Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
Viit | 8-3/5169-25 |
Registreeritud | 27.11.2024 |
Sünkroonitud | 28.11.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
Sari | 8-3 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused |
Toimik | 8-3/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigikohus |
Saabumis/saatmisviis | Riigikohus |
Vastutaja | Mari-Liis Mikli (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Justiitshalduspoliitika valdkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]
www.riigikohus.ee
Justiitsministeerium
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust kohtumenetluse tõhustamise ettepanekute kohta.
Käesolevaga edastame arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Reisberg
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Lisa 1: Riigikohtu arvamus kohtumenetluse tõhustamise ettepanekute kohta
Teie 14.11.2024 nr 8-3/5169-11
Meie 27.11.2024 nr 6-6/24-52
Lisa 1
1/7
Riigikohtu arvamus kohtumenetluse tõhustamise ettepanekute kohta
Üldiselt
Tunnustades iseenesest Justiitsministeeriumi püüdeid kohtumenetlusi tõhustada, ei pea
Riigikohus õigeks, et oluliste muudatuste kohta küsitakse seisukohta sedavõrd lühikese aja
jooksul. Mitmete pakutud muudatuste kohta olnuks kohtunike jaoks vajalik põhjalikum analüüs
ja eelnev laiem arutelu.
Siiski esitasid selle napi aja jooksul arvamusi tsiviil- ja halduskolleegiumi kohtunikud ja
nõunikud, mida siinkohal refereerime.
1. Pankrotiseaduse muutmine
1.1 PankrS § 10 ja § 13 muutmine
Ei pooldata muudatust, kuna kui kohtuistungit ei ole nõutud, võib kohtulahendi kvaliteet nii
olulises küsimuses langeda.
1.2 PankrS § 841 lg 3 p-de 6 ja 7 kehtetuks tunnistamine
Punktil 6 on otsene seos pankrotimenetluse sisulise lahendamisega. Pankrotimenetluses toimub
sisuliselt raha jaotamine erinevate subjektide vahel, sh haldur ja võlausaldajad. Seega halduri
ja toimkonna tasu ning kulud mõjutavad otseselt seda, kui palju võlausaldajad pankrotipesast
raha saavad. Punkti 6 kehtetuks tunnistamisel tekib küsimus, mis saab juhul, kui kohtujurist on
halduri tasu ja kulud kinnitanud, aga lõpparuande kinnitamisel asub kohtunik temast erinevale
seisukohale.
Punkt 7 ei ole kulude kindlaksmääramise säte, vaid tegemist on PankrS § 30 lg 3 järgi tehtava
lahendiga, millega mõistetakse pankrotivõlgniku juhatuse liikmelt deposiidi maksnud
võlausaldaja kasuks raha välja. Tegemist on sisulise vaidlusega, mis on olemuselt
õigusemõistmine.
Kokkuvõttes Riigikohtu tsiviilkolleegium neid ettepanekuid ei toeta.
2. Perehüvitiste seaduse muutmine
2.1 Perehüvitiste seaduses kavandatakse uut elatisabi liiki, mida nimetatakse menetlusväliseks
elatisabiks, mida makstaks Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel, kui kohustatud isik ei täida
oma ülalpidamiskohustust kohtu- või täitemenetluse väliselt ja on tõenäoline, et ta ei täidaks
seda vähemasti mitte tervikuna ka kohtulahendi alusel. Seni on seaduses olnud
kohtumenetlusaegne elatisabi ja täitemenetlusaegne elatisabi, kui võlgnik ei täida
ülalpidamiskohustust. Tähelepanuväärselt ei ole ettepaneku kohaselt võimalik menetlusvälise
elatisabi andmisest keeldumist vaidlustada. Seletuses on toodud, et see on vältimaks
paralleelvaidlust halduskohtus ning taotlejal on õigus pöörduda kohtusse või täitemenetlusse ja
taotleda sellega seotud elatisabi. See on PS § 15 lg-t 1 silmas pidades problemaatiline, sest kui
seadusandja annab juba võimaluse taotleda menetlusvälist elatisabi, peaks olema võimalik
kontrollida, kas sellest on keeldutud õiguspäraselt. See tekitab küsimuse, kas selline elatisabi
liik on vajalik.
Lisa 1
2/7
2.2 § 501 lg 2 „…võlgniku poole maksmisele kuuluv“ on ilmselt mõeldud „võlgniku poolt“,
kuid ka see tuleks keeleliselt üle vaadata.
2.3 § 501 lg 3 puhul tekkis küsimus, et kui võlgnik maksab neljanda kuu lõpul elatisena
pahatahtlikult ühe euro, kas see võimaldab jätta õigustatud isiku menetlusvälisest elatisabist
ilma.
2.4 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul ei nähtu pakutud perehüvitise seaduse muudatustest
seost kohtumenetluse tõhustamisega.
3. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmine
3.1 PSJKS § 13 lg-st 1 on kavas välja võtta kohustus lahendada põhiseaduslikkuse järelevalve
asi nelja kuu jooksul. Samuti kavatsetakse asendada valimisasja läbivaatamise 7 tööpäeva
pikkune tähtaeg 14 kalendripäeva pikkuse tähtajaga, mis üldjuhul annab asja läbivaatamiseks
juurde kolm tööpäeva. Kui senised tähtajad ei ole praktikas realistlikud, on muutused
põhjendatud. Valimisasjade juures väärib siiski märkimist, et lahendamise tähtaja võrra venib
ka valimistulemuste väljakuulutamine ja uue Riigikogu koosseisu kokkutulemine (RKVS § 74
lg 1). Samuti kavatsetakse kehtetuks tunnistada PSJKS § 44 lg 3, mille kohaselt lahendab
üldkogu valimisasja hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast asja üldkogule andmist.
Ettepaneku seletuse kohaselt on asja üldkogule üleandmisel üldjuhul tegemist ka
põhiseaduspärasuse küsimusega, mistõttu ei ole menetlust võimalik nii lühikese aja jooksul läbi
viia. PSJKS § 44 lg 3 kehtetuks tunnistamisel võib olla aga hoopis vastupidine toime (st PSJKS
§ 44 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tähtaeg enam ei pikene), sest üldkogu peab kohaldama asja liigile
vastavaid menetlusnorme (PSJKS § 14 lg 3).
3.2 Kavandatakse muuta PSJKS § 57 lg-t 3 viisil, et põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendit
ei pea põhjendama, kui taotlus jääb menetlusse võtmata või rahuldamata taotluse esitamata
jätmise õiguse puudumise tõttu. Siinkohal peetakse silmas eeskätt individuaalkaebusi. Samuti
ei pea valimiskaebuse lahendamise kohta tehtud otsust põhjendama, kui Riigikohus nõustub
Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) seisukohtadega ja kaebuse väited ei anna alust selle
rahuldamiseks. Nimetatud lahendite täielik põhjendamata jätmine võib olla
ebaproportsionaalne. Seda, et seadus individuaalkaebuse esitamise õigust ei anna ja Riigikohus
sellist õigust üldjuhul ei tunnusta, samuti seda, et valimiskaebuses nõustub Riigikohus VVK
seisukohtadega ja et asjas pole esitatud olulisi uusi argumente, saab Riigikohus öelda ka
lakooniliste põhjendustega.
3.3 Radikaalset muudatust kavandatakse PSJKS § 63, mille kohaselt jäävad põhiseaduslikkuse
järelevalve kohtumenetluse kulud edaspidi menetlusosaliste endi kanda, v.a juhul, kui see
menetlus toimub kohtu taotlusel. Kuigi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus on
erandlik kohtumenetlus, võib see mõnikord olla siiski hädavajalik oma PS § 15 lg-s 1 sätestatud
õiguse teostamiseks. Seepärast võiks kaaluda õigusabikulude väljamõistmise võimalust
vähemalt olukorras, kus menetlusosaline ei tegele oma n-ö põhitegevusega (nt piiratakse
inimese valimisõigust õigusvastaselt). Samuti võib kõigi enda kulude kandmine sõltumata
menetluse edukusest olla ebaproportsionaalselt põhiõigusi riivav 4. ja 5. peatüki menetlustes
(vältida tuleb võimalust poliitilised konkurendid n-ö vaeseks kurnata). Problemaatiline on ka
ettepanekutes pakutud PSJKS § 63 lg 2, mille kohaselt juhul, kui põhiseaduslikkuse järelevalve
kohtumenetlus toimus kohtu taotlusel, arvestatakse selles kantud kulusid menetluskulude
jaotamisel. See nimelt eeldab vältimatult põhiasjas tehtud kohtuotsuse edasikaebamist või
Lisa 1
3/7
täiendava otsuse tegemist pärast põhiseaduslikkuse järelevalve asjas lahendi tegemist
Riigikohtus. Täiendava otsuse normistik praegu sellist võimalust oma lühikeste tähtaegade tõttu
ei toeta (nt HKMS § 170 lg 5).
Lisaks tuleks üle vaadata § 63 lg 2 sõnastus: „kohtu taotlusel“ asemel peaks olema „kohtuotsuse
või -määruse alusel“. Selliselt oleks muudatus kooskõlas PSJKS § 9 sõnastusega.
4. Riigi õigusabi seaduse muutmine
4.1 Ettepanekutes nähakse ette mitmesuguseid muudatusi menetlusabi regulatsioonis. Esmalt
on kavas kohtute pädevusest välja viia menetlusabi andmine kohtuvälises menetluses. Nt
edaspidi otsustaks notari tasust vabastamise Notarite Koda (mitte maakohus
tsiviilkohtumenetluses). Kohtuvälist riigi õigusabi andmist hakkaks otsustama advokatuur
(praegu RÕS § 10 lg-te 3 ja 31 järgi kohus, kes tõenäoliselt asjast võrsuvat vaidlust lahendaks).
Kui aga Notarite Koda või advokatuur menetlusabi ei anna, saaks seda vaidlustada
halduskohtus. Kuigi vastavate otsustuste viimine Notarite Koja või advokatuuri tasemele ei ole
iseenesest vale, tekitab küsitavusi keeldumistest võrsuvate vaidluste lahendamine halduskohus.
See tähendab, et halduskohus peaks hakkama hindama ka teiste valdkondade riigi õigusabi
perspektiivi, mis tähendab sisuliselt materiaalõigusliku hinnangu andmist karistus- või
tsiviilõiguslike vaidluste kohta. Riigikohtu erikogu on korduvalt leidnud, et riigi õigusabi
taotluse põhjendatust peaks hindama seda liiki vaidlustele spetsialiseerunud kohtuharu
(RKEKm 1-21-6033/16, p 14; RKEKm 2-22-2054/8, p 6). Tähele panemata ei saa jätta ka
tõsiasja, et vähemalt osaliselt on tegemist tsiviilkohtumenetluse tõhustamise sildi all koormuse
ümberjagamisega halduskohtumenetlusse. Lisaks on kahtlane, kas advokatuuril ja notariaadil
on võimekus neid asju lahendada ning kas asjade väikest arvu arvestades väärib sellise
võimekuse tekitamine muudatust.
4.2 Menetlusabisse puutuvalt väärib märkimist ka see, et ettepanekutes soovitakse asendada
RÕS § 7 lg 1 p-s 4 sätestatud tingimus, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui kulud
õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut (millest
on tehtud mahaarvamised), kolmekordse keskmise ühe kuu sissetulekuga. Samasugust
muudatust kavandatakse ka TsMS § 182 lg 2 p 1. Piiratud ressursi tingimustes pole menetlusabi
lävendi tõstmine ilmselt lubamatu, seda enam, et piiripealsel juhul annavad võimaluse
põhiseaduspäraseks tõlgenduseks laialt tõlgendatavad sissetulekust mahaarvatavad kulud. Küll
aga tekib sellisel juhul küsimus, kas on põhjendatud, et HKMS § 112 lg 1 p 1 samasisuline säte
jääb sellisel juhul endiselt nõudma madalamat lävendit (kahekordne keskmine ühe kuu
sissetulek)? Seda oleks põhimõtteliselt võimalik õigustada halduskohtumenetluse eripäradega,
kuid samas RÕS § 7 lg 1 p 4 muudatus kohalduks ka halduskohtumenetluses. Kui selleks pole
head põhjendust, võiks vältida olukorda, kus TsMS-i ja HKMS-i muidu väga sarnased normid
erinevad mingi olulise nüansi poolest.
4.3 Tuleks kasutusele võtta lahendus, et riigi õigusabi tasu ja eksperdi tasu määrused oleks
võimalik teha pealdisena, kui taotlus tervikuna rahuldatakse. Nende määruste peale kulub palju
kohtujuristide aega.
Lisa 1
4/7
5. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine
5.1 Sisulise poole pealt tundub tähtaja pikendamine ühelt aastalt viiele probleemile
liiglihtsustatud lähenemisena. Kõik SHS-i alusel kinni peetavad inimesed ei ole seal eluaegselt.
Pigem võiks lahendus olla menetluse lihtsustamine olukordade jaoks, kus on ilmselge, et isiku
diagnoos on selline, et tema seisund ei saagi muutuda. Ei saa eeldada, et kõik isikud on
suutelised esitama avaldust paigutamise lõpetamiseks, kui nende tervislik seisund on
paranenud.
5.2 Põhjendamata on, miks on mõistlik pikendada tähtaega just 5 aasta peale, mitte nt 3 aasta
peale. Ei nähtu analüüsi, kas selline lahendus on kooskõlas rahvusvahelise/Euroopa õigusega
(vt nt sellekohaseid viiteid, mh EIK lahenditele Tsiviilkohtumenetluse seadustiku
kommenteeritud väljaanne, III kd, § 5391 komm 3.2.1. – isikul on õigus mõistliku aja tagant
toimuvale kinnipidamise kontrollimisele). Pealegi võimaldab TsMS § 5391 ka juba praegu
paindlikumat lahendust: kui isiku tervislik seisund ei ole seda kajastavate dokumentide järgi
muutunud, ei pea kohus paigutamise pikendamise otsustamiseks nt uut ekspertiisi määrama,
kui eelmisest ei ole rohkem kui aasta möödunud.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine
6.1 TsMS § 16 muudatus
Tegemist on pigem ebavajaliku muudatusega. Ei ole võimalik aru saada, millist kasu sellega
soovitakse saavutada. Selle asemel, et kohtumenetlust tõhustada, raiskab see hoopis ressursse,
pannes ühe kohtuniku asemel kolm kohtunikku asja lahendama. Osa asju on eelnõus ka
lahendamata jäetud, nt millal, millises menetluse staadiumis võib kohtu esimees määruse teha,
mis saab koosseisust siis, kui ringkonnakohus saadab asja tagasi maakohtule uueks
lahendamiseks jms.
6.2 TsMS § 49 lg 2 ja § 51 muudatus
6.2.1 TsMS § 49 lg 2 puhul ei ole tsiviilkolleegiumi hinnangul tegemist vajaliku ettepanekuga.
Suurt sisulist muudatust selle muudatusega väga suure tõenäosusega ei saavutata, kohtunik
jääb, nagu kehtivas õiguses, vastutama protokolli sisu eest.
6.2.2 TsMS § 51 muutmisel tuleks terviklikult läbi mõelda ja lahendada küsimus, mis on istungi
helisalvestise ja protokolli õigusjõu vahekord. Nt KrMS § 155 lg 22 kohaselt, kui protokollis
kajastatu on vastuolus salvestisega, siis tuginetakse salvestisele. Pakutud muudatus üksinda
tekitab selles ainult segadust juurde. Lisaks lükkab see protokolli koostamise koormuse edasi
ajale, kui otsuse peale kaevatakse. Selliselt on kohtul raske tööd planeerida. Kui lähtuda ainult
helisalvestisest, siis ei peaks hiljem protokolli koostamist toimuma. Kokkuvõttes ei toeta
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi enamus seda ettepanekut. Protokoll peab olema trükitud kujul.
„Salme“ peaks töövalmidusse jõudmisel abistama.
6.2.3 Riigikohtu halduskolleegium juhib tähelepanu sellele, et ettepanek kohalduks HKMS-i
viidete kaudu ka halduskohtumenetluses. Nt ei ole kohtuistungi protokolli koostamine enam
istungisekretäri vastutus, vaid selle koostamise kohustus on kohtunikul, kes võib selleks
kasutada küll kohtuametniku abi. Seda pehmendab võimalus jätta protokoll kirjalikku vormi
viimata ja säilitada see osaliselt või täielikult heli- või videosalvestisena. Tuleb nentida, et
Lisa 1
5/7
kohtuniku vastutuse suurenemise kohta toodud seletus on ühest küljest loogiline (üksnes
kohtunik saab oma asjas õiguslikult olulised asjaolud kokku võtta), kuid teisalt jääb
arusaamatuks, kuidas senise (n-ö aegade algusest kehtinud) korra muutmine kohtumenetluse
tõhustamise eesmärgiga kokku käib. Igal juhul on tegemist muudatusega, mis tuleks
halduskohtumenetluse kontekstis läbi kaaluda: kui haldus- ja tsiviilkohtumenetluses on sellest
erinev arusaam, tuleb kaaluda HKMS-i protokollimise normistiku lahtihaakimist TsMS-i
omast.
6.3 TsMS § 59 muudatus
Kohtulahendi avalikustamise säte ei peaks paiknema toimikuga tutvumist reguleerivas
paragrahvis, vaid §-s 462, mis räägib kohtuotsuse avalikustamisest (või selle naabruses § 4611
või § 4621). Avalikustamata lahendi anonüümseks muutmise ja mitteavalikustamise taotluse
küsimus on lahendamata.
6.4 TsMS § 144 p 1 ja § 175 muudatused
6.4.1 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul ei nähtu, kuidas muudatus kohtumenetlust
tõhustab. Pigem tuleneb muudatusest täiendavaid vaidluskohti, kui soovitakse hakata nõudma
ebamääraste õigusabikulude hüvitamist. Kohtumenetluse tõhustamiseks ja kulude
ettenähtavuseks tuleks kehtestada esindajatasu piirmäärad tabelina või muu formaliseeritud
variant kulude kindlaksmääramiseks.
6.4.2 Riigikohtu halduskolleegium juhib tähelepanu sellele, et ka HKMS § 103 lg 1 p-s 1 ei ole
võimalust hüvitada „muid õigusabikulusid“. See probleem on ka Riigikohtu
halduskolleegiumist hiljaaegu läbi käinud seoses vaidlusega advokaadibüroos töötavate
juristide töötundide tasu väljamõistmisega. Et plaanitakse vastavalt täpsustada ka TsMS § 175,
mis kohaldub HKMS § 108 lg 12 kaudu halduskohtumenetluses, ent HKMS § 103 lg 1 p 1
muudatust praegu kavas ei ole, tõusetub küsimus, kas peaks ka selle muudatuse analoogselt
TsMS § 144 p 1 muudatusega välja pakkuma. Pole head põhjust, miks see peaks haldus- ja
tsiviilkohtumenetluses erinema.
6.5 TsMS § 150 lg 32 muutmine
6.5.1 Riigikohtu tsiviilkolleegium märgib, et antud sättest on valesti aru saadud. Riigil jääb raha
saamata, kui see säte kehtetuks tunnistada. Kui kaebus rahuldatakse, siis Riigikohus riigilõivu
ei tagasta, see jääb osaks menetluskuludest. Kui säte kaotada, siis tekiks menetlusosalisel
(alusetult) õigus riigilõivu tagasi nõuda, kui kaebus jääb menetlusse võtmata. Muudatust tuleb
täpsustada, et lõiv jääb riigile ka kaebuse rahuldamise korral.
6.5.2 Riigikohtu halduskolleegium lisab, et 2022. a-l Riigikohtus kautsjonilt riigilõivule üle
minnes tekitas ka halduskolleegiumis segadust HKMS § 104 lg 71, mille kohaselt kantakse
Riigikohtule esitatud kaebuse või avalduse menetlusse võtmata või rahuldamata jätmise korral
riigilõiv riigituludesse. Nimelt ongi riigituludesse kandmine riigilõivu olemuslik tunnus ja
üldjuhul saab selle teiselt poolelt välja mõista, aga mitte tagasi nõuda kaebuse rahuldamise
korral. Nüüd plaanitakse analoogiline TsMS § 150 lg 32 kehtetuks tunnistada just sel põhjusel.
Sarnase ettepaneku peaks tegema ka HKMS § 104 lg 71 kohta.
Lisa 1
6/7
6.6 TsMS § 176 lg-d 2 ja 4
Kulunimekirjad oleks mõistlik koguda kokku ka juhul, kui kohus soovib jätta kulude
kindlaksmääramise eraldi menetlusse – see aitaks pooltel mh otsustada, kas soovitakse otsuse
peale edasi kaevata või läheks see liiga kulukaks. Kulude ettenähtavus praegu nagunii puudub.
Seega tuleks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul jätta § 176 lg-d 2 ja 4 muutmata.
6.7 TsMS § 177 lg 2
Tähtaeg võiks olla pikem, arvestades asjaolu, et Riigikohtu lahend jõustub selle
avalikustamisest, mis ei ole seotud poolele kättetoimetamisega, mistõttu (eriti menetlusse
võtmisest keeldumiste puhul) võib lahendi jõustumine tulla menetlusosalisele üllatusena.
Teiseks peaks asja sisulises lahendis olema selgitus selle kohta, et menetlusosaline teaks, et
peab pärast otsuse jõustumist kulude kindlaksmääramiseks kohtusse pöörduma. Praegu peab
kohus seda omal algatusel tegema.
6.8 TsMS § 186 lg 5
Riigikohtu halduskolleegium märgib, et HKMS § 116 lg 2 kaudu kohaldub TsMS § 186, mille
lg-sse 5 lisatakse lause, mille kohaselt võib kohus menetlusabi taotlust lahendades eeldada
esitatud andmete õigsust ja täielikkust. Muudatuse eesmärk on vähendada kohtute töökoormust
menetlusabi taotluste lahendamisel, säilitades samas kõik kontrollivolitused. Selle rakendumine
halduskohtumenetluses on küllap mõistlik.
6.9 TsMS § 3102
6.9.1 HKMS § 72 lg 4 kaudu kohalduks halduskohtumenetluses kavandatav TsMS § 3102, mille
kohaselt võib menetlusdokumendi vastuvõtmine saada tingimuseks riigi poolt palga, pensioni,
toetuse vms maksmiseks, dokumendi saamiseks, piiriületuseks või muude avalike teenuste
osutamiseks. Säte on kavandatud kujul üpris radikaalne ja sunnib küsima, kas üks tsiviil- või
halduskohtumenetlus on niivõrd oluline, et kaalub üles kõik isiku õigused saada avalikke
teenuseid või isegi piiri ületada.
6.9.2 Lisaks on selle muudatusettepaneku juurest puudu analüüs võimaliku
ebaproportsionaalsuse kohta. On mh olemas võimalus lugeda dokument kättetoimetatuks
väljaande Ametlikud Teadaanded abil.
6.10 TsMS § 423 lg 1 p 13 muudatus
Muudatust tuleks täpsustada järgmiselt: „asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete alusel
kohtule või …“. Olukorras, kus asi allub teisele Eesti kohtule, tuleb asi anda TsMS § 76 alusel
üle õigele kohtule. See on menetlusosalistele ressurssi säästvam lahendus.
6.11 TsMS kinnisesse asutusse paigutamise menetlus
Menetlus vajaks tervikuna põhjalikumat analüüsi ja ilmselt ümbertegemist. Praegu toimub
enamus kinnisesse asutusse paigutamistest EÕK raames, millele õiget menetlust ei järgnegi.
Nii see ei peaks olema. EÕK oma olemuselt on õigussuhte esialgne reguleerimine
kohtumenetluse ajaks. See ei ole mõeldud olema iseseisev menetlus. Mõistlik oleks luua kaks
eraldi menetlust: lühiajaline kinnisesse asutusse paigutamine, mille alla läheksid praegu
psühhiaatriahaiglate taotluste alusel EÕK raames paigutamised, ning pikaajaline kinnisesse
Lisa 1
7/7
asutusse paigutamine, mille alla läheksid praegu peamiselt KOV-ide avalduste alusel
läbiviidavad menetlused. Tuleks analüüsida, millised tagatised mõlema menetluse tüübi puhul
peaks menetlusosalisel olema.
6.12 TsMS § 613 lg 2 muudatus
Tegemist on kompleksse küsimusega, mis vajab põhjalikumat analüüsi. Ettepanek on see
muudatusettepanek siit eelnõust välja jätta.
6.13 TsMS § 637 lg 1 p 6 muudatus
6.13.1 Sisuliselt katab see ära lg 21 kohaldamisala, mille võiks tunnistada kehtetuks. Pakutud
muudatusettepanekule võiks sarnaselt lg-ga 21 lisada: „… välja arvatud, kui maakohus on
andnud loa edasikaebamiseks“. Maakohtul võiks olla võimalik praktika kujundamiseks
olulistes asjades edasikaebeluba anda.
6.13.2 Riigikohtu halduskolleegium juhib tähelepanu sellele, et HKMS § 187 lg 3 p-s 5 on
faktiväidete õigsuse eeldamine jätkuvalt sees.
6.14 TsMS § 661 lg 1 muudatus
Analüüsimata on väga oluline küsimus sellest, kui suurt töökoormuse kasvu see muudatus
ringkonnakohtute jaoks tähendaks.
6.15 TMS § 74
§ 74 lg-s 8 on kogemata ekslikult märgitud, et hinnatakse kaebajat. Kas ei oleks vaja reguleerida
seda, millised eksperdid on täituri jaoks lubatavad tellida?
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Arvamus kohtumenetluse tõhustamiseks | 20.12.2024 | 3 | 8-3/5169-32 | Sissetulev kiri | jm | Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda |
Arvamus | 03.12.2024 | 1 | 8-3/5169-31 | Sissetulev kiri | jm | Tartu Ringkonnakohus |
Arvamuse edastamine | 29.11.2024 | 3 | 8-3/5169-29 | Sissetulev kiri | jm | Õiguskantsleri Kantselei |
Arvamus | 29.11.2024 | 3 | 8-3/5169-30 | Sissetulev kiri | jm | Notarite Koda |
Arvamuse edastamine | 29.11.2024 | 3 | 8-3/5169-28 | Sissetulev kiri | jm | Tallinna Ringkonnakohus |
Arvamus | 28.11.2024 | 1 | 8-3/5169-27 | Sissetulev kiri | jm | Harju Maakohus |
Arvamus | 28.11.2024 | 1 | 8-3/5169-26 | Sissetulev kiri | jm | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
Arvamuse edastamine | 26.11.2024 | 1 | 8-3/5169-21 | Sissetulev kiri | jm | Sotsiaalministeerium |
Arvamuse edastamine | 26.11.2024 | 1 | 8-3/5169-23 | Sissetulev kiri | jm | Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda |
Taotlus | 26.11.2024 | 1 | 8-3/5169-22 | Sissetulev kiri | jm | Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja |
Vastus | 26.11.2024 | 1 | 8-3/5169-18 | Sissetulev kiri | jm | Lastekaitse Liit |
Arvamuse edastamine | 26.11.2024 | 1 | 8-3/5169-17 | Sissetulev kiri | jm | Pärnu Maakohus |
Vastus | 26.11.2024 | 1 | 8-3/5169-19 | Sissetulev kiri | jm | Eesti Advokatuur |
Kiri | 26.11.2024 | 1 | 8-3/5169-20 | Sissetulev kiri | jm | Riigikohus |
Arvamus | 26.11.2024 | 1 | 8-3/5169-24 | Sissetulev kiri | jm | Riigiprokuratuur |
Arvamuse edastamine | 25.11.2024 | 1 | 8-3/5169-15 | Sissetulev kiri | jm | Tartu Maakohus |
Vastus | 25.11.2024 | 1 | 8-3/5169-14 | Sissetulev kiri | jm | MTÜ Eesti Kohtunike Ühing |
Arvamuse edastamine | 25.11.2024 | 1 | 8-3/5169-16 | Sissetulev kiri | jm | Viru Maakohus |
Vastus | 22.11.2024 | 3 | 8-3/5169-13 | Sissetulev kiri | jm | Sotsiaalkindlustusamet |
Taotlus | 20.11.2024 | 1 | 8-3/5169-12 | Sissetulev kiri | jm | Tartu Ringkonnakohtu kohtumaja |
Kohtumenetluse tõhustamise ettepanekud | 14.11.2024 | 4 | 8-3/5169-11 | Väljaminev kiri | jm | Riigikohus, Harju Maakohus Tallinna kohtumaja, Pärnu Maakohus, Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Maakohus, Tartu Ringkonnakohus, Viru Maakohus, MTÜ Eesti Kohtunike Ühing, Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Advokatuur, Eesti Juristide Liit, Riigiprokuratuur, Tartu Ülikooli õigusteaduskond , TalTech Õiguse Instituut, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Notarite Koda, Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet |