Paide linna ÜP ja KSH aruande kooskõlastamine

Asukoht (L-Est’97) X 6536357

Y 593146

Planeeringuala: JÄRVA MAAKOND, PAIDE LINN

Tellija: PAIDE LINNAVALITSUS

Töö täitja: Kobras OÜ

Juhataja: URMAS URI

Juhteksperdid: URMAS URI, TEELE NIGOLA

KSH juhteksperdi abi: NOEELA KULM

Üldplaneeringu projektijuht: TEELE NIGOLA

Keskkonnaekspert: MARITE PAAT

Kontrollis: ENE KÕND

September 2024 TARTU

Paide linna üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410

Tel 730 0310 [email protected]

TÖÖ NR 2020-164

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

2 / 139

ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS:

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne

PLANEERINGUALA: Järva maakond, Paide linn

TÖÖ EESMÄRK:

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine Paide linna

üldplaneeringule

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine

ÜLDPLANEERINGU

KOOSTAMISE

KORRALDAJA:

Paide Linnavalitsus

Keskväljak 14, Paide 72711

Paide linn

Järva maakond

Kontaktisik: Anti Annus

planeeringute peaspetsialist

Tel 383 8619, 511 3815

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

KSH juhteksperdid: Urmas Uri

Tel 730 0310

[email protected]

Teele Nigola

Tel 730 0310

[email protected]

Kontaktisik: Noeela Kulm

Tel 730 0310, 5693 9300

[email protected]

Ekspertrühm: Urmas Uri, Teele Nigola – KSH juhteksperdid

Noeela Kulm – mõju looduskaitselistele väärtustele, Natura hindamine

Marite Paat – mõju kliimale ning õhu kvaliteedile ja müra tasemetele

Maris Palo – mõju maastikule ning mõju inimese tervisele ja heaolule

Ene Kõnd – mõju pinna- ja põhjaveele

Konsultandid: Erki Kõnd – projekteerija

Tanel Mäger – geoloog

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

3 / 139

Kobras OÜ litsentsid/tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:

KMH0046 Urmas Uri;

KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri, Teele Nigola.

3. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012. Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis,

maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine,

konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas,

muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu

tegevuskavade koostamine.

4. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

5. Kutsetunnistused:

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

4 / 139

Sisukord

1. Sissejuhatus........................................................................................................................................ 6

1.1 Üldplaneeringu sisu ................................................................................................................... 6

1.2 Üldplaneeringu ja KSH menetlusprotsess ................................................................................. 8

2. Seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja keskkonnapoliitikaga .......................... 9

2.1 Üldplaneeringu vastavus looduskeskkonna kaitse, säästva ja

jätkusuutliku arengu eesmärkidele ......................................................................................................... 9

2.1.1 Säästev Eesti 21 .................................................................................................................... 9

2.1.2 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ............................................................................... 10

2.1.3 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 ............................................................................ 15

2.2 Seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ..................................................... 16

2.2.1 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” ...................................................................................... 16

2.2.2 Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ ................................................................................. 19

2.2.3 Järvamaa arengustrateegia 2019-2035+............................................................................... 22

2.2.4 Paide linna arengukava 2035 ................................................................................................ 23

3. Alternatiivsed arengustsenaariumid ................................................................................................ 25

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ....................................................................................................... 25

4.1 Paide linna lühikirjeldus ............................................................................................................. 25

4.2 Maastik ....................................................................................................................................... 27

4.2.1 Väärtuslikud maastikud .......................................................................................................... 27

4.3 Mullastik ja taimkate .................................................................................................................. 28

4.3.1 Väärtuslik põllumajandusmaa ................................................................................................ 28

4.4 Maardlad ja kaevandamistegevus ............................................................................................. 29

4.5 Pinnase radoonirisk ................................................................................................................... 29

4.6 Pinna- ja põhjavesi .................................................................................................................... 31

4.6.1 Põhjavee kaitstus ................................................................................................................... 31

4.6.2 Põhjaveekogumid ja nende iseloomustus ............................................................................. 33

4.6.3 Pinnaveekogumite seis .......................................................................................................... 35

4.6.4 Üleujutusalad ......................................................................................................................... 38

4.6.5 Õigusaktidest tulenevad kitsendused .................................................................................... 39

4.7 Välisõhk ..................................................................................................................................... 39

4.8 Kliima ......................................................................................................................................... 40

4.9 Elurikkus ja rohevõrgustik .......................................................................................................... 41

4.10 Kaitstavad loodusobjektid .......................................................................................................... 41

4.10.1 Kaitse- ja hoiualad ................................................................................................................. 41

4.10.2 Püsielupaigad ja kaitsealused liigid ....................................................................................... 46

4.10.3 Natura 2000 ja teised rahvusvahelised kaitsealad ................................................................ 47

4.10.4 Kaitstavad üksikobjektid ........................................................................................................ 50

4.11 Ajaloolis-kultuuriline keskkond ................................................................................................... 50

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

5 / 139

4.11.1 Mitte kaitsealune arheoloogiapärand ..................................................................................... 51

4.12 Sotsiaalmajanduslik keskkond ................................................................................................... 51

4.12.1 Rahvastik ............................................................................................................................... 51

4.12.2 Ettevõtlus ............................................................................................................................... 54

4.12.3 Sotsiaalne taristu ................................................................................................................... 55

4.12.4 Tehniline infrastruktuur .......................................................................................................... 55

4.12.5 Riigikaitseline tegevus ........................................................................................................... 57

4.13 Ohtlikud ettevõtted ja jääkreostusobjektid ................................................................................. 57

5. Kaardianalüüs võimalike tuulepargialade väljaselgitamiseks ....................................................... 58

5.1 Puhveranalüüsi tulemus ja tuulepargiga kaasnev infrastruktuur ............................................... 61

6. Planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud ............................................. 64

6.1 Mõju looduskeskkonnale ........................................................................................................... 64

6.1.1 Mõju maakasutusele ja maastikule ning kultuuripärandile .................................................... 64

6.1.2 Mõju rohelisele võrgustikule .................................................................................................. 74

6.1.3 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ..................................................................................... 83

6.1.4 Mõju Natura 2000 aladele ...................................................................................................... 89

6.1.5 Mõju põhja- ja pinnaveele ...................................................................................................... 105

6.1.6 Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs ............................................................................... 110

6.2 Keskkonnatervis ........................................................................................................................ 112

6.2.1 Müra ....................................................................................................................................... 112

6.2.2 Vibratsioon ............................................................................................................................. 117

6.2.3 Välisõhk ................................................................................................................................. 118

6.2.4 Pinnaseõhu radoonisisaldusega arvestamine ....................................................................... 119

6.3 Mõju inimese heaolule ja sotsiaalsetele vajadustele ................................................................. 120

6.3.1 Teenuste kättesaadavus ........................................................................................................ 120

6.3.2 Mõju majandustegevusele ja töökohtadele ........................................................................... 121

6.3.3 Puhkealade kättesaadavus .................................................................................................... 122

6.3.4 Mõju varale ............................................................................................................................ 124

6.3.5 Mõju elanikkonna turvalisusele .............................................................................................. 125

6.4 Kliimamuutustega kaasnevad mõjud ja nendega kohanemine ................................................. 128

6.5 Kliimaneutraalsus ...................................................................................................................... 130

6.6 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ..................................................................... 131

7. Leevendavad meetmed ja seire vajadus .......................................................................................... 132

8. Kasutatud allikad ................................................................................................................................ 133

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

6 / 139

1. Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) objektiks on Paide linna üldplaneering (edaspidi ka

ÜP). Üldplaneeringu eesmärk on kogu linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja

suundumuste määratlemine. Üldplaneeringuga suunatakse linna ruumilist arengut, arvestades linna

arengueesmärke, -vajadusi ning olemasolevat olukorda (ruumilisi väärtusi, identiteeti, elanike iivet jne).

Üldplaneeringu koostamisel on kohustuslik läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine

(planeerimisseadus (edaspidi ka PlanS) § 74 lg 4). KSH eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi

strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline

keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Antud eesmärke on võimalik ellu viia, kuna KSH

viiakse läbi samaaegselt üldplaneeringu väljatöötamisega. KSH on planeerimisprotsessis

otsustustegemiste abivahendiks, mis annab võimaluse arvestada keskkonnaaspekte ja

keskkonnaväärtusi üldplaneeringu lahenduse kujundamise käigus, mitte tagantjärele. KSH aruanne

sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja peamiste eesmärkide iseloomustust, strateegilise

planeerimisdokumendi seost muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, eeldatavalt

oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldust, hinnangut eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse,

sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, ülevaadet alternatiivsete

arengustsenaariumite käsitlemisest ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise

ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid. Lisaks kajastatakse

aruandes selgitusi, kuidas mingisugusele lahendusele on üldplaneeringus jõutud.

Planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatavad menetlusnõuded tulenevad

planeerimisseadusest. Nõuded aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemis seadusest (edaspidi ka KeHJS). KSH aruande koostamisel on

planeerimisseaduse § 80 lg 3 kohaselt aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise

kavatsus.

KSH koostamisel lähtuti olemasolevatest andmetest ja alusuuringutest. Eraldi välitöid KSH raames läbi ei

viidud.

PlanS § 3 lg 4 kohaselt on KSH aruanne üldplaneeringu juurde kuuluv lisa.

1.1 Üldplaneeringu sisu

Üldplaneering on kohalikul tasandil ruumilise arengu kavandamise peamine alusdokument, mille eesmärgiks

on linna ruumilise arengu pikaajaline suunamine. See on igavpäevase töövahendina aluseks kohaliku

omavalitsuse ehitustegevusele ja maakorraldusele, detailplaneeringute koostamisele ja

projekteerimistingimuste andmisele, üldplaneeringu elluviimiseks vajalike tegevuste rahastamisele ning

arengu- ja tegevuskavade koostamisele. Üldplaneeringu ülesandeks on asustust suunavate tingimuste

täpsustamine ja ruumilise arengu põhimõtetes kokkuleppimine, maakasutuse, sotsiaalse ja tehnilise taristu

ning rohelise võrgustiku kavandamine, kliimamuutuste ja kultuuripärandiga arvestamine ning avalikule ruumile

nõuete kehtestamine.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

7 / 139

Üldplaneeringu koostamise ja elluviimise eest vastutab kohalik omavalitsus. Üldplaneeringuga seatakse ja

täpsustatakse:

• kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu põhimõtted ja arengusuunad;

• maakasutuse juhtotstarbed, kus konkreetsel maa-alal näidatakse üldplaneeringuga perspektiivne

kasutusfunktsioon;

• ehitus- ja maakasutustingimused.

Eesti planeerimissüsteem on hierarhiline (joonis 1), mis tähendab, et madalama tasandi planeeringute

koostamisel peab lähtuma kõrgema tasandi planeeringutest. Üldplaneeringu koostamisel peab arvestama

maakonnaplaneeringus seatud suundumusi. Üldplaneering kujundab ruumiotsuseid maakonnaplaneeringus

seatud suundumuste abil, tingimuste ning planeerimise põhimõtete täpsustamise, planeerimisseaduses

seatud (§ 75 lg 1) ülesannete lahendamise ning selleks maakasutusele ja ehitamisele tingimuste seadmise

kaudu. Üldplaneering on omakorda aluseks detailplaneeringute koostamisele ja projekteerimistingimuste

andmisele.

Joonis 1. Strateegiliste planeerimisdokumentide hierarhia (Rahandusministeerium, 2018).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

8 / 139

1.2 Üldplaneeringu ja KSH menetlusprotsess

Kogu üldplaneeringu juurde kuuluv dokumentatsioon (üldplaneeringu ja KSH algatamise otsuse koopia,

üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK kohta esitatud ettepanekute kirjade koopiad, üldplaneeringu ja

KSH aruande eelnõu avalike arutelude protokollid, kooskõlastuskirjade koopiad, asutuste ja isikute

ettepanekud ning ülevaade nende arvestamisest või arvestamata jätmisest koos põhjendustega jne) on

esitatud üldplaneeringu juurde kuuluvate menetlusdokumentide koosseisus.

Üldplaneeringu ja KSH algatamine

Paide linna üldplaneering ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamine algatati 20.09.2018 Paide

Linnavolikogu otsusega nr 54. KSH algatati KeHJS § 33 lg 1 punkt 2 ja planeerimisseaduse § 74 lg 4 alusel

(üldplaneeringu koostamisel on KSH kohustuslik). Paide linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamisest teatati 12.04.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadeanded, 18.10.2019 Järva

Teatajas ning Paide Linnalehe oktoobrikuu väljaandes.

Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus

Peale ÜP ja KSH algatamist koostati üldplaneeringu lähteseisukohad ning KSH väljatöötamise kavatsus

(programm). Lähteseisukohtades kirjeldati koostamise aluseks olevad põhimõtteid ja üldplaneeringu

ülesandeid, esitati üldplaneeringu ja KSH koostamise eeldatava ajakava ning ülevaade planeeringu

koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses käsitleti keskkonnamõju hindamise ulatust

ning planeeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võivat olulist keskkonnamõju looduskeskkonnale,

sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ja kultuurikeskkonnale. Paide Linnavalitsus edastas 12.05.2020 ja

13.05.2020 üldplaneeringu lähteseisukohad ning KSH väljatöötamise kavatsuse seisukohtade ja ettepanekute

küsimiseks üldplaneeringust ja KSH-st huvitatud ning mõjutatud asutustele ja isikutele (antud asutused ja

isikud on välja toodud ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuses ptk 7 „Kaasamine ja koostöö“).

Asutuste ja isikute ettepanekud või seisukohad ning ülevaade nende arvestamisest või arvestamata jätmisest

koos põhjendustega on esitatud menetlusdokumentides nr 3.

Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek

Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek kestis 28.06.2022–21.08.2022. Eelnõu avalikud

arutelud toimusid Roosna-Alliku rahvamajas (13. september), Paide raekojas (19. september), Tarbja

raamatukogus (20. september), Anna raamatukogus (26. september) ja Sargvere raamatukogus (27.

september). Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise materjalidega oli võimalik avaliku

väljapaneku ajal tutvuda paberkandjal Põhja-Sakala vallamajas, Võhma teenuskeskuses, Kõo

teenuskeskuses, Kõpu teenuskeskuses ja Soomaa looduskeskuses ning elektrooniliselt Põhja-Sakala

kodulehel.

Eelnõu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekud, seisukohad, märkused ja küsimused koos vastustega

on esitatud üldplaneeringu menetlusdokumentides nr 6. Paide Linnavalitsus edastas enda seisukohad avaliku

väljapaneku käigus laekunud arvamustele ja ettepanekutele 26.10.2022 ja 27.10.2022 kirjadega nr 7-1/22/37-

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

9 / 139

17 ning nr 7-1/22/37-18. Laekunud ettepanekute ja märkuste alusel täiendati planeeringut ning KSH aruannet.

Informatsioon eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta avaldati valla kodulehel, Järva

Teatajas ning Paide Linnalehes.

2. Seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja

keskkonnapoliitikaga

2.1 Üldplaneeringu vastavus looduskeskkonna kaitse, säästva ja

jätkusuutliku arengu eesmärkidele

Eesti keskkonnakaitse eesmärkide koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu keskkonnakaitse eesmärkidega

ning erinevatest Euroopa Liidu direktiividest ja rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevate kohustuste ja

soovitustega. Eesti keskkonnaalased strateegilised dokumendid kajastavad seega ka rahvusvahelisi

keskkonnaeesmärke. Eesti keskkonnakaitse eesmärgid on püstitatud kahes peamises strateegilises

dokumendis: Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ ning „Eesti keskkonnastrateegia aastani

2030“.

2.1.1 Säästev Eesti 21

Eesti säästva arengu eesmärgid aastani 2030 on esitatud riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21” (edaspidi ka

SE21). „Säästev Eesti 21“ eesmärk on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded

säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Tegemist on dokumendiga, mis

käsitleb arengusuundasid, mida tuleb arvestada, et tagada Eesti ühiskonna ja riigi edukas toimimine pikemas

perspektiivis (30 aastat).

SE21 säästva arengu põhieesmärgid on:

 Eesti kultuuriruumi elujõulisus (eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus);

 inimese heaolu kasv (inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega

kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida);

 sotsiaalselt sidus ühiskond (nii sotsiaalne kui ka regionaalne tasakaalustatus, ülemäära suurte Eesti-

siseste erinevuste ületamine);

 ökoloogiline tasakaal (loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu,

saastumise vähendamine, loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

10 / 139

2.1.2 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030

„Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti

säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks valdkondlikele

arengukavadele. Selle eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi

hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende

mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia rakendusplaaniks on Eesti

keskkonnategevuskava. Keskkonnastrateegia põhisuunad on:

 loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine (jäätmete ladustamine, pinnavee ja

põhjavee seisund, maavarade kaevandamine, metsakasutus, kalapopulatsioonide seisund, ulukite

asurkondade elujõulisus, loodus- ja kultuurmaastikud);

Tabel 1. Loodusvarade säästliku kasutamise ja jäätmetekke vähendamisega seotud eesmärgid “Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030” ja nende arvestamine Paide linna üldplaneeringus.

“Eesti keskkonna- strateegia aastani 2030” eesmärk

Arvestamine üldplaneeringus

Saavutada pinnavee ja põhjavee hea seisund ning hoida veekogusid, mille seisund juba on hea või väga hea.

Eesmärgiga on arvestatud. Üldplaneering toetab pinnaveekogumite ja põhjaveekogumite seisundi parendamist ja kaitsmist (kaudselt) inimmõjust lähtuva koormuse vähendamisega veekogudele ja põhjaveele. Üldplaneeringuga on veekogude ümbruses olevad maa-alad enamasti määratud puhke- ja virgestustegevuse maa-alaks ning haljasala ja parkmetsa maa-alaks, luues selliselt maakasutuse poolest eeldused veekogude kaldavööndis puhvervööndi säilimiseks ning suunates ehitustegevust kaldaaladelt eemale.

Üldplaneeringu lahendus toetab ühiskanalisatsiooni väljaehitamist suunates asustust juba väljakujunenud kompaktse asustustega aladele, soodustades seeläbi uute planeeritavate alade ühendamist olemasoleva infrastruktuuriga. Lisaks survestab asustuse tihendamine ühiskanalisatsiooni väljaehitamist. Loe üldplaneeringu mõjust pinna- ja põhjaveele täpsemalt ptk-st 6.1.5.

Üldplaneeringu seletuskirjas on põhjavee kaitstuse teemat käsitletud tootmise maa-alade arendustingimustes: uute tootmismaade planeerimisel on vajalik arvestada piirkonnas joogiveeks kasutatavate põhjaveekihtide reostuskaitstusega ja rakendada meetmeid, millega tagatakse eelkõige joogiveehaardeks olevate põhjaveekogumite maksimaalne reostuskaitstus.

Paide linna üldplaneering on koostatud kooskõlas SE21 säästva arengu põhieesmärkidega.

Üldplaneering toetab linna elanike heaolu kasvu ja sotsiaalselt sidusa ühiskonna arengut läbi

ruumiliste arengupõhimõtete määramisega ning maakasutuse planeerimisega vastavalt linna

vajadustele. Ruumilises planeerimises on pööratud tähelepanu looduslike alade säilitamisele

(eelkõige läbi kõrghaljastust soodustavate maakasutustingimuste, rohevõrgustiku kaitse- ja

kasutustingimuste) ning väljakujunenud kompaktsete alade ja tiheasustusalade arendamisele

uute asustamata alade kasutuselevõtu asemel. Üldplaneering toetab Eesti kultuuri

jätkusuutlikkust väärtuslikele maastikele ning miljööväärtuslikele aladele kaitse- ja

kasutustingimuste seadmise kaudu.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

11 / 139

Tabel 1 jätk...

“Eesti keskkonna- strateegia aastani 2030” eesmärk

Arvestamine üldplaneeringus

Tagada kalapopulatsioonide hea seisund ning kalaliikide mitmekesisus ja vältida kalapüügiga kaasnevat kaudset negatiivset mõju ökosüsteemile.

Eesmärgiga on arvestatud. Üldplaneeringuga on kavandatud Pärnu, Vodja ja Esna jõele rajada kunstkoelmualad, et parandada jõgedes lõhilaste kudemistingimusi. Kaudselt toetatakse kalapopulatsioonide head seisundit vältides ruumilises planeerimises uute ehitusalade suunamist veekogude kaldaaladele ning säilitades veekogude kaldaalad looduslikena.

Maavarade keskkonna- sõbralik kaevandamine, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega.

Eesmärgiga on kaudselt arvestatud. Maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine tagatakse tingimuste seadmise kaudu keskkonnalubades. Üldplaneeringus on välja toodud põhimõtted, millest kohalik omavalitsus peaks lähtuma kaevandamistegevuse kohta omapoolse arvamuse esitamisel.

Aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust.

Eesmärgiga on kaudselt arvestatud. Üldplaneeringuga on ette nähtud liigiti sorditud jäätmete üleandmiseks- vastuvõtmiseks jäätmejaama ja keskkonnajaamade maa-ala olemasolu.

Metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine väga pikas perspektiivis.

Eesmärgiga on arvestatud. Üldplaneeringuga on valdav enamus metsamaast määratletud ökoloogilist, majanduslikku ja rekreatiivset tähtsust omava rohevõrgustiku osaks. Maakonnaplaneeringuga määratletud rohevõrgustiku paiknemist ja kasutustingimusi on täpsustatud. Üldplaneeringus on Paide linna (asustusüksuse) rohevöönd määratud haljasala ja parkmetsa maa-alaks, kus ei ole ehitustegevus lubatud, välja arvatud haljasala rajamistööd ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvate ehitiste rajamine, tagades selliselt selle säilimise. Paide linna ümbritsev rohevöönd on linnaelanikele oluline lähipuhke- ja virgestusala. Kõrge puhkeväärtusega on ennekõike just rohevööndi metsad.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

12 / 139

Tabel 1 jätk…

“Eesti keskkonna- strateegia aastani 2030” eesmärk

Arvestamine üldplaneeringus

Tagada jahiulukite ja muude ulukite liikide mitmekesisus ning asurkondade elujõulisus.

Eesmärgiga on arvestatud. Ulukite mitmekesisus ning asurkondade elujõulisus sõltub suuresti loomade rände võimalustest ning sobilike elukohtade olemasolust. Ulukite liikuvuse eelduseks on hästi toimiva rohevõrgustiku (suur metsade osakaal, sidusus, terviklikkus jne) olemasolu. Üldplaneeringu koostamisel on korrigeeritud rohevõrgustiku piire, et rohevõrgustik moodustaks funktsioneeriva terviku. Üldplaneering soodustab jahi- ja muude ulukite liigilist mitmekesisust ning asurkondade elujõulisust eelkõige arendustegevuse suunamisega ning rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimuste määramisega. Näiteks on üldplaneeringuga määratud järgnevad tingimused:

 rohevõrgustiku aladele arendustegevuse kavandamisel ei tohi rohekoridore ega tuumalasid läbi lõigata;

 rohelise võrgustiku alal paikneva kinnistu tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses, välja arvatud juhul, kui tarastamine on õigustatud tulenevalt maade põllumajanduslikust kasutusest;

 uute teede planeerimisel ja projekteerimisel või olemasolevate teede rekonstrueerimise projekteerimisel tuleb rohevõrgustiku konfliktikohtades (seal kus tee lõikub rohevõrgustiku tugialaga või koridoriga) ette näha toimivad lahendused konfliktide leevendamiseks, kasutades vastavalt vajadusele tee-ehituslikke, liikluskorralduslikke (liikluspiirangud, hoiatusmärgid) jm asjakohaseid meetmeid.

Keskkonnasõbralik mulla kasutamine.

Eesmärgiga on arvestatud üldplaneeringu täpsusastmes, seda peamiselt väärtuslike põllumajandusmaade määratlemisega ning nendele kasutus- ja arendamise tingimuste seadmisega, mis toetavad väärtuslike põllumajandusmaade kasutust eelkõige vaid põllumajanduslikuks tegevuseks.

 maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine (maastike mitmeotstarbelisus ja sidusus, liikide elupaigad

ja kooslused);

Tabel 2. Maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamisega seotud eesmärgid “Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030” ja nende arvestamine Paide linna üldplaneeringus.

“Eesti keskkonna- strateegia aastani 2030” eesmärk

Arvestamine üldplaneeringus

Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine. Mitmeotstarbeliste ja sidusate maastike säilitamine.

Eesmärgiga on arvestatud rohelise võrgustiku, väärtuslike maastike, väärtusliku põllumajandusmaa, kultuuriväärtuslike objektide/alade, puhkemaastike (haljasalad, parkmetsad, rohealad, supelrannad jt), miljööväärtuslike alade, vaatekoridoride kaitse- ja/või kasutustingimuse seadmise läbi.

Elustiku liikide elujõuliste populatsioonide säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste olemasolu tagamine.

Eesmärgiga on arvestatud. Koosluste ja elupaikade säilitamisel mängib olulist rolli rohevõrgustik. Paide linna üldplaneeringus on sätestatud tingimused rohevõrgustiku toimimise kaitseks (ÜP ptk 4.6). Üldplaneeringus on maakasutuse suunamisel lähtutud põhimõttest, et asustust suunatakse juba väljakujunenud kompaktse asustustega ja tiheasustustega aladele koondades tehislikud keskkonnad, mis ei teota elurikkust, vaid teatud kohtadesse.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

13 / 139

 kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet (energia tootmine ja tarbimine, ühistransport ja kergliiklus,

transpordivajadus);

Tabel 3. Kliimamuutuste leevendamise ja õhu kvaliteediga seotud eesmärgid “Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030” ja nende arvestamine Paide linna üldplaneeringus.

“Eesti keskkonna- strateegia aastani 2030” eesmärk

Arvestamine üldplaneeringus

Toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks.

Eesmärgiga on kaudselt arvestatud. Paide linna üldplaneering soodustab taastuvenergia kasutuselevõttu eelkõige antud teemavaldkonna reguleerimisega ning üldplaneeringus antud teema kajastamisega tõstes teadlikkust linnas võimalike taastuvenergia lahenduste osas. Üldplaneeringus on seatud tingimused nii tuule- ja päikeseparkide rajamiseks, kui ka omatarbeks tuulegeneraatorite ja päikesepaneelide rajamiseks. Lisaks on üldplaneeringus seatud maasoojussüsteemi kasutamise ja rajamise tingimused (ÜP ptk 5.2.2.3).

Energiatarbimise kasvu aeglustamine ja stabiliseerimine, tagades samas inimeste vajaduste rahuldamise, ehk tarbimise kasvu olukorras primaarenergia mahu säilimise tagamine.

Eesmärk ei ole üldplaneeringuga lahendatav.

Kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained.

Eesmärk ei ole üldplaneeringuga lahendatav.

Arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus (muuta auto alternatiivid mugavamaks) ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur (vähendada transpordivajadust).

Eesmärgiga on arvestatud. Efektiivne transpordivõrgustik sõltub väljakujunenud asustusstruktuurist. Paide linna üldplaneeringus on maakasutuse kavandamisel lähtutud väljakujunenud asustusstruktuurist ja maakasutusest. Perspektiivsete äri ja tootmise maa-alade planeerimisel lähtuti juba olemasolevate alade lähedusest. Eesmärgiks on võimaldada ühtsete komplekside tekkimist ning vältida maastiku killustamist. Seeläbi soodustatakse raskveokite sundpendelduse ning transpordimaa vähendamist.

Paide linna üldplaneeringuga on planeeritud täiendada olemasolevat kergliiklusteede võrgustikku. Kergliiklusteed on planeeritud nii, et need ühendaksid olulisemaid asustusüksusi omavahel. Üldplaneeringuga on määratud jalgratta- ja jalgteede arendamise põhimõtted, kus on tähelepanu pööratud ka ohutusele. Näiteks on üldplaneeringus seatud tingimus, et kavandatavad jalg- ja jalgrattateed peavad olema võimalikult pikkadel lõikudel ühel pool maanteed või tänavat. Vältida tuleb põhjendamatuid ristumisi maanteega. Samuti on välja toodud, et jalgratta- ja jalgtee tuleb tähistada arusaadavalt ja igal aastaajal loetavalt ning, et sildade ja viaduktide ületamisel tuleb tagada katkematu ja ohutu liiklus.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

14 / 139

 keskkond, tervis ja elukvaliteet (saasteained toiduahelas, joogivee kvaliteet, jääkreostuskolded,

julgeolek);

Tabel 4. Keskkonna, tervise ja elukvaliteediga seotud eesmärgid “Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030” ja nende arvestamine Paide linna üldplaneeringus.

“Eesti keskkonna- strateegia aastani 2030” eesmärk

Arvestamine üldplaneeringus

Joogi- ja suplusvesi on inimese tervisele ohutu.

Eesmärgiga on arvestatud üldplaneeringu täpsusastmes. Suplusvee ohutuse eest vastutab supluskoha omanik või valdaja, kellel on kohustus korraldada suplusvee seiret. Supluskohad, kus käib ujumas suur hulk inimesi ning milles suplemist ei ole alaliselt keelatud või mille suhtes ei ole antud alalist soovitust mitte supelda, peavad vastama Sotsiaalministri 03.10.2019 määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ nõuetele.

Üldplaneering toetab eesmärki inimmõjust lähtuva koormuse vähendamisega veekogudele ja põhjaveele. Näiteks suunates asustust juba väljakujunenud kompaktse asustustega aladele ja tiheasustusega aladele soodustades seeläbi uute planeeritavate ehitiste ühendamist olemasoleva infrastruktuuriga ning säilitades veekogude kaldaalad looduslikena.

Keskkonnast tulenevate saasteainete sisaldus toiduahelas on inimese tervisele ohutu.

Eesmärk ei ole üldplaneeringuga lahendatav.

Tervist säästev ja toetav väliskeskkond.

Eesmärgiga on arvestatud. Tervist säästva ja toetava väliskeskkonna arendamisega seonduvalt on üldplaneeringus perspektiivsed äri ja tootmise maa-alad planeeritud elamualadest eemale või on reserveeritud nende vahele kaitsehaljastuse jaoks mõeldud maa-ala. Elamu maa-alade planeerimisel on välditud uute elamurajoonide teket maanteede lähedusse, kus on suur liiklussagedus. Üldplaneering toetab tervislikku eluviisi läbi puhkealade ja kergliiklusteede planeerimise. Üldplaneeringuga on planeeritud täiendada olemasolevat kergliiklusteede võrgustikku, selliselt et need ühendaksid olulisemaid asustusüksusi omavahel. Lisaks on üldplaneeringuga kavandatud omavalitsusüksusesse juurde matkaradu ning perspektiivseid puhke- virgestustegevuse maa-alasid. Üldplaneering toetab väliskeskkonna muutmist looduslähedasemaks seades tingimuseks, et vähemalt 10% katastriüksusest (v.a tootmise maa-ala) peab olema kõrghaljastatud. Kõrghaljastus parandab linnalise asula mikrokliimat reguleerides temperatuuri ning vähendades õhusaastet.

Inimese tervisele ohutu ja tervise säilimist soodustav siseruum.

Eesmärgiga on arvestatud. Üldplaneeringus pööratakse tähelepanu radooniohutusele. Maakasutuse planeerimisel on elamu maa-alad võimalusel planeeritud eemale potentsiaalsetest (tootmise maa-alad) või olemasolevatest müraallikatest (riigimaanteed).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

15 / 139

Tabel 4 jätk…

“Eesti keskkonna- strateegia aastani 2030” eesmärk

Arvestamine üldplaneeringus

Aastaks 2030 on likvideeritud kõik täna teadaolevad jääkreostuskolded.

Eesmärk ei ole otseselt üldplaneeringuga lahendatav. Üldplaneeringu lahenduses on arvestatud Paide linna territooriumile jäävate jääkreostusobjektidega. Täpsemalt on antud teemat käsitletud ptk-s 4.13.

Tagada elanike turvalisus ning kaitse nende julgeolekut ohustavate riskide eest.

Eesmärgiga on arvestatud üldplaneeringu täpsusastmes. Üldplaneering käsitleb üleujutuse riski (ÜP ptk 3.2) ja ehitamist radooniriskiga piirkonnas (ÜP ptk 8) ning sätestab üldised ehituspõhimõtted ja -nõuded antud aladele. Üldplaneeringus on jalgratta- ja jalgteede võrgustiku arendamise põhimõtetes ette nähtud tingimused liiklejate turvalisuse tagamiseks (ÜP ptk 5.1.5). Üldplaneeringus on seatud tingimus, et keskkonnaohtlike ehitiste (nt prügila, sõjaväepolügoon, jäätmehoidla jne) rajamine eluhoonele või elamu maa-alale lähemale kui 500 m ei ole lubatud. Keskkonnaoht on keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (vastu võetud 16.02.2011) defineeritud kui olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus.

Täpsemalt on üldplaneeringu lahenduse mõju elanikkonna turvalisusele käsitletud KSH aruande ptk-s 6.3.5.

2.1.3 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050

Arengudokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ on välja toodud Eesti maapõue (mille all

mõeldakse nii maavarasid, maapõue kui maatuge, maapõue kui ehituskeskkonda kui ka põhjavett ja

maa(põue)soojust) käsitlemise poliitikasuunised, millest paljude puhul seos üldplaneeringuga, kui strateegilise

planeerimisdokumendiga otseselt puudub. Järgevalt on arengudokumendist toodu välja poliitikasuunised, mis

kõige enam seostuvad üldplaneeringuga:

 maapõue kasutamisega seotud olulisemad keskkonna-, majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud on alati

eelnevalt analüüsitud ning tegutsemisel valitakse kõige sobivamad lahendused;

 ootamatute negatiivsete tagajärgede vältimiseks ja otsuste tegemiseks vajaliku teabe saamiseks

prognoositakse põhjendatud detailsusega maapõueressursside kasutamise mõju keskkonnale alati

enne tegevuse alustamist;

 majandusarengu ja keskkonnahoiu tasakaalustamiseks vaetakse maapõue uurimise ja kasutamise

lubamisel alati nii looduskeskkonna, sotsiaalseid kui ka majanduslikke tegureid ja mõjusid;

Paide linna üldplaneeringu koostamisel on arvestatud “Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030”

toodud põhisuundadega üldplaneeringu täpsusastmes. Üldplaneering toetab keskkonnastrateegia

eesmärke suunates Paide linna ruumilist arengut ning seades ehitus- ja arendustingimusi

asustuse arendamisega kaasnevate negatiivsete mõjude vältimiseks ning leevendamiseks.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

16 / 139

 maapõueressursse tuleb kasutada ohustamata inimeste tervist ja püsivalt halvendamata nende

heaolu. Tegevuse jätkusuutlikkust tagavas määras rakendatakse leevendusmeetmeid ka

piirväärtustesse jäävate, kuid ümberkaudseid elanikke häirivate mõjude puhul;

 maapõue kasutuse asukoha valiku suunamiseks otsitakse parimate kogemuste põhjal Eestile

otstarbekaid, mõistlikke ja säästlikke lahendusi. Maapõue kasutamise korraldus ja ruumiline

planeerimine toimivad kooskõlas;

 maapõueressursside kasutamise mõistlikuks ja jätkusuutlikuks korraldamiseks on tegevustele seatud

piirangud ning kohustused põhjendatud ning asja- ja ajakohased.

2.2 Seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.2.1 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” on strateegiline dokument, mille eesmärk on saavutada otstarbekas

ruumikasutus Eesti kui terviku mastaabis ning seada keskkonna eripärast lähtuvad ruumilised alused

asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks. Üleriigiline planeering

annab üldised suunised omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning loob võimaluse riigi tasandi

valdkondlike arengukavade või strateegiate paremaks seostamiseks.

Planeeringu peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on

vaja kujundada Eestis hajalinnastunud ruumistruktuur. Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed

linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju.

Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane

keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik. See aga omakorda eeldab olemasoleva asustussüsteemi ja

Üldplaneeringu lahendus arvestab kaudselt arengudokumendis „Maapõuepoliitika põhialused

aastani 2050“ välja toodud poliitikasuunistega. Selleks, et valida maapõue ressursside

kasutamiseks parim asukoht on üldplaneeringu seletuskirjas antud ülevaade omavalitsusüksuse

territooriumile jäävatest maardlatest kus kaevandamine on perspektiivikas või mitte tulenevalt

erinevatest kitsendustest (nt tiheasustusala või kaitseala olemasolu). Maavarade

keskkonnasõbralik kaevandamine tagatakse tingimuste seadmise kaudu keskkonnalubades.

Üldplaneeringus on välja toodud põhimõtted, millest kohalik omavalitsus peaks lähtuma

kaevandamistegevuse kohta omapoolse arvamuse esitamisel. Üldplaneeringu lahenduses on

arvestatud nii olemasolevate mäeeraldistega kui ka arvele võetud maardlatega vältides nende

aladele või nende lähedusse ulatuslikke arendus- või ehitustegevuse kavandamist.

Üldplaneeringu lahendus ei mõjuta negatiivselt põhjavee koguselist või keemilist seisundit.

Täpsemalt on üldplaneeringu mõju hinnatud põhjaveele KSH aruande ptk-s 6.1.5.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

17 / 139

taristu arendamist. Eesmärgi täideviimiseks on vajalik head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus

oluliste võrkudega. Üleriigilise planeeringu põhisuunad on:

 tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng (mitmekesine elu- ja majanduskeskkond, teenuste

kättesaadavus), see tähendab, et kohalik elukeskkond sõltub nii kohapeal kui ka lähiümbruses

pakutavatest töökohtadest ja teenustest ning kohalikust ruumikorraldusest. Linnade ja teiste suuremate

asulate planeerimisel tuleb säilitada nende kompaktsus, tihendada sisestruktuuri ning võtta taaskasutusele

seni kõrvale jäänud maid. Vältida tuleb tiheasustuse kandumist muus mõttes väärtuslikele aladele

(kaitsealad, rohevõrgustiku tuumalad ja koridorid, väärtuslikud põllumajandusmaad jms);

 head ja mugavad liikumisvõimalused (toimepiirkondade sisene ja omavaheline sidustamine, ühendus

välismaailmaga, transpordiliikide tasakaalustatud kasutamine). Selleks, et soodustada hajalinnastunud

asustusvõrgustiku väljakujunemist, peab transpordivõrgustik tagama maal elavatele inimestele linna

teenuste kättesaadavuse. Inimene peab saama lähikonnast otstarbekal viisil esmatähtsaid teenuseid ning

pääsema ühissõidukiga iga päev maakonnakeskusse. Toimepiirkonnad ja nendevahelised ühendused

peavad muutuma asustuse pikaajalise arengu juhtimise vahendiks, mille alusel kujuneb välja tuleviku-Eesti

hajalinnastunud ruum. Seejuures on oluline arendada erinevaid transpordiliike tasakaalustatult, arvestades

piirkondlike eripäradega. Linnade sisestruktuuri ja lähialade sidustamise seisukohalt on oluline kergliikluse

(jalgsi- ja jalgrattaliiklus jms) olukorra parandamine. Otstarbekas on ühendada jalg- ja jalgrattateed

piirkonniti võrgustikuks. Kergliiklusteed peavad siduma suuremad elamupiirkonnad töökohtade,

matkaradade, spordirajatiste, haridusasutuste ja muude teenuste osutamise ja vaba aja veetmise

kohtadega (kaubanduskeskused, linnasüda jm) ning tähtsamate transpordisõlmedega (rongi- ja

bussipeatused jm);

 varustatus energiataristuga (uute energiatootmisüksuste paigutamine, välisühendused Läänemere

piirkonna energiavõrkudega, taastuvenergia osakaal energiavarustuses, energiasäästlike meetmete

rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine). Soojusenergia kasutamise tõhustamiseks

tuleb silmas pidada asustusstruktuuri, asumite kompaktsust ja multifunktsionaalsust. Nende tunnuste

arvesse võtmine kindlustab aastaringse soojusenergiatarbe ning võimaluse soojust ja elektrit koostoota.

Uued energiatootmisüksused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult. Vajalik on suurendada

taastuvenergiaallikate osakaalu;

 rohevõrgustiku sidususe ja maastikuväärtuste hoidmine. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+”

kohaselt võib praegust rohevõrgustiku struktuuri, sidusust ja osatähtsust Eestis ja selle maakondades

pidada heaks (joonis 2). Rahvusvaheliselt ja riiklikult oluliste tuumalade ning neid ühendavate koridoride

võrgustik põhineb maakondade teemaplaneeringute tulemuste üldistamisel. Vastavalt üleriigilisele

planeeringule tuleb tagada riigi rohevõrgustiku suurte struktuuride terviklikkus ja toimivus, sest muidu ei ole

võimalik säilitada ka peenemat kohalikku struktuuri. Seetõttu tuleb üldjuhul vältida suurte tehnilise taristu

objektide rajamist suurstruktuuride kaudu. Suurte tuumalade ulatus ei tohi eriti (üle 10%) väheneda. Kui

rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke objekte, tuleb tagada

tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel tuleb see tagada korrastamise

või asendusalade leidmise kaudu. Lisaks on välja toodud, et üldplaneeringutes tuleb tähelepanu pöörata

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

18 / 139

rohevõrgustiku piiride ja kasutustingimuste täpsustamisele. Järva maakonnaplaneeringu 2030+ järgi

jääb Paide linna haldusterritooriumile osaliselt kaks riigi tasandi suurt tuumala, mida ühendab riigi

tasandi koridor. Tuumalad asuvad kohaliku omavalitsuse territooriumi loodeosas. Paide linna

haldusterritooriumile jäävad tuumalad ja koridor on osa rahvusvaheliselt ja riiklikult olulisest

rohevööndist.

Joonis 2. Rohevõrgustik Eesti riigi tasandil (Üleriigiline planeering "Eesti 2030+", 2012).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

19 / 139

2.2.2 Järvamaa maakonnaplaneering 2030+

Järva maakonnaplaneering 2030+ kehtestati 12.12.2017 Järva maavanema korraldusega nr 1-1/17/329.

Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel ning selle peamiseks

eesmärgiks on sisendi andmine kohalikul tasandil ruumilise arengu kavandamiseks, tuues tasakaalustatud

arengu kontekstis välja olulised riikliku tasandi vajadused.

Maakonnaplaneeringu järgi jääb Paide linna haldusterritooriumile maakondlik keskus Paide linn

(asustusüksus). Paide linn (asustusüksus) on maakonna olulisim töökohtade ja teenuste (sh haridusalased

teenused) koondumise koht. Seetõttu on oluline Paide linnasisese linna asustusstruktuuri säilitamine ja

tugevdamine. Asustusüksuse Paide linna läheduses asub teine maakondliku tähtsusega töö- ja haridusalane

sihtpunk Türi linn (piirkondlik keskus). Tulenevalt Türi ja Paide linna lähedasest paiknemisest kasutavad Paide

ja Türi vaheliste paikkondade elanikud mõlema linna poolt pakutavaid töökohti ja teenuseid. Lisaks

maakondlikule keskusele asub kohaliku omavalitsuse territooriumil ka üks lähikeskus: Roosna-Alliku alevik.

Lähikeskused aitavad parandada teenuste kättesaadavust suurematest keskustest eemal paiknevates

Paide linna üldplaneering on kooskõlas üleriigilise planeeringuga:

 Üldplaneeringu ruumilises planeerimises on arendustegevust suunatud olemasolevatele

kompaktse asustusega ning tiheasustusega aladele tihendades nende sisestruktuuri.

Väljakujunenud kompaktse asustustega aladel ning tiheasustusaladel on optimaalsed

võimalused teeninduseks ja olemasoleva infrastruktuuriga ühinemiseks. Lisaks on

üldplaneeringuga kavandatud omavalitsusüksuse territooriumile juurde perspektiivseid

segaotstarbega maa-alasid ning äri- ja tootmistegevuse maa-alasid võimaldades erinevate

teenuste arendamist.

 Paide linna üldplaneeringuga on planeeritud oluliselt täiendada olemasolevat

kergliiklusteede võrgustikku. Kergliiklusteed on planeeritud nii, et need ühendaksid

olulisemaid asustusüksusi omavahel, parandades selliselt toimepiirkondade omavahelist

sidusust.

 Üldplaneering soodustab taastuvenergia kasutuselevõttu antud teemavaldkonna

reguleerimisega ning üldplaneeringus antud teema kajastamisega tõstes teadlikkust

linnas võimalike taastuvenergia lahenduste osas. Üldplaneeringus on seatud tingimused

nii tuule- ja päikeseparkide rajamiseks, kui ka omatarbeks tuulegeneraatorite ja

päikesepaneelide rajamiseks. Lisaks on üldplaneeringus seatud maasoojussüsteemi

kasutamise ja rajamise tingimused.

 Üldplaneeringuga on täpsustatud maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku piire ja

kasutustingimusi. Üldplaneeringuga ei ole riigi tasandi suurtele tuumaladele kavandatud

perspektiivseid suuri arendusalasid, mis mõjutaksid nende toimimist. Täpsemalt on

üldplaneeringu lahendusest ja selle mõjust rohevõrgustikule kirjutatud KSH aruande ptk

6.1.2.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

20 / 139

piirkondades ning on olulised eelkõige üksikute kohalike lihtteenuste (toidu- ja esmatarbekaupade kauplus,

postipunkt, haruraamatukogu, algkool, laste päevahoid, vaba aja keskus ja spordiväljak) pakkumisel.

Järvamaa ruumilise arengu visioon: Järvamaa on sidusa ruumistruktuuriga Eesti südameks olev maakond,

kus väärtustatakse kvaliteetset ja mitmekesist elu- ja majanduskeskkonda ning mis loob eeldused paremaks

elu- ja töökohtade kokku sobitamiseks, kohaliku majanduse elavdamiseks, laialdasemaks vaba aja veetmise

ja õppimise võimalusteks. Järvamaal on head ja kiired ühendused nii maakonnasiseselt kui ka teiste

maakondadega koondamaks üleriigiliselt äri- ja tootmistegevust ennekõike logistikasõlmedes asuvatesse

maakondlikult olulistesse ettevõtluspiirkondadesse. Järvamaa üheks arengueeliseks on kiire ja hea ühendus

Tallinnaga mööda Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 2+2 sõidurajaga I klassi maanteed.

Järvamaa ruumilise arengu eesmärgid, millega tuleb ÜP koostamisel arvestada:

 Paide ja Türi linna kui maakondliku ja piirkondliku keskuse tasakaalustatud arengu tagamine, mis

toetab kogu maakonna asustuse võrgustiku jätkusuutlikust;

Paide linna omavalitsusüksuses on viimastel aastatel rahvaarv vähenenud ning 2017. aastal koostatud

Paide linna, Paide valla ja Roosna-Alliku valla elanike arvu prognoosi järgi (Geomedia ja Cumulus

Consulting, 2017) jätkub ka tulevikus sama trend. Seda arvesse võttes ei ole üldplaneeringuga Paide

linnasisesesse linna kavandatud juurde ulatuslikke perspektiivseid maakasutusalasid. On juurde

nähtud ruumi arengule, kuid seda proportsionaalselt vastavalt vajadustele. Üldplaneeringuga on

planeeritud Paide linnasisesesse linna juurde perspektiivseid segafunktsiooniga maa-alasid, elamu

maa-alasid, äri ja tootmise maa-alasid.

 Mäo–Reopalu koridori kui maakondlikult tähtsa ettevõtluspiirkonna arengu tagamine;

Kui Paide linnasises linnas on keskendatud tasakaaluka elukeskkonna väljaarendamisele, kus

linnaelanikele on head juurdepääsuvõimalused erinevatele teenustele ning puhkealadele, siis Mäo

külas on keskendatud ettevõtluse arendamisele. Üldplaneeringu lahenduses on kavandatud Mäo külla

mitmeid perspektiivseid äri ja tootmise maa-alasid. Põhimaantee nr 2 ja nr 5 olemasolu Mäo külas

tagab ettevõtlus- ja tööstusalade elujõulisuse ning on selle koha pealt heade väljavaadetega

ettevõtluse arendamiseks.

 optimaalse teeninduskeskuste ja haridusvõrgustiku tagamine;

Üldplaneeringu lahendus toetab väljakujunenud teenuskeskuste hierarhia säilimist. Üldplaneeringuga

suunatakse ruumilises planeerimises uued elamu maa-alad olemasolevate elamualade lähedusse, kus

on optimaalsed võimalused teeninduseks ja olemasoleva infrastruktuuriga ühinemiseks. Teenuste

arendamist toetatakse perspektiivsete segafunktsiooniga maa-alade ning äri ja tootmise maa-alade

planeerimisega.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

21 / 139

 Järva maakonda läbiva Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa põhimaantee trassi ehitamine 2+2 sõidurajaga

I klassi maanteeks;

Üldplaneeringu lahenduses on arvestatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Põhimaantee

nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0" ning riigitee 2

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo-Imavere lõigu O klassi maantee eelprojekt.

 jalg- ja jalgrattateede võrgustiku arendamine tagamaks paremat ja ohutumat teenuste ning töökohtade

kättesaadavust maakondlikus, piirkondlikus, kohalikes ja lähikeskustes ning tervise edendamiseks;

Üldplaneeringu lahenduse elluviimisel täieneb kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil

kergliiklusteede võrgustik oluliselt. Paide linna üldplaneeringuga on planeeritud täiendada

olemasolevat kergliiklusteede võrgustikku, selliselt, et see ühendaks olulisemaid asustusüksusi

omavahel. Perspektiivsed kergliiklusteed on näidatud üldplaneeringu joonisel „Taristu ja

tehnovõrgud“.

 loodusväärtuste säilimise ja rohelise võrgustiku toimimise tagamine;

Üldplaneeringu koostamise käigus on täpsustatud rohevõrgustiku piire ning kaitse- ja

kasutustingimusi. KSH aruandes on välja toodud ettepanekud Paide linna omavalitsusüksuse

rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ptk-s 6.1.2, kus on täpsemalt hinnatud ka üldplaneeringu

lahenduse mõju rohevõrgustikule ja selle üldist toimimist.

 väärtusliku põllumajandusmaa säilimise tagamine;

Üldplaneeringu seletuskirjas on esitatud väärtusliku põllumajandusmaa kasutus- ja ehitustingimused,

mis toetavad väärtuslike põllumajandusmaade säilimist. Seletuskirja kohaselt tuleb väärtuslikku

põllumajandusmaad üldjuhul hoida põllumajanduslikus kasutuses. VPM-le on lubatud ehitada vaid

üksikelamu koos abihoonetega, kui on tagatud tervikliku põllumassiivi säilimine ja on tagatud

hajaasustuse põhimõtted. Üldplaneeringuga ei ole väärtuslikule põllumajandusmaale lubatud istutada

metsa. Päikesepaneele võib rajada, kuid vaid juhul, kui ei kahjustata mulda. Päikeseparkide (pindala

üle 250 m2) püstitamine väärtuslikele põllumajandusmaadele ei ole lubatud. Tuuleenergeetika

arendamist väärtuslikele põllumajandusmaadele otseselt ei keelata. KSH aruande eksperdid on

seisukohal, et tuulikute ja tuuleparkide rajamine väärtuslikele põllumajandusmaadele ei ole otseselt

vastuoluline, kuna üks tegevus ei välista teist ehk tuulepargialal on võimalik üheskoos nii

põllumajanduslik kasutus kui ka energia tootmine. Tuulepargi rajamisega põllumaale ei kaasne

terviklike põllumassiivide hävimine. Hävineb vaid see osa, mis jääb uute ehitiste (teed, tuuliku

vundament, alajaam) alla. Kuna tuulikud peavad paiknema üksteisest teatud kaugusel, tähendab see

seda, et suurem osa väärtuslikust põllumajandusmaast siiski säilib.

 maakondlikult tähtsate puhkealade säilimise tagamine ja arendamine.

Järva maakonnaplaneeringu lahenduse järgi ei jää Paide linna omavalitsusüksuse

haldusterritooriumile maakondliku tähtsusega puhkealasid, küll aga asuvad linnas maakondliku

tähtsusega puhkekohad: Vana-Veski piirkond (loodusturism, üritused, aktiivne puhkus), Paide

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

22 / 139

vallitorn ja muuseum (kultuuriturism, üritused) ja Türi-Tamsalu matkatee (loodusturism).

Üldplaneeringu lahenduses on katastriüksus Veski tn 11 (tunnus: 56601:007:0035), kuhu jääb Paide

linna vallitorn ja muuseum, näidatud ühiskondlike hoonete maa-alana ning katastriüksus Vana-Veski

(tunnus: 56501:003:0630), kuhu jääb Vana-Veski puhkekeskus, äri maa-alana. Antud maakasutuse

juhtotstarbed tagavad nimetatud puhkekohtade säilimise. Üldplaneeringu lahendus võimaldab

paindlikumalt arendada olemasolevaid puhkekohti lubades maa-alale anda kõrvalotstarbe kuni 30%

ulatuses. Samuti on üldplaneeringuga kavandatud arendada kergliiklustee võrgustikku Paide vallitorni

ja muuseumi ümbruses, mis aitab parandada ligipääsu antud kohtadesse. Üldplaneeringu

maakasutuse lahenduses on arvestatud Türi-Tamsalu matkateega.

Paide linna (asustusüksuse) elanikele on oluline linna ümbritsev rohevöönd, mis toimib linnaelanike

lähipuhke- ja lähivirgestusalana. Üldplaneeringuga on Paide linna rohevöönd määratud enamasti

haljasala ja parkmetsa maa-alaks, kus ei ole ehitustegevus lubatud (välja arvatud haljasala rajamistööd

ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvate ehitiste

rajamine), et tagada selle säilimine.

Teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine

km 92,0-183,0"

Järva maavanema 30.11.2012 korraldusega nr 423 kehtestati Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa

maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0". Planeeringu eesmärgiks on riigi põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn

– Tartu – Võru - Luhamaa olemasoleva trassi vastavusse viimine I klassi maanteele esitatavatele nõuetele

Järva, Jõgeva ja Tartu maakondades km 92,0 – 183,0.

2.2.3 Järvamaa arengustrateegia 2019-2035+

Järvamaa arengustrateegia 2019-2035+ kiideti heaks 21.02.2019 Paide Linnavolikogu määrusega nr 7.

Arengustrateegiaga koos töötati välja ka selle tegevuskava. Arengustrateegia tõstatab suurimaks lähituleviku

väljakutseks esile Järvamaa rahvastiku vähenemiste ja vananemise. Eriti on probleemne tööealise

elanikkonna oluline vähenemine, mis mõjutab maakonna ettevõtlust ja investeeringu keskkonda.

Järvamaa arengustrateegias esitatud visioonid, mille täide viimiseks saab panustada üldplaneeringu lahendus

on:

 keskkond: Järvamaa eristub keskkonnasõbralike eluviiside ja pühendunud looduskaitselisuse poolest.

Puhas elukeskkond, keskkonnateadlikud inimesed, säilinud loodusväärtused ja loodusressursside

jätkusuutlik kasutamine;

Üldplaneeringu lahenduses on arvestatud teemaplaneeringu lahendusega selles osas, mis

puudutab Paide linna omavalitsuse territooriumit. Teemaplaneeringu lahendus on kajastatud

üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonisel. Teemaplaneeringuga on arvestatud

üldplaneeringus kergliiklusteede kavandamisel.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

23 / 139

 ruum ja elamumajandus: Tagatud on meeldiv, kvaliteetne ja energiasäästlikult ning terviklikult lahendatud

elukeskkond;

 sport: Järvamaa inimesed on liikuvad, aktiivsed ja elujõulised ning liikumisel ja spordil on oluline ning

kasvav roll Järvamaa inimese elujõu edendamisel;

 ühendused: Järvamaal on professionaalselt ja efektiivselt korraldatud ühistranspordisüsteem, mille kaudu

on tagatud inimeste liikumisvajaduse rahuldamine, sh sujuv ümberistumine Mäo reisiterminalis ja teistes

logistiliselt sobivates paikades. Järvamaa teedevõrk ja maanteede taristu on heas korras.

2.2.4 Paide linna arengukava 2035

Paide linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegia aastateks 2020-2023 võeti vastu linnavolikogu

20.09.2018 määrusega nr 42. Arengukava annab ülevaate linna lühi- ja pikaajalistest arengusuundadest.

Paide linna visioon aastaks 2035: Paide on mõnusa õhustiku ja suhtluskultuuriga kogukondi ühendav linn, kus

väärtustatakse kõrgelt haridust ja kultuuri. Siin elavad ettevõtlikud ja tervislike eluviisidega inimesed,

elukeskkond on nüüdisaegne ja linnaruum terviklikult planeeritud.

Arengukavas on välja toodud lähiaastate suurimad väljakutsed, milleks on: inimvara arendamine ja rahvastiku

vähenemise pidurdamine, avatud valitsemine ja kaasamine, ettevõtlikkuse (sh aktiivse kodanikualgatuse)

suurendamine ning kõigi vajadustega arvestava taristu arendamine. Antud väljakutsetest lähtuvalt on välja

arendatud kohaliku omavalitsuse neli peamist strateegilist eesmärki:

 kvaliteetsete teenustega elanike sotsiaalset ja majanduslikku rahulolu tagav linn;

 erinevaid osapooli ühendav, koostööle avatud, kaasava juhtimisega linn;

Tervislikku elukeskkonda iseloomustab looduslähedus. Paide linna üldplaneering muudab

omavalitsusüksuse ruumilist keskkonda looduslähedasemaks seades tingimuseks, et vähemalt

10% katastriüksusest peab olemas kõrghaljastatud. Elamu rajamisel kõrghaljastatud alale tuleb

katastriüksusel olevast kõrghaljastusega alast vähemalt 30% säilitada. Uute parklate rajamisel on

välja toodud, et suuremate (rohkem kui 20 parkimiskohta) parklate rajamisel tuleb istutada

vähemalt üks puu iga 8 parkimiskoha kohta ning vähem koormatud parklad tuleb katta vett

läbilaskva sillutisega. Puud parandavad linnalise asula mikrokliimat – arvestades kliimamuutuste

tõttu suvise keskmise temperatuuri tõusu, pakuvad puud varju. Tulvavee korral toimivad puud ja

vett läbilaskvad pinnad vooluhulkade vähendajana. Lisaks võib hästi planeeritud kõrghaljastus

kaitsta tuule eest ning vähendada hooneteni jõudvat õhusaastet (nt tolm ja sõidukite heitgaasid).

Loodusväärtuste säilimine tagatakse üldplaneeringuga läbi rohevõrgustiku ning väärtuslike

maastike kasutustingimuste seadmisega.

Üldplaneeringuga on kavandatud omavalitsusüksusesse juurde perspektiivseid matkaradu ning

kergliiklusteid soodustades välisõhus aktiivset tegevust. Üldplaneeringu lahenduse elluviimisel

täieneb kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil kergliiklusteede võrgustik oluliselt.

Perspektiivsed kergliiklusteed on näidatud üldplaneeringu joonisel „Taristu ja tehnovõrgud“.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

24 / 139

 algatusvõimeliste ning ettevõtlike inimestega linn;

 kõigi vajadustega arvestav ning säästva arengu põhimõtteid järgiv nüüdisaegse elu- ja

ettevõtluskeskkonnaga linn.

Strateegiliste eesmärkide elluviimiseks jaoks on igale tähtsale tegevusvaldkonnale (elukestev õpe ja

noorsootöö, sotsiaalvaldkond, linnaruum ehk avalik ruum, tervisedendus ja sport, ettevõtlus, sh turism, kultuur)

seatud omakorda valdkondlikud eesmärgid. Järgmisena on arengukavast välja toodud valdkondlikud

eesmärgid, millesse üldplaneering saab panustada:

 sotsiaalvaldkonna areng: Paide linn on atraktiivne elukeskkond igas eas inimestele. Teenuste valik on

mitmekülgne ning need on kõigile kättesaadavad. Parandatakse inimeste üldist elukvaliteeti ning

toetatakse iseseisvat toimetulekut;

 linnaruumi ehk avaliku ruumi areng: Paides on säästva arengu põhimõtteid järgiv, hästi toimiv ja

mitmekülgseid võimalusi pakkuv turvaline linnaruum, mis arvestab linnakodanike ja ettevõtete

vajadustega;

 tervisedenduse ja spordi valdkonna areng: Suurendada tervena elatud aastate arvu. Paides elavad

tervislikke eluviise toetavad, aktiivsed, sportimist ja liikumist armastavad inimesed;

 ettevõtluse, sh turismi valdkonna areng: Kasvab elujõuliste ettevõtete arv. Paides on haritud ja paindlik

tööjõuturg ning soodne ettevõtluskeskkond. Paide on atraktiivne turismi ja aktiivse puhkuse sihtkoht;

 kultuurivaldkonna areng: Paide on suurepäraste võimaluste ja üleriigilise tähtsusega

kultuurisündmuste ja kohtumiste paik, kus luuakse ja vahendatakse professionaalset kultuuri,

väärtustatakse rahvakultuuri ja ajaloopärandit ning edendatakse arvamuskultuuri.

Üldplaneeringu lahendus võimaldab omavalitsusüksuses erinevate teenuste arendamise

võimalust perspektiivsete äri ja tootmise maa-alade ning segaotstarbega maa-alade

planeerimisega (võimaldab maad kasutada ühe funktsiooniga või erinevais kombinatsioonides

järgmiste kasutustega: elamu maa-ala, äri maa-ala, ühiskondlike ehitiste maa-ala, transpordi maa-

ala ja/või puhke- ja virgestustegevuse maa-ala). Aktiivset turismi soodustatakse perspektiivsete

matkaradade kavandamise kaudu. Üldplaneeringuga kavandatakse rajada omavalitsusüksuse

territooriumile neli uut matkarada ning laiendada olemasolevat Paide linnasisese linna matkarada.

Sportimisvõimalusi on võimalik arendada üldplaneeringuga kavandatud perspektiivsetel puhke-

ja virgestusaladel. Lisaks on üldplaneeringuga kavandatud täiendada omavalitsusüksuses

kergliiklusteede võrgustikku. Ettevõtluse arendamisele on tähelepanu pööratud eelkõige Mäo

külas, perspektiivsete äri ja tootmise maa-alade planeerimisega, kus on selleks soodsad

võimalused. Üldplaneering toetab kultuuriväärtuste säilimist läbi miljööväärtuslike alade ning

väärtuslike maastike kaitse ning kasutustingimuste.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

25 / 139

3. Alternatiivsed arengustsenaariumid

Üldplaneeringu koostamisel on algusest peale nägemus omavalitsusüksuse ruumilistest arengusuundadest

olnud üksmeelne. Seetõttu ei ole Paide linna ruumilise arengu planeerimisel käsitletud põhimõttelisi terviklikke

alternatiivseid arengustsenaariume, kuna selleks on puudunud vajadused ning põhjused.

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

4.1 Paide linna lühikirjeldus

Omavalitsusüksus Paide linn moodustati 2017. aastal endise Paide linna, Paide valla ja Roosna-Alliku valla

ühinemise teel. Kohalik omavalitsusüksus Paide linn paikneb geograafiliselt Kesk-Eestis ning piirneb Türi,

Kose ja Järva vallaga (joonis 3).

Joonis 3. Paide linna omavalitsusüksuse haldusterritoorium (Maa-ameti geoportaal, 2020).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

26 / 139

Paide linna pindala on 442 km2. Paide linna territooriumil asub üks linn (Paide linn), üks alevik (Roosna-Alliku)

ja 40 küla.

Seisuga 01.01.2020 elas Paide linnas 10 463 inimest, mis moodustab umbes 35% Järva maakonna elanikkest

(Eesti Statistikaamet, 01.01.2020). Üle poolte omavalitsusüksuse elanikest elab asustusüksuses Paide linn

(joonis 4).

Joonis 4. Paide linna rahvastiku paiknemine (allikas: Paide linna arengukava 2035; andmed: Rahvastikuregister, seisuga 01.01.2020).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

27 / 139

4.2 Maastik

Paide linna haldusterritoorium jääb suuremas osas Kõrvemaa madalikule (joonis 5). Osaliselt ulatub

omavalitsusüksuse kirdeosa Pandivere kõrgustikule ning kaguosa Kesk-Eesti lavatasandikule. Kõrvemaa

madaliku ulatuslikud väikejärvede ja laugastega sood on tekkinud hilisjääaegsete veekogude kinni kasvades.

Suurim neist (364 km2) on soosaarte ja järvedega Epu-Kakerdi soostik, mis asub osaliselt ka Paide linna

territooriumil (põhjas). Kõrvemaa järved on väikesed ning paiknevad oosistikes ja mõhnastikes või jäänukitena

soodes. Eriti järverikas on Kõrvemaa põhja- ja kirdeosa, seevastu loode- ja lõunaosa on järvevaesed (Paide

linna piirkond) (Arold, 2005).

Joonis 5. Eesti maastikurajoonid (Arold, 2005).

Paide linna territooriumile jääb osaliselt ka Türi voorestik. Kuigi kõige tihedamalt on väikevoored koondunud

asustusüksuste Türi ja Paide linna ümbrusesse, esineb voorelaadseid künniseid ja seljakuid kogu kohaliku

omavalitsuse läänepoolsel territooriumil (Maa-ameti geoportaali, 2020; Estonica, 2020).

4.2.1 Väärtuslikud maastikud

Paide linna väärtuslikud maastikud on määratletud Järva maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud

12.12.2017). Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb Paide linna haldusterritooriumile osaliselt või tervenisti

kümme väärtuslikku maastikku: Kareda-Esna, Paide vanalinn, Roosna-Alliku maastik, Kiigumõisa-Kilingi

maastik, Kautla-Seli soode ala, Anna-Purdi maastik, Prandi allikate ala, Valgma küla, Sargvere mõis ja Mündi

paemurd. Väärtuslike maastike hulka on haaratud nii pärandkultuurmaastikke kui ka kauneid ning

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

28 / 139

rekreatsiooniliselt olulisi loodusmaastikke. Kareda-Esna maastik ja Paide vanalinn on I klassi tähtsusega

väärtuslikud maastikud.

4.3 Mullastik ja taimkate

Maa-ameti mullastiku kaardirakenduse andmetel (seisuga 09.12.2020) levivad Paide linna omavalitsusüksuse

territooriumi lääneosas, sh edela ja loodeosas ülekaalukalt madalsoo (M)- ja rabamullad (R).

Omavalitsusüksuse kirde ja kagu osades levivad peamiselt leostunud ning leetjad mullad (Kor, Ko, KI).

Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad ning leetjad mullad on väga produktiivsed ja sobivad kõikide põllukultuuride

kasvatamiseks (Penu, 2006), mistõttu on nad kasutusel enamasti ka põllumajandusmaadena.

Taimkate oleneb piirkonna mullastikust. Raba- ja madalsoo muldadel kasvavad sinikas, kanarbik, sookail,

harilik kukemari, küüvist. Turba- ja karusamblaga koos kasvavad vähesed rohttaimed, näiteks tupp-villpea ja

sinihelmikas. Suurte põllumajandusmaade piirkonna leostunud ja leetjatel muldadel kasvavad peamiselt

palumetsad. Palumetsades on suure kuuse osatähtsusega ja hea boniteediga puistud, kus on pohla-, mustika-

ja jänesekapsa kasvukohatüüp. Alustaimestikus domineerivad puhmastaimed (pohl, mustikas jne) ning tihe

samblarinne. Näivleetmuldadel kasvavad pigem laanemetsad, täpsemalt jänesekapsakuusikud.

Toitekehvematel leede ja leetunud muldadel leidub nõmmemetsasid ja nõmmeniitusid. Nõmmemetsades on

madala tootlikkusega ja hõredad puistud, mille alusmetsas on üksikuid kaski. Alustaimestik on liigivaene ning

puhmarindes leidub kanarbikku, leesikat, pohla, harilikku kukemarja. Nõmmeniitude taimkate on hõre ning

madalakasvuline, neil kasvavad kadakad ja männid koos nõmm-liivatee, hariliku kukeharja, nõmmtarna,

jäneskastiku ja kassiristikuga (Arold, 2005).

Kõrvemaa veeriselisest karbonaatsest kruusast ooside ja mõhnade leostunud ja leetjatel muldadel kasvavad

sürjamännikud ning -kuusikud. Paremates niiskusoludes, gleistunud leetunud ja huumuslikel leedemuldadel

kasvavad mustikamännikud (palumetsad). Paljudes kohtades on tekkinud leetumise ja rauaühendite

kuhjumise ning nende mõjul liivade tsementeerumine tagajärjel vettpidav pruun nõrgkivikiht, mis soodustab

soostumist ja on takistuseks puujuurte levikule, neil alades kasvavad madala tootlikkusega rabametsad.

(Arold, 2005).

4.3.1 Väärtuslik põllumajandusmaa

Järva maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud 12.12.2017) on väärtuslike põllumajandusmaadena

käsitletud põllumajandusmaa massiive, mille boniteet on võrdne või suurem Eesti keskmisest ehk vähemalt

40 hindepunkti ning mis on suuremad kui 0,3 ha. Väärtuslikud põllumajandusmaa massiivid paiknevad hajusalt

üle kogu kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi, välja arvatud omavalitsusüksuse loodeosas ja äärealadel

läänes, kus asuvad ulatuslikud metsa maa-alad ning märgalad. Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et

Järvamaal on põllumajandus üks tähtsamaid majandusharusid, mistõttu on oluline väärtuslike

põllumajandusmaade sihtotstarbeline kasutamine.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

29 / 139

4.4 Maardlad ja kaevandamistegevus

Paide linnas leidub maavaradena liiva, lubjakivi, dolokivi, kruusa ja turvast. Kõikidest maavaradest leidub kõige

rohkem turvast. Suurimad haldusterritooriumile jäävad maardlad on turbamaardlad, mis asuvad

omavalitsusüksuse põhja- ja loode osas.

Maa-ameti andmetel (seisuga 21.04.2023) asub Paide linna haldusterritooriumil osaliselt või täielikult 19 arvel

olevat maardlat (tabel 5) ja 8 kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist (tabel 6). Menetluses on kahe

mäeeraldise kaevandamisluba: Einvere lubjakivikarjäär ja Röamäe II liivakarjäär (Maa-amet, 21.04.2023).

Tabel 5. Paide linnas asuvad maardlad (Maa-amet, seisuga 21.04.2023).

Maavara Maardla nimi

Liiv Matsimäe maardla, Mõisametsa maardla, Röamäe maardla

Lubjakivi Eivere maardla

Dolokivi Koigi maardla, Kareda maardla

Kruus Ällikmäe maardla, Karude maardla, Võõbu maardla

Turvas

Köisi maardla, Mäo (Mündi, Põhjaka, Lauka) maardla, Tori-Rikassaare maardla, Tondissaare maardla, Epu-Kakerdi (Mustla) maardla, Epu-Kakerdi (Hiripilli) maardla, Epu-Kakerdi (Prääma) maardla, Epu-Kakerdi (Laeksaare) maardla, Epu-Kakerdi (Tartussaare) maardla, Epu-Kakerdi (Epu) maardla

Tabel 6. Paide linna territooriumil väljastatud kaevandamisload (Maa-amet, seisuga 21.04.2023).

Mäeeraldis Kaevandamisloa nr

Luba kehtiv

Mõisametsa liivakarjäär Jarm-038 15.04. 2016-15.04.2031

Karude IV liivakarjäär JARM-034 19.03.2014-19.03.2029

Röamäe liivakarjäär JARM-037 15.12.2015-15.12.2030

Prääma turbatootmisala KMIN-044 25.08.2003-18.11.2049

Viisu turbatootmisala JARM-3/2003 29.07.2003-20.12.2049

Karude II kruusakarjäär L.MK/300802 26.06.2009-19.03.2029

Eivere II lubjakivikarjäär JARM-021 13.10.2014-13.10.2024

Eivere lubjakivikarjäär 7/2004 19.12.2004-15.10.2024

4.5 Pinnase radoonirisk

Radoon on värvitu, lõhnatu ja maitsetu radioaktiivne gaas. Pinnases on peamiseks radooniallikaks uraani

radioaktiivsel lagunemisel tekkinud ja tekkiv raadium, mille lagunemisprodukt on radoon. Loodusliku

radioaktiivse lagunemise käigus maapinnas tekkiv radoon võib levida ja jõuda ka maapinnale ning imbuda

hoonetesse (nt läbi vundamendis olevate pragude), viimastesse pinnasega võrreldes väiksema õhurõhu

olemasolu tõttu. Radoon kontsentreerub peamiselt hoonete keldritesse ning esimestele korrustele. Kõrge

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

30 / 139

radoonikontsentratsiooniga hoones elamine suurendab kopsuvähi tekkimise tõenäosust. Radooni

kontsentratsiooni mõõdetakse ühikuga Bq/m3 (bekerelli kuupmeetris), mis näitab, mitu radooniaatomit laguneb

ühes sekundi jooksul ühes õhu kuupmeetris (Keskkonnaministeerium, 2020; Keskkonnaamet, 2020).

Kokku eristatakse nelja pinnaseõhu radooniohutaset: 1) madal (0–10 kBq/m³), 2) normaalne (10–50 kBq/m³),

3) kõrge (50–250 kBq/m³) ja 4) ülikõrge (>250 kBq/m³) (Petersell jt, 2017). Paide haldusterritooriumil jääb

suuremas osas radoonitase pinnaseõhus 30 kuni 50 kBq/m³ vahele, mida loetakse normaalseks (joonis 6).

Linna territooriumi lääneosas ning paiguti ka kaguosas on radoonitase pinnaseõhus natuke kõrgem jäädes 50

kuni 100 kBq/m³ vahele.

Joonis 6. Pinnase radoonirisk Paide linnas (Eesti Geoloogiateenistuse pinnase radooniriski kaart, 2020).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

31 / 139

4.6 Pinna- ja põhjavesi

4.6.1 Põhjavee kaitstus

Põhjavee kaitstust Paide linnas iseloomustab joonis 7: suuremas osas on Paide linnas maapinnalt esimene

aluspõhjaline veekiht maapinnalt lähtuva reostuse eest nõrgalt kaitstud või kaitsmata. Omavalitsusüksuse

haldusterritooriumi idapoolset osa iseloomustab õhuke pinnakate ning karstilehtrite ja allikate rohkus, mille

tõttu on see ala erakordselt tundlik maapinnalt lähtuvale pinna- ja põhjavee reostusele.

Joonis 7. Põhjavee kaitstus Paide linna territooriumil (Maa-ameti kaardirakendus, 2020).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

32 / 139

4.6.1.1 Nitraaditundlik ala

Põhja- ja pinnavee kaitseks on Vabariigi Valitsuse 06.12.2019 määrusega nr 100 „Nitraaditundliku ala

määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal’’ määratud intensiivse

põllumajandustootmisega piirkondades nitraaditundlikud alad. Vastavalt veeseadusele (vastu võetud

30.01.2019) on nitraaditundlik ala defineeritud alana, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib

põhjustada põhjavees nitraatiooni sisalduse, mis ületab 50 milligrammi liitris, või kus põllumajanduslik tegevus

on põhjustanud veekogu eutrofeerumise või eutrofeerumisohu. Paide linna territooriumi idapoolne osa jääb

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale (joonis 8).

Lisaks nitraaditundlikule alale määratakse Vabariigi Valitsuse 06.12.2019 määrusega nr 100 nitraaditundliku

ala piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni 2 meetrit (kaitsmata

põhjaveega alad) ning kehtestatakse oluliste allikate ja karstilehtrite ehk karstide nimekiri ning

tegevuspiirangud oluliste allikate ja karstide ümbruses ning kaitsmata põhjaveega aladel. Vastavalt määrusele

jääb Paide linna haldusterritooriumile kolm olulist allikaala: Esna pargi allikad, Roosna-Alliku Külmaallikad ja

Kiigu mõisa allikad (joonis 8).

Joonis 8. Paide linna haldusterritooriumile jääv Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala ning linnas asuvad olulised allikaalad (aluskaart: Maa-ameti geoportaal, 2020; andmed: EELIS, 09.12.2020).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

33 / 139

4.6.2 Põhjaveekogumid ja nende iseloomustus

Paide linna kohaliku omavalitsusüksuse territooriumile jääb suuremas osas kolm põhjaveekogumit:

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (nr 4), Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere

põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (nr 14) ning Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum (nr 12). Väga

vähesel määral ulatub omavalitsusüksuse territooriumile põhjaosas Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (nr 3)

ja Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (nr 10) (EELIS, 09.12.2020). Edaspidi keskendutakse KSH

aruandes vaid Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumile Lääne-Eesti vesikonnas (nr 4), Siluri-Ordoviitsiumi

Pandivere põhjaveekogumile Lääne-Eesti vesikonnas (nr 14) ning Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu

põhjaveekogumile (nr 12).

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (nr 4)

Põhjaveekogumi nr 4 lasuvaks veepidemeks on Alam-Ordoviitsiumi Türisalu kihistu graptoliitargilliit, millel

lasuvad Varangu, Leetse ja Toila kihistu savid, savikad glaukoniitliivakivid ja tihedad dolomiitlubjakivid.

Veepideme paksus on Põhja-Eestis 8–10 m ja suureneb lõuna suunas. Lõuna-Eestis graptoliitargilliiti ei esine

ja lasuvaks veepidemeks on Siluri-Ordoviitsiumi regionaalne veepide. Lamavaks veepidemeks on Alam-

Kambriumi vanune Lükati–Lontova (Calk–ln) savi ja aleuroliit, mille keskmiseks paksuseks on 58 m. Põhjavee

looduslik liikumissuund põhjavee survepindade järgi on Pandivere kõrgustikult radiaalselt loode, lääne ja edela

suunas. Vähesel määral infiltreerub põhjaveevool allpool lasuvasse Kambriumi–Vendi põhjaveekogumisse

(Marandi jt, 2019).

Tabel 7. Lääne-Eesti vesikonna Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi seisundi hinnang ning põhjaveevarud (Eesti Geoloogiateenistus, 2020).

Koguseline seisund

Keemiline seisund

Üldseisund Looduslik ressurss*

Põhjavee kinnitatud varu*

Põhjaveevõtt 2018. a*

Kasutuses olev vaba põhjavee- kogus 2018. a*

hea hea hea 35 714 24 810 8 750 16 060

* m3/ööpäevas.

Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum (12)

Põhjaveekogum on valdavalt maapinnalt esimene aluspõhjaline põhjaveekogum. Avamusalal lasub

põhjaveekogum Kvaternaari setete all 0,5 kuni 50 m sügavusel maapinnast. Kohalikuks veepidemeks on

paksem moreeni katend, mille filtratsioonikoefitsient on enamasti 0,1–1,0 m/ööpäevas või laiguti esinev

jääjärveline viirsavi filtratsioonikoefitsiendiga –10-4 m/ööpäevas. Maapinna lähedal on kivimid sageli karstunud

ja lõhelised. Sügavuse suurenedes kivimite lõhelisus väheneb. Põhjaveekogumi lamavaks veepidemeks on

Siluri–Ordoviitsiumi regionaalne veepide (Juuru lade), mille moodustavad monoliitsed karbonaatkivimid

sügavamal kui 100–120 m (Marandi jt, 2019).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

34 / 139

Tabel 8. Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi seisundi hinnang ning põhjaveevarud (Eesti Geoloogiateenistus, 2020).

Koguseline seisund

Keemiline seisund

Üldseisund Looduslik ressurss*

Põhjavee kinnitatud varu*

Põhjaveevõtt 2018. a*

Kasutuses olev vaba põhjavee- kogus 2018. a*

hea hea hea 471 451 25 620 6 333 19 287

* m3/ööpäevas.

Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (14)

Põhjaveekogum paikneb Siluri ja Ordoviitsiumi karbonaatkivimites ja neid katvates Kvaternaari setetes

nitraaditundlikul alal. Põhjaveekihte moodustavate kivimite litoloogiline koostis on suhteliselt homogeenne,

koosnedes mitmesugustest lubjakivi ja dolomiidi erimitest, milles esinevad mergli vahekihid. Maapinna lähedal

on kivimid sageli karstunud ja lõhelised. Sügavuse suurenedes lõhelisus väheneb. Lasuv veepide

põhjaveekogumil praktiliselt puudub, mistõttu põhjavesi on sageli kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Lamavaks

veepidemeks on ordoviitsiumi regionaalne veepide, mille moodustvad väikese lõhelisusega karbonaatkivimid

sügavamal kui ~120 meetrit. Maapinnalähedaste põhjaveekihtide tase paikneb valdavalt 5–15 m sügavusel

maapinnast (Marandi jt, 2019).

Põhjaveekogumis on põllumajanduses kasutatavate mineraalväetiste ja sõnniku toimel suurenenud põhjavee

nitraatide kontsentratsioon looduslikult tasemelt 0-5 mg/L väärtusteni kuni 80 mg/l. Koos nitraatidega on

viimastel aastatel põhjaveest tuvastatud ka taimekasvatuses kasutatavate pestitsiidide esinemine (Marandi jt,

2019).

Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas on seotud viie Paide linna

haldusterritooriumil asuva pinnaveekogumiga: Esna jõgi Pärnu Jõe Natura ala alguseni (Esna_1), Esna jõgi

Pärnu Jõe Natura ala algusest suudmeni (Esna_2), Jägala jõgi Ambla jõeni (Jägala_1), Prandi jõgi Neeva

kanalini (Prandi_1) ja Prandi jõgi Neeva kanalist suudmeni (Prandi_2) (Marandi jt, 2019).

Tabel 9. Lääne-Eesti vesikonna Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumi seisundi hinnang ning põhjaveevarud (Eesti Geoloogiateenistus, 2020).

Koguseline seisund

Keemiline seisund

Üldseisund Looduslik ressurss*

Põhjavee kinnitatud varu*

Põhjaveevõtt 2018. a*

Kasutuses olev vaba põhjavee- kogus 2018. a*

hea hea hea 303 295 3 200 2 778 422

* m3/ööpäevas.

4.6.2.1 Põhjaveevarud

Vastavalt Kliimaministeeriumi (endine Keskkonnaministeerium) 27.12.2022 käskkirjale nr 1-2/22/453 on Paide

linnas kinnitatud aastaks 2052 Siluri veekihi varu 4000 m3/ööpäevas. Varu on kinnitatud Paide linnasisese

linna ühisveevarustussüsteemi veehaardele. Veehaare asub Kriilevälja külas ja koosneb neljast puurkaevust.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

35 / 139

Lisaks on põhjaveevaru kehtestatud eraldi Paide Tere AS-le 22.12.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/501. Ettevõtte

Ordoviitsiumi põhjaveekihi varu 2000 m3/ööpäevas on kinnitatud kuni 31.12.2051.

4.6.3 Pinnaveekogumite seis

Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) seab veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete hea

seisundi saavutamise. Selle eesmärgi saavutamiseks peavad kõik riigid rakendama valgalapõhise

veemajanduse põhimõtteid, moodustama veemajanduse korraldamiseks vesikonnad ning koostama igale

vesikonnale veemajanduskavad. Eestis on moodustatud kolm veemajanduskavade koostamisel aluseks

olevat veemajanduse korraldamise põhiüksust ehk vesikonda: Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond ning

Koiva vesikond. Paide linn jääb Lääne-Eesti vesikonda, seega selle haldusterritooriumil asuvate vete kaitse ja

kasutamise abinõud on antud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas (kinnitatud Vabariigi Valitsuse

protokollilise otsusega 07.01.2016).

Eestis on veekaitse korraldamise eesmärgil kõik veekogud jagatud majandamise üksusteks ehk

veekogumiteks, mis võivad olla moodustatud nii ühe tervikliku veekogu, mitme ühendatud veekogu kui ka ühe

veekogu väiksema osa baasil. Pinnaveekogum on selgelt eristuv ja oluline osa pinnaveest, nagu järv,

veehoidla, jõgi, oja või kanal, järve-, jõe-, oja- või kanaliosa või rannikuvee osa, mis võetakse seisundiklassi

määramisel aluseks (Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021).

Paide linna territooriumile jääb osaliselt või täielikult 11 vooluveekogumit (tabel 10). Nendest neli kuuluvad

tugevasti muudetud veekogumite (TMV) hulka, põhjuseks on põllumajandus ja metsandus ning sellega

seonduvalt maaparandus ja -kuivendus.

Eesti pinnaveekogumite seisundi 2021. a vahehinnangu lisatabeli kohaselt on Paide linna aladele jäävate

vooluveekogumite ökoloogiline seisund (ÖSE) hinnatud 2021. aastal „kesisest“ kuni „heani“. Kesise seisundiga

ja hea seisundiga vooluveekogumeid on vastavalt seitse ja neli. Kõikide vooluveekogumite kesise seisundi

ühiseks põhjuseks on paisud. Koondseisundi eesmärk „hea“ aastaks 2021 on saavutatud 4 vooluveekogumil

11-st (tabel 10).

Kolme vooluveekogumi (Jägala_1, Prandi_2, Pärnu_2) seisund on võrreldes 2016. aastaga parenenud.

Vooluveekogumi Jägala_1 seisund oli 2016. aastal hinnatud „kesiseks“. 2021. aasta veemajanduskava järgi

on vooluveekogum saavutanud seisundi „hea“. Vooluveekogumi Prandi_2 seisund hinnati 2016. aastal

„halvaks“. Viimasel viiel aastal on Prandi_2 seisundit hinnatud „heaks“. Vooluveekogumi Pärnu_2 seisund oli

2016. aastal samuti „halb“. Viimasel viiel aastal on vooluveekogumi seisund paranenud „kesiseks“.

Vooluveekogumi Vodja_2 seisundit on hinnatud perioodil 2010-2020 „kesiseks“, kui 2021. aastal kui viidi läbi

keemiline seire hinnati seire tulemuse põhjal veekogumi seisund „halvaks“.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

36 / 139

Tabel 10. Paide linna pinnaveekogumid ja nende seisund 2021. a (Eesti pinnaveekogumite seisundi 2021. a vahehinnangu lisatabeli põhjal).

Pinnaveekogu nimi Veekogu alam- kategooria

ÖSE mitte hea põhjus 2021 ÖSE 2021

KESE mitte head näitaja 2021

KESE 2021*

Koondseisundi muutus 2016 vs 2021

Koond- seisund

2021

Koondseisundi eesmärk aastaks 2021: saavutatud/ saavutamata

Esna jõe lähtest Suurpalu peakraavini (Esna_1) TMV

varasemast paisud (Sindi, Kurgja ja Jändja), KALA

võrdlustingimused ülehinnatud kesine puudub hindamata sama kesine saavutamata

Esna jõe Suurpalu peakraavist suudmeni (Esna_2) LV

varasemast paisud (Sindi, Kurgja ja Jändja), teadmata,

KALA võrdlustingimused ülehinnatud

kesine puudub hindamata sama kesine saavutamata

Jägala lähtest Ambla jõeni (Jägala_1)

LV puudub hea puudub hindamata parem hea saavutatud

Lintsi jõe lähtest Madissaare ojani (Lintsi_1)

TMV puudub hea puudub hindamata sama hea saavutatud

Prandi jõe lähtest Neeva kanalini (Prandi_1)

LV puudub hea puudub hindamata sama hea saavutatud

Prandi jõe Neeva kanalist suudmeni (Prandi_2)

LV puudub hea puudub hindamata parem hea saavutatud

Pärnu lähtest Tarbja paisuni (Pärnu_1)

LV

varasemast paisud (Tarbja, varem Sindi, Kurgja ja Jändja paisud), jõesängi muutmine,

veetõtt Tallinna veehaardesse (väga väike, kanal kinni

kasvanud)

kesine puudub hindamata sama kesine saavutamata

Pärnu Tarbja paisust Käru jõeni (Pärnu_2)

LV varasemast paisud kesine puudub hea (2011) parem kesine saavutamata

Reopalu TMV paisud kesine puudub hindamata sama kesine saavutamata

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

37 / 139

Tabel 10 jätk...

Pinnaveekogu nimi Veekogu alam- kategooria

ÖSE mitte hea põhjus 2021 ÖSE 2021

KESE mitte head näitaja 2021

KESE 2021*

Koondseisundi muutus 2016 vs 2021

Koond- seisund

2021

Koondseisundi eesmärk aastaks 2021: saavutatud/ saavutamata

Vodja jõe lähtest Anna-Peetri- Huuksi maantee sillani (Vodja_1)

TMV paisud (varem Sindi, Kurgja ja

Jändja paisud Pärnu jõel), jõesängi muutmine

kesine puudub Hea (2019) sama kesine saavutamata

Vodja jõe Anna-Peetri-Huuksi maantee sillast suudmeni (Vodja_2)

LV varasemast paisud (Sindi, Kurgja ja Jändja), jõesängi

muutmine kesine Heptakloor

Halb (2021)

halvem halb saavutamata

*KESE 2021 tulbas on sulgudes antud viimane seire aasta. Lühendid: ÕSE – ökoloogiline seisund, KESE – keemilise seisund, LV – looduslik veekogum, TMV – tugevasti muudetud

veekogum (veekogu, mille füüsiline seisund on inimtegevuse tulemusena oluliselt rikutud või halvenenud).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

38 / 139

4.6.4 Üleujutusalad

Paide linna territooriumil on üleujutusohuga riskipiirkonnaks asustusüksus Paide linn, kus üleujutust põhjustav

objekt on Pärnu jõgi (VEE1123500). Joonis 9 illustreerib Paide linna üleujutusala riskipiirkonda (joonisel

näidatud punase viirutusega) ning üleujutusala prognoositavat ulatust erinevate esinemistõenäosuste puhul

(Keskkonnaministeerium, 2019).

Joonis 9. Paide linna üleujutusala riskipiirkond (joonise legendis PSFRA, punase viirutusega ala) ning

üleujutusala prognoositav ulatus 0,1%, 1%, 2% ja 10% esinemistõenäosuse puhul (Keskkonnaministeerium,

2019).

Maa-ameti geoportaali üleujutusalade kaardirakenduse andmete alusel (seisuga 11.12.2020) jääks Paide

linna üleujutusalale 10% ja 2% esinemistõenäosuse korral 0 hoonet, 1% esinemistõenäosuse puhul 1 elamu

hoone ning 0,1% esinemistõenäosuse puhul 4 majapidamist ning 1 ühiskondlik hoone. Lisaks jääb

üleujutusalale Esna jõe ja Paide tehisjärve pinnaveehaare ning Paide tehisjärve supluskoht. Paide linna

üleujutusohu riskipiirkonda ei jää ühtegi kultuurimälestist.

Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava (kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt

07.01.2016) andmetel võib üleujutuse korral olla Paide linna asustusüksuses puuduv ligipääs Parkali ja Kalda

tänavale. Üleujutuse ulatus ja tõenäosusstsenaariumite veetasemed Paide linnas on ära toodud tabelis 11.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

39 / 139

Tabel 11. Üleujutuse ulatus ja tõenäosusstsenaariumite veetasemed Paide linnas (Keskkonnaministeerium, 2019).

Tõenäosuse %

0,1 (1000.a) 1 (100.a) 2 (50.a) 10 (10.a)

Absoluutne kõrgus m

61,16 60,99 60,93 60,77

Järva maakonnaplaneering 2030+ soovitab üleujutusohuga piirkonda asustust mitte kavandada ning sinna

kavandamisel teadvustada üleujutusohuga kaasnevaid ohtusid ja riske ning võtta kasutusele meetmed

kahjude vältimiseks. Olemasoleva asustusega üleujutusaladele näha ette vajadusel ennetus- ja/või

leevendusmeetmed üleujutusega toimetulekuks, et vältida kahju varale, inimese tervisele ja keskkonnale.

Vastavalt Keskkonnaministri 28.05.2004 määrusele nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja

nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ ei asu Paide linna omavalitsusüksuse territooriumil

suurte üleujutusaladega siseveekogusid.

4.6.5 Õigusaktidest tulenevad kitsendused

Esna jõgi, Vodja jõgi, Pärnu jõgi ja Reopalu jõgi on Paide linna haldusterritooriumi piires osaliste lõikudena või

tervikuna riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud. Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu on

kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud 01.11.2018 korraldusega nr 274 „Riigi poolt korras hoitavate

ühiseesvoolude loetelu“.

Lisaks kuuluvad Pärnu jõgi Tarbja paisust suubumiseni merre, Esna jõgi paisust suubumiseni Pärnu jõkke,

Prandi jõgi kogu ulatuses ja Vodja jõgi Anna–Peetri–Huuksi maantee sillast suubumiseni Pärnu jõkke lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele

15.06.2004 nr 73). Vastavalt looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaigaks olevatel veekogudel keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude

rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi

muutmine.

4.7 Välisõhk

Keskkonnaportaali andmetel (seisuga 24.04.2023) paikneb Paide linnas 38 paikset saasteallikat. Suurema

osa puhul on tegemist katlamajade, tööstusettevõtete ning põllumajandusettevõtetega. Paiksete

saasteallikatena on ära registreeritud ka tanklad (7 tk). Registreeritud on ka Eivere lubjakivikarjääris killustiku

tootmine (registrikood PSA0003017, Paekivitoodete Tehase OÜ).

Keskkonnaameti keskkonnalubade infosüsteemi (KOTKAS) andmetel (seisuga 05.02.2021) on Paide linnas

väljastatud 20 keskkonnaluba saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

40 / 139

Lisaks on KOTKAS-se andmetel (seisuga 24.04.2023) Paide linnas väljastatud keskkonnakompleksluba

neljale ettevõttele:

 E-Piim Tootmine AS (loa nr: KKL-517328, seotud objekt: E-Piim Tootmine Paide piimatööstus);

 Mäo Põllumajandusühistu (loa nr: KKL-500074, seotud objekt: Mündi veisefarm, loa nr: KKL-509117,

seotud objekt: Tarbja veisefarm);

 Sargvere Põllumajandusühistu (loa nr: KKL/318289, seotud objekt: Sargvere veisefarm);

 Rebruk Farm OÜ (loa nr: 205068, seotud objekt: Allikjärve veisefarm).

Transpordiliiklusest paisatakse õhku nii heitgaase kui ka tolmu. Liiklusest tulenevat õhusaaste

keskkonnahäiringut võib esineda Paide linnas põhimaantee nr 2 Tallinn - Tartu - Võru – Luhamaa läheduses,

kus olenevalt lõigust on aasta keskmine autode arv ööpäevas ca 8 700 – 9 400.

4.8 Kliima

Tulenevalt sellest, et Eesti külgneb ühelt poolt merega ja teiselt poolt mandriga, eristatakse Eesti territooriumil

läänemerelist kliimavaldkonda ja mandrilist Sise-Eesti kliimavaldkonda. Geograafilise asendi tõttu kõigub

aastaajaliselt päikesekiirgus ja õhutemperatuur tunduvalt. Eesti kliimale on iseloomulik pehme, aga püsiva

lumekattega pikk talv (Pandivere kõrgustikul on lumikattega päevade arv väiksem). Mere erisoojusmahtuvuse

tõttu on temperatuuri kõikumised leevendatud ning aastaringi kõige soojem ja kõige külmem aeg nihkunud

ajaliselt hilisemaks (Eesti Entsüklopeedia).

Üldplaneeringu ja KSH üheks ülesandeks on arvestada kliimamuutustega kaasnevate võimalike riskidega.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (heaks kiidetud 2017) esitab peamised muudatused,

mida võib Eestis 21. sajandi jooksul oodata:

 temperatuuritõus, mis on Eestis 20. sajandi teises pooles olnud kiirem kui maailmas keskmiselt,

sellest tulenevad jää- ja lumikatte vähenemine; kuuma- ja põuaperioodid; muutused taimekasvus;

võõrliikide, sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate levik, külmumata ja liigniiske metsamaa, mis

piirab raievõimalusi, sesoonsete energiatarbimistippude muutused; elanike terviseprobleemide

sagenemine jms;

 sademete hulga suurenemine eriti talveperioodil ja sellest tulenevad üleujutused, kuivenduskraavide

ja -süsteemide ning paisude hoolduse mahu suurenemine, jõgede kaldaerosiooni ja sellest tuleneva

kaldakindlustamise mahu suurenemine, surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks, kaevandusvete

pumpamismahu suurenemine jms;

 merepinna tõus ja sellest tulenev kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve ehitiste

ümberpaigutamiseks jms;

 tormide sagenemine ning sellest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ja

tormitagajärgede likvideerimise võimele.

Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 strateegiliseks eesmärgiks on suurendada

Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.

Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistetakse kliimamuutuste poolt põhjustatud riskide maandamist ja

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

41 / 139

tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet

kliimamuutustele.

4.9 Elurikkus ja rohevõrgustik

Elurikkuseks ehk bioloogiliseks mitmekesisuseks peetakse suuresti liikide ja nende elupaikade ehk

ökosüsteemide mitmekesisust. Bioloogiline mitmekesisus on väärtus, mis pakub hulgaliselt ökosüsteemi

teenuseid, millest me sõltume. Ökosüsteemi teenused on erinevad keskkonnakaitselised ja sotsiaalsed ning

majanduslikud hüved, mida ökosüsteemid inimestele/elanikele pakuvad, siia hulka kuulub näiteks biomassi

produktsioon, mitmesugused regulatiivsed omadused nagu tolmeldamine, erosiooni vältimine, veeringe

reguleerimine, samas ka puhtalt esteetilised ja vaimsed, st rekreatiivsed väärtused. Elupaikade rohkus loob

eeldused suureks liigirikkuseks, samas Eesti geograafilise asendi tõttu elavad paljud liigid siin oma leviala piiril

(Euroopa Liit, 2011; OÜ Hendrikson & Ko, 2018).

Eestis on bioloogilise mitmekesisuse säilitamise huvides haruldasemad, ohustatumad, esinduslikumad ja

tüüpilisemad liigid, maastikud, kooslused ja kompleksid seadusega kaitse alla võetud ning nende kasutamisele

piirangud seatud. Erinevate elupaikade ja liikide kaitsmisest ei piisa, kui ruumiliselt on elupaigad eraldatud

ning liikide levik piiratud. Ruumilises planeerimises on oluline tagada elupaikade seotus ning toimimine ühtse

ökoloogilise võrgustikuna, sest vaid sellisel juhul on tagatud bioloogilise mitmekesisuse säilimine.

Vastavalt üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+“ on roheline võrgustik ökoloogiliselt toimiv rohealade

võrgustik, milles suuremad loodusmaastike alad ehk tuumalad on ühendatud loomade liikumist ja liikide levikut

tagavate rohekoridoridega. Roheline võrgustik toetab ökosüsteemide toimimist, säilitades ja luues tingimusi,

mis tagavad ökosüsteemi teenused nagu puhas vesi, õhk, tootlik maapind, elurikkus, atraktiivsed

puhkepiirkonnad jne. Seega toetab see kaudselt majandust ja kogukondi ning annab elutähtsa panuse

kliimamuutuste looduslikku leevendamisse ja sellega kohanemisse.

Järva maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud 12.12.2017) on rohevõrgustik ära näidatud

maakonnaplaneeringu täpsusastmega. Samuti on maakonnaplaneeringuga seatud üldised rohevõrgustiku

kasutustingimused võrgustiku toimimise tagamiseks. Põhilisteks rohevõrgustiku konfliktivöönditeks Paide linna

haldusterritooriumil on põhimaantee nr 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maantee ja põhimaantee nr 5 Pärnu

- Rakvere - Sõmeru.

4.10 Kaitstavad loodusobjektid

4.10.1 Kaitse- ja hoiualad

Paide linna haldusterritooriumile jääb osaliselt või tervikuna 15 kaitseala, millest 7 on kaitsealused pargid ja 5

maastikukaitsealad (Keskkonnaportaal, 04.09.2024). Kaitsealad, mis jäävad Paide linna omavalitsusüksuse

haldusterritooriumile on: Eivere mõisa park (KLO1200161), Esna maastikukaitseala (KLO1000261), Kareda

looduskaitseala (KLO1000186), Kiigumõisa maastikukaitseala (KLO1000260), Koordi mõisa park

(KLO1200500), Kõrvemaa maastikukaitseala (KLO1000265), Mäo mõisa park (KLO1200505), Prandi

looduskaitseala (KLO1000326), Purdi ebatsuugapuistu (KLO1200515), Purdi mõisa park (KLO1200508),

Roosna-Alliku maastikukaitseala (KLO1000185), Roosna-Alliku mõisa park (KLO1200314), Sargvere mõisa

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

42 / 139

park (KLO1200510), Türi maastikukaitseala (KLO1000614) ja Vodja mõisa park (KLO1200513). Hoiualadest

jääb Paide linna haldusterritooriumile Pärnu jõe hoiuala (KLO2000025). Paide linna omavalitsusüksuse

haldusterritooriumile jäävad kaitsealad ja hoiualad on näidatud joonisel 10.

Joonis 10. Paide linna omavalitsusüksuse haldusterritooriumile jäävad kaitsealad ja hoiualad (andmed: EELIS, 04.09.2024).

Suurim Paide linna omavalitsusüksuse territooriumile jääv kaitseala on Kõrvemaa maastikukaitseala, mis

paikneb linna põhjaosas. Kõrvemaa maastikukaitseala kogupindala on 20523,3 ha, millest Paide linna jääb ca

3 688 ha. Maastikukaitseala on moodustatud, et kaitsta piirkonnale iseloomulikku maastikuilmet, pinnavorme,

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

43 / 139

kaitstavaid looduse üksikobjekte, magevee elupaiku, niidu-, soo- ja metsakooslusi, sealhulgas laane- ja

salumetsi, elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid liike ning olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku.

Täpsemalt on maastikukaitseala kaitse-eesmärgid kirjas Vabariigi Valitsuse 17.03.2023 määruses nr 32

„Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“.

Paide linna omavalitsusüksuse haldusterritoorium piirneb edelas osaliselt Türi maastikukaitsealaga

(KLO1000614). Maastikukaitseala kaitse-eesmärk on: looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning

Türi voorestiku väikevoorte kaitse; poollooduslike koosluste, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja

ojade (3260), puisniitude (6530*) ja lamminiitude (6450) kaitse; nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta II lisas nimetatud liigi – hariliku võldase

(Cottus gobio), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik, elupaiga kaitse.

4.10.1.1 Kohalik kaitseala

Lisaks eeltoodule asub Paide linnas üks kohalik kaitseala, milleks on Kroodi raba (KLO5000001) (EELIS,

04.09.2024). Koordi raba on kaitse alla võetud Roosna-Alliku Vallavolikogu määrusega 26.05.2005 nr 13

„Koordi raba kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektina kaitse alla võtmine ja Koordi raba kaitse-

eeskiri“. Ala kaitse-eesmärgiks on tüüpilise puis-peenra-älveraba, kui väärtusliku looduskoosluse kaitse.

Kroodi rabas viidi 2023. aastal läbi loodusväärtuste inventuur, mille põhjal on tehtud ettepanek kohaliku

kaitseala piire laiendada (joonis 11) ning võtta see riikliku kaitse alla.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

44 / 139

Joonis 11. Paide linna kohalik kaitseala ja selle piiri muudatuse ettepanek (taustinfo: EELIS, 04.09.2024).

4.10.1.2 Projekteeritavad kaitsealad

Vastavalt EELIS-e andmetele (seisuga 04.09.2024) asub Paide linnas üks projekteeritav kaitseala -

Metsaelupaikade looduskaitseala (ID: 977800148) (joonis 12 ja 13). Metsaelupaikade looduskaitseala

moodustamise eesmärgiks on võtta Natura loodusaladel range kaitse alla loodusdirektiivi I lisas nimetatud

metsa elupaigatüübid. Range kaitse alla võtmine on põhjendatud asjaoluga, et metsaelupaikade seisund ei

ole loodusdirektiivi rakendamise järgi valdavas osas soodne. Seisund ei ole soodne järgmistel

metsaelupaikadel: vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

45 / 139

moreenikuhjatistel (sürjametsad -9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo-ja rabametsad

(*91D0) ning laialehised lammimetsad (91F0). Metsaelupaikade looduskaitsealaga moodustatakse nimetatud

elupaigatüüpidele loodusaladel uued sihtkaitsevööndid ehk metsaelupaikade ökoloogilised nõudlused on

plaanis tagada LKS § 30 abil.

Joonis 12. Metsaelupaikade looduskaitseala paiknemine Paide linnas (andmed: EELIS, 04.09.2024).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

46 / 139

Joonis 13. Metsaelupaikade looduskaitseala paiknemine Paide linnas (andmed: EELIS, 04.09.2024).

4.10.2 Püsielupaigad ja kaitsealused liigid

Paide linnas paikneb osaliselt või terviklikult 19 erinevat püsielupaika. Tabelis 12 on ära toodud liigid, kelle

kaitseks antud püsielupaigad on loodud, nende kaitsekategooriad ja püsielupaikade arv. Lisaks tabelis toodule

asub Paide linnas projekteeritav Mustla-Nõmme metsise püsielupaik ja Lintsi metsise püsielupaik.

(Keskkonnaportaal, 04.09.2024).

Tabel 12. Liigid kelle kaitseks on moodustatud Paide linnas püsielupaigad (Keskkonnaportaal, 04.09.2024).

Kaitsealune liik LK kaitsekategooria Püsielupaikade arv

Väike konnakotkas (Aquila pomarina) I 13

Metsis (Tetrao urogallus) II 4

Must-toonekurg (Ciconia nigra) I 1

Kanakull (Accipiter gentilis) II 1

Paide linna territooriumil leiduvad I kaitsekategooria loomaliigid on: merikotkas (Haliaeetus albicilla), väike-

konnakotkas (Aquila pomarina), must-toonekurg (Ciconia nigra) ja kaljukotkas (Aquila chrysaetos)

(Keskkonnaportaal, 04.09.2024).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

47 / 139

Paide linnas leidub II kaitsekategooria loomaliikidest: metsis (Tetrao urogallus), kanakull (Accipiter gentilis),

sarvikpütt (Podiceps auritus), laululuik (Cygnus cygnus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), laanerähn

(Picoides tridactylus) ja harivesilik (Triturus cristatus) (Keskkonnaportaal, 04.09.2024).

I kaitsekakategooria taimeliikide leiukohti Paide linna haldusterritooriumil ei ole. II kaitsekategooria

taimeliikidest levib: oja-haneputk (Berula erecta), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), eesti soojumikas

(Saussurea alpina subsp. esthonica), ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), täpiline sõrmkäpp

(Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta), kärbesõis (Ophrys insectifera), sagristarn (Carex irrigua), kuninga-

kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum), turvastarn (Carex heleonastes), sookäpp (Hammarbya paludosa)

(Keskkonnaportaal, 04.09.2024).

Paide linna haldusterritooriumil on registreeritud I kaitseakategooria seeneliigi – limatünniku (Sarcosoma

globosum) leiukoht (KLO9601135). II kaitsekategooria seeneliikidest leidub kährikseent (Sparassis crispa)

(KLO9600710) (Keskkonnaportaal, 04.09.2024).

III kaitsekategooria liikide leiukohti on Paide linna haldusterritooriumil kokku 211 (Keskkonnaportaal,

04.09.2024).

4.10.3 Natura 2000 ja teised rahvusvahelised kaitsealad

Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele on Paide linnas ka rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku

Natura 2000 alasid. Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada

haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või

vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade

võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama

direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel

valitud linnualad. Üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku kuuluvate Natura 2000 linnu- ja loodusalade

nimekiri on vastu võetud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615.

Paide linna haldusterritooriumile jääb osaliselt või terviklikult seitse Natura loodusala (joonis 14) ja kaks Natura

linnuala (joonis 15) (EELIS, 04.09.2024): Esna loodusala (RAH0000380), Kareda loodusala (RAH0000396),

Kiigumõisa loodusala (RAH0000388), Kõrvemaa loodusala (RAH0000567), Prandi Loodusala (RAH0000386),

Pärnu jõe loodusala (RAH0000027), Roosna-Alliku loodusala (RAH0000393), Kõrvemaa linnuala

(RAH0000120) ning Kõnnumaa-Väätsa linnuala (RAH0000086).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

48 / 139

Joonis 14. Paide linna haldusterritooriumile jäävad Natura loodusalad (EELIS, 04.09.2024).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

49 / 139

Joonis 15. Paide linna haldusterritooriumile jäävad Natura linnualad (EELIS, 04.09.2024).

Natura 2000 alade kaitsekord (lubatud ja keelatud tegevused) on määratletud siseriiklike kaitsealade

kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul looduskaitseseaduse alusel. Kaitse-eeskirja kõrval on oluliseks

tööriistaks (rakenduslikuks tegevusplaaniks) Natura alade kaitse korraldamisel

kaitsekorralduskavadel, kus märgitakse ala kaitse-eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid

ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd ja meetmed,

tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht. Kaitsekorralduskavade koostamist korraldab

Keskkonnaamet.

Important Bird Areas (edaspidi ka IBA) ehk tähtsad linnualad on loodud, et kaitsta ülemaailmselt lindude

koondumisalasid ja tähtsaid linnualasid säilitamaks enamuse linnuliikide säilimise Maal. Alad on valitud

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

50 / 139

lähtuvalt linnuliikidest. IBA alade kaitsmine aitab kaasa üldise elurikkuse kaitsmisele. Eestis on kokku 64 IBA

ala, millest kaks asuvad osaliselt Paide linna omavalitsusüksuse haldusterritooriumil: Kõnnumaa-Väätsa

(EE071) ja Kõrvemaa (EE075). Kõrvemaa IBA ühtib suuremas osas Paide linna territooriumil Kõrvemaa

Natura linnualaga ning Kõnnumaa-Väätsa IBA Kõnnumaa-Väätsa Natura linnualaga (EELIS, 04.09.2024).

4.10.4 Kaitstavad üksikobjektid

Paide linna omavalitsusüksuse haldusterritooriumil asuvad kaitstavad üksikobjektid ning nende piiranguvööndi

ulatused (vastavalt Keskkonnaministri 18.11.2019 määrusele nr 62 „Järva maakonna kaitstavad looduse

üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus“) on antud tabelis 13.

Tabel 13. Kaitstavad üksikobjektid Paide linna territooriumil (Keskkonnaportaal, seisuga 04.09.2024).

Nr Objekti nimi Asukoht Piiranguvööndi ulatus

1 Kabeli suurkivi (KLO4001136) Paide linn, Kirisaare küla 10 m

2 Kalmaste mänd (KLO4000824) Paide linn, Purdi küla 0,76 ha

3 Kiigumõisa kivi (KLO4001318) Paide linn, Oeti küla 30 m

4 Ojaküla ohvrikivi ehk Köstrikivi (Ohvrikivi e Köstrikivi) (KLO4000970)

Paide linn, Ojaküla küla 10 m

5 Ojaküla Pärn (KLO4001116) Paide linn, Ojaküla küla 0,25 ha (piiranguvööndi määramise aluseks on võetud raadius 30 m)

6 Ojaküla tamm (KLO4001113) Paide linn, Ojaküla küla 30 m

7 Otsamäe rändrahn (KLO4001134) Paide linn, Sõmeru küla 50 m

8 Prääma põõsaskask (Sookase põõsasvorm) (KLO4000148)

Paide linn, Prääma küla 0,04 ha

9 Sargvere saar (KLO4000878) Paide linn, Sargvere küla 0 m (2019. a objekt hävinud)

10 Väljaotsa rändrahn (KLO4000604) Paide linn, Kriilevälja küla 30 m

4.11 Ajaloolis-kultuuriline keskkond

Kultuurimälestiste registri andmetel (seisuga 24.04.2023) asub Paide linna haldusterritooriumil 147

kinnismälestist, millest 15 on ajaloomälestised, 64 on arheoloogiamälestised ning 71 on ehitismälestised.

Ehitismälestistest on suur osakaal mõisate hoonetel ja ehitistel. Paide linna haldusterritooriumil asub kaheksa

mõisa peahoonet, mis on võetud kaitse alla kultuurimälestistena: Roosna-Alliku, Purdi, Sargvere, Eivere,

Põhjaka, Mäo, Koordi ja Esna.

Paide linnasiseses linnas asub Paide vanalinna muinsuskaitseala (mälestise registri nr 27009).

Muinsuskaitseala eesmärk on Paide vanalinna muinsuskaitseala kui ajalooliselt väljakujunenud linnaehitusliku

terviku ja muinsuskaitseala kujundavate ehitiste, plaanistruktuuri, kultuurkihi, maastikuelementide, miljöölise

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

51 / 139

eripära ja talle avanevate kaug- ning sisevaadete säilitamine. Paide vanalinna muinsuskaitseala, selle

kaitsevööndi piirid, selle kaitsevööndis kehtivad nõuded ja kitsendused on kehtestatud Vabariigi Valitsuse

14.07.2005 määrusega nr 182 „Paide vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“.

Asustusüksus Paide linn on üks vanemaid linnu Eestis, mis sai linnaõigused 1291. aastal. Keskaegne linn ei

ole säilinud, kuid ordulinnuse varemed koos muldkindlustuste süsteemiga on suhteliselt heas seisukorras.

Valdav osa hoonestusest on pärit 19.-20. sajandi esimesest poolest (Paide vanalinna arengukava 2020, 2007).

Praegused linnapildis nähtavad vanimad hooned pärinevad 18. saj lõpust. Kuna hooned on ehitatud enamasti

vanadele vundamentidele, on tänapäevani säilinud kohati linna keskaegne tänavavõrk (Paide linna

miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramine ning kaitse- ja kasutustingimuste seadmine, 2008).

Lisaks kultuurimälestistele on üldplaneeringu väärtuste ja piirangute joonisel esitatud ka arheoloogiatundlikud

alad, kus muistsete elupaikade, matmiskohtade, tööpaikade (muistsed põllud, rauatootmise ja –töötlemise

kohad jms) ja pühapaikade avastamise tõenäosus on väga suur. Arheoloogiatundlike alade kaardikihi on

koostanud Muinsuskaitseamet.

4.11.1 Mitte kaitsealune arheoloogiapärand

Tuginedes sellele, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde

uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb arheoloogiapärandi hävimise

vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks. Kuna seni avastamata ja prognoosimata muistiseid võib välja tulla

ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid tuleb arheoloogiapärandi hävimise riski vähendamiseks:

 KMH kohustusega tegevuste kavandamisel kogu valla territooriumil (ka juhul kui KMH nõudest

loobutakse) kooskõlastada alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga arheoloogilise uuringu läbiviimise

vajadus;

 Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise

kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui:

• algatatakse detailplaneeringut;

• kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on suurem kui 500 m²;

 üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel ja mujal arheoloogiapärandi avastamisel tuleb

tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ettenähtud tegevused. Üldplaneeringus

on toodud prognoositud arheoloogiatundlike alade kaardikiht, kuhu planeeringu või ehitise

kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise

uuringu läbiviimise vajaduse kohta.

4.12 Sotsiaalmajanduslik keskkond

4.12.1 Rahvastik

Eesti Statistikaameti andmetel elas seisuga 01.01.2023 Paide linna omavalitsusüksuses 10 438 elanikku.

Paide linna omavalitsusüksuse elanike arv on üldise trendi järgi viimastel aastatel olnud languses (joonis 16).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

52 / 139

Kuigi joonisel 16 paistab silma aasta 2017 suurema elanike arvu poolest on see seotud sellega, et 2016. aastal

viidi läbi elanike registreerimise suurkampaania.

Joonis 16. Paide linna omavalitsusüksuse elanike arv perioodil 2015-2022 (Andmed: Eesti Statistikaamet, 24.04.2023).

Elanike arvu languse peamisteks põhjusteks on pidev negatiivne rändesaldo ja vähenenud sündimus (joonis

17 ja 18). Elanikud lahkuvad eeskätt seoses töökohtade puuduse, konkurentsivõimest madalama palgataseme

tõttu. Noored lahkuvad pärast gümnaasiumi lõpetamist teistesse linnadesse õppima ja sageli tagasi Paidesse

elama ei asu eeskätt põhjusel, et napib hästi tasustatud töökohti ning seoses eluaseme soetamisega seotud

probleemide tõttu.

2017. aastal koostatud Paide linna, Paide valla ja Roosna-Alliku valla elanike arvu prognoosi järgi (Geomedia

ja Cumulus Consulting, 2017) väheneb tõenäoliselt rahvaarv Paide linna omavalitsusüksuses ka edaspidi –

elanike arv väheneb 2027. aastaks 5% ja aastaks 2037 12% võrra. Prognoos on koostatud vastavalt

baasstsenaariumile, kus arvestatakse vaid omavalitsuse sisemist olemasolevat rahvastikupotentsiaali, rännet

ei arvestata.

10922 10791

10957

10759

10590 10463

10285

10438

9000

9500

10000

10500

11000

11500

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Elanike arv Paide linnas seisuga 01.01.2023

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

53 / 139

Joonis 17. Paide linna omavalitsusüksuse elussündide ja surmade arv perioodil 2015-2021 (Andmed: Eesti Statistikaamet, 24.04.2023).

Joonis 18. Paide linna omavalitsusüksuse elanike sisse- ja väljarände rändesaldo perioodil 2015-2021 (Andmed: Eesti Statistikaamet, 24.04.2023).

88 88

116

80

114

90 82

145

129

145 154

136 146 148

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

Elussünnid ja surmad 2015-2021

Elussünnid Surmad

-85

214

-181

-113

-156

-120

-28

10

-20

23 14

51

-2 19

-250

-200

-150

-100

-50

0

50

100

150

200

250

2 0 1 5 2 0 1 6 2 0 1 7 2 0 1 8 2 0 1 9 2 0 2 0 2 0 2 1

Paide l inna sisse- ja väljarände rändesaldo 2015 -2021

Sisseränne Väljaränne

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

54 / 139

Paide linna rahvastik vananeb, nii nagu Eestis tervikuna (joonis 19). Kui 2010. aastal oli vanuses 65+ elanike

osakaal 16%, siis aastal 2019 oli see juba 22% elanikest. Noorte osakaal, vanuses 19–26, on vähenenud 5%

võrra. Oluliste muutusteta on püsinud alaealiste osakaal ja vanuses 27-64 aastate tööinimeste osakaal, 2010

oli see 20% ning 2019. aastal 19%.

Joonis 19. Paide linna omavalitsusüksuse elanike vanuseline jaotus aastal 2010 ja 2019 (Paide linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegia aastateks 2020-2023, 2018).

4.12.2 Ettevõtlus

Maksu- ja Tolliameti andmetel (seisuga 2023. jaanuar) tegutseb Paides 492 ettevõtet. Suurem osa neist on

väikeettevõted, mille töötajate arv jääb alla 10 inimese. Suurettevõtteid, töötajatega 250 ja enam, on kokku 3.

Enim tegutsetakse ehituse (ca 19% ettevõtetest) ning jae- ja hulgikaubanduse (ca 18% ettevõtetest)

tegevusalal. Nendest järgmised levinumad tegevusvaldkonnad on kutse-, teadus- ja tehnikalane tegevus ning

töötlev tööstus (mõlema osakaal 10% ettevõtetest).

Paide linna suuremad ettevõtted tegutsevad peamiselt puidu- ja toiduainete tööstuses: AS Nor-Est Wood

(puidu, ehitusmaterjalide ja sanitaarseadmete hulgimüük), AS Paide MEK (hoonete ehitus), AS Eesti Pagar

(leiva- ja saiatootmine) ja AS Euroleib (leiva- ja saiatootmine), PMT OÜ (masinate ja mehhanismide tootmine),

Järva Tarbijate Ühistu (jaemüük), Jalax AS (mööbli tootmine), Viking Window AS (puidust uste ja akende

tootmine), AS Järvamaa Haigla (haiglaraviteenused).

Paide linna territooriumil olevaid turismiobjekte külastab umbes 35 000 inimest aastas, majutusasutusi umbes

6000 inimest (11 majutusasutuses on ligikaudu 250 voodikohta). Kõige suurema külastatavusega terves

maakonnas paistab silma SA Ajakeskus Wittenstein koos Järvamaa muuseumiga (u 27 000 külastajat) ning

majutusasutustest Paide Spa Hotell. Populaarsed vabaõhu tegevuste sihtmärgid on Kõrvemaa

maastikukaitseal ja selle ümbrus (Paide linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegia aastateks 2020-

2023, 2018).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

55 / 139

4.12.3 Sotsiaalne taristu

Paides pakutakse alus-, põhi-, gümnaasiumi ja huviharidust. Lasteaedu on siin 5 (Sookure Lasteaed, PAIde

Lasteaed, Tarbja Lasteaed, Roosna-Alliku lasteaed Hellik, Viisu Lasteaed) ja linna hallatavaid üldhariduskoole

5 (Tarbja Lasteaed-Kool, Paide Hammerbecki Põhikool, Paide Hillar Hanssoo Põhikool, Roosna-Alliku

Põhikool ja täiskasvanute keskkool). Koolivõrgu korrastamisega loodi riiklik Paide Gümnaasium.

Paide linnas on 2 munitsipaalhuvikooli (Paide Muusikakool, Paide Kunstikool) ja veel mitmed erahuvikoolid.

Lisaks üldhariduskoolidele on Paides võimalus ennast koolitada ka kutseõppeasutuses (Järvamaa

Kutsehariduskeskus) nii põhihariduse kui ka keskhariduse baasil, saadaval on ka hulk täiendõppe koolitusi.

Paide linnas ja külades tegutsevad mitmed eraalgatuslikud ja kodanikualgatusel põhinevad kultuurikollektiivid,

seltsingud ja mittetulundusühingud. Paide Muusika- ja Teatrimajal (PAMT) on linna kultuurielu koordineeriv

roll, aastas külastab nende üritusi ligi 100 000 inimest. Paide linna hallatavad kultuuriasutused on PAMT,

Roosna-Alliku Rahvamaja, Viisu Rahvamaja, Anna Vaba Aja Maja ja SA Ajakeskus Wittenstein. PAMTil on

linna kultuurielu koordineeriv roll, aastas külastab nende üritusi ligi 100 000 inimest. Lisaks eelloetletutele

asuvad Paide linnas järgmised Paide linna hallatavad asutused: Järvamaa Keskraamatukogu, mille

haruraamatukogud asuvad Roosna-Alliku alevikus, Viisu, Tarbja ja Sargvere külades ning teeninduspunkt

Anna külas. Paides asub SA Ajakeskus Wittenstein, mille struktuuriüksus on Järvamaa Muuseum.

Aktiivselt tegutsevad Purdi, Tarbja, Kaaruka, Valasti, Oeti, Viisu, Valgma ja Kriilevälja külaseltsid. Sargvere,

Mäeküla, Nurmsi, Suurpalu ja Valgma külade kultuurielu korraldajaks on alates 2019. aastast palgaline

kultuurikorraldaja, kes on ühtlasi ka kohaliku kultuuriseltsi (Sargvere Maakultuuri Edendamise Selts) juhatuse

liige.

Sporditegevust Paide linnas korraldavad SA Paide Spordikeskus, alapõhised eraspordikoolid ja

mittetulunduslikud klubid. SA Paide Spordikeskus haldab E-Piima spordihalli, Paide linnavõimlat,

linnastaadionit, linna kunstmurustaadionit, kesklinna staadioni, Paide matkarada, tänavakorpalli väljakuid,

Paide Ülejõe disc-golfi parki, Ülejõe staadioni. 2017. aastal alustati jäätmejaama juures tehismaastiku

terviseraja ettevalmistustega. 2019. aastal valmis Roosna-Allikul pump track ja BMX rattarada.

Maakondliku tähtsusega puhke- ja virgestusalasid on Paide linnas kaks (Vana-Veski piirkond, Paide vallitorn

ja muuseum). Paide ja Tarbja tehisjärvede ning Roosna-Alliku Allikajärve ääres on olemas supelrannad.

Paide linnas asub viis jäätmejaama: Sargvere keskkonnajaam, Viisu keskkonnajaam, Roosna-Alliku

keskkonnajaam, Paide jäätmejaam, Tarbija jäätmejaam (keskkonnaportaal, 24.04.2023). Jäätmekäitluse

korraldamine toimub omavalitsusüksuses vastavalt jäätmekavale ja jäätmehoolduseeskirjale.

4.12.4 Tehniline infrastruktuur

Elektrivõrk

Paide linna elektrivarustus toimub viie piirkonnaalajaama kaudu: Paide 330/110/35/10 kV, Roosna-Alliku

110/10 kV, Koigi 110/10 kV, Esna 35/10 kV ja Kõue 35/10 kV. Paide linnas ei ole ette näha elektri tarbimisel

üldist koormuste kasvu, aga on oodata hajatootmise jätkuvat kasvu. Võrgu töökindluse parendamiseks on

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

56 / 139

Elektrilevi OÜ-l plaanis ehitada 110 kV liin Roosna-Allikult Järva-Jaani (täpse trassi määramiseks on vajalik

koostada trassikoridori asukohta määrav teemaplaneering).

Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk

Veeseaduses on sätestatud vajadus reoveekogumisalade järgi aladel, kus on piisavalt elanikke või

majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse

juhtimiseks. Paide linnas asub EELIS-e andmetel (seisuga 17.12.2020) seitse reoveekogumisala: Viraksaares

(RKA0510604), Viisul (RKA0510154), Tarbjal (RKA0510160), Sargveres (RKA0510159), Roosna-Allikul

(RKA0510155), Paides (RKA0510156) ning Annal (RKA0510158).

Vastavalt Paide linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kavale aastateks 2018-2029

(kinnitatud 24.01.2019) vastab Paide linnasiseses linnas, Roosna-Alliku alevikus, Viisu külas, Sargvere külas,

Viraksaare külas ja Anna külas ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteem suures osas kehtivatele nõuetele ning

regulatsioonidele. Sargvere ja Anna külas ei vaja ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteem rekonstrueerimist üldse.

Nimetatud kuues asustusüksuses on suurem osa elanikest liitunud ühisvee- ja kanalisatsiooni võrguga.

Erandiks on Tarbja küla. Tarbjas on ÜVK-ga liitunud ca 55% elanikest. Asula pooled kanalisatsiooni

isevoolutorustikud on kehvas seisukorras ja vajavad asendamist. Ühisveevärk rekonstrueerimist ei vaja.

Paide linna ÜVK arendamise kava järgi on kõikides nimetatud asulates vajalik ühiskanalisatsiooni laiendamine

selliselt, et kõigile reoveekogumisalas olevatele kinnistutele oleks loodud võimalus liituda

ühiskanalisatsiooniga.

Sademeveekanalisatsioon

Sademeveekanalisatsiooniga on Paide linna asustusüksuses varustatud osaliselt linna lõuna- ja edelaosa

tööstus- ja korrusmajade piirkond ning Ristiku tänava korrusmajade ümbrus. Samuti on

sademeekanalisatsioon olemas Soo, Tallinna, Tööstuse, Karja ja Ehitajate tänaval ning bussijaama ja Paide

Muusika- ja Teatrimaja lähiümbruses. Sademeveetorustikega kogutav vesi juhitakse linnalähedastesse

kraavidesse ning sealt edasi Pärnu või Reopalu jõkke. Sademeveekanalisatsioon ei kata Paide linnasisese

linna vajadusi ja vajab arendamist.

Vastavalt Paide linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kavale aastateks 2018-2029 on

Paide linnasiseses linnas kavas rajada ja rekonstrueerida üle 30 km sademevee kanalisatsioonitorustikke,

paigaldada 6 sademevee ülepumplat ja 22 õlipüüdurit ning korrastada ja rajada üle 2 km kraave.

Soojavarustus

Paide linna soojusvõrgu omanik on AS Paide Vesi, kes rendib seda Enefit Green AS-le. Suurem osa linna

soojustorustikust on uuendatud. Viimased rekonstrueerimise tööd lõppesid 2018. aastal. Tarbja külas on toimiv

kaugküte, mida kasutavad kõik sealsed kortermajad ja linnale kuuluv lasteaed-algkool. Roosna-Alliku

keskuses on toimiv kaugkütte võrk olemas, kuid enamik kortermajadest on sellest loobunud ning asendanud

kas elektrikütte või tahkeküttega toimivate kolletega (pioneerpliidid, kaminad, ahjud, väikekatlad jne). Sama

probleem on ka teistes väiksemates asulates, kus on kaugküte varem olnud. Paide linnasisese linna, Tarbja

küla ning Roosna-Alliku aleviku kaugküttepiirkonna piirid on määratud Paide Linnavolikogu määrusega

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

57 / 139

15.11.2018 nr 62 „Paide linna kaugküttepiirkondade piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise

tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja järelevalve ning

soojusettevõtja arenduskohustused“.

Paide linnasiseses linnas tegutseb AS-i Enefit Green biomassi koostootmisjaam. Koostootmisjaamas

toodetakse aastas ligikaudu 75% kogu asustusüksuse Paide linna vajalikust soojusest, samuti katab

elektrijaam ligikaudu 20% asustusüksuse elektritarbimisest. Kütusena kasutab koostootmisjaam biomassi,

mille tarnivad energiatootjale peamiselt lähipiirkonna metsa- ja puidutööstusettevõtted.

Teedevõrk

Paide linna läbivad mitmed riigiteed, millest olulisemad on põhimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa ja

nr 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru ning lisaks tugi- ning kõrvalmaanteed. Riigiteed on valdavalt heas või rahuldavas

seisukorras, kohalikud teed ja avaliku kasutusega erateed on rahuldavas seisukorras. Paide linna külateedel

puudub osadel kruusakattega teedel nõuetekohane kandevõime ja pinnasevee ärajuhtimist tagav

teekonstruktsioon, mistõttu puudub võimalus pinnasevee ärajuhtimiseks. Üldiselt võib öelda, et Paide linna

omavalitsusüksuse teedevõrk on hästi väljakujunenud ja asustusega alasid kattev.

4.12.5 Riigikaitseline tegevus

Paide linna haldusterritooriumil ei asu üleriigilise tähtsusega riigikaitselisi objekte. Samuti ei ole uusi

riigikaitseliste objektide maa-alasid Järva maakonda maakonnaplaneeringuga reserveeritud. Paide linnas

asub kohaliku tähtsusega riigikaitseline ehitis Nurmsi õppeväli, mille kasutamist korraldab Kaitseliidu Järva

malev. Nurmsi õppevälja ja seal paiknevat murukattega lennuvälja kasutavad sõjalise väljaõppe, sealhulgas

väliharjutuste korraldamiseks nii Kaitseliit kui ka Kaitsevägi ning liitlased ja erinevad koostööpartnerid.

Kohaliku tähtsusega riigikaitselised objektid on veel lisaks Kaitseliidu Järva maleva staabi- ja tagalakeskus,

mis on planeerimisel Ringtee 3 ja Ringtee 3a kinnistutele Paide linnas, ning Eivere lasketiir. Põllu tänaval asuv

Päästekeskus on plaanis kolida Olerexi ringi juurde Järve tee 4.

4.13 Ohtlikud ettevõtted ja jääkreostusobjektid

Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted on kemikaaliseadusest tulenevalt künniskogusest või alammäärast

suuremas koguses ohtlikke kemikaale käitlevad ettevõtted. Paide linnas asub kokku neli ohtlikku käitist1 (tabel

14). Tabelis 14 toodud ohtlik käitis Jetgas OÜ Sakreti LNG jaam asub Mäo külas. Ülejäänud ohtlikud käitised

jäävad Paide linnasisesesse linna.

1 Käitis on ohtlikku ettevõtet või suurõnnetuse ohuga ettevõtet käitava isiku kontrolli all olev ala, kus käideldakse ohtlikku

kemikaali ühes või mitmes ehitises, sealhulgas selle juurde kuuluvad või sellega seotud infrastruktuurid ja protsessid.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

58 / 139

Tabel 14. Paide linnas asuvad ohtlikud käitised, nende ohuala ning ohtlikkuse kategooria.

Ohtlik käitis Ohtliku käitise ohuala2 Käitise ohtlikkus

OÜ Eesti Pagari vedelgaas 463 m C-kategooria

Olerex AS Paide Tallinna tn tankla 426 m C-kategooria

Jetgas OÜ Sakreti LNG jaam 32 m C-kategooria

Jetgas OÜ Paide LNG seade 50 m B-kategooria

Keskkonnaportaali andmetel (seisuga 09.12.2020) asub Paide linna omavalitsusüksuse territooriumil kaks

jääkreostusobjekti: Sillaotsa endine asfaltbetooni tehas (lühend ABT) (JRA0000006) ning Nurmsi lennuväli

(JRA0000236). Viimase puhul on tehtud jääkreostusobjekti infokaardil ettepanek kanda objekt arhiivi, kuna

jääkreostus on likvideeritud ning täiendavate tööde tegemise vajadus puudub. Sillaotsa ABT jääkreostus on

suures osas likvideeritud, kuid põhjavesi on endise ABT piirkonnas endiselt reostunud (kloriidide ja

benseeniga) (AS Maves, 2018). Üldplaneeringu lahenduses on arvestatud Sillaotsa ABT jääkreostusobjektiga

(KKR kood: JRA0000006). Üldplaneeringuga ei ole jääkreostusobjekti maa-alale või selle lähedusse

kavandatud perspektiivseid elamu maa-alasid või ühiskondlike ehitiste maa-alasid, vaatamata sellele, et

reostus on suuremas osas likvideeritud. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb arendusalade

kavandamisel endistele tööstusobjektidele täpsustada jääkreostuse esinemist ning enne ehitustegevust näha

ette tegevused, mis tagavad ehitusaluse pinnase vastavuse kehtivatele piirnormidele.

5. Kaardianalüüs võimalike tuulepargialade väljaselgitamiseks

Üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ tuuleparkide rajamiseks eelistatud alasid Järva maakonda ette nähtud

ei ole. Samuti ei ole tuuleenergia arendamiseks eelistatud alasid planeeritud Järva maakonnaplaneeringuga

2030+, kuid sellegipoolest on seletuskirjas ette antud tingimused, millest tuleb lähtuda, kui Järva maakonda

tuuleparke rajada. Üldise põhimõttena on maakonnaplaneeringus välja toodud, et maismaal tuleb tuuleparkide

rajamiseks kasutada eelkõige endisi kaevandamise alasid, muid aktiivsest inimkasutusest väljapoole jäävaid

alasid ja kohti, mis võimaldavad tuuleenergia kasutamist integreeritud lahendustes. Eelistada tuleb väiksemate

ja keskmise suurusega tuuleparkide (kuni 20 tuulikut) rajamist, mis võimaldab energiatootmist ja toodangu

ajalist kõikumist paremini hajutada. Soovitatav on rajada väiketuulikuid (rootori pindala kuni 200 m2) oma

majapidamise või ettevõtte tarbeks. Lisaks on välja toodud, et tuuleenergeetika arendamist tuleb vältida

aktiivses metsamajanduslikus kasutuses olevatel aladel ning väärtuslikele põllumajandusmaadele. Viimase

lausega ei saa KSH aruande eksperdid täielikult nõus olla ilma seda täpsustamata. Energiamajanduse

korralduse seadus seab riiklikuks taastuvenergia eesmärgiks, et aastaks 2030 moodustab

2 Ohuala jagatakse vastavalt riskide hinnangule kolmeks tsooniks: I tsoon (eriti ohtlik), II tsoon (väga ohtlik) ja III tsoon

(ohtlik). Tabelis on antud III tsooni ohuala ulatus.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

59 / 139

taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest (s.o elektri-,

transpordi-, soojus- ja jahutusenergia summaarne lõpptarbimine kokku) ning et aastaks 2030 peab

kogu Eestis tarbitav elekter olema toodetud taastuvatest energiaallikatest. Mõlemate eesmärkide

saavutamisel on pandud suured lootused tuuleenergiale, seega ei saa tuuleparkide rajamist

metsaaladele ja väärtuslikele põllumajandusmaadele täielikult välistada vaid selliseid arendusprojekte

on vaja igal juhul eraldi hinnata. Tuuleenergia arendamine on oluline avalik huvi ning tuuleenergia

tootmisvõimalusi kaaludes peab arvestama riigi seatud taastuvenergia tootmise ja kliimapoliitika

eesmärkidega.

Paide linna üldplaneeringu koostamise käigus viidi läbi kaardianalüüs, selgitamaks välja kohaliku omavalitsuse

haldusterritooriumil potentsiaalsed alad tuuleenergia arendamiseks. Alade leidmiseks kanti kaardil erinevate

objektide (hoonete, teede, kaitsealade jne) ümber puhvrid, millega tuleks tuuleparkide arendamisel arvestada,

et vältida võimalike negatiivsete mõjude avaldumist. Oluline on siinkohal mainida, et kaardianalüüsi

koostamise hetkel ei ole teada paigaldatavate tuulikute parameetrid, mistõttu valitud puhvrid on esialgsed ning

võivad täpsustuda detailsema lahenduse väljatöötamisel. Juhul kui Paide linnas hakatakse tuuleparki

arendama, tuleb detailplaneeringu lahenduses arvestada eelkõige üldplaneeringus seatud tingimusega.

Näiteks seati kaardianalüüsis avalike teede ja hoonete, väljaarvatud eluhoonete ja ühiskondlike hoonete,

puhvriks 200 m, samas aga ei tohi üldplaneeringus seatud tingimuse kohaselt elektrituulik avalikult

kasutatavatele teedele paikneda lähemal kui tuuliku kogukõrgus. Kaardianalüüsil võeti aluseks

maakonnaplaneeringu tingimused, mille kohaselt tuulepargi minimaalne kaugus elamust peab olema 1 km

(kaardianalüüsil on lisaks elamutele arvestatud antud puhvrit ka ühiskondlike hoonete puhul) ja tiheasutusalast

2 km (kaardianalüüsis rakendati 2 km puhvrit ka kompaktse asustustega aladele). Tuulikute ja lähimate

elamute vaheline vahemaa 1 km tagab eelduslikult müranormide täitmise ja ennetab tuulikutest tulenevate

võimalike negatiivsete mõjude esinemist inimese tervisele ja heaolule. Täpsemalt on müra teemat käsitletud

ptk-s 6.2.1.

Looduskeskkonna seisukohalt avaldub tuuleparkide negatiivne mõju teadaolevalt kõige tugevamalt ja

selgemalt lindudele ning nahkhiirtele. Lindudel ja nahkhiirtel on oht tuulikutega kokkupõrkes end vigastada ja

hukkuda. Vältimaks kokkupõrget tuulikutega peavad linnud või nahkhiired lendama tuulepargist mööda või

kõrgemalt üle, mis vähendab teatud elupaikade kasutatavust või suurendab energiakulu (EC, 2020). Sellest

tulenevalt keskenduti kaardianalüüsil puhvrite seadmisel eraldi tähelepanu lindudele. Vastavalt EELIS-e

andmetele (seisuga 20.07.2021) ei asu Paide linna haldusterritooriumil ega selle läheduses nahkhiirte

leiukohti. Kaitsealuste loodusobjektide ning lindude puhvrid, mis võeti kaardianalüüsil aluseks (vt tabel 15)

põhinevad Keskkonnaameti soovitustel, mis edastati üldplaneeringute ja nende KSH koostajatele 05.07.2021

dokumendiga „Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise

kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes“.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

60 / 139

Tabel 15. Kaardianalüüsis kasutatud kaitsealuste loodusobjektide ja lindude puhvrid.

Ala, liik või liigigrupp Puhver Puhvri arvestus Märkused ja allikad

Kaitseala ja hoiuala (kaasa arvatud Natura 2000 alad), mille kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse

600 m Kaitstava ala piirist Puhver rakendub juhul, kui ükski teine kriteerium (st konkreetse liigi või liigirühmaga seotud kriteerium) ei ole rangem.

Allikas: 4 MK TP , 2012.

Projekteeritav kaitseala, hoiuala, püsielupaik, mille kaitse-eesmärgiks on linnuliikide kaitse

600 m Kaitstava ala piirist Puhver rakendub juhul, kui ükski teine kriteerium (st konkreetse liigiga seotud kriteerium) ei ole rangem.

Kotkad (v.a suur-konnakotkas) 2000 m Püsielupaigast või kaitsealal asuvast pesapaigast

Allikad: Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava, 2018; Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava, 2019; Rydell et al, 2017; Busch et al, 2017.

Must-toonekurg 3000 m Püsielupaigast või kaitsealal asuvast pesapaigast

Allikad: Busch et al, 2017; LAG VSW, 2014.

Kanalised (metsis, teder, laanepüü, rabapüü)

1000 m Püsielupaigast või registrisse kantud elupaiga (leiukoha) piirist

Allikad: LAG VSW 2014; Busch et al 2017; Coppes et al 2020a; Coppes et al 2020b; Taubmann et al. 2021.

Kaitsealused röövlinnud (v.a I kaitsekategooria kotkad), sh kassikakk, habekakk, väikepistrik, kanakull

1000 m Püsielupaigast või kaitsealal asuvast pesapaigast

Allikad: Rydell et al, 2017; Busch et al, 2017; Kassikaku (Bubo bubo) kaitse tegevuskava, 2019.

Kaksbiotoobilised sookahlajad (rüüt, suurkoovitaja, mustsaba- vigle)

1000 m Kaitstaval alal registreeritud elupaiga piirist

Allikas: Busch et al 2017.

Kaitseala, hoiuala, püsielupaik (kaasa arvatud Natura 2000 alad), mille kaitse-eesmärgiks ei ole linnud.

100 m Kaitstava ala piirist -

Lisaks tabelis 15 toodud puhvritele välistati tuuleparkide rajamist riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialades

ja koridorides. Järva maakonnaplaneeringu 2030+ järgi jääb Paide linna haldusterritooriumile osaliselt kaks

riigi tasandi suurt tuumala, mida ühendab riigi tasandi koridor ning mis on osa rahvusvaheliselt ja riiklikult

olulisest rohevööndist. Riikliku tähtsusega tuumalad asuvad kohaliku omavalitsuse territooriumi loodeosas (vt

joonis 2).

Kaardianalüüsis kasutatud puhvrite rakendamine ei tähenda tingimata seda, et igasuguse negatiivse

mõju esinemine on välistatud. Tuulepargi detailsema lahenduse koostamisel on vaja igakordselt eraldi

hinnata sellega kaasnevaid võimalikke mõjusid. Vajadusel tuleb mõjude täpsemaks hindamiseks viia

detailplaneeringu raames läbi täiendavaid uuringuid (mürauuringud, liikide elupaiga- ja toitumisalade

uuringud jms). Antud juhul iseloomustavad puhvrid vahemaad, millest lähemale tuuleparki rajades

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

61 / 139

tuleb eeldada vaadeldavale objektile (inimesele, isendile, kaitstavale alale jne) negatiivse mõju

avaldumist.

Antud kaardianalüüs on üks võimalik viis tuuleenergia arendamise jaoks sobilike alade

väljaselgitamiseks üldplaneeringu tasandil. Kaardianalüüsi üheks miinuseks on see, et see annab

keskkonnaalastele ja sotsiaalsetele teguritele majanduslikest teguritest palju suurema kaalu (näiteks

ei ole analüüsis arvestatud, kas tuulenergeetika arendamine antud aladel on majanduslikult tasuv).

Kaardianalüüsi tulemusel väljavalitud alad peaksid eelduslikult olema need alad, kus tuuleparkide

arendamisega kaasnevad kõige väiksemad keskkonnaalased ja sotsiaalsed mõjud. Mõju hinnang

valitud aladele on antud ptk-s 6. Mõju hindamises esile toodud põhimõtted kehtivad ka üksiku tuuliku

rajamisel. Tegelikkuses on tuuleparkide jaoks potentsiaalselt sobivad alasid Paide linnas rohkem, kui

analüüsi tulemustest selgub. Vaid puhvritele tuginedes piiratakse tuuleparkide rajamist kohtadesse,

kuhu muidu täpsemaid analüüse tehes ning teatud meetmeid rakendades oleks seda võimalik

tegelikkuses teha ilma negatiivsete mõjude avaldumiseta. Seetõttu on oluline rõhutada, et antud

kaardianalüüsi tulemused ei välista tuuleparkide rajamist Paide linna kohaliku omavalitsusüksuse

territooriumil teistesse asukohtadesse - sellisel juhul tuleks koostada eriplaneering.

5.1 Puhveranalüüsi tulemus ja tuulepargiga kaasnev infrastruktuur

Puhveranalüüsi tulemusena selgus, Paide linna haldusterritooriumil neli ala (joonis 20), mis eelduslikult

sobiksid tuuleenergia arendamiseks. Selguse mõttes on alad tähistatud põhjast lõuna suunas liikudes

tähistega A, B, C ja D. Alade A, B,C ja D pindalad on umbkaudselt vastavalt: 226 ha, 125 ha, 91 ha ja 166 ha.

Ala C jääb täielikult ning ala D jääb suuremas osas riigimaale. Aladel A ja B leidub nii riigiomandis kui ka

eraomandis maad (joonis 21). Võttes tuulikute maksimaalseks kõrguseks 270 m on tuuleparkidesse

paigaldatavate tuulikute maksimaalne arv aladel A, B, C ja D vastavalt 9, 7, 5 ja 8. Vaadeldavatele aladele

paigaldatavate tuulikute arv sõltub paigaldatavate tuulikute parameetritest.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

62 / 139

Joonis 20. Puhveranalüüsi tulemusel saadud potentsiaalsed tuulepargi alad A, B, C ja D.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

63 / 139

Joonis 21. Katastriüksuste omandivorm võimalikel tuulepargialadel (alusinfo: Maa-ameti geoportaal, 21.04.2023).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

64 / 139

Tuulepargi infrastruktuur hõlmab üldjuhul elektrituulikuid, juurdepääsuteid, maa-aluseid elektrikaableid ja

maapealseid kõrgepinge õhuliine, maa-aluseid sidekaableid, alajaamu ja statsionaarset tuulemõõdu torni.

Kõikides tuuleparkides ei pruugi kõiki elemente olla. Võimaluse korral kasutatakse tuulepargi rajamiseks

olemasolevaid teid (kui nende tehnilised tingimused seda võimaldavad), kuid vajadusel rajatakse ka uusi teid

juurde või ehitatakse olemasolevad ümber. Teedega samasse koridori paigaldatakse üldjuhul ka elektrikaablid

ja sidekaablid.

Elektrituulik püstitatakse vundamendile, milleks on tavaliselt terassõrestikuga tugevdatud betoonvundament,

mis ulatub 2-3 meetrit maa sisse. Vajadusel kasutatakse veel täienduseks vaiasid. Vundamendi maapealne

osa on võimalik katta pinnasega, mispuhul ei jää vundament nähtavale. Elektrituulikute kokkupanemiseks ja

püstitamiseks on vajalik piisava suurusega montaažiplatse, mille täpsem suurus sõltub püstitatava tuuliku

mõõtmetes ning kasutatavast tehnikast.

Tuulikute projekteeritud eluiga on umbes kuni 30 aastat. Tuulikute eluea lõppedes on maaomanikul/arendajal

võimalik samadesse asukohtadesse püstitada uued tuulikud või tuulepark likvideerida ning anda alale mõni

muu sobiv funktsioon (nt metsamaana kasutamine).

6. Planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad

keskkonnamõjud

6.1 Mõju looduskeskkonnale

Üldplaneeringu lahenduse elluviimisega kaasnevate looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise puhul

saame eelkõige hinnata mõju rohevõrgustikule, kaitsvatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustikku

kuuluvatele aladele ning põhja- ja pinnaveele, miskaudu hinnatakse (kaudselt) mõju linna bioloogilisele

mitmekesisusele, populatsioonidele, loomadele ja taimedele.

6.1.1 Mõju maakasutusele ja maastikule ning kultuuripärandile

6.1.1.1 Üldplaneeringu mõju maastikule ja maakasutusele

Maastik on meid ümbritsev looduslik ja inimtekkeline keskkond, mis on pidevas muutumises. Maakasutuse

muutumisega kaasneb ühtlasi maastiku muutumine. Üldplaneeringu lahendus soodustab olemasoleva

asustusstruktuuri säilimist. Üldplaneeringu lahenduses on tiheasustusalasid ja kompaktse hoonestusega

alasid tihendatud ja laiendatud ning hajaasustuses ehitus- ja arendustegevusele seatud tingimused, mis

soodustavad hajaasustusele iseloomuliku asustusmustri säilimist. Hajaasustusele omane asustusstruktuur on

tagatud üldplaneeringus rohevõrgustiku ja väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimuste

kaudu, kuna enamus hajaasustuses olevad maa-alad on kas väärtuslikud põllumajandusmaad või

rohevõrgustiku alad. Üldplaneeringu seletuskirjas on väärtusliku põllumajandusmaa kasutus- ja

ehitustingusena välja toodud, et väärtuslik põllumajandusmaa tuleb üldjuhul hoida põllumajanduslikus

kasutuses. VPM-le on lubatud ehitada vaid üksikelamu koos abihoonetega, kui on tagatud tervikliku

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

65 / 139

põllumassiivi säilimine ja hajaasustuse põhimõtted (lähima olemasoleva hooneni jääb vähemalt 200 meetrit).

Hajaasustuses on rohevõrgustiku alal minimaalseks lubatud katastriüksuse suuruseks 1 ha. Ühele

katastriüksusele on lubatud ehitada kuni 4 hoonet, et säilitada ühtse talumajapidamise mulje. Üldplaneering

lubab hajaasustusalal elamu maa-alade arendamisel rajada vaid ühepere- ja paariselamuid ning uute

moodustavate elamu maa-ala katastriüksuste minimaalne lubatud suurus on 3 000 m2. Tiheasustusaladel ja

kompaktse asustusega aladel on maakasutuse suunamisel lähtutud olemasolevast olukorrast. Perspektiivsed

elamu maa-alad ja tootmise ning äri maa-alad on planeeritud (võimalusel) olemasolevate alade lähedusse

Üldplaneeringu lahenduse elluviimisel väheneb metsamaa osakaal, kuid seda vaid kompaktse ja

tiheasustusalade piires ning vähesel määral, seega sellega ei kaasne olulisi negatiivseid mõjusid loodus- või

sotsiaalmajanduslikule keskkonnale. Mündi, Anna ja Sargvere külas ei ole üldplaneeringuga kavandatud

ulatuslikke perspektiivseid maakasutuse juhtotstarbeid. Tarbja ja Mündi külas ning Roosna-Alliku alevikus on

perspektiivsed maa-alad kavandatud enamasti lagedatele maa-aladele, kus puudub metsamaa või leidub seda

väga vähesel määral. Kõige rohkem väheneb metsamaa osakaal üldplaneeringu elluviimise tulemusena

tiheasustusalal Paide linnas. Paide linnasiseses linnas on kavandatud metsamaadele perspektiivseid elamu

maa-alasid, äri maa-alasid ning perspektiivseid segaotstarbega alasid.

Kuigi üldplaneeringu lahenduse elluviimise tulemusena metsamaa osakaal väheneb, tagavad üldplaneeringu

tingimused kompaktse asustustega aladel ja tiheasustusaladel looduslähedase keskkonna. Üldplaneeringu

seletuskirjas on seatud tingimus, et vähemalt 10% katastriüksusest (v.a tootmise maa-ala) peab olema

kõrghaljastatud. Tootmise maa-ala (v.a päikesepargid) katastriüksuse pindalast peab vähemalt 10%

moodustama haljastus, millest vähemalt 60% peab olema kõrghaljastus. Samuti on seletuskirjas ära märgitud,

et elamu rajamisel kõrghaljastatud alale tuleb katastriüksusel olevast kõrghaljastusega alast vähemalt 30%

säilitada.

Üldplaneeringu lahenduses on ettenähtud potentsiaalsed alad tuuleparkide arendamiseks. Antud alade

täpsem paiknemine ja kirjeldus on antud ptk-s 5.1. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusele nr 102

„Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ on tuulepark, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest

elektrituulikutest olulise ruumilise mõjuga ehitis. Tuuleparkide rajamisega kaasneb maastiku ja maakasutuse

muudatus. Paide linna üldplaneeringus määratud potentsiaalsed tuulepargialad A, B, C ja D asuvad suuremas

osas riigi metsamaal. Tuulepargi jaoks vajaliku infrastruktuuri rajamiseks eemaldatakse mets ettenähtud

kohtades (elektrituulikute vundamentide, montaažiplatside ja teede rajamise asukohtades). Elektrituulikute

vundamentide, montaažiplatside ja teede rajamise alune kasvupinnas koos taimestikuga hävitatakse

ehitustegevuse käigus. Pärast tuulikute eluea lõppu (mis on umbes 20-30 aastat) saab tuulepargi likvideerida

ja mets vaadeldavatel aladel taastada või anda alale mõni muu sobiv funktsioon. Samas on tõenäoline ka

samadele asukohtadele uute tuulikute püstitamine. Kuna üldplaneeringuga määratud potentsiaalsed

tuulepargi alad on suhteliselt väikesed (saab rajada eelkõige vaid väikse või keskmise suurusega tuuleparke

- kuni 20 tuulikut), need jäävad inimasustusest kaugele (elamutest vähemalt 1 km ja tiheasustusaladest ning

kompaktse asustustega aladest vähemalt 2 km kaugusele) ning need ei jää väärtusliku maastiku le ega

vaatekoridoridesse ei saa vaadeldavate tuuleparkide väljaarendamisel mõju maastikule pidada oluliseks.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

66 / 139

Selleks, et tagada tuulepargialade realiseerimise võimalus on üldplaneeringus esitatud tingimus, mis lubab

tuulepargi alal ja selle lähivööndis (1000 m planeeritud tulepargiala piires) praeguse maakasutusega jätkata,

kuid keelab maa sihtotstarbe muutmise ning tegevuse, mis välistaks tuuleenergeetika arendamist antud aladel

(näiteks elamu või muu püsiva hoone rajamist). Antud juhul on tuuleparke moodustavad maa-alad ja nende

lähivööndisse jäävad maa-alad sihtotstarbelt maatulundusmaad. Tuuleenergia arendamine on oluline avalik

huvi. Seda on kinnitanud ka 2021. aasta Riigikohtu lahend nr 3-17-2013. Kitsenduste seadmine üksikisikutele

olulist avaliku huvi silmas pidades on põhjendatav, küll aga peab sellisel juhul tagama, et seatav kitsendus ei

oleks ülemäära piirav. Kuna antud juhul on võimalik jätkata vaadeldavatel maa-aladel senise sihtotstarbelise

kasutusega, siis võib üldplaneeringuga seatavat tingimust pidada proportsionaalseks. Tingimus oleks

ebaproportsionaalne sellisel juhul kui näiteks selle seadmise tagajärjel muutuks kinnisaja sihtotstarbeline

kasutus täiesti võimatuks.

Arvestades kogu tuulepargi pindala jääb vaid väike osa kasutatavast maast otseselt plaanitavate rajatiste alla.

Enamus maa-alast säilib tuulepargis senisel kujul ning seda on võimalik kasutada ka edaspidi sihtotstarbeliselt.

Tuulepargi käitamisel on võimalik metsamajandusliku kasutuse jätkamine.

Üldplaneeringus seatud tingimuse kohaselt ei ole tuulegeneraatorite rajamine (väljapoole üldplaneeringuga

määratavat potentsiaalset tuulepargi ala) väärtuslikule maastikule ja pärandkultuuri objektidele üldjuhul

lubatud. Juhul kui seda siiski soovitakse teha on tuulegeneraatorite väärtuslikule maastikule rajamise

eelduseks põhjalik visuaalse mõju hindamine, mis sisaldab metoodilist analüüsi ning visualiseeringuid ja/või

simulatsioone (fotomontaaž, 3D arvutisimulatsioonid). Lisaks on vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale

päikeseparkide rajamine väärtuslikele maastikele keelatud. Täpsemalt on üldplaneeringu elluviimisega

kaasnevat mõju väärtuslikele maastikele hinnatud ptk-s 6.1.1.3.

KSH aruande eksperdid teevad ettepaneku lisada täiendavalt Paide linna üldplaneeringusse tingimus,

et tuuliku rajamisel tuleb kõrghaljastust maksimaalset säilitada, see tähendab, et raie on lubatud

üksnes tuuliku aluse pinna ulatuses, selle vahetus ümbruses ning juurdepääsuteede ja tehnovõrkude

rajamiseks.

Potentsiaalne tuulepargi ala D jääb osaliselt Tori-Rikassaare turbamaardla alale (registrikaardi nr 578).

Maapõue ja maavara kaitsel ning kasutamisel tuleb lähtuda maapõueseadusest ning selle alusel kehtestatud

muudest õigusaktidest. Maapõueseaduse § 14 lg 21 sätestab, et Kliimaministeerium või Vabariigi Valitsuse

volitatud asutus võib lubada taastuvenergia ehitise ehitamist:

 turbamaardla alal, mis ei ole kantud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja ja mille kohta ei

ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud kaevandamisloa ega

geoloogilise uuringu loa taotlust;

 savi-, järvemuda-, järvelubja-, meremuda- ja põlevkivimaardla alal, mille kohta ei ole kehtivat

kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa

ega geoloogilise uuringu loa taotlust, tähtajaliselt kuni 35 aastaks;

 muude maavarade maardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu

luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust ning kui

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

67 / 139

tegevusega on nõustunud Kliimaministeerium, juhul kui ta ei ole käesolevas lõikes sätestatud loa

andjaks, tähtajaliselt kuni 35 aastaks.

6.1.1.2 Üldplaneeringu mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele

Üldplaneeringus on teadvustatud, et keskmisest kõrgema boniteediga põllumajandusmaa kui piiratud ja

taastumatu ressurssi kasutamine on äärmiselt vajalik kvaliteetse toidu tootmise eesmärgil ning

mittepõllumajanduslikul otstarbel ala kasutusele võtmisega võivad kaasneda pöördumatud muutused, mistõttu

ei ole hiljem enam ala harimiskõlblikkust (või vähemalt seda endisel tasemel) võimalik taastada.

Üldplaneeringu mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele on positiivne, kuna seab väärtuslikele

põllumajandusmaadele kasutuse ja arendamise tingimused eesmärgiga tagada nende säilitamine

võimalikult suures ulatuses ning nende kasutamine sihipäraselt vaid põllumajanduslikuks tegevuseks.

Näiteks on üldplaneeringuga lubatud väärtuslikule põllumajandusmaale ehitada vaid üksik elamu koos

abihoonega ja seda tingimusel, et on tagatud tervikliku põllumassiivi säilimine ning lähima olemasoleva

hooneni jääb vähemalt 200 meetrit. Samuti on välja toodud, et väärtuslikule põllumajandusmaale ei tohi metsa

istutada.

KSH aruandes tehakse ettepanek lisada üldplaneeringu seletuskirja Euroopa ühtsest

põllumajanduspoliitikast tulenev tingimus säilitada väärtuslike põllumajandusmaade vahel

ökoloogilisi elemente (kivihunnikud, puude- või põõsaribad) põllumajandusmaastiku üksluiseks ja

igavaks muutumise pidurdumise eesmärgil. Põllumajandusmaade vahelised puudesalud, kiviaiad või

hekk toetab lisaks ka elurikkust.

Kui Järva maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud 12.12.2017) on väärtuslike põllumajandusmaadena

käsitletud põllumajandusmaa massiive, mis on suuremad kui 0,3 ha, siis üldplaneeringus on väärtuslike

põllumajandusmaadena käsitletud põllumajandusmaid alates 5 ha. Väikeste põllumajandusmaade harimine ei

ole majanduslikult otstarbekas ning tihti jäetakse need sööti, mille tagajärjel need võsastuvad. Väikestele

põllumajandusmaadele puudub tihti ka juurdepääs, mis võimaldaks suurte põllumasinatega liigelda.

Järvamaa maakonnaplaneeringu 2030+ andmete järgi on Paide linna haldusterritooriumil kokku umbes

11328 ha väärtuslikke põllumajandusmaid. Üldplaneeringu koostamise käigus eemaldati

maakonnaplaneeringu väärtuslike põllumajandusmaade kaardikihist need alad kuhu üldplaneeringuga

planeeritakse maakasutust või tiheasustusala või kompaktse asustusega ala. Samuti eemaldati väärtuslike

põllumajandusmaade hulgast põhikaardi järgi õuealad ja metsad. Nimetatud alade eemaldamise eesmärgiks

on vältida konflikte alade kasutuses (pidades silmas seejuures üldplaneeringuga erinevatele aladele seatavaid

kasutustingimusi). Muudatuste sisseviimisel vähenes VPM kogupindala võrreldes maakonnaplaneeringuga ca

10% ehk uueks VPM kogupindalaks saadi ligikaudu 10247 ha ja seda arvestamatta pindalalist 5 ha erisust.

Saadud 10247 hektarist, moodustasid alla 5 ha VPM ca 245 ha. Seega on üldplaneeringuga täpsustatud

väärtuslikuks põllumajandusmaaks määratava maa-ala lõplikuks kogupindalaks umbes 10002 ha.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

68 / 139

6.1.1.3 Üldplaneeringu mõju väärtuslikele maastikele

Üldplaneeringuga täpsustati Paide vanalinna, Valgma küla ja Sargvere mõisa väärtuslike maastike piire.

Sargvere mõisa väärtusliku maastiku piire laiendati vastavalt Sargvere mõisa pargi reaalsetele piiridele

(joonis 22). Valgma küla väärtusliku maastiku piire laiendati lõuna ja ida poole. Maastiku koosseisu haarati

laiemalt küla ümbruses asuvat haritavad maad, et säilitada küla struktuur (joonis 23).

Joonis 22. Sargvere mõisa väärtusliku maastiku piiride korrigeerimine üldplaneeringus.

Üldplaneeringu seletuskirja on lisatud (seisuga 04.02.2022) tingimus, et kliimakahjustuste

leevendamiseks, põllumajandusmaa massiivi ruumikuju mitmekesistamiseks ning elurikkuse

suurendamiseks tuleb väärtuslikel põllumajandusmaadel rajada, säilitada või lasta looduslikult

tekkida maastikuelementidel, nagu kiviaed, puuderida või hekk.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

69 / 139

Joonis 23. Valgma küla väärtusliku maastiku piiride korrigeerimine üldplaneeringus.

Paide vanalinna väärtuslike maastike piirdest eemaldati tööstusalad ning väikeelamupiirkonnad Vahe ja Põik

tänava ääres, mis ei oma erilist kaitse väärtust. Lisaks on korrigeeritud piiri selliselt, et looduses paremini aru

saada piiri kulgemisest. Näiteks on piiri korrigeeritud see jagab hoone kaheks osaks (joonis 24).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

70 / 139

Joonis 24. Paide vanalinna väärtusliku maastiku piiride korrigeerimine üldplaneeringus.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

71 / 139

Üldplaneeringuga ei ole väärtuslikele maastikele kavandatud perspektiivseid maakasutusi, mis võiksid

kahjustada väärtuslike maastike väärtusi.

Üldplaneeringuga seatud väärtuslike maastike kaitse tingimused on enamasti üldised. Kõige konkreetsemalt

on käsitletud päikesepaneelide ja päikeseparkide ning tuulegeneraatorite rajamist väärtuslikele maastikele.

Üldplaneeringu lahenduse järgi ei ole väärtuslikele maastikele päikeseparkide rajamine lubatud.

Päikesepaneelid on lubatud rajada hoone katusele/fassaadile või maastikus varjatud kohale. Viilkatusel tuleb

paneelid paigaldada paralleelselt katuse kaldega, kusjuures lubatud on uute tehnoloogiate kasutamine

(päikese energiat salvestavad katusekivid, värvid jms) kui arvesse on võetud hoone arhitektuuriga sobivust.

Tuulegeneraatorite väärtuslikule maastikule rajamise eelduseks on põhjalik visuaalse mõju hindamine, mis

sisaldab metoodilist analüüsi ning visualiseeringuid ja/või simulatsioone (fotomontaaž, 3D

arvutisimulatsioonid). Üldjuhul tuleb tuulegeneraatorite rajamist väärtuslikule maastikule vältida. Paide linna

omavalitsusüksuse territooriumile jäävate väärtuslike maastike väärtuste kaitse on mitmel juhul

tagatud läbi looduskaitseseaduse, kaitsealade kaitse-eeskirjade või/ja muinsuskaitseseaduse,

mistõttu konkreetsemate kaitsetingimuste seadmine üldplaneeringus pole otseselt vajalik. Erandiks on

Valgma küla väärtuslik maastik ja Mündi paemurd, kuhu ei ole moodustatud looduskaitseala ning mille

väärtuslikud ehitised ja objektid ei ole kaitse alla võetud kultuurimälestisena. Üldplaneeringus väärtuslike

maastike kaitseks määratud maakasutus- ja ehitustingimusi võib pidada piisavaks.

6.1.1.4 Ilusad teelõigud, vaatetornid ja vaatekoridorid

Üldplaneeringuga on täpsustatud maakonnaplaneeringus näidatud ilusate teelõikude, vaatetornide ja

vaatekoridoride asukohti. Vaatekohad, vaatetornid ja ilusate vaadetega teelõigud on üldplaneeringus ära

toodud väärtuste ja piirangute joonisel. Üldplaneeringuga lisati ilusa vaatega teelõike juurde Paide

linnasisesse linna. Vaatekoridorid olemasolu kontrolliti üle maastikus, koridoride tegelikkuses puudumise

korral eemaldati need ka kaardimaterjalilt.

Üldplaneeringus on ilusa vaatega teelõik defineeritud kui teelõik, millelt vaadeldav maastik on kaunis ja

vaheldusrikas. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb Ilusa vaatega teelõikude piirkondades rohkem

tähelepanu pöörata maastike hooldamisele ja kujundamisele. Teede ajalooline olemus tuleb säilitada ning teelt

avanevad vaated tuleb hoida avatuna (võsast puhtana hoida). Antud tingimustest piisab, et tagada vaadete

säilimine ilusatelt teelõikudelt.

Paide linnasiseses linnas on ilusad teelõigud seotud ala hoonestuse miljööga. Kuna Paide

linnasiseses linnas jäävad ilusad teelõigud miljööväärtuslikule hoonestusalale või Paide vanalinna

muinsuskaitsealale on nende säilimine tagatud läbi miljööväärtuslike alade kaitsetingimuste või Paide

vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse.

Üldplaneeringu seletuskirjas antud tingimused vaatekoridoride kaitsmiseks on asukohaspetsiifilised

ning piisavad, et tagada nende säilimine.

6.1.1.5 Üldplaneeringu mõju miljööväärtuslikele aladele ja objektidele

Üldplaneeringuga ei ole kavandatud miljööväärtuslikele aladele või objektide lähedusse perspektiivseid

maakasutusi, mis võiksid mõjutada neid negatiivselt. Üldplaneeringu seletuskirjas antud kaitse- ja

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

72 / 139

kasutustingimused miljööväärtuslike hoonestusaladele ja objektidele on proportsionaalsed ja konkreetsed ning

tagavad miljööväärtuslike hoonestusaladel uute ehitiste rajamisel ja olemasolevate hoonete ümberehitamisel

ja laiendamisel alale iseloomulike joonte säilimise ning miljööväärtusliku objekti ümberehitamisel selle es ialgse

väärtuse säilimise. Ettepanekud tingimuste täpsustamiseks puuduvad.

Üldplaneeringus on miljööväärtuslikeks objektideks määratud Raudtee tamm ja Mündi paemurd. Kuna

tegemist ei ole hoonetega, siis üldplaneeringus toodud tingimused neile ei rakendu, mistõttu tuleks

neile ette näha eraldi kaitsetingimused.

6.1.1.6 Mõju kultuurimälestistele

Paide vanalinna muinsuskaitseala

Üldplaneeringuga ei kavandata Paide vanalinna muinsuskaitsealale või lähedusse olulise ruumilise mõjuga

muudatusi, mis mõjutaksid oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda või muinsuskaitseala säilimist ja

vaadeldavust.

Perspektiivsed kergliiklusteed

Üldplaneeringuga on kavandatud erinevatesse asukohtadesse perspektiivseid kõnni- ja jalgrattateid, et

täiendada kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil olemasolevat kergliiklusteede võrgustikku. Vastavalt

Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetele (seisuga 03.02.2022) jäävad üldplaneeringuga

kavandatud kergliiklusteede äärde mitmed kultuurimälestised. Kuna üldplaneeringuga ei määrata

kergliiklusteede täpset lahendus (nt kummale poole teed kergliiklustee tuleb), ei ole välistatud, et

kergliiklusteede rajamisega ei rikuta kultuurimälestiste seisundit. Seetõttu on vaja iga kord, kui

kavandatakse kergliiklusteed, mille lähedusse jäävad kultuurimälestised, teha koostööd

Muinsuskaitseametiga. Teatud juhtudel võib olla vajalik enne kergliiklusteede väljaarendamist taotleda

Muinsuskaitseametilt eritingimusi (MuKS § 50 lg 2) mälestisete kaitseks. Muinsuskaitseamet keeldub

muinsuskaitse eritingimusi andmast, kui kavandatavad muudatused ei taga mälestise säilimist. Ametil on õigus

nõuda enne muinsuskaitse eritingimuste andmist uuringu tegemist. Muinsuskaitse eritingimuste andmise

menetlus peatub kuni nõuetekohase uuringuaruande esitamiseni.

Asukohad, kus kultuurimälestised jäävad perspektiivsete kergliiklusteede lähedusse ning kus negatiivne mõju

ei ole välistatud:

 Valasti külas kõrvalmaante Roosna-Alliku - Järva-Jaani (tee nr 15120) äärde jääb asulakoht (reg nr

9774);

 Allikjärve külas Roosna-Alliku - Järva-Jaani kõrvalmaantee (tee nr 15120) äärde jääb kultusekivi (reg

nr 9768), mille kaitsevöönd ulatub sõiduteele;

Üldplaneeringu seletuskirja on vastavalt KSH aruandes tehtud ettepanekule täiendatud (seisuga

04.02.2022). Miljööväärtuslike hoonestusalade ning objektide kaitse- ja kasutustingimustes on

eraldi väljatoodud, et Raudtee tamm ja Mündi paemurd tuleb miljööväärtuslike objektidena

säilitada.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

73 / 139

 Kirisaare külas Pärnu - Rakvere – Sõmeru põhimaantee (tee nr 5) ääres asub Koordi mõisa park (reg

nr 15112);

 Anna külas põhimaantee nr 2 Tallinn - Tartu - Võru – Luhamaa ääres asub Anna kirikuaed ja kalmistu

(reg nr 4021). Kergliiklustee kavandamisel on eelkõige oluline arvestada kirikuaia piirdemüüriga (reg

nr 15094), mis jääb sõidutee äärde.

Lisaks ülaltoodule on vajalik kergliiklusteede väljaarendamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga Sargvere

külas ning Roosna-Alliku alevikus. Sargvere külas asub muinsuskaitse alla võetud Sargvere mõisa kompleks

ning Roosna-Alliku alevikus Roosna-Alliku mõisa kompleks. Eraldi tähelepanu on vaja pöörata Roosna-Alliku

alevikus Metsa-Pedaja teele (tee nr 6840006), mille äärde jääb kultuskivi (reg nr 9770) ning kuhu on samuti

kavandatud üldplaneeringuga kergliiklustee.

Perspektiivsed kergliiklusteed on näidatud üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonisel.

Maakasutuse muudatused

Tarbja külas Miku katastriüksusel (tunnus: 56502:002:0106) asub kivikalme (reg nr 9730). Üldplaneeringu

maakasutuse lahenduse järgi on vaadeldav katastriüksus kavandatud suuremas osas aiamaade maa-alaks

ning äri- ja tootmise maa-alaks. Maa-alade väljaarendamisel tuleb kultuurimälestis säilitada.

Mäo mõisa peahoone (reg nr 15095) ja park (15096) asuvad Mäo külas Mäo mõisa katastriüksusel (tunnus:

56701:001:0884). Katastriüksuse sihtotstarve on Maa-ameti andmetel (seisuga 03.02.2022) 100%

ühiskondlike ehitiste maa. Üldplaneeringu lahenduses on antud katastriüksus määratud segaotstarbega maa-

alaks, et võimaldada paindlikumat arendust. KSH aruandes pööratakse tähelepanu sellele, et

kinnismälestiste kaitset ja kasutamistingimusi reguleerib Muinsuskaitseseadus. Kinnismälestise

kaitsevööndis on ilma Muinsuskaitseameti loata keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside

rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd.

Samuti asub Mäo külas Tornimäe katastriüksusel (tunnus: 56502:002:0380) monument Paide linna

vallutamisel 1573. a. langenud vene sõduritele (reg nr 4023). Üldplaneeringus on antud katastriüksus

määratud osaliselt äri- ja tootmise maa-alaks. Vastavalt muinsuskaitseseadusele tuleb perspektiivse äri-

ja tootmise maa-ala väljaarendamisel monument säilitada.

Arheoloogiapärand

Üldplaneeringus on esitatud arheoloogiatundlikud alad, kus muistsete elupaikade, matmiskohtade, tööpaikade

(muistsed põllud, rauatootmise ja –töötlemise kohad jms) ja pühapaikade avastamise tõenäosus on väga suur.

Üldplaneeringus on esitatud tingimused arheoloogiapärandi kaitseks, sh ka sellise arheoloogiapärandi, mis ei

ole riikliku kaitse all või/ja mis on veel avastamata. KSH aruandes pööratakse tähelepanu sellele, et igal juhul

tuleb mulla- ja kaevetööde käigus avastatud arheoloogiliste leidude puhul tööd peatada ning leiust viivitamata

teavitama Muinsuskaitseametit (MuKS § 31).

Antud peatükis toodud keskkonnaekspertide poolsed ettepanekud on sisse viidud Paide linna

üldplaneeringu lahendusse (seisuga 04.02.2022).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

74 / 139

6.1.2 Mõju rohelisele võrgustikule

Rohevõrgustiku piirde korrigeerimine

Üldplaneeringuga korrigeeriti Järva maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 12.12.2017) rohelise

võrgustiku tugialade ja koridoride piire vastavalt rohevõrgustiku planeerimisjuhendile (OÜ Hendrikson & Ko,

2018). Rohevõrgustiku piiride korrigeerimisel võrreldi maakonnaplaneeringuga määratletud rohevõrgustiku

piire põhikaardiga ja ortofotoga, et saada paika rohevõrgustikku kuuluvate alade realistlikum piir (joonis 25).

Rohevõrgustiku tugialade ja koridoride piiride korrigeerimise tulemusena rohevõrgustiku struktuur Paide linna

haldusterritooriumil tervikuna oluliselt ei muutunud. Maakonnaplaneeringutes määratletud koridoride (ja

tugialade) ulatust laiendati mitmes kohas, et tugialasid ühendavate koridoride laius oleks proportsionaalne

tugialade suurustega. Suuremal määral muutus rohevõrgustiku koridori paiknemine Kaaruka ja Vedruka külas

põhimaantee nr 5 Pärnu - Rakvere - Sõmeru juures, kus maakonna suurt rohevõrgustiku koridori (K8) nihutati

vastavalt piirkonnas esinevatele looduslikele kooslustele.

Paide linna üldplaneeringu lahenduse järgi on Mustla küla osaliselt rohevõrgustikust välja lõigatud. Mustla küla

jääb maakonnaplaneeringu lahenduse järgi rohevõrgustiku tugialale, mis on määratud riikliku tähtsusega

tugialaks (T6 – riigi suur tugiala). Mustla küla osaline väljalõikamine rohevõrgustiku tugialast tuleneb

sellest, et tegemist on perspektiivika hajaasustatud külaga, kus on huvi uute elamute rajamiseks

olemas. Seetõttu ei soovita seada seal ehitustegevusele piiranguid. Lisaks tegeletakse vaadeldavas

alas intensiivselt põllumajandustegevusega, mis ei toeta otseselt rohevõrgustiku toimimist.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

75 / 139

Joonis 25. Üldplaneeringu koostamise käigus tehtud korrigeerimised rohevõrgustikus (joonisel on arvestatud KSH aruandes tehtud ettepanekut võtta Prääma turbatootmisala rohevõrgustiku koridori osaks).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

76 / 139

Üldplaneeringuga kaardistati rohevõrgustiku paiknemine Paide linnasises linnas ning Roosna-Alliku alevikus,

kus rohevõrgustiku osadeks arvati puhke- ja virgestustegevuse maa-alad, haljasala ja parkmetsa maa-alad,

aianduse maa-alad, veekogud, supelranna maa-alad, tänavahaljastus, puhverhaljastus ja kalmistu maa-alad.

Linnalises keskkonnas on rohevõrgustikul kaks peamist eesmärki. Esmaseks ülesandeks on tagada inimestele

kvaliteetne elukeskkond, luua võimalus liikuda vabas õhus, kasutades erinevaid kergliiklemise viise ning tehes

seda võimalikult tervislikel liikumisteedel. Teiseks ülesandeks on hoida, kaitsta ja soodustada linna looduslikku

mitmekesisust. Mida mitmekesisem on linnaelustik, seda tervem on linnakeskkond tervikuna. Ökoloogilises

plaanis toimib paremini just sidus ja mitmekesine linna rohestruktuur (OÜ Hendrikson & Ko, 2018).

Üldplaneeringu rohevõrgustiku lahenduses on arvestatud maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku

hierarhilisusega.

Rohevõrgustiku korrigeerimisel võrreldi Paide linna rohevõrgustiku sobivust naabervaldadega, et moodustuks

mitte üksnes valla tasandil sidus ja toimiv võrgustik, vaid et terviklikkus oleks tagatud ka väljaspool valda.

Toimivuse hindamine ja konfliktide leevendamine

Paide linna omavalitsusüksuse rohevõrgustiku ökosüsteemset koosseisu võib hinnata heaks. Tugialasid

moodustavad suured metsa ja märgala massiivid, mis on sobilikud ka inimpelglikele liikidele. Samuti on

tugialasid ühendavate koridoride metsasuse osakaal suur. Rohevõrgustikku on seotud suurem osa Paide linna

haldusterritooriumil esinevatest looduskaitselisest objektidest (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad jne).

Rohevõrgustiku sidususe tagamiseks on tähtis, et erinevad elupaigad oleksid omavahel ühendatud

koridoridega. Koridoride laius sõltub otseselt sellest, millised on koridori eesmärgid ehk milliseid tugialasid

koridor ühendab ning millised liigid piirkonnas esinevad. Oluline on, et koridoride laiused oleksid proportsioonis

tugialade suurustega. Enamasti on Paide linna omavalitsusüksuse territooriumil rohevõrgustiku koridoride

laius hea (proportsioonis tugialade suurusega). Järgnevalt keskendutakse konkreetsemalt nendele

asukohtadele, kus rohevõrgustiku sidususega võib olla probleeme.

Paide linna omavalitsusüksuse haldusterritooriumil mõjutavad rohevõrgustiku toimimist oluliselt põhimaantee

nr 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa ja põhimaantee nr 5 Pärnu - Rakvere - Sõmeru. Olulisemad konfliktikohad

põhimaanteedega on välja toodud üldplaneeringu väärtuste ja piirangute joonisel. Põhimaantee nr 2 Tallinn -

Tartu - Võru - Luhamaa kolm olulisemat konfliktivööndit asuvad km 62,00 – 72,00, km 78,00 – 79,00 ning km

85,00 – 86,00.

Põhimaantee nr 2 läbib km 62,00 – 72,00 rohevõrgustiku tugiala, mis on määratud riikliku tähtsusega tugialaks

ning mis on osa rahvusvaheliselt ja riiklikult olulisest rohevööndist. Teeregistri andmetel oli 2023. aastal

vaadeldavas teelõigus aasta keskmine ööpäevane liiklus 9 459 autot (millest 11% moodustasid autorongid

ning 3% veoautod ja autobussid). Sellise liiklussagedusega maantee moodustab olulise barjääri loomadele.

Üldiselt võib lugeda tee, mille liiklussagedus on suurem kui 10 000 sõiduki ööpäevas imetajatele ületamatuks,

kuna edukalt üle tee pääsenute arv on peaaegu olematu (Maanteeamet, 2010; Oja jt, 2018). Nii suure

liiklussageduse juures ei proovi enamik isendeid teed ületadagi, sest liiklusest kaasnev müra, vibratsioon ning

valgusreostus peletab paljud tundlikumad liigid eemale. Seoses põhimaantee nr 2 olemasoleva trassi

vastavusse viimisega I klassi maanteele esitatavatele nõuetele on põhimaanteele rajatud (Puiatu) ökoduk (km

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

77 / 139

67,00), samuti on kogu Võõbu - Mäo teelõigu pikkuses rajatud põhimaanteele loomade liikumist suunavad

ulukitarad, ulukite ülekäigukohad, väikeulukite läbipääsutruubid ning kahepaiksete tunnelid (Reaalprojekt OÜ,

2016). Loetletud rajatised on need, mis tagavad vaadeldavas asukohas rohevõrgustiku toimimise.

Teine konfliktivöönd jääb põhimaanteel nr 2 km 78,00 – 79,00, kus see lõikab rohevõrgustiku koridori.

Teeregistri andmetel oli 2023. aastal põhimaantee nr 2 km 77,431 – 80,035 aasta keskmine ööpäevane liiklus

9 704 autot. Vastavalt Tartu ülikooli 2018. aastal valminud põtrade liikuvusuuringule põhimaantee nr 2 Tallinn

- Tartu - Võru - Luhamaa Kose - Mäo (km 40,0 – 85,0) lõigu piirkonnas asub põhimaantee 80. kilomeetril

ulukite teeületuskoht, kus loomadega juhtub ka liiklusõnnetusi. Uuringu kohaselt põhimaantee Kose-Mäo lõigu

lõpuosas suurulukitele sobivad läbipääsud puuduvad. Põtrade liikuvusuuringu üks järeldustest on võimaldada

suurulukite teeületused põhimaantee 80. kilomeetril (Korba külas). Vaadeldavas teelõigus on liiklussagedus

suur, seetõttu soovitatakse barjääriefekti leevendamiseks samatasandilistele teeületuskohtadele

(tarakatkestuse ja loomafoori kombinatsioon) eelistada eritasandilisi suurulukipääse, mis võimaldaks loomadel

segamatult teed ületada. Põhimaantee nr 2 trassi vastavusse viimisel I klassi maanteele esitatavatele nõuetele

ei rajatud vaadeldavasse konfliktivööndisse ökudukti või ulukitunnelit, seega KSH aruandes ei tehta

ettepanekut määrata Paide linna ÜP-sse tingimus rajada km 78,00 – 79,00 eritasandiline suurulukipääs, kuid

teema käsitlusega KSH aruandes, pööratakse sellele tähelepanu.

Kolmas põhimaanteele Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa jääv konfliktivöönd km 85,00 – 86,00 läbib samuti

rohevõrgustiku koridori. Teeregistri andmetel oli 2023. aastal aasta keskmine liiklussagedus antud lõigus

10 172 autot/ööpäevas, mis kujutab endast ette olulist barjääri loomadele. Vastavalt OÜ Hendrikson & Ko

kaardirakenduse „Eesti riigimaanteede loomaohtlikkus 2009-2018“ andmetele on km 87,731 – 88,00 juhtunud

perioodil 2009-2018 palju liiklusõnnetusi loomadega (põdrad, metskitsed, metssead). Viidatud teelõigus (km

87,731 – 88,00) võib soodustada loomade ületust neljarajalise tee üleminek kaherajaliseks (kuna ületatava

tee laius on väiksem). Samuti on tegemist ainukese lõiguga konfliktivööndis, kus sõidusuunad ei ole eraldatud

piirdetaraga (kuigi piirdetara ei ole otseselt takistuseks suurulukitele, nt põtradele). Riigitee 2 Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo-Imavere lõigu I klassi maantee eelprojektis on ca km 86,678 kavandatud

perspektiivne (Põhjaka) ökodukt. Lisaks on eelprojektiga ettenähtud Mäo-Imavere teelõigule mitmeid

ulukitunneleid, sh suurulukitunnel ca km 92.

Põhimaanteel nr 5 Pärnu - Rakvere - Sõmeru asuvad neli olulisemat rohevõrgustiku konfliktivööndit km

110,841 – 111,386, km 105,644 – 106,573, km 96,628 – 97,564 ja km 91,519 – 92,228. Teeregistri andmetel

oli 2023. aastal aasta keskmine liiklussagedus antud lõikudes vastavalt 1 533, 3 161, 3 161 ja 6 743

autot/ööpäevas. Teed, mille liiklussagedus jääb alla 2 500 auto/ööpäevas põhjustavad vaid väheste isendite

hukkumist (ja samuti peletavad suhteliselt vähe isendeid). Edukalt üle tee pääsenute hulk on selgelt ülekaalus,

mistõttu saab selliste teede mõju pidada suhteliselt väikeseks. Konfliktivööndid, mis jäävad põhimaanteele

nr 5 km 105,644 – 106,573, km 96,628 – 97,564 ja km 91,519 – 92,228, tuleks teede rekonstrueerimisel

või ümberehitamisel kaasata tööde käiku ulukiekspert, kes töötaks välja rohevõrgustiku sidususe

säilitamiseks vajalikud lahendused.

Kuigi rohevõrgustiku konfliktivööndina pole näidatud üldplaneeringu väärtuste ja piirangute joonisel

põhimaantee nr 5 lõiku km 87,943-88,176, kus see ristub rohevõrgustiku koridoriga, tuleks vaadeldaval

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

78 / 139

teelõigul asuva Reopalu silla ümberehitamisel sild ehitada selliselt, et oleks tagatud väikeulukite läbipääs silla

alt mööda kallasradu. Vastavalt OÜ Hendrikson & Ko kaardirakenduse „Eesti riigimaanteede loomaohtlikkus

2009-2018“ andmetele on km 87,731 – 88,00 juhtunud perioodil 2009-2018 liiklusõnnetusi metskitsedega.

Kallasrajaga sildade aluste ja viaduktide kasutamist soodustab taimestiku olemasolu.

Üldplaneeringu tingimuste analüüs

Paide linna üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimused eraldi

tiheasutusaladel (Paide linnasiseses linnas ja Roosna-Alliku alevikus) ja hajaasustuses. Tabelis 16

analüüsitakse üldplaneeringu seletuskirjas esitatud rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimusi (seisuga

20.06.2022), mis kehtivad hajaasustusalal.

Tabel 16. Üldplaneeringu rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimuste analüüs seisuga 20.06.2022 hajaasustuses.

Tingimus üldplaneeringu seletuskirjas KSH aruande ettepanek/hinnang

Oluline on, et säiliks rohelise võrgustiku tugialade ja

koridoride terviklikkus ning roheline võrgustik jääks

toimima.

Tegemist on üldiste ja põhimõtteliste tingimustega.

KSH aruande eksperdid on seisukohal, et ka üldiste

põhimõtete väljatoomine üldplaneeringus on oluline,

et aidata paremini mõista, mis eesmärgil on

konkreetsemad tingimused seatud ning

missugustest põhimõttetest tuleks lähtuda

arendustegevuse suunamisel.

Säilitada tuleb maastikuline mitmekesisus, oluline on

maastikulist mitmekesisust suurendavate

põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning

väikesepinnaliste biotoopide (kivikuhjad,

kõrghaljastatud alad põldude vahel,

kõrghaljastusega kraavikaldad) säilimine.

Rohelise võrgustiku aladel paiknevate puhkealade

kasutamine tuleb korraldada nii, et looduslik

keskkond ei saa ohustatud (tuleb piirata/suunata

autode liikumist, korraldada parkimine, lahendada

prügi käitlemine, rajada telkimis-/puhke-

/lõkkekohad, käimlad jms).

Tegemist on asjakohase ja konkreetse tingimusega.

Sõltuvalt arendustegevuse iseloomust ja mahust

võib omavalitsus nõuda eelnevalt täpsustava

uuringu koostamist vastava ala väärtuste

hindamiseks ja rohevõrgustiku funktsionaalse

toimimise tagamise kindlustamiseks. Uuringu tellib

omavalitsus asjast huvitatud isiku poolt rahastatuna.

Nimetatud uuringu tulemustest lähtuvalt võib

omavalitsus keelduda rohevõrgustikku ohustava

planeeringu algatamisest või vastuvõtmisest, kui

ilmneb, et kavandatud tegevus ohustab

rohevõrgustiku toimimist.

Antud tingimus on hea, kuna kõiki rohevõrgustikku

kahjustavaid arendustegevusi on raske ette näha.

Sellisel juhul on kohalikul omavalitsus alati õigus

nõuda arendustegevuse planeerimisel

eksperthinnangut rohevõrgustiku toimimise

tagamiseks.

Rohelise võrgustiku alal paikneva kinnistu

tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses, välja

arvatud juhul, kui tarastamine on õigustatud

tulenevalt maade põllumajanduslikust kasutusest.

Asjakohane ning mõõdukas tingimus.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

79 / 139

Tabel 16 jätk...

Tingimus üldplaneeringu seletuskirjas KSH aruande ettepanek/hinnang

Rohevõrgustiku koridoris peab jääma mistahes

tarastamise või muu barjääri loomise korral ulukitele

vaba liikumise võimalus, koridori alaga risti suunas

peab jääma vähemalt 100 m laiune koridori riba

katkematuks.

Arvestades seda, et Paide linna tugialad on

elupaikadeks ka suurtele imetajatele ning

inimpelglikele liikidele ei ole nende liikide rände

tagamiseks rohevõrgustiku koridori suurus 100 m

piisav. KSH aruandes tehakse ettepanek, et koridori

alaga risti suunas peab alati jääma vähemalt 300 m

laiune koridori riba katkematuks.

Rohevõrgustiku aladele arendustegevuse

kavandamisel ei tohi rohekoridore ega tuumalasid

läbi lõigata.

Kaks tingimust on omavahel osaliselt vastuolus.

Esimene tingimus keelab igasuguse

arendustegevuse, mis lõikaks läbi rohevõrgustiku

koridore. Teise tingimuse puhul tuleb välja, et

rohevõrgustiku koridori läbi lõikamine on lubatud,

kuid sellisel juhul tuleb läbi viia keskkonnamõju

eelhindamine.

Arvestades seda, et Paide linnas on juba mitmete

rohevõrgustiku koridoride toimine tugevalt häiritud,

kuna koridore lõikavad läbi põhimaantee nr 2 ja 5

tuleks edaspidiselt vältida rohevõrgustiku

koridorides veel uute barjääride tekitamist. Seega

tuleks jätta sisse vaid tingimus, et rohevõrgustiku

aladele arendustegevuse kavandamisel ei tohi

rohekoridore läbi lõigata. Selleks, et tugiala suudaks

täita oma funktsiooni ei tohiks ka tugialadele

kavandada arendustegevust, mille tulemusena

tugiala killustuks.

Teise tingimuse puhul jääb segaseks, kes otsustab,

millal on vajalik tugialale tegevuse kavandamisel

eelhinnangut läbi viia ja mille alusel antud otsust

vastu võetakse. Väga raske on ettenägelikult

hinnata, kas tugiala funktsioon jääb toimima pärast

teatud arendustegevust või mitte. Tugiala

funktsiooni toimimise hindamiseks peaks otsustajal

olema ülevaade kõikidest arendustegevustest

tugialal ning igakordselt hindama, kas tugialal

looduslike ja poollooduslike alade osakaal on

piisavalt suur, et arendustegevust lubada.

Eeltoodust tulenevalt tehakse KSH aruandes

ettepanek teine tingimus üldplaneeringu

seletuskirjast välja võtta.

Rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist

ettenägeva tegevuse kavandamisel tuleb viia läbi

keskkonnamõju eelhindamine. Rohelise võrgustiku

struktuuri muutmine on oluline, kui

arendustegevusega lõigatakse läbi rohekoridor või

säilib tugialast selline osa, mis ei täida enam selle

funktsioone.

Rohevõrgustikuga kaetud alal on minimaalseks

katastriüksuse suuruseks 1 ha. Ühele

katastriüksusele on lubatud ehitada kuni 4 hoonet, et

säilitada ühtse talumajapidamise mulje

Tegemist on konkreetse tingimusega, mis toetab

hajaasustuses sellele iseloomuliku asustusmustri

säilimist ja takistab uute kompaktsete alade tekkimist

rohevõrgustiku alale.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

80 / 139

Tabel 16 jätk…

Tingimus üldplaneeringu seletuskirjas KSH aruande ettepanek/hinnang

Olulise keskkonnamõjuga ehitise kavandamisel

rohelises võrgustikus on omavalitsusel õigus teha

kaalutlusotsus tegevuse keelamiseks.

Olulise keskkonnamõjuga ehitise kavandamisel

rakendub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest tulenev

kohustus läbi viia KMH. Pärast KMH koostamist teeb

tegevusloa andja otsuse, kas kavandatav tegevus

on lubatud ellu viia või mitte. KeHJS järgi on

otsustajal õigus tegevusloa andmisest keelduda,

kuid sel juhul peab tegevusloa keeldumise otsuses

olema toodud motiveeritud põhjendus.

Projekteerimistingimuste, ehituslubade ja ehitise

kasutuslubade puhul on tegevusloa andmise

otsustajaks KOV. Kuna olulise keskkonnamõjuga

tegevusele tegevusloa andmise protsess on

detailselt reguleeritud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega, ei ole antud

tingimuse välja toomine üldplaneeringus

asjakohane.

Ökoduktide kavandamisel arvestada, et ökodukti

kavandamine peab olema terviklik ning võimaldama

loomade läbipääsu ka paralleelselt/lähestikku

kavandatud taristuobjektide puhul.

Asjakohane tingimus.

Maantee äärte tarastamisel on oluline, et tagataks

loomade liikumine tugiala siseselt või tugialade

vahel, st koridoride toimine.

Asjakohane tingimus.

Kui rohevõrgustikule rajatakse objekt või

kavandatakse tegevust, millele tulenevalt KeHJS-st

on kohustus koostada eelhinnang, KMH või KSH,

tuleb hindamise käigus hinnata objekti või tegevuse

mõju rohevõrgustikule ning kavandada meetmed

võrgustiku toimimist takistavate mõjude vältimiseks

ja leevendamiseks. Juhul, kui uus infrastruktuur (nt

elektriliinid, mastid, jäätmehoidlad) kavandatakse

rohevõrgustiku alale ja selle rajamiseks on vajalik

koostada KSH või KMH (tulenevalt KeHJS-st), tuleb

hindamisel kaaluda infrastruktuuri alternatiivseid

asukohti (eriti uute maanteede puhul) arvestades

rohevõrgustiku eesmärke.

Asjakohane ja konkreetne tingimus.

Uute teede planeerimisel ja projekteerimisel või

olemasolevate teede rekonstrueerimise

projekteerimisel tuleb rohevõrgustiku

konfliktikohtades (seal kus tee lõikub rohevõrgustiku

tugialaga või koridoriga) ette näha toimivad

lahendused konfliktide leevendamiseks, kasutades

vastavalt vajadusele tee-ehituslikke,

liikluskorralduslikke (liikluspiirangud, hoiatusmärgid)

jm asjakohaseid meetmeid.

Asjakohane ning mõõdukas tingimus.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

81 / 139

KSH aruandes tehakse ettepanek täiendada rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimusi allpool toodud

punktidega, et hajaasustuses vältida rohevõrgustiku aladele asustuse ulatuslikku laienemist ja uute

kompaktsete või tiheasustusalade teket. Kuna Paide linna omavalitsusüksuse haldusterritooriumil

jäävad hajaasustusalale suured tugialad, mille eesmärgiks on pakkuda elupaiku suurulukitele ja

inimpelglikele liikidele, on oluline antud teemale tähelepanu pöörata.

KSH aruandes tehakse ettepanek rohevõrgustiku toimise tagamiseks lisada üldplaneeringusse

järgmised tingimused:

 rohevõrgustikuga kaetud hajaasustusega alal ei tohi õueala moodustada enam kui 20%

moodustatavast katastriüksusest;

 rohevõrgustiku tugialal peab õuealade või aedade vaheline kaugus olema vähemalt 100 m.

Põhjendatud juhtudel on lubatud erisused, nt kui piirkonnas välja kujunenud külavorm (krundistruktuur)

seda toetab.

Üldplaneeringus on eraldi kehtestatud rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimused Paide

linnasiseses linnas ja Roosna-Alliku alevikus. Ühe tingimusena on välja toodud, et säilitada tuleb

maksimaalselt kõrghaljastatud tänavatruum. Mõiste „maksimaalselt“ jätab väga palju tõlgendamise ruumi ja ei

ole üheselt kõigile mõistetav, mistõttu tehakse KSH aruandes ettepanek sõnastada tingimus ümber

konkreetseks, tuues välja erandid: rohevõrgustikku seotud kõrghaljastus tuleb säilitada. Säilitamise kohustus

ei kehti üksikpuude ja põõsaste kohta, mis on haigestunud, kuivanud või väärkasvuga või mis ohustavad

elanikke või materiaalseid väärtusi või ohustavad liiklust. Linnalises keskkonnas on rohealade osakaalu

suurendamiseks väga suur potentsiaal olemas parkimisalade kavandamisel ja planeerimisel. KSH aruandes

tehakse ettepanek lisada ÜP-sse tingimus: parkimisplatside (ja muude sarnaste alade planeerimisel nagu nt

turuplats või keskväljak, kus traditsiooniliselt on suured alad kaetud tehislike materjalidega) planeerimisel

eelistada lahendusi, mis vähendavad kõvakattega alade pindala osakaalu ning võimalusel säilitada võimalikult

suur roheala. Lisaks tehakse linnalises keskkonnas elurikkuse suurendamiseks ettepanek lisada

üldplaneeringu seletuskirja järgmine tingimus: rohevõrgustiku haljastuse uuendamisel või rohevõrgustiku alale

haljastuse rajamisel tuleb eelistada pärismaiseid liike, mis on tõestanud vastupidavust linnakeskkonnas.

Põõsaste puhul tuleb eelistada neid liike ja sorte, mis toodavad nektarit või kannavad mittemürgiseid marju.

Antud peatükis toodud keskkonnaekspertide poolsed ettepanekud on sisse viidud Paide linna

üldplaneeringu lahendusse (seisuga 04.02.2022).

Peale üldplaneeringu eelnõu avalikku väljapanekut (28.06 kuni 21.08.2022) on üldplaneeringu

rohevõrgustiku tingimusi täpsustatud. Lisandunud on täpsustavad tingimused seoses

ökoduktidele ja suurulukitunnelile rakendava 500 m piiranguvööndiga vastavalt Transpordiameti

seisukohtadele. Sisseviidud muudatused on rohevõrgustiku toimimise tagamise seisukohast

positiivsed.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

82 / 139

Puhveranalüüsiga määratud potentsiaalsed tuulepargi alad

Paide linna üldplaneeringu koostamise käigus viidi läbi kaardianalüüs, selgitamaks välja kohaliku omavalitsuse

haldusterritooriumil olemasolevad potentsiaalsed alad tuuleenergia arendamiseks. Kaardianalüüsist selgus

kohaliku omavalitsuse territooriumil neli ala, mis sobiksid eelduslikult tuuleenergia arendamiseks. Alade

kirjeldus on antud ptk-s 5.1.

Kõik neli potentsiaalset tuulepargi ala jäävad nii Järva maakonnaplaneeringu 2030+ kui ka üldplaneeringu

lahenduse järgi rohevõrgustiku aladele. Järvamaa maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku hierarhiliste

tasemete järgi jääb tuulepargiala A maakonna suurele koridorile ning tuulepargiala B ja C maakonna väiksele

tugialale. Ala D jääb maakonnaplaneeringu lahenduse järgi maakonna suurele koridorile, mis ühendab

omavahel kahte maakonna suurt tugiala, kuid üldplaneeringu lahenduses on rohevõrgustiku täpsustamisel

antud koridorist ning kahest tugialast moodustatud üks terviklik tugiala.

Tuulepargi püstitamine eeldab elektrituulikute juurde hooldusteede rajamist. Kuna tuulikud peavad paiknema

üksteisest eemal teatud kaugusel (vahemaa sõltub rajatavate tuulikute parameetritest), tähendab see seda,

et tuulepargi väljaehitamisel moodustub vaadeldavasse asukohta üsna suur teede võrgustik. Kuigi tee kui

tehisrajatis juba oma olemuselt mõjub negatiivselt rohevõrgutiku sidususele, võib antud juhtudel uute teede

mõju rohevõrgustikule pidada väikeseks. Seda seetõttu, et vaadeldavad alad asuvad inimasustusest kaugel

ning tuulikute juurde viivaid teid hakatakse tõenäoliselt kasutama vaid hooldustööde jaoks ehk teedega

kaasnev liikluskoormus ja sellest tulenev barjääriefekt on praktiliselt olematu. Samuti ei kujuta rajatavad teed

endast ette mitmerealisi maanteid ehk lisaks imetajatele säilib ka taimeliikidel, putukatel ja kahepaiksetel jt

leviku võimalus rohevõrgustikus. Rohevõrgustiku sidusust mõjutavad ka tuulikutega kaasnevad häiringud.

Tuulikute iseeneslik tehislik olemasolu ja nende töötamisega kaasnev müra, vibratsioon ning varjude liikumine

võib häirida liike ning viia selleni, et liigid väldivad edaspidiselt tuuleparki ja selle lähiümbrust. Eriti pelglike

liikide puhul võib see tähendada näiteks seda, et rohevõrgustiku koridor enam ei toimi.

Kuna vaadeldavad potentsiaalsed tuulepargialad ei jää riikliku tähtsusega rohevõrgustiku aladele, siis

pidades silmas rohelise energia arendamise eesmärke ei oleks rohevõrgustikus tuulepargi rajamise

või ehitustegevuse keeldu rakendada proportsionaalne. Ennekõike on vajalik, et tuuleparkide

detailsema planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatakse rohevõrgustiku sidususega ning

nähakse ette erinevad meetmed selle tagamiseks. Ala D puhul tuleks tuulepargi arendamisel pöörata

mõju hindamisel rohevõrgustiku sidususele erilist tähelepanu, kuna tegemist on suure maakondliku

tugialaga, mis ulatub Paide linna haldusterritooriumist kaugele lõunasse, ning mille koosseisu jäävad

suured metsamassiivid koos mitmete märgaladega. Samuti tuginedes EELIS-e andmetele (seisuga

30.07.2021) on antud tugiala elupaigaks mitmetele kaitsealustele linnuliikidele.

Üldplaneeringu seletuskirja ptk-i 5.2.2.1 “Tuuleenergia” on sisse viidud (seisuga 04.02.2022)

tingimus, et tuulepargi rajamisega kaasnevat mõju rohelise võrgustiku toimivusele tuleb hinnata

kohapõhiselt, kui on teada tuulegeneraatorite ja vajaliku infrastruktuuri paiknemine. Ennekõike on

vajalik, et tuuleparkide detailsema planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatakse

rohevõrgustiku sidususega ning nähakse ette erinevad meetmed selle tagamiseks.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

83 / 139

6.1.3 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele: kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja

kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad

loodusobjektid. Objektid ja alad on kantud üldplaneeringu väärtuste ja piirangute joonisele. Kaitsealadel,

püsielupaikades ja kaitstava looduse üksikobjektide puhul lähtub kaitsekord kaitse-eeskirjadest. Hoiualade ja

kaitsealuste liikide leiukohtade kaitse lähtub looduskaitseseaduses sätestatud tingimustest ning piirangutest.

Järgnevates alapeatükkides keskendutakse üldplaneeringu lahenduses sellistele kohtadele, kus KSH

ekspertide hinnangul oli vajadus läbi viia mõjude hindamine. Üldiselt Paide linna üldplaneeringu lahendus

arvestab kaitstavate loodusobjektidega. Paide linna üldplaneeringuga ei ole maakasutuse osas planeeritud

suuremahulisi muudatusi või sellise iseloomuga objekte, millel võiks olla oluline negatiivne mõju linna

kaitsealustele loodusobjektidele või bioloogilisele mitmekesisusele. Üldplaneeringu lahendus suunab

asustuse arengut juba väljakujunenud kompaktse asustustega aladele, soodustades asustatud alade

tihenemist. Asustuse koondamise ja tihendamisega soodustatakse väljaspool neid alasid loodusliku

keskkonna ja elurikkuse säilimist.

6.1.3.1 Perspektiivsed supelranna maa-alad Kõrvamaa maastikukaitsealal

Üldplaneeringuga on Kõrvemaa maastikukaitsealal (KLO1000265) asuva Matsimäe Pühajärve (VEE2042000)

läänekaldale kavandatud supelranna maa-ala, mis jääb osaliselt kaitseala Kõrvemaa piiranguvööndisse ja

osaliselt Seli sihtkaitsevööndisse. Supelranna maa-ala on kavandatud olemasoleva RMK Matsimäe Pühajärve

telkimisalale, et võimaldada püstitada sinna vajadusel supelranna teenindamiseks vajalikke rajatisi

(riietuskabiine, pinke jne). Telkimisplatsil on hetkel olemas lõkkekohad, puukuur, istumiskohad, parkla (10

autole või 2 bussile), kuivkäimla, prügikastid ja ujumissillad. Telkimisplatsile on lubatud paigaldada kuni 10 (4-

kohalist) telki (Riigimetsa Majandamise Keskus, 2020).

Lisaks on üldplaneeringuga kavandatud supelranna maa-ala Kõrvemaa maastikukaitsealal asuva Vahessaare

järve (VEE2041910) põhjapoolsele kaldale (liivasele alale). Antud supelranna maa-ala jääb maastikukaitseala

Kõrvemaa piiranguvööndisse. Vahessaare järv on tekkinud endise liivakarjääri ammendumise tulemusena.

Järve kasutatakse supluskohana.

Kõrvemaa maastikukaitseala üheks kaitse-eesmärgiks on kaitsta piirkonnale iseloomulikku maastikuilmet,

pinnavorme, kaitstavaid looduse üksikobjekte, magevee elupaiku, niidu-, soo- ja metsakooslusi, sealhulgas

laane- ja salumetsi, elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid liike ning olulisi lindude rändepeatus- ja

pesitsuspaiku. Vastavalt Kõrvamaa maastikukaitseala kaitse-eeskirjale (vastu võetud 17.03.2023 Vabariigi

Valituse määrusega nr 32) on piiranguvööndis ehitiste püstitamine kaitseala valitseja nõusolekul lubatud (§

15). Sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tootmisotstarbeta rajatise püstitamine

kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks (§ 12). Kavandatavate tegevuste puhul vastuolu kaitseala

kaitse-eeskirjaga puudub.

Kõrvemaa maastikukaitseala kattub suuremas osas rahvusvahelise kaitsealaga Kõrvemaa IBA. IBA ehk

Important Bird Areas on tähtsad linnualad, mis on määratud tagamaks elujõuliste linnupopulatsioonide

säilimise üle kogu maailma.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

84 / 139

Supelranna maa-alade teenindamiseks vajalike rajatiste püstitamisega ei kaasne negatiivset mõju Kõrvemaa

maastikukaitsealale ega rahvusvahelisele kaitsealale Kõrvemaa IBA. Mõlemat vaadeldavat ala kasutatakse

juba täna ujumiskohana. Pühajärve juures on inimmõju vähendamiseks ja ennetamiseks vajalikud rajatised,

nagu lõkkekohad, kuivkäimla ja prügikastid juba olemas. Vahessaare järve juures mitte. Superanna maa-ala

aga võimaldaks nende rajamist. Alade täiendamisel supelranna teenindamiseks vajalike rajatistega võib

suureneda antud kohtades külastuskoormus, kuid mitte oluliselt, kuna külastajate arvu hakkab piirama

parkimiskohtade arv. Pühajärve juures on parkla olemas, Vahessaare järve juures mitte. Supelranna maa

väljaarendamisega Vahessaare järve juures tuleks kindlasti lahendada ka parkimine. Mõlemal ala puhul on

tegemist üsna lagedate aladega, kus on olemas vajalik ruum supelranna teenindamiseks tarvilike rajatiste

püstitamise jaoks.

6.1.3.2 Perspektiivne Purdi-Viisu matkarada

Üldplaneeringuga on kavandatud perspektiivne matkarada (Purdi-Viisu) läbi Kroodi raba (joonis 26).

Joonis 26. Üldplaneeringuga kavandatud Purdi-Viisu matkateede ligikaudne trajektoor (Maa-amet, 06.04.2022).

Koordi raba on kaitse alla võetud Roosna-Alliku Vallavolikogu määrusega 26.05.2005 nr 13 „Koordi raba

kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektina kaitse alla võtmine ja Koordi raba kaitse-eeskiri“.

Koordi raba on võetud kaitse alla tüüpilise puis-peenra-älveraba väärtusliku looduskooslusena. Vastavalt

kohaliku kaitseobjekti kaitse-eeskirjale on teede ja ehitiste püstitamine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

85 / 139

Vastavalt EELIS-e andmetele läbib perspektiivne matkarada III kaitsekategooria kaitsealuse linnuliigi teder

leiukohta ning erinevaid vääriselupaikasid (VEP nr.147013, VEP nr.147017 ja VEP nr.147019). Samuti läbib

matkarada III kaitsekategooria taimeliigi vööthuul-sõrmkäpp (KLO9348746) ja II kaitsekategooria taimeliigi

Russowi sõrmkäpp (KLO9348718) leiukohta. Lisaks jääb matkaraja lähedusse kanakulli püsielupaik

(KLO3002761) ning III kaitsekategooria linnuliigi sookure (KLO9129433) ja III kaitsekategooria taimeliigi

kuradi-sõrmkäpa (KLO9348734) leiukoht. (EELIS, 04.09.2024)

Tedre peamisteks ohuteguriteks on elupaikade kvaliteedi langus, hävimine ja fragmenteerumine (eelkõige

maaparandustööde ja intensiivse metsamajanduse tõttu), röövlus ning häirimine. Liigi kaitse tegevuskavas

(kinnitatud 2015) on välja toodud, et sage inimeste kohalolu võib tõrjuda kanalised välja neile sobivatest

elupaikadest. Kanalised on häirimise suhtes eriti tundlikud mängude ajal, talvel ning pesakondade

kasvatamise ja sulgimise ajal. Vastavalt liigi kaitse tegevuskavale on rekreatiivse häirimise seisukohast oluline

uute laudteede rajamise vältimine tedre jaoks esmatähtsatel aladel. Samuti peaks sellistel aladel vältima

loodusturismi arendamist tedre intensiivse mängimise ajal aprillis ja mai esimesel poolel (Tedre (Tetrao tetrix)

kaitse tegevuskava, kinnitatud 2015).

Kanakull eelistab pesitseda vanas (vähemalt üle 60. aasta) okasmetsas ning peab saagijahti nii metsaaladel

kui kultuurmaastikus. Suurimateks liiki ohustavateks teguriteks Eestis on pesapaikade hävimine ning

toidubaasi vähenemine. Pesitsusaegne häirimine on asurkonnale väiksema mõjuga ning seda võib lugeda

keskmise tähtsusega ohuteguriks. Ehkki igasugune inimese viibimine pesa läheduses tundlikul perioodil võib

kanakulli häirida, on peamiseks häirefaktoriks siiski pesitsusaegsed raietööd. Kanakulli toidust moodustavad

olulise osa metskanalised. Piisava toidu olemasolu ja kättesaadavus on oluline eeldus, mis määrab liigi

esinemise, arvukuse ja sigimisedukuse. Seega olulise osa kanakulli kaitsest moodustab metskanaliste kaitse

(Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava, kinnitatud 2015).

Sookurg saabub Eestisse kevadel, peamiselt märtsis-aprillis. Äralend saab alguse augusti teisel poolel, kuid

peamine sügisränne jääb oktoobrisse. Elupaigaks on erinevad märgalad, mis sobivad pesitsemiseks

(madalsoo, raba, märg mets jne). Liigi peamisteks ohuteguriteks peetakse elupaikade hävimist või kvaliteedi

langust. Samuti pesitsusaegset häirimist, põudasid ning illegaalset jahti. Eestis on üha suurenev ohutegur

pesitsusaegne häirimine, aga ka kurnade ja poegade röövlus teiste loomade poolt (Adojaan ja Valker, 2024).

Vööthuul-sõrmkäpa, Russowi sõrmkäpa ja Kuradi sõrmkäpa ohuteguriks on kasvukohtade kuivendamine ja

selle tulemusel kasvukohtade võsastumine ning metsastumine. Liikide kaitseks tuleb nende kasvukohtades

vältida ala loodusliku veerežiimi muutmist ja võsastumist (kasvukohtade hooldamine) (Tartu Ülikool, 2021).

Matkarada planeeritakse ehitada mööda olemasolevat puudest vaba liikumisteed, mis on välja

kujunenud inimeste kasutamise käigus. Seega raadamistöid matkaraja väljaehitamiseks ei ole vaja läbi

viia. Märgaladele rajatakse laudtee ning kuivemates kohtades, kus laudteed pole vaja, kasutatakse

tallamise vähendamiseks hakkpuitu. Kuna veerežiimi ei muudeta ning raadamistöid läbi ei viida

puudub kavandatava tegevuse elluviimisel negatiivne mõju Kroodi raba looduskooslustele ja eespool

nimetatud kaitsealustele taimeliikidele. Samuti ei muudeta sellisel juhul nimetatud kaitsealuste

linnuliikide elukeskkonda.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

86 / 139

Ainuke negatiivne häiring, mis võib matkaraja rajamisega kaasneda on inimhäiring lindudele. Kanakulli

püsielupaigaks on moodustatud arvestatava suurusega ala ca 39 ha ning matkarada jääks

püsielupaiga välispiirist ca 90 m kaugusele. Sookure leiukoht jääks matkarajast ca 20 m eemale.

Sookure registreeritud leiukoha pindala on ca 43 ha ning tedre leiukoha pindala ca 136 ha. Matkarada

lõikab läbi tedre leiukoha põhjapoolsemat ääreala. Kuna matkarada ei kattu kanakulli püsielupaigaga

ja sookure leiukohaga ning tedre leiukoha puhul läbib see vaid leiukoha ääreala (ehk suuremas osas

leiukoht tervikuna säilib) on võimalik, et matkarajast tekitatud inimhäiringu mõju ei põhjusta

vaadeldavate alade hülgamist liikide poolt, sest planeeritav matkarada jääb siiski suuremas osas

eemale liikide elupaikadest. Selle kinnitamiseks oleks vaja ornitoloogi eksperthinnangut. Koostöös

linnueksperdiga pannakse paika, kas hinnangu andmiseks on vajalik välitöid läbi viia või mitte. Enne

eksperthinnangu koostamist ei ole võimalik matkarada rajada.

6.1.3.3 Perspektiivne jäätmekäitluse maa-ala Paide linnasiseses linnas

Üldplaneeringu lahenduses on katastriüksusele Mündi haljasala H1 (tunnus: 56701:001:0614) kavandatud

perspektiivne jäätmekäitluse maa-ala (joonis 27). Jäätmekäitluse maa-ala on kavas kasutusele võtta linna

lumeladustusplatsina ning teetöödel tekkivate materjalide (nt munakivide, freesasfalti jmt) kogumisplatsina,

mis võetakse samal või järgneval aastal kasutusse. Vaadeldaval maa-alal on asunud kunagi endine Paide

reoveepuhasti. Maa-ameti ortofotodelt (lennuaeg 26.03.2020) on näha, et antud maa-alal on osaliselt endise

reoveepuhasti ehitised veel alles. Perspektiivsest jäätmekäitluse maa-alast loodesse katastriüksusele

Ruubassaare tee 18 (tunnus: 56601:004:0700) jääb praegune Paide reoveepuhasti.

Perspektiivsest jäätmekäitluse maa-alast edelasse jääb kraav, mis on rajatud Paide reoveepuhasti heitvee

väljalasuks. Kraav suubub Pärnu jõkke. Pärnu jõgi on vaadeldavas kohas kaitse all Pärnu jõe hoiualana

(KLO2000025) ning lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana. Lisaks on jõgi määratud antud

asukohas Natura 2000 loodusalaks. Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas

nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) ja II lisas nimetatud liikide - hariliku hingu (Cobitis taenia),

hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi

(Unio crassus) elupaikade kaitse.

Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaiga kaitse ning Pärnu jõe hoiuala kaitse-

eesmärgiks määratud liikide kaitse on tagatud läbi elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitse. Kuna antud

elupaigatüüp on ka Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärgiks tuleb mõju sellele hinnata eraldi arvestades

Natura 2000 alade kaitsekorralduse erisusi. Seetõttu on kavandatud tegevuse elluviimise mõju

hinnang Pärnu jõele kui lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigale, Pärnu jõe

hoiualale ning Pärnu jõe loodusalale on antud koos ptk-s 6.1.4.

Antud peatükis toodud keskkonnaekspertide poolsed ettepanekud on sisse viidud Paide linna

üldplaneeringu lahendusse (seisuga 04.02.2022). EELIS-e andmeid uuendati seisuga 04.09.2024

ning selle põhjal uuendati ka KSH aruande analüüsi ja järeldusi ning ÜP-sse sissviidud tingimust

(lisaks tedrele eksperthinnangu läbiviimise vajadus ka sookure ja kanakulli puhul).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

87 / 139

Joonis 27. Perspektiivse jäätmekäitluse maa-ala asukoht (Maa-amet, 19.03.2021).

6.1.3.4 Perspektiivne Paide-Kriilevälja matkarada

Üldplaneeringuga on kavandatud omavalitsusüksuse territooriumile Paide-Kriisevälja matkarada, mis ristub

Pärnu jõega, Esna jõega ning Vodja jõega. Esna ja Vodja jõgi on määratud Pärnu jõe hoiuala (KLO2000025)

koosseisu. Lisaks kuuluvad mõlemad jõed vaadeldavates lõikudes lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaikade nimistusse (vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 15.06.2004 nr 73). Vastavalt LKS

§ 51 lõikele 1 on lõhejõgedes keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine

ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine.

Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja

ojade (3260) ja II lisas nimetatud liikide - hariliku hingu (Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu

(Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Pärnu jõe

hoiuala kattub Pärnu jõe loodusalaga. Kuna hoiuala ja loodusala kaitse-eesmärgid kattuvad antakse

kaitse-eesmärkidele mõju hinnang eraldi ptks-s 6.1.4 arvestades Natura hindamise erisusi.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

88 / 139

6.1.3.5 Puhveranalüüsiga määratud potentsiaalsed tuulepargi alad

Paide linna üldplaneeringu koostamise käigus viidi läbi kaardianalüüs, selgitamaks välja kohaliku omavalitsuse

haldusterritooriumil olemasolevad potentsiaalsed alad tuuleenergia arendamiseks. Kaardianalüüsist selgus

kohaliku omavalitsuse territooriumil neli ala, mis sobiksid eelduslikult tuuleenergia arendamiseks. Alade

kirjeldus on antud ptk-s 5.1.

Mõju hinnang kaitsealadele

Kõrvemaa maastikukaitseala (KLO1000265) – Potentsiaalsed tuulepargi alad A, B ja C jäävad

maastikukaitseala piirist ca 5 km kaugusele. Antud vahemaa on piisav, et välistada tuuleparkide

arendamisega, opereerimisega ja tegevuse lõpetamisega kaasnevaid negatiivsete mõjude avaldumist

kaitsealale. Tuulepargi arendamisega seotud negatiivseid mõjusid on kirjeldatud täpsemalt ptk-s 6.1.4.1.1.

Esna maastikukaitseala (KLO1000261) – Maastikukaitsealale lähim potentsiaalne tuulepargiala C asub

vähima vahemaa juures ca 2 km kaugusel. Esna maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks on elupaigatüüpide -

lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), niiskuslembeste

kõrgrohustute (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), allikate ja allikasoode (7160),

liigirikaste madalsoode (7230), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*)

kaitse, kaitsealal leiduvate kaitsealuste liikide ja nende elupaikade ning Esna pargi kaitse. Vastavalt EELIS-e

andmetele (27.07.2021) leidub kaitsealal II kaitsekategooria liigi harivesilik (Triturus cristatus) leiukoht, II

kaitsekategooria taimeliigi kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) leiukoht ning III kaitsekategooria taimeliigi

pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) leiukoht. Samuti kuulub Esna jõgi (VEE1124100) Esna paisust

suubumiseni Pärnu jõkke lõhejõgede hulka. Tuuleparkide väljaarendamisel ja likvideerimisel piirdub

taimekoosluste ja elupaikade häving ehitusplatsi aladega. Võimalikud kaugemale ulatuvad mõjud on seotud

kuivendamisega ning elupaikade fragmenteerumisega. Arvestades, et lähim potentsiaalne tuulepargiala (ala

C) jääb minimaalselt 2 km kaugusele, võib järeldada, et negatiivseid mõjusid potentsiaalsete tuuleparkide

väljaarendamisega Esna maastikukaitsealale ei kaasne.

Prandi looduskaitseala (KLO1000326) – Kaitseala jääb potentsiaalsest tuulepargialast D vähima kauguse

juures ca 1,5 km kaugusele. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on elupaigatüüpide - vähe- kuni kesktoiteliste

kalgiveeliste järvede (3140), jõgede ja ojade (3260), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga

niitude (6510), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*),

rohunditerikaste kuusikute (9050) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse, hariliku võldase (Cottus

gobio) ja selle elupaiga kaitse ning kaitsealal asuvate kaitsealuste linnuliikide kaitse. Vastavalt EELIS-e

andmetele (seisuga 27.07.2021) jääb kaitsealale II kaitsekategooria taimeliigi oja-haneputk (Berula erecta)

leiukoht, II kaitsekategooria linnuliigi metsis (Tetrao urogallus) leiukoht, III kaitsekategooria linnuliikide

hoburästa (Turdus viscivorus) ja laanepüü (Tetrastes bonasia) leiukoht ning I kaitsekategooria linnuliigi väike-

konnakotka (Aquila pomarina) leiukoht. Prandi jõgi (VEE1125700), mis läbib looduskaitseala, kuulub lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Arvestades tuulepargi D kaugust kaitsealast

võib järeldada, et selle arendamisel negatiivne mõju looduskaitseala kaitse-eesmärgiks võetud

elupaigatüüpidele ja taimeliikidele puudub. Samas ei ole välistatud negatiivse mõju avaldumine kaitsealal

leiduvatele kaitsealustele linnuliikidele. Vaadeldava tuulepargiala D väljaarendamisel moodustuks osaliselt

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

89 / 139

barjäär Prandi looduskaitseala ning Tori soo vahele. Tori soo võib omada olulist tähtsus nii väike-konnakotka

toitumisalana kui ka metsise mängu-, puhke- või toitumisalana (metsise puhul on olulised eelkõige sooäärsed

metsad). Samuti võivad kaitsealustele linnuliikidele olla tähtsad ka potentsiaalsele tuulepargialale jäävad

metsad. Ettevaatuspõhimõtet rakendades tuleks kaitseala kaitse-eesmärkidele täpsema hinnangu andmiseks

viia tuulepargi detaillahenduse raames läbi kaitseala linnustiku elupaigakasutuse ja rändeteede/liikumisteede

uuringud.

Türi maastikukaitseala (KLO1000614) – Tuulepargialast D läänesse jääb Türi maastikukaitseala. Vähim

vahekaugus kahe ala vahel on ca 300 m. Türi maastikukaitseala kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse

ja maastikuilme säilitamine, Türi voorestiku väikevoorte, poollooduslike koosluste, elupaigatüüpide – jõgede

ja ojade (3260), puisniitude (6530*) ja lamminiitude (6450) kaitse ning hariliku võldase (Cottus gobio) ja tema

elupaiga kaitse. Kuna tuulepark ei jää maastikukaitsealale, siis maastikukaitseala maastikuilme säilib

muutumatuna ning negatiivset mõju kaitsealale ei avaldu.

Mõju hinnang kaitsealustele liikidele ja muudele looduskaitseobjektidele, v.a kaitsealused linnuliigid

Potentsiaalse tuulepargi alast B jääb üks II kaitsekategooria liigi kauni kuldkinga leiukoht ca 140 m

(KLO9305655) kaugusele ning teine ja kolmas taimeliigi (KLO9342293 ja KLO9342290) leiukoht ca 860 m

kaugusele (EELIS, 29.07.2021). Kuna liigi leiukohad jäävad tuulepargialast välja, ei ole ohtu, et ehitustööde

käigus liigi kasvukoht hävitatakse. Tuulepargi juurdepääsuteede ehitamisel tuleb jälgida, et kuivenduskraavide

mõju ei mõjutaks negatiivselt liigi kasvukoha tingimusi.

Vastavalt EELIS-e andmetele (seisuga 27.07.2021) asuvad tuulepargi ala C läheduses kaks vääriselupaika:

nr 147022 ja 147021. Mõlemad alad on elupaigatüübilt kuusikud ja kuusesegametsad ning jäävad

potentsiaalsest tuulepargiala välispiirist minimaalselt ca 300 m kaugusele. Mõlemal vääriselupaigal puudub

kehtiv leping. Vaadeldavad vääriselupaigad jäävad potentsiaalsest tuulepargialast piisavalt kaugele, et oleks

tagatud nimetatud vääriselupaikade säilimine.

6.1.4 Mõju Natura 2000 aladele

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud

liikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide

ja elupaikade soodne seisund. Kuna liigid ja neid ähvardavad ohud ei ole seotud riigipiiridega, siis tuleb tõsiselt

ohustatud liikide kaitseks võtta vastu meetmeid suuremal tasandil. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu

on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati

Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad.

Üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku kuuluvate Natura 2000 linnu- ja loodusalade nimekiri on vastu võetud

Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615. Eestis on Natura 2000 alade kaitsekord (lubatud ja

keelatud tegevused) määratletud siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul

Antud peatükis toodud keskkonnaekspertide poolsed ettepanekud on sisse viidud Paide linna

üldplaneeringu lahendusse (seisuga 04.02.2022).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

90 / 139

looduskaitseseaduse alusel. Kaitse-eeskirja kõrval on oluliseks tööriistaks (rakenduslikuks tegevusplaaniks)

Natura alade kaitse korraldamisel kaitsekorralduskavadel, kus märgitakse ala kaitse-eesmärkide seisukohast

olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud

tööd ja meetmed, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht. Kaitsekorralduskavade koostamist

korraldab Keskkonnaamet. Juhul, kui Natura ala kohta kaasaegne kaitsekorralduskava puudub lähtutakse

kaitse korraldamisel Natura standardsel andmevormil (https://natura2000.eea.europa.eu/) toodud andmetest.

Natura hindamise eesmärk on hinnata kavandatava tegevuse mõju ala kaitse-eesmärkidele. Hindamise

tulemusel peab olema võimalik järeldada, et tegevus ei ohusta ala terviklikkust. Ala terviklikkus on tagatud, kui

alal säilivad need elupaigad ja liikide populatsioonid, mille kaitseks ala on määratud ehk see on selgelt seotud

ökoloogilise terviklikkusega ja ökoloogiliste funktsioonide toimimisega. Iga üksiku kaitse-eesmärgiks oleva liigi

isendi hävimine või surm ei pruugi olla ala kaitse-eesmärkidest lähtudes oluline ega tähendada, et ala

terviklikkus on ohus. Kui aga kavandav tegevus avaldub mõju kaitse-eesmärkide säilimisele või

saavutamisele, siis mõjutab see paratamatult ebasoodsalt ala terviklikkust. Paide linna ÜP KSH aruande

koostamisel on Natura 2000 hindamisel lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ poolt koostatud

juhendmaterjalist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“

(Aunapuu, A., Kutsar, R. jt, 2016, täiendatud 2016, 2017 ja 2019) ja Euroopa Komisjoni juhendist „Natura 2000

alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4

tõlgendamise metoodilised juhised“ (Keskkonnaministeerium, 2005).

6.1.4.1 Natura eelhindamine

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks

olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele mõju avaldada ehk kas on nõutud asjakohase hindamise läbiviimine.

Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning

sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on

võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või

mõju ei ole välistatud. Kui ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele

on välistatud, ei ole vaja alustada asjakohase hindamise läbiviimist. Kui eelhindamine jätab vähimaidki kahtlusi

kaasnevate ebasoodsate mõjude kohta, tuleb läbi viia asjakohane hindamine.

Eelhindamine hõlmab endas järgmisi samme:

1. Kindlakstegemine, kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud

või selleks vajalik;

2. Mõjuala ulatuse määratlemine, sh teiste Natura ala ebasoodsalt mõjutada võivate projektide

või kavade kirjeldamine ja iseloomustamine;

3. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura-alade iseloomustus, eelkõige kaitse-

eesmärgiks seatud liikide ja elupaigatüüpide loetelu ning paiknemine alal;

4. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine ja tuvastamine.

Eelhindamise käigus arvestatakse üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

91 / 139

1. Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.

Üldplaneeringu koostamise otsene eesmärk ei ole seotud Natura-alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei

ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks.

2. Mõjuala ulatuse määratlemine.

Kuna tegemist on üldplaneeringuga, siis eelhindamise ulatus hõlmab kogu Paide linna ning selle lähiala.

3. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus

Tabelis 17 on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud loodus- ja linnualad, mis jäävad Paide linna haldusterritooriumile. Ülevaade Natura alade

paiknemisest omavalitsusüksuses on esitatud ptk 4.10.3 joonistel 14 ja 15. Tabelis 17 on tärniga märgitud

esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid ja liigid. Need on hävimisohus looduslikud elupaigatüübid, mille

kaitsmise eest kannab ühendus erilist vastutust, silmas pidades seda, kui suur osa nende elupaigatüüpide

looduslikust levilast jääb Euroopa Liidu territooriumile.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

92 / 139

Tabel 17. Paide linna omavalitsusüksuse haldusterritooriumile jäävad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad ja nende iseloomustus (EELIS, 04.01.2021).

Natura ala nimetus ja keskkonnaregistri kood

Kogu- pindala (ha)

Kaitse-eesmärk3 Kirjeldus Ohutegurid

Kõrvemaa loodusala (RAH0000567)

20653,40 Kaitstavad elupaigatüübid on: liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (*7220), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on: tõmmuujur (Graphoderus bilineatus); kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja kollane kivirik (Saxifraga hirculus).

Kõrvemaa loodusala eesmärgiks on säilitada looduslikult kauneid, maastikuliselt ja teaduslikult väärtuslikke jääaja servakuhjatiste, vallseljakute, allikaliste jõgede ja järvede süsteeme, omapäraseid metsatüüpe (uhtlammimets) ja rabasid voorjate rabasaarte ja laugastega. Loodusala väärtuslikumad alad on allikasood ja ürgmetsailmelised rabasaared Kõrvemaa põhjaosas.

Võimalik metsamajandus, inimmõju (spordi ja vaba- aja tegevused, reostus, põhjavee kasutamine).

Kõrvemaa linnuala (RAH0000120)

22896,05 Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on: kanakull (Accipiter gentilis), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), laanepüü (Bonasa bonasia), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), laululuik (Cygnus cygnus), musträhn (Dryocopus martius), väikepistrik (Falco columbarius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), hallõgija (Lanius excubitor), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Kõrvemaa linnuala on suur soode ja loodusmetsade kompleks, mida läbib osaliselt Jägala jõgi. Suurem osa sookooslustest asub ala lõunaosas. Rabad on laukarohked ning piirkonnas leidub ka arvukalt väiksemaid järvi. Kõrvemaa pinnamood on mitmekesine - seal leidub mandrijää tekitatud oosistikke, mõhnastikke jm.

Puhkemajandus, maakasutuse vähenemine.

3 Vastavalt 05.08.2004 vastu võetud Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 615 “Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

93 / 139

Tabel 17 jätk…

Natura ala nimetus ja keskkonnaregistri kood

Kogu- pindala (ha)

Kaitse-eesmärk1 Kirjeldus Ohutegurid

Kiigumõisa loodusala (RAH0000388)

169,97 Kaitstavad elupaigatüübid on: lamminiidud (6450), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (*7220), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Loodusala on moodustatud rühmana paiknevate tõusuallikate kaitseks (Kiigumõisa allikaala ja Määrasmäe allikajärv). Loodusalal on hulgaliselt nii suuri kui ka pisikesi allikaid. Allikatest algavad ojad suubuvad loodusala läbivasse Jägala jõkke. Kaitstavatest linnuliikidest esineb alal tetre (Tetrao tetrix), musträhni (Dryocopus martius), öösorri (Caprimulgus europaeus) ning laanepüüd (Bonasa bonasia).

Võsastumine.

Roosna-Alliku loodusala (RAH0000393)

42,98 Kaitstavad elupaigatüübid on: vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), allikad ja allikasood (7160) ning nõrglubja-allikad (*7220).

Roosna-Alliku peamine looduslik huviobjekt on allikad. Sealt lähtub Eesti pikkuselt teine - Pärnu jõgi (144 km). Allikajärvi on Roosna- Allikul kaks.

Tugeva inimmõjuga piirkond - kraavid, raie, puidu väljaveoteed.

Kõnnumaa-Väätsa linnuala (RAH0000086)

17955,02 Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on: kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must-toonekurg (Ciconia nigra), laululuik (Cygnus cygnus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Kõnnumaa-Väätsa linnuala moodustab nn ökoloogilise koridori lähedal asuvate linnualadega (Kõrvemaa, Põhja-Kõrvemaa ja Lahemaa). See on suur soo- ja metsaalade kompleks, kuhu on hõlmatud arvukalt rabasid ning neid ümbritsevat metsa. Rabad on laukarohked. Suurem osa alast on inimtühi.

Kuivendamise kaugmõju alale.

Esna loodusala (RAH0000380)

226,4 Kaitstavad elupaigatüübid on: kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Looduslikult on tegu valdavalt metsaalaga, mis koosneb mitmesugustest eelkõige liigniisketest metsakooslustest. Metsaalasid rikastavad poollooduslikud kooslused, märgalad ja allikad. Loodusala on oluline Esna jõe lätteks olevate Esna allikate ja allikajärvede kaitseks.

Võsastumine, kuivendamise kaugmõju.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

94 / 139

Tabel 17 jätk…

Natura ala nimetus ja keskkonnaregistri kood

Kogu- pindala (ha)

Kaitse-eesmärk1 Kirjeldus Ohutegurid

Pärnu jõe loodusala (RAH0000027)

859,90 Kaitstavad elupaigatüübid on: jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530). Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on: harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).

Pärnu jõe loodusala hõlmab Pärnu jõge ca 855 ha ulatuses. Pärnu jõgi on üks suuremaid ja veerikkamaid jõgesid Eestis. Tähtsamad lisajõed on Vodja, Esna, Reopalu, Prandi, Lintsi, Aruküla, Mädara, Käru, Vändra, Navesti, Kurina, Reiu ja Sauga jõgi.

Potentsiaalne jõe reostus.

Kareda loodusala (RAH0000396)

362,78 Kaitstavad elupaigatüübid on: lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).

Tegemist on tüüpilise liigirikka (karbonaatse) madalsooga (7230). Madalsoo elupaigatüübi esinduslikkus ning üldine looduskaitseline seisund on väga hea (inimmõju minimaalne). Mitmekesine loodusmaastik on heaks elupaigaks kaitstavatele linnuliikidele - must- toonekurg (Ciconia nigra) ja väike- konnakotkas (Aquila pomarina).

Mitmel pool kraavid, mis osalt on oma mõju (vanuse tõttu) kaotanud.

Prandi loodusala (RAH0000386)

875,93 Kaitstavad elupaigatüübid on: vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), siirde- ja õõtsiksood (7140), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).

Kaitstav liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on: harilik võldas (Cottus gobio).

Loodusala katab enamuse alast mets, kuid esineb ka muid ökosüsteeme (märgalad, rohumaa, haritav maa jne) Loodusala tuntum loodusobjekt Prandi allikad avanevad Pandivere kõrgustiku läänenõlva jalamil Järvamaal Koigi vallas. Paese põhjaga järvik on 40 m lai ja 1,5 m sügav. Järvikus on mitu tõusuallikalehtrit ja sellest algab veerikas oja suurveeaegse vooluhulgaga 100 l/s, mis suubub paese põhjaga sadakonna meetri laiusesse ja 1,1 m sügavusse allikajärve. Allikajärvest algab Prandi jõgi.

Niitusid ohustab võsastumine ja kinni kasvamine. Tallamine, ülekasutamine. Metsatööd.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

95 / 139

4. Üldplaneeringu mõju prognoosimine Natura-aladele

➢ Kõrvemaa loodusala

Perspektiivne supelranna maa-ala Pühajärve kaldal

Pühajärv (VEE2042000) kuulub elupaigatüübi 3160 huumustoitelised järved ja järvikud hulka. Natura

standardandmebaasi (https://natura2000.eea.europa.eu/#) kohaselt on Kõrvemaa loodusalal antud

elupaigatüübi esinduslikkus hea (B) ning looduskaitseline seisund hästi säilinud (B). Üleüldine hinnang on, et

antud elupaigatüüp on Kõrvemaa loodusalal kõrge väärtusega (B).

Üldplaneeringuga on Pühajärve kaldal olemasoleva RMK Matsimäe Pühajärve telkimisalale kavandatud

supelranna maa-ala. Supelranna maa-ala võimaldab püstitada telkimisalale supelranna teenindamiseks

vajalike rajatisi (riietuskabiine, pinke jne). Kavandatavad rajatised on mõeldud avalikuks kasutamiseks.

Telkimisplatsil on hetkel olemas lõkkekohad, puukuur, istumiskohad, parkla (10 autole või 2 bussile),

kuivkäimla, prügikastid ja ujumissillad. Telkimisplatsile on lubatud paigaldada kuni 10 (4-kohalist) telki

(Riigimetsa Majandamise Keskus, 2020).

Lisaks on üldplaneeringuga kavandatud supelranna maa-ala ka Kõrvemaa maastikukaitsealal asuva

Vahessaare järve (VEE2041910) põhjapoolsele kaldale. Vahessaare järv on endine liivakarjäär ning ei kuulu

Natura elupaigatüüpide hulka. Kuna Natura hindamise käigus arvestatakse üksnes mõju Natura 2000 alade

kaitse-eesmärkidele, siis antud juhul Vahesaare järve ei arvestada.

EELIS-e andmetel (seisuga 04.01.2021) on Pühajärv kõrge külastatavusega, mis on eeldatav, arvestades et

seal asub RMK telkimisala, mis võimaldab inimestel ala kasutada puhkeotstarbelisteks tegevusteks.

Telkimisalale supelranna teenindamiseks vajalike rajatiste püstitamine soodustab Pühajärve kasutamist

ujumiseks. Ujumisega kaasnevad mõjud järvele on seotud peamiselt kaldaala (sh veepiiril kasvavate taimede)

tallamisega ning toitainete (lämmastik ja fosfor) lisandumisega vette, mis pestakse ujumisega nahalt maha või

mis satuvad vette uriini teel (Dokulil, 2013). Kuna telkimisplatsi juures on ujumissillad olemas, on kaldaala

tallamine (seoses vette minemisega) ning veepiiril kasvavate taimede tallamine välistatud või viidud

miinimumini. Veekogu seisundile avaldab ujumisega kaasnev toitainete lisandumine mõju vaid juhul kui

veekogu külastavate inimeste arv on väga suur. Arvestama peab ka seda, et veekogudel on olemas

puhverdusvõime.

Ebasoodne mõju Kõrvemaa loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele supelranna maa-ala

kavandamisega Pühajärve kaldaalale on välistatud. Kuigi superanna maa teenindamiseks vajalike rajatiste

püstitamisega soodustatakse järve kasutamist ujumiseks, on ala külastajate arv siiski piiratud

parkimiskohtadega ja telkimiskohtadega, seega külastatavuse kasvu sellisel määral, mis avaldaks mõju

järvele, ei teki. Vaadeldavat maa-ala kasutatakse juba täna ujumiskohana ning seal on inimmõju

vähendamiseks ja ennetamiseks vajalikud rajatised, nagu lõkkekohad, kuivkäimla ja prügikastid, olemas.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

96 / 139

➢ Kõrvemaa linnuala

Perspektiivne supelranna maa-ala Pühajärve ja Vahessaare järve kaldal

Üldplaneeringuga kavandatud perspektiivne supelranna maa-ala Pühajärve (VEE2042000) läänekaldale ning

Vahessaare järve (VEE2041910) põhjapoolsele kaldale. Pühajärve supelranna maa-ala on kavandatud

olemasoleva RMK Matsimäe Pühajärve telkimisalale, et võimaldada püstitada sinna vajadusel supelranna

teenindamiseks vajalikke rajatisi (riietuskabiine, pinke jne). Telkimisplatsil on hetkel olemas lõkkekohad,

puukuur, istumiskohad, parkla (10 autole või 2 bussile), kuivkäimla, prügikastid ja ujumissillad. Telkimisplatsile

on lubatud paigaldada kuni 10 (4-kohalist) telki (Riigimetsa Majandamise Keskus, 2020). Vahessaare järve

kaldale on supelranna maa-ala kavandatud samuti, et võimaldad sinna rajada vajadusel supelranna

teenindamiseks vajalikke rajatisi (riietuskabiine, pinke jne), kuna on teada, et järve põhjapoolset kallast

kasutatakse supluskohana.

EELIS-e andmetel (seisuga 19.03.2021) ei jää vaadeldavate asukohtade lähedusse ühtegi Kõrvemaa linnuala

kaitse-eesmärgiks oleva linnuliigi leiukohta. Superanna maa-ala teenindamiseks vajalike rajatiste püstitamine

järvede supluskohtadesse soodustab järvede kasutamist ujumiseks, mistõttu võib suureneda antud alade

(hooajaline) külastatavus. Igasuguse inimtegevusega kaasneb inimhäiring. Antud juhul ei ole ette näha sellist

inimhäiringu kasvu, mis avaldaks negatiivset mõju linnualale kuna antud alade külastatavust piiratakse

parkimiskohtadega (Pühajärve juures on parkla olemas, Vahessaare juurde rajatakse supelranna maa-ala

väljaarendamisel parkla). Samuti kuna vaadeldavaid alasid juba kasutatakse aktiivselt supluskohtadena ei ole

tegemist uue häiringu tekkega.

➢ Esna loodusala

loodusala piires ning selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga maakasutuse muudatusi ega objekte, mis

võiksid ala ja selle kaitse eesmärke ebasoodsalt mõjutada.

➢ Kareda loodusala

loodusala piires ning selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga maakasutuse muudatusi ega objekte, mis

võiksid ala ja selle kaitse eesmärke ebasoodsalt mõjutada.

➢ Kiigumõisa loodusala

loodusala piires ning selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga maakasutuse muudatusi ega objekte, mis

võiksid ala ja selle kaitse eesmärke ebasoodsalt mõjutada.

➢ Prandi Loodusala

loodusala piires ning selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga maakasutuse muudatusi ega objekte, mis

võiksid ala ja selle kaitse eesmärke ebasoodsalt mõjutada.

➢ Pärnu jõe loodusala

Perspektiivse Paide-Kriilevälja matkaraja rajamine

Üldplaneeringuga kavandatud Paide-Kriilevälja matkarada ristub Esna ja Vodja jõega, mis on määratud

vaadeldavates lõikudes Pärnu jõe loodusalaks.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

97 / 139

Mõlemad jõed kuuluvad matkarajaga ristumiste kohtades lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaikade nimistusse (vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 15.06.2004 nr 73). Vastavalt LKS § 51 lõikele

1 on lõhejõgedes keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis

tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Arvestades seda, et

matkaraja välja ehitamisel peab olema igal juhul tagatud LKS § 51 lg 1 sätestatu on matkaraja elluviimisel

ebasoodne mõju Pärnu jõe loodusalale välistatud.

Perspektiivne jäätmekäitluse maa-ala Paide linnasiseses linnas

Üldplaneeringu lahenduses on katastriüksusele Mündi haljasala H1 (tunnus: 56701:001:0614) kavandatud

perspektiivne jäätmekäitluse maa-ala (joonis 27). Jäätmekäitluse maa-ala on kavas kasutusele võtta linna

lumeladustusplatsina ning teetöödel tekkivate materjalide (nt munakivide, freesasfalti jmt) kogumisplatsina,

mis võetakse samal või järgneval aastal kasutusse. Perspektiivsest jäätmekäitluse maa-alast edelasse jääb

kraav, mis on rajatud Paide reoveepuhasti heitvee väljalasuks. Kraav suubub Pärnu jõkke. Pärnu jõgi on

vaadeldavas kohas kaitse all lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana, Pärnu jõe hoiualana

ning Pärnu jõe loodusalana. Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaiga kaitse ning Pärnu jõe

hoiuala ja Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärgiks määratud kaitsealuste liikide kaitse on tagatud läbi Pärnu

jõe seisundi ehk elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitse.

Tänavatelt äraveetav lumi sisaldab reeglina jäätmeid (prügi, loomade väljaheiteid) ning erinevaid saasteaineid

(tänavatelt korjatud lumi sisaldab näiteks lumetõrje ained ja naftasaadusi). Lume sulamisel võib reostus jõuda

kergesti Pärnu jõkke. Kuna üldplaneeringu etapis ei ole teada perspektiivse jäätmekäitluse maa-ala täpsem

lahendus ei saa väita, et ebasoodne mõju Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele on

välistatud. Seetõttu on vajalik järgmise etapina läbi viia Natura asjakohane hindamine.

➢ Kõnnumaa-Väätsa linnuala

Linnuala piires ning selle läheduses ei planeerita üldplaneeringuga maakasutuse muudatusi ega objekte, mis

võiksid ala ja selle kaitse eesmärke ebasoodsalt mõjutada.

6.1.4.1.1 Puhveranalüüsiga määratud potentsiaalsed tuulepargi alad

Paide linna üldplaneeringu koostamise käigus viidi läbi kaardianalüüs, selgitamaks välja kohaliku omavalitsuse

haldusterritooriumil olemasolevad potentsiaalsed alad tuuleenergia arendamiseks. Kaardianalüüsist selgus

kohaliku omavalitsuse territooriumil neli ala, mis sobiksid eelduslikult tuuleenergia arendamiseks. Alade

kirjeldus on antud ptk-s 5.1. Järgnevalt viiakse läbi Natura eelhindamine antud aladele.

Tuuleenergia kasutamisega kaasnevad mõjud looduskeskkonnale on seotud nelja etapiga:

 ala ettevalmistus – vajadusel metsa raadamine, maa kuivendamine jne;

 ehitustegevus – tuulepargiks vajaliku infrastruktuuride väljaehitamine (teed, sidekaablid, alajaam,

tuulikute montaaž jne);

 energia tootmine – tuulikute opereerimine ja hooldamine;

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

98 / 139

 tegevuse lõpetamine – vanade tuulikute likvideerimine ja vajadusel ka muude infrastruktuuride

eemaldamine.

Ala ettevalmistamise ja ehitustegevuse käigus hävitatakse vaadeldaval alal esinevad taimekooslused ja

elupaigatüübid. Tuulepargi arendamisega kaasnev taimekoosluste ja elupaikade häving on lokaalne ja

kohapõhine. Juhul kui tegemist on lageda maa-alaga, kus ettevalmistavaid töid ei ole vaja läbi viia, piirdub

elupaikade ja taimekoosluste häving tuulikute ehitusplatsidega ning tuulepargiga kaasneva taristu

ehitusaladega. Lisaks kaasneb infrastruktuuri väljaehitamisega koosluste ja elupaigatüüpide

fragmenteerumine, mille tulemusena väheneb vaadeldaval alal üldine liikide arvukus ja olemasolevate liikide

geneetiline varieeruvus. Tegemist on mõjuga, mis avaldub kõige tugevamalt tuulepargi arendusalal ja selle

lähiümbruses. Alast kaugemale liikudes mõju järkjärgult nõrgeneb, samas tuleb arvestada kumulatiivset efekti

teiste ehitistega.

Tuulepargi väljaarendamisel võidakse rajada kuivenduskraave (nt teede ehitusel). Kraavide kuivendusmõju

ulatus oleneb kraavi parameetritest ning pinnase omadustest. Kull ja teised (2013) on uurinud põhjalikult

kraavide kuivendusmõju soodele ning leidnud, et kuivenduse tugev mõju ulatub rabades 100 m kraavist ning

nõrk mõju kuni 500 m. Sõiduteede äärde rajatavad kraavid on mõeldud pinnavee ärajuhtimiseks, et kaitsta tee

muldkeha ja on rabadesse rajatavate kuivenduskraavidega võrreldes üldiselt palju väiksemate parameetritega,

mistõttu on nende kuivendusmõju ka väiksema ulatusega.

Tuulepargi kasutusaegsed mõjud on seotud erinevate häiringutega nagu näiteks müra, valguse-varjude

vilkumine, vibratsioon jne. Lisaks tuulikutest tulenevatele häiringutele võib häirivaks osutuda ka senisest

intensiivsem inimeste liikumine. Tuulikutest tulenevad häiringud halvendavad olemasolevate elupaikade

kvaliteeti, mille tagajärjena ei pruugi isendid enam kasutada tuulepargi alal või selle läheduses olevat elupaika,

või kasutavad seda harvemini (populatsiooni jaoks kasutatava elupaiga pindala väheneb). Elupaiga kvaliteedi

langus võib avalduda erinevatel viisidel. Peale ala vältimise võib häiringutest tulenev stress mõjutada näiteks

negatiivselt isendite järglaste saamist. Häiringute mõju ulatus ja olulisus on erinev, sõltudes liigist ja

liigirühmast ning võimalikust harjumisest tuulikutega. Tuulepargist tulenevad ning elupaiga kvaliteeti

mõjutavad häiringud avalduvad nii ehitusetapis, tuulikute töötamise ajal kui ka lammutamisetapis. Ehitus- ja

lammutamisetapiga kaasnevad häiringud on lokaalsed (ei ulatu ehitusalast kaugele) ning mööduvad (häiringud

lõppevad pärast vajalikke töid).

Lennuvõimeliste loomade (eelkõige käsitiivaliste ja lindude) puhul tuleb arvestada tuulepargi kasutusaegsete

mõjude hulka lisaks kokkupõrkesuremuse ohtu ning barjääriefekti. Lindudel ja käsitiivalistel on oht tuulikuga

kokkupõrkel end vigastada ning hukkuda. Tuulikutega kokkupõrkeohu vältimiseks peavad nad lendama

tuulepargist mööda või kõrgemalt üle, mis vähendab teatud elupaikade kasutatavust või suurendab

energiakulu. Barjääriefekt avaldab olulisemat mõju pigem suuremate tuuleparkide puhul või juhul kui tuulepark

rajatakse lindude või nahkhiirte regulaarsele liikumisteele (nt rändeteele või igapäevasele lennuteele

pesitsusala ja toitumisala vahel).

Tuulepargi likvideerimisega kaasnevad mõjud on suures osas sarnased ehitusetapis avalduvate mõjudega

kuna kasutatakse sarnaseid protseduure ja seadmeid. Lammutustööde ajal avalduvad erinevad häiringud

(masinate vibratsioon, müra ja inimhäiring), mis võib isendeid eemale peletada. Olenevalt töödest võib

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

99 / 139

kaasnevaks mõjuks olla ka olemasolevate taimekoosluste ja elupaikade häving või/ja elupaikade

kahjustamine.

Potentsiaalsetele tuulepargi aladele A ja B (vt joonis 20) lähimad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad on

neist läänes asuvad Roosna-Alliku loodusala (RAH0000393), Kõrvemaa linnuala (RAH0000120), Kõrvemaa

loodusala (RAH0000567) ja Kiigumõisa loodusala (RAH0000388). Ala A vähim kaugus Kiigumõisa

loodusalast, Kõrvemaa linnualast ja loodusalast on ca 5 km ning Roosna-Alliku loodusalast ca 4 km. Ala B

vähim kaugus Roosna-Alliku loodusalast on samuti ca 4 km ning Kõrvemaa linnualast ja loodusalast ca 5 km.

Alale C asub kõige lähemal Esna loodusala (RAH0000380) jäädes vähima vahemaa juures ca 2 km kaugusele.

Ala D jääb ca 1,5 km kaugusele Prandi loodusalast (RAH0000386) ning ca 3,5 km kaugusele Pärnu jõe

loodusalast (RAH0000027).

➢ Roosna-Alliku loodusala, Kõrvemaa loodusala, Kiigumõisa loodusala, Prandi loodusala ja

Pärnu jõe loodusala

Tuginedes eespool väljatoodule tuulepargi arendamisel, kasutamisel ja tegevuse lõpetamisel kaasnevate

mõjude kohta ning võttes arvesse potentsiaalsete tuulepargialade kaugusi lähimatest loodusaladest, milleks

on Roosna-Alliku loodusala, Kõrvemaa loodusala, Kiigumõisa loodusala, Prandi loodusala ja Pärnu jõe

loodusala, võib järeldada, et vaadeldavatele aladele tuuleparkide väljaarendamisel on negatiivne mõju

nimetatud Natura loodusalade kaitse-eesmärkidele ning terviklikkusele välistatud.

➢ Kõrvemaa linnuala

Tuulepargi arendamisega, opereerimisega ning lammutamisega seotud häiringute mõju ulatus ja olulisus on

erinev sõltudes tugevasti linnuliigist ja liigirühmast. Näiteks on veelindude ja kahlajate puhul leitud, et tuulikute

häiriv mõju elupaigavalikul ulatub kuni 850 m ulatuseni (kaugus tuulikutest, kus linde kas pole või

asustustihedus on oodatust väiksem). Kusjuures pesitsevate kahlajate täieliku elupaiga hülgamist on

täheldatud tuulikutest kuni 500 m raadiuses. Samas tuulikute mõju värvulistele on liigispetsiifiline. Osade

uurimustööde kohaselt ei väldi värvulised tuulikute lähedal asuvaid alasid. Nendes uuringutes, kus on

täheldatud liigi ümberasumist, piirdub tuuliku mõju enamasti teatud kindlate värvuliste liikide puhul 100-200 m.

Samuti on erinevad uuringud näidanud röövlindude kohta erisuguseid andmeid. Mõnede liikide puhul on

lennutegevus vähenenud 500 m kaugusel turbiinidest 40–50%. Teiste liikide puhul pole täheldatud tuulikute

vältimist ning osade liikide puhul on koguni täheldatud tuulikute läheduses lennutegevuse suurenemist (Gove

et al 2013). Viimastel aastatel on hakatud rohkem uurima tuuleparkide mõju metsistele (Tetrao urogallus).

Metsis on teadaolevalt väga tundlik liik igasuguse inimese kohaloleku ja infrastruktuuri suhtes ning seega sobib

väga hästi inimhäiringute mõju hindamisel (linnustikule) indikaatorliigiks. Taubmann et al uurisid GPS-

jälgimisseadmete abil tuulikute mõju metsisele ning leidsid, et metsised vältisid tuulikutest kuni 865 m ulatuses

esinevaid alasid nii mänguhooajal kui suveperioodil. Uurimistöö põhjal tehti soovitus ettevaatusprintsiibist

lähtuvalt vältida tuuleparkide rajamist metsiste elupaikadele lähemale kui 865 m. Coppes et al uurisid tuulikute

mõju metsistele kuues erinevas uuringualas Saksamaal, Austrias ja Rootsis ning leidsid, et tuulikutest

tulenevate häiringute mõju metsiste elupaigavalikule oli tuvastatav kuni 650 m kaugusel turbiinidest.

Arvestades, et potentsiaalsed tuuleparkide alad jäävad Kõrvemaa linnualast vähemalt ca 5 km kaugusele, võib

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

100 / 139

järeldada, et tuuleparkide arendamisega, opereerimisega ning lammutamisega seotud häiringutest tulenevad

ebasoodsad mõjud Kõrvemaa linnuala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele on välistatud.

Tuuleparkidega kaasnev kokkupõrkeoht on eelkõige ohuks toonekurgelastele ja kurelistele ning röövlindudele,

kes tihtipeale ei väldi tuulikuid (Gove et al 2013). Kõrvemaa linnuala kaitse-eesmärgiks määratud linnuliikidest

kuulub nimetatud rühmadesse kanakull, kaljukotkas, väikepistrik ja must-toonekurg.

Must-toonekurg (Ciconia nigra) eelistab elupaigana inimtegevusest kaugel ja jõgede lähedal asuvaid puistusid.

Liigi kaitse tegevuskavas on välja toodud, et arvestades GPS-saatjatega märgistatud must-toonekurgede

elupaiga kasutuse ulatust, ei tohiks tuulegeneraatorid asuda lähemal kui 10 km must-toonekure pesapaigast

ja kui on teada ka toitumispaigad, siis ei tohiks tuulikud asuda ka nende läheduses ega toitum isalade ja

pesapaiga vahel. Kui tuuleparke kavandatakse metsamassiivi lähedale (kuni 20 km pesapaigast), kus on teada

must-toonekure elupaik, on vaja enne tuuleparkide ehitamist selgitada välja must-toonekure elupaigakasutus

nendel aladel ja mitte kavandada tuuleparke must-toonekure toitumis-, puhke ega pesitsusaladele ning nende

vahele (Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava, kinnitatud 2018). Vastavalt EELIS-e andmetele

(seisuga 21.07.2021) jäävad Kõrvemaa linnualal musta-toonekure pesapaigad kaugemale kui 20 km

potentsiaalsetest tuulepargi aladest. Arvestades teadaolevate pesapaikade ja potentsiaalsete tuulepargi alade

distantsi võib järeldada, et negatiivne mõju on mustale-toonekurele Kõrvemaa linnualal välistatud.

Kaljukotkad (Aquila chrysaetos) eelistavad pesitseda suurtes soodes, rajades oma pesa tavaliselt sooserva

või -saare metsa. Kaljukotka kodupiirkonna (pesitsuselupaik ja peamine toitumisala) moodustavad pesast 5

km raadiusesse jäävad looduslikud ja poollooduslikud elupaigad. Kriitilise tähtsusega on soo, eriti lagesoo

osatähtsus kodupiirkonnas, tehislikke elupaiku välditakse. Liigi kaitse-tegevuskavas on välja toodud, et

tööstuslike elektrituulikute püstitamine pesitsusterritooriumi tuumalas (2 km raadiuses pesapuust) viib

kaljukotka pesitsusterritooriumi hülgamiseni kaljukotka poolt. Väljaspool tuumala kasutab kaljukotkas erinevaid

maastikke valikuliselt ning kodupiirkonnas on võimalik kaaluda tuulikute püstitamist vaid elupaikadena

mittekasutatavatele kõlvikutele (Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava, kinnitatud 2018). Vastavalt

EELIS-e andmetele (seisuga 23.07.2021) jääb lähim potentsiaalne tuulepargi ala (ala A) Kõrvemaa linnualal

kaljukotka pesapuust 8 km kaugusele. Seda vahemaad arvesse võttes võib järeldada, et tuuleparkide

väljaarendamisel negatiivne mõju kaljukotkale Kõrvemaa linnualal on välistatud. Potentsiaalsetest

tuuleparkidest idasse ei jää suuri soomassiive, seega kaljukotka huvi liikuda tuuleparkide poole on tõenäoliselt

väga väike. Jahimaadeks ja puhkamiseks sobivad soo- ja metsamassiivid (kaljukotka põhitoiduks on kanalised

ja valgejänes, kes elavad soodes ja metsades) jäävad vaadeldavatest aladest lääne ja põhjapoole.

Kanakull (Accipiter gentilis) eelistab pesitseda vanas okasmetsas ning peab saagijahti nii metsaaladel kui

kultuurmaastikus. Kanakull asustab kogu oma areaali ulatuses väga erinevaid elupaiku alates suurtest

metsalaamadest ja lõpetades linnadega. Eestiski on kanakull levinud nii loodusmaastikus kui metsatukkadega

vahelduvas kultuurmaastikus, üksikuid paare on meil registreeritud suuremates linnametsades. Kodupiirkonna

suurus sõltub peamiselt seal leiduva toidu, vähemal määral ka muude ressursside, nagu sobivad pesapaigad,

puhkepaigad jms ohtrusest ning kättesaadavusest. Näiteks Kesk-Rootsis on raadiotelemeetria abil

kodupiirkonna suuruseks hinnatud 20–50 km2. Eestis kanakulli telemeetrilisi uuringuid veel läbi viidud ei ole.

Arvestades vaatlusi ning pesade keskmist omavahelist kaugust on meil kodupiirkonna suuruseks hinnatud 10–

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

101 / 139

25 km2 (Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava, kinnitatud 2015). EELIS-e andmetel (seisuga

23.07.2021) asub lähim kanakulli pesapuu Kõrvemaa linnualal potentsiaalse tuulepargi alast ca 14 km

kaugusel. Arvestades potentsiaalsete tuulepargi alade kaugust lähimatest pesapuudest ning Kõrvemaa

linnuala piirist (ca 5 km) võib järeldada, et tuuleparkide väljaarendamisel negatiivne mõju kanakullile Kõrvemaa

linnualal on välistatud.

Väikepistrik (Falco columbarius) on kulliline, kes kuulub Eestis I kaitsekategooriasse. Liigile kaitse tegevuskava

pole moodustatud. Eestis elab liik rabades ja rabametsades kuigi on mitmeid väikspistriku pesapuid leitud ka

Tallinna ümbruses. Viimast võib põhjendada varesepesade rohkusega linna lähiümbruses. Kõik Tallinna

ümbrusest leitud väikepistriku pesad paiknesid vanades varesepesades (Drevs ja Jürgens, 2006). Kirjanduses

puudub ülevaade tuulikute mõjust liigile. Samuti on puudulik info liigi kodupiirkonna ja toitumisalade ulatuste

kohta. EELIS-e andmete (seisuga 26.07.2021) kohaselt ei ole väikepistriku pesapuid Kõrvemaa linnualale

registreeritud.

Liigi looduslikuks elupaigaks on rabad, mistõttu puudub seos, miks antud liik peaks rändama Kõrvemaa

linnualalt potentsiaalsete tuulepargialade A, B ja C poole, kus märgalad puuduvad. Suure tõenäoliselt jäävad

liigi rändekoridorid Paide linna territooriumile jäävast Kõrvemaa linnualast põhja või lääne poole, kus asuvad

teised suured soomassiivid (joonis 28). Eeltoodu põhjal võib järeldada, et ebasoodne mõju väikepistrikule

Kõrvemaa linnualal on välistatud.

Joonis 28. Potentsiaalsete tuulepargialade A, B ja C paiknevus maastikus (aluskaart: Maa-ameti põhikaart, 30.07.2021).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

102 / 139

6.1.4.2 Natura asjakohane hindamine

Vastavalt juhendmaterjalile „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3

rakendamisel Eestis“ tuleb kõrgema tasandi strateegilise planeerimisdokumendi Natura asjakohasel

hindamisel lähtuda dokumendi täpsusastmest ehk kõrgema tasandi strateegilise planeerimisdokumendi (antud

juhul üldplaneeringu) täpsusaste ise määrab Natura asjakohase hindamise võimaliku ulatuse. Kui strateegilise

planeerimisdokumendi täpsusaste ei võimalda Natura asjakohase hindamise tulemusena anda lõplikke

hinnanguid kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevatele mõjudele, tuleb hindamisel pakkuda välja

meetmed järgmisele planeerimise või loatasandile, mille abil välistatakse ebasoodne mõju Natura ala kaitse-

eesmärkidele ja terviklikkusele.

Natura asjakohase hindamise sammud:

1. Informatsiooni koondamine kavandatavate tegevuste osas ja mõjupiirkonda jäävate Natura

alade kirjeldus;

2. Hinnata strateegilise planeerimisdokumendi mõju ala kaitse-eesmärkide saavutamisele ja ala

terviklikkusele;

3. Leevendavate meetmete kavandamine.

Paide linna üldplaneeringu Natura asjakohasel hindamisel on lähtutud peamiselt EELIS-es, Natura

standardandmebaasis, kaitsekorralduskavades ja liigi kaitse tegevuskavades olevatest andmetest.

➢ Pärnu jõe loodusala

1. Informatsiooni koondamine kavandatavate tegevuste osas ja mõjupiirkonda jäävate Natura

alade kirjeldus.

Üldplaneeringu lahenduses on katastriüksusele Mündi haljasala H1 (tunnus: 56701:001:0614) kavandatud

perspektiivne jäätmekäitluse maa-ala (joonis 27). Jäätmekäitluse maa-ala on kavas kasutusele võtta linna

lumeladustusplatsina ning teetöödel tekkivate materjalide (nt munakivide, freesasfalti jmt) kogumisplatsina,

mis võetakse samal või järgneval aastal kasutusse. Vaadeldaval maa-alal on asunud kunagi endine Paide

reoveepuhasti. Maa-ameti ortofotodelt (lennuaeg 26.03.2020) on näha, et antud maa-alal on osaliselt endise

reoveepuhasti ehitised veel alles. Perspektiivsest jäätmekäitluse maa-alast loodesse katastriüksusele

Ruubassaare tee 18 (tunnus: 56601:004:0700) jääb praegune Paide reoveepuhasti. Perspektiivsest

jäätmekäitluse maa-alast edelasse jääb kraav, mis on rajatud Paide reoveepuhasti heitvee väljalasuks. Kraav

suubub Pärnu jõkke. Perspektiivne maa-ala vähim kaugus Pärnu jõest on ca 70 m.

Pärnu jõgi on vaadeldavas asukohas registreeritud elupaigatüübiks jõed ja ojad (3260). Eestis on antud

elupaigatüübi alla hõlmatud vooluveekogude lõike, kus on säilinud nende looduslik või looduslähedane

seisund. Vaadeldaval jõelõigul (täpsemalt Jändja paisu mõjualast Esna jõe suudmeni, pikkus 26,2 km) on

elupaigatüübi esinduslikkus, looduskaitseline seisund ja üldine looduskaitseline väärtus hea (B) (Pärnu jõe

loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024).

Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. a vahehinnangu lisatabeli kohaselt on Pärnu jõe veekogumi Pärnu_2

(pikk nimi: Pärnu Tarbja paisust Käru jõeni) koondseisundi hinnang olnud aastatel 2017-2019 kesine.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

103 / 139

Ökoloogilise seisundi mitte hea element oli 2018. aastal kala ja mitte hea põhjus paisud. Keemilist seisundit

seirati viimati 2011 aastal ning selle põhjal oli seisundi hinnang hea.

Vastavalt Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskavale 2015-2024 on elupaigatüübi peamisteks negatiivseteks

mõjuteguriteks paisud ja muud inimtekkelised voolutakistused. Samuti on kaitsekorralduskavas mõjutegurina

välja toodud maaparanduse tagajärjel suurenenud vooluvete setete ja hõljuvainete koormust ning muutunud

hüdroloogilist režiimi.

Puisniit (6530*) on poollooduslik hõreda puurindega pärandkooslus, mille alad on Eestis tekkinud võsa ja

puude osalise raiumise, niitmise ning karjatamise koosmõjul. Lamminiidud (6450) ehk luhad esinevad jõgede

ja ojade, harvem järvede üleujutatavatel lammialadel, kus taimkattele on vastavalt niiskusoludele ja muldadele

sageli omane vööndilisus (Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024). Vastavalt EELIS-e andmetele

(seisuga 18.03.2020) ei jää vaadeldava asukoha lähedusse nimetatud elupaigatüüpe.

Harilik hink (Cobitis taenia) – Hink on tavaline kala mandri-Eesti jõgedes ning rannikumeres. Liik eelistab

selgeveelisi liivase või savise põhjaga kohtasid, mis on pealt veidi mudastunud või kaetud detriidiga.

Peamiseks ohuteguriks järvedes on veetaseme muutmine, jõgedes lisaks ka süvendamine ja jõgede sirgeks

kaevamine (Saat, 2010). Pikaajaline kaitse-eesmärk: liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal

113,5 km kogupikkusega jõelõikude ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on

vähemalt hea (Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024).

Harilik võldas (Cottus gobio) - Võldase peamiseks elupaigaks on kivise-kruusase põhjaga jõed. Peamisteks

ohuteguriteks on vee kvaliteedi halvenemine (reostumine, eutrofeerumine), jõgede süvendamine, paisutamine

ja sirgeks kaevamine (Saat, 2010). Pikaajaline kaitse-eesmärk: liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe

loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude ulatuses, hea kvaliteediga elupaikade ulatus vähemalt 16,4

km. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt hea (Pärnu jõe loodusala

kaitsekorralduskava 2015-2024).

Jõesilm (Lampetra fluviatilis) - Tegemist on siirdekalaga, kelle suguküpsed isendid elavad merevees, kust

rändavad sigimiseks jõgedesse. Kudemiseks sobivad kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga alad

(kärestikud). Pikaajaline kaitse-eesmärk: liigile kättesaadava soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal

129,6 km kogupikkusega jõelõikude ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on

vähemalt hea (Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024).

Lõhe (Salmo salar) - Lõhe on siirdekala, kes elab ja toitub meres, kuid sigimiseks rändab jõgedesse.

Pikaajaline kaitse-eesmärk: liigile kättesaadava soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal 118,7 km

pikkuse jõelõigu ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt hea (Pärnu

jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024).

Paksukojaline jõekarp (Unio crassus) - Eelistab liivase või kruusase põhjaga nõrgalt aluselise või neutraalse

veega keskmise- või kiirevoolulisi veekogusid. Stabiilse asurkonna püsimiseks ja taastumiseks vajab rikkalikku

vaheperemees-kalastiku olemasolu. Üldiselt on Eestis ohuteguriteks vee reostus, veetaseme kõikumine

(veepuudus) ja bioloogilised mõjud (looduslikud vaenlased, sobivate kalaliikide kadumine) (Paksukojalise

jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava, kinnitatud 2017). Pikaajaline kaitse-eesmärk: liigile soodsa

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

104 / 139

elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude ulatuses. Natura 2000 ala seisundi

üldhinnang alale liigist lähtuvalt on väga hea (A).

Kaitsekorralduskavas on välja toodud, et eelnevalt nimetatud liikide (harilik hink, harilik võldas, jõesilm, lõhe ja

paksukojaline jõekarp) soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt

heal seisundil ning seega on neil ka ühised mõjutegurid ja meetmed.

2. Hinnata strateegilise planeerimisdokumendi mõju ala kaitse-eesmärkide saavutamisele ja ala

terviklikkusele.

Tänavatelt äraveetav lumi sisaldab reeglina jäätmeid (prügi, loomade väljaheiteid) ning erinevaid saasteaineid

(tänavatelt korjatud lumi sisaldab näiteks lumetõrje ained ja naftasaadusi). Lume sulamisel võib reostus jõuda

kergesti Pärnu jõkke arvestades jäätmekäitluse maa-ala paiknemist jõe suhtes (vähim kaugust jõest 70 m)

ning selle külgnemist kraaviga, mis suubub jõkke. Potentsiaalseteks reostusallikateks on ka muud maa-alale

ladestavad materjalid olenevalt nende koostisest, omadustest ja iseloomust. Maa-alale ladestavad materjalid

võivad muutuda reostusallikateks vihma või/ja jõe üleujutuse korral.

Reostuse jõudmine jõkke halvendab elupaigatüübi seisundit ning seal elavate liikide seisundit. Eelnevalt

väljatoodule tuginedes saab järeldada, et kavandatava tegevuse elluviimisel on ebasoodne mõju Pärnu

loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.

3. Leevendavate meetmete kavandamine.

Selleks, et vältida ebasoodsa mõju avaldumist Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele on

vaja perspektiivse jäätmekäitluse maa-ala väljaarendamisel arvestada Paide linna üldplaneeringu seletuskirja

ptk-s 3.2 välja toodud minimaalse ±0.00 absoluutkõrgusega. Antud ehitustingimus on vajalik, et vältida

üleujutuse korral jõe reostumist.

Lumeladustusplats ning teetöödel tekkivate materjalide kogumisplats tuleb rajada kõvakattega, et vältida

võimalike reoainete imbumist maapinda ja põhjavette ning et võimaldada platsilt lumesulamisvee ja

sademevee kokku kogumist. Kokku kogutud vett peab puhastama selliselt, et enne loodusesse juhtimist

(maapinda immutamist või kraavi või jõkke juhtimist) see vastaks Keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr

61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise

kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ toodu nõuetele.

4. Natura hindamise tulemused

Leevendavad meetmed välistavad potentsiaalse reostuse jõudmist Pärnu jõkke ning seega tagavad Pärnu jõe

loodusala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide saavutamise.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

105 / 139

6.1.5 Mõju põhja- ja pinnaveele

6.1.5.1 Mõju põhjaveele

6.1.5.1.1 Keemiline seisund

Üldplaneeringu lahendus ei näe ette suuremahulist maakasutuse muutust Paide linna omavalitsusüksuses,

millega võiks kaasneda põhjavee keemilise seisundi halvenemine. Üldplaneeringu lahendus soodustab

olemasoleva olukorra säilimist. Tiheasustusalasid ja kompaktse hoonestusega alasid on tihendatud ja

laiendatud. Hajaasustuses on ehitus- ja arendustegevusele seatud tingimused, mis soodustavad sellele

iseloomuliku asustusmustri säilimist. Väärtuslikele põllumajandusmaadele, mis moodustavad enamus

haritavatest maadest omavalitsusüksuse territooriumil, on seatud tingimused tagamaks nende kasutamine

sihipäraselt vaid põllumajanduslikuks tegevuseks. Ulatuslikud metsad ja märgalad on seotud rohevõrgustikku,

mille kaitse- ja kasutustingimused piiravad ehitus- ja arendustegevust nendel aladel.

Paide linnas on põhjavee kvaliteedi halvenemise peamisteks ohuteguriteks põllumajanduslik hajureostus ning

amortiseerunud kanalisatsioonitorustikud ja kanalisatsioonisüsteemiga ühendamata majapidamised (millel

puuduvad kas omapuhastid või kogumismahutid). Põllumajandusest pärinevat hajureostust saab vähendada

järgides pinna- ja põhjavee kaitseks veeseaduses ja selle alamaktides kehtestatud nõudeid ning häid

põllumajandustavasid. Arvestades seda, et umbes pool omavalitsusüksuse terrotooriumist jääb

nitraaditundlikule alale, on eriti oluline kinni pidada Vabariigi Valitsuse 06.12.2019 määrusest nr 100.

Üldplaneeringu lahendus toetab ühiskanalisatsiooni väljaehitamist suunates asustust juba väljakujunenud

kompaktse asustustega aladele, soodustades seeläbi uute planeeritavate alade ühendamist olemasoleva

infrastruktuuriga. Samuti survestab asustuse tihendamine ühiskanalisatsiooni väljaehitamist (hajaasustuses ei

ole üksikute elamute puhul ühiskanalisatsiooni ehitamine majanduslikult põhjendatud). Väljaspool

reoveekogumisalasid peab põhjavee reostamise vältimiseks reovee käitlemisel lähtuma Paide Linnavolikogu

poolt kehtestatud reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjast ning keskkonnaministri 08.11.2019 määrusest nr 61

„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise

kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. Omavalitsusüksuse

vee- ja kanalisatsioonivõrku arendatakse vastavalt linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kavale.

Lisaks mõjutab põhjavee seisundit Paide linnas Sillaotsa ABT jääkreostuse objekt. Jääkreostus on suures

osas likvideeritud, kuid Sillaotsa ABT territooriumi keskosas on pinnase- ja põhjaveereostus veel alles.

Olukorra seisundit jälgitakse seirepuuraukude kaudu. Viimaste seireandmete järgi (2018. aastal) on

jääkreostusobjekti alal paiknevates seirepuurkaevudes (mitme puhul) vee kvaliteet paranenud (AS Maves,

2018).

Paide linnasisese linna veehaare

Paide linnasisene linn saab joogivett peamiselt Paide linna veehaardest, mis koosneb neljast puurkaevust

(katastriüksus Puurkaevu, tunnus: 56502:002:1520). 2000. aastal koostatud Paide uue veehaarde

sanitaarkaitseala projekti (AS Maves, 2000) aruandes on välja toodud, et olulisemat mõju veehaardele omab

kuni 1 km põhja suunas ja 250 m kaugusele muudes suundades ulatuv lähim filtratsiooniala, kus tuleks vee

kvaliteedi säilitamiseks tagada looduslik maakasutus (metsamaa ja looduslik rohumaa). Aruandes on tehtud

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

106 / 139

ettepanek määrata veehaardega piirnevad metsad kaitsemetsadeks. Lisaks tuleks aruande kohaselt

planeeringutega tagada, et 0,5-2,5 km raadiuses veehaarde ümbruses ei rajataks uusi reostusohtlikke objekte.

Võimalike keskkonnaohtlike objektide mõju määratlemiseks on soovitatav teha keskkonnamõjude hindamine.

Üldplaneeringus on veehaarde maa-ala näidatud tehnoehitise maa-alana. Veehaarde lähimale

filtratsioonialale (1 km põhjast ja 250 m muudest suundadest) ei ole üldplaneeringuga näidatud perspektiivseid

maakasutuse juhtotstarbeid, seega üldplaneeringu lahenduse järgi säilib veehaarde lähialal olemasolev

olukord (metsamaa).

KSH aruande eksperdid teevad Paide linna veehaarde veekvaliteedi kaitseks ettepaneku määrata

veehaarde ümbrus, täpsemalt katastriüksuse 56502:002:1520 piirist 1 km ulatuses põhja suunas ja 250

m ulatuses muudes suundades, kaitsemetsaks. Kaitsemetsa alal tuleb tagada olemasoleva loodusliku

maakasutuse (metsamaa või looduslik rohumaa) säilimine. Lisaks tuleb kaitsemetsa alal keelata

järgmised tegevused:

1) sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht;

2) väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine;

3) ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette;

4) reoveesette kasutamine ja sõnnikuauna paigutamine;

5) maavara kaevandamine;

6) jäätmete käitlemine;

7) kalmistu rajamine.

6.1.5.1.2 Koguseline seisund

Üldplaneeringuga on kavandatud Paide linna perspektiivseid maa-alasid äri- ja tootmistegevuseks (äri maa-

alad, tootmise maa-alad, äri ja tootmise maa-alad, segaotstarbega maa-alad), mille välja arendamisel

suureneb omavalitsusüksuses põhjavee tarbimine. Põhjavee tarbimise suurenemine oleneb spetsiifiliselt

kavandatavast tegevusest, mistõttu on üldplaneeringu etapis äri- ja tootmistegevuse arengu kasvust tingitud

põhjaveevõtu tarbimise suurenemist arvuliselt võimatu ette ennustada. Olmevee ja joogivee tarbimise olulist

suurenemist ei ole ette näha, kuna Paide linna omavalitsuse rahvastiku prognoosi kohaselt elanike arv

väheneb.

Kuna kõikide kohaliku omavalitsusüksuse territooriumile jäävate põhjaveekogumite (Ordoviitsiumi-Kambriumi

põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (nr 4), Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti

vesikonnas (nr 14) ning Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum (nr 12)) looduslik ressurss on oluliselt

suurem kui kinnitatud varu ning Lääne-Eesti vesikonna Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi ja Siluri-

Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi kinnitatud põhjaveevaru on oluliselt suurem, kui põhjaveevõtt (2018.

Üldplaneeringu seletuskirja on vastavalt KSH aruandele täiendatud seisuga 24.04.2023.

Üldplaneeringu seletuskirja on moodustatud eraldi peatükk (ptk 4.10) Paide linnasisese linna

veehaarde ümber moodustatava kaitsemetsa kohta.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

107 / 139

aasta andmete põhjal), siis põhjavee tarbimise suurenemisega kaasnevat negatiivset mõju põhjaveekogumite

koguselisele seisundile ei ole ette näha. Lääne-Eesti vesikonna Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere

põhjaveekogumi kasutuses olev vaba põhjavee kogus on võrreldes teiste põhjaveekogumitega väike (vt ptk

4.6.2), kuid kui vaadata põhjaveekogumi loodusliku ressurssi (303 295 m3/ööp) ning kinnitatud põhjaveevaru

(3 200 m3/ööp) ei tohiks see mõjutada põhjaveekogumi koguselist seisundit. Paide linna veehaarde

puurkaevud võtavad vett Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumist. 2018. aasta andmete põhjal on Siluri-

Ordoviitsiumi põhjaveekogumi kasutuses olev vaba põhjaveekogus 19 287 m3/ööp (tabel 8), seega põhjavee

tarbimise suurenemine ei tohiks avalda olulist negatiivset mõju põhjaveekogumile.

6.1.5.2 Mõju pinnaveekogumitele

6.1.5.2.1 Maakasutus

Paide linna omavalitsusüksuses asuvate pinnaveekogumite mitte hea seisundi põhjuseks on enamasti paisud.

Lisaks mõjutab veekogumeid nende, metsa- ja põllumaa kuivenduse eesmärgil, muudetud säng. Paisutusest

tingitud negatiivse mõju leevendamise lahenduseks on tihti paisu ümberehitamine või lammutamine. Selliste

lahenduste puhul tuleb iga veekogumit vaadelda ning käsitleda eraldi projekti raames. Tegemist ei ole

probleemiga, mida saab lahendada üldplaneeringu tasandil.

Metsa- ja põllumajandusest tulenevaid mõjusid on võimalik mõningal määral leevendada, kuid enne kõike

ennetada läbi keskkonnahariduse ja riikliku keskkonnapoliitika korralduse. Viimast on toodud välja ka

leevendava administratiivse meetmena 2022-2027 veemajanduskava meetmeprogrammis.

Meetmeprogrammis ei ole välja toodud meetmeid, mille rakendajaks nähakse ette kohalikku

omavalitsust. Paide linna haldusterritooriumil asuvatest vooluveekogumitest on lisaks üldisematele

administratiivsetele leevendusmeetmetele konkreetsemaid leevendusmeetmeid veekogumite seisundi

parandamiseks ette nähtud kahe vooluveekogumi puhul: Pärnu_1 ja Vodja_2. Esimese puhul on leevendavate

meetmetena välja toodud järelevalve ja ettekirjutuste tegemine ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks ja

kalade läbipääsu tagamiseks (loastamata tõkestusrajatise puhul) ning vooluveekogu tervendamine,

hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamine ja elupaikade taastamine (kalade rändetingimuste parandamine

ja kalade läbipääsu tagamine). Esimese puhul on meetme rakendajaks Keskkonnaamet ja viimase puhul paisu

valdaja. Vodja_2 on ainuke pinnaveekogum, mille seisund hinnati 2021. aastal “halvaks“. Veekogumi seisundi

parandamiseks on ette nähtud reoveepuhasti PUH0510630 toimimise hinnangu koostamine (teostada

eksperthinnang loa nõuetele mittevastavuse põhjuste väljaselgitamiseks ning protsesside optimeerimiseks).

Eksperthinnangu alusel rakendada jätku meetmed puhasti nõuetele vastavuse tagamiseks. Meetme rakendaja

on Mäo Invest. Üldplaneeringu lahendus ei takista veemajanduskava meetmeprogrammis ette nähtud

meetmete elluviimist.

Paide linna üldplaneeringu maakasutuse lahendus ei mõjuta omavalitsusüksuses asuvate pinnaveekogumite

seisundit. Üldplaneeringuga ei ole veekogude kaldaaladele kavandatud perspektiivseid maa-alasid, mis

võiksid mõjutada veekogumi seisundit või takistada juurdepääsu sellele. Üldplaneeringu mõju võib hinnata

pinnaveekogumitele positiivseks, sest üldplaneeringu lahenduse järgi on veekogude ümbruses olevad maa-

alad enamasti määratud puhke- ja virgestustegevuse maa-alaks või haljasala ja parkmetsa maa-alaks, mis

tähendab, et ei soodustata uute ehitusalade teket veekogude kaldaalale või lähedusse. Lisaks on suurem osa

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

108 / 139

linna vooluveekogumitest tervikuna hõlmatud rohevõrgustiku koosseisu. Rohevõrgustiku kaitse- ja

kasutustingimused kaudselt piiravad ja suunavad ehitustegevust ka rohevõrgustikku seotud veekogude kalda-

aladel.

Üldiselt on üldplaneeringu lahenduse mõju pinnaveekogumitele positiivne. Üldplaneeringu lahendus ei suuna

asustust pinnaveekogude kaldaalale. Veekogumite ümbruses olev maa-ala on määratud kas puhke- ja

virgestustegevuse maa-alaks või haljasala ja parkmetsa maa-alaks andes maakasutuse poolest eeldused

veekogude kaldavööndis puhvervööndi säilimiseks.

6.1.5.2.2 Juurdepääs veekogudele

Üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonisel on noole tingmärgiga ära näidatud asukohad, kus on võimalik

riigiteede ning kohalike teede kaudu pääseda enim puhkamiseks kasutatavate suuremate veekogude

kallasradadele. Juurdepääsud kallasrajale täpsustuvad maaomanikega sõlmitavate kokkulepete käigus.

Pärnu jõe kallasrajale juurdepääsude asukohad põhinevad Maves OÜ tööl “Pärnu jõe kasutusvõimaluste

uuring” (2020).

6.1.5.2.3 Ehituskeeluvööndi muutus ja üleujutus

Üldplaneeringu lahenduses on suurendatud Pärnu jõe ehituskeeluvööndit Pärnu jõe paremkaldal Vodja jõest

kuni Ringikraavini et vältida seal üleujutusohuga seotud võimalikke kahjulikke tagajärgi inimese tervisele,

keskkonnale, kultuuriväärtustele ja majandustegevusele. Üleujutusi põhjustavad vaadeldavas piirkonnas

Pärnu jõe väike lang (0,050–1‰, keskmiselt ca 0,25 ‰) ning jõega külgnevad madalad alad.

Ehituskeeluvööndi suurendamisel tugineti 2020. a Skepast&Puhkim OÜ uuringule „Paide linnas korduva

üleujutusega ala piiri määramine ja Paide riskipiirkonnas üleujutuste leevendamise põhimõtete

väljatöötamine“. Ehituskeeluvööndi suurendamise ettepanek on välja toodud üldplaneeringu taristu ja

tehnovõrkude joonisel.

Ehituskeeluvööndi suurendamise mõju Pärnu jõe vooluveekogumitele on positiivne, kuna üleujutustega, mis

tekivad asustuste läheduses, kaasneb alati veekogu reostumise risk. Lisaks ehituskeeluvööndi

suurendamisele on üldplaneeringus määratud ühiskondlikele hoonetele, riigikaitselistele ehitistele,

ärihoonetele, tootmishoonetele ja elamutele minimaalne ± 0.00 absoluutkõrgus, vastavalt Pärnu jõe 1%-lise

tõenäosusega aasta maksimumveetasemele (joonis 29). Minimaalne ± 0.00 absoluutkõrgus kehtib kõikidele

nimetatud hoonetele ja ehitistele, mis jäävad Pärnu jõe 1%-lise tõenäosusega aasta maksimumveetaseme

poolt tekitatud üleujutusalale.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

109 / 139

Joonis 29. Pärnu jõe 1%-lise tõenäosusega aasta maksimumveetase (Skepast&Puhkim OÜ, 2020).

Üldplaneeringu seletuskirjas on esitatud Skepast&Puhkimi OÜ uurimistöö aruandes välja toodud võimalikud

lahendused kõrgvee tekke vähendamiseks. Ühe võimaliku lahendusena tuuakse välja Pärnu jõe voolusängi

ristlõike ja seeläbi selle läbilaskvuse suurendamist. Jõesängi pikkust saab vähendada ning seeläbi langu ja

voolukiirust suurendada jõeloogete õgvendamisega ehk sängi sirgemaks kaevamisega. KSH aruandes

pööratakse tähelepanu selle, et tegemist ei ole siiski võimaliku lahendusega, mistõttu tuleks see

variant üldplaneeringu seletuskirjast eemaldada, kuna Pärnu jõgi on kantud „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja

harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“ ning vastavalt looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 on lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevatel veekogudel keelatud veekogu loodusliku sängi

ja hüdroloogilise režiimi muutmine, seega oleks selline tegevus otseselt vastuolus

looduskaitseseadusega. Lisaks on Pärnu jõgi kaitse all Pärnu jõe hoiualana ja ühtlasi ka Natura 2000

võrgustikku kuuluva Pärnu jõe loodusalana. Nii jõesängi süvendamine kui ka õgvendamine avaldaks olulist

negatiivset mõju hoiuala ja loodusala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile (jõed ja ojad, 3260) ja kaitse-

eesmärgiks olevatele liikidele. KeHJS § 29 lg 3 sätestab, et kui hoolimata kavandatava tegevuse eeldatavalt

ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski

vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või

majanduslikku laadi põhjustel, võib tegevusloa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Antud juhul erandit

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

110 / 139

rakendada ei saa, kuna tegemist ei ole ainukese võimaliku lahendusega. Üleujutustest tekitatud võimalikke

kahjusid on võimalik vältida ruumilise planeerimise ning ehitustingimuste seadmise kaudu.

6.1.5.2.4 Planeeritud kunstkoelmud

Üldplaneeringuga on ette nähtud kunstkoelmute rajamine Pärnu, Vodja ja Esna jõele, et parandada jõgedes

lõhilaste kudemistingimusi. Kunstkoelmud on vajalikud nii lõhilaste kudealadeks kui ka noorkalade

kasvualadeks. Planeeritud kunstkoelmud on üldplaneeringusse kantud Maves OÜ töö “Pärnu jõe

kasutusvõimaluste uuring” (2020) põhjal. Kunstkoelmute rajamine tähendab jõgede teatud lõikudes taimestiku

(koos juurtega) eemaldamist, kruusa ja kivide lisamist ning voolukanalite laiendamist.

Vastavalt Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskavale 2015-2024 on Pärnu jões kalade kudemistingimuste

kunstlik parandamine lubatav, kui vastav projekt põhineb pädeval eksperthinnangul ning selle elluviimisel

järgitakse looduskaitselisi nõudeid. Maves OÜ uuringutöö koostajaks oli hüdrobioloog, kes on teinud

teadustööd lõhilaste kudealade uurimisel, seega võib järeldada, et töö põhineb pädeval eksperthinnangul.

KSH aruandes tehakse ettepanek lisada üldplaneeringusse tingimus, mis on Maves OÜ töös “Pärnu

jõe kasutusvõimaluste uuring” (2020) ettepanekuna välja toodud: Pärnu jõel ja Esna jõel suudmest

ülesvoolu kuni Tartu-Tallinna maanteeni ning nende kaldaaladel uusi tegevusi kavandades tuleb vältida uute

kuivenduskraavide rajamist, sest jõkke kanduvad setted, happeline rabavesi ning põldudel kasutatavad

väetised/taimekaitsevahendid rikuvad kalade elu- ja kudepaikasid. Vanade kuivenduskraavide taastamisel või

puhastamisel tuleb kraavide suudmetesse rajada spetsiaalsed settebasseinid või kasutada muid setitamise

võtteid.

6.1.6 Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs

Kliimaministeeriumi (endine Keskkonnaministeerium) tellimusel valmis 2022. aastal Eesti Onitoloogiaühingu

ja Kotkaklubi poolt „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“. Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi poolt

koostatud töö koondab läbiviidud linnustiku-uuringute tulemusi ning olemasolevaid andmeid ja annab nende

põhjal ülevaate, millised maa-alad on tuuleparkide rajamiseks sobivaimad linnustiku seisukohast. Tegemist on

ekspertide poolt koondatud parima teadmisega, kuid juriidilises võtmes soovitava abimaterjaliga, mille

eesmärgiks on anda linnukaitselisi soovitusi tuuleparkide planeerimiseks. Maismaalinnustiku analüüsis

koostati igale linnuliigile või liigirühmale või nähtusele tsoonide kaart, mille tsoonid kirjeldavad liigile olulisi

sigimis- ja peatuspaiku, sigimiselupaikade mõjualasid ning uuringualasid, kus on vajalik läbi viia täiendavad

linnustiku uuringud. Kokku kasutati 3 tsooni:

 tsoon 1 on liigi elupaik, kodupiirkonna tuumala või rändekoridor, kuhu tuulikute püstitamine põhjustab

negatiivse mõju;

Üldplaneeringu seletuskirja on vastavalt KSH aruandele korrigeeritud (seisuga 04.02.2022).

Antud tingimus on üldplaneeringu seletuskirja viidud sisse (seisuga 04.02.2022).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

111 / 139

 tsoon 2 on tsooni 1 ümbritsev ala, mis puhverdab kõige olulisemat elupaika viimasesse muidu ulatuva

häiriva vm mõju eest, mille tõttu tsooni 1 kvaliteet lindude elupaigana võib langeda. Tsooni 2 arvatakse

ka elupaikade sidususe tagamisel olulised alad, näiteks lennukoridorid ööbimis- ja toitumispaikade

vahel. Tsooni 2 tuulikuid üldjuhul ei kavandata. Kui seda tehakse, tuleb erandit eeluuringu ja

teadusandmete alusel veenvalt põhjendada;

 tsoon 3 on tähelepanu vajav ala, kuhu tuulikute planeerimisel tuleb (eel)uuringuga selgitada sihtliigi

esinemist alal või sihtliigi elupaigakasutust või hinnata hukkumisriski vms.

Tabelis 18 on toodud, mis linnuliikide tsoonid jäävad Paide linna üldplaneeringus määratud potentsiaalsetele

tuulepargi aladele. Tabelis on näha, et tsooniga 1 on kattuvusi vaid potentsiaalsel alal D, ülejäänud aladele

(alad A, B ja C) ei ulatu ühegi linnuliigi tsoon 1. Lisaks ei kattu aladega A ja B ka ühegi liigi tsoon 2. Ala C

kattub vaid laanepüü tsooniga 2. Kuna ala D kattub mitme linnuliigi tsooniga 1, siis tehakse KSH-s

ettepanek see ala eemaldada üldplaneeringu lahendusest potentsiaalse tuulepargialana. Ülejäänud

potentsiaalsete tuulepargialade puhul on vajalik läbi viia täpsustavad elupaigakasutuse uuringud

kõikide nende liikide osas, mille tsoonidega vastav ala kattub. Uuringu eesmärgiks on saada sisend selle

kohta, kas vaadeldav isend/liik potentsiaalset tuulepargiala kasutab, kui jah, siis missuguses ulatuses ning

millisel otstarbel (mängualana, toitumisalana jne) ning missuguseid leevendusmeeteid on vaja rakendada, et

leevendada tuulikutest tulenevat võimalikku negatiivset mõju linnustikule.

Lisaks eeltoodule on potentsiaalsetel tuulepargialadel A, B ja C ning nende 500 m raadiuses vajalik

läbi viia haudelinnustiku inventuur, mille eesmärgiks on kaitsealuste linnuliikide leviku ja arvukuse

registreerimine. Lähtuda tuleb kaitsealade linnustiku inventuuri metoodikast. Tulemused peavad võimaldama

tuulepargi rajamise järgset seiret ning hilisemat arvukuste muutuste analüüsi

Tabel 18. Paide linna üldplaneeringus määratud potentsiaalsetele tuulepargi aladele kattuvus

maismaalinnustiku analüüsi tsoonidega.

Tsoon 1 Tsoon 2 Tsoon 3

Potentsiaalne ala

A

- - Laanepüü, kaljukotkas, sookurg,

suur-laukhani, merikotkas

Potentsiaalne ala

B

- - Kaljukotkas, must-toonekurg, suur-

laukhani

Potentsiaalne ala

C

- Laanepüü Laanepüü, kaljukotkas, must-

toonekurg, suur-laukhani

Potentsiaalne ala

D

Laanepüü, teder,

soolinnud, väike-

konnakotkas

Metsis, teder, laanepüü,

soolinnud

Teder, rohunepp, väike-

konnakotkas, kaljukotkas, metsis,

must-toonekurg, suur-laukhani

Üldplaneeringu lahendusest on potentsiaalne tuulepargiala D eemaldatud (seisuga 15.04.2023).

Üldplaneeringu seletuskirja taastuvenergeetika peatükki on täiendatud vastavalt üle-eestilisele

maismaalinnustiku analüüsile ja KSH aruandes toodule (lisatud vajadus läbi viia täpsustavad

elupaigakasutuse uuringud).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

112 / 139

6.2 Keskkonnatervis

6.2.1 Müra

Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus

leviv soovimatu või kahjulik heli. Tulenevalt atmosfääriõhu kaitse seadusest ei kuulu välisõhus leviva müra

hulka (ehk ei normeerita) olme-, meelelahutusürituste- ja töökeskkonna müra ega ka riigikaitselise tegevusega

tekitatud müra. Eestis on keskkonnamüra normväärtused kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 vastu

võetud määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat

asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitletavad nõuded. Müraallikaks ei

loeta metsaraie või muu metsamajandamisega seotud töid ja tegevusi.

Müratundlike alade kategooriad on määratud vastavalt Paide linna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele

tabelis 19. Olemasolevas olukorras müra normatiivsuse hindamisel, samuti uute hoonete projekteerimisel

olemasolevatel hoonestatud aladel, tuleb lähtuda piirväärtuse nõuetest. Uute müratundlike alade (I-IV

kategooria) planeerimisel seni hoonestamata aladele väljaspool tiheasustusala või kompaktse

hoonestusega aladel tuleb rakendada keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud määrusega nr 71

sätestatud müra sihtväärtust. Sihtväärtuse rakendamise nõue kehtib ka pärast 2002. aastat (siis jõustus

sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“) realiseeritud planeeringutele, mis on juba pidanud arvestama

oma tegevuse planeerimisel tollal kehtinud taotlustasemetega. Hajaasustuses maatulundusmaal uue

elamu projekteerimisel tuleb rakendada II kategooria müra nõudeid. Müra normtase tuleb tagada elamu

õuealal. Tulenevalt atmosfääriõhu kaitse seadusest tagab planeeringust huvitatud isik, et müra normväärtust

müratundlikel aladel (I-IV kategooria) ei ületata. See tähendab, et arendaja arvestab üldplaneeringus

maakasutuse juhtotstarvetega.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

113 / 139

Tabel 19. Paide linna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele vastavad mürakategooriad ning liiklus- ja

tööstusmüra piir- ja sihtväärtus öisel (23.00-07.00) ja päevasel (07.00-23.00) ajal4.

Müra kategooria Üldplaneeringu alusel

Liiklus- müra5

piirväärtus (dB(A))

päev / öö

Liiklus-

müra sihtväärtus

(dB(A))

päev / öö

Tööstus- müra6

piirväärtus (dB(A))

päev / öö

Tööstus- müra

sihtväärtus (dB(A))

päev / öö

I kategooria - virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad

Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala, haljasala ja parkmetsa maa- ala, supelranna maa-ala, kalmistu maa-ala

55 / 50 50 / 40 55 / 40 45 / 35

II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande- asutuste ning elamu maa-alad, rohealad

Ühiskondlike ehitiste maa-ala7, elamu maa-ala 60 / 55

(65* / 60*)

55 / 50 60 / 45 50 / 40

III kategooria - keskuse maa-alad

Segaotstarbega maa-ala, äri maa- ala

65 / 55

(70* / 60*) 60 / 50 65 / 50 55 / 45 IV kategooria -

ühiskondlike hoonete maa-alad

Ühiskondlike hoonete maa-ala8, äri ja tootmise maa- ala9

* müratundliku hoone teepoolsel fassaadil

6.2.1.1 Äri ja tootmise maa-alad

Üldplaneeringu lahendus arvestab äri- ja tootmistegevusest tingitud võimaliku müraga ja selle mõjust

ümbritsevale keskkonnale. Müra probleemide ennetamisega on arvestatud nii maakasutuse

planeerimisel kui ka maakasutuse juhtotstarvetele tingimuste seadmisel. Paide linna üldplaneeringus on

perspektiivsed äri ja tootmise maa-alad planeeritud olemasolevate äri ja tootmise maa-alade juurde. Enamasti

tagab see selle, et perspektiivsed äri ja tootmise maa-alad ei jää elamu maa-alade lähedusse (nt Paide linnas,

Anna külas, Mündi külas ja Sargvere külas). Sellele vaatamata esineb üldplaneeringu lahenduses paratamatult

kohti, kus perspektiivne äri ja tootmise maa-ala jääb elamu maa-alaga kõrvuti nagu näiteks Mäo külas,

Roosna-Allikul ning Viisu külas. Viimase puhul jääb perspektiivne äri ja tootmise maa-ala kõrvuti ka puhke- ja

virgestustegevuse maa-alaga. Osades kohtades on üldplaneeringuga näidatud perspektiivsete äri ja tootmise

4 Müra normtase kehtib kogu maa-alal, kui ei ole sätestatud teisiti. 5 Müra, mida põhjustavad regulaarne auto- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse

keskmise liiklussagedusega. 6 Müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad, sealhulgas elektrituulikud ja sadamad. 7 vaid haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalkandeasutuste puhul. 8 Välja arvatud II kategooria all toodud. 9 Juhul kui arendatakse äritegevust või äri- ja tootmistegevust koos. Kui arendatakse ainult tootmistegevust, siis sel juhul

tootmise maa-alale määrusega normtasemeid ei kehtestata kuna seal kehtivad eraldi töötervishoiu ja tööohutuse nõuded.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

114 / 139

maa-alade ning elamu maa-alade vahele kaitsehaljastuse maa-ala. Näiteks Tarbja külas ja Mäo külas.

Üldplaneeringus on nõue, et tootmishoonete arendamisel (v.a väiketootmise) elamu- ja puhkealade või

ühiskondlike hoonete lähedusse, tuleb need omavahel eraldada vähemalt 50 m laiuse kõrghaljastatud

puhveralaga. Puhverala tuleb rajada tootmise maa-ala katastriüksusele. Tegemist on efektiivse tingimusega,

mis omab leevendavat efekti tootmistegevusest tingitud mürale.

Äri maa-alade maakasutus- ja ehitustingimustes on kirjas, et katastriüksuse piirist väljapoole olulist häiringut

eeldatavalt põhjustava ettevõtlusala arendamisel (näiteks rekreatiivsed tegevused, mis põhjustavad müra),

tuleb need eraldada elamu- ja puhkealadest, kalmistust või ühiskondlikest hoonetest mitmerindelise

kõrghaljastatud puhveralaga (puu- ja põõsarinne, nii okas- kui lehtpuuliigid). Antud tingimuse puhul tuleb

arvestada, et ühe- või kaherealine kõrghaljastus ei oma puhveralana müra vähendamisel praktilist väärtust,

vaid on pigem visuaalse leevendusefektiga. Müra vähendamise eesmärgil rajatav kõrghaljastus peaks

puhveralana olema vähemalt 30-50 meetri laiune, et omada müra leevendavat efekti. Oluline on siinkohal välja

tuua, et müra siht- või piirväärtusi ületav müratase kaasneb eelkõige tootmistegevusega. Üldplaneeringu

seletuskirjas on välja toodud, et tootmishoonete tehnosüsteemide ümberehitamisel tuleb Paide linnavalitsust

teavitada, kui tootmishoone piirinaabriteks on elu- või ühiskondlikhoone.

Üldplaneeringu lahenduse kohaselt tuleb olemasolevatel tiheasustusaladel ja kompaktsetel aladel või nende

vahetus läheduses eelistada väiketootmist. KSH aruandes tehakse ettepanek täpsustada mõistet

„väiketootmine“ ning tuua seletuskirjas selle kohta välja näited.

Lisaks äri ja tootmise maa-aladele on üldplaneeringus ettevõtlus ja tootmistegevus lubatud ka segaotstarbega

maa-aladel. Üldplaneeringu lahenduse järgi jäävad perspektiivsed segaotstarbega maa-alad elamu maa-alade

lähedusse. Kuna segaotstarbega maa-alal on väiketootmine lubatud vaid kohaliku omavalitsuse

kaalutlusotsusel saab kohalik omavalitsus võimaliku mürahäiringu riski tekkimise korral arendustegevust

vajadusel suunata ja riskidele tähelepanu juhtida.

6.2.1.2 Riigikaitselised ehitised

Üldplaneeringuga ei ole Nurmsi õppevälja lähedusse planeeritud müratundlike alasid.

6.2.1.3 Mäetööstuse maa-ala ning turbatootmise maa-ala

Üldplaneeringuga ei ole mäetööstuse maa-ala ning turbatootmise maa-ala lähedusse planeeritud müratundlike

maa-alasid.

6.2.1.4 Liiklusmüra

Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt tuleb Transpordiametil koostada välisõhu strateegiline mürakaart

maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas ehk aasta keskmise ööpäevase

Üldplaneeringu seletuskirjas on täpsustatud (seisuga 04.02.2022), et väiketootmine on keskkonda

mittehäiriv tootmistegevus, millega ei kaasne keskkonna häiringuid, sh olulist liikluskoormuse

tõusu (nt õmblustöökoda, väike kondiitri- ja pagartöökoda, käsitöökoda, väike elektroonika

tootmine jmt).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

115 / 139

liiklussagedusega ≥8200 sõidukit ööpäevas. Paide linna haldusterritooriumil on sellise liiklussagedusega teeks

põhimaantee nr 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa kogu omavalitsusüksuse haldusterritooriumi ulatuses (km

60.23 kuni 94.54). Strateegilist mürakaarti tuleb uuendada iga 5 aasta tagant. Seisuga 01.03.2024 on Paide

linna kohta olemas 2022. aasta strateegiline mürakaart. Oluline on tähelepanu pöörata sellele, et mürakaart

on Paide linnas koostatud Võõbu-Mäo lõigus vanale põhimaantee trassile. Seda on oluline arvestada näiteks

Anna küla puhul, mille kõrvalt põhimaantee enam ei möödu. Maksimaalse liiklussagedusega teelõik asub

Paide linnas põhimaanteel nr 2 km 82,251 kuni 88,559, kus 2023. aasta andmetel oli aasta keskmine

ööpäevane liiklussagedus 10 172 autot (Teeregister, 16.04.2024).

Riigiteed, mille liiklussagedus on üle 6 000 auto/ööpäevas liigitatakse olulise liiklussagedusega teedeks (OLT).

2023. aasta liiklussageduse andmetel on Paide linna omavalistusüksuses OLT-ks lisaks põhimaanteele nr 2

Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa ka põhimaantee nr 5 Pärnu - Rakvere - Sõmeru Mäo ristmikust kuni Paide

linna ringini (Teeregister, 01.03.2024).

Põhimaantee nr 2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa ja põhimaantee nr 5 Pärnu - Rakvere - Sõmeru olulise

liiklussagedusega teelõik (km 91,42 kuni 96,00) läbib Mäo küla tiheasustusala. Üldplaneeringu maakasutuse

lahenduses on arvestatud liiklusmüraga Mäo külas sedavõrd, et põhimaanteede äärde ei ole kavandatud

perspektiivseid elamu, korterelamu, ühiskondlike hoonete või puhke- ja virgestustegevuse maa-alasid.

Üldplaneeringuga on Mäo külas põhimaanteede äärde planeeritud vaid perspektiivseid transpordi, äri- ja

tootmise või tehnoehitise maa-alasid. Äri ja tootmise maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe

funktsiooniga või erinevais kombinatsioonides järgmiste kasutustega: äri maa-ala, tootmise maa-ala ja/või

transpordi maa-ala. Üldplaneeringuga ei määrata otstarvete osakaalu. Vastavalt keskkonnaministri

16.12.2016 määrusele nr 71 kehtivad äritegevusega maa-alal liiklusmüra piir- ja sihväärtused (vt eespool

tabelit 19). Tootmise maa-alale määrusega normtasemeid ei kehtestata, kuna seal kehtivad eraldi

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Transpordi ja tehnoehtise maa-alale samuti müranormatiive ei kehtestata.

Kui üldplaneeringuga kavandatud perspektiivsel äri ja tootmise maa-alal arendatakse läbisegi nii tootmis- kui

ka äritegevust, peab arendaja lähtuma IV kategooria müra sihtväärtustest. KSH aruandes pööratakse

tähelepanu Mäo külas põhimaantee suurele liiklussagedusel, millest tulenevalt on põhimaantee ääres

paiknevatel perspektiivsetel äri ja tootmise maa-aladel müra sihtväärtuste tagamine raskendatud.

Äritegevuse arendamisel tuleb arendajal müra sihtväärtuse tagamiseks rakendada

leevendusmeetmeid nagu näiteks müratõkkeseinte rajamine. Põhimaanteede äärde jäävad

perspektiivsed äri ja tootmise maa-alad on küllalt suured, et tagada seal piisava ruumi olemasolu

leevendusmeetmete rakendamiseks.

Vaatamata sellele, et põhimaanteede ääres on perspektiivsetel maa-aladel müra sihtväärtuste

tagamine raskendatud, ei tehta KSH aruandes ettepanekut üldplaneeringuga planeeritud maakasutuse

juhtotstarbeid muuta või eemaldada. Põhimaantee nr 2 ja nr 5 olemasolu Mäo külas tagab ettevõtlus-

ja tööstusalade elujõulisuse ning on selle koha pealt heade väljavaadetega ettevõtluse arendamiseks.

Antud asjaolu on välja toodud ka Järva maakonnaplaneeringus 2030+. Maakonnaplaneeringu üheks

ruumilise arengu eesmärgiks on Mäo–Reopalu koridori kui maakondlikult tähtsa ettevõtluspiirkonna

arengu tagamine. Kuigi KSH aruande eksperdid soovitavad põhimaanteede äärde rajada eelkõige

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

116 / 139

tootmise maa-alasid, millele ei kehti keskkonnaministri nr 71 määruse nõuded, ollakse seisukohal, et

äri ja tootmise maa-ala maakasutuse (sega)juhtotstarve võimaldab piirkonnas ettevõtluse arendamise

koha pealt vajalikku paindlikkust. Samuti tuuakse välja, et alati ei ole äritegevuse arendamisel

põhjendatud liiklusest tuleneva müra sihtväärtustega arvestamine, kui äritegevuse iseloomust

tulenevalt ei viibi inimesed välisõhus, sest hoonete sees kehtivad teised müra normtasemed

(Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“) ning hoonete heliisolatsiooni

parandamine (akende helipidavuse parandamine, fassaadikonstruktsioonide helipidavuse tõstmine)

on kohati kergem ja efektiivsem, kui välisõhus müranormide tagamine.

2022. aasta strateegilise mürakaardi järgi võib põhimaantee nr 2 liiklusmüraga probleeme tekkida Tarbja külas

Murja katastriüksuse maa-alal (56502:002:0349), kuhu üldplaneeringuga on kavandatud perspektiivne

segaotstarbega maa-ala, mis võimaldab maad võtta kasutusele väike-elamu, äri, ühiskondliku hoone,

transpordi ja/või puhke- ja virgestustegevuse maa-alana. Liiklusmürast tulenevate konfliktide vältimiseks

tehakse KSH-s ettepanek muuta vaadeldav maa-ala äri ja tootmise maa-alaks.

Üldplaneeringuga on liiklusmüra leevendamiseks kavandanud Paide linnasiseses linnas ümber põhimaantee

nr 5 Pärnu - Rakvere - Sõmeru ning kõrvalmaantee nr 15175 Paide - Mündi - Mäeküla kaitsehaljastuse maa-

ala. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale on kaitsehaljastuse maa-ala kõrghaljastuse säilitamiseks ja

rajamiseks ette nähtud ala, mille eesmärk on kaitsta lähialasid õhusaaste, müra, tuule, tuleohu vm häiriva mõju

eest või neid leevendada. Samuti ei ole üldplaneeringuga teede äärde kavandatud perspektiivseid elamu maa-

alasid, puhke- ja virgestustegevuse maa-alasid või ühiskondlike hoonete maa-alasid.

Roosna-Alliku alevikus, mida läbib põhimaantee nr 5, ei ole üldplaneeringuga maantee äärde kavandatud

perspektiivseid müratundlike maa-alasid. Teatud kohtades, kus on peetud vajalikuks, on ette nähtud

kaitsehaljastuse maa-ala.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et üldplaneeringus on maakasutuse ruumilises planeerimises arvestatud

tootmistegevusest ning liiklusest tuleneva müraga.

6.2.1.5 Puhveranalüüsiga määratud potentsiaalsed tuulepargi alad

Paide linna haldusterritooriumil potentsiaalsete tuulepargialade leidmiseks läbi viidud kaardianalüüsis võeti

elamu maa-alade ja tuulepargialade minimaalseks vahekauguseks 1000 m ning tuulepargi alade ja kompaktse

asutusega ala või tiheasutusala minimaalseks kauguseks 2 000 m.

Elektrituulikutest tulenev müra liigitub vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ tööstusmüra alla.

Tööstusmüra nimetatud määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad. Elamumaad

kui ka maatulundusmaal asuvad elamud loetakse müra hindamisel II kategooria aladeks. Hajaasustuses on

maatulundusmaal asuvale elamule müra normtaseme tagamise vajadus õuealal. Tööstusmüra piirväärtus II

kategooria aladel (elamumaadel ja hajaasustuses maatulundusmaal asuva elamu õuealal) on päeval (07.00-

23.00) 60 dB(A) ja öösel (23.00-07.00) 45 dB(A) (vt tabel 19).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

117 / 139

Tulenevalt tuulikute tüübist ja kõrgusest on tekitatava müra suurus ja levimine erinev, kuid seni tehtud müra

mõõtmiste ja modelleerimiste tulemuste põhjal saab paika panna teatud üldistatud kokkuleppelised piirid.

Skepast&Puhkim OÜ poolt Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruande (2019)

koostamise raames läbi viidud kavandatavate tuulikute poolt põhjustatud müra leviku modelleerimise

tulemused näitasid, et müratase 60 dB levib kõige võimsama tuulikutüübi Vestas V164 7.0 tuulikutüübi puhul

kuni 27 m kaugusele tuulepargist ja 45 dB müratase levib tuulepargist kuni 684 m kaugusele. Seejuures

modelleeriti mürataseme levikut olukorrale, mil tuulikud töötavad ööpäevaringselt, et hinnata n-ö halvimat

müraolukorda piirkonnas. Hendrikson&Ko OÜ modelleeris 2019. aastal koostatud Saarde valla tuuleparkide

P14, P15, P16 detailplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamise aruandes spetsiaaltarkvaraga

WindPRO müra leviku kasutades hüpoteetilist tuulikut müraemissiooniga 108 dB, mis kirjeldab võimalikku

maksimaalset mõju tüüpilise kaasaegse „suure tuuliku“ korral. Tuuliku rootori diameetriks võeti 150 m, masti

kõrguseks 175 m (ehk koondkõrguseks võeti maksimaalne lubatud kõrgus 250 m). See esindab tüüpilistest

seeriatootmises olevatest tuulikutest isegi mõnevõrra mürarikkamat olukorda. Tuulepargi mürakaardi

koostamisel arvestati 14 tuuliku summaarset müraemissiooni liites tuulikute omavaheline kumuleeruv

müraosa, iga tuulikut käsitleti kui eraldi punktmüraallikat ning maksimaalne müra levik anti samaaegselt kõigis

suundades. 14 tuulikust koosneva pargi korral oli müratase 40 dB tagatud ca 800 m kaugusel.

Eeltoodud mürataseme modelleerimistulemuste andmeil peaks tuulikute ja lähimate elamute vaheline

vahemaa 1000 m tagama müranormide täitmise ja seda isegi teatava varuga. Puhveralade ulatus on

üldplaneeringu täpsusastmes piisav. Üldplaneeringuga nähakse ette potentsiaalsed tuulepargi alad

kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, kuid alade realiseerimisel on detailplaneeringu kohustus,

mis võimaldab põhjalikumat mõjuhindamist siis, kui selleks vajalikud asjaolud on selgunud.

Üldplaneeringu kohaselt on erandina suure tuulegeneraatori (kogukõrgus üle 50 m) paigutamine elamule

lähemale kui 1 000 m võimalik, juhul kui seda soovib elamu omanik (soovi tuleb kinnitada tahteavaldusega)

ning tuuliku rajamise aluseks oleva planeeringu koostamise käigus viiakse läbi müra leviku modelleerimine.

Sellisel juhul ei tohi puhvri vähendamine riivata ümberkaudsete elamute omanike õigust omada

tuulegeneraatori suhtes 1 000 meetrist puhvrit. Juhul kui antud eeldused on täidetud ning kõikidel

elamualadel on tagatud kehtivas seadusandluses ette nähtud müratasemed, on elamu ja tuulepargi

vahelise vahemaa 1000 m vähendamine põhjendatud.

Igal juhul ei tohi tuulikuid paigutada sellisesse asukohta, kus selle töötamisega tekitatud müratase

ületab müratundlikel aladel õigusaktiga kehtestatud normtaset. Samas tuleb arvestada, et mürahäiring

võib esineda ka seadusandluses kehtestatud normtasemes madalama mürataseme korral.

Tuuleparkide rajamisel tuleb seega pöörata palju tähelepanu elanikkonna kaasamisele ja sobivate

lahenduste leidmisele.

6.2.2 Vibratsioon

Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni hindamisel lähtutakse tavapäraselt Sotsiaalministri 17.05.2002

määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid” kehtestatud nõuetest, mis peavad silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset. Uutele

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

118 / 139

projekteeritavatele hoonetele (elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu-,

rühma- ja magamistoad) kehtestatud vibrokiirenduse piirväärtused on 79 dB päeval ja 76 dB öösel.

Paide linnas võib vibratsiooniga probleeme esineda eelkõige põhimaanteede ning tootmishoonete läheduses.

Üldplaneeringuga ei ole perspektiivseid elamu maa-alasid, puhke- ja virgestustegevuse maa-alasid

ning ühiskondlike hoonete maa-alasid kavandatud suure liiklussagedusega teede lähedusse (Paide

linnas on selleks põhimaantee nr 2 ja 5). Perspektiivsed äri ja tootmise maa-alad on planeeritud enamasti

olemasolevate äri ja tootmise maa-alade juurde ning elamu maa-aladest eemale (nt Paide linnas, Anna külas,

Mündikülas ja Sargvere külas). Erandiks on Mäo küla, Viisu küla ja Roosna-Alliku küla, kus perspektiivne äri

ja tootmise maa-ala jääb elamu maa-alaga kõrvuti. Sellisel juhul kehtib üldplaneeringu seletuskirjas välja

toodud tingimus, et tootmishoonete arendamisel (v.a väiketootmise) elamu- ja puhkealade või ühiskondlike

hoonete lähedusse, tuleb need omavahel eraldada vähemalt 50 m laiuse kõrghaljastatud puhveralaga. Samuti

on oluline arvestada, et tavapärase tööstushoonete ekspluateerimise korral ei kujune väljaspool

hoonestust maapinna kaudu levivat vibratsiooni taset, mis mõjutaks elanike heaolu või naaberhoonete

seisundit. Normaalrežiimil töötavatest tootmisettevõtetest ja muudest tööstusalal asuvatest

objektidest lähtuv vibratsioon ei ole reeglina norme ületav ega ohtlik inimestele ega ehitiste

seisukorrale.

6.2.2.1 Puhveranalüüsiga määratud potentsiaalsed tuulepargi alad

Elektrituulikute töötamisel tekib tuuliku labades ja rootoris vibratsioon. Kõik tuulikud on projekteeritud selliselt,

et vibratsiooni teke ja edasikandumine oleks minimaalne. See on vajalik selleks, et tuulik oleks võimalikult

efektiivne ja vastupidav. Tuulikust tekkiva vibratsiooni edasikandumisel maapinda on määrav roll tuuliku

vundamendil. Tuuliku konkreetne vundamendi lahendus töötatakse välja projekteerimise etapis võttes arvesse

tuuliku perspektiivse asukoha ehitusgeoloogilisi tingimusi ja iseärasusi.

Teadusartiklites kajastatud uuringu tulemused näitavad, et tuulikud ei tekita maapinnas märkimisväärseid

vibratsioone ning et juba tuuliku jalamil on vibratsiooni tasemed väga madalad jäädes allapoole inimese

tajuvusläve (Meunier, 2013; Borowski, 2019; Berg et al, 2017). Samuti on leitud, et hoonetes tekkiv vibratsioon

on korrelatsioonis kohaliku tuule kiirusega, mis tähendab, et on võimalus, et hoones tekkivat vibratsiooni

seostatakse ekslikult tuulikutega, kuigi tegelikkuses on see põhjustatud tuulest (Nguyen et al, 2020).

Üldplaneeringus määratud potentsiaalsed tuulepargialad jäävad elu- ja ühiskondlikest hoonetest minimaalselt

1 km kaugusele. Lähtudes olemasolevatest teadusuuringutest võib eeldada, et sellise vahemaa juures jäävad

elektrituulikutest tulenevad vibratsioonid allapoole inimese tajuvusläve.

6.2.3 Välisõhk

Paide linna omavalitsusüksuse välisõhu kvaliteeti mõjutavad mitmed saasteallikad, millest olulisemad on

liiklus, tööstuslikud saasteallikad ja olmekütmine. Tööstuslike protsesside heitkoguseid saab reguleerida

keskkonnalubade kaudu. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 101 kohaselt peab õhusaasteluba või

keskkonnakompleksluba omav paikse heiteallika valdaja tagama, et tema käitamises olevast heiteallikast

välisõhku väljutatava saasteaine heitkogus ei ületaks õhusaasteloas või keskkonnakompleksloas sätestatut

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

119 / 139

ega atmosfääriõhu kaitse seaduse ning tööstusheite seaduse alusel kehtestatud saasteaine heite piirväärtust

ning ei põhjustaks saasteaine kohta kehtestatud (§ 47) õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool

käitise tootmisterritooriumi.

Kuna liiklus ja olmekütmine pole otseselt keskkonnalubadega reguleeritud, siis saab sealt pärinevate

saasteainete vähendamiseks kasutada kaudseid meetodeid. Paide omavalitsusüksuses on liiklusest

tulenevat õhusaastet oluline maakasutuse planeerimisel arvesse võtta põhimaantee nr 2 Tallinn - Tartu

- Võru - Luhamaa ja põhimaantee nr 5 Pärnu - Rakvere - Sõmeru läheduses. Üldplaneeringuga ei ole

perspektiivseid elamu maa-alasid, puhke- ja virgestustegevuse maa-alasid ning ühiskondlike hoonete

maa-alasid kavandatud põhimaantee nr 2 ja nr 5 lähedusse. Üldplaneeringuga soodustatakse kaudselt

liiklusest tuleneva õhusaaste vähenemist perspektiivsete kergliiklusteede planeerimisega.

6.2.4 Pinnaseõhu radoonisisaldusega arvestamine

Eestis kehtib siseruumide õhu radoonisisalduse kohta neli õigusakti:

 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrus nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja

hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava

efektiivdoosi viitetase“;

 Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131 “Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-

alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule”;

 Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määrus nr 84 “Tervisekaitsenõuded koolidele”;

 keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28 “Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu

radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel”.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrus nr 19 § 2 sätestab, et hoone ruumiõhu

radoonisisalduse viitetase on 300 Bq/m³, kui valdkonda reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

Määruse järgi on viitetase hoone ruumiõhu radoonisisalduse aasta keskväärtus, millest kõrgema näitaja korral

tuleb kaaluda meetmete rakendamist kiirituse vähendamiseks. Sama radoonisisalduse viitetase kehtib

keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 “Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu

radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel” alusel

tööruumides. Määruse § 4 lg 1 kohaselt korraldab tööandja õhu radoonisisalduse mõõtmise tööruumis, mis

asub kõrgendatud radooniriskiga maa-alal ja paikneb maa all, hoone maa-alusel korrusel või hoone esimesel

korrusel, kui maa-alune korrus puudub. Määruse lisas on toodud Eesti kõrgendatud radooniriskiga maa-alade

loetelu (haldusüksuste kaupa). Paide linna omavalitsusüksus ei kuulu kõrgendatud radooniriskiga maa-alade

hulka.

Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määruse nr 131 “Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale,

hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule” § 9 lg 4 kohaselt ning Vabariigi Valitsuse

30.05.2013 määruse nr 84 “Tervisekaitsenõuded koolidele” § 12 lg 4 kohaselt peab koolieelse lasteasutuse ja

koolide ruumide siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus olema väiksem kui 200 Bq/m³.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

120 / 139

Pinnaseõhu radoonisisaldusel puudub iseseisev tähendus kiirgusohutuse seisukohast. Oluline on

hoonete siseõhu radoonisisaldus, mille aasta keskväärtus hoone tavapärasel kasutamisel on

õigusaktidega reguleeritud. See kuidas projekti kohaselt ehitatud hoone puhul tagatakse, et hiljem

selle kasutuse käigus vastaks hoone ruumide siseõhk kehtestatud nõuetele, tuleks jätta projekteerija

otsustada.

6.3 Mõju inimese heaolule ja sotsiaalsetele vajadustele

6.3.1 Teenuste kättesaadavus

Uute sotsiaalobjektide (haridusasutused, tervishoiu-ja sotsiaalhoolekande asutused) ja avaliku ruumi ehitiste

(näiteks mänguväljakud, koerte harjutusväljak jne) vajadust Paide linnas on käsitletud Paide linna

arengukavas aastani 2035 ning selle eelarvestrateegias. Paide linna üldplaneeringu ruumilises lahenduses on

arvestatud Paide linna arengukavas aastani 2035 välja toodud arengusuundadega ning vajadustega uute

sotsiaalobjektide või avaliku ruumi ehitiste järele. Üldplaneeringuga on kavandatud Paide linnasisesesse linna

segaotstarbega maa-alasid, mille üheks võimalikuks juhtotstarbeks on ühiskondlike hoonete maa-ala.

Ühiskondliku ehitiste maa-ala on kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning

ehitisi teenindav maa, sealhulgas riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuste, büroo- ja administratiivhoonete

maa, äriotstarbeta meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, hoolekande-, sakraal-, puhke- ja spordiehitiste

maa, muuseumi-, arhiivi- ja raamatukoguehitiste maa ning loomaaia ja botaanikaaia maa. Lisaks lubab

üldplaneering anda maa-alale kõrvalotstarbe kuni 30% ulatuses. Elamu maa-alade puhul on üheks lubatud

kõrvalotstarbeks ühiskondlike hoonete maa-ala ning puhke- ja virgestustegevuse maa-ala.

Väljaspoole Paide linnasisest linna üldplaneeringuga kavandatud segaotstarbega maa-alad ei ole planeeritud

sotsiaalse taristu arendamiseks. Tegemist on eramaadega, mille arendustegevust ei ole tahetud piirata.

Üldplaneeringu lahendus võimaldab tiheasustusalal ja kompaktsete asustustega aladel erinevate teenuste

arendamise võimalust äri- ja tootmis maa-alade (äri- ja tootmistegevust võimaldavad maakasutused on äri

maa-ala, tootmise maa-ala, äri ja tootmise maa-ala, segaotstarbega maa-ala) planeerimisega. Perspektiivseid

äri ja tootmise maa-alasid on üldplaneeringuga kavandatud Paide linnasisesesse linna, Mündi külasse,

Roosna-Alliku alevikku, Sargvere külasse, Tarbija külasse, Viisu külasse ja Mäo külasse. Viimasesse on eriti

ulatuslikult üldplaneeringuga kavandatud perspektiivseid äri ja tootmise maa-alasid, kuna seal toetab

ettevõtluse ja tööstusalade elujõulisust riikliku tähtsusega maanteede olemasolu (põhimaantee nr 5 ja nr 2

ristumiskoht).

Üldplaneeringu lahenduse mõju teenuste kättesaadavusele on positiivne, kuna üldplaneeringuga suunatakse

ruumilises planeerimises uued elamu maa-alad olemasolevate elamualade lähedusse, kus on optimaalsed

võimalused teeninduseks ja olemasoleva infrastruktuuriga ühinemiseks. Seeläbi soodustatakse elanikele

Antud peatükis toodud keskkonnaekspertide poolsed ettepanekud on sisse viidud Paide linna

üldplaneeringu lahendusse (seisuga 24.04.2023).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

121 / 139

vajalikele teenustele head ligipääsu ja välditakse killustatust. Teenuste kättesaadavust parandatakse kaudselt

ka perspektiivsete kergliiklusteede planeerimisega.

KSH aruanne pöörab tähelepanu sellele, et sotsiaalse infrastruktuuri arendamisel on oluline arvestada

inimestega, kellel on puue või erivajadused. Ühiskondlikule hoonele peab olema tagatud juurdepääs

kõikidele liiklejatele.

6.3.2 Mõju majandustegevusele ja töökohtadele

Üldplaneeringu mõju majandustegevusele ja töökohtadele on positiivne, kuna üldplaneeringuga on planeeritud

Paide linnasisesesse linna ja kompaktse asustustega aladele juurde perspektiivseid äri- ja tootmistegevust

lubavaid maa-alasid, mis võimaldavad arendada kohaliku omavalitsuse majanduskeskkonda. Perspektiivsete

äri ja tootmise maa-alade planeerimisel on lähtutud olemasolevate lähedusest, et võimaldada ühtsete

ettevõtluse- ja tööstuspiirkondade tekkimist. Perspektiivseid äri ja tootmise maa-alasid on üldplaneeringuga

kavandatud Paide linnasisesesse linna, Mündi külasse, Roosna-Alliku alevikku, Sargvere külasse, Tarbija

külasse, Viisu külasse ja Mäo külasse. Kõige rohkem on perspektiivseid äri ja tootmise maa-alasid kavandatud

Mäo külla, kus asub põhimaantee nr 2 ja 5 ristumiskoht. Tegemist on tähtsa transpordisõlmega, mille

olemasolu soodustab sealses piirkonnas ettevõtluse arengut. Maakonnaplaneeringu üheks ruumilise arengu

eesmärgiks on Mäo–Reopalu koridori kui maakondlikult tähtsa ettevõtluspiirkonna arengu tagamine.

Paide linna on üldplaneeringuga kavandatud lisaks perspektiivsetele äri ja tootmise maa-aladele ka

segafunktsiooniga maa-alasid. Segaotstarbega maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe

otstarbega või erinevais kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu maa-ala, äri maa-ala, ühiskondlike

hoonete maa-ala ja/või puhke- ja virgestustegevuse maa-ala. Omavalitsuse kaalutlusotsusel on lubatud ka

väiketootmine. Segaotstarbega maa-alade planeerimisega on jäetud rohkem valikuvabadust ning paindlikkust

tiheasustusala arengule.

6.3.2.1 Põllumajandustegevus

Üldplaneeringu lahendusel on positiivne mõju põllumajandustegevusele, kuna üldplaneeringus on ära

määratud väärtuslikud põllumajandusmaad, mida tuleb hoida eelkõige põllumajanduslikuks tegevuseks.

Väärtuslike põllumajandusmaade kaardistamine aitab vältida arendustegevuse kavandamist viljakatele maa-

aladele. Samuti on üldplaneeringus kehtestatud väärtuslikele põllumajandusmaadele kasutustingimused, mille

järgi tohib väärtuslikku põllumajandusmaad kasutada eelkõige vaid põllumajanduslikuks tegevuseks.

Üldplaneeringus on seatud tingimus, et väärtuslikule põllumajandusmaale on lubatud ehitada vaid üksikelamu

koos abihoonetega, kui on tagatud tervikliku põllumassiivi säilimine ja on tagatud hajaasustuse põhimõtted

(lubatud on rajada üksikelamu koos abihoonetega kui lähima olemasoleva hooneni jääb vähemalt 200 meetrit).

Üldplaneeringu seletuskirja on lisatud tingimus (seisuga 04.02.2022), et ühiskondlikule hoonele

tuleb tagada kõikidele ruumikasutajatele ohutu ja mugav juurdepääs ja arvestada universaaldisaini

põhimõtteid, sh erivajaduste ja puuetega inimeste vajadustega.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

122 / 139

6.3.2.2 Kaevandamistegevus

Üldplaneeringu maakasutuse lahenduses on arvestatud olemasolevate maardlatega. Konfliktsed alad

puuduvad (maardlate aladele ei kavandatud maakasutusi, mis takistaks maardlate kasutusele võttu).

Üldplaneering ei sea piiravaid tingimusi kaevandamistegevusele, vaid ainult toob välja kaalutuluskohad, millest

kohalik omavalitsus peaks edaspidiselt lähtuma kavandatavale kaevandamistegevusele oma arvamuse

avaldamisel. Üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et maardlate kasutuselevõtul tuleb vältida

võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelise võrgustiku

aladel ning hinnata eelnevalt mõju väärtuslikele maastikukomponentidele. KSH aruanne täpsustab, et

väärtuslikud maastikud, väärtuslikud põllumajandusmaad ja rohelise võrgustiku alad ei ole

takistuseks kaevandamislubade taotlemisele ning väljaandmisele õigusaktidega sätestatud korras,

kuid kaevandamisloa menetlemisel tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid nendele aladele.

6.3.2.3 Turism

Üldplaneering soodustab turismi arengut linnas puhkealade arendamisega ning kättesaadavuse

parandamisega. Kaudselt toetab üldplaneering turismi läbi väärtuslikele maastikele, miljööväärtuslikele alade

ning ilusate teelõikude ja vaatekoridoride kaitse- ja kasutustingimuste seadmisega, mis tagavad

omavalitsusüksusele omapäraste väärtuste säilimise ning läbi mille kujundatakse visuaalselt kõrge väärtusega

ning kultuuriliselt rikkalik ruumiline keskkond.

Paide linnavalitsuseja Türi vallavalitsuse tellimusel koostas Maves OÜ 2020. aastal uuringu „Pärnu jõe

kasutusvõimaluste uuring“. Uuringu eesmärk oli selgitada Pärnu jõe ja Pärnu jõe vasakpoolseks lisajõeks

oleval Esna jõel välja, millised on jõe ja sellega piirnevate alade kasutamise võimalused. Uuringust on

üldplaneeringu lahendusse üle kantud Pärnu, Vodja ja Esna jõele kavandatavate kunstkoelmute kohad ja

noorjärkude kasvualad, et suurendada jõgede kalamajanduslikku potentsiaali.

Lisaks on üldplaneeringuga kavandatud Paide linna perspektiivseid matkaradasid, mis soodustavad

loodusturismi.

6.3.3 Puhkealade kättesaadavus

Puhkealade funktsiooni täidavad täielikult või osaliselt puhke- ja virgestustegevuse maa-alad, haljasala ja

parkmetsa maa-alad, rohevõrgustiku alad ning supelranna maa-alad. Puhke- ja virgestustegevuse maa-alad

on puhkamiseks ja välisõhus viibimiseks mõeldud alad, kus on olemas vajalikud hooajalised ja aastaringselt

teenindavad puhke-, kultuuri- ja virgestusehitised ning spordirajatised (sh avalike teenuste osutamiseks ja

kogukonna kogunemiskohtade tekkeks on lubatud puhke- ja virgestustegevuse maa-alale rajada ka

ühiskondlikke ehitisi). Samuti toimivad puhkealadena looduskaunid kohad (nt looduskaitsealad), kuhu on

loodud juurdepääsuvõimalused (parklad, matkarajad jne).

Vastavalt rohevõrgustiku planeerimise juhendile loetakse lähipuhkeala hästi kättesaadavaks, kui selle kaugus

elukohast on kuni 300 meetrit (ligikaudu 5 minuti tee jalgsi), suuremate puhkealade puhul 1,5 kilomeetrit

(ligikaudu 25 minuti tee jalgsi). Paide linnasisese linna elanikele on hästi kättesaadavad kõik puhke- ja

virgestustegevuse alad, mis jäävad tiheasustusalale. Nende hulgas ka Paide tehisjärv ning selle supelrand.

Eriti oluliseks ning hästi kättesaadavaks puhkealaks on Paide linna elanikele tiheasustusala ümbritsev

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

123 / 139

rohevöönd, mille moodustavad eelkõige metsad. Üldplaneeringuga on Paide linna rohevöönd määratud

haljasala- ja parkmetsa maa-alaks, kus üldplaneeringu tingimuste kohaselt ei ole ehitustegevus lubatud (välja

arvatud haljasala rajamistööd ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega

seonduvate ehitiste rajamine). Lisaks on linna rohevöönd määratud ära puhkemetsa alaks, kus tuleb kohalikku

omavalitsust ja ala piirinaabreid teavitada metsaraie plaanidest enne metsateatise esitamist. Paide

linnasiseses linnas asub Paide vallitorn ja muuseum, mis on maakonnaplaneeringus määratud maakondliku

tähtsusega puhke- ja virgestusalaks. Paide linna (asustusüksuse) elanike puhkealade võimalusi võib hinnata

väga heaks, kuna elanikele on hästi kättesaadavad erineva funktsiooniga puhkealad (metsad, rand, pargid,

mänguväljakud, muuseumid jne). Üldplaneeringu lahendusega on ette nähtud luua tiheasustusalale juurde

võimalusi välisõhus vabaaja veetmiseks. Üldplaneeringuga on kavandatud perspektiivne matkarada Pärnu jõe

paremkaldale. Lisaks on Pärnu jõele planeeritud rajada kunstkoelmuid, et tõsta jõe kalamajanduslikku

potentsiaali.

Kompaktse asustustega aladele ei ole üldplaneeringuga kavandatud juurde perspektiivseid puhkefunktsiooni

täitvaid maa-alasid. Eksperdi hinnangul selleks ka otsene vajadus puudub. Sargvere külas toimib kohalikele

elanikele puhkealana Sargvere mõisa park, Mündi küla lähedusse jääb Mündi raba, Paide linna rohevöönd

ning Paide tehisjärv, Tarbja külas pakub puhke- ja virgestusvõimalusi Tarbja järv. Samuti asub seal

mänguväljak ning korvpalliplats. Üldplaneeringuga on ette nähtud Tarbja järve supelranna maa-ala

laienemine. Supelranna maa-ala kõrvale on kavandatud ka parkla. Anna külas on olemas üks puhke- ja

virgestustegevuse maa-ala ning üks haljas- ja parkmets maa-ala. Viisu külas ja Roosna-Alliku alevikus asub

mitmeid puhke- ja virgestustegevuse ning haljasala ja parkmetsa maa-alasid. Alevikus omab erilist looduslikku

puhkeväärtust Roosna-Alliku maastikukaitseala. Mäo külas toimib kohalikele elanikele puhkealana Mäo mõisa

park. Asukoha läheduse tõttu pakuvad puhkevõimalusi Mäo küla elanikele ka Paide linna tiheasustusalale ja

Tarbja külasse jäävad puhkealad.

Selleks, et toetada tiheasutusaladel ja kompaktse asutusaladel ning nende lähiümbruses asuva metsa

säilimist ja kasutamist sportimiseks või puhkamiseks on üldplaneeringus lisaks Paide linnasisesele linnale ka

Roosna-Alliku aleviku ja kompaktse asutusega alade lähiümbruses paiknevad metsad määratud puhkmetsa

aladeks. Samuti on puhkemetsadena ära märgitud ka hajaasutusalal paiknevate puhkealade (nt lõkkekoht,

telkimisala jne) ja matkaradade ümber 50 m ulatuses paiknevad metsad. Puhkemetsad pakuvad elanikele

võimalusi rekreatiivseteks tegevusteks. Üldplaneeringu kohaselt tuleb antud aladel kohalikku omavalitsust ja

ala piirinaabreid teavitada metsaraie plaanidest enne metsateatise esitamist. Kui puuduvad andmed

piirinaabrite kohta siis teavitab piirinaabreid kohalik omavalitsus. Vastavalt MS-e § 42 ei tohi planeeringuga

linna kui asustusüksuse rohealaks (haljasala ja parkmetsa maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-ala)

määratud alal kasvavat metsa raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Üldplaneeringus määratud haljasala

ja parkmetsa maa-alad ning puhke- ja virgestustegevuse maa-alad on MS-e mõistes rohealad.

Üldplaneering soodustab välisõhus aktiivse aja veetmist perspektiivsete matkaradade ning kergliiklusteede

kavandamise kaudu. Perspektiivsed kergliiklusteed on näidatud üldplaneeringu joonisel „Taristu ja

tehnovõrgud“. Matkarajad on kantud väärtuste ja piirangute joonisele.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

124 / 139

6.3.4 Mõju varale

Negatiivselt võib elamu maa-ala kinnisvara hinda mõjutada kaevandamisala või tootmise maa-ala lähedus.

Paide linna üldplaneeringus on maakasutust suunatult selliselt, et äri- ja tootmistegevust lubava juhtotstarbega

maa-alad jääksid olemasolevate lähedusse ning elamu maa-aladest eemale. Osades kohtades on

perspektiivsed äri ja tootmise maa-alad planeeringuga eraldatud elamu maa-aladest kaitsehaljastuse maa-

alaga. Kaitsehaljastuse maa-ala on kõrghaljastuse säilitamiseks ja rajamiseks ette nähtud ala, mille eesmärk

on kaitsta lähialasid õhusaaste, müra, tuule vm häiriva mõju eest või neid leevendada. Üldplaneeringus on

arvestatud tootmistegevusega kaasnevate võimaliku mõjude leevendamisega seades tootmise maa-aladele

tingimuse, et tootmishoonete arendamisel (v.a väiketootmise) elamu- ja puhkealade või ühiskondlike hoonete

lähedusse, tuleb need omavahel eraldada vähemalt 50 m laiuse kõrghaljastatud puhveralaga. Puhverala tuleb

rajada tootmise maa-ala katastriüksusele. Üldplaneeringuga ei ole perspektiivseid elamu maa-ala

juhtotstarbega maa-alasid mäetööstus- ja turbatööstusmaade lähedusse planeeritud.

Lisaks võib kinnisvara hinda mõjutada elamu maa-ala läheduses paiknev tuule- või päikesepark.

Üldplaneeringuga otseselt päikeseparkide jaoks maa-alasid ei reserveerita. Selleks, et leevendada võimaliku

mõju kinnisvarale on üldplaneeringus ette nähtud tingimus, et kui päikesepaneelid asuvad avalikult

kasutatavale teele ja/või naaberhoonele lähemal kui 50 m ning sinna vahele ei jää kõrghaljastust ja/või rajatisi

tuleb rajada varjestav haljastus (igihaljas hekk vms). Varjestav haljastus peab paiknema paneelidega samal

katastriüksusel, kui kohaliku omavalitsusega ei ole saavutatud teisi kokkuleppeid. Kuigi tuuleparkide mõju

kinnisvara hindadele ei ole palju uuritud, on läbiviidud uuringutes tuvastatud, et kinnisvara väärtuse

vähenemist võib täheldada tuulepargi arendamise perioodil, samas kui tuulepargi käitamise perioodil olulist

negatiivset mõju kinnisvara hindadele ei esine. Kinnisvara hinna väärtuse langust põhjustab eelkõige inimeste

teadmatus ja/või hirm elektrituulikute mõjude suhtes. Arvestades, et üldplaneeringuga määratud

potentsiaalsed tuulepargialad jäävad elamu maa-aladest vähemalt 1000 m kaugusele ning et tuulepargid

jäävad metsamassiivide vahele ja üldplaneeringus on seatud tingimus, mis piirab tuulepargialadel ja nende

läheduses (1000 m tuulepargiala välispiirist) maa sihtotstarbe kasutamise muutmist võib eeldada, et

vaadeldavates piirkondades (vt ptk-i 5.1) ei ole tuuleparkide väljaarendamisel mõju kinnisvarale

märkimisväärne.

Paide linna asustusüksuses on aktuaalseks teemaks üleujutused. Üleujutused võivad põhjustada varale palju

kahju, mistõttu on oluline vältida üleujutusriskiga piirkonda ehitamist või ehitamisel võtta kasutusele vastavad

kaitsemeetmed (nt maapinna tõstmine). Vältimaks Pärnu jõe väiksest langust põhjustatud üleujutuste kahjusid

on üldplaneeringuga suurendatud Pärnu linnasises linnas Pärnu jõe ehituskeeluvööndit (loe täpsemalt ÜP

ptk-st 3.1.1). Ehituskeeluvööndi suurendamisel tugineti 2020. a Skepast&Puhkim OÜ uuringule „Paide linnas

korduva üleujutusega ala piiri määramine ja Paide riskipiirkonnas üleujutuste leevendamise põhimõtete

väljatöötamine“. Samuti on üleujutusest tekitatud kahjude vältimiseks üldplaneeringus määratud

ühiskondlikele hoonetele, riigikaitselistele ehitistele, ärihoonetele, tootmishoonetele ja elamutele minimaalne

± 0.00 absoluutkõrgus, vastavalt Pärnu jõe 1%-lise tõenäosusega aasta maksimumveetasemele.

Lisaks Pärnu jõele tekitab tiheasustusalal üleujutusi ka sademeveesüsteem. Kõrgvee puhul tungib Pärnu jõgi

linna sademeveesüsteemi takistades selle toimimist. Skepast&Puhkim OÜ uuringutöös läbiviidud analüüsi

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

125 / 139

kohaselt on selge, et Pärnu jõel on oluline negatiivne mõju Paide linna sademeveesüsteemi toimimisele. Paide

linna üldplaneeringu lahendus arvestab 2020. aastal koostatud Skepast&Puhkim OÜ uuringutöö

„Paide linnas korduva üleujutusega ala piiri määramine ja Paide riskipiirkonnas üleujutuste

leevendamise põhimõtete väljatöötamine“ tulemusi ja ettepanekuid üleujutuse kahjulike mõjude

leevendamiseks.

Üldplaneeringu lahenduse järgi jääb Pärnu jõe 1%-lise tõenäosusega aasta maksimumi veetaseme

üleujutusalale perspektiivne riigikaitse maa-ala ning äri ja tootmise maa-ala. Üldplaneeringuga on kavandatud

riigikaitse maa-ala katastriüksusele Järve tee 4 (tunnus: 56701:001:0709) ning äri ja tootmise maa-ala

katastriüksusele Ujula park P6 (tunnus: 56701:001:0708). KSH aruandes tuuakse välja, et antud

perspektiivsetele aladele on võimalik ehitada ainult kui jälgitakse üldplaneeringus välja toodud

minimaalset ±0.00 absoluutkõrgust. Alade väljaarendamisel peab olema tagatud Paide linna

sademeveesüsteemi toimimine.

6.3.5 Mõju elanikkonna turvalisusele

Üldplaneeringus on käsitletud turvalise elukeskkonna kujundamist järgmiselt:

 Üleujutustega kaasnevate ohtude kaitseks on üldplaneeringus suurendatud Paide linna

tiheasustusalal Pärnu jõe ehituskeeluvööndit ning määratud minimaalne ± 0.00 absoluutkõrgus

kõikidele perspektiivsetele ühiskondlikele, äri, tootmise ja elamu hoonetele ning riigikaitselistele

ehitistele, mis jäävad Pärnu jõe 1%-lise tõenäosusega aasta maksimumveetaseme üleujutusalale.

Lisaks on üldplaneeringus kajastatud võimaliku üleujutusohuga alad (alad, kus levib

üleujutustunnustega mullastik (lammimullad)), kus tuleks kaaluda detailplaneeringute lähteülesannete

koostamisel ning projekteerimistingimuste väljastamisel eksperthinnangu koostamist reaalse

üleujutusohu väljaselgitamiseks.

 Üldplaneeringus on jalgratta- ja jalgteede võrgustiku arendamise põhimõtetes ette nähtud

tingimused liiklejate turvalisuse tagamiseks (ÜP ptk 5.1.5). Näiteks on üldplaneeringuga

ettenähtud tingimus, et kavandatavad jalg- ja jalgrattateed peavad olema võimalikult pikkadel lõikudel

ühel pool maanteed ning vältima põhjendamatuid ristumisi maanteega. Samuti tuleb sildade ja

viaduktide ületamisel tagada katkematu ja ohutu liiklus, sildade ja viaduktide rekonstrueerimisel tuleb

arvestada vajaliku ruumiga jalgsi ja jalgrattaga liikujatele.

 Üldplaneeringus on seatud tingimus, et ehitiste, millega kaasneb keskkonnaoht (nt prügila,

sõjaväepolügoon, jäätmehoidla jne), rajamine eluhoonele või elamu maa-alale lähemale kui 500

m on lubatud vaid põhjendatud argumentide korral, mis tulenevad maastikulisest paiknemisest

vms looduskeskkonnast tingitud aspektist. Seetõttu tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ja

leevendada võimalikku negatiivset mõju. Keskkonnaoht on keskkonnaseadustiku üldosa seaduses

(vastu võetud 16.02.2011) defineeritud kui olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus.

 Üldplaneeringu tingimustes on välja toodud, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele

teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda

lähemal kui 1,5x(H+D) (H = tuulegeneraatori masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter).

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

126 / 139

Tegemist on Transpordiameti poolt etteantud valemiga. Tingimuse abil välditakse tuulegeneraatorist

tingitud võimalikku ohtu teel liiklejatele. Üldplaneeringus on täiendavalt juurde toodud, et väikese

kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel

riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele

lähemale, kuid mitte lähemale kui tuulegeneraatori kogukõrgus (H + 0,5D). Ühtlasi ei tohi

üldplaneeringu järgi tuulegeneraator olla hoonele (v.a eluhoonele), puhke- ja

virgestustegevuse maa-alale ning kalmistule lähemal kui 1,5x(H+D) (välja arvatud kirjalikul

kokkuleppel maaomanikuga). Väike tuulegeneraatorite (kogukõrgus kuni 50 m) puhul on

täpsustatud, et nende ja eluhoone vaheline vahemaa ei tohi olla väiksem kui 3x(H+D) ning üle

50 m kogukõrgusega tuulegeneraator ei tohi olla eluhoonele lähemal kui 1 000 m. Elamu

omaniku soovil ja detailplaneeringu menetluse käigus kirjalikult esitatud tahteavalduse alusel (kui see

ei riiva ümberkaudsete elamute omanike õigust tuulegeneraatori ja elamu vahekaugusele vähemalt

1000 meetrit), on lubatud suur tuulegeneraator rajada elamule lähemale kui 1000 m, kuid mitte

lähemale kui 500 m.

 Üldplaneeringu lahenduses on arvestatud endiste suletud prügilatega. Üldplaneeringuga ei ole

suletud prügilate asukohta või lähedusse kavandatud perspektiivseid maakasutuse maa-

alasid. Üldplaneeringu seletuskirjas on seatud tingimus, et suletud prügilate asukohas on ehitamine

üldjuhul keelatud. Kaalutlusotsusena võib linnavalitsus väljastada ehitusloa pärast maapinna

püsivuse, inimese tervisele ja ohutusele avalduvate mõjude jm asjaolude hindamist.

 Üldplaneeringu lahenduses on arvestatud Sillaotsa endise ABT jääkreostusobjektiga (KKR

kood: JRA0000006). Üldplaneeringuga ei ole jääkreostusobjekti maa-alale või selle lähedusse

kavandatud perspektiivseid elamu maa-alasid või ühiskondlike ehitiste maa-alasid. Üldplaneeringu

seletuskirja kohaselt tuleb arendusalade kavandamisel endistele tööstusobjektidele täpsustada

jääkreostuse esinemist ning enne ehitustegevust näha ette tegevused, mis tagavad ehitusaluse

pinnase vastavuse kehtivatele piirnormidele.

 Üldplaneeringus on toodud põhimõtted, mida tuleb jälgida suurõnnetuse ohuga ja ohtlike

ettevõtete planeerimisel. Perpsektiivsed maakasutused, mis on üldplaneeringuga kavandatud

olemasolevate ohtlike käitiste ohualale on: haljasala maa-ala, kaitsehaljastuse maa-ala ning äri maa-

ala. Lisaks on Olerex AS tanlka ohualasse kavandatud ka perspektiivne riigikaitse maa-ala (kuhu

peaks tulema Päästeameti uus maja), segaotstarbega maa-ala (elamu maa-alata) ning korterelamu

maa-ala. Ohualasse ei ole kavandatud uusi perspektiivseid ühiskondlike ehitiste maa-alasid. Eeldusel,

et järgitakse kõiki õigusaktidest toodud nõudeid ning üldplaneeringu tingimusi ei ole alust eeldada, et

üldplaneeirngu elluviimisel suureneks kuskil õnnetuse oht või risk. Üldplaneeringus on toodud, et

ohtliku ettevõtte ohuala I ja II tsooni (eriti ohtlikku ja väga ohtlikku alasse) ei ole soovitatav kavandada

uut elamurajooni ning suuremale hulgale inimestele mõeldud majutus-, toitlustus-, kaubandus- ja

meelelahutusasutust, spordirajatist ning puhkeala. Samuti on seletuskirja kirjas, et ühiskondlike

hoonete kavandamisel tuleb eelistada alasid, mis ei asu ohtliku ettevõtte vahetus läheduses.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

127 / 139

 Üldplaneeringu lahendus sisaldab ennetavaid meetmeid ohtude vältimiseks ning seab

tingimused turvalise elukeskkonna väljaarendamiseks. Üldplaneeringuga ei planeerita

omavalitsusüksusesse inimese tervist ohustavaid objekte.

KSH aruandes tehakse ettepanek lisada Paide linna üldplaneeringu seletuskirja järgmised

Skepast&Puhkim OÜ uurimistöös (koostatud 2020. aastal) väljatoodud tingimused üleujutusest

tulenevate võimalike mõjude vältimiseks või/ja leevendamiseks (üleujutusohuga riskipiirkonnas):

 Üleujutusohuga riskipiirkonnas ning ühiskanalisatsioonita aladel on reovee kogumiseks lubatud

üksnes kinniseid mahuteid;

 Uute ühendusteede rajamisel tuleb arvestada võimaliku kõrgveetasemega. Teetammide rajamisel

arvestada, et üleujutuse korral ei jääks vesi teetammide taha kinni. Vee tagasivooluks kavandada

vajadusel truupe vms süsteeme;

 Teetammide projekteerimisel arvestada veevoolu võimaliku erosiooniohuga;

 Vältida kraavide kinniehitamist, ümbersuunamist mittesobivatele aladele vms;

 Üleujutusohuga riskipiirkonnas tuleb alade arendamisel arvestada üleujutustega niivõrd, et suurvesi

ei kahjustaks rajatavaid või hooldatavaid objekte (lõkkealad, sillad, aga ka elamuid jne). Objektid tuleb

rajada nii, et need peavad üleujutustele vastu või jäävad tõenäolisemast (kord 100 aasta jooksul)

üleujutuste piirist välja.

6.3.5.1 Sisejulgeolek

Maakonnaplaneeringu peatükis 4.5.2. „Sisejulgeolek“ on toodud soovitused elutähtsate tegevuste

toimepidevuse tagamiseks ja üldpõhimõtted üldplaneeringute koostamisel. Samuti on maakonnaplaneeringus

märgitud, et üldplaneeringutega täpsustatakse elutähtsate tegevuste toimepidevuse tagamise üldpõhimõtteid.

Soovitused elutähtsate tegevuste toimepidevuse tagamiseks ja üldpõhimõtted üldplaneeringute koostamisel:

1) Teed planeerida nii, et elutähtsa teenuse osutajal (eeskätt päästeametil, politseil ja kiirabil) oleks

võimalikult kiire juurdepääs nii enda objektidele (nt tuletõrje veevõtukohad) kui ka enda

paiknemispunktidest abivajajateni. Vältida muude objektide planeerimist ja ehitamist liiga lähedale

elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavatele hoonetele ja olulisematele rajatistele, kuna ajapikku

võib osutuda vajalikuks nendel objektidel rakendada täiendavat valvet või turvanõudeid, näiteks

piiritleda hooned ja rajatised taraga.

Paide linnas ei ole olnud vajadust olulisel määral teedevõrku täiendada. Üldplaneeringus on

asjakohane ennekõike peamiste magistraalide ruumiline paika panemine (elamurajoonide

kvatalisiseste teedevõrgustiku määramine ei ole üldplaneeringu ülessanne ning väljub

üldplaneeringu täpsusastmest), mida on Paide linna üldplneeringus ka vajadusel tehtud.

Antud peatükis toodud ettepanekud on sisse viidud üldplaneeringu seletuskirja ptk-i 3.2 “Üleujutus

ja selle riskidega arvestamine”.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

128 / 139

Üldplaneeringuga on perspektiivseid sõiduteid kavandatud asukohtadesse, kus on vaja ligipääsu

parandada või kus on üldplaneeringuga ettenähtud arendustegevuse laiendemine.

2) Mitte planeerida elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate ehitiste kõrvale objekte, mis võivad

ohustada teenuse osutamist (ohtlikke ja suurõnnetusohuga ettevõtteid, rahvarohkeid kogunemispaiku

jms).

Üldplaneeringuga ei ole kavandatud Paide linna uusi ohtlikke või suurõnnetuseohuga ettevõtteid.

Üldplaneeringus on ette antud tingimused uute ohtlikke või suurõnnetuseohuga ettevõttete

kavandamiseks. Samuti on näiteks tootmise maa-alade arendustingimustes ette antud tingimused

võimalike mõjude leevendamiseks, kui tootmise maa-ala peaks paiknema või kavandatakse elamu-

ja puhkealade või ühiskondlike hoonete lähedusse.

3) Tehnovõrkude ümberplaneerimisel mitte halvendada olemasolevat olukorda.

Tegemist on üldise põhimõttega, mille reaalne sisend tuleb tegelikult erinevatest

seadusandlustest. Paide liinna ÜP on koostatud õigusaktidega kooskõlas. ÜP elluviimise peatükis

on kirjas, et võimalike üldplaneeringu ja õigusakti vastuolude puhul lähtutakse õigusaktist.

4) Tuletõrje veevõtukohtade planeerimisel leida parimad asukohad ja võimalus kiireks veevõtuks.

ÜP koostamisel on perspektiivsete veevõtukohtade leidmisel tehtud koostööd elanikega ning

Päästeametiga.

6.4 Kliimamuutustega kaasnevad mõjud ja nendega kohanemine

Kliimamuutuste mõjusid on maakasutuse ja planeerimise meetmetega võimalik leevendada, kuid kindlasti

mitte täielikult kõrvaldada. Paide linna omavalitsusüksuses on oluline kliimamuutustest kaasnevate mõjudega

pöörata tähelepanu eelkõige üleujutustele, temperatuuritõusust tingitud kuumalainetele ning elurikkuse

vähenemisele.

Paide linnasisene linn kuulub üleujutusohuga riskipiirkondade hulka Eestis. Paide linna üldplaneeringus on

arvestatud Pärnu jõe üleujutusohuga. Üleujutusohuga seotud võimalikke kahjulikke tagajärgede vältimiseks

inimese tervisele, turvalisusele, varale, samuti keskkonnale, kultuuriväärtustele ja majandustegevusele on

üldplaneeringuga suurendatud Pärnu linnasises linnas Pärnu jõe ehituskeeluvööndit (loe täpsemalt KSH

aruande ptks-st 6.1.5.2.3). Ehituskeeluvööndi suurendamisel tugineti 2020. a Skepast&Puhkim OÜ uuringule

„Paide linnas korduva üleujutusega ala piiri määramine ja Paide riskipiirkonnas üleujutuste leevendamise

põhimõtete väljatöötamine“, kus arvestati ka kliimamuutuste mõjudega. Lisaks on üleujutusest tekitatud

kahjude vältimiseks üldplaneeringus määratud Paide linna tiheasustusalal perspektiivsetele ühiskondlikele

hoonetele, riigikaitseliste ehitistele, ärihoonetele, tootmishoonetele ja elamutele minimaalne ± 0.00

absoluutkõrgus, vastavalt Pärnu jõe 1%-lise tõenäosusega aasta maksimumveetasemele (vt joonist 29).

Üldplaneeringuga ei ole Pärnu jõe üleujutusohuga alale suunatud ehitust või arendustegevust. Enamus maa-

alast on näidatud haljasala ja parkmetsa maa-alana, kus üldplaneeringu seletuskirja kohaselt ei ole

ehitustegevus lubatud. Erandiks on katastriüksusele Järve tee 4 (tunnus: 56701:001:0709) perspektiivse

riigikaitse maa-ala ning katastriüksusele Ujula park P6 (tunnus: 56701:001:0708) perspektiivse elamu maa-

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

129 / 139

alata segaotstarbega maa-ala planeerimine. Kui antud alade välja arendamisel järgitakse üldplaneeringus

välja toodud minimaalset ±0.00 absoluutkõrgust ning tagatakse Paide linna sademeveesüsteemi toimimine,

võib kavandatud tegevused ellu viia.

Paide linnasiseses linnas on olnud probleeme sademeveekanalisatsiooni toimimisega, millest tulenevalt on

esinenud tiheasustusalal uputusi. Keskkonnaprojekt OÜ koostas 2017. aastal Paide linnas sademeveetrasside

uuringu, mille käigus selgitati välja sademeveekanalisatsiooni probleemsed piirkonnad ning leiti lahendus kogu

linnale nii, et süsteemid toimiksid ja sademevesi kõvakattega pindadelt saaks juhitud kraavidesse-jõgedesse.

Kliimamuutused toovad kaasa sademete hulga suurenemise, seepärast on eriti oluline edaspidiselt tähelepanu

pööra Paide linna sademeveekanalisatsiooni toimimisele. Linnades toimub pidev hoonestuse tihendamine

ning vett mitteläbilaskvate materjalidega kaetud alade (suured asfalteeritud parklad, tänavad jne) pidev

laiendamine, mille tagajärjel suurenevad sademeveekanalisatsioonis vooluhulgad. Üldplaneeringu lahendus

soodustab ehitus- ja arendustegevusel kõrghaljastuse säilitamist (või osakaalu suurendamist), seades

tingimuseks, et vähemalt 10% katastriüksusest peab olema kõrghaljastatud. Samuti on üldplaneeringus välja

toodud, et üldkasutatavate haljasalade osakaal arendatavatel elamualadel kogu elamu arendusalast peab

olema vähemalt 10%. Kui uus elamu rajatakse kõrghaljastatud alale tuleb katastriüksusel olevast

kõrghaljastusega alast vähemalt 30% säilitada. Parklate arendamisel tuleb arvestada, et uute suuremate

(rohkem kui 20 parkimiskohta) parklate rajamisel tuleb istutada vähemalt üks puu iga 8 parkimiskoha kohta

ning vähem koormatud parklad tuleb katta vett läbilaskva sillutisega. Lisaks on üldplaneeringuga määratud

linnaline rohevõrgustik Paide linnasiseses linnas ning Roosna-Alliku alevikus, millele on seatud eraldi kaitse-

ja kasutustingimused. Puud ja haljasalad toimivad suurte sademete korral vooluhulkade vähendajana

leevendades sademeveesüsteemide koormust.

Samuti vähendavad kõrghaljastus ning haljasalad tiheasustusaladel soojussaarte teket. Paide linnasiseses

linnas ei ole olnud probleeme soojussaarte tekkega, kuid kliimamuutuste tõttu sagenevad kuumalained, mis

omakorda võimendavad tiheasustusaladel soojussaare efekti, seega on tegemist teemaga, millele tuleks

tähelepanu pöörata, kuna soojussaarte teket on lihtsam ennetada kui tagantjärgi leevendada.

Prognoositavad kliimamuutused mõjutavad elurikkust tervikuna, põhjustades liikide väljasuremist ning

väljakujunenud ökosüsteemide kadumist. Paide linna üldplaneering toetab elurikkuse säilitamist eelkõige läbi

rohevõrgustiku toimimise tagamise. Rohevõrgustikuga on seotud enamus kohaliku omavalitsuse

haldusterritooriumile jäävad kaitsealad ning kõrge ökosüsteemse väärtusega (metsamassiivid, märgalad)

loodusalad. Piisavalt suur kaitstavate alade pindala ja sidusus tagavad paremini ökoloogiliste funktsioonide ja

liikide liikumisvõimaluste säilimise. Üldplaneering kehtestab rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimused (vt

KSH ptk 6.1.2).

Keskmiste temperatuuride tõus toob kaasa kuivendatud aladel  järjest suurema turba mineraliseerumise ja

sellest lähtuvad CO2 emissioonid, misläbi kuivendatud turbaalade mullas seotud süsiniku mahu vähenemine

kiireneb. Riigikogu poolt 2017. aastal heaks kiidetud dokumendis „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ on

põllumajanduse valdkonnas kliimamuutuste leevendamiseks toodud välja suunis suurendada ja säilitada

muldade süsinikuvaru ning kujundada ja säilitada süsinikuvaruga maa-alasid. Metsanduse ja maakasutuse

valdkonnas on seatud suuniseks säilitada või suurendada sooalade turbas seotud süsinikuvaru.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

130 / 139

Üldplaneeringus ei ole antud teemat käsitletud. KSH-s tehakse ettepanek täiendada üldplaneeringut järgmiste

põhimõtetega:

 kliimamuutuste mõju vähendamiseks ja sellega kohanemiseks on vajalik arvestada põllumajanduses

tootmise tõhususe ja jätkusuutlikkuse parandamise vajadusega. Põllumajanduses tuleb

vähendada turvasmuldade harimist. Turvasmuldasid ei ole soovitatav kuivendada süsinikuvaru

säilitamise eesmärgil (seda nii põllumajandusliku kasutusega turvasmuldadel kui ka metsamaana

kasutatavatel turbaaladel);

 süsinikuvaru säilitamiseks ja sidumisvõime suurendamiseks (st CO2 emissioonide vältimiseks ja

vähendamiseks) tuleb soodustada püsirohumaade, märgalade ja puhvervööndite säilitamist ning

nende kujundamist.



6.5 Kliimaneutraalsus

Euroopa Liidu (EL) eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus – kasvuhoonegaaside

netonullheitega majandus. See eesmärk on Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes ja kooskõlas Pariisi

kokkuleppe alusel võetud ELi kohustusega võtta kasutusele ülemaailmseid kliimameetmeid. Euroopa

pikaajaline strateegiline visioon kliimaneutraalsusest on esitatud Komisjoni teatises “Puhas planeet kõigi jaoks”

(28.11.2018). Dokumendis on välja toodud seitse strateegilist suunda, mille valiku kombineerimisest sõltub

Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse saavutamine:

1. Energiatõhususest tuleneva kasu maksimeerimine (sh liginullenergiahoonete kasutuselevõtt);

2. Taastuvatest energiaallikatest pärit elektrienergia osatähtsuse suurendamine, et muuta Euroopa

energiasüsteem täielikult CO2-vabaks;

3. Puhta, turvalise ja ühendatud liikuvuse edendamine;

4. Konkurentsivõimeline ELi tööstus ja ringmajandus on peamised vahendid kasvuhoonegaaside heitkoguste

vähendamiseks;

5. Piisava arukate võrkude taristu ja ühenduste väljaarendamine;

6. Biomajanduse võimaluste täielik ärakasutamine ja hädavajalike CO2 sidujate olemasolu tagamine;

7. Ülejäänud CO2-heitega seotud probleemide lahendamine süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise abil.

Eesti Vabariigi Valitsus kiitis 3.10.2019 heaks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise kohta, milles Eesti

toetas põhimõtteliselt kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist Euroopa Liidu üleselt aastaks 2050.

Antud peatükis toodud ettepanekud on sisse viidud üldplaneeringu seletuskirja ptk-i 2.1.3

“Haljastus”.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

131 / 139

Paide linna üldplaneering toetab kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamist järgmiselt:

 Üldplaneering soodustab taastuvenergia (tuule-, päikse- ja maasoojusenergia) kasutuselevõttu

antud teemavaldkonna reguleerimisega ning üldplaneeringus antud teema kajastamisega,

tõstes teadlikkust kohalikus omavalitsuses võimalike taastuvenergia lahenduste osas.10

Üldplaneeringus on seatud tingimused nii tuule- ja päikeseparkide rajamiseks, kui ka omatarbeks

tuulegeneraatorite ja päikesepaneelide rajamiseks. Eraldi on seatud tingimused

maasoojussüsteemide kasutamiseks. Üldplaneering toetab tuuleenergia arendamist vallas

pakkudes üldplaneeringu lahenduses välja võimalikud alad tuuleenergeetika arendamiseks.

 Paide linna üldplaneeringuga on planeeritud oluliselt täiendada olemasolevat kergliiklusteede

võrgustikku. Perspektiivsed kergliiklusteed on näidatud üldplaneeringu joonisel „Taristu ja

tehnovõrgud“. Kergliiklusteede planeerimisega toetatakse autole alternatiivsete

liikumisvahendite kasutamist.

 Paide linna üldplaneeringu ruumilise arengu suunamise põhimõtted ja maakasutuse lahendus

vähendab sundpendelliiklust. Üldplaneeringus on maakasutuse kavandamisel lähtutud

väljakujunenud asustusstruktuurist ja maakasutusest. Seega äri ja tootmise maa-alad ning

elamu maa-alad on planeeritud (võimalusel) olemasolevate alade lähedusse. Eesmärgiks on

võimaldada ühtsete komplekside tekkimist ning vältida maastiku killustamist. Mida

efektiivsemalt on lahendatud transpordikorraldus (vähem indutseeritud liikumist, jalgsi ja

rattaga liikumine jne) seda väiksemad on investeeringud kliimaneutraalsetesse lahendustesse.

6.6 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus

Paide linna üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne piiriülest keskkonnamõju.

10 Kuigi Paide linna ÜP üldjuhul soodustab taastuvenergia (tuule-, päikse- ja maasoojusenergia) kasutuselevõttu antud

teemavaldkonna reguleerimisega ning üldplaneeringus antud teema kajastamisega, tõstes teadlikkust kohalikus omavalitsuses võimalike taastuvenergia lahenduste osas, siis paratamatult võivad ÜP-s teiste teemade suhtes seatud tingimused, nt väärtusliku maastiku, väärtusliku põllumajandusmaa ja rohevõrgustiku kaitsetingimused, samal ajal ka taastuvenergeetika vastu töötada ja menetlusi pikendada.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

132 / 139

7. Leevendavad meetmed ja seire vajadus

Mõjude leevendamise eesmärk on vältida või minimeerida üldplaneeringu või selle alusel koostatavate

madalama tasemete planeeringute ja projektide elluviimisega kaasneda võivat võimalikku negatiivset mõju.

Paide linna üldplaneeringu ja KSH koostamine toimub samaaegselt, mistõttu on võimalik kõiki

keskkonnakomponente arvestava planeeringulahenduse koostamine. Keskkonnamõju minimeerimise või

vähendamise meetmed on esitatud mõju hindamise peatükis (ptk 6) iga valdkonna lõikes vastavates

alapeatükkides, mistõttu ei hakata neid siinkohal dubleerima.

Keskkonnaloa ja keskkonnakompleksloa kohustusega ettevõtete seirekohustus on seatud neile väljastatud

lubades. Lisaks toimub erinevate keskkonnakomponentide seire riikliku keskkonnaseire programmi raames.

Erinevate seirete tulemusi on võimalik keskkonnakaitselise olukorra parandamise huvides tegevuste edasisel

kavandamisel arvesse võtta.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

133 / 139

8. Kasutatud allikad

Õigusaktid:

1. Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016. RT I, 30.10.2020, 3.

2. Järva maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus. Keskkonnaministri

18.11.2019 määrus nr 62. RT I, 17.04.2020, 2.

3. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.05.2005. RT I,

21.12.2019, 7.

4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011. RT I, 10.07.2020, 47.

5. Koordi raba kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektina kaitse alla võtmine ja Koordi

raba kaitse-eeskiri. Roosna-Alliku Vallavolikogu määrus 26.05.2005 nr 13. RT IV, 23.10.2012, 3.

6. Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse 17.03.2023 määrus nr 32.

7. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004. RT I, 10.07.2020, 57.

8. Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu. Vabariigi Valitsuse määrus

15.06.2004 nr 73. RT I, 09.07.2016, 22.

9. Muinsuskaitseseadus, vastu võetud 20.02.2019. RT I, 10.12.2020, 22.

10. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42. RT I, 29.12.2020, 47.

11. Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal.

Vabariigi Valitsuse 06.12.2019 määrus nr 100. RT I, 10.12.2019, 6.

12. Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused.

Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61. RT I, 12.11.2019, 6.

13. Nõuded suplusveele ja supelrannale. Sotsiaalministri 03.10.2019 määrus nr 63.

14. Paide linna kaugküttepiirkondade piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja

kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja järelevalve ning

soojusettevõtja arenduskohustused. Paide Linnavolikogu määrus 15.11.2018 nr 62. RT IV,

23.11.2018, 38.

15. Paide vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus. Vabariigi Valitsuse 14.07.2005 määrus nr 182. RT I

2005, 42, 341.

16. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015. RT I, 19.03.2019, 104.

17. Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri. Paide Linnavolikogu 24.05.2018 määrus nr 32. RT IV,

06.06.2018, 11.

18. Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu. Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 korraldus nr 274.

RT III, 06.11.2018, 1.

19. Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise

kord. Keskkonnaministri 28.05.2004 määrus nr 58. RTL 2004, 72, 1192.

20. Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019. RT I, 10.12.2020, 36.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

134 / 139

21. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid.

Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78. RT I, 29.12.2020, 45.

22. Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta

esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord. Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39. RT I,

21.10.2016, 13.

23. Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. RT I, 27.05.2020, 2.

Muud allikad:

1. 4 MK TP, 2012. Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringute tuuleenergeetika

teemaplaneering. Olemasoleva olukorra analüüs ja teemaplaneeringu protsess ning KSH aruanne.

2. Adojaan, K., Valker, T., 2024. Linnuriik Matsalu lahe kallastel: Sookurg.

https://linnuriik.ee/et/keemu-lind/sookurg/ (viimati vaadatud 04.09.2024)

3. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikool Geograafia Instituut.

4. Berg, F., Kamp, I., 2017. Health effects related to wind turbine sound. Federal Office for the

Environment. Netherlands.

5. Borowski, S., 2019. Ground vibrations caused by wind power plant work as environmental pollution -

case study. MATEC Web of Conferences 302, 01002.

6. Busch, M., S. Trautmann & B. Gerlach 2017: Overlap between breeding season distribution and wind

farm risks: a spatial approach. Vogelwelt 137: 169–180.

7. Üleriigiline planeering: Eesti 2030+. Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldus nr 368.

8. Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Vastu võetud Riigikogu otsusega 06.06.2017.

9. AS Maves, 2000. Paide uue veehaarde sanitaarkaitseala projekt.

10. AS Maves, 2018. Jääkreostusobjektide seirevõrgu inventuur ja veekvaliteedi hindamine. Tellija: Eesti

Keskkonnakaitse Ühing.

11. Coppes, J., Kämmerlea, J-L., Grünschachner-Bergerc, V., Braunischa, V., Bollmann, K., Mollet, P.,

Suchanta, R, Nopp-Mayr, U., 2020a. Consistent effects of wind turbines on habitat selection of

capercaillie across Europe. Biological Conservation 244.

12. Coppes, J., Braunisch, V., Bollmann, K., Storch, I., Mollet, P., Grünschachner-Berger, V., Taubmann,

J., Suchant, R., Nopp-Mayr, U., 2020b. The impact of wind energy facilities on grouse: a systematic

review. Journal of Ornithology 161:1–15.

13. Dokulil, M., T., 2013. Environmental Impacts of Tourism on Lakes. Eutrophication: Causes,

Consequences and Control, lk 81–88.

14. EC, 2020. Comission notice. Guidance Document on wind energy developments and EU nature

legislation.

https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/wind_farms_en.pdf (viimati

vaadatud 28.07.2021)

15. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister), Keskkonnaagentuur. Andmed on ajas ja

ruumis muutuvad.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

135 / 139

16. eElurikkus, 2021.

https://elurikkus.ee/ (viimati vaadatud, 19.03.2021)

17. Eesti Entsüklopeedia, 2011. Koovitaja.

koovitaja - Eesti Entsüklopeedia (entsyklopeedia.ee) (viimati vaadatud 19.03.2021)

18. Eesti Entsüklopeedia, 2006. Väikepistrik.

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/v%C3%A4ikepistrik (viimati vaadatud 19.03.2021)

19. Eesti Entsüklopeedia, 2012. Hallõgija.

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/hall%C3%B5gija (viimati vaadatud 19.03.2021)

20. Eesti säästva arengu riiklik strateegia: Säästev Eesti 21. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt

17.03.2005 ja Riigikogu poolt 14.09.2005.

21. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Heaks kiidetud Riigikogu poolt 14.02.2007.

22. Eesti Geoloogiateenistus, 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019.

23. Eesti Geoloogiateenistuse pinnase radooniriski kaart.

https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd

(viimati vaadatud 26.01.2021)

24. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 19.12.2019.

Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) (europa.eu) (viimati vaadatud

30.07.2021)

25. Eesti Statistikaamet.

https://www.stat.ee/ (viimati vaadatud 26.01.2021)

26. eLoodus/NatureGate, 2021.

http://linnud.loodus.ee/ (viimati vaadatud 19.03.2021)

27. Eesti Ornitoloogiaühing, 2019. Lindude peatumisalade analüüs. Tellija: Rahandusministeerium.

28. Estonica (Entsüklopeedia Eestist), 2020. Türi voorestik.

http://stage.estonica.ee/et/Loodus/Kesk-Eesti_voored_ja_tasandikud/T%C3%BCri_voorestik/#

(viimati vaadatud 26.01.2021)

29. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004

korraldus nr 615.

30. Euroopa Liit, 2011. ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020.

31. European Enviroment Agency, 2019.

https://www.eea.europa.eu/ (viimati vaadatud 19.03.2021)

32. Gove B, Langston RHW et al., 2013. Wind Farms and Birds: an updated analysis of the effects of wind

farms on birds, and best practice guidance on integrated planning and impact assessment.

https://wcd.coe.int/ViewDoc.jsp?id=2064209&Site (viimati vaadatud 29.07.2021)

33. Hendrikson&Ko OÜ, 2019. Saarde valla tuulikuparkide P14, P15, P16 detailplaneeringute

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Töö nr 2741/16 . KSH aruanne on vastu võetud Saarde

Vallavolikogu 22.01.2020 otsusega nr 1 “Saarde valla tuuleenergeetika detailplaneeringu alal P14 ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande vastuvõtmine”, Saarde Vallavolikogu 22.01.2020

otsusega nr 2 “Saarde valla tuuleenergeetika detailplaneeringu alal P15 ja keskkonnamõju

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

136 / 139

strateegilise hindamise aruande vastuvõtmine” ja Saarde Vallavolikogu 22.01.2020 otsusega nr 3

“Saarde valla tuuleenergeetika detailplaneeringu alal P16 ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande vastuvõtmine”.

34. Järva maakonna põhjaveevarude kinnitamine. Keskkonnaministeeriumi käskkiri nr 407.

35. Järvamaa arengustrateegia 2019-2035+. Vastu võetud 28.02.2019 Järva Vallavolikogu määrusega nr

3.

36. Järvamaa maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud 12.12.2017 Järva maavanema korraldusega nr

1-1/17/329.

37. Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava, kinnitatud 2015.

38. Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 3.12.2018

käskkirjaga nr 1-1/18/300.

39. Kassikaku (Bubo bubo) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 24.05.2019

käskkirjaga nr 1-1/19/128.

40. Keskkonnaamet, 2020. Korduma kippuvad küsimused radooni kohta.

https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kiirgus/radoon/korduma-kippuvad-

kusimused-radooni-kohta (viimati vaadatud 06.12.2020)

41. Keskkonnaameti keskkonnalubade infosüsteem (KOTKAS)

https://kotkas.envir.ee/permits/public_index (viimati vaadatud 11.12.2020)

42. Keskkonnaministeerium, 2005. Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide

hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised.

Euroopa Komisjon Keskkonna peadirektoraat.

43. Keskkonnaministeerium, 2019. Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid:

ajakohastamine.

https://www.envir.ee/sites/default/files/Vesi/uleujutused/kaardid/uleujutusohupiirkonna_ja_uleujutuse

ga_seotud_riskipiirkonna_kaardid_aruanne1.pdf (viimati vaadatud 26.01.2021)

44. Keskkonnaministeerium, 2020. Radoon.

https://www.envir.ee/et/radoon (viimati vaadatud 02.12.2020)

45. Keskkonnaprojekt OÜ, 2017. Paide linna sademeveetrasside uuring.

46. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt

02.03.2017 korraldusega nr 62.

47. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Heaks kiidetud Riigikogu poolt 05.04.2017.

48. Kull, A., 2013. Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine

pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks. Tartu Ülikool, Ökoloogia ja Maateaduste

Instituut.

49. Kultuurimälestiste Riiklik Register.

https://register.muinas.ee/ (viimati vaadatud 26.01.2021)

50. Linnuvaatleja, 2021.

https://www.linnuvaatleja.ee/linnuliigid/ (viimati vaadatud 19.03.2021).

51. Luigujõe, L. 2007. Aasta lind on luik. Eesti Loodus: Aasta lind EL 2007/2.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

137 / 139

http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1827_1806.html (viimati vaadatud 19.03.2021)

52. Länderarbeitsgemeinschaft der Vogelschutzwarten (LAG VSW) (2014): Recommendations for

distances of wind turbines to important areas for birds as well as breeding sites of selected bird

species. Ber. Vogelschutz 51: 15– 42.

53. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse protokollilise

otsusega 07.01.2016.

54. Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse

poolt 07.01.2016.

55. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused.

https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused-p2.html (viimati vaadatud 26.01.2021)

56. Maanteeamet, 2010. Loomad ja liiklus Eestis: Käsiraamat konfliktide määratlemiseks ja tehnilised

lahendused meetmete rakendamiseks.

57. Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner, L., 2019.

Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste

kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus, EGF:9110 Rakvere.

58. Maves OÜ, 2020. Pärnu jõe kasutusvõimaluste uuring.

59. Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori

11.09.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/169.

60. Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava, 2015.

61. Meunier, M., 2013. Wind Farm - Long term noise and vibration measurements. The Journal of the

Acoustical Society of America 133.

62. MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks

loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.

63. Muna, M., Kovtun-Kante, A., Trepp, K., Ojamäe, K., Mikomägi, A. ja Korsjukov, M., 2020. Eesti

pinnaveekogumite seisundi 2019. a vahehinnangu lisatabel veemajanduskomisjonile.

Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi veeosakond.

64. Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori

14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105.

65. Nguyen, D-P., Hansen, K., Zajamsek, B., 2020. Human perception of wind farm vibration. Journal of

Low Frequency Noise, Vibration and Active Control, Vol. 39(1) 17–27.

66. Oja, T., Valdmann, H., Saarma, U., Kruuse, M., Oja, R., ja Anijalg, P. 2018. Põtrade liikuvusuuring

GPS/GSM kaelustega riigi põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Kose-Mäo (km 40,0-85,0)

lõigu piirkonnas. Tartu Ülikool.

67. OÜ Hendrikson & Ko kaardirakendus Eesti riigimaanteede loomaohtlikkus 2009-2018.

https://hendrikson.ee/maps/Loomaohtlikkus/ (viimati vaadatud 26.02.2020)

68. OÜ Hendrikson & Ko, 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Tellija: Keskkonnaagentuur.

69. Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori

19.09.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/327.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

138 / 139

70. Paide linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegia aastateks 2020-2023. Vastu võetud

20.09.2018 Paide linnavolikogu määrusega nr 42.

71. Paide linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegia aastateks 2021-2024. Kinnitatud

19.11.2020 Paide linnavolikogu määrusega nr 11.

72. Paide linna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramine ning kaitse- ja kasutustingimuste

seadmine, 2008. Teemaplaneering. Paide Linnavalitsus. Planeeringu- ja ehitusosakond.

73. Paide linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029. Kinnitatud

24.01.2019 Paide Linnavolikogu määrusega nr 2. Muudetud 11.06.2020 määrusega nr 7. Töö

koostaja: Heka Projekt OÜ.

74. Paide linna, Paide valla ja Roosna-Alliku valla haridusvaldkonna olukorra analüüs. Geomedia ja

Cumulus Consulting, 2017.

75. Paide vanalinna arengukava 2020, 2007. Paide Linnavalitsus. Konsultatsiooni- ja koolituskeskus

Geomedia.

76. Penu, P., 2006. Eesti muldadest: põllumehele.

https://pmk.agri.ee/sites/default/files/uploads/sites/2/2017/01/Eesti-muldadest-

p%C3%B5llumehele.pdf (viimati vaadatud 09.09.2020)

77. Petersell, V., Karimov, M., Täht-Kok, K., Shtokalenko, M., Nirgi, S., Saarik, K., Milvek, H., 2017. Eesti

pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, Keskkonnaministeerium, Tallinn.

https://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf (viimati vaadatud

06.06.2019)

78. Puhas planeet kõigi jaoks: Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse,

konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni. Euroopa Komisjoni Teatis. Brüssel,

28.11.2018.

79. Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-

183,0. Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering.

Kehtestatud Järva maavanema 30.11.2012 korraldusega nr 423.

80. Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024.

81. Rahandusministeerium, 2018. Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks.

https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf (viimati vaadatud 15.07.2020)

82. Riigimetsa Majandamise Keskus, 2020. Matsimäe Pühajärve telkimisala.

https://loodusegakoos.ee/et (viimati vaadatud 26.01.2020)

83. Rydell, J., Ottvall, R., Pettersson, S. and Green, M., 2017. The effects of wind power on birds and

bats. Swedish environmental protection agency. Report 6791.

84. Saat, T., 2010. Peipsi vesikonna kalad ja kalandus. Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut. Tartu.

85. Skepast&Puhkim OÜ, 2013-2019. Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise

aruanne. Töö nr 2013_0056.

86. Skepast&Puhkim OÜ, 2020. Paide linnas korduva üleujutusega ala piiri määramine ja Paide

riskipiirkonnas üleujutuste leevendamise põhimõtete väljatöötamine.

Paide linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Kobras OÜ töö nr 2020-164 Planeeringuala: Järva maakond, Paide linn

139 / 139

87. Tartu Ülikool, 2021. Vähetuntud elurikkus – soontaimede, sammalde ja samblike kaitsealused,

ohustatud ja tunnusliigid.

http://efloora.ut.ee/Eesti-vte (viimati vaadatud 04.09.2024)

88. Taubmann, J., Kämmerle, J-L., Andrén, H., Braunisch, V., Storch, I,, Fiedler, W., Suchant, R. and

Coppes, J., 2021. Wind energy facilities affect resource selection of capercaillie Tetrao urogallus.

Wildlife Biology 2021 (1).

89. Tedre (Tetrao tetrix) kaitse tegevuskava, kinnitatud 2015.

90. Teeregister.

https://teeregister.mnt.ee/reet/search (viimati vaadatud, 19.01.2021).

91. Drevs, T., Jürgens, M., 2006. Tähelepanekuid väikepistriku pesapaigavalikutest Tallinna ümbruses.

Hirundo 19: 94–97 (2006).

92. Viht, E. 2006. Laanepüü, meie metsade põlisasukas. Eesti Loodus: Euroopa haruldused Eestis EL

2006/10.

http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1695_1681.html (viimati vaadatud 19.03.2021)

PAIDE LINNA ÜLDPLANEERING

Asukoht (L-Est’97) X 6533569

Y 593269

September 2024

Paide linna üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-064

Planeeringuala: Järvamaa, Paide linn

2 / 88

Üldinfo

TÖÖ NIMETUS: Paide linna üldplaneering

PLANEERINGUALA: Järvamaa, Paide linn

TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Järvamaa Paide linnale

TÖÖ LIIK: Üldplaneering

PLANEERINGU

KOOSTAMISE

KORRALDAJA:

Paide Linnavalitsus

Keskväljak 14, 72711

Paide linn

Järva maakond

Kontaktisik: Anti Annus

planeeringute peaspetsialist

Tel 383 8619, 511 3815

[email protected]

KONSULTANT: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Juhataja: Urmas Uri

Tel 730 0310, 565 9425

[email protected]

Projektijuht/planeerija:

Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija

Tel 730 0310, 518 7602

[email protected]

Kartograafid, planeerijad: Piia Kirsimäe – kartograaf, planeerija

Siiri Rist – kartograaf

Töögrupp: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)

Noeela Kulm - keskkonnaekspert

Marite Paat - keskkonnaekspert

Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija

Priit Paalo- maastikuarhitekt-planeerija

Silvia Türkson- maastikuarhitekt-planeerija

Kadri Kattai - maastikuarhitekt-planeerija

Kontrollija: Ene Kõnd - tehniline kontrollija

Paide linna üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-064

Planeeringuala: Järvamaa, Paide linn

3 / 88

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1) Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:

• KMH0046 Urmas Uri;

• KMH0159 Noeela Kulm.

2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri, Teele Nigola

3) Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

4) Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

5) Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas,

muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine,

uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine.

6) Kutsetunnistused:

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola.

Paide linna üldplaneering

Kobras OÜ töö nr 2020-064

Planeeringuala: Järvamaa, Paide linn

4 / 88

SISUKORD

1. Paide linna üldplaneeringu koostamise eesmärk ja lähtematerjalid ............................................. 7

1.1 Planeeringu koostamise eesmärk ja ülesanded ......................................................................... 7 1.2 Paide linna ruumiline visioon ...................................................................................................... 7 1.3 Ruumilise arengu üldised põhimõtted ........................................................................................ 8

2. Alade üldised maakasutus- ja ehitustingimused ............................................................................. 10

2.1 Üldtingimused ............................................................................................................................. 10 2.1.1 Ehitised ................................................................................................................................... 10 2.1.2 Piirded..................................................................................................................................... 11 2.1.3 Haljastus ................................................................................................................................. 12 2.1.4 Metsa- ja põllumajandusmaad ............................................................................................... 13 2.1.5 Avalik ruum ............................................................................................................................. 14

2.2 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud ......................................................... 14 2.2.1 Detailplaneeringu koostamine KOV kaalutlusotsusega ning avatud menetlusega

projekteerimistingimuste väljastamine ................................................................................................ 15 2.2.2 Oluline avalik huvi ................................................................................................................... 15

2.3 Arhitektuurivõistluse korraldamise kohustusega ala ja juhud .................................................... 15 2.4 Tiheasustusalad ja kompaktse asustusega alad ........................................................................ 17 2.5 Hajaasustusalad ......................................................................................................................... 17 2.6 Maakasutuse juhtotstarbed ........................................................................................................ 18

2.6.1 Väike-elamu maa-ala .............................................................................................................. 18 2.6.2 Korterelamu maa-ala .............................................................................................................. 19 2.6.3 Ühiskondlike ehitiste maa-ala ................................................................................................. 21 2.6.4 Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala .................................................................................... 22 2.6.5 Haljasala ja parkmetsa maa-ala ............................................................................................. 22 2.6.6 Kaitsehaljastuse maa-ala ....................................................................................................... 23 2.6.7 Supelranna maa-ala ............................................................................................................... 23 2.6.8 Kalmistu maa-ala .................................................................................................................... 23 2.6.9 Aianduse maa-ala ................................................................................................................... 24 2.6.10 Äri maa-ala ............................................................................................................................. 24 2.6.11 Tootmise maa-ala ................................................................................................................... 25 2.6.12 Segaotstarbega maa-alad ...................................................................................................... 27 2.6.13 Riigikaitse maa-ala ................................................................................................................. 28 2.6.14 Transpordi maa-ala ................................................................................................................ 29 2.6.15 Tehnoehitise maa-ala ............................................................................................................. 29 2.6.16 Jäätmekäitluse maa-ala.......................................................................................................... 29 2.6.17 Mäe- ja turbatööstuse maa-ala ............................................................................................... 30

3. Veekogu kaldaala kasutamis- ja ehitustingimused ......................................................................... 33

3.1 Ehituskeeluvööndi ulatuse muutmine ......................................................................................... 33 3.1.1 Ehituskeeluvööndi suurendamine .......................................................................................... 33

3.2 Üleujutus ja selle riskidega arvestamine .................................................................................... 34 3.3 Planeeritud kunstkoelmud .......................................................................................................... 37

4. Väärtused ............................................................................................................................................. 38

4.1 Väärtuslikud maastikud .............................................................................................................. 38 4.2 Ilusate vaadetega teelõigud ja vaatekoridorid ............................................................................ 41 4.3 Kultuuriväärtuslikud objektid ....................................................................................................... 42

4.3.1 Paide muinsuskaitseala .......................................................................................................... 42 4.3.2 Arheoloogiatundlikud alad ...................................................................................................... 43 4.3.3 Looduslikud pühapaigad ........................................................................................................ 44