Arvamus

Justiitsministeerium Teie: 14.11.2024 nr 8-3/5169-11

[email protected] Meie: 28.11.2024 nr 76

Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukoht kohtumenetluse tõhustamise ettepanekute osas

Justiitsministeerium esitas ettepanekud kohtumenetluse tõhustamiseks, mida Eesti Puuetega

Inimeste Kojale (EPIKoda) seisukoha esitamiseks ei saadetud, kuid arvestades

muudatusettepanekute mõju meie sihtgrupile (eelkõige seonduvalt riigi õigusabi seaduse ja

sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega seoses) peame arvamuse esitamist vajalikuks.

1. Planeeritavate muudatustega soovitakse tõsta riigi õigusabi ja menetlusabi saamise lävendit

selliselt, et riigi õigusabi ei saaks need isikud, kelle kulud õigusteenustele ei ületa taotleja

kolmekordset keskmist ühe kuu sissetulekut senise kahekordse asemel. Riigi õigusabi muudatuse

eesmärk on vähendada kohtute koormust ja riigi kulutusi riigi õigusabile. Arvestades riigi

õigusabi eelarve pingelisust ja riigi õigusabi osutavate advokaatide suhteliselt väikest ringi, saab

riigi õigusabi raha kasutada eelduslikult tõhusamalt, soodustada tuleks õigusabikulude

kindlustuse olemasolu keskklassi kuuluvate isikute ettenägematute õigusabikulude katteks.

Menetlusabi andmise lävendi tõstmine hoiab eelduslikult ära asjatuid kohtusse pöördumisi ja

suurendab riigi tulusid masktava riigilõivu näol.

Ligipääs kohtule ja kohtumenetlusele on põhiseaduslik õigus, mille puhul tuleb täiendavate

piirangute kehtestamist hoolikalt kaaluda. Riigi õigusabi ja menetluseabi saamise lävendi

tõstmisel on oht saada oluliseks takistuseks kohtusse pöördumisel ja õigusabi saamisel.

Riigikohtu 2010. aasta analüüsis „Menetlusabi andmine tsiviilkohtumenetluses“ on leitud,

et menetlusabi mittesaamine võib piirata põhiõigust tõhusale õiguskaitsele ja ausale

õigusemõistmisele. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud, et kui

riigilõivu suurus ei võimalda inimesel, kel pole õigust saada riigilt menetlusabi, oma õigusi

kohtus tõhusalt realiseerida, on tegu ebaproportsionaalse ja seega põhiseadusvastase riigilõivuga.

Analüüsis leitakse viitega Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale, et ligipääs kohtule on oluline

seaduslikkuse põhimõtte elluviimiseks. Menetlusabi mitteandmine võib mõnel juhul olla

isiku kohtusse pöördumise takistuseks ehk isikute põhiõiguste piiranguks ning kuigi

kohtusse pöördumise õigus ei ole absoluutne ning lepinguosalisel riigil on õigus seda

valdkonda reguleerida, siis ei tohi riigisisesed meetmed olla niisugused, mis kahjustaksid

kohtusse pöördumise õiguse olemust, kohtusse pöördumise piirang peab olema

proportsionaalne.

Riigi õigusabi ja menetlusabi puhul on tegemist majanduslikult keerukas olukorras olevate

inimestele õigusteenuse osutamisega eesmärgiga tagada inimeste õiguste ja huvide kaitse.

Arvestades eelnevat ning lähtudes asjaolust, et muudatusega seonduvalt puuduvad vastavad

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

analüüsid, sh osas, kas ja kui palju võib riigi õigusabi ja menetlusabi andmise lävendi

tõstmine kohtusse pöördumise võimalusi piirata leiame, et lävendi tõstmine ei ole esitatud

teabe pinnal õigustatud ega lubatav.

2.Muudatustega plaanitakse lisada menetlusabi määramisel lause, mille kohaselt „Kohus võib

eeldada esitatud andmete õigsust ja täielikkust“. Selgitavas osas on lisatud, et kohus võib alati

andmed üle kontrollida, kuid selleks peab olema ka mingi kahtlus. Kui kohtule saab siiski

teatavaks valeandmete esitamine tuleb sellele ka karmilt reageerida ja menetlusabi andmine

vajadusel tühistada.

EPIKoja jaoks jääb ebaselgeks, kuidas tuvastataks teadlik valeandmete esitamine ja ekslike ehk

tahtmatult mitteõigete andmete esitamine. Menetlusabi andmise tühistamine põhjusel, et esitatud

andmed olid valed peab olema äärmuslik meede, kuna ennatlik või põhjendamatu menetlusabi

andmise tühistamine piirab põhiseaduslikku õigust kohtumenetlusele. Eelneva tõttu tuleb mõelda

hoolikalt läbi, kuidas eristada tahtlikku ning ekslikku/tahtmatut valeandmete esitamist.

3. Muudatusega planeeritakse sanktsioneerida menetlusdokumendi kättetoimetamisest hoiduvat

isikut, võimaldades piirata sellisel isikul avalike teenuste nagu dokumentide, pensioni, toetuste

jm kättesaadavust menetlusdokumendi vastuvõtmiseni.

EPIKoja jaoks on sellise praktika tekitamine äärmiselt alarmeeriv ja ebakindlust tekitav.

Avalike teenuste, sh toetuste ja eluks esmavajalike teenuste saamise piiramine on äärmuslik

ja karm meede, mis võib seada ohtu inimeste heaolu, toimetuleku, tervise ja halvemal juhul

ka elu. Pensionite ja toetuste maksmiseks ning eluks esmavajalike avalike teenuste (sh

sotsiaalteenused) osutamise alused tulenevad erinevatest seadustest. Puudub selgus ja

analüüs osas, kas menetlusdokumentide kättetoimetamine kui menetluslik toiming kaalub

üle põhi-ja sotsiaalsete õiguste osutamise põhimõtted ja eeldused ning eesmärgid (nt õigus

riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral; lasterikkad pered ja

puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all) ning erinevatest

rahvusvahelistest õigustest tulenevad põhimõtted ning nende järgimise kohustuse (nt

Euroopa Sotsiaalharta, ÜRO Puuetega Inimeste Õiguste Konventsioon, inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsioon).

Puuduvad analüüsid ja ülevaade ka osas, kuidas selline meede inimesi mõjutab ning kas ja kui

palju aitaks selline sanktsioneerimine menetlusdokumentide kättetoimetamist reaalselt

tõhustada. EPIKoja hinnangul on sellise sanktsioneeriva meetme loomine äärmine

sekkumine inimeste põhi-ja sotsiaalsetesse õigustesse, sekkumise eesmärk ja tagajärg ei ole

omavahel kooskõlas, mistõttu ei ole muudatus lubatav.

4. Planeeritakse muudatust, millega võimaldatakse eestkostemenetluses kuulata isik vajadusel

ära ka kaugteel videokonverentsina või muul sarnasel viisil kui isiku eelmisest vahetusest

ärakuulamisest on möödas vähem kui kolm aastat. Reeglina eestkostealuste seisund ei parane ja

eestkostevajadus ära ei lange, mistõttu n-ö igal aasta isikut reaalselt vaatamas käia

hädavajadust ei ole, muudatuse eesmärk on ressursi kokkuhoid. Lisaks planeeritakse analoogset

muudatust ka kinnisesse asutusse paigutamise asjades ehk kohus võib isiku ära kuulata kaugteel

videokonverentsina või muul sarnasel viisil, kui eelmisest vahetust ärakuulamisest on möödas

vähem kui kaks aastat.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

EPIKoda on erinevates, sh Justiitsministeeriumile esitatud seisukohtades ja pöördumistes viitega

2023.aasta aruandele[1][2][3], selgitanud eestkoste olemust ning asjaolu ka inimese (eestkostetava)

vaatest. Oleme rõhutanud eestkostega seonduvaid erinevaid kitsakohti nagu eestkostetavate ja

valimisõiguseta eestkostetava arvu pidev kasv, eestkoste seadmine pigem kõikide asjade

ajamiseks kui osaliselt, eestkostetava soovidega arvestamise vajadus, eestkoste menetluses

olulist kaalu omavate eksperthinnangute kvaliteet jms. Ka kinnisesse asutusse paigutamine on

inimese õigustesse äärmuslikult sekkuv meede, mille kohaldamist tuleb alati äärmise hoolikusega

kaaluda sh koguda tõendeid vahetult ning hinnata tõendeid kogumis. Riigikohtu 2020. aasta

analüüsis „Psüühikahäirega isiku kinnisess asutusse paigutamine“ on viidates kohtupraktikale

rõhutatud vajadust kohtuniku enda vahetu hinnangu andmisele isiku seisundile.

Arvestades eestkoste seadmise ulatust ja mõju inimese (eestkostetava) jaoks tuleb viidatud

menetlus viia läbi inimest (eestkostetavat) maksimaalsel määral toetades. Ka tuleb isikut

ärakuulates selgitada välja olulised asjaolud, viidatud ärakuulamine ei saa olla formaalne

või pealiskaudne. Samad põhimõtted kohalduvad ka kinnisesse asutusse paigutamise

menetlustes.

Arvestades sihtgruppi (psüühikahäirega inimesed) ja kohtuniku veendumuse olulisust leiame, et

oluline on isiklik kohtumine. Veebilahendus ei pruugi anda vajalikku teavet ega tekitada head

kontakti, avatust, mis võib omakorda põhjustada ebaõige lahendi. Eelneva tõttu leiame, et veebi

teel ärakuulamine saab olla eelkõige erand mitte tavapraktika ning arvestades eestkoste

seadmise ja kinnisesse asutusse paigutamise äärmusliku meetme iseloomu ei saa muudatust

kuidagi õigustada kohtu ressursi kokkuhoid.

Lisame, et arusaamatu ja ootamatu on Justiitsministeeriumi arvamus, et eestkostealuste

seisund on püsiv ehk eestkostevajadus ei parane ning eestkostevajadus ära ei lange,

mistõttu ei ole vaja isikut reaalselt vaatamas käia. Märgime, et eestkoste on äärmuslik

meede, mille puhul tuleb alati kaaluda, kas on toimivaid vähemsekkuvaid meetmeid ning

vajadusel kaaluda eeskoste lõpetamist, vastav kohustus on eelkõige kohtul.

Justiitsministeeriumi väide eestkostevajaduse muutumatuse kohta on eelkõige hinnanguline ehk

emotsionaalne, puuduvad vastavad analüüsid ja statistiline ülevaade, ilma milleta ei saa sedavõrd

olulisi muudatusi teha.

5. Muudatustega plaanitakse pikendada sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud ajavahemikku,

milleks kohus võib isiku nõusolekuta hoolekandeasuusse hooldamisele paigutada, ühelt aastal

viiele aastale. Selgituste kohaselt on eesmärgiks tõhustada kohtu, psühhiaatrite ja riigi õigusabi

ressursi kasutamist, hoida kokku riigi kulusid ja vähem traumeerida pikaajaliselt

hoolekandeasutuse viibivaid isikuid pidevate uute menetlustega. Suur osa hoolekandeasutuses

viibivaid isikuid peavad seal olema pikaajaliselt, sisuliselt kogu elu, seega on mõttetu

ressursikulu igal aastal nende suhtes kontrollida, kas nad on seal põhjendatult.

Kinnisesse asutusse hoolekandeteenusele paigutamise tähtaja pikendamine ühelt aastal viie

aastani, peamiselt põhjendusega ressursi säästmisele, on lubamatu. Kinnisesse asutusse

paigutamine on inimese õigustesse äärmuslikult sekkuv meede, mida tuleb kaaluda

põhjalikult, sh osas, kas on teisi alternatiivseid vähempiiravaid meetmeid (Riigikohtu 2020.

analüüsi kohaselt on isiku kinnisesse asutusse paigutamine ultima ratio vahend, mistõttu on

see põhjendatud vaid juhul, kui muud abinõud on osutunud ebapiisavaks või ei ole nende

kasutamine võimalik).

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

Arvestades isiku õigustesse sekkumise ulatust tuleb riigil leida ka vastavad ressursid, kuna

tagatud peab olema nii inimeste menetluslike kui ka sisuliste õiguste kaitse. Viide

menetlusega kaasnevale pidevale traumeerimisele ei ole õigustesse sekkumise ulatust arvestades

kindlasti asjakohane, kuna aasta jooksul ühel korral paarikümneks minutiks kohtunikuga

kohtumine ei ole kindlasti inimese jaoks liigselt koormav.

Märgime, et mitte kaua aega tagasi liikusime Eestis ühe-aastase kinnisesse asutusse

paigutamise tähtaja peale põhjusel, et pikem periood ei ole inimõiguste põhimõtetega

kooskõlas. Lisaks on Riigikohtu 2020. aasta analüüsis tuginedes kohtupraktikale rõhutatud

lähiaja andmete olulisust (vahepeal toimunu ja isiku enda suhtumise võimalik muutumine)

kinnisesse asutusse paigutamise pikendamisel, mis kinnitab vajadust hinnata kinnisesse

asutusse paigutamise põhjendatust võimalikult hiljutiste andmete pinnal, mis tähendab

kohtulikku kontrolli pigem sagedamini kui harva. Seega on arusaamatu, kuidas ja

millistele objektiivsetele andmetele ning õigustatusele tuginedes viidatud tähtaega taas

pikendame.

Lubamatu on seisukoht, mille kohaselt on mõttetu ressursikulu kontrollida igal aasta

paigutamise põhjendatust kuna suur osa inimestest viibivad asutustes pikaajaliselt, sisuliselt

kogu elu. Märgime, et ükski inimene, kes on paigutatud kinnisesse asutusse kohtu vastava

otsuse alusel ei tohi olla olukorras, mil tema õigusi (sh õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele) piiratakse põhjendamatult (ning seda kasvõi üks päev) ning seda

põhjusel, et nii on kohtu ressurssi säästev ja otsustajatele mugav. Selline lähenemine riivab

kõiki inimõigustest tulenevaid põhimõtteid ning siseriiklikke ja rahvusvahelisi vastavaid

kokkuleppeid, mistõttu on lubamatu. Lisaks tekib küsimus ka aluseta vabaduse võtmisega

tekitatud kahju hüvitamiseks riigivastutuse seaduse alusel.

Muudatuse selgitavas osas on lisatud, et isikule jääb alati õigus taotleda paigutamise

ülevaatamist, lihtsalt kohus ei peaks sead tegema igal aastal omal algatusel.

EPIKoja poole on aastate jooksul pöördunud inimesed sooviga taotleda kinnisesse asutusse

paigutamise lõpetamist ning viidatud juhtumite pinnal on tekkinud selge arusaam kuivõrd

keeruline nii emotsionaalses kui ka asjaajamise mõttes vastav menetlus inimese jaoks on.

Lubamatu on jätta vastav koormus sedavõrd keerulises olukorras ehk kinnises asutuses

viibiva psüühikahäirega inimese kanda. Taotluse esitamise õigus peab loomulikult säilima,

kuid viidatud õigus ei saa asendada kohtulikku kinnisesse asutusse paigutamise

põhjendatuse kontrolli. Lisaks on ka viidatud teema osas vaja eelnevalt analüüse ja statistikat,

sh kinnisesse asutusse paigutamise asjade lõpetamiste arvu kohta ennetähtaegselt üldiselt ning

eraldi kohtu algatusel ja kinnisesse asutusse paigutatud inimese taotluse alusel. Samuti on oluline

kaasata täna kinnisesse asutusse paigutatud inimestele vahetult teenust osutavate asutuste

seisukohti ja praktikat.

Leiame kokkuvõttes, et eelnevalt viidatud muudatusettepanekud on ootamatud,

alarmeerivad ja põhjendamata ega vasta kehtivatele siseriiklikele ega rahvusvahelistele

inimõiguste põhisele lähenemisele ning põhimõtetele. Lubamatu on ressursi säästmise

eesmärgil kitsendada või piirata enim haavavate sihtgruppide menetluslikke õigusi, mis

põhjustavad omakorda piiranguid erinevate põhiseadusega kehtestatud õiguste

teostamisel. Arusaamatu on lähenemine teha olulise mõju ja ulatusega

muudatusettepanekuid ilma vastavate analüüside, statistika ja väljatöötamiskavatsuseta.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

Ootame Justiitsministeeriumilt inimõiguste ja väärtuspõhist lähenemist ning avatud

diskussiooni.

[1] Täisealiste eestkoste uuring lõpparuanne 2023 .pdf [2] Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine eestkostekorralduse teemal | Eesti Puuetega Inimeste Koda [3] Eesti Puuetega Inimeste Koja võrgustiku ettepanekud seoses Sotsiaalministeeriumi tellimusel koostatud uuringuga „Täisealiste eestkostekorralduse uuring Eestis“ | Eesti Puuetega Inimeste Koda

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Rekand

Jurist

E-post: [email protected]

Telefon: +372 6715909

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

Saatja: Eesti Puuetega Inimeste Koda <[email protected]>

Saadetud: 28.11.2024 14:21

Adressaat: <"Justiitsministeerium">

Teema: Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamuse edastamine

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja

korral palume linke ja faile mitte avada.

Lugupeetud Justiitsministeerium

Edastan Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamuse kohtumenetluse tõhustamise

ettepanekutele.

Lugupidamisega

Kristi Rekand

Jurist | Eesti Puuetega Inimeste Koda

Lawyer | Estonian Chamber of Disabled People

[email protected]

&#43;372 671 5909