Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmine

Lisa 1

EELNÕU

Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja

nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse

uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa

piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel

tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse

rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“

muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 14. veebruari 2023. a

käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse

uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa

Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ punktidega 10.1

ja 10.5 ning lähtudes Politsei- ja Piirvalveameti 13. septembri 2024. a kirjast nr 1.13-2.13/403- 1

Muudan siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri-

ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“

toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt:

1. Muudan käskkirja punkti 2.3.4.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.3.4.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2026“.

2. Muudan käskkirja punkti 2.3.10 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.3.10. VÕMMORSKI JA MAADE VAHETAMISEGA SEOTUD PIIRILÕIKUDE

PROJEKTEERIMINE JA EKSPERTIIS (Sekkumise kood 006: Piirivalve – muud

meetmed)

2.3.10.1. Projekti eesmärk ja sisu: Projekti raames tellitakse Võmmorski ja vahetatavate

maade piirilõikude projekteerimine ja ekspertiis. Projekti tulemused võetakse

aluseks piirilõikude ehitustöödele, et ühendada seni välja ehitamata jäänud

piirilõigud. Ehitustöid rahastatakse riigieelarvest.

2.3.10.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.04.2024–30.06.2026

2.3.10.3. Projekti sihtrühm: PPA“.

3. Täiendan käskkirja punktiga 2.3.11 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.3.11.1. NARVA JÕE SEIRE JA JUHTIMISKESKUSE TEHNIKA SOETUS

(sekkumise kood: 003 Piirivalve – maismaa varustus)

2.3.11.2. Projekti eesmärk ja sisu: Seire- ja juhtimiskeskuse tehnika soetamise ja

paigaldamisega tekib PPA-l parem ülevaade Narva jõel toimuvast. Projekti

käigus soetatakse ja paigaldatakse kaasaegsed seirekaamerad, sensorid,

võrguseadmed ning juhtimiskeskuse operaatorite juhtimissüsteem.

2.3.11.3. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.08.2024–30.06.2026

2.3.11.4. Projekti sihtrühm: PPA“.

2 (2)

3. Muudan käskkirja punktis 4.3 toodud tabeli rida „Võmmorski piirilõigu projekteerimine ja

ekspertiis“, lisan rea „Narva jõe seire ja juhtimiskeskus tehnika soetus“ ning sõnastan need

järgmiselt:

4. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga

arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Projekt Projekti eelarve (koos

käibemaksuga), sh

kaudsete kulude määr

kogu projekti eelarvest

Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2024

Sihttase

2029

VÕMMORSKI

JA MAADE

VAHETAMISE

GA SEOTUD

PIIRILÕIKUDE

PROJEKTEERI

MINE JA

EKSPERTIIS

240 683, sh kaudsed

kulud 0,4 %

BMVI O.1.4

Ehitatud/ajakoha

statud

piiripunktirajatist

e arv

arv 0 1

NARVA JÕE

SEIRE JA

JUHTIMISKES

KUSE

TEHNIKA

SOETUS

557 185,11, sh kaudsed

kulud 0,4 %

O.1.1

Piiripunktide

jaoks ostetud

seadmete arv

arv 0 59

Lisa 1

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse kolmandat korda siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 1-

3/29 kinnitatud Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse

uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa

Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT).

Eelnõuga lisatakse käskkirja välispiiri valvamise parandamiseks täiendavad tegevused.

Eelnõule kehtib kõik algse käskkirja seletuskirjas ja käskkirja muudatuste seletuskirjas

nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja

seletuskirjades.

Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen

([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega.

II Käskkirja sisu

Eelnõu paneb ette kolme tüüpi TATi muudatused:

1. Pikendatakse projekti „Maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine piirlõikudele 4-6“

abikõlblikkuse perioodi ühe aasta võrra, s.o kuni 31.12.2026. Pikendamine on tingitud

hankemenetluse venimisest. Projekti pikendamine ei sea ohtu üldeesmärki – katta kogu

idapiir seiretehnikaga 2028. aasta lõpuks.

2. Korrigeeritakse projekti „Võmmorski piirilõigu projekteerimine ja ekspertiis“ nimetust,

eelarvet, sisu ja abikõlblikkuse perioodi: 2.1. Kuna Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel kokkulepitud maade vahetus jääb ära,

on seoses poliitilise ja julgeolekuolukorra muutusega vajalik kogu idapiiri taristu välja

ehitamine, sh ka algselt vahetamiseks kavandatud ning sellest tulenevalt välja ehitamata

jäänud maa-alad. BMVIst rahastatakse juba Võmmorski piirilõigu projekteerimist ja

ekspertiisi, mistõttu on mõistlik laiendada käimasoleva projekti skoopi uutele piirilõikudele.

Projekti uus nimetus on „Võmmorski ja maade vahetamisega seotud piirilõikude

projekteerimine ja ekspertiis“.

2.2. Võmmorski piirilõiguga seotud projekti elluviimisel on täpsustunud tegevuste

maksumus, mistõttu on ette näha eelarve jääk 557 185,11 eurot.

3. Lisatakse TATi uus projekt „Narva jõe seire ja juhtimiskeskuse tehnika soetus“

eelarvega 557 185,11 eurot. 3.1. Narva Kuivjõe sängi seadmed (vanad analoogseadmed) on amortiseerunud ja nende töös

hoidmine on kulukas ning ressursirohke. Piiri valvamise seisukohalt on tegu väga olulise

piirilõiguga, mis peab olema kaetud töökindla ja kaasaegse tehnikaga. Narva juhtimiskeskuse

operaatorite efektiivsema ning operatiivsema töö tagamiseks, on vaja soetada videoseina

juhtimissüsteem. Tegemist on haldussüsteemi arendusega, mis võimaldab operaatoril kiirelt

esitada/vahetada erinevaid videopilte piirilõikudelt.

Lisatud tegevused vastavad seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumitele ja

- metoodikale.

Projektid panustavad Euroopa Liidu integreeritud piirhaldusstrateegia täitmisesse ja aitavad

seega kaasa piirihalduse ja viisapoliitika rahastu poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi a)

täitmisesse ning „Eesti 2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal, ja

usaldus riigi institutsioonide vastu.

Projektid on kooskõlas siseturvalisuse arengukava 2020-2030 tegevussuundadega:

 jätkata idapiiri taristu ja tehnilise seiresüsteemi valmisehitamist;

 kasutada piiri valvamiseks kaasaegseid innovaatilisi lahendusi, mis vastavad Schengeni

õigustiku nõuetele;

 tagada Eesti piiri kui Euroopa Liidu välispiiri pidev elektrooniline valve kogu piiri ulatuses;

 pidada piirikontrolli tegemisel peale julgeoleku ja turvalisuse silmas ka reisijasõbralikkust

ning arvestada piiriliikluse mahtu ja intensiivsust;

 suurendada valmisolekut välispiiril kontrolli tugevdamiseks ja sisepiiridel kontrolli

taastamiseks.

Projektid on seotud strateegilise dokumendiga „Riigikaitse arengukava 2022 – 2031“1 peatükis

7 „Sisekaitse“ toodud olulise arendustegevusega „Arendame piiritaristut, sealhulgas seire- ja

vaatlusvõimet“.

25.04.2022. a kinnitatud Hendrikson & Ko läbiviidud rakenduskva keskkonnamõju

eelhinnangu aruandes jõudsid sõltumatud eksperdid järeldusele, et rakenduskava tegevused ei

tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete

kehtestamiseks vajadus puudub. TATi lisatavad tegevused on kooskõlas rakenduskavaga, kuid

ei sisaldunud keskkonnamõju eelhinnagu läbiviimise ajal kehtinud rahastamiskavas. Kuivõrd

TATi lisatavas projektides ei plaanita ehitustöid, vaid tegemist on projekteerimisega ning

seiretehnika soetusega vahetatakse välja olemasolevate seirepositsioonide kaamerad, on

põhjendatud ekspertide järelduste laiendamine ka uutele tegevustele. Liiatigi Vabariigi

Valitsuse 21.05.2020 korralduse nr 173 kohaselt ei ole vaja piiritaristu ehitamiseks täiemahulist

keskkonnamõju hindamist läbi viia.

Projekti tegevuste läbiviimisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte, juhendeid

ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Kuna piiritsoon ei ole avalikkusele ligipääsetav, siis

arvestatakse uute piirilõikude projekteerimisel universaalse disaini põhimõtet sellises ulatuses,

mis ei sea ohtu piiri turvalisust ja julgeolekut.

Elluviija kohustub projekti rakendamisel järgima võrdõiguslikkuse põhimõtet, kedagi ei

diskrimineerita soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, veendumuste, vanuse või

seksuaalse sättumuse tõttu.

Projekti tutvustamisel üldsusele arvestatakse ligipääsetavuse nõudeid.

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

Taotletav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Toetatavad tegevused on seotud

avaliku võimu teostamisega ning toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks. Politsei ja

piirivalve seaduse kohaselt on migratsiooni valdkonna asjade ning piirihalduse korraldamine

PPA ülesanne, seetõttu saab vaid nimetatud asutus olla ainuvõimalik projektide elluviija. Võib

möönda, et kaudseteks abisaajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviija või selleks volitatud

esindaja tooteid ja teenuseid tellib. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on

teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena pakub hanke võitja vastu teenust

turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga.

1 „Riigikaitse arengukva 2022 – 2031“

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11482;

IV Käskkirja mõju

TAT muudatus aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega pandud kohustuste

täitmisele, sh Schengeni piiri kaitsmisele, millel on omakorda riigiülene positiivne mõju

elanikkonna turvatundele.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub allkirjastamisel.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu on kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja

Kliimaministeeriumiga.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse

Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.

1

KÄSKKIRI

21.10.2024 nr 1-6/3042-1

muudetud siseministri 02.05.2024

käskkirjaga nr 1-3/37

siseministri 23.08.2024

käskkirjaga nr 1-3/111 ja

siseministri …

käskkirjaga nr 1-3/…

Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse

uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa

piiri- ja rannikuvalve toetamine

välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud

piirihalduse rakendamisel“ toetuse

andmise tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.01.2023–31.12.2029

Elluviija

Politsei- ja Piirivalveamet

Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus

Siseministeerium

2

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96

kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI)

rahastamiskava meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu

Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud

piirihalduse rakendamisel“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise

tingimusi ja korda.

1.1. Seosed BMVI ja Eesti riigi eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/11481 (edaspidi BMVI määrus) artikli 3 punktis 1 toodud BMVI

poliitikaeesmärgiga „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus

välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal

kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu

acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad

rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis

2 a) toodud erieesmärgiga „Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel

rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused,

et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja

piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge“.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“2 eesmärk on kasvatada ja toetada

meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks

ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise

sihtidega, aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalisuse

parandamise eesmärkide täitmisele. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse

avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades

inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. TATi tegevused

panustavad „Eesti 2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal,

usaldus riigi institutsioonide vastu, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik ja

ligipääsetavuse näitaja. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad

lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi.

1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“3 programmi „Siseturvalisus

2023–2026“ meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ tegevuse 5 „Piirihaldus“ eesmärgi

täitmisesse.

1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud BMVI kasutamiseks tehtud Euroopa

Komisjoni soovitusi Eestile.

2. Toetatavad projektid

2.1. Meetmest toetatakse projekte, mis:

– aitavad kaasa BMVI poliitikaeesmärgi ning BMVI määruse artikkel 3 punktis 2 a)

toodud. erieesmärgi täitmisesse;

– panustavad punktis 1.1.2 nimetatud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti

2035“ sihtidesse ja näitajatesse; (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37.)

– on kooskõlas BMVI seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on

mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse

Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93. 2 „Eesti 2035“ 3 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“

3

määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ELi ühissätete määrus)4 artiklis 9 sätestatud

horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad

võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse

ligipääsetavus;

– on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8525 artiklis 17 nimetatud olulist kahju

ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;

– on vastavuses BMVI rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

2.2. TATi projektide mõju ja ulatus on üleriigiline.

2.3. TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel:

2.3.1. PIIRIKONTROLLISEADMETE UUENDAMINE (sekkumise kood: 001

Piirikontrollid)

2.3.1.1.Projekti eesmärk ja sisu: olemasoleva piirikontrolli tehnika uuendamine ja

kaasajastamine ning EESi6 toimivuse tagamine eesmärgiga võtta kasutusele uusim

tehnoloogia. Projekti raames hangitakse piirikontrolli läbiviimiseks ja EESi

kasutamiseks vajalikke seadmeid koos litsentside ja tootetoega. (muudetud siseministri

02.05.2024 nr 1-3/37)

2.3.1.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029

2.3.1.3.Projekti sihtrühm: Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) teenistujad

2.3.2. DROONIDE SOETAMINE (sekkumise kood: 002 Piirivalve – õhuvarustus)

2.3.2.1.Projekti eesmärk ja sisu: õhuvaatluse võimekuse suurendamine piiri valves. Projekti

raames soetatakse välispiiri valvamiseks droonid.

2.3.2.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2024

2.3.2.3.Projekti sihtrühm: PPA teenistujad

2.3.3. MAISMAAVARUSTUSE SOETAMINE JA PAIGALDAMINE PIIRILÕIKUDELE

1–3, 7 JA 8 (sekkumise kood: 003 Piirivalve – maismaavarustus)

2.3.3.1.Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnika soetamise ja paigaldamisega tekib PPA-l parem

ülevaade piirilõikudel 1–3, 7 ja 8 toimuvast. Projekti raames ostetakse ja paigaldatakse

ida- ja kagupiiri lõikudele 1–3, 7 ja 8 kaasaaegsed seadmed, mille tõttu piirivalvamise

taktika riigipiiril muutub enam tehniliseks, väheneb planeeritud patrulltegevus vahetult

piiril ning suudetakse ennetada, avastada ja tõkestada optimaalse ressursiga piiriülest

kuritegevust.

2.3.3.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2026

2.3.3.3.Projekti sihtrühm: PPA teenistujad

2.3.4. MAISMAAVARUSTUSE SOETAMINE JA PAIGALDAMINE PIIRLÕIKUDELE

4-6 (sekkumise kood: 003 Piirivalve – maismaavarustus)

2.3.4.1.Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnika soetamise ja paigaldamisega tekib PPA-l parem

ülevaade piirilõikud 4–6 toimuvast. Kagupiiri lõikudele 4–6 ostetakse ja paigaldatakse

kaasaaegsed seadmed, mille tõttu piirivalvamise taktika riigipiiril muutub enam

tehniliseks, väheneb planeeritud patrulltegevus vahetult piiril ning suudetakse ennetada,

avastada ja tõkestada optimaalse ressursiga piiriülest kuritegevust.

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid - ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 – ELT L 198, 22.6.2020, lk 13—43. 6 (Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, ingl. k Entry-Exit System)

4

2.3.4.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2026 (muudetud siseministri …kk nr

…)

2.3.4.3.Projekti sihtrühm: PPA teenistujad

2.3.5. LUHAMAA JUHTIMISKESKUSE PROJEKTEERIMINE JA EKSPERTIIS

(Sekkumise kood: 006 Piirivalve – muud meetmed) (muudetud siseministri 02.05.2024

kk nr 1-3/37)

2.3.5.1.Projekti eesmärk ja sisu: Luhamaa juhtimiskeskuse kaasajastamise tulemusel on

võimalik jälgida piirilõikudele paigaldatud seirekaamerate abil piiriolukorda. Projekti

raames tellitakse Luhamaa juhtimiskeskuse projekteerimine ja ekspertiis.

Projekteerimine sisaldab autori järelevalve teostamist ehitusperioodi käigus. Hanke viib

läbi Riigi Kinnisvara AS, kuid maksja on PPA. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk

nr 1-3/37 ja 23.08.2024 kk nr 1-3/111 )

2.3.5.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2026 (muudetud siseministri

02.05.2024 nr 1-3/37)

2.3.5.3.Projekti sihtrühm: PPA

2.3.6. PIIRVALVE ja -KONTROLLI MAISMAASÕIDUKID (Sekkumise kood: 003

Piirivalve – maimaavarustus)

2.3.6.1.Projekti eesmärk ja sisu: Piiripatrullide reageerimisvõimekus on tagatud. Projekti

raames ostetakse ja ehitatakse vajadustele vastavaks ümber piiripatrulli bussid.

2.3.6.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2025

2.3.6.3.Projekti sihtrühm: PPA piiripatrull

2.3.7. TEGEVUSTOETUS: SEIRETEHNIKUTE VÄRBAMINE JA KOOLITAMINE

(Sekkumise kood: 026 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus)

2.3.7.1.Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnikute toel on tagatud piirilõikudes 1–8 ja Narva jõe

seirepositsioonide töö. Projekti raames värvatakse ja koolitatakse 6 seiretehnikut, kelle

ülesandeks on vastutada uute seirepositsioonide töötamise eest. Projektis kaetakse

tööjõu, koolitamise ja töökoha loomise kulud.

2.3.7.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–30.06.2027

2.3.7.3.Projekti sihtrühm: Värvatud PPA seiretehnikud

2.3.8. TEGEVUSTOETUS: SEIRETEHNIKA ÜLALPIDAMINE JA HOOLDAMINE

VÄLISPIIRIL (Sekkumise kood: 026 Tegevustoetus – integreeritud piirihaldus)

2.3.8.1.Projekti eesmärk ja sisu: ELi välispiir on kaitstud seiretehnika toimepidevuse ja

elukaare tagamise toel. Tegevustoetusest kaetakse piiri seiretehnika elukaare,

ülalpidamise ja hooldusega seotud kulud, sh litsentside tasud, serveriruumide rent,

sidekulud jne

2.3.8.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029

2.3.8.3.Projekti sihtrühm: PPA

2.3.9. TEGEVUSTOETUS: AUTOMATISEERITUD PIIRIÜLETUSE TOIMIVUSE

TAGAMINE PIIRIPUNKTIDES (Sekkumise kood 026: Tegevustoetus – integreeritud

piirihaldus)

2.3.9.1. Projekti eesmärk ja sisu: Automaatse piirikontrolli süsteemi kasutamise abil on

Schengeni alale saabuvate ja alalt lahkuvate reisijate voog sujuv ja piiriületus kiirem.

Projektist kaetakse piiripunktide Tallinn-1, Narva-1 ja Saatse ABC-väravate rentimise

ja töös hoidmisega seotud kulud. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37)

2.3.9.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029

2.3.9.3.Projekti sihtrühm: PPA

5

2.3.10. VÕMMORSKI JA VAHETATAVATE MAADEGA SEOTUD PIIRILÕIKUDE

PROJEKTEERIMINE JA EKSPERTIIS (Sekkumise kood 006: Piirivalve – muud

meetmed) (muudetud siseministri … kk nr …)

2.3.10.1. Projekti eesmärk ja sisu: Projekti raames tellitakse Võmmorski ja vahetatavate maade

piirilõikude projekteerimine ja ekspertiis. Projekti tulemused võetakse aluseks

piirilõikude ehitustöödele, et ühendada seni välja ehitamata piirilõigud. Ehitustöid

rahastatakse riigieelarvest. (muudetud siseministri … kk nr …) 2.3.10.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.04.2024–30.06.2026 (muudetud siseministri … kk

nr …)

2.3.10.3. Projekti sihtrühm: PPA (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37 ja 23.08.2024

kk nr 1-3/111)

2.3.11. NARVA JÕE SEIRE JA JUHTIMISKESKUSE TEHNIKA SOETUS (sekkumise kood:

003 Piirivalve – maismaa varustus)

2.3.11.1. Projekti eesmärk ja sisu: Seire- ja juhtimiskeskuse tehnika soetamise ja

paigaldamisega tekib PPA-l parem ülevaade Narva jõel toimuvast. Projekti käigus

soetatakse ja paigaldatakse kaasaegsed seirekaamerad, sensorid, võrguseadmed ning

juhtimiskeskuse operaatorite juhtimissüsteem.

2.3.11.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.08.2024–30.06.2026

2.3.11.3. Projekti sihtrühm: PPA

(muudetud siseministri …. kk nr ….)

3. Riigiabi

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

4. Eelarve ja tulemused7

4.1. TAT eelarve on 29 340 897,01 eurot. Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust

kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. Eelarve sisaldab

käibemaksu.

4.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste tulemusena toetab Eesti Euroopa piiri- ja rannikuvalvet

välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel.

4.3. Eelarve jagunemine ning tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on toodud

allolevas tabelis. Kõikide näitajate algtase on 0. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr

1-3/37, 23.08.2024 kk nr 1-3/111 ja …kk nr …)

7 Näitajad kõik kokku moodustavadki tulemused.

6

Projekt Projekti eelarve

(koos

käibemaksuga),

sh kaudsete

kulude määr

kogu projekti

eelarvest

Näitaja kood ja nimetus Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

PIIRIKONTROLLI-

SEADMETE

UUENDAMINE

3 000 699,95, sh

kaudsed kulud

0,2%

BMVI O.1.1 Piiripunktide

jaoks ostetud seadmete arv

arv 200 1000 Välispiirile ja piiripunktidesse

soetatud (ostetud ja renditud)

seadmed, sh e-väravad. Siin ei

raporteerita maa-, mere- ja

õhutranspordi vahendeid. Toetuse

saaja peab aruandele lisama

dokumendi, milles on toodud

raporteeritud seadmete

inventarinumbrid.

DROONIDE

SOETAMINE

191 597,04, sh

kaudsed kulud

3%

BMVI O.1.5 Ostetud

õhusõidukite arv

arv 26 26 Õhusõiduk on mis tahes mehitatud

või mehitamata sõiduk piirikontrolli

ja- valve ülesannete täitmiseks õhus

kooskõlas Schengeni piirieeskirja ja

EUROSURiga. Sõiduk peab vastama

olemasolevatele Frontexi

standarditele. Toetuse saaja peab

aruandele lisama dokumendi, kus on

ära toodud raporteeritud õhusõidukite

inventarinumbrid või muud

unikaalsed koodid.

BMVI O.1.5.1 Ostetud

õhusõidukite arv, millest

omakorda ostetud mehitamata

õhusõidukite arv

arv 26 26 Mehitamata sõiduk piirikontrolli ja-

valve ülesannete täitmiseks õhus

kooskõlas Schengeni piirieeskirja ja

EUROSURiga. Sõiduk peab vastama

7

olemasolevatele Frontexi

standarditele.

BMVI R.1.14 Euroopa Piiri-

ja Rannikuvalve Ameti

tehniliste seadmete reservis

registreeritud seadmete arv.

arv Ei kohaldu 26 Sõiduk tuleb 5 päeva jooksul pärast

tarnet Frontexis arvele võtta.

BMVI R.1.15 Euroopa Piiri-

ja Rannikuvalve Ameti

käsutusse antud seadmete arv

arv Ei kohaldu 26 Iga sõiduki saatmine Forntexi

missioonile raporteeritakse inventari

numbri alusel ühe korra kogu

rakenduskava ellu viimise jooksul

aruandes, mille periood jääb

esimesele missioonile saatmise aega.

MAISMAAVARUST

USE SOETAMINE

JA PAIGALDAMINE

PIIRILÕIKUDELE 4–

6

7 199 201,08, sh

kaudsed kulud

0,4%

O.1.1 Piiripunktide jaoks

ostetud seadmete arv

arv 900 1000 Välispiirile ja piiripunktidesse

soetatud (ostetud ja renditud)

seadmed, sh e-väravad. Siin ei

raporteerita maa-, mere- ja

õhutranspordi vahendeid. Toetuse

saaja peab aruandele lisama

dokumendi, milles on toodud

raporteeritud seadmete

inventarinumbrid.

MAISMAAVARUST

USE SOETAMINE

JA PAIGALDAMINE

PIIRILÕIKUDELE 1–

3, 7 JA 8

8 668 961,70, sh

kaudsed kulud

0,4%

O.1.1 Piiripunktide jaoks

ostetud seadmete arv

arv 100 2000 Välispiirile ja piiripunktidesse

soetatud (ostetud ja renditud)

seadmed, sh e-väravad. Siin ei

raporteerita maa-, mere- ja

õhutranspordi vahendeid. Toetuse

saaja peab aruandele lisama

dokumendi, milles on toodud

raporteeritud seadmete

inventarinumbrid.

8

LUHAMAA

JUHTIMISKESKUSE

PROJEKTEERIMINE

JA EKSPERTIIS

339 654,86, sh

kaudsed kulud

0,4%

BMVI O.1.4

Ehitatud/ajakohastatud

piiripunktirajatiste arv

arv 0 1 Piiripunkti rajatisena loetakse taristut

või seadmeid, mida muud näitajad ei

hõlma. Taristu on nt hooned või

parkimisalad. Seadmed on mis tahes

materiaalne vara, millel on

inventarinumber. Ajakohastamine

tähendab jõudluse või muude

atribuutide parandamist.

Seadmete uuendamine esitatakse

selle näitaja all. Kui projekt hõlmab

mitme hoone ehitamist/täiendamist,

raporteeritakse iga hoone eraldi.

Varustuse ost ja rent raporteeritakse

indikaatori "Piiriületuspunktidesse

ostetud varustuse arv" all.

PIIRVALVE ja

- KONTROLLI

MAISMAA-

SÕIDUKID

999 900,00 sh

kaudsed kulud

0%

BMVI O.1.7 Ostetud

maismaatranspordivahendite

arv

arv 0 13 Maismaatranspordi vahend on mis

tahes mehitatud või mehitamata

sõiduk piirikontrolli ja- valve

ülesannete täitmiseks maismaal

kooskõlas Schengeni piirieeskirja ja

EUROSURiga. Sõiduk peab vastama

olemasolevatele Frontexi

standarditele. Selle näitaja all

raporteeritakse ka renditud sõidukid. Toetuse saaja peab aruandele lisama

dokumendi, kus on ära toodud

raporteeritud õhusõidukite

inventarinumbrid või muud

unikaalsed koodid.

BMVI R.1.14 Euroopa Piiri-

ja Rannikuvalve Ameti

arv Ei kohaldu 13 Sõiduk tuleb 5 päeva jooksul pärast

tarnet Frontexis arvele võtta.

9

tehniliste seadmete reservis

registreeritud seadmete arv

BMVI R.1.15 Euroopa Piiri-

ja Rannikuvalve Ameti

käsutusse antud seadmete arv.

arv Ei kohaldu 13 Iga sõiduki saatmine Forntexi

missioonile raporteeritakse inventari

numbri alusel ühe korra kogu

rakenduskava ellu viimise jooksul

aruandes, mille periood jääb

esimesele missioonile saatmise aega.

10

TEGEVUSTOETUS:

SEIRETEHNIKUTE

VÄRBAMINE JA

KOOLITAMINE

1 123 670,27,

kaudsed kulud

on abikõlbmatud

BMVI O.1.8 Toetatud

osalejate arv

arv 3 6 Osaleja on integreeritud piirihalduse

elluviimisse panustav isik füüsiline

isik, kes saab projekti tegevustest

otsest kasu, ilma et ta vastutaks

tegevuste algatamise või elluviimise

eest. Selle mõõdiku all ei loeta

projektijuhte, raamatupidajaid jm

administratiivülesandeid täitvaid

isikuid.

Osalejate toetus hõlmab, kuid ei

piirdu:

• töötasu saaja,

• lähetusel käija,

• koolitusel osaleja.

Toetus tähendab igasugust toetust

osalejatele, mida muud näitajad ei

hõlma.

Tegevuse alguses kannab toetuse

saaja osalejate andmed sündmuste

infosüsteemi. Aruandega esitatakse

isikustamata agregeeritud info. Iga

osalejat loetakse üks kord projekti

jooksul ka siis, kui sama osaleja

osaleb mitmes projekti tegevuses.

BMVI O.1.8.1 Toetatud

osalejate arv, millest

omakorda koolitustegevuses

osalejate arv

arv 3 6 Toetuse saaja kannab koolituste

alguses osalejate info sündmuste

infosüsteemi. Aruandega esitatakse

isikustamata agregeeritud info. Kui

sama isik osaleb sama projekti raames

mitmel koolitusel, raporteeritakse ta

ühe isikuna.

11

BMVI R.1.19 Nende osalejate

arv, kes teatavad kolm kuud

pärast koolitust, et nad

kasutavad koolituse käigus

omandatud oskusi ja

pädevust.

arv Ei kohaldu 6 Toetuse saaja esitab mõõdiku 4 kuud

pärast projekti lõppu.

• Toetuse saaja küsib kolm

kuud pärast iga koolituse lõppu

koolituse lõpetanutelt tagasiside (kas

on kasutanud saadud teadmisi ja

oskusi?).

• Projekti lõpus arvutab iga

osaleja tagasiside alusel osaleja

üldtulemuse:

a) kui üle 50% juhtudel on selle

osaleja vastus jaatav, arvestatakse, et

osaleja on kasutanud saadud oskusi;

b) kui üldtulemus on 50 „jah“ /50 „ei“

(nt kaks positiivset ja kaks negatiivset

vastust), läheb arvesse registreeritud

viimane tulemus;

c) kui üle 50% juhtudel on osaleja

vastus eitav, osalejat selle mõõdiku

all ei raporteerita.

TEGEVUSTOETUS:

SEIRETEHNIKA

ÜLALPIDAMINE JA

HOOLDAMINE

VÄLISPIIRIL

5 078 447,00,

kaudsed kulud

on abikõlbmatud

BMVI O.1.2

Hooldatud/parandatud

taristuosade arv

arv 1 1 Taristu on püsiv materiaalne vara, mis

on:

• liikumatu,

• tavalistes kasutustingimustes, sh

mõistliku hoolduse korral, on selle

kasutusiga piiramatu,

• kasutamisel säilitab see oma

esialgse kuju ja välimuse.

Hooldus ja remont hõlmab nii taristu

töökorras hoidmiseks tehtavaid töid

(nt värvimine, torustiku remont) kui

12

ka palju raha nõudvat kapitaalremonti

ja vara eluea pikendamist.

Indikaatori all raporteeritakse ida- ja

kagupiiri seiresüsteemi (antennid,

kaamerad, radarid, mastid,

toitekaablid jne) hooldus ja remont

ning välispiiri kontrolljoone

korrashoid ühe taristuosana.

TEGEVUSTOETUS:

AUTOMATISEERIT

UD PIIRIÜLETUSE

TOIMIVUSE

TAGAMINE

PIIRIPUNKTIDES

1 940 897,00,

kaudsed kulud

on abikõlbmatud

BMVI O.1.1 Piiripunktide

jaoks ostetud seadmete arv

arv 18 18 Alamnäitaja BMVI O.1.1.1

raporteeritakse ka siin

BMVI O1.1.1 Piiripunktide

jaoks ostetud seadmete arv,

millest omakorda

ostetud automaatse

piirikontrolli

süsteemide/iseteenindussüste

emide/e-väravate arv.

arv 18 18 Automaatse piirikontrolli süsteemide/

iseteenindussüsteemide/ e-väravate

all raporteeritakse renditud ABC-

väravad. Toetuse saaja peab

aruandele lisama dokumendi, milles

on toodud raporteeritud väravate

inventari numbrid.

BMVI R.1.17 Automaatse

piirikontrolli süsteemide ja e-

väravate kaudu toimunud

piiriületuste arv

arv Ei kohaldu 2 200 000 E-väravate kaudu piiriületajate arv

esitatakse aruandlusperioodi kohta ja

hõlmab kõiki välispiiril kasutusel

olevate e-väravate statistikat.

VÕMMORSKI JA

VAHETATAVATE

MAADEGA

SOETUD

PIIRILÕIKUDE

PROJEKTEERIMINE

JA EKSPERTIIS

240 683, sh

kaudsed kulud

0,4 %

BMVI O.1.4

Ehitatud/ajakohastatud

piiripunktirajatiste arv

arv 0 1 Piiripunkti rajatisena loetakse taristut

või seadmeid, mida muud näitajad ei

hõlma. Taristu on nt hooned või

parkimisalad. Seadmed on mis tahes

materiaalne vara, millel on

inventarinumber. Ajakohastamine

tähendab jõudluse või muude

atribuutide parandamist.

13

NARVA JÕE SEIRE

JA

JUHTIMISKESKUSE

TEHNIKA SOETUS

557 185,11, sh

kaudsed kulud

0,4%

O.1.1 Piiripunktide jaoks

ostetud seadmete arv

arv 0 39 Välispiirile ja piiripunktidesse

soetatud (ostetud ja renditud)

seadmed, sh e-väravad. Siin ei

raporteerita maa-, mere- ja

õhutranspordi vahendeid. Toetuse

saaja peab aruandele lisama

dokumendi, milles on toodud

raporteeritud seadmete

inventarinumbrid.

KOKKU 29 340 897,01

5. Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus

5.1. Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab

Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita.

5.2. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info

struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

6. Kulude abikõlblikkus 6.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)8 §-dest 15–17 ja 21.

6.2. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb

lisaks ühendmäärusele lähtuda BMVI määruse lisa VII lõikes a sätestatust.

6.3. Otsesed kulud

6.3.1. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas:

6.3.2. personalikulu (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu). Projekti juhtimisega seotud

tööjõukulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest;

6.3.3. koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate töötasu, toitlustus);

6.3.4. lähetuskulu (sh transport, majutus, reisikindlustus, päevaraha);

6.3.5. avalikustamiskulu (sh vajalike märgistuste kulu, toitlustuskulu, ruumi ja seadmete rent

avalikustamise ürituste korraldamiseks);

6.3.6. välispiiri kontrolli ja -valve seadmete, varustuse ja süsteemide soetus-, paigaldamis- ning

ülalpidamiskulu (sh rendikulu, tootetugi ja litsentsid).

6.3.7. välispiiri kontrolli ja -valve taristu renoveerimis- ja hoolduskulu

6.4. BMVI toel arendatavate seadmete ostumenetluste algatamisel on kohustus järgida

määruse (EL) 2019/1896 (edaspidi Euroopa ranniku- ja piirivalve määrus)9 artiklite 16

ja 64 kohaselt kehtestatud standardeid.

6.5. Elluviija peab tagama seadmete, varustuse, taristu ja süsteemide sihtotstarbelise

kasutamise pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist:

– IKT-seadmed ja süsteemid vähemalt kolm aastat;

– muud seadmed ja varustus vähemalt viis aastat;

– suured sõidukid ja taristuinvesteeringud (nt hoonete ehitus ja suuremahuline

renoveerimine, laeva, helikopteri ja lennuki ost) vähemalt 10 aastat.

6.5.1. Piirivalve ja -kontrolli teenuse katkematu tagamise eesmärgil soetatud varu seadmed ei

pea olema kasutuses punktis 6.5. nimetatud ajal, kuid neid ei tohi samal ajal kasutada

muul eesmärgil. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37)

6.6. Soetatud varustust on lubatud kasutada aastas 30% ulatuses tollikontrolliks,

mereoperatsioonidel ning Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi ning

Sisejulgeolekufondi eesmärkide täitmiseks. Ristkasutust tuleb kirjeldada

tegevusaruandes ja tõendada.

8 Ühendmäärus 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1896, 13. november 2019, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet

ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 –

ELT L 295, 14.11.2019, lk 1—131.

15 (19)

6.7. Elluviija registreerib suuremahulise piirihalduse operatiivvarustuse viie tööpäeva jooksul

pärast vastuvõtmist Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tehniliste seadmete reservis, et

teha see kättesaadavaks kooskõlas Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse artikli 64

lõikega 9.

6.8. Kaudsed kulud

6.8.1. TATi alusel jagatava toetuse puhul hüvitatakse kaudseid kulusid ainult ühtse määra

alusel, mis on kuni 7% tegevuste abikõlblikest otsestest kuludest. Iga projekti täpne

kaudsete kulude määr sätestatakse punktis 4.3;

6.8.2. Tegevustoetusena jagatava toetuse puhul on kaudsed kulud keelatud;

6.8.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama;

6.9. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse § 17 sätestatud kulud.

7. Toetuse maksmise tingimused ja kord

7.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

7.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on

tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 6.8.1 kohaselt.

7.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMle:

7.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti

kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija

kuludest;

7.3.2. asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid

korraldab;

7.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.

7.3.4. Punktides 7.3.1–7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiM

välisvahendite osakonnale nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti

rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.

7.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord

poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast

arvates. Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul.“. (muudetud

siseministri 23.08.2024 kk nr 1-3/111).

7.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide

saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või

kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada

nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra,

teavitades sellest elluviijat. (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37).

7.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on

sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide

tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete

menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnevad toetuse kasutamisega seotud

kohustused on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude

kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. (muudetud

siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37).

16 (19)

7.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud

lõpparuande kinnitamist.

8. Elluviija õigused ja kohustused

8.1. Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027)10 ja selle

alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

8.2. Elluviija peab tagama, et lisaks TATis sätestatud kohustustele oleks täidetud ka

ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustused, sh ostumenetluse

läbiviimise nõuete järgimine.

8.3. Ühendmääruse § 11 lõikes 13 toodud nõude täitmisel on lubatud erisused, kui ELi või

riikliku õiguse kohaselt ei ole informatsiooni avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku

korra, kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega seotud põhjustel kooskõlas

määrusega (EL) 2016/67911.

8.4. Ühtlasi on elluviija kohustatud:

8.4.1. esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel:

8.4.1.1.projekti kirjelduse

8.4.1.2.projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta

tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust üldjuhul kuni kaks korda aastas (taotlus

esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei

ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:

– eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;

– eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

– täpsustub detailne kirjeldus.

8.4.2. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;

8.4.3. esitama TATi kinnitamisest alates projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja

15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil;

8.4.4. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust

teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

8.4.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi)

toimumisest e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 kalendripäeva enne ürituse

toimumist;

8.4.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel

osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete

osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise

ajaks (muudetud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37)

8.4.7. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

8.4.7.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;

8.4.7.2. TATi muutmise vajalikkusest;

8.4.7.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse

saavutamist;

10 ÜSS2021_2027 11 Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus) - ELT L 119 4.5.2016, lk 1.

17 (19)

8.4.8. säilitatama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja ELi ühissätete määruse

artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta

31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti;

8.4.9. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse;

8.4.10. (kustutatud siseministri 02.05.2024 kk nr 1-3/37)

9. Aruandlus

9.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15.

jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga projekti elluviimise

algusajast arvates. Kui projekti alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe

on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne

abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul

tegevuste lõppemisest arvates.

9.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

9.4. Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-

toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab projekti

elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete

edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. (muudetud siseministri

02.05.2024 kk nr 1-3/37)

9.5. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset

esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea

kõrvaldamist.

9.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul projekti aruande laekumisest, kas aruanne

on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest.

9.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.

9.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne tööpäeva

jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

9.9. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne

projekti lõppu, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas järelaruande.

9.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste

kohta.

10. TATi muutmine

10.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel.

18 (19)

10.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid abikõlblikkuse

perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise

taotlus).

10.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest

ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta.

10.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi

muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks

ettenähtud tähtaja võrra.

10.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval

nõusolekul on TATi muutmist taotleda sagedamini.

10.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks

elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik

jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

10.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada

ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

10.8. TATi muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

10.9. Pärast punktis 10.8 nimetatud muudatuste kooskõlastust korraldab SiM TATi muutmise

Struktuuritoetuste registris.

11. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

11.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

11.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele

4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.

12. Vaiete lahendamine

SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse

lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud

või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad

ÜSS2021_2027 § 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide

esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse

Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

13. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

19 (19)

Lisad:

1. Seletuskiri

2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise

kontroll-leht

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

21.10.2024 nr 1-6/3042-1

Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja

nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise

ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja

rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa

Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“

toetuse andmise tingimused“ muutmine

Esitame kooskõlastamiseks siseministri käskkirja „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme

nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve

toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse

andmise tingimused“ muudatuse.

Palume kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Lisa:

1. Ministri käskkirja eelnõu

2. Seletuskiri

3. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise

kontroll-leht

4. Toetuse andmise tingimuste terviktekst_TRACK

2 (2)

[email protected]