Arvamus krüptovaraturu seaduse eelnõu kohta

Saatja: Andres Kalm <[email protected]>

Saadetud: 19.09.2023 16:10

Adressaat: <"RAM Info">

Koopia: 'Striga Legal & Compliance' <[email protected]>; <"Kristiina Kubja">

Teema: Arvamus krüptovaraturu seaduse eelnõu kohta (toimik 23-1099)

Manused: image001.png; striga.krüts-arvamus.19-09-2023.asice

Tere Edastan manuses Striga Technology OÜ nimel arvamuse krüptovaraturu seaduse eelnõu kohta. Lugupidamisega

Andres Kalm

Head of Legal & Compliance

[email protected] | www.striga.com

Who we are

Backed by YCombinator Striga is the trading name of Striga Technology OÜ a company incorporated in Estonia (Registration Number 16298772), a wholly owned subsidiary of Lastbit Inc. incorporated in Delaware, the United States of America. This e-mail may contain confidential and privileged material for the sole use of the intended recipient. Any review, use, distribution or disclosure by others is strictly prohibited. If you are not the intended recipient (or authorized to receive for the recipient), please contact the sender by reply e-mail and delete all copies of this message or part thereof.

Striga Technology OÜ

registrikood: 16298772

Virtuaalvääringu teenuse pakkuja

Tegevusloa number: FVT000546

Sepapaja 6, Tallinn

Eesti www.striga.com

RAHANDUSMINISTEERIUM Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn [email protected]

19. september 2023

ARVAMUS krüptovaraturu seaduse eelnõu kohta (toimik 23-1099) Käesolevaga esitab Striga Technology OÜ arvamuse 21.08.2023 avaldatud krüptovaraturu seaduse eelnõu kohta, millega rakendatakse riigisiseselt MiCA, TFR, ja DORA määrusi.

I. Paragrahv 47 lg 4, 6, 7 (keeleline) 1. KrüTS eelnõu § 47 lõigetes 4, 6, ja 7 kasutatakse terminit „virtuaalvääringu teenuse osutaja“. Kehtiv

turuosalise definitsioon seaduses on „virtuaalvääringu teenuse pakkuja“.

II. Paragrahv 47 lg 4, 5 (sisuline) 2. Eelnõu kohaselt tuleb virtuaalvääringu teenuse osutajal/pakkujal (VVTP) viia oma tegevus MiCA

määrusega kooskõlla ning saada tegevusluba 2025. aasta 1. juuliks. Kui luba ei ole selleks ajaks väljastatud, on kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni keelatud teenuseid osutada.

3. Osundame viidatud sätetega seoses järgnevatele kitsaskohtadele. 4. Esiteks, juhime tähelepanu, et mitmed regulatiivsed ja tehnilised nõuded ning juhendmaterjalid

antakse MiCA alusel välja hiljemalt päevaks, kui MiCA muutub tervikuna kohalduvaks (30.12.2024), sh suunised krüptovara kvalifitseerimise kohta finantsinstrumendiks (Art 2(5)), krüptovara kohta nõu andmise suunised (Art 81(15)), krüptovaraülekande teenuse osutamise suunis (Art 82(2)), turukuritarvituste ärahoidmise ja ennetamise RTS (Art 92(2)).

5. Turuosalisel on mõttekas taotleda tegevusluba siis, kui kohalduvad nõuded on teada ning

turuosaline on jõudnud oma tegevuse nõuetega kooskõlla viia. Lisaks võib alles avaldatavate regulatiivsete nõuete või juhendmaterjalide sisu omada mõju turuosalise ärimudelile laiemalt (nt suunised krüptovara finantsinstrumendiks kvalifitseerimise kohta). On võimalik, et lõplikud suunised ja standardid kehtestatakse lõplikul kujul varem, kuid see ei ole tänasel hetkel teada.

6. Seega jääb regulatiivse keskkonna väljakujunemiseks seatud tähtaja ning tegevusloa saamise

tähtaja vahele tänases teadmises 6 kuud, mille sisse peab mahtuma lõplike nõuete analüüs ja kindlakstegemine, vastavuse saavutamine, taotluse esitamine ning menetluse läbimine. Meie hinnangul on küsitav, kas selline ajaraamistik on realistlik või vähemasti kas see on proportsionaalne. Osalt on tegevusloa menetluse läbimise kestus ka väljaspool turuosalise kontrolli. Meie ettepanek oleks seega üleminekukorda mõnevõrra pikendada.

7. Arvestades, et lõplikud nõuded võivad selguda alles detsembri lõpuks 2024, ei pruugi turuosalisel

olla otstarbekas tegevusloa taotlust Finantsinspektsioonile esitada septembris 2024 (praegune võimalus eelnõus), teadmata, kas esitatud dokumentatsioon ning sisemised süsteemid/protsessid vastavad veel tulevikus kehtestavatele tingimustele. Üks variant oleks seega jätta ära võimalus esitada taotlusi alates septembrist 2024 ning selle asemel pikendada üleminekukorda vähemalt 30. detsembrist 2024 – 1. oktoobrini 2025 (9 kuud, pool maksimaalsest võimalikust).

8. Alternatiivne, ja vahest optimaalsemgi variant, oleks kehtestada üleminekukord „astmelisena“, s.t

seadus annab esmalt tähtaja, mille jooksul tuleb tegevuse jätkamiseks tegevusloa taotlus esitada (näiteks kuus kuud pärast MiCA määruse kehtima hakkamist), ning seejärel tähtaja, mille jooksul tuleb tegevuse jätkamiseks tegevusluba saada (näiteks 12 – 18 kuud pärast MiCA määruse

2

kehtima hakkamist). Kui tegevusloa saamiseks ettenähtud tähtaeg jääb 18-kuulise ajaraami sisse, oleks selline lahendus kooskõlas MiCA artikliga 143(3). Vt ka tabel lisas.

9. Teiseks, turuosaliste ja rohkem ehk isegi nende klientide huvides oleks tarvis ka täpsemalt

reguleerida olukorda, kui turuosaline kaotab õiguse teenuse osutamisega jätkata, kuivõrd on võimalik, et mõned praegustest teenusepakkujatest ei saa või soovi uut tegevusluba. Suur osa praegu VVTP-dena tegutsevatest turuosalistest hoiavad klientide varasid kas virtuaalvääringu või traditsioonilise valuuta näol (rahakotiteenuse ja vahetusteenuse osutajad), mistõttu seadus peaks täpsustama, milline on sellisel juhul seaduslik käitumisjuhis majandustegevuse peatamiseks/lõpetamiseks. Siin peaks eristama kahte olukorda.

10. Esimene on olukord, kus teenusepakkuja ei ole ettenähtud ajaks tegevusluba taotlenud või

Finantsinspektsioon keeldub tegevusloa andmisest. Seadus peaks selleks puhuks andma ühese juhise, et sel juhul on teenusepakkuja õigustatud ja kohustatud kliente teavitama kliendisuhte lõppemisest ja kliendi varad tema nimetatud aadressile või maksekontole tagastama, ilma et seda loetaks ebaseaduslikuks majandustegevuseks (nt virtuaalvääringu ülekande puhul kvalifitseeruks virtuaalvääringu ülekandmine ülekandeteenuse osutamiseks, mida teenuse osutamise keelu korral teenusepakkuja teha ei tohiks). Kaaluma peaks ka võimalust, et kui VVTP-l on tegevusluba virtuaalvääringut raha vastu vahetada ja vastupidi, siis VVTP võib kliendi varade väljamaksmise eesmärgil vastava vahetustehingu teostada (nt kui kliendil on vara virtuaalvääringus, aga soovib selle välja võtta rahas; või vastupidi). Seaduses saaks ka täpsustada, et uute sissemaksete vastuvõtmine on lõpetaval teenuseosutajal igal juhul keelatud, ning kui neid klientide poolt tehakse, tuleb need tagasi saata. Teadupärast ei ole teenusepakkujal võimalik vältida seda, et klient algatab plokiahelas tema suunal sissemakse.

11. Teine on olukord, kus teenusepakkuja on tegevusluba taotlenud, aga selle andmist ei ole veel

ettenähtud tähtajaks otsustatud. Praegu eelnõus sisalduv ühene keeld ka sel juhul teenuse osutamisega jätkata võib olla tõlgendatav selliselt, et pärast loa saamiseks ettenähtud tähtaja möödumist veel tegevusluba oodates ei tohi teenuseosutaja enam klientide varasid hoida ning peab need tagastama. Samas, kui on veel võimalik, et teenuseosutaja siiski tegevusloa saab, ei oleks see proportsionaalne lahendus, sest see sunniks teenuseosutajat olemasolevate klientidega ärisuhted lõpetama ning tegevusloa saamisel alustama n-ö otsast peale, seades kahtluse alla äriplaani realiseerimise, mis on mh üks osa Finantsinspektsioonile esitatavatest ja loamenetluses hinnatavatest dokumentidest. Võimalus oleks see lahendada nii, et loa andmiseks ettenähtud aja möödudes tegevusluba ootaval turuosalisel on kuni tegevusloa andmise otsustamiseni keelatud uute ärisuhete loomine, kuid olemasolevate klientide teenindamine on lubatud. Tulenevalt MiCA määruse maksimaalsest 18-kuulisest üleminekuajast tuleks seaduses ka täpsustada, et kui tegevusloamenetlus on pooleli ka 18 kuu möödudes, rakendub teenuse osutamise keeld. Vt ka tabel lisas.

12. Kokkuvõtvalt märgime, et olukord, kus praeguse tegevusloaga teenuseosutaja uus loamenetlus

oleks pärast loa saamiseks ettenähtud aega veel pooleli, oleks operatsiooniliselt kompleksne ja täkitaks suurel määral ärilist ebakindlust ja ebaselgust – seda isegi siis, kui seadust selles osas täpsustatakse. Seetõttu oleks mõistlik seada menetlustähtajad nii, et sellist olukorda ei juhtuks, või et see risk oleks väike. Meie hinnangul aitaks seda tagada punktis 8 kirjeldatud „astmeline“ üleminekukord, mis läbi erinevate tähtaegade tegevusloa taotlemiseks ja saamiseks eraldab esimeses etapis tegijad, kes soovivad tegevusluba taotleda, ning annab neile mõistliku tähtaja menetluse läbimiseks, tagades sujuva ülemineku uuele režiimile.

13. Täname meie ettepanekuid kaalumast. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Kalm Striga Technology OÜ Õigus- ja vastavuskontrolli juht

3

LISA: Tabel võimaliku üleminekukorra loogika.

Tähtaeg Sisu Tagajärjed

30.12.2024 MiCA kohaldub. Tähtaeg viimaste regulatiivsete nõuete/suuniste kehtestamiseks.

Võimalik esitada tegevusloa taotlust

+ 6 kuud Tegevusloa taotluse esitamise tähtaeg

1) VVTP esitab taotluse tähtajaks: majandustegevuse jätkamine

2) VVTP ei esita taotlust tähtajaks: teenuse osutamise keeld

+ 12 kuud Tegevusloa saamise tähtaeg

1) FI annab tähtaja jooksul tegevusloa: majandustegevuse jätkamine

2) FI ei ole tähtajaks otsust teinud: majandustegevuse jätkamine, uute ärisuhete loomise keeld

3) FI keeldub tähtaja jooksul tegevusloa andmisest või tagastab taotluse: teenuse osutamise keeld

+ 18 kuud Üleminekorra lõpp

1) FI annab tähtaja jooksul tegevusloa: majandustegevuse jätkamine, uute ärisuhete loomise keelu lõpp

2) FI ei ole tähtaja jooksul tegevusluba andnud või keeldub loa andmisest või tagastab taotluse: teenuse osutamise keeld