Krüptovaraturu seaduse eelnõu

1

EELNÕU (KrüTS)

Märts, 2024

Krüptovaraturu seadus

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

Käesolev seadus reguleerib krüptovaraturu osalise tegevust, lõpetamist ja järelevalvet tema üle

ning vastutust, täpsustades ja täiendades sätteid, mis sisalduvad:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge

ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning

direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–205), ning

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori

digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009,

(EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333,

27.12.2022, lk 1–79).

§ 2. Seaduse kohaldamisala

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse isikute suhtes, kes tegelevad krüptovara emiteerimise,

pakkumise ja krüptovaraga kauplemise platvormil kauplemisele võtmisega ning kes osutavad

krüptovarateenuseid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 tähenduses ja

selle kohaldamisala ulatuses.

(2) Kui krediidiasutus, makseasutus, e-raha asutus, investeerimisühing, eurofondi või

alternatiivfondi fondivalitseja, väärtpaberite keskdepositoorium või reguleeritud

väärtpaberituru korraldaja on krüptovaraturu osaline käesoleva seaduse § 3 tähenduses,

kohaldatakse tema suhtes käesoleva seaduse §-des 5 ja 6, § 7 lõigetes 4 ja 5, §-s 8, § 15

lõigetes 3, 5–8, § 17 lõigetes 3 ja 4 ning 7. ja 8. peatükis ning §-s 48 sätestatut. Alternatiivfondi

valitsejana ei käsitata väikesemahulise alternatiivfondi valitsejat.

(3) Krüptovara, mis ei ole varapõhine token ega e-raha token (edaspidi muu krüptovara),

emiteeriva, pakkuva ja kauplemisele võtmist taotleva isiku suhtes kohaldatakse üksnes

käesoleva seaduse § 6 lõikes 4, § 7 lõikes 4 ning 7. ja 8. peatükis ning §-s 48 sätestatut. Kui

muud krüptovara emiteeriv isik (edaspidi muu krüptovara emitent) ei ole ise muu krüptovara

pakkuja ega muu krüptovara kauplemisele taotleja, ei kohaldata tema suhtes käesoleva seaduse

7. ja 8. peatükis sätestatut.

(4) Käesolevas seaduses lähtutakse kontrollitava äriühingu, hääleõiguse kuuluvuse ja

märkimisväärse seose määramisel väärtpaberituru seaduse §-des 82 ja 10 sätestatust.

(5) Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse

sätteid, arvestades käesolevast seadusest ja Finantsinspektsiooni seadusest tulenevaid erisusi.

§ 3. Krüptovaraturu osaline

(1) Krüptovaraturu osaline käesoleva seaduse tähenduses on:

1) krüptovarateenuse osutaja;

2) varapõhise tokeni emitent, e-raha tokeni emitent või muu krüptovara emitent (edaspidi koos

krüptovara emitent);

2

3) muu krüptovara pakkuja ja krüptovara kauplemisele võtmist taotlev isik, välja arvatud, kui

ta ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 kohaldamisalasse.

(2) Varapõhise tokeni emitent on isik, kes emiteerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 6 nimetatud varapõhist tokenit.

(3) E-raha tokeni emitent on krediidiasutus või e-raha asutus, kes emiteerib Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 7 nimetatud e-raha tokenit.

(4) Muu krüptovara pakkuja on isik, kes avalikult pakub muud krüptovara.

(5) Muu krüptovara kauplemisele võtmise taotleja on isik, kes taotleb muu krüptovara

kauplemisele võtmist või kelle taotlusel on muu krüptovara kauplemisele võetud, sealhulgas

muu krüptovara emitendi nõusolekuta.

§ 4. Terminid

(1) Käesolevas seaduses kasutatakse termineid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2023/1114 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 tähenduses, kui

käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(2) Konsolideerimisgrupp on kontsern Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2023/1114 tähenduses.

(3) Lepinguriik käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik, välja

arvatud Eesti.

2. peatükk

Nõuded krüptovaraturu osalisele ja tema tegevusele

§ 5. Krüptovaraturu osalise tegevusluba

(1) Krüptovaraturul tegutsemiseks peab krüptovaraturu osalisel olema tegevusluba (edaspidi

tegevusluba), kui käesoleva seaduse §-s 6 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses

(EL) 2023/1114 ei ole sätestatud teisiti.

(2) Krüptovaraturu osalisele annab tegevusloa ja tunnistab selle kehtetuks Finantsinspektsioon.

(3) Tegevusluba on tähtajatu ega ole teisele isikule üle antav.

(4) Tegevusloa saanud krüptovaraturu osalise registrijärgne asukoht peab olema Eestis ja selle

peab kindlaks määrama krüptovaraturu osalise asutamislepingus või põhikirjas.

(5) Tegevusloa kehtivus lõpeb:

1) krüptovaraturu osalise lõpetamise otsuse tegemise korral ja kui Finantsinspektsioon on

andnud selleks loa;

2) tegevusloa kehtetuks tunnistamisel;

3) krüptovarateenuse osutaja ühendamisel ja varapõhise tokeni emitendi ühendamisel, millisel

juhul luba lõpeb ühendataval ühingul;

4) uue krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi asutamisel ühinemise teel,

millisel juhul luba lõpeb ühinevatel ühingutel;

5) krüptovaraturu osalise pankroti väljakuulutamisel.

3

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tegevusloa kehtivuse lõppemise korral kaotab

krüptovaraturu osaline õiguse pakkuda krüptovara või taotleda selle kasutusele võtmist või

osutada krüptovarateenust, milleks talle tegevusluba oli antud, sealhulgas kaotab

krüptovaraturu osaline õiguse tegutseda välisriigis.

(7) Tegevusloa andmise ja kehtetuks tunnistamise teeb Finantsinspektsioon avalikult teatavaks

oma veebilehel hiljemalt otsuse jõustumisele järgneval tööpäeval.

§ 6. Krüptovaraturu osalisena tegutsemise õigus

(1) Finantsinspektsioon kinnitab otsusega krediidiasutuse, e-raha asutuse, investeerimisühingu,

eurofondi või alternatiivfondi fondivalitseja, väärtpaberite keskdepositooriumi või reguleeritud

väärtpaberituru korraldaja õiguse tegutseda krüptovarateenuse osutajana, kui nimetatu vastab

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 60 sätestatud

krüptovarateenuse osutamise tingimustele, sealhulgas on esitanud Finantsinspektsioonile

nõuetekohase ja täieliku teabe.

(2) Finantsinspektsioon kinnitab otsusega krediidiasutuse õiguse pakkuda krediidiasutuse

emiteeritud varapõhist tokenit või taotleda selle kauplemisele võtmist, kui krediidiasutus vastab

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 17 sätestatud tingimustele,

sealhulgas on krediidiasutus esitanud Finantsinspektsioonile nõuetekohase ja täieliku teabe

ning Finantsinspektsioon on krüptovara valge raamatu heaks kiitnud.

(3) Finantsinspektsioon kinnitab otsusega krediidiasutuse või e-raha asutuse õigust pakkuda

enda emiteeritud e-raha tokenit või taotleda selle kauplemisele võtmist, kui krediidiasutus või

e-raha asutus vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 48

sätestatud tingimustele, sealhulgas on teavitanud Finantsinspektsiooni valgest raamatust.

(4) Muu krüptovara pakkujal ja kauplemisele võtmise taotlejal on õigus krüptovaraturu

osalisena tegutseda, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 4

lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud.

§ 7. Nõuded krüptovaraturu osalise tegevusele

(1) Krüptovaraturu osaline võib tegutseda üksnes osaühingu või aktsiaseltsina.

(2) Osaühingust krüptovaraturu osalisel on vähemalt kolmeliikmeline nõukogu. Osaühingust

krüptovarateenuse osutajal ei pea olema nõukogu, kui ta ei osuta Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis a, b, c või d nimetatud

teenust. Käesoleva lõike teises lauses sätestatud juhul kohaldatakse krüptovarateenuse osutaja

osanikele nimetatud määruse (EL) 2023/1114 artiklis 68 ja määruse alusel antud õigusaktis

juhtorgani liikmele kohalduvaid nõudeid.

(3) Krüptovarateenuse osutaja juhatuses on vähemalt kaks liiget.

(4) Krüptovaraturu osaline järgib tegevuse alustamisel, oma tegevuses ja teenuse osutamisel

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 sätestatud krüptovaraturul

tegutsemise nõudeid.

(5) Krüptovarateenuse osutaja järgib lisaks käesolevas seaduses sätestatule Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruses (EL) 2023/1113, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates

4

krüptovaraülekannetes edastatavat teavet ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849

(ELT L 150, 09.06.2023, lk 1–39), sätestatud nõudeid.

(6) Varapõhise tokeni emitent või krüptovarateenuse osutaja teavitab Finantsinspektsiooni

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikliga 33 või 69

muudatusest juhtorganis vähemalt 30 päeva enne uue juhtorgani liikme tegevuse alustamist,

välja arvatud juhul, kui teavitamine ei ole mõjuval põhjusel enne nimetatud tähtaega võimalik.

(7) Varapõhise tokeni emitent või krüptovarateenuse osutaja kehtestab oma töötajatele Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 sätestatud nõuete rikkumisest teavitamise

korra ja loob teavituskanali, mis võimaldab asutusesisest õigusrikkumisest teavitamist.

§ 8. Nõuded krüptovara kohta nõu andmisele

(1) Krüptovarateenuse osutaja tagab, et isikul, kes annab tema nimel krüptovara või

krüptovarateenuse kohta nõu või teavet, on selleks vajalikud teadmised ja oskused, sealhulgas

see isik:

1) tunneb krüptovarateenuse osutamisega seotud põhimõtteid ja krüptovarateenuse olemust

ning krüptovara liike, mille kohta nõu antakse, sealhulgas oskab selgitada krüptovaraga seotud

riske;

2) oskab täita kliendi korraldust parimal viisil, sealhulgas vastavalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 78 sätestatule;

3) tunneb huvide konflikti tuvastamise, vältimise ja maandamise põhimõtteid;

4) tunneb isikuandmete kaitse nõudeid;

5) oskab selgitada, kuidas lahendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2023/1114 artiklis 71 sätestatuga kliendi kaebused seoses krüptovarateenuse osutamisega

võimalikult kiiresti ja läbipaistvalt;

6) oskab soovitada, kelle poole saab klient pöörduda vaidluste lahendamiseks;

7) tunneb krüptovaraga seotud turu kuritarvitamise ärahoidmise korda;

8) tunneb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda;

9) oskab selgitada poolte õigusi ja kohustusi, sealhulgas krüptovarateenusega kliendile

kaasnevaid kulusid ja teenustasusid kokku, ning lepingust taganemise ja lepingu ülesütlemise

tingimusi.

(2) Valdkonna eest vastutav minister võib oma määrusega kehtestada täpsemad nõuded

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku teadmistele ja oskustele.

§ 9. Nõuded digitaalsele tegevuskerksusele

(1) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent järgib Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud digitaalse tegevuskerksuse nõudeid.

(2) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent teavitab tõsisest info- ja

kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist Finantsinspektsiooni ja Riigi Infosüsteemi

Ametit vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklis 19

sätestatule.

(3) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent kasutab esialgse teate ja raportite

edastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 20 alusel

kehtestatud teavitusvorme ning lähtub kehtestatud tähtaegadest, välja arvatud juhul, kui

tehnilistel põhjustel ei ole võimalik esialgset teadet edastada asjakohast vormi kasutades.

5

(4) Kui krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent otsustab Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 19 lõike 2 kohaselt teavitada Finantsinspektsiooni

olulisest küberohust, edastab ta vastava teavituse ühtlasi Riigi Infosüsteemi Ametile.

3. peatükk

Krüptovaraturu osalise tegevus kolmandas riigis ja lepinguriigi krüptovaraturu osalise

tegevus Eestis

§ 10. Krüptovaraturu osalise kolmandas riigis tegutsemise luba ja nõuded

(1) Kui käesoleva seaduse § 5 kohaselt krüptovaraturul tegutsemiseks õigust omav

krüptovaraturu osaline soovib asutada välisriigis, mis ei ole lepinguriik (edaspidi kolmas riik),

filiaali või osutada kolmandas riigis piiriüleselt krüptovarateenust või pakkuda kolmandas riigis

krüptovara või taotleda krüptovara kauplemisele võtmist, taotleb ta Finantsinspektsioonilt luba

(edaspidi käesolevas peatükis kolmandas riigis tegutsemise luba).

(2) Kolmandas riigis tegutsemise loa taotlemiseks esitab krüptovaraturu osaline

Finantsinspektsioonile kirjaliku taotluse koos järgmiste andmete ja dokumentidega (edaspidi

käesolevas peatükis taotlus):

1) selle kolmanda riigi nimi, kus kavatsetakse filiaal asutada või piiriüleselt teenust osutada või

krüptovara pakkuda või krüptovara kauplemisele võtmist taotleda;

2) tegevuskava, mis sisaldab andmeid kõigi kolmandas riigis osutatavate teenuste ja tegevuste

kohta, sealhulgas teavet selle kohta, kas seoses filiaali asutamise või piiriüleselt tegutsemisega

antakse selles riigis tegevusi või ülesandeid edasi kolmandale isikule;

3) filiaali asutamise korral filiaali asukoha aadress kolmandas riigis, organisatsioonilise

struktuuri kirjeldus ja juhtimise eest vastutava isiku nimi, isikukood või isikukoodi puudumise

korral sünniaeg ning elukoht, samuti vastutava isiku usaldusväärsust ja käesoleva paragrahvi

nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada.

(3) Krüptovaraturu osaline võib kolmandas riigis filiaali asutada, piiriüleselt teenust osutada,

krüptovara pakkuda ja kauplemisele võtmist taotleda vastavalt asjaomase kolmanda riigi

õigusaktides tema tegevuse suhtes, käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides

sätestatule ning võttes arvesse Finantsinspektsiooni ja asjakohasel juhul kolmanda riigi pädeva

asutuse kehtestatud nõudeid.

(4) Filiaali juhtimise eest vastutavaks isikuks ei või olla isik:

1) kelle tegevus või tegevusetus on kaasa toonud krüptovaraturu osalise või muu

finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks

tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel;

2) kes on süüdi mõistetud esimese astme kuriteo eest ja tema karistusandmed ei ole

karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;

3) kelle suhtes on kohus vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud tegutsemiskeeldu või

§-le 491 ettevõtluskeeldu või kelle suhtes kehtib ärikeeld või teataval erialal või ametikohal

töötamise keeld või keda on karistatud sellise keelu rikkumise eest;

4) kes ei ole suuteline korraldama krüptovaraga seotud tegevust selliselt, et tema klientide huvid

oleksid piisavalt kaitstud;

5) kes on esitanud järelevalveasutusele valeinfot või jätnud olulise info esitamata;

6) keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase

süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või

toetamise eest ning tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt

karistusregistrist kustutatud või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni.

6

(5) Finantsinspektsioon võib keelduda kolmandas riigis tegutsemise loa andmisest, kui tema

hinnangul esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) krüptovaraturu osalise tegevus kolmandas riigis filiaali kaudu või piiriüleselt kahjustab tema

klientide huve, finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust;

2) krüptovaraturu osalise finantsseisund ja organisatsiooniline ülesehitus ei ole piisavad

tegevuskavas nimetatud krüptovarateenuste osutamiseks, krüptovara pakkumiseks või

krüptovara kauplemisele võtmise taotlemiseks kolmandas riigis;

3) filiaali juhtimise eest vastutava isiku puhul esineb käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud

asjaolu;

4) krüptovaraturu osalise tegevus kolmandas riigis filiaali kaudu või piiriüleselt on seotud

rahapesu või terrorismi rahastamise või selle katsega või rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise

või sellest kõrvalehiilimise või selle katsega või suurendab selliseid riske;

5) krüptovaraturu osaline ei ole võimeline täitma kolmandas riigis tegutsemiseks ette nähtud

nõudeid;

6) krüptovaraturu osalise esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või eksitavad või ei

vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

7) kolmanda riigi pädeval asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga

koostöö tegemiseks, mille tõttu ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel

järelevalvet kolmandas riigis asutatud filiaali või seal osutatavate teenuste üle.

(6) Finantsinspektsioon teeb otsuse kolmandas riigis tegutsemise loa andmise või selle

andmisest keeldumise kohta kahe kuu jooksul pärast krüptovaraturu osaliselt täielike andmete

ja dokumentide kättesaamist. Finantsinspektsioon teeb otsuse viivitamata krüptovaraturu

osalisele teatavaks.

(7) Krüptovaraturu osaline võib alustada kolmandas riigis tegevust pärast käesoleva paragrahvi

lõikes 6 nimetatud loa andmise otsuse kättesaamist. Enne kolmandas riigis tegevuse alustamist

teatab krüptovaraturu osaline Finantsinspektsioonile kuupäeva, millal selles riigis tegutsemist

alustatakse.

(8) Krüptovaraturu osaline teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni muudatusest käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetes või dokumentides, kuid vähemalt üks kuu enne

muudatuse rakendumist. Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse muudatuse keelamiseks

käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud alustel.

§ 11. Kolmandas riigis tegutsemise loa kehtetuks tunnistamine

(1) Finantsinspektsioon võib tunnistada kolmandas riigis tegutsemise loa kehtetuks, kui:

1) krüptovaraturu osaline on kolmandas riigis tegutsemise loa taotlemisel esitanud

valeandmeid;

2) krüptovaraturu osaline on olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleeriva asjaomase

kolmanda riigi õigusakti nõudeid ja see võib kahjustada krüptovaraturu osalise klientide huve;

3) krüptovaraturu osaline ei vasta enam kolmandas riigis tegutsemise loa saamise tingimustele,

sealhulgas kui on ilmnenud käesoleva seaduse § 10 lõikes 5 nimetatud asjaolud;

4) krüptovaraturu osaline ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ettenähtud ulatuses täitnud

Finantsinspektsiooni ettekirjutust;

5) filiaali tegevusest tulenevad riskid on oluliselt suuremad kui krüptovaraturu osalise

tegevusest tulenevad riskid.

(2) Kolmandas riigis tegutsemise loa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Finantsinspektsioon

krüptovaraturu osalisele ja asjakohasel juhul kolmanda riigi finantsjärelevalveasutusele

viivitamata teatavaks.

7

(3) Pärast kolmandas riigis tegutsemise loa kehtetuks tunnistamisest teadasaamist lõpetab

krüptovaraturu osaline kolmandas riigis tegutsemise hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud

tähtpäevaks.

§ 12. Lepinguriigi krüptovaraturu osalise tegevus Eestis

(1) Lepinguriigi krüptovaraturu osaline võib Eestis krüptovara pakkuda, selle kauplemisele

võtmist taotleda ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 65

sätestatu kohaselt krüptovarateenust Eestis osutada, registreerides selleks filiaali või tegutsedes

Eestis piiriüleselt.

(2) Enne filiaali kaudu Eestis tegevuse alustamist teatab krüptovaraturu osaline päritoluriigi

finantsjärelevalveasutuse vahendusel Finantsinspektsioonile kuupäeva, millal filiaal Eestis

tegutsemist alustab.

(3) Eestis krüptovarateenuse osutamiseks, krüptovara pakkumiseks ja selle kauplemisele

võtmise taotlemiseks peab krüptovaraturu osaline järgima käesoleva seadusega ja selle alusel

tema tegevusele kehtestatud nõudeid.

(4) Krüptovaraturu osaline teavitab Finantsinspektsiooni, kui ta kavatseb lõpetada oma

tegevuse Eestis filiaali kaudu.

4. peatükk

Oluline osalus

§ 13. Olulise osaluse omandamise, selle suurendamise ja kontrollitavaks äriühinguks

muutmise keelamine ning osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed

(1) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise, selle

suurendamise või varapõhise tokeni emitendi või krüptovarateenuse osutaja kontrollitavaks

äriühinguks muutmise, kui esinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114

artikli 42 lõikes 2 või artikli 84 lõikes 2 sätestatud vastuväite esitamise asjaolud.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud vastuväite esitamise asjaolud ilmnevad pärast

olulise osaluse omandamist või suurendamist või varapõhise tokeni emitendi või

krüptovarateenuse osutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha

ettekirjutuse, mille kohaselt arvatakse osaluse omandamine või varapõhise tokeni emitendi või

krüptovarateenuse osutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmine Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) 2023/1114 vastuolus olevaks.

(3) Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega keelata või piirata omandajal või isikul,

kes varapõhise tokeni emitendis või krüptovarateenuse osutajas olulist osalust omab või kelle

kontrollitavaks äriühinguks varapõhise tokeni emitent või krüptovarateenuse osutaja on,

varapõhise tokeni emitendis või krüptovarateenuse osutajas hääleõiguse või muude kontrolli

võimaldavate õiguste teostamist, kui esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2023/1114 artikli 42 lõikes 2, artikli 84 lõikes 2 või käesoleva paragrahvi lõikes 2

sätestatud asjaolu. Ettekirjutuse võib Finantsinspektsioon teha, olenemata käesoleva paragrahvi

lõikes 1 või 2 sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse

avalikustada oma veebilehel, sealhulgas võib omandaja ise nõuda ettekirjutuse avalikustamist.

8

(4) Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik aktsiatega

või osaga kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega või osalusega esindatud hääli ei arvata

üldkoosoleku või osanike koosoleku kvoorumisse, kui:

1) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega;

2) Finantsinspektsioon on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud ettekirjutuse;

3) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2023/1114 artiklis 41 või artiklis 83 sätestatud korras teavitatud;

4) tehing on tehtud pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 41

lõike 8 või artikli 83 lõike 9 alusel nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse

omandamine oli lubatud.

(5) Tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud

asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid varapõhise tokeni emitendi või krüptovarateenuse

osutaja tema kontrollitavaks äriühinguks.

(6) Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esines mõni käesoleva paragrahvi lõikes 4

nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled on arvatud

üldkoosoleku või osanike koosoleku kvoorumisse ja need on mõjutanud üldkoosoleku või

osanike koosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku või osanike koosoleku otsus tühine.

Kohus võib Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu juhtorgani liikme avalduse alusel

tuvastada üldkoosoleku või osanike koosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kolme

kuu jooksul üldkoosoleku või osanike koosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.

(7) Kui on teostatud tehing, millega varapõhise tokeni emitent või krüptovarateenuse osutaja

pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva

paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolu, siis sellest tehingust tulenevaid kontrolli võimaldavaid

õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni, aktsionäri, osaniku või äriühingu juhtorgani liikme

avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise tühiseks, kui avaldus on esitatud kolme

kuu jooksul õiguste teostamisest arvates.

5. peatükk

Raamatupidamine, aruandlus ja audiitorkontroll

§ 14. Raamatupidamise korraldamine

Raamatupidamisarvestust ja aruandlust korraldatakse vastavalt käesolevas seaduses,

raamatupidamise seaduses, krüptovaraturu osalise põhikirjas ja raamatupidamise sise-eeskirjas

ning muudes raamatupidamisarvestusega seotud õigusaktides sätestatule.

§ 15. Aruannete esitamine Finantsinspektsioonile

(1) Krüptovaraturu osaline esitab Finantsinspektsioonile majandusaasta aruande, kasumi

jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku või osanike koosoleku

protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta kahe

nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku või osanike koosoleku toimumist, kuid mitte

hiljem kui kuus kuud pärast majandusaasta lõppu.

(2) Krüptovaraturu osaline ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ja

dokumente Finantsinspektsioonile esitama, kui ta on avalikustanud need oma veebilehel või

esitanud auditeeritud ning üldkoosoleku või osanike kinnitatud majandusaasta aruande

9

äriregistrile lõikes 1 sätestatud tähtajaks. Krüptovaraturu osaline peab avalikustamisel tagama,

et nimetatud andmed ja dokumendid on tema veebilehel kättesaadavad vähemalt viis aastat.

(3) Krüptovaraturu osaline, lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaal ja lepinguriigi

varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaal koostab ja esitab Finantsinspektsioonile aruanded

käesolevas seaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 ja nende alusel

antud õigusaktides sätestatud korras.

(4) Lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaal esitab Finantsinspektsioonile

järelevalvelise aruande varapõhiste tokenite omanike arvu ja emiteeritud varapõhiste tokenite

väärtuse kohta. Aruandeperiood on kvartal.

(5) Finantsinspektsioonile esitatavate regulaarsete järelevalveliste aruannete periood on kvartal

või aasta ning aruanded tuleb esitada Finantsinspektsioonile 20 päeva jooksul pärast

aruandeperioodi lõppu, kui käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses

(EL) 2023/1114 või nende alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Kui aruande

esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, esitatakse regulaarne aruanne hiljemalt

puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

(6) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda sagedamini aruannete esitamist, kui on sätestatud

käesolevas paragrahvis, või täiendavaid ühekordselt või regulaarselt esitatavaid aruandeid ja

andmeid, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses ja Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 sätestatud ulatuses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa

Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks

komisjoni otsus 2009/77/EÜ, artikli 35 lõikest 1 tuleneva kohustuse täitmiseks.

(7) Finantsinspektsioonile järelevalve eesmärgil esitatud aruannete põhjal võib

Finantsinspektsioon esitada andmeid Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks ning Eesti Pangale Eesti Panga seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks.

(8) Finantsinspektsioonile esitatavate krüptovaraturu osalise, lepinguriigi krüptovarateenuse

osutaja Eesti filiaali ja lepinguriigi varapõhiste tokenite emitendi Eesti filiaali regulaarsete

järelevalveliste aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise korra võib

kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 16. Finantsinspektsioonile esitatud aruannete kontroll ja puuduste kõrvaldamine

(1) Finantsinspektsioon kontrollib järelevalve eesmärgil esitatud aruande vastavust käesolevas

seaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 ning nende alusel antud

õigusaktides sätestatud nõuetele.

(2) Kui Finantsinspektsioon tuvastab järelevalve eesmärgil esitatud aruandes puudusi, teavitab

ta sellest viivitamata aruande esitajat.

(3) Järelevalve eesmärgil aruande esitaja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud puudused kõrvaldama ning esitama Finantsinspektsioonile korrigeeritud aruande

ilma põhjendamatu viivituseta. Korrigeeritud aruanne tuleb Finantsinspektsioonile esitada ka

juhul, kui aruande esitaja on ise tuvastanud varem esitatud andmetes vea või kui auditeeritud

andmed erinevad varem esitatud auditeerimata andmetest.

10

(4) Järelevalve eesmärgil esitatud aruande koostamisel kasutatud algandmete allikaks olevaid

dokumente on aruande esitaja kohustatud säilitama viis aastat. Nimetatud tähtaeg ei piira

krüptovaraturu osalise õigust säilitada andmeid ja dokumente pikema aja jooksul, kui nende

töötlemiseks on krüptovaraturu osalisel muu õiguslik alus.

§ 17. Audiitorkontroll

(1) Krüptovaraturu osalise raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik.

(2) Krüptovaraturu osaline nimetab audiitorettevõtjaks audiitortegevuse seaduse § 7 lõikes 2

nimetatud piisavate teadmiste ja kogemustega usaldusväärse isiku ning teavitab

audiitorettevõtja nimetamisest Finantsinspektsiooni vähemalt kümme päeva enne vastava

otsuse tegemist või viivitamata pärast vastava avalduse saamist. Krüptovaraturu osaline esitab

Finantsinspektsioonile audiitori kinnituse, et audiitori suhtes puuduvad asjaolud, mis välistavad

õiguse olla krüptovaraturu osalise audiitor.

(3) Kui krüptovarateenuse osutaja usaldatavusnõuete kaitsepuhvri moodustavad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 67 lõike 4 kohaselt omavahendid, peab

audiitorettevõtja kontrollima krüptovarateenuse osutaja poolt omavahendite kohta kehtestatud

nõuete täitmist bilansipäeva seisuga ning esitama kontrolli tulemuse krüptovarateenuse

osutajale. Krüptovarateenuse osutaja edastab kontrolli tulemuse Finantsinspektsioonile koos

käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentidega, kui käesoleva paragrahvi

lõike 5 kohaselt ei ole audiitorettevõtja ülesande täitmise tähtaega muudetud.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 36 lõikes 9 ja artikli 58

lõikes 1 ning asjakohasel juhul lõikes 2 sätestatud audiitorettevõtja ülesande täitmine on

kindlustandev audiitorteenus ning sellele kohaldatakse audiitortegevuse seaduses sätestatut

käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

(5) Finantsinspektsioon võib krüptovaraturu osalise taotluse ja põhjendatud vajaduse korral

pikendada audiitorettevõtja ülesande täitmise tähtaega kuni neli kuud.

(6) Krüptovaraturu osalise asukohajärgne kohus määrab Finantsinspektsiooni avalduse alusel

audiitorettevõtja, kui:

1) üldkoosolek või osanike koosolek ei ole audiitorettevõtjat nimetanud;

2) üldkoosoleku või osanike koosoleku nimetatud audiitorettevõtja on auditi tegemisest

loobunud;

3) Finantsinspektsiooni hinnangul on audiitorettevõtja kaotanud usalduse.

(7) Finantsinspektsiooni määratud audiitorettevõtja volitused kestavad, kuni üldkoosolek või

osanike koosolek nimetab uue audiitorettevõtja.

§ 18. Audiitorettevõtja informeerimiskohustus

(1) Audiitorettevõtja on kohustatud vandeaudiitori aruande väljastamisel või kliendilepingu

ülesütlemise korral teavitama kirjalikult Finantsinspektsiooni krüptovaraturu osalise kohta

auditi läbiviimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla:

1) krüptovaraturu osalise tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;

2) krüptovaraturu osalise või tema tütarettevõtja edasise tegevuse katkemine;

3) modifitseeritud vandeaudiitori arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta;

4) olukord, mille tõttu krüptovaraturu osaline ei ole võimeline täitma oma kohustusi, või oht

sellise olukorra tekkeks;

11

5) krüptovaraturu osalise juhtorgani liikme või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju

krüptovaraturu osalisele või tema klientidele.

(2) Audiitorettevõtja on kohustatud viivitamata kirjalikult teavitama Finantsinspektsiooni

krüptovaraturu osalisega märkimisväärses seoses oleva isiku kohta auditi läbiviimise käigus

talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatud asjaolu.

6. peatükk

Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamine,

ühinemine, lõpetamine ning pankrot

§ 19. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamine

(1) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamine on lubatud

üksnes osaühingust aktsiaseltsiks.

(2) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent kujundatakse ümber äriseadustikus

sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(3) Ümberkujundamiseks on vajalik Finantsinspektsiooni luba (edaspidi

ümberkujundamisluba) ja selle saamiseks esitab krüptovarateenuse osutaja või varapõhise

tokeni emitent Finantsinspektsioonile taotluse koos järgmiste dokumentidega:

1) osanike koosoleku otsus põhikirja muutmise kohta;

2) osanike koosoleku protokoll;

3) põhikirja uus tekst;

4) audiitorettevõtja kontrollitud ümberkujundamisaruanne äriseadustiku § 479 kohaselt.

(4) Finantsinspektsioon teeb otsuse ümberkujundamisloa andmise või sellest keeldumise kohta

ühe kuu jooksul kõigi nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt

kolm kuud pärast taotluse saamist.

(5) Finantsinspektsioon võib keelduda ümberkujundamisloa andmisest, kui:

1) ümberkujundamisluba taotleva krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi

majanduslik usaldusväärsus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114

sätestatud nõuetele;

2) ümberkujundamisega seotud dokumentatsioon ei vasta käesolevas seaduses või

äriseadustikus sätestatud nõuetele;

3) ümberkujundamine võib muul põhjusel kahjustada krüptovarateenuse osutaja või varapõhise

tokeni emitentide klientide, krüptovara omanike või teiste võlausaldajate huve.

(6) Äriseadustiku § 485 lõikes 1 nimetatud ja äriregistri pidajale esitatavale avaldusele lisatakse

Finantsinspektsiooni luba krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi

ümberkujundamiseks.

(7) Finantsinspektsioon avalikustab ümberkujundamisloa andmise otsuse hiljemalt otsuse

tegemisele järgneval tööpäeval oma veebilehel.

§ 20. Krüptovarateenuse osutaja ühinemine ja varapõhise tokeni emitendi ühinemine

(1) Krüptovarateenuse osutaja ühinemine ja varapõhise tokeni emitendi ühinemine toimub

äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

12

(2) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent võivad ühendatava ühinguna

ühineda üksnes Eesti või teise lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni

emitendiga või teise lepinguriigi krediidiasutuse, investeerimisühingu, e-raha asutuse või

makseasutusega.

(3) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent võivad ühendava ühinguna ühineda:

1) Eesti või teise lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendiga või

teise lepinguriigi krediidiasutuse, investeerimisühingu, e-raha asutuse või makseasutusega või

äriühinguga, kellele on väljastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503

alusel tegevusluba;

2) finantseerimisasutuse või abiettevõtjaga, mille peamine ja püsiv tegevus on finantsteenuste,

infotehnoloogiateenuste, vastavuskontrolli teenuste või muu sellise teenuse osutamine või

tegevus, mis täiendab krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi põhitegevust.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul jätkab krüptovarateenuse osutaja või

varapõhise tokeni emitent pärast ühinemist tegevust ühendava krüptovarateenuse osutaja või

varapõhise tokeni emitendi tegevusloa alusel.

(5) Kui krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent ühineb uue krüptovarateenuse

osutaja või varapõhise tokeni emitendi asutamise teel, peab uus krüptovarateenuse osutaja või

varapõhise tokeni emitent taotlema tegevusluba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

2023/1114 sätestatud korras.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul teeb Finantsinspektsioon otsuse ühineva

Eesti krütovarateenuse osutaja või Eesti varapõhise tokeni emitendi tegevusloa kehtivuse

lõpetamise kohta samal ajal käesoleva seaduse § 21 lõikes 10 sätestatud ühinemisloa ja

tegevusloa andmise otsuse tegemisega. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus ei jõustu enne

uue krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi äriregistrisse kandmise päeva.

(7) Ühendatava Eesti krüptovarateenuse osutaja või Eesti varapõhise tokeni emitendi

tegevusloa kehtivuse lõpetamise krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi

ühinemise korral otsustab Finantsinspektsioon samal ajal käesoleva seaduse § 21 lõikes 9

sätestatud ühinemisloa andmise otsuse tegemisega. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus ei

jõustu enne uue ühinemiskande äriregistrisse tegemise päeva.

§ 21. Ühinemisluba

(1) Ühinemiseks on vajalik Finantsinspektsiooni luba (edaspidi ühinemisluba).

(2) Ühinemisloa saamiseks esitab ühendav ühing Finantsinspektsioonile ühinemisloa taotluse

koos järgmiste andmete ja dokumentidega:

1) ühinemisleping;

2) ühinemisaruanne;

3) ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutud;

4) vandeaudiitori aruanne ühinemislepingu kontrolli tulemuste kohta;

5) andmed olulist osalust omavate isikute kohta;

6) andmed äriühingute kohta, milles krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent

või tema juhtorgani liikme osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad

sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning krüptovarateenuse osutaja

või varapõhise tokeni emitendi ja iga juhtorgani liikme osaluse suurust;

13

7) krüptovarateenuse osutaja korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114

artikli 62 lõike 2 punktis d nimetatud tegevuskava ühinemisele järgneva kolme aasta kohta.

(3) Käesoleva seaduse § 20 lõikes 5 sätestatud juhul esitavad ühinevad ühingud ühiselt

Finantsinspektsioonile ühinemisloa taotluse koos järgmiste andmete ja dokumentidega:

1) ühinemisleping;

2) ühinemisaruanne;

3) ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutud;

4) vandeaudiitori aruanne ühinemislepingu kontrolli tulemuste kohta;

5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 18 või 62 sätestatud

tegevusloa taotlus.

(4) Ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega, välja arvatud

juhul, kui selleks tingimuseks on Finantsinspektsioonilt ühinemisloa saamine.

(5) Kui ühinemisloa taotlus on esitatud oluliste puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta

ühinemisloa taotluse läbi vaatamata.

(6) Kui ühendav ühing või ühinevad ühingud ei ole esitanud kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 2

või 3 nimetatud andmeid ja dokumente või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud või

ei ole nõuetekohaselt vormistatud, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda ühendavalt ühingult

või ühinevatelt ühingutelt puuduste kõrvaldamist Finantsinspektsiooni määratud mõistliku

tähtaja jooksul.

(7) Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud andmete ja

dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente, mis tuleb esitada

Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul. Finantsinspektsioon täpsustab,

millised lisaandmed ja -dokumendid tuleb esitada.

(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud puudusi ei ole määratud tähtajaks kõrvaldatud

või lõikes 7 nimetatud lisaandmeid ja -dokumente ei ole Finantsinspektsioonile määratud

tähtajaks esitatud või lisaandmed ja -dokumendid on esitatud oluliste puudustega, võib

Finantsinspektsioon jätta ühinemisloa taotluse läbi vaatamata või nõuda taotlejalt puuduste

kõrvaldamist.

(9) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühinemisloa

andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõuetekohaste andmete ja

dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kolm kuud pärast ühinemisloa taotluse saamist.

(10) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ühinemisloa

andmise või sellest keeldumise kohta tähtaja jooksul, mis kehtib Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruses (EL) 2023/1114 sätestatud tegevusloa taotluse suhtes otsuse tegemise kohta.

(11) Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:

1) ühendava krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi või uue ühingu

juhtorgani liikmed ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2023/1114

tulenevatele nõuetele;

2) ühendava krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi või uue ühingu

majanduslik usaldusväärsus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114

sätestatud nõuetele;

3) ühinemisleping ei vasta käesolevas seaduses või äriseadustikus sätestatud nõuetele;

14

4) ühinemine võib takistada krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi üle

vajalikul tasemel järelevalve teostamist;

5) ühinemine võib muul põhjusel kahjustada krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni

emitendi klientide, krüptovara omanike või teiste võlausaldajate huve.

(12) Ühinevad äriühingud peavad avaldama teate ühinemisloa saamise kohta viivitamata

vähemalt oma veebilehel.

(13) Ühinemise äriregistrisse kandmise avalduse esitab krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise

tokeni emitent viivitamata pärast käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud teate avaldamist.

§ 22. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi jagunemine

Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi jagunemine ei ole lubatud.

§ 23. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi lõpetamine

(1) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent lõpetatakse äriseadustikus

sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(2) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi vabatahtlikuks lõpetamiseks on

vajalik Finantsinspektsiooni luba (edaspidi lõpetamise luba).

(3) Lõpetamise loa saamiseks esitab krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent

Finantsinspektsioonile taotluse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid:

1) krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi üldkoosoleku või osanike

koosoleku otsus lõpetamise ja lõpetamise loa taotlemise kohta;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 34 lõikes 7 või artiklis 74

sätestatud kava, sealhulgas krüptovaraturu osalise hinnang enda lõpetamise mõju kohta tema

klientide huvidele;

3) kinnitus selle kohta, et kõik kliendisuhted ja kliendilepingud on lõpetatud või loovutatud

teisele krüptovarateenuse osutajale või varapõhise tokeni emitendile;

4) krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi regulaarne aruanne perioodi kohta

viimasest regulaarse aruande esitamisest kuni käesoleva lõike punktis 1 nimetatud otsuse

tegemiseni.

(4) Otsuse lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme

kuu jooksul pärast kõigi nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamist.

(5) Finantsinspektsioon võib keelduda lõpetamise loa andmisest, kui krüptovarateenuse osutaja

või varapõhise tokeni emitendi lõpetamine on vastuolus tema klientide huvidega.

(6) Otsuse lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon

viivitamata krüptovarateenuse osutajale või varapõhise tokeni emitendile teatavaks.

(7) Varapõhise tokeni emitendi ja krüptovarateenuse osutaja võib sundlõpetada

Finantsinspektsiooni avalduse alusel kohtu määrusega, kui Finantsinspektsioon on varapõhise

tokeni emitendi või krüptovarateenuse osutaja tegevusloa Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2023/1114 artikli 24 või 64 alusel kehtetuks tunnistanud.

(8) Kohtule tuleb koos avaldusega esitada tõendid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2023/1114 artiklis 24 või 64 sätestatud asjaolude kohta.

15

(9) Sundlõpetamise otsustab kohus kolme tööpäeva jooksul vastava avalduse esitamisest

arvates.

(10) Sundlõpetamise määrus kuulub viivitamatule täitmisele ning kaebuse esitamine ja

menetlemine ei peata likvideerijate tegevust.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul äriseadustiku § 203 lõikes 3 või § 366

lõikes 3 sätestatut ei rakendata.

§ 24. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi pankrot

(1) Krüptovarateenuse osutaja suhtes pankrotiavalduse esitamine ja menetlemine, pankroti

väljakuulutamine ning pankrotimenetlus toimuvad pankrotiseaduses sätestatud korras,

arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(2) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi suhtes võivad pankrotiavalduse

esitada:

1) Finantsinspektsioon;

2) likvideerijad;

3) võlausaldajad.

(3) Tegutsev krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent kui võlgnik võib

pankrotiavalduse esitada ainult Finantsinspektsiooni nõusolekul.

(4) Tegutsev krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent teavitab viivitamata

Finantsinspektsiooni, kui tema suhtes on pankrotiavalduse esitanud likvideerijad või

võlausaldajad.

(5) Teenuse osutamisega seoses krüptovarateenuse osutajale usaldatud kliendi vara, samuti

selle arvel omandatud vara kuulub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2023/1114 artikliga 70 kliendile ning seda ei arvata teenuseosutaja pankrotivara hulka ja

selle arvel ei rahuldata krüptovarateenuse osutaja teiste võlausaldajate nõudeid.

7. peatükk

Järelevalve

§ 25. Järelevalve eesmärk

Järelevalve eesmärk on tagada krüptovaraturu osalise asutamise ja tegevuse ning

krüptovarateenuse osutamise ja lõpetamise vastavus käesolevale seadusele, Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrustele (EL) 2022/2554 ja (EL) 2023/1114 ning krüptovaraturu

osalise tegevust reguleerivatele muudele õigusaktidele, pidades eelkõige silmas krüptovara

omanike ja krüptovarateenuse klientide huvide ning õiguste kaitset.

§ 26. Järelevalve alused ja ulatus

(1) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet krüptovaraturu osalise tegevuse üle käesoleva

seaduse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2022/2554 ja (EL) 2023/1114,

Finantsinspektsiooni seaduse ja krüptovaraturu osalise tegevust reguleeriva muu õigusakti

kohaselt ning selle alusel välja antud õigusaktis sätestatud korras.

16

(2) Finantsinspektsioonil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2022/2554 ja (EL)

2023/1114 sätestatud nõuete kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud

määrustes, käesolevas seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused.

(3) Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab:

1) kõiki krüptovaraturu osalisi, kes on asutatud Eestis;

2) Eesti krüptovaraturu osalise välisriigis asutatud filiaale, kui nende üle ei teosta järelevalvet

välisriigi finantsjärelevalveasutus või kui selle riigi finantsjärelevalveasutusega on sõlmitud

vastav kokkulepe;

3) kolmandaid isikuid, kellele on krüptovaraturu osalise ülesanded edasi antud;

4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 alusel liidus tegutsemise õigust

omavaid isikuid, kes tegutsevad Eestis filiaali kaudu või piiriüleselt.

(4) Järelevalve teostamiseks Finantsinspektsioon:

1) otsustab käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

2023/1114 sätestatud lubade andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise;

2) kontrollib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 artiklites 41, 42, 83 ja

84 sätestatud osaluste omandamise, suurendamise ja vähendamisega seonduvat;

3) jälgib aruandeid ja muid dokumente, kontrollides ka kohapeal krüptovaraturu osalise

tegevuse vastavust tema suhtes kohalduvatele õigusaktidele;

5) teeb vastavalt vajadusele täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi ja annab korraldusi;

6) täidab muid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EL) 2022/2554 ja (EL) 2023/1114

ning käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.

(5) Finantsinspektsioon võib kohaldada käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 sätestatud selgituste

saamiseks korrakaitseseaduse §-s 31 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid.

(6) Finantsinspektsioon võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114

6. jaotises sätestatud nõuete rikkumise ärahoidmise, avastamise ja vähendamise eesmärgil

seirata krüptovara pakkumise või krüptovarateenuse osutamise raames tehtud või tehtavate

tehingute tegemist, samuti muude toimingute tegemist seoses võimalike nõuete rikkumisega.

Seiramine võib toimuda varjatult.

(7) Finantsinspektsioonil on õigus rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2023/1114 artikli 111 lõigetes 2 ning 5 ja käesolevas seaduses sätestatud meetmeid.

Finantsinspektsioon avalikustab nimetatud määruse artiklis 111 ning käesoleva seaduse §-des

37–42 sätestatud õiguse alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel määruse artikli 114

kohaselt.

(8) Finantsinspektsioonil on õigus rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2022/2554 artikli 50 lõikes 4 ning käesolevas seaduses sätestatud meetmeid.

Finantsinspektsioon avalikustab nimetatud määruse artiklis 50 ja käesoleva seaduse §-s 44

sätestatud õiguse alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel määruse artikli 54 kohaselt.

§ 27. Finantsinspektsiooni õigused teabe saamisel

(1) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda järelevalve teostamise eesmärgil aruandeid, tasuta

teavet, dokumente ja suulisi või kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel tähtsust omavate

asjaolude kohta järgmistelt isikutelt ja asutustelt:

1) krüptovaraturu osaline ja krüptovaraturu osalise juhtorgani liige või töötaja;

2) krüptovaraturu osalisega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juhtorgani liige

või töötaja;

17

3) krüptovaraturu osalise aktsionär või osanik;

4) krüptovaraturu osalise audiitorettevõtja, sealjuures tehes temaga koostööd;

5) põhjendatud vajaduse korral muu kolmas isik;

6) krüptovaraturu osalise likvideerija või pankrotihaldur;

7) riigiasutus ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus;

8) riigi põhiregistri ja riikliku registri pidaja ning riigi andmekogu vastutav ja volitatud töötleja.

(2) Järelevalvetegevuse eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus:

1) saada põhjendatud juhul otse krüptovarateenuse osutajalt, krediidiasutuselt, e-raha asutuselt

või makseasutuselt teavet kliendi või siseteavet valdava isiku konto või krüptovara rahakoti

ning nimetatud konto ja krüptovara rahakotiga seotud käibe ja saldo kohta;

2) saada põhjendatud juhul krediidiasutuselt pangasaladust sisaldavaid andmeid

krüptovarateenuse osutaja ja tema klientide kohta, samuti kolmanda isiku kohta, kellele on edasi

antud krüptovarateenuse osutaja ülesanded.

(3) Järelevalve teostamise eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus saada krüptovaraturu

osalisega seotud teavet kolmandalt isikult ilma teabe saamisest krüptovaraturu osalist

teavitamata. Kolmas isik ei tohi krüptovaraturu osalist teabe edastamisest teavitada.

(4) Kui see ei kahjusta järelevalve teostamist, selgitab Finantsinspektsioon käesoleva

paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele teabe nõudmise eesmärke.

§ 28. Järelevalve kolmandas riigis krüptovarateenuse osutamise ja krüptovara pakkumise

või kauplemisele võtmise taotlemise üle

(1) Kui krüptovaraturu osaline, kes on asutanud kolmandas riigis filiaali või osutab kolmandas

riigis piiriüleselt krüptovarateenust või pakub kolmandas riigis piiriüleselt krüptovara või

taotleb selle kauplemisele võtmist, rikub tema tegevust reguleeriva asjaomase kolmanda riigi

õigusakti nõudeid, rakendab Finantsinspektsioon kolmanda riigi pädeva asutuse ettepanekul

viivitamata meetmeid rikkumise lõpetamiseks.

(2) Finantsinspektsioon teeb võimaluse korral rakendatud meetmed teatavaks kolmanda riigi

pädevale asutusele.

(3) Krüptovaraturu osalise filiaal või krüptovaraturu osaline, kes osutab piiriüleselt teenust või

pakub piiriüleselt krüptovara või taotleb selle kauplemisele võtmist, peab kolmanda riigi

pädeva asutuse nõudmisel esitama teavet, mis on vajalik järelevalve teostamiseks filiaali või

selle krüptovaraturu osalise tegevuse üle selles riigis.

§ 29. Menetlusosalise õigused ja kohustused järelevalvemenetluses

(1) Finantsinspektsioon selgitab vajaduse korral menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi

järelevalvemenetluses.

(2) Menetlusosalisel on õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt tema kohta kogutud

andmetega ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid. Finantsinspektsioonil on õigus

menetlusosalisele andmete esitamisest keelduda, kui see kahjustab või võib kahjustada

kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab järelevalve eesmärkide

saavutamist või ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.

(3) Menetlusosalisel on õigus esitada järelevalvemenetluses Finantsinspektsiooni kaudu

tunnistajale küsimusi. Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste

18

tunnistajale edastamisest küsimuste asjassepuutumatuse korral või tunnistaja õiguste või huvide

rikkumise vältimiseks.

§ 30. Selgituste andmisest keeldumise alused

Selgituste andmiseks võib kohustatud isik keelduda Finantsinspektsioonile selgituse andmisest

kriminaalmenetluse seadustiku §-s 73 sätestatud alustel.

§ 31. Kohapealse kontrolli tegemine

(1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus krüptovaraturu osalist ja temaga

samasse konsolideerimisgruppi kuuluvat äriühingut ning isikut, kellele krüptovaraturu osalise

ülesanded on edasi antud (edaspidi käesolevas paragrahvis kontrollitav), asu- või tegevuskohas

kontrollida.

(2) Kohapealset kontrolli on õigus teha, kui:

1) on vaja kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele;

2) Finantsinspektsioonil on kahtlus, et on rikutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes

(EL) 2022/2554 ja (EL) 2023/1114 ning käesolevas seaduses või nende alusel kehtestatud

õigusaktides sätestatut;

3) lepinguriigi finantsjärelevalveasutuse vastava taotluse alusel on vaja kontrollida lepinguriigi

krüptovaraturu osaliselt saadud teavet;

4) see on vajalik muude järelevalveülesannete täitmiseks.

(3) Finantsinspektsioon annab kohapealse kontrolli tegemiseks korralduse, kuhu märgitakse

kontrolli eesmärk ja ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse

kontrollitavale kätte vähemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud

juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset

kontrolli teeb Finantsinspektsiooni volitatud töötaja (edaspidi kontrollija), kui käesolevas

seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(4) Kohapealse kontrolli käigus on kontrollijal õigus:

1) siseneda kõikidesse ruumidesse, võimalusel järgides kontrollitava suhtes kehtivaid

turvaeeskirju;

2) kasutada tööks vajalikku eraldi ruumi;

3) piiranguteta uurida järelevalve teostamiseks vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha

nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid;

4) jälgida tööprotsesse;

5) nõuda suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt.

(5) Kontrollitav on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul kontrollimine

toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud

teavet, kaasa arvatud vandeaudiitori aruanded ja vandeaudiitori eriotstarbelised raportid

kontrollitava aruannete kohta, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul võib Finantsinspektsioon volitada

kohapealset kontrolli tegema lepinguriigi finantsjärelevalveasutuse või tema nimetatud

audiitorettevõtja või eksperdi.

(7) Kontrollija on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta kahe kuu jooksul pärast

kohapealse kontrolli lõppemist akti kavandi, mille Finantsinspektsioon teeb kontrollitavale

19

viivitamata teatavaks. Finantsinspektsioon võib pikendada nimetatud tähtaega kuni kahe kuu

võrra, kui kontrollitava esitatud selgitused või muu oluline asjaolu vajab täiendavat hindamist.

(8) Kontrollitaval on õigus ühe kuu jooksul akti kavandi kättetoimetamisest arvates esitada

kirjalikke selgitusi.

(9) Pärast kontrollitava kirjalike selgituste saamist või pärast nende tähtajaks esitamata jätmist,

kuid hiljemalt neli kuud pärast kohapealse kontrolli lõppemist, kinnitab Finantsinspektsioon

oma otsusega lõppakti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte.

(10) Finantsinspektsioon võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud tähtaega kuni

kahe kuu võrra, kui kontrollitava esitatud selgitused või muu oluline asjaolu vajab täiendavat

hindamist. Kui lõppaktis tehakse vastaval perioodil olulisi muudatusi, tuleb lõppakt saata uuesti

kontrollitavale kirjalike selgituste saamiseks.

(11) Finantsinspektsioon võib lõppaktiga anda kontrollitavale tuvastatud puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja või määrata kontrollitavale muid kohustusi ning seada piiranguid ja

rakendada nende täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral sunniraha.

(12) Finantsinspektsioonil on õigus kohapealse kontrolli lõppakt või selle osa avalikustada, kui

see on vajalik finantssektori stabiilsusest ja läbipaistvusest või klientide huvidest lähtuvalt.

(13) Kui Finantsinspektsioon on kohapealse kontrolli viinud läbi käesoleva paragrahvi lõike 2

punkti 3 alusel, teeb Finantsinspektsioon kontrolli tulemused viivitamata teatavaks lepinguriigi

pädevatele asutustele.

§ 32. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll

(1) Finantsinspektsioon võib järelevalvemenetluses tähtsust omavate ja eriteadmisi nõudvate

asjaolude selgitamiseks menetlusse kaasata eksperdi.

(2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda erakorralist audiitorkontrolli, kui:

1) on põhjendatud kahtlus, et Finantsinspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanded või

teave on eksitavad või tegelikkusele mittevastavad;

2) on tehtud tehinguid, mille tulemusel võidakse tekitada või on tekitatud krüptovaraturu

osalisele, tema konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule või klientidele olulist kahju;

3) järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist muu oluline küsimus, mis on seotud

krüptovaraturu osalise või krüptovaraturu osalise konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu

finantsseisundiga.

(3) Finantsinspektsioon kaasab eksperdi või erakorraliseks audiitorkontrolliks audiitorettevõtja

omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Eksperdi või audiitorettevõtja nimi ja tema

kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne kaasamist, välja arvatud juhul, kui

asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise

audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist.

(4) Eksperdil ja erakorralist audiitorkontrolli teostaval audiitorettevõtjal on õigus kasutada

käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 sätestatud õigusi üksnes temale antud ülesannete täitmiseks.

Audiitorettevõtjal on õigus teha Finantsinspektsioonile ja menetlusosalisele ettepanekuid

lisaandmete ja -dokumentide esitamiseks. Ekspert ja erakorralist audiitorkontrolli teostav

audiitorettevõtja võivad kasutada käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 sätestatud õigust üksnes

kontrollitava loal või tema juuresolekul.

20

(5) Kui ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitorettevõtja teeb kindlaks

järelevalvemenetluses tähtsust omavad asjaolud, mille selgitamist ei olnud Finantsinspektsioon

talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta.

(6) Ekspert on kohustatud hoidma saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle

teatavaks käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannete täitmisel.

(7) Ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud katab Finantsinspektsioon. Kui ekspert

või audiitorettevõtja kaasatakse menetlusosalise taotlusel, tasub ekspertiisi või erakorralise

audiitorkontrolli kulud menetlusosaline.

§ 33. Ettekirjutus

(1) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, kui:

1) järelevalve tulemusel on avastatud krüptovaraturu osalise tegevust reguleerivates

õigusaktides sätestatud nõuete rikkumine;

2) on vaja ära hoida käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigusrikkumine;

3) krüptovaraturu osalise võetud riskid on oluliselt suurenenud või esineb muu tema tegevust,

tema klientide huve või finantsturu kui terviku usaldusväärsust või läbipaistvust ohustavaid või

ohustada võivaid asjaolusid.

(2) Ettekirjutuse saaja peab pärast selle teatavaks tegemist viivitamata asuma ettekirjutust

täitma.

(3) Kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui Finantsinspektsioon ei

ole ette näinud teisiti.

§ 34. Finantsinspektsiooni õigused ja kohustused ettekirjutuse tegemisel

(1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega:

1) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu;

2) keelata või piirata vara, sealhulgas kontode või krüptovara rahakoti kasutamist või

käsutamist;

3) keelata osaliselt või täielikult krüptovaraturu osalise kasumist väljamaksete tegemine;

4) nõuda krüptovaraturu osalise tegevuskulude piiramist;

5) nõuda krüptovaraturu osalise sise-eeskirjade ja protseduurireeglite kehtestamist, muutmist ja

ajakohastamist;

6) nõuda krüptovaraturu osalise juhtorgani liikme tagasikutsumist või valimata või määramata

jätmist või tema volituste ajutist peatamist;

7) teha krüptovaraturu osalise üldkoosolekule või osanike koosolekule ettepanek

krüptovaraturu osalise audiitorettevõtja vahetamiseks;

8) nõuda krüptovaraturu osalise töötaja töölt kõrvaldamist;

9) nõuda krüptovaraturu osalise tegevuse edasiandmisel antud teenuse osutamise õiguse

tagasivõtmist;

10) nõuda krüptovaraturu osaliselt teabe viivitamatut avalikustamist, kui sellise teabe

avalikustamise kohustus tuleneb käesolevast seadusest või Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusest (EL) 2023/1114;

11) esitada muid, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114

artikli 94 lõikes 1 sätestatud nõudmisi krüptovaraturu osalise tegevust reguleerivate õigusaktide

täitmiseks.

21

(2) Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada kooskõlas

krüptovaraturu osalise tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatuga muid meetmeid,

sealhulgas:

1) tunnistada kehtetuks krüptovaraturu osalise tegevusloa;

2) tunnistada kehtetuks krüptovaraturu osalise kolmandas riigis tegutsemise loa;

3) nõuda krüptovaraturu osalise juhtorgani liikme tagasikutsumist kohtu poolt;

4) rakendada sunniraha.

(3) Finantsinspektsioon võib krüptovaraturu osalise tegevust reguleerivates õigusaktides

sätestatud nõuete rikkumise kahtluse korral oma ettekirjutusega kehtestada kliendi varale

kasutamise või käsutamise keelu või piirangu vara säilimise tagamiseks kuni 30 päevaks

ettekirjutuse jõustumisest arvates. Muu hulgas on Finantsinspektsioonil õigus esitada

krüptovarateenuse osutajale, krediidiasutusele, e-raha asutusele või makseasutusele

motiveeritud avaldus kliendi konto või krüptovara rahakoti kasutamise piiramiseks.

(4) Konto kasutamise piirangu kehtimise ajal ei täida krüptovarateenuse osutaja või muu vastav

isik talle Finantsinspektsiooni poolt teatavaks tehtud keelu või piirangu adressaadiks oleva

konto valdaja või kolmanda isiku poolt kontol oleva vara kasutamiseks või käsutamiseks tehtud

korraldust.

(5) Finantsinspektsioon vabastab vara käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud keelust või

piirangust pärast samas lõikes nimetatud tähtaja möödumist. Kui vastav kahtlus langeb ära enne

käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist, on Finantsinspektsioon kohustatud

vara vabastama viivitamata.

(6) Vara kasutamist ja käsutamist saab keelata või piirata käesoleva paragrahvi lõikes 3

sätestatust pikemaks ajaks üksnes juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus. Kui asjas on

alustatud kriminaalmenetlus, toimub keelamine, piiramine või vara vabastamine

kriminaalmenetlust reguleerivas seaduses sätestatud korra järgi vastava kohtu poolt.

§ 35. Juhtorgani kokkukutsumisest teavitamine, Finantsinspektsiooni osalemine

koosolekul ja juhtorgani otsuse kehtetuks tunnistamine Finantsinspektsiooni taotlusel

(1) Krüptovaraturu osalise juhatus peab üldkoosoleku, osanike koosoleku ja nõukogu

koosoleku toimumisest teatama Finantsinspektsioonile vähemalt kaks nädalat ette. Erakorralise

üldkoosoleku toimumisest peab võimaluse korral teatama vähemalt ühe nädala ette.

(2) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus:

1) krüptovaraturu osalise juhatuse, nõukogu, üldkoosoleku või osanike koosoleku

kokkukutsumiseks;

2) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse võtmiseks juhatuse, nõukogu,

üldkoosoleku või osanike koosoleku päevakorda.

(3) Finantsinspektsioonil on õigus saata koosolekule oma esindajad, kellel on õigus esitada

seisukohti ja teha ettepanekuid ning nõuda nende kandmist koosoleku protokolli.

(4) Krüptovaraturu osalise asukoha järgne maakohus võib Finantsinspektsiooni avalduse alusel

tunnistada kehtetuks käesoleva seadusega või äriseadustikuga või nende alusel antud

õigusaktiga või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku, osanike koosoleku, nõukogu või

juhatuse otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 36. Sunniraha

22

(1) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud Finantsinspektsiooni ettekirjutuse

või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha

asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(2) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise

isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgnevatel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja

sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 5 000 000 eurot.

(3) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär juriidilise

isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ja järgnevatel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja

sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid olenevalt sellest, milline summa on suurem,

kokku mitte rohkem kui 5 000 000 eurot või kuni kümme protsenti juriidilise isiku aastasest

kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale raamatupidamisaruandele. Kui juriidiline isik

on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud

raamatupidamisaruandeid, siis on käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane

kogukäive või vastav tululiik konsolideerimisgrupi emaettevõtja viimase kättesaadava

konsolideeritud raamatupidamisaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme

emaettevõtja juhtimisorgan.

8. peatükk

Vastutus

§ 37. Krüptovarateenuse osutamisega seotud nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklites 59, 60 ja 64–83

sätestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni viis protsenti juriidilise isiku või tema

konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 38. Varapõhise tokeni emitendi nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklites 16, 17, 19, 22, 23, 25,

27–41, 46 ja 47 sätestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 12,5 protsenti juriidilise isiku või tema

konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 39. E-raha tokeni emitendi nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklites 48–51 ja 53–55

sätestatud nõuete rikkumise eest –

23

karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 12,5 protsenti juriidilise isiku või tema

konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 40. Muu krüptovara pakkumise ja kauplemisele võtmise nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklites 4–14 sätestatud nõuete

rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema

konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 41. Siseteabe avalikustamise nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 88 sätestatud nõuete

rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel

teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 2 500 000 eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel

teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kaks protsenti juriidilise isiku

või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 42. Turukuritarvituse ennetamise ja avastamise nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklites 89–92 sätestatud nõuete

rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel

teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 15 000 000 eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel

teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 15 protsenti juriidilise isiku

või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 43. Teabe esitamise kohustuse rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe, mille

esitamise kohustus ei tulene Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EL) 2022/2554 või

(EL) 2023/1114, esitamisest keeldumise või mitteõigeaegse esitamise või ebaõige või

puuduliku teabe esitamise kohustuse rikkumise eest või andmete esitamise eest sellisel kujul,

mis ei võimaldanud järelevalve teostamist, –

24

karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni viis protsenti juriidilise isiku või tema

konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 44. Digitaalse tegevuskerksuse nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklis 5–14 või 16–18, artikli 19

lõikes 1 või 3–5, artiklis 24 või 25, artikli 26 lõikes 1–8, artiklis 27, artikli 28 lõikes 1–8,

artiklis 29, artikli 30 lõikes 1–4 või artikli 42 lõikes 3 sätestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordse väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema

konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 45. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi jagunemise,

ümberkujundamise, ühinemise või lõpetamisega seotud nõuete rikkumine

(1) Käesolevas seaduses §-des 19–23 sätestatud krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni

emitendi jagunemise, ümberkujundamise, ühinemise ja lõpetamisega seotud piirangute või

nõuete rikkumise eest −

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 46. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi konsolideeritud käive

Käesolevas peatükis nimetatud juriidilise isiku käive on aastane kogukäive vastavalt viimasele

kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruandele. Kui juriidiline isik on

emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud

finantsaruandeid, siis on esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane kogukäive või vastav

tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks

kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.

§ 47. Menetlus

(1) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.

(2) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.

25

9. peatükk

Rakendussätted

1. jagu

Rakendussätted ja üleminekusätted

§ 48. Käesoleva seaduse rakendamine ja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse

nõuetega

(1) Isiku suhtes, kes soovib osutada krüptovarateenust, rakendatakse käesolevat seadust alates

2024. aasta 30. detsembrist, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 ei ole sätestatud teisiti.

(2) Varapõhise tokeni emitendi ja e-raha tokeni emitendi suhtes rakendatakse käesolevat

seadust alates 2024. aasta 30. juunist. Varapõhise tokeni emitendile kohalduvad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 143 lõigetes 4 ja 5 sätestatud

üleminekusätted.

(3) Muu krüptovara pakkuja või kauplemisele võtmise taotleja suhtes rakendatakse käesolevat

seadust 2024. aasta 30. detsembrist, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2023/1114 artikli 143 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.

(4) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja või muu isik, kellel on enne käesoleva seaduse jõustumist

õigus osutada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel virtuaalvääringu

teenuseid peab oma tegevuse käesolevas seaduses sätestatud nõuetega kooskõlla viima

hiljemalt 2026. aasta 1. jaanuariks.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud virtuaalvääringu teenuse pakkuja on esitanud

Finantsinspektsioonile tegevusloa taotluse enne 2026. aasta 1. jaanuari ja nimetatud tähtajaks

ei ole Finantsinspektsioon tegevusloa andmist või sellest keeldumist otsustanud, ei loeta

nimetatud ettevõtja tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku § 372 tähenduses.

Sellisel juhul ei ole virtuaalvääringu teenuse pakkujal lubatud alates nimetatud kuupäevast kuni

tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni sõlmida uusi kliendilepinguid.

(6) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja, kes on asutatud ja tegutsenud enne 2024. aasta

30. detsembrit ja kes alates 2026. aasta 1. jaanuarist ei osuta krüptovarateenust, ei pea

Finantsinspektsioonilt tegevusluba taotlema. Virtuaalvääringu teenusega seotud lepingule,

mille selline virtuaalvääringu teenuse pakkuja on sõlminud enne 2024. aasta 30. detsembrit, ei

kohaldata käesolevas seaduses sätestatut. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud

teavitama klienti temale teenuse osutamise lõpetamisest ja mõistliku aja jooksul kliendi varad

tema nimetatud rahakoti aadressile või maksekontole tagastama.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui Finantsinspektsioon on

teinud keelduva otsuse krüptovarateenuse osutaja tegevusloa andmise kohta.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 alusel krüptovarateenust osutada

sooviv isik võib määruse artiklis 62 sätestatud tegevusloa taotluse esitada

Finantsinspektsioonile alates 2024. aasta 30. septembrist. Käesoleva lõike esimeses lauses

sätestatu ei kohusta Finantsinspektsiooni menetlustoiminguid läbi viima enne 2024. aasta

30. detsembrit.

26

(10) Varapõhise tokeni emitent ja krüptovarateenuse osutaja peab vastama Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud digitaalse tegevuskerksuse nõuetele alates

2025. aasta 17. jaanuarist.

2. jagu

Muudatused kehtivates seadustes

§ 49. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ja väärtpaberite registri pidamise seaduses“

tekstiosaga „, väärtpaberite registri pidamise seaduses ja krüptovaraturu seaduses“;

2) paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Investeerimisühing, väärtpaberite keskdepositoorium ja pensioniregistri pidaja,

väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja,

kindlustusandja, krediidiasutus, makseasutus, e-raha asutus, krediidiandja, fondivalitseja,

määratud väljamaksetega tööandja pensionifond, ühisrahastusteenuse osutaja,

krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent maksavad järelevalvetasu kapitali- ja

mahuosa, välja arvatud käesoleva seaduse § 43 lõigetes 5–8 sätestatud juhtudel. Makseasutus

ja e-raha asutus, kelle suhtes kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11

lõigetes 1–3 või § 12 lõikes 1 sätestatud erandit, ning erandi alusel tegutsev aruandlusteenuse

osutaja maksavad üksnes järelevalvetasu mahuosa. Investeerimisfondide seaduse §-s 453

nimetatud väikefondi valitseja maksab üksnes järelevalvetasu kapitaliosa.“;

3) paragrahvi 38 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „või fondivalitseja“ tekstiosaga „, fondivalitseja,

ühisrahastusteenuse osutaja, krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi“;

4) paragrahvi 38 lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti, maksab järelevalvesubjekt järelevalvetasu

selle järelevalvesubjektina või arvestusaluse alusel, millest tulenev järelevalvetasu on suurem.“;

5) paragrahvi 39 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7–9 järgmises sõnastuses:

„7) krüptovarateenuse osutaja korral vastavalt tegevusloa ulatusele Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse

määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937

(ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–205), IV lisas nimetatud summast;

8) varapõhise tokeni emitendi, välja arvatud krediidiasutuse, korral Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 35 lõike 1 punktis a nimetatud summast;

9) investeerimisfondide seaduse §-s 453 nimetatud väikefondi valitseja korral õigusakti

kohaselt nõutavast kahekordsest minimaalsest aktsia- või osakapitali summast.“;

6) paragrahvi 39 lõike 2 punktis 21 asendatakse tekstiosa „ühisrahastusteenuse osutaja“

tekstiosaga „ühisrahastusteenuse osutaja või välisriigi ühisrahastusteenuse osutaja Eesti

filiaali“;

7) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse punktidega 22–25 järgmises sõnastuses:

„22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16

alapunktis c, d, e või g nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi

krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali korral 0,005–1 protsendiga krüptovarateenuse osutaja

algatatud ja vastu võetud tehingute kogusummast;

27

23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16

alapunktis a või i nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi

krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali korral 0,005–1 protsendiga klientide jaoks hoitavate

vahendite summast;

24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16

alapunktis b, f, h või j nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi

krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali korral 0,005–1 protsendiga krüptovarateenuse osutaja

osutatava teenuse aastasest äritulust;

25) varapõhise tokeni emitendi või välisriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali korral

0,005–1 protsendiga emiteeritud krüptovara väärtusest;“;

8) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 54–57 järgmises sõnastuses:

„(54) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16

alapunktis c, d, e või g nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi

krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel

võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja algatatud ja vastu võetud tehingute kogusumma,

mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.

(55) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16

alapunktis a või i nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi

krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel

võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja klientide jaoks hoitavate vahendite summa

aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud Inspektsioonile eelmise aasta 31. detsembri ning

jooksva aasta 31. märtsi ja 30. juuni seisuga.

(56) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16

alapunktis b, f, h või j nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi

krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel

võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja osutatava teenuse aastane äritulu, mis on kajastatud

Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruandes.

(57) Varapõhise tokeni emitendi või vastava välisriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali

järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks emiteeritud krüptovara

väärtuse aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud aruannete

andmetel eelmise aasta 31. detsembri ning jooksva aasta 31. märtsi ja 30. juuni seisuga.“;

9) paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 54–57 järgmises sõnastuses:

„(54) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16

alapunktis c, d, e või g nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi

krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel

võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja algatatud ja vastu võetud tehingute kogusumma,

mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.

(55) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16

alapunktis a või i nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi

krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel

võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja klientide jaoks hoitavate vahendite summa

aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud aruannete andmetel

eelmise aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga.

(56) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16

alapunktis b, f, h või j nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi

28

krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel

võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja osutatava teenuse aastane äritulu, mis on kajastatud

Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruandes.

(57) Varapõhise tokeni emitendi või vastava välisriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali

järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks emiteeritud krüptovara

väärtuse aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema Inspektsioonile esitatud aruannete

andmetel eelmise aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga.“;

10) paragrahvi 43 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Välisriigi investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse,

krediidiandja, krediidivahendaja, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja,

krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitent või ühisrahastusteenuse osutaja filiaal ja

välisriigi fondivalitseja, kes valitseb Eestis moodustatud või asutatud eurofonde või

alternatiivfonde piiriüleselt, tasuvad rahastamiskohustuse tekkimise korral kalendriaasta

esimesel poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab investeerimisühingu,

kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja,

makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni

emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja tasutava järelevalvetasu kapitaliosale pooles

ulatuses.“;

11) paragrahvi 43 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Välisriigi investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse,

krediidiandja, krediidivahendaja, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja,

krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitent või ühisrahastusteenuse osutaja filiaal ja

välisriigi fondivalitseja, kes valitseb Eestis moodustatud või asutatud eurofonde või

alternatiivfonde piiriüleselt, tasuvad rahastamiskohustuse tekkimise korral kalendriaasta teisel

poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab investeerimisühingu,

kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja,

makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni

emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja tasutava järelevalvetasu kapitaliosale veerandi

ulatuses.“;

12) paragrahvi 453 lõikes 1 asendatakse arv „1500“ arvuga „5000“;

13) paragrahvi 453 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kindlustusandja, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, erandi

alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja,

makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krediidiandja või -vahendaja, krüptovarateenuse

osutaja, varapõhise tokeni emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja tegevusloa taotlemisel

tasutakse menetlustasu 3000 eurot.“;

14) paragrahvi 454 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru

korraldaja, erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja, fondivalitseja, makseasutuse, e-

raha asutuse, krediidiandja või -vahendaja, krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni

emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja täiendava tegevusloa taotlemisel, olemasoleva

tegevusloaga lubatavate teenuste ringi laiendamisel või makseasutuste ja e-raha asutuste

seaduse § 11 lõigetes 1–3 või § 12 lõikes 1 sätestatud erandi kohaldamise lõpetamise taotlemisel

tasutakse menetlustasu 1500 eurot.“;

15) paragrahv 455 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

29

„§ 455. Väärtpaberite prospekti ja selle lisa kinnitamise taotlemine ning valge raamatu

heakskiitmise taotlemine ja sellest teavitamine

(1) Väärtpaberite, välja arvatud investeerimisfondide esmase emissiooni aktsiad ja osakud,

prospekti kinnitamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 2000 eurot ning prospekti lisa

kinnitamise taotlemise korral tasutakse menetlustasu 1000 eurot.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 17 lõike 1 punktis a

sätestatu kohaselt valge raamatu heakskiitmise taotlemisel tasub krediidiasutus menetlustasu

2000 eurot ja artikli 25 kohaselt valge raamatu uue versiooni heakskiitmise taotlemisel tasub

varapõhise tokeni emitent, sealhulgas krediidiasutus, menetlustasu 1000 eurot.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 8 lõike 1 kohaselt

krüptovara valgest raamatust teavitamise korral tasutakse menetlustasu 1000 eurot.“;

16) paragrahvi 457 lõikes 4 asendatakse arv „1000“ arvuga „2000“;

17) paragrahvi 4512 lõike 6 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 54 lõiget 4 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) Rahapesu Andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.“.

§ 50. Investeerimisfondide seaduse muutmine

Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 18. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 2431 järgmises sõnastuses:

㤠2431. Mitteavaliku fondi moodustamisest ja asutamisest teavitamine

Fondivalitseja teavitab Finantsinspektsiooni viivitamata käesolevas jaos sätestatud lepingulise

fondi moodustamisest või aktsia- või usaldusfondi asutamisest ning esitab järgmised andmed:

1) fondi nimetus ja õiguslik vorm;

2) fondi asutamise või moodustamise kuupäev;

3) fondi investeerimise strateegia lühikirjeldus.“;

2) paragrahvi 306 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „ja täitma käesoleva seaduse“

tekstiosaga „ning täitma käesoleva seaduse §-des 4531 ja 4532 registreeritud väikefondi valitseja

tegevuse suhtes kehtestatud nõudeid ja“;

3) paragrahvi 306 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud eurofondi ja alternatiivfondi valitsejale, kes

soovib osutada või osutab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114,

mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja

(EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023, lk

40–205), artikli 60 lõikes 5 sätestatud nõuetega investeerimis- ja kõrvalteenusega samaväärset

krüptovarateenust, kohaldatakse eelnimetatud määruses ja krüptovaraturu seaduses sätestatut.

(12) Kui käesolevas seaduses ja krüptovaraturu seaduses on sätestatud nõuded sama tegevuse

suhtes, kohaldatakse eurofondi valitsejale ja alternatiivfondi valitsejale nõudeid, mis on

detailsemad või rangemad.“;

4) paragrahvi 453 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

30

„(1) Eestis asutatud väikefondi valitseja, kes ei taotle tulenevalt käesoleva seaduse § 306

lõikest 3 Finantsinspektsioonilt tegevusluba, peab oma tegevuse registreerima, kui tal on

kavatsus hakata fondi valitsema, sealhulgas usaldusfondi täisosanikuna.

(2) Väikefondi valitseja registreerimiseks esitavad fondivalitseja juhatuse liikmed (edaspidi

käesolevas paragrahvis taotleja) Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised

andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas

paragrahvis taotlus):

1) taotleja kontaktandmed ja põhikiri või muu samaväärne dokument;

2) taotleja juhatuse liikmete andmed, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime,

kodakondsust, elukohta ja isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega;

3) taotleja aktsionäride või osanike nimekiri, milles on märgitud iga aktsionäri või osaniku nimi,

tema omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osade ja häälte arv ning olemasolu korral

aktsionäri või osaniku registri- või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;

4) kavandatavate fondide arv ja nende nimetused või ärinimed;

5) teave, millise riigi õiguse alusel on kavas fondid moodustada või asutada;

6) teave kavandatavate fondide investeerimispoliitika kohta, sealhulgas fondi investeeringute

ja kaubeldavate instrumentide, kauplemiskohtade, fondi peamiste riskide ning valitsetava vara

koosseisu ja koguväärtuse kohta;

7) hinnang kavandatava tegevuse vastavuse kohta alternatiivse investeerimisfondi valitseja

tegevuse tunnustele;

8) käesoleva seaduse § 4531 lõikes 1 kehtestatud summas aktsia- või osakapitali sissemaksmist

tõendav dokument;

9) tõend menetlustasu maksmise kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4–6 nimetatud andmed tuleb esitada komisjoni

delegeeritud määruse (EL) nr 231/2013 IV lisas esitatud vormil.

(4) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda taotluse täpsustamiseks või muude registreerimise

seisukohast oluliste asjaolude väljaselgitamiseks lisaandmeid ja -dokumente. Lisaandmed ja -

dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.

(5) Taotluse võib esitada eesti- või ingliskeelsena. Finantsinspektsioonil on õigus vajaduse

korral nõuda ingliskeelsena esitatud andmete ja dokumentide tõlkimist eesti keelde.

(6) Kui taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele või taotlusele

lisatud andmed ja dokumendid on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud, nõuab

Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist enda määratud mõistliku tähtaja jooksul.

(7) Kui taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud puudusi ettenähtud tähtajal

kõrvaldanud, ei ole Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente tähtpäevaks esitanud

või on esitanud need oluliste puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.

(8) Otsuse kanda väikefondi valitseja nimi ja kontaktandmed registrisse või jätta taotlus

rahuldamata teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul nõuetekohase taotluse saamise päevast

alates.

(9) Finantsinspektsioon võib jätta taotluse rahuldamata, kui:

1) esitatud andmetest ei selgu üheselt, et taotleja asukoht ja tegevuskoht, sealhulgas püsiva ja

kestva majandustegevuse koht, on Eestis;

2) fondid, mida taotleja kavatseb valitsema hakata, ei vasta käesoleva seaduse § 2 lõikes 1

sätestatud investeerimisfondi mõistele;

31

3) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged, eksitavad või

mittetäielikud;

4) ei ole tõendatud asutamisel oleva äriühingu aktsia- või osakapitali täielik sissemaksmine või

tegutseva äriühingu puhul kapitali olemasolu käesoleva seaduse § 4531 lõikes 1 kehtestatud

summas.“;

5) seaduse 29. peatüki 1. jao 1. jaotist täiendatakse §-dega 4531 ja 4532 järgmises sõnastuses:

„§ 453¹. Nõuded tegevusloata väikefondi valitsejale ja tema tegevusele

(1) Väikefondi valitseja aktsia- või osakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot ja olema

väikefondi valitseja asutamisel tasutud rahalise sissemaksena.

(2) Väikefondi valitseja esitab Finantsinspektsioonile regulaarselt teavet vastavalt käesoleva

seaduse §-s 454 sätestatule.

(3) Väikefondi valitseja võib enda valitsetavate fondide kohta reklaami avaldada üksnes

tingimusel, et see sisaldab ka teavet asjaolude kohta, et väikefondi valitseja tegutseb

registreeringu alusel ja ei oma fondivalitseja ega väikefondi valitseja tegevusluba ning

Finantsinspektsioon ei teosta tema tegevuse üle järelevalvet.

(4) Väikefondi valitseja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni oma kontaktandmete,

juhatuse liikmete, aktsionäride või osanike struktuuri ja põhikirja või muu samaväärse

dokumendi muutumisest ning esitab vastavad andmed või dokumendid.

§ 453². Tegevusloata väikefondi valitseja registrist kustutamine

(1) Väikefondi valitseja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni väikefondi valitsejana

tegutsemise lõpetamisest või juhul, kui ta ei ole kuue kuu jooksul registreerimisest arvates

alustanud fondi valitsemist, ning esitab seda kinnitavad andmed.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel kustutab Finantsinspektsioon väikefondi

valitseja registrist.

(3) Finantsinspektsioon võib väikefondi valitseja registrist kustutada, kui:

1) registreeringu taotlemisel on Finantsinspektsioonile esitatud ebaõigeid, eksitavaid või

puudulikke andmeid, mis registreerimise otsustamisel omasid tähendust;

2) väikefondi valitseja avaldab oma tegevuse või tegutsemise õiguse kohta ebaõigeid või

eksitavaid andmeid või reklaami;

3) väikefondi valitseja on toime pannud rahapesualase rikkumise või rikub õigusaktiga

kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda;

4) esinevad käesoleva seaduse § 453 lõikes 9 sätestatud alused;

5) väikefondi valitseja ei ole esitanud käesoleva seaduse §-s 454 ette nähtud teavet tähtajaks.

(4) Väikefondi valitseja kustutatakse registrist Finantsinspektsiooni otsusega. Registrist

kustutamise otsus toimetatakse viivitamata väikefondi valitsejale kätte.

(5) Pärast registrist kustutamist peab väikefondi valitseja:

1) lõpetama oma valitsetavate fondide aktsiate või osade väljalaskmise;

2) kahe kuu jooksul registrist kustutamisest arvates alustama fondide likvideerimist või andma

nende valitsemise üle teisele fondivalitsejale, kellel on olemas selleks vajalik tegevusluba või

registreering;

32

3) esitama viivitamata pärast fondide likvideerimise protsessi alustamist Finantsinspektsioonile

sellekohase teate ning kahe kuu jooksul pärast likvideerimise lõpetamist ülevaate

likvideerimise tulemuste kohta.“;

6) paragrahvi 516 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Käesoleva seaduse § 4531 lõike 1 jõustumise ajal kehtivat registreeringut omavad

väikefondi valitsejad peavad oma aktsia- või osakapitali käesoleva seaduse § 4531 lõikes 1

sätestatuga vastavusse viima 12 kuu jooksul nimetatud sätte jõustumisest arvates. Väikefondi

valitseja on kohustatud viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni, kui aktsia- või osakapital

on käesoleva seaduse § 4531 lõikes 1 sätestatuga vastavusse viidud.“.

§ 51. Kindlustustegevuse seaduse muutmine

Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 107 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaegu ei kohaldata, kui dokumentide

tähtaajaks esitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik.“;

2) paragrahvi 109 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „e-raha asutuse,“ tekstiosaga

„krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitendi, ühisrahastusteenuse osutaja,“.

§ 52. Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Krediidiasutusele, kes osutab krüptovarateenust või kes on krüptovara emitent või pakub

krüptovara või taotleb selle kauplemisele võtmist, kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses

sätestatule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114, mis käsitleb

krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010

ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–205), Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1113, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates

krüptovaraülekannetes edastatavat teavet ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849

(ELT L 150, 09.06.2023, lk 1–39), krüptovaraturu seaduses ning nende täiendamiseks või

rakendamiseks või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut.

(8) Kui käesolevas seaduses ja krüptovaraturu seaduses on sätestatud nõuded sama tegevuse

suhtes, kohaldatakse krediidiasutusele nõudeid, mis on detailsemad või rangemad.“;

2) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 5 asendatakse tekstiosa „e-raha,“ tekstiosaga „e-raha, e-raha

tokenite,“;

3) paraprahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 141 ja 142 järgmises sõnastuses:

„141) varapõhise tokeni emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ja toimingud;

142) krüptovarateenuse osutamine;“;

4) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 15 asendatakse tekstiosa „punktides 1–14“ tekstiosaga

„punktides 1–142“;

5) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „ja (EL) 2019/2034 (ELT L 314,

05.12.2019, lk 64–114)“ tekstiosaga „ning määrusega (EL) 2023/1114 (ELT L 150, 09.06.2023,

lk 40–205)“.

33

§ 53. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 2 lõiget 4 täiendatakse punktiga 61 järgmises

sõnastuses:

„61) krüptovaraturu seaduse tähenduses krüptovarateenuse osutajana ja varapõhise tokeni

emitendina tegutsemine;“.

§ 54. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine

Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Makseteenuse osutaja järgib lisaks käesolevas seaduses sätestatule Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruses (EL) 2023/1113, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates

krüptovaraülekannetes edastatavat teavet ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849

(ELT L 150, 09.06.2023, lk 1–39), sätestatud nõudeid.

(4) E-raha asutusele, kes osutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114, mis

käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL)

nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–

205), artikli 60 lõikes 4 sätestatud krüptovarateenust, kohaldatakse nimetatud määruses ja

krüptovaraturu seaduses sätestatut.

(5) Kui käesolevas seaduses ja krüptovaraturu seaduses on sätestatud nõuded sama tegevuse

suhtes, kohaldatakse makseasutusele või e-raha asutusele nõudeid, mis on detailsemad või

rangemad.“;

2) paragrahvi 114 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „või 10 protsenti“ tekstiosaga „või kuni

kümme protsenti“.

§ 55. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 10 ja lõige 5, § 3 punktid 9–103, § 25 lõiked 23–28, § 47 lõige 51,

§ 70 lõike 1 punkt 4 ning lõiked 32 ja 41, § 701, § 72 lõike 1 punktid 4, 5 ja 7 ning lõiked 11 ja 3,

§-d 721–726, § 75 lõike 1 punktid 5–9 ja lõige 2 ning §-d 944 ja 961 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 19 ja 20 järgmises sõnastuses:

„19) krüptovara on krüptovara Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114, mis

käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL)

nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–

205), artikli 3 lõike 1 punkti 5 tähenduses, välja arvatud juhul, kui see kuulub artikli 2 lõigetes

2–4 nimetatud kategooriatesse või muul viisil kvalifitseerub rahaks;

20) isehallatav aadress on isehallatav aadress Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2023/1113, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates krüptovaraülekannetes edastatavat teavet

ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 1–39), artikli 3

punkti 20 tähenduses.“;

3) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses

„31) krüptovarateenuse osutaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114

artikli 3 lõike 1 punkti 15 tähenduses, kes osutab üht või mitut artikli 3 lõike 1 punktis 16

34

sätestatud krüptovarateenust, välja arvatud artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunktis h nimetatud

krüptovarateenust osutav isik;“;

4) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:

„81) ühisrahastusteenuse osutaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503, mis

käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust

(EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/193, tähenduses;“;

5) paragrahvi 7 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste omavahelised suhted, sealhulgas sellised suhted,

mille puhul korrespondentasutus osutab respondentasutusele sarnaseid teenuseid tema klientide

teenindamiseks, ning sellised suhted, mis on loodud väärtpaberitehingute või rahaülekannete

tegemiseks, või suhted, mis on loodud krüptovaratehingute või krüptovaraülekannete

tegemiseks.“;

6) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Riskihinnangu tulemusel määrab krüptovarateenuse osutaja kindlaks rahapesu ja

terrorismi rahastamise riski, mis on seotud isehallatavale aadressile suunatud või sealt

pärinevate krüptovaraülekannetega.“;

7) paragrahvi 15 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) E-raha asutus, makseteenuse pakkuja ja krüptovarateenuse osutaja, kes tegutseb Eestis

muus vormis kui filiaalina ja kelle peakontor asub teises Euroopa Liidu liikmesriigis, määrab

pädeva järelevalveasutuse korraldusel vastavalt Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 45 lõike 9 alusel kehtestatud regulatiivsetele

tehnilistele standarditele Eestis keskse kontaktpunkti, mille ülesanne on tagada e-raha asutuse,

makseteenuse pakkuja või krüptovarateenuse osutaja nimel vastavus käesoleva seaduse

nõuetega, ning esitab pädeva järelevalveasutuse taotlusel oma tegevuse kohta dokumente ja

teavet.“;

8) paragrahvi 25 pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „, virtuaalvääringu teenuse pakkuja“;

9) paragrahvi 25 lõikes 13 asendatakse tekstiosa „Virtuaalvääringu teenuse pakkujal“

tekstiosaga „Virtuaalvääringu teenuse pakkujal ja krüptovarateenuse osutajal“;

10) paragrahvi 25 lõikes 13 asendatakse tekstiosa „Virtuaalvääringu teenuse pakkujal ja

krüptovarateenuse osutajal“ tekstiosaga „Krüptovarateenuse osutajal“;

11) paragrahvi 25 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „virtuaalvääringu rahakoti“ tekstiosaga

„virtuaalvääringu rahakoti, krüptovara aadressi“;

12) paragrahvi 25 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Krediidiasutusel ja finantseerimisasutusel on keelatud sõlmida lepingut või teha otsust

anonüümse konto, hoiuraamatu, krüptovara aadressi või hoiulaeka avamise kohta.“;

13) paragrahvi 25 lõikes 22 asendatakse tekstiosa „Virtuaalvääringu teenuse pakkuja peab“

tekstiosaga „Virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja krüptovarateenuse osutaja peavad“;

14) paragrahvi 25 lõikes 22 asendatakse tekstiosa „Virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja

krüptovarateenuse osutaja peavad“ tekstiosaga „Krüptovarateenuse osutaja peab“;

15) paragrahvi 36 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

35

„5) krüptovara ülekandmise tehingud on suunatud isehallatavale aadressile või pärinevad

isehallatavalt aadressilt.“;

16) paragrahvi 38 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) täiendava teabe kogumine ülekantud krüptovara päritolu ja sihtkoha kohta.“;

17) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Krüptovarateenuse osutaja arvestab täiendavate hoolsusmeetmete valikul ja kohaldamisel

Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse asjakohaste suunistega.“;

18) paragrahvi 40 lõike 1 punktis 5 asendatakse tekstiosa „rakendatavad hoolsusmeetmed“

tekstiosaga „rakendatavate hoolsusmeetmete andmed“;

19) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Krüptovarateenuse osutaja teeb kindlaks, kas respondentasutuseks oleval

krüptovarateenuse osutajal on tegevusluba või kas ta on registreeritud, kui kliendiks olev

krüptovarateenuse osutaja on asutatud kolmandas riigis.“;

20) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Krüptovarateenuse osutaja arvestab korrespondentsuhte sõlmimisel ja teenuse osutamisel

Euroopa Pangandusjärelevale Asutuse asjakohaste suunistega.“;

21) paragrahvi 42 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Makseteenuse pakkujal, virtuaalvääringu teenuse pakkujal ja krüptovarateenuse osutajal on

keelatud kliendi maksejuhist täita või rahalisi vahendeid, virtuaalvääringut või krüptovara

kättesaadavaks teha, kui ta ei suuda täita käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud kohustusi.“;

22) paragrahvi 42 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Makseteenuse pakkujal ja krüptovarateenuse osutajal on keelatud kliendi maksejuhist täita

või rahalisi vahendeid või krüptovara kättesaadavaks teha, kui ta ei suuda täita käesoleva

seaduse §-s 25 sätestatud kohustusi.“;

23) paragrahvi 46 lõike 3 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) rahaülekannete ja krüptovaraülekannete korral andmed, mille säilitamine on kohustuslik

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2023/1113;“;

24) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 53 järgmises sõnastus:

„(53) Rahapesu Andmebürool on õigus edastada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet

Finantsinspektsioonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 sätestatud

tegevusloaga seotud menetluste tarbeks.“;

25) paragrahvi 70 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele lisatakse lõike 1 punktis 1 nimetatud

tegevusala tegevusloa taotluse korral teave selle kohta, mis finantsteenust osutama hakatakse.“;

26) paragrahvi 70 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuseks, esitab ta tegevusloa

taotluses selle tütarettevõtja kohta lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses

sätestatule kõik käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning vajaduse korral ka lõikes 4 nimetatud

andmed ja dokumendid.“;

27) paragrahvi 724 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

36

28) paragrahv 83 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse tekstiosa „virtuaalvääringu rahakoti“

tekstiosaga „virtuaalvääringu rahakoti või krüptovara aadressi“;

29) paragrahvi 83 pealkirjas asendatakse tekstiosa „virtuaalvääringu rahakoti või krüptovara

aadressi“ tekstiosaga „krüptovara aadressi“;

30) paragrahvi 83 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 sätestatud krediidiasutusele, finantseerimisasutusele ja

virtuaalvääringu teenuse pakkujale kohalduva anonüümse konto, hoiuraamatu,

virtuaalvääringu rahakoti, krüptovara aadressi või hoiulaeka avamise otsuse või lepingu

sõlmimise keelu rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.“;

31) paragrahvi 83 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 sätestatud krediidiasutusele ja finantseerimisasutusele

kohalduva anonüümse konto, hoiuraamatu või -laeka või krüptovara aadressi avamise otsuse

või lepingu sõlmimise keelu rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.“;

32) paragrahvi 96 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Makseteenuse pakkuja juhi või töötaja või makseagendi juhi või töötaja või füüsilisest

isikust makseagendi poolt maksjaga seotud teabe väljaselgitamata või kontrollimata jätmise,

samuti edastamata jätmise või muude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1113

artiklis 4, 5, 6, 8, 11, 12 või 26 sätestatud makseteenuse pakkuja kohustuste rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.“;

33) paragrahv 962 loetakse §-ks 964 ja seadust täiendatakse §-ga 962 järgmises sõnastuses:

„§ 962. Krüptovarateenuse osutaja kohustuste rikkumine

(1) Krüptovarateenuse osutaja juhi või töötaja poolt tehingu algatajaga seotud teabe

väljaselgitamata või kontrollimata jätmise, samuti edastamata jätmise või muude Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1113 artiklis 14, 15, 17, 19, 20, 21 või 26 sätestatud

virtuaalvääringu teenuse pakkuja kohustuste rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või

tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.“;

34) paragrahv 963 tunnistatakse kehtetuks;

35) paragrahvi 97 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Käesoleva seaduse §-des 82–94 ja 96–962 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm

aastat.“;

37

36) seadust täiendatakse §-dega 1184 ja 1185 järgmises sõnastuses:

„§ 1184. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba

(1) Ettevõtja ei saa taotleda käesoleva seaduse alusel virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks

tegevusluba alates 2024. aasta 30. detsembrist ja tegevusloa muutmist alates 2026. aasta

1. jaanuarist.

(2) Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa taotlus on Rahapesu Andmebüroole

esitatud enne 2024. aasta 30. detsembrit ja Rahapesu Andmebüroo ei ole tegevusloa taotlust

nimetatud kuupäevaks lahendanud, jätab Rahapesu Andmebüroo taotluse läbi vaatamata.

Taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab Rahapesu Andmebüroo esitatud dokumendid.

(3) Käesoleva seaduse alusel antud virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba muutub

kehtetuks käesoleva seaduse § 75 lõike 1 punkti 1 alusel, kui ettevõtja on saanud

Finantsinspektsioonilt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 alusel

krüptovarateenuse osutaja tegevusloa, või hiljemalt 2026. aasta 1. jaanuarist.

§ 1185. Virutaalvääringu teenuse pakkuja dokumentide hoidmine ja säilitamine seoses

krüptovaraturu seaduse rakendamisega ning omavahendite aruande audiitorkontrolli

erisus

(1) Käesoleva seaduse § 723 lõiget 4 ei rakendata, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja

tegevusluba on muutunud kehtetuks § 1184 lõikes 3 sätestatud tingimustel.

(2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja nimetab Finantsinspektsioonile Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2023/1114 alusel krüptovarateenuse osutaja tegevusloa taotluse

esitamisel või hiljemalt 2025. aasta 1. septembril dokumentide hoidja kandidaadi. Dokumentide

hoidja nimetab dokumentide hoidja kandidaadi omal soovil, kui ta ei täida käesoleva paragrahvi

lõikes 3 sätestatud tingimustele.

(3) Dokumentide hoidjaks võib olla juriidiline isik, kellel on kehtiv Rahapesu Andmebüroo või

Finantsinspektsiooni tegevusluba, või füüsiline isik, kes elab alaliselt Eestis ning kellel on

dokumentide hoidja ülesannete täitmiseks vajalik haridus, kutsesobivus, vajalikud võimed,

isikuomadused ja kogemused ning käesoleva seaduse § 72 lõike 2 tähenduses korrektne ärialane

maine.

(4) Dokumentide hoidja määramine kooskõlastatakse Rahapesu Andmebürooga. Dokumentide

hoidja kandidaadi nimetaja edastab esimesel võimalusel Rahapesu Andmebüroole dokumentide

hoidja kandidaadi nime, tema elukoha või asukoha aadressi ja elektronposti aadressi ning

dokumentide üleandmise kava.

(5) Rahapesu Andmebürool on õigus saada dokumentide hoidja või dokumentide hoidja

kandidaadi sobivuse kontrollimiseks dokumentide hoidjalt või dokumentide hoidja

kandidaadilt, tema tööandjalt ja riigi andmekogudest teavet.

(6) Pärast käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel saadud Rahapesu Andmebüroo kooskõlastust

edastab dokokumentide hoidja nimetaja esimesel võimalusel dokumentide hoidjale käesoleva

seaduse § 47 alusel säilitatavad dokumendid, dokumentide koopiad ja andmed. Käesolevat

lõiku ei kohaldata, kui dokumentide hoidja ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja on sama

juriidiline isik.

38

(7) Rahapesu Andmebüroo võib ettekirjutusega nõuda dokumentide hoidjalt dokumentide

hoidja kandidaadi määramist, kui dokumentide hoidja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3

sätestatud nõudeid. Rahapesu Andmebüroo võib ettekirjutusega nõuda dokumentide hoidjalt

dokumentide üleandmist, kui kooskõlastatult Rahapesu Andmebürooga on uus dokumentide

hoidja määratud.

(8) Dokumentide hoidja esitab Rahapesu Andmebüroole vastavalt tema päringule viivitamata

kogu olemasoleva teabe, mida Rahapesu Andmebüroo küsib. Dokumentide hoidja täidab

käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud dokumentide, dokumentide koopiate ja andmete säilitamise

nõudeid ja tähtaegu ning §-s 48 sätestatud isikuandmete kaitse reegleid.

(9) Dokumentide hoidja kustutab käesoleva paragrahvi alusel säilitatud andmed pärast § 47

lõigetes 1–6 nimetatud tähtaegade möödumist, kui asjaomast valdkonda reguleerivatest

õigusaktidest ei tulene teisiti. Rahapesu Andmebüroo ettekirjutuse alusel võib rahapesu või

terrorismi rahastamise tõkestamise, avastamise või uurimise seisukohast olulisi andmeid

säilitada kauem, kuid mitte rohkem kui viis aastat pärast esmase tähtaja möödumist.

Dokumentide hoidja teavitab Rahapesu Andmebürood, kui kõik käesoleva paragrahvi alusel

säilitatud andmed on kustutatud.“;

37) normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „muudetud direktiividega

(EL) 2018/843 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 43–74) ja (EL) 2019/2177 (ELT L 334, 27.12.2019,

lk 155–163)“ tekstiosaga „ning määrusega (EL) 2023/1113 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 1–39)“.

§ 56. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 20 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 57. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 512 ning § 269 lõike 1 punkt 3 ja lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 58. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine

Väärtpaberite registri pidamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ja emiteeritud võlakohustusi“ tekstiosaga

„, emiteeritud võlakohustusi ja krüptovara“;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Krüptovara registreerimisel keskdepositooriumis ei kohaldata käesolevas seaduse 2. ja

3. peatükis väärtpaberite ja väärtpaberikonto ning 5. peatükis kontohaldurite suhtes sätestatut.

(42) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega nõuded krüptovara

registreerimisele ja nendega tehingute tegemisele keskdepositooriumis.“.

§ 59. Väärtpaberituru seaduse muutmine

Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „5 000 000-eurose“ tekstiosaga „8 000 000-

eurose“;

39

2) paragrahvi 15 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „1 000 000–5 000 000 eurot“ tekstiosaga

„1 000 000–8 000 000 eurot“;

3) seadust täiendatakse §-ga 451 järgmises sõnastuses:

„§ 451. Krüptovarateenuse osutamine

(1) Investeerimisühingule, kes soovib osutada või osutab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse

määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937

(ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–205), artikli 60 lõikega 3 investeerimisteenusega samaväärset

krüptovarateenust, kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule nimetatud määruses ja

krüptovaraturu seaduses sätestatut.

(2) Kui käesolevas seaduses ja krüptovaraturu seaduses on sätestatud nõuded sama tegevuse

suhtes, kohaldatakse investeerimisühingule nõudeid, mis on detailsemad või rangemad.“;

4) paragrahvi 120 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva paragrahvi alusel tegevusloa saanud korraldaja võib kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 60 lõikega 6 korraldada artikli 3 lõike 1

punkti 16 alapunktis b sätestatud krüptovaraga kauplemise platvormi, järgides nimetatud

määruses ja krüptovaraturu seaduses sätestatut.

(7) Kui käesolevas seaduses ja krüptovaraturu seaduses on sätestatud nõuded sama tegevuse

suhtes, kohaldatakse korraldajale nõudeid, mis on detailsemad või rangemad.“;

5) paragrahvi 230 lõiget 1 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:

„16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1114.“.

3. jagu

Seaduse jõustumine

§ 60. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 55 punktid 1, 4, 8, 10, 12, 14, 22, 25, 26, 29–31 ning § 56 jõustuvad

2026. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 55 punktid 2, 3, 5–7, 9, 11, 13, 15–21, 23, 24, 28 ja 32–35 ning § 57

jõustuvad 2024. aasta 30. detsembril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn 2024

Algatab Vabariigi Valitsus 2024

(allkirjastatud digitaalselt)

KrüTS

1

Krüptovaraturu seaduse eelnõu

seletuskiri

1. SISSEJUHATUS

1.1. Sisukokkuvõte

Käesolev eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib krüptovaraturul tegutsemist ja järelevalvet

krüptovaraturu osaliste üle. Eelnõuga tagatakse Euroopa Liidu (EL) õiguse nõuetekohane riigisisene

rakendamine.

Eelnõu kohaldamisalasse kuuluvad Eestis tegutsevad järgmised krüptovaraturu osalised:

- krüptovarateenuse osutajad;

- krüptovara emitendid, kelleks on nii varapõhise tokeni emitendid ja e-raha tokeni emitendid (nn

stablecoin’ide emitendid) kui ka muu krüptovara emitendid.

Krüptovara kõige laiemas tähenduses on väärtuse või õiguste esitamine digitaalsel kujul, sealjuures

kasutatakse selle vara salvestamiseks üldjuhul hajusraamatu tehnoloogiat. Sõltuvalt krüptovara

funktsioonist nimetatakse selliseid varasid praktikas kas tokeniteks või müntideks (coin). Terminid

nagu krüptoraha, krüptovaluuta või virtuaalvääringud on kõik kvalifitseeritavad kui krüptovara ning

krüptovara alaliigid.

Krüptovarateenuse osutamisele ja krüptovara pakkumisele või kauplemisele võtmise taotlemisele

suunatud nõuded on EL tasandil reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

2023/1114, 31. mai 2023, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL)

nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (edaspidi MiCA

määrus)1.

Kui rahapesu tõkestamise järelevalve välja arvata, puudusid seni EL-ülesed ühtsed reeglid

krüptovaraga seotud teenuste osutamise kohta, sealhulgas krüptovaraga kauplemise platvormide

korraldamiseks, krüptovara vahetamiseks rahaliste vahendite või muu krüptovara vastu ning

krüptovara hoidmiseks ja haldamiseks kliendi nimel. Euroopa Komisjoni hinnangul on EL üleste

reeglite puudumine toonud kaasa krüptovara omanikele riske ja mõjutanud ka krüptovaraturu

usaldusväärsust, sh turu kuritarvitamise ja finantskuritegevuse mõttes. Ühtse EL regulatsiooni

puudumine on toonud kaasa selle, et iga liikmesriik on proovinud seda valdkonda reguleerida ise ja

see on tekitanud õiguslikku arbitraaži.

MiCA määruse eesmärk on toetada innovatsiooni ja ausat konkurentsi ning tagada samal ajal

investorite piisav kaitse ja krüptovaraturgude usaldusväärsus. Lisaks võimaldab see

krüptovarateenuse osutajatel pakkuda oma teenuseid samade reeglite alusel ükskõik millises

liikmesriigis. Oluline on märkida, et MiCA määrus ei reguleeri tehnoloogiaid ega detsentraliseeritud

süsteeme endid (nt ei plokiahelat ega bitcoin’i protokolli). Seega on MiCA määrus osa laiemast

krüptovara ja hajusraamatu tehnoloogia (DLT) raamistikust2, millega tagatakse, et kehtivad

õigusaktid ei takista uue tehnoloogia kasutuselevõttu, aga samal ajal saavutatakse asjakohased

regulatiivsed eesmärgid.

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32023R1114 2 2023. a. 23. märtsis jõustunud määrus 2022/858 näeb ette kuidas väärtpaberibörsi korraldajad saavad

hajusraamatu tehnoloogiat kasutada: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022R0858

KrüTS

2

Kuigi viimastel aastatel on turule tulnud uusi krüptovarasid3 ja erinevatesse krüptovaradesse

investeerimise populaarsus on jõudsalt kasvanud, siis võrreldes traditsioonilise finantssektoriga on

krüptovara turuväärtus üsna väike. 2021. aasta kolmandas kvartalis, mil globaalse krüptovaraturu

turuväärtus oli haripunktis ehk ligi 3 miljardit USA dollarit, moodustas see ainult 1,5% ainuüksi EL-i

finantssektori väärtusest, mida hinnati umbes 105 triljoni euro ulatuses. 2023. aasta märtsi seisuga

moodustab krüptovarade turuväärtus globaalselt (890 miljardit dollarit) kõigest umbes 0,8% EL-i

finantssektorist. Seetõttu on ka leitud, et vähemalt hetkel ei paista krüptovaral olevat traditsioonilisele

finantssektorile märkimisväärset riski. Samas on ka leitud, et krüptovara võiks saada süsteemselt

oluliseks, kui stabelcoin’iga seotud mahud kasvavad näiteks 10 või 20 korda. MiCA eesmärk on mh

leevendada mõju finantsstabiilsusele.

Eelnõu eesmärk on tagada MCA määruse riigisisene rakendamine. Eelnõu mõjutab nii juba

tegutsevaid virtuaalvääringu teenuse pakkujad kui ka uusi krüptovaraturule tulijaid, kelle

halduskoormus tõuseb. Tegutsevate ettevõtjate puhul võib osutuda vajalikuks täiendava tööjõu ja

kapitali kaasamine, et viia oma tegevus kooskõlla õigusaktides sätestatud nõuetega. Uutele tulijatele

on mõju suurem. Krüptovarateenuse klientide ja krüptovara omanike jaoks suureneb eelkõige

läbipaistvus ja usaldusväärsus krüptovaraturu vastu.

Eelnõu kohaselt hakkab krüptovaraturu osaliste üle järelevalvet teostama Finantsinspektsioon,

saades MiCA määruse tähenduses pädevaks asutuseks. Hetkel kuuluvad virtuaalvääringu teenuse

pakkujad (edaspidi VASP-id4) ehk tulevased krüptovaraturu osalised Rahapesu Andmebüroo

järelevalve alla. Seetõttu suureneb Finantsinspektsiooni töökoormus oluliselt. Rahapesu

Andmebüroo töökoormus väheneb selle arvelt, et edaspidi nad ei pea kulutama ressursse VASP-ide

tegevusloa ja tegevusnõuete täitmisega seotud järelevalvele, v.a rahapesuriskiga seotud järelevalve.

Lisaks MiCA määruse riigisisesele rakendamisele tehakse eelnõuga järgmised muudatused:

- krüptovarateenuse osutajad ja varapõhise tokeni emitendid peavad järgima digitaalse

tegevuskerksusega seotud nõudeid. Seda reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse

määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL)

2016/10115 (edaspidi DORA määrus). DORA määruse rakendamise eesmärk on saavutada

krüptovarateenuse osutajate ja varapõhise tokeni emitentide digitaalse tegevuskerksuse kõrge

tase, vähendada finantshäirete ja ebastabiilsuse ohtu ning seeläbi suurendada krüptovarateenuste

klientide, krüptovara omanike ja investorite kaitset;

- täiendatakse investeerimisfondide seaduses (edaspidi IFS) sätestatud tegevusloata

väikefondi valitsejate registreerimist ja tegevust puudutavaid nõudeid. Uue nõudena

kehtestatakse aktsia- või osakapitali miinimumnõue (25 000 eurot). Lisaks tehakse täpsustusi

tegevuse registreerimise ja registrist kustutamise regulatsioonides. Valdkonna täiendav

reguleerimine on tingitud sektori kiirest kasvust ja kantud eesmärgist maandada võimaliku

kuritarvitamisega kaasnevaid riske. Alates registreeritud väikefondi valitsejate turu

elavnemisest 2020. aastal on peamisteks riskifaktoriteks Finantsinspektsiooni hinnangul

tõusnud krüptoinvesteeringud ning Eestiga seost mitteomavate ja kõrge rahapesu riskiga

äriühingute registreerimise taotlused. Riske on mõnevõrra küll vähendanud hiljutused

krüptovaraturu negatiivsed sündmused ja neid peaks vähendama ka käesolev krüptovaraturu

seaduse eelnõu, kuid Eestiga seost mitteomavate taotlejate arv on püsinud stabiilsena,

mistõttu kõik olulised riskid sellega üksi ära ei lange. Kavandatud muudatustega soovitakse

3 2023. a. 29. mai seisuga on coinsmarketcap.com andmetel maailmas ca 25 000 erinevat krüptovara.

Massiivsemalt tehakse tehinguid siiski üksnes suurematega. 4 ingl virtual asset service provider 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32022R2554

KrüTS

3

neid kitsaskohti lahendada, tagada investeerimisturu tõhusam toimimine ja jaeinvestorite

parem kaitse, kellele sellised fondid oma iseloomult mõeldud ei ole;

- väärtpaberituru seaduses (edaspidi VpTS) tehakse muudatused, millega tõstetakse vastavat

künnist, mille kohaselt ei pea EL määruse 2017/1129 kohast väärtpaberiprospekti koostama. Täna

on see künnis 5 mln eurot ehk kui väärtpaberite pakkumine on alla 5 mln euro ei pea väärtpaberite

prospekti koostama. Käesoleva eelnõuga tõstetakse see künnis 8 mln euro peale. Antud muudatus

on osa Balti riikide ühisest koostööprojektist, millega on plaanis näha ette väärtpaberite

pakkumistele alla 8 mln euro samad nõuded kui väärtpabereid pakutakse Eestis, Lätis või Leedus

või kõikides eeltoodud riikides korraga. Leedu ja Läti on varasemalt vastava künnise 8 mln euro

peale juba tõstnud6;

- rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (edaspidi RahaPTS) tehakse

muudatused, mis seostuvad MiCA määruse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2023/1113, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates krüptovaraülekannetes edastatavat teavet

ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 1–39) (edaspidi

TFR määrus)7 rakendamisega. TFR määruse muudatuste eesmärk on maandada rahapesu,

terrorismi rahastamise ja organiseeritud kuritegevuse riske ja tagada krüptovaraülekannete

süsteemi stabiilsus ja usaldusväärsus, kohustades krüptovarateenuse osutajaid koguma ja hoidma

kliendi andmeid ning neid edastama krüptovaraülekannetes, muutes ülekanded jälgitavaks.

Muudatustega tunnistatakse kehtetuks virtuaalvääringutega seonduvad mõisted ja tegevusloa

regulatsioon. Lisaks sätestatakse krüptovarateenusele kohalduvad EL õigusest tulenevad

erisused, mis puudutavad eeskätt tehinguid isehallatavate aadressidega (unhosted wallet) ja

korrespondentsuhteid krüptovarateenuse osutajatega. Samuti lisatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse

osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/193

hõlmatud ühisrahastusteenuse osutajad kohustatud isikute loetellu.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna

juhataja asetäitja Thomas Auväärt (611 3633, [email protected]), sama osakonna nõunikud

Kristiina Kubja (5885 1398, [email protected]) ja Kertu Fedotov (5885 1393,

[email protected], IFS) ning rahandusteabe poliitika osakonna nõunik Henrik Mägi (5885

1355, [email protected], RahaPTS, RSanS).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

keeletoimetaja Sirje Lilover (5885 1468, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist

kvaliteeti kontrollis sama osakonna nõunik Agnes Peterson (5885 1301, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõu on seotud järgmiste EL õigusaktide rakendamisega:

MiCA määrus;

6 https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/esma31-62-1193_prospectus_thresholds.pdf 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32023R1113&qid=1689227448452

KrüTS

4

- DORA määrus;

- TFR määrus;

- alternatiivfondivalitsejate direktiiv (2011/61/EL)8;

- EL prospektimäärus (2017/1129/EL)9.

Eelnõuga muudetakse:

- Finantsinspektsiooni seadust (edaspidi FIS) redaktsioonis RT I, 30.11.2022, 14;

- IFS-i redaktsioonis RT I, 17.03.2023, 8;

- kindlustustegevuse seadust (edaspidi KindlTS) redaktsioonis RT I, 17.03.2023, 10;

- krediidiasutuse seadust (edaspidi KAS) redaktsioonis RT I, 17.03.2023, 14;

- majandustegevuse seadustiku üldosa seadust (edaspidi MsÜS) redaktsioonis RT I, 06.04.2021, 5;

- makseasutuste ja e-raha asutuste seadust (edaspidi MERAS) RT I, 01.03.2023, 52;

- RahaPTS-i redaktsioonis RT I, 10.02.2023, 29;

- RSanS-i redaktsioonis RT I, 30.06.2023, 61;

- RLS-i redaktsioonis RT I, 30.06.2023, 63;

- väärtpaberite registri pidamise seadust (edaspidi EVKS) redaktsioonis RT I, 17.03.2023, 24;

- VpTS-i redaktsioonis RT I, 17.03.2023, 29.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Jõustumise ja rakendamise kuupäevad:

- seadus jõustub üldises korras (sh suures osas eriseaduste täiendavad muudatused);

- RahaPTS muudatused jõustuvad kahes etapis – 2024. aasta 30. septembril (millest alates ei saa

enam VASP tegevusluba taotleda) ja 2025. aasta 1. juulil (kuupäev, milleni VASP-id võivad

tegutseda) ;

- rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) muudatused jõustuvad 2025. aasta 1. juulil;

- riigilõivu seaduse (edaspidi RLS) muudatused jõustuvad 2024. aasta 30. detsembril;

- varapõhise tokeni emitent ja e-raha tokeni emitent peab MiCA määruses sätestatud nõudeid

rakendama hakkama alates 2024. aasta 30. juunist;

- krüptovarateenuse osutaja peab MiCA määruses ja TFR määruses sätestatud nõudeid rakendama

hakkama alates 2024. aasta 30. detsembrist (ette on nähtud üleminekuperiood 2025. aasta 1.

juulini);

- varapõhise tokeni emitent ja krüptovarateenuse osutaja peab DORA määruses sätestatud nõudeid

rakendama hakkama 2025. aasta 17. jaanuarist.

Direktiivide riigisisene ülevõtmine:

- MiCA määrus näeb mh ette direktiivide 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 muudatused, mis tuleb

riigisiseselt üle võtta 2024. aasta 30. detsembriks;

- TFR määrus näeb ette direktiivi (EL) 2015/849 muudatused, tuleb riigisiseselt üle võtta

2024. aasta 30. detsembriks.

2. SEADUSE EESMÄRK

2.1. Eelnõu algatamise vajalikkus

Eelnõuga tagatakse MiCA, TFR ja DORA määruste riigisisene nõuetekohane rakendamine.

Kõrvaleesmärgina soovitakse käesoleva eelnõuga lihtsustada kapitali kaasamist nö klassikalisel

väärtpaberiturul (vastava prospekti koostamise künnise tõstmine 5 mln euro pealt 8 mln euro peale).

Praktikas võivad teatud väärtpaberid omada krüptovara tunnuseid ja seega on emitendi jaoks oluline

8 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02011L0061-20210802 9 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32017R1129

KrüTS

5

aru saada, kas tegemist on väärtpaberiga väärtpaberituru seaduse § 2 tähenduses või krüptovaraga

käesoleva seaduse tähenduses – vastavalt sellele sõltub ka kohaldatav režiim.

MiCA määruse eesmärgid on järgmised:

- näha ette krüptovaraturgude arenemiseks ELis kindel õigusraamistik, milles oleks selgelt kindlaks

määratud, mida mõistetakse krüptovara all (s.t. mis eristab seda aktsiatest või muudest

väärtpaberitest);

- tagada läbi ausa konkurentsi ja ühtsete mängureeglite ka innovatsiooni areng;

- tagada investorite asjakohane kaitse ja krüptovaraturu usaldusväärsus, lähtudes eelkõige sellest, et

investeerimine krüptovaradesse võib olla üsna sarnane investeerimisega finantsinstrumentidesse

(aktsiatesse, võlakirjadesse, derivatiividesse);

- tagada finantsstabiilsus krüptovarade mahtude kasvades, seda eelkõige varaga tagatud ja e-raha

tokenite puhul (stablecoin’id). Seepärast nähakse stablecoin’ide emiteerijatele ette täiendavad

reeglid võrreldes nn tavapäraste krüptovara emitentidega.

TFR määruse eesmärk on eelkõige rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, muu hulgas

rahvusvaheliste standardite rakendamise ning rahaülekannete maksjate ja makse saajate ja

krüptovaraülekannete algatajate ja saajate kohta käiva põhiteabe kättesaadavuse tagamise kaudu.

DORA määruse eesmärk on tagada krüptovaraturu osaliste:

- tegevuse toimimine, terviklikkus ja usaldusväärus mh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

(edaspidi IKT) suutlikkusega seonduvalt;

- võime kohaneda, toimida ja taastuda IKT-ga seotud riskide realiseerumisel, sh küberrünnete

korral;

- suutlikkus teenuse osutamist kiiresti jätkata.

Järgmisel joonisel on näha lihtsustatud kujul subjektide klassifikatsioon tulenevalt MiCA määrusest.

Vastavalt sellele, millisesse klassi isik kvalifitseerub, sõltuvad temale kohaldatavad nõuded.

Joonis 1. Subjektide liigitamine vastavalt MiCA määrusele

Vt ka seletuskirja punktis 2.3 kirjeldatud ülevaadet krüptovara turgudest globaalselt.

Nn tavapärased krüptovara emitendid

Stablecoin’de emitendid

Varaga tagatud token’te (asset

reference tokens – ART’s) emitendid

E-raha token’te (E- money tokens)

emitendid

Suuremahuliste ART-de ja e-raha token’te emitendid

Krüptovara-teenuste osutajad

TEENUSTE LIIGITUS:

1. tehingukorralduste vastuvõtmine

2. nõustamine

3. tehingute täideviimine

4. emiteerimise korraldamine

5. krüptovara portfellihaldus

6. krüptovarade ülekandmine

7. hoidmine/administreerimine

8. krüptovara vahetamine krüptovara või raha vastu

9. krüptovara vahetamine teise krüptovara vastu

10. krüptovara kauplemisplatvormi korraldamine

KrüTS

6

2.2. Ülevaade krüptovaradest ja kehtivast regulatsioonist

EL-i väärtpaberituru või investorikaitse alane õigus ei olnud senini krüptovarasid eraldi reguleerinud.

EL-i regulatsioon krüptovarade kohta piirdub direktiiviga (EL) 2015/84910, mis käsitleb

finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist. See direktiiv

sätestab õigusliku raamistiku VASP-ide suhtes rakendatavatele rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise nõuetele, jättes sealjuures reguleerimata teenuse osutamisele seatavad nõuded või ka

üldisema finantsjärelevalve raamistiku. Reeglite puudumine on toonud kaasa krüptovara omanikele

riske, eelkõige valdkondades, mida tarbijakaitse-eeskirjad ei hõlma. Reeglite puudumine on toonud

kaasa ka olulisi riske turu usaldusväärsusele, sh turu kuritarvitamise ja finantskuritegevuse mõttes.

Usalduse puudumine krüptovara vastu on märkimisväärselt takistanud sellise vara turu arengut ja

viinud selleni, et ettevõtjate jaoks on jäänud kasutamata uuenduslike digiteenuste, alternatiivsete

maksevahendite või uute rahastamisallikatega seotud võimalused.

Krüptovarad on Eesti õiguses seni defineerimata mõiste, kuid krüptovarade alla võib tinglikult

liigitada kõiki instrumente, mis on esitatud krüptograafilisel kujul.

Maksetokenid (eelkõige

virtuaalvääringud)

Investeerimislaadsed tokenid Kasutustokenid

Eeskätt maksete tegemiseks või

väärtuse ülekandmiseks kasutatavad

krüptovarad, millega tavaliselt ei

kaasne õigusi tokeni väljastaja enda

või tema poolt pakutava toote või

teenuse suhtes (erinevalt

investeerimis- või kasutustoken’itest).

Teisisõnu kasutatakse

virtuaalvääringuid pigem

vahetusvääringuna (nt kaupade/

teenuste müümiseks või ostmiseks

kellegi käest, kes ise ei ole tokenite

väljastaja) või ka investeerimise

eesmärgil läbi tokeni enda väärtuse

säilitamise/suurendamise.

Tuntum ja esimene näide on bitcoin.

Uuem nähtus on „varaga tagatud

token“, mis on suhteliselt uus vorm

viis maksmiseks ja mis on tagatud

teatud varaga (riiklik valuuta, kaup

või toorme, või ka teine krüptovara).

Selliseid instrumente võib pidada

väärtpaberiteks või

väärtpaberitega sarnanevateks

instrumentideks, mis annavad

tokeni omanikele hääle-, kasumi

jaotamise- või muid õigusi, mida

tavapäraselt seostatakse aktsia või

osaühingu osa omamisega.

Üldiselt võimaldavad sellised

krüptovarad juurdepääsu

konkreetsele tootele või

teenusele, mida sageli pakutakse

kasutades hajusraamatu

platvormi, kuid mida ei

aktsepteerita kui maksevahendit.

Tabel 1. Erinevate krüptovarade (tokenite) klassifitseerimine üldistatud kujul11

Kõigi kolme tokeni liigi puhul on ühendavaks jooneks tehnoloogiast tulenevad riskid, mida kehtiv

õigus ei kajasta. Seega võib regulatsiooni täiendamise seisukohalt olulise kohana välja tuua

sellekohase lünga, mis vajab täpsustamist.

10 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32015L0849

11 Allikas: EBA raport krüptovarade kohta, 9.01.2019. a, joonisel autorite kohendused. Täpsema tokenite kategoriseerimise

võib leida siit: http://www.untitled-inc.com/the-token-classification-framework-a-multi-dimensional-tool-for-understanding-

and-classifying-crypto-tokens/

KrüTS

7

A. Virtuaalvääringud ja nendega seotud teenused

Virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusalas on kõrgendatud rahapesu ja terrorismi rahastamise

risk, mille realiseerumine õõnestaks Eesti majandussüsteemi tervikuna. Riskide maandamiseks on

virtuaalvääringu teenuse pakkumise suhtes RahaPTS-is kehtestatud tegevusloa nõue. Rahapesu

andmebüroo väljastab alates 27.11.2017 tegevuslubasid Eestis virtuaalvääringu teenuse

pakkumiseks.

Virtuaalvääring on defineeritud RahaPTS § 3 punktis 9, mille kohaselt virtuaalvääring on digitaalsel

kujul esitatud väärtus, mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida füüsilised või

juriidilised isikud aktsepteerivad maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend

ega rahaline vahend direktiivi (EL) 2015/236612 artikli 4 punkti 25 tähenduses ega makseinstrument

või maksetehing sama direktiivi artikli 3 punktide k ja l tähenduses.

Virtuaalvääringu teenus jaguneb kehtiva RahaPTS järgi neljaks eraldi teenuseks:

- virtuaalvääringu rahakotiteenus on teenus, mille raames luuakse klientidele või hoitakse klientide

krüpteeritud võtmeid, mida saab kasutada virtuaalvääringute hoidmise, talletamise ja ülekandmise

eesmärgil;

- virtuaalvääringu vahetamise teenus on teenus, mille raames vahetab isik virtuaalvääringut raha

vastu või raha virtuaalvääringu vastu või üht virtuaalvääringut teise vastu;

- virtuaalvääringu ülekande teenus on teenus, mis võimaldab teha vähemalt osaliselt elektrooniliselt

tehingu virtuaalvääringu teenuse pakkuja kaudu algataja nimel eesmärgiga teisaldada

virtuaalvääring saaja virtuaalvääringu rahakotti või -kontole, sõltumata sellest, kas tehingu

algataja ja saaja on üks ja sama isik või kas tehingu algataja ja saaja kasutavad sama

teenusepakkujat;

- virtuaalvääringu väljastamisega seonduva väljastaja eest või nimel avaliku või suunatud

pakkumise või müügi korraldamine või sellega seotud finantsteenuse osutamine.

Kuna lihtsalt tegevusloast ei piisa, et ohjata tegevuslubadega ettevõtete kelmuskahtlusega tegevust,

on RahaPTSis täiendavalt ette nähtud nõuded, et tagada VASP-ide tegevuse läbipaistvus ja

usaldusväärsus. Need nõuded on analoogsed finantssektori turuosaliste suhtes kehtestatud nõuetele

(näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad). Tänu vastavatele nõuetele on järelevalveasutustel

olnud rohkem informatsiooni virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusluba taotlevate ja omavate

ettevõtjate kohta, et teha informeeritud otsuseid tegevusloa andmise, andmata jätmise või kehtetuks

tunnistamise osas. Tegevusloa kehtivuse ajal tagavad uued nõuded VASP-i kapitaliseerituse ja

kompetentse juhtimise.

B. Investeerimise eesmärki kandvad krüptovarad

Teatud krüptovara liigid, eelkõige need, mis kvalifitseeruvad finantsinstrumentideks, nagu on

määratletud direktiivis 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta13, kuuluvad kehtivate

finantsteenuseid käsitlevate liidu seadusandlike õigusaktide kohaldamisalasse. Seetõttu

kohaldatakse sellise krüptovara emitentide ja sellise krüptovaraga tegelevate ettevõtete suhtes juba

praegu EL asjaomaseid reegleid.

Investeerimise eesmärki kandvate krüptovarade alla võib liigitada sellised instrumendid, mille

omamisega kaasnevad õigused ja kohustused sarnanevad eeskätt osalusele äriühingus või mille

omajal on võimalik teenida tulu vastavalt instrumendi pakkumises esitatud tingimustele. Seega, kui

investeerimistoken esindab plokiahelasse kantud ühikuna osa või muud instrumenti, mida

12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32015L2366 13 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32014L0065

KrüTS

8

seostatakse osaluse omamisega, on võimalik selgitada selle tokeniga seotud igakordse omaniku

õigusi osalusele ja hüvedele äriseadustiku regulatsiooni põhjal. Siiski jäävad käsitlemata näiteks

plokiahelas tehingute kajastamisega (ehk registri pidamisega) seotud küsimused, samuti tokeniga

tehingu tegemise ja selle hoidmisega (virtuaalse rahakoti ja selle võtmetega) seotud temaatika ning

muud tokeni tehnoloogilisest eripärast tulenevad aspektid.

Kui eesmärk ei ole mitte tokeniseerida olemasolevat õigust, vaid token ise esindabki vastavat vara

liiki (näitena nn fragmenteeritud õigus, mis ei ole aktsia, kuid annab õiguse dividendidele lähtuvalt

teatud arvestuspõhimõtetest, või hääleõiguse äriühingus), ei anna kehtiv õigus tokeni olemusega

seotud aspektidele piisavat selgitust ning pooltevahelised suhted saavad rajaneda üksnes lepingul

ehk tokeni välja andmisel koostatud teabedokumendil (nimetatakse ka white paper’iks/valgeks

raamatuks).

C. Kasutustokenid

Kasutustokenite alla liigituvad üldjuhul sellised krüptovarad, mida on võimalik vahetada kaupade

või teenuste vastu või mida on võimalik näiteks kasutada tokeni väljastaja teenusele ligi pääsemiseks.

Teisisõnu on tegemist piiratud kasutusfunktsiooniga tokeniga, mida aktsepteerib tokeni müüja ise

enda poolt osutatava teenuse või kauba maksevahendina. Sellisest funktsioonist lähtuvalt võib

kasutustokeneid mõista ka kui vautšereid (voucher) või kinkekaardi sarnast instrumenti. Ka

kasutustokenite pakkumine ja käitlemine on Eesti õiguses suuresti reguleerimata, ning konkreetselt

kasutustokenid alluvad eelkõige poolte (teenuseosutaja ja kliendi) vahelisele võlaõiguslikule suhtele,

mille keskseks elemendiks on kasutustokeni pakkumisel esitatud teabedokument (white paper).

D. Not fungible tokenid (NFT)

MiCA määrust ei kohaldata krüptovara suhtes, mis on ainulaadne ega ole asendatav muu

krüptovaraga, sealhulgas digitaalse kunsti ja kogumisobjektide suhtes. Sellise krüptovara väärtus

tuleneb iga krüptovara unikaalsetest omadustest ja sellest, millist kasu see annab tokeni omanikule.

Selleks, et krüptovara oleks võimalik käsitada ainulaadse ja mitteasendatavana, peaksid ainulaadsed

ja mitteasendatavad olema ka esindatavad varad ja õigused. Ainulaadse ja mitteasendatava

krüptovara väljajätmine MiCA määruse kohaldamisalast ei piira sellise krüptovara kvalifitseerimist

finantsinstrumentideks. Kui krüptovara näib olevat ainulaadne ja mitteasendatav, kuid mille de facto

omadused või omadused, mis on seotud selle tegeliku kasutamisega, muudaksid selle kas

asendatavaks või mitte ainulaadseks, kohaldatakse sellise krüptovara suhtes siiski MiCA määrust.

Selleks et tagada selge piiritlemine ühelt poolt MiCA määrusega hõlmatud krüptovara ja teiselt poolt

finantsinstrumentide vahel, antakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele (ESMA) volitus

koostada suunised krüptovara finantsinstrumentideks kvalifitseerimise kriteeriumide ja tingimuste

kohta. Suunised võimaldavad paremini mõista juhtumeid, kus finantsinstrumendiks võib

kvalifitseeruda krüptovara, mida muidu peetakse ainulaadseks ja muu krüptovaraga

mitteasendatavaks.

2.3. Ülevaade krüptovaraturu arengutest

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on oma raportis „G20 note on the macrofinancial implications

of crypto assets“ välja toonud, et krüptovaraturu suurus on oluliselt kõikunud, saavutades haripunkti

umbes 3 triljoni USA dollari tasemel novembris 2021, enne kui kukkus alla 1 triljoni USA dollari

2023 aasta veebruari seisuga.

KrüTS

9

Vt järgmist IMF joonist (erinevate krüptovarade turuväärtus, mln USA dollarites).

Joonis 2. IMF joonis raportist „G20 note on the macrofinancial implications of crypto assets“

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on lisaks täpsustanud, et alates 10. märtsist 2023 on

turukapitalisatsiooni alusel kahe suurima bitcoin’i ja ether’i hindadeks vastavalt 20 208 USA dollarit

ja 1432 USA dollarit pärast seda, kui need hinnad olid kunagi vastavalt 67 549 USA dollarit ja

4811 USA dollarit. Tegemist on umbes 70-protsendilise langusega, mis on oluliselt suurem kui

globaalsete aktsiate ligikaudu 20-protsendiline langus. Krüptovaraturg on üsna kontsentreeritud.

Alates 2023. aasta märtsi algusest moodustas bitcoin 44% ja ether 20% kogu krüptovaraturu

turuväärtusest.

USA dollariga tagatud stablecoin’id on viimase aasta jooksul langenud turuväärtuses oluliselt

vähem. Näiteks langes Tetheri (USDT) turuväärtus 2022. aasta mais 83 miljardilt USA dollarilt

2023. aasta märtsi alguses 72 miljardi USA dollarini. 2023. aasta märtsi alguse seisuga on kahe

suurima USA dollariga tagatud stablecoin (USDT ja USDC) ühine turuväärtus 116 miljardit USA

dollarit, samas kolme suurima euroga tagatud stablecoin’i (EURT, EURS, CEUR) puhul on

turuväärtus 383 miljonit eurot (umbes 410 miljonit USA dollarit) ehk tegemist on oluliselt

väiksemate mahtudega.

Kui rääkida kauplemismahtudest, siis bitcoin'i kauplemismaht on selgelt kõige suurem, käesoleval

ajal jääb 24-tunnine maht 14 miljardi USA dollari kanti, kuid see oli üle 50 miljardi USA dollari

2021. aasta mais. USA dollariga tagatud stablecoin’idega kauplemine on tavapärase päevase mahuga

üle 20 miljardi USA dollari ja tipuga üle 100 miljardi USA dollari 2021. aasta lõpus. Eurodega

tagatud stablecoin’idega kauplemine on tipphetkedel olnud kõigest veidi üle 90 miljoni euro.

Võrreldes traditsioonilise finantssektoriga on krüptovara turuväärtus üsna väike. 2021. aasta

kolmandas kvartalis, mil globaalse krüptovaraturu turuväärtus oli haripunktis ehk ligi 3 miljardit

USA dollarit, moodustas see ainult 1,5% ainuüksi EL finantssektori väärtusest, mida hinnati umbes

105 triljoni euro ulatuses. Käesoleva aasta märtsi seisuga moodustab krüptovarade turuväärtus

umbes 0,8 protsenti EL-i finantssektorist.

2.4. Väljatöötamiskavatsus ja valikukohad

2.4.1. Väljatöötamiskavatsus

Rahandusministeerium avalikustas 2019. a. 19. novembril krüptovarade reguleerimise

väljatöötamiskavatsuse (VTK). VTK eesmärk oli selgitada välja, kas Eesti peaks täiendavalt seda

KrüTS

10

valdkonda reguleerima (sh kas minna kaugemale toonasest RahaPTS-s sätestatust – nt reguleerida

igasuguste investeerimisinstrumentide pakkumise allutamine finantsjärelevalve alla).

Kuna Euroopa Komisjon avaldas 2020. a. 24. septembril MiCA määruse ettepaneku, siis otsustati

VTK-s toodud lähtekohtadest loobuda. Ehk käesolev eelnõu ei ole otseselt seotud eelnimetatud

VTK-ga, vaid näeb ette üksnes MiCA määruse rakendamise Eestis. Käesoleva eelnõu kohta VTK-

d ei ole koostatud tulenevalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktist 2, kuivõrd

eelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist.

MiCA määruse eelnõuga koos koostas Euroopa Komisjon mõjuanalüüsi14: Commission Staff

Impact Assessment – Accompanying the Document „Proposal for a Regulation of the European

Parliament and of the Council on Markets in Crypto-assets and amending Directive (EU)

2019/1937”.

DORA määruse ja direktiivi eelnõuga koos koostas Euroopa Komisjon mõjuanalüüsi15: Impact

assessment report – Accompanying the Document – “Proposal for a Regulation of the European

Parliament and of the Council on digital operational resilience for the financial sector and amending

Regulations (EC) No 1060/2009, (EU) No 648/2012, (EU) No 600/2014 and (EU) No 909/2014”.

TFR määruse mõju hindas Euroopa Komisjon rahapesu tõkestamise paketi raames16: Commission

Staff Impact Assessment – Accompanying the Anti-money laundering package.

Eelnõus esitatud tegevusloata väikefondi valitsejaid puudutavate IFS-i muudatuste kohta eraldi

VTK-d koostatud ei ole. Sektoriga seotud riskid on praktikas kõrged, mistõttu on ajakriitiline

regulatsiooni kitsaskohtade lahendamine (vt täpsemalt seletuskirja punkti 2.5). Muudatuste

kiireloomulisuse tõttu VTK-d ka koostatud ei ole.

2.4.2. Liikmesriigi valikukohad MiCA määruses

A. Pädeva asutuse määramine

MiCA määruse artikli 93 kohaselt peab iga liikmesriik määrama asutuse, kes teeb järelevalvet MiCA

määruses ettenähtud nõuete täitmise üle. Liikmesriik peab sellest teavitama ka Euroopa

Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust. Mh võib liikmesriik

määrata ka mitu erinevat asutust järelevalvet tegema (nt võib üks järelevalveasutus teha järelevalvet

e-raha tokenite väljastajate üle ja teine järelevalveasutus muude teenuste osutajate ja emitentide üle).

Sel juhul peab aga olema üks keskne asutus nö kontaktpunktiks.

Eelnõu koostamise raames on kaalutud kahte varianti pädeva asutuse määramiseks:

- pädevaks asutuseks on Rahapesu Andmebüroo, kes annab ka kehtiva RahaPTS alusel hetkel välja

VASP-ide tegevuslubasid;

- pädevaks asutuseks on Finantsinspektsioon.

Väidetavalt kannab krüptovara üksjagu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riske ja

seetõttu võiks pädev asutus olla Rahapesu Andmebüroo. Sealjuures on Rahapesu Andmebüroo juba

aastaid vastava valdkonna eest teatud ulatuses kontrolli teostamise mõttes vastutanud ning neil on

olemas valdkonna eksperdid. Finantsinspektsioon peaks selle kõik eraldi ja täiendavalt üles ehitama.

Siiski on käesolevaga võetud eelnõus lähenemine, et vastaks pädevaks asutuseks MiCA määruse

14 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52020SC0380 15 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52020SC0198 16 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/PL/ALL/?uri=CELEX:52021SC0190

KrüTS

11

tähenduses saab olema Finantsinspektsioon. Ja seda järgmistel põhjustel:

1. MiCA määruses ettenähtud nõuded on väga sarnased mitmete teiste EL finantssektori

regulatsioonidega, mis näevad ette investorite kaitse reeglid (eelkõige MiFID-ga). Samuti on

sarnasusi ka muude nn elementidega – nt kapitalinõuded. Ehk MiCA määruse käsitluse kohaselt

on krüptovarateenuse osutamine ja krüptovarade emiteerimine olemuslikult väga lähedane

finantsteenuste (eelkõige investeerimisteenuste) osutamisega. Rahapesu Andmebüroo täna

sellise järelevalve ega kontrolliga ei tegele. Lisaks, kuna krüptovara emiteerimise ja müügiga

ning krüptovarateenuse osutamisega võivad tegeleda mh krediidiasutused, investeerimisühingud

ja teised finantssektori ettevõtjad, kes kuuluvad täna Finantsinspektsiooni järelevalve alla, siis

MiCA määruse järelevalve andmine osaliselt Rahapesu Andmebüroole võib tähendada, et

sellisel kujul järelevalvemudeli killustatus väikeses riigis nagu Eesti on üksjagu küsitav.

2. MiCA määruse põhjenduspunkt 103 selgitab, et ühe krüptovara liigi emiteerijate – nimelt e-raha

tokenite emitentide üle peaksid tegema järelevalvet need olemasolevad järelevalveasutused, kes

teevad juba praegu järelevalvet tavapärase e-raha emiteerijate (e-raha asutuste ja

krediidiasutuste) üle, seega Eesti puhul oleks selleks igal juhul Finantsinspektsioon.

3. MiCA määrus näeb ette erinevaid raporteerimis- ja koostöökohustusi EL

finantsjärelevalveasutustega ning täna on peamiseks kontaktpunktiks Eestis nende asutustega

koostöö osas Finantsinspektsioon.

4. Kuigi praegu on selliste teenuste mõju finantsstabiilsusele vähene või pigem marginaalne, siis

teenuste mahu kasvades ei saa välistada selle valdkonna (negatiivset) mõju ka

finantsstabiilsusele. Ka MiCA määruse põhjenduspunktis 5 on kirjas, et jaeinvestorid võivad

hakata tulevikus laialdaselt kasutama mõnda krüptovara liiki, mille hinda püütakse stabiliseerida

ühe konkreetse vara või varade kogumi suhtes, ning selline areng võib tekitada lisaprobleeme

finantsstabiilsuse, maksesüsteemide tõrgeteta toimimise, rahapoliitika reaalmajandusse

jõudmise või rahapoliitika iseseisvuse seisukohast. Muu hulgas võib MiCA kohaselt pädev

asutus tegevusloa andmisest keelduda, kui taotleva varapõhiste tokenite emitendi ärimudel võib

tõsiselt ohustada turu terviklust, finantsstabiilsust või maksesüsteemide tõrgeteta toimimist.

Samuti on pädeval asutusel õigus varapõhiste tokenite lunastamine ajutiselt peatada, et kaitsta

varapõhiste tokenite omanike huve ja finantsstabiilsust. Selliste hinnangute andmine ei kuulu

aga Rahapesu Andmebüroo valdkonda.

5. Kui Rahapesu Andmebüroo määrata MiCA pädevaks asutuseks, tähendaks see automaatselt, et

Rahapesu Andmebüroo peab teostama järelevalvet ka digitaalse tegevuskerksuse nõuete täitmise

üle. Nimelt tuleb krüptovarateenuse osutajate ja varapõhise tokeni emitendi DORA määruse

pädev asutus määrata vastavalt DORA määruse artikli 46 punktile d ehk tegemist on sama

asutusega, kes teostab järelevalvet MiCA määruse üle. Kõikide teiste finantsasutuste puhul on

DORA pädevaks asutuseks Finantsinspektsioon või Euroopa Keskpank. Kui Rahapesu

Andmebüroo peaks hakkama teostama järelevalvet DORA määruse nõuete üle, tähendaks see

täiendava järelevalvevaldkonna loomist ja vastava kompetentsi tagamist oma

organisatsioonistruktuuris. Finantsinspektsioonil on vastav kompetent olemas, kuna

finantsjärelevalve osaks on mh järelevalve seoses IKT-riskide juhtimisega.

Lisaks vastavalt RahaPTS § 64 lõikele 2 teeb Finantsinspektsioon juba täna nö (osalist) rahapesu alast

järelevalvet krediidiasutuste ning nende finantseerimisasutuste üle, kelle üle ta teeb ka

finantsjärelevalvet. Ehk selles mõttes ei oleks tegemist pretsedendiga kui ka krüptovarateenuste

pakkujatele ja vastavatele emitentidele rakenduks samasugune korraldus.

B. Lihtsustatud korras tegevusloa taotlemine

MiCA määruse artikli 143 lõikes 6 kohaselt võivad liikmesriigid kohaldada lihtsustatud korda

tegevusloa menetlemisele, kui tegevusloa taotluse on esitanud 18 kuu jooksul alates MiCA määruse

rakendamisest need ettevõtjad, kellel oli luba osutada krüptovarateenuseid riigisisese õiguse alusel

(ehk Eesti puhul RahaPTS alusel VASP-id). Sama lõike kohaselt peavad pädevad asutused

KrüTS

12

veenduma enne lihtsustatud korras tegevusloa andmist, et MiCA määruse V jaotise 2. ja 3. peatükis

sätestatud nõuded on täidetud.

Nimetatud nn valikuvõimalus on ette nähtud eelkõige nendele liikmesriikidele, kus järelevalveasutus

võrreldes varasemaga ei muutu (s.t. kui varasemalt on nt VASP-de loa väljastajaks olnud

finantsjärelevalveasutus ja MiCA määruse rakendumisel saab finantsjärelevalveasutus olema ka loa

väljastajaks CASP-dele). Sellisel juhul on järelevalveasutusel võimalik efektiivselt hinnata, kas

vastavad nõuded (MiCA määruse V jaotise 2. ja 3. peatükis sätestatud nõuded) on juba täidetud ja

kas seetõttu oleks õigustatud väljastada nö uus luba lihtsustatud korras. Eesti puhul on

Finantsinspektsioonil keeruline veenduda enne lihtsustatud korras tegevusloa andmist, et

teenuseosutaja täidab MiCA nõudeid, kuna Finantsinspektsioonil puudub selleks vastav

järelevalveline õigus ja info.

Teiseks, kehtiv RahaPTS suurt osa viidatud nõuetest ei reguleeri (vaid nõuded kapitalile ja

omavahenditele ning juhtimiskord on teatud osas reguleeritud sarnaselt MiCA-le, vt allolevat

tabelit 2). Seega, isegi kui eelnõuga nähakse ette eraldi info edastamise alused RABi ja

Finantsinspektsiooni vahel, ei ole see piisav, et Finantsinspektsioonil oleks olemas teave, et hinnata

kõikide MiCA määruse nõuete täitmist, mis on lihtsutatud tegevusloa andmise eelduseks. Lisaks

puuduvad Finantsinspektsioonil järelevalvelased õigused, et kontrollida, kas teenuseosutaja ka

ptaktikas neid nõudeid täidab (ehk mitte ainult dokumentatsioonis).

MiCA määruse

V jaotise 2. ja 3 peatükk

RahaPTS Kommentaar

Art 66: Kohustus tegutseda kliendi

parimates huvides ausalt, õiglaselt

ja professionaalselt

§ 72 lg 2 punkt 4. - Kehtiv RahaPTS ütleb vaid

osaliselt, et juhtorgani liige

peaks olema suuteline

korraldama ettevõtja tegevust

selliselt, et investorite ja

klientide huvid oleksid

piisavalt kaitstud;

- Finantsinspektsioonil

puuduvad vahendid, et

veenduda, et hetkel Eestis

tegutsevad VASPid tegutsevad

kliendi parimates huvides,

nagu on reguleeritud MiCA

määruse artiklis 66.

Art 67: Usaldatavusnõuded § 722. Nõuded virtuaalvääringu

teenuse pakkuja omavahenditele

Art 68: Juhtimiskord § 72. Tegevusloa kontrollese ja

tegevusloa andmisest keeldumise

alused (korrektse ärialase maine

nõue)

§ 725. Kõrgendatud nõuded

virtuaalvääringu teenuse pakkuja

asukohale, tegevuskohale, juhatuse

liikmetel eja kontakstisiktele

- Finantsinspektsioon peab

veenduma lisaks juhatuse

liikmete sobivusele ka

nõukogu liikmete ja osanike

sobivuses.

Art 69: Pädevatele asutustele

esitatav teave

- MiCA art 69 ei ole lihtsustatud

tegevusloa kontekstsis

asjakohane.

Art 70: Klientide krüptovara ja

raha kaitse

- Kehtiv RahaPTS ei reguleeri

klientide krüptovara ja raha

kaitset.

Art 71: Kaebuste käsitlemise kord - Kehtiv RahaPTS ei reguleeri

kaebuste käsitlemist.

KrüTS

13

- Finantsinspektsioonil ei ole

vahendeid, et veenduda, kuidas

Eestis tegutsevad VASPis on

seni klientidega seotud kaebusi

(praktikas) lahendanud.

Art 72: Huvide konfliktide

tuvastamine, vältimine, juhtimine

ja avalikustamine

- Kehtiv RahaPTS ei reguleeri

huvide konflikti tuvastamist,

vältimist ja avalikustamist.

Art 73: Teenuste ja tegevuste

edasiandmine

- Kehtiv RahaPTS ei reguleeri

teenuse edasiandmist. Teenuse

osutamist otseselt üle anda ei

tohi.

- Finantsinspektsioonil ei ole

vahendeid, et veenduda, kuidas

Eestis tegutsev VASP

rakendab tegevuse

edasiandmise nõudeid.

Art 74: Krüptovarateenuse osutaja

tegevuse korrapärane lõpetamine

- Kehtiv RahaPTS ei reguleeri

teenuse korrapärast lõpetamist.

Art 75: Krüptovara hoidmine ja

haldamine kliendi nimel

- Kehtiv RahaPTS ei reguleeri

krüptovara hoidmist ja

haldamist kliendi nimel.

- Finantsinspektsioonil ei ole

vahendeid, et veenduda, kuidas

Eestis tegutsev VASP

krüptovara hoiab ja haldab

kliendi nimel.

Art 76: Krüptovara

kauplemisplatvormi korraldamine

- Kehtiv RahaPTS ei reguleeri

krüptovara

kauplemisplatvormi

korraldamist.

Art 77: Krüptovara vahetamine

raha või muu krüptovara vastu

- Kehtiv RahaPTS ei reguleeri

kürotovara vahetamist raha või

muu krüptovara vastu.

Art 78: Krüptovaraga seotud

korralduste täitmine kliendi nimel

- Kehtiv RahaPTS ei reguleeri

krüptovaraga seotud

korralduste täitmist kliendi

nimel.

Art 79: Krüptovara pakkumise

korraldamine

- Kehtiv RahaPTS ei reguleeri

krüptovara pakkumise

korraldamist.

Arti 80: Krüptovaraga seotud

korralduste vastuvõtmine ja

edastamine kliendi nimel

- Kehtiv RahaPTS ei reguleeri

krüptovaraga seotud

korralduste vastuvõtmist ja

edastamist kliendi nimel.

Art 81: Krüptovara kohta nõu

andmine ja krüptovaraportfelli

valitsemine

- Kehtiv RahaPTS ei reguleeri

krüptovara kohta nõu andmist

ja portfelli valitsemist.

Art 82: Krüptovaraülekande

teenuse osutamine kliendi nimel.

- Kehtiv RahaPTS ei reguleeri

teenuse osutamist kliendi

nimel.

Tabel 2. MiCA määruse V jaotise 2. ja 3. peatüki võrdlus kehtiva regulatsiooniga

C. Siseteabe avalikustamisega viivitamine

MiCA määruse artikli 88 kohaselt võib krüptovara emitent, pakkuja ja kauplemisele võtmist taotlev

isik siseteabe avalikustamisega teatud tingimustel viivitada. Kui ta seda teeb, peab ta sellest pädevale

KrüTS

14

asutusele teada andma ja esitama kohe pärast teabe avalikustamist kirjaliku selgituse selle kohta,

kuidas viivituse aluseks olevad tingimused on täidetud.

Liikmesriigid võivad ette näha, et selline selgitus esitatakse üksnes pädeva asutuse taotlusel.

Pärast konsulteerimist Finantsinspektsiooniga on Eesti puhul võetud lähenemine, et liikmeriigi

võimalust ette näha, et selgitus esitatakse üksnes pädeva asutuse taotlusel, ei kasutata. Seega,

sarnaselt reguleeritud turuga tuleks esitada kohe pärast teabe avalikustamist kirjalik selgitus selle

kohta, kuidas MiCA artikli 88 lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud. Seda enam, et ka

turukuritarvituse määruse (EU 596/2014) artikkel 17(4) näeb siseteabe puhul emitendile kohustuse

pädevat asutust siseteabe avalikustamisega viivitamisest ise teavitada.

D. Üleminek MiCA-le

MiCA määruse artikli 143 lõikes 3 on sätestatud, et krüptovarateenuse osutaja, kes osutas oma

teenuseid kohaldatavate õigusaktide alusel enne MiCA rakendamise kuupäeva (ehk Eesti puhul

VASP-id RahaPTS alusel), saab jätkata tegutsemist „vana“ tegevusloaga veel kuni 18 kuud või kuni

talle antakse tegevusluba vastavalt MiCA määruse artiklile 63, olenevalt sellest, kumb juhtub varem.

Samas, võib liikmesriik otsustada mitte kasutada krüptovarateenuse osutajatele viidatud erandit või

lühendada selle kestust, kui liikmesriik leiab, et tema riigisisene õigusraamistik, mida kohaldatakse

enne MiCA rakendamist, on leebem kui MiCA määrus. Kuna Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve

asutus on andnud liikmesriikide rahandusministritele (majandus- ja rahandusnõukogule – ECOFIN)

soovituse kaaluda valikulise üleminekuperioodi piiramist 12 kuuni17, on eelnõu puhul võetud

lähenemine, et täielik ülemine MiCA regulatsioonile peab olema toimunud 2026. aasta 1. jaanuariks.

2.5. Väikefondivalitsejate täiendav reguleerimine

Eelnõuga muudetakse IFSi tegevusloata väikefondi valitsejaid reguleerivaid sätteid:

- kehtestatakse tegevusloata väikefondi valitsejale kapitalinõue 25 000 eurot, mis asutamisel

oleva väikefondi valitseja puhul peab olema rahas sisse makstud;

- kehtestatakse läbipaistvust suurendavad nõuded, millest tuleb kinni pidada, kui soovitakse

reklaamida oma valitsetavat fondi – reklaamimisel tuleb esitada hoiatused selle kohta, et

väikefondi valitseja tegutseb registreeringu alusel ega oma tegevusluba ning et tema tegevuse

üle ei teostata järelevalvet.

Ühtlasi täpsustatakse eelnõuga tegevusloata väikefondi valitsejate registreerimise ja registrist

kustutamise regulatsiooni. Registreerimise taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu

täiendatakse, näiteks tuleb esitada ka tõendid kapitalinõude täitmise ja menetlustasu maksmise kohta

ning hinnang selle kohta, et kavandatav tegevus vastab alternatiivse investeerimisfondi valitseja

tegevuse tunnustele. Samuti lisatakse esitatavate andmete loetellu andmed taotleja juhatuse liikmete

ning aktsionäride või osanike kohta. Vastavalt täiendatakse ka registreerimise taotluse rahuldamata

jätmise aluseid – lisaks seni kehtinule võib Finantsinspektsioon jätta taotluse rahuldamata ka, kui ei

ole tõendatud, et täidetud on eelnõuga kehtestatav kapitalinõue. Lisaks taotluse rahuldamata

jätmisele ja taotlemisel esinenud puuduste kõrvaldamise nõudmisele annab eelnõu

Finantsinspektsioonile võimaluse jätta taotlus läbi vaatamata. Finantsinspektsioon võib jätta taotluse

17 Väljavõte ESMA kirjast rahandusministritele: As most of the existing national regimes are far less comprehensive than

MiCA, clients could face higher risks of detriment with some entities applying less protective rules up until 1 July 2026, while

other entities would apply MiCA requirements from 30 December 2024. Based on a recent stocktaking exercise conducted by

ESMA, the grandfathering clause could theoretically apply to more than two thousand entities in the EEA currently registered

under these national regimes. With this in mind, we invite Member States to consider reducing the duration of the

grandfathering clause to a maximum of twelve months, in particular with respect to entities that have not been through a fully-

fledged authorisation process and that are not yet subject to effective supervision in the EU.

KrüTS

15

läbi vaatamata, kui ta on nõudnud taotlejalt puuduste kõrvaldamist, kuid taotleja ei ole suutnud seda

ette nähtud tähtajaks teha või kui taotleja ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud

lisaandmeid või dokumente või on esitanud need oluliste puudustega.

Finantsinspektsioon kustutab tegevusloata väikefondi valitseja registrist, kui tema tegevus lõpeb.

Lisaks eelpool kirjeldatud asjaolule on IFS-s kehtestatud veel eraldi alused Finantsinspektsioonile

väikefondi valitseja registrist kustutamiseks (§ 453 lg 10). Registrist kustutamise aluste hulka (uues

sõnastuses IFS § 4532 lg 3) lisatakse põhjus, et väikefondi valitseja ei esita IFS §-s 454 ette nähtud

teavet tähtaegselt.

Eelnõuga reguleeritakse ka väikefondi valitseja kohustusi, mis tal tekivad pärast registrist

kustutamist. Nimelt tuleb väikefondi valitsejal lõpetada sellisel juhul oma valitsetavate fondide

aktsiate või osade väljalaskmine, alustada oma fondide likvideerimist või anda nende valitsemine

üle, teavitada Finantsinspektsiooni fondide likvideerimisega alustamisest ja esitada pärast ka aruanne

likvideerimise tulemuste kohta.

Kehtestatavate kapitalinõuetega kooskõlla viimiseks jätab eelnõu kehtivat registreeringut omavatele

väikefondi valitsejatele 12 kuud seaduse muudatuse jõustumisest. Eelnõu kohustab väikefondi

valitsejat kapitalinõude täitmisest Finantsinspektsiooni ka viivitamata teavitama.

Kavandatud muudatuste tulemusena tagatakse investeerimisturu tõhusam toimimine ja investorite

parem kaitse. Täiendav reguleerimine on tingitud sektori kiirest kasvust ja soovist maandada

võimalikust kuritarvitamisest tingitud riske.

Nii menetluste kui registreeringu saanud väikefondi valitsejate arv on mõne aastaga oluliselt

kasvanud. 2019. aastal registreeriti 8 tegevusloata väikefondi valitsejat, 2021. aastal juba 16 ja

2022. aastal 19 uut fondivalitsejat. Käesoleva aasta I kvartalis on lisandunud omakorda 4 uut

registreeritud väikefondi valitsejat. 2022. aastal oli korraga menetluses kuni 30 registreerimise

taotlust.

Samuti on oluliselt kasvanud registreeritud väikefondi valitsejate sektori maht. Kui 2019. aastal oli

selliste fondivalitsejate valitsetud alternatiivfondide maht kokku 257 miljonit eurot, siis 2022. aasta

lõpu seisuga oli see juba 732 miljonit eurot.

Alates registreeritud väikefondi valitsejate turu elavnemisest 2020. aastal on peamisteks

riskifaktoriteks Finantsinspektsiooni hinnangul tõusnud krüptoinvesteeringud ning Eestiga seost

mitteomavate ja kõrge rahapesu riskiga äriühingute registreerimise taotlused. 2022. aasta

krüptovaraturu negatiivsed sündmused on küll vähendanud taotlejate arvu, kes soovivad valitseda

krüptofonde, ja seda peaks vähendama ka käesolev krüptovaraturu seaduse eelnõu, kuid kõik

olulised riskid ei lange ära ka üksi krüptovaraturu seaduse jõustumisega.

Tegevusloata väikefondi valitseja tegevuse registreerimise ja registrist kustutamise regulatsioone

täiendati mõnevõrra küll 2022. aastal18, kuid eelnõu menetluse käigus näiteks kapitalinõude

kehtestamisest loobuti. Paraku on praktikas ilmnenud, et tehtud muudatused ei ole olnud ülal

viidatud probleemide lahendamiseks ja sektoriga seonduvate riskide maandamiseks piisavad.

Finantsinspektsioon on välja toonud, et näiteks on tegevusloata väikefondi valitseja registreeringu

taotlejad uutele registreerimist puudutavatele nõuetele reageerinud lihtsalt strateegia muutmisega –

registreeringu taotlejate juhatuse liikmeteks on palgatud küll kohalikud isikud, kuid iga menetluse

18 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3d928350-1277-4000-8f17-11d554be39d4

KrüTS

16

käigus ei ole võimalik Finantsinspektsioonil veenduda, et need isikud omavad fondivalitseja

juhtimises reaalset rolli ega ole juhatusse nimetatud pelgalt IFS-i ja Finantsinspektsiooni soovitusliku

juhendi nõuete formaalseks täitmiseks. Uue, potentsiaalselt ohtliku trendina on hoogustunud

äriõiguse nõustajate poolt tegevusloata väikefondi valitsejate registreerimine edasimüügi eesmärgil.

Sellistel juhtumitel võivad seaduse nõuded olla formaalselt küll täidetud, kuid Finantsinspektsioonil

puudub kehtivas raamistikus võimalus veenduda, et nõuete täitmine on tagatud ka peale

registreeritud väikefondi valitseja müüki.

Finantsinspektsiooni hinnangul on praktikas ilmnenud kitsaskohad ka IFS-s sisalduvates registrist

kustutamise sätetes. Seaduses selleks sätestatud alused ei võimalda tegevusloata väikefondi valitsejat

õiguskindlalt ja efektiivselt registrist kustutada ning kehtiv regulatsioon ei sisalda ka kustutamiseks

vajalikke menetlusnorme. Samal ajal on registrist kustutamine muutunud aktuaalseks halvenenud

aruandluse distsipliini ja kvaliteedi taustal.

Eelnõu viidatud kitsaskohti adresseeribki ja toob vajalikud täiendused tegevusloata väikefondi

valitsejate registreerimise ja registrist kustutamise protsessidesse ning registreeritud väikefondi

valitseja tegevuse nõuetesse.

Arvestades, et praktikas on Finantsinspektsiooni koormus väikefondi valitsejate registreerimisel ja

registrist kustutamisel ning IFS § 455 lõikes 8 sätestatud ulatuses järelevalve teostamisel oluliselt

mahukamaks kujunenud, kui seda vastava regulatsiooni kujundamisel algselt ette nähti, tõstetakse

eelnõuga väikefondi valitsejana tegevuse registreerimise taotluse menetlustasu 1000 eurolt

2000 eurole ja kehtestatakse väikefondi valitsejatele, kes on oma tegevuse Finantsinspektsioonis

registreerinud, järelevalvetasu kapitaliosa, suuruses 1% kahekordsest kapitalinõudest ehk 500 eurot

aastas. Finantsinspektsiooni kulud finantseeritakse järelevalvesubjektide poolt makstavate menetlus-

ja järelevalvetasude arvelt. Kõnealuseid väikefondi valitsejaid puudutavate toimingutega kaasnevate

kulude (eelkõige on silmas peetud registreerimise taotluste menetlusi ja esitatud teabega seotud

järelevalve tegevusi, mis on tihti osutunud puuduste ja vigade esinemise tõttu mahukamaks kui võis

esialgu eeldada) finantseerimist teiste finantsjärelevalve subjektide poolt ei saa pidada õiglaseks ega

põhjendatuks.

3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

3.1. Ülevaade eelnõu ülesehitusest

1. peatükk. Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

§ 2. Seaduse kohaldamisala

§ 3. Krüptovaraturu osaline

§ 4. Terminid

2. peatükk. Nõuded krüptovaraturu osalisele ja tema tegevusele

§ 5. Krüptovaraturu osalise tegevusluba

§ 6. Krüptovaraturu osalisena tegutsemise õigus

§ 7. Nõuded krüptovaraturu osalise tegevusele

§ 8. Nõuded krüptovara kohta nõu andmisele

§ 9. Nõuded digitaalsele tegevuskerksusele

3. peatükk. Krüptovaraturu osalise tegevus kolmandas riigis ja lepinguriigi

krüptovaraturu osalise tegevus Eestis § 10. Krüptovaraturu osalise kolmandas riigis tegutsemise nõuded

§ 11. Kolmandas riigis tegutsemise loa kehtetuks tunnistamine

§ 12. Lepinguriigi krüptovaraturu osalise tegevus Eestis

KrüTS

17

4. peatükk. Oluline osalus

§ 13. Olulise osaluse omandamise, selle suurendamise ja kontrollitavaks äriühinguks muutmise

keelamine ning osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed

5. peatükk. Raamatupidamine, aruandlus ja audiitorkontroll

§ 14. Raamatupidamise korraldamine

§ 15. Aruannete esitamine Finantsinspektsioonile

§ 16. Finantsinspektsioonile esitatud aruannete kontroll ja puuduste kõrvaldamine

§ 17. Audiitorkontroll

§ 18. Audiitorettevõtja informeerimiskohustus

6. peatükk. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi

ümberkujundamine, ühinemine, lõpetamine ja pankrot § 19. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamine

§ 20. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ühinemine

§ 21. Ühinemisluba

§ 22. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi jagunemine

§ 23. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi lõpetamine

§ 24. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi pankrot

7. peatükk. Järelevalve

§ 25. Järelevalve eesmärk

§ 26. Järelevalve alused ja ulatus

§ 27. Finantsinspektsiooni õigused info saamisel

§ 28. Järelevalve kolmandas riigis krüptovarateenuse osutamise ja krüptovara pakkumise või

kauplemisele võtmise taotlemise üle

§ 29. Menetlusosalise õigused ja kohustused järelevalvemenetluses

§ 30. Selgituste andmisest keeldumise alused

§ 31. Kohapealse kontrolli tegemine

§ 32. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll

§ 33. Ettekirjutus

§ 34. Finantsinspektsiooni õigused ja kohustused ettekirjutuse tegemisel

§ 35. Juhtorganite kokkukutsumisest teavitamine, Finantsinspektsiooni osalemine koosolekul ja

juhtorgani otsuse kehtetuks tunnistamine Finantsinspektsiooni taotlusel

§ 36. Sunniraha

8. peatükk. Vastutus

§ 37. Krüptovarateenuse osutamisega seotud nõuete rikkumine

§ 38. Varapõhise tokeni emitendi nõuete rikkumine

§ 39. E-raha tokeni emitendi nõuete rikkumine

§ 40. Muu krüptovara pakkumise ja kauplemisele võtmise nõuete rikkumine

§ 41. Siseteabe avalikustamise nõuete rikkumine

§ 42. Turukuritarvituse ennetamise ja avastamise nõuete rikkumine

§ 43. Teabe esitamise või avalikustamise kohustuse rikkumine

§ 44. Digitaalse tegevuskerksuse nõuete rikkumine

§ 45. Krüptovarateenuse osutaja jagunemise, ümberkujundamise, ühinemise või lõpetamisega

seotud nõuete rikkumine

§ 46. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi konsolideeritud käive

§ 47. Menetlus

9. peatükk. Rakendussätted

KrüTS

18

1. jagu. Üleminekusätted ja rakendussätted

§ 48. Käesoleva seaduse rakendamine ja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse nõuetega

2. jagu. Muudatused kehtivates seadustes

§ 49. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

§ 50. Investeerimisfondide seaduse muutmine

§ 51. Kindlustustegevuse seaduse muutmine

§ 52. Krediidiasutuste seaduse muutmine

§ 53. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine

§ 54. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine

§ 55. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

§ 56. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine

§ 57. Riigilõivuseaduse muutmine

§ 58. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine

§ 59. Väärtpaberituru seaduse muutmine

3. jagu. Seaduse jõustumine § 60. Seaduse jõustumine

3.2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Paragrahv 1 määratleb seaduse reguleerimisala.

Seadus reguleerib krüptovaraturu osalise tegevust, lõpetamist, järelevalvet ja vastutust

krüptovaraturu osalise üle niivõrd, kuivõrd see täpsustab ja täiendab MiCA ja DORA määrusi.

Paragrahvis nimetatud termin krüptovaraturu osaline on defineeritud eelnõu paragrahvis 3.

Paragrahv 2. Seaduse kohaldamisala

Lõike 1 kohaselt kuuluvad seaduse kohaldamisalasse MiCA määruse artikli 2 lõike 1 kohaselt

juriidilised ja füüsilised isikud ning muud ettevõtjad, kes tegelevad EL-is krüptovara emiteerimise,

avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmisega või kes osutavad krüptovaraga seotud teenuseid.

Seadust kohaldatakse vaid selliste isikute suhtes, kes kuuluvad ka MICA määruse kohaldamisalasse.

Olgu siinjuures välja toodud, et näiteks ei kohaldata MiCA määrust ja käesolevat seadust isikute

suhtes, kes osutavad krüptovarateenuseid üksnes oma emaettevõtjale, oma tütarettevõtjale või oma

emaettevõtja teistele tütarettevõtjatele. Lisaks ei kohaldata määrust likvideerijale või haldurile,

Euroopa Keskpangale ja liikmesriikide keskpankadele, muudele riigiasutustele, Euroopa

Investeerimispangale ja selle tütarettevõtjatele, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondile ja Euroopa

stabiilsusmehhanismile ning avalik-õiguslike rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes.

MiCA määrust ei kohaldata ka juhul, kui krüptovara on ainulaadne ega ole asendatav muu

krüptovaraga. Samuti ei kohaldata seadust, kui krüptovara kvalifitseerub finantsinstrumendiks,

hoiuseks, rahaks (v.a e-raha token), väärtpaberistamise positsiooniks, kindlustustooteks,

pensionitooteks, tööandja pensioniskeemiks, erapensionitooteks, üleeuroopaliseks personaalseks

pensionitooteks ja sotsiaalkindlustussüsteemiks.

MiCA määrust ei kohaldata ka kui isikud pakuvad krüptovara tasuta või krüptovara luuakse

automaatselt tasuna hajusraamatu haldamise või tehingute valideerimise eest või pakkumine on

seotud kasutustokeniga, mis annab juurdepääsu olemasolevale või kasutusel olevale kaubale või

teenusele või krüptovara omanikul on õigus kasutada seda üksnes vastutasuks kaupade ja teenuste

eest selliste kaupmeeste piiratud võrgustikus, kel on pakkujaga lepingulised suhted. Samas, viidatud

KrüTS

19

erandid ei peaks hõlmama krüptovara, mis esindab ladustatud kaupu, mille puhul ei ole ette nähtud,

et ostja need pärast ostmist kätte saab. Samuti ei tuleks piiratud võrgustiku erandit kohaldada

krüptovara suhtes, mis on tavaliselt ette nähtud pidevalt kasvava teenuseosutajate võrgustiku jaoks.

Pädev asutus peaks hindama piiratud võrgustiku erandit iga kord, kui pakkumine või rohkem kui

ühe pakkumise koguväärtus ületab teatava künnise, mis tähendab, et uuele pakkumisele ei tuleks

automaatselt kohaldada eelmisele pakkumisele tehtud erandit. Erandite kohaldamine lõppeb, kui

pakkuja või pakkuja nimel tegutsev teine isik annab teada pakkuja kavatsusest taotleda kauplemisele

võtmist või kui krüptovara, mille suhtes erandit kohaldatakse, võetakse kauplemisele.

Seega näiteks ei kohaldata seadust järgmiste isikute suhtes:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 2 lõikes 2 nimetatud isik;

2) isik, kes tegeleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 2 lõikes 3 või 4

nimetatud krüptovara emiteerimise, pakkumise või kauplemisele võtmisega või kes osutab selle

krüptovaraga seotud teenuseid;

3) isik, kes pakub krüptovara Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 4

lõikes 3 sätestatud tingimustel.

Lõike 2 eesmärk on täpsustada, et juba tegutsevatele finantssektori ettevõtetele ei kohaldata kõiki

seaduse sätted, kuna nende suhtes kohalduvad eriseadused juba reguleerivad teatud valdkondi.

Näiteks on ühinguõiguse sätted reguleeritud eriseadustes, nagu ka audiitorettevõtja suhtes

kohalduvad nõuded, aga ka kolmandas riigis tegutsemise puhul kohalduvad nõuded, mis on ette

nähtud eriseadustes.

Sama lähenemine on ka MiCA määruses. Näiteks, kui liidu õiguse alusel tegevusluba omav

finantssektori ettevõtja (MiCA määruse artikli 60 lõikes 1, 2, 3, 4, 5 või 6 nimetatud isik) soovib

osutada krüptovarateenust, ei kohaldata tema suhtes kõiki MiCA määruses sätestatud nõudeid –

näiteks tegevusloa nõudeid, omavahendite nõudeid ja olulist osalust omavate aktsionäride

heakskiitmise menetlust, kuna need nõuded on hõlmatud vastavate liidu seadusandlike aktidega,

mille alusel neile tegevusluba anti. Siiski tuleks sellist finantssektori ettevõtjat lugeda

krüptovarateenuse osutajateks ning tema suhtes kohaldatakse mh MiCA määruses sätestatud

asjakohaseid haldusvolitusi, sealhulgas õigust peatada või keelata teatavad krüptovarateenused.

Selliste ettevõtjate suhtes tuleks kohaldada ka kõiki nõudeid, mida MiCA määruse alusel

kohaldatakse krüptovarateenuse osutajate suhtes.

Kuna makseasutuse puhul ei ole MiCA määruses ette nähtud, et krüptovarateenuse osutajana

tegutsemise õiguse saamiseks piisab ka pädeva asutuse teavitamisest, kohaldub neile näiteks ka

tegevusloa nõue ja nõuded kapitalile.

Kui krediidiasutus emiteerib varapõhist tokenit, ei pea ta eraldi tegevusluba taotlema, mistõttu ei

kohaldata tema suhtes ka tegevusloa taotlemise ja selle menetlusega ning tegevusloa kehtetuks

tunnistamisega seotud sätteid (MiCA määruse art 16, 18, 20, 21 ja 24). Lisaks ei kohaldata

omavahendite nõudeid (art 35) ja sätteid olulise osaluse omandamise kohta (art 41 ja 42). Vastav

regulatsioon on kaetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ja määrusega (EL)

nr 575/2013.

Lõige 3. Kui krüptovaraturul pakutakse muud krüptovara kui varapõhiseid tokeneid või e-raha

tokeneid, siis sellise krüptovara pakkujale ja kauplemisele võtmist taotleva isiku suhtes kohaldatakse

üksnes MiCA määruse artikleid 4–15 (II jaotis) ning artikleid 86–92 (ehk § 6 lõikes 4 on viide MiCA

määruse rakendamisele), aga ka järelevalve sätteid. Kuna MiCA määruse artikli 11 lõige 2 sätestab,

et muu krüptovara pakkujad ja kauplemisele võtmist taotlevad isikud ei ole kohustatud pärast

nõuetega vastavuses oleva valge paberi emiteerimist esitama täiendavat informatsiooni, tuleks sellise

KrüTS

20

isiku suhtes kohaldatada seaduse järelevalve sätteid (sh teabe küsimise regulatsiooni) vaid ulatuses,

et see ei oleks vastuolus MiCA määruses sätestatuga.

MiCA artikli 93 kohaselt peab liikmesriik määrama pädeva asutuse, kes täidab määruses ette nähtud

ülesandeid ja kohustusi ning määruse art 94 ütleb, et pädeval asutusel on mh selles artiklis loetletud

järelevalveõigused II jaos sätestatud nõuete täitmise üle. Pädeval asutusel on seega roll seoses muu

krüptovara pakkujate ja kauplemisele taotlevate isikutega. Seetõttu on lõikes 3 viide seaduse § 26

lõikele 1, millega määratletakse, et Finantsinspektsioon on pädeva asutus teostama järelevalvet ka II

jaos sätestatud nõuete täitmise üle.

Kuna MiCA määruse põhjenduspunktis 98 on täpsustatud, et muu krüptovara kui varapõhiste

tokenite või e-raha tokenite emitentide suhtes ei tuleks kohaldada MiCA määruse kohast

järelevalvet, kui emitent ei ole pakkuja ega kauplemisele võtmist taotlev isik, on ka lõikes 3

täpsustus, et pädeva asutuse määramise ja vastutuse sätteid tema suhtes ei kohaldata.

Lõige 4. Kontrollitava äriühingu ja hääleõiguse määratlus on VpTS §-s 10.

Lõike 5 näol on tegemist tüüpilise finantsjärelevalvesubjekti kohta käiva normiga, millega

täpsustatakse, et seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse

sätteid, arvestades eriseadusest ja Finantsinspektsiooni seadusest tulenevaid erisusi.

Paragrahv 3. Krüptovaraturu osaline

Lõikes 1 defineeritakse krüptovaraturu osaline, kelleks on nii krüptovarateenuse osutaja (punkt 1),

krüptovara emitent (punkt 2) kui ka isik, kes pakub krüptovara või taotleb selle kauplemisele võtmist.

MiCA määruse artikli 3 lõike 1 punkti 15 kohaselt on krüptovarateenuse osutaja juriidiline isik

või muu ettevõtja, kelle kutse- või äritegevus seisneb ühe või mitme krüptovarateenuse

professionaalses osutamises kliendile ja kellel on lubatud osutada krüptovarateenuseid kooskõlas

MiCA määruse artikliga 59. Selliste teenuste esimesse kategooriasse kuuluvad krüptovaraga

kauplemise platvormi korraldamine, krüptovara vahetamine rahaliste vahendite või muu krüptovara

vastu oma arvel kauplemise teel, kliendi nimel krüptovara hoidmine ja haldamine ning

krüptovaraülekande teenuste osutamine kliendi nimel. Selliste teenuste teise kategooriasse kuuluvad

krüptovara suunatud pakkumine, krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine või edastamine

kliendi nimel, krüptovaraga seotud korralduste täitmine kliendi nimel, krüptovara kohta nõu

andmine ning krüptovaraportfelli valitsemise teenuse osutamine.

MiCA määruse artikli 3 lõike 1 punkti 10 kohaselt on emitent füüsiline või juriidiline isik või muu

ettevõtja, kes emiteerib krüptovara, sealjuures sama lõike punkti 5 kohaselt on krüptovara väärtuse

või õiguse digitaalne esitus, mida on võimalik üle kanda ja salvestada elektrooniliselt, kasutades

hajusraamatu tehnoloogiat või muud sarnast tehnoloogiat.

Väärtuse all tuleb mõista nö välist ja rahaliselt hinnatavat väärtust, mille tehingupooled või

turuosalised on vastavale krüptovarale omistanud.

MICA määruse põhjenduspunkt 20 selgitab, et krüptovara emitendid on üksused, kellel on kontroll

krüptovara loomise üle.

Krüptovara emitendid käesoleva seaduse tähenduses on varapõhise tokeni emitendid, e-raha tokeni

emitendid ja muu krüptovara emitendid. Nimelt liigitatakse MiCA määrusega krüptovara kolme

kategooriasse, mida tuleks üksteisest eristada ja mille suhtes tuleks kohaldada erinevaid nõudeid

sõltuvalt nendega kaasnevatest riskidest.

KrüTS

21

Kui krüptovaral puudub identifitseeritav emitent, ei peaks see kuuluma MiCA määruse II, III ega

IV jaotise kohaldamisalasse. Krüptovarateenuse osutajad, kes osutavad sellise krüptovaraga seotud

teenuseid, on siiski määrusega hõlmatud.

Paragrahvis 3 osutatud krüptovaraturu osalised on nii MiCA tegevusloa alusel tegutsevad

krüptovarateenuse osutajad ja varapõhise tokeni emitendid kui ka isikud, kelle on MiCA määruse

alusel selleks õigus, kuid eraldi tegevusluba nad taotlema ei pea. Kui MiCA määruse artikli 3 lõike 1

punktis 15 on defineeritud krüptovarateenuse osutaja, siis sõnastus viitab „juriidilisele isikule või

muule ettevõtjale, … kellel on lubatud osutada krüptovarateenuseid kooskõlas artikliga 59“.

Viidatud luba ei tähenda ainult tegevusluba, vaid artikli 59 lõike 1 punkt b annab loa osutada

krüptovarateenust finantssektori ettevõtjatel ka tegevusluba omamata. Sama on krediidiasutustega,

kelle on MiCA määruse artikli 17 lõike 1 punkti b alusel luba varapõhist tokenit avalikult pakkuda

või selle kauplemisele võtmist taotleda (eraldi tegevusluba omamata).

Krüptovaraturu osaline on ka muu krüptovara pakkuja ja muu krüptovara kauplemisele võtmist

taotlev isik. Kuigi § 2 lõige 1 juba määratleb, et käesolev seadus kohaldub ainult MiCA määruse

kohaldamisala ulatuses olevatele isikutele, on muu krüptovara pakkujate ja kauplemisele võtmist

taotlevate isikute puhul lisatud sellegi poolest täpsustus, et juhul, kui selline isik ei kuulu MiCA

kohaldamisulatusse, siis ei ole tegemist ka krüptovaraturu osalisega käesoleva seaduse tähenduses

(vt selgitust ka § 2 lõike 1 juures).

Lõige 2 defineerib varapõhise tokeni emitendi. Tegemist on isikuga, kes emiteerib varapõhist

tokenit. MiCA määruse artikli 3 lõike 1 punktis 6 on defineeritud, et varapõhise tokeni puhul on

tegemist krüptovara liigiga, mis ei ole e-raha token ja mille eesmärk on säilitada stabiilne väärtus,

järgides mõnda muud väärtust või õigust või nende kombinatsiooni, sealhulgas üht või mitut

ametlikku vääringut. See hõlmab igasugust krüptovara, välja arvatud e-raha tokenid, mille väärtus

on tagatud varaga, et vältida kõrvalehoidmist ja muuta käesolev määrus tulevikukindlaks.

Varapõhised tokenid võidakse laialdaselt kasutusele võtta väärtuse ülekandmiseks või

vahetusvahendina ning seega kujutavad nad endast muu krüptovaraga võrreldes suuremat riski

krüptovara omanike, eelkõige jaeklientide kaitse ja turu usaldusväärsuse seisukohast. Varapõhiste

tokenite emitentide suhtes kohaldatakse rangemaid nõudeid kui näiteks muu krüptovara emitentide

suhtes.

Lõige 3. E-raha tokeni emitendi puhul on tegemist krediidiasutuse või e-raha asutusega, kes

emiteerib e-raha tokenit. MiCA määruse artikli 3 lõike 1 punktis 7 on defineeritud, et e-raha tokeni

puhul on tegemist krüptovara liigiga, mille eesmärk on säilitada stabiilne väärtus, järgides ametliku

vääringu väärtust. Sellise krüptovara funktsioon on väga sarnane direktiivis 2009/110/EL

määratletud e-raha funktsiooniga. Sarnaselt e-rahale on selline krüptovara müntide ja pangatähtede

elektrooniline asendaja ning seda kasutatakse tõenäoliselt maksete tegemiseks.

Lõige 4. Muu krüptovara pakkuja puhul on tegemist isikuga, kes avalikult pakub muud

krüptovara. Nagu eespool osutatud, on muu krüptovara puhul tegemist krüptovaraga, mis ei ole

määratletav kui varapõhine token või e-raha token. Avalik pakkumine on defineeritud MiCA

määruse artikli 3 punktis 12, olles igasuguses vormis ja vahendite abil isikutele suunatud teade,

milles esitatakse piisavalt teavet pakkumistingimuste ja pakutava krüptovara kohta, et tulevased

omanikud saaksid otsustada, kas seda krüptovara osta.

Lõige 5. Muu krüptovara kauplemisele võtmise taotleja defineerimisel on aluseks võetud

VpTS-i § 52 kauplemisele võtja määratlus.

KrüTS

22

Paragrahv 4. Terminid

Lõige 1. Seaduses kasutatakse termineid, mis on defineeritud MiCA ja DORA määruses, mistõttu

ei ole neid seaduses eraldi defineeritud. Kuna varapõhise tokeni emitent ja e-raha tokeni emitent pole

MiCA-s eraldi defineeritud (ainult emitent on üldsõnaliselt defineeritud), on need ka §-s 3 eraldi

välja toodud.

Lõige 2. Kuna Eesti õiguses kasutatakse üldiselt terminit konsolideerimisgrupp, on ka käesoleva

eelnõu puhul otsustatud kasutada seda terminit. Lõike 2 eesmärk on täpsustada, et

konsolideerimisgrupi all on mõeldud kontserni MiCA määruse tähenduses. MiCA määruses on

kontserni määratlemisel viidatud direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punktile 11 – kontsern on

emaettevõtja ja kõik selle tütarettevõtjad.

Lõige 3. Defineeritakse lepinguriik, kuna seadusesättes, kus seda terminit esimest korda

kasutatakse, ei ole seda võimalik teha.

Paragrahvid 5 ja 6. Krüptovaraturu osalise tegevusluba ja krüptovaraturu osalisena

tegutsemise õigus

Paragrahvides 5 ja 6 täpsustatakse nõudeid krüptovaraturul tegutsemiseks. Üldreeglina peab

selleks olema pädeva asutuse tegevusluba, kuid MiCA määruses on ette nähtud ka erandid, mil eraldi

tegevusluba ei ole vaja ja teatud juhtudel piisab ka pädeva asutuse teavitamisest (§ 5 lõige 1).

Tabelis 3 on ülevaade, millistel juhtudel on vaja luba ja millistel juhtudel piisab Finantsinspektsiooni

teavitamisest. Näiteks varapõhiste tokenite avalik pakkumine liidus või sellise krüptovara

kauplemisele võtmise taotlemine peaks olema lubatud üksnes juhul, kui pädev asutus on andnud

sellise krüptovara emitendile selleks tegevusloa ja kiitnud heaks asjaomase krüptovara valge

raamatu. Kui emitent on krediidiasustus, siis piisab ka Finantsinspektsiooni teavitamisest, kuid valge

raamat tuleb sellegipoolest Finantsinspektsiooni poolt heaks kiita.

Tegevusloa nõuet ei kohaldata ka juhul, kui varapõhised tokenid on suunatud üksnes kutselistele

investoritele (direktiivi 2014/65/EL II lisa I jao punktides 1–4 loetletud isikud või üksused) või kui

varapõhiste tokenite avaliku pakkumise maht jääb alla 5 000 000 euro.

Tegevusluba peab olema ka juhul, kui isik soovib osutada krüptovarateenust, v.a kui ta on juba

tegevusluba omav finantssektori ettevõtja (krediidiasutus, väärtpaberite keskdepositoorium,

investeerimisühing, turukorraldaja, e-raha asutus, eurofondi valitseja või alternatiivne

investeerimisfond). Nimelt on teatavatel äriühingutel lubatud, kelle suhtes kohaldatakse

finantsteenuseid käsitlevaid liidu seadusandlikke akte, osutada kõiki või mõnesid

krüptovarateenuseid ilma, et nad peaksid saama MiCA määruse kohase krüptovarateenuse osutaja

tegevusloa, kui nad esitavad oma pädevatele asutustele teatava teabe enne kõnealuste teenuste

esmakordset osutamist.

E-raha asutustel peaks olema võimalik osutada hoidmisteenuseid ilma MiCA määruse kohase

tegevusloata, et osutada krüptovarateenuseid ainult seoses nende emiteeritud e-raha tokenitega.

Füüsilistel või juriidilistel isikutel, kellel on luba e-raha levitamiseks direktiivi 2009/110/EÜ alusel,

peaks olema võimalik levitada ka e-raha tokeneid e-raha tokenite emitentide nimel ilma, et nad

peaksid saama MiCA määruse kohase tegevusloa krüptovarateenuste osutamiseks.

KrüTS

23

Tabel 3. Krüptovaraturul tegutsemise õigus

Krüptovarateenuse osutaja Teenuse osutamise õigus

 Juriidiline isik või muu

ettevõtja, kes pole

alljärgnevalt nimetatud

austus

 FI tegevusluba.

 Krediidiasutus  FI-le 40 päeva enne teenuse osutamist ettenähtud teabe esitamine.

 Väärtpaberite

keskdepositoorium

 FI-le 40 päeva enne teenuse osutamist ettenähtud teabe esitamine.

 Investeerimisühing  FI-le 40 päeva enne teenuse osutamist ettenähtud teabe esitamine.

 Turukorraldaja  FI-le 40 päeva enne teenuse osutamist ettenähtud teabe esitamine.

 E-raha asutus  FI-le 40 päeva enne teenuse osutamist ettenähtud teabe esitamine.

 Eurofondi valitseja ja

alternatiivne

investeerimisfond

 FI-le 40 päeva enne teenuse osutamist ettenähtud teabe esitamine.

Varapõhise tokeni emitent Krüptovara pakkumise/ kauplemisele

võtmise taotlemise õigus

Valge raamat

 Juriidiline isik või muu

ettevõtja  FI tegevusluba.  Koos tegevusloa saamisega

loetakse valge raamat samuti

heaks kiidetuks (eraldi

menetlust pole).

 FI tegevusluba ei ole vaja, kui:

- ringluses olevate tokenite

väärtus on alla 5 000 000

euro, või

- tokeneid pakutakse ainult

kutselistele investoritele.

 FI teavitamine valgest

raamatust.

 Krediidiasutus  FI teavitamine 90 päeva enne

krüptovara emiteerimist ja teabe

esitamine.

 FI kiidab valge raamatu

heaks.

 Varapõhise tokeni emitendi

kirjalikul nõusolekul võib

krüptovara pakkuda või

kauplemisele võtmist taotleda

muu isik.

E-raha tokeni emitent Krüptovara pakkumise/ kauplemisele

võtmise õigus

Valge raamat

 Krediidiasutus  FI teavitamine 40 päeva enne

krüptovara pakkumist või

kauplemisele võtmise taotlemist.

 FI teavitamine valgest

raamatust (FI ei või nõuda

selle heakskiitmist)

 E-raha asutus  FI teavitamine 40 päeva enne

krüptovara pakkumist või

kauplemisele võtmise taotlemist.

 FI teavitamine valgest

raamatust (FI ei või nõuda

selle heakskiitmist).

 MERAS § 12 kohaselt

erandi alusel tegutsev e-

raha asutus

 FI teavitamine 40 päeva enne

krüptovara pakkumist.

 FI teavitamine valgest

raamatust (FI ei või nõuda

selle heakskiitmist).

 MERAS § 6 lg 3  FI-d ei pea teavitama.  FI teavitamine valgest

raamatust (FI ei või nõuda

selle heakskiitmist).

 Emitendi, v.a MERAS § 6 lg 3 ja §

12 juhud, kirjalikul nõusolekul

võib krüptovara pakkuda või

kauplemisele võtmist taotleda

muu isik.

Muu krüptovara

pakkuja/kauplemisele võtmist

taotlev isik

Krüptovara pakkumise/ kauplemisele

võtmise õigus

Valge raamat

 Juriidiline isik

 Krüptovara

pakkumise/kauplemisele võtmise

taotlemise eelduseks on:

 Valget raamatut ei pea

koostama (avalik

pakkumine):

KrüTS

24

- valge raamatu koostamine,

FI teavitamine sellest ja selle

avaldamine;

- Reklaamteate koostamine ja

avaldamine;

- sobivusnõuetele vastamine.

- pakkumine vähem kui

150 isikule LR kohta, kui

need isikud tegutsevad

oma arvel.

- krüptovara kogumaht 12

kuu jooksul ei ületa

1 000 000 eurot, või

- tokeneid pakutakse ainult

kutselistele investoritele.

 Valget raamatut ei pea

koostama (kauplemisele

võtmine):

- krüptovara on

kauplemisele võetud

mõnel teisel LR

krüptovaraga kauplemise

platvormil;

- valge raamatu on

koostatud

kauplemisplatvormi

korraldaja.

 MiCA kohaldamise erand

art 4 lg 3

 -  -

Lõikes 2 toodu kohaselt väljastab krüptovaraturul tegutsemise tegevusloa ja tunnistab selle

kehtetuks Finantsinspektsioon oma otsusega. Tegevusloa andmise ja kehtetuks tunnistamise sätted

on reguleeritud MiCA määruse artiklites 20, 21, 23, 63 ja 64.

Lõike 3 kohaselt on MiCA määruse alusel antud tegevusluba tähtajatu ja ei ole üleantav teisele

isikule.

Lõike 4 kohaselt peab Eestis äriregistrisse kantud ja Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud

krüptovaraturu osalise registrijärgne asukoht olema Eestis. MiCA määruse põhjenduspunkt i 76

kohaselt peaks krüptovarateenuse osutaja tegevusloa andma, jätma andmata või kehtetuks

tunnistama selle liikmesriigi pädev asutus, kus on üksuse registrijärgne asukoht. Krüptovarateenuse

osutaja puhul on MiCA määruse artikli 59 lõikes 2 sätestatud, et artikli 63 kohaselt tegevusloa saanud

krüptovarateenuse osutaja registrijärgne asukoht peab olema liikmesriigis, kus ta osutab vähemalt

osa oma krüptovarateenustest. Finantsinspektsioonilt tegevusloa saamise eelduseks on, et ta osutab

vähemalt osa oma krüptovarateenustest Eestis ehk tema registrijärgne asukoht peaks ka Eestis olema.

MiCA määruses on ka täpsustus, et tema tegeliku juhtimise koht peab olema liidus ja vähemalt üks

juhtidest peab olema liidu resident. Krüptovaraturu osalise asutamisleping või põhikiri kindlaks

määrama, et tema registrijärgne asukoht on Eestis.

Lõikes 5 on loetletud tegevusloa kehtivuse lõppemise alused. Nendeks on krüptovaraturu osalise

lõpetamise otsuse tegemisel (punkt 1), tegevusloa kehtetuks tunnistamisel (punkt 2), ühendamisel

(misjärel muutub tegevusluba kehtetuks ühendataval isikul; punkt 3), uue krüptovaraturu osalise

asutamisel ühinemise teel (ühinevatel isikutel; punkt 4) ning krüptovaraturu osalise pankroti

väljakuulutamisel (punkt 5).

Lõike 6 järgi kaotab tegevusloa lõppemisel krüptovaraturu osaline õiguse osutada teenust või

pakkuda krüptovara või taotleda selle kauplemisele võtmist, milleks talle oli antud tegevusluba.

Koos tegevusloa lõppemisega kaotab krüptovaraturu osaline õiguse tegutseda välisriigis, sh

kolmandas riigis, kui talle oli selleks § 10 kohaselt luba antud.

KrüTS

25

Lõige 7 kohustab Finantsinspektsioon avalikustama informatsiooni tegevusloa andmise või

kehtetuks tunnistamise otsuste kohta oma veebilehel hiljemalt otsuse jõustumisele järgneval

tööpäeval.

Paragrahv 6. Nagu § 5 lõikes 1 selgitatud, siis MiCA määruse kohaselt ei pea alati tegevusluba

taotlema ning piisab ka Finantsinspektsiooni teavitamisest. Kuid selleks, et ka teavituse puhul oleks

nö õigus krüptovaraturul tegutsemiseks, kinnitab Finantsinspektsioon otsusega, et talle esitatud teave

on nõuetekohane, MiCA määrusest tulenevad tingimused (sh valge raamatu koostamise ja

teavitamise/heakskiitmise nõue) täidetud ning õigus krüptovaraturul tegutsemiseks on seega olemas.

Muu krüptovara pakkumise või kauplemisele võtmisele taotlemise õigus tekib isikul siis, kui ta

vastab vastavalt MiCA määruse artiklis 4 või 5 sätestatud tingimustele.

Paragrahv 7 reguleerib krüptovaraturul tegutsemise nõudeid.

Lõiked 1–3 ei kohaldu muudele finantssektori ettevõtjatele, kelle suhtes kohalduvad eriseadustest

tulenevad nõuded äriühingu vormile ja juhtimisstruktuurile.

Lõike 1 kohaselt võib krüptovaraturu osaline tegutseda üksnes osaühingu või aktsiaseltsina.

Sarnaselt teiste finantssektori ettevõtjatega ning eeskätt Finantsinspektsiooni järelevalve alla

kuuluvate turuosalistega on kasutatav äriühingu vorm piiratud osaühingu ja aktsiaseltsiga, kuivõrd

nimetatud äriühingute puhul on kõige täpsemini ja finantssektori ettevõtjale kohasemalt kindlaks

määratud kohustuslikud juhtimise alused, osaluse omandamise ja osalusega seotud õiguste

teostamine, vastutuse klauslid jm sätted.

Lõige 2. MiCA määruse artikli 3 lõike 1 punktis 27 on defineeritud juhtorgani mõiste. Tegemist on

emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isiku või krüptovarateenuse osutaja organi või

organitega, mis on nimetatud kooskõlas riigisisese õigusega ja millel on õigus määrata kindlaks

ettevõtja strateegia, eesmärgid ja üldine tegevussuund ning mis kontrollib ja jälgib ettevõtja

juhtimisotsuste tegemist ning hõlmab isikuid, kes ettevõtja äritegevust tegelikult suunavad. Kuna

osaühingute puhul puudub Eesti õiguse kohaselt nõukogu loomise kohustus, kui seda põhikirjaga

ette ei nähta, nähakse lõikega 2 ette, et osaühingust krüptovaraturu osalisel peab olema vähemalt

kolmeliikmeline nõukogu. Kuna nõukogu roll on planeerida äriühingu tegevust, korraldada selle

juhtimist ja teostada järelevalvet juhatuse tegevuse üle, on MiCA määruse juhtorgani määratlusega

hõlmatud ka nõukogu, sh näeb MiCA määrus ette nõuded nõukogu liikmetele. Siiski nähakse

eelnõuga ette erand teatud krüptovarateenuse osutajatele. Nõukogu ei pea olema, kui

krüptovarateenuse osutaja tegevuste hulka ei kuulu teatud teenuste osutamine (nt krüptovara

hoidmine ja haldamine kliendi nimel, krüptovara kauplemisplatvormi korraldamine, krüptovara

vahetamine raha vastu või krüptovara vahetamise muu krüptovara vastu). Seega, kui ta osutab

mõneda eelnimetatud teenust, peab tal nõukogu igal juhul olema. Kuna MiCA määruse juhtorgani

mõiste hõlmab kaheastmelist juhtimismudelit (sh kontroll juhatuse üle) ning ÄS § 168 lõike 2

kohaselt võivad osanikud võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates

küsimustes, tähendab see, et nõukogu mitteolemasolu korral kohalduvad osanikele juhtorgani

liikmetele ette nähtud nõuded.

Lõige 3. Eelnõu ja MiCA määruse üheks eesmärgiks on tagada, et krüptovaraturu osaline on hästi

juhitud ja krüptovara kliendid on hästi kaitstud, sh krüptovaraga seotud pettuste eest. Selle

saavutamiseks on eelnõus ette nähtud, et krüptovarateenuse osutaja juhatuses peab olema vähemalt

2 liiget – see on vajalik riskide maandamiseks. Üheliikmelise juhatuse puhul oleks vastasel juhul

kõik tegevusvaldkonnad ühe isiku käes. Eesmärgiks on vältida olukordi, kus vaid üks isik saab

ainuisikuliselt teha otsuseid, mis võivad kahjustada krüptovara klientide huve. Seega suurendab nelja

silma printsiibi rakendamine otsuste ja tegevuste läbipaistvust ning aitab tagada, et otsused on

KrüTS

26

õiglased ja usaldusväärsed. Lisaks, kui on üks juhatuse liige ja ta lahkub või on pikemat aega

kättesaamatu, võib see oluliselt mõjutada ettevõtte juhtimist.

Olgu siinjuures täpsustatud, et kui MiCA määruses on kasutatud terminit „members of the

management body/juhtorgani liikmed“, siis on mõeldud nii juhatuse kui ka nõukogu liikmeid

(eelnõus juhtorgani liikmed). Kui on viide „directors/juhtidele“, siis on mõeldud juhatuse liikmeid.

Lõikes 4 on selguse huvides ja MiCA määruse nõuetekohaseks rakendamiseks välja toodud, et

krüptovaraturu osaline on kohustatud järgima MiCA määruses sätestatud nõuded.

Krüptovarateenuse osutajale kohalduvad nõuded on reguleeritud näiteks MiCA määruse 2. jaotises,

artikli 22 lõikes 3, artiklis 37, artikli 40 lõikes 2, artikli 50 lõikes 2 ning 5. ja 6. jaotises. Samas

krüptovarateenust osutava krediidiasutuse, e-raha asutuse, investeerimisühingu, fondivalitseja,

väärtpaberite keskdepositooriumi ja reguleeritud turu korraldaja suhtes ei kohaldata Euroopa MiCA

määruse artikleid 62–64, 67, 83 ja 84.

Varapõhise tokeni emitent lähtub oma tegevuses näiteks MiCA määruse 3. ja 6. jaotises sätestatud

nõutest. Samas, emitendi kirjalikul nõusolekul võib varapõhist tokenit pakkuda või selle

kauplemisele võtmist taotleda ka muu isik ning tema peaks järgima artiklites 27, 29 ja 40 sätestatud

nõudeid, mis reguleerivad kohustust tegutseda ausalt, õiglaselt ja professionaalselt varapõhiste

tokenite omanike parimates huvides. Samuti peab ta järgima, et reklaamteated vastaksid määruses

ettenähtud nõuetele ning seda, et seoses varapõhise tokeniga ei maksta intressi.

Kui krediidiasutus emiteerib varapõhist tokeni, ei pea ta eraldi tegevusluba taotlema, mistõttu ei

kohaldata tema suhtes ka tegevusloa taotlemise ja selle menetlusega ning tegevusloa kehtetuks

tunnistamisega seotud sätteid (art 16, 18, 20, 21 ja 24). Lisaks ei kohaldata omavahendite nõudeid

(art 35) ja sätteid varapõhise tokeni emitendi omandamise kohta (art 41 ja 42). Nimelt on need

hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ja määrusega (EL) nr 575/2013.

E-raha tokeni emitendiks saab olla üksnes kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2013/36/EL alusel tegevusloa saanud krediidiasutus või direktiivi 2009/110/EÜ alusel tegevusloa

saanud e-raha asutus ning nemad on kohustatud järgima 4. ja 6. jaotises sätestatud nõudeid. E-raha

tokeni emitendi suhtes kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses e-raha väljastamise

ja e-raha asutuse suhtes sätestatut. Lisaks võib emitendi nõusolekul e-raha tokenit pakkuda või

kauplemisele võtmist taotleda ka muu isik ning sellisel juhul tuleb järgida MiCA artikleid 50 (intressi

maksmise keeld) ja 53 (reklaamteated) MiCA määruse artikli 48 lõigete 4 ja 5 kohaselt ei kohaselt

ei saa seda teha muu isik, kui tegemist on erandi alusel tegutseva e-raha asutusega (MERAS § 12)

või MERAS § 6 lõikes 3 sätestatud juhuga.

Lõige 5. Kuna krüptovarateenuse osutajad kuuluvad TFR määruse kohaldamisalasse, on selguse

huvides seaduses viide ka selle määruse rakendamisele. Vastutuse sätted nähakse siiski ette

RahPTS-is.

Lõige 6. MiCA määruse artiklid 33 ja 69 reguleerivad pädeva asutuse teavitamist enne, kui

juhtioragnis toimuvad muutused. Selleks, et tagada, et uus liige vastaks ka juhtorgani liikme

sehtes sätestatud nõuetele, tuleks Finantsinspektsiooni teavitada vähemalt 30 päeva enne uue

juhtorgani liikme tegevuse alustamist. Samas, kui see pole mõjuval põhjusel võimalik (nt liikme

terviserike või muu erakorraline sündmus, mis eeldab juhatuse liikme kiiret väljavahetamist),

siis võib see tähtaeg olla ka lühem.

KrüTS

27

Lõige 7. MiCA määrus hõlmab mh direktiivi (EL) 2019/193719 muutmist, millega lisatakse

direktiivi kohaldamisalasse MiCA määrus ehk direktiivis sätetatud miinimumstandardeid tuleb

kohaldada ka selliste isikute kaitseks, kes teavitavad MiCA määruse kohasest õiguse

rikkumisest.

Kuigi Riigikogus on menetluses tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse

seaduse eelnõu20, mille kohaldamisalasse hakkaksid kuuluma ka krüptovara emitendid ja

krüptovarateenuse osutajad, on eelnõusse lisatud täpsustus, et varapõhise tokeni emitent või

krüptovarateenuse osutaja peaks kehtestama oma töötajatele MiCA määruses sätestatud nõuete

rikkumisest teavitamise korra ja looma teavituskanali, mis võimaldab asutusesisest

õigusrikkumisest teavitamist. Selline täpsustus on kooskõlas Riigikogu menetluses oleva

eelnõuga ning vastav seadus hakkaks täpsustama, kuidas tagatakse rikkumisest teavitaja kaitse.

Paragrahv 8. Nõuded krüptovara kohta nõu andmisele

MiCA artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunkti h kohaselt on üheks krüptovarateenuse osutamise vormiks

krüptovara kohta nõu andmine. Käesoleva paragrahvi aluseks on MiCA määruse artikli 81 lõige 7,

mis sätestab, et krüptovarateenuse osutaja, kes annab krüptovara kohta nõu, tagab, et füüsilistel

isikutel, kes annavad tema nimel krüptovara või krüptovarateenuse kohta nõu või teavet, on oma

kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Lõike teine lause paneb liikmesriigile

kohustuse avaldada selliste teadmiste ja oskuste hindamiseks kasutatavad kriteeriumid.

Lõike 1 punktides 1–9 on sätestatud üldised kriteeriumid teadmiste ja oskuste kohta ning lõikega 2

antakse volitus ministrile vajadusel täpsustada ja täiendada neid kriteeriume.

Näiteks on ESMA konsultatsiooniopaberis21 „Technical Standards specifying certain requirements

of the Markets in Crypto Assets Regulation (MiCA)“ (edaspidi ESMA konsultatsioonipaber) välja

toodud, et krütovarateenuse osutaja peaks teavitama pädevat asutust mh korraldustest, tagamaks, et

nõustamise või portfellihaldusega seotud füüsilised isikud oleksid teadlikud, mõistaksid ja

rakendaksid üksuse sise-eeskirju ja menetlusi, mis on kavandatud tagama vastavust MiCA

määrusele, eriti selle määruse artikli 81 lõikele 1 ning rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste

kohustuste suhtes vastavalt direktiivile (EL) 2015/849.

Paragrahv 9. Nõuded digitaalsele tegevuskerksusele

Kuna krüptovarateenuse osutajad ja varapõhise tokeni emitendid kuuluvad DORA määruse

kohaldamisalasse, sätestatakse selguse huvides lõikes 1, et nad peavad järgima DORA määruses

sätestatud digitaalse tegevuskerksuse nõudeid. DORA määrust tuleb rakendama hakata 2025. aasta

17. jaanuarist. Digitaalne tegevuskerksus on defineeritud DORA määruse artikli 3 punktis 1 ning see

on finantssektori ettevõtja suutlikkus luua, tagada ja vaadata läbi oma tegevuse terviklikkust ja

usaldusväärsust, tagades kas otseselt või kaudselt kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate

pakutavate teenuste kasutamise kaudu kogu IKTga seotud suutlikkuse, mida on vaja selliste võrgu-

ja infosüsteemide turvalisuse käsitlemiseks, mida finantssektori ettevõtja kasutab ning mis toetavad

finantsteenuste jätkuvat osutamist ja nende kvaliteeti, sealhulgas katkestuste vältel.

Olgu selguse huvides välja toodud, et e-raha tokeni emitendid kuuluvad samuti DORA määruse

kohaldamise alla, kuid kuna e-raha tokeni emitent saab olla ainult kas krediidiasutus või e-raha

19 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019L1937 20 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cd8d14cd-35e1-4fd6-81f1-f23ce9e35a57/tooalasest-euroopa-liidu-

oiguse-rikkumisest-teavitaja-kaitse-seadus 21https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/2023-07/ESMA74-449133380-

425_MiCA_Consultation_Paper_1st_package.pdf

KrüTS

28

asutus, siis nad on DORA määruse kohustusega hõlmatud selle kaudu, et määrus kohaldub ka

krediidiasutustele ja e-raha asutustele.

Lõike 2 kohaselt peab krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent teavitama

Finantsinspektsiooni ja Riigi Infosüsteemide Ametit tõsistest IKT-ga seotud intsidentidest,

sealjuures tuleb kasutada samu teavitusvorme (lõige 3). Eesmärk on vältida teabe esitamise

dubleerimist.

DORA määruse artikli 3 punkti 10 kohaselt on tõsine IKT intsident IKT intsident, millel on suur

negatiivne mõju võrgu- ja infosüsteemidele, mis toetavad finantssektori ettevõtja kriitilise tähtsusega

või olulisi funktsioone. IKT intsident on defineeritud sama artikli punktis 8 ning see on finantssektori

ettevõtja poolt planeerimata üksiksündmus või omavahel seotud sündmuste jada, mis seab ohtu

võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ning mis avaldab negatiivset mõju andmete kättesaadavusele,

autentsusele, terviklusele või konfidentsiaalsusele või finantssektori ettevõtja osutatavatele

teenustele.

Lisaks sätestab DORA määruse art 19 lõige 2, et finantsasutused võivad vabatahtlikult teatada

asjaomasele pädevale asutusele olulistest küberohtudest, kui nad peavad ohtu finantssüsteemi,

teenusekasutajate või klientide jaoks oluliseks, sealjuures võivad liikmesriigid otsustada, et need

finantsasutused, kes teatavad vabatahtlikult esimese lõigu kohaselt, võivad kõnealuse teate edastada

ka direktiivi (EL) 2022/2555 kohaselt määratud või loodud küberturbe intsidentide lahendamise

üksustele (lõige 4).

3. peatükk. Krüptovaraturu osalise tegevus kolmandas riigis ja lepinguriigi

krüptovaraturu osalise tegevus Eestis

Paragrahv 10. Krüptovaraturu osalise kolmandas riigis tegutsemise luba ja nõuded

Paragrahvis 10 on sätestatud, millistel tingimustel võib kolmandas riigis krüptovarateenust osutada

või krüptovara pakkuda või krüptovara kauplemisele võtmist taotleda.

Piiriülest teenuse osutamist käesoleva paragrahvi kontekstis tuleb mõista kui igasugust aktiivset

toote pakkumist või teenuse osutamist kolmandas riigis. Nimetatud aktiivne teenuse osutamine võib

seisneda näiteks teenuse osutamises kolmandas riigis asuva kontori või personali kaudu, muukeelse

teabe pidevat avalikustamist, millega turustatakse teenust aktiivselt välisriigi kodanikele, jne.

Personali asumist kolmandas riigis ei tuleks automaatselt pidada teenuse kolmandas riigis

osutamiseks, kui selline tegevus toetab teenuse pakkuja tegevust Eestis ning selline tegevus iseeneses

ei ole suunatud teenuse turustamisele.

Käesolevat paragrahvi ei kohaldata krediidiasutustele ja muudele finantssektori ettevõtjatele, kelle

suhtes kohalduvad valdkonda reguleerivates seadustes ette nähtud kolmandas riigis filiaali asutamise

ja piiriülese teenuseosutamise sätted.

Kuna krüptovarateenuse puhul tuleks võtta arvesse teenuse uudsust ning vähest reguleeritust kogu

maailmas, mistõttu kaasneb kolmandas riigis tegutsemisega rohkem riske võrreldes traditsiooniliste

finantsteenustega, nähakse seaduses ette loakord kolmandas riigis tegutsemiseks. Eelkõige kätkeb

kolmandas riigis tegutsemine suuremat riski nii klientide kaitsele, organisatsiooni ülesehitusele,

kapitalile, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele, talitluspidevusele, andmekaitsele jmt.

Seetõttu on oluline, et krüptovaraturu osaline oleks hinnanud sihtriigi õiguslikku regulatsiooni, oma

organisatsiooni valmisolekut ja kõiki asjakohaseid riske, mida kolmandas riigis tegutsemine võib

talle kaasa tuua. Sellest tulenevalt on antud Finantsinspektsioonile selgem pädevus otsustamaks, kas

lubada krüptovaraturu osalisel kolmandas riigis tegutseda või mitte.

KrüTS

29

Lõike 1 kohaselt tuleb taotleda Finantsinspektsioonilt luba, kui Eesti krüptovaraturu osaline soovib

tegutseda kolmandas riigis, sealhulgas registreerida seal filiaali või osutada piiriülest teenus või

pakkuda seal krüptovara või taotleda krüptovara kauplemisele võtmist. Vastav õigus on isikul, kes

on saanud MiCA määruse alusel krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi

tegevusloa.

Lõige 2. Loa taotlemiseks tuleb esitada Finantsinspektsioonile kirjalik taotlus ja lõikes 2 loetletud

andmed ja dokumendid. Esitada tuleb:

- selle riigi nimi, kus kavatsetakse filiaal registreerida või piiriülest tegutseda (punkt 1);

- tegevuskava, mis sisaldab andmeid kõigi selles riigis osutatavate teenuste ja tegevuste kohta, ja

ka info selle kohta, kui seoses filiaali asutamise või piiriüleselt tegutsemisega antakse kolmandas

riigis tegevusi või tööülesandeid edasi kolmandale isikule (punkt 2);

- filiaali asutamise korral ka filiaali asukoha aadress kolmandas riigis, organisatsioonilise

struktuuri kirjeldus ning juhtimise eest vastutava isiku nimi ja isikukood või kui isikukoodi pole,

siis sünniaeg. Esitada tuleb teave ka isiku elukoha kohta (punkt 3). Samuti tuleb esitada selle

isiku usaldusväärsust ja paragrahvis sätestatud nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, mida

taotleja peab oluliseks esitada. Näiteks peab Finantsinspektsioonil olema võimalus veenduda, et

isiku puhul ei esine ühtegi lõikes 4 sätestatud asjaolu.

Lõige 3. On oluline, et krüptovaraturu osaline järgiks kolmandas riigis tegutsemisel selle riigi

õigusaktides ettenähtud reegleid seoses krüptovarateenuse osutamise, krüptovara kauplemisele

võtmise ja krüptovara kauplemisele võtmise taotlemisega ning võtaks asjakohastel juhtudel arvesse

riigi järelevalveasutuse kehtestatud nõudeid. Kui krüptovaraturu osaline peaks rikkuma teenuse

osutamise riigis kehtestatud õigusaktide nõudeid, siis § 22 kohaselt rakendab Finantsinspektsioon

viivitamata järelevalvelisi meetmeid rikkumise lõpetamiseks.

Lõikega 4 sätestatakse nõuded kolmanda riigi filiaali juhtimise eest vastutavatele isikutele. Ka

filiaali juhtimise puhul on oluline tagada, et juhtimise eest vastutav isik on usaldusväärne ja sobib

filiaali juhtima. Vastutavaks isikuks ei sobi isik, kelle tegevus või tegevusetus on kaasa toonud

krüptovaraturu osalise või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa

kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse (ei pruugi olla Eesti pädev asutus) algatusel või

keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest

või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise ees ning

tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud

või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni. Samuti ei tohiks selle isiku suhtes kehtida

tegutsemiskeeldu või ettevõtluskeeldu ega ka ärikeeldu või teataval erialal või ametikohal töötamise

keeldu või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest. Vastutavaks isikuks ei tohiks olla ka isik,

kelle tegevus on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama krüptovaraturu osalise tegevust selliselt,

et krüptovaraturu osalise klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud. Vastutavaks isikuks ei tohi

olla isik, kes on pannud toime esimese astme kuriteo ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist

kustutatud (võrdluseks, et MiCA määruse artikli 67 lõikes 1 on sätestatud, et krüptovarateenuse

osutaja juhtorgani liikmed ei tohi olla süüdi mõistetud mh süüteos, mis võiks nende head mainet

kahjustada. Esimese astme kuritegu kahtlemata on mainet kahjustav asjaolu) või kes on esitanud

Finantsinspektsioonile valeinformatsiooni või jätnud olulise informatsiooni esitamata.

Lõike 5 punktides 1–7 on nimetatud asjaolud, mille tuvastamisel on Finantsinspektsioonil õigus

teha ettekirjutus filiaali asutamise või teenuse piirülese osutamise või krüptovara pakkumise loa

andmisest keeldumiseks. Finantsinspektsioonil on vastav alus, kui esitatud tegevuskava

rakendamine võib kahjustada klientide huve, krüptovaraturu osalise finantsseisundit või tegevuse

usaldusväärsust (punkt 1), krüptovaraturu osalise finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või

muud võimalused ei ole piisavad tegevuskavas nimetatud teenuste ja tegevuste osutamiseks sihtriigis

KrüTS

30

(punkt 2), filiaali juhtimise eest vastutav isik ei vasta ettenähtud nõuetele (punkt 3) või kui

tegevuskava rakendamisega võib tekkida seoseid rahapesu või terrorismi rahastamisega või

rahvusvahelise sanktsiooni rikkumisega või kõrvale hiilimisega, selle katsega või suurendab selliseid

riske (punkt 4). Lisaks on punktis 5 ette nähtud keeldumise alusena see, kui krüptovaraturu osaline

ei ole võimeline täitma kolmandas riigis teenuse osutamisele või krüptovara pakkumisele sätestatud

nõudeid. Punkt 5 on mõeldud kohaldamiseks juhtudel, kui kolmandas riigis tegutsemisega seotud

normistik erineb olulisel määral Eesti omast ning Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole

krüptovaraturu osaline võimeline nimetatud nõudeid täitma. Samuti ei saa krüptovaraturu osaline

luba, kui tema poolt esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või eksitavad või ei vasta

käesolevas seaduses sätestatud nõuetele (punkt 6). Lisaks võib takistavaks teguriks olla probleemid

järelevalve teostamisel juhul, kui koostöö kolmanda riigi pädeva asutusega on takistatud (punkt 7).

Näiteks reguleerib seaduse § 28 järelevalvet kolmandas riigis krüptovarateenuse osutamise ja

krüptovara pakkumise või kauplemisele võtmise taotlemise üle ning kui koostöö kolmanda riigi

pädeva asutusega on takistatud, ei pruugi ka Finantsinspektsioon jõuda õigeaegselt sekkuda, et

kaitsta klientide huvi.

Lõiked 6 ja 7. Otsus loa andmise kohta tuleks teha kahe kuu jooksul, misjärel teeb

Finantsinspektsioon otsuse viivitamata teatavaks ka krüptovaraturu osalisele. Krüptovaraturu osaline

võib alustada tegevust kolmanda riigis pärast loa kättesaamist, kuid peab eelnevalt ka

Finantsinspektsiooni teavitama kuupäevast, millal kolmandas riigi tegutsemist alustatakse.

Lõike 8 alusel kohustub krüptovaraturu osaline viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni, kui

sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides on toimunud muudatusi.

Eelduslikult tuleb Finantsinspektsiooni teavitada ennetavalt, st vähemalt üks kuu enne muudatuste

rakendumist, kuid kui see ei ole võimalik, tuleks muudatustest teavitada viivitamata.

Finantsinspektsioonil on õigus keelata muudatuste tegemine lõikes 4 sätestatud alustel.

Paragrahv 11. Kolmandas riigis tegutsemise loa kehtetuks tunnistamine

Paragrahvis nähakse ette alused kolmandas riigis tegutsemise loa kehtetuks tunnistamiseks,

mille aluseks on näiteks juhtum, kus loa taotlemisel on esitatud valeandmeid, nõuetekohased

aruanded on esitamata jms (lõige 1). Kuna § 10 lõike 3 kohaselt võib krüptovaraturu osaline

kolmandas riigis filiaali asutada, piiriüleselt teenust osutada, krüptovara pakkuda ja

kauplemisele võtmist taotleda vastavalt selle riigi õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle

alusel antud õigusaktides sätestatule ning võttes arvesse Finantsinspektsiooni ja asjakohasel

juhul kolmanda riigi pädeva asutuse kehtestatud nõudeid, siis on üheks loa kehtetuks

tunnistamise aluseks asjaolu, et krüptovaraturu osaline on olulisel määral rikkunud asjaomase

kolmanda riigi õigusaktides, mis reguleerivad krüptovaraturu osalise tegevust, ette nähtud

nõudeid ja see võib kahjustada krüptovaraturu osalise klientide huve. Olulise rikkumise

hindamisel lähtutakse eelkõige klintide huvide kaitsest ning kui on oht klientide huvile, siis

võib seda pidada juba oluliseks rikkumiseks. Kolmandas riigis tegutsemise loa võib kehetutks

tunnistada ka siis, kui krüptovaraturu osaline ei vasta enam kolmandas riigis loa saamise

tingimustele, sealjuures on ilmnenud § 10 lõikes 5 sätestatud asjaolud. Ka krüptovaraturu

osalisele määratud ettekirjutuse mittetäitmine võib viia selleni, et kolmandas riigis tegutsemise

luba tunnistatakse kehtetuks.

Lõige 2. Loa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Finantsinspektsioon krüptovaraturu osalisele ja

asjakohasel juhul kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata teatavaks. Kolmandas riigis

tegutsemine tuleb lõpetada hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks.

KrüTS

31

Paragrahv 12. Lepinguriigi krüptovaraturu osalise tegevus Eestis

Lõike 1 puhul on selguse huvides välja toodud, et kui lepinguriigi krüptovaraturu osaline soovib

Eestis tegutseda, siis ta saab seda teha filiaali kaudu või tegutsedes piiriüleselt. Näiteks ütleb

MiCA määruse artikli 59 lõige 7, et krüptovarateenuse osutajal on lubatud krüptovarateenuseid

osutada kogu liidus asutamisõiguse, sealhulgas filiaali kaudu, või teenuste osutamise vabaduse

alusel.

MiCA määruse artiklis 65 on reguleeritud, mis tingimused peavad olema täidetud (teabe

esitamine päritolu järelevalveasutusele, kes edastab selle vastuvõtvale järelevalveasutsuele),

kui krüptovarateenuse osutaja soovib piiriüleselt teenust osutada. Krüptovara pakkumise ja

kauplemisele võtmise taotlemise puhul ei ole määruses nii spetsiifiliselt osutatud piiriülesele

tegevusele, kuid näiteks MiCA määruse artikli 21 lõike 5 kohaselt edastavad pädevad asutused

vastuvõtvate liikmesriikide ühtsele kontaktpunktile, ESMA-le, EBA-le, Euroopa Keskpangale

ja, kui see on kohaldatav, artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpangale kahe tööpäeva jooksul alates

tegevusloa andmisest artikli 109 lõikes 3 osutatud teabe. Artikli 109 lõike 3 punkti d kohaselt

sisaldab see mh teavet vastuvõtvate liikmesriikide loetelu kohta, kui taotlev emitent kavatseb

avalikult pakkuda varapõhist tokeni või kavatseb taotleda varapõhise tokeni kauplemisele

võtmist. Samuti on MiCA määruse artikli 8 lõikes 6 sätestatud, et muu krüptovara pakkujad ja

nende kauplemisele võtmist taotlevad isikud esitavad koos valge raamatuga oma

päritoluliikmesriigi pädevale asutusele nimekirja võimalikest vastuvõtvatest liikmesriikidest,

kus nad kavatsevad krüptovara avalikult pakkuda või selle kauplemisele võtmist taotleda ning

päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab vastuvõtvate liikmesriikide ühtset kontaktpunkti

kavandatud avalikust pakkumisest või kauplemisele võtmisest ning edastab sellele ühtsele

kontaktpunktile vastava krüptovara valge raamatu viie tööpäeva jooksul alates vastuvõtvate

liikmesriikide nimekirja kättesaamisest.

Lõige 2. Kuna järelevalve, sealhulgas järelevalvetasude määramise seisukohast on oluline

teada, millal filiaal Eestis tegutsemist alustab, tuleks päristuoluriigi järelevalveasutuse

vahendusel teavitada Finantsinspektsiooni, mis kuupäeval filiaal Eestis tegutsemist alustab.

Samuti on Finantsinspektsioonil oluline teada, kui filiaal kavandab lõpetada oma tegevuse

Eestis (lõige 4).

Lõige 3. Kuna eelkirjeldatud põhjal võivad Eestis tegutseda ka teise lepinguriigi krüptovarateenuse

osutajad ja krüptovara pakkujad ja krüptovara kauplemisele võtmist taotlevad isikud, on lõikes 4

välja toodud, et nad peavad järgima ka käesoleva seadusega ja selle alusel tema tegevusele

kehtestatud nõudeid ning muid Eesti õigusaktidest tulenevaid nõudeid Eestis tegutsemise kohta.

Käesolevas seaduses (§ 15) on näiteks sätestatud kohustus esitada Finantsinspektsioonile

järelevlavelist aruandlust. Muude Eesti õigusaktide all on mõeldud näiteks Finantsinspektsiooni

seadust, mis näeb ette järelevalvetasu maksmise kohustuse, reklaamiseadusest, mis reguleerib

finantsteenuse reklaami, isikuandmete kaitse seadust, tarbijakaitseseadust, mis reguleerib mh

piiriüleste tarbijakaebuste lahendamist.

Seaduse 4. peatükis täpsustatakse regulatsiooni seoses olulise osaluse omandamisega, eelkõige

seoses Finantsinspektsiooni järelevalveliste õigustega.

Paragrahv 13. Olulise osaluse omandamise, selle suurendamise ja kontrollitavaks

äriühinguks muutmise keelamine ja osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed

Olulise osaluse omandamine on reguleeritud varapõhise tokeni emitendi puhul MiCA määruse

artiklites 41 ja 42 ning varapõhise tokeni emitendi puhul artiklites 83 ja 84.

KrüTS

32

Lõike 1 eesmärk on täpsustada, et kui Finantsinspektsioon otsustab keelata olulise osaluse

omandamise, selle suurendamise või varapõhise tokeni emitendi või krüptovarateenuse osutaja

kontrollitavaks äriühinguks muutmise, siis ta teeb seda ettekirjutusega.

Juhul kui sama keelamise asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või

kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt

loetakse osaluse omandamine või varapõhise tokeni emitendi või krüptovarateenuse osutaja

kontrollitavaks äriühinguks muutmine MiCA määrusega vastuolus olevaks (lõige 2).

Lõike 3 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus oma ettekirjutusega omandajal või isikul, kellel on

varapõhise tokeni emitendis või krüptovarateenuse osutajas oluline osalus või kelle kontrollitavaks

äriühinguks ta on, temas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamine iga kord

keelata või seda piirata, kui esinevad samad asjaolud. Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse

olenemata nimetatud lõigetes sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Finantsinspektsioon avalikustab

ettekirjutuse või selle osa oma veebilehel omandaja nõudmisel või vajaduse korral omal algatusel.

Lõigete 4–7 eesmärgiks on täpsustada, et isik ei omanda aktsiatega ega osaga kaasnevat hääleõigust

ning aktsiatega ega osaga esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku või osanike koosoleku

kvoorumisse, kui tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega, Finantsinspektsioon on

teinud lõigete 2 ja 3 alusel ettekirjutuse, tehingust ei ole Finantsinspektsiooni nõuetekohaselt

teavitatud, kui otsus on tehtud pärast Finantsinspektsiooni poolt ette nähtud omandamise tähtaja

möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine on lubatud (lõige 4).

Kui esineb lõikes 4 nimetatud alus, siis taolise tehingu tulemusel ei teki isikul õigusi, mis muudaksid

krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi tema kontrollitavaks äriühinguks (lõige

5). Kui siiski sellise tehingu tulemusel, mille puhul esines mõni lõikes 4 nimetatud asjaolu,

omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku või osanike

koosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku või osanike koosoleku otsuse vastuvõtmist,

on üldkoosoleku või osanike koosoleku otsus tühine. Kohus võib Finantsinspektsiooni, aktsionäri,

osaniku või äriühingu juhtorgani liikme avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku või osanike

koosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kuue kuu jooksul üldkoosoleku või osanike

koosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates (lõige 6).

Kui teostati tehingust, millega krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent pidi

muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni lõikes 4 nimetatud asjaolu,

tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni, aktsionäri, osaniku või

äriühingu juhtorgani liikme avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise kehtetuks, kui

avaldus on esitatud kolme kuu jooksul õiguste teostamisest arvates (lõige 7).

Seaduse 5. peatükk sätestab nõuded raamatupidamisele, Finantsinspektsioonile esitatavatele

aruannetele ja audiitorkontrollile

Paragrahv 14. Raamatupidamise korraldamine

Paragrahvi 14 kohaselt tuleb raamatupidamisarvestust ja aruandlust korraldada vastavalt seaduses,

raamatupidamise seaduses, krüptovaraturu osalise põhikirjas ja raamatupidamise sise-eeskirjas ning

muudes õigusaktides sätestatule. Raamatupidamine peab vastama muuhulgas ka raamatupidamise

seaduse §-le 4.

Paragrahv 15. Aruannete esitamine Finantsinspektsioonile

Paragrahviga 15 kehtestatakse nõuded aruannete Finantsinspektsioonile esitamisele.

KrüTS

33

Lõikes 1 on loetelu aruannetest, mis tuleb Finantsinspektsioonile esitada. Esitama peab

majandusaasta aruande, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning

üldkoosoleku või osanike koosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või

kinnitamata jätmise otsuse kohta kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku või osanike

koosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Eelnimetatud

täpsustuse eesmärk on mitte siduda nimetatud aruanded vaid aktsionäride üldkoosoleku või osanike

koosoleku toimumisega, vaid piirata ka ajaliselt, millise aja jooksul nimetatud koosolek peab

toimuma, tagamaks viidatud sättes nimetatud aruannete kohane esitamine Finantsinspektsioonile.

Lõige 2. Erand lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide esitamisele kohaldub juhul, kui

krüptovaraturu osaline on avalikustanud eeltoodud andmed ja dokumendid oma veebilehel või

esitanud auditeeritud ning üldkoosoleku või osanike kinnitatud majandusaasta aruande

äriregistrile lõikes 1 sätestatud tähtajaks. Samas peavad need seal kättesaadaval olema vähemalt

viie aasta jooksul.

Lõige 3 kohustab nii krüptovaraturu osalist, lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja

lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali koostama ja esitama Finantsinspektsioonile

aruandeid nii käesolevas paragrahvis kui ka MiCA määruses sätestatud korras. MiCA määrusest

tulenevalt on varapõhise tokeni emitendil aruandluskohustus, kui varapõhiste tokenite emissiooni

väärtus on suurem kui 100 000 000 eurot. Sellisel juhul peab emitent Finantsinspektsioonile esitama

MiCA määruse artiklis 22 sätestatud teabe (mida täiendatakse ja täpsustatakse rakenduslike tehniliste

standarditega). Samas võib Finantsinspektsioon otsustada, et vastavat aruandluskohustust

kohaldatakse ka siis, kui emissiooni väärtus on alla 100 000 000 euro.

MiCA määrus ei reguleeri krüptovarateenuse osutajate järelevalvelist aruandlust ega ka lepinguriigi

filiaalidega seotud aruandlust. MiCA määruse artikli 94 lõikes 1 sätestatud pädevate asutuste õiguste

nimekiri ei ole ammendav, võimaldades liikmesriigil ette näha ka muid järelevalvelisi meetmeid.

Järelevalve teostamiseks vajaliku teabe kogumine on üks järelevalvelistest meetmetest. Seetõttu

volitatakse ministrit vajadusel kehtestama regulaarsete järelevalveliste aruannete sisu, vormid,

koostamise metoodika ja esitamise kord, et tagada krüptovaraturu osaliste ja filiaalide järelevalveks

vajaliku teabe olemasolu ka ulatuses, mis ei ole MiCA määrusega reguleeritud (lõige 8). Samuti

nähakse lõikega 4 ette, et lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali on kohustatud

koostama ja Finantsinspektsioonile kord kvartalis esitama aruande, mis sisaldab teavet varapõhiste

tokenite omanike arvu ja emiteeritud tokenite väärtuse kohta. Teave emiteeritud tokenite väärtuse

kohta on vajalik mh filiaalile järelevalvetasu määramiseks (tegemist pole MiCA määrusest tuleneva

kohustusega). FI järelevalvetasude arvestamise mudel lähtub kvartalipõhistest näitajatest.

Lõikega 5 nähakse ette, et Finantsinspektsioonile esitatavate regulaarsete järelevalveliste aruannete

periood on kvartal või aasta ning aruanded tuleb esitada Finantsinspektsioonile 20 päeva jooksul

pärast aruandeperioodi lõppu, kui seaduses või MiCA määruses ei ole ette nähtud teisiti. Näiteks on

MiCA määruse sätestatud, et varapõhise tokeni emitent peab Finantsinspektsioonile teabe esitama

kord kvartalis. Lõike 8 alusel kehtestatavate aruannete sagedus ja esitamise tähtajad nähakse ette

vastavas määruses aruande esitamise korra all.

Kui aruande esitamispäev langeb puhkepäevale, siis tuleb aruanne esitada hiljemalt puhkepäevale

järgneval esimesel tööpäeval.

Lõike 6 kohaselt on Finantsinspektsioonil põhjendatud vajadusel õigus lisaks nõuda regulaarselt või

ühekordselt andmeid ja dokumente, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks. Kuna regulaarsete

järelevalveliste aruannete esitamise sagedus on üldjuhul kvartal, siis olukorras, kus järelevalvet on

vaja teostada intensiivsemalt või kui krüptovaraturu osalise tegevuses esineb puudusi, mille

KrüTS

34

kõrvaldamine vajab sagedamat andmetes toimuvate muutuste monitoorimist, nähakse eelnõuga ette

võimalus nõuda juba kehtestatud aruannete sagedamat esitamist. Selline nõue ei tähenda uute

aruandluskohustuste kehtestamist.

Samuti on Finantsinspektsioonil õigus andmete kogumiseks Euroopa Järelevalveasutuste22 poolt

püstitatud ülesannete täitmiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele 1095/2010.

Selline täpsustus tagab aruannete esitaja jaoks suurema läbipaistvuse andmete kogumise eesmärgist

ja annab selged volitused järelevalvele koguda ka selliseid andmeid, mille kogumine on nõutud

Euroopa Järelevalveasutuste poolt ning ei tulene järelevalve teostamise vajadustest ainult seaduses

sätestatud ulatuses. Määruse 1095/2010 artikli 35 lõige 1 ütleb, et Euroopa

Väärtpaberiturujärelevalve taotlusel annavad liikmesriikide pädevad asutused Euroopa

Väärtpaberiturujärelevalvele kogu teabe, mida on vaja eelviidatud määrusega ettenähtud ülesannete

täitmiseks, eeldusel, et asjaomane teave on neile seaduslikult kättesaadav ja tingimusel, et teabenõue

on asjassepuutuva ülesande sisu jaoks vajalik. Nimelt muudetakse MiCA määrusega mh osutatud

määrust 1095/2010 ning selle artikli 1 lõikesse 2 lisatakse viide MiCA määrusele. Artikli 1 lõige 2

näeb ette, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegutseb 1095/2010 määrusest tulenevate volituste

alusel ning sellele järgneb loetelu seadusaktidest, mille kohaldamisala piires ta tegutseb. Sellesse

loetelusse on lisatud viide MiCA määrusele ehk Euroopa Väärtpaberiaturujärelevalve asutusel on

õigus küsida Finantsinspektioonilt teavet ka selliste ülesannete täitmisega, mis on seotud MiCA

regulatsiooniga. Käesoleva muudatusega antakse Finantsinspektsioonile seaduslik alus teabe

küsimiseks krüptovarateenuse osutajalt, et ta saaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asutuse ees

täita määruse 1095/2010 artikli 35 lõikest 1 tulenevat kohustust.

Lõike 7 kohaselt võib Finantsinspektsioonile järelevalve eesmärgil esitatud aruannete põhjal

Finantsinspektsioon esitada andmeid Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks ning Eesti Pangale Eesti Panga seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks.

Paragrahv 16. Finantsinspektsioonile esitatud aruannete kontroll ja puuduste

kõrvaldamine

Paragrahv 16 kehtestab nõuded Finantsinspektsioonile esitatud aruannete kontrolli ja puuduste

kõrvaldamise kohta.

Lõiked 1 ja 2. Finantsinspektsioon hindab esitatud aruannete nõuetekohasust ning juhul, kui

tuvastab nendes puudusi, siis teavitab sellest kohe ka aruande esitajat.

Lõige 3. Aruandekohuslane peab puudused kõrvaldama ning esitama Finantsinspektsioonile

korrigeeritud aruande. Et tagada aruannete õigsust igal ajahetkel, sätestatakse aruande esitajale

kohustus esitada korrigeeritud aruanne kohe ka juhul, kui aruande esitaja on ise varem esitatud

andmetes vea tuvastanud.

Lõige 4. MiCA määruse artikli 68 lõike 9 kohaselt korraldab krüptovarateenuse osutaja kõigi oma

krüptovarateenuste, tegevuste, korralduste ja tehingute kohta käivate andmete säilitamise. Sama

lõige sätestab lisaks, et need andmed peavad olema piisavad, et pädevad asutused saaksid täita oma

järelevalveülesandeid ja võtta täitemeetmeid, ning eelkõige selleks, et teha kindlaks, kas

krüptovarateenuse osutaja on kõik kohustused, sealhulgas tegelike või potentsiaalsete klientidega

ning turu terviklusega seotud kohustused täitnud. Säilitatavad andmed esitatakse klientidele taotluse

22 Euroopa Järelevalveasutused on Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus ja

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asutus.

KrüTS

35

korral ja neid säilitatakse viis aastat või, kui pädev asutus seda enne viie aasta möödumist taotleb,

siis kuni seitse aastat.

Kuna eelnõu § 15 näeb ette ka muude aruannete esitamise, mille koostamise ja järelevalve asutusele

esitamise alus ei tulene MiCA määrusest, on lõikes 4 sätestatud, et järelevalve eesmärgil esitatud

aruande koostamisel kasutatud algandmete allikaks olevaid dokumente on aruande esitaja

kohustatud säilitama viis aastat. Samas ei piira nimetatud tähtaeg krüptovaraturu osalise õigust

säilitada andmeid ja dokumente pikema aja jooksul, kui nende töötlemiseks on krüptovaraturu

osalisel muu õiguslik alus.

Paragrahv 17. Audiitorkontroll

Paragrahvis 17 sätestatakse nõuded krüptovaraturu osalise audiitorettevõtjale, tema määramisele ja

audiitorkontrollile.

Kõnealuse paragrahviga sätestatakse nõue, mille kohaselt krüptovaraturu osalise raamatupidamise

aastaaruanne peab olema auditeeritud (lõige 1). Auditeerimiskohustuse üldnõuded on sätestatud

audiitortegevuse seaduses, kuid need ei pruugi tagada kõigi turuosaliste (näiteks väiksema

tegevusmahuga osaühingute) raamatupidamisaruannete auditeerimise kohustust.

Raamatupidamisaruannete auditeerimise nõude kehtestamise eesmärk on tagada usaldusväärne

informatsioon krüptovaraturu osalise finantsseisundi ja majandustulemuste kohta nii

Finantsinspektsioonile järelevalve teostamiseks kui ka avalikkusele äriregistris avalikustatud

aruannetes.

Seega, kuivõrd auditi ja ülevaatuse erinevus on kindluse astmes, mis tuleneb teostatud protseduuride

olemusest ja ulatusest, on eelnõu puhul nähtud ette just auditeerimise kohustus. Ülevaatuse puhul

viib audiitor läbi kõikide oluliste valdkondade kohta eelkõige järelpärimised ja analüütilised

protseduurid. Kui audiitor ei tuvasta midagi, mis väärkajastamisele viitaks, siis ta algdokumentide ja

raamatupidamiskannete testimiseni ei pea minema (samas auditis on see igal juhul kohustuslik).

Samuti peab audiitor tegelema kõikide teiste valdkondadega (nt tegevuse jätkuvus, õigusnormide

mittejärgimine jne) lihtsamal moel, kui auditis. Seega, ülevaatus ei ole järelevalve jaoks piisava

kindluse andmiseks alati sobiv eelkõige selle tõttu, et audiitor ei pruugi raamatupidamise algandmete

õigsuse kontrollini minna.

Lõige 2. Audiitorettevõtjaks võib nimetada audiitortegevuse seaduse §-s 7 lõikes 2 nimetatud isiku,

st vandeaudiitorite ühingu või FIE-na tegutseva vandeaudiitori. Lisaks on täpsustatud, et isik peab

olema piisavate teadmiste ja kogemustega. Audiitortegevuse järelevalvenõukogu avalikustatud

kvaliteedikontrolli tulemused perioodi 2022–2023 kohta23 näitasid, et vaid 10 (36st) audiitorettevõtjat

olid sellised, kelle kvaliteet vastas nõuetele või kelle kvaliteedis esinesid vähemolulised puudused.

Finantsinspektsiooni järelevalveliste eesmärkide toetamiseks on oluline, et audiitorettevõtjal oleks

piisavad teadmised ja kogemus seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.

Audiitorettevõtja nimetamisest tuleb teavitada Finantsinspektsiooni.

Lõige 3. MiCA määruse artiklis 67 on sätestatud krptovarateenuse osutaja usaldatavusnõuded.

Viidatud artikli lõige 1 ütleb, et krüptovarateenuse osutajal peab pidevalt olema usaldatavusnõuete

kaitsepuhver, mille summa on vähemalt sama suur, kui järgmistest arvnäitajatest suurim: a) IV lisas

osutatud alaliste miinimumkapitalinõuete summa sõltuvalt osutatavatest teenustest; b) veerand

eelmise aasta püsikukudest. Sama artikli lõike 4 kohaselt moodustavad kaitsepuhvri omavahendid

või kindlustusleping või mõlemad. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et audiitorettevõtja

23https://ajn.ee/kvaliteet/2022-2023

KrüTS

36

peab kontrollima krüptovarateenuse osutaja poolt omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmist

bilansipäeva seisuga ning esitama kontrolli tulemuse krüptovarateenuse osutajale. Tegemist on

eraldi töövõtuga, mitte audiitorkontrolli raames teostatava töövõtuga. Audiitorkontrolli ja

omavahendite kontrolli võivad läbi viia erinevad audiitorettevõtjad, kuid on optimaalne, kui seda

teostaks üks ja seesama audiitorettevõtja. Käesoleva sätte puhul ei ole ette nähtud, et omavahendite

kontroll peab olema teostatud kindlustandva audiitorteenusena. Töö väljastatakse vabas vormis.

Nõuda kindlustandvat audiitorteenust võib olla antud juhul ebaproportsionaalne. Kindlustandev

töövõtt võib olla krüptovarateenuse osutajale kulukam, kui vabas vormis väljendatud arvamus.

Krüptovarateenuse osutaja esitab kontrolli tulemuse mh Finantsinspektsioonile.

Omavahendite auditikohustust ei ole krediidiasutustel, e-raha asutustel, investeerimisühingutele,

fondivalitsejatel, väärtpaberite keskdepositooriumidel ja reguleeritud turu korraldajal, kuivõrd neile

ei kohaldu MiCA määruse artikkel 67 (sh nõuded omavahenditele).

Lõige 4. Kooskõlas MiCA määruse artikli 36 lõigetega 9 ja 10 peab varapõhiste tokenite emitent

alates kuupäevast, mil talle anti tegevusluba, või kuupäevast, mil krediidiasutuse puhul krüptovara

valge raamat heaks kiideti, iga kuue kuu järel tagama tagatisvara portfelli sõltumatu auditi, mille

käigus hinnatakse selle vastavust MiCA määruses sätestatud reeglitele. Auditeerimise kohustus

kohaldub MiCA määruse artikli 58 lõike 1 kohaselt ka olulist e-raha tokenit emiteeriva e-raha

asutusele, kuid sellisel juhul korraldatakse sõltumatu audit iga kuue kuu järel alates avaliku

pakkumise või kauplemisele võtmise kuupäevast. Oluliste e-raha tokenite määratlemise tingimused

on sätestatud MiCA määruse artiklis 56.

Lisaks on MiCA määruse artikli 58 lõikes 2 sätestatud, et päritoluliikmesriigi pädevad asutused

võivad nõuda, et e-raha asutus, kes emiteerib mitteolulisi e-raha tokeneid, täidaks samuti

auditeerimise nõudeid, kui see on vajalik, et käsitleda riske, mida nende sätetega soovitakse

käsitleda, näiteks likviidsusriskid, operatsiooniriskid või riskid, mis tulenevad tagatisvara portfelli

haldamise nõuete täitmata jätmisest.

MiCA määruse artikli 36 lõike 10 kohaselt teavitab emitent auditi tulemustest pädevat asutust

viivitamata, ent hiljemalt kuue nädala jooksul alates kuupäevast, mille seisuga hindamine on tehtud.

Samuti on emitendil kohustus avaldada audititulemused kahe nädala jooksul alates pädeva asutuse

teavitamise kuupäevast.

Käesoleva audiitorettevõtja ülesande täitmine on piiratud kindlustunnet andev audiitorteenus ning

sellele kohaldatakse audiitortegevuse seaduses sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

Lõike 5 eesmärk on näha ette põhjendutud vajaduse korral paindlikkus audiitorettevõtja

ülesannete täitmise tähtaegade muutmiseks, eelkõige näiteks olukorras, kui audiitorettevõtjat ei

ole olnud võimalik õigeaegselt saada. Samas tuleb arvestada, et tagatisvara portfelli kontroll on

ajalises mõttes üsna täpselt MiCA määruses reguleeritud (iga kuue kuu tagant alates

kuupäevast, mil tegevusluba saadi) ja tähtajalisi kõrvalekaldeid ei ole sellisel juhul võimalik

rakendada.

Lõiked 6 ja 7. Lõike 6 kohaselt määrab krüptovaraturu osalise asukohajärgne kohus

Finantsinspektsiooni avalduse alusel audiitorettevõtja, kui üldkoosolek või osanike koosolek ei ole

audiitorettevõtjat seaduses sätestatud korras nimetanud, üldkoosoleku või osanike koosoleku

nimetatud audiitorettevõtja loobus audiitorkontrolli läbiviimisest ning üldkoosolek ei ole seaduses

sätestatud korras nimetanud uut audiitorettevõtjat või kui audiitorettevõtja on kaotanud

Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt usalduse. Audiitorettevõtja usaldusväärsuse hindamisel

võib Finantsinspektsioon lähtuda AudS § 39 lõikes 3 sätestatud kriteeriumitest.

KrüTS

37

Sedasi määratud audiitorettevõtja volitused kestavad kuni üldkoosoleku või osanike koosoleku poolt

uue audiitori nimetamiseni. Analoogne lähenemine on ka teistes finanttsektori seadustes.

Paragrahv 18. Audiitorettevõtja informeerimiskohustus

Paragrahvi 18 eesmärk on näha ette audiitorettevõtjale kohustus informeerida Finantsinspektsiooni

paragrahvis sätestatud asjaoludest.

Lõige 1. Sätestatakse audiitorettevõtjale kohustus informeerida Finantsinspektsiooni auditi käigus

ilmnenud õigusaktide olulise rikkumise või muude krüptovaraturu osalise tegevust ohustavate

asjaolude ilmnemisel. Vastavale järeldusele saab audiitorettevõtja jõuda auditi käigus. Auditi käigus

audiitor hindab talle teatavaks saanud asjaolusid, kaaludes kõiki asjaolusid, sh koosmõjus ning

seejärel otsustab, kas talle teatavaks saanud asjaolud on või ei ole Finantsinspektsiooni teavitamise

aluseks. Kuna audiitor ei saa kaalutluse käigus hinnatavatest asjaoludest teavitada

Finantsinspektsiooni enne otsustamist, sätestatakse, et audiitorettevõtja teavitab nimetatud

asjaoludest, kas vandeaudiitori aruande väljastamisel või kliendilepingu ülesütlemisel, kui audiitori

töö jääb lõpuni viimata ja ta teenuse osutamise käigus vastavtes asjaoludest teatavaks saab. AudS

§ 57 sätestab, et audiitorettevõtja võib audiitorteenuse osutamise kliendilepingu üles öelda vaid

mõjuval põhjusel. Näiteks võib kliendilepingu ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks olla kliendi

juhtkonna poolt auditi läbiviimiseks vajaliku dokumentatsiooni esitamata jätmine.

Lõige 2. Samuti on audiitorettevõtja kohustatud viivitamata kirjalikult teavitama

Finantsinspektsiooni krüptovaraturu osalisega märkimisväärses seoses oleva isiku auditeerimise

käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on krüptovaraturu osalise tegevust

ohustavate asjaolude ilmnemine. Märkimisväärne seoses on määratletud VpTS §-s 82 (vt ka eelnõu

§ 4 lõiget 3).

Seaduse 6. peatükk kehtestab nõuded krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi

ümberkujundamisele, ühinemisele, lõpetamisele ja pankrotile. Peatükis sätestatut ei kohaldata

finantssektori ettevõtetele, kuna nendele kohalduv ühinguõigus on reguleeritu finantssektori

eriseadustes.

Paragrahv 19. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi

ümberkujundamine

Paragrahv 19 kehtestab nõuded krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi

ümberkujundamisele. Käesoleva seaduse kohaselt võib teenuseosutaja tegutseda üksnes

kapitaliühinguna, ehk asutades selleks osaühingu või aktsiaseltsi. Algselt tegutsemiseks valitud ja

sobilik vorm, näiteks osaühing, võib tegutsemise käigus osutuda mingil hetkel ebapiisavaks, kui see

ei suuda enam ettevõtte vajadusi rahuldada. Variandina võib osaühing tegevuse lõpetada ja asutada

uue äriühingu, kuid see ei pruugi olla mõistlik. Seetõttu on käesolevas seaduses ette nähtud võimalus

äriühingu ümberkujundamiseks, kusjuures on tagatud ka piisav kontroll protsessi üle.

Lõike 1 kohaselt on krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamine

lubatud üksnes osaühingust aktsiaseltsiks. Paljude finantsettevõtete puhul pole ümberkujundamine

näiteks üldse lubatud. Osaühinguna asutatud ühingu ümber kujundamiseks aktsiaseltsiks peab

ettevõtja järgima muuhulgas äriseadustikus sätestatud nõudeid ja kohandama ettevõtte tegevuse

vastavaks.

Lõike 2 järgi toimub krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamine

äriseadustikus sätestatud korras, kui seadusest ei tulene teisiti. Teisisõnu tuleks ümberkujundamisel

KrüTS

38

lähtuda äriseadustikus ümberkujundamise kohta sätestatust, arvestades käesolevas peatükis toodud

erisustega.

Täiendava tingimusena võrreldes äriseadustikuga on lõikes 3 ette nähtud asjaomane luba

finantsjärelevalvelt. Lõikes 3 tuuakse välja dokumendid, mille alusel otsustatakse

ümberkujundamise loa andmine. Selleks tuleb eelnevalt Finantsinspektsioonile esitada osanike

koosoleku otsus põhikirja muutmise kohta (punkt 1), koosoleku protokoll (punkt 2), põhikirja uus

tekst (punkt 3) ja ümberkujundamisaruande vastavalt äriseadustiku §-le 479 (punkt 4).

Ümberkujundamisaruanne on kirjalik aruanne, mille koostavad ühingu juhatus või ühingut juhtima

õigustatud osanikud. Lõike 3 punkti 4 kohaselt peab Finantsinspektsioonile esitatav

ümberkujundamisaruanne olema ka audiitorettevõtja poolt eelnevalt kontrollitud. Täpsemad nõuded

sätestavad eelnimetatud aruandele ÄS § 479 lõiked 1–2.

Lõige 4 sätestab finantsjärelevalvele ajaraamistiku, mille jooksul peab Finantsinspektsioon tegema

motiveeritud otsuse ümberkujundamiseks nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta.

Nimetatud lõike kohaselt teeb Finantsinspektsioon ümberkujundamise otsuse kohta motiveeritud

otsuse nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta üldjuhul ühe kuu jooksul alates

nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest. Maksimaalselt võib nimetatud otsuse tegemine

aega võtta kolm kuud ümberkujundamistaotluse esitamisest.

Lõige 5 kehtestab finantsjärelevalvele õiguse keelduda ümberkujundamise loa andmisest. Kuivõrd

loa andmisest keeldumisega kaasneb tugev isiku õiguste riive, siis on konkreetsemad

ümberkujundamise keeldumise alused äärmiselt olulised. Lõike 5 kohaselt võib Finantsinspektsioon

keelduda ümberkujundamise loa andmisest, kui ümberkujundamise luba taotleva krüptovaraturu

osalise majanduslik usaldusväärsus ei vasta MiCA määruses sätestatud nõuetele, näiteks

usaldatavusnõuetele (punkt 1) või ümberkujundamisega seotud dokumentatsioon ei vasta seaduses

või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele (punkt 2). Kui ümberkujundamine võib muul põhjusel

kahjustada krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi klientide või teiste

võlausaldajate huve (punkt 3), on Finantsinspektsioonil samuti õigus keelduda ümberkujundamise

loa andmisest.

Lõige 6 sätestab, et äriregistrile esitatavale avaldusele lisatakse Finantsinspektsiooni luba

krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamiseks, millest tulenevalt

on vajalik saada Finantsinspektsiooni luba enne ümberkujundamise lõpuleviimist äriregistri

kandega.

Lõike 7 kohaselt avalikustab Finantsinspektsioon ümberkujundamisloa andmise otsuse hiljemalt

otsuse tegemisele järgneval tööpäeval oma veebilehel.

Paragrahv 20. Krüptovarateenuse osutaja ühinemine ja varapõhise tokeni emitendi

ühinemine

Paragrahv 20 sätestab nõuded krüptovaraturu osalise ühinemisele.

Ühinemine on üks võimalustest ettevõtte tegevuse ümberkorraldamiseks ja on levinud eeskätt

kontsernisiseselt. Põhjuseid selleks võib olla mitmeid, näiteks kontsernistruktuuri lihtsustamine.

Ühinemise tulemusena peab vähemalt üks esialgne äriühing lõppema. Terminit „ühinevad ühingud“

kasutatakse üldmõistena ühinemisel osalevate ühingute nimetamiseks. „Ühendatav ühing“ on

ettevõte, mis protsessi tulemusena lõpeb. „Ühendav ühing“ jätkab ühinemise tulemusel aga

KrüTS

39

tegevust.24 Ühinemise korral läheb ühendatava ühingu vara, mis hõlmab ka kohustusi, täielikult üle

ühendavale ühingule üldõigusjärgluse korras.25

Lõige 1 ütleb, et ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei

tulene teisiti. Üldised ühinemisnõuded tulenevad ÄS 31. peatükist.

Joonis 3. Ühinevate ühingute jätkumine pärast ühinemist

Lõige 2 annab krüptovarateenuse osutajale ja varapõhise tokeni emitendile õiguse ühendatava

ühinguna ühineda. Eelviidatud ühinemisprotsess võib toimuda krüptovarateenuse osutaja või

varapõhise tokeni emitendiga (nii Eesti kui ka lepinguriigi) või teise lepinguriigi krediidiasutuse,

investeerimisühingu, makseasutuse või e-raha asutusega.

Oluline on siinjuures juhtida tähelepanu asjaolule, et ühendav ühing ei saa näiteks olla Eestis asutatud

krediidiasutus, investeerimisühing, e-raha asutus ega ka makseasutus, kuivõrd eriseadused

reguleerivad üsna kitsalt, kellega viidatud asutused ühineda võivad. Sama kehtib ka olukorras, kui

viidatud asutused on ühendatavad.

Lõike 3 kohaselt võivad krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent ühendava ühinguna

ühineda teise krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendiga või teise lepinguriigi

krediidiasutuse, investeerimisühingu, e-raha asutuse või makseasutusega, või äriühinguga, kellele on

väljastatud EL ühisrahastusmääruse alusel tegevusluba. Sama lõike punkti 2 järgi on

krüptovarateenuse osutajal õigus ühendava ühinguna ühineda ka muu finantseerimisasutuse või

abiettevõtjaga. Finantseerimisasutuse all on mõeldud asutust KAS § 5 tähenduses. Abiettevõtja

peamine ja püsiv tegevus on finantsteenuste, infotehnoloogiateenuste, vastavuskontrolli teenuste või

muu sarnase teenuse osutamine või tegevus, mis abistab või täiendab krüptovarateenuse osutaja või

varapõhise tokeni emitendi põhitegevust

Lõike 4 kohaselt jätkab krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent tegevust ühendava

ühingu tegevusloa alusel, kui ühinemine toimub lõikes 3 sätestatud juhul. Tegemist on täiendusega

eelnõus sisalduvasse ühinemise regulatsiooni, mille kohaselt on ühinevatel ühingutel õigus

ühendaval ühingul kehtinud tegevusluba alles jätta.

Lõike 5 järgi tuleb ühinevatel ühingutel taotleda Finantsinspektsioonilt uus tegevusluba, kui

ühinemise tulemusel asutatakse uus krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent. Uue

ühingu asutajateks on ühinevad ühingud. Seega, nimetatud sätte kohaselt, kui krüptovarateenuse

osutaja või varapõhise tokeni emitent ühineb uue ühingu asutamise teel, peab ühinemise tulemusel

asutatav ühing taotlema tegevusloa MiCA määruses sätestatud korras. Sellise ühinemise käigus

annavad ühinemisel osalevad ühingud oma vara, mille hulka loetakse ka kõik kohustused, üle uuele

24 Saare, K., Volens, U., Vutt, A., Vutt, M., Ühinguõigus I, Juura 2015, lk 445. 25 Saare, K., Volens, U., Vutt, A., Vutt, M., Ühinguõigus I, Juura 2015, lk 446.

KrüTS

40

ühingule, mis asutatakse ühinemise käigus. Ühinevad ühingud selle protsessi käigus lõppevad. Vt

lisaks ÄS §-i 405.

Lõiked 6 ja 7 reguleerivad ühinemise korral Eesti krüptovarateenuse osutaja ja Eesti varapõhise

tokeni emitendi tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Nimelt teeb Finantsinspektsioon vastava ostuse

samal aja, kui teeb otsuse ühinemisloa kohta. Lisaks täpsustatakse, et tegevusloa kehtetuks

tunnistamise otsus ei jõustu enne uue krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi

äriregistrisse kandmise päeva või enne ühinemiskande äriregistrisse tegemise päeva.

Paragrahv 21. Ühinemiseks on vajalik Finantsinspektsiooni luba (lõige 1).

Sõltuvalt sellest, kas jätkatakse tegevust kehtiva tegevusloa alusel või taotletakse uus tegevusluba,

esitab ühendav ühing või ühinevad ühingud ühiselt ühinemisloa taotluse koos vastavalt lõikes 2 või

3 sätestatud andmete ja dokumentidega. Finantsinspektsioonile tuleb esitada ühinemisleping (lõike

2 punkt 1 ja lõike 3 punkt 1) ja ühinemisaruanne (lõike 2 punkt 2 ja lõike 3 punkt 2). Ühinemisleping

peab vastama äriseadustikus ette nähtud nõuetele (vt ÄS § 392), mh peab see olema sõlmitud

notariaalselt tõestatud vormis. Vastasel juhul ehk kui vorminõuet ei järgita, on leping TsÜS § 83 lg

1 kohaselt tühine. Edasilükkava või äramuutva tingimuse keelu kehtestab lõige 4.

Lõigete 2 ja 3 punkti 3 kohaselt tuleb Finantsinspektsioonile esitada ka ühinemisotsus, kui selle

tegemine on nõutav. Ühinemisotsus peab olema kirjalik. Täiendavad nõuded tulenevad ÄS §-ist 397.

ÄS § 396 kohaselt koostab audiitor ühinemislepingu kontrolli tulemuste kohta kirjaliku aruande

ning ka see tuleb Finantsinspektsioonile esitada. (lõigete 2 ja 3 punkt 4).

Lisaks tuleb esitada andmed olulist osalust omavate isikute kohta (lõike 2 punkt 5) ja andmed

äriühingute kohta, milles krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi või nende juhi

osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali

suurust, tegevusalade loetelu ning krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi ja iga

juhi osaluse suurust (lõike 2 punkt 6). Kõnealuses loataotluses tuleb esitada ka tegevuskava

ühinemisele järgneva kolme aasta kohta (lõike 3 punkt 7).

Kui ühinetakse uue ühingu asutamise teel, tuleb Finantsinspektisoonile esitada ühtlasi tegevusloa

taotlus vastavalt MiCA määruse artiklile 18 varapõhise tokeni emitendi tegevusloa saamiseks või

vastavalt artiklile 62 krüptovarateenuse osutaja tegevusloa saamiseks. Analoogne lähenemine on ka

MERAS-es, kus uue makseasutuse või uue e-raha asutamise korral tuleb koos ühinemisloa

taotlusega esitada ka uue ühingu tegevusloa taotlus.

Lõike 4 kohaselt ei tohi ühinemisleping olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega.

Selles võib sätestada üksnes tingimuse, mille kohaselt ühinemisleping jõustub pärast

Finantsinspektsiooni poolt ühinemisloa andmist.

Lõige 6 näeb ette, et juhul kui Finantsinspektsioonile ei ole esitatud kõiki lõigetes 2 või 3 osutatud

andmeid ja dokumente või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud või ei ole nõuetekohaselt

vormistatud, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda puuduste kõrvaldamist ning selleks määrab

Finantsinspektsioon ka tähtaja, mille jooksul tuleks vastavad puudused kõrvaldada. Samuti on

Finantsinspektsioonil õigus nõuda esitatud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid

ja -dokumente (lõige 7). Samas, kui taotlus on esitatud kohe oluliste puudustega, võib

Finantsinspektsioon jätta ühinemisloa ka läbi vaatamata (lõige 5).

Lõike 8 kohaselt võib taotluse jätta läbivaatamata ka juhul, kui ka määratud tähtajaks ei ole

kõrvaldatud puudusi või esitatud lisaandmeid ja -dokumente. Samuti võib uuesti nõuda puuduste

kõrvaldamist.

KrüTS

41

Lõike 9 kohaselt teeb Finantsinspektsioon otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta

ühe kuu jooksul kõigi nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem

kui kolme kuu möödumisel taotluse saamisest arvates (ehk ka lõikes 8 osutatud puuduste

kõrvaldamist ei saa lõputult korrata).

Lõige 10. Kuna uue krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni asutamisel tuleb koos

ühinemisloa taotlusega esitada ka uue ühingu tegevusloa taotlus, teeb Finantsinspektsioon ühinemise

kohta otsuse tähtaja jooksul, mis on ette nähtud tegevusloa taotluse suhtes otsuse tegemise kohta.

Ühinevate asutuste tegevusloa lõppemise kohta teeb Finantsinspektsioon koos ühinemisloa ja

tegevusloa otsusega.

Tulenevalt lõikest 11 võib Finantsinspektsioon keelduda ühinemisloa andmisest, kui:

- ühendava krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent või uue ühingu juhid ei vasta

MiCA määrusest tulenevatele nõuetele (punkt 1);

- ühendava krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent või uue ühingu majanduslik

usaldusvääruses ei vasta MiCA määrusest tulenevatele nõuetele (punkt 2);

- ühinemisleping ei vasta nõuetele (punkt 3);

- ühinemine võib takistada krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi üle vajalikul

tasemel järelevalve teostamist (punkt 4);

- ühinemine võib muul põhjusel kahjustada krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni

emitent klientide, krüptovara omanike või teiste võlausaldajate huve (punkt 5).

Ühinevad äriühingud peavad lõike 12 kohaselt avaldama ühinemisteate ühinemisloa saamise kohta

viivitamata oma veebilehel.

Lõike 13 kohaselt tuleb esitab ühinemise äriregistrisse kandmise avaldus viivitamata pärast eelmises

lõikes nimetatud teate avaldamist.

Paragrahv 22. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi jagunemine

Paragrahv 22 keelab krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi jagunemise. Keeld

tuleneb eelkõige sellest, et krüptovara väljastamisele suunatud ärimudelid on tihtipeale killustunud,

kuna kasutusel on mitmed eriotstarbelised üksused (SPV-d). Seetõttu on tähtis, et tegevusloaga

krüptovaraturu osaline ei kasutaks ära jagunemise võimalust jaotada oma või oma klientide varasid

ja kohustusi erinevate üksuste vahel.

Paragrahv 23. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi lõpetamine

Paragrahv 23 sätestab tingimused krüptovarateenuse osutaja lõpetamisele.

Lõike 1 kohaselt toimub krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi lõpetamine

äriseadustikus sätestatud korras, kui seadusest ei tulene teisiti. Lõige 2 täpsustab, et

krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi vabatahtlik lõpetamine võib toimuda

üksnes Finantsinspektsiooni loal. Finantsinspektsiooni luba on vajalik klientide kaitse

tagamiseks.

Lõige 3 sätestab, millised andmed tuleb esitada Finantsinspektsioonile krüptovarateenuse osutaja

või varapõhise tokeni emitendi lõpetamise loa saamiseks. Selle kohaselt esitab krüptovarateenuse

osutaja või varapõhise tokeni emitent taotluse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid:

- krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi üldkoosoleku või osanike koosoleku

otsus lõpetamise ja selleks loa taotlemise kohta (punkt 1);

KrüTS

42

- krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi lõpetamise kava (MiCA määruse

artikli 34 lõikes 7 ja artiklis 74 nimetatud kava), sealhulgas hinnang enda lõpetamise mõju kohta

klientide huvidele (punkt 2);

- kinnitus selle kohta, et kõik kliendisuhted ja kliendilepingud on lõpetatud või loovutatud teisele

krüptovarateenuse osutajale (punkt 3);

- krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi regulaarne aruanne perioodi kohta

viimasest regulaarse aruande esitamisest kuni lõpetamise otsuse tegemiseni (punkt 4).

Punktis 2 nimetatud hinnangus tuleks märkida vähemalt seda, kas ja kuidas lõpetamine mõjutab

klientide huve, sh klientide (krüptovarateenuse osutaja juures või kontrolli all oleva) vara väärtust,

võimalusi nimetatud vara võõrandada pärast teenuseosutaja lõpetamist, samuti kas ja kuidas punktis

3 nimetatud kliendisuhete lõpetamine või kliendilepingute loovutamine mõjutab kliendi huve.

Lõige 4 sätestab järelevalvele otsuse tegemise ajaraamistiku. Selle kohaselt otsuse

krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi lõpetamise loa andmise või sellest

keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja

andmete esitamist.

Lõige 5 sätestab finantsjärelevalvele alused krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni

emitendi lõpetamise loa andmisest keeldumiseks. Nimelt võib Finantsinspektsioon keelduda

krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi lõpetamise loa andmisest, kui

krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi lõpetamine on vastuolus tema klientide

huvidega. Sealhulgas tuleks arvesse võtta käesoleva paragrahvi lõikes 3 punktis 2 nimetatud

hinnangut ning kaaluda, kas lõpetamine mõjutab negatiivselt krüptovaraturu osalise kliente.

Lõike 6 kohaselt teeb Finantsinspektsioon viivitamata krüptovarateenuse osutajale ja varapõhise

tokeni emitendile teatavaks otsuse tema lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta.

Lõigetes 7–11 on reguleeritud varapõhise tokeni emitendi ja krüptovarateenuse osutaja

sundlõpetamine. Sundlõpetamise regulatsiooni puhul on lähtutud MERAS-e sundlõpetamise

sätetest. Seega nähakse ette, et sundlõpetamine on võimalik Finantsinspektsiooni avalduse alusel

kohtu määrusega, kui Finantsinspektsioon on varapõhise tokeni emitendi või krüptovarateenuse

osutaja tegevusloa kehtetuks tunnistanud (vastavad alused on MiCA määruse artiklites 24 ja 64).

Lõige 8 täpsustab lõiget 7 ning näeb ette, et sundlõpetamise avaldusega koos tuleb kohtule esitada

ka tõendid MiCA määruse artiklites 24 ja 64 sätestatud asjaolude kohta. Lõike 9 kohaselt otsustab

varapõhise tokeni emitendi või krüptovarateenuse osutaja sundlikvideerimise kohus kolme tööpäeva

jooksul vastava avalduse esitamisest arvates. Lõige 10 sätestab, et sundlõpetamise määrus kuulub

viivitamatule täitmisele ning kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata likvideerijate tegevust.

Lõike 11 kohaselt sundlõpetamise korral ei rakendata äriseadustiku § 203 lõikes 3 või 366 lõikes 3

sätestatut. Äriseadustiku eelnimetatud sätted annavad võimaluse, et kui sundlõpetamise aluseks

oleva puuduse või muu asjaolu saab ilmselt kõrvaldada, määrab kohus eelnevalt tähtaja puuduse või

asjaolu kõrvaldamiseks. Finantsinspektsioon võib enne tegevusloa kehtetuks tunnistamist teha

ettekirjutuse, andes tähtaja kehtetuks tunnistamise põhjuseks olevate puuduste kõrvaldamiseks

Paragrahv 24. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi pankrot

Paragrahv 24 käsitleb krüptovarateenuse osutaja pankroti olukorda. Krüptovarateenuse osutaja ja

varapõhise tokeni emitendi pankrotimenetlus toimub pankraotiseaduses sätestatu kohaselt,

arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisustega (lõige 1).

KrüTS

43

Lõike 2 kohaselt võib krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi vastu

pankrotiavalduse esitada Finantsinspektsioon (punkt 1), likvideerijad (punkt 2) või võlausaldajad

(punkt 3).

Lõike 3 kohaselt võib tegutsev krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent kui võlgnik

pankrotiavalduse esitada enda kohta ainult Finantsinspektsiooni kirjalikul nõusolekul.

Lõike 4 kohaselt peab tegutsev krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent viivitamata

Finantsinspektsiooni teavitama pankrotiavalduse esitamisest enda suhtes ehk kui selle on esitanud

likvideerijad või võlausaldajad.

Lõige 5 sätestab kaitsemeetme klientide varale pankrotimenetluse korral. Selle kohaselt kuulub

teenuseosutamisega seoses krüptovarateenuse osutajale usaldatud kliendi vara, samuti selle arvel

omandatud vara, teenuse osutamisega seotud kliendile ning seda ei arvata krüptovarateenuse osutaja

pankrotivara hulka ja selle arvel ei rahuldata krüptovarateenuse osutaja teiste võlausaldajate nõudeid.

Seaduse 7. peatükk kehtestab nõuded järelevalvele.

Käesoleva peatüki sõnastamisel on võetud arvesse artikli 94 lõikes 1 sätestatut, mis ütleb, millised

ülesanded pädeval asutusel on, kuid selle sissejuhatav lause jätab riigisiseselt võimaluse näha ette

pädevale asutusele täiendavaid ülesendeid, kuna lõikes 1 sätestatud loetelu ei ole lõplik. MiCA

määruse artikli 94 lõige 5 sätestab lisaks, et liikmesriik tagab asjakohaste meetmete võtmise, nii et

pädevatel asutustel on võimalik kasutada oma ülesannete täitmiseks vajalikke järelevalve- ja

uurimisvolitusi.

MiCA määruse artiklis 111 on loetelu karistustest ja muudest meetmetest, mida pädev asutus võib

rakendada, kuid sama artikli 6 täpsustab, et liikmesriigid võivad ette näha, et pädevatel asutustel on

ka muud õigused, ja nad võivad nii rikkumise eest vastutavatele füüsilistele kui ka juriidilistele

isikutele näha ette rangemad karistused, kui on sätestatud selles artiklis.

Paragrahv 25. Järelevalve eesmärk

Paragrahv 25 näeb ette järelevalve eesmärgid. Nimelt on järelevalve põhieesmärk tagada kõigi

krüptovaraturu osaliste asutamise, tegevuse ja lõpetamise vastavus õigusaktides sätestatule, pidades

silmas kõigi krüptovara omanike ja krüptovarateenuse klientide huvide ja õiguste kaitset. Riigi

ülesanne on (tulenevalt EV põhiseaduse §-s 13 sätestatud kaitsekohustusest) finantsjärelevalve

korraldamise teel minimeerida finantsturul tegutsevate ettevõtjate ebaõnnestumisi.

Finantsinspektsioon tegutseb finantsjärelevalve teostamisel riigi nimel. Eelnõuga määratakse

Finantsinspektsioon teostama järelevalvet krüptovaraturu osalise tegevuse üle. FIS § 2 lõike 1 kehtiv

sõnastus ütleb, et riiklik finantsjärelevalve käesoleva seaduse tähenduses on järelevalve riikliku

finantsjärelevalve subjektide üle ning käesolevas seaduses, krediidiasutuste seaduses, krediidiandjate

ja -vahendajate seaduses, kindlustustegevuse seaduses, investeerimisfondide seaduses,

kogumispensionide seaduses, väärtpaberituru seaduses, liikluskindlustuse seaduses, makseasutuste

ja e-raha asutuste seaduses, pandikirjaseaduses ja väärtpaberite registri pidamise seaduses ning nende

alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tegevuse üle. Eelnõu § 49 punkt 1 näeb ette, et riikliku

finantsjärelevalve ulatusse lisatakse järelevalve krüptovaraturu seaduses sätestatu üle.

FIS § 2 lõike 12 kohaselt on finantsjärelevalve subjektiks isik, kellele on pädeva organi poolt lõikes 1

nimetatud seaduse alusel antud tegutsemise õigus vastaval tegevusalal ehk eelnõu kohaselt saab

finantsjärelevalvesubjektiks ka krüptovaraturu osaline. Finantsjärelevalve üldise eesmärgi sätestab

FIS § 3. Tuleb arvestada, et riiklik järelevalve ettevõtjate tegevuse üle ei saa kunagi olla

KrüTS

44

kõikehõlmav. Seetõttu on oluline, et järelevalve eesmärgid oleksid tasakaalus kaitstavate huvide

tähtsusega.

Paragrahv 26. Järelevalve alused ja ulatus

Paragrahv 26 kehtestab järelevalve alused ja ulatuse ning sammud järelevalve teostamisel.

Finantsinspektsioon on autonoomse pädevusega ja oma eelarvega Eesti Panga juures asuv asutus,

mille juhtimisorganid tegutsevad ja esitavad aruandeid FIS sätestatud korras. FI on finantsjärelevalve

teostamisel ja kriisilahendusülesannete täitmisel sõltumatu. Finantsinspektsioon tegutseb

finantsjärelevalve teostamisel ja kriisilahendusülesannete täitmisel riigi nimel kooskõlas

rahvusvaheliste finantsjärelevalve standardite, EL õiguse ja FIS § 2 nimetatud seaduste alusel.

Finantsisnpektsiooni tegevusele kohaldatakse korrakaitseseadust Finantsinspektsiooni seaduses, ja

selle § 2 nimetatud seadustes ja nende seaduste alusel antud õigusaktides ning Euroopa Liidu

õigusaktides sätestatud erisustega. Finantsvaldkond on üks kõige tugevamate avalik-õiguslike

piirangutega ettevõtluse valdkond ja finantssektoris võivad üldreeglina tegutseda vaid äriühingud,

kellele pädev organ on välja andnud vastava tegevusloa. Finantsinspektsiooni pädevusse

kuulub tegevuslubade andmine ja FI-l on volitused teostada pidevat järelevalvet tegevusloa saamise

aluseks olevate tingimuste täitmise üle ettevõtja tegevuse igal ajahetkel (nn inspektsiooniline

järelevalve). Inspektsiooni riiklik järelevalve on suunatud ennekõike kvantifitseeritavate

finantsriskide (vastavate normatiivide) ja juhtimisnõuete rikkumise

ennetamisele. Finantsjärelevalve volitused s.h. sekkumislävendid , mis erinevad oluliselt

korrakaitseseaduses sätestatust, on reguleeritud arvukates finantsvaldkonna õigusaktides.

Lõige 1. MICA määruse artikli 93 kohaselt peab iga liikmesriik määrama asutuse, kes täidab MiCA

määruses ette nähtud ülesandeid ja kohustusi. DORA määruse artikli 46 punkti d kohaselt teeb

DORA määruse nõete täitmise üle järelevalvet MiCA määruse kohaselt määratud pädev asutus.

Seega MiCA ja DORA nõuete täitmise üle teeb järelevalvet sama pädev asutus. Eelnõuga nähakse

ette, et selleks pädevaks asutuseks on Finantsinspektsioon (vt ka käesoleva seletuskirja

punkti 2.4.2 A), kes lähtub järelevalve teostamisel käesolevas seaduses, DORA määruses, MiCA

määruses, Finantsinspektsiooni seaduses ja muudes krüptovaraturu osalise tegevust reguleerivates

õigusaktides ning nende alusel välja antud õigusaktides sätestatust.

Lõike 2 eesmärk on täpsustata, et kuivõrd lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioon määratud

nii MiCA määruse kui ka DORA määruse pädevaks asutuseks, siis on tal ka viidatud määrustes

sätestatud nõuete kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nendes määrustes, käesolevas

seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused. Näiteks on MiCA määruses

sätestatud pädeva asutuse volitused sätestatud artiklis 94 ja DORA määruses on pädeva asutuse

volitused sätestatud artiklis 50.

Lõikes 3 on sätestatud järelevalve ulatus. Finantsinspektsioon teostab järelevalvet:

- Eestis asutatud krüptovaraturu osalise üle;

- Eesti krüptovaraturu osalise kolmandas riigis registreeritud filiaali üle, kui filiaali üle ei teosta

järelevalvet selle riigi finantsjärelevalve asutus või kui selle riigi finantsjärelevalve asutusega on

sõlmitud vastav kokkulepe;

- isiku üle, kellele krüptovaraturu osaline on seaduse kohaselt teatud tegevused edasi andnud, sh

IKT-teenused;

- MiCA alusel liidus tegutsemise õigust omava isiku üle, kes tegutseb Eestis filiaali kaudu või

piiriüleselt. MiCA määruse art 102 reguleerib, millised on vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse

(ehk Finantsinspektsiooni) õigused, kui pakkuja, krüptovara kauplemisele võtmist taotlev isik,

varapõhise tokeni või e-raha tokeni emitent või krüptovarateenuse osutaja on toime pannud

KrüTS

45

vastuvõtvas riigis õigusnormide rikkumise. Näiteks saab Finantsinspektsioon sekkuda ja

takistada isiku tegutsemist Eestis (eelnevalt asjakohaseid asutusi teavitades).

Lõige 4 võtab kokku õigusaktidest tulenevad Finantsinspektsiooni ülesanded. Finantsinspektsioon:

- otsustab lubade andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise (sh näiteks tegevusluba, kolmandas

riigis tegutsemise luba ja ühinemisluba);

- kontrollib osaluste omandamise, suurendamise ja vähendamisega (MiCA määruse eestikeelne

versioon kasutab terminit võõrandama) seonduvat, mis on reguleeritud MiCA määruse artiklites

41, 42, 83 ja 84;

- annab lubasid, nõusolekuid või teostab registreerimisi ja kooskõlastamisi;

- jälgib aruandeid ja muid dokumente kontrollides ning kohapealset kontrolli teostades

teenuseosutaja tegevuse vastavust seadusele;

- teeb kohustuslikke ettekirjutusi ja annab korraldusi (korraldust käesoleva seaduse tähenduses

mõistetakse kui korraldust FIS § 221 tähenduses);

- täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, sh DORA määrusest tulenevaid. Näiteks kiidab

heaks krüptovara valge raamatu, hindab reklaamteadete vastavust krüptovara valges raamatus

sisalduvale teabele, teavitab ühtset kontaktpunkti kavandatud avalikust pakkumisest või

kauplemisele võtmisest ning edastab ühtsele kontaktpunktile vastava krüptovara valge raamatu,

hindab, kas krüptovaraturu osalisel on õigus krüptovaraturul tegutseda jne.

Lõikes 5 antakse Finantsinspektsioonile õigus kohaldada eelnõus sätestatud järelevalve

teostamiseks korrakaitseseaduse §-s 31 sätestatud järelevalve erimeetmeid. MiCA artikli 94 kohaselt

on pädeval järelevalveasutusel volitused, mis on kooskõlas riigisisese õigusega. Sama artikli lõike 6

kohaselt on liikmesriigil kohustus tagada, et pädev järelevalve asutus saaks oma ülesannete

täitmiseks kasutada vajalikke järelevalve ja uurimisvolitusi. Finantsinspektsioonil on õigus nõuda,

et kõik isikud esitaksid teabe ja dokumendid, mida pädevad asutused peavad oma ülesannete

täitmiseks vajalikuks. Sel eesmärgil peab olema järelevalvele tagatud ka võimalus ettevõtja juhtidega

vestelda ja seetõttu on põhjendatud, et Finantsinspektsioonil on õigus rakendada ka KoRS § 31

sätestatud erimeedet.

Seega saab lõike 5 kohaselt isiku suhtes kohaldada sundtoomist selgituste saamiseks, kui on alust

arvata, et isikul on olulist teavet, mis on vajalik kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Nimetatud seaduse §

5 lõikes 4 on defineeritud „kõrgendatud oht“. Kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele

puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju

tekkimise oht või karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis

sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Seega, kui menetlusosaline jätab haldusmenetluses

Finantsinspektsiooni kutsel seadusliku takistuseta ilmumata ning Finantsinspektsioonil on alust

arvata, et menetlusosalisel on olulist teavet, mis aitaks ära hoida ohtu suure väärtusega varalisele

hüvele, võib menetlusosalise suhtes rakendada sundtoomist. Samuti võib korrakaitseseaduse § 31

lõike 3 kohaselt kohaldada sunniraha, kui kutse kätte saanud kutsutud isik ei ilmu ilma mõjuva

põhjuseta kutses märgitud ajal kutses märgitud kohta.

FIS § 6 lõige 4 reguleerib, et Finantsinspektsiooni tegevusele kohaldatakse korrakaitseseadust

käesolevas seaduses (ehk FIS-is), käesolevas seaduses nimetatud seadustes (sh KrÜTSis) ja nende

seaduste alusel antud õigusaktides ning Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud erisustega.

Võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirjas26

on selgitatud, et korrakaitseseaduse kohaldamine Finantsinspektsiooni riiklikule

järelevalvetegevusele ei too kaasa sisulisi muudatusi inspektsiooni senises igapäevases

26 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6b6c934b-9b9c-4328-b49f-1a7c0b4ec23e/volaoigusseaduse-muutmise-

ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus

KrüTS

46

töökorralduses, sest inspektsioon lähtub ka edaspidi riikliku järelevalve teostamisel eriseadustes

sätestatust.

Korrakaitseseaduse erimeetmete regulatsioon (korrakaitseseaduse § 30 jj) kohaldub

erikorrakaitseorgani (Finantsinspektsiooni) suhtes üksnes siis, kui sellele erikorrakaitseorganile on

eriseadusega antud õigus vastava erimeetme kohaldamiseks. Kui eriseaduses sellist õigust ei ole, siis

vastav erimeede (korrakaitseseaduse § 30 jj) erikorrakaitseorganile ei kohaldu. Sellest tulenevalt

antakse eelnõu § 26 lõikega 5 Finantsinspektsioonile õigus rakendada korrakaitseseaduse §-s 31

sätestatud järelevalve erimeetmeid.

Viidatud seletuskiri selgitab lisaks, et muus osas tuleb lähtuda tavapärasest üld- ja erinormi

vahekorrast: juhul kui eriseadus annab ammendava regulatsiooni korrakaitseorgani sekkumise aluste

ja ulatuse kohta (korrakaitseseaduse suhtes on eriseadusteks Finantsinspektsiooni seadus ja

Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõigetes 1 ja 3 nimetatud seadused), siis üldseadus ei kohaldu.

Olukorras, kus eriseadus ei peegelda korrakaitseseaduse ohumõiste erinevaid astmeid ja tasemeid, st

kui eriseadus ei ole mõistekasutuselt ega struktuurilt viidud korrakaitseseadusega kooskõlla, kuid

annab regulatsiooni erikorrakaitseorgani tegevuse alustest ja ulatusest, jäävad need

korrakaitseseaduse sätted, mis oma kohaldamise eeldusena räägivad ühest või teisest ohuastmest või

–tasemest, eriseaduse regulatsiooni olemasolu tõttu kõrvale ning sõelale jääb eriseaduse

regulatsioon.

Samuti on seletuskirjas täpsustatud, et Justiitsministeerium on märkinud Finantsinspektsiooni

järelevalvetegevuse suhtes korrakaitseseaduse põhimõtete ja üldmeetmete kohaldamise kohta

järgmist:

1) korrakaitseseaduse §-des 7, 8, 9, 13 sätestatud põhimõtted (proportsionaalsuse, otstarbekuse,

inimväärikuse tagamise ja isikuandmete töötlemise põhimõtted) kohalduvad Finantsinspektsiooni

tegevuse suhtes kui põhimõtted, kuid põhimõtete sisu on täpsustatud eriseadustes;

2) korrakaitseseaduse § 23 (riikliku järelevalve meetme kohaldamise põhimõtted) ei kohaldu sisust

tulenevalt, sealhulgas ei kohaldu § 23 lõige 4 (järelevalve meetme talumise kohustuse tagamiseks

tehtav ettekirjutus ja selle alusel rakendatav sunniraha ülemmäär) seetõttu, et ettekirjutuste ja

sunniraha määramise eeldused ja alused on eriseadustes ammendavalt reguleeritud;

3) korrakaitseseaduse § 10 (korrakaitseorganite koostöö), § 11 (korrakaitseorgani

selgitamiskohustus) ja § 12 (meetme dokumenteerimine ja aruandlus) ei kohaldu, kuivõrd selleks on

olemas eriseadustes ammendav regulatsioon;

4) korrakaitseseaduse § 14 (isiku õigus saada abi korrakaitseorganilt ja osaleda korrakaitses)

punktid 2 ja 3 ei kohaldu sisust tulenevalt. Abi osutamisel tuleks lähtuda sellest, et abi saab

korrakaitseorgan anda vaid oma pädevuse piires, s.o Finantsinspektsioonil peab olema seaduses

sätestatud alus konkreetse abistava toimingu tegemiseks. Sätet ei saaks Finantsinspektsioon kohalda

ka seetõttu, et see eeldab tegutsemist vastavalt ohu astmetele;

5) korrakaitseseaduse § 15 (avaliku korra eest vastutav isik). Juhul kui korrakaitseseadus sisuliselt ei

kohaldu, siis ei oma ka avaliku korra eest vastutava isiku definitsioon Finantsinspektsiooni tegevuses

tähendust.

Lõike 6 järgi võib Finantsinspektsioon MiCA määruse 6. jaotises sätestatud nõuete rikkumise

ärahoidmiseks, avastamiseks ja vähendamiseks seirata krüptovara pakkumise või teenuse osutamise

raames tehtud või tehtavate tehingute tegemist, samuti muude toimingute tegemist seoses võimalike

nõuete rikkumistega. „Seirama“ sisuliselt tähendab subjekti üle teostatavat spetsiifilist järelevalve

liiki, pidevat vaatlust või jälgimist. Sama lõike teise lause järgi võib seiramine toimuda varjatult.

Sealjuures on oluline märkida, et krüptovara pakkumise või teenuse osutamise raames tehtud või

tehtavate tehingute ja toimingute seiramine on vältimatult vajalik, et Finantsinspektsioonil oleks

võimalik teostada MiCA määruse artikli 94 lõikest 1 tulenevaid järelevalvefunktsiooni täitvaid

ülesandeid, sh keelata krüptovara pakkumine või krüptovarateenuse osutamine, kui

KrüTS

47

Finantsinspektsioonil on mõjuv põhjus kahtlustada, et MiCA määrust on rikutud või seda rikutakse

(vt ka MICA art 94 lg 1 punktid b, c, e ja l-o.

Sarnane lähenemine on juba täna ette nähtud väärtpaberiturul ja seal läbiviidatavate tehingute puhul.

Nimelt on Finantsinspektsioon otsesõnu kohustatud VpTS § 230 lõike 3 alusel eelkõige

väärtpaberituru turukuritarvituste kui ka seoses oluliste osaluste omandamiste või võõrandamistega

seesugust seiret läbi viia, sh võib ka väärtpaberitehingute puhul vastav seiramine toimuda varjatult.

Seesugune „tööriist“ on äärmisel oluline, et tagada vastava turu korrapärane toimimine ja tehingute

tegemine nö ausal ja läbipaistval viisil.

Lõiked 7 ja 8. MiCA ja DORA määrustest tulenevalt peab liikmesriik tagama, et

Finantsinspektsioonil on kõik määrustes sätestatud õigused (vastavalt artiklites 111 ja 50), mistõttu

on selguse huvides välja toodud viited meetmetele ja karistustele ning nende alusel tehtud otsuste

avalikustamisele. Kuna FIS § 54 lõike 5 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus täielikult või

osaliselt avalikustada väärteoasjas tehtud lahend või haldusakt või -leping, kui see on ette nähtud FIS

§ 2 lõikes 1 nimetatud seaduses, siis antakse lõigetega 6 ja 7 ka seaduslik alus avalikustamiseks.

Näiteks on Finantsinspektsioonil MICA määruse kohaselt õigus teha nõuete rikkumise korral avalik

teadaanne, milles on märgitud rikkumise eest vastutav füüsiline või juriidiline isik ja rikkumise laad.

Samuti on õigus teha ettekirjutus, millega nõutakse rikkumise lõpetamist või rikkumise mitte

kordamisest. Finantsinspektsiooni võib kohaldada rikkuja suhtes ka rahalisi karistusi. Juhul kui

rikutakse siseteabe avalikustamise nõudeid või turukuritarvituse ennetamise ja avastamise nõudeid,

on Finantsinspektsioonil õigus lisaks eelnimetatule nõuda rikkumisega saadud kasu või ära hoitud

kahju loovutamist, tunnistada krüptovarateenuse osutaja tegevusluba kehtetuks või peatada

teenuseosutaja tegevus. Samuti on õigus kehtestada krüptovarateenuse osutajale juhile või muule

isikule juhtimise keeld, mis võib korduva rikkumise korral olla isegi vähemalt 10 aastat. Samuti võib

kehtestada juhile oma arvel kauplemise ajutise keelu.

Paragrahv 27. Finantsinspektsiooni õigused teabe saamisel

Paragrahvis 27 reguleeritakse Finantsinspektsiooni õigusi teabe saamisel.

Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus nõuda aruandeid, tasuta teavet, dokumente

ning suulisi või kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

Erinevates majandussektorites omavad andmed erinevat tähtsust. Finantsteenuste spetsiifikast

(eelkõige finantsteenuste immateriaalsest olemusest) tulenevalt on finantsvaldkonnas andmete

esitamisel ja avalikustamisel teistsugune tähendus ja kaal (andmeid ei koguta üksnes statistilisel

eesmärgil ja järelevalve põhineb subjekti kohta kogutavatel andmetel). Finantssektori järelevalve

eripärast (eelkõige infotõrgete problemaatikast) tulenevalt on aruandlus ja järelevalvesubjekti

tegevuse kohta muu seaduses sätestatud teabe kogumine kesksel kohal. Järelevalvelise aruandluse ja

muude dokumentide, kirjalike ja suuliste selgituste jmt põhjal toimub järjepidev kontroll

järelevalvesubjekti tegevuse üle, s.h. igal ajahetkel tegevusloa nõuetele vastavuse üle. On oluline, et

nii turule sisenemisel kui ka hilisemal tegutsemisel oleks tagatud ettevõtjate õiguskuulekus. Eksitav

või vale teave võib kaasa tuua olulise kahju turu usaldusväärsusele ja takistada turu sujuvat ja kindlat

toimimist. Vale, puuduliku või eksitava teabe põhjal läbi viidud järelevalve annab moonutatud pildi

järelevalvesubjekti tegevusest, sh tema finantsilisest seisundist.

Lõikes 1 loetletakse isikud, kellelt Finantsinspektsioon võib nõuda järelevalve teostamiseks teavet,

dokumente ja suulisi selgitusi. Näiteks ütleb MiCA määruse artikli 94 lõike 1 punkt a, et pädeval

asutusel on õigus nõuda, et kõik isikud esitaksid teabe ja dokumendid, mida pädevad asutused

peavad oma ülesannete täitmiseks vajalikuks. Seega sätestatakse, et Finantsinspektsioon võib küsida

teavet krüptovaraturu osalise juhilt, töötajalt, aktsionärilt või osanikult, audiitorettevõtjalt,

likvideerijalt või pankrotihaldurilt, riigiasutuselt, kohaliku omavalitsusüksuse asutuselt, riigi

KrüTS

48

põhiregistri ja riikliku registri pidajalt ning riigi andmekogu vastutavalt ja volitatult töötajatelt.

Põhjendatud vajaduse korral võib Finantsinspektsioon küsida teavet ka muult kolmandalt isikult, mh

läbi viia uurimist istungina, kuhu on kutsutud kolmas isik. Selline teabe kogumine võib osutuda küll

isikute põhiõigust andmete kaitsele riivavaks, kuid finantsjärelevalve lähtub avaliku huvi ja turu

stabiilsuse tagamise eesmärgist, mistõttu võib vastav teabe kogumine osutuda vajalikuks. Seda

näiteks olukorras, kus muid kanaleid arvestades ei ole võimalik piisavalt andmeid koguda, kuid

samas kliendid ja avalikkus eeldab finantsjärelevalve poolset tegutsemist. Kui see ei kahjusta

järelevalve teostamist, võib Finantsinspektsioon selgitada eelpool nimetatud isikutele teabe

nõudmise eesmärke.

Lõige 2. Finantsinspektsioonil on õigus saada põhjendatud juhul otse ja viivitamata

krüptovarateenuse osutajalt, krediidiasutuselt, e-raha asutuselt või makseasutuselt teavet

kliendi või siseteavet valdava isiku konto või krüptovara rahakoti ning nimetatud konto ja

krüptovara rahakotiga seotud käibe ja saldo kohta. Lisaks on õigus saada põhjendatud juhul

krediidiasutuselt pangasaladust sisaldavaid andmeid krüptovarateenuse osutaja ja tema

klientide kohta, samuti kolmanda isiku kohta, kellele on edasi antud krüptovarateenuse osutaja

ülesanded. Pangasaladust sisaldavate andmete küsimine on ühest küljest paratamatult riivav,

kuid teisalt ka vältimatult vajalik järelevalvetegevuse osa. Nimetatud andmete korje on üks

olulisemaid Finantsinspektsiooni järelevalve teostamise aspekte. Finantsinspektsioon peaks

põhjendama pangasaladust sisaldavate andmete küsimise vajalikkust andmete kogujale.

Seetõttu on lisatud sättesse kriteeriumina, et Finantsinspektsioonil on pangasaladust sisaldavaid

andmeid õigus saada põhjendatud juhul.

Finantsinspektsioonil on õigus saada teavet järelevalve subjekti või tema tegevuse kohta nii, et

subjekti sellest ei teavitata. Samas on sätestatud keeld krüptovaraturu osalise teavitamisele

teabe edastamisest (lõige 3).

Lõikega 4 sätestatakse, et kui see ei kahjusta järelevalve teostamist, selgitab Finantsinspektsioon

lõikes 1 nimetatud isikutele teabe nõudmise eesmärke. Näiteks võib teabe nõudmise eesmärgi

selgitamine takistada järelevalve teostamist, kui teabe subjektil võib tekkida soov midagi varjata.

Paragrahv 28. Järelevalve kolmandas riigis krüptovarateenuse osutamise ja krüptovara

pakkumise või kauplemisele võtmise taotlemise üle

Paragrahvis 28 sätestatakse regulatsioon järelevalve teostamiseks kolmandas riigis filiaali asutanud

ja piiriüleselt teenuseid osutava või krüptovara pakkuva või krüptovara kauplemisele võtmist taotleva

krüptovaraturu osalise üle.

Lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil kohustus rakendada kolmandas riigis filiaali asutanud või

kolmandas riigis piiriüleselt tegutseva turuosalise suhtes viivitamata meetmeid rikkumise

lõpetamiseks, kui rikkumine seisneb kolmanda riigi kehtestatud õigusaktis seisneva nõude

rikkumises, sealhulgas ka juhul, kui vastava ettepaneku on teinud kolmanda riigi järelevalveasutus.

Lõike 2 alusel teeb Finantsinspektsioon võimaluse korral rakendatud meetmed teatavaks selle riigi

järelevalveasutusele.

Lõike 3 järgi peab filiaal või piiriüleselt tegutsev krüptovaraturu osaline esitama kolmanda riigi

järelevalveasutuse nõudmisel teavet, mis on vajalik järelevalve teostamiseks filiaali või selle

krüptovaraturu osalise tegevuse üle selles riigis. Säte on vajalik selle jaoks, et kolmanda riigi

järelevalveasutus saaks efektiivselt toimetada järelevalvet tema riigis tegutseva isiku üle.

KrüTS

49

Paragrahv 29. Menetlusosalise õigused ja kohustused järelevalvemenetluses

Paragrahvis 29 reguleeritakse menetlusosaliste õigusi ja kohustusi krüptovaraturu osalise

järelevalvemenetluses. Haldusmenetluse seaduse § 11 lõike 1 kohaselt on menetlusosalisteks

haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku

teinud isikuteks (taotleja) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on

teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (adressaat), isikud, kelle õigusi või kohustusi

haldusakt või toiming puudutab või kellele see on suunatud, ning haldusorgan.

Lõiked 1–3. Finantsinspektsiooni ülesandeks on vajadusel (menetlusosalise soovi korral) selgitada

menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi järelevalvemenetluses. Menetlusosalisel on õigus tutvuda

andmetega, mis Finantsinspektsioon on tema kohta kogunud, ning teha nendest koopiaid ja

väljavõtteid, kuid Finantsinspektsioonil on õigus ka andmete esitamisest keelduda. Keelduda on

õigus juhul, kui see kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega

tutvumine takistab järelevalve eesmärkide saavutamist või ohustab tõe väljaselgitamist

kriminaalmenetluses. Lisaks on menetlusosalisel õigus esitada tunnistajale küsimusi kirjalikult

Finantsinspektsiooni kaudu. Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste

tunnistajale edastamisest küsimuste asjassepuutumatuse korral või tunnistaja õiguste või huvide

rikkumise vältimiseks (näiteks kui tegemist on töötajaga ja Finantsinspektsioon näeb, et menetlus

võib selle töötaja olukorda halvendada).

Paragrahv 30. Selgituste andmisest keeldumise alused

Paragrahv 30 kohaselt võib selgituste andmiseks kohustatud isik keelduda Finantsinspektsioonile

selgituste andmisest vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku §-s 73 sätestatud alustel. Viidatud § 73

lõike kohaselt on tunnistajal õigus keelduda ütluste andmisest nende asjaolude kohta, mille suhtes

kohaldatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust.

Paragrahv 31. Kohapealse kontrolli tegemine

Paragrahv 31 sätestab nõuded kohapealsete kontrollide läbiviimiseks. Vastava õiguse aluseks on

MiCA määruse artikli 94 lõike 1 punkt w, mille kohaselt on pädeval asutusel õigus

teha kohapealset kontrolli või uurimist muudes kohtades kui füüsilise isiku eluruumid ja siseneda sel

eesmärgil ruumidesse, et saada juurdepääs dokumentidele ja muudele mis tahes kujul andmetele.

Lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus läbi viia järgmiste isikute kohapealset kontrolli:

- krüptovaraturu osaline;

- temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvat äriühing;

- isik, kellele ta on ülesanded edasi antud.

Lõikes 2 reguleeritakse, millal on Finantsinspektsioonil õigus kohapealset kontrolli läbi viia. Esiteks

on tal see õigus, kui on vaja kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele. Teiseks, kui tal on

kahtlus, et on rikutud õigusaktides sätestatut või see on vajalik muude järelevalveülesannete

täitmiseks. Lisaks on Finantsinspektsioonil see õigus, kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on

seda taotlenud, et kontrollida välisriigi krüptovaraturu osalise saadud teavet või kui see on vajalik

järelevalveülesannete täitmiseks. MiCA määruse artikli 94 lõikes 4 on sätestatud, et pädev asutus

võib kohapealse kontrolli või uurimisega seoses taotleda abi teise liikmesriigi pädevalt asutuselt. Kui

pädev asutus saab teise liikmesriigi pädevalt asutuselt taotluse teha kohapealne kontroll või uurimine,

võib ta kohapealse kontrolli või uurimise ise läbi viia, lubada taotluse esitanud pädeval asutusel

kohapealses kontrollis või uurimises osaleda, lubada taotluse esitanud pädeval asutusel endal teha

kohapealse kontrolli või uurimise või jagada teatavaid järelevalveülesandeid teiste pädevate

asutustega.

KrüTS

50

Selleks, et Finantsinspektsioon saaks kohapealset kontrolli läbi viia, peab ta andma vastava

korralduse. Korraldusele tuleb märkida kohapealse kontrolli eesmärk, ulatus, perioodi pikkus ja aeg.

See tuleb toimetada kontrollitava kätte hiljemalt kolm päeva enne kontrolli algust, välja arvatud

juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kontrolli teostab

selleks volitatud isik (lõige 3). Korraldust käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse korraldust FIS

§ 221 tähenduses.

Lõikes 4 on sätestatud kontrollija õigused. Eelkõige on tal õigus siseneda kõikidesse ruumidesse,

järgides sealjuures võimalusel kõiki kehtestatud turvaeeskirju, nõuda tööks vajalike tingimuste

tagamist ja kasutada eraldi ruumi, piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente

ja andmekandjaid ning teha nendest koopiaid, väljavõtteid ja ärakirju ning jälgida tööprotsesse.

Lisaks on tal õigus nõuda suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt.

Lõige 5. Selleks, et kontrollija saaks nõuetekohaselt oma ülesandeid täita, on lõikes 5 sätestatud, et

kontrollitava juhatus peab määrama kompetentse esindaja, kes esitab kontrollijale vajalikke

dokumente ja muud teavet ning annab nende kohta ka vajalikke selgitusi.

Lõike 6 kohaselt võib Finantsinspektsioon välisriigi krüptovaraturu osalise saadud teabe

kontrollimisel volitada kohapealset kontrolli teostama välisriigi finantsjärelevalve asutuse või tema

nimetatud audiitorettevõtja või eksperdi.

Lõiked 7 ja 8. Kontrollimise tulemuste kohta on kontrollija kohustatud koostama akti. Akti kavand

tuleb koostada kahe kuu jooksul pärast kontrolli lõppemist ning Finantsinspektsioon peab selle

toimetama kontrollitavale kätte. Samas võib osutuda vajalikuks täiendavalt hinnata kontrollitava

esitatud selgitusi või muid olulisi asjaolusid, mistõttu võib Finantsinspektsioon pikendada

nimetatud tähtaega kuni kahe kuu võrra. Kontrollitav võib ühe kuu jooksul esitada

Finantsinspektsioonile kirjalikke selgitusi. Selgitused esitatakse kirjalikus, suulises või muus

sobivas vormis kooskõlas HMS § 40 lõikega 1.

Lõike 9 kohaselt annab Finantsinspektsioon kohapealse kontrolli lõppakti mitte hiljem kui neli

kuud pärast kohapealse kontrolli lõppemist kooskõlas FIS § 18 lõikega 2 pärast kontrollitava

kirjalike selgituste saamist või nende tähtajaks mitteesitamist. Finantsinspektsiooni põhjendatud

otsusega kinnitatud lõppakt, mis on kooskõlas haldusmenetluse seadusega käsitatav

haldusaktina, toimetatakse kontrollitavale kätte.

Lõike 10 kohaselt võib Finantsinspektsioon siiski pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 9

nimetatud tähtaega kuni kahe kuu võrra, kui kontrollitava esitatud selgitused või muu oluline asjaolu

vajab täiendavat hindamist. Kontrollitaval on õigus sellisel juhul anda täiendavaid selgitusi ja esitada

vastuväiteid. Kui lõppaktis tehakse vastaval perioodil olulisi muudatusi, peab Finantsinspektsioon

saatma lõppakti uuesti kontrollitavale kirjalike selgituste saamiseks. Riigikohus on asunud

seisukohale, et ärakuulamine peab toimuma haldusakti andmise protsessis (Riigikohtu

Halduskolleegiumi otsus 14.03.2022. a asjas 3-19-509).

Lõige 11. Lõppaktis võib ette näha kontrollitavale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või ka määrata

muid kohustusi ning kui kontrollitav neid ei täida või teeb seda ebakohaselt, võib

Finantsinspektsioon rakendada sunniraha. Sunniraha rakendamine on reguleeritud seaduse §-s 36.

Vaadeldav säte annab Finantsinspektsioonile mandaadi selles samas aktis sundida tuvastatud

rikkumisi parandama või riske vähendama. Kui eelnevalt tehakse vastav nn hoiatus, võib

Finantsinspektsioon määrata sunniraha lõppaktis toodud kohustuste tähtajaks täitmata jätmise tõttu.

Kogu akti on sellisel juhul võimalik halduskohtus aga vaidlustada.

KrüTS

51

Lisaks selgitame, et muude finantsjärelevalve subjektide suhtes kehtiva õiguse kohaselt ei oma

kohapealse kontrolli lõppakt iseseisvat regulatiivset toimet, s.t. ei tekita kontrollitavale kohustusi,

mistõttu aktis väljatoodud puuduste ja rikkumiste kõrvaldamiseks on reeglina vaja koostada

kohustav haldusakt ettekirjutuse näol. Nii haldusmenetluse kui ka järelevalvemenetluse läbiviimine

peaks olema eesmärgipärane ja efektiivne, samuti võimalikult lihtne ja kiire, vältides üleliigseid

kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kohapealse kontrolli materjalid, mis annavad põhjaliku

teadmise kontrollitava majandustegevuse kohta, võivad olla/on väga mahukad, s.h. lõppaktis

väljatoodud tõendid võivad olla väga olulise kaaluga. Kohapealse kontrolli lõppakti eraldi

vormistamise ja lõppaktis toodud puuduste kohta eraldi haldusaktina vormistamise vahele võib

jääda mitmeid kuid või isegi pikem ajavahemik ja faktiline olukord võib selle aja jooksul olla

oluliselt muutunud. Kohapealse kontrolli protsess ja vastavate dokumentide koostamine kulutab

põhjendamatult Finantsinspektsiooni ressursse ning ei ole ka kontrollitava vaates efektiivse

lahendusega. Seetõttu on võrreldes teiste finantsvaldkonna eriseadustega eelnõus välja töötatud

kohapealse kontrolli lõppakti andmise kohta uus lähenemine.

Lõige 12 annab Finantsinspektsioonile õiguse lõppakt või osa sellest avalikustada, aga seda vaid

juhul, kui see on vajalik finantssektori stabiilsuse, läbipaistvuse või klientide huvides lähtuvalt. FIS §

54 lg 5 esimese lause kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus täielikult või osaliselt avalikustada

haldusakt või -leping, kui see on ette nähtud FIS § 2 lg 1 nimetatud seaduses või kui see on vajalik

investorite, finantsjärelevalve subjektide klientide või avalikkuse kaitseks või finantsturu õigus- või

korrapärase toimimise tagamiseks.

Lõike 13 kohaselt peab Finantsinspektsioon asjakohasel juhul kontrolli tulemused viivitamata

teatavaks tegema päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

Paragrahv 32. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll

Paragrahv 32 käsitleb eksperdi kaasamist järelevalvemenetlusse ja erakorralise audiitorkontrolli

läbiviimist. Järelevalvemenetluses võib kaasata sõltumatu eksperdi, kellele kohaldub eelkõige

haldusmenetluse seaduse § 39. Ekspert kaasatakse eriteadmisi nõudva asjaolu välja selgitamiseks,

mida järelevalveasutus saab vajadusel kõrvutada teiste tõenditega, et oma seisukoht kujundada.

Lõiked 1 ja 2. Eksperdi võib järelevalvemenetlusse kaasata eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate

asjaolude selgitamiseks ning erakorralise audiitorkontrolli läbiviimist on õigus nõuda, kui on

põhjendatud kahtlus, et Finantsinspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanded või teave on

eksitavad või tegelikkusele mittevastavad, on tehtud tehinguid, mille tulemusel võidakse tekitada või

on tekitatud olulist kahju, järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist muu finantsseisundiga

seotud oluline küsimus.

Lõige 3. Ekspert või audiitor kaasatakse Finantsinspektsiooni algatusel või menetlusosalise taotlusel.

Eksperdi või audiitori nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne

eksperdi või audiitori kaasamist, välja arvatud juhul, kui on vajalik asja kiire menetlemine või kui

teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist.

Lõige 4. Kohapealset kontrolli läbi viies on eksperdil või audiitoril õigus kasutada kontrollija õigusi

üksnes temale antud ülesannete täitmiseks ning audiitorettevõtjal on õigus teha ka ettepanekuid

Finantsinspektsioonile ja menetlusosalisele täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks.

Kõikidesse ruumisesse sisenemise õigus on tal üksnes kontrollitava loal või tema juuresolekul.

Lõike 5 kohaselt peab ekspert või audiitorettevõtja esitama oma arvamuse või hinnangu ka nende

asjaolude kohta, mille kohta talle küsimusi ei esitatud, kuid mis ta tegi kindlaks järelevalvemenetluse

KrüTS

52

käigus. Seega, kui lõike 4 kohaselt antakse mandaat uurida kindlat asjaolu, kuid selle käigus tuleb

välja muu leid, mida ei ole sihilikult uurima mindud, siis lõike 5 kohaselt tuleb ka selle leiu kohta

oma arvamus ja hinnang esitada.

Lõike 6 eesmärk on tagada, et ekspert hoiaks saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis

sai talle teatavaks seoses eksperdiülesannete täitmisega. Audiitori kutsesaladuse hoidmise kohustus

tuleneb AudS-ist.

Lõikes 7 sätestatakse, et ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud kaetakse

Finantsinspektsiooni eelarvest ning kui ekspert või audiitorettevõtja kaasatakse menetlusosalise

taotlusel, tasub kulud menetlusosaline.

Paragrahv 33. Ettekirjutus

Paragrahv 33 näeb ette Finantsinspektsioonile õiguse teha ettekirjutusi seaduses sätestatud alustel.

Lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus teha ettekirjutus, kui tuvastatakse õigusaktide

rikkumine või rikkumiste ärahoidmiseks (õigusaktide rikkumise oht). Lisaks on

Finantsinspektsioonil õigus teha ettekirjutus, kui krüptovaraturu osalise võetud riskid on oluliselt

suurenenud või esineb muu tema tegevust, tema klientide huve või finantsturu kui terviku

usaldusväärsust või läbipaistvust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid.

Lõike 2 kohaselt peab ettekirjutuse saaja asuma ettekirjutust viivitamata täitma ning lõikega 3

nähakse ette, et kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui

Finantsinspektsioon ei ole ette näinud teisiti.

Paragrahv 34. Finantsinspektsiooni õigused ja kohustused ettekirjutuse tegemisel

Paragrahviga 34 sätestatakse Finantsinspektsiooni õigused ja kohustused ettekirjutuse tegemisel.

Lõikes 1 on loetelu ettekirjutustest ning juhul, kui krüptovaraturu osaline ettekirjutust ei täida (lõige

2), võib tema suhtes rakendada muid õigusaktides ette nähtud meetmeid, sealhulgas tunnistada

kehtetuks tema tegevusluba, tema filiaali registreerimise luba või ka nõuda juhi tagasikutsumist.

Kuigi MiCA määruse artikli 94 lõikes 1 on loetelu pädeva asutuste õigustest, on lõike 1 sõnastus

jäetud analoogseks teistes finantssektori seadustes sätestatud ettekirjutuse alustega. Seda ka seetõttu,

et neid saaks vajadusel kohaldada ka DORA määruses sätestatud nõuete rikkumiste korral (DORA

määruse artikli 50 lõikes 4 on miinimumnimekiri pädeva asutuste meetmetest). Näiteks on DORA

määruses välja toodud järgmise meetmed: (i) teha ettekirjutus, et füüsiline või juriidiline isik lõpetaks

rikkumise ja hoiduks selle tegevuse kordamisest; (ii) õigus nõuda sellise tegevuse või tava ajutist või

alalist peatamist, mis pädeva asutuse arvates on vastuolus määrusega, ning hoida ära sellise tegevuse

või tava kordumine; (iii) võtta mis tahes liiki meetmeid, sealhulgas rahalisi meetmeid, tagamaks, et

finantssektori ettevõtjad jätkavad õigusnormide järgimist ning (iv) väljastada avalikke teadaandeid

rikkumise kohta.

Lõigetes 3–6 on sedastatud Finantsinspektsiooni õigused ja kohustused kliendi vara kasutamise või

käsutamise keelu või piirangu seadmisele ning teostamisele. Näiteks, kui Finantsinspektsioonil on

kahtlus, et krüptovaraturu osaline rikub õigusaktides ette nähtud nõudeid, võib Finantsinspektsioon

teha ettekirjutuse, millega keelatakse kliendi vara kasutamine või käsutamine. Samuti võib

ettekirjutusega ette näha piirangu kliendi vara säilimise tagamiseks kuni kolmekümneks päevaks

ettekirjutuse jõustumisest arvates. Muu hulgas on Finantsinspektsioonil õigus esitada

krüptovarateenuse osutajale, krediidiasutusele, e-raha asutusele või makseasutusele motiveeritud

KrüTS

53

avaldus (avaldus, mis sisaldab Finantsinspektsiooni motiive konto või rahakoti kasutamise

piiramiseks/õigustamiseks) kliendi konto või krüptovara rahakoti kasutamise piiramiseks. Kui

Finantsinspektsioon on konto kasutamise piirangu ette näinud, siis selle keelu kehtimise ajal ei täida

krüptovarateenuse osutaja või muu vastav isik talle Finantsinspektsiooni poolt teatavaks tehtud keelu

või piirangu adressaadiks oleva konto valdaja või kolmanda isiku poolt kontol oleva vara

kasutamiseks või käsutamiseks tehtud korraldust. Piirangust või keelust vabaneb tähtaja möödudes

või varem, kui kahtlus langeb ära enne tähtaja möödumist. Samas võib keeldu või piirangut

pikendada üksnes siis, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus. Pankrotimenetluse puhul otsustab

kohus samamoodi, kas keelata võlgnikul oma vara käsutamist ilma ajutise halduri nõusolekuta.

Paragrahv 35. Juhtorgani kokkukutsumisest teavitamine, Finantsinspektsiooni osalemine

koosolekul ja juhtorgani otsuse kehtetuks tunnistamine Finantsinspektsiooni taotlusel

Paragrahvis 35 sätestatakse nõuded juhtimisorganite kokkukutsumisele ja juhtimisorgani otsuse

kehtetuks tunnistamisele Finantsinspektsiooni taotlusel.

Lõike 1 kohaselt peab krüptovaraturu osaline teavitama üldkoosoleku, osanike koosoleku ja

nõukogu koosoleku toimumisest Finantsinspektsiooni vähemalt kaks nädalat ette ja kui tegemist on

erakorralise üldkoosoleku toimumisega, siis tuleks võimalusel teavitada üks nädal ette.

Lõige 2 sätestab, et Finantsinspektsioon võib ettekirjutusega nõuda krüptovaraturu osalise

juhtimisorganite kokkukutsumist. Lisaks võib Finantsinspektsioon nõuda Finantsinspektsiooni

arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse päevakorda võtmiseks. Olukorras, kus võib juhtuda, et

Finantsinspektsiooni ettekirjutust ei täideta ja/või seiskab selle teatud ajaks (kas või ajutiselt

seisukoha küsimiseks) kohtumenetlus, võib tekkida risk, et teatud olulisi küsimusi ei saa koosolekule

otsustamisele panna. Lõike eesmärk on tagada, et Finantsinspektsioonil on õigus kokku kutsuda

koosolek ja määrata selle päevakord, kui ei ole täidetud Finantsinspektsiooni ettekirjutust.

Lõige 3 annab Finantsinspektsioonile õiguse ilma ette teatamiseta koosolekul osaleda.

Finantsinspektsiooni esindajal on õigus koosolekul esitada oma seisukohti, teha ettepanekuid ja

nõuda nende kandmist koosoleku protokolli. Samasisuline säte on kehtestatud praegu kõigis teistes

kehtivates finantssektori ettevõtjate tegevust reguleerivates eriseadustes. Järelevalve mandaat on

arvestada finantsteenuste osutajate klientide huvidega ja äärmuslikel juhtudel võib olla vajalik, et

Finantsinspektsiooni esindajad saaksid juhtorganite liikmete koosolekule oma esindajaid.

Lõikega 4 sätestatakse riikliku finantsjärelevalve raames rakendatav abinõu, mille eesmärk on

tagada Finantsinspektsiooni seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud avalikud huvid. Avalikule võimule on

antud õigus sekkuda krüptovaraturu osalise juhtimisotsustesse, mida kohus saab rakendada üksnes

Finantsinspektsiooni taotluse alusel.

Paragrahv 36. Sunniraha

Paragrahv 36. Finantsinspektsioonile antakse õigus rakendada krüptovaraturu osalise suhtes

ettekirjutuse või muu haldusakti (nt eelnõu kohaselt ka kohapelase kontrolli lõppakt) täitmata jätmise

või mittekohase täitmise korral sunniraha. Rakendatavad sunniraha määrad peaksid sundima

ettekirjutusega kohustust täitma. Kuna asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lg 2 kohaselt

sätestab sunniraha igakordse rakendamise ülemmäära seadus, on käesolevas eelnõu paragrahvis

sätestatud sunniraha ülemmäärad. Sunniraha määrade reguleerimisel on võetud lähenemine, et lisaks

kõrgele rahatrahvile (vt vastutuse ptk) on ka muud haldusmeetmed tõhusad ja proportsionaalsed

vastavalt ettevõtja tegevuse ulatuse ja keerukusele ning eelkõige motiveerivad ettevõtjaid

ettekirjutusi täitma.

KrüTS

54

Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku

puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse

täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 5 000 000.

Juriidilise isiku puhul on sunniraha kuni 32 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe

ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 5 000 000 eurot või kuni

kümme protsenti juriidilise isiku kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale

raamatupidamisaruandele. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja

tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamisaruandeid, siis on esimeses

lauses nimetatud kogukäive aastane kogukäive või vastav tululiik konsolideerimisgrupi

emaettevõtja viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamisaruande järgi, mille on

heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan

8. peatükk sätestab vastutusega seotud normid.

Viidatud peatükk käsitleb Finantsinspektsiooni määratavaid võimalikke sanktsioone käesolevas

seaduses, MiCA määruses ja DORA määruses sätestatud rikkumiste eest. Selleks, et tagada

õigusaktide tõhus jõustamine, tuleb kehtestada asjakohased menetlused nende krüptovaraturu osaliste

suhtes, kes ei täida reguleerivaid õigusakte. Üldine põhimõte on, et karistused peavad olema tõhusad,

proportsionaalsed ja hoiatavad.

Finantsjärelevalve prioriteet on riskihinnangute alusel konkreetse ohu tõrjumine. Üldjuhul on

Finantsinspektsioonil võimalik õiguskorda kaitsta ettekirjutuse tegemise teel, mille mittetäitmisel on

õigus rakendada sunniraha. Sellest lähtekohast võetuna ei peaks väärteokoosseisud iseenesest nagu

vajalikud olema. Sellisel lähenemisel finantssektori jaoks on siiski aga mitu olulist puudust.

Esiteks, rikkuja suhtes rakendatava meetme heidutavuse juures hinnatakse sunni või karistuse mõju

selle isiku või teiste isikute käitumise muutuse esile kutsumisele (mõjusust), kuid eelpool toodud

lähenemise mõjusus ei ole finantsvaldkonnas piisav. Sellise lahenduse üld- ja eripreventiivne eesmärk

ei ole selge. Eelkõige jääb vajaka üldpreventsiooni positiivne eesmärk, kuna õiguskord ei annaks

avalikkusele selget märki õigusrikkumise hukkamõistetavuse kohta. Ettekirjutuse ja sunnirahaga on

võimalik nõuda seaduskuulekat käitumist ja kõrvaldada eelkõige selliseid rikkumisi, mille tagajärjed

ei avalda mõju kolmandatele isikutele. Näiteks kasutab Finantsinspektsioon nimetatud meetmeid

peamiselt järelevalvelise aruandlus- ja raporteerimiskohustuse tagamiseks.

Sunniraha rakendamine eeldab ettekirjutuse tegemist ja on suunatud ettekirjutuse täitmisele (nt

ettekirjutus võib olla suunatud ka konkreetsest rikkumisest hoidumisele ning sunniraha tähtpäev

määratud selle rikkumise sündmuse saabumisega, st eeldab haldusorgani poolt ohukahtluse või ohu

väljaselgitamise korral selle ohu tõrjumisele ja rikkumise ennetamisele suunatud ettekirjutuse

tegemist, sh hinnatakse just ettekirjutatud kohustuse täitmist, mitte tagajärje saabumist. Sunniraha

instituuti ei ole samas võimalik kohaldada juhtumitele, kus minevikus tehtud tegu ja selle tagajärjed

on lõppenud.

Praktikas võib puududa alus rikkumist ennetava ettekirjutuse tegemiseks (näiteks teadvalt

avaldatakse vale teavet, mis eksitab kliente − rikkumine on toime pandud ja keegi võib teha

investeerimisotsuse tuginedes väärale teabele). Sunniraha rakendamise eelduseks on konkretiseeriva

ettekirjutuse tegemine ehk rikkumise formaalne tuvastamine ning see eeldab isiku poolt täiendavaid

tegevusi rikkumise kõrvaldamiseks. Sunniraha on meede, millega mõjutatakse isikut viima oma

käitumine konkreetsel juhul õigusega vastavusse ja millist ei rakendata, kui ettekirjutus täidetakse.

Sunniraha ei saa kasutada heidutamiseks hüpoteetilise järgmise juhtumi suhtes. Samuti ei saa sellega

reageerida juba toimunud lõppenud teole, millel puuduvad kõrvaldatavad tagajärjed. Need juhtumid

jäävad väärteo- või kriminaalõiguse valdkonda.

KrüTS

55

Oma olemuselt on valdav osa finantsvaldkonna õigusrikkumistest peitelised ja rikkumiste

toimepanemine võib selguda alles hiljem (nt mitme kuu möödumisel teo toimepanemisest).

Rikkumiste puhul, mille tagajärje kõrvaldamine ei ole seega võimalik, tuleks kehtestada väärteo

koosseisud ja vastavad õigusjärelmid piisavalt suure rahatrahvi näol.

Eelnõus on lähtutud eeldusest, et Finantsinspektsioonil peab olema pädevus iga rikkumist eraldi

hinnata. Kui rikkumise tagajärjed ei ole ilmnenud, võib olla piisav abinõu ettekirjutuse tegemine,

mille mittetäitmisel rakendatakse sunniraha. Kui aga rikkumise tagajärjed on ilmnenud, liiati kui

sellega kaasnes avalikkuse jaoks oluline kahju, on põhjendatud lisaks ettekirjutuse tegemisele ka

vastava väärteo menetlemine ja rahatrahvi määramine.

Paragrahvide 37–42 aluseks on MiCA määruse artiklis 111 sätestatud maksimaalsed rahalised

trahvid, mida pädev asutus saab õigusrikkumise korral rakendada.

Tabel 4. MiCA määrusest tulenevad trahvid

MiCA määruses sätestatud nõuete rikkumine Füüsiline isik Juriidiline isik

Artiklite 4–14 rikkumine Muu krüptovara kui

varapõhise tokeni või

e-raha tokeni pakkumine

või kauplemise võtmise

taotlemine

 700 000 eurot;

 Kahekordne väärteo tulemusel

teenitud kasule või

ära hoitud kahjule

vastav summa.

 5 mln eurot;

 Kahekordne väärteo tulemusel

teenitud kasule või

ära hoitud kahjule

vastav summa;

 3% aastasest

kogukäibest.

Artiklite 16, 17, 19, 22, 23,

25, 27–41 ning 46 ja 47

rikkumine

Varapõhise tokeni

pakkumine või

kauplemisele võtmise

taotlemine

 700 000 eurot;

 Kahekordne väärteo tulemusel

teenitud kasule või

ära hoitud kahjule

vastav summa.

 5 mln eurot;

 Kahekordne väärteo tulemusel

teenitud kasule või

ära hoitud kahjule

vastav summa;

 12,5% aastasest

kogukäibest.

Aartiklite 48–51, 53, 54 ja

55 rikkumine

E-raha tokeni

pakkumine või

kauplemisele võtmise

taotlemine

 700 000 eurot;

 Kahekordne väärteo tulemusel

teenitud kasule või

ära hoitud kahjule

vastav summa.

 5 mln eurot;

 Kahekordne väärteo tulemusel

teenitud kasule või

ära hoitud kahjule

vastav summa;

 12,5% aastasest

kogukäibest.

Aartiklite 59, 60, 64 ja 65–

83 rikkumine

Krüptovarateenuse

osutamine

 700 000 eurot;

 Kahekordne väärteo tulemusel

teenitud kasule või

ära hoitud kahjule

vastav summa.

 5 mln eurot;

 Kahekordne väärteo tulemusel

teenitud kasule või

ära hoitud kahjule

vastav summa;

 5% aastasest

kogukäibest.

Artikkel 88 Siseteabe

avalikustamine

 1 mln eurot;

 Kolmekordne väärteo tulemusel

teenitud kasule või

ära hoitud kahjule

vastav summa.

 2,5 mln eurot;

 Kolmekordne väärteo tulemusel

teenitud kasule või

ära hoitud kahjule

vastav summa;

 2% aastasest

kogukäibest.

KrüTS

56

Artiklite 89–92 rikkumine Turukuritarvituse

ennetamise ja

avastamise nõuded

 5 mln eurot;

 Kolmekordne väärteo tulemusel

teenitud kasule või

ära hoitud kahjule

vastav summa.

 15 mln eurot;

 Kolmekordne väärteo tulemusel

teenitud kasule või

ära hoitud kahjule

vastav summa;

 15% aastasest

kogukäibest.

Paragrahv 43. Teabe esitamise kohustuse rikkumine

Paragrahv 43. Kuna seaduses on sätestatud mh Finantsinspektsioonile sellise teabe ja aruannete

esitamise kohustus, mis ei tulene MiCA või DORA määrusest (selline teave on vajalik

Finantsinspektsioonile järelevalve teostamiseks), siis paragrahv näeb ette vastutuse juhuks, kui

seaduses sätestatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe (mille esitamise ja avalikustamise

kohustus ei tulene MiCA või DORA määrusest), esitamisest keeldutakse või ei esitata õigeaegselt

või esitatakse ebaõige või puudulik teave. Näiteks on selliseks teabeks §-s 15 sätestatud aruanded ja

sama paragrahvi lõike 6 alusel küsitavad täiendavad andmed.

MiCA määrusest tulenevate aruannete ja teabe esitamise kohustuse rikkumine on kaetud eelpool

olevate vastutuse paragrahvidega viitega MiCA määruse nõuete rikkumisele (§-d 37–42).

Kuigi maksimum karistussuuruse määramisel on lähtutud samadest suurustest, mis on ette nähtud

krüptovarateenuse osutajale MICA määruse nõuete rikkumise eest, siis kohaldub käesolev paragrahv

kõikide krüptovaraturu osaliste ja lepinguriigi filiaalide suhtes (nt aruanded, mis käesoleva seaduse

alusel neile koostamiseks ja Finantsinspektsioonile esitamiseks kehtestatakse).

Paragrahv 44. Digitaalse tegevuskerksuse nõuete rikkumine

Paragrahv 44 võimaldab karistada DORA määruse nõuete rikkumise eest. Nimelt on DORA

määruse art 50 lõikes 3 sätestatud, et liikmesriigid kehtestavad õigusnormid, milles sätestatakse

asjakohased karistused ja parandusmeetmed määruse rikkumise puhuks, ning tagavad nende

tulemusliku rakendamise. Sama artikli lõike 4 punktis c on sätestatud, et liikmesriigid annavad

pädevatele asutustele õiguse võtta mis tahes liiki meetmeid, sealhulgas rahalisi meetmeid, tagamaks,

et finantssektori ettevõtjad jätkavad õigusnormide järgimist.

Lõike 1 sõnastuses on viidatud järgmistele DORA määruse nõuete rikkumistele:

- art 5–14: IKT- riski juhtimine;

- art 16–18, art 19 lõiked 1, 3–5: IKT intsidentide haldamine ja liigitamine ning nendest

teavitamine;

- art 24, 25, art 27 lõiked 1–8: digitaalse tegevuskerksuse testimine;

- art 28 lõiked 1–8, art 29, art 30 lõiked 1–4: kolmandast isikust tuleneva IKT-riski juhtimine;

- art 42 lg 3: kolmanda isikuga seotud riskide arvesse võtmine.

Paragrahv 45. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi jagunemise,

ümberkujundamise, ühinemise või lõpetamisega seotud nõuete rikkumine

Paragrahv 45 kehtestab karistamise võimaluse krüptovaraturu osalise ümberkujundamise,

ühinemise ja lõpetamisega seotud nõuete rikkumise korral (ehk §-des 19–23 sätestatud nõuete

rikkumise korral). Kuna karistamise alus ei tulene MiCA määrusest ja lähtudes rikkumise laadist,

on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut ja juriidilise isiku puhul kuni 400 000 eurot.

KrüTS

57

Paragrahv 46. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive

Paragrahvis 46 on selgitatud, kuidas leida juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive.

Täpsustuse aluseks on MiCA määruse artikli 111 lõike 3 viimane alalõik. Valdavalt on EL-i

õigusaktides käibepõhise rahatrahvi arvutamisel lähtutud põhimõttest, et juhul, kui rahatrahvi

suurus on kuni 5% käibest, arvutatakse see juriidilise isiku kogukäibe järgi ning juhul, kui

rahatrahvi saab määrata kuni 10 % käibest, arvutatakse see vastavalt netokäibele. Käesoleval

juhul ei ole sellist lähenemist rakendatud, kuivõrd kõikide rahatrahvide puhul arvutatakse see

kogukäibe järgi (näiteks varapõhise tokeni emitendile ja e-raha tokeni emitendile kohalduvate

nõuete rikkumisel on rahatrahv 12,5 % juriidilise isiku aastasest kogukäibest).

Paragrahv 47. Menetlus

Paragrahviga 47 täpsustatakse, et 8. peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on

Finantsinspektsioon. Tegemist on tavapärase finantsjärelevalvesubjekti normiga, mis sisaldub ka

kõikides teistes finantssektori eriseadustes.

Väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat, mis on analoogne ka teisest finantssektori seadustes

(nt KAS, KindlTS, MERAS, IFS, VpTS) sätestatud aegumistähtajaga. Väärtegude nn üldine

aegumise tähtaeg on kaks aastat. KarS § 81 lõige 3 võimaldab väärtegude kaheaastase

aegumistähtaja asemel ette näha ka viieaastase aegumistähtaja. Finantsinspektsioon on

korduvalt tähelepanu juhtinud, et üldine aegumise tähtaeg ei ole finantsvaldkonnas

toimepandud väärtegude keerukuse tõttu menetluse läbiviimiseks piisav.

Finantssektori väärtegude kolmeaastased aegumistähtajad nähti ette finantsvaldkonna

väärteokaristuste reformi raames. Paralleelselt menetleti JuMi vastutusvaldkonda kuuluvat

karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust (Euroopa

Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid), mille seletuskirjas on selgitatud, et

„väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamisel avaldati arvamust, et kõrgema rahatrahvi

ülemmääraga karistatavate väärtegude korral tuleks sätestada senisest pikem aegumistähtaeg.

Eelnõu koostamisel leiti algselt, et kuna kehtiv õigus võimaldab teatud väärtegude korral

sätestada kaheaastase aegumistähtaja asemel kolmeaastase aegumistähtaja (KarS § 81 lg 3) ning

suurema ebaõigussisuga teise astme kuritegu aegub viie aastaga (KarS § 81 lg 1 p 2), ei ole

praegu erisuse loomine vajalik. Sellegipoolest leiti ka eelnõu kooskõlastamisel esitatud

arvamustes jätkuvalt, et väärtegude üldine aegumistähtaeg ei võimalda finants- ja andmekaitse

valdkonnas väärteomenetlusi tõhusalt läbi viia, arvestades nendes valdkondades toime

pandavate väärtegude keerukust“.

Teise lugemise seletuskirjas on lisaks, et „esimese lugemise läbinud eelnõus ei nähtud ette

väärtegude aegumistähtaja pikendamist, vaid sätestati täiendavad aegumise katkemise alused.

Arvestades siiski teatud valdkondade eripära, võib senisest suuremate trahvide korral olla

põhjendatud ka pikemate aegumistähtaegade sätestamine. Nii näiteks on EL määruse (EU)

468/2014 artikli 130 kohaselt Euroopa Keskpanga poolt kohaldatavate trahvide korral

aegumistähtajaks 5 aastat. Kui krediidiasutus ei allu Euroopa Keskpanga järelevalvele, oleks

Eestis sama rikkumise korral aegumistähtaeg põhjendamatult lühem. Kehtiv KarS § 81 lg 3

näeb ette, et üldreeglina on väärteo aegumistähtaeg 2 aastat ning seaduses sätestatud juhtudel

võib ette näha kolmeaastase aegumistähtaja. Ettepaneku kohaselt jääks KarS § 81 lg 3

üldreegliks 2 aastat, kuid seaduses võib ette näha ka kuni 5-aastase aegumistähtaja (so kolme-,

nelja- või viieaastase aegumistähtaja). Arvestades siiski, et 5-aastane aegumistähtaeg on ka

teise astme kuriteo aegumistähtajaks, peaks nii pikk aegumistähtaeg väärtegude korral olema

siiski erandlik.“.

KrüTS

58

Kokkuvõtvalt – arvestades finantsvaldkonna spetsiifikat, siis on õigustatud pikema

aegumistähtaja sätestamine. Finantsvaldkonnas võib olla tegemist väga keeruliste kaasustega,

mis on tavaliselt nn peitsüüteod (nagu näiteks ka maksustamise valdkonna süüteod), s.t.

rikkumise toimepanemise asjaolud ei ole kergelt märgatavad, kannatanut ei ole või tema isik ei

ole teada ja süüteo toimepannud isik teeb kõik endast oleneva, et järelevalveasutus ei avastaks

rikkumist. Kuna selliste süütegude menetlemine võtab rohkem aega, on asjakohane näha ette

ka antud valdkonnas toimepandud väärtegude puhul pikem aegumistähtaeg nagu see on muudes

finantsvaldkonna eriseadustes. Veel enam – krüptovaldkonna puhul on Finantsinspektsiooni

jaoks tegemist täiesti uute subjektide ringiga ja ka seetõttu on õigustatud pikema ehk

kolmeaastase väärtegude aegumistähtaaja ettenägemine võrreldes tavapärasega.

Seaduse 9. peatükk kehtestab rakendussätted.

Paragrahv 48. Rakendussätted ja üleminekusätted

Paragrahv 48 kehtestab rakendussätted, üleminekusätted ja tegevuse kooskõlla viimise

nõuded.

Lõiked 1–3. Krüptovaraturu osalised peavad MiCA määrust rakendama hakkama erinevatel

kuupäeval. Näiteks varapõhise tokeni emitendi ja e-raha tokeni emitendi tegevust reguleerivaid

MiCA määruse jaotisi 3 ja 4 tuleb rakendama hakata 12 kuud pärast MICA jõustumisest (2024. aasta

30. juunist). Muus osas tuleb MiCA määrust rakendama hakata 18 kuud pärast MiCA jõustumist

(2024. aasta 30. detsembrist). Lisaks on MiCA määruse artiklis 143 rakendus- ja üleminekusätted,

millega krüptovaraturu osalised peaksid arvestama (vt tabel 4).

Tabel 5. MiCA määruse rakendus- ja üleminekusätted

Art 143

Lg 1 Kui krüptovara (avalik) pakkumine lõppeb 18 kuud enne MiCA rakendamist, siis sellele

pakkumisele MiCA sätteid ei kohaldata.

Lg 2 Väikesed krüptovara emissioonid, mis on võetud kauplemisele enne MiCA rakendamist (nn 18

kuud peale MiCA jõustumist) peavad täitma algul üksnes artiklit 7 ja 9 kohaseid turustamise

nõuded ja hiljem - 36 kuud peale MiCA rakendumist peab turukorraldaja tagama, et valge paber

on koostatud vastavalt MiCA nõuetele.

Lg 3 On seadusesse üle võetud lõikega 4 ja RahaPTS muudatusega, mille kohaselt RahaPTS alusel

saadud VASP tegevusluba kehtib kas 2026. aasta 1. jaanuarini või MiCA alusel tegevusloa

saamiseni.

Lg 4 Tegutsev varapõhiste tokenite emitent, kes pole krediidiasutus, peab 1 kuu jooksul alates MiCA

rakendumisest (13 kuu jooksul MiCA jõustumisest) esitama tegevusloa taotluse.

Lg 5 Tegutsev krediidiasutusest varapõhiste tokenite emitent peab 1 kuu jooksul alates MiCA

rakendumisest (13 kuu jooksul MiCA jõustumisest) esitama Finantsinspektsioonile valge raamatu

heakskiitmiseks.

Lg 6 Lihtsustatud kord MiCA alusel uue tegevusloa menetlemisele.

Lõike 4 kohaselt peab VASP, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist õigus osutada

virtuaalvääringu teenust ning kes soovib osutada krüptovarateenuseid käesoleva seaduse ja MiCA

määruse alusel, hiljemalt 2026. aasta 1. jaanuariks oma tegevuse kookõlla viima MiCA määruse

nõuetega.

Lõike 5 kohaselt, kui krüptovarateenuse osutaja on esitanud tegevusloa taotluse enne 2026. aasta 1.

jaanuari ja Finantsinspektsioon ei ole nimetatud kuupäevaks otsustanud tegevusloa andmist või

sellest keeldumist, ei loeta VASP tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku § 372

tähenduses (tegevusloata ja keelatud majandustegevus). Sellisel juhul ei ole teenuseosutajal lubatud

KrüTS

59

alates vastavatest kuupäevadest kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni

sõlmida uusi kleindilepinguid.

Lõiked 6 ja 7. Ettevõtja, kes on asutatud ja tegutsenud enne MiCA määruse rakendamist ja kes

alates 2026. aasta 1. jaanuarist ei paku virtuaalteenust, ei pea taotlema Finantsinspektsioonilt

tegevusluba. Virtuaalvääringu teenusega seotud lepingule, mille VASP on sõlminud enne MiCA

määruse rakendamiskuupäeva, ei kohaldata KrüTSis ja MiCA määruses sätestatut. VASP on siiski

kohustatud teavitama klienti temale teenuse osutamise lõpetamisest ja mõistliku aja jooksul kliendi

varad tema nimetatud rahakoti aadressile või maksekontole tagastama. Sama kehtib ka olukorras,

kui virtuaalvääriku teenuse pakkuja ei ole saanud Finantsinspektsiooni tegevusluba MiCA määruse

alusel krüptovarateenuse osutamiseks.

Lõikega 8 antakse Finantsinspektsioonile võimalus tegevusloa taotlustega tutvuma hakata enne

MiCA määruse rakendamist. Selline lisaaeg on ette nähtud, arvestades tegutsevate turuosaliste

võrdlemisi suurt hulka eelnõu koostamise ajal, kes võiks tahta alates MiCA määruse

rakendamiskuupäevast teenust osutama hakata. Lisaaja andmine siiski ei kohusta

Finantsinspektsiooni vastavaid menetlustoiminguid läbi viima enne MiCA määruse

rakendamiskuupäeva. Samuti ei ole potentsiaalne krüptovarateenuse osutaja kohustatud taotlust

varem esitama.

Lõike 9 kohaselt peab krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent oma tegevuse DORA

määruses sätestatud nõuetega kooskõlla viima hiljemalt 2025. aasta 17. jaanuariks.

Paragrahv 49. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Paragrahv 49 sätestab FIS muudatused. Osad muudatusettepanekud on seotud paralleelselt

menetluses oleva krediidiinkassode- ja andjate seaduse eelnõuga27, kuna muudetakse samu sätteid.

Punktiga 1 muudetakse FIS § 2 lõiget 1 selliselt, et samas sätestatud seaduste loetletu täiendatakse

krüptovaraturu seadusega, mis annab Finantsinspektsioonile volitused järelevalve teostamiseks

viimati nimetatud seaduse subjektide üle.

Punktiga 2 muudetakse FIS § 38 lõiget 2. Finantsinspektsiooni järelevalvesubjekti järelevalvetasu

koosneb FIS-is sätestatud (i) fikseeritud kapitaliosast (mida tulude prognoosimise ja planeerimise

protsessis ei saa muuta; ja (i) mahuosast, mis kehtestatakse kalendriaastaks protsendina seaduses

etteantud (protsendi) vahemikest ning konkreetse subjekti liigi arvestusaluseks olevast näitajast (nt

vara, preemiad, maksete mahud, krediidijääk jmt). Iga-aastase täpse kohaldamisele kuuluva

mahuosa määra kehtestab rahandusminister oma määrusega 15 päeva jooksul pärast

Finantsinspektsiooni eelarve kinnitamist Finantsinspektsiooni nõukogu poolt (FIS § 40 lg 1).

Muudatusega tagatakse, et krüptovarateenuse osutajad ja krüptovara emitendid maksavad samuti

järelevalvetasu kapitali- ja mahuosa.

Eelnõuga lisatakse lõikesse 2 kolmas lause, millega kehtestatakse järelevalvetasu kapitaliosa

maksmise kohustus väikefondi valitsejale, kes on oma tegevuse Finantsinspektsioonis registreerinud

(so IFS §-s 453 nimetatud väikefondi valitseja). IFS § 455 lõike 8 kohaselt teostab

Finantsinspektsioon kõnealuse väikefondi valitseja puhul järelevalvet vaid registreerimiskohustuse

täitmise ja teabe andmise üle. Registreerimiskohustuse järelevalve seisneb IFS § 453 sätestatud

registreerimisega seotud toimingute tegemises ning hõlmab registreerimistaotlusega esitatud

materjalide ja dokumentide kontrolli, taotlejaga suhtlemist, normide ja nõuete selgitamist, täiendava

teabe hankimist ja analüüsi ning muid vajalikke samme eesmärgiga tagada, et väikefondi registrisse

27 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1991ebad-eeab-4529-95ab-76adc5a51975

KrüTS

60

saavad lisatud ainult kõigile nõuetele vastavad ning usaldusväärsed väikefondi valitsejad. Selline

menetlusprotsess sarnaneb mahult tegevusloa menetlusega ja vajab arvestatavat inim- ja ajaressurssi.

Lisaks tuleb Finantsinspektsioonil IFS § 455 lõike 8 kohaselt teostada järelevalvet väikefondi

valitseja teabe andmise üle, mis põhineb AIFMD direktiivis28 sätestatud alternatiivsete

investeerimisfondide kohustusel esitada iga-aastane aruandlus Finantsinspektsioonile, kes peale

aruandluse vormi ja kvaliteedi kontrolli esitab selle ESMA-le. Praktikas esineb väikefondi valitsejate

poolt andmete esitamises mitmeid puudusi – esitatud andmed on puudulikud, vigased või eksitavad

või jäetakse andmed õigeaegselt üldse esitamata. Järelevalve teabe andmise üle on kujunenud seeläbi

Finantsinspektsioonile ressusrsimahukaks protsessiks.

Finantsinspektsiooni finantseeritakse järelevalvesubjektide makstavatest järelevalvetasudest.

Olukord, kus selliste väikefondi valitsejate järelevalveks vajalikud kulud kaetakse teiste järelevalve

subjektide poolt makstavate järelevalvetasude arvelt ei ole õiglane. Vastavalt näeb eelnõu ette

järelevalvetasu kapitaliosa maksmise kohustuse väikefondi valitsejatele, kes on oma tegevuse

Finantsinspektsioonis registreerinud. Kui üldiselt koosneb järelevalvetasu nii kapitali- kui

mahuosast, siis järelevalvetasu tasumist mahuosalt eelnõu kõnealuste väikefondi valitsejate puhul

ette ei näe. Väikefondi valitseja järelevalve ulatus, töö maht ja sellega seotud riskid ei ole sõltuvuses

valitsevate fondide mahust, mistõttu piirdubki eelnõu järelevalvetasu kapitaliosa tasumise kohustuse

kehtestamisega. Tasu suurus kehtestatakse FIS § 39 lõike 1 punktis 9.

Punkt 3. FIS § 38 lõike 3 muudatuse kohaselt peavad välisriigi äriühingu Eesti filiaalid, kes

tegutsevad krüptovarateenuse või krüptovara emitendi tegevusalal maksma üksnes järelevalvetasu

mahuosa. Kuna kolmanda riigi krüptovaraturu osaline Eestis filiaali asutada ei saa, siis välisriigile

viide hõlmab käesoleval hetkel pigem lepinguriigi filiaale. Lisaks on eelnõusse lisatud, et

ühisrahastusteenuse osutaja Eesti filiaal maksab järelevalvetasu (mahuosa).

Punkt 4. FIS § 38 lõike 7 täienduse kohaselt maksab järelevalvesubjekt järelevalvetasu selle

järelevalvesubjektina või arvestusaluse alusel, millest tulenev järelevalvetasu on suurem. Seda juhul,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Punktidega 5–7 muudetakse FIS §-i 39, mille lõige 1 reguleerib, kuidas määrata järelevalvetasu

kapitaliosa.

Punkti 5 muudatuse (FIS § 39 lõike 1 täiendamine punktiga 7) kohaselt on krüptovarateenuse osutaja

järelevalvetasu kapitaliosa summa, mis võrdub ühe protsendiga suurusest, mis on sätestatud MiCA

määruse lisas 4 (miinimumkapitalinõuded), võttes arvesse krüptovarateenuse osutaja poolt

osutatavat teenust või teenuseid. Näiteks, kui krüptovarateenuse osutajal on luba täita kliendi nimel

korraldusi, teha krüptovara suunatud pakkumisi, teha kliendi nimel krüptoülekandeid, võtta kliendi

nimel vastu või edastada krüptovaraga seotud korraldusi, anda nõu krüptovara kohta ja/või valitseda

krüptovaraportfelli, siis on tema miinimumkapitalinõue 50 000 eurot. Kui krüptovarateenuse osutaja

osutab eelpool nimetalu lisaks kliendi nimel krüptovara hoidmise ja haldamise teenust, krüptovara

vahetamise teenust rahaliste vahendite vastu ja/või krüptovara vahetamise teenust muu krüptovara

vastu, siis on miinimumkapitalinõue 125 000 ning krüptovaraga kauplemise platvormi korraldamise

puhul on tema kapitalinõue 150 000.

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/ELalternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega

muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 EMPs kohaldatav

tekst

KrüTS

61

Varapõhise tokeni emitendi puhul on kapitaliosa arvutamise aluseks MiCA määruse artikli 35 lõike

1 punktis a sätestatud 350 000 eurot (1% sellest). Kuna MiCA määruse artikli 17 lõike 4 kohaselt ei

kohaldata krediidiasutuse suhtes MiCA määruse artiklit 35, ei rakendu tema suhtes ka käesolev

kapitaliosa arvutamise alus. Krediidiasutuse puhul võrdub kapitaliosa ühe protsendiga õigusakti

kohaselt nõutavast minimaalsest neto-omavahendite summast (FIS § 39 lõike 1 punkt 1).

Lõikesse 1 lisatakse ka punkt 9, mis sätestab, et väikefondi valitsejal, kes on oma tegevuse

Finantsinspektsioonis registreerinud (so IFS §-s 453 nimetatud väikefondi valitseja) on

järelevalvetasu kapitaliosa suuruseks 1% õigusakti kohaselt nõutavast kahekordsest minimaalsest

aktsia- või osakapitali summast. Arvestades, et eelnõuga kehtestatakse kõnealustele väikefondi

valitsejatele minimaalne aktsia- või osakapitali nõue 25 000 eurot (IFS § 4531 lg 1), tuleb

järelevalvetasu kapitaliosa suuruseks 500 eurot, mida Finantsinspektsioonile igal aastal tasuda tuleb.

Vt ka punkti 2 (FIS § 38 lõike 2 muutmine) selgitusi.

Punktiga 6 täpsustatakse FIS § 39 lõike 2 punkti 21 sõnastust, nähes ette protsendivahemiku ka

ühisrahastusteenuse osutaja Eesti filiaalile järelevalvetasu arvutamiseks.

Punktiga 7 täiendatakse FIS § 39 lõiget 2 punktidega 22–25, mis näeb ette eeskirjad, kuidas

arvutada krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi mahuosa järelevalvetasu.

Järelevalvetasu mahuosa määrade kehtestamisel erinevatele järelevalvesubjektide gruppidele tuleb

arvestada nende tegevuse mahtusid ja kasumlikkust ja hinnata nende järelevalvele kuluvat ressurssi.

Järelevalvetasu määramisel tuleb lähtuda eeldusest, et järelevalvetasu ei oleks subjekti jaoks

ülemäära koormav. Muudatustega on ette nähtud protsendivahemikud erinevatele krüptovarateenuse

osutajate ja varapõhise tokeni emitendile. Sõltuvalt teenuse liigist arvutatakse järelevalvetasu

mahuosa kas algatatud ja vastu võetud tehingute kogusummast, kliendi jaoks hoitavate vahendite

summast või teenuseosutaja osutatava teenuse aastasest äritulust. Emitendi puhul lähtutakse

emiteeritud krüptovara väärtusest.

Mahuosal põhineva

järelevalvetasu arvestamise

alus

Hüpoteetilise

krüptovarateenuse ostuja või

emitendi näitajad

Maksimaalne mahuosal

põhineva järelevalvetasu

suurus (lihtsustatud kujul) –

maksimaalne määr 0,5%

- algatatud või vastu võetud

tehingute kogusumma

20 mln eurot 100 000 eurot

- klientide jaoks hoitavate

vahendite summa

30 mln eurot 150 000 eurot

- krüptovarateenuse osutaja

osutatava teenuse aastane

äritulust

5 mln eurot 25 000 eurot

- varapõhise emitendi

emiteeritud krüptovara väärtus

100 mln eurot 500 000 eurot

Tabel 6. Näited võimalike maksimaalsete mahuosapõhiste järelevalvetasude suuruste kohta

Punktiga 8 täiendatakse FIS §-i 41 lõigetega 54–57, milles täpsustatakse, et krüptovarateenuse

osutaja mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks algatatud ja vastu võetud tehingute

keskmine kogusumma, kliendi jaoks hoitavate vahendite summa aritmeetriline keskmine või

teenuseosutaja osutatava teenuse aastane äritulu, mis on kajastatud Finantsinspektsioonile esitatud

aruannetes. Krüptovara emitendi puhul võetakse aluseks emiteeritud krüptovara väärtuse

aritmeetriline keskmine, mis on kajastatud Inspektsioonile esitatud aruannetes.

KrüTS

62

Punktiga 9 täiendatakse FIS §-i 42 lõigetega 54–57, milles täpsustatakse, et mahuosa lõppmakse

arvutamisel võetakse aluseks algatatud ja vastu võetud tehingute keskmine kogusumma, kliendi

jaoks hoitavate vahendite summa aritmeetriline keskmine või teenuseosutaja osutatava teenuse

aastane äritulu, mis on kajastatud Finantsinspektsioonile esitatud aruannetes. Varapõhise tokeni

emitendi puhul võetakse aluseks emiteeritud krüptovara väärtuse aritmeetriline keskmine, mis on

kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.

Punktid 10 ja 11. FIS § 43 muudatuste eesmärk on tagada, et välisriigi krüptovarateenuse osutaja,

varapõhise tokeni emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja filiaal tasuvad rahastamiskohustuse

tekkimisel kalendriaasta esimesel poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab

krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja poolt tasutava

järelevalvetasu kapitaliosale pooles ulatuses ning rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta

teisel poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab krüptovarateenuse osutaja,

krüptovara emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja poolt tasutava järelevalvetasu kapitaliosale

veerandi ulatuses.

Punktid 12, 13 ja 14. FIS §-de 453 ja 454 muutmine. Menetlustasude kindlaks määramisel on

lähtutud põhimõttest, et nn esmased tegevusload seotakse kõrgema tasuga kui täiendavad

tegevusload ja muud üksikute tegevuste loa- või registreerimismenetlused. Lisaks eesmärgile katta

tasu arvelt vastava konkreetse toimingu ligikaudne kulu, on muu hulgas lähtutud ka nn

ekvivalendiprintsiibist ehk on arvestatud toimingu eesmärki ja tähendust taotleja jaoks. Eelnõuga

tõstetakse kõikide finantsjärelevalve subjektide esmase tegevusloa taotlemise ja täiendava

tegevusloa taotlemise tasusid. Seda eelkõige põhjusel, et hetkel kehtivate tegevuslubade

menetlustasude tasemed pärinevad aastast 2005. a. ja neid ei ole vahepealse aja jooksul muudetud.

Krediidiasutuse tegevusloa, samuti riigis, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik

(kolmas riik), registreeritud krediidiasutuse filiaali asutamiseks Eestis loa taotlemisel tuleb edaspidi

tasuda esmast menetlustasu 5000 eurot. Ülejäänud finantsjärelevalve subjektide puhul tõuseb

menetlustasu 3000 eurole. Krediidiasutuse tegevusloa taotlemise menetlustasu on võrreldes teiste

järelevalvesubjektidega ka täna kõrgem (hetkel on see 1500 eurot võrreldes teiste subjektidega, kelle

tegevusloa menetlustasu on täna 1000 eurot). Krediidiasutus on põhimõtteliselt kõige rangemalt

reguleeritud ja samas ka finantsstabiilsuse seisukohalt kõige olulisem subjekt ning seepärast on

põhjendatud, et sellise isiku puhul on tegevusloa taotlemise menetlustasu üksjagu kõrgem kui teistel.

Täiendava tegevusloa taotlemise, olemasolevate teenuste ringi laiendamisel või makseteenuste

pakkujatele tehtava erandi kohaldamise lõpetamise korral on tasu senise 500 euro asemel 1500 eurot.

Punktiga 15 muudetakse FIS §-i 455.

Lõige 1. Eelnõuga tõstatakse prospekti kinnitamise taotlemise tasu 600 eurolt 2000 eurole ning

prospekti lisa kinnitamise taotlemise tasu 200 eurolt 1000 eurole.

Lõige 2. Uue lõikega nähakse ette, et kui varapõhise tokeni emitendiks on krediidiasutus, siis ta peab

valge raamatu heakskiitmise taotlemisel tasuma 2000 eurot. Vastav tasu on ettenähtud vaid

krediidiasutusele, kuna MiCA määruse artikli 21 lõike 1 kohaselt loetakse muu varapõhise tokeni

emitendi krüptovara valge raamat heakskiidetuks koos tegevusloa saamisega, kuid kuna

krediidiasutus varapõhise tokeni emitendi tegevusluba eraldi taotlema ei pea, siis tema puhul on

ettenähtud eraldi menetlustasu valge raamatu heakskiitmiseks. E-raha tokenite krüptovara valget

raamatut ei ole vaja eelnevalt Finantsinspektsiooni juures kinnitada.

Valge raamatu uue versiooni heakskiitmise taotlemisel tuleb tasuda 1000 eurot. See kohaldub nii

tegevusloa saanud emitendile kui ka krediidiasutusele.

KrüTS

63

Lõige 3. Kuigi muu krüptovara kui varapõhise tokeni või e-tokeni valge raamatu puhul on MiCA

määruse artikli 8 lõikes 3 kirjas, et pädevad asutused ei nõua krüptovara valge raamatu eelnevat

heakskiitmist enne nende avaldamist, peab Finantsinspektsioon siiski läbi viima teatud toimingud

(sh vastuvõtvate liikmesriikide ühtsete kontaktpunktide ja ESMA teavitamine) ning kuna muu

krüptovara pakkuja ja kauplemisele võtmist taotleva isik ei tasu järelevalvetasu, peavad nad

Finantsinspekstioonile valge raamatu esitamisel tasuma ühekorda summa 1000 eurot.

Tulenevalt uue tasu kehtestamisest on muudetud paragrahvi pealkirja.

Punkt 16. FIS § 457 reguleerib investeerimisfondi tingimuste, aktsiaseltsina asutatud fondi

põhikirja ja nende muutmise kooskõlastamise ning välisriigi fondi osakute või aktsiate

pakkumise ja fondivalitseja registreerimise taotlemisel makstavat menetlustasu. Eelnõuga

tõstetakse FIS § 457 lõikes 4 kehtestatud väikefondi valitseja, kes oma tegevust

Finantsinspektsioonis registreerida soovib (so IFS §-s 453 sätestatud väikefondi valitseja)

menetlustasu 1 000 eurolt 2 000 eurole. Kehtivas FIS-s on väikefondi valitseja registreerimise

menetlustasu võrdne fondivalitseja tegevusloa taotlemise menetlustasuga. Eelnõuga tõstetakse

fondivalitseja tegevusloa taotlemise menetlustasu 1 000 eurolt 2 000 eurole (vt punkti 13 ehk

FIS § 453 lõike 2 muutmise selgitust). Arvestades praktikas kujunenud olukorda, kus väikefondi

valitsejate registreerimistaotluste menetlemine on Finantsinspektsiooni jaoks ressursimahukas

ja ei jää mahult palju alla tegevusloataotluste menetlusele, tõstetakse eelnõuga ka

registreerimise menetlustasu, kuid seda siiski väiksemas ulatuses kui tegevusloa puhul.

Punkt 17. FIS § 4512 lõige 6 reguleerib menetlustasu tagastamist. Muudatuse kohaselt ei ole isikul

õigust nõuda menetlustasu tagastamist, kui menetluse ja toimingutega on juba alustatud. Selline

lahend peaks taotlejaid paremini distsiplineerima, et koostatud dokumendid oleksid kvaliteetsed ning

taotluse esitamine oleks läbimõeldud otsus.

Punkt 18. FIS § 48 lõike 2 kohaselt on Finantsinspektsioonil kohustus anda teiste seas Rahapesu

Andmebüroole teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, tingimusel, et see on vajalik

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Finantsjärelevalve käigus saadud teave on FIS § 54 lõike 2 kohaselt konfidentsiaalne ning isikud ja

asutused, kellele on konfidentsiaalset teavet lubatud avaldada, on nimetatud FIS § 54 erinevates

lõigetes. Samas ei ole FIS §-s 54 nimetatud Rahapesu Andmebürood, kellele Finantsinspektsioon on

FIS § 48 lõike 2 alusel kohustatud teavet andma. Seetõttu on täiendatud FIS § 54 lõike 4 loetelu

Rahapesu Andmebürooga.

Paragrahv 50. Investeerimisfondide seaduse muutmine

Paragrahviga 50 tehakse muudatused IFS-s.

Punkt 1. IFS-i täiendamine uue §-iga 2431 – selle kohaselt peab fondivalitseja viivitamata (ehk

esimesel võimalusel) teavitama Finantsinspektsiooni kui ta asutab/moodustab mitte-avaliku fondi

IFS-i alusel (kas siis lepingulise fondi, aktsiaseltsifondi või usaldusfondi). Kuna mitte-avaliku fondi

investorikaitse režiim on tunduvalt leebem kui avalike fondide puhul, siis esitatakse selliste fondide

kohta üksnes väga üldine info ja seega ei tohiks selle nõude täitmine olla fondivalitsejate jaoks

ülemäära koormav.

Punkt 2. IFS § 306 lõike 3 muutmine. Lõike 3 esimeses lauses on sätestatud, et kui väikefondi

valitseja ei taotle tegevusluba, peab ta registreerima oma tegevuse Finantsinspektsioonis vastavalt

IFS §-s 453 sätestatule ja täitma §-s 454 sätestatud teabe Finantsinspektsioonile esitamise kohustust.

Tulenevalt uute nõuete kehtestamisest lisatavate §-dega 4531 ja 4532 lisatakse kõnealusesse lausesse

KrüTS

64

viited ka nendes paragrahvides registreeritud väikefondi valitseja tegevuse suhtes kehtestatud nõuete

täitmisele.

Punkt 3. IFS §-i 306 täiendamine uute lõigetega 11 ja 12, mille kohaselt kohaldatakse eurofondi

ja alternatiivfondi valitsejale MiCA määruses krüptovarateenuse osutamise kohta sätestatut, kui ta

on selleks MICA määruse alusel õiguse saanud. Lõike 12 eesmärk on täpsustada, et kui IFSis ja

KrÜTSis (KrÜTS kaudu MiCA määruses) on ette nähtud nõuded sama tegevuse suhtes,

kohaldatakse fondivalitsejale nõudeid, mis on detailsemad või rangemad. Samas tasub ka

meeles pidada, et krüptovarateenuse osutamisel ei kohaldada fondivalitsejale MiCA määruse

artikleid 62, 63, 64, 67, 83 ja 84.

Punkt 4. IFS § 453 teksti muutmine. Paragrahv reguleerib tegevusloata väikefondi valitseja

tegevuse registreerimist. Eelnõuga antakse kogu paragrahvile uus sõnastus.

Lõige 1 kehtestab üldise nõude, et Eestis asutatud väikefondi valitseja, kes Finantsinspektsioonilt

tegevusluba ei taotle (tulenevalt IFS § 306 lõikes 3 sätestatust), peab siiski oma tegevuse

registreerima, kui tal on kavatsus hakata väikefondi valitsema, sealhulgas usaldusfondi

täisosanikuna. Võrreldes kehtiva seadusega on muudetud registreerimise ajahetke – see on toodud

ettepoole. Tegevus ei tule registreerida mitte pärast fondi valitsemisega alustamist, aga enne ehk siis,

kui on kavas fondi valitsema hakata. Selline on ka üldine praktika finantssektoris tervikuna, kus

teenuse pakkumine ei olegi lubatud enne vastava tegevusloa või registreeringu saamist.

Muudatusega välistatakse risk, et väikefondi valitseja hakkab teenust osutama olukorras, kus tema

tegevus on veel registreerimata ja puudub selgus, kas tegevus üldse registreeritakse.

Lõige 2 reguleerib väikefondi valitseja registreerimise taotlust. Registreerimise taotlemiseks tuleb

Finantsinspektsioonile esitada kirjalik avaldus ning järgmised andmed ja dokumendid: (i) väikefondi

valitseja kontaktandmed ja põhikiri või muu samaväärne dokument; (ii) taotleja juhatuse liikmete

andmed, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel

sünniaega, kodakondsust ning elukohta; (iii) taotleja aktsionäride või osanike nimekiri, milles on

märgitud iga aktsionäri või osaniku nimi, olemasolul registrikood või isikukood või selle puudumisel

sünniaeg ning andmed iga aktsionäri või osaniku omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osade

ja häälte arvu kohta; (iv) kavandatavate fondide arv ja nende nimetused või ärinimed; (v) teave

millise riigi õiguse alusel on kavas fondid moodustada või asutada; (vi) teave kavandatavate fondide

investeerimispoliitika kohta, sealhulgas fondi investeeringute ja kaubeldavate instrumentide,

kauplemiskohtade, fondi peamiste riskide ning valitsetava vara koosseisu ja koguväärtuse kohta;

(vii) hinnang kavandatava tegevuse vastavuse kohta alternatiivse investeerimisfondi valitseja

tegevuse tunnustele; (viii) tõend, mis kinnitab kapitalinõude täitmist ning (ix) tõend

Finantsinspektsioonile menetlustasu maksmise kohta.

Et eelnõu kohaselt tuleb tegevus registreerida enne fondi valitsemisega alustamist, on lõike 2 punktist

5 välja jäetud kohustus esitada registreerimise taotlemisel valitsetavate fondide moodustamise või

asutamise kuupäevad. Fondid saavad edaspidi asutatud või moodustatud pärast fondivalitseja

tegevuse registreerimist.

Uute nõuetena on taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetellu lisatud andmed taotleja

juhatuse liikmete ning aktsionäride või osanike kohta, hinnang tegevuse vastavusele alternatiivse

investeerimisfondi valitseja tegevuse tunnustele ning tõendid menetlustasu maksmise ja eelnõuga

kehtestatava kapitalinõude täitmise kohta (lõike 2 punktid 2 ja 3 ning 7–9). Kapitalinõue ongi uus,

mistõttu on ka vastav punkt taotlusele lisatud. Menetlustasu tuleb Finantsinspektsioonile

Finantsinspektsiooni seaduse kohaselt maksta kõigil tegevusluba või registreeringut taotlevatel

isikutel. Nii tuleb Finantsinspektsiooni seaduse § 457 lõike 4 kohaselt väikefondi valitseja

registreerimisel tasuda menetlustasu 1 000 eurot. Menetlustasu maksmise tõend lisatakse eelnõuga

KrüTS

65

registreerimise taotlemisel esitatavate dokumentide loetellu, et Finantsinspektsioonil ei tuleks seda

iga kord menetluse käigus eraldi küsida.

Kuivõrd praktikas pole alati üheselt selge tegevuse iseloom, milleks väikefondi valitsejana end

registreerida soovitakse ning tuleb ette olukordi, kus planeeritav tegevus ei vasta alternatiivse

investeerimisfondi valitseja tegevuse tunnustele, täiendatakse eelnõuga dokumentide loetelu taotleja

koostatud hinnanguga sellele, et planeeritav tegevus, millele registreeringut taotletakse, vastab

alternatiivse investeerimisfondi valitseja tegevusele, nagu seda näeb ette Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2011/61/EL. Hinnangu andmisel saab taotleja tugineda ka Euroopa

Väärtpaberiturujärelevalve ESMA poolt välja antud vastavatele suunistele, mis selgitavad, millistele

tunnustele peavad vastama alternatiivne investeerimisfond ja selle valitseja (vt täpsemalt

ESMA/2013/61129).

Andmed juhatuse liikmete ja aktsionäride või osanike kohta on tegevuse registreerimisel samuti

olulised, seda muuhulgas nii majandustegevuse koha ja tegelike kasusaajate päritoluriikide

määratlemisel kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seonduvalt.

Lõikes 3 on sarnaselt kehtivas sõnastuses lõikes 2 sätestatule kehtestatud nõue esitada lõike 2

punktides 4–6 nimetatud andmed komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 231/2013 lisas 4 esitatud

vormil. Erinevalt kehtivast seadusest on eelnõus esitatud vorminõue viidetega konkreetsetele

andmetele, mis tuleb etteantud vormil esitada. Kõiki registreerimise taotlemisel esitatavaid andmeid

ja dokumente Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse lisas esitatud vormil Finantsinspektsioonile

esitada ei tule.

Lõikes 4 sätestatakse, et Finantsinspektsioonil on õigus nõuda lõikes 2 nimetatud andmete ja

dokumentide täpsustamiseks või muude registreerimise seisukohast oluliste asjaolude

väljaselgitamiseks lisaandmeid ja dokumente. Sisuliselt on sellega esitatud kehtivas sõnastuses

paragrahvi lõikes 3 kehtestatud Finantsinspektsiooni õigus lisaandmeid ja -selgitusi küsida, kuid

sätte sõnastust on täpsustatud. Sõnastust on ühtlustatud IFS-s ja teistes finantssektori seadustes

läbivalt kasutatud terminoloogiaga, asendades „lisaandmed või -selgitused“ „lisaandmete ja -

dokumentidega“, mis hõlmabki muuhulgas ka selgitusi. Finantsinspektsioon võib eelnõu kohaselt

küsida lisaandmeid ja -dokumente ka muude registreerimise seisukohast oluliste asjaolude

väljaselgitamiseks. Seega laiendab eelnõu mõnevõrra teabe ringi, mida Finantsinspektsioon saab

menetluse käigus taotlejalt küsida. Seda põhjusel, et oleks võimalik välja selgitada kõiki tegevuse

registreerimise seisukohast olulisi asjaolusid. Asjaolud ei pruugi piirduda üksnes

registreerimiskohustuse väljaselgitamisega, millele viitab kehtivas sõnastuses norm. Lisaandmed ja

-dokumendid tuleb taotlejal esitada Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.

Sarnane on praktika ka teiste Finantsinspektsiooni menetletavate taotluste puhul.

Lõikes 5 on taasesitatud kehtivas sõnastuses paragrahvi lõige 4, mis ütleb, et taotluse võib esitada

eesti- või ingliskeelsena ning et Finantsinspektsioonil on õigus vajaduse korral nõuda ingliskeelsena

esitatud andmete ja dokumentide tõlkimist eesti keelde.

Lõige 6 reguleerib nõuetele mittevastavat (puudustega) taotlust ja sätestab, et Finantsinspektsioon

nõuab taotlejalt puuduste kõrvaldamist, kui taotlus ei vasta lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele või on

taotlusele lisatud andmed või dokumendid eksitavad või mittetäielikud või ei ole need

nõuetekohaselt vormistatud. Võrreldes kehtiva normiga kirjutatakse eelnõuga selgemalt lahti,

millistel juhtudel saab taotlust pidada puudustega olevaks – so olukord, kus ei ole esitatud nõutud

29 https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/2015/11/2013-611_guidelines_on_key_concepts_of_the_aifmd_-

_en.pdf

KrüTS

66

andmeid või dokumente, pole tehtud seda nõutud vormis või on esitatud andmed või dokumendid

eksitavad või mittetäielikud.

Kui kehtiv seadus lubab puudustega taotluse puhul nõuda Finantsinspektsioonil taotlejalt puuduste

kõrvaldamist või jätta registreerimisavaldus rahuldamata, siis eelnõu toob juurde taotluse läbi

vaatamata jätmise võimaluse (lõige 7). Finantsinspektsioon võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui

taotleja ei ole kõrvaldanud lõikes 6 nimetatud puudusi ette nähtud tähtajal, ei ole tähtpäevaks

esitanud Finantsinspektsiooni nõutud lisaandmeid või -dokumente või on esitanud need oluliste

puudustega. Sarnane õigus on Finantsinspektsioonil ka muudes finantssekori erinevates menetlustes,

mis hoiab halduskoormust mõnevõrra väiksemana.

Eelnõu lahendab praktilist probleemi, kus taotluse läbi vaatamata jätmise võimaluse puudumisel

tuleb kulutada aega taotluse menetlusele, kuigi see on esitatud sedavõrd oluliste puuduste või

vigadega, et puuduvad igasugused võimalused taotleja tegevuse registreerimiseks, ja neid puuduseid

ei ole taotleja olnud suuteline kõrvaldama. Eelnõu võimaldab seeläbi oluliselt vähendada

halduskoormust registreerimismenetluste läbiviimisel.

Lõike 8 kohaselt otsustab Finantsinspektsioon väikefondi valitseja registrisse kandmise või taotluse

rahuldamata jätmise kahe kuu jooksul nõuetekohase taotluse saamise päevast alates. Seda

põhimõtete eelnõuga ei ole muudetud. Positiivse otsuse korral kantakse registrisse väikefondi

valitseja nimi ja kontaktandmed, nagu see on olnud ka seni (vt kehtiv IFS § 453 lg 6).

Lõige 9 kehtestab taotluse rahuldamata jätmise alused. Eelnõuga täiendatakse aluseid, millal

Finantsinspektsioonil on õigus jätta taotlus rahuldamata. Seoses kapitalinõude kehtestamisega saab

selliseks täiendavaks aluseks kapitalinõude mittetäitmine.

Säilivad ka kehtivas seaduses olevad registreerimisavalduse rahuldamata jätmise alused: (i) esitatud

andmetest ei selgu üheselt, et taotleja asukoht ja tegevuskoht, sealhulgas püsiva ja kestva

majandustegevuse koht, on Eestis; (ii) tegemist ei ole IFS § 2 lõike 1 tähenduses

investeerimisfondiga; (iii) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või

eksitavad. Neist ühe sõnastust täpsustatakse. Arvestades, et tegevuse registreerimine tuuakse

eelnõuga ajaliselt ette poole – see tuleb ära teha enne fondide valitsemisega alustamist, pole

registreerimisavalduse rahuldamata jätmise alustes kohane viidata valitsetavale fondile. Antud

ajahetkel on tegemist fondiga, mida kavatsetakse valitsema hakata. Eelnõuga tehakse vastav

parandus – avaldus jäetakse rahuldamata, kui fondid, mida taotleja kavatseb valitsema hakata, ei

vasta IFS § 2 lõikes 1 sätestatud investeerimisfondi mõistele.

Punkt 5. Paragrahvid 453¹ ja 4532 Eelnõuga täiendatakse seadust kahe uue paragrahviga.

Esimesega neist (§ 4531) kehtestatakse nõuded registreeritud väikefondi valitsejale ja tema

tegevusele.

Lõikes 1 kehtestatakse tegevusloata väikefondi valitsejale aktsia- või osakapitalile miinimumnõue.

Võrreldes kehtiva seadusega on tegemist uue nõudega. Muudatuse eesmärgiks on ühelt poolt tõsta

tegevusloata väikefondi valitsejate vastutuse ulatust ja tekitada fondivalitseja tegevuseks vajalik

puhver ning teiselt poolt kehtestada ka turule sisenemise barjäär, mis aitaks maandada nö

riiulifirmade või lihtsalt edasimüügiks registreeritud kehade tekkimise riski. Analoogne nõue kehtib

ka näiteks Lätis. Eelnõu vähendab regulatiivse arbitraaži kasutamise võimalust, sest kaotab seni

eksisteerinud kapitalinõude puudumisest tingitud Eesti regulatsiooni eelise.

Eelnõuga kehtestatakse aktsia- või osakapitali miinimumnõudeks 25 000 eurot. Sama suur on

aktsiakapitali miinimumnõue tavalisele aktsiaseltsile. Kui fondivalitseja tegutseb näiteks osaühingu

või usaldusühingu vormis, siis sellisel juhul, muutub regulatsioon rangemaks. Võrreldes

KrüTS

67

finantssektoris üldiselt kehtivate kapitalinõuetega on eelnõuga kehtestatav nõue siiski väga

tagasihoidlik, mistõttu ei peaks see olema fondivalitsejana tegutsemisel takistuseks, kui tegelik

eesmärk on alternatiivseid investeerimisfonde valitseda. Võrdluseks, et tegevusloaga väikefondi

valitseja kapitalinõudeks on 50 000 eurot (asutamisel peab aktsia- või osakapital olema vähemalt 25

000 eurot, mis tuleb tõsta 50 000 euroni asutamisest kolme aasta jooksul) ja seda samuti sõltumata

äriühingu vormist. Kohustusliku pensionifondi valitseja algkapitali nõue on näiteks 1 000 000 eurot,

vabatahtliku pensionifondi valitsejal 500 000 eurot ning eurofondi ja alternatiivfondi valitsejal

125 000 eurot, millele lisanduvad veel täiendavad omavahendite nõuded.

Väikefondi valitsejate puhul on siiski tegemist finantssektori turuosalistega ja kapitalinõue on siin

sektoris üheks peamiseks ja oluliseks regulatiivseks nõudeks. Finantsinspektsioon teostab väikefondi

valitseja puhul, kes on oma tegevuse Finantsinspektsioonis registreerinud, järelevalvet vaid

registreerimiskohustuse täitmise ja teabe andmise üle. Sellest tulenevalt ei saa investorid kaebuste

korral pöörduda Finantsinspektsiooni poole ning kõikvõimalikud nõuded tuleb lahendada kohtus

(või ühingulepingus määratud muul viisil), millega kaasnevad arvestatavad kulud. Olenemata sellest,

kas tegemist on alles alustava äriühinguga, peab väikefondi valitseja ühingulepingu rikkumise korral

olema valmis ja suuteline hüvitama usaldusfondile ja osaomanikele tekitatud kahju ning võttes

arvesse sektori varakünnist, võivad fondide mahud ja investeeringud ületada Eesti turul tegutsevate

tegevusloaga fondivalitsejate ja nende valitsetavate fondide omi.

Sellest tulenevalt on kapitalinõude kehtestamine asjakohane. Teisalt, nagu juba öeldud, ei ole antud

nõue ka liigselt koormav, sest kapitalinõude summa ei ole suur.

25 000 euro suurune kapital peab olema tasutud rahalise sissemaksena väikefondi valitseja

asutamisel. Juba tegutsevate väikefondi valitsejate puhul rahalist sissemakset tegema ei pea, kui

bilansis on piisavad vahendid olemas (nt jaotamata kasum).

Lõikes 2 on taasesitatud kehtivas sõnastuses IFS § 453 lõige 8, mis kohustab registreeritud

väikefondi valitsejat esitama Finantsinspektsioonile regulaarset teavet vastavalt IFS §-s 454

sätestatule (teabe nõuded on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013).

Lõikes 3 reguleeritakse registreeritud väikefondi valitseja valitsetavate fondide kohta reklaami

avaldamist. Tegemist on uue nõudega. Eelnõu lubab selliste fondide kohta edaspidi reklaami

avaldada üksnes tingimusel, et reklaam sisaldab teavet ka selle kohta, et väikefondi valitseja tegutseb

registreeringu alusel ja ei oma fondivalitseja ega väikefondi valitseja tegevusluba ning et

Finantsinspektsioon ei teosta tema tegevuse üle järelevalvet.

Registreeritud väikefondi valitsejate puhul on kujunenud praktika, kus investorite leidmiseks

kasutatakse tihti professionaalselt koostatud veebilehti, mis on tehtud sarnaseks avaliku fondi

pakkumise reklaamile ja on kättesaadavad kõigile. Kuigi üldjuhul ei sisalda vastavad veebilehed

otseseid üleskutseid fondi investeerida, näidatakse neis fondide tootlust ja muid andmeid, rõhutades

häid investeerimisvõimalusi. Selliseid fonde ei ole lubatud pakkuda avalikult, mistõttu ei peaks

mitteavaliku fondi valitseja võimaldama selliselt kolmandatele isikutele ligipääsu fondi

dokumentatsioonile, tulemustele ega seda fondi puudutavale statistikale laiemalt. Eelnõuga

suurendatakse avaldatava reklaami läbipaistvust, juhtides potentsiaalsete investorite tähelepanu

selliste investeeringute olulistele asjaoludele.

Lõikes 4 kehtestatakse Finantsinspektsiooni teavitamise kohustus. Registreeritud väikefondi

valitsejal tuleb teavitada viivitamata Finantsinspektsiooni oma kontaktandmete, juhatuse liikmete,

aktsionäride või osanike struktuuri ja põhikirja või muu samaväärse dokumendi muutmisest ning

esitada vastavad andmed või dokumendid. Sarnane teavitamiskohustus oli kehtivas sõnastuses IFS

§ 453 lõikes 7. Eelnõuga laiendatakse teavitamiskohustust juhatuse liikmete ja omanike struktuuri

KrüTS

68

muudatustest teavitamisele, mille kohta tuleb eelnõu kohaselt andmed esitada ka registreerimise

taotlemisel. Muudatustest teavitamine on vajalik, et oleks võimalik veenduda registrist kustutamise

aluste puudumises.

Teise uue paragrahviga (§ 4532) reguleeritakse väikefondi valitseja registrist kustutamist. Registrist

kustutamist puudutavad normid on kehtestatud kehtivas sõnastuses IFS § 453 lõigetes 9 ja 10, mis

tuuakse eelnõuga uude paragrahvi.

Lõike 1 kohaselt tuleb väikefondi valitsejal teavitada viivitamata Finantsinspektsiooni väikefondi

valitsejana tegutsemise lõpetamisest või kui ta ei ole kuue kuu jooksul tema registreerimisest arvates

alustanud fondi valitsemist ning esitada vastavat asjaolu kinnitavad andmed. Sama näeb ette ka

kehtiv norm (IFS § 453 lg 9 esimene lause).

Lõikes 2 sätestatakse, et lõikes 1 nimetatud juhtudel ehk olukordades, kus väikefondi valitseja

tegevust lõpetatakse või tegevusega ei ole alustatud kustutab Finantsinspektsioon väikefondi

valitseja registrist. Sama näeb ette ka kehtiv IFS § 453 lõike 9 teine lause.

Lisaks kehtestab lõige 3 täiendavad alused, mil Finantsinspektsioon saab kaaluda väikefondi

valitseja registrist kustutamist. Finantsinspektsioon võib väikefondi valitseja registrist kustutada, kui:

(i) registreeringu taotlemisel on Finantsinspektsioonile esitatud ebaõigeid, eksitavaid või puudulikke

andmeid, millel oli registreerimise otsustamisel oluline tähendus; (ii) väikefondi valitseja avaldab

oma tegevuse või tegutsemise õiguse kohta oluliselt ebaõigeid või eksitavaid andmeid või reklaami;

(iii) väikefondi valitseja on toime pannud rahapesualase rikkumise või rikub õigusaktiga kehtestatud

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda; (iv) esinevad IFS § 453 lõikes 9 sätestatud

alused või (v) väikefondi valitseja ei ole esitanud IFS §-s 454 ette nähtud teavet tähtaegselt. Sellised

alused on ka kehtivas regulatsioonis, vt IFS § 453 lõiget 10. Uue normina on eelnõuga registrist

kustutamise aluste loetellu lisatud IFS §-s 454 ette nähtud teabe tähtaegselt esitamata jätmine.

Lõigetes 4 ja 5 on uued normid. Lõige 4 sätestab, et väikefondi valitseja kustutatakse registrist

Finantsinspektsiooni otsusega ning et see otsus toimetakse viivitamata väikefondi valitsejale kätte.

Täpsustus annab õigusselguse registrist kustutamise toimingu lõpule viimiseks.

Lõige 5 kehtestab fondivalitsejale kohustused, mida tal tuleb pärast registrist kustutamist täita, et

oma tegevus väikefondi valitsejana ka praktiliselt lõpetada. Peale registrist kustutamist tuleb

väikefondi valitsejal lõpetada oma valitsetavate fondide aktsiate või osade väljalaskmine, st

fondivalitseja ei või enam uusi sissemakseid fondi vastu võtta. Kahe kuu jooksul registrist

kustutamisest arvates tuleb fondivalitsejal alustada fondide likvideerimist või anda nende

valitsemine üle teisele fondivalitsejale (kellel on olemas selleks vajalik tegevusluba või

registreering). Et Finantsinspektsioon oleks väikefondi valitseja tegevuse lõpetamise protsessi

asjaoludega kursis, tuleb teda fondide likvideerimise alustamisest arvates viivitamata ka teavitada

ning pärast likvideerimise lõpetamist esitada selle kohta ka aruanne.

Seaduse nõudeid rikkuva või nõuetele mittevastava väikefondi valitseja peamiseks sanktsiooniks on

tema registrist kustutamine. Finantsinspektsioon ei ole saanud seda meedet aga praktikas rakendada,

sest menetlusnormid ja kustutamise protsessi regulatsioon on puudulikud. Peamiseks probleemiks

on tegutseva investeerimisfondi jätkamine olukorras, kus selle fondivalitseja ei oma enam õigust

fondi valitseda. Eelnõus esitatud muudatused reguleerivad registrist kustutamise protsessi lõpuni ja

tagavad selle, et pärast registrist kustutamist oleks fondide valitsemine üle antud või fondid

likvideeritud.

Punkt 6. IFS § 516 lõige 12. IFSi rakendussätetesse lisatakse uus lõige, milles reguleeritakse enne

eelnõu jõustumist kehtivat registreeringut omavate väikefondi valitsejate ja nende valitsetavate

KrüTS

69

fondide üleminekut kehtestatavale kapitalinõudele. Lõige 12 annab kapitalinõude jõustumise ajal

kehtivat registreeringut omavale väikefondi valitsejale 12 kuud tema aktsia- või osakapitali uuele

nõudele vastavusse viimiseks. Ühtlasi kohustab eelnõu väikefondi valitsejat Finantsinspektsiooni

viivitamata teavitama, kui aktsia- või osakapital on viidud eelnõus esitatud kapitalinõudega

vastavusse (IFS § 4531 lõige 1). Kui väikefondi valitseja oma kapitali kehtestatud nõudega

vastavusse ei vii, ilmneb IFS § 453 lõike 9 punktis 4 sätestatud asjaolu, millest tingituna on

Finantsinspektsioonil omakorda IFS § 4532 lõike 4 punkti 5 alusel õigus väikefondi valitseja

registrist kustutada.

Paragrahv 51. Kindlustustegevuse seaduse muutmine

Paragrahviga 51 sätestatakse KindlTS muudatused.

Punkt 1. KindlTS § 107 uus lõige 41. Kui § 107 lõike 7 kohaselt peab kindlustusandja teavitama

Finantsinspektsiooni kindlustusandja juhi või vastutava isiku valimise või määramise kavatsusest,

esitades Finantsinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid ning juhatuse liikme puhul tema

vastutusvaldkonna kirjelduse vähemalt 30 päeva enne nimetatud otsuse tegemist, siis uue lõike 41

kohaselt ei kohaldata viidatud tähtaega, kui dokumentide tähtaegselt esitamine ei ole mõjuval

põhjusel võimalik (näiteks erakorralised, sh tervislikud põhjused). Sama kehtib Finantsinspektsiooni

teavitamisele, kui kindlustusandja kavatseb pikendada juhi või vastutava isiku ametiaega.

Punkt 2. KindlTS-i § 109 lõike 2 muutmine. Analoogselt teiste finantsteenuse osutajate juhatuse

liikmete ja töötajatega ei või krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitent ja

ühisrahastusteenuse osutaja olla kindlustusandja juhatuse liige, välja arvatud kindlustusandjaga

samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatuse liige või töötaja.

Paragrahv 52. Krediidiasutuste seaduse muutmine

Paragrahvis 52 sätestatakse KAS muudatused.

Punkt 1 kohaselt täiendatakse KAS §-i 2 lõigetega 7 ja 8 õigusselguse tagamise eesmärgil.

Muudatusest tulenevalt kohaldatakse krediidiasutusele, kes osutab krüptovarateenust või pakub

krüptovara või taotleb selle kauplemisele võtmist, mh MiCA määruses, TFR määruses ja

krüptovaraturu seaduses sätestatut. Lõike 8 eesmärk täpsustada, et kui KASis ja KrÜTSis (KrÜTS

kaudu MiCA määruses) on ette nähtud nõuded sama tegevuse suhtes, kohaldatakse krediidiasutusele

nõudeid, mis on detailsemad või rangemad.

Punktid 2 ja 3. MiCA määrusega muudetakse krediidiasutuste direktiivi 2013/36/EL lisa 1 nii, et

vastastikku tunnustatavate tegevuste loetellu on lisatud e-raha tokeni emiteerimine, varapõhise

tokeni emiteerimine ja krüptovarateenused. Nende tegevusaladega võivad liikmesriigi territooriumil

kas filiaali asutamise või teenuste osutamise teel tegeleda kõik teise liikmesriigi pädevalt asutuselt

tegevusloa saanud ja viimase järelevalve all olevad krediidiasutused, tingimusel et nende

tegevusluba hõlmab selliseid tegevusalasid. KAS § 6 lõike 1 finantsteenuste loetelusse lisatakse ka

krüptovara emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ja krüptovarateenuse osutamine.

Olgu täpsustuseks välja toodud, et finantseerimisasutuse määratluse aluseks on määruse (EL) nr

575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 26 finantseerimisasutuse definitsioon, mis viitab direktiivi

2013/36/EL I lisa punktides 2–12 ja punktis 15 loetletud tegevustele. Kuna MiCA määruse artikliga

146 muudetakse punkti 15 sõnastust, lisades sinna ka e-raha tokenite emiteerimise, muudetakse

vastavalt ka KAS § 6 lõike 1 punkti 5 sõnastust. Kuna varapõhise tokeni emiteerimist ja

krüptovarateenuse osutamist ei ole finantseerimisasutuse tegevuste määratluse alla lisatud, on need

KrüTS

70

tegevused lisatud KAS § 6 lõike 1 uute punktidena 141 ja 142, mis ei ole KAS § 5 lõike 1 viidetega

punktidele 2–12 hõlmatud.

Punkt 4. Punkti 15 sõnastuse ulatusse lisatakse ka uued punktid 141 ja 142.

Punktiga 5 ette nähtud muudatus on tehniline, kuivõrd MiCA määrus hõlmab ka direktiivi

2013/36/EL muutmist, mis tuleb riigisiseselt üle võtta (ehk punkt 2 muudatus).

Paragrahv 53. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine

Paragrahviga 54 sätestatakse MsÜS muudatused.

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 2 lõiget 4 täiendatakse punktiga 61, mille kohaselt ei

kohaldata majandustegevuse seadustiku üldosa seadust krüptovaraturu seaduse tähenduses

krüptovarateenuse osutajana ja krüptovara emitendina tegutsemisele. Kuna krüptovarateenus ning

krüptovara pakkumine ja kauplemisele võtmise taotlemine on eriseadusega detailselt

reguleeritud, ei ole MsÜS-i kohaldamine otstarbekas. Sarnaselt teistele

finantsjärelevalvesubjektidele on tegemist eelnõu subjektide jaoks täpsustava sättega.

Paragrahv 54. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine

Paragrahviga 54 sätestatakse MERAS-e muutmine. Muudatuse kohaselt täiendatakse MERAS §-

i 2 uute lõigetega 3 –5 nii, et:

- TFR määrust kohaldatakse pankadele ja teistele makseteenuste osutajatele (vastav

sanktsioneerimisnorm on sätestatud aga RahaPTS §-s 96);

- täpsustakse, et e-raha asutusele, kes osutab krüptovarateenust, kohaldatakse KrüTSis ja MiCA

määruses sätestatut (va MiCA määruse artikli 60 lõikes 10 viidatud nõudeid). E-raha asutus ei

pea krüptovarateenuse osutamiseks eraldi tegevusluba taotlema ning piisab Finantsinspektsiooni

teavitamisest;

- kui MERASes ja KrÜTSis on sätestatud nõuded sama tegevuse suhtes, siis kohaldatakse

makseasutusele või e-raha asutusele rangemaid/detailsemaid nõudeid.

Samas, kui makseaustus soovib osutada krüptovarateenust, peab ta taotlema MiCA alusel tegevusloa

ja täitma kõiki MiCA määruse nõudeid, mis on tegevusloa saamise aluseks (sh usaldatavusnõuded).

Makseasutusele kohalduvad nii MERAS-e kui ka MiCA määruse nõuded.

Lisaks korrigeeritakse § 114 lõiget 2, millest on ekslikult välja jäänud sõna „kuni“.

Paragrahv 55. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

Paragrahviga 55 sätestatakse RahaPTS muudatused.

Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks virtuaalvääringu tegevusloa taotlemist, tingimusi ja kehtetuks

tunnistamist reguleerivad sätted (RahaPTS § 70 jj), kuivõrd nimetatud teenusepakkujate kohta

käivad sätted on koondatud krüptovaraturu seadusesse ja MiCA-sse. Virtuaalvääringutega seotud

mõisted tunnistatakse kehtetuks, kuna edaspidi hõlmavad neid mõisteid krüptovaraga seotud

mõisted. Kehtetuks tunnistatakse ka sätted, mis on seotud hoolsusmeetmete erisustega

virtuaalvääringute vahetamise ja ülekandmise teenuse osutamisel (peaasjalikult RahaPTS § 25).

Edaspidi hakkavad ülekandmise teenusele kehtima sarnased informatsiooni kogumise, edastamise

ja säilitamise kohustused, mis tulenevad TFR-ist. Virtuaalvääringutega seonduvad mõisted

asenduvad krüptovara mõistetega, mille definitsioonid tulenevad EL määrustest.

KrüTS

71

Punktiga 2 lisatakse RahaPTS-i §-i 3 kaks uut mõistet: krüptovara ja isehallatav aadress.

Definitsioonid on antud viitega MiCA-le. Krüptovara mõistet on lähemalt käsitletud käesoleva

seletuskirja alapeatükis 2.2.. Nagu eelnevalt selgitatud on tegemist mõistega, mis hõlmab endas

virtuaalvääringuid, investeerimislaadseid tokeneid kui ka kasutustokeneid, mis tähendab, et

RahaPTS-iga hallatavate teenuste ulatus laieneb. Sättes on täpsustatud, et RahaPTS-is defineeritakse

krüptovara kitsamalt kui MICA-s, jättes välja need krüptovarad, mida MiCA ei reguleeri. Isehallatav

aadress on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1113 kohaselt hajusraamatu aadress,

mis ei ole seotud ühegi krüptovarateenuse osutajaga või üksusega, mis ei ole asutatud liidus ja osutab

krüptovarateenuse osutaja teenustega sarnaseid teenuseid. Kehtiv RahaPTS kasutab

virtuaalvääringute kontekstis isehallatava aadressi kohta sõnastust „virtuaalvääringu rahakott, millel

puudub virtuaalvääringu teenuse pakkuja“ (RahaPTS § 25 lg 28).

Punktiga 3 lisatakse RahaPTS § 6 finantseerimisasutuste loetellu krüptovara teenuse osutajad.

Ka VASP-idele on siiani vastavalt RahaPTS § 2 lõikes 5 sätestatule kohaldatud RahaPTS-is

finantseerimisasutuste kohta käivat VASP-ide suhtes. Krüptovarateenused sarnanevad olemuslikult

mitmele finantsteenusele nagu näiteks makseteenus, valuutavahetus, kontoteenus jne. Seetõttu on

asjakohane rakendada krüptovarateenuste osutajatele sama raamistikku koos vajalike erisustega.

RahaPTS-i kohaldamisalast on välja jäetud MiCA-ga reguleeritud krüptovara kohta nõu andmise

teenus. MiCA kohaselt on krüptovara kohta nõu andmine kliendile personaalsete soovituste

pakkumine, andmine või nõusolek neid anda kas kliendi taotlusel või nõu andva krüptovarateenuse

osutaja algatusel seoses ühe või mitme krüptovara tehinguga või seoses krüptovarateenuse

kasutamisega. Rahapesuks või terrorismi rahastamiseks oleks vaja, et krüptovara liiguks ühelt isikult

või aadressilt teisele. Krüptovara kohta nõu andmise teenusega seda ei juhtu. Tegemist on üksnes

soovituste andmisega, mille alusel klient võib otsustada mõne krüptovara teenuse kasutamise kasuks.

Kuna teised krüptovarateenused on RahaPTS-iga hõlmatud, siis on teenuseosutajate vahendusel

tehingu teostamisel teenuseosutajad kohustatud isikud. Siiski kui nõustamisteenuse pakkumisega

osutatakse ka õigusnõu ja maksunõustamist, siis tuleb hinnata eraldi, kas teenuseosutaja võib olla

mõne muu teenuse osutamisega seonduvalt kohustatud isik.

Punktiga 4 lisatakse RahaPTS § 6 finantseerimisasutuse loetellu ka ühisrahastusteenuse

osutajad. Rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardite kohaselt peaks

ühisrahastusteenuse osutajad maandama rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Erialakirjanduses

pööratakse eriti suurt tähelepanu võimalikule terrorismi rahastamisele, mida teostatakse

ühisrahastusteenuse abil. Riikliku riskihinnanguga tuvastati, et sektoris on üle keskmise kõrged

riskid. Riskihinnanguga soovitati sektorit täiendavalt reguleerida. Eestis on olnud ka rahapesu

kahtluse põhjal algatatud kriminaalmenetlus, mis seostub ühisrahastusteenuse pakkumisega. Siiani

on teenuse RahaPTS-i asjakohasesse loetelusse lisamist takistanud asjaolu, et teenus on olnud

reguleerimata. Ettevõtjaid rahastavad ühisrahastusteenuste pakkujad on nüüd reguleeritud

otsekohalduvad EL määrusega30, mis ühtlasi võimaldab vastava teenuse hõlmata RahaPTS

regulatsiooni.

Punktis 5 täiendatakse RahaPTS § 7 korrespondentsuhte mõistet järgmise tekstilõiguga: „või

suhted, mis on loodud krüptovaratehingute või krüptovaraülekannete tegemiseks“.

Krüptovarateenuste lisamine korrespondentsuhete regulatsiooni muudab krüptovarateenuse

osutajatele rakendatava RahaPTS-i raamistiku veelgi sarnasemaks finantseerimisasutustele

rakenduva raamistikuga. Muudatus on asjakohane, kuna krüptovarateenuse osutajate ja kolmandates

riikides krüptovaraülekannete tegemiseks või sarnaste krüptovarateenuste osutamiseks asutatud

üksustega sisse seatud suhted sarnanevad kolmanda riigi respondentasutusega sisse seatud

korrespondentpangandussuhetega. TFR määruse põhjenduspunktides on selgitatud, et kuna

krüptovarateenuse osutajatega sõlmitud suhted on oma laadilt pidevad ja korduvad, tuleks neid

30 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R1503&from=EN

KrüTS

72

käsitada korrespondentsuhte liigina ning nende suhtes tuleks kohaldada konkreetseid tõhustatud

hoolsusmeetmeid, mis on põhimõtteliselt sarnased pangandus- ja finantsteenuste kontekstis

kohaldatavate meetmetega. Korrespondentasutuste kohustused on sätestatud RahaPTS §-s 40, kuhu

tehakse käesoleva eelnõuga kürptovarateenuseid puudutavad erandid.

Punktis 6 täpsustatakse RahaPTS § 13 krüptovarateenuse osutaja poolt teostatava rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskide hindamise nõudeid. Kuna isehallatavate aadresside puhul pole

vastaspooleks teist kohustatud isikut, kes oleks isehallatava aadressil krüptovara hoiustava või seal

hoiustada sooviva isiku kohta andmeid kogunud ja kontrollinud, siis kaasnevad selliste tehingutega

spetsiifilised riskid, mille tarbeks on vaja täiendavaid riske maandavaid meetmeid, sh tugevdatud

hoolsusmeetmeid, mis on reguleeritud RahaPTS-i §-des 37–39 ja mida käesoleva eelnõuga

täiendatakse, et tagada kohustatud isikute poolt asjakohane reaktsioon isehallatavate aadressidega

seonduvatele riskidele. Rakendavate meetmete sobivust ja piisavust pole võimalik hinnata ilma, et

oleks eelnevalt hinnatud riske ja seetõttu on vajalik täiendada riskide hindamist käsitlevat paragrahvi.

Punktiga 7 täiendatakse RahaPTS § 15 lõiget 6, mille alusel saab Finantsinspektsioon edaspidi

anda korralduse krüptovarateenuse osutajale, kes tegutseb Eestis muus vormis kui filiaalina ja kelle

peakontor asub teises EL liikmesriigis, määrata Eestis keskse kontaktpunkti, mille ülesanne on

tagada teenuse osutaja vastavus RahaPTS-i nõuetega. Tegemist on AMLD431-st tuleneva

liikmesriikidele antud võimalusega, mida Eesti on kasutanud e-raha asutuste ja makseteenuse

pakkujate osas. Muudatusega rakendatakse vastavat võimalust ka krüptovarateenuse osutajate

suhtes. Keskse kontaktpunkti määramise eesmärk on hõlbustada koostööd krüptovarateenuse osutaja

ja järelevalveasutuse vahel, mis omakorda tõhustab piiriülese järelevalve efektiivsust.

Punktidega 8-14 muudetakse RahaPTS §-i 25 kahes järgus, lisades esmalt krüptovarateenuse

osutaja ja krüptovara aadressi mõisted sätetega, mis jõustuvad 30. detsembril 2024. a, ja seejärel

eemaldatakse sõnastusest virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja virtuaalvääringu rahakoti mõisted

muudatustega, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2026. a. Muudatustega tagatakse, et krüptovarateenuse

osutajatele hakkaksid kohalduma samad hoolsusmeetmete riigisisesed erisused nagu VASP-le

kohalduvad ja et samad erisused kohalduksid VASP-dele kuni tegevuslubade kehtetuks

muutumiseni.

31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise

eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja

tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (EMPs

kohaldatav tekst)

KrüTS

73

Punkt 15. RahaPTS § 36 lõike 2 muudatusega lisatakse suuremale riskile viitavate asjaolude

loetellu krüptovara ülekandmise tehingud, mis on suunatud isehallatavale aadressile või pärinevad

isehallatavalt aadressilt. Isehallatavate aadressidega seonduvad potentsiaalselt suured riskid, mille

maandamist raskendab ülesande regulatiivne ja tehnoloogiline keerukus. Euroopa Komisjon hindab

2026. aasta 1. juuliks vajadust täiendavate erimeetmete järele, et maandada riske, mida kujutavad

endast ülekanded isehallatavatele aadressidele või isehallatavatelt aadressidelt või üksustele või

üksustelt, mis ei ole asutatud liidus, sealhulgas võimalike piirangute kehtestamist, ning Euroopa

Komisjon hindab selliste mehhanismide mõjusust ja proportsionaalsust, mida kasutatakse

isehallatava aadressi omanditeabe õigsuse kontrollimiseks. Nii kaua, kui vastavaid hinnanguid pole

ega täpsustavaid regulatsioone pole, tuleb kohelda isehallatavate aadressidega seonduvaid tehinguid

kui tavapärasest kõrgema riskiga olukorda, mille korral tuleb kasutusele võtta asjakohaseid riske

maandavaid meetmeid. Täiendavad hoolsusmeetmed on sätestatud §-des 38–40. Hoolsusmeetmete

valik sõltub maandatava riski olemusest ja riskitasemest ning lõplik valik jääb kohustatud isikule,

kes peab siinkohal rakendama riskipõhist lähenemist.

Punkt 16. RahaPTS § 38 muudatusega lisatakse täiendavate hoolsusmeetmete loetellu täiendava

teabe kogumine ülekantud krüptovara päritolu ja sihtkoha kohta, mida teenuspakkuja saaks kasutada,

kui ilmneb tavapärasest kõrgem rahapesu ja/või terrorismi rahastamise risk seoses

krüptovaraülekannetega.

Punktiga 17 lisatakse krüptovara teenuse osutajatele kohustus arvestada täiendavate

hoolsusmeetmete valikul ja kohaldamisel asjakohaste Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse

(EBA) suunistega. Lisaks peab § 38 lõike viis kohaselt finantseerimisasutus arvestama EBA

suunistega riskifaktorite kohta. EBA annab hiljemalt 30. detsembriks 2024. a välja:

- suunised riskimuutujate ja riskitegurite kohta, mida krüptovarateenuse osutajad peavad arvesse

võtma ärisuhete loomisel või krüptovaratehingute tegemisel;

- suunised, et täpsustada krüptovarateenuse osutaja rakendatavaid hoolsusmeetmeid, sealhulgas

kriteeriume ja vahendeid isehallatavale aadressile suunatud või sealt pärineva ülekande algataja

või saaja isikusamasuse kindlakstegemiseks ja kontrollimiseks, eelkõige kolmandate isikute abil,

võttes arvesse uusimat tehnoloogilist arengut;

- suunised, milles täpsustatakse, kuidas kohaldatakse kliendi suhtes rakendatavaid tõhustatud

hoolsusmeetmeid, kui kohustatud isikud osutavad krüptovaraülekandeid, sh kuidas ja millal

saavad kohustatud isikud täiendavat teavet tehingu algataja ja saaja kohta.

EBA peab riskimuutujate ja riskitegurite kohta käivates suunistes selgitama eelkõige, kuidas

krüptovarateenuse osutajad peavad arvesse võtma riskitegureid, sealhulgas tehingute tegemisel

isikute ja üksustega, kes ei ole rahapesu tõkestamise direktiiviga/RahaPTS-iga hõlmatud. Selleks

peab EBA pöörama erilist tähelepanu toodetele, tehingutele ja tehnoloogiatele, mis võivad

soodustada anonüümsust, näiteks privaatsust tagavad rahakotid, mikserid ja segistid. Suurema

riskiga olukordade tuvastamise korral nähakse suunistes ette tõhustatud hoolsusmeetmed, mille

kohaldamist peavad kohustatud isikud selliste riskide maandamiseks kaaluma, sealhulgas

asjakohaste protseduuride kehtestamine krüptovara päritolu või sihtkoha kindlakstegemiseks.

TFR määruse põhjenduspunktis on selgitatud, et teatavate krüptovaraülekannetega, eelkõige

nendega, mis on seotud anonüümsuse suurendamiseks kavandatud toodete, tehingute või

tehnoloogiatega, sealhulgas privaatsust tagavad rahakotid, mikserid või segistid, kaasnevad

spetsiifilised rahapesu, terrorismi rahastamise ja muu kuritegevuse suurele riskile osutavad tegurid.

Selliste ülekannete jälgitavuse tagamiseks peaks EBA eelkõige selgitama, kuidas krüptovarateenuse

osutajad peavad arvesse võtma riskitegureid, sealhulgas tehingute tegemisel liiduväliste üksustega,

kes ei ole reguleeritud, registreeritud ega oma tegevusluba üheski kolmandas riigis, või isehallatavate

aadressidega. Kui tehakse kindlaks suurema riskiga olukorrad, peaks EBA andma välja suunised,

milles täpsustatakse, milliste tõhustatud hoolsusmeetmete kohaldamist peaksid kohustatud isikud

KrüTS

74

selliste riskide maandamiseks kaaluma, sealhulgas selliste asjakohaste menetluste vastuvõtmine

nagu hajusraamatu tehnoloogia analüütiliste vahendite kasutamine, et teha kindlaks krüptovara

päritolu või sihtkoht.

Ülal kirjeldatu viitab, et EBA koostatavad suunised on sisult laiemad ja hõlmavad lisaks

riskiteguritele ka näiteks hoolsusmeetmete valikut, mille tõttu on vaja kehtestada eraldi säte, et

tagada krüptovarateenuse osutajate tegevuse igakülgne vastavus EBA suunistele.

Punktiga 18 tehakse RahaPTS § 40 lõike 1 punktis 5 tehniline parandus, lisades lause lõppu

sõna „andmed“. Kehtiva sõnastuse kohaselt oleks pidanud krediidiasutus või finantseerimisasutus

olema suuteline esitama taotluse korral asjakohased kliendisuhtes rakendatavad hoolsusmeetmed,

kuid tegelikult oli silmas peetud, et esitada tuleb andmed teostatud hoolsusteemete kohta.