Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3 "Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel" toetuse andmise tingimused

Lisa 2

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse teist korda siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 1-3/36

kinnitatud Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse

rakendamisel“ toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT). Eelnõule kehtib kõik algse käskkirja seletuskirjas nimetatu, täiendavalt on selgitatud TATi muudatusega lisatava projekti vajalikkust ning vastavust nõuetele.

Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen

([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. II Käskkirja sisu

Eelnõuga lisatakse TATi täiendav projekt „Uute piirihaldusametnike koolitamine“. Projekti

kaudu realiseeritakse piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 rahastamiskavasse planeeritud tegevust „EBCG-i panustamisega seotud uute ametnike koolitused“. Projekti maksumus on 400 000 eurot (75% Euroopa Liidu toetus ja 25% riiklik kaasfinantseering). TATi

uus eelarve on 1 500 000 eurot. Projekti „Uute piirihaldusametnike koolitamine“ raames korraldab elluviija hanke värbamiskampaania läbiviija leidmiseks ning tellib

Sisekaitseakadeemialt koolituse kuni 20 uue värvatud politseiametniku väljaõpetamiseks. Politsei ja piirivalve seaduse kohaselt on piirihalduse korraldamine Politsei- ja Piirivalveameti

üks peamisi ülesandeid, mistõttu on see organisatsioon määratud projekti elluviijaks. Kuna kulud tekivad vaid elluviijal, projektis partnerit ei määrata.

Projektile antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks ning

Sisekaitseakadeemia, kellelt koolitus tellitakse, on ainus kõrgkool Eestis, kus õpetatakse välja siseturvalisuse valdkonna eksperte.

Abikõlblike kulude näidisloetellu lisatakse selguse eesmärgil värbamiskampaania korraldamise kulu.

Projekti vajalikkuse põhjendus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1896, 13. november 2019, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr

1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (edaspidi Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus)1 artikli 56 kohaselt on Eestil kohustus lähetada pikaajaliselt Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve alalisse

korpusesse piirihalduses osalevaid ametnikke. 2027. aastal peab Eestist olema pikaajalise lt lähetatud 18 ametnikku. Sama määruse artikli 61 lõike 3 kohaselt on Eestil õigus saada rahalist toetust alalise korpuse arendamiseks tingimusel, et lähetatud ametnike asemel värvatakse ja

õpetatakse välja uusi piirihalduses osalevaid ametnikke.

1 Euroopa Piiri- ja rannikuvalve määrus. - ELT L 295, 14.11.2019, lk 1—131.

Projekti vastavus valikukriteeriumitele ja -metoodikale

Projekt panustab Euroopa Liidu integreeritud piirhaldusstrateegia täitmisesse ja aitab seega

kaasa piirihalduse ja viisapoliitika rahastu poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi a) täitmisesse. Elluviija kohustub järgima võrdõiguslikkuse põhimõtet, kedagi ei diskrimineerita soo, rassilise

või etnilise päritolu, usutunnistuse, veendumuste, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. Tegevuste läbiviimisel lähtub elluviija Politsei- ja Piirivalveameti soolise võrdõiguslikkuse

kavast 2023–2028. Värbamiskuulutus koostatakse ja kujundatakse selliselt, et see ei sisaldaks soostereotüüpe. Kuna nimetatud tegevused on soolist võrdõiguslikkust edendavad tegevused, panustab projekt „Eesti 2035“ mõõdikusse „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“.

Värbamise korraldamisel lähtutakse vastavatest seadustest ning õigusaktidest. Politsei ja

piirivalve seaduse (PPVS) § 39 lg 1 alusel peab politseiametnik vastama politseiametniku kutsesobivusnõuetele, sealhulgas kehalise ettevalmistuse ja haridusnõuetele. Politseiametniku vastavust kehalise ettevalmistuse ja eriettevalmistuse nõuetele kontrollitakse vähemalt üks kord

kalendriaastas siseministri 12.04.2013 määrusega nr 15 kehtestatud korra „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku

kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord“ alusel. Kehalise ettevalmis tuse nõuetele vastavuse hindamiseks mõõdetakse politseiametniku järgmisi füüsilisi võimeid: 1) üldine vastupidavus – 3000 meetri jooks;

2) käelihaste jõuharjutus – toenglamangus käte kõverdamine; 3) kõhulihaste jõuharjutus – istesse tõus.

Sooritustulemused on sätestatud, arvestades soolisi ja vanuselisi erisusi. PPVS § 41 sätestab, et politseiteenistusse või politseiametniku erialale õppima kandideeriv isik peab läbima politseiametnikule ette nähtud tervisekontrolli. Politseiametniku tervisenõuete le

vastavust kontrollitakse enne politseiametniku erialale õppima või politseiteenistusse asumist ja politseiteenistuse ajal perioodiliselt. Siseministri 20.06.2022 määruse nr 18

„Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ kohaselt peab politseiametnik olema füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline täitma politsei ülesandeid ning tal ei tohi olla sellist tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või

teise isiku elu või tervise. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik kaasata projekti sihtrühma puuetega inimesi.

Projekti tutvustamisel üldsusele arvestatakse ligipääsetavuse nõudeid.

25.04.2022. a kinnitatud Hendrikson & Ko läbiviidud rakenduskva keskkonnamõju eelhinnangu aruandes jõudsid sõltumatud eksperdid järeldusele, et rakenduskava tegevused ei

tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks vajadus puudub. Kuivõrd TATi lisatav projekt oli algusest peale rakenduskavas, jääb ekspertide järeldus kehtima.

Projekti tegevuste läbiviimisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte, juhendeid

ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11482;

3) Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus.

IV Käskkirja mõju

TAT muudatus aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega pandud kohustuste täitmisele, sh Schengeni piiri kaitsmisele, millel on omakorda riigiülene positiivne mõju

elanikkonna turvatundele.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub allkirjastamisel.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Käskkiri on kooskõlastatud eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kliimaministeeriumiga.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse

Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.

KÄSKKIRI

27.03.2024 nr 1-3/28

Siseministri 21. veebruari 2023. a

käskkirja nr 1-3/36 „Piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3

"Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa

piiri- ja rannikuvalve toetamine

välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud

piirihalduse rakendamisel" toetuse

andmise tingimused“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö

kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreer itud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused “ punktidega 10.1 ja 10.5 ning lähtudes

Politsei- ja Piirvalveameti 13. veebruari 2024. a kirjast nr 1.13-2.13/198-1 Muudan siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36 „Piirihalduse ja viisapoliit ika

rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise

tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt: 1. muudan käskkirja punkti 1.1.2 ja lisan sellesse Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia

„Eesti 2035“ täiendava mõõdikuna, millesse toetuse andmise tingimuste tegevused panustavad, „Soolise võrdõiguslikkuse indeksi“;

2. muudan käskkirja punkti 2.3 ja lisan sellele alapunkti 2.3.4 järgmises sõnastuses: „2.3.4. UUTE PIIRIHALDUSAMETNIKE KOOLITAMINE (sekkumise kood: 014:

Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine) 2.3.4.1. Projekti eesmärk ja sisu: Vähemalt 20 uue piirihalduse valdkonda panustava

ametniku värbamine ja koolitamine ELi välispiiri valvamise võimekuse

tagamiseks. Uute politseiametnike leidmiseks viiakse läbi värbamiskampaania. Koolitus toimub Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuses mittestatsionaa rses

kutseõpperühmas. Õpe algab 2024. aasta septembris ja kestab ligikaudu aasta ja 7 kuud. Projekt kompenseerib ELi välispiirile pikaajaliselt lähetatud ametnike puudumisest tekkivat välispiiri valvamise võimekuse kahanemist ja vähendab

piirihalduse valdkonnas täitmata ametkohtade arvu. 2.3.4.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.04.2024–31.07.2026;

2 (2)

2.3.4.3. Projekti sihtrühm: värbamiskampaania tulemusel politseiteenistusse vormistatud uued piirihalduse valdkonda panustavad ametnikud.“;

3. muudan käskkirja punkti 4.1 ja asendan selles TATi eelarve 1 100 000 eurot eelarvega 1 500 000 eurot;

4. muudan käskkirja punktis 4.3 toodud tabelit ja täiendan seda järgmiselt:

5. muudan käskkirja punkti 6.2 ja lisan sellele alapunkti 6.2.6 järgmises sõnastuses: „6.2.6. värbamiskampaania kulu (projektis „Uute piirihaldusametnike koolitamine)“;

6. muudan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ ja asendan selle käesoleva käskkirja lisaga 2.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Lisa 1. Seletuskiri Lisa 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht

Projekt Projekti eelarve

(koos

käibemaksuga), sh

kaudsete kulude

määr kogu projekti

eelarvest

Näitaja kood ja nimetus Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2024

Sihttase

2029

UUTE

PIIRIHALDUS- AMETNIKE

KOOLITAMINE

400 000 eurot, sh

kaudsed kulud 2%

BMVI O.1.8 Toetatud

osalejate arv

arv 20 20

BMVI O.1.8.1 Toetatud osalejate arv, milles t omakorda koolituste l

osalejate arv

arv 20 20

BMVI R.1.19 Nende osalejate arv, kes

teatavad kolm kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse

käigus omandatud oskusi ja

pädevust.

arv Ei kohaldu

20