.ee/sites

/default/files/rmv_traamat_unit_files/riigih

angete_ja_riigiabi_osakond_0.pdf;

Reports, data-

www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargi

dtegevused/riigihangete-

poliitika/jarelevalve;

www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargi

4. According to the Public Procurement

Act § 180 p 7 Ministry of Finance submits

once a year to the Government of the

Republic an overview of the public

procurement policymaking, advisory and

training activities, state supervision and the

activities of the public procurement

register. The yearly overview is published

at website of Ministry of Finance

(https://www.rahandusministeerium.ee/et/e

esmargidtegevused/riigihangete-

poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-

kokkuvotted).

EN 33 EN

Enabling

condition

Fulfilment of

enabling

condition

Criteria Fulfilment of

criteria Reference to relevant documents Justification

dtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-

teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted.

5. Arrangements to ensure that all

information pointing to suspected bid-

rigging situations is communicated to the

competent national bodies in accordance

with Article 83(2) of Directive

2014/24/EU and Article 99(2) of Directive

2014/25/EU.

Yes Public Procurement Register (PPR)-

https://riigihanked.riik.ee;

Public Procurement and State Aid

Department of the MoF:

https://www.rahandusministeerium.ee/sites

/default/files/rmv_traamat_unit_files/riigih

angete_ja_riigiabi_osakond_0.pdf;

Reports, data-

www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargi

dtegevused/riigihangete-

poliitika/jarelevalve;

www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargi

dtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-

teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted.

According to PPA in case of a suspicion of

an offence which has the characteristics of

a possible case of corruption, the Ministry

of Finance shall inform the investigating

authority or the public prosecutor’s office.

The Competition Authority is also an

investigating authority and administeres

supervision over implementation of

Competition Act 54, it has to be informed

about any offences of the competition

regulation.

MOF webpage indicates that in case of

doubt of possible anti-competitive co-

operation, the Competition Authority has

to be informed

3. Effective

application and

implementation of

the Charter of

Fundamental

Rights

Yes Effective mechanisms are in place to

ensure compliance with the Charter of

Fundamental Rights of the European

Union ('the Charter') which include:

1. Arrangements to ensure compliance of

the programmes supported by the Funds

and their implementation with the relevant

provisions of the Charter.

Yes Constitution-

www.riigiteataja.ee/en/eli/530122020003/c

onsole;

Act on the Implementation of ESI and

HOME Funds 2021-2027 (ÜSS) ,

www.riigiteataja.ee/akt/11102022001;

UN, Common Basic Document as part of

the State Parties’ Reports – Estonia

https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/15/tre

atybodyexternal/Download.aspx?symbolno

=HRI%2fCORE%2fEST%2f2015&Lang=

en;

Gender Equality Act

-www.riigiteataja.ee/en/eli/507032022002;

Equal Treatment Act-

www.riigiteataja.ee/en/eli/530102013066;

To ensure consistency with the Charter

Estonia has a mechanism established

through national law and international

agreements. Among others Section I of the

Charter (dignity, § 1-5) in the Constitution

§ 10, 17, 18, 20, 29. Section II (freedoms,

§ 6-19) Constitution § 20, 26, 27, 29, 31,

32, 36-38, 40, 41, 43, 47, the Personal Data

Protection Act and the Act on Granting

International Protection to Aliens. Section

III (equality, § 20-26) § 12 and 28 of the

Constitution, the Equal Treatment Act, the

Gender Equality Act. Title IV (solidarity, §

27-38), § 27-29 of the Constitution,

Employment Contracts Act. Title V

(citizens' rights, § 39-46), § 3, 12, 34, 44,

46 of the Constitution, Administrative

Procedure Act. According to § 7 (3) of the

EN 34 EN

Enabling

condition

Fulfilment of

enabling

condition

Criteria Fulfilment of

criteria Reference to relevant documents Justification

Chancellor of Justice-

www.oiguskantsler.ee/en

ÜSS, each Implementing Body centrally

coordinates and monitors in its field how

the support enables to maintain the base

principles of the strategy "Estonia 2035"

(including the values of the Charter) and

contributing to the achievement of goals.

The requirement of compliance with the

Charter is foreseen in the horizontal project

selection criteria. MA provides trainings

on fundamental rights.

2. Reporting arrangements to the

monitoring committee regarding cases of

non-compliance of operations supported by

the Funds with the Charter and complaints

regarding the Charter submitted in

accordance with the arrangements made

pursuant to Article 69(7).

Yes Constitution-

www.riigiteataja.ee/en/eli/530122020003/c

onsole;

Act on the Implementation of ESI and

HOME Funds 2021-2027,

www.riigiteataja.ee/akt/11102022001;

UN, Common Basic Document as part of

the State Parties’ Reports – Estonia

https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/15/tre

atybodyexternal/Download.aspx?symbolno

=HRI%2fCORE%2fEST%2f2015&Lang=

en;

Gender Equality Act

-www.riigiteataja.ee/en/eli/507032022002;

Equal Treatment Act-

www.riigiteataja.ee/en/eli/530102013066;

Chancellor of Justice-

www.oiguskantsler.ee/en

The monitoring committee includes

partners who monitor the implementation

of the Charter and whose task is to present

the consolidated vision and, if necessary,

problems in their field to the monitoring

committee (e.g. the Commissioner for

Gender Equality and Equal Treatment, the

Estonian Chamber of Disabled People, the

Estonian Human Rights Centre). Upon

request of the partner overseeing the

implementation of the Charter, discussion

point is added to the agenda. In accordance

with the working procedures of the

monitoring committee, which are approved

at the first meeting, the representative of

the Chancellor of Justice gives, if

necessary, an overview of complaints

submitted to him/her where the activities

supported by the funds did not comply

with the Charter or the UN Convention on

the Rights of Persons with Disabilities.

The Secretariat of the Monitoring

Committee makes a request to the

Chancellor of Justice before the meeting

and, in the case, there are complaints, the

discussion point is added to the agenda.

The monitoring committee has an e-mail

address through which all members of the

EN 35 EN

Enabling

condition

Fulfilment of

enabling

condition

Criteria Fulfilment of

criteria Reference to relevant documents Justification

monitoring committee can open a

discussion or propose agenda points.

4. Implementation

and application of

the United

Nations

Convention on the

rights of persons

with disabilities

(UNCRPD) in

accordance with

Council Decision

2010/48/EC

Yes A national framework to ensure

implementation of the UNCRPD is in

place that includes:

1. Objectives with measurable goals, data

collection and monitoring mechanisms.

Yes www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-

2023

www.sm.ee/et/ligipaasetavuse-noukogu

www.riigikantselei.ee/lig ipaasetavus

www.riigiteataja.ee/akt/12788991?leiaKeh

tiv

www.riigiteataja.ee/akt/131052018055

www.riigiteataja.ee/akt/103072015034?lei

aKehtiv

www.mkm.ee/et/wcag-20-rakendusjuhised

www.sm.ee/sites/default/files/lisa_5_sotsia

alkindlustuse_programm.pdf

www.sm.ee/sites/default/files/lisa_4_hoole

kandeprogramm_2020_2023.pdf

www.sm.ee/sites/default/files/lisa_6_soolis

e_vordoiguslikkuse_programm.pdf

Welfare Development Plan sets policy to

protect the rights of persons with

disabilities and describes challenges and

indicators. The Social Security Programme

provides solutions to modernise disability

benefits and services system. The Care

Programme focuses on improving access

to and quality of social services,

developing services that involve people in

society and protecting fundamental rights.

Statistics on the situation of persons with

disabilities are collected by Statistics

Estonia. The Ministry of Social Affairs

publishes regular statistics and carries out

studies.

2. Arrangements to ensure that

accessibility policy, legislation and

standards are properly reflected in the

preparation and implementation of the

programmes.

Yes www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-

2023

www.sm.ee/et/ligipaasetavuse-noukogu

www.riigikantselei.ee/lig ipaasetavus

www.riigiteataja.ee/akt/12788991?leiaKeh

tiv

www.riigiteataja.ee/akt/131052018055

www.riigiteataja.ee/akt/103072015034?lei

aKehtiv

www.mkm.ee/et/wcag-20-rakendusjuhised

www.sm.ee/sites/default/files/lisa_5_sotsia

alkindlustuse_programm.pdf

A comprehensive accessibility policy was

developed in 2019 by Government’s Task

Force on Accessibility. The Ministry of

Social Affairs is the national coordinator

and promoter of accessibility for all

sectors: supporting the work of the

Accessibility Council, commissioning

analyses and studies, coordinating the

transposition of the Accessibility Directive

(EU) 2019/882.The Equality Competence

Centre provides advice and monitors

compliance with requirements of

accessibility and equal opportunities.

EN 36 EN

Enabling

condition

Fulfilment of

enabling

condition

Criteria Fulfilment of

criteria Reference to relevant documents Justification

www.sm.ee/sites/default/files/lisa_4_hoole

kandeprogramm_2020_2023.pdf

www.sm.ee/sites/default/files/lisa_6_soolis

e_vordoiguslikkuse_programm.pdf

3. Reporting arrangements to the

monitoring committee regarding cases of

non-compliance of operations supported by

the Funds with the UNCRPD and

complaints regarding the UNCRPD

submitted in accordance with the

arrangements made pursuant to Article

69(7).

Yes www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-

2023

www.sm.ee/et/ligipaasetavuse-noukogu

www.riigikantselei.ee/lig ipaasetavus

www.riigiteataja.ee/akt/12788991?leiaKeh

tiv

www.riigiteataja.ee/akt/131052018055

www.riigiteataja.ee/akt/103072015034?lei

aKehtiv

www.mkm.ee/et/wcag-20-rakendusjuhised

www.sm.ee/sites/default/files/lisa_5_sotsia

alkindlustuse_programm.pdf

www.sm.ee/sites/default/files/lisa_4_hoole

kandeprogramm_2020_2023.pdf

www.sm.ee/sites/default/files/lisa_6_soolis

e_vordoiguslikkuse_programm.pdf

Chancellor of Justice and Disability

Council (DC) promote, protect and

monitor the implementation of the CRPD.

DC works on the basis of Article 33(3) of

the UN CRPD. According to working

procedure which will be adopted in the

first meeting, the representative of the

Chancellor of Justice gives an overview of

complaints of those activities supported by

the BMVI which are not in line with UN

CRPD. Also MC members will be able to

open the debate by e-mail or call for an ad-

hoc meeting should there be a case in

which the activities supported by BMVI do

not comply with the UN Convention on the

Rights of Persons with Disabilities.

EN 37 EN

5. Programme authorities

Reference: point (k) of Article 22(3) and Articles 71 and 84 CPR

Table 10: Programme authorities

Programme Authority Name of the institution Contact

name Position Email

Managing authority Estonian Ministry of the Interior Tarmo

Miilits

Permanent Secretary [email protected]

Audit authority The Internal Audit Department of the Estonian Ministry of the

Interior

Tarmo Olgo Head of the

department

[email protected]

Body which receives payments from the

Commission

Estonian Ministry of the Finance Marge

Kaljas

[email protected]

EN 38 EN

6. Partnership

Reference: point (h) of Article 22(3) CPR

Preparation of the BMVI programme is based on the principle of openness. All relevant stakeholders were given an opportunity to contribute to resolving Estonia's current and future challenges in implementing

external borders and visa policy.

In Estonia all strategic planning of the national needs and their financing is central. There is no separate process (incl. involvement of partners and stakeholders) for programming the EU funds. The planning is source-neutral; the mapping of important strategic goals is done in the process of developing nationa l

strategies.

Planning for the 2021-2027 has been conducted hand in hand with preparing the long-term nationa l umbrella strategy "Estonia 2035" and the “Internal Security Development Plan”. An overview of

compiling the strategies is found on following websites: https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035 and https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030.

The process started in the spring of 2018. At the end of 2018 and the beginning of 2019, consultations with

other ministries and umbrella organizations took place. Additionally, discussions were held in all counties. County Security Councils, other institutions related to internal security in the county, interest groups and representatives of civil society organizations, city and rural municipality leaders, and the county

development centers were invited to the discussions. The discussions were summarized and used in the preparation of the “Internal Security Development Plan 2020–2030”.

The development plan was submitted for public consultation through the dedicated web platform. The same system was used to get an approval from all ministries and the Government Office, and an opinion of the Association of Estonian Cities and Municipalities.

The financing for meeting the goals set in strategies are decided during the annual discussions of nationa l budget, which guarantees synergy with national and other resources and enables to avoid double financ ing.

The implementation of the Internal Security Development Plan is monitored by the sectoral committee which consists of representatives from relevant authorities, intermediate bodies and partners.

There is a common committee to monitor the implementation of the BMVI, ISF and AMIF. This monitoring committee consists of the same parties which are members of the sectoral committees of the

Internal Security Development Plan. In addition, bodies responsible for promoting social inclus ion, fundamental rights, rights of persons with disabilities, gender equality and non-discrimination are

involved.

EN 39 EN

7. Communication and visibility

Reference: point (j) of Article 22(3) CPR

The communication of EU funds aims to ensure target group awareness of EU support through comprehensive, open and relevant communication.

A single website portal providing access to all programmes covered by CPR will be established by the State Shared Service Centre (SSSC). The website portal will be made available in English and Russian as well, since surveys show that the Russian-speaking population is less aware of support measures.

The Ministry of the Interior ensures the continuation of dedicated website for the HOME funds covering the programmes’ objectives, activities, available funding opportunit ies and achievements. Estonia will ensures transparency on the implementation of the national programme and publishes a list of actions

supported by each programme.

Both the single website portal as well as HOME funds website are designed and constructed to comply with the WCAG 2.0 AA Accessibility Guidelines. This means that certain technical tools and content creation principles have been used to help consumers with visual, hearing, physical, speech, cognit ive,

language, learning, and neurological disabilities use the content of the website.

A Facebook page is used to communicate HOME funds’ open calls for proposals and achievements of projects.

The communication coordinator in the SSSC will lead the national communication network to ensure central visibility, transparency and communication activities. Furthermore, it will hold a yearly nationa l Europe Day in association with the European Commission Representation in Estonia.

A dedicated HOME funds communication officer is appointed within the Ministry of the Interior.

Technical Assistance is used for communication activities.

Indicators:

1. Audio storytelling through five (5) podcasts to rise awareness of the projects financed from the HOME funds during the new period. Podcasts will be part of the regular podcasts published by the Ministry of the Interior.

2. At least four (4) major information activities during the new period to present the achievements for the target audience.

3. At least four (4) digital media content created, including visual content such as illustrations and video materials to introduce the HOME funds in Estonia.

4. New social media channels (Facebook, Youtube) developed for the Home funds in Estonia to reach out to a wider audience. Creating new content and cross-referencing on other similar social media accounts to grow following.

EN 40 EN

8. Use of unit costs, lump sums, flat rates and financing not linked to costs

Reference: Articles 94 and 95 CPR

Intended use of Articles 94 and 95 CPR Yes No

From the adoption, the programme will make use of reimbursement of the Union contribution based on unit costs,

lump sums and flat rates under the priority according to Article 94 CPR

From the adoption, the programme will make use of reimbursement of the Union contribution based on financing

not linked to costs according to Article 95 CPR

EN 41 EN

Appendix 1: Union contribution based on unit costs, lump sums and flat rates

A. Summary of the main elements

Specific objective

Estimated proportion of the

total financial allocation within the specific objective

to which the SCO will be applied in %

Type(s) of operation covered Indicator triggering reimbursement (2) Unit of measurement for the

indicator triggering reimbursement

Type of SCO

(standard scale of unit costs, lump sums or

flat rates)

Amount (in EUR) or

percentage (in case of flat rates) of the SCO Code(1) Description Code(2) Description

(1) This refers to the code in Annex VI of the AMIF, BMVI and ISF Regulations

(2) This refers to the code of a common indicator, if applicable

EN 42 EN

Appendix 1: Union contribution based on unit costs, lump sums and flat rates

B. Details by type of operation

EN 43 EN

C. Calculation of the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates

1. Source of data used to calculate the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates (who produced, collected and recorded the data, where the data is stored, cut-off dates, validation, etc.)

EN 44 EN

2. Please specify why the proposed method and calculation based on Article 94(2) CPR is relevant to the type of operation.

EN 45 EN

3. Please specify how the calculations were made, in particular including any assumptions made in terms of quality or quantities. Where relevant, statistical evidence and benchmarks should be used and, if

requested, provided in a format that is usable by the Commission.

EN 46 EN

4. Please explain how you have ensured that only eligible expenditure was included in the calculation of the standard scale of unit cost, lump sum or flat rate.

EN 47 EN

5. Assessment of the audit authority(ies) of the calculation methodology and amounts and the arrangements to ensure the verification, quality, collection and storage of data.

EN 48 EN

Appendix 2: Union contribution based on financing not linked to costs

A. Summary of the main elements

Specific objective The amount covered by the

financing not linked to costs

Type(s) of operation covered

Conditions to be fulfilled/results to

be achieved triggering

reimbusresment by the Commission

Indicators Unit of measurement for the

conditions to be fulfilled/results to be achieved triggering

reimbursement by the Commission

Envisaged type of reimbursement

method used to reimburse the

beneficiary (ies) Code(1) Description Code(2) Description

(1) Refers to the code in Annex VI of the AMIF, BMVI and ISF Regulations.

(2) Refers to the code of a common indicator, if applicable.

EN 49 EN

B. Details by type of operation

EN 50 EN

Appendix 3: Thematic Facility

Specific objective

Type EU contribution Description

SO1 Specific Action

7,260,562.36 BMVI/2021-2022/SA/1.2.1/003 “Establishment of mobile autonomous remote surveillance capability”. The aim of the project is to get a better situational picture

from the European Union external border sections, where it is not economically reasonable to build permanent infrastructure. Police and Border Guard Board procures 4 innovative sets of mobile remote monitoring systems, tests and adapts them to guard

the border in terrain of varying complexity. The results of the project will be shared with the European Border and Coast Guard Agency and other member states.

BMVI/2022/SA/1.5.7/003 – BMVI/2022/SA/1.5.7/007 – “iSPoC + analysis”. The objective of this specific action is to secure an effective implementation of the provisions of the Schengen Information System (SIS) Regulations and implementing

acts. The scope of this project is SIRENE bureau business processes analysis and system analysis of the application. As a result of the project, SIRENE bureau processes

are analyzed and documented. The possibilities for automation of business processes will be mapped, therefore the analysis serves as a base document for further development of the system.

BMVI/2021/SA/1.5.4/008 – “Support to comply with the implementation of the relevant interoperability legal framework” under BMVI. The objective of this Specific

Action is to support Schengen countries to comply with the implementation of the interoperability legal framework. The action has two aspects: 1) preparing the end- users of EU IT system for handling properly the information on identities contained

in other systems as a result of interoperability and 2) extending the capacity of the SIRENE offices to resolve yellow links during the period that makes the Multip le

Identity Detector (MID) operational. ESTONIA implements both aspects.

BMVI/2023-2024/SA/1.2.2/01 – Specific Action “Enhancement of Land Border Patrolling Capacity” aims to increase Frontex operational capacity and the EE

operational capacity to implement its obligations with regard to the overall protection

EN 51 EN

of the EU external borders, through the purchase of equipment – to be put at the Agency’s disposal – under the following categories:

2. land-based means of transport and surveillance capacities

- 20 Patrol cars

BMVI/2024/SA/1.5.1/001 – “Smart Borders 2024+". The objective of the specific

action is to achieve timely readiness for the introduction of the Entry/Exit System (EES) and the European Travel Information and Authorisation System (ETIAS) in Estonia. Two projects will be implemented under this specific action:

Slot 1 covers the modification/creation of IT-functionalities (4) in the national systems related to the use of EES and ETIAS, the adaptation of six border crossing points and

user training for up to 50 police officers;

Slot 2 will involve modifications to the SIRENE bureau's case management system to implement ETIAS. This includes development work on the Schengen Information

System, updating of work processes and the manual, and training for up to 50 police officers.

Tehnical Assistance

435,633.74

1

Lisa 3

CCI number

2021EE65BVPR001

Nimetus inglise keeles BMVI programme for Estonia

Nimetus liikmesriigi keeles Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava

Versioon 3.0

Esimene aasta 2021

Viimane aasta 2027

Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021

Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029

Komisjoni otsuse number

Komisjoni otsuse kuupäev

Liikmesriigi muutmisotsuse number

Liikmesriigi muutmisotsuse jõustumise

kuupäev

Mitteoluline ümberpaigutamine

(ühissätete määruse artikli 24 lõige 5)

jah

1. Programmi strateegia: peamised katsumused ja poliitilised lahendused

Viide: määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus) artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix

Selles osas selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud peamisi

katsumusi, tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või strateegiatele.

Antakse ülevaade asjaomase liidu õigustiku rakendamise seisust ning liidu tegevuskavadega

saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse nende arendamist

programmitöö perioodil.

Võrreldes Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) eelarveperioodi 2014–2020 kavandamise ajaga on riiklikus strateegilises planeerimises toimunud oluline muutus. Riiklike vajaduste ja nende

rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt. ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi. Eelarve koostatakse allikaneutraalselt ja oluliste strateegiliste eesmärkide

kindlakstegemisel ei määrata katteallikat. Rahastamine otsustatakse iga-aastase eelarve koostamise käigus. Selline põhimõtteline muudatus on mõjutanud ka piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) rakenduskava koostamist ja struktuuri.

Poliitikakujundajatele annab ühtse suuna pikaajaline riigi arengustrateegia „Eesti 2035“.

Arengustrateegia eesmärgid aitavad tagada, et eestlased on targad, aktiivsed ja terved, Eesti

2

ühiskond hooliv, koostöövõimeline ja avatud ning meie majandus tugev, uuenduslik ja

vastutustundlik. Kõik riiklikud strateegiad ja tegevuskavad tuginevad „Eesti 2035“ sihtidele.

Piirihalduse ja rände eesmärke hõlmav peamine riiklik strateegia on siseturvalisuse arengukava

(edaspidi STAK), mis on koostatud tihedas koostöös kõigi asjaomaste partnerite ja sidusrühmadega. Vastutus piirihalduse ja rändega seotud poliitika rakendamise eest on Eestis jagatud mitme

ministeeriumi ja valitsemisala vahel. STAKis 2020–2030 arvestatakse valdkondliku ELi poliit ika ja eesmärkidega ning seda täiendavad näiteks „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ ja „Eesti digiühiskond 2030“.

Eesti valvab Schengeni välispiiri. Piirivalvurid tegutsevad, järgides Schengeni piirieeskirju ja

integreeritud piirihalduse põhimõtteid, mille olulised osad on patrull, riskianalüüs, piirikontro ll, piiriülese kuritegevuse uurimine koostöös teiste riikide sisejulgeolekuasutustega, kontaktametnikud kolmandates riikides ja muu rahvusvaheline koostöö.

Heausksete reisijate seadusliku piiriületuse lihtsustamisel ning samal ajal ebaseadusliku rände ja

julgeolekuriskide vältimisel on piirivalvurite kõrval suur osa ka Eesti välisesindustel. Schengeni viisad antakse välja kooskõlas ELi viisaeeskirjaga, millega tagatakse vajalikud kaitsemeetmed ja mehhanismid, et kaitsta reisijate eraelu puutumatust ja põhiõigusi, eelkõige seoses nende

isikuandmetega.

Eesti suurimad piirihalduse ja viisamenetluse katsumused ELi välispiiri kaitsmisel on piiritaris tu

rajamine Eesti-Vene maismaapiirile, sujuva, kuid turvalise piiriliikluse tagamine, ELi suuremahuliste IT-süsteemide (nt riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (edaspidi EES),

Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (edaspidi ETIAS), Schengeni infosüsteem (edaspidi SIS) ja viisainfosüsteem (edaspidi VIS)) ja koostalitlusvõime toimimise tagamine ning Euroopa piiride valvamise süsteemi (edaspidi EUROSUR) ja mereseiresüsteemi ajakohastamine.

Meetmed, mida nende katsumustega toimetulekuks võetakse, hõlmavad info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia arengut ja kestlikkust, nutikaid ja uuenduslikke tehnoloogil is i lahendusi, suuremat analüütilist suutlikkust (tehisintellekt, ühtne integreeritud riskianalüüsi mudel (edaspidi CIRAM)), koostööd eri pooltega ametiasutustes ja nende vahel ning riigi võimete

parandamist, sealhulgas koolitusi ja seadmete ostmist. Samuti on vaja mehitada asjaomased üksused piisava hulga kvalifitseeritud spetsialistidega.

Varasematel aastatel on valdkondlikke ELi õigustikust tulenevaid ülesandeid ja katsumusi rahastatud peamiselt riigieelarvest. Lisaks on väärtuslikku abi saadud ka ELilt Sisejulgeolekufond i

välispiiride ja viisade rahastamisvahendi (edaspidi ISFB) kaudu.

Sama loogikat järgitakse ajavahemikul 2021–2027. Kuigi BMVI kohaldamisalas on nähtud ette

meetmed enamiku piirihalduse ja viisadega seotud küsimuste lahendamiseks, ei ole rahastu mahu tõttu võimalik rahastada kõiki praegusi vajadusi üksnes BMVIst. Rakenduskavaga püütakse

esitatud valdkondlikke vajadusi katta nii palju kui võimalik, jättes samas teatava paindlikkuse, et reageerida tulevastele sündmustele ja võimalikele muutuvatele prioriteetidele. Võimalikud tulevased rakendusmeetmed on kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 22 lõike 4 punktiga d

märgitud tabelites 3 ja 6 0 euroga, et lisaraha saamisel tagada võimalike kulude tagasiula tuv abikõlblikkus. Täpsed tegevused ja nende rahastamisallikad lepitakse kokku riiklike protsesside

kohaselt, arvestades koostoimet muude fondidega (nt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (edaspidi AMIF), Sisejulgeolekufond (edaspidi ISF), ühtekuuluvuspoliitikafondid ning

3

tollikontrolliseadmete rahastu). Ministeeriumide, Euroopa Komisjoni, ametite ja muude

asjaomaste sidusrühmade teabevahetusega välditakse tegevuste topeltrahastamist.

Kuna piirihalduse ja viisapoliitika katsumused on jäänud peamiselt samaks, keskendutakse ka

BMVI rakenduskavas sarnastele tegevustele, mida rahastati ELi eelarveperioodil 2014–2020 ISFBst. BMVI rakenduskava elluviimisel kasutatakse võimaluse korral lihtsustamismeetmeid, et

vähendada halduskoormust ning suurendada tõhusust, tulemuslikkust ja säästlikkust. BMVI rakenduskavas nähakse ette mitu meedet, millega toetatakse ELi välispiiri valvamise ja piirikontrolli võime suurendamist. Meetmed aitavad täita määruses (EL) 2019/1896 (edaspidi ka

Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus) sätestatud nõudeid, parandada teabevahetust, tagada kooskõlas ELi standarditega välispiiri kontroll ja kohaldada ELi õigustikku ühetaolise lt.

Esmatähtsad on tegevused, millega toetatakse välispiiri haldamise võime säilitamist või laiendamist ja aidatakse kaasa solidaarsusele. Ühise viisapoliitika puhul on oluline jätkata konsulaartöötajate korrapärast koolitamist, et tagada viisaeeskirja ja VISi määruse ühetaoline

kohaldamine. Paralleelselt tuleb osta seadmeid, näiteks näotuvastussüsteeme. Samuti on oluline jätkata digitaalsete viisade ja infosüsteemide väljatöötamist ning kasutamist. Tähtis on arendada

VISi.

Meetmete kavandamisel ja elluviimisel järgitakse ELi põhiõiguste harta nõudeid ning hinnatakse

sihtrühmapõhise lähenemise vajalikkust, et kõik inimesed tunneksid end ühtmoodi turvalise lt, olenemata elukohast, keelest, soost, rassist, vanusest, puudest jmt. Meetmete valikul välistatakse

olulise keskkonnamõjuga projektid.

BMVI määruses on nähtud ette, et viisapoliitika erieesmärgile tuleb eraldada 10% rahastu mahust.

Kuigi rakenduskavas on planeeritud sellele vähem kui 10% kogueelarvest, on arvestatud kõikide võimalike toetusesaajate (Välisministeerium ning Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA)) esitatud vajadustega.

ELi õigustiku ja tegevuskavade rakendamise seis

• Eesti integreeritud piirihalduse strateegia (edaspidi IBM)

IBM on osa STAKi programmist „Kindel sisejulgeolek“ ja on töötatud välja selleks, et täita Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruses sätestatud riiklikku kohustust. IBMiga käib kaasas detailne tegevuskava. IBM ja tegevuskava on n-ö elavad dokumendid, mida vajaduse korral ajakohastatakse

ja viiakse kooskõlla teiste arengudokumentidega, sh Euroopa piiri- ja rannikuvalve strateegiaga. Riiklik suutlikkuse arendamise kava tugineb IBMi prioriteetidele asjakohastele piirihalduse

valdkonna strateegiatele ja programmidele Euroopa piiri- ja rannikuvalve suutlikkuse arendamise planeerimise raames kooskõlas Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega.

Eestis vastustab integreeritud piirihalduse arendamise ja rakendamise eest peamiselt PPA. Põhilised partnerid on Välisministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaamet, Kaitsevägi,

Kaitseliit ja Kaitsepolitseiamet.

IBMis arvestatakse täielikult Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegia

eesmärkidega: 1. välispiiride haavatavuse vähendamine, mis põhineb terviklikul olukorrateadlikkusel;

2. ohutud, turvalised ja hästi toimivad ELi välispiirid; 3. Euroopa piiri- ja rannikuvalve kestlikkus.

4

• Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklike komponentide arendamine

PPAs on loodud Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamiseks riiklik piiri- ja rannikuvalverühm ning tehniliste seadmete reserv. Ostetud ja ostetavad seadmed vastavad Euroopa Piiri- ja Rannikuva lve

Ameti (edaspidi Frontex) kehtestatud tehnilistele standarditele. Vajaduse korral antakse Frontexi koordineerimisel teistele liikmesriikidele operatiivabi. PPA osaleb Frontexi ühisoperatsioonides,

piirioperatsioonides ja tagasisaatmisega seotud tegevustes. Eesti panustab Frontexi riskianalüüs i, ressursside ja koolitusstandardite väljatöötamisse ning muude töörühmade ja koolitusüritus te tegevustesse. Frontexi, CEPOLi ja eu-LISA koolitatud ja sertifitseeritud ekspertide ja nõustajate

lähetamine aitab arendada edasi Eesti võimet kaitsta ELi välispiire. Seni on Eesti täitnud 100% Frontexi II ja III kategooria alalise korpuse mehitamise kvoodist. Korrapärane teabevahetus

ametitega on kooskõlas Frontexi riskianalüüsi võrgustiku, EUROSURi ja haavatavuse hindamise kokkulepitud vormiga. Riiklik koordinatsioonikeskus vastutab tõhusa teabeanalüüsi eest, mis põhineb CIRAMil ning teabevahetusel ELi liikmesriikide ja Frontexiga. Euroopa piiri- ja

rannikuvalve riiklike komponentide edasiarendamine kätkeb piirivalveametnike koolitamis t piirivalve ühise tuumõppekava alusel ja Frontexi standarditega kooskõlas operatiivvahend ite

hankimist.

• EUROSUR

Frontex paigaldas EUROSURi PPAsse 7. novembril 2012. Alates 1. oktoobrist 2014 tegutseb

EUROSURi riiklik koordinatsioonikeskus PPA ühtse kontaktpunktina. EUROSURi kohaldamisa la on märkimisväärselt laienenud, hõlmates nüüd kõiki teabevahetusega seotud aspekte. EUROSURi rakendatakse kooskõlas uue Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse elementidega ja eelkõige

järgmiste punktidega:

o süsteemne aruandlus piiripunktides tehtava kontrolli ja õhupiiri valvamise kohta ning

teisese rände olemasoleva teabe esitamise kohta; o liikmesriikide koordinatsioonikeskuste arendamine asutuste laiendatud koostöö kaudu, et

hõlmata EUROSURi uus kohaldamisala ; o IT-süsteemide tarkvara ja arhitektuuri arendamine, et vastata uutele sidestandarditele ja

võimaldada masinatevahelist suhtlust;

o EUROSURi operaatorite värbamine ja koolitamine ; o sidevõrkude turvalisuse ja konfidentsiaalsuse tagamine.

Eesti on pühendunud e-piiride paketi, näiteks EESi, ETIASe, SISi ja VISi õigeaegse le rakendamisele ja koostalitlusvõimele. Loodud on liidesed riikliku piirikontrolli infosüsteemi ja

migratsioonijärelevalve infosüsteemi ning EESi vahel. Töös on keskse juurdepääsupunkti loomine ning arendusprojektid uute SISi ja ETIASe määruste rakendamiseks. Vaja on koordineerida

riigiasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmade vahelisi tegevusi ning eraldada süsteemide arendamiseks piisavalt raha ja inimesi. Tähelepanu tuleb pöörata ka hankemenetluste ja muude administratiivsete tegevuste õigeaegsele korraldamisele. ELi suuremahuliste IT-süsteemide

rakendamiseks peab Eesti kohandama tööprotseduure ja -kordi ning koolitama süsteemide kasutajaid.

• Schengeni hindamise töörühma soovitused ja haavatavuse hindamine

Eesti on läbinud Schengeni hindamise ja haavatavuse hindamise seni edukalt. 2018. aastal ei tuvastatud piirihalduses olulisi puudusi.

5

2019. aastal nimetas Euroopa Komisjon meetmed, mida Eesti peaks BMVIst rahastama.

Dokumendis toodi välja haavatavuse hindamisel tehtud neli soovitust, mis nüüdseks on täidetud. Viimane soovitus (EE005 – CIRAM 2.0 koolitus) suleti 5. juulil 2021. BMVI rakenduskavas

arvestatakse võimaluse korral haavatavuse hindamise/kava tulevastes soovitustes tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks vajalike tegevustega. Ette on nähtud meetmed, milles võetakse arvesse õigusraamistiku arengut.

Eesti viisapoliitika Schengeni hindamine toimus 2018. aasta oktoobris. Kokku esitati Eestile 56 soovitust, millest kaks on veel täitmata. Üks soovitus on seotud uue viisaregistr i

kasutuselevõtuga ja see tuleks lõpule viia 2024. aastal, rahastamine on ette nähtud BMVIs. Teine soovitus viia viisaregister vastavusse andmekaitsenõuetega viiakse lõpule 2022. aastal. Schengeni

soovituste rakendamiseks kasutati riigieelarvet.

Eesti soovib kasutada ühissätete määruse artikli 26 lõikes 1 toodud võimalust ning tõsta 5% AMIF i

eraldisest BMVIsse. AMIFi perioodi 2021–2027 rakenduskavas võetakse arvesse kõiki võimalike toetusesaajate asjakohaseid vajadusi, mis on selgitatud välja riiklike strateegiate koostamise käigus.

Kolmandate riikide kodanikele mõeldud kohanemismeetmeid täiendab ja suures osas rahastab Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+). Lisaks on võimalik erakorraliste sündmuste korral taotleda vahendeid AMIFi temaatilisest rahastust. Kuna AMIFi tegevused algavad 2022. aasta

teises pooles, võib tekkida olukord, et Eesti ei jõua aastaks 2024 kasutada 10% esialgsest AMIFi eraldisest, mistõttu kaoks õigus AMIFi määruse artikli 17 lõikes 2 sätestatud lisaeraldisele.

Üks suurimaid katsumusi ja seega ka valitsuse prioriteet Eestis on ehitada välja ELi välispiir: Eesti- Vene maismaapiir. Eesti on piiritara püstitamiseks investeerinud juba märkimisväärsel hulgal riigi raha ja teeb seda ka edaspidi. Aastateks 2022–2025 on seatud eesmärk paigaldada maismaapiir ile

tipptasemel valvetehnika. Peaaegu 52% BMVI eraldisest on plaanitud selleks otstarbeks kasutada. Kuna seiresüsteemide maksumus on väga suur, otsitakse peale BMVI teisi katteallikaid. Ühe

allikana kasutatakse AMIFi ülekannet summas 1 112 731 eurot.

2. Erieesmärgid (korratakse iga erieesmärgi puhul, välja arvatud tehniline abi)

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõiked 2 ja 4

2.1. Erieesmärgi nimetus

Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa

integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet

ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust,

ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt

rändevooge

2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus

Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja

pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt:

tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu

6

toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.

Eesti IBM-mudel on rajatud neljale sambale: tegevused kolmandates riikides, koostöö naaberriikidega, piirikontroll ning meetmed vaba liikumise alal.

Eesti IBMi mõjutavad naabruses asuvate kolmandate riikide poliitiline, majanduslik ja julgeolekuolukord ning Eesti ja teiste ELi liikmesriikide head sidemed. On suur tõenäosus, et naabruses asuvas kolmandas riigis toimuvatel muutustel on mõju maismaapiirile ja need

suurendavad ohtu, mis on seotud piiriülese kuritegevuse ja muude piiridega seotud rikkumiste või ebatavaliste ohtudega välispiiril. Seepärast on oluline analüüsida integreeritud piirihalduse

süsteemi iga aspekti toimimist ja haavatavust, et leevendada tuvastatud ohu korral võimalikke riske.

Piirikontrollimeetmed põhinevad Schengeni parimatel tavadel. Riskianalüüsi tulemid töötatakse välja CIRAMi abil. Analüüs toetab teenuste ja muude piiridega seotud tegevuste kavandamist, et kasutada optimaalselt ressursse tuvastatud ohtude, haavatavuse ja mõju järgi. Olukorrapild i

saamiseks teeb Eesti riskianalüüsi, teabevahetuse ja operatiivtegevuse valdkonnas tõhusat koostööd rahvusvaheliste ja ELi ametitega, nagu Interpol, Europol, Frontex, ELi varjupaigaamet ja eu-LISA, ning teiste riikide, organisatsioonide ja asutustega.

ISFB toel on varem soetatud moodsaid vahendeid ja seadmeid, nt patrullautod, eritranspordivahendid, piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmed, sõrmejäljebiomeetriaks

vajalik tehnika, multirootorid, veesõidukid ning automaatse piirikontrollisüsteemi ehk ABC- väravad. See on aidanud suurendada reageerimisvõimet, millel on otsene seos piirikontro l li tõhususe ja kvaliteediga. Kuna tehnoloogia areneb kiiresti ja ka sõidukid, mis osteti aastatel 2015–

2018, on jõudnud elukaare lõppu, kasutatakse BMVId uute vahendite soetamiseks.

BMVI toetust kasutatakse lisaks teistele rahastusallikatele järgmisteks BMVI määruse II lisas

nimetatud rakendusmeetmeteks, et tegeleda punktis 1 nimetatud piirihalduse valdkonna katsumustega.

• Piirikontrolli tugevdamine kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 3 lõike 1 punktiga a

Eesti rannajoone pikkus on 3794 km, merepiir 767 km ja maismaapiir, sh Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline ajutine kontrolljoon, 338,6 km. Välispiiri kontrollivad

piiripunktid, kordonid, lennusalk, laevastik ja seirekeskused. Tõhusa kontrolli ning patrull- ja vaatlustegevuse tagamiseks välispiiridel, piiriülese kuritegevuse ennetamiseks ja avastamiseks, piirirežiimi säilitamiseks majandustsoonis ning rände seireks peab piir olema kaetud tehnilise

valvega. Erimeetmest BMVI/2021-2022/SA/1.2.1/003 soetatakse mobiilsed seirelahendused.

Piirikontrollilahendused, mis tuginevad biomeetrilistele andmetele ning mis võetakse kasutusele

lähi- ja kaugemas tulevikus, tõstavad piirikontrolli võimet, kuid suureneb ka süsteemide kuritarvitamise oht. PPA peab koostöös partneritega tagama süsteemide toimimise ja küberjulgeoleku, leevendades samal ajal ohtu, et sissetungijad neid süsteeme kuritarvitavad. Uued

ebaseadusliku üle piiri toimetamise meetodid nõuavad piiri- ja rannikuvalve seiremeetod ite ja -tehnoloogia arendamist. PPA on teadlik, et kurjategijad kasutavad mehitamata õhusõiduke id

ja GPS-majakaid. Tehnoloogia arendamine ning uute meetodite väljatöötamine ja rakendmine on seotud IT-, radari- ja raadiosidesüsteemide üldise arenguga.

PPA on alustanud maismaavälipiiri taristu loomist, paigaldatud on piiripostid. Idapiiri ehitamise projekti rahastatakse peamiselt riigieelarvest. ELi/Schengeni välispiiri katmine peaaegu täielikult tehnilise valvega on prioriteet. Lisaks luuakse piiriintsidentide haldamist toetav IT-süsteem.

7

ISFBst rahastatavas katseprojektis selgitatakse välja sobivaim tehnoloogia, mille tulemusi

arvestatakse BMVIst rahastatava seiresüsteemihankimisel ja vajaliku taristu loomisel, näiteks mastid ja voolukaablid.

Eesti välispiiril on 44 rahvusvahelist piiripunkti: seitse maismaapiiril, 30 merepiiril ja seitse õhupiiril. Analüüsi- ja andmelaoinfosüsteemi (edaspidi ALIS) kohaselt ületas maismaapiiri 2017. aastal 66% ja 2020. aastal 80% reisijatest, merepiiri 2017. aastal 25% ja 2020. aastal 6%.

Lennujaamades oli piiriületajaid 9% (2017) ja 13% (2020). Statistikaanalüüs näitab, et peamine liikluskoormus lasub välispiiril asuvatel maismaa piiripunktidel. 2017. aastal ületas Eesti

maismaavälispiiri 7,4 miljonit ja 2020. aastal 1,3 miljonit reisijat. Peaaegu 50% (2017) ja 63% (2020) ületustest toimus Narva-1 maanteepiiripunktis. Oluline on säilitada tasakaal reisijate sujuva piiriületuse võimaldamise ning riigi ja ELi julgeoleku vahel, võttes arvesse

õigusraamistiku tõenäolist arengut.

Praegune julgeolekuolukord Eesti valvatavatel välispiiridel on stabiilne. Alates 2020. aastast on

ebaseadusliku sisserände oht mõõdukas maismaa- ja õhuvälispiiridel ning väike merepiir il. 2019. aastal oli 228, 2020. aastal 166 ja 2021. aastal 303 ebaseaduslikku piiriületust. Olukord võib kiiresti muutuda, nagu näitas ilmekalt 2021. aastal ELi ja Valgevene piiril toimunu ning

2022. aasta veebruaris Ukrainas alanud sõda. Kuni COVID-19 pandeemiani oli reisijatevoog ja piiriülene kaubandus kasvutrendis. 2019. aastal oli Eestis seaduslike piiriületuste arv 8 277 528,

2020. aastal 1 585 775 ja 2021. aastal 1 099 974. Kasvu prognoositakse taas pärast pandeemia vaibumist. Reisijatevoo suurenemisega kaasnevad ka kasvav piiriülene kuritegevus, ebaseaduslik ränne ja muud sisejulgeolekut mõjutavad ohud. Selleks, et oleks võimalik säilitada isikute ja

kaupade sujuv piiriliiklus, on vaja piirihalduse eest vastutavatelt asutustelt märkimisväärse id jõupingutusi. Kuna ressursid on piiratud, tuleb otsida ja kasutada uusi tehnoloogilisi lahendus i (ABC-väravad).

EUROSURi süsteem areneb pidevalt. EUROSURi ülesanne on suurendada piiripunktides tolliasutuste ja piirivalveametnike koostööd ning tulevikus koostööd ja teabevahetust Läti, Leedu

ja Soome piirivalveasutustega. Eesti aitab töötada ELi tasandil aktiivselt välja olukorrateadlikkuse parandamise süsteemi. Riiklikult keskendutakse IT-süsteemide arendamise le koos asutuste ja ministeeriumidega, toetades seeläbi teabevahetust ja koostööd ametiasutus te

vahel. EUROSURi edasiarendus peab olema kooskõlas Schengeni piirieeskirjade ja muude EUROSURi käsitlevate õigusaktidega, mille eesmärk on parandada koostalitlusvõimet.

Alates 1. oktoobrist 2014 tegutseb riiklik koordinatsioonikeskus PPA ühtse kontaktpunktina. Lisaks riiklikule koordinatsioonikeskusele on kontaktpunktis ka SIRENE büroo, Europoli riiklik üksus, Interpoli riiklik keskbüroo, Prümi lepingu riiklik kontaktpunkt ja Frontexi riiklik

kontaktpunkt. Selline lahendus annab juurdepääsu paljudele asjakohastele riiklikele ja rahvusvahelistele õiguskaitse andmebaasidele, võimaldades tihedat teabevahetust pädevate

riiklike ja rahvusvaheliste asutustega. Riiklik koordinatsioonikeskus edastab EUROSURi riikliku olukorrapildi ja Euroopa olukorrapildi kõigile PPA asjaomastele politseiüksustele ja teistele riiklikele asutustele, nagu Maksu- ja Tolliamet, Kaitseministeerium, Välisministeerium,

Siseministeerium, Kaitsevägi, Europol ja SIRENE büroo. BMVI toel renoveeritakse ja möbleeritakse osaliselt Kagu-Eesti juhtimiskeskuse ruumid.

8

• Riigi tasandil koostöö tõhustamine piirikontrolli või piiril täidetavate ülesannete eest

vastutavate riiklike ametiasutuste vahel ning tõhustatud koostöö liidu tasandil kas

liikmesriikide vahel või ühelt poolt liikmesriikide ja teiselt poolt asjaomaste liidu organite,

ametite ja asutuste või kolmandate riikide vahel

Eesti osaleb ühistes ELi uurimisrühmades ja operatsioonides, mis keskenduvad piiriülese kuritegevuse avastamisele ja uurimisele kahe- või mitmepoolselt või ELi ametite kaudu. Oluline on pidev koostöö ELi liikmesriikide, Frontexi ja teiste ELi institutsioonidega, et suurendada ELi

ja liikmesriikide piirihalduse võimet. Tähtis on ka pidev koostöö piirihalduse eest vastutavate asutustega, nagu Maksu- ja Tolliamet, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Kaitsevägi ja Kaitseliit,

et tagada kulutõhusus, vältida ülesannete kattumist ja ühendada välispiiri surve alla sattumise l jõude.

PPA osaleb ELi töörühmades ja teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, OSCE ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, ning muudes asutustevahelise koostöö vormides: Läänemere piirkonna piirikontrollikoostöö,

Läänemere rakkerühm ja Läänemere ministrite nõukogu.

BMVIst toetatakse Maksu- ja Tolliameti amentike esimese astme tollikontrolli täiendkoolitusi.

• Piirihalduse valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige SISi, ETIASe, EESi ja

Eurodaci loomine, käitamine ja hooldamine piirihalduse eesmärgil vastavalt liidu õigusele,

sealhulgas selliste suuremahuliste IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime,

ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe esitamise parandamiseks

ELi suuremahuliste IT-süsteemide – EESi, ETIASe, SISi ja kootalitlusvõime – rakendamiseks tehakse koostööd eu-LISAga. IT-süsteemide jätkuarendus tugineb ISFB raames saavutatud

tulemustele. Arvestatakse ELi õigusest tulenevate arendusvajadustega. Viiakse ellu kolm erimeedet BMVI/2022/SA/1.5.7/003 – BMVI/2022/SA/1.5.7/007, BMVI/2021/SA/1.5.4/008 ja

BMVI/2024/SA/1.5.1/001.

• Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine, toetades piirihalduse eest vastutavaid

riiklikke ametiasutusi selliste meetmete võtmisel, mis on seotud võimearendusega, ühise

suutlikkuse suurendamisega, ühishangetega ja ühiste standardite kehtestamisega, ning

muude meetmete võtmisel, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide ning Euroopa Piiri -

ja Rannikuvalve Ameti vahelist koostööd ja koordineerimist

Frontexi operatsioonides osalemine on alates 2006. aastast avaldanud vaieldamatut mõju piirihalduse tõhustamisele ja riigi sisejulgeoleku tagamisele. Frontexi laienemiseks on vaja

valmisolekut lähetada lisatöötajaid. Et alalise korpuse loomist paremini koordineerida, lähetatakse Frontexi peakorterisse ekspert ning korraldatakse II ja III kategooria alalise korpuse

liikmetele koolituskursusi. Erimeetme BMVI/2023-2024/SA/1.2.2/001 abil soetatakse 20 patrullsõidukit.

• Välispiire käsitleva liidu acquis’ ühtse kohaldamise tagamine, sealhulgas rakendades

soovitusi, mis on antud selliste kvaliteedikontrolli mehhanismide raames nagu määruse

(EL) nr 1053/2013 kohane Schengeni hindamismehhanism, määruse (EL) 2019/1896

kohased haavatavuse hindamised ja riiklikud kvaliteedikontrolli mehhanismid

Mitmekülgne piirivalveharidus annab ametialase pädevuse ja tagab Schengeni acquis’ nõuetekohase rakendamise ning ühetaolise tõhusa piirihalduse riigi ja ELi välispiiridel. PPA

eksperdid osalevad Frontexi ühiste õppekavade ja koolitusmaterjalide väljatöötamises ja

9

ajakohastamises (ühine tuumõppekava, kesktaseme ametnike ühine tuumõppekava, Euroopa

ühised strateegilise piirihalduse magistriõppekavad, CIRAM, IBM jne).

Kõik piirikontrolliametnikud järgivad oma igapäevases teenistuses 11. märtsil 2015 heaks

kiidetud ametnike eetikakoodeksi põhimõtteid. Koolitustel pööratakse nendele põhimõtete le endiselt tähelepanu.

Piirikontrolli taristu ajakohastamine, uuendusliku ja tipptasemel tehnoloogia kasutuselevõtt, reisijate elektroonilise kontrolli suurendamine ja viisanõude kaotamise korra laiendamine eeldavad töötajate pidevat täiendkoolitust. Lisaks asutusesisestele koolitustele kasutatakse

CEPOLi, eu-LISA ja Frontexi pakutavaid võimalusi.

Kvaliteedikontroll on hädavajalik tagamaks, et osutatavad teenused vastavad kindlaksmäära tud kvaliteedikriteeriumidele või Schengeni hindamismehhanismi ja haavatavuse hindamise

nõuetele. BMVI vahendeid kasutatakse riigieelarve kõrval selleks, et kõrvaldada kvaliteedikontrolli käigus tuvastatud puudused, näiteks piirivalvurite koolitamiseks.

Meetmete esialgne loetelu:

• EUROSURi arendamisega seotud meetmed, näiteks investeeringud riiklikusse IKT-

süsteemi, mille kaudu edastatakse piiriolukorra pilti ja vahetatakse teavet; seadmete, näiteks monitoride hankimine ning väikesemahulised renoveerimistööd juhtimiskeskuses ;

• koostalitlusvõime paketi ja ELi suuremahuliste IT-süsteemidega seotud meetmed, näiteks

ETIASe, EESi ja SIS-Recasti arendustööd; • meetmed, mille eesmärk on arendada Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklikke

komponente, näiteks ekspertide lähetamine Frontexisse; • piirihalduse koolitused IBMi rakendamiseks ja Schengeni õigustiku ühetaolise elluviimise

tagamiseks, sh põhiõiguste tagamine;

• investeeringud Frontexi standarditele vastavasse piirivalvevarustusse, näiteks patrullsõidukid, UTVd, kaamerad ning mehitamata õhusõidukid ja nende detektorid –

kogu suuremahuline varustus tehakse Frontexile kättesaadavaks; • investeeringud piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmetesse koos tootetoega,

näiteks dokumendilugejad, biomeetriliste andmete tehnoloogia ja mikroskoobid;

• Schengeni hindamise tulemusel tehtud soovituste täitmiseks võetavad meetmed, kui tuvastatud puudused nõuavad kõrvaldamiseks rahastust.

Tulemused. Maismaa- ja merevälispiir on kaetud uuendusliku tipptasemel integreeritud piirivalvesüsteemiga. Piirikontrolli ja -valvet toetavad ajakohased, mobiilsed ja koostalitlusvõimelised tehnilised süsteemid ja lahendused, et tagada tõhusam ja usaldusväärsem

piirikontroll. Suurenenud on suutlikkus arendada ja kasutada ühtselt ja ühtlustatud viisil valdkondlikku tipptasemel tehnoloogiat ja ELi suuremahulisi IT-süsteeme (EES, ETIAS jne).

Piirivalve on kooskõlas Schengeni acquis’ ja põhiõigustega, sealhulgas välditakse eelarvamuslikke, stereotüüpseid ja kallutatud otsuseid, järgitakse andmekaitse, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning arvestatakse haavatavate isikute

erivajadusega.

Tegevustoetus

PPA ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) on avaliku sektori asutused, kes vastutavad ELi avalike teenuste eest piirivalve ja migratsioonijäreleva lve

valdkonnas. PPA põhikirjajärgsete ülesannete hulka kuulub integreeritud piirihalduse arendamine

10

ja rakendamine. SMITi põhiülesanded hõlmavad valdkondlike IKT-süsteemide arendamist ja

hooldamist.

Seaduslike piiriületuste hõlbustamiseks ning välispiiride kõrgetasemelise kaitse ja vajaliku

teabevahetuse tagamiseks on väga oluline kasutada asjakohaseid IKT-süsteeme ja nüüdisaegse t tehnoloogiat. Et kõik info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed ning piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmed toimiksid tõrgeteta ja turvaliselt, on vaja neid ajakohastada ja

hooldada. Eesti kavatseb piirivalve ja migratsioonijärelevalve IKT-süsteemide ja seadmete hoolduseks ning remondikuludeks kasutada tegevustoetust järgmiselt.

• Automaatse piirikontrolli süsteemide rent, hooldus ja ajakohastamine (PPA)

2021. aasta veebruaris paigaldati Tallinna lennujaama ja Narva-1 piiripunkti 16 ABC-väravat. ABC-väravate hoolduseks ja uuendamiseks on PPA ja teenuseosutaja sõlminud rendilepingu.

Lepingut rahastatakse ISFBst kuni 2022. aasta lõpuni. Automaatne iseteeninduskiosk paigaldatakse ka Saatse piiripunkti. Alates 1. jaanuarist 2023 kasutatakse BMVId ABC-väravate

ja iseteeninduskioski käitamiseks.

• ELi suuremahuliste IT-süsteemide (EES, SIS, ETIAS), nende süsteemide

koostalitlusvõime ja riikliku üksuse ülalpidamine ja hooldus, turvaliste ruumide rentimine

(PPA ja/või SMIT)

ISFB rahastuse abil liidestatakse piirikontrolli ja migratsioonijärelevalve IT-süsteemid riikliku

üksusega, renditakse EESi andmekeskuse ruume ja luuakse keskne juurdepääsupunkt. Alates 1. jaanuarist 2023 kaetakse EESi, ETIASe, SISi ja nende koostalitlusvõime haldus- ja hoolduskulud BMVIst, et tagada süsteemide tõhus toimimine.

• Piirikontrolli- ja seiresüsteemi seadmete ning taristu remondi- ja hoolduskulud (PPA)

ISFB abil on ostetud hulk piirikontrolli- ja seireseadmeid, mida kavatsetakse hankida ka BMVI toel. Seadmete litsentse tuleb korrapäraselt uuendada. Töövahendid ja seadmed on pidevalt

kasutusel ja võivad aeg-ajalt vajada remontimist. Tegevustoetusest kaetakse nii süsteemide remondikulud kui ka tehnikute palgad. Lisaks kaasajastatakse Luhamaa juhtimispunkti, tehakse

väiksemaid ümberehitustöid ilma hoone välisilmet muutmata ning soetatakse juhtimispunkti inventar ja sisustus.

Eesti järgib asjaomast liidu õigustikku. Olulisi lahendamata küsimusi ei ole. Schengeni hindamise ja haavatavuse hindamise võimalike tulevaste soovituste lahendamisse suhtutakse täie tõsidusega .

Rahastamisvahendid: ei kohaldata.

11

2.1.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 1. Väljundnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

SO1 O.1.1 Piiripunktide jaoks ostetud seadmete arv Absoluutarv 1216 4020

SO1 O.1.1.1 millest omakorda ostetud automaatse piirikontro lli

süsteemide/iseteenindussüsteemide/e-väravate arv

Absoluutarv 16 16

SO1 O.1.2 Hooldatud/parandatud taristuosade arv Absoluutarv 1 7

SO1 O.1.3 Toetatud esmase vastuvõtu piirkonnad Absoluutarv 0 0

SO1 O.1.4 Ehitatud/ajakohastatud piiripunktirajatiste arv Absoluutarv 1 1

SO1 O.1.5 Ostetud õhusõidukite arv Absoluutarv 0 26

SO1 O.1.5.1 millest omakorda ostetud mehitamata õhusõidukite arv Absoluutarv 0 26

SO1 O.1.6 Ostetud meretranspordivahendite arv Absoluutarv 0 0

SO1 O.1.7 Ostetud maismaatranspordivahendite arv Absoluutarv 0 33

SO1 O.1.8 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 347 596

SO1 O.1.8.1 millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 347 594

12

SO1 O.1.9 Kolmandatesse riikidesse lähetatud

sisserändeküsimustega tegelevate kontaktametnike arv

Absoluutarv 0 0

SO1 O.1.10 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide

arv

Absoluutarv 4 8

SO1 O.1.11 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-

süsteemide arv

Absoluutarv 4 4

SO1 O.1.11.1 millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-

süsteemide arv

Absoluutarv 1 1

SO1 O.1.12 Kolmandate riikidega läbiviidavate koostööprojektide arv Absoluutarv 0 0

SO1 O.1.13 Piiripunktides rahvusvahelist kaitset taotlenud isikute arv Absoluutarv 96 256

Tabel 2. Tulemusnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme

mõõtühik

Võrdlus

aasta(d)

Sihtväärtus

(2029)

Sihtväärtuse

mõõtühik

Andmete

allikas

Märkused

SO1 R.1.14 Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve

Ameti tehniliste

seadmete

reservis

registreeritud

seadmete arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

43 Absoluutarv Projektide

aruanded

4 mobiilset

seirelahendust,

26 mehitamata

õhusõidukit ja 33

maismaasõidukit

SO1 R.1.15 Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve

Ameti käsutusse

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

43 Absoluutarv Projektide

aruanded,

lepingud

4 mobiilset

seirelahendust,

26 mehitamata

13

antud seadmete

arv

õhusõidukit ja 33

maismaasõidukit

SO1 R.1.16 Riiklike

ametiasutuste

poolt

EUROSURi

riikliku

koordinatsiooni

keskusega

algatatud/tõhust

atud

koostöövormide

arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

0 Absoluutarv Ei kohaldu Ei plaani projekte

SO1 R.1.17 Automaatse

piirikontrolli

süsteemide ja e-

väravate kaudu

toimunud

piiriületuste arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

2 200 000 Absoluutarv ALIS PPA prognoosi

kohaselt toimub

40%

piiriületustest e-

väravate kaudu

SO1 R.1.18 Piirihalduse

valdkonnas läbi

viidud

Schengeni

hindamiste ja

haavatavuse

hindamiste

tulemusel

esitatud nende

soovituste arv,

mida on arvesse

võetud

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

100% Osakaal Schengeni

hindamiste

ja

haavatavuse

hindamiste

soovitused

Hindamiste

tulevikusoovituste

täitmiseks

kasutatakse

enamjaolt

riigieelarvet

14

SO1 R.1.19 Nende osalejate

arv, kes teatavad

kolm kuud

pärast koolitust,

et nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud

oskusi ja

pädevust

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

482 Absoluutarv Projektide

aruanded,

osalejate

nimekirjad,

tagasisideleh

ed

Prognoos tehtud

varasemate

projektide

tagasiside alusel

SO1 R.1.20 Piirivalveasutust

e poolt

sisenemiskeelu

saanud isikute

arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei

kohaldu

12 800 Absoluutarv ALIS Üldine näitaja,

mis ei ole otseselt

seotud BMVI

projektidega.

Prognoos tehtud

2018.–2019. aasta

statistika alusel

2.1.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18

Tabel 3. Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO1 Piirikontrollid 001 2 775 524,97

SO1 Piirivalve – õhuvarustus 002 114 330,78

SO1 Piirivalve – maismaavarustus 003 16 465 963,22

SO1 Piirivalve – merevarustus 004 0

15

SO1 Piirivalve – automaatsed piirivalvesüsteemid 005 0

SO1 Piirivalve – muud meetmed 006 853 142,23

SO1 Piirikontrolliga seotud tehnilised ja

operatiivmeetmed Schengeni alal

007 0

SO1 Olukorrateadlikkus ja teabevahetus 008 0

SO1 Riskianalüüs 009 0

SO1 Andmete ja teabe töötlemine 010 0

SO1 Esmase vastuvõtu piirkonnad 011 0

SO1 Haavatavate isikute tuvastamise ja

edasisuunamisega seotud meetmed

012 0

SO1 Rahvusvahelist kaitset vajavate või seda

taotleda soovivate isikute tuvastamise ja

edasisuunamisega seotud meetmed

013 0

SO1 Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine 014 300 000

SO1 Asutusetevaheline koostöö – liikmesriigi

tasand

015 0

SO1 Asutustevaheline koostöö – liidu tasand 016 300 000

SO1 Asutustevaheline koostöö – kolmandate

riikidega

017 0

SO1 Sisserändeküsimustega tegelevate

kontaktametnike ühine lähetamine

018 0

16

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Eurodac

piiride haldamiseks

019 0

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – riiki

sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES)

020 0

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Euroopa

reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) – muu

021 1 540 880,19

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi reisiinfo

ja -lubade süsteem (ETIAS) – määruse

(EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 2

022 1 161 885,64

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – ELi reisiinfo

ja -lubade süsteem (ETIAS) – määruse

(EL) 2018/1240 artikli 85 lõige 3

023 0

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid – Schengeni

infosüsteem (SIS)

024 2 313 596,53

SO1 Suuremahulised IT-süsteemid –

koostalitlusvõime

025 3 997 129,25

SO1 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus 026 6 107 260,70

SO1 Tegevustoetus – suuremahulised IT-

süsteemid piirihalduseks

027 1 858 683,75

17

2.2. Erieesmärgi nimetus

Toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja

hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske

2.2.1. Erieesmärgi kirjeldus

Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja

pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis

kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu

toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.

Eestis vastutavad ELi viisapoliitika rakendamise eest PPA ja Välisministeerium.

ELi viisapoliitika muudab ELi reisimise lihtsamaks ning maandab julgeolekuriske ja ELi suunduva ebaseadusliku rändega seotud riske. Sisepiirideta alal on vaja ELi sisenevaid isikuid tõhusalt

kontrollida, et tuvastada igaüks, kes võib kujutada endast julgeolekuriski. Selleks, et tagada sellis te isikute tuvastamine, peab otsustajatel olema ELi kodanike kaitsmiseks õigel ajal õige teave.

Samal ajal peab viisa taotlemine olema kiire ja kliendisõbralik ning turvameetmed peavad vastama andmekaitsenõuetele ja olema kooskõlas põhiõiguste hartaga.

Et tagada viisade väljastamisel ühetaoline menetlus, hõlbustada seaduslikku reisimist ning aidata

hoida ära rände- ja julgeolekuriske, on Eesti otsustanud rakendada järgmisi BMVIst rahastatava id meetmeid.

• Ühise viisapoliitika valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige VISi loomine,

käitamine ja hooldamine vastavalt liidu õigusele, sealhulgas selliste suuremahulis te

IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning meetmed andmete kvaliteedi ja

teabe esitamise parandamiseks

Et saada ELi viisaga reisijate kohta piisavalt julgeolekuteavet, tuleb VISi ajakohastada. Eesti

ühines VISiga 2011. aastal ja võttis süsteemi kasutusele kõigis välisesindustes, kus viisad välja antakse. Aja jooksul on võetud kasutusele ka VIS Mail, VIS Mail 2 ja VISA Code Plus ning arendatud edasi viisade konsultatsiooni infosüsteemi.

VISi arendamiseks kasutati ja kasutatakse riigieelarve, Euroopa Regionaalfondi ja ISFB vahendeid. SMITi VISi arendamise meeskond teeb pidevalt süsteemi väikseid kohandusi. Uuendatud süsteem

peab olema täielikult koostalitlusvõimeline teiste ELi infosüsteemidega. Järgmise põlvkonna VISi ja selle liideste loomine teiste ELi suuremahuliste IT-süsteemidega on BMVI rakenduskava viisapoliitika erieesmärgi prioriteet.

Et tagada viisataotlejate usaldusväärne kontrollimine ja tuvastamine, on vaja töödelda VISis biomeetrilisi andmeid. ISFB vahendeid kasutati konsulaaresinduste töökohtade ajakohastamiseks :

osteti arvuteid ja sõrmejäljeskannereid. Lisaks ostis ja paigaldas Välisministeerium riigieelarve toel 45 Dermalog LF10 skannerit, et koguda biomeetrilisi andmeid (10 sõrmejälge ). BMVI toel uuendatakse sõrmejäjeskannereid ja hangitakse näotuvastusseadmeid.

18

• Tõhusate ja kliendisõbralike teenuste osutamine viisataotlejatele, säilitades samal ajal

viisamenetluse turvalisuse ja terviklikkuse ning austades täielikult taotleja või viisaomaniku

inimväärikust ja puutumatust kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 7 lõikega 2

• Viisasid käsitleva liidu acquis’ ühetaolise kohaldamise tagamine, sealhulgas ühise

viisapoliitika edasiarendamine ja ajakohastamine

• Liikmesriikide toetamine viisade väljastamisel, sealhulgas määruse (EÜ) nr 810/2009

artiklis 25 osutatud piiratud territoriaalse kehtivusega viisade puhul, mida väljastatakse

humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu

Välisministeerium ja Kaitsepolitseiamet on hinnanud, et Eesti esindused vastavad turvanõuetele ja keskkond on kliendisõbralik. Kõik tulevikus vajalikuks osutuda võiva taristuga seotud investeeringud rahastatakse riigieelarvest.

Schengeni viisasid menetletakse ja väljastatakse 19 Eesti esinduses. Eesti esindab Schengeni viisade menetlemisel viit liikmesriiki (Taani, Leedu, Madalmaad, Soome ja Rootsi) viies riigis.

Praegu tegeleb viisaküsimustega 61 Välisministeeriumi töötajat (32 konsulit, neli välismaa le lähetatud tehnilist töötajat ja 25 kohalikku tehnilist töötajat). 2020. aastal menetleti 25 555 Schengeni viisataotlust, millest 24 970 väljastati Eesti välisesindustes. 2019. aastal olid arvud

vastavalt 145 711 ja 143 582. Vähenemine tulenes COVID-19 pandeemiast. Kui keskkond muutub paremaks ja on jälle võimalik piiranguteta reisida, on suur võimalus, et arvud kasvavad.

Viisasid menetlevaid ametnikke koolitatakse korrapäraselt, et tagada, et viisaeeskirja ja VISi määruse rakendamisele lähenetakse ühetaoliselt, tuvastada võltsitud dokumente jne. Koolituste l käsitletakse ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Koolitusi ja

tööpraktikat on seni rahastatud osaliselt ISFBst ning seda jätkatakse BMVI raames.

Lisaks koolitusele tuleks luua ja kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi.

Eesti ettepaneku alusel algatas Euroopa Komisjon ülemineku digitaalsele viisamenetluse le.

2019. aastal koostati analüüsiaruanne ja kutsuti kokku digitaliseerimise töörühm. Eu-LISA ning rände ja siseasjade peadirektoraat töötasid projekti raames välja ja katsetasid ELi veebipõhise

viisataotlusportaali prototüüpi. Prototüüp võeti kasutusele 2021. aastal. EE liidestatakse ELi viisataotlusplatvormiga pärast selle valmimist.

• Liikmesriikide viisataotluste menetlemise alase koostöö eri vormide arendamine

Oluline on vahetada parimaid tavasid ja teadmisi, sealhulgas lähetada eksperte ning laiendada Euroopa võrgustikke, et liidu poliitikat ja eesmärke hinnata, edendada, toetada ja edasi arendada.

2021. aasta alguse seisuga esindab Eestit 18 Schengeni liikmesriiki (Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Leedu, Läti, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi, Ungari) 105 riigis (112 asukohta).

Alates 2011. aastast on Eesti sõlminud koostöölepingud välise teenuseosutajaga 16 riigis. Kehtivate lepingute alusel pakub 170 viisakeskust teenuseid Austraalias, Egiptuses, Gruusias,

Hiinas, Iirimaal, Iisraelis, Indias, Jaapanis, Kanadas, Kasahstanis, Türgis, Ukrainas, USAs, Valgevenes, Venemaal ja Ühendkuningriigis.

Eesti arvates on BMVI rahastus kasulik liikmesriikidevahelise konsulaarkoostöö tõhustamiseks.

Korraldada võiks õppekäike liikmesriikide saatkondadesse, kes esindavad Eestit kolmandas riigis. Viisaeeskirjaga on nähtud ette kohustus teha järelevalvet väliste teenuseosutajate üle. Rahastada

võiks viisakeskuste auditeid, mis tehakse koostöös teiste liikmesriikidega. Sellise koostöövormi praktika on juba olemas (näiteks Austrias ja Saksamaal). Saksamaa, Madalmaad, Eesti, Läti ja

19

Leedu kavatsesid 2020. aasta aprilli lõpus auditeerida koos Istanbulis asuvat viisakeskust, kuid

COVID-19 pandeemia tõttu lükati see edasi.

Meetmete esialgne loetelu:

• VISi arendus (prioriteet);

• digitaalse viisa ja e-rakenduse arendamine koostöös Euroopa Komisjoniga;

• biomeetriliste andmete seadmete hankimine;

• konsulaartöötajate koolitus ja praktika;väliste teenuseosutajate auditid;

• Schengeni hindamise tulemusel tehtud soovituste täitmiseks võetavad meetmed, kui tuvastatud

puudused nõuavad kõrvaldamiseks rahastust.

Tulemused. Kõik Eesti välisesindused on hästi varustatud, viisaame tnikud on koolitatud ja osutavad kliendisõbralikku teenust kooskõlas viisaeeskirjaga. Viisa taotlemine on tõhus ja

turvaline. Heausksete reisijate piiriületus on sujuv ning turvariskid ja ELi suunduva ebaseadusliku rändega seotud riskid on maandatud. Digiviisa ja e-rakendused on ligipääsetavad erivajadustega inimestele. Veebilehed vastavad WCAG 2.0 nõuetele. VISi kasutamisel tagavad kõik pädevad

asutused, et nad ei diskrimineeri taotlejaid ja viisaomanikke soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning austavad täiel määral taotleja

või viisaomaniku inimväärikust ja puutumatust.

_____________________________________________________________________________

Tegevustoetust ja rahastamisvahendeid ei kasutata viisaeesmärgi saavutamiseks.

20

2.2.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 4. Väljundnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

SO2 O.2.1 Viisade menetlemise digitaliseerimist toetavate projektide arv Absoluutarv 2 3

SO2 O.2.2 Toetatud osalejate arv Absoluutarv 80 90

SO2 O.2.2.1 millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 60 70

SO2 O.2.3 Kolmandates riikides asuvatesse konsulaatidesse lähetatud

töötajate arv

Absoluutarv 0 0

SO2 O.2.3.1 millest omakorda viisataotluste menetlemiseks lähetatud

töötajate arv

Absoluutarv 0 0

SO2 O.2.4 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide arv Absoluutarv 1 2

SO2 O.2.5 Väljatöötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-

süsteemide arv

Absoluutarv 0 1

SO2 O.2.5.1 millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide

arv

Absoluutarv 0 1

SO2 O.2.6 Hooldatud/parandatud taristuosade arv Absoluutarv 0 0

SO2 O.2.7 Renditud/amortiseerunud kinnisasjade arv Absoluutarv 0 0

21

Tabel 5. Tulemusnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme

mõõtühik

Võrdlusaasta(d) Sihtväärtus

(2029)

Sihtväärtuse

mõõtühik

Andmete

allikas

Märkused

SO2 R.2.8 Väljaspool

Schengeni ala

asuvate

uute/ajakohastat

ud konsulaatide

arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 20 Absoluutarv Projektide

aruanded

Sõrmejäljeskann

erid

SO2 R.2.8.1 millest

omakorda nende

konsulaatide

arv, mida on

ajakohastatud,

et muuta need

viisataotlejate

jaoks

kliendisõbraliku

maks

Absoluutarv 1 Absoluutarv Ei kohaldu 20 Absoluutarv Projektide

aruanded

Sõrmejäljeskann

erid

SO2 R.2.9 Ühise

viisapoliitika

valdkonnas läbi

viidud

Schengeni

hindamiste

raames esitatud

nende soovituste

arv, mida on

arvesse võetud

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 100% Osakaal Projektide

aruanded

BMVI kõrval

kasutatakse teisi

katteallikaid

22

SO2 R.2.10 Digitaalselt

esitatud

viisataotluste

arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 976 292 Absoluutarv VIS Üldine näitaja,

mis ei ole

seotud BMVIga.

Prognoos tehtud

2018.–2019.

aasta andmete

alusel

SO2 R.2.11 Liikmesriikide

vahel

viisataotluste

menetlemisel

alustatud/tõhust

atud

koostöövormide

arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 7 Absoluutarv Projektide

aruanded

Välisministeeriu

m prognoosib

ühte

koostöövormi

aastas

SO2 R.2.12 Nende osalejate

arv, kes teatavad

kolm kuud

pärast koolitust,

et nad kasutavad

koolituse käigus

omandatud

oskusi ja

pädevust

Absoluutarv 0 Osakaal Ei kohaldu 70 Absoluutarv Projektide

aruanded ja

osalejate

tagasiside

Sihtväärtus

seatud

varasemate

projektide

tagasiside alusel

23

2.2.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18

Tabel 6. Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO2 Viisataotluste menetlemise parandamine 001 562 500

SO2 Konsulaatide töö tõhustamine ning nende

kliendisõbralikkuse ja turvalisuse suurendamine

002 352 500

SO2 Dokumentide turvalisus / dokumendinõustajad 003 0

SO2 Konsulaarkoostöö 004 97 500

SO2 Konsulaaresinduste võrk 005 0

SO2 Suuremahulised IT-süsteemid – viisainfosüsteem

(VIS)

006 112 500

SO2 Muud IKT-süsteemid viisataotluste töötlemiseks 007 375 000

SO2 Tegevustoetus – ühine viisapoliitika 008 0

SO2 Tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid

viisataotluste töötlemiseks

009 0

SO2 Piiratud territoriaalse kehtivusega viisade

väljastamine

011 0

24

2.3. Tehniline abi

2.3.1. Kirjeldus

Viide: ühissätete määruse artik li 22 lõike 3 punkt f, artik li 36 lõige 5 ja artikkel 95

BMVI rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks peab olema piisavalt

vahendeid.

Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 alusel eraldatavat tehnilist abi kasutatakse:

 programmitöö ettevalmistamiseks, rakendamiseks, seireks ja kontrolliks;

 suutlikkuse suurendamiseks;

 hindamiseks ja uuringuteks, andmete kogumiseks;

 teavitus- ja teavitamistegevusteks.

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll

Tehnilist abi kasutavad korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse pädevad ametnikud.

Siseministeeriumis töötab kuni kümme korraldusasutuse ametnikku, kes vastutavad AMIFi, ISFi ja BMVI vahendite kasutamise eest, ja kaks auditeerimisasutuse audiitorit. Tehnilist abi kasutatakse korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse personalikuludeks, koolituseks, seminaridel ja

kohtumistel osalemiseks jne.

Suutlikkuse suurendamine

Et taotlejad ja toetusesaajad saaksid projekte koostada ja ellu viia, on vaja neid nõustada ja jagada parimaid tavasid. Seepärast tagab korraldusasutus tehnilise abiga ka taotlejate ja toetusesaajate pideva koolituse, nõustamise ja juhendamise BMVI rahastuse kasutamise vallas, sh suurendades

teadlikkust põhiõiguste kaitsest ja võrdse kohtlemise tagamisest.

Taotlejate ja toetusesaajate koormuse vähendamiseks kasutatakse tehnilist abi uute IT-lahendus te

jaoks, mille kaudu hakkab käima taotlemine, aruandlus ja kulude hüvitamine. Infosüsteem e-SFOS ehk toetuse haldamise register võetakse kasutusele selleks, et lihtsustada tehnilisi menetlus i, vähendada taotlejate, toetusesaajate ja haldusasutuste töökoormust ning aidata seega rohkem kaasa

sisulistele tegevustele. E-rakendustes kasutatakse nii palju kui võimalik ühekordse sisestamise põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem korraldusasutusel jälgida tulemuste saavutamis t,

kulukohustuste ja väljamaksete edenemist, auditite mahtu ja tulemusi, haldus-, finants- ja kohapealseid kontrolle, eeskirjade eiramist ning tagasinõudeid.

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine

Oluline on tagada eesmärkide õigeaegne täitmine ja vahendite tõhus kasutamine. Seetõttu on nähtud ette kaks hindamist: vahehindamine 2024. aastal ja lõpphindamine 2030. aastal. Vajaduse

korral kasutatakse tehnilist abi ka lisauuringuteks ja andmete kogumiseks.

Teave ja teavitamine

Tehnilist abi kasutatakse ka teavitamistegevusteks (vt punkt 7).

Ühissätete määruse artiklis 37 sätestatud tehnilist abi ei ole plaanis kasutada.

25

2.3.2. Tehnilise abi esialgne jaotus vastavalt artikli 36 lõikele 5 ja artiklile 37

Tabel 7. Esialgne jaotus

Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

Teave ja teavitamine 001 44 730,98

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 2 035 259,71

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 187 851,17

Suutlikkuse suurendamine 004 89 461,97

26

3. Rahastamiskava

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g

3.1. Rahalised assigneeringud aastate kaupa

Tabel 8. Rahalised assigneeringud aastate kaupa (NB! Selle tabeli täidab Euroopa Komisjon)

Fond 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku

BMVI 0 5 269 705,00 12 261 989,10 9 398 424,00 5 653 550 4 575 852 4 486 181 41 645 701,10

3.2. Rahalised eraldised kokku

Tabel 9. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa

Erieesmärk

Meetme liik Liidu toetuse

arvutamise alus

(kogusumma või

avalik sektor)

Liidu osalus (a) Liikmesriigiosalus

(b)=(c)+(d)

Liikmesriigi osaluse esialgne

jaotus

Kokku

e=(a)+(b)

Kaasrahasta

mismäär

(f)=(a)/(e)

avalik c) erasektor d)

Erieesmärk 1 BMVI määruse artikli 12

lõike 1 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 17 785 004,81 5 928 334,94 5 928 334,94 0

23 713 339,75

75

BMVI määruse artikli 12

lõike 2 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma

7 260 562,36

806 729,15

806 729,15

0

8 067 291,51

90

27

BMVI määruse artikli 12

lõike 3 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 3 615 000 1 205 000 1 205 000 0 4 820 000 75

BMVI määruse artikli 12

lõike 4 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 7 965 944,45 2 655 314,82 2 655 314,82 0 10 621 259,27 75

BMVI määruse artikli 12

lõike 5 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 1 161 885,65 387 295,22 387 295,22 0 1 549 180,87 75

Erieesmärk 1

kokku

37 788 397,27

10 982 674,13

10982 674,13

0

48 771 071,40

Erieesmärk 2 BMVI määruse artikli 12

lõike 1 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 1 500 000 500 000 500 000 0 2 000 000 75

BMVI määruse artikli 12

lõike 2 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - -

BMVI määruse artikli 12

lõike 3 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - -

BMVI määruse artikli 12

lõike 4 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - -

28

BMVI määruse artikli 12

lõike 6 kohaselt

kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - -

Erieesmärk 2

kokku

1 500 000 500 000 500 000 2 000 000

Ühissätete

määruse artikli

36 lõike 5

kohane

tehniline abi

kogusumma

2 357 303,83

0 0

2 357 303,83

Ühissätete

määruse artikli

37 kohane

tehniline abi

kogusumma 0 0 0 0

Kogusumma

41 645 701,10

11 482 674,13

11 482 674,13

0

53 128 375,23

29

4. Eeltingimused

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i

Tabel 10 Horisontaalsed eeltingimused

Eeltingimus Eeltingimuse

täitmine

Kriteeriumid Kriteeriumide

täitmine

Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus

Tõhusad

järelevalvemehhani

smid riigihangete

turu jaoks

JAH Kehtestatud on

järelevalvemehhanismid,

mis hõlmavad kõiki

riigihankelepinguid ja

nende hankeid fondidest,

kooskõlas ELi

hankeõigusega. Selleks on

vaja järgmist:

1. meetmed, mis tagavad

tõhusate ja

usaldusväärsete

andmete kogumise

riigihankemenetluste

kohta, mis ületavad

ELi lävendeid,

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artiklitest

83 ja 84 ning direktiivi

2014/25/EL artiklitest

99 ja 100 tuleneva

aruandluskohustusega;

2. meetmed andmete

tagamiseks vähemalt

järgmiste aspektide

jaoks:

a. konkurentsi kvaliteet

ja intensiivsus: võitnud

1. JAH

2. JAH

3. JAH

4. JAH

5. JAH

Riigihangete register

(https://riigihanked.riik.ee)

1. Kõik ELi hankeõiguse kohaselt riiklikku lävendit ületavad

riigihankelepingud ja nende hanked fondidest avaldatakse ja

teostatakse e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“

(https://riigihanked.riik.ee), mida haldab Rahandusministeerium,

kooskõlas komisjoni 11. novembri 2015. aasta

rakendusmäärusega (EL) 2015/1986. Riigihangete seaduse

kohaselt vastutab Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse

ja nõustamise eest vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83

ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL artiklitele 99 ja 100. Järelevalve

ja aruandlus põhinevad kesksest riigihangete registrist hangitud

andmetel.

2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja

lepinguline maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu

sõlmimise teatena komisjoni 11. novembri 2015. aasta

rakendusmääruse (EL) 2015/1986 alusel.

2. b. Hankija kohustus on pärast hanke lõpuleviimist avaldada

täidetud lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete

registris. Teave VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta

avaldatakse registris lepingu sõlmimise teates – 100% e-hankeid

teostatakse keskses hankeregistris.

3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on

Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on

sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad neli

inimest ja riigihangete andmete üldanalüüsi eest üks inimene.

4. Järelevalvearuanded ja iga-aastased järelevalvekokkuvõtted

on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebisaidil

30

pakkujate nimed,

esialgne pakkujate arv

ja lepinguline

maksumus;

b. teave lõpliku hinna

kohta pärast valituks

osutumist ja VKEde

kui otsepakkujate

osalemise kohta, kui

sellist teavet pakuvad

riiklikud süsteemid;

3. meetmed pädevate

riigiasutuste jaoks

andmeseire ja

-analüüsi tagamiseks

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artikli 83

lõikega 2 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 2;

4. analüüsitulemuste

üldsusele

kättesaadavaks

tegemise kord

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artikli 83

lõikega 3 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 3;

5. meetmed tagamaks, et

kogu teave, mis viitab

võimalikule

pakkumismahhinatsioo

nile, edastatakse

pädevatele

riigiasutustele

(https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/ri

igihangete-poliitika/jarelevalve). Igal aastal avaldatavad

statistilised andmed riigihangete kohta ja andmeanalüüs on

samuti kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebisaidil

(https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/ri

igihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-

kokkuvotted).

5. Teabevahetuse kohta on Konkurentsiametiga sõlmitud

mitteametlik kokkulepe. Riigihangete seaduses on samuti säte, et

kui järelevalve käigus teatavaks saanud asjaolud võivad anda

aluse süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete seaduse § -des

213–215 sätestatud väärteona, või asjaoludel on võimaliku

korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab Rahandusministeerium

uurimisasutust või prokuratuuri talle teadaolevatest asjaoludest.

Konkurentsiamet on selles tähenduses ka uurimisasutus.

31

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artikli 83

lõikega 2 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 2.

Euroopa Liidu

põhiõiguste harta

tõhus kohaldamine

ja rakendamine

JAH Et tagada Euroopa Liidu

põhiõiguste harta

järgimine, on olemas

tõhusad mehhanismid, mis

hõlmavad järgmist:

1. kord, mis tagab

fondidest toetatavate

programmide vastavuse

ja nende rakendamise

harta asjakohaste sätete

kohaselt;

2. kord anda

seirekomisjonile aru

juhtumitest, mis on

seotud fondide

toetatavate tegevuste

mittevastavusega

hartaga.

1. JAH

2. JAH

ÜRO ühine põhidokument, mis on

osa osalisriikide aruannetest –

Eesti

(https://tbinternet.ohchr.org/_layo

uts/15/treatybodyexternal/Downlo

ad.aspx?symbolno=HRI%2fCOR

E%2fEST%2f2015&Lang=en)

Eesti 2035

(https://valitsus.ee/strateegia-

eesti-2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia)

Eesti Vabariigi põhiseadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/11

5052015002)

Soolise võrdõiguslikkuse seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12

6042013009)

Võrdse kohtlemise seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/10

6072012022)

Õiguskantsler

(https://www.oiguskantsler.ee/et)

Lasteombudsman

(http://lasteombudsman.ee/et/welc

ome)

1. Eestis on riigisisese õiguse ja rahvusvaheliste lepingute kaudu

loodud mehhanism inimõiguste, sh ELi põhiõiguste harta

järgimiseks.

Rakenduskava vastavus ja rakendamine ELi põhiõiguste harta

sätete kohaselt on tagatud harta põhimõtete lõimimise kaudu

strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse,

arengukavadesse, projektide valikukriteeriumidesse ja toetuse

andmise tingimustesse. Põhiõiguste kaitsmisega seotud

institutsioonid, sh soolise võrdõiguslikkuse volinik, on

seirekomisjoni liikmed ning kaasatud strateegiate ja õigusaktide

koostamisse. Rakendamisel tagatakse taotlejatele ja

toetusesaajatele tugi ELi põhiõiguste harta põhimõtetega

arvestamiseks. Sotsiaalministeerium annab nõu soolõime,

mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste

ligipääsetavuse kohta projektide kavandamis -, rakendamis-,

seire- ja hindamisprotsessis (ELi põhiõiguste harta artiklid 21,

23, 25 ja 26) ning kooskõlastab toetuse andmise tingimusi. Iga

ministeerium vastutab inimõiguste kaitsmise ja edendamise eest

oma haldusalas.

2. Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist

ning kelle ülesanne on esitada oma valdkonna konsolideeritud

visioon ja vajaduse korral probleemid seirekomisjonile (nt

soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti

Puuetega Inimeste Koda ning õiguskantsler).

Kõigil komisjoni liikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt

või lisada arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda,

kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta BMVIst toetatav

tegevus ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et

32

hoolimata kõigist kehtivatest menetlusnõuetest võib esineda

harta mittejärgimist.

Puuetega inimeste

õiguste

konventsiooni

kohaldamine ja

rakendamine

kooskõlas nõukogu

otsusega

2010/48/EÜ

JAH Et tagada puuetega

inimeste õiguste

konventsiooni

rakendamine, on olemas

riiklik raamistik, mis

hõlmab järgmist:

1. mõõdetavate

tulemustega

eesmärgid,

andmekogumise ja

-seire mehhanismid;

2. meetmed, et tagada

ligipääsetavuspoliitika,

õigusaktide ja

standardite

nõuetekohane

arvessevõtmine

programmide

väljatöötamisel ja

rakendamisel;

3. meetmed, mille

kohaselt antakse

seirekomisjonile aru

juhtumitest, mille

puhul ei vasta

fondidest toetatav

tegevus ÜRO puuetega

inimeste õiguste

konventsioonile, ning

kõnealust

konventsiooni

käsitletavatest

kaebustest, mis on

esitatud artikli 69

1. JAH

2. JAH

3. JAH

Heaolu arengukava 2016–2023

(https://www.sm.ee/et/heaolu-

arengukava-2016-2023)

Ligipääsetavuse nõukogu

(https://www.sm.ee/et/ligipaaseta

vuse-noukogu)

Ligipääsetavuse rakkerühm

(https://www.riigikantselei.ee/ligi

paasetavus)

Õiguskantsleri seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12

788991?leiaKehtiv)

Puudega inimeste erivajadustest

tulenevad nõuded ehitisele

(https://www.riigiteataja.ee/akt/13

1052018055)

Eluruumile esitatavad nõuded

(https://www.riigiteataja.ee/akt/10

3072015034?leiaKehtiv)

WCAG 2.0 rakendusjuhised

(https://www.mkm.ee/et/wcag-20-

rakendusjuhised)

Sotsiaalkindlustuse programm

(https://www.sm.ee/sites/default/f

iles/lisa_5_sotsiaalkindlustuse_pr

ogramm.pdf)

Hoolekandeprogramm

(https://www.sm.ee/sites/default/f

1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud eri

strateegiate vahel. Puuetega inimeste õiguste kaitse poliitika

strateegia on seatud „Heaolu arengukavas 2016–2023“ .

Sihtrühma ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja

asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud sama arengukava

programmides. Näiteks, „Sotsiaalkindlustusprogrammis 2020–

2023“ koostatakse puudega inimeste toetuste ja teenuste süsteemi

ajakohastamiseks lahendusteede pakett.

„Hoolekandeprogrammis 2020–2023“ keskendutakse

sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele,

selliste teenuste arendamisele, mis hõlmavad inimesi ühiskonnas,

ning põhiõiguste kaitsmisele. Statistikat puudega inimeste

olukorrast kogub Statistikaamet Eesti sotsiaaluuringu, Eesti

tööjõu-uuringu, tööelu uuringu ja leibkonna eelarve uuringu

kaudu ning asjakohaste tervise-, vananemis- ja

pensioniteemaliste uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab

regulaarset sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral teeb

konkreetseid uuringuid (vt siit).

2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja

aluspõhimõte puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 9

tähenduses. Tervikliku ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks

lõi Vabariigi Valitsus 2019. aastal ligipääsetavuse rakkerühma.

Sotsiaalministeerium on kõigi sektorite ligipääsetavuse riiklik

koordinaator, toetades ligipääsetavuse nõukogu tööd, tellides

analüüse („Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse

analüüs“, „Laste ligipääsetavuse uuring“), koordineerides

ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 ülevõtmist ning

korraldades aastatel 2018–2022 sotsiaaltranspordi katseprojekti.

Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus annab korraldus- ja

rakendusasutustele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste kohta

nõu ning kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte. 2018. aastal

jõustusid määrused „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad

nõuded ehitisele“ ja „Eluruumile esitatavad nõuded“. Alates 1.

33

lõikes 7 ette nähtud

korra kohaselt. iles/lisa_4_hoolekandeprogramm

_2020_2023.pdf)

Soolise võrdõiguslikkuse

programm

(https://www.sm.ee/sites/default/f

iles/lisa_6_soolise_vordoiguslikk

use_programm.pdf)

jaanuarist 2019 teostab määruste kohaldamise üle riiklikku

järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet .

3. Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler puuetega

inimeste õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse

ja seire ülesandeid. 2019. aastal moodustati õiguskantsleri juurde

puuetega inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada

õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja

järelevalve teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO puuetega

inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 3 alusel. BMVI

projektide puhul on arutelude kontaktpunkt seirekomisjon, mis

koosneb asjaomastest katusorganisatsioonidest ja vajaduse korral

laiendab Siseministeerium partnerite nimekirja. Seirekomisjon i

kutsutakse Eesti Puuetega Inimeste Koda, õiguskantsler ning

soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik .

Komisjoni liige võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud

ettepaneku kutsuda kokku seirekomisjon ja/või lisada

päevakorrapunkt, kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta

fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste

konventsioonile.

34

5. Programmi haldavad asutused

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84

Tabel 11. Programmi haldavad asutused

Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja

ametikoht

E-post

Korraldusasutus Siseministeerium Tarmo Miilits, kantsler [email protected]

Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo, siseauditi

osakonna juhataja

[email protected]

Asutus, kellele

laekuvad komisjoni

maksed

Rahandusministeerium Marge Kaljas [email protected]

6. Partnerlus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h

BMVI rakenduskava koostamine põhineb avatusel. Eesti välispiiride ja viisapoliitika praeguste ja tulevaste katsumuste väljaselgitamisse ja lahenduste pakkumisse kaasati kõik asjaomased

sidusrühmad.

ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi. Planeerimine on allikaneutraalne. Riiklike

vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh partnerite ja sidusrühmade kaasamine).

ELi eelarveperioodi 2021–2027 on kavandatud käsikäes pikaajalise riikliku arengustrateegia „Eesti

2035“ ja STAK 2020–2030 koostamisega. Ülevaate strateegiate koostamisest leiab veebilehtede lt https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia ja

https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine-osalemine/siseturvalisuse- arengukava-2020-2030.

Protsess algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses konsulteeriti teiste

ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelusid kõigis maakondades. Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisuse nõukogud, muud maakondade turvalisusega seotud

institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, linna- ja vallajuhid ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest tehti kokkuvõte ja neid kasutati STAK 2020–2030 koostamisel.

Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi kasutati, et saada kõigi ministeeriumide ja Riigikantselei heakskiit ning Eesti Linnade ja Omavalitsuste

Liidu arvamus.

See, kuidas strateegiates seatud eesmärkide saavutamis t rahastatakse, otsustatakse iga-aastasel riigieelarve arutelul, mis tagab koostoime riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida

topeltrahastamist.

STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste asutuste ja partnerite

esindajatest.

35

Et BMVI, ISFi ja AMIFi rakendamist jälgida, luuakse ühine seirekomisjon, mis koosneb samadest

osalejatest, kes on STAKi valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on kaasatud sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja

mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused.

7. Teabevahetus ja nähtavus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j

ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avatud ja asjakohase teabevahetuse kaudu avalikkuse teadlikkus ELi toetusest.

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab juurdepääsu kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse

kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev elanikkond on toetusmeetmetest vähem teadlik.

Et tagada rakenduskava elluviimise läbipaistvus, on Siseministeerium loonud

siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava eesmärgid, tegevused ja tulemused.

Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide veebileht vastab WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud tehnilisi lahendusi ja sisuloome põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis-, kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse,

keele-, õppimis- ja neuroloogilise puudega inimestel.

Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse

ka sotsiaalmeediat.

RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikku. Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik.

Kommunikatsioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi.

Näitajad

1. Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust projektidest, mida rahastatakse siseturvalisuspolitika fondidest. Netisaated on osa Siseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest.

2. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale. 3. Digitaalse meediasisu, sealhulgas visuaalsisu, näiteks illustratsioonide ja

videomaterjalide loomine vähemalt neli korda. Kogu avalikustatav meediasisu on esitatud ja kättesaadav ligipääsetaval moel. Sõltuvalt digitaalse meediasisu olemusest kasutatakse teabe edastamiseks kirjeldustõlget, sisule lisatakse subtiitrid ja/või

viipetõlge. 4. Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks sotsiaalmeediakanalite (nt Facebook ja

Youtube) kasutamine, et jõuda laiema publikuni. Sisu loomine ja ristviitamine sotsiaalmeediakontodel.

36

Lisa 3. Temaatiline rahastu

Erieesmärk Liik ELi toetus Kirjeldus

SO1 Erimeede 7 260 562,36 BMVI/2021-2022/SA/1.2.1/003 – „Autonoomse ja mobiilse kaugseire võimekuse tõstmine”. Projekti eesmärk on saada parem olukorrapilt ELi välispiiri lõikudest, kuhu ei ole majanduslikult mõistlik ehitada püsi taristut. PPA hangib neli uuenduslikku

mobiilset kaugseiresüsteemikomplekti ning katsetab ja kohandab neid erineva keerukusega maastikul piiri valvamiseks. Projekti tulemusi jagatakse Frontexi ja teiste

ELi liikmesriikidega.

BMVI/2022/SA/1.5.7/003 – BMVI/2022/SA/1.5.7/007 – „iSPoC + analüüs“. Projekti eesmärk on tagada SISi määruste ja rakendusaktide tõhus rakendamine. Projekti raames

analüüsitakse SIRENE büroo äriprotsesse ja rakendussüsteemi. Projekti tulemusena kaardistatakse äriprotsesside automatiseerimise võimalused, analüüsidokument on

aluseks süsteemi edasiseks arendamiseks.

BMVI/2021/SA/1.5.4/008 – „Koostalitlusvõime määruse rakendamise toetamine “. Projekti eesmärk on toetada ELi ja Schengeni liikmesriike koostalitlusvõime õigusliku

raamistiku rakendamisel. Pädevatele asutustele, sh SIRENE büroole, luuakse võimekus lahendada käsitsi kollast linki. Kollane link tekib ELi infosüsteemidesse andmete

sisestamisel ja muutmisel, kui identiteediandmetes tuvastatakse ebakõla.

BMVI/2023-2024/SA/1.2.2/001 – „Patrullsõidukite soetamine“. Projekti eesmärk on suurendada Frontexi ja Eesti tegevussuutlikkust, et täita ELi välispiiride kaitsega

seotud kohustusi, ostes 20 patrullsõidukit, mis antakse vajaduse korral Frontexi kasutusse.

BMVI/2024/SA/1.5.1/001 – „Targad piirid 2024+“. Erimeetme eesmärk on saavutada tähtaegselt valmisolek Riiki sisenemise ja riigist väljumise süsteemi (EES) ning Euroopa reisiinfo- ja -lubade süsteemi (ETIAS) kasutuselevõtuks. Erimeetme raames

viiakse ellu kaks projekti:

37

1. osa hõlmab EESi ja ETIASega kasutamisega seotud riiklikese süsteemidesse

uute funktsionaalsuste (4) loomist, kuue piiripunkti kohandamist ja

kasutajakoolitust kuni 50 teenistujale;

2. osa raames tehakse ETIASe rakendamiseks muudatused SIRENE büroo

juhtumikorraldussüsteemis. See hõlmab arendustöid Schengeni infosüsteemis,

tööprotsesside ja käsiraamatu kaasajastamist ning koolitusi kuni 50

teenistujale.

Tehniline abi -435 633,74

Pikk 61 / 15065 Tallinn / Estonia / +372 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registry code 70000562

European Commission

17.09.2024 No 14-13.5/24-2

Submission of the 2nd Amendment of the

EE BMVI Programme

Herewith, the Estonian Ministry of the Interior submits the second amendment of the BMVI

programme.

Yours Sincerely,

(e-signed) Tarmo Miilits

Permanent Secretary

Annexes:

1. Summary of the proposed II BMVI programme amendment

2. sfc2021-PRG-2021EE65BVPR001-3.0_ENG_TRACK 3. sfc2021-PRG-2021EE65BVPR001-3.0_ENG_CLEAN

4. BMVI rakenduskava 2021-2027 versioon 3.0_EST

CC: Ms Silvia ORRU