Arvamus krüptovaraturu seaduseelnõu kohta

Lugupeetud rahandusminister 22. september 2023

[email protected]

Lugupeetud Thomas Auväärt

[email protected]

Lugupeetud Kristiina Kubu

[email protected]

Arvamus krüptovaraturu seaduseelnõu kohta

Audiitorkogu ei olnud nende isikute ringis, kellele esitati eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks. Sellest hoolimata peame vajalikuks oma ettepanekud esitada, et tagada

audiitorkontrolli nõuete õigusselgus seaduse tasandil. On ju eelnõu eesmärk MiCA määruse

nõuete rakendamine. Analüüsisime eelnõus toodud õigusnorme eelkõige audiitorteenuse

osutamise seisukohast ning esitame oma ettepanekud ja kommentaarid tulenevalt nimetatust.

KrüTS § 16 Audiitorkontroll

§ 16 lg 1

(1) Krüptovaraturu osalise raamatupidamise aruanne peab olema auditeeritud.

Mõiste „auditeerimine“ on senini tekitanud segadust selles osas, kas auditeerimise all võib

mõista ka ülevaatust; seda mõistet AudSs ei ole ja mõnedes valdkonna seadustes on

auditeerimise nõuete all silmas peetud, et need nõuded laienevad ka ülevaatusele.

Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada lõige 1 alljärgnevalt:

„Krüptovaraturu osalise raamatupidamise aastaaruandele on kohustuslik audit.“

§ 16 lg 3

Audiitorettevõtjatel on tekkinud järgmised küsimused ja ettepanekud, mida palume seaduse

sätete sõnastamisel õigusselguse eesmärgil arvestada:

1. Nimetatud lõige seab audiitorettevõtja rotatsiooninõude pärast 5 aastast perioodi.

Audiitorettevõtjad on teinud ettepaneku rotatsiooninõude pikkuseks määratleda juba Eesti

õiguses eksisteerivatest rotatsiooninõuetest karmimad, ehk avaliku huvi üksusele kehtivad

rotatsiooninõuded: audiitorettevõtja puhul maksimaalselt 10 aastat ning ettenähtud nõuete

2/6

täitmisel maksimaalselt täiendavalt 10 aastat, konkreetse vandeaudiitori puhul maksimaalselt

7 aastat. Kui eesmärgiks on seada rotatsiooniajaks 5 aastat, peab see olema selgelt

põhjendatud, miks on selle nõude osas otsustatud veel lühema tähtaja kasuks kui avaliku huvi

üksuste puhul, kus teenuse osutamise perioodi piiramine ja rotatsiooniperioodi määratlemine

juba on keskne audiitori sõltumatust tagav aspekt. Ka krediidiasutustele kui avaliku huvi

üksustele laienevad eelnimetatud rotatsiooninõuded tulenevalt EL määruse 537/2014

nõuetest. Nimetatud määruse jõustumisega tunnistati tühiseks KAS § 94 lg 2, mis varasemalt

reguleeris audiitoriks nimetamise tähtaega.

2. Audiitorettevõtja nimetamine teatud maksimaalseks perioodiks tekitab ebaselgust selles

osas, mis hetkest tähtaeg hakkab kulgema. Kas nimetamisest, mis ei ole ilmselt eesmärk, kui

mõeldud on viie järjestikuse aasta töövõtte. Selgem sõnastus on, et (näiteks) 10 või muu lõigus

3 märgitud perioodi järjestikuse majandusaasta raamatupidamise aastaaruande auditiks või ka

omavahendite ja tagatisvara portfelli kontrolliks (vaata järgmine punkt).

3. Kas audiitorettevõtja roteerumise nõue puudutab vaid auditit või ka omavahendite- ja

tagatisvara portfelli audiitorkontrolli?

4. Kas audiitorettevõtja roteerumise nõue hakkab kehtima seaduse jõustumisest või laieneb

tagasiulatuvalt ka enne seaduse jõustumist tehtud töövõttudele? Näiteks kui audiitorettevõtja

on juba 1 aasta enne seaduse jõustumist osutanud kliendile töövõtu, kas sellisel juhul võib ta

osutada kliendile auditi teenust 4 aastat?

§ 16 lg 4

1. Teeme ettepaneku viidata MiCA määruse vastavale art.-le ja punktile analoogselt sama

paragrahvi lõikele 5. Eraldi küsimus on, kas audiitorkontrolli käsitlevasse paragrahvi võiks lisada

ka erinõude varapõhiste tokenite emiteerijate omavahendite nõudele MiCA art 36 kohaselt

analoogselt järgmises lõikes nimetatud tagatisvara portfelli nõudele.

2. Oleme ka oma eelmistes arvamustes toonud välja kriitilise vajaduse täpsustada, missugust

kindlusastet audiitorettevõtjalt oodatakse. Kuna ISAE 3000 nõuded võimaldavad audiitoril anda

nii piiratud kui põhjendatud kindlustunnet ja praktika võib kujuneda väga erinevaks, on nõuete

selgus audiitorkontrolli läbiviimiseks äärmiselt oluline. Audiitorid leiavad, et järgneval paaril

aastal on valdkonna keerulisusest ja uudsusest tulenevalt võimalik piiratud kindlustunde

andmine. Soovitame mõne, näiteks kahe kuni viie aasta pärast teha järelhindamine, kas

tugevam ehk põhjendatud kindlustunde andmine on võimalik, vajalik ja optimaalne või on

sobivam jääda piiratud kindlustunde andmise juurde.

Viimaste aastate õigusloomes on eeskujulik praktika audiitori eritööde puhul selgema

kindlustunde määratlemises osas. Näiteks elektrituruseaduse § 17 lg 4 ja pakendiseaduse § 241

lg 3. Soovitame nimetatud praktikat jätkata.

3/6

3. Omavahendite kontrolli läbiviimiseks on vajalik vastava juhendmaterjali olemasolu. Oodatava

kindlustunde andmiseks on vajalik täpne raamistik omavahendite aruande koostajale, sh viited

täpsetele MiCA sätetele.

Oleme ka varasemalt märkinud, et eeltingimuseks audiitorite poolt virtuaalvääringu teenuse

pakkuja omavahendite kontrollimisele on juhendi või korra olemasolu, mis käsitleks seda,

kuidas vastavad teenusepakkujad omavahendeid arvestama ning nende osas aruandlust

koostama peavad. Analoogne juhend või kord eksisteerib nii fondivalitsejate

(https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/1201/8020/Lisa5.pdf#), makseasutuste

(https://www.riigiteataja.ee/akt/101122020002), kui ka e-raha asutuste omavahendite puhul

(https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1100/9201/9002/Lisa_4.pdf#).

Meile teadaolevalt puudub seni sarnane juhend virtuaalvääringu teenuse pakkujatele nende

omavahendite osas. MiCA ja kehtiv RahaPTS sätestab, et teenuseosutaja omavahendid

koosnevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja

investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr

648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artiklites 26–30 sätestatud esimese

taseme põhiomavahenditest koos nimetatud määruse artiklis 36 sätestatud mahaarvamistega.

Kuna viidatud määrus ei arvesta krüptovara teenuse pakkuja erisustega tekib praktikas

probleeme määruse tõlgendamisel näiteks selles osas, kas ja millistel juhtudel peab

mahaarvamiste hulka arvestama krüptovara.

Kehtiva RahaPTS seaduse § 722 ja § 723 nõuete täitmiseks on Rahapesu andmebüroo välja

andnud juhendmaterjali1. Sarnase juhendmaterjali väljatöötamine või olemasoleva

ülevaatamine ja täiendamine on ka väljatöötatava KrüTSi nõuete täitmiseks vajalik.

4. Tehnilise märkusena lisame lõike teise lause sõnastuse osas, et ka omavahendite kontrolli

puhul on tegemist vandeaudiitori aruandega (mitte arvamusega) ja arvamuse ärakiri ei ole

kohane termin digitaalselt allkirjastatud dokumendi puhul.

§ 16 lg 5

Analoogselt omavahendite kontrollile on ka tagatisvara portfelli kontrolli puhul kriitiline vajadus

täpsustada, mis on seadusandja ootus - kas oodatakse põhjendatud või piiratud kindlustunnet?

§ 16 lg 6

1 Rahapesu andmebüroo juhend virtuaalvääringu teenuse pakkuja omavahendite hindamiseks:

https://fiu.ee/oigusaktid-ja-juhendid/juhendid#juhend-virtuaalvaari--2,

4/6

1. Teeme ettepaneku, et pädevaks isikuks uue audiitorettevõtja määramisel p-s 1-3 nimetatud

asjaolude korral on kohus Finantsinspektsiooni ettepanekul. Sarnane regulatsioon on KASs § 94

lg.s 3.

2. P 3 osas soovivad audiitorettevõtjad selgemat mõiste määratlust. Millal on tegemist usalduse

kaotusega?

3. Audiitorettevõtja määramise aluseks peab olema audiitorettevõtja eelnev nõusolek,

nimetatu tuleb seaduses kajastada. Oleme nimetatut märkinud ka oma ettepanekutes

eelmisele eelnõule.

§ 17 Audiitorettevõtja informeerimiskohustus

§ 17 lg 1

Oleme nõus, et audiitorettevõtja peab Finantsinspektsiooni teavitama p.-s 1-5 nimetatud

asjaoludest, kui ta on jõudnud järeldusele, et nimetatud asjaolud eksisteerivad. Vastavale

järeldusele saab audiitorettevõtja jõuda auditi käigus. Auditi käigus audiitor alles hindab talle

teatavaks saanud asjaolusid - kaalub kõiki asjaolusid, sh ka koosmõjus ning seejärel otsustab,

kas talle teatavaks saanud asjaolud on või ei ole Finantsinspektsiooni teavitamise aluseks.

Audiitor ei saa kaalutluse käigus hinnatavatest asjaoludest teavitada enne otsustamist. Teeme

ettepaneku, et audiitorettevõtja teavitab nimetatud asjaoludest kas vandeaudiitori aruande

väljastamisel või ka kliendilepingu ülesütlemisel, kui audiitori töö jääb lõpuni viimata ja ta

teenuse osutamise käigus p 1-5 nimetatud asjaoludest teatavaks saab. AudS sätestab, et

audiitorettevõtja võib audiitorteenuse osutamise kliendilepingu üles öelda vaid mõjuval

põhjusel. Näiteks võib kliendilepingu ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks olla kliendi juhtkonna

poolt auditi läbiviimiseks vajaliku dokumentatsiooni esitamata jätmine.

Selgitasime eelnimetatut ka eelmisele eelnõule ettepanekute esitamisel.

Rahandusministeeriumi vastuseks oli, et teavitamise kohustuse puhul „vastav konstruktsioon

(„mille tagajärjeks on või võib olla“) sisaldub kõikides teistes finantssektori seadustes. Kaalume

vajadusel selle sätte muutmist kõikides finantssektori seadustes ühetaoliselt.“ Vajadus sätet

muuta on olemas, arvestades audiitoriteenuse olemust ja vandeaudiitorite kutsetegevuse

standardeid ning kaalutletavate asjaolude võimalikku suurt ulatust ja audiitori töömahtu.

Peame vajalikuks lõpetada ebaselgete nõuete juurde loomist ning alustada seadusloomes

selgemate määratlustega kohe selles eelnõus.

§ 17 lg 1 p 3 osas palume märkida, et audiitorettevõtja on kohustatud Finantsinspektsiooni

teavitama modifitseeritud vandeaudiitori aruande, mitte ainult märkusega aruande

esitamisest. Ka oma eelmises arvamuses selgitasime, et õige termin märkuse asemel on

modifitseeritud aruanne, sest see hõlmab lisaks märkusega aruandele ka arvamuse

avaldamisest loobumist ja vastupidist arvamust. Märkusega aruande väljastab audiitor, kui ta

5/6

leiab, et aruanne on oluliselt väärkajastatud või kui ulatuse piiratuse tõttu ei ole võimalik teatud

aruande osade kohta järeldust teha ja audiitor hindab, et võimaliku väärkajastamise puhul on

see oluline, kuid mitte läbiv. Vastupidise aruande ja arvamuse avaldamisest loobumise puhul

hindab audiitor, et väärkajastamine või võimalik väärkajastamine on oluline ja läbiv, seega

praktikas on sellistest olukordadest teavitamine olulisemgi. Sarnane konstruktsioon, et audiitor

teavitab ka vastupidisest arvamusest ja arvamuse avaldamisest loobumisest on samuti

krediidiasutuste audiitorkontrolli puhul - KAS § 95 lg p 4.

§ 17 lg 3 on otstarbetu ja tuleb eelnõust kustutada kuna AudS § 48 lg 4 p 2 juba võimaldab

Finantsinspektsioonile andmete esitamist ja seetõttu on tegemist korduva õigusnormiga.

Samuti ei pea me õigeks õigusloome praktika loomist, mille kohaselt AudSs sätestatud

ammendavat konfidentsiaalsuskohustust on võimalik teiste valdkonna seadustega muuta.

§ 19 lg 6 p 4 osas palume täpsustada, mis on ühinemisel vandeaudiitori aruande objekt. Praegu

see puudub.

Lõpetuseks

Kindlasti ei ole Audiitorkogu ettepanekute näol tegemist ammendavate tähelepanekutega.

Eeldame ja loodame, et nõuete täpsem sisustamine on veel ees tulenevalt ka huvigruppide, sh

Audiitorkogu tagasisidest. Mitmeid meie eelmisele eelnõule esitatud ettepanekuid

audiitorkontrolli ja teavitamiskohustuse osas arvesse ei võetud. Mis põhjusel seda ei tehtud, on

meile teadmata. Võimalik, et põhjuseks on eelnõu koostajate puudulikud teadmised

spetsiifilises audiitorkontrolli ja -tegevuse valdkonnas.

Lisaks on MiCA nõuete rakendamiseks tulemas:

- täiendav standard RTS varaga tagatud tokenite auditi sisu ja miinimumdokumentatsiooni

kohta;

- varapõhiste tokenite omavahendite tehniline standard;

- tagatisportfelli tehniline standard;

- eelnõus nimetatud rakendusmäärusega lisatav omavahendite aruanne.

Nimetatuist tulenevalt võivad osutuda vajalikuks täiendavad Rahandusministeeriumi või

Finantsinspektsiooni juhised ka audiitorkontrolli nõuete osas.

Oleme hea meelega nõus osalema audiitorkontrolliga seotud nõuete arutelu(de)s, et osutatava

audiitorteenuse nõuded oleks audiitoritele arusaadavad ja audiitorteenus teostatav.

Jääme ootama Teie tagasisidet.

Lugupidamisega

6/6

/allkirjastatud digitaalselt/

Märt-Martin Arengu

Audiitorkogu president

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 22.09.2023 20:42

Adressaat: <"RAM Info">

Teema: Audiitorkogu ettepanekud KrÜTS eelnõule 22.09.2023_

Manused: Audiitorkogu ettepanekud KrÜTS eelnõule 22.09.2023_.asice

Lugupeetud kirja adressaadid

Saadan Audiitorkogu ettepanekud KrüTS eelnõule.

P.S. Vabandame, et Kristiina perekonnanime kirjutamisele tuli kratt vahele ja tekkis kirjaviga.

Lugupidamisega

Mare Kingo

Kantsler

Audiitorkogu

Parda t 12, 10115 Tallinn

Tel.: 6 645 184

[email protected]

www.audiitorkogu.ee