Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

KrüTS

1

Krüptovaraturu seaduse eelnõu

seletuskiri

1. SISSEJUHATUS

1.1. Sisukokkuvõte

Käesolev eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib krüptovaraturul tegutsemist ja järelevalvet

krüptovaraturu osaliste üle. Eelnõuga tagatakse Euroopa Liidu (EL) õiguse nõuetekohane riigisisene

rakendamine.

Eelnõu kohaldamisalasse kuuluvad Eestis tegutsevad järgmised krüptovaraturu osalised:

- krüptovarateenuse osutajad;

- krüptovara emitendid, kelleks on nii varapõhise tokeni emitendid ja e-raha tokeni emitendid (nn

stablecoin’de emitendid) kui ka muu krüptovara emitendid.

Krüptovara kõige laiemas tähenduses on väärtuse või õiguste esitamine digitaalsel kujul, sealjuures

kasutatakse selle vara salvestamiseks üldjuhul hajusraamatu tehnoloogiat. Kitsamas tähenduses

nimetatakse selliseid varasid olenevalt krüptovara funktsioonidest kas tokeniteks või müntideks

(coin). Terminid nagu krüptoraha, krüptovaluuta või virtuaalvääringud on kõik defineeritavad

kitsamas tähenduses kui krüptovara ning on krüptovara alaliigid.

Krüptovarateenuse osutamisele ja krüptovara pakkumisele või kauplemisele võtmise taotlemisele

suunatud nõuded on EL tasandil reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

2023/1114, 31. mai 2023, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL)

nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (edaspidi MICA

määrus)1.

Kui rahapesu tõkestamise järelevalve välja arvata, puudusid seni EL-ülesed ühtsed reeglid

krüptovaraga seotud teenuste osutamise kohta, sealhulgas krüptovaraga kauplemise platvormide

korraldamiseks, krüptovara vahetamiseks rahaliste vahendite või muu krüptovara vastu ning

krüptovara hoidmiseks ja haldamiseks kliendi nimel. Euroopa Komisjoni hinnangul on EL üleste

reeglite puudumine toonud kaasa krüptovara omanikele riske ja mõjutanud ka krüptovaraturu

usaldusväärsust, sh turu kuritarvitamise ja finantskuritegevuse mõttes. Ühtse EL regulatsiooni

puudumine on toonud kaasa selle, et iga liikmesriik on proovinud seda valdkonda reguleerida ise ja

see on tekitanud õiguslikku arbitraaži.

MICA määruse eesmärk on toetada innovatsiooni ja ausat konkurentsi ning tagada samal ajal

investorite piisav kaitse ja krüptovaraturgude usaldusväärsus. Lisaks võimaldab see

krüptovarateenuse osutajatel pakkuda oma teenuseid samade reeglite alusel ükskõik millises

liikmesriigis. Oluline on märkida, et MICA määrus ei reguleeri tehnoloogiaid ega detsentraliseeritud

süsteeme endid (nt ei plokiahelat ega bitcoin’i protokolli). Seega on MICA määrus osa laiemast

krüptovara ja hajusraamatu tehnoloogia (DLT) raamistikust2, millega tagatakse, et kehtivad

õigusaktid ei takista uue tehnoloogia kasutuselevõttu, aga samal ajal saavutatakse asjakohased

regulatiivsed eesmärgid.

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32023R1114 2 2023. a. 23. märtsis jõustunud määrus 2022/858 näeb ette kuidas väärtpaberibörsi korraldajad saavad

hajusraamatu tehnoloogiat kasutada: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022R0858

KrüTS

2

Kuigi viimastel aastatel on turule tulnud uusi krüptovarasid3 ja erinevatesse krüptovaradesse

investeerimise populaarsus on jõudsalt kasvanud, siis võrreldes traditsioonilise finantssektoriga on

krüptovara turuväärtus üsna väike. 2021. aasta kolmandas kvartalis, mil globaalse krüptovaraturu

turuväärtus oli haripunktis ehk ligi 3 miljardit USA dollarit, moodustas see ainult 1,5% ainuüksi EL

finantssektori väärtusest, mida hinnati umbes 105 triljoni euro ulatuses. 2023. aasta märtsi seisuga

moodustab krüptovarade turuväärtus globaalselt (890 miljardit dollarit) kõigest umbes 0,8% EL-i

finantssektorist. Seetõttu on ka leitud, et vähemalt hetkel ei paista krüptovaral olevat traditsioonilisele

finantssektorile märkimisväärset riski. Samas on ka leitud, et krüptovara võiks saada süsteemselt

oluliseks, kui stabelcoin’iga seotud mahud kasvavad näiteks 10 või 20 korda. MICA eesmärk on mh

leevendada mõju finantsstabiilsusele.

Eelnõu eesmärk on tagada MICA määruse riigisisene rakendamine. Eelnõu mõjutab nii juba

tegutsevaid virtuaalvääringu teenuse pakkujad kui ka uusi krüptovaraturule tulijaid, kelle

halduskoormus tõuseb. Tegutsevate ettevõtjate puhul võib osutuda vajalikuks täiendava tööjõu ja

kapitali kaasamine, et viia oma tegevus viia kooskõlla õigusaktides sätestatud nõuetega. Uutele

tulijatele on mõju suurem. Krüptovarateenuse klientide ja krüptovara omanike jaoks suureneb

eelkõige läbipaistvus ja usaldusväärsus krüptovaraturu vastu.

Eelnõu kohaselt hakkab krüptovaraturu osaliste üle järelevalvet teostama Finantsinspektsioon,

saades MICA määruse tähenduses pädevaks asutuseks. Hetkel kuuluvad virtuaalvääringu teenuse

pakkujad (edaspidi VASP-id4) ehk tulevased krüptovaraturu osalised Rahapesu Andmebüroo

järelevalve alla. Seetõttu suureneb Finantsinspektsiooni halduskoormus oluliselt. Rahapesu

Andmebüroo halduskoormus väheneb selle arvelt, et edaspidi nad ei pea kulutama ressursse VASP-

ide tegevusloa ja tegevusnõuete täitmisega seotud järelevalvele, v.a rahapesuriskiga seotud

järelevalve.

Lisaks MICA määruse riigisisesele rakendamisele tehakse eelnõuga järgmised muudatused:

- krüptovarateenuse osutajad ja varapõhise tokeni emitendid peavad järgima digitaalse

tegevuskerksusega seotud nõudeid. Seda reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)

2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse

määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL)

2016/10115 (edaspidi DORA määrus). DORA määruse rakendamise eesmärk on saavutada

krüptovarateenuse osutajate ja varapõhise tokeni emitentide digitaalse tegevuskerksuse kõrge

tase, vähendada finantshäirete ja ebastabiilsuse ohtu ning seeläbi suurendada krüptovarateenuste

klientide, krüptovara omanike ja investorite kaitset;

- täiendatakse investeerimisfondide seaduses (edaspidi IFS) sätestatud tegevusloata väikefondi

valitsejate registreerimist ja tegevust puudutavaid nõudeid. Uute nõuetena kehtestatakse aktsia-

või osakapitali miinimumnõue (25 000 eurot) ning investeeringu minimaalne summa ühe

investori kohta iga eraldi pakkumise korral (vähemalt 10 000 eurot). Lisaks tehakse täpsustusi

tegevuse registreerimise ja registrist kustutamise regulatsioonides;

- väärtpaberituru seaduses (edaspidi VpTS) tehakse muudatused, millega tõstetakse vastavat

künnist, mille kohaselt ei pea EL määruse 2017/1129 kohast väärtpaberiprospekti koostama. Täna

on see künnis 5 mln eurot ehk kui väärtpaberite pakkumine on alla 5 mln euro ei pea väärtpaberite

prospekti koostama. Käesoleva eelnõuga tõstetakse see künnis 8 mln euro peale. Antud muudatus

on osa Balti riikide ühisest koostööprojektist, millega on plaanis näha ette väärtpaberite

3 2023. a. 29. mai seisuga on coinsmarketcap.com andetel maailmas ca 25 000 erinevat krüptovara. Siiski

massiivsemalt tehakse tehinguid üksnes suurematega. 4 Virtual Asset Service Provider 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32022R2554

KrüTS

3

pakkumistele alla 8 mln euro samad nõuded kui väärtpabereid pakutakse Eestis, Lätis või Leedus

või kõikides eeltoodud riikides korraga;

- rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (edaspidi RahaPTS) tehakse

muudatused, mis seostuvad MICA määruse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2023/1113, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates krüptovaraülekannetes edastatavat teavet

ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 1–39) (edaspidi

TFR määrus)6 rakendamisega. Muudatustega tunnistatakse kehtetuks virtuaalvääringutega

seonduvad mõisted ja tegevusloa regulatsioon. Lisaks sätestatakse krüptovarateenusele

kohalduvad EL õigusest tulenevad erisused, mis puudutavad eeskätt tehinguid isehallatavate

aadressidega (unhosted wallet) ja korrespondentsuhteid krüptovarateenuse osutajatega. Samuti

lisatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele

Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja

direktiivi (EL) 2019/193 hõlmatud ühisrahastusteenuse osutajad kohustatud isikute loetellu.

Jõustumise ja rakendamise kuupäevad:

- seadus jõustub üldises korras (sh suures osas eriseaduste täiendavad muudatused);

- RahaPTS muudatused jõustuvad kahes etapis – 2024. aasta 30. septembril (millest alates ei saa

enam VASP tegevusluba taotleda) ja 2025. aasta 1. juulil (kuupäev, milleni VASP-id võivad

tegutseda) ;

- rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) muudatused jõustuvad 2025. aasta 1. juulil;

- riigilõivu seaduse (edaspidi RLS) muudatused jõustuvad 2024. aasta 30. detsembril;

- varapõhise tokeni emitent ja e-raha tokeni emitent peab MICA määruses sätestatud nõudeid

rakendama hakkama alates 2024. aasta 30. juunist;

- krüptovarateenuse osutaja peab MICA määruses ja TFR määruses sätestatud nõudeid rakendama

hakkama alates 2024. aasta 30. detsembrist (ette on nähtud üleminekuperiood 2025. aasta 1.

juulini);

- varapõhise tokeni emitent ja krüptovarateenuse osutaja peab DORA määruses sätestatud nõudeid

rakendama hakkama 2025. aasta 17. jaanuarist.

Direktiivide riigisisene ülevõtmine:

- MICA määrus näeb mh ette direktiivide 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 muudatused, mis tuleb

riigisiseselt üle võtta 2024. aasta 30. detsembriks;

- TFR määrus näeb ette direktiivi (EL) 2015/849 muudatused, tuleb riigisiseselt üle võtta 2024.

aasta 30. detsembriks.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna

juhataja asetäitja Thomas Auväärt (611 3633, [email protected]), sama osakonna nõunikud

Kristiina Kubja (5885 1398, [email protected]), Kristen Leppik (5885 1396,

[email protected]) ja Kertu Fedotov (5885 1393, [email protected], IFS) ning

rahandusteabe poliitika osakonna nõunik Henrik Mägi (5885 1355, [email protected], RahaPTS,

RSanS).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

keeletoimetaja Sirje Lilover (5885 1468, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist

kvaliteeti kontrollis sama osakonna nõunik Agnes Peterson (5885 1301, [email protected]).

1.3. Märkused

6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32023R1113&qid=1689227448452

KrüTS

4

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõu on seotud järgmiste EL õigusaktide rakendamisega:

- MICA määrus;

- DORA määrus;

- TFR määrus;

- alternatiivfondivalitsejate direktiiv (2011/61/EL)7;

- EL prospektimäärus (2017/1129/EL)8.

Eelnõuga muudetakse:

- elektroonilise side seadust (edaspidi ESS) redaktsioonis RT I, 20.12.2022, 10;

- Finantsinspektsiooni seadust (edaspidi FIS) redaktsioonis RT I, 30.11.2022, 14;

- IFS-i redaktsioonis RT I, 17.03.2023, 8;

- karistusregistri seadust redaktsioonis RT I, 14.03.2023, 27;

- kindlustustegevuse seadust (edaspidi KindlTS) redaktsioonis RT I, 17.03.2023, 10;

- krediidiasutuse seadust (edaspidi KAS) redaktsioonis RT I, 17.03.2023, 14;

- majandustegevuse seadustiku üldosa seadust (edaspidi MsÜS) redaktsioonis RT I, 06.04.2021, 5;

- makseasutuste ja e-raha asutuste seadust (edaspidi MERAS) RT I, 01.03.2023, 52;

- RahaPTS-i redaktsioonis RT I, 10.02.2023, 29;

- RSanS-i redaktsioonis RT I, 30.06.2023, 61;

- RLS-i redaktsioonis RT I, 30.06.2023, 63;

- väärtpaberite registri pidamise seadust (edaspidi EVKS) redaktsioonis RT I, 17.03.2023, 24;

- VpTS-i redaktsioonis RT I, 17.03.2023, 29.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. SEADUSE EESMÄRK

2.1. Eelnõu algatamise vajalikkus

Eelnõuga tagatakse MICA, TFR ja DORA määruste riigisisene nõuetekohane rakendamine.

MICA määruse eesmärgid on järgmised:

- näha ette krüptovaraturgude arenemiseks ELis kindel õigusraamistik, milles oleks selgelt kindlaks

määratud, mida mõistetakse krüptovara all (s.t. mis eristab seda aktsiatest või muudest

väärtpaberitest);

- tagada läbi ausa konkurentsi ja ühtsete mängureeglite ka innovatsiooni areng;

- tagada investorite asjakohane kaitse ja krüptovaraturu usaldusväärsus, lähtudes eelkõige sellest, et

investeerimine krüptovaradesse võib olla üsna sarnane investeerimisega finantsinstrumentidesse

(aktsiatesse, võlakirjadesse, derivatiividesse);

- tagada finantsstabiilsus krüptovarade mahtude kasvades, seda eelkõige varaga tagatud ja e-raha

tokenite puhul (stablecoin’id). Seepärast nähakse stablecoin’ide emiteerijatele ette täiendavad

reeglid võrreldes nn tavapäraste krüptovara emitentidega.

TFR määruse eesmärk on eelkõige rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, muu hulgas

rahvusvaheliste standardite rakendamise ning rahaülekannete maksjate ja makse saajate ja

krüptovaraülekannete algatajate ja saajate kohta käiva põhiteabe kättesaadavuse tagamise kaudu.

DORA määruse eesmärk on tagada krüptovaraturu osaliste:

7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02011L0061-20210802 8 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32017R1129

KrüTS

5

- tegevuse toimimine, terviklikkus ja usaldusväärus mh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

(edaspidi IKT) suutlikkusega seonduvalt;

- võime kohaneda, toimida ja taastuda IKT-ga seotud riskide realiseerumisel, sh küberrünnete

korral;

- suutlikkus teenuse osutamist kiiresti jätkata.

Järgmisel joonisel on näha lihtsustatud kujul subjektide klassifikatsioon tulenevalt MICA määrusest.

Vastavalt sellele, millisesse klassi isik kvalifitseerub, sõltuvad ka temale kohaldatavad nõuded.

Joonis 1. Subjektide liigitamine vastavalt MICA määrusele

Vt ka seletuskirja punktis 2.3. kirjeldatud ülevaadet krüptovara turgudest globaalselt.

2.2. Ülevaade krüptovaradest ja kehtivast regulatsioonist

EL väärtpaberituru või investorikaitse alane õigus ei olnud senini krüptovarasid eraldi reguleerinud.

EL regulatsioon krüptovarade kohta piirdub direktiiviga (EL) 2015/8499, mis käsitleb

finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist. See direktiiv

sätestab õigusliku raamistiku VASP-ide suhtes rakendatavatele rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise nõuetele, jättes sealjuures reguleerimata teenuse osutamisele seatavad nõuded või ka

üldisema finantsjärelevalve raamistiku. Reeglite puudumine on toonud kaasa krüptovara omanikele

riske, eelkõige valdkondades, mida tarbijakaitse-eeskirjad ei hõlma. Reeglite puudumine on toonud

kaasa ka olulisi riske turu usaldusväärsusele, sh turu kuritarvitamise ja finantskuritegevuse mõttes.

Usalduse puudumine krüptovara vastu on märkimisväärselt takistanud sellise vara turu arengut ja

viinud selleni, et ettevõtjate jaoks on jäänud kasutamata uuenduslike digiteenuste, alternatiivsete

maksevahendite või uute rahastamisallikatega seotud võimalused.

Krüptovarad on Eesti õiguses seni defineerimata mõiste, kuid krüptovarade alla võib tinglikult

liigitada kõiki instrumente, mis on esitatud krüptograafilisel kujul.

Maksetokenid (eelkõige

virtuaalvääringud)

Investeerimislaadsed tokenid Kasutustokenid

9 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32015L0849

Nn tavapärased krüptovara emitendid

Stablecoin’de emitendid

Varaga tagatud token’te (asset

reference tokens – ART’s) emitendid

E-raha token’te (E- money tokens)

emitendid

Suuremahuliste ART-de ja e-raha token’te emitendid

Krüptovara-teenuste osutajad

TEENUSTE LIIGITUS:

1. tehingukorralduste vastuvõtmine

2. nõustamine

3. tehingute täideviimine

4. emiteerimise korraldamine

5. krüptovara portfellihaldus

6. krüptovarade ülekandmine

7. hoidmine/administreerimine

8. krüptovara vahetamine krüptovara või raha vastu

9. krüptovara vahetamine teise krüptovara vastu

10. krüptovara kauplemisplatvormi korraldamine

KrüTS

6

Eeskätt maksete tegemiseks või

väärtuse ülekandmiseks kasutatavad

krüptovarad, millega tavaliselt ei

kaasne õigusi tokeni väljastaja enda

või tema poolt pakutava toote või

teenuse suhtes (erinevalt

investeerimis- või kasutustoken’itest).

Teisisõnu kasutatakse

virtuaalvääringuid pigem

vahetusvääringuna (nt kaupade/

teenuste müümiseks või ostmiseks

kellegi käest, kes ise ei ole tokenite

väljastaja) või ka investeerimise

eesmärgil läbi tokeni enda väärtuse

säilitamise/suurendamise.

Tuntum ja esimene näide on bitcoin.

Uuem nähtus on „varaga tagatud

token“, mis on suhteliselt uus vorm

viis maksmiseks ja mis on tagatud

teatud varaga (riiklik valuuta, kaup

või toorme, või ka teine krüptovara).

Selliseid instrumente võib pidada

väärtpaberiteks või

väärtpaberitega sarnanevateks

instrumentideks, mis annavad

tokeni omanikele hääle-, kasumi

jaotamise- või muid õigusi, mida

tavapäraselt seostatakse aktsia või

osaühingu osa omamisega.

Üldiselt võimaldavad sellised

krüptovarad juurdepääsu

konkreetsele tootele või

teenusele, mida sageli pakutakse

kasutades hajusraamatu

platvormi, kuid mida ei

aktsepteerita kui maksevahendit.

Tabel 1. Erinevate krüptovarade (tokenite) klassifitseerimine üldistatud kujul10

Kõigi kolme tokeni liigi puhul on ühendavaks jooneks tehnoloogiast tulenevad riskid, mida kehtiv

õigus ei kajasta. Seega võib regulatsiooni täiendamise seisukohalt olulise kohana välja tuua

sellekohase lünga, mis vajab täpsustamist.

A. Virtuaalvääringud ja nendega seotud teenused

Virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusalas on kõrgendatud rahapesu ja terrorismi rahastamise

risk, mille realiseerumine õõnestaks Eesti majandussüsteemi tervikuna. Riskide maandamiseks on

virtuaalvääringu teenuse pakkumise suhtes RahaPTS-is kehtestatud tegevusloa nõue. Rahapesu

andmebüroo väljastab alates 27.11.2017 tegevuslubasid Eestis virtuaalvääringu teenuse

pakkumiseks.

Virtuaalvääring on defineeritud RahaPTS § 3 punktis 9, mille kohaselt virtuaalvääring on digitaalsel

kujul esitatud väärtus, mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida füüsilised või

juriidilised isikud aktsepteerivad maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend

ega rahaline vahend direktiivi (EL) 2015/236611 artikli 4 punkti 25 tähenduses ega makseinstrument

või maksetehing sama direktiivi artikli 3 punktide k ja l tähenduses.

Virtuaalvääringu teenus jaguneb kehtiva RahaPTS järgi neljaks eraldi teenuseks:

- virtuaalvääringu rahakotiteenus on teenus, mille raames luuakse klientidele või hoitakse klientide

krüpteeritud võtmeid, mida saab kasutada virtuaalvääringute hoidmise, talletamise ja ülekandmise

eesmärgil;

- virtuaalvääringu vahetamise teenus on teenus, mille raames vahetab isik virtuaalvääringut raha

vastu või raha virtuaalvääringu vastu või üht virtuaalvääringut teise vastu;

- virtuaalvääringu ülekande teenus on teenus, mis võimaldab teha vähemalt osaliselt elektrooniliselt

tehingu virtuaalvääringu teenuse pakkuja kaudu algataja nimel eesmärgiga teisaldada

10 Allikas: EBA raport krüptovarade kohta, 9.01.2019. a, joonisel autorite kohendused. Täpsema tokenite kategoriseerimise

võib leida siit: http://www.untitled-inc.com/the-token-classification-framework-a-multi-dimensional-tool-for-understanding-

and-classifying-crypto-tokens/ 11 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32015L2366

KrüTS

7

virtuaalvääring saaja virtuaalvääringu rahakotti või -kontole, sõltumata sellest, kas tehingu

algataja ja saaja on üks ja sama isik või kas tehingu algataja ja saaja kasutavad sama

teenusepakkujat;

- virtuaalvääringu väljastamisega seonduva väljastaja eest või nimel avaliku või suunatud

pakkumise või müügi korraldamine või sellega seotud finantsteenuse osutamine.

Kuna lihtsalt tegevusloast ei piisa, et ohjata tegevuslubadega ettevõtete kelmuskahtlusega tegevust,

on RahaPTSis täiendavalt ette nähtud nõuded, et tagada VASP-ide tegevuse läbipaistvus ja

usaldusväärsus. Need nõuded on analoogsed finantssektori turuosaliste suhtes kehtestatud nõuetele

(näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad). Tänu vastavatele nõuetele on järelevalveasutustel

olnud rohkem informatsiooni virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusluba taotlevate ja omavate

ettevõtjate kohta, et teha informeeritud otsuseid tegevusloa andmise, andmata jätmise või kehtetuks

tunnistamise osas. Tegevusloa kehtivuse ajal tagavad uued nõuded VASP-i kapitaliseerituse ja

kompetentse juhtimise.

B. Investeerimise eesmärki kandvad krüptovarad

Teatud krüptovara liigid, eelkõige need, mis kvalifitseeruvad finantsinstrumentideks, nagu on

määratletud direktiivis 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta12, kuuluvad kehtivate

finantsteenuseid käsitlevate liidu seadusandlike õigusaktide kohaldamisalasse. Seetõttu

kohaldatakse sellise krüptovara emitentide ja sellise krüptovaraga tegelevate ettevõtete suhtes juba

praegu EL asjaomaseid reegleid.

Investeerimise eesmärki kandvate krüptovarade alla võib liigitada sellised instrumendid, mille

omamisega kaasnevad õigused ja kohustused sarnanevad eeskätt osalusele äriühingus või mille

omajal on võimalik teenida tulu vastavalt instrumendi pakkumises esitatud tingimustele. Seega, kui

investeerimistoken esindab plokiahelasse kantud ühikuna osa või muud instrumenti, mida

seostatakse osaluse omamisega, on võimalik selgitada selle tokeniga seotud igakordse omaniku

õigusi osalusele ja hüvedele äriseadustiku regulatsiooni põhjal. Siiski jäävad käsitlemata näiteks

plokiahelas tehingute kajastamisega (ehk registri pidamisega) seotud küsimused, samuti tokeniga

tehingu tegemise ja selle hoidmisega (virtuaalse rahakoti ja selle võtmetega) seotud temaatika ning

muud tokeni tehnoloogilisest eripärast tulenevad aspektid.

Kui eesmärk ei ole mitte tokeniseerida olemasolevat õigust, vaid token ise esindabki vastavat vara

liiki (näitena nn fragmenteeritud õigus, mis ei ole aktsia, kuid annab õiguse dividendidele lähtuvalt

teatud arvestuspõhimõtetest, või hääleõiguse äriühingus), ei anna kehtiv õigus tokeni olemusega

seotud aspektidele piisavat selgitust ning pooltevahelised suhted saavad rajaneda üksnes lepingul

ehk tokeni välja andmisel koostatud teabedokumendil (nimetatakse ka white paper’iks/valgeks

raamatuks).

C. Kasutustokenid

Kasutustokenite alla liigituvad üldjuhul sellised krüptovarad, mida on võimalik vahetada kaupade

või teenuste vastu või mida on võimalik näiteks kasutada tokeni väljastaja teenusele ligi pääsemiseks.

Teisisõnu on tegemist piiratud kasutusfunktsiooniga tokeniga, mida aktsepteerib tokeni müüja ise

enda poolt osutatava teenuse või kauba maksevahendina. Sellisest funktsioonist lähtuvalt võib

kasutustokeneid mõista ka kui vautšereid (voucher) või kinkekaardi sarnast instrumenti. Ka

kasutustokenite pakkumine ja käitlemine on Eesti õiguses suuresti reguleerimata, ning konkreetselt

kasutustokenid alluvad eelkõige poolte (teenuseosutaja ja kliendi) vahelisele võlaõiguslikule suhtele,

mille keskseks elemendiks on kasutustokeni pakkumisel esitatud teabedokument (white paper).

12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32014L0065

KrüTS

8

D. Not fungible tokenid (NFT)

MICA määrust ei kohaldata krüptovara suhtes, mis on ainulaadne ega ole asendatav muu

krüptovaraga, sealhulgas digitaalse kunsti ja kogumisobjektide suhtes. Sellise krüptovara väärtus

tuleneb iga krüptovara unikaalsetest omadustest ja sellest, millist kasu see annab tokeni omanikule.

Selleks, et krüptovara oleks võimalik käsitada ainulaadse ja mitteasendatavana, peaksid ainulaadsed

ja mitteasendatavad olema ka esindatavad varad ja õigused. Ainulaadse ja mitteasendatava

krüptovara väljajätmine MICA määruse kohaldamisalast ei piira sellise krüptovara kvalifitseerimist

finantsinstrumentideks. Kui krüptovara näib olevat ainulaadne ja mitteasendatav, kuid mille de facto

omadused või omadused, mis on seotud selle tegeliku kasutamisega, muudaksid selle kas

asendatavaks või mitte ainulaadseks, kohaldatakse sellise krüptovara suhtes siiski MICA määrust.

Selleks et tagada selge piiritlemine ühelt poolt MICA määrusega hõlmatud krüptovara ja teiselt poolt

finantsinstrumentide vahel, antakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele (ESMA) volitus

koostada suunised krüptovara finantsinstrumentideks kvalifitseerimise kriteeriumide ja tingimuste

kohta. Suunised võimaldavad paremini mõista juhtumeid, kus finantsinstrumendiks võib

kvalifitseeruda krüptovara, mida muidu peetakse ainulaadseks ja muu krüptovaraga

mitteasendatavaks.

2.3. Ülevaade krüptovaraturu arengutest

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on oma raportis „G20 note on the macrofinancial implications

of crypto assets“ välja toonud, et krüptovaraturu suurus on oluliselt kõikunud, saavutades haripunkti

umbes 3 triljoni USA dollari tasemel novembris 2021, enne kui kukkus alla 1 triljoni USA dollari

2023 aasta veebruari seisuga.

Vt järgmist IMF joonist (erinevate krüptovarade turuväärtus, mln USA dollarites).

Joonis 2. IMF joonis raportist „G20 note on the macrofinancial implications of crypto assets“

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on lisaks täpsustanud, et alates 10. märtsist 2023 on

turukapitalisatsiooni alusel kahe suurima bitcoini ja etheri hindadeks vastavalt 20 208 USA dollarit

KrüTS

9

ja 1 432 USA dollarit pärast seda, kui need hinnad olid kunagi vastavalt 67 549 USA dollarit ja 4

811 USA dollarit. Tegemist on umbes 70-protsendilise langusega, mis on oluliselt suurem kui

globaalsete aktsiate ligikaudu 20-protsendiline langus. Krüptovaraturg on üsna kontsentreeritud.

Alates 2023. aasta märtsi algusest moodustas bitcoin 44% ja ether 20% kogu krüptovaraturu

turuväärtusest.

USA dollariga tagatud stablecoin’id on viimase aasta jooksul langenud turuväärtuses oluliselt

vähem. Näiteks langes Tetheri (USDT) turuväärtus 2022. aasta mais 83 miljardilt USA dollarilt

2023. aasta märtsi alguses 72 miljardi USA dollarini. 2023. aasta märtsi alguse seisuga on kahe

suurima USA dollariga tagatud stablecoin (USDT ja USDC) ühine turuväärtus 116 miljardit USA

dollarit, samas kolme suurima euroga tagatud stablecoin’i (EURT, EURS, CEUR) puhul on

turuväärtus 383 miljonit eurot (umbes 410 miljonit USA dollarit) ehk tegemist on oluliselt

väiksemate mahtudega.

Kui rääkida kauplemismahtudest, siis bitcoin'i kauplemismaht on selgelt kõige suurem, käesoleval

ajal jääb 24-tunnine maht 14 miljardi USA dollari kanti, kuid see oli üle 50 miljardi USA dollari

2021. aasta mais. USA dollariga tagatud stablecoin’idega kauplemine on tavapärase päevase mahuga

üle 20 miljardi USA dollari ja tipuga üle 100 miljardi USA dollari 2021. aasta lõpus. EUR-ga tagatud

stablecoin’id kauplemine on tipphetkedel olnud kõigest veidi üle 90 miljoni euro.

Võrreldes traditsioonilise finantssektoriga on krüptovara turuväärtus üsna väike. 2021. aasta

kolmandas kvartalis, mil globaalse krüptovaraturu turuväärtus oli haripunktis ehk ligi 3 miljardit

USA dollarit, moodustas see ainult 1,5% ainuüksi EL finantssektori väärtusest, mida hinnati umbes

105 triljoni euro ulatuses. Käesoleva aasta märtsi seisuga moodustab krüptovarade turuväärtus

umbes 0,8 protsenti EL-i finantssektorist.

2.4. Väljatöötamiskavatsus ja valikukohad

2.4.1. Väljatöötamiskavatsus

Väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud tulenevalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike

2 punktist 2, kuivõrd eelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist.

MICA määruse eelnõuga koos koostas Euroopa Komisjon mõjuanalüüsi13: Commission Staff

Impact Assessment – Accompanying the Document „Proposal for a Regulation of the European

Parliament and of the Council on Markets in Crypto-assets and amending Directive (EU)

2019/1937”.

DORA määruse ja direktiivi eelnõuga koos koostas Euroopa Komisjon mõjuanalüüsi14: Impact

assessment report – Accompanying the Document – “Proposal for a Regulation of the European

Parliament and of the Council on digital operational resilience for the financial sector and amending

Regulations (EC) No 1060/2009, (EU) No 648/2012, (EU) No 600/2014 and (EU) No 909/2014”.

TFR määruse mõju hindas Euroopa Komisjon rahapesu tõkestamise paketi raames15: Commission

Staff Impact Assessment – Accompanying the Anti-money laundering package.

2.4.2. Liikmesriigi valikukohad MICA määruses

A. Pädeva asutuse määramine

13 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52020SC0380 14 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52020SC0198 15 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/PL/ALL/?uri=CELEX:52021SC0190

KrüTS

10

MICA määruse artikli 93 kohaselt peab iga liikmesriik määrama asutuse, kes teeb järelevalvet MICA

määruses ettenähtud nõuete täitmise üle. Liikmesriik peab sellest teavitama ka Euroopa

Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust. Mh võib liikmesriik

määrata ka mitu erinevat asutust järelevalvet tegema (nt võib üks järelevalveasutus teha järelevalvet

e-raha tokenite väljastajate üle ja teine järelevalveasutus muude teenuste osutajate ja emitentide üle).

Sel juhul peab aga olema üks keskne asutus nö kontaktpunktiks.

Eelnõu koostamise raames on kaalutud kahte varianti pädeva asutuse määramiseks:

- pädevaks asutuseks on Rahapesu Andmebüroo, kes annab ka kehtiva RahaPTS alusel hetkel välja

VASP-ide tegevuslubasid;

- pädevaks asutuseks on Finantsinspektsioon.

Väidetavalt kannab krüptovara üksjagu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riske ja

seetõttu võiks pädev asutus olla Rahapesu Andmebüroo. Sealjuures on Rahapesu Andmebüroo juba

aastaid vastava valdkonna eest teatud ulatuses kontrolli teostamise mõttes vastutanud ning neil on

olemas valdkonna eksperdid. Finantsinspektsioon peaks selle kõik eraldi ja täiendavalt üles ehitama.

Siiski on käesolevaga võetud eelnõus lähenemine, et vastaks pädevaks asutuseks MICA määruse

tähenduses saab olema Finantsinspektsioon. Ja seda järgmistel põhjustel:

1. MICA määruses ettenähtud nõuded on väga sarnased mitmete teiste EL finantssektori

regulatsioonidega, mis näevad ette investorite kaitse reeglid (eelkõige MiFID-ga). Samuti on

sarnasusi ka muude nn elementidega – nt kapitalinõuded. Ehk MICA määruse käsitluse kohaselt

on krüptovarateenuse osutamine ja krüptovarade emiteerimine olemuslikult väga lähedane

finantsteenuste (eelkõige investeerimisteenuste) osutamisega. Rahapesu Andmebüroo täna

sellise järelevalve ega kontrolliga ei tegele. Lisaks, kuna krüptovara emiteerimise ja müügiga

ning krüptovarateenuse osutamisega võivad tegeleda mh krediidiasutused, investeerimisühingud

ja teised finantssektori ettevõtjad, kes kuuluvad täna Finantsinspektsiooni järelevalve alla, siis

MICA määruse järelevalve andmine osaliselt Rahapesu Andmebüroole võib tähendada, et

sellisel kujul järelevalvemudeli killustatus väikeses riigis nagu Eesti on üksjagu küsitav.

2. MICA määruse põhjenduspunkt 103 selgitab, et ühe kürptovara liigi emiteerijate – nimelt e-raha

tokenite emitentide üle peaksid tegema järelevalvet need olemasolevad järelevalveasutused, kes

teevad juba täna järelevalvet nö tavapärase e-raha emiteerijate (e-raha asutuste ja

krediidiasutuste) üle, seega Eesti puhul oleks selleks igal juhul Finantsinspektsioon.

3. MICA määrus näeb ette erinevaid raporteerimis- ja koostöökohustusi EL

finantsjärelevalveasutustega ning täna on peamiseks kontaktpunktiks Eestis nende asutustega

koostöö osas Finantsinspektsioon.

4. Kuigi hetkel on selliste teenuste mõju finantsstabiilsusele vähene või pigem marginaalne, siis

teenuste mahu kasvades ei saa välistada selle valdkonna (negatiivset) mõju ka

finantsstabiilsusele. Ka MICA määruse põhjenduspunktis 5 on kirjas, et jaeinvestorid võivad

hakata tulevikus laialdaselt kasutama mõnda krüptovara liiki, mille hinda püütakse stabiliseerida

ühe konkreetse vara või varade kogumi suhtes, ning selline areng võib tekitada lisaprobleeme

finantsstabiilsuse, maksesüsteemide tõrgeteta toimimise, rahapoliitika reaalmajandusse

jõudmise või rahapoliitika iseseisvuse seisukohast. Muuhulgas võib MICA kohaselt pädev

asutus tegevusloa andmisest keelduda, kui taotleva varapõhiste tokenite emitendi ärimudel võib

tõsiselt ohustada turu terviklust, finantsstabiilsust või maksesüsteemide tõrgeteta toimimist.

Samuti on pädeval asutusel õigus varapõhiste tokenite lunastamine ajutiselt peatada, et kaitsta

varapõhiste tokenite omanike huve ja finantsstabiilsust. Selliste hinnangute andmine ei kuulu

aga Rahapesu Andmebüroo valdkonda.

5. Kui Rahapesu Andmebüroo määrata MICA pädevaks asutuseks, tähendaks see automaatselt, et

Rahapesu Andmebüroo peab teostama järelevalvet ka digitaalse tegevuskerksuse nõuete täitmise

üle. Nimelt tuleb krüptovarateenuse osutajate ja varapõhise tokeni emitendi DORA määruse

pädev asutus määrata vastavalt DORA määruse artikli 46 punktile d ehk tegemist on sama

KrüTS

11

asutusega, kes teostab järelevalvet MICA määruse üle. Kõikide teiste finantsasutuste puhul on

DORA pädevaks asutuseks Finantsinspektsioon või Euroopa Keskpank. Kui Rahapesu

Andmebüroo peaks hakkama teostama järelevalvet DORA määruse nõuete üle, tähendaks see

täiendava järelevalvevaldkonna loomist ja vastava kompetentsi tagamist oma

organisatsioonistruktuuris. Finantsinspektsioonil on vastav kompetent olemas, kuna

finantsjärelevalve osaks on mh järelevalve seoses IKT-riskide juhtimisega.

Lisaks vastavalt RahaPTS § 64 lõikele 2 teeb Finantsinspektsioon juba täna nö (osalist) rahapesu alast

järelevalvet krediidiasutuste ning nende finantseerimisasutuste üle, kelle üle ta teeb ka

finantsjärelevalvet. Ehk selles mõttes ei oleks tegemist pretsedendiga kui ka krüptovarateenuste

pakkujatele ja vastavatele emitentidele rakenduks samasugune korraldus.

B. Lihtsustatud korras tegevusloa taotlemine

MICA määruse artikli 143 lõikes 6 kohaselt võivad liikmesriigid kohaldada lihtsustatud korda

tegevusloa menetlemisele, kui tegevusloa taotluse on esitanud 18 kuu jooksul alates MICA määruse

rakendamisest need ettevõtjad, kellel oli luba osutada krüptovarateenuseid riigisisese õiguse alusel

(ehk Eesti puhul RahaPTS alusel VASP-id). Siiski peavad pädevad asutused veenduma enne

lihtsustatud korras tegevusloa andmist, et MICA määruse V jaotise 2. ja 3. peatükis sätestatud

nõuded on täidetud.

Pärast konsulteerimist huvirühmadega on eelnõus võetud lähenemine, et kuna tegevusloa andjad on

erinevad asutused (Rahapesu Andmebüroo kehtiva õiguse kohaselt tegevusloa väljastaja ja

Finantsinspektsioon uue tegevusloa väljastaja), siis lihtsusatud korras tegevusloa taotlemise korral ei

ole võimalik tagada, et uuel pädeval asutusel ehk Finantsinspektsioonil on terviklik ülevaade

kõikidest subjektiga seotud tegevusloa aluseks olevatest asjaoludest ja riskidest, mis võivad

mõjutada tegevusloa andmise otsust. Seega viib Finantsinspektsioon seoses krüptovaraturu osalisega

läbi täies mahus uue menetluse.

C. Siseteabe avalikustamisega viivitamine

MICA määruse artikli 88 kohaselt võib krüptovara emitent, pakkuja ja kauplemisele võtmist taotlev

isik siseteabe avalikustamisega teatud tingimustel viivitada. Kui ta seda teeb, peab ta sellest pädevale

asutusele teada andma ja esitama kohe pärast teabe avalikustamist kirjaliku selgituse selle kohta,

kuidas viivituse aluseks olevad tingimused on täidetud.

Liikmesriigid võivad ette näha, et selline selgitus esitatakse üksnes pädeva asutuse taotlusel.

Pärast konsulteerimist Finantsinspektsiooniga on Eesti puhul võetud lähenemine, et liikmeriigi

võimalust ette näha, et selgitus esitatakse üksnes pädeva asutuse taotlusel, ei kasutata. Seega,

sarnaselt reguleeritud turuga tuleks esitada kohe pärast teabe avalikustamist kirjalik selgitus selle

kohta, kuidas MICA artikli 88 lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud. Seda enam, et ka

turukuritarvituse määruse (EU 596/2014) artikkel 17(4) näeb siseteabe puhul emitendile kohustuse

pädevat asutust siseteabe avalikustamisega viivitamisest ise teavitada.

D. Üleminek MICA-le

MICA määruse artikli 143 lõikes 3 on sätestatud, et krüptovarateenuse osutaja, kes osutas oma

teenuseid kohaldatavate õigusaktide alusel enne MICA rakendamise kuupäeva (ehk Eesti puhul

VASP-id RahaPTS alusel), saab jätkata tegutsemist „vana“ tegevusloaga veel kuni 18 kuud või kuni

talle antakse tegevusluba vastavalt MICA määruse artiklile 63, olenevalt sellest, kumb juhtub varem.

KrüTS

12

Samas, võib liikmesriik otsustada mitte kasutada krüptovarateenuse osutajatele viidatud erandit või

lühendada selle kestust, kui liikmesriik leiab, et tema riigisisene õigusraamistik, mida kohaldatakse

enne MICA rakendamist, on leebem kui MICA määrus. Kuna RahaPTS regulatsioon on

hinnanguliselt leebem, kui MICA regulatsioon (kuigi on ka sätteid, mis on rangemad, nt

kapitalinõuded), on eelnõu puhul võetud lähenemine, et üleminekuperiood küll nähakse ette, kuid

mitte maksimaalses lubatud ulatuses. Eelnõu kohaselt saab VASP RahaPTS tegevusloa alusel

tegutseda 2025. aasta 1. juulini.

2.5. Väikefondivalitsejate täiendav reguleerimine

Eelnõuga muudetakse IFSi tegevusloata väikefondi valitsejaid reguleerivaid sätteid:

- piiratakse aktsiate või osade pakkumist jaeinvestoritele – selleks kehtestatakse investeeringu

minimaalseks summaks vähemalt 10 000 eurot ühe investori kohta iga eraldi pakkumise korral;

- kehtestatakse tegevusloata väikefondi valitsejale kapitalinõue 25 000 eurot, mis peab olema

rahas sisse makstud;

- kehtestatakse läbipaistvust suurendavad nõuded, millest tuleb kinni pidada, kui soovitakse

reklaamida oma valitsetavat fondi – reklaamimisel tuleb esitada hoiatused selle kohta, et

väikefondi valitseja tegutseb registreeringu alusel ega oma tegevusluba ning tema tegevuse üle

ei teostata järelevalvet, et valitsetav fond on kõrge riskitasemega keerukas investeerimistoode,

mis võib olla raskesti mõistetav ning tuua välja minimaalse investeeringu summa, mis eelnõu

kohaselt peab siis olema vähemalt 10 000 eurot ühe investori kohta iga eraldi pakkumise korral.

Ühtlasi täpsustatakse eelnõuga tegevusloata väikefondi valitsejate registreerimise ja registrist

kustutamise regulatsiooni. Registreerimise taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu

täiendatakse, näiteks tuleb esitada ka tõendid kapitalinõude täitmise ja menetlustasu maksmise kohta

ning hinnang selle kohta, et kavandatav tegevus vastab alternatiivse investeerimisfondi valitseja

tegevuse tunnustele. Samuti lisatakse esitatavate andmete loetellu andmed taotleja juhatuse liikmete

ning aktsionäride või osanike kohta. Vastavalt täiendatakse ka registreerimisavalduse rahuldamata

jätmise aluseid – lisaks seni kehtinule võib Finantsinspektsioon jätta avalduse rahuldamata ka, kui ei

ole tõendatud, et täidetud on eelnõuga kehtestatav kapitalinõue või kui taotleja tegeliku kasusaaja

päritoluriigiga puudub Finantsinspektsioonil tõhus ja usaldusväärne võimalus koostöö tegemiseks,

mis on vajalik investorite huvide kaitsmiseks. Lisaks registreerimisavalduse rahuldamata jätmisele

ja taotlemisel esinenud puuduste kõrvaldamise nõudmisele annab eelnõu Finantsinspektsioonile

võimaluse jätta avaldus üldse läbi vaatamata, seda eelkõige juhuks, kus taotlus on esitatud oluliste

puudustega, mistõttu ei tuleks tegevuse registreerimine kõne alla ning kogu menetlusprotsessi

läbiviimine oleks selliselt asjatu ressursi raiskamine.

Finantsinspektsioon kustutab tegevusloata väikefondi valitseja registrist, kui tema tegevus lõpeb või

ta ei ole kuue kuu jooksul registreerimisest arvates alustanud fondi valitsemist. Eelnõuga

täpsustatakse, et kui see on vajalik investorite huvide kaitseks, võib Finantsinspektsioon ka keelduda

väikefondi valitseja kustutamisest registrist vaatamata sellele, et on saanud fondivalitsejalt teavituse

fondivalitsejana tegutsemise lõpetamise või fondi valitsemisega mittealustamise kohta.

Lisaks eelpool kirjeldatud asjaoludele on IFS-s kehtestatud veel eraldi alused Finantsinspektsioonile

väikefondi valitseja registrist kustutamiseks. Nimetatud aluseid täiendatakse põhjusega, et

väikefondi valitseja ei esita IFS §-s 454 ette nähtud teavet tähtaegselt.

Eelnõuga reguleeritakse ka väikefondi valitseja kohustusi, mis tal tekivad pärast registrist

kustutamist. Nimelt tuleb väikefondi valitsejal lõpetada sellisel juhul oma valitsetavate fondide

aktsiate või osade väljalaskmine, alustada oma fondide likvideerimist või anda nende valitsemine

üle, teavitada Finantsinspektsiooni fondide likvideerimisega alustamisest ja esitada pärast ka aruanne

likvideerimise tulemuste kohta.

KrüTS

13

Kehtestatavate kapitalinõuetega kooskõlla viimiseks jätab eelnõu kehtivat registreeringut omavatele

väikefondi valitsejatele 12 kuud seaduse muudatuse jõustumisest ning fondi dokumentide,

pakkumise ja aktsiate või osade väljalaskmise minimaalse investeeritava summa nõudega kooskõlla

viimiseks 6 kuud seaduse muudatuse jõustumisest. Viimast nende fondide suhtes, mis on asutatud

või moodustatud enne minimaalse investeeritava summa nõude jõustumist. Eelnõu kohustab

väikefondi valitsejat oma tegevuse nimetatud nõuetega kooskõlla viimisest Finantsinspektsiooni ka

viivitamata teavitama.

Kavandatud muudatuste tulemusena tagatakse investeerimisturu tõhusam toimimine ja

jaeinvestorite parem kaitse. Täiendav reguleerimine on tingitud sektori kiirest kasvust ja soovist

maandada võimalikust kuritarvitamisest tingitud riske.

Nii menetluste kui registreeringu saanud väikefondi valitsejate arv on mõne aastaga oluliselt

kasvanud. 2019. aastal registreeriti 8 tegevusloata väikefondi valitsejat, 2021. aastal juba 16 ja 2022.

aastal 19 uut fondivalitsejat. Käesoleva aasta I kvartalis on lisandunud omakorda 4 uut registreeritud

väikefondi valitsejat. 2022. aastal oli korraga menetluses kuni 30 registreerimise taotlust.

Samuti on oluliselt kasvanud registreeritud väikefondi valitsejate sektori maht. Kui 2019. aastal oli

selliste fondivalitsejate valitsetud alternatiivfondide maht kokku 257 miljonit eurot, siis 2022. aasta

lõpu seisuga oli see juba 732 miljonit eurot.

Alates registreeritud väikefondi valitsejate turu elavnemisest 2020. aastal on peamisteks

riskifaktoriteks Finantsinspektsiooni hinnangul tõusnud krüptoinvesteeringud ning Eestiga seost

mitteomavate ja kõrge rahapesu riskiga äriühingute registreerimise taotlused. 2022. aasta

krüptovaraturu negatiivsed sündmused on küll vähendanud taotlejate arvu, kes soovivad valitseda

krüptofonde, ja seda peaks vähendama ka käesolev krüptovaraturu seaduse eelnõu, kuid Eestiga

seost mitteomavate taotlejate arv on püsinud stabiilsena, mistõttu ei lange kõik olulised riskid ära ka

üksi krüptovaraturu seaduse jõustumisega.

Tegevusloata väikefondi valitseja tegevuse registreerimise ja registrist kustutamise regulatsioone

täiendati mõnevõrra küll 2022. aastal, kuid need muudatused ei ole paraku olnud piisavad, et

pakkuda lahendusi viidatud probleemidele ja sektoriga seonduvaid riske piisavalt maandada.

Finantsinspektsioon on välja toonud, et näiteks on tegevusloata väikefondi valitseja registreeringu

taotlejad uutele registreerimist puudutavatele nõuetele reageerinud lihtsalt strateegia muutmisega –

registreeringu taotlejate juhatuse liikmeteks on palgatud küll kohalikud isikud, kuid iga menetluse

käigus ei ole võimalik Finantsinspektsioonil veenduda, et need isikud omavad fondivalitseja

juhtimises reaalset rolli ega ole juhatusse nimetatud pelgalt IFS-i ja Finantsinspektsiooni soovitusliku

juhendi nõuete formaalseks täitmiseks. Uue, potentsiaalselt ohtliku trendina on hoogustunud

äriõiguse nõustajate poolt tegevusloata väikefondi valitsejate registreerimine edasimüügi eesmärgil.

Sellistel juhtumitel võivad seaduse nõuded olla formaalselt küll täidetud, kuid Finantsinspektsioonil

puudub kehtivas raamistikus võimalus veenduda, et nõuete täitmine on tagatud ka peale

registreeritud väikefondi valitseja müüki.

Finantsinspektsiooni hinnangul on praktikas ilmnenud kitsaskohad ka IFS-s sisalduvates registrist

kustutamise sätetes. Seaduses selleks sätestatud alused ei võimalda tegevusloata väikefondi valitsejat

õiguskindlalt ja efektiivselt registrist kustutada ning kehtiv regulatsioon ei sisalda ka kustutamiseks

vajalikke menetlusnorme. Samal ajal on registrist kustutamine muutunud aktuaalseks halvenenud

aruandluse distsipliini ja kvaliteedi taustal.

KrüTS

14

Eelnõu viidatud kitsaskohti adresseeribki ja toob vajalikud täiendused tegevusloata väikefondi

valitsejate registreerimise ja registrist kustutamise protsessidesse ning registreeritud väikefondi

valitseja tegevuse nõuetesse.

3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

3.1. Ülevaade eelnõu ülesehitusest

1. peatükk. Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

§ 2. Seaduse kohaldamisala

§ 3. Krüptovaraturu osaline

§ 4. Seaduse muud terminid

2. peatükk. Nõuded krüptovaraturu osalisele ja tema tegevusele

§ 5. Krüptovaraturu osalisena tegutsemise õigus

§ 6. Nõuded krüptovaraturu osalise tegevusele

§ 7. Nõuded krüptovaranõustamisele

§ 8. Nõuded digitaalsele tegevuskerksusele

§ 9. Sisekontroll

3. peatükk. Tegevus kolmandas riigis § 10. Krüptovaraturu osalise tegevus kolmandas riigis

§ 11. Kolmandas riigis tegutsemise loa kehtetuks tunnistamine

4. peatükk. Oluline osalus

§ 12. Olulise osaluse omandamise keelamine ja osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed

5. peatükk. Raamatupidamine, aruandlus ja audiitorkontroll

§ 13. Raamatupidamise korraldamine

§ 14. Aruannete esitamine Finantsinspektsioonile

§ 15. Finantsinspektsioonile esitatud aruannete kontroll ja puuduste kõrvaldamine

§ 16. Audiitorkontroll

§ 17. Audiitorettevõtja informeerimiskohustus

6. peatükk. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi

ümberkujundamine, ühinemine, lõpetamine ja pankrot § 18. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamine

§ 19. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ühinemine

§ 20. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi jagunemine

§ 21. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi lõpetamine

§ 22. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi pankrot

7. peatükk. Järelevalve

§ 23. Järelevalve eesmärk

§ 24. Järelevalve alused ja ulatus

§ 25. Finantsinspektsiooni õigused info saamisel

§ 26. Järelevalve kolmandas riigis krüptovarateenuse osutamise ja krüptovara pakkumise või

kauplemisele võtmise taotlemise üle

§ 27. Menetlusosalise õigused ja kohustused järelevalvemenetluses

§ 28. Selgituste andmisest keeldumise alused

§ 29. Kohapealse kontrolli tegemine

§ 30. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll

KrüTS

15

§ 31. Ettekirjutus

§ 32. Finantsinspektsiooni õigused ja kohustused ettekirjutuse tegemisel

§ 33. Juhtorganite kokkukutsumine ja juhtorgani otsuse kehtetuks tunnistamine Finantsinspektsiooni

taotlusel

§ 34. Sunniraha

8. peatükk. Vastutus

§ 35. Krüptovarateenuse osutamisega seotud nõuete rikkumine

§ 36. Varapõhise tokeni emitendi nõuete rikkumine

§ 37. E-raha tokeni emitendi nõuete rikkumine

§ 38. Muu krüptovara pakkumise ja kauplemisele võtmise nõuete rikkumine

§ 39. Siseteabe avalikustamise nõuete rikkumine

§ 40. Turukuritarvituse ennetamise ja avastamise nõuete rikkumine

§ 41. Teabe esitamise või avalikustamise kohustuse rikkumine

§ 42. Digitaalse tegevuskerksuse nõuete rikkumine

§ 43. Krüptovarateenuse osutaja jagunemise, ümberkujundamise, ühinemise või lõpetamisega

seotud nõuete rikkumine

§ 44. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive

§ 45. Aegumine

§ 46. Menetlus

9. peatükk. Rakendussätted

1. jagu. Üleminekusätted ja rakendussätter

§ 47. Käesoleva seaduse rakendamine ja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse nõuetega

2. jagu. Muudatused kehtivates seadustes

§ 48. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

§ 49. Investeerimisfondide seaduse muutmine

§ 50. Karistusregistri seaduse muutmine

§ 51. Kindlustustegevuse seaduse muutmine

§ 52. Krediidiasutuste seaduse muutmine

§ 53. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine

§ 54. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine

§ 55. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

§ 56. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine

§ 57. Riigilõivuseaduse muutmine

§ 58. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine

§ 559. Väärtpaberituru seaduse muutmine

3. jagu. Seaduse jõustumine § 60. Seaduse jõustumine

3.2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Paragrahv 1 määratleb seaduse reguleerimisala.

Seadus reguleerib krüptovaraturu osalise tegevust, lõpetamist, vastutust ja järelevalvet

krüptovaraturu ja selle osalise üle niivõrd, kuivõrd see täpsustab ja täiendab MICA ja DORA

määrusi. Paragrahvis nimetatud termin krüptovaraturu osaline on defineeritud eelnõu paragrahvis 3.

Paragrahv 2. Seaduse kohaldamisala

KrüTS

16

Lõike 1 kohaselt kuuluvad seaduse kohaldamisalasse MICA määruse artikli 2 lõike 1 kohaselt

juriidilised ja füüsilised isikud ning muud ettevõtjad, kes tegelevad EL-is krüptovara emiteerimise,

avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmisega või kes osutavad krüptovaraga seotud teenuseid.

Seadust kohaldatakse vaid selliste isikute suhtes, kes kuuluvad ka MICA määruse kohaldamisalasse.

Olgu siinjuures välja toodud, et näiteks ei kohaldata MICA määrust ja käesolevat seadust isikute

suhtes, kes osutavad krüptovarateenuseid üksnes oma emaettevõtjale, oma tütarettevõtjale või oma

emaettevõtja teistele tütarettevõtjatele. Lisaks ei kohaldata määrust likvideerijale või haldurile,

Euroopa Keskpangale ja liikmesriikide keskpankadele, muudele riigiasutustele, Euroopa

Investeerimispangale ja selle tütarettevõtjatele, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondile ja Euroopa

stabiilsusmehhanismile ning avalik-õiguslike rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes.

MICA määrust ei kohaldata ka juhul, kui krüptovara on ainulaadne ega ole asendatav muu

krüptovaraga. Samuti ei kohaldata seadust, kui krüptovara kvalifitseerub finantsinstrumendiks,

hoiuseks, rahaks (v.a e-raha token), väärtpaberistamise positsiooniks, kindlustustooteks,

pensionitooteks, tööandja pensioniskeemiks, erapensionitooteks, üleeuroopaliseks personaalseks

pensionitooteks ja sotsiaalkindlustussüsteemiks.

MICA määrust ei kohaldata ka kui isikud pakuvad krüptovara tasuta või krüptovara luuakse

automaatselt tasuna hajusraamatu haldamise või tehingute valideerimise eest või pakkumine on

seotud kasutustokeniga, mis annab juurdepääsu olemasolevale või kasutusel olevale kaubale või

teenusele või krüptovara omanikul on õigus kasutada seda üksnes vastutasuks kaupade ja teenuste

eest selliste kaupmeeste piiratud võrgustikus, kel on pakkujaga lepingulised suhted. Samas, viidatud

erandid ei peaks hõlmama krüptovara, mis esindab ladustatud kaupu, mille puhul ei ole ette nähtud,

et ostja need pärast ostmist kätte saab. Samuti ei tuleks piiratud võrgustiku erandit kohaldada

krüptovara suhtes, mis on tavaliselt ette nähtud pidevalt kasvava teenuseosutajate võrgustiku jaoks.

Pädev asutus peaks hindama piiratud võrgustiku erandit iga kord, kui pakkumine või rohkem kui

ühe pakkumise koguväärtus ületab teatava künnise, mis tähendab, et uuele pakkumisele ei tuleks

automaatselt kohaldada eelmisele pakkumisele tehtud erandit. Erandite kohaldamine lõppeb, kui

pakkuja või pakkuja nimel tegutsev teine isik annab teada pakkuja kavatsusest taotleda kauplemisele

võtmist või kui krüptovara, mille suhtes erandit kohaldatakse, võetakse kauplemisele.

Lõike 2 eesmärk on täpsustada, et juba tegutsevatele finantssektori ettevõtetele ei kohaldata kõiki

seaduse sätted, kuna nende suhtes kohalduvad eriseadused juba reguleerivad teatud valdkondi.

Näiteks on ühinguõiguse sätted reguleeritud eriseadustes, nagu ka audiitorettevõtja suhtes

kohalduvad nõuded, aga ka kolmandas riigis tegutsemise puhul kohalduvad nõuded, mis on ette

nähtud eriseadustes.

Sama lähenemine on ka MICA määruses. Näiteks, kui liidu õiguse alusel tegevusluba omav

finantssektori ettevõtja (MICA määruse artikli 60 lõikes 1, 2, 3, 4, 5 või 6 nimetatud isik) soovib

osutada krüptovarateenust, ei kohaldata tema suhtes kõiki MICA määruses sätestatud nõudeid –

näiteks tegevusloa nõudeid, omavahendite nõudeid ja olulist osalust omavate aktsionäride

heakskiitmise menetlust, kuna need nõuded on hõlmatud vastavate liidu seadusandlike aktidega,

mille alusel neile tegevusluba anti. Siiski tuleks sellist finantssektori ettevõtjat lugeda

krüptovarateenuse osutajateks ning tema suhtes kohaldatakse mh MICA määruses sätestatud

asjakohaseid haldusvolitusi, sealhulgas õigust peatada või keelata teatavad krüptovarateenused.

Selliste ettevõtjate suhtes tuleks kohaldada ka kõiki nõudeid, mida MICA määruse alusel

kohaldatakse krüptovarateenuse osutajate suhtes.

Kuna makseasutuse puhul ei ole MICA määruses ette nähtud, et krüptovarateenuse osutajana

tegutsemise õiguse saamiseks piisab ka pädeva asutuse teavitamisest, kohaldub neile näiteks ka

tegevusloa nõue.

KrüTS

17

Kui krediidiasutus emiteerib varapõhist tokenit, ei pea ta eraldi tegevusluba taotlema, mistõttu ei

kohaldata tema suhtes ka tegevusloa taotlemise ja selle menetlusega ning tegevusloa kehtetuks

tunnistamisega seotud sätteid (MICA määruse art 16, 18, 20, 21 ja 24). Lisaks ei kohaldata

omavahendite nõudeid (art 35) ja sätteid olulise osaluse omandamise kohta (art 41 ja 42). Vastav

regulatsioon on kaetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ja määrusega (EL)

nr 575/2013.

Lõige 3. Kui krüptovaraturul pakutakse muud krüptovara kui varapõhiseid tokeneid või e-raha

tokeneid, siis sellise krüptovara pakkujale ja kauplemisele võtmist taotleva isiku suhtes kohaldatakse

üksnes MICA määruse artikleid 4–15 (II jaotis) ning artikleid 86–92 (ehk lõikes 4 on viide MICA

määruse rakendamisele), aga ka järelevalve sätteid. Samas on MICA määruse põhjenduspunktis 98

täpsustatud, et muu krüptovara kui varapõhiste tokenite või e-raha tokenite emitentide suhtes ei

tuleks kohaldada MICA määruse kohast järelevalvet, kui emitent ei ole pakkuja ega kauplemisele

võtmist taotlev isik, mistõttu on ka lõikes 4 täpsustus, et seaduse järelevalve ja vastutuse sätteid tema

suhtes ei kohaldata. Kuna pole järelevalvet, ei kohaldata ka kolmandas riigis tegutsemise sätteid

(kuna seaduse alusel saab kolmandas riigis tegutseda vaid Finantsinspektsiooni loal).

Lõike 4 näol on tegemist tüüpilise finantsjärelevalvesubjekti kohta käiva normiga, millega

täpsustatakse, et seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse

sätteid, arvestades eriseadusest ja Finantsinspektsiooni seadusest tulenevaid erisusi.

Paragrahv 3. Krüptovaraturu osaline

Lõikes 1 defineeritakse krüptovaraturu osaline, kelleks on nii krüptovarateenuse osutaja (punkt 1)

kui ka krüptovara emitent (punkt 2).

MICA määruse artikli 3 lõike 1 punkti 15 kohaselt on krüptovarateenuse osutaja juriidiline isik

või muu ettevõtja, kelle kutse- või äritegevus seisneb ühe või mitme krüptovarateenuse

professionaalses osutamises kliendile ja kellel on lubatud osutada krüptovarateenuseid kooskõlas

MICA määruse artikliga 59. Selliste teenuste esimesse kategooriasse kuuluvad krüptovaraga

kauplemise platvormi korraldamine, krüptovara vahetamine rahaliste vahendite või muu krüptovara

vastu oma arvel kauplemise teel, kliendi nimel krüptovara hoidmine ja haldamine ning

krüptovaraülekande teenuste osutamine kliendi nimel. Selliste teenuste teise kategooriasse kuuluvad

krüptovara suunatud pakkumine, krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine või edastamine

kliendi nimel, krüptovaraga seotud korralduste täitmine kliendi nimel, krüptovara kohta nõu

andmine ning krüptovaraportfelli valitsemise teenuse osutamine.

MICA määruse artikli 3 lõike 1 punkti 10 kohaselt on emitent füüsiline või juriidiline isik või muu

ettevõtja, kes emiteerib krüptovara, sealjuures sama lõike punkti 5 kohaselt on krüptovara väärtuse

või õiguse digitaalne esitus, mida on võimalik üle kanda ja salvestada elektrooniliselt, kasutades

hajusraamatu tehnoloogiat või muud sarnast tehnoloogiat.

Väärtuse all tuleb mõista nö välist ja rahaliselt hinnatavat väärtust, mille tehingupooled või

turuosalised on vastavale krüptovarale omistanud. Krüptovara mõiste alla ei ole hõlmatud sellised

krüptovarad, mis on unikaalsed või mis ei ole asendatavad teise krüptovaraga (nt NFT-d).

Tüüpiliselt ei ole sellist liiki krüptovaral finantsilist (sh investeerimise) eesmärki.

MICA määruse põhjenduspunkt 20 selgitab, et krüptovara emitendid on üksused, kellel on kontroll

krüptovara loomise üle.

KrüTS

18

Krüptovara emitendid käesoleva seaduse tähenduses on varapõhise tokeni emitendid, e-raha tokeni

emitendid ja muu krüptovara emitendid. Nimelt liigitatakse MICA määrusega krüptovara kolme

kategooriasse, mida tuleks üksteisest eristada ja mille suhtes tuleks kohaldada erinevaid nõudeid

sõltuvalt nendega kaasnevatest riskidest.

Kui krüptovaral puudub identifitseeritav emitent, ei peaks see kuuluma MICA määruse II, III ega IV

jaotise kohaldamisalasse. Krüptovarateenuse osutajad, kes osutavad sellise krüptovaraga seotud

teenuseid, on siiski määrusega hõlmatud.

Lõige 2 defineerib varapõhise tokeni emitendi. Tegemist on isikuga, kes emiteerib varapõhist

tokenit. MICA määruse artikli 3 lõike 1 punktis 6 on defineeritud, et varapõhise tokeni puhul on

tegemist krüptovara liigiga, mis ei ole e-raha token ja mille eesmärk on säilitada stabiilne väärtus,

järgides mõnda muud väärtust või õigust või nende kombinatsiooni, sealhulgas üht või mitut

ametlikku vääringut. See hõlmab igasugust krüptovara, välja arvatud e-raha tokenid, mille väärtus

on tagatud varaga, et vältida kõrvalehoidmist ja muuta käesolev määrus tulevikukindlaks.

Varapõhised tokenid võidakse laialdaselt kasutusele võtta väärtuse ülekandmiseks või

vahetusvahendina ning seega kujutavad nad endast muu krüptovaraga võrreldes suuremat riski

krüptovara omanike, eelkõige jaeklientide kaitse ja turu usaldusväärsuse seisukohast. Varapõhiste

tokenite emitentide suhtes kohaldatakse rangemaid nõudeid kui näiteks muu krüptovara emitentide

suhtes.

Lõige 3. E-raha tokeni emitendi puhul on tegemist krediidiasutuse või e-raha asutusega, kes

emiteerib e-raha tokenit. MICA määruse artikli 3 lõike 1 punktis 7 on defineeritud, et e-raha tokeni

puhul on tegemist krüptovara liigiga, mille eesmärk on säilitada stabiilne väärtus, järgides ametliku

vääringu väärtust. Sellise krüptovara funktsioon on väga sarnane direktiivis 2009/110/EL

määratletud e-raha funktsiooniga. Sarnaselt e-rahale on selline krüptovara müntide ja pangatähtede

elektrooniline asendaja ning seda kasutatakse tõenäoliselt maksete tegemiseks.

Lõige 4. Krüptovaraturu osalised on ka isikud, kes emiteerivad sellist krüptovara, mis ei ole

varapõhine tõken või e-raha token. Selliste isikute suhtes kohalduvad mõnevõrra leebemad nõuded

(vt ka § 1 lõige 4). Näiteks võib selliseks krüptovaraks olla kasutustoken (krüptovara liik, mille ainus

eesmärk on anda juurdepääs kaubale või teenusele, mida pakub või osutab selle emitent).

Paragrahv 4. Seaduse muud terminid

Lõige 1. Seaduses kasutatakse termineid, mis on defineeritud MICA ja DORA määruses, mistõttu

ei ole neid seaduses eraldi defineeritud. Kuna varapõhise tokeni emitent ja e-raha tokeni emitent pole

MICA-s eraldi defineeritud (ainult emitent on üldsõnaliselt defineeritud), on need ka §-s 3 eraldi

välja toodud.

Lõige 2. Kuna Eesti õiguses kasutatakse üldiselt terminit konsolideerimisgrupp, on ka käesoleva

eelnõu puhul otsustatud kasutada seda terminit. Lõike 2 eesmärk on täpsustada, et

konsolideerimisgrupi all on mõeldud kontserni MICA määruse tähenduses. MICA määruses on

kontserni määratlemisel viidatud direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punktile 11 – kontsern on

emaettevõtja ja kõik selle tütarettevõtjad.

Paragrahv 5. Krüptovaraturu osalisena tegutsemise õigus

Paragrahvis 5 täpsustatakse nõudeid krüptovaraturul tegutsemiseks. Üldreeglina peab selleks

olema pädeva asutuse tegevusluba, kuid MICA määruses on ette nähtud ka erandid, mil eraldi

tegevusluba ei ole vaja ja teatud juhtudel piisab ka pädeva asutuse teavitamisest (lõige 1). Tabelis 2

KrüTS

19

on ülevaade, millistel juhtudel on vaja luba ja millistel juhtudel piisab Finantsinspektsiooni

teavitamisest. Näiteks varapõhiste tokenite avalik pakkumine liidus või sellise krüptovara

kauplemisele võtmise taotlemine peaks olema lubatud üksnes juhul, kui pädev asutus on andnud

sellise krüptovara emitendile selleks tegevusloa ja kiitnud heaks asjaomase krüptovara valge

raamatu. Kui emitent on krediidiasustus, siis piisab ka Finantsinspektsiooni teavitamisest, kuid valge

raamat tuleb sellegipoolest Finantsinspektsiooni poolt heaks kiita.

Tegevusloa nõuet ei kohaldata ka juhul, kui varapõhised tokenid on suunatud üksnes kutselistele

investoritele (direktiivi 2014/65/EL II lisa I jao punktides 1–4 loetletud isikud või üksused) või kui

varapõhiste tokenite avaliku pakkumise maht jääb alla 5 000 000 euro.

Tegevusluba peab olema ka juhul, kui isik soovib osutada krüptovarateenust, v.a kui ta on juba

tegevusluba omav finantssektori ettevõtja (krediidiasutus, väärtpaberite keskdepositoorium,

investeerimisühing, turukorraldaja, e-raha asutus, eurofondi valitseja või alternatiivne

investeerimisfond). Nimelt on teatavatel äriühingutel lubatud, kelle suhtes kohaldatakse

finantsteenuseid käsitlevaid liidu seadusandlikke akte, osutada kõiki või mõnesid

krüptovarateenuseid ilma, et nad peaksid saama MICA määruse kohase krüptovarateenuse osutaja

tegevusloa, kui nad esitavad oma pädevatele asutustele teatava teabe enne kõnealuste teenuste

esmakordset osutamist.

E-raha asutustel peaks olema võimalik osutada hoidmisteenuseid ilma MICA määruse kohase

tegevusloata, et osutada krüptovarateenuseid ainult seoses nende emiteeritud e-raha tokenitega.

Füüsilistel või juriidilistel isikutel, kellel on luba e-raha levitamiseks direktiivi 2009/110/EÜ alusel,

peaks olema võimalik levitada ka e-raha tokeneid e-raha tokenite emitentide nimel ilma, et nad

peaksid saama MICA määruse kohase tegevusloa krüptovarateenuste osutamiseks.

Krüptovarateenuse osutaja Teenuse osutamise õigus

 Juriidiline isik või muu

ettevõtja, kes pole

alljärgnevalt nimetatud

austus

 FI tegevusluba.

 Krediidiasutus  FI-le 40 päeva enne teenuse osutamist ettenähtud teabe esitamine.

 Väärtpaberite

keskdepositoorium

 FI-le 40 päeva enne teenuse osutamist ettenähtud teabe esitamine.

 Investeerimisühing  FI-le 40 päeva enne teenuse osutamist ettenähtud teabe esitamine.

 Turukorraldaja  FI-le 40 päeva enne teenuse osutamist ettenähtud teabe esitamine.

 E-raha asutus  FI-le 40 päeva enne teenuse osutamist ettenähtud teabe esitamine.

 Eurofondi valitseja ja

alternatiivne

investeerimisfond

 FI-le 40 päeva enne teenuse osutamist ettenähtud teabe esitamine.

Varapõhise tokeni emitent Krüptovara pakkumise/ kauplemisele

võtmise taotlemise õigus

Valge raamat

 Juriidiline isik või muu

ettevõtja  FI tegevusluba.  Koos tegevusloa saamisega

loetakse valge raamat samuti

heaks kiidetuks (eraldi

menetlust pole).

 FI tegevusluba ei ole vaja, kui:

- ringluses olevate tokenite

väärtus on alla 5 000 000

euro, või

- tokeneid pakutakse ainult

kutselistele investoritele.

 FI teavitamine valgest

raamatust.

 Krediidiasutus  FI teavitamine 90 päeva enne

krüptovara emiteerimist ja teabe

esitamine.

 FI kiidab valge raamatu

heaks.

KrüTS

20

 Varapõhise tokeni emitendi

kirjalikul nõusolekul võib

krüptovara pakkuda või

kauplemisele võtmist taotleda

muu isik.

E-raha tokeni emitent Krüptovara pakkumise/ kauplemisele

võtmise õigus

Valge raamat

 Krediidiasutus  FI teavitamine 40 päeva enne

krüptovara pakkumist või

kauplemisele võtmise taotlemist.

 FI teavitamine valgest

raamatust (FI ei või nõuda

selle heakskiitmist)

 E-raha asutus  FI teavitamine 40 päeva enne

krüptovara pakkumist või

kauplemisele võtmise taotlemist.

 FI teavitamine valgest

raamatust (FI ei või nõuda

selle heakskiitmist).

 MERAS § 12 kohaselt

erandi alusel tegutsev e-

raha asutus

 FI teavitamine 40 päeva enne

krüptovara pakkumist.

 FI teavitamine valgest

raamatust (FI ei või nõuda

selle heakskiitmist).

 MERAS § 6 lg 3  FI-d ei pea teavitama.  FI teavitamine valgest

raamatust (FI ei või nõuda

selle heakskiitmist).

 Emitendi, v.a MERAS § 6 lg 3 ja §

12 juhud, kirjalikul nõusolekul

võib krüptovara pakkuda või

kauplemisele võtmist taotleda

muu isik.

Muu krüptovara

pakkuja/kauplemisele võtmist

taotlev isik

Krüptovara pakkumise/ kauplemisele

võtmise õigus

Valge raamat

 Juriidiline isik

 Krüptovara

pakkumise/kauplemisele võtmise

taotlemise eelduseks on:

- valge raamatu koostamine,

FI teavitamine sellest ja selle

avaldamine;

- Reklaamteate koostamine ja

avaldamine;

- sobivusnõuetele vastamine.

 Valget raamatut ei pea

koostama (avalik

pakkumine):

- pakkumine vähem kui

150 isikule LR kohta, kui

need isikud tegutsevad

oma arvel.

- krüptovara kogumaht 12

kuu jooksul ei ületa

1 000 000 eurot, või

- tokeneid pakutakse ainult

kutselistele investoritele.

 Valget raamatut ei pea

koostama (kauplemisele

võtmine):

- krüptovara on

kauplemisele võetud

mõnel teisel LR

krüptovaraga kauplemise

platvormil;

- valge raamatu on

koostatud

kauplemisplatvormi

korraldaja.

 MICA kohaldamise erand

art 4 lg 3

 -  -

Tabel 2. Krüptovaraturul tegutsemise õigus.

Lõikes 2 toodu kohaselt väljastab krüptovaraturul tegutsemise tegevusloa ja tunnistab selle

kehtetuks Finantsinspektsioon oma otsusega. Tegevusloa andmise ja kehtetuks tunnistamise sätted

on reguleeritud MICA määruse artiklites 20, 21, 23, 63 ja 64.

KrüTS

21

Lõike 3 kohaselt on MICA määruse alusel antud tegevusluba tähtajatu ja ei ole üleantav teisele

isikule.

Lõike 4 kohaselt peab Eestis äriregistrisse kantud ja Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud

krüptovaraturu osalise registrijärgne asukoht olema Eestis. Krüptovarateenuse osutaja puhul on

MICA määruse artikli 59 lõikes 2 sätestatud, et artikli 63 kohaselt tegevusloa saanud

krüptovarateenuse osutaja registrijärgne asukoht peab olema liikmesriigis, kus ta osutab vähemalt

osa oma krüptovarateenustest. Finantsinspektsioonilt tegevusloa saamise eelduseks on, et ta osutab

vähemalt osa oma krüptovarateenustest Eestis ehk tema registrijärgne asukoht peaks ka Eestis olema.

MICA määruses on ka täpsustus, et tema tegeliku juhtimise koht peab olema liidus ja vähemalt üks

juhtidest peab olema liidu resident.

Lõike 5 järgi peab krüptovaraturu osalise asutamisleping või põhikiri kindlaks määrama, et tema

registrijärgne asukoht on Eestis.

Lõikes 6 on loetletud tegevusloa kehtivuse lõppemise alused. Nendeks on krüptovaraturu osalise

lõpetamise otsuse tegemisel (punkt 1), tegevusloa kehtetuks tunnistamisel (punkt 2), ühendamisel

(misjärel muutub tegevusluba kehtetuks ühendataval isikul; punkt 3), uue krüptovaraturu osalise

asutamisel ühinemise teel (ühinevatel isikutel; punkt 4) ning krüptovaraturu osalise pankroti

väljakuulutamisel (punkt 5).

Lõike 7 järgi kaotab tegevusloa lõppemisel krüptovaraturu osaline õiguse osutada teenust või

pakkuda krüptovara või taotleda selle kauplemisele võtmist, milleks talle oli antud tegevusluba.

Lõige 8 kohustab Finantsinspektsioon avalikustama informatsiooni tegevusloa andmise või

kehtetuks tunnistamise otsuste kohta oma veebilehel hiljemalt otsuse jõustumisele järgneval

tööpäeval.

Lõiked 9–11. Nagu lõikes 1 selgitatud, siis MICA määruse kohaselt ei pea alati tegevusluba taotlema

ning piisab ka Finantsinspektsiooni teavitamisest. Kuid selleks, et ka teavituse puhul oleks nö õigus

krüptovaraturul tegutsemiseks, kinnitab Finantsinspektsioon otsusega, et talle esitatud teave on

nõuetekohane, MICA määrusest tulenevad tingimused (sh valge raamatu koostamise ja

teavitamise/heakskiitmise nõue) täidetud ning õigus krüptovaraturul tegutsemiseks on seega olemas.

Paragrahv 6 reguleerib krüptovaraturul tegutsemise nõudeid.

Lõiked 1–3 ei kohaldu muudele finantssektori ettevõtjatele, kelle suhtes kohalduvad eriseadustest

tulenevad nõuded äriühingu vormile ja juhtimisstruktuurile.

Lõike 1 kohaselt võib krüptovaraturu osaline tegutseda üksnes osaühingu või aktsiaseltsina.

Sarnaselt teiste finantssektori ettevõtjatega ning eeskätt Finantsinspektsiooni järelevalve alla

kuuluvate turuosalistega on kasutatav äriühingu vorm piiratud osaühingu ja aktsiaseltsiga, kuivõrd

nimetatud äriühingute puhul on kõige täpsemini ja finantssektori ettevõtjale kohasemalt kindlaks

määratud kohustuslikud juhtimise alused, osaluse omandamise ja osalusega seotud õiguste

teostamine, vastutuse klauslid jm sätted.

Lõige 2. Kuna osaühingute puhul puudub nõukogu loomise kohustus, kui seda põhikirjaga ette ei

nähta, mis võib teha osaühingu juhtimise nõrgemaks, nähakse lõikega 2 ette, et osaühingust

krüptovaraturu osalisel peab olema vähemalt kolmeliikmeline nõukogu. Vastav täiendus on seotud

ka eelnõu § 9 lõikega 2, mille kohaselt määrab nõukogu siseauditi üksuse ülesannete täitmiseks

siseaudiitori ehk § 9 eeldab nõukogu olemasolu. Sama on kehtiva regulatsiooniga, mis eeldab samuti

KrüTS

22

nõukogu olemasolu – RahaPTS § 724 lõike 2 kohaselt määrab virtuaalvääringu teenuse pakkuja

nõukogu siseauditi üksuse ülesannete täitmiseks siseaudiitori.

Lõige 3. Krüptovarateenuse osutaja juhatuses peab olema vähemalt 2 liiget – see on vajalik riskide

maandamiseks. Üheliikmelise juhatuse puhul oleks vastasel juhul kõik tegevusvaldkonnad ühe isiku

käes.

Olugi siinjuures lisaks täpsustatud, et kui MICA määruses on kasutatud terminit „members of the

management body/juhtorgani liikmed“, siis on mõeldud nii juhatuse kui ka nõukogu liikmeid

(eelnõus juhtorgani liikmed). Kui on viide „directors/juhtidele“, siis on mõeldud juhatuse liikmeid.

Lõikes 4 on selguse huvides ja MICA määruse nõuetekohaseks rakendamiseks välja toodud, et

krüptovaraturu osaline on kohustatud järgima MICA määruses sätestatud nõuded.

Krüptovarateenuse osutajale kohalduvad nõuded on reguleeritud näiteks MICA määruse 2. jaotises,

artikli 22 lõikes 3, artiklis 37, artikli 40 lõikes 2, artikli 50 lõikes 2 ning 5. ja 6. jaotises. Samas

krüptovarateenust osutava krediidiasutuse, e-raha asutuse, investeerimisühingu, fondivalitseja,

väärtpaberite keskdepositooriumi ja reguleeritud turu korraldaja suhtes ei kohaldata Euroopa MICA

määruse artikleid 62–64, 67, 83 ja 84.

Varapõhise tokeni emitent lähtub oma tegevuses näiteks MICA määruse 3. ja 6. jaotises sätestatud

nõutest. Samas, emitendi kirjalikul nõusolekul võib varapõhist tokenit pakkuda või selle

kauplemisele võtmist taotleda ka muu isik ning tema peaks järgima artiklites 27, 29 ja 40 sätestatud

nõudeid, mis reguleerivad kohustust tegutseda ausalt, õiglaselt ja professionaalselt varapõhiste

tokenite omanike parimates huvides. Samuti peab ta järgima, et reklaamteated vastaksid määruses

ettenähtud nõuetele ning seda, et seoses varapõhise tokeniga ei maksta intressi.

Kui krediidiasutus emiteerib varapõhist tokeni, ei pea ta eraldi tegevusluba taotlema, mistõttu ei

kohaldata tema suhtes ka tegevusloa taotlemise ja selle menetlusega ning tegevusloa kehtetuks

tunnistamisega seotud sätteid (art 16, 18, 20, 21 ja 24). Lisaks ei kohaldata omavahendite nõudeid

(art 35) ja sätteid varapõhise tokeni emitendi omandamise kohta (art 41 ja 42). Nimelt on need

hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ja määrusega (EL) nr 575/2013.

E-raha tokeni emitendiks saab olla üksnes kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2013/36/EL alusel tegevusloa saanud krediidiasutus või direktiivi 2009/110/EÜ alusel tegevusloa

saanud e-raha asutus ning nemad on kohustatud järgima 4. ja 6. jaotises sätestatud nõudeid. E-raha

tokeni emitendi suhtes kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses e-raha väljastamise

ja e-raha asutuse suhtes sätestatut. Lisaks võib emitendi nõusolekul e-raha tokenit pakkuda või

kauplemisele võtmist taotleda ka muu isik ning sellisel juhul tuleb järgida MICA artikleid 50 (intressi

maksmise keeld) ja 53 (reklaamteated) MICA määruse artikli 48 lõigete 4 ja 5 kohaselt ei kohaselt

ei saa seda teha muu isik, kui tegemist on erandi alusel tegutseva e-raha asutusega (MERAS § 12)

või MERAS § 6 lõikes 3 sätestatud juhuga.

Lõige 5. Kuna krüptovarateenuse osutajad kuuluvad TFR määruse kohaldamisalasse, on selguse

huvides seaduses viide ka selle määruse rakendamisele. Vastutuse sätted nähakse siiski ette RahPTS-

is.

Paragrahv 7. Nõuded krüptovaranõustamisele

Paragrahvi aluseks on MICA määruse artikli 81 lõige 7, mis sätestab, et krüptovarateenuse osutaja,

kes annab krüptovara kohta nõu, tagab, et füüsilistel isikutel, kes annavad tema nimel krüptovara või

KrüTS

23

krüptovarateenuse kohta nõu või teavet, on oma kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ja

oskused. Lõike teine lause paneb liikmesriigile kohustuse avaldada selliste teadmiste ja oskuste

hindamiseks kasutatavad kriteeriumid.

Lõike 1 punktides 1–9 on sätestatud üldised kriteeriumid teadmiste ja oskuste kohta ning lõikega 2

antakse volitus ministrile vajadusel täpsustada ja täiendada neid kriteeriume.

Paragrahv 8. Nõuded digitaalsele tegevuskerksusele

Kuna krüptovarateenuse osutajad ja varapõhise tokeni emitendid kuuluvad DORA määruse

kohaldamisalasse, sätestatakse selguse huvides lõikes 1, et nad peavad järgima DORA määruses

sätestatud digitaalse tegevuskerksuse nõudeid. DORA määrust tuleb rakendama hakata 2025. aasta

17. jaanuarist.

Olgu selguse huvides välja toodud, et e-raha tokeni emitendid kuuluvad samuti DORA määruse

kohaldamise alla, kuid kuna e-raha tokeni emitent saab olla ainult kas krediidiasutus või e-raha

asutus, siis nad on DORA määruse kohustusega hõlmatud selle kaudu, et määrus kohaldub ka

krediidiasutustele ja e-raha asutustele.

Lõike 2 kohaselt peab krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent teavitama

Finantsinspektsiooni ja Riigi Infosüsteemide Ametit tõsistest IKT-ga seotud intsidentidest,

sealjuures tuleb kasutada samu teavitusvorme (lõige 3). Eesmärk on vältida teabe esitamise

dubleerimist.

Lisaks sätestab DORA määruse art 19 lõige 2, et finantsasutused võivad vabatahtlikult teatada

asjaomasele pädevale asutusele olulistest küberohtudest, kui nad peavad ohtu finantssüsteemi,

teenusekasutajate või klientide jaoks oluliseks, sealjuures võivad liikmesriigid otsustada, et need

finantsasutused, kes teatavad vabatahtlikult esimese lõigu kohaselt, võivad kõnealuse teate edastada

ka direktiivi (EL) 2022/2555 kohaselt määratud või loodud küberturbe intsidentide lahendamise

üksustele (lõige 4).

Paragrahv 9. Sisekontroll

Paragrahvis 9 on sätestatud siseauditi ja seda teostava siseaudiitori nõuded. Lõigete sõnastuse

puhul on suuresti lähtutud kehtiva RahaPTS § 724 VASP-ile kohaldatavatest sisekontrolli sätetest.

RahaPTS-i mõistes kohustatud isikute siseauditi kohustus tuleneb ka RahaPTS § 14 lõikest 1.

Lõike 1 kohaselt peab krüptovaraturu osaline rakendama sisekontrolli meetmeid, mis hõlmavad

tema kõiki juhtimis- ja tegevustasandeid, mille eesmärk on tagada krüptovaraturu osalise tegevuse

vastavus kehtivatele sise-eeskirjadele, õigusaktidele ja vastu võetud otsustele tema kõigil juhtimis-

ja tegevustasanditel, ning otsuste vastuvõtmine usaldusväärse ja nõuetekohase informatsiooni alusel.

MICA määruse artikli 34 lõikes 10 on sätestatud, et varapõhise tokeni emitendil on sisekontrollikord

ning tulemuslikud riskijuhtimisprotseduurid. Varapõhise tokeni emitent jälgib ja hindab

korrapäraselt, kas sisekontrollikord ja riskihindamisprotseduurid on asjakohased ja mõjusad, ning

võtab puuduste kõrvaldamiseks vajalikud meetmed.

Viide sisekontrollile on ka krüptovarateenuse osutajate puhul. MICA määruse artikli 62 lõike 2

punkti i kohaselt peab tegevusloa taotlemisel esitama Finantsinspektsioonile teabe

krüptovarateenuse osutaja sisekontrollikorra, põhimõtete ja protseduuride kirjelduse kohta, mida

rakendatakse riskide, sealhulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide kindlakstegemiseks,

hindamiseks ja juhtimiseks.

KrüTS

24

Lõike 2 järgi määrab krüptovaraturu osalise nõukogu siseaudiitori. Sama lõike teise lause järgi

kohaldatakse siseaudiitorile audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitori kohta sätestatud

nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid. Kolmanda lause järgi ei või siseaudiitor täita ülesandeid, mis

põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti.

Lõikes 3 on sätestatud siseaudiitori ülesanded, milleks on kontrollida krüptovaraturu osalise ja tema

juhtide ning töötajate tegevuse vastavust õigusaktidele, Finantsinspektsiooni ettekirjutustele,

juhtimisorganite otsustele, sise-eeskirjadele, krüptovaraturu osalise sõlmitud lepingutele ja heale

tavale.

Lõike 4 järgi kohustub krüptovaraturu osaline tagama siseaudiitorile kõik tema ülesannete

täitmiseks vajalikud õigused, töötingimused ja juurdepääsu kogu vajalikule teabele, sealhulgas

õiguse saada selgitusi ning teavet krüptovaraturu osalise juhatuselt ja töötajatelt ning jälgida

avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist.

Lõike 5 järgi on siseaudiitor kohustatud talle teatavaks saanud teabe, mis osutab krüptovaraturu

osalise õigusrikkumisele või klientide huvide kahjustamisele, viivitamata edastama krüptovaraturu

osalise juhtorgani liikmetele ja Finantsinspektsioonile. Vastava teabe esitamine juhtorgani liikmetele

on vajalik, et juhtorganite liikmetel oleks ülevaade krüptovaraturu osalise tegevusest selles osas, mis

puudutab õigusrikkumisi või klientide huvide kahjustumist teenuseosutaja tegevuse tagajärjel.

3. peatükk. Tegevus kolmandas riigis

Paragrahv 10. Krüptovaraturu osalise tegevus kolmandas riigis

Paragrahvis 10 on sätestatud, millistel tingimustel võib kolmandas riigis krüptovarateenust osutada

või krüptovara pakkuda või krüptovara kauplemisele võtmist taotleda. Piiriülest teenuse osutamist

käesoleva paragrahvi kontekstis tuleb mõista kui igasugust aktiivset toote pakkumist või teenuse

osutamist kolmandas riigis. Nimetatud aktiivne teenuse osutamine võib seisneda näiteks teenuse

osutamises kolmandas riigis asuva kontori või personali kaudu, muukeelse teabe pidevat

avalikustamist, millega turustatakse teenust aktiivselt välisriigi kodanikele, jne. Personali asumist

kolmandas riigis ei tuleks automaatselt pidada teenuse kolmandas riigis osutamiseks, kui selline

tegevus toetab teenuse pakkuja tegevust Eestis ning selline tegevus iseeneses ei ole suunatud teenuse

turustamisele.

Käesolevat paragrahvi ei kohaldata krediidiasutustele ja muudele finantssektori ettevõtjatele, kelle

suhtes kohalduvad valdkonda reguleerivates seadustes ette nähtud kolmandas riigis filiaali asutamise

ja piiriülese teenuseosutamise sätted.

Kuna krüptovarateenuse puhul tuleks võtta arvesse teenuse uudsust ning vähest reguleeritust kogu

maailmas, mistõttu kaasneb kolmandas riigis tegutsemisega rohkem riske võrreldes traditsiooniliste

finantsteenustega, nähakse seaduses ette loakord kolmandas riigis tegutsemiseks. Eelkõige kätkeb

kolmandas riigis tegutsemine suuremat riski nii klientide kaitsele, organisatsiooni ülesehitusele,

kapitalile, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele, talitluspidevusele, andmekaitsele jmt.

Seetõttu on oluline, et krüptovaraturu osaline oleks hinnanud sihtriigi õiguslikku regulatsiooni, oma

organisatsiooni valmisolekut ja kõiki asjakohaseid riske, mida kolmandas riigis tegutsemine võib

talle kaasa tuua. Sellest tulenevalt on antud Finantsinspektsioonile selgem pädevus otsustamaks, kas

lubada krüptovaraturu osalisel kolmandas riigis tegutseda või mitte.

KrüTS

25

Lõike 1 kohaselt tuleb taotleda Finantsinspektsioonilt luba, kui Eesti krüptovaraturu osaline soovib

tegutseda kolmandas riigis, sealhulgas registreerida seal filiaali või osutada piiriülest teenus või

pakkuda seal krüptovara või taotleda krüptovara kauplemisele võtmist.

Lõige 2. Loa taotlemiseks tuleb esitada Finantsinspektsioonile kirjalik taotlus ja lõikes 2 loetletud

andmed ja dokumendid. Esitada tuleb:

- selle riigi nimi, kus kavatsetakse filiaal registreerida või piiriülest tegutseda(punkt 1);

- tegevuskava, mis sisaldab andmeid kõigi selles riigis osutatavate teenuste ja tegevuste kohta, ja

ka info selle kohta, kui seoses filiaali asutamise või piiriüleselt tegutsemisega antakse kolmandas

riigis tegevusi või tööülesandeid edasi kolmandale isikule (punkt 2);

- filiaali asutamise korral ka filiaali asukoha aadress kolmandas riigis, organisatsioonilise

struktuuri kirjeldus ning juhtimise eest vastutavate isikute nimed ja isikukoodid või nende

puudumise korral sünniajad ja elukohad (punkt 3).

Lõige 3. On oluline, et krüptovaraturu osaline järgiks kolmandas riigis tegutsemisel selle riigi

õigusaktides ettenähtud reegleid ning võtaks asjakohastel juhtudel arvesse riigi finantsjärelevalve

asutuse kehtestatud nõudeid. Kui krüptovaraturu osaline peaks rikkuma teenuse osutamise riigis

kehtestatud õigusaktide nõudeid, siis § 22 kohaselt rakendab Finantsinspektsioon viivitamata

järelevalvelisi meetmeid rikkumise lõpetamiseks.

Lõike 4 punktides 1-3 on nimetatud asjaolud, mille tuvastamisel on Finantsinspektsioonil õigus teha

ettekirjutus filiaali asutamise või teenuse piirülese osutamise või krüptovara pakkumise loa

andmisest keeldumiseks. Finantsinspektsioonil on vastav alus, kui esitatud tegevuskava

rakendamine võib kahjustada klientide huve, krüptovaraturu osalise finantsseisundit või tegevuse

usaldusväärsust (punkt 1), krüptovaraturu osalise finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või

muud võimalused ei ole piisavad tegevuskavas nimetatud teenuste ja tegevuste osutamiseks sihtriigis

(punkt 2) või kui tegevuskava rakendamisega võib tekkida seoseid rahapesu või terrorismi

rahastamisega või rahvusvahelise sanktsiooni rikkumisega või kõrvale hiilimisega, selle katsega või

suurendab selliseid riske (punkt 3). Lisaks on punktis 4 ette nähtud keeldumise alusena see, kui

krüptovaraturu osaline ei ole võimeline täitma kolmandas riigis teenuse osutamisele või krüptovara

pakkumisele sätestatud nõudeid. Punkt 4 on mõeldud kohaldamiseks juhtudel, kui kolmandas riigis

tegutsemisega seotud normistik erineb olulisel määral Eesti omast ning Finantsinspektsiooni

hinnangul ei ole krüptovaraturu osaline võimeline nimetatud nõudeid täitma. Samuti ei saa

krüptovaraturu osaline luba, kui tema poolt esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või

eksitavad või ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele (punkt 5).

Lõiked 5 ja 6. Otsus loa andmise kohta tuleks teha kahe kuu jooksul, misjärel teeb

Finantsinspektsioon otsuse viivitamata teatavaks ka krüptovaraturu osalisel. Krüptovaraturu osaline

võib alustada tegevust kolmanda riigis pärast loa kättesaamist, kuid peab eelnevalt ka

Finantsinspektsiooni teavitama kuupäevast, millal kolmandas riigi tegutsemist alustatakse.

Lõike 7 alusel kohustub krüptovaraturu osaline viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni, kui

sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides on toimunud muudatusi.

Eelduslikult tuleb Finantsinspektsiooni teavitada ennetavalt, st vähemalt üks kuu enne muudatuste

rakendumist, kuid kui see ei ole võimalik, tuleks muudatustest teavitada viivitamata.

Finantsinspektsioonil on õigus keelata muudatuste tegemine lõikes 4 sätestatud alustel.

Paragrahv 11. Kolmandas riigis tegutsemise loa kehtetuks tunnistamine

Paragrahvis nähakse ette alused kolmandas riigis tegutsemis loa kehtetuks tunnistamiseks, mille

aluseks on näiteks juhtum, kus loa taotlemisel on esitatud valeandmeid, nõuetekohased

aruanded on esitamata jms (lõige 1).

KrüTS

26

Lõige 2. Loa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Finantsinspektsioon krüptovaraturu osalisele ja

asjakohasel juhul kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata teatavaks. Kolmandas riigis

tegutsemine tuleb lõpetada hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks.

Seaduse 5. peatükis täpsustatakse regulatsiooni seoses olulise osaluse omandamisega, eelkõige

seoses Finantsinspektsiooni järelevalveliste õigustega.

Paragrahv 12. Olulise osaluse omandamise keelamine ja osaluse ebaseadusliku

omandamise tagajärjed

Olulise osaluse omandamine on reguleeritud varapõhise tokeni emitendi puhul MICA määruse

artiklites 41 ja 42 ning varapõhise tokeni emitendi puhul artiklites 83 ja 84.

Lõike 1 eesmärk on täpsustada, et kui Finantsinspektsioon otsustab keelata olulise osalise

omandamise, selle suurendamise või varapõhise tokeni emitendi või krüptovarateenuse osutaja

kontrollitavaks äriühinguks muutmise, siis ta teeb seda ettekirjutusega.

Juhul kui sama keelamise asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või

kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt

loetakse osaluse omandamine või varapõhise tokeni emitendi või krüptovarateenuse osutaja

kontrollitavaks äriühinguks muutmine MICA määrusega vastuolus olevaks (lõige 2).

Lõike 3 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus oma ettekirjutusega omandajal või isikul, kellel on

varapõhise tokeni emitendis või krüptovarateenuse osutajas oluline osalus või kelle kontrollitavaks

äriühinguks ta on, temas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamine iga kord

keelata või seda piirata, kui esinevad samad asjaolud. Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse

olenemata nimetatud lõigetes sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Finantsinspektsioon avalikustab

ettekirjutuse või selle osa oma veebilehel omandaja nõudmisel või vajaduse korral omal algatusel.

Lõigete 4–7 eesmärgiks on täpsustada, et isik ei omanda aktsiatega ega osaga kaasnevat hääleõigust

ning aktsiatega ega osaga esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku või osanike koosoleku

kvoorumisse, kui: tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega, Finantsinspektsioon on

teinud lõigete 2 ja 3 alusel ettekirjutuse, tehingust ei ole Finantsinspektsiooni nõuetekohaselt

teavitatud, kui otsus on tehtud pärast Finantsinspektsiooni poolt ette nähtud omandamise tähtaja

möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine on lubatud (lõige 4).

Kui esineb lõikes 4 nimetatud alus, siis taolise tehingu tulemusel ei teki isikul õigusi, mis muudaksid

krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi tema kontrollitavaks äriühinguks (lõige

5). Kui siiski sellise tehingu tulemusel, mille puhul esines mõni lõikes 4 nimetatud asjaolu,

omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku või osanike

koosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku või osanike koosoleku otsuse vastuvõtmist,

on üldkoosoleku või osanike koosoleku otsus tühine. Kohus võib Finantsinspektsiooni, aktsionäri,

osaniku või äriühingu juhtorgani liikme avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku või osanike

koosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kuue kuu jooksul üldkoosoleku või osanike

koosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates (lõige 6).

Kui teostati tehingust, millega krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent pidi

muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni lõikes 4 nimetatud asjaolu,

tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni, aktsionäri, osaniku või

äriühingu juhtorgani liikme avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise kehtetuks, kui

avaldus on esitatud kolme kuu jooksul õiguste teostamisest arvates (lõige 7).

KrüTS

27

Seaduse 5. peatükk sätestab nõuded raamatupidamisele, Finantsinspektsioonile esitatavatele

aruannetele ja audiitorkontrollile

Paragrahv 13. Raamatupidamise korraldamine

Paragrahvi 13 kohaselt tuleb raamatupidamisarvestust ja aruandlust korraldada vastavalt seaduses,

raamatupidamise seaduses, krüptovaraturu osalise põhikirjas ja raamatupidamise sise-eeskirjas ning

muudes õigusaktides sätestatule. Raamatupidamine peab vastama muuhulgas ka raamatupidamise

seaduse §-le 4.

Paragrahv 14. Aruannete esitamine Finantsinspektsioonile

Paragrahviga 14 kehtestatakse nõuded aruannete Finantsinspektsioonile esitamisele.

Lõikes 1 on loetelu aruannetest, mis tuleb Finantsinspektsioonile esitada. Esitama peab

majandusaasta aruande, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning

üldkoosoleku või osanike koosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või

kinnitamata jätmise otsuse kohta kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku või osanike

koosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Eelnimetatud

täpsustuse eesmärk on mitte siduda nimetatud aruanded vaid aktsionäride üldkoosoleku või osanike

koosoleku toimumisega, vaid piirata ka ajaliselt, millise aja jooksul nimetatud koosolek peab

toimuma, tagamaks viidatud sättes nimetatud aruannete kohane esitamine Finantsinspektsioonile.

Lõige 2. Erand lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide esitamisele kohaldub juhul, kui

krüptovaraturu osaline on avalikustanud eeltoodud andmed ja dokumendid oma veebilehel. Samas

peavad need seal kättesaadaval olema vähemalt seitsme aasta jooksul.

Lõige 3 kohustab nii krüptovaraturu osalisi, lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja

lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali koostama ja esitama Finantsinspektsioonile

aruandeid nii käesolevas paragrahvis kui ka MICA määruses sätestatud korras. MICA määrusest

tulenevalt on varapõhise tokeni emitendil aruandluskohustus, kui varapõhiste tokenite emissiooni

väärtus on suurem kui 100 000 000 eurot. Sellisel juhul peab emitent Finantsinspektsioonile esitama

MICA määruse artiklis 22 sätestatud teabe (mida täiendatakse ja täpsustatakse rakenduslike

tehniliste standarditega). Samas võib Finantsinspektsioon otsustada, et vastavat aruandluskohustust

kohaldatakse ka siis, kui emissiooni väärtus on alla 100 000 000 euro.

MICA määrus ei reguleeri krüptovarateenuse osutajate järelevalvelist aruandlust ega ka filiaalidega

seotud aruandlust. MICA määruse artikli 94 lõikes 1 sätestatud pädevate asutuste õiguste nimekiri

ei ole ammendav, võimaldades liikmesriigil ette näha ka muid järelevalvelisi meetmeid. Järelevalve

teostamiseks vajaliku teabe kogumine on üks järelevalvelistest meetmetest. Seetõttu volitatakse

ministrit vajadusel kehtestama regulaarsete järelevalveliste aruannete sisu, vormid, koostamise

metoodika ja esitamise kord, et tagada krüptovaraturu osaliste ja filiaalide järelevalveks vajaliku

teabe olemasolu ka ulatuses, mis ei ole MICA määrusega reguleeritud (lõige 8). Samuti nähakse

lõikega 4 ette, et lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali on kohustatud koostama ja

Finantsinspektsioonile kord aasta esitama aruande, mis sisaldab teavet varapõhiste tokenite omanike

arvu ja emiteeritud tokenite väärtuse kohta. Teave emiteeritud tokenite väärtuse kohta on vajalik mh

filiaalile järelevalvetasu määramiseks (tegemist pole MICA määrusest tuleneva kohustusega).

Lõikega 5 nähakse ette, et Finantsinspektsioonile esitatavate regulaarsete järelevalveliste aruannete

periood on kvartal või aasta ning aruanded tuleb esitada Finantsinspektsioonile 20 päeva jooksul

pärast aruandeperioodi lõppu, kui seaduses või MICA määruses ei ole ette nähtud teisiti. Näiteks on

KrüTS

28

MICA määruse sätestatud, et varapõhise tokeni emitent peab Finantsinspektsioonile teabe esitama

kord kvartalis. Lõike 8 alusel kehtestatavate aruannete sagedus ja esitamise tähtajad nähakse ette

vastavas määruses aruande esitamise korra all.

Kui aruande esitamispäev langeb puhkepäevale, siis tuleb aruanne esitada hiljemalt puhkepäevale

järgneval esimesel tööpäeval.

Lõike 6 kohaselt on Finantsinspektsioonil lisaks õigus nõuda regulaarselt või ühekordselt andmeid

ja dokumente, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks.

Lõike 7 kohaselt võib Finantsinspektsioonile järelevalve eesmärgil esitatud aruannete põhjal

Finantsinspektsioon esitada andmeid Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks ning Eesti Pangale Eesti Panga seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks.

Paragrahv 15. Finantsinspektsioonile esitatud aruannete kontroll ja puuduste

kõrvaldamine

Paragrahv 15 kehtestab nõuded Finantsinspektsioonile esitatud aruannete kontrolli ja puuduste

kõrvaldamise kohta.

Lõiked 1 ja 2. Finantsinspektsioon hindab esitatud aruannete nõuetekohasust ning juhul, kui

tuvastab nendes puudusi, siis teavitab sellest kohe ka aruande esitajat.

Lõige 3. Aruandekohuslane peab puudused kõrvaldama ning esitama Finantsinspektsioonile

korrigeeritud aruande. Et tagada aruannete õigsust igal ajahetkel, sätestatakse aruande esitajale

kohustus esitada korrigeeritud aruanne kohe ka juhul, kui aruande esitaja on ise varem esitatud

andmetes vea tuvastanud.

Lõige 4. MICA määruse artikli 68 lõike 9 kohaselt korraldab krüptovarateenuse osutaja kõigi oma

krüptovarateenuste, tegevuste, korralduste ja tehingute kohta käivate andmete säilitamise. Sama

lõige sätestab lisaks, et need andmed peavad olema piisavad, et pädevad asutused saaksid täita oma

järelevalveülesandeid ja võtta täitemeetmeid, ning eelkõige selleks, et teha kindlaks, kas

krüptovarateenuse osutaja on kõik kohustused, sealhulgas tegelike või potentsiaalsete klientidega

ning turu terviklusega seotud kohustused täitnud. Säilitatavad andmed esitatakse klientidele taotluse

korral ja neid säilitatakse viis aastat või, kui pädev asutus seda enne viie aasta möödumist taotleb,

siis kuni seitse aastat.

Kuna eelnõu § 13 näeb ette ka muude aruannete esitamise, mille koostamise ja järelevalve asutusele

esitamise alus ei tulene MICA määrusest, on lõikes 4 sätestatud, et järelevalve eesmärgil esitatud

aruande koostamisel kasutatud algandmete allikaks olevaid dokumente on aruande esitaja

kohustatud säilitama viis aastat. Samas ei piira nimetatud tähtaeg krüptovaraturu osalise õigust

säilitada andmeid ja dokumente pikema aja jooksul, kui nende töötlemiseks on krüptovaraturu

osalisel muu õiguslik alus.

Paragrahv 16. Audiitorkontroll

Paragrahvis 16 sätestatakse nõuded krüptovaraturu osalise audiitorettevõtjale, tema määramisele ja

audiitorkontrollile.

Kõnealuse paragrahviga sätestatakse nõue, mille kohaselt krüptovaraturu osalise raamatupidamise

aastaaruanne peab olema auditeeritud (lõige 1). Auditeerimiskohustuse üldnõuded on sätestatud

KrüTS

29

audiitortegevuse seaduses, kuid need ei pruugi tagada kõigi turuosaliste (näiteks väiksema

tegevusmahuga osaühingute) raamatupidamisaruannete auditeerimise kohustust.

Raamatupidamisaruannete auditeerimise nõude kehtestamise eesmärk on tagada usaldusväärne

informatsioon krüptovaraturu osalise finantsseisundi ja majandustulemuste kohta nii

Finantsinspektsioonile järelevalve teostamiseks kui ka avalikkusele äriregistris avalikustatud

aruannetes.

Seega, kuivõrd auditi ja ülevaatuse erinevus on kindluse astmes, mis tuleneb teostatud protseduuride

olemusest ja ulatusest, on eelnõu puhul nähtud ette just auditeerimise kohustus. Ülevaatuse puhul

viib audiitor läbi kõikide oluliste valdkondade kohta eelkõige järelpärimised ja analüütilised

protseduurid. Kui audiitor ei tuvasta midagi, mis väärkajastamisele viitaks, siis ta algdokumentide ja

raamatupidamiskannete testimiseni ei pea minema (samas auditis on see igal juhul kohustuslik).

Samuti peab audiitor tegelema kõikide teiste valdkondadega (nt tegevuse jätkuvus, õigusnormide

mittejärgimine jne) lihtsamal moel, kui auditis. Seega ülevaatus ei ole järelevalve jaoks piisava

kindluse andmiseks alati sobiv eelkõige selle tõttu, et audiitor ei pruugi raamatupidamise algandmete

õigsuse kontrollini minna. Auditeerimise nõuet kinnitab asjaolu, et krüptovaraturu osaliste

omavahenditele on kehtestatud regulatiivsed nõuded. Kuna omavahendite arvutamine toimub

raamatupidamise aruannetes sisaldavate andmete alusel siis nende auditeerimine hõlbustab

järelevalve teostamist.

Lõiked 2 ja 3. Audiitorettevõtjaks võib nimetada audiitortegevuse seaduse §-s 7 lõikes 2 nimetatud

isiku, st vandeaudiitorite ühingu või FIE-na tegutseva vandeaudiitori. Audiitori võib nimetada mitte

rohkem kui 5 aastat ja uueks vahetult järgmiseks perioodiks nimetamise õiguseta. Audiitorettevõtja

ülesannete täitmine on kindlustandev audiitorteenus ja sellele kohaldatakse audiitortegevuse seaduses

sätestatut seaduses sätestatud erisustega.

Lõikes 4 on sätestatud, et audiitorettevõtja peab kontrollima krüptovarateenuse osutaja poolt

omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmist bilansipäeva seisuga ning esitama sellekohase

arvamuse krüptovarateenuse osutajale. Tegemist on eraldi töövõtuga, mitte audiitorkontrolli raames

teostatava töövõtuga. Audiitorkontrolli ja omavahendite kontrolli võivad läbi viia erinevad

audiitorettevõtjad, kuid on optimaalne, kui seda teostaks üks ja seesama audiitorettevõtja.

Audit viiakse läbi AudS § 46 alusel kehtestatud auditi standardite alusel ning need konkreetsed

standardid näevad ette, et audiitorkontrolli objektiks on finantsaruanne, mille koostamise aluseks on

üldtunnustatud (raamatupidamis)raamistik. „Omavahendite kohta kehtestatud nõuded“ ei ole

kehtestatud üldtunnustatud (raamatupidamis)raamistiku poolt ning seetõttu ei ole võimalik auditi

käigus kontrollida omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmist. Audiitorkogu on märkinud, et

sobivaim töövõtt on antud juhul ISAE 3000 standardi nõuete alusel läbiviidav töövõtt.

Krüptovarateenuse osutaja esitab kontrolli kohta koostatud vandeaudiitori arvamuse ärakirja mh

Finantsinspektsioonile.

Auditikohustust ei ole krediidiasutustel, e-raha asutustel, investeerimisühingutele, fondivalitsejatel,

väärtpaberite keskdepositooriumidel ja reguleeritud turu korraldajal, kuivõrd neile ei kohaldu MICA

määruse artikkel 67 (sh nõuded omavahenditele).

Lõige 5. Kooskõlas MICA määruse artikli 36 lõigetega 9 ja 10 peab varapõhiste tokenite emitent

alates kuupäevast, mil talle anti tegevusluba, või kuupäevast, mil krediidiasutuse puhul krüptovara

valge raamat heaks kiideti, iga kuue kuu järel tagama tagatisvara portfelli sõltumatu auditi, mille

käigus hinnatakse selle vastavust MICA määruses sätestatud reeglitele. Auditeerimise kohustus

kohaldub MICA määruse artikli 58 lõike 1 kohaselt ka olulist e-raha tokenit emiteeriva e-raha

asutusele, kuid sellisel juhul korraldatakse sõltumatu audit iga kuue kuu järel alates avaliku

KrüTS

30

pakkumise või kauplemisele võtmise kuupäevast. Oluliste e-raha tokenite määratlemise tingimused

on sätestatud MICA määruse artiklis 56.

Lisaks on MICA määruse artikli 58 lõikes 2 sätestatud, et päritoluliikmesriigi pädevad asutused

võivad nõuda, et e-raha asutus, kes emiteerib mitteolulisi e-raha tokeneid, täidaks samuti

auditeerimise nõudeid, kui see on vajalik, et käsitleda riske, mida nende sätetega soovitakse

käsitleda, näiteks likviidsusriskid, operatsiooniriskid või riskid, mis tulenevad tagatisvara portfelli

haldamise nõuete täitmata jätmisest.

Auditi tulemused tuleb edastada mh Finantsinspektsioonile.

Lõiked 6 ja 7. Lõike 6 kohaselt määrab Finantsinspektsioon audiitorettevõtja, kui üldkoosolek või

osanike koosolek ei ole audiitorettevõtjat seaduses sätestatud korras nimetanud, üldkoosoleku või

osanike koosoleku nimetatud audiitorettevõtja loobus audiitorkontrolli läbiviimisest ning

üldkoosolek ei ole seaduses sätestatud korras nimetanud uut audiitorettevõtjat või kui

audiitorettevõtja on kaotanud Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt usalduse. Audiitorettevõtja

usaldusväärsuse hindamisel võib Finantsinspektsioon lähtuda AudS § 39 lõikes 3 sätestatud

kriteeriumitest.

Sedasi määratud audiitorettevõtja volitused kestavad kuni üldkoosoleku või osanike koosoleku poolt

uue audiitori nimetamiseni.

Paragrahv 17. Audiitorettevõtja informeerimiskohustus

Paragrahvi 13 eesmärk on näha ette audiitorettevõtjale kohustus informeerida Finantsinspektsiooni

paragrahvis sätestatud asjaoludest.

Lõige 1. Sätestatakse audiitorettevõtjale kohustus informeerida Finantsinspektsiooni

audiitorkontrolli käigus ilmnenud õigusaktide olulise rikkumise või muude krüptovaraturu osalise

tegevust ohustavate asjaolude ilmnemisel. Nimetatud sätte kehtestamine on vajalik selleks, et

Finantsinspektsioon saaks vajadusel viivitamata kohaldada asjakohaseid järelevalvelisi meetmeid,

samuti selleks, et audiitoril oleks seadusega sätestatud õigus eespoolkirjeldatud info edastamiseks

ning et see ei tähendaks tema jaoks konfidentsiaalsusnõude rikkumist (lõige 3).

Lõige 2. Samuti on audiitorettevõtja kohustatud viivitamata kirjalikult teavitama

Finantsinspektsiooni krüptovaraturu osalisega märkimisväärses seoses oleva isiku auditeerimise

käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on krüptovaraturu osalise tegevust

ohustavate asjaolude ilmnemine.

Lõike 3 täpsustab, et Finantsinspektsioonile samas paragrahvis sätestatud andmete edastamisega ei

riku audiitorettevõtja temale õigusakti või lepinguga pandud konfidentsiaalsusnõudeid.

Seaduse 6. peatükk kehtestab nõuded krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi

ümberkujundamisele, ühinemisele, lõpetamisele ja pankrotile. Peatükis sätestatut ei kohaldata

finantssektori ettevõtetele, kuna nendele kohalduv ühinguõigus on reguleeritu finantssektori

eriseadustes.

Paragrahv 18. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi

ümberkujundamine

Paragrahv 18 kehtestab nõuded krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi

ümberkujundamisele. Käesoleva seaduse kohaselt võib teenuseosutaja tegutseda üksnes

KrüTS

31

kapitaliühinguna, ehk asutades selleks osaühingu või aktsiaseltsi. Algselt tegutsemiseks valitud ja

sobilik vorm, näiteks osaühing, võib tegutsemise käigus osutuda mingil hetkel ebapiisavaks, kui see

ei suuda enam ettevõtte vajadusi rahuldada. Variandina võib osaühing tegevuse lõpetada ja asutada

uue äriühingu, kuid see ei pruugi olla mõistlik. Seetõttu on käesolevas seaduses ette nähtud võimalus

äriühingu ümberkujundamiseks, kusjuures on tagatud ka piisav kontroll protsessi üle.

Lõike 1 kohaselt on krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamine

lubatud üksnes osaühingust aktsiaseltsiks. Selline võimalus on lubatud ka näiteks krediidiandjatel.

Osaühinguna asutatud ühingu ümber kujundamiseks aktsiaseltsiks peab ettevõtja järgima muuhulgas

äriseadustikus sätestatud nõudeid ja kohandama ettevõtte tegevuse vastavaks.

Lõike 2 järgi toimub krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamine

äriseadustikus sätestatud korras, kui seadusest ei tulene teisiti. Teisisõnu tuleks ümberkujundamisel

lähtuda äriseadustikus ümberkujundamise kohta sätestatust, arvestades käesolevas peatükis toodud

erisustega.

Täiendava tingimusena võrreldes äriseadustikuga on lõikes 3 ette nähtud asjaomane luba

finantsjärelevalvelt. Lõikes 3 tuuakse välja dokumendid, mille alusel otsustatakse

ümberkujundamise loa andmine. Selleks tuleb eelnevalt Finantsinspektsioonile esitada osanike

koosoleku otsus põhikirja muutmise kohta (punkt 1), koosoleku protokoll (punkt 2), põhikirja uus

tekst (punkt 3) ja ümberkujundamisaruande vastavalt äriseadustiku §-le 479 (punkt 4).

Ümberkujundamisaruanne on kirjalik aruanne, mille koostavad ühingu juhatus või ühingut juhtima

õigustatud osanikud. Lõike 3 punkti 4 kohaselt peab Finantsinspektsioonile esitatav

ümberkujundamisaruanne olema ka audiitorettevõtja poolt eelnevalt kontrollitud. Täpsemad nõuded

sätestavad eelnimetatud aruandele ÄS § 479 lõiked 1–2.

Lõige 4 sätestab finantsjärelevalvele ajaraamistiku, mille jooksul peab Finantsinspektsioon tegema

motiveeritud otsuse ümberkujundamiseks nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta.

Nimetatud lõike kohaselt teeb Finantsinspektsioon ümberkujundamise otsuse kohta motiveeritud

otsuse nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta üldjuhul ühe kuu jooksul alates

nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest. Maksimaalselt võib nimetatud otsuse tegemine

aega võtta kolm kuud ümberkujundamistaotluse esitamisest.

Lõige 5 kehtestab finantsjärelevalvele õiguse keelduda ümberkujundamise loa andmisest. Kuivõrd

loa andmisest keeldumisega kaasneb tugev isiku õiguste riive, siis on konkreetsemad

ümberkujundamise keeldumise alused äärmiselt olulised. Lõike 5 kohaselt võib Finantsinspektsioon

keelduda ümberkujundamise loa andmisest, kui ümberkujundamise luba taotleva krüptovaraturu

osalise majanduslik usaldusväärsus ei vasta MICA määruses sätestatud nõuetele, näiteks

usaldatavusnõuetele (punkt 1) või ümberkujundamisega seotud dokumentatsioon ei vasta MICA

määruses või seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele (punkt 2). Kui

ümberkujundamine võib muul põhjusel kahjustada krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni

emitendi klientide või teiste võlausaldajate huve (punkt 3), on Finantsinspektsioonil samuti õigus

keelduda ümberkujundamise loa andmisest.

Lõige 6 sätestab, et äriregistrile esitatavale avaldusele lisatakse Finantsinspektsiooni luba

krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamiseks, millest tulenevalt

on vajalik saada Finantsinspektsiooni luba enne ümberkujundamise lõpuleviimist äriregistri

kandega.

Lõike 7 kohaselt avalikustab Finantsinspektsioon ümberkujundamisloa andmise otsuse hiljemalt

otsuse tegemisele järgneval tööpäeval oma veebilehel.

KrüTS

32

Paragrahv 19. Krüptovarateenuse osutaja ühinemine ja varapõhise tokeni emitendi

ühinemine

Paragrahv 19 sätestab nõuded ühinemisele.

Ühinemine on üks võimalustest ettevõtte tegevuse ümberkorraldamiseks ja levinud eeskätt

kontsernisiseselt. Põhjuseid selleks võib olla mitmeid, näiteks kontsernistruktuuri lihtsustamine.

Ühinemise tulemusena peab vähemalt üks esialgne äriühing lõppema. Terminit „ühinevad ühingud“

kasutatakse üldmõistena ühinemisel osalevate ühingute nimetamiseks. „Ühendatav ühing“ on

ettevõte, mis protsessi tulemusena lõpeb. „Ühendav ühing“ jätkab ühinemise tulemusel aga

tegevust.16 Ühinemise korral läheb ühendatava ühingu vara, mis hõlmab ka kohustusi, täielikult üle

ühendavale ühingule üldõigusjärgluse korras.17

Lõige 1 ütleb, et ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei

tulene teisiti. Üldised ühinemisnõuded tulenevad ÄS 31. peatükist.

Joonis 2. Ühinevate ühingute jätkumine pärast ühinemist

Lõige 2 annab krüptovarateenuse osutajale ja varapõhise tokeni emitendile õiguse ühendatava

ühinguna ühineda. Eelviidatud ühinemisprotsess võib toimuda krüptovarateenuse osutaja või

varapõhise tokeni emitendiga (nii Eesti kui ka lepinguriigi) või teise lepinguriigi krediidiasutuse,

investeerimisühingu, makseasutuse või e-raha asutusega.

Oluline on siinjuures juhtida tähelepanu asjaolule, et ühendav ühing ei saa näiteks olla Eestis asutatud

krediidiasutus, investeerimisühing, e-raha asutus ega ka makseasutus, kuivõrd eriseadused

reguleerivad üsna kitsalt, kellega viidatud asutused ühineda võivad. Sama kehtib ka olukorras, kui

viidatud asutused on ühendatavad.

Lõike 3 kohaselt võivad krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent ühendava ühinguna

ühineda teise krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendiga või teise lepinguriigi

krediidiasutuse, investeerimisühingu, e-raha asutuse või makseasutusega, või äriühinguga, kellele on

väljastatud EL ühisrahastusmääruse alusel tegevusluba. Sama lõike punkti 2 järgi on

krüptovarateenuse osutajal õigus ühendava ühinguna ühineda ka muu finantseerimisasutuse või

abiettevõtjaga, mille peamine ja püsiv tegevus on finantsteenuste, infotehnoloogiateenuste,

vastavuskontrolli teenuste või muu sarnase teenuse osutamine või tegevus, mis abistab või täiendab

16 Saare, K., Volens, U., Vutt, A., Vutt, M., Ühinguõigus I, Juura 2015, lk 445. 17 Saare, K., Volens, U., Vutt, A., Vutt, M., Ühinguõigus I, Juura 2015, lk 446.

KrüTS

33

krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi põhitegevust. Finantseerimisasutuse all on

mõeldud asutust KAS § 5 tähenduses.

Lõike 4 kohaselt jätkab krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent tegevust ühendava

ühingu tegevusloa alusel, kui ühinemine toimub lõikes 3 sätestatud juhul. Tegemist on täiendusega

eelnõus sisalduvasse ühinemise regulatsiooni, mille kohaselt on ühinevatel ühingutel õigus

ühendaval ühingul kehtinud tegevusluba alles jätta.

Lõike 5 järgi tuleb ühinevatel ühingutel taotleda Finantsinspektsioonilt uus tegevusluba, kui

ühinemise tulemusel asutatakse uus krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent. Uue

ühingu asutajateks on ühinevad ühingud. Seega, nimetatud sätte kohaselt, kui krüptovarateenuse

osutaja või varapõhise tokeni emitent ühineb uue ühingu asutamise teel, peab ühinemise tulemusel

asutatav ühing taotlema tegevusloa MICA määruses sätestatud korras. Sellise ühinemise käigus

annavad ühinemisel osalevad ühingud oma vara, mille hulka loetakse ka kõik kohustused, üle uuele

ühingule, mis asutatakse ühinemise käigus. Ühinevad ühingud selle protsessi käigus lõppevad. Vt

lisaks ÄS §-i 405.

Lõike 6 kohaselt on ühinemiseks vajalik Finantsinspektsiooni luba (edaspidi ühinemisluba).

Ühinemisloa saamiseks esitab krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent

Finantsinspektsioonile ühinemislepingu (punkt 1) ja ühinemisaruande (punkt 2). Ühinemisleping

peab vastama äriseadustikus ette nähtud nõuetele (vt ÄS § 392), mh peab see olema sõlmitud

notariaalselt tõestatud vormis. Vastasel juhul ehk kui vorminõuet ei järgita, on leping TsÜS § 83 lg

1 kohaselt tühine. Edasilükkava või äramuutva tingimuse keelu kehtestab lõige 7.

Punkti 3 kohaselt tuleb Finantsinspektsioonile esitada ka ühinemisotsus, kui selle tegemine on

nõutav. Ühinemisotsus peab olema kirjalik. Täiendavad nõuded tulenevad ÄS §-ist 397. Seaduses

sätestatud juhtudel kontrollib ühinemislepingut audiitor. Eelnõu sätestab asjaomase aluse § 78 lõike

4 punktis 4. Selle kohaselt tuleb esitada Finantsinspektsioonile ühinemiseks audiitori aruande (punkt

4). Lisaks tuleb esitada andmed olulist osalust omavate isikute kohta (punkt 5) ja andmed äriühingute

kohta, milles krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi või nende juhi osalus on

suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust,

tegevusalade loetelu ning krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi ja iga juhi

osaluse suurust (punkt 6). Kõnealuses loataotluses tuleb esitada ka tegevuskava ühinemisele

järgneva kolme aasta kohta (punkt 7).

Lõike 7 kohaselt ei tohi ühinemisleping olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega.

Selles võib sätestada üksnes tingimuse, mille kohaselt ühinemisleping jõustub pärast

Finantsinspektsiooni poolt ühinemisloa andmist.

Lõike 8 kohaselt teeb Finantsinspektsioon otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta

ühe kuu jooksul kõigi nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem

kui kolme kuu möödumisel taotluse saamisest arvates.

Tulenevalt lõikest 9 võib Finantsinspektsioon keelduda ühinemisloa andmisest, kui:

- ühendava krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent või uue ühingu juhid ei vasta

MICA määrusest tulenevatele nõuetele (punkt 1);

- ühendava krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent või uue ühingu majanduslik

usaldusvääruses ei vasta MICA määrusest tulenevatele nõuetele (punkt 2);

- ühinemisleping ei vasta nõuetele (punkt 3);

- ühinemine võib takistada krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi üle vajalikul

tasemel järelevalve teostamist (punkt 4);

KrüTS

34

- ühinemine võib muul põhjusel kahjustada krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni

emitent klientide, krüptovara omanike või teiste võlausaldajate huve (punkt 5).

Ühinevad äriühingud peavad lõike 10 kohaselt avaldama ühinemisteate ühinemisloa saamise kohta

viivitamata oma veebilehel.

Lõike 11 kohaselt tuleb esitab ühinemise äriregistrisse kandmise avaldus viivitamata pärast eelmises

lõikes nimetatud teate avaldamist.

Paragrahv 20. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi jagunemine

Paragrahv 20 keelab krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi jagunemise. Keeld

tuleneb eelkõige sellest, et krüptovara väljastamisele suunatud ärimudelid on tihtipeale killustunud,

kuna kasutusel on mitmed eriotstarbelised üksused (SPV-d). Seetõttu on tähtis, et tegevusloaga

krüptovarateenuse osutaja ei kasutaks ära jagunemise võimalust jaotada oma või oma klientide

varasid ja kohustusi erinevate üksuste vahel.

Paragrahv 21. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi lõpetamine

Paragrahv 21 sätestab tingimused krüptovarateenuse osutaja lõpetamisele.

Lõike 1 kohaselt toimub krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi lõpetamine

äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Lõige 2 täpsustab,

et krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi vabatahtlik lõpetamine võib toimuda

üksnes Finantsinspektsiooni loal.

Lõige 3 sätestab, millised andmed tuleb esitada Finantsinspektsioonile krüptovarateenuse osutaja

või varapõhise tokeni emitendi lõpetamise loa saamiseks. Selle kohaselt esitab krüptovarateenuse

osutaja või varapõhise tokeni emitent taotluse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid:

- krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi üldkoosoleku või osanike koosoleku

otsus lõpetamise ja selleks loa taotlemise kohta (punkt 1);

- krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi lõpetamise kava (MICA määruse

artikli 34 lõikes 7 ja artiklis 74 nimetatud kava), sealhulgas hinnang enda lõpetamise mõju kohta

klientide huvidele (punkt 2);

- kinnitus selle kohta, et kõik kliendisuhted ja kliendilepingud on lõpetatud või loovutatud teisele

krüptovarateenuse osutajale (punkt 3);

- krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi regulaarne aruanne perioodi kohta

viimasest regulaarse aruande esitamisest kuni lõpetamise otsuse tegemiseni (punkt 4).

Punktis 2 nimetatud hinnangus tuleks märkida vähemalt seda, kas ja kuidas lõpetamine mõjutab

klientide huve, sh klientide (krüptovarateenuse osutaja juures või kontrolli all oleva) vara väärtust,

võimalusi nimetatud vara võõrandada pärast teenuseosutaja lõpetamist, samuti kas ja kuidas punktis

3 nimetatud kliendisuhete lõpetamine või kliendilepingute loovutamine mõjutab kliendi huve.

Lõige 4 sätestab järelevalvele otsuse tegemise ajaraamistiku. Selle kohaselt otsuse

krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi lõpetamise loa andmise või sellest

keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja

andmete esitamist.

Lõige 5 sätestab finantsjärelevalvele alused krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni

emitendi lõpetamise loa andmisest keeldumiseks. Nimelt võib Finantsinspektsioon keelduda

krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi lõpetamise loa andmisest, kui

KrüTS

35

krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi lõpetamine on vastuolus tema klientide

huvidega. Sealhulgas tuleks arvesse võtta käesoleva paragrahvi lõikes 3 punktis 2 nimetatud

hinnangut ning kaaluda, kas lõpetamine mõjutab negatiivselt krüptovaraturu osalise kliente.

Lõike 6 kohaselt teeb Finantsinspektsioon viivitamata krüptovarateenuse osutajale ja varapõhise

tokeni emitendile teatavaks otsuse tema lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta.

Paragrahv 22. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi pankrot

Paragrahv 22 käsitleb krüptovarateenuse osutaja pankroti olukorda.

Lõike 1 kohaselt võib krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi vastu

pankrotiavalduse esitada Finantsinspektsioon (punkt 1), likvideerijad (punkt 2) või võlausaldajad

(punkt 3).

Lõike 2 kohaselt peab tegutsev krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent viivitamata

Finantsinspektsiooni teavitama pankrotiavalduse esitamisest enda suhtes.

Lõike 3 kohaselt võib tegutsev krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent kui võlgnik

pankrotiavalduse esitada enda kohta ainult Finantsinspektsiooni kirjalikul nõusolekul.

Lõige 4 sätestab kaitsemeetme klientide varale pankrotimenetluse korral. Selle kohaselt kuulub

teenuseosutamisega seoses krüptovarateenuse osutajale usaldatud kliendi vara, samuti selle arvel

omandatud vara, teenuse osutamisega seotud kliendile ning seda ei arvata krüptovarateenuse osutaja

pankrotivara hulka ja selle arvel ei rahuldata krüptovarateenuse osutaja teiste võlausaldajate nõudeid.

Lõige 5 sätestab, millised on pankrotimenetluses nõuete rahuldamise järjekorra moodustumise

alused. Selle kohaselt rahuldatakse krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi

pankrotimenetluses nõuded pankrotiseaduses sätestatud järkudes, kui käesolevast paragrahvist ei

tulene teisiti.

Seaduse 7. peatükk kehtestab nõuded järelevalvele.

Käesoleva peatüki sõnastamisel on võetud arvesse artikli 94 lõikes 1 sätestatut, mis ütleb, millised

ülesanded pädeval asutusel on, kuid selle sissejuhatav lause jätab riigisiseselt võimaluse näha ette

pädevale asutusele täiendavaid ülesendeid, kuna lõikes 1 sätestatud loetelu ei ole lõplik. MICA

määruse artikli 94 lõige 5 sätestab lisaks, et liikmesriik tagab asjakohaste meetmete võtmise, nii et

pädevatel asutustel on võimalik kasutada oma ülesannete täitmiseks vajalikke järelevalve- ja

uurimisvolitusi.

MICA määruse artiklis 111 on loetelu karistustest ja muudest meetmetest, mida pädev asutus võib

rakendada, kuid sama artikli 6 täpsustab, et liikmesriigid võivad ette näha, et pädevatel asutustel on

ka muud õigused, ja nad võivad nii rikkumise eest vastutavatele füüsilistele kui ka juriidilistele

isikutele näha ette rangemad karistused, kui on sätestatud selles artiklis.

Paragrahv 23. Järelevalve eesmärk

Paragrahv 23 näeb ette järelevalve eesmärgid. Nimelt on järelevalve põhieesmärk tagada kõigi

krüptovaraturu osaliste asutamise, tegevuse ja lõpetamise vastavus õigusaktides sätestatule, pidades

silmas kõigi krüptovara omanike ja krüptovarateenuse klientide huvide ja õiguste kaitset.

Paragrahv 24. Järelevalve alused ja ulatus

KrüTS

36

Paragrahv 24 kehtestab järelevalve alused ja ulatuse ning sammud järelevalve teostamisel.

Lõike 1 kohaselt teostab krüptovaraturu osalise üle järelevalvet Finantsinspektsioon, lähtudes

sealjuures käesolevas seaduses, DORA määruses, TFR määruses, MICA määruses,

Finantsinspektsiooni seaduses ja muudes krüptovaraturu osalise tegevust reguleerivates õigusaktides

ning nende alusel välja antud õigusaktides sätestatust.

Lõikes 2 on sätestatud järelevalve ulatus. Finantsinspektsioon teostab järelevalvet:

- Eestis asutatud krüptovaraturu osalise üle;

- Eesti krüptovaraturu osalise kolmandas riigis registreeritud filiaali üle, kui filiaali üle ei teosta

järelevalvet selle riigi finantsjärelevalve asutus või kui selle riigi finantsjärelevalve asutusega on

sõlmitud vastav kokkulepe;

- isiku üle, kellele krüptovaraturu osaline on seaduse kohaselt teatud tegevused edasi andnud, sh

IKT-teenused;

- MICA alusel liidus tegutsemise õigust omava isiku üle, kes tegutseb Eestis filiaali kaudu või

piiriüleselt. MICA määruse art 102 reguleerib, millised on vastuvõtva liikmesriigi (ehk

Finantsinspektsiooni) õigused, kui pakkuja, krüptovara kauplemisele võtmist taotlev isik,

varapõhise tokeni või e-raha tokeni emitent või krüptovarateenuse osutaja on toime pannud

vastuvõtvas riigis õigusnormide rikkumise. Näiteks saab Finantsinspektsioon sekkuda ja

takistada isiku tegutsemist Eestis (eelnevalt asjakohaseid asutusi teavitades).

Lõige 3 võtab kokku õigusaktidest tulenevad Finantsinspektsiooni ülesanded. Finantsinspektsioon:

- otsustab lubade andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise;

- kontrollib osaluste omandamise, suurendamise ja vähendamisega seonduvat;

- annab lubasid, nõusolekuid või teostab registreerimisi ja kooskõlastamisi;

- jälgib aruandeid ja muid dokumente kontrollides ning kohapealset kontrolli teostades

teenuseosutaja tegevuse vastavust seadusele;

- teeb kohustuslikke ettekirjutusi ja annab korraldusi (korraldust käesoleva seaduse tähenduses

mõistetakse kui korraldust FIS § 221 tähenduses);

- täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, sh DORA määrusest tulenevaid.

Lõikes 4 antakse Finantsinspektsioonile õigus rakendada seaduses sätestatud meetmeid, sealhulgas

anda haldusakte, kuid lõike 5 eesmärk on ka tagada Finantsinspektsioonile õigus kohaldada eelnõus

sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks korrakaitseseaduse §-s 31 sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid. Näiteks võib korrakaitseseaduse § 31 lõike 4 kohaselt isiku suhtes kohaldada

sundtoomist, kui on alust arvata, et isikul on olulist teavet, mis on vajalik kõrgendatud ohu

tõrjumiseks. Nimetatud seaduse § 5 lõikes 4 on defineeritud „kõrgendatud oht“. Kõrgendatud oht on

oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele,

suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud I astme kuriteo

või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Seega, kui menetlusosaline jätab

haldusmenetluses Finantsinspektsiooni kutsel seadusliku takistuseta ilmumata ning

Finantsinspektsioonil on alust arvata, et menetlusosalisel on olulist teavet, mis aitaks ära hoida ohtu

suure väärtusega varalisele hüvele, võib menetlusosalise suhtes rakendada sundtoomist. Samuti võib

korrakaitseseaduse § 31 lõike 3 kohaselt kohaldada sunniraha, kui kutse kätte saanud kutsutud isik

ei ilmu ilma mõjuva põhjuseta kutses märgitud ajal kutses märgitud kohta.

Lõike 5 järgi võib Finantsinspektsioon MICA määruse 6. jaotises sätestatud nõuete rikkumise

ärahoidmiseks, avastamiseks ja vähendamiseks seirata krüptovara pakkumise või teenuse osutamise

raames tehtud või tehtavate tehingute tegemist, samuti muude toimingute tegemist seoses võimalike

nõuete rikkumistega. „Seirama“ sisuliselt tähendab subjekti üle teostatavat spetsiifilist järelevalve

liiki, pidevat vaatlust või jälgimist. Sama lõike teise lause järgi võib seiramine toimuda varjatult.

KrüTS

37

Sealjuures on oluline märkida, et krüptovara pakkumise või teenuse osutamise raames tehtud või

tehtavate tehingute ja toimingute seiramine on vältimatult vajalik, et Finantsinspektsioonil oleks

võimalik teostada MICA määruse artikli 94 lõikest 1 tulenevaid järelevalvefunktsiooni täitvaid

ülesandeid, sh keelata krüptovara pakkumine või krüptovarateenuse osutamine, kui

Finantsinspektsioonil on mõjuv põhjus kahtlustada, et MICA määrust on rikutud või seda rikutakse

(vt ka MICA art 94 lg 1 punktid b, c, e ja l-o. Lõige 5 põhineb VpTS § 230 lõikel 3.

Lõiked 6 ja 7. MICA ja DORA määrustest tulenevalt peab liikmesriik tagama, et

Finantsinspektsioonil on kõik määrustes sätestatud õigused (vastavalt artiklites 111 ja 50), mistõttu

on selguse huvides välja toodud viited meetmetele ja karistustele ning nende alusel tehtud otsuste

avalikustamisele.

Näiteks on Finantsinspektsioonil MICA määruse kohaselt õigus teha nõuete rikkumise korral avalik

teadaanne, milles on märgitud rikkumise eest vastutav füüsiline või juriidiline isik ja rikkumise laad.

Samuti on õigus teha ettekirjutus, millega nõutakse rikkumise lõpetamist või rikkumise mitte

kordamisest. Finantsinspektsiooni võib kohaldada rikkuja suhtes ka rahalisi karistusi. Juhul kui

rikutakse siseteabe avalikustamise nõudeid või turukuritarvituse ennetamise ja avastamise nõudeid,

on Finantsinspektsioonil õigus lisaks eelnimetatule nõuda rikkumisega saadud kasu või ära hoitud

kahju loovutamist, tunnistada krüptovarateenuse osutaja tegevusluba kehtetuks või peatada

teenuseosutaja tegevus. Samuti on õigus kehtestada krüptovarateenuse osutajale juhile või muule

isikule juhtimise keeld, mis võib korduva rikkumise korral olla isegi vähemalt 10 aastat. Samuti võib

kehtestada juhile oma arvel kauplemise ajutise keelu.

Paragrahv 25. Finantsinspektsiooni õigused teabe saamisel

Paragrahvis 25 reguleeritakse Finantsinspektsiooni õigusi teabe saamisel.

Lõikes 1 loetletakse isikud, kellelt Finantsinspektsioon võib nõuda järelevalve teostamiseks teavet,

dokumente ja suulisi selgitusi. Näiteks ütleb MICA määruse artikli 94 lõike 1 punkt a, et pädeval

asutusel on õigus nõuda, et kõik isikud esitaksid teabe ja dokumendid, mida pädevad asutused

peavad oma ülesannete täitmiseks vajalikuks. Seega sätestatakse, et Finantsinspektsioon võib küsida

teavet krüptovaraturu osalise juhilt, töötajalt, aktsionärilt või osanikult, likvideerijalt või

pankrotihaldurilt, riigiasutuselt, kohaliku omavalitsusüksuse asutuselt, riiklikult põhiregistrilt,

riiklikult registrilt, riigi andmekogu vastutavalt ja volitatult töötajatelt. Põhjendatud vajaduse korral

võib Finantsinspektsioon küsida teavet ka muult kolmandalt isikult.

Lõikes 2 on loetletud Finantsinspektsiooni õigused teabe saamisel. Vajadusel võib

Finantsinspektsioon kohustada isikut järelevalve teostamisel tähtsust omavate asjaolude kohta

suuliste või kirjalike selgituste andmiseks ilmuma Finantsinspektsiooni poolt määratud kindlal ajal

Finantsinspektsiooni ametiruumidesse (lõige 3).

Finantsinspektsioonil on õigus saada teavet järelevalve subjekti või tema tegevuse kohta nii, et

subjekti sellest ei teavitata. Samas on sätestatud keeld krüptovaraturu osalise teavitamisele

teabe edastamisest (lõige 4).

Lõike 5 järgi võib Finantsinspektsioon määrata vastava kohustuse täitmiseks tähtaja.

Lõikega 6 sätestatakse, et kui see ei kahjusta järelevalve teostamist, selgitab Finantsinspektsioon

lõikes 1 nimetatud isikutele teabe nõudmise eesmärke.

Lõige 7 käsitlevad Finantsinspektsiooni õigust teha krüptovaraturu osalisele päring elektroonilise

side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete saamiseks. MICA määruse artikli 94 lõikes 3

KrüTS

38

on sätestatud pädeva asutuse õigused seoses järelevalvega 6. jaotises sätestatud nõuete täitmise üle.

Viidatud lõike 3 punkti e kohaselt on pädeval asutusel õigus nõuda juhul, kui see on riigisisese

õigusega lubatud, telekommunikatsioonivõrgu operaatori valduses olevaid andmeliiklusandmeid,

kui on mõjuv põhjus kahtlustada, et toime on pandud rikkumine, ja kui sellised andmed võivad olla

olulised artiklite 88–91 rikkumise uurimiseks. Sellise päringu tegemiseks peab Finantsinspektsiooni

seaduse § 221 lõike 1 kohaselt korralduse andma Finantsinspektsiooni juhatuse liige.

Paragrahv 26. Järelevalve kolmandas riigis krüptovarateenuse osutamise ja krüptovara

pakkumise või kauplemisele võtmise taotlemise üle

Paragrahvis 26 sätestatakse regulatsioon järelevalve teostamiseks kolmandas riigis filiaali asutanud

ja piiriüleselt teenuseid osutava või krüptovara pakkuva või krüptovara kauplemisele võtmist taotleva

krüptovaraturu osalise üle.

Lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil kohustus rakendada kolmandas riigis filiaali asutanud või

kolmandas riigis piiriüleselt tegutseva turuosalise suhtes viivitamata meetmeid rikkumise

lõpetamiseks, kui rikkumine seisneb kolmanda riigi kehtestatud õigusaktis seisneva nõude

rikkumises, sealhulgas ka juhul, kui vastava ettepaneku on teinud kolmanda riigi järelevalveasutus.

Lõike 2 alusel teeb Finantsinspektsioon võimaluse korral rakendatud meetmed teatavaks selle riigi

järelevalveasutusele.

Lõike 3 järgi peab filiaal või piiriüleselt tegutsev krüptovaraturu osaline esitama kolmanda riigi

järelevalveasutuse nõudmisel teavet, mis on vajalik järelevalve teostamiseks filiaali või selle

krüptovaraturu osalise tegevuse üle selles riigis. Säte on vajalik selle jaoks, et kolmanda riigi

järelevalveasutus saaks efektiivselt toimetada järelevalvet tema riigis tegutseva isiku üle.

Paragrahv 27. Menetlusosalise õigused ja kohustused järelevalvemenetluses

Paragrahvis 27 reguleeritakse menetlusosaliste õigusi ja kohustusi krüptovaraturu osalise

järelevalvemenetluses. Haldusmenetluse seaduse § 11 lõike 1 kohaselt on menetlusosalisteks

haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku

teinud isikuteks (taotleja) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on

teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (adressaat), isikud, kelle õigusi või kohustusi

haldusakt või toiming puudutab või kellele see on suunatud, ning haldusorgan.

Lõiked 1–3. Finantsinspektsiooni ülesandeks on vajadusel selgitada menetlusosalisele tema õigusi

ja kohustusi järelevalvemenetluses. Menetlusosalisel on õigus tutvuda andmetega, mis

Finantsinspektsioon on tema kohta kogunud, ning teha nendest koopiaid ja väljavõtteid, kuid

Finantsinspektsioonil on õigus ka andmete esitamisest keelduda. Keelduda on õigus juhul, kui see

kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab

järelevalve eesmärkide saavutamist või ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Lisaks on

menetlusosalisel õigus esitada tunnistajale küsimusi kirjalikult Finantsinspektsiooni kaudu.

Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste tunnistajale edastamisest.

Paragrahv 28. Selgituste andmisest keeldumise alused

Paragrahv 28 kohaselt võib selgituste andmiseks kohustatud isik keelduda Finantsinspektsioonile

selgituste andmisest vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku §-s 73 sätestatud alustel. Viidatud § 73

lõike kohaselt on tunnistajal on õigus keelduda ütluste andmisest nende asjaolude kohta, mille suhtes

kohaldatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust.

KrüTS

39

Paragrahv 29. Kohapealse kontrolli tegemine

Paragrahv 29 sätestab nõuded kohapealsete kontrollide läbiviimiseks. Vastava õiguse aluseks on

MICA määruse artikli 94 lõike 1 punkt w, mille kohaselt on pädeval asutusel õigus

teha kohapealset kontrolli või uurimist muudes kohtades kui füüsilise isiku eluruumid ja siseneda sel

eesmärgil ruumidesse, et saada juurdepääs dokumentidele ja muudele mis tahes kujul andmetele.

Lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus läbi viia järgmiste isikute kohapealset kontrolli:

- krüptovaraturu osaline;

- isik, kellele ta on ülesanded edasi antud.

Lõikes 2 reguleeritakse, millal on Finantsinspektsioonil õigus kohapealset kontrolli läbi viia. Esiteks

on tal see õigus, kui on vaja kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele. Teiseks, kui tal on

kahtlus, et on rikutud õigusaktides sätestatut või see on vajalik muude järelevalveülesannete

täitmiseks. Lisaks on Finantsinspektsioonil see õigus, kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on

seda taotlenud, et kontrollida välisriigi krüptovaraturu osalise saadud teavet või kui see on vajalik

järelevalveülesannete täitmiseks. MICA määruse artikli 94 lõikes 4 on sätestatud, et pädev asutus

võib kohapealse kontrolli või uurimisega seoses taotleda abi teise liikmesriigi pädevalt asutuselt. Kui

pädev asutus saab teise liikmesriigi pädevalt asutuselt taotluse teha kohapealne kontroll või uurimine,

võib ta kohapealse kontrolli või uurimise ise läbi viia, lubada taotluse esitanud pädeval asutusel

kohapealses kontrollis või uurimises osaleda, lubada taotluse esitanud pädeval asutusel endal teha

kohapealse kontrolli või uurimise või jagada teatavaid järelevalveülesandeid teiste pädevate

asutustega.

Selleks, et Finantsinspektsioon saaks kohapealset kontrolli läbi viia, peab ta andma vastava

korralduse. Korraldusele tuleb märkida kohapealse kontrolli eesmärk, ulatus, perioodi pikkus ja aeg.

See tuleb toimetada kontrollitava kätte hiljemalt kolm päeva enne kontrolli algust, välja arvatud

juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kontrolli teostab

selleks volitatud isik (lõige 3). Korraldust käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse korraldust FIS

§ 221 tähenduses.

Lõikes 4 on sätestatud kontrollija õigused. Eelkõige on tal õigus siseneda kõikidesse ruumidesse,

järgides sealjuures võimalusel kõiki kehtestatud turvaeeskirju, nõuda tööks vajalike tingimuste

tagamist ja kasutada eraldi ruumi, piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente

ja andmekandjaid ning teha nendest koopiaid, väljavõtteid ja ärakirju ning jälgida tööprotsesse.

Lisaks on tal õigus nõuda suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt.

Lõige 5. Selleks, et kontrollija saaks nõuetekohaselt oma ülesandeid täita, on lõikes 5 sätestatud, et

kontrollitava juhatus peab määrama kompetentse esindaja, kes esitab kontrollijale vajalikke

dokumente ja muud teavet ning annab nende kohta ka vajalikke selgitusi.

Lõike 6 kohaselt võib Finantsinspektsioon välisriigi krüptovaraturu osalise saadud teabe

kontrollimisel volitada kohapealset kontrolli teostama välisriigi finantsjärelevalve asutuse või tema

nimetatud audiitorettevõtja või eksperdi.

Lõiked 7–9. Kontrollimise tulemuste kohta on kontrollija kohustatud koostama akti. Akti kavand

tuleb koostada kahe kuu jooksul pärast kontrolli lõppemist ning Finantsinspektsioon peab selle

toimetama kontrollitavale kätte. Kontrollitava juhtorgani liige või töötaja, keda see akt puudutab, võib

ühe kuu jooksul esitada Finantsinspektsioonile kirjalikke selgitusi. Seejärel kinnitab

Finantsinspektsioon lõpliku akti, mis toimetatakse samuti kontrollitavale kätte. Lõppakt tuleb

koostada pärast kirjalike selgituste läbivaatamist nelja kuu jooksul kohapealse kontrolli lõppemisest

arvates.

KrüTS

40

Finantsinspektsioon võib lõppakti kinnitamise tähtaega pikendada lõikes 10 sätestatud tingimustel

kahe kuu võrra, kuid see tuleb kontrollitavale uuesti kirjalike selgituste saamiseks, kui selles on tehtud

olulisi muudatusi (lõige 10).

Lõige 11. Lõppaktis võib ette näha kontrollitavale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või ka määrata

muid kohustusi ning kui kontrollitav neid ei täida või teeb seda ebakohaselt, võib Finantsinspektsioon

rakendada sunniraha. Sunniraha rakendamine on reguleeritud seaduse §-s 30.

Lõige 12 annab Finantsinspektsioonile õiguse lõppakt või osa sellest avalikustada, aga seda vaid

juhul, kui see on vajalik finantssektori stabiilsuse, läbipaistvuse või klientide huvides lähtuvalt.

Lõike 13 kohaselt peab Finantsinspektsioon asjakohasel juhul kontrolli tulemused viivitamata

teatavaks tegema päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

Paragrahv 30. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll

Paragrahv 30 käsitleb eksperdi kaasamist järelevalvemenetlusse ja erakorralise audiitorkontrolli

läbiviimist.

Lõiked 1 ja 2. Eksperdi võib järelevalvemenetlusse kaasata eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate

asjaolude selgitamiseks ning erakorralise audiitorkontrolli läbiviimist on õigus nõuda, kui on

põhjendatud kahtlus, et Finantsinspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanded või teave on

eksitavad või tegelikkusele mittevastavad, on tehtud tehinguid, mille tulemusel võidakse tekitada või

on tekitatud olulist kahju, järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist muu finantsseisundiga

seotud oluline küsimus.

Lõige 3. Ekspert või audiitor kaasatakse Finantsinspektsiooni algatusel või menetlusosalise taotlusel.

Eksperdi või audiitori nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne

eksperdi või audiitori kaasamist, välja arvatud juhul, kui on vajalik asja kiire menetlemine või kui

teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist.

Lõike 4 kohaselt peab ekspert või audiitorettevõtja esitama oma arvamuse või hinnangu ka nende

asjaolude kohta, mille kohta talle küsimusi ei esitatud, kuid mis ta tegi kindlaks järelevalvemenetluse

käigus.

Lõige 5. Kohapealset kontrolli läbi viies on eksperdil või audiitoril õigus kasutada kontrollija õigusi

üksnes temale antud ülesannete täitmiseks ning audiitorettevõtjal on õigus teha ka ettepanekuid

Finantsinspektsioonile ja menetlusosalisele täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks.

Kõikidesse ruumisesse sisenemise õigus on tal üksnes kontrollitava loal või tema juuresolekul.

Lõike 6 eesmärk on tagada, et ekspert hoiaks saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis

sai talle teatavaks seoses eksperdiülesannete täitmisega. Audiitori kutsesaladuse hoidmise kohustus

tuleneb AudS-ist.

Lõikes 7 sätestatakse, et ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud kaetakse

Finantsinspektsiooni eelarvest ning kui ekspert või audiitorettevõtja kaasatakse menetlusosalise

taotlusel, tasub kulud menetlusosaline.

Paragrahv 31. Ettekirjutus

Paragrahv 31 näeb ette Finantsinspektsioonile õiguse teha ettekirjutusi seaduses sätestatud alustel.

KrüTS

41

Lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus teha ettekirjutus, kui tuvastatakse õigusaktide

rikkumine või rikkumiste ärahoidmiseks (õigusaktide rikkumise oht). Lisaks on

Finantsinspektsioonil õigus teha ettekirjutus, kui krüptovaraturu osalise võetud riskid on oluliselt

suurenenud või esineb muu tema tegevust, tema klientide huve või finantsturu kui terviku

usaldusväärsust või läbipaistvust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid.

Lõike 2 kohaselt peab ettekirjutuse saaja asuma ettekirjutust viivitamata täitma ning lõikega 3

nähakse ette, et kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui

Finantsinspektsioon ei ole ette näinud teisiti.

Paragrahv 32. Finantsinspektsiooni õigused ja kohustused ettekirjutuse tegemisel

Paragrahviga 32 sätestatakse Finantsinspektsiooni õigused ja kohustused ettekirjutuse tegemisel.

Lõikes 1 on loetelu ettekirjutustest ning juhul, kui krüptovaraturu osaline ettekirjutust ei täida (lõige

2), võib tema suhtes rakendada muid õigusaktides ette nähtud meetmeid, sealhulgas tunnistada

kehtetuks tema tegevusluba, tema filiaali registreerimise luba või ka nõuda juhi tagasikutsumist.

Kuigi MICA määruse artikli 94 lõikes 1 on loetelu pädeva asutuste õigustest, on lõike 1 sõnastus

jäetud analoogseks teistes finantssektori seadustes sätestatud ettekirjutuse alustega. Seda ka seetõttu,

et neid saaks vajadusel kohaldada ka DORA määruses sätestatud nõuete rikkumiste korral (DORA

määruse artikli 50 lõikes 4 on miinimumnimekiri pädeva asutuste meetmetest). Näiteks on DORA

määruses välja toodud järgmise meetmed: (i) teha ettekirjutus, et füüsiline või juriidiline isik lõpetaks

rikkumise ja hoiduks selle tegevuse kordamisest; (ii) õigus nõuda sellise tegevuse või tava ajutist või

alalist peatamist, mis pädeva asutuse arvates on vastuolus määrusega, ning hoida ära sellise tegevuse

või tava kordumine; (iii) võtta mis tahes liiki meetmeid, sealhulgas rahalisi meetmeid, tagamaks, et

finantssektori ettevõtjad jätkavad õigusnormide järgimist ning (iv) väljastada avalikke teadaandeid

rikkumise kohta.

TFR määruse nõuete rikkumise korral on TFR määruse artikli 29 sissejuhatavas osas, et liikmesriigid

tagavad, et halduskaristused ja -meetmed hõlmavad vähemalt direktiivi (EL) 2015/849 artikli 59

lõigetes 2 ja 3 sätestatud halduskaristusi ja -meetmeid. Need meetmed on: (i) avalik teadaanne

rikkumisest; (ii) korraldus, millega nõutakse, et füüsiline või juriidiline isik lõpetaks asjaomase

tegevuse ja hoiduks selle tegevuse kordamisest; (iii) tegevusloa kehtetuks tunnistamine või

peatamine ning (iv) juhtimiskohustusi täitva isiku suhtes või õigusrikkumise eest vastutava muu

füüsilise isiku suhtes kehtestatud ajutine keeld täita kohustatud isikutes juhtimisülesandeid. Samuti

on ette nähtud rahalise karistuse määrad (RahaPTS § 962).

Lõigetes 3–6 on sedastatud Finantsinspektsiooni õigused ja kohustused varade kasutamise või

käsutamise keelu või piirangu seadmisele ning teostamisele. Näiteks võib Finantsinspektsioon

õigusaktides ette nähtud nõuete rikkumise kahtluse korral ettekirjutusega kehtestada kliendi varale

kasutamise või käsutamise keelu või piirangu vara säilimise tagamiseks kuni kolmekümneks

päevaks ettekirjutuse jõustumisest arvates. Muu hulgas on Finantsinspektsioonil õigus esitada

krüptovarateenuse osutajale, krediidiasutusele, e-raha asutusele või makseasutusele motiveeritud

avaldus (avaldus, mis sisaldab Finantsinspektsiooni motiive konto või rahakoti kasutamise

piiramiseks/õigustamiseks) kliendi konto või krüptovara rahakoti kasutamise piiramiseks. Konto

kasutamise piirangu kehtimise ajal ei täida krüptovarateenuse osutaja või muu vastav isik talle

Finantsinspektsiooni poolt teatavaks tehtud keelu või piirangu adressaadiks oleva konto valdaja või

kolmanda isiku poolt kontol oleva vara kasutamiseks või käsutamiseks tehtud korraldust. Piirangust

või keelust vabaneb tähtaja möödudes või varem, kui kahtlus langeb ära enne tähtaja möödumist.

Samas võib keeldu või piirangut pikendada üksnes siis, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus.

KrüTS

42

Pankrotimenetluse puhul otsustab kohus samamoodi, kas keelata võlgnikul oma vara käsutamist

ilma ajutise halduri nõusolekuta.

Paragrahv 33. Juhtorganite kokkukutsumine ja juhtorgani otsuse kehtetuks

tunnistamine Finantsinspektsiooni taotlusel

Paragrahvis 33 sätestatakse nõuded juhtimisorganite kokkukutsumisele ja juhtimisorgani otsuse

kehtetuks tunnistamisele Finantsinspektsiooni taotlusel.

Lõike 1 kohaselt peab krüptovaraturu osaline teavitama üldkoosoleku, osanike koosoleku ja

nõukogu koosoleku toimumisest Finantsinspektsiooni vähemalt kaks nädalat ette ja kui tegemist on

erakorralise üldkoosoleku toimumisega, siis tuleks võimalusel teavitada üks nädal ette.

Lõige 2 sätestab, et Finantsinspektsioon võib ettekirjutusega nõuda krüptovaraturu osalise

juhtimisorganite kokkukutsumist. Lisaks võib Finantsinspektsioon nõuda Finantsinspektsiooni

arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse päevakorda võtmiseks. Olukorras, kus võib juhtuda, et

Finantsinspektsiooni ettekirjutust ei täideta ja/või seiskab selle teatud ajaks (kas või ajutiselt

seisukoha küsimiseks) kohtumenetlus, võib tekkida risk, et teatud olulisi küsimusi ei saa

üldkoosolekule otsustamisele panna. Lõike eesmärk on tagada, et Finantsinspektsioonil on õigus

kokku kutsuda üldkoosolek ja määrata koosoleku päevakord, kui ei ole täidetud lõikes 1 nimetatud

ettekirjutust.

Lõige 3 annab Finantsinspektsioonile õiguse ilma ette teatamiseta koosolekul osaleda.

Finantsinspektsiooni esindajal on õigus koosolekul esitada oma seisukohti, teha ettepanekuid ja

nõuda nende kandmist koosoleku protokolli. Samasisuline säte on kehtestatud täna kõigis teistes

kehtivates finantssektori ettevõtjate tegevust reguleerivates eriseadustes. Järelevalve mandaat on

arvestada finantsteenuste osutajate klientide huvidega ning äärmuslikel juhtudel võib olla vajalik, et

Finantsinspektsiooni esindajad saaksid teenuseosutaja juhtorganite liikmete koosolekule oma

esindajaid.

Lõikega 4 sätestatakse riikliku finantsjärelevalve raames rakendatav abinõu, mille eesmärk on

tagada Finantsinspektsiooni seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud avalikud huvid. Avalikule võimule on

antud õigus sekkuda krüptovaraturu osalise juhtimisotsustesse, mida kohus saab rakendada üksnes

Finantsinspektsiooni taotluse alusel.

Paragrahv 34. Sunniraha

Paragrahv 34. Finantsinspektsioonile antakse õigus rakendada krüptovaraturu osalise suhtes

ettekirjutuste või muu haldusakti täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral sunniraha.

Rakendatavad sunniraha määrad peaksid sundima ettekirjutusega kohustust täitma. Haldusakti

täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel

korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele

sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 5 000 000 eurot ning juriidilise isiku puhul kuni 32 000

eurot ja järgmistel kordadel kokku kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks,

kuid kokku mitte rohkem kui 10% kogu aastasest netokäibest.

8. peatükk sätestab vastutusega seotud normid.

Viidatud peatükk käsitleb Finantsinspektsiooni määratavaid võimalikke sanktsioone käesolevas

seaduses, MICA määruses ja DORA määruses sätestatud rikkumiste eest. Selleks, et tagada

õigusaktide tõhus jõustamine, tuleb kehtestada asjakohased menetlused nende krüptovaraturu osaliste

suhtes, kes ei täida reguleerivaid õigusakte. Üldine põhimõte on, et karistused peavad olema tõhusad,

KrüTS

43

proportsionaalsed ja hoiatavad. TFR määruse sanktsioonid on seotud rahapesudirektiivi direktiivi

(EL) 2015/849 ülevõtmise ja rakendamisega ning on seetõttu RahaPTS-is.

Finantsjärelevalve prioriteet on riskihinnangute alusel konkreetse ohu tõrjumine. Üldjuhul on

Finantsinspektsioonil võimalik õiguskorda kaitsta ettekirjutuse tegemise teel, mille mittetäitmisel on

õigus rakendada sunniraha. Sellest lähtekohast võetuna ei peaks väärteokoosseisud iseenesest nagu

vajalikud olema. Sellisel lähenemisel finantssektori jaoks on siiski aga mitu olulist puudust.

Esiteks, rikkuja suhtes rakendatava meetme heidutavuse juures hinnatakse sunni või karistuse mõju

selle isiku või teiste isikute käitumise muutuse esile kutsumisele (mõjusust), kuid eelpool toodud

lähenemise mõjusus ei ole finantsvaldkonnas piisav. Sellise lahenduse üld- ja eripreventiivne eesmärk

ei ole selge. Eelkõige jääb vajaka üldpreventsiooni positiivne eesmärk, kuna õiguskord ei annaks

avalikkusele selget märki õigusrikkumise hukkamõistetavuse kohta. Ettekirjutuse ja sunnirahaga on

võimalik nõuda seaduskuulekat käitumist ja kõrvaldada eelkõige selliseid rikkumisi, mille tagajärjed

ei avalda mõju kolmandatele isikutele. Näiteks kasutab Finantsinspektsioon nimetatud meetmeid

peamiselt järelevalvelise aruandlus- ja raporteerimiskohustuse tagamiseks.

Sunniraha rakendamine eeldab ettekirjutuse tegemist ja on suunatud ettekirjutuse täitmisele (nt

ettekirjutus võib olla suunatud ka konkreetsest rikkumisest hoidumisele ning sunniraha tähtpäev

määratud selle rikkumise sündmuse saabumisega, st eeldab haldusorgani poolt ohukahtluse või ohu

väljaselgitamise korral selle ohu tõrjumisele ja rikkumise ennetamisele suunatud ettekirjutuse

tegemist, sh hinnatakse just ettekirjutatud kohustuse täitmist, mitte tagajärje saabumist. Sunniraha

instituuti ei ole samas võimalik kohaldada juhtumitele, kus minevikus tehtud tegu ja selle tagajärjed

on lõppenud.

Praktikas võib puududa alus rikkumist ennetava ettekirjutuse tegemiseks (näiteks teadvalt

avaldatakse vale teavet, mis eksitab kliente − rikkumine on toime pandud ja keegi võib teha

investeerimisotsuse tuginedes väärale teabele). Sunniraha rakendamise eelduseks on konkretiseeriva

ettekirjutuse tegemine ehk rikkumise formaalne tuvastamine ning see eeldab isiku poolt täiendavaid

tegevusi rikkumise kõrvaldamiseks. Sunniraha on meede, millega mõjutatakse isikut viima oma

käitumine konkreetsel juhul õigusega vastavusse ja millist ei rakendata, kui ettekirjutus täidetakse.

Sunniraha ei saa kasutada heidutamiseks hüpoteetilise järgmise juhtumi suhtes. Samuti ei saa sellega

reageerida juba toimunud lõppenud teole, millel puuduvad kõrvaldatavad tagajärjed. Need juhtumid

jäävad väärteo- või kriminaalõiguse valdkonda.

Oma olemuselt on valdav osa finantsvaldkonna õigusrikkumistest peitelised ja rikkumiste

toimepanemine võib selguda alles hiljem (nt mitme kuu möödumisel teo toimepanemisest).

Rikkumiste puhul, mille tagajärje kõrvaldamine ei ole seega võimalik, tuleks kehtestada väärteo

koosseisud ja vastavad õigusjärelmid piisavalt suure rahatrahvi näol.

Eelnõus on lähtutud eeldusest, et Finantsinspektsioonil peab olema pädevus iga rikkumist eraldi

hinnata. Kui rikkumise tagajärjed ei ole ilmnenud, siis võib olla piisavaks abinõuks ettekirjutuse

tegemine, mille mittetäitmisel rakendatakse sunniraha. Kui aga rikkumise tagajärjed on ilmnenud,

liiati kui sellega kaasnes avalikkuse jaoks oluline kahju, siis on põhjendatud lisaks ettekirjutuse

tegemisele ka vastava väärteo menetlemine ja rahatrahvi määramine.

Paragrahvide35–40 aluseks on MICA määruse artiklis 111 sätestatud maksimaalsed rahalised

trahvid, mida pädev asutus saab õigusrikkumise korral rakendada.

MICA määruses sätestatud nõuete rikkumine Füüsiline isik Juriidiline isik

Artiklite 4–14 rikkumine Muu krüptovara kui

varapõhise tokeni või e-

 700 000 eurot;  5 mln eurot;

KrüTS

44

raha tokeni pakkumine

või kauplemise võtmise

taotlemine

 2 - kordne väärteo

tulemusel teenitud

kasule või ära

hoitud kahjule

vastav summa.

 2 - kordne väärteo

tulemusel teenitud

kasule või ära

hoitud kahjule

vastav summa;

 3 % aastasest

kogukäibest.

Artiklite 16, 17, 19, 22, 23,

25, 27–41 ning 46 ja 47

rikkumine

Varapõhise tokeni

pakkumine või

kauplemisele võtmise

taotlemine

 700 000 eurot;

 2 - kordne väärteo

tulemusel teenitud

kasule või ära

hoitud kahjule

vastav summa.

 5 mln eurot;

 2 - kordne väärteo

tulemusel teenitud

kasule või ära

hoitud kahjule

vastav summa;

 12,5 % aastasest

kogukäibest.

Aartiklite 48–51, 53, 54 ja

55 rikkumine

E-raha tokeni

pakkumine või

kauplemisele võtmise

taotlemine

 700 000 eurot;

 2 - kordne väärteo

tulemusel teenitud

kasule või ära

hoitud kahjule

vastav summa.

 5 mln eurot;

 2 - kordne väärteo

tulemusel teenitud

kasule või ära

hoitud kahjule

vastav summa;

 12,5 % aastasest

kogukäibest.

Aartiklite 59, 60, 64 ja 65–

83 rikkumine

Krüptovarateenuse

osutamine

 700 000 eurot;

 2 - kordne väärteo

tulemusel teenitud

kasule või ära

hoitud kahjule

vastav summa.

 5 mln eurot;

 2 - kordne väärteo

tulemusel teenitud

kasule või ära

hoitud kahjule

vastav summa;

 5 % aastasest

kogukäibest.

Artikkel 88 Siseteabe

avalikustamine  1 mln eurot;

 3 - kordne väärteo

tulemusel teenitud

kasule või ära

hoitud kahjule

vastav summa.

 2,5 mln eurot;

 3 - kordne väärteo

tulemusel teenitud

kasule või ära

hoitud kahjule

vastav summa;

 2 % aastasest

kogukäibest.

Artiklite 89–92 rikkumine Turukuritarvituse

ennetamise ja

avastamise nõuded

 5 mln eurot;

 3 - kordne väärteo

tulemusel teenitud

kasule või ära

hoitud kahjule

vastav summa.

 15 mln eurot;

 3 - kordne väärteo

tulemusel teenitud

kasule või ära

hoitud kahjule

vastav summa;

 15 % aastasest

kogukäibest.

Tabel 3. MICA määrusest tulenevad trahvid

Paragrahv 41. Teabe esitamise ja avalikustamise kohustuse rikkumine

Paragrahv 41. Kuna seaduses on sätestatud mh Finantsinspektsioonile sellise teabe ja aruannete

esitamise kohustus, mis ei tulene MICA või DORA määrusest (aruandes esitatav teave on vajalik

Finantsinspektsioonile järelevalve teostamiseks), siis paragrahv näeb ette vastutuse juhuks kui

seaduses sätestatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe (mille esitamise ja avalikustamise

kohustus ei tulene MICA või DORA määrusest), esitamisest keeldutakse või ei esitata õigeaegselt

või esitatakse ebaõige või puudulik teave või rikutakse avalikustamise kohustust. MICA määrusest

KrüTS

45

tulenevate aruannete ja teabe esitamise kohustuse rikkumine on kaetud eelpool olevate vastutuse

paragrahvidega viitega MICA määruse nõuete rikkumisele.

Kuigi maksimum karistussuuruse määramisel on lähtutud samadest suurustest, mis on ette nähtud

krüptovarateenuse osutajale MICA määruse nõuete rikkumise eest, siis kohaldub käesolev paragrahv

kõikide krüptovaraturu osaliste ja lepinguriigi filiaalide suhtes (nt aruanded, mis käesoleva seaduse

alusel neile koostamiseks ja Finantsinspektsioonile esitamiseks kehtestatakse).

Paragrahv 42. Digitaalse tegevuskerksuse nõuete rikkumine

Paragrahv 42 võimaldab karistada DORA määruse nõuete rikkumise eest. Nimelt on DORA

määruse art 50 lõikes 3 sätestatud, et liikmesriigid kehtestavad õigusnormid, milles sätestatakse

asjakohased halduskaristused ja parandusmeetmed määruse rikkumise puhuks, ning tagavad nende

tulemusliku rakendamise. Sama artikli lõike 4 punktis c on sätestatud, et liikmesriigid annavad

pädevatele asutustele õiguse võtta mis tahes liiki meetmeid, sealhulgas rahalisi meetmeid, tagamaks,

et finantssektori ettevõtjad jätkavad õigusnormide järgimist.

Lõike 1 sõnastuses on viidatud järgmistele DORA määruse nõuete rikkumistele:

- art 5–14: IKT- riski juhtimine;

- art 16–18, art 19 lõiked 1–5: IKT intsidentide haldamine ja liigitamine ning nendest teavitamine;

- art 24, 25, art 27 lõiked 1–8: digitaalse tegevuskerksuse testimine;

- art 28 lõiked 1–8, art 29, art 30 lõiked 1–4: kolmandast isikust tuleneva IKT-riski juhtimine;

- art 42 lg 3: kolmanda isikuga seotud riskide arvesse võtmine.

Paragrahv 43. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi jagunemise,

ümberkujundamise, ühinemise või lõpetamisega seotud nõuete rikkumine

Paragrahv 43 kehtestab karistamise võimaluse krüptovaraturu osalise ümberkujundamise,

ühinemise ja lõpetamisega seotud nõuete rikkumise korral. Kuna karistamise alus ei tulene MICA

määrusest ja lähtudes rikkumise laadist, on ette nähtud rahaline karistus kuni 300 trahviühikut ja

juriidilise isiku puhul kuni 400 000 eurot.

Paragrahv 44. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive

Paragrahvid 44 on selgitatud, kuidas leida juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive.

Paragrahv 45. Aegumine

Paragrahv 45. Väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat, mis on analoogne ka teisest

finantssektori seadustes sätestatud aegumistähtajaga.

Paragrahv 46. Menetlus

Paragrahviga 46 täpsustatakse, et 8. peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on

Finantsinspektsioon. Tegemist on tavapärase finantsjärelevalvesubjekti normiga, mis sisaldub ka

kõikides teistes finantssektori eriseadustes.

Seaduse 9. peatükk kehtestab rakendussätted.

Paragrahv 47. Rakendussätted ja üleminekusätted

KrüTS

46

Paragrahv 47 kehtestab rakendussätted, üleminekusätted ja tegevuse kooskõlla viimise

nõuded.

Lõiked 1–3. Krüptovaraturu osalised peavad MICA määrust rakendama hakkama erinevatel

kuupäeval. Näiteks varapõhise tokeni emitendi ja e-raha tokeni emitendi tegevust reguleerivaid

MICA määruse jaotisi 3 ja 4 tuleb rakendama hakata 12 kuud pärast MICA jõustumisest (2024. aasta

30. juunist). Muus osas tuleb MICA määrust rakendama hakata 18 kuud pärast MICA jõustumist

(2024. aasta 30. detsembrist). Lisaks on MICA määruse artiklis 143 rakendus- ja üleminekusätted,

millega krüptovaraturu osalised peaksid arvestama (vt tabel 4).

Art 143

Lg 1 Kui krüptovara (avalik) pakkumine lõppeb 18 kuud enne MICA rakendamist, siis sellele

pakkumisele MICA sätteid ei kohaldata.

Lg 2 Väikesed krüptovara emissioonid, mis on võetud kauplemisele enne MICA rakendumist (nn 18

kuud peale MICA jõustumist) peavad täitma algul üksnes artiklit 7 ja 9 kohaseid turustamise

nõuded ja hiljem - 36 kuud peale MICA rakendumist peab turukorraldaja tagama, et valge paber

on koostatud vastavalt MICA nõuetele.

Lg 3 On seadusesse üle võetud lõikega 4 ja RahaPTS muudatusega, mille kohaselt RahaPTS alusel

saadud VASP tegevusluba kehtib kas 2025. aasta 1. juulini või MICA alusel tegevusloa saamiseni.

Lg 4 Tegutsev varapõhiste tokenite emitent, kes pole krediidiasutus, peab 1 kuu jooksul alates MICA

rakendumisest (13 kuu jooksul MICA jõustumisest) esitama tegevusloa taotluse.

Lg 5 Tegutsev krediidiasutusest varapõhiste tokenite emitent peab 1 jooksul alates MICA

rakendumisest (13 kuu jooksul MICA jõustumisest) esitama Finantsinspektsioonile valge raamatu

heakskiitmiseks.

Lg 6 Lihtsustatud kord MICA alusel uue tegevusloa menetlemisele. Eelnõus ei ole seda võimalust ette

nähtud.

Tabel 4. MICA määruse rakendus- ja üleminekusätted

Lõike 4 kohaselt peab VASP, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel VASP tegevusluba ning kes soovib osutada

krüptovarateenuseid käesoleva seaduse ja MICA määruse alusel, peab hiljemalt 2025. aasta 1.

juuliks oma tegevuse kookõlla viima MICA määruse nõuetega, sh taotlema teenuse osutamiseks

tegevusloa.

Lõike 5 kohaselt, kui krüptovarateenuse osutaja on esitanud tegevusloa taotluse enne 2025. aasta 1.

juulit ja Finantsinspektsioon ei ole nimetatud kuupäevaks otsustanud tegevusloa andmist või sellest

keeldumist, ei loeta VASP tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku tähenduses. Sellisel

juhul ei ole teenuseosutajal lubatud alates vastavatest kuupäevadest kuni tegevusloa andmise või

sellest keeldumise otsustamiseni teenuseid osutada.

Lõike 6 kohaselt ei pea ettevõtja, kes on asutatud ja tegutsenud enne MICA määruse rakendamist

ja kes alates 2025. aasta 1. juulist ei osuta krüptovarateenust, taotlema Finantsinspektsioonilt

tegevusluba. Virtuaalvääringu teenusega seotud lepingule, mille käesoleva lõike esimeses lauses

nimetatud VASP on sõlminud enne MICA määruse rakendamiskuupäeva, ei kohaldata käesolevas

seaduses ja MICA määruses sätestatut.

Lõikega 7 antakse Finantsinspektsioonile võimalus tegevusloa taotlustega tutvuma hakata enne

MICA määruse rakendamist. Selline lisaaeg on ette nähtud, arvestades tegutsevate turuosaliste

võrdlemisi suurt hulka eelnõu koostamise ajal, kes võiks tahta alates MICA määruse

rakendamiskuupäevast teenust osutama hakata. Lisaaja andmine siiski ei kohusta

Finantsinspektsiooni vastavaid menetlustoiminguid läbi viima enne MICA määruse

rakendamiskuupäeva. Samuti ei ole potentsiaalne krüptovarateenuse osutaja kohustatud taotlust

varem esitama.

KrüTS

47

Lõike 8 kohaselt peab krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent oma tegevuse DORA

määruses sätestatud nõuetega kooskõlla viima hiljemalt 2025. aasta 17. jaanuariks.

Paragrahv 48. Elektroonilise side seaduse muutmine.

Kuna eelnõu kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus teha päring elektroonilise side seaduse §

1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete saamiseks, on täpsustatud ka ESS-i vastava sättega, et

vastavaid andmeid edastatakse mh krüptovaraturu seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile.

Paragrahv 49. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Paragrahv 49 sätestab FIS muudatused. Osad muudatusettepanekud on seotud paralleelselt

menetluses oleva krediidiinkassode- ja andjate seaduse eelnõuga18, kuna muudetakse samu sätteid.

Punktiga 1 muudetakse FIS § 2 lõiget 1 selliselt, et samas sätestatud seaduste loetletu täiendatakse

krüptovaraturu seadusega, mis annab Finantsinspektsioonile volitused järelevalve teostamiseks

viimati nimetatud seaduse subjektide üle.

Punktiga 2 muudetakse FIS § 38 lõiget 2. Finantsinspektsiooni järelevalvesubjekti järelevalvetasu

koosneb FIS-is sätestatud (i) fikseeritud kapitaliosast (mida tulude prognoosimise ja planeerimise

protsessis ei saa muuta; ja (i) mahuosast, mis kehtestatakse kalendriaastaks protsendina seaduses

etteantud (protsendi) vahemikest ning konkreetse subjekti liigi arvestusaluseks olevast näitajast (nt

vara, preemiad, maksete mahud, krediidijääk jmt). Iga-aastase täpse kohaldamisele kuuluva

mahuosa määra kehtestab rahandusminister oma määrusega 15 päeva jooksul pärast

Finantsinspektsiooni eelarve kinnitamist Finantsinspektsiooni nõukogu poolt (FIS § 40 lg 1).

Muudatusega tagatakse, et krüptovarateenuse osutajad ja krüptovara emitendid maksavad samuti

järelevalvetasu kapitali- ja mahuosa.

Punkt 3. FIS § 38 lõike 3 muudatuse kohaselt peavad välisriigi äriühingu Eesti filiaalid, kes

tegutsevad krüptovarateenuse või krüptovara emitendi tegevusalal maksma üksnes järelevalvetasu

mahuosa. Kuna kolmanda riigi krüptovaraturu osaline Eestis filiaali asutada ei saa, siis välisriigile

viide hõlmab käesoleval hetkel pigem lepinguriigi filiaale. Lisaks on eelnõusse lisatud, et

ühisrahastusteenuse osutaja Eesti filiaal maksab järelevalvetasu (mahuosa).

Punkt 4. FIS § 38 lõike 7 täienduse kohaselt maksab järelevalvesubjekt järelevalvetasu selle

järelevalvesubjektina või arvestusaluse alusel, millest tulenev järelevalvetasu on suurem. Seda juhul,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Punktiga 5 täpsustatakse FIS § 39 lõike 2 punkti 21 sõnastust, nähes ette protsendivahemiku ka

ühisrahastusteenuse osutaja Eesti filiaalile järelevalvetasu arvutamiseks.

Punktidega 6 ja 7 muudetakse FIS §-i 39, mille lõige 1 reguleerib, kuidas määrata järelevalvetasu

kapitaliosa.

Punkti 6 muudatuse (FIS § 39 lõike 1 täiendamine punktiga 7) kohaselt on krüptovarateenuse osutaja

järelevalvetasu kapitaliosa summa, mis võrdub ühe protsendiga suurusest, mis on sätestatud MICA

määruse lisas 4 (miinimumkapitalinõuded), võttes arvesse krüptovarateenuse osutaja poolt

osutatavat teenust või teenuseid. Näiteks, kui krüptovarateenuse osutajal on luba täita kliendi nimel

korraldusi, teha krüptovara suunatud pakkumisi, teha kliendi nimel krüptoülekandeid, võtta kliendi

18 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1991ebad-eeab-4529-95ab-76adc5a51975

KrüTS

48

nimel vastu või edastada krüptovaraga seotud korraldusi, anda nõu krüptovara kohta ja/või valitseda

krüptovaraportfelli, siis on tema miinimumkapitalinõue 50 000 eurot. Kui krüptovarateenuse osutaja

osutab eelpool nimetalu lisaks kliendi nimel krüptovara hoidmise ja haldamise teenust, krüptovara

vahetamise teenust rahaliste vahendite vastu ja/või krüptovara vahetamise teenust muu krüptovara

vastu, siis on miinimumkapitalinõue 125 000 ning krüptovaraga kauplemise platvormi korraldamise

puhul on tema kapitalinõue 150 000.

Varapõhise tokeni emitendi puhul on kapitaliosa arvutamise aluseks MICA määruse artikli 35 lõike

1 punktis a sätestatud 350 000 eurot (1% sellest). Kuna MICA määruse artikli 17 lõike 4 kohaselt ei

kohaldata krediidiasutuse suhtes MICA määruse artiklit 35, ei rakendu tema suhtes ka käesolev

kapitaliosa arvutamise alus. Krediidiasutuse puhul võrdub kapitaliosa ühe protsendiga õigusakti

kohaselt nõutavast minimaalsest neto-omavahendite summast (FIS § 39 lõike 1 punkt 1).

Punktiga 7 täiendatakse FIS § 39 lõiget 2 punktidega 22–25, mis näeb ette eeskirjad, kuidas

arvutada krüptovarateenuse osutaja ja krüptovara emitendi mahuosa järelevalvetasu. Järelevalvetasu

mahuosa määrade kehtestamisel erinevatele järelevalvesubjektide gruppidele tuleb arvestada nende

tegevuse mahtusid ja kasumlikkust ja hinnata nende järelevalvele kuluvat ressurssi. Järelevalvetasu

määramisel tuleb lähtuda eeldusest, et järelevalvetasu ei oleks subjekti jaoks ülemäära koormav.

Muudatustega on ette nähtud protsendivahemikud erinevatele krüptovarateenuse osutajate ja

krüptovara emitentidele. Sõltuvalt teenuse liigist arvutatakse järelevalvetasu mahuosa kas algatatud

või vastu võetud tehingute kogusummast, kliendi jaoks hoitavate vahendite keskmisest summast või

teenuseosutaja osutatava teenuse aastasest äritulust. Emitendi puhul lähtutakse emiteeritud

krüptovara väärtusest.

Punktiga 8 täiendatakse FIS §-i 41 lõigetega 54–57, milles täpsustatakse, et krüptovarateenuse

osutaja mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks algatatud või vastu võetud tehingute

keskmine kogusumma, kliendi jaoks hoitavate vahendite keskmine summa või teenuseosutaja

osutatava teenuse aastane äritulu, mis on kajastatud Finantsinspektsioonile eelmise aasta kohta

esitatud aruannetes. Krüptovara emitendi puhul võetakse aluseks emiteeritud krüptovara väärtus

kokku, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.

Punktiga 9 täiendatakse FIS §-i 42 lõigetega 54–57, milles täpsustatakse, et mahuosa lõppmakse

arvutamisel võetakse aluseks algatatud või vastu võetud tehingute keskmine kogusumma, kliendi

jaoks hoitavate vahendite keskmine summa või teenuseosutaja osutatava teenuse aastane äritulu, mis

on kajastatud Finantsinspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes. Krüptovara emitendi

puhul võetakse aluseks emiteeritud krüptovara väärtus kokku, mis on kajastatud Inspektsioonile

eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.

Punktid 10 ja 11. FIS § 43 muudatuste eesmärk on tagada, et välisriigi krüptovarateenuse osutaja,

krüptovara emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja filiaal tasuvad rahastamiskohustuse tekkimisel

kalendriaasta esimesel poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab krüptovarateenuse

osutaja, krüptovara emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja poolt tasutava järelevalvetasu

kapitaliosale pooles ulatuses ning rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta teisel poolaastal

järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab krüptovarateenuse osutaja, krüptovara emitendi või

ühisrahastusteenuse osutaja poolt tasutava järelevalvetasu kapitaliosale veerandi ulatuses.

Punktid 12, 13 ja 14. FIS §-de 453 ja 454 muutmine. Menetlustasude kindlaks määramisel on

lähtutud põhimõttest, et nn esmased tegevusload seotakse kõrgema tasuga kui täiendavad

tegevusload ja muud üksikute tegevuste loa- või registreerimismenetlused. Lisaks eesmärgile katta

tasu arvelt vastava konkreetse toimingu ligikaudne kulu, on muu hulgas lähtutud ka nn

ekvivalendiprintsiibist ehk on arvestatud toimingu eesmärki ja tähendust taotleja jaoks. Eelnõuga

tõstetakse kõikide finantsjärelevalve subjektide esmase tegevusloa taotlemise ja täiendava

KrüTS

49

tegevusloa taotlemise tasusid. Seda eelkõige põhjusel, et hetkel kehtivate tegevuslubade

menetlustasude tasemed pärinevad aastast 2005. a. ja neid ei ole vahepealse aja jooksul muudetud.

Krediidiasutuse tegevusloa, samuti riigis, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik

(edaspidi kolmas riik), registreeritud krediidiasutuse filiaali asutamiseks Eestis loa taotlemisel tuleb

edaspidi tasuda esmast menetlustasu 5000 eurot. Ülejäänud finantsjärelevalve subjektide puhul

tõuseb menetlustasu 3000 eurole. Krediidiasutuse tegevusloa taotlemise menetlustasu on võrreldes

teiste järelevalvesubjektidega ka täna kõrgem (hetkel on see 1500 eurot võrreldes teiste subjektidega,

kelle tegevusloa menetlustasu on täna 1000 eurot). Krediidiasutus on põhimõtteliselt kõige

rangemalt reguleeritud ja samas ka finantsstabiilsuse seisukohalt kõige olulisem subjekt ning

seepärast on põhjendatud, et sellise isiku puhul on tegevusloa taotlemise menetlustasu üksjagu

kõrgem kui teistel.

Täiendava tegevusloa taotlemise, olemasolevate teenuste ringi laiendamisel või makseteenuste

pakkujatele tehtava erandi kohaldamise lõpetamise korral on tasu senise 500 euro asemel 1500 eurot.

Punktiga 15 muudetakse FIS §-i 455. Uue lõikega nähakse ette, et kui krüptovara emitendiks on

krediidiasutus, siis ta peab valge raamatu kinnitamiseks tasuma 2000 eurot. Vastav tasu on

ettenähtud vaid krediidiasutusele, kuna MICA määruse artikli 21 lõike 1 kohaselt loetakse

varapõhise tokeni emitendi krüptovara valge raamat heakskiidetuks koos tegevusloa saamisega, kuid

kuna krediidiasutus krüptovara emitendi tegevusluba eraldi taotlema ei pea, siis tema puhul on

ettenähtud eraldi menetlustasu valge raamatu heakskiitmiseks. E-raha tokenite krüptovara valget

raamatut ei ole vaja eelnevalt Finantsinspektsiooni juures kinnitada. Samuti on muu krüptovara kui

varapõhise tokeni või e-tokeni valge raamatu puhul MICA artikli 8 lõikes 3 kirjas, et pädevad

asutused ei nõua krüptovara valge raamatu eelnevat heakskiitmist enne nende avaldamist.

Valge raamatu uue versiooni kinnitamise taotlemisel tuleb tasuda 1000 eurot. See kohaldub nii

tegevusloa saanud emitendile kui ka krediidiasutusele.

Tulenevalt uue tasu kehtestamisest on muudetud paragrahvi pealkirja. Lisaks tõstetakse prospekti

kinnitamise taotlemise tasu 600 eurolt 2000 eurole ning prospekti lisa kinnitamise taotlemise tasu

200 eurolt 1000 eurole.

Punkt 16. FIS § 4512 lõige 6 reguleerib menetlustasu tagastamist. Muudatuse kohaselt ei ole isikul

õigust nõuda menetlustasu tagastamist, kui menetluse ja toimingutega on juba alustatud. Selline

lahend peaks taotlejaid paremini distsiplineerima, et koostatud dokumendid oleksid kvaliteetsed ning

taotluse esitamine oleks läbimõeldud otsus.

Punkt 17. Seadust täiendatakse sättega, mis võimaldab vajadusel esitada Finantsinspektsioonile

esitatud andmeid Eesti Pangale, Rahapesu Andmebüroole ja Rahandusministeeriumile.

Paragrahv 50. Investeerimisfondide seaduse muutmine

Paragrahviga 50 tehakse muudatused IFS-s.

Punkt 1. IFS-i täiendamine uue §-iga 2431 – selle kohaselt peab fondivalitseja viivitamata (ehk

esimesel võimalusel) teavitama Finantsinspektsiooni kui ta asutab/moodustab mitte-avaliku fondi

IFS-i alusel (kas siis lepingulise fondi, aktsiaseltsifondi või usaldusfondi). Kuna mitte-avaliku fondi

investorikaitse režiim on tunduvalt leebem kui avalike fondide puhul, siis esitatakse selliste fondide

kohta üksnes väga üldine info ja seega ei tohiks selle nõude täitmine olla fondivalitsejate jaoks

ülemäära koormav.

KrüTS

50

Punkt 2. IFS § 306 lõike 3 muutmine. Lõike 3 esimeses lauses on sätestatud, et kui väikefondi

valitseja ei taotle tegevusluba, peab ta registreerima oma tegevuse Finantsinspektsioonis vastavalt

IFS §-s 453 sätestatule ja täitma §-s 454 sätestatud teabe Finantsinspektsioonile esitamise kohustust.

Tulenevalt uute nõuete kehtestamisest lisatavate §-dega 4531 ja 4532 lisatakse kõnealusesse lausesse

viited ka nendes paragrahvides registreeritud väikefondi valitseja tegevuse suhtes kehtestatud nõuete

täitmisele.

Punkt 3. IFS §-i 306 täiendamine uue lõikega 11, mille kohaselt kohaldatakse eurofondi ja

alternatiivfondi valitsejale MICA määruses krüptovarateenuse osutamise kohta sätestatut, kui ta on

selleks MICA määruse alusel õiguse saanud.

Punkt 4. IFS § 453 teksti muutmine. Paragrahv reguleerib tegevusloata väikefondi valitseja

tegevuse registreerimist. Eelnõuga antakse kogu paragrahvile uus sõnastus.

Lõige 1 kehtestab üldise nõude, et Eestis asutatud väikefondi valitseja, kes Finantsinspektsioonilt

tegevusluba ei taotle (tulenevalt IFS § 306 lõikes 3 sätestatust), peab siiski oma tegevuse

registreerima, kui tal on kavatsus hakata väikefondi valitsema, sealhulgas usaldusfondi

täisosanikuna. Võrreldes kehtiva seadusega on muudetud registreerimise ajahetke – see on toodud

ettepoole. Tegevus ei tule registreerida mitte pärast fondi valitsemisega alustamist, aga enne ehk siis,

kui on kavas fondi valitsema hakata. Selline on ka üldine praktika finantssektoris tervikuna, kus

teenuse pakkumine ei olegi lubatud enne vastava tegevusloa või registreeringu saamist.

Muudatusega välistatakse risk, et väikefondi valitseja hakkab teenust osutama olukorras, kus tema

tegevus on veel registreerimata ja puudub selgus, kas tegevus üldse registreeritakse.

Lõige 2 reguleerib väikefondi valitseja registreerimise taotlust. Registreerimise taotlemiseks tuleb

Finantsinspektsioonile esitada kirjalik avaldus ning järgmised andmed ja dokumendid: (i) väikefondi

valitseja kontaktandmed ja põhikiri või muu samaväärne dokument; (ii) taotleja juhatuse liikmete

andmed, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel

sünniaega, kodakondsust ning elukohta; (iii) taotleja aktsionäride või osanike nimekiri, milles on

märgitud iga aktsionäri või osaniku nimi, olemasolul registrikood või isikukood või selle puudumisel

sünniaeg ning andmed iga aktsionäri või osaniku omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osade

ja häälte arvu kohta; (iv) kavandatavate fondide arv ja nende nimetused või ärinimed; (v) teave

millise riigi õiguse alusel on kavas fondid moodustada või asutada; (vi) teave kavandatavate fondide

investeerimispoliitika kohta, sealhulgas fondi investeeringute ja kaubeldavate instrumentide,

kauplemiskohtade, fondi peamiste riskide ning valitsetava vara koosseisu ja koguväärtuse kohta;

(vii) hinnang kavandatava tegevuse vastavuse kohta alternatiivse investeerimisfondi valitseja

tegevuse tunnustele; (viii) tõend, mis kinnitab kapitalinõude täitmist ning (ix) tõend

Finantsinspektsioonile menetlustasu maksmise kohta.

Et eelnõu kohaselt tuleb tegevus registreerida enne fondi valitsemisega alustamist, on lõike 2 punktist

5 välja jäetud kohustus esitada registreerimise taotlemisel valitsetavate fondide moodustamise või

asutamise kuupäevad. Fondid saavad edaspidi asutatud või moodustatud pärast fondivalitseja

tegevuse registreerimist.

Uute nõuetena on taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetellu lisatud andmed taotleja

juhatuse liikmete ning aktsionäride või osanike kohta, hinnang tegevuse vastavusele alternatiivse

investeerimisfondi valitseja tegevuse tunnustele ning tõendid menetlustasu maksmise ja eelnõuga

kehtestatava kapitalinõude täitmise kohta (lõike 2 punktid 2 ja 3 ning 7–9). Kapitalinõue ongi uus,

mistõttu on ka vastav punkt taotlusele lisatud. Menetlustasu tuleb Finantsinspektsioonile

Finantsinspektsiooni seaduse kohaselt maksta kõigil tegevusluba või registreeringut taotlevatel

isikutel. Nii tuleb Finantsinspektsiooni seaduse § 457 lõike 4 kohaselt väikefondi valitseja

registreerimisel tasuda menetlustasu 1 000 eurot. Menetlustasu maksmise tõend lisatakse eelnõuga

KrüTS

51

registreerimise taotlemisel esitatavate dokumentide loetellu, et Finantsinspektsioonil ei tuleks seda

iga kord menetluse käigus eraldi küsida.

Kuivõrd praktikas pole alati üheselt selge tegevuse iseloom, milleks väikefondi valitsejana end

registreerida soovitakse ning tuleb ette olukordi, kus planeeritav tegevus ei vasta alternatiivse

investeerimisfondi valitseja tegevuse tunnustele, täiendatakse eelnõuga dokumentide loetelu taotleja

koostatud hinnanguga sellele, et planeeritav tegevus, millele registreeringut taotletakse, vastab

alternatiivse investeerimisfondi valitseja tegevusele, nagu seda näeb ette Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2011/61/EL. Hinnangu andmisel saab taotleja tugineda ka Euroopa

Väärtpaberiturujärelevalve ESMA poolt välja antud vastavatele suunistele, mis selgitavad, millistele

tunnustele peavad vastama alternatiivne investeerimisfond ja selle valitseja (vt täpsemalt

ESMA/2013/61119).

Andmed juhatuse liikmete ja aktsionäride või osanike kohta on tegevuse registreerimisel samuti

olulised, seda muuhulgas nii majandustegevuse koha ja tegelike kasusaajate päritoluriikide

määratlemisel kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seonduvalt.

Lõikes 3 on sarnaselt kehtivas sõnastuses lõikes 2 sätestatule kehtestatud nõue esitada lõike 2

punktides 4–6 nimetatud andmed komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 231/2013 lisas 4 esitatud

vormil. Erinevalt kehtivast seadusest on eelnõus esitatud vorminõue viidetega konkreetsetele

andmetele, mis tuleb etteantud vormil esitada. Kõiki registreerimise taotlemisel esitatavaid andmeid

ja dokumente Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse lisas esitatud vormil Finantsinspektsioonile

esitada ei tule.

Lõikes 4 sätestatakse, et Finantsinspektsioonil on õigus nõuda lõikes 2 nimetatud andmete ja

dokumentide täpsustamiseks või muude registreerimise seisukohast oluliste asjaolude

väljaselgitamiseks lisaandmeid ja dokumente. Sisuliselt on sellega esitatud kehtivas sõnastuses

paragrahvi lõikes 3 kehtestatud Finantsinspektsiooni õigus lisaandmeid ja -selgitusi küsida, kuid

sätte sõnastust on täpsustatud. Sõnastust on ühtlustatud IFS-s ja teistes finantssektori seadustes

läbivalt kasutatud terminoloogiaga, asendades „lisaandmed või -selgitused“ „lisaandmete ja -

dokumentidega“, mis hõlmabki muuhulgas ka selgitusi. Finantsinspektsioon võib eelnõu kohaselt

küsida lisaandmeid ja -dokumente ka muude registreerimise seisukohast oluliste asjaolude

väljaselgitamiseks. Seega laiendab eelnõu mõnevõrra teabe ringi, mida Finantsinspektsioon saab

menetluse käigus taotlejalt küsida. Seda põhjusel, et oleks võimalik välja selgitada kõiki tegevuse

registreerimise seisukohast olulisi asjaolusid. Asjaolud ei pruugi piirduda üksnes

registreerimiskohustuse väljaselgitamisega, millele viitab kehtivas sõnastuses norm.

Lõikes 5 on taasesitatud kehtivas sõnastuses paragrahvi lõige 4, mis ütleb, et taotluse võib esitada

eesti- või ingliskeelsena ning et Finantsinspektsioonil on õigus vajaduse korral nõuda ingliskeelsena

esitatud andmete ja dokumentide tõlkimist eesti keelde.

Lõige 6 reguleerib nõuetele mittevastavat (puudustega) taotlust ja sätestab, et Finantsinspektsioon

võib jätta taotluse läbi vaatamata, nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist või jätta

registreerimisavalduse rahuldamata, kui taotlus ei vasta lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele või on

taotlusele lisatud andmed või dokumendid eksitavad või mittetäielikud või ei ole need

nõuetekohaselt vormistatud. Eelnõuga kirjutatakse selgemalt lahti, millistel juhtudel saab taotlust

pidada puudustega olevaks – so olukord, kus ei ole esitatud nõutud andmeid või dokumente, pole

tehtud seda nõutud vormis või on esitatud andmed või dokumendid eksitavad või mittetäielikud.

19 https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/2015/11/2013-611_guidelines_on_key_concepts_of_the_aifmd_-

_en.pdf

KrüTS

52

Kui kehtiv seadus lubab puudustega taotluse puhul nõuda Finantsinspektsioonil taotlejalt puuduste

kõrvaldamist või jätta registreerimisavaldus rahuldamata, siis annab eelnõu Finantsinspektsioonile

antud puhuks õiguse ka taotluse läbi vaatamata jätmiseks. Finantsinspektsioonil on ka muudes

finantssekori erinevates menetlustes õigus puudustega taotlus läbi vaatamata jätta, mistõttu on selle

võrra väiksem ka halduskoormus.

Eelnõu lahendab praktilist probleemi, kus taotluse läbi vaatamata jätmise võimaluse puudumisel

tuleb kulutada aega taotluse menetlusele, kuigi see on esitatud sedavõrd oluliste puuduste või

vigadega, et puuduvad igasugused võimalused taotleja tegevuse registreerimiseks. Eelnõu

võimaldab oluliselt vähendada halduskoormust registreerimismenetluste läbiviimisel.

Lõige 7 kehtestab registreerimisavalduse rahuldamata jätmise alused. Eelnõuga täiendatakse

aluseid, millal Finantsinspektsioonil on õigus jätta registreerimisavaldus rahuldamata. Üheks

selliseks täiendavaks aluseks on kapitalinõude mittetäitmine, mis on seotud kapitalinõude

kehtestamisega.

Sanktsioonide rakendamisest kõrvalehiilimise riskide maandamise seisukohast on oluline, et

Finantsinspektsioonil oleks õigus mitte registreerida ka selliseid taotlejaid, kelle tegeliku kasusaaja

päritoluriigiga puudub Finantsinspektsioonil tõhus ja usaldusväärne võimalus koostöö tegemiseks,

mis on vajalik investorite huvide kaitsmiseks. Tegemist on olulise alusega, sest praktika on näidanud,

et nendest riikidest, millistele on EL kehtestanud sanktsioonid, püütakse endiselt läbi variisikute

Euroopas oma majandustegevusega edasi tegeleda ning usaldusväärsuse saamiseks vastavaid lube

ja registreeringuid taotleda.

Lisaks säilivad ka kehtivas seaduses olevad registreerimisavalduse rahuldamata jätmise alused: (i)

esitatud andmetest ei selgu üheselt, et taotleja asukoht ja tegevuskoht, sealhulgas püsiva ja kestva

majandustegevuse koht, on Eestis; (ii) taotleja ei valitse IFS § 2 lõikes 1 sätestatud mõistele vastavat

investeerimisfondi; (iii) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või

eksitavad.

Seoses lõike 7 punktis 5 esitatud uue alusega täpsustab lõige 8, et Finantsinspektsioonil on õigus

määrata, kas taotleja tegeliku kasusaaja päritoluriik vastab lõike 7 punktis 5 sätestatud nõuetele.

Lõike 9 kohaselt tuleb taotluse puuduste kõrvaldamiseks esitatavad lõikes 6 nimetatud andmed ja

dokumendid esitada Finantsinspektsioonile tema poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul. Sama

kehtestab eelnõu lisaandmete ja -dokumentide kohta, mida Finantsinspektsioon võib küsida lõike 4

kohaselt. Selline on tavapärane praktika ka muude Finantsinspektsiooni teostatavate menetluste

puhul (nt tegevusloa andmine, fondi tingimuste või põhikirja kooskõlastamine). Kui puudused

jäävad etteantud tähtajaks kõrvaldamata või küsitud info esitatakse Finantsinspektsioonile omakorda

oluliste puudustega, annab lõige 10 Finantsinspektsioonile õiguse jätta taotlus läbi vaatamata.

Kui taotlus on nõuetekohaselt esitatud, kannab Finantsinspektsioon väikefondi valitseja nime ja

kontaktandmed oma juhatuse otsuse alusel registrisse kahe kuu jooksul, kui puuduvad alused

registreerimisavaldus rahuldamata jätta. Kaks kuud hakkab jooksma nõuetekohase taotluse saamise

päevast arvates (lõige 11). Lõike 11 näol on tegemist kehtivas sõnastuses paragrahvi lõikes 6

sätestatu taasesitamisega.

Punkt 5. Paragrahv 453¹. Eelnõuga täiendatakse seadust uue paragrahviga, millega kehtestatakse

nõuded registreeritud väikefondi valitseja tegevusele.

Lõikes 1 kehtestatakse tegevusloata väikefondi valitsejale aktsia- või osakapitalile miinimumnõue.

Võrreldes kehtiva seadusega on tegemist uue nõudega. Muudatuse eesmärgiks on ühelt poolt tõsta

KrüTS

53

tegevusloata väikefondi valitsejate vastutuse ulatust ja tekitada fondivalitseja tegevuseks vajalik

puhver ning teiselt poolt kehtestada ka turule sisenemise barjäär, mis aitaks maandada nö

riiulifirmade või lihtsalt edasimüügiks registreeritud kehade tekkimise riski. Analoogne nõue kehtib

ka näiteks Lätis. Eelnõu vähendab regulatiivse arbitraaži kasutamise võimalust, sest kaotab seni

eksisteerinud kapitalinõude puudumisest tingitud Eesti regulatsiooni eelise.

Eelnõuga kehtestatakse aktsia- või osakapitali miinimumnõudeks 25 000 eurot. Sama suur on

aktsiakapitali miinimumnõue tavalisele aktsiaseltsile. Kui fondivalitseja tegutseb näiteks osaühingu

või usaldusühingu vormis, siis sellisel juhul, muutub regulatsioon rangemaks. Siiski on kehtestatav

kapitalinõue väga madal, mistõttu ei peaks see olema fondivalitsejana tegutsemisel takistuseks, kui

tegelik eesmärk on alternatiivseid investeerimisfonde valitseda. Võrdluseks, et tegevusloaga

väikefondi valitseja kapitalinõudeks on 50 000 eurot (asutamisel peab aktsia- või osakapital olema

vähemalt 25 000 eurot, mis tuleb tõsta 50 000 euroni asutamisest kolme aasta jooksul) ja seda samuti

sõltumata äriühingu vormist.

Üldiselt on kapitalinõuded aga väga palju kõrgemad. Kohustusliku pensionifondi valitseja

algkapitali nõue on näiteks 1 000 000 eurot, vabatahtliku pensionifondi valitsejal 500 000 eurot ning

eurofondi ja alternatiivfondi valitsejal 125 000 eurot, millele lisanduvad veel täiendavad

omavahendite nõuded.

Nagu finantssektoris tavapäraselt on, sätestab eelnõu ka registreeritud väikefondi valitseja kohta, et

aktsia- või osakapitalina võib näidata ainult reaalselt sisse makstud summasid.

Lõikes 2 on taasesitatud kehtivas sõnastuses IFS § 453 lõige 8, mis kohustab registreeritud

väikefondi valitsejat esitama Finantsinspektsioonile regulaarset teavet vastavalt IFS §-s 454

sätestatule (teabe nõuded on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013).

Lõikega 3 kehtestatakse uus nõue, millega piiratakse minimaalset investeeringu suurust

registreeritud väikefondi valitseja valitsetavasse fondi 10 000 euroga ühe investori kohta iga eraldi

pakkumise puhul. Fondivalitseja võib rakendada oma valitsetava fondi puhul 10 000 eurost

kõrgemat minimaalset investeeritavat summat. Väikefondi valitseja poolt valitsetavaid fonde ei ole

IFSi kohaselt lubatud avalikult pakkuda. Samas võib tegevusloata väikefondi valitseja pakkuda

jaeinvestoritele oma fondi, kui emissiooni maht ei ületa 2,5 miljonit eurot aastas. Praktika on

näidanud, et registreeritud väikefondi valitsejate ärimudel näeb tihti ette osakute pakkumise

jaeinvestoritele, sh kasutades investeerimisplatvorme, veebilehti ja sotsiaalmeediat. Kuivõrd

selliseid fonde ei ole lubatud avalikult pakkuda, ei ole need mõeldud pakkumiseks jaeinvestoritele,

kehtiv emissiooni mahu piirang aga võimaldab seda teha. Praktikas kujunenud olukord kujutab

olulist riski, sest tegevusloata väikefondi valitseja valitsetavate fondide investorid ei ole kaitstud

samaväärselt tegevusloaga fondivalitsejate valitsetavate fondide investoritega. Tegevusloata

väikefondi valitseja fondide investoritel ei pruugi olla ligipääsu kogu fondi dokumentatsioonile ning

fondi kohta avalikustatud materjalid ei pruugi olla selged, läbipaistvad ja mitteeksitavad. Väikefondi

valitsejad rakendavad tihti keerulisi investeerimis- ja kauplemisstrateegiaid, investeerivad

krüptovarasse20 ja muudesse alternatiivsetesse instrumentidesse, millega seotud riske jaeinvestor ei

pruugi mõista. Olukord, kus ilma järelevalveta tegutsevad väikefondi valitsejad saavad pakkuda

jaeinvestoritele võimalust investeerida väga suures mahus (2,5 miljonit eurot) oma valitsetavatesse

fondidesse, kätkeb endas liiga suuri riske. Sellise tegevuse jaoks ei ole registreeritud väikefondi

valitseja piisavalt reguleeritud tegevuse vorm.

Minimaalse investeeringu nõude kehtestamisega summas vähemalt 10 000 eurot vähendatakse

piisava investeerimiskogemuse ja -teadmisteta jaeinvestorite arvu mitteavalikes fondides. Sellistele

20 Muutub krüptovaraturu seaduse eelnõu jõustumise järgselt.

KrüTS

54

jaeinvestoritele on suunatud avalike fondide pakkumised, kus fondivalitsejatele ja fondide

pakkumisele kehtivad hoopis teised nõuded ning on tagatud investorite huvide suurem kaitse.

Lõikes 4 reguleeritakse registreeritud väikefondi valitseja valitsetavate fondide kohta reklaami

avaldamist. Tegemist on samuti uue nõudega. Eelnõu lubab selliste fondide kohta edaspidi reklaami

avaldada üksnes tingimusel, et reklaam sisaldab teavet ka selle kohta, et: (i) väikefondi valitseja

tegutseb registreeringu alusel ja ta ei oma fondivalitseja ega väikefondi valitseja tegevusluba ning

Finantsinspektsioon ei teosta tema tegevuse üle järelevalvet; (ii) valitsetav fond on kõrge

riskitasemega keerukas investeerimistoode, mis võib olla raskesti mõistetav. Samuti tuleb fondi

reklaamimisel tuua välja sellise fondi minimaalne investeeritav summa, mis eelnõu kohaselt on

vähemalt 10 000 eurot ühe investori kohta iga eraldi pakkumise puhul.

Registreeritud väikefondi valitsejate puhul on kujunenud praktika, kus investorite leidmiseks

kasutatakse tihti professionaalselt koostatud veebilehti, mis on tehtud sarnaseks avaliku fondi

pakkumise reklaamile ja on kättesaadavad kõigile. Kuigi üldjuhul ei sisalda vastavad veebilehed

otseseid üleskutseid fondi investeerida, näidatakse neis fondide tootlust ja muid andmeid, rõhutades

häid investeerimisvõimalusi. Selliseid fonde ei ole lubatud pakkuda avalikult, mistõttu ei peaks

mitteavaliku fondi valitseja võimaldama selliselt kolmandatele isikutele ligipääsu fondi

dokumentatsioonile, tulemustele ega seda fondi puudutavale statistikale laiemalt. Eelnõuga

suurendatakse avaldatava reklaami läbipaistvust ja vähendatakse ebaõige või eksitava teabe

avaldamise riski.

Lõikes 5 kehtestatakse Finantsinspektsiooni teavitamise kohustus. Registreeritud väikefondi

valitsejal tuleb teavitada viivitamata Finantsinspektsiooni oma kontaktandmete, juhatuse liikmete,

aktsionäride või osanike struktuuri ja põhikirja või muu samaväärse dokumendi muutmisest ning

esitada vastavad andmed või dokumendid. Sarnane teavitamiskohustus oli kehtivas sõnastuses IFS

§ 453 lõikes 7. Eelnõuga laiendatakse teavitamiskohustust juhatuse liikmete ja omanike struktuuri

muudatustest teavitamisele, mille kohta tuleb eelnõu kohaselt andmed esitada ka registreerimise

taotlemisel. Muudatustest teavitamine on vajalik, et oleks võimalik veenduda registrist kustutamise

aluste puudumises.

Paragrahv 453². Seadusesse lisatakse teine uus paragrahv, milles reguleeritakse väikefondi

valitseja registrist kustutamist. Registrist kustutamist puudutavad normid on kehtestatud kehtivas

sõnastuses IFS § 453 lõigetes 9 ja 10, mis tuuakse eelnõuga uude paragrahvi.

Lõike 1 kohaselt tuleb väikefondi valitsejal teavitada viivitamata Finantsinspektsiooni väikefondi

valitsejana tegutsemise lõpetamisest või kui ta ei ole kuue kuu jooksul tema registreerimisest arvates

alustanud fondi valitsemist ning esitada vastavat asjaolu kinnitavad andmed. Sama näeb ette ka

kehtiv norm (IFS § 453 lg 9 esimene lause).

Lõike 2 punktis 2 on taasesitatud kehtivas sõnastuses IFS § 453 lõike 9 teine lause, mis ütleb,

et Finantsinspektsioon kustutab sellisel juhul (so väikefondi valitsejalt vastava teabe saamisel)

väikefondi valitseja registrist. Lisaks sätestab lõike 2 punkt 1, et Finantsinspektsioon kustutab

väikefondi valitseja registrist ka väikefondi valitseja lõppemisel (so kui väikefondi valitseja on

likvideeritud või sundlõpetatud või tema suhtes on pankrot väljakuulutatud või algatatud

pankrotimenetlus on raugenud).

Lõige 3 jätab Finantsinspektsioonile võimaluse väikefondi valitsejalt tulnud info alusel tema

väikefondi valitseja registrist kustutamisest keelduda, kui see on vajalik investorite huvide

kaitsmiseks.

KrüTS

55

Lisaks annab lõige 4 rea aluseid, mil Finantsinspektsioon saab kaaluda väikefondi valitseja registrist

kustutamist. Finantsinspektsioon võib väikefondi valitseja registrist kustutada, kui: (i) väikefondi

valitseja ei ole kuue kuu jooksul tema registreerimisest arvates alustanud fondi valitsemist; (ii)

registreeringu taotlemisel on Finantsinspektsioonile esitatud ebaõigeid, eksitavaid või puudulikke

andmeid, millel oli registreerimise otsustamisel oluline tähendus; (iii) väikefondi valitseja avaldab

oma tegevuse või tegutsemise õiguse kohta oluliselt ebaõigeid või eksitavaid andmeid või reklaami;

(iv) väikefondi valitseja on toime pannud rahapesualase rikkumise või rikub õigusaktiga kehtestatud

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda; (v) esinevad IFS § 453 lõikes 7 sätestatud

alused või (vi) väikefondi valitseja ei ole esitanud IFS §-s 454 ette nähtud teavet tähtaegselt. Sellised

alused on ka kehtivas regulatsioonis, vt IFS § 453 lõiget 10. Uue normina on eelnõuga registrist

kustutamise aluste loetellu lisatud IFS §-s 454 ette nähtud teabe tähtaegselt esitamata jätmine.

Lõigetes 5 ja 6 on uued normid. Lõige 5 sätestab, et väikefondi valitseja kustutatakse registrist

Finantsinspektsiooni otsusega ning et see otsus toimetakse viivitamata väikefondi valitsejale kätte.

Täpsustus annab õigusselguse registrist kustutamise toimingu lõpule viimiseks.

Lõige 6 kehtestab fondivalitsejale kohustused, mida tal tuleb pärast registrist kustutamist täita, et

oma tegevus väikefondi valitsejana ka praktiliselt lõpetada. Peale registrist kustutamist tuleb

väikefondi valitsejal lõpetada oma valitsetavate fondide aktsiate või osade väljalaskmine, st

fondivalitseja ei või enam uusi sissemakseid fondi vastu võtta. Kahe kuu jooksul registrist

kustutamisest arvates tuleb fondivalitsejal alustada fondide likvideerimist või anda nende

valitsemine üle teisele fondivalitsejale (kellel on olemas selleks vajalik tegevusluba või

registreering). Et Finantsinspektsioon oleks väikefondi valitseja tegevuse lõpetamise protsessi

asjaoludega kursis, tuleb teda fondide likvideerimise alustamisest ka teavitada ning pärast

likvideerimise lõpetamist esitada selle kohta ka aruanne.

Seaduse nõudeid rikkuva või nõuetele mittevastava väikefondi valitseja peamiseks sanktsiooniks on

tema registrist kustutamine. Finantsinspektsioon ei ole saanud seda meedet aga praktikas rakendada,

sest menetlusnormid ja kustutamise protsessi regulatsioon on puudulikud. Peamiseks probleemiks

on tegutseva investeerimisfondi jätkamine olukorras, kus selle fondivalitseja ei oma enam õigust

fondi valitseda. Eelnõus esitatud muudatused reguleerivad registrist kustutamise protsessi lõpuni ja

tagavad selle, et pärast registrist kustutamist oleks fondide valitsemine üle antud või fondid

likvideeritud.

Punkt 5. IFS § 516 lõiked 12 ja 13. IFSi rakendussätetesse lisatakse 2 uut lõiget, milles

reguleeritakse enne eelnõu jõustumist kehtivat registreeringut omavate väikefondi valitsejate ja

nende valitsetavate fondide üleminekut uutele nõuetele – kapitalinõue 25 000 eurot ja minimaalne

investeeritav summa vähemalt 10 000 eurot ühe investori kohta iga eraldi pakkumise kohta.

Lõige 12 annab kapitalinõude jõustumise ajal kehtivat registreeringut omavale väikefondi valitsejale

12 kuud tema aktsia- või osakapitali uuele nõudele vastavusse viimiseks. Ühtlasi kohustab eelnõu

väikefondi valitsejat Finantsinspektsiooni viivitamata teavitama, kui aktsia- või osakapital on viidud

eelnõus esitatud kapitalinõudega vastavusse (IFS § 4531 lõige 1). Kui väikefondi valitseja oma

kapitali kehtestatud nõudega vastavusse ei vii, ilmneb IFS § 453 lõike 7 punktis 4 sätestatud asjaolu,

millest tingituna on Finantsinspektsioonil omakorda IFS § 4532 lõike 4 punkti 5 alusel õigus

väikefondi valitseja registrist kustutada.

Lõige 13 annab registreeritud väikefondi valitsejale üleminekuaja 6 kuud oma valitsetavate fondide,

mis on asutatud või moodustatud enne minimaalse investeeritava summa nõude kehtestamist, selliste

fondide dokumentide, fondide pakkumise ning aktsiate või osade väljalaskmise uue nõudega

kooskõlla viimiseks. Nagu kapitalinõude puhul, tuleb ka minimaalse investeeritava summa nõude

täitmisel Finantsinspektsiooni viivitamata teavitada.

KrüTS

56

Paragrahv 51. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduse § 20 reguleerib, kelle on õigus saada andmeid registri arhiivist.

Muudatusega antakse Finantsinspektsioonile juurdepääs karistusregistri arhiivi andmetele.

Karistusregistri arhiivi andmetele juurdepääs on vajalik eelkõige loamenetluste (tegevusloa, olulise

osaluse, registreeringu andmise, heakskiidu jne menetlustes) ja subjekti juhtimisega seotud isikute

hindamise läbiviimiseks, et tagatud oleks vaid usaldusväärsete, ausate, õiguskuulekate isikute

sisenemine finantssektorisse. Karistusregistri arhiivi andmed on vajalik tööriist isikute tausta ja

maine hindamisel eeltoodud väärtustele. Usaldusväärsuse kontroll peab järelevalve jaoks tekitama

kindluse, et kogutud informatsiooni pinnalt ei esine pettuse ega saadavate õiguste kuritarvitamise

ohtu ja kaitstud on nii finantssektor tervikuna kui selle osalised. Finantsinspektsioon tegutseb

finantsjärelevalve teostamisel riigi nimel ning finantsjärelevalvet teostatakse üksnes avalikust huvist

lähtuvalt. Finantsjärelevalve käigus hindab Finantsinspektsioon muu hulgas finantssektorisse

sisenevate isikute, sh juhtide ja olulist osalust omavate isikute vastavust kehtivatele nõuetele.

Finantssektorisse võivad soovida siseneda ka isikud, kes võivad omada puutumust kuritegeliku

maailmaga või kelle varasem taust viitab mitteõiguspärasele käitumisele. Tihti võib isikul olla soov

seda teavet järelevalvele mitte avaldada, mistõttu on oluline, et Finantsinspektsioonil oleks võimalus

ja õigus kontrollida ka isiku varasemaid seoseid õiguskuuleka käitumisega. Kuivõrd loa menetluste,

aga ka juhtide sobivuse hindamise käigus tuleb muu hulgas kindlaks teha, kas isik on seotud või on

tal varasemad kuritegelikud sidemed, siis omavad kõnealuse teabe analüüsimisel olulist tähendust

isikute eelnevad karistusandmed, sh karistusregistri arhiivi kantud andmed. Tegemist on andmetega,

mis mõjutavad isiku mainet ja usaldusväärsust. Need on aga kriteeriumid, millele on

finantsjärelevalve ülesehitatud ja mida tuleb igakordselt loa menetluste kui ka juhtide ja võtmeisikute

sobivuse hindamisel kontrollida ning veenduda, et isik neile tingimustele vastab.

Paragrahv 52. Kindlustustegevuse seaduse muutmine

Paragrahviga 52 sätestatakse KindlTS muudatused. Selle kohaselt muudetakse KindlTS-i § 109

lõiget 2. Analoogselt teiste finantsteenuse osutajate juhatuse liikmete ja töötajatega ei või

krüptovarateenuse osutaja ja ühisrahastusteenuse osutaja olla kindlustusandja juhatuse liige, välja

arvatud kindlustusandjaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatuse liige või

töötaja.

Paragrahv 53. Krediidiasutuste seaduse muutmine

Paragrahvis 53 sätestatakse KAS muudatused.

Punkt 1 kohaselt täiendatakse KAS §-i 2 lõikega 7 õigusselguse tagamise eesmärgil. Muudatusest

tulenevalt kohaldatakse krediidiasutusele, kes osutab krüptovarateenust või pakub krüptovara või

taotleb selle kauplemisele võtmist, mh MICA määruses, TFR määruses ja krüptovaraturu seaduses

sätestatut.

Punktid 2 ja 3. MICA määrusega muudetakse krediidiasutuste direktiivi 2013/36/EL lisa 1 nii, et

vastastikku tunnustatavate tegevuste loetellu on lisatud e-raha tokeni emiteerimine, varapõhise

tokeni emiteerimine ja krüptovarateenused. Nende tegevusaladega võivad liikmesriigi territooriumil

kas filiaali asutamise või teenuste osutamise teel tegeleda kõik teise liikmesriigi pädevalt asutuselt

tegevusloa saanud ja viimase järelevalve all olevad krediidiasutused, tingimusel et nende

tegevusluba hõlmab selliseid tegevusalasid. KAS § 6 lõike 1 finantsteenuste loetelusse lisatakse ka

krüptovara emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ja krüptovarateenuse osutamine.

KrüTS

57

Olgu täpsustuseks välja toodud, et finantseerimisasutuse määratluse aluseks on määruse (EL) nr

575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 26 finantseerimisasutuse definitsioon, mis viitab direktiivi

2013/36/EL I lisa punktides 2–12 ja punktis 15 loetletud tegevustele. Kuna MICA määruse artikliga

146 muudetakse punkti 15 sõnastust, lisades sinna ka e-raha tokenite emiteerimise, muudetakse

vastavalt ka KAS § 6 lõike 1 punkti 5 sõnastust. Kuna varapõhise tokeni emiteerimist ja

krüptovarateenuse osutamist ei ole finantseerimisasutuse tegevuste määratluse alla lisatud, on need

tegevused lisatud KAS § 6 lõike 1 uute punktidena 141 ja 142, mis ei ole KAS § 5 lõike 1 viidetega

punktidele 2–12 hõlmatud.

Punkt 4. Punkti 15 sõnastuse ulatusse lisatakse ka uued punktid 141 ja 142.

Punktiga 5 ette nähtud muudatus on tehniline, kuivõrd MICA määrus hõlmab ka direktiivi

2013/36/EL muutmist, mis tuleb riigisiseselt üle võtta (ehk punkt 2 muudatus).

Paragrahv 54. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine

Paragrahviga 54 sätestatakse MsÜS muudatused.

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 2 lõiget 4 täiendatakse punktiga 61, mille kohaselt ei

kohaldata majandustegevuse seadustiku üldosa seadust krüptovaraturu seaduse tähenduses

krüptovarateenuse osutajana ja krüptovara emitendina tegutsemisele. Sarnaselt teistele

finantsjärelevalvesubjektidele on tegemist eelnõu subjektide jaoks täpsustava sättega.

Paragrahv 55. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine

Paragrahviga 55 sätestatakse MERAS-e muutmine. Muudatuse kohaselt täiendatakse MERAS §-

i 2 uute lõigetega 3 ja 4 nii, et:

- TFR määrust kohaldatakse pankadele ja teistele makseteenuste osutajatele (vastav

sanktsioneerimisnorm on sätestatud aga RahaPTS §-s 96);

- täpsustakse, et e-raha asutusele, kes osutab krüptovarateenust, kohaldatakse MICA määruses

sätestatut. E-raha asutus ei pea krüptovarateenuse osutamiseks eraldi tegevusluba taotlema ning

piisab Finantsinspektsiooni teavitamisest.

Lisaks korrigeeritakse § 114 lõiget 2, millest on ekslikult välja jäänud sõna „kuni“.

Paragrahv 56. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

Paragrahviga 56 sätestatakse RahaPTS muudatused.

Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks virtuaalvääringutega seonduvad mõisted (RahaPTS § 3), ja

tegevusloa taotlemist reguleerivad sätted (§ 70 jj) paragrahvides, kuivõrd nimetatud

teenusepakkujate kohta käivad sätted on koondatud eriseadusesse ehk käesolevasse eelnõu osaks

olevasse krüptovaraturu seadusesse. Virtuaalvääringutega seonduvad mõisted asenduvad

krüptovara mõistetega, mille definitsioonid tulenevad EL määrustest. Tegevusloaga seonduvad

sätted tunnistatakse kehtetuks, kuna vastav regulatsioon koondatakse krüptovaraturu seadusesse.

Käesolevas punktis olevate sätete kehtetuks tunnistamine on eraldi esitatud esimeses punktis olevate

sätete kehtetuks tunnistamisest, kuna esimene punkt jõustub 30. detsembril 2024 ehk päeval, mil

jõustub TFR määrus ja käesolev punkt jõustub 1. juulil 2025, mil VASP-ide tegevusload lõpetavad

kehtivus.

Punktiga 2 lisatakse RahaPTS-i §-i 3 kaks uut mõistet: krüptovara ja isehallatav aadress.

Definitsioonid on antud viitega MICA-le. Krüptovara mõistet on lähemalt käsitletud käesoleva

KrüTS

58

seletuskirja alapeatükis 2.2.. Nagu eelnevalt selgitatud on tegemist mõistega, mis hõlmab endas

virtuaalvääringuid, investeerimislaadseid tokeneid kui ka kasutustokeneid, mis tähendab, et

RahaPTS-iga hallatavate teenuste ulatus laieneb. Isehallatav aadress on Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2023/1113 kohaselt hajusraamatu aadress, mis ei ole seotud ühegi

krüptovarateenuse osutajaga või üksusega, mis ei ole asutatud liidus ja osutab krüptovarateenuse

osutaja teenustega sarnaseid teenuseid. Kehtiv RahaPTS kasutab virtuaalvääringute kontekstis

isehallatava aadressi kohta sõnastust „virtuaalvääringu rahakott, millel puudub virtuaalvääringu

teenuse pakkuja“ (RahaPTS § 25 lg 28).

Punktiga 3 lisatakse RahaPTS § 6 finantseerimisasutuste loetellu krüptovara teenuse osutajad.

Ka VASP-idele on siiani vastavalt RahaPTS § 2 lõikes 5 sätestatule kohaldatud RahaPTS-is

finantseerimisasutuste kohta käivat VASP-ide suhtes. Krüptovarateenused sarnanevad olemuslikult

mitmele finantsteenusele nagu näiteks makseteenus, valuutavahetus, kontoteenus jne. Seetõttu on

asjakohane rakendada krüptovarateenuste osutajatele sama raamistikku koos vajalike erisustega.

RahaPTS-i kohaldamisalast on välja jäetud MICA-ga reguleeritud krüptovara kohta nõu andmise

teenus. MICA kohaselt on krüptovara kohta nõu andmine kliendile personaalsete soovituste

pakkumine, andmine või nõusolek neid anda kas kliendi taotlusel või nõu andva krüptovarateenuse

osutaja algatusel seoses ühe või mitme krüptovara tehinguga või seoses krüptovarateenuse

kasutamisega. Rahapesuks või terrorismi rahastamiseks oleks vaja, et krüptovara liiguks ühelt isikult

või aadressilt teisele. Krüptovara kohta nõu andmise teenusega seda ei juhtu. Tegemist on üksnes

soovituste andmisega, mille alusel klient võib otsustada mõne krüptovara teenuse kasutamise kasuks.

Kuna teised krüptovarateenused on RahaPTS-iga hõlmatud, siis on teenuseosutajate vahendusel

tehingu teostamisel teenuseosutajad kohustatud isikud.

Punktiga 4 lisatakse RahaPTS § 6 finantseerimisasutuse loetellu ka ühisrahastusteenuse

osutajad. Rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardite kohaselt peaks

ühisrahastusteenuse osutajad maandama rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Erialakirjanduses

pööratakse eriti suurt tähelepanu võimalikule terrorismi rahastamisele, mida teostatakse

ühisrahastusteenuse abil. Riikliku riskihinnanguga tuvastati, et sektoris on üle keskmise kõrged

riskid. Riskihinnanguga soovitati sektorit täiendavalt reguleerida. Eestis on olnud ka rahapesu

kahtluse põhjal algatatud kriminaalmenetlus, mis seostub ühisrahastusteenuse pakkumisega. Siiani

on teenuse RahaPTS-i asjakohasesse loetelusse lisamist takistanud asjaolu, et teenus on olnud

reguleerimata. Ettevõtjaid rahastavad ühisrahastusteenuste pakkujad on nüüd reguleeritud

otsekohalduvad EL määrusega21, mis ühtlasi võimaldab vastava teenuse hõlmata RahaPTS

regulatsiooni.

Punktis 5 täiendatakse RahaPTS § 7 korrespondentsuhte mõistet järgmise tekstilõiguga: „või

suhted, mis on loodud krüptovaratehingute või krüptovaraülekannete tegemiseks“.

Krüptovarateenuste lisamine korrespondentsuhete regulatsiooni muudab krüptovarateenuse

osutajatele rakendatava RahaPTS-i raamistiku veelgi sarnasemaks finantseerimisasutustele

rakenduva raamistikuga. Muudatus on asjakohane, kuna krüptovarateenuse osutajate ja kolmandates

riikides krüptovaraülekannete tegemiseks või sarnaste krüptovarateenuste osutamiseks asutatud

üksustega sisse seatud suhted sarnanevad kolmanda riigi respondentasutusega sisse seatud

korrespondentpangandussuhetega. TFR määruse põhjenduspunktides on selgitatud, et kuna

krüptovarateenuse osutajatega sõlmitud suhted on oma laadilt pidevad ja korduvad, tuleks neid

käsitada korrespondentsuhte liigina ning nende suhtes tuleks kohaldada konkreetseid tõhustatud

hoolsusmeetmeid, mis on põhimõtteliselt sarnased pangandus- ja finantsteenuste kontekstis

kohaldatavate meetmetega. Korrespondentasutuste kohustused on sätestatud RahaPTS §-s 40, kuhu

tehakse käesoleva eelnõuga kürptovarateenuseid puudutavad erandid.

21 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R1503&from=EN

KrüTS

59

Punktis 6 täpsustatakse RahaPTS § 13 krüptovarateenuse osutaja poolt teostatava rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskide hindamise nõudeid. Kuna isehallatavate aadresside puhul pole

vastaspooleks teist kohustatud isikut, kes oleks isehallatava aadressil krüptovara hoiustava või seal

hoiustada sooviva isiku kohta andmeid kogunud ja kontrollinud, siis kaasnevad selliste tehingutega

spetsiifilised riskid, mille tarbeks on vaja täiendavaid riske maandavaid meetmeid, sh tugevdatud

hoolsusmeetmeid, mis on reguleeritud RahaPTS-i §-des 37–39 ja mida käesoleva eelnõuga

täiendatakse, et tagada kohustatud isikute poolt asjakohane reaktsioon isehallatavate aadressidega

seonduvatele riskidele. Rakendavate meetmete sobivust ja piisavust pole võimalik hinnata ilma, et

oleks eelnevalt hinnatud riske ja seetõttu on vajalik täiendada riskide hindamist käsitlevat paragrahvi.

Punktiga 7 täiendatakse RahaPTS § 15 lõiget 6, mille alusel saab Finantsinspektsioon edaspidi

anda korralduse krüptovarateenuse osutajale, kes tegutseb Eestis muus vormis kui filiaalina ja kelle

peakontor asub teises EL liikmesriigis, määrata Eestis keskse kontaktpunkti, mille ülesanne on

tagada teenuse osutaja vastavus RahaPTS-i nõuetega. Tegemist on AMLD4-st tuleneva

liikmesriikidele antud võimalusega, mida Eesti on kasutanud e-raha asutuste ja makseteenuse

pakkujate osas. Muudatusega rakendatakse vastavat võimalust ka krüptovarateenuse osutajate

suhtes. Keskse kontaktpunkti määramise eesmärk on hõlbustada koostööd krüptovarateenuse osutaja

ja järelevalveasutuse vahel, mis omakorda tõhustab piiriülese järelevalve efektiivsust.

Punktidega 8-14 muudetakse RahaPTS §-i 25 kahes järgus, lisades esmalt krüptovarateenuse

osutaja ja krüptovara aadressi mõisted sätetega, mis jõustuvad 30. detsembril 2024. a , ja seejärel

eemaldatakse sõnastusest virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja virtuaalvääringu rahakoti mõisted

muudatustega, mis jõustuvad 1. juulil 2025. a. Muudatustega tagatakse, et krüptovarateenuse

osutajatele hakkaksid kohalduma samad hoolsusmeetmete riigisisesed erisused nagu VASP-le

kohalduvad ja et samad erisused kohalduksid VASP-dele kuni tegevuslubade kehtetuks

muutumiseni.

Punkt 15. RahaPTS § 36 lõike 2 muudatusega lisatakse suuremale riskile viitavate asjaolude

loetellu krüptovara ülekandmise tehingud, mis on suunatud isehallatavale aadressile või pärinevad

isehallatavalt aadressilt. Isehallatavate aadressidega seonduvad potentsiaalselt suured riskid, mille

maandamist raskendab ülesande regulatiivne ja tehnoloogiline keerukus. Euroopa Komisjon hindab

2026. aasta 1. juuliks vajadust täiendavate erimeetmete järele, et maandada riske, mida kujutavad

endast ülekanded isehallatavatele aadressidele või isehallatavatelt aadressidelt või üksustele või

üksustelt, mis ei ole asutatud liidus, sealhulgas võimalike piirangute kehtestamist, ning Euroopa

Komisjon hindab selliste mehhanismide mõjusust ja proportsionaalsust, mida kasutatakse

isehallatava aadressi omanditeabe õigsuse kontrollimiseks. Nii kaua, kui vastavaid hinnanguid pole

ega täpsustavaid regulatsioone pole, tuleb kohelda isehallatavate aadressidega seonduvaid tehinguid

kui tavapärasest kõrgema riskiga olukorda, mille korral tuleb kasutusele võtta asjakohaseid riske

maandavaid meetmeid. Täiendavad hoolsusmeetmed on sätestatud §-des 38–40. Hoolsusmeetmete

valik sõltub maandatava riski olemusest ja riskitasemest ning lõplik valik jääb kohustatud isikule,

kes peab siinkohal rakendama riskipõhist lähenemist.

Punkt 16. RahaPTS § 38 muudatusega lisatakse täiendavate hoolsusmeetmete loetellu täiendava

teabe kogumine ülekantud krüptovara päritolu ja sihtkoha kohta, mida teenuspakkuja saaks kasutada,

kui ilmneb tavapärasest kõrgem rahapesu ja/või terrorismi rahastamise risk seoses

krüptovaraülekannetega.

Punktiga 17 lisatakse krüptovara teenuse osutajatele kohustus arvestada täiendavate

hoolsusmeetmete valikul ja kohaldamisel asjakohaste Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse

(EBA) suunistega. Lisaks peab § 38 lõike viis kohaselt finantseerimisasutus arvestama EBA

suunistega riskifaktorite kohta. EBA annab hiljemalt 30. detsembriks 2024. a välja:

KrüTS

60

- suunised riskimuutujate ja riskitegurite kohta, mida krüptovarateenuse osutajad peavad arvesse

võtma ärisuhete loomisel või krüptovaratehingute tegemisel;

- suunised, et täpsustada krüptovarateenuse osutaja rakendatavaid hoolsusmeetmeid, sealhulgas

kriteeriume ja vahendeid isehallatavale aadressile suunatud või sealt pärineva ülekande algataja

või saaja isikusamasuse kindlakstegemiseks ja kontrollimiseks, eelkõige kolmandate isikute abil,

võttes arvesse uusimat tehnoloogilist arengut;

- suunised, milles täpsustatakse, kuidas kohaldatakse kliendi suhtes rakendatavaid tõhustatud

hoolsusmeetmeid, kui kohustatud isikud osutavad krüptovaraülekandeid, sh kuidas ja millal

saavad kohustatud isikud täiendavat teavet tehingu algataja ja saaja kohta.

EBA peab riskimuutujate ja riskitegurite kohta käivates suunistes selgitama eelkõige, kuidas

krüptovarateenuse osutajad peavad arvesse võtma riskitegureid, sealhulgas tehingute tegemisel

isikute ja üksustega, kes ei ole rahapesu tõkestamise direktiiviga/RahaPTS-iga hõlmatud. Selleks

peab EBA pöörama erilist tähelepanu toodetele, tehingutele ja tehnoloogiatele, mis võivad

soodustada anonüümsust, näiteks privaatsust tagavad rahakotid, mikserid ja segistid. Suurema

riskiga olukordade tuvastamise korral nähakse suunistes ette tõhustatud hoolsusmeetmed, mille

kohaldamist peavad kohustatud isikud selliste riskide maandamiseks kaaluma, sealhulgas

asjakohaste protseduuride kehtestamine krüptovara päritolu või sihtkoha kindlakstegemiseks.

TFR määruse põhjenduspunktis on selgitatud, et teatavate krüptovaraülekannetega, eelkõige

nendega, mis on seotud anonüümsuse suurendamiseks kavandatud toodete, tehingute või

tehnoloogiatega, sealhulgas privaatsust tagavad rahakotid, mikserid või segistid, kaasnevad

spetsiifilised rahapesu, terrorismi rahastamise ja muu kuritegevuse suurele riskile osutavad tegurid.

Selliste ülekannete jälgitavuse tagamiseks peaks EBA eelkõige selgitama, kuidas krüptovarateenuse

osutajad peavad arvesse võtma riskitegureid, sealhulgas tehingute tegemisel liiduväliste üksustega,

kes ei ole reguleeritud, registreeritud ega oma tegevusluba üheski kolmandas riigis, või isehallatavate

aadressidega. Kui tehakse kindlaks suurema riskiga olukorrad, peaks EBA andma välja suunised,

milles täpsustatakse, milliste tõhustatud hoolsusmeetmete kohaldamist peaksid kohustatud isikud

selliste riskide maandamiseks kaaluma, sealhulgas selliste asjakohaste menetluste vastuvõtmine

nagu hajusraamatu tehnoloogia analüütiliste vahendite kasutamine, et teha kindlaks krüptovara

päritolu või sihtkoht.

Ülal kirjeldatu viitab, et EBA koostatavad suunised on sisult laiemad ja hõlmavad lisaks

riskiteguritele ka näiteks hoolsusmeetmete valikut, mille tõttu on vaja kehtestada eraldi säte, et

tagada krüptovarateenuse osutajate tegevuse igakülgne vastavus EBA suunistele.

Punktiga 18 tehakse RahaPTS § 40 lõike 1 punktis 5 tehniline parandus, lisades lause lõppu

sõna „andmed“. Kehtiva sõnastuse kohaselt oleks pidanud krediidiasutus või finantseerimisasutus

olema suuteline esitama taotluse korral asjakohased kliendisuhtes rakendatavad hoolsusmeetmed,

kuid tegelikult oli silmas peetud, et esitada tuleb andmed teostatud hoolsusteemete kohta.

Punktiga 19 sätestatakse RahaPTS §-s 40, et krüptovara teenuse osutaja teeb kindlaks, kas

respondentasutuseks olev krüptovara teenuse osutajal on tegevusluba või kas ta on registreeritud, kui

kliendiks olev krüptovara teenuse osutaja on asutatud kolmandas riigis. Kogutud teabe põhjal

peaksid korrespondent-krüptovarateenuse osutajad rakendama riskimaandamismeetmeid, mille

puhul tuleks eelkõige arvesse võtta registreerimata ja tegevusloata üksustega kaasnevat

potentsiaalselt suuremat rahapesu ja terrorismi rahastamise riski. See on eriti oluline seni, kuni

krüptovaraga seonduvate FATF standardite rakendamine püsib ülemaailmsel tasandil ebaühtlane,

mis tekitab lisariske ja probleeme.

Punktiga 20 sätestatakse RahaPTS §-s 40 uus lõige 5 selle kohta, et korrespondentsuhetes peab

krüptovarateenuse osutaja arvestama EBA suunistega. EBA peab andma 30. juuniks 2024. a

KrüTS

61

suuniseid selle kohta, kuidas krüptovarateenuse osutajad peaksid rakendama tõhustatud

hoolsuskohustust, ning peaks riskimaandamismeetmeid täpsustama, sealhulgas millised oleksid

miinimummeetmed, mis tuleb võtta suhtlemisel registreerimata või tegevusloata üksustega, kes

osutavad krüptovarateenust.

Punktiga 21 eemaldatakse RahaPTS § 42 lõikest 3 virtuaalvääringu teenuse ülekandeid

puudutav erisus, kuna edaspidi reguleerib krüptovaraülekannetele kohaldatavaid hoolsusmeetmeid

TFR määrus.

Punktiga 22 lisatakse RahaPTS §-i 46 säte, mis viitab kohustusele säilitada rahaülekannete ja

krüptovaraülekannetega seonduvalt rakendatud hoolsusmeetmetega kogutud andmed. Andmete

säilitamine on TFR määrusest tulenev otsekohalduv kohustus, kuid riigisisese õiguses on vajalik

sellele kohustusele viidata, et täpsustada, millistel asjaoludel peab krüptovarateenuse osutaja

andmeid pikemalt säilitama. Vastavalt kehtivale RahaPTS § 47 lõikele 7 võib pädeva

järelevalveasutuse ettekirjutuse alusel rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise, avastamise

või uurimise seisukohast olulisi andmeid säilitada kauem, kuid mitte rohkem kui viis aastat pärast

esmase tähtaja möödumist.

Punktiga 23 muudetakse § 70 lõike 4 sõnastust selliselt, et kustutatakse viide krüptovarateenuse

osutajatele RahaPTS tegevusloa taotlemise kontekstis, kuivõrd krüptovarateenuse osutaja kohta

käivad tegevusloa taotlemine toimub MICA määruse alusel. Lõiget 5 muudetakse, et kaotada viide

sama paragrahvi lõikele 32, mis reguleerib virtuaalvääringu alase tegevusloa taotlemisega seonduvat.

Punktidega 24–26 tagatakse, et §-s 25 sätestatud kohustuste rikkumise eest oleks võimalik

karistada krüptovarateenuse osutajaid ja et virtuaalvääringu teenuse pakkujate suhtes oleks

väärteokoosseis kohaldatav kuni nende tegevuslubade kehtetuks muutumiseni.

Puntiga 27 asendatakse RahaPTS §-s 96 määruse (EL) 2015/847 viide viitega uuele

makseteenuseid ja krüptovaraülekandeid reguleerivale TFR määrusele ehk määrusele (EL)

2023/1113.

Puntiga 28 täiendatakse seadust uue väärteokoosseisuga (RahaPTS § 962). Varasemalt tuli

kohustus virtuaalvääringu ülekannetega edastada maksja kohta käiv informatsioon riigisisesest

õigusest (RahaPTS § 25), kuid krüptovaraülekandeid reguleerib TFR määrus, kust tulenevad ka

nõuded kõrgete rahatrahvide kehtestamiseks. Krüptovaraülekannetele kehtestatud rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete rikkumisele hakkab kohalduma sama raamistik nagu

makseteenuste puhul, mis tähendab, et RahaPTS § 96 ja § 962 peavad olema sisult sarnased ning

erinema üksnes subjekti osas.

TFR määruse artikli 29 sissejuhatava lause kohaselt tagavad liikmesriigid, et halduskaristused ja -

meetmed hõlmavad vähemalt direktiivi (EL) 2015/849 artikli 59 lõigetes 2 ja 3 sätestatud

halduskaristusi ja -meetmeid. Viidatud lõike 3 kohaselt võib juhul, kui kohustatud isik on

krediidiasutus või finantseerimisasutus, kohaldada juriidilise isiku puhul maksimaalset rahalist

karistust vähemalt 5 000 000 euro ulatuses või 10 % aastasest kogukäibest ning füüsilise isiku puhul

on maksimaalne rahaline karistus vähemalt 5 000 000 eurot.

Punktiga 29 lisatakse seadusesse § 1184 mille kohaselt RahaPTS-i alusel antud VASP tegevusluba

muutub kehtetuks eelnõu kohase krüptovarateenuse osutaja tegevusloa andmisega või 2025. aasta 1.

juulil. RahaPTS alusel ei saa enam tegevusluba taotleda alates 2024. aasta 30. detsembrist ehk MICA

ja AMLD4 muudatuste rakendamise kuupäevast (lõige 1).

KrüTS

62

Kui Rahapesu Andmebüroole on esitatud tegevusloa taotlus enne, kui lõike 1 kohaselt seda enam

teha ei saa, kuid tegevusloa menetlus on MICA rakendamiskuupäeva seisuga pooleli, jätab Rahapesu

Andmebüroo taotluse läbivaatamata ning kõik dokumendid tagastatakse taotlejale. Riigilõivu

tagastamisele kohaldatakse RLS-is sätestatut, mille § 15 lõike 1 punkti 5 kohaselt, riigilõiv

tagastatakse, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata, sealjuures võib lõike 2 kohaselt

tagastatavast summast maha arvata taotluse läbivaatamisega kaasnenud menetluskulu.

RahaPTS virtuaalvääringu teenuse

pakkuja

KrüTS krüptovarateenuse osutaja

30.12.2024 - Ei saa enam Rahapesu

Andmebüroolt tegevusluba taotleda.

- Teenuse pakkujatel lubatakse

tegutseda kuni 01.07.2025.

- Tegevusloa taotlemine FI-st

30.12.2024-01.07.2025 - RahaPTSi kohaldatakse nii Rahapesu Andmebüroo tegevusloaga VASPile

kui ka FI tegevusloaga krüptovarateenuse osutajatele

01.07. 2025 - RahaPTSi kohaldatakse FI tegevusloaga krüptovarateenuse osutajatele.

- Virtuaalvääringu teenuse pakkujad kustutatakse RahaPTSist

Tabel 5. RahaPTS kohaldamine virtuaalvääringu teenuse pakkujatele ja krüptovarateenuse

osutajatele

Puntiga 30 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust viitega TFR määrusele ehk määrusele

(EL) 2023/3111, kuna määrusega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849.

Paragrahv 57. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine

Paragrahviga 57 tunnistatakse kehtetuks RSanS-i säte, mille kohaselt virtuaalvääringu teenuse

pakkuja on erikohustusega isik. Kuna 1. juulil 2025. a jõustub RahaPTS-is muudatus, mille kohaselt

virtuaalvääringu teenuse mõiste ja tegevusluba kaovad seaduse tekstist ning alles jääb üksnes

krüptovarateenus ja krüptovarateenuse osutaja, siis on vaja ka kehtetuks tunnistada RSanS-i säte,

mille kohaselt VASP on erikohustusega isik. Krüptovarateenuse osutaja RahaPTS tähenduses on

edaspidi erikohustusega isik, kuna krüptovarateenuse osutajad on RahaPTS kohaselt

finantseerimisasutused ja RSanS kohaselt kõik finantseerimisasutused on erikohustusega isikud.

Paragrahv 58. Riigilõivuseaduse muutmine

Paragrahviga 58 tunnistatakse RLS kehtetuks sätted, mis reguleerivad virtuaalvääringu teenuse

pakkumise tegevusloa taotlemise korral riigilõivu tasumist (esmane läbivaatamine 10 000 eurot ja

muutmine 4000 eurot) ning muutmise taotluse läbivaatamise korral riigilõivu tasumisest

vabastamist.

Paragrahv 59. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine

Paragrahviga 59 sätestatakse EVKS muudatused.

Punktiga 1 muudetakse EVKS § 2 lõiget 2, millega luuakse võimalus kanda krüptovara Eesti

väärtpaberite registrisse. MICA määruse artikli 60 lõike 2 kohaselt võib väärtpaberite

keskdepositoorium krüptovara hoida ja hallata kliendi nimel üksnes juhul, kui ta esitab oma

päritoluliikmesriigi pädevale asutusele vähemalt 40 tööpäeva enne seda, kui ta selliseid teenuseid

esimest korda osutab, viidatud artikli lõikes 7 osutatud teabe. Krüptovara hoidmist ja haldamist

KrüTS

63

kliendi nimel käsitletakse seoses määruse (EL) nr 909/2014 lisa B jao punktis 3 osutatud

arveldusteenusega samaväärsena väärtpaberikontode pakkumise, hoidmise ja haldamisega.

Punktiga 2 täiendatakse seaduse §-i 2 lõigetega 41 ja 42. Nimetatud täienduste järgi ei kohaldata

eelnõus väärtpaberikonto ja kontohaldurite kohta sätestatut, kui krüptovaraturu seaduses sätestatud

vara on registreeritud keskdepositooriumis. Sama paragrahvi lõike 42 alusel võib valdkonna eest

vastutav minister kehtestada täpsemad nõuded keskdepositooriumis viidatud vara registreerimisele

ja tehingute tegemisele.

Paragrahv 60. Väärtpaberituru seaduse muutmine

Paragrahviga 60 sätestatakse VpTS muudatused.

Punktidega 1 ja 2 tehakse muudatused VpTS § 15 lõigetes 1 ja 6. Muudatuste kohaselt tõstetakse

väärtpaberite prospekti nn minimaalse koostamise künnis 5 mln euro pealt 8 mln euro peale.

Lihtsustatult – kehtiv VpTS § 15 lg 1 näeb ette, et EL prospektimääruse 2017/1129 kohane prospekt

(ehk nn täisprospekt) tuleb koostada ja avalikustada juhul kui väärtpaberite pakkumise

(jaeinvestoritele) koguväärtus on suurem kui 5 mln eurot. Kui väärtpaberite pakkumine on

vahemikus 1–5 mln eurot, siis võib emitent koostada aga nö lihtsama teabedokumendi. Alla 1 mln

euroste pakkumiste puhul ei ole vaja aga üldse prospekti ega teabedokumenti koostada. EL

prospektimääruse artikli 3(2) kohaselt võib liikmesriik tõsta aga eelnimetatud künnise 8 mln euro

peale ehk emitent ei pea prospektimääruse kohast prospekti koostama kui pakkumine

(jaeinvestoritele) jääb alla 8 mln euro. Mitmed liikmesriigid on vastava künnise ka 8 mln eurole

seadnud ja seda on teinud ka meie lähimad naaberriigid. Lisaks, käesoleva eelnõuga paralleelselt on

käimas töögrupp, milles osalevad Eesti, Läti ja Leedu esindajad ministeeriumitest ja

järelvalveasutustest ning mille eesmärk on ühtlustada teabedokumentide koostamisele ja nende

sisule kohalduvad nõuded. Töögrupi töö tulemusel (ning vastavate ettepanekute jõustumisel) oleks

Balti riikide emitentidel lihtsam väärtpabereid pakkuda ka teistes Balti riikides, koostades selle jaoks

ainult ühe teabedokumendi, mis on tunnustatud kõikides Balti riikides. Kuna kehtiva VpTS § 15

lõigete 1 ja 6 kohaselt on Eestis prospekti koostamise künnis alates 5 mln euro suurusest pakkumisest

(Lätis ja Leedus 8 mln eurot), siis oleks mõistlik ka Eestil näha ette kõrgem rahaline künnis, et

emitentide halduskoormust vähendada ning võimaldada neile paremat ligipääsu teiste Balti riikide

investoritele. Käesolevaga tehaksegi vastav muudatus VpTS § 15 lõigetes 1 ja 6, kus 5 mln euro

suurune künnis asendatakse 8 mln euroga.

Punktiga 3 nähakse ette uus paragrahv, mis reguleerib investeerimisühingu poolt

krüptovarateenuse osutamist. Kui investeerimisühingul on direktiivi 2014/65/EL alusel antud

tegevusluba, peab ta krüptovarateenuse osutamiseks esitama Finantsinspektsioonile MICA määruse

artikli 60 lõikes 7 osutatud teabe (st eraldi tegevusluba tal ei ole enam vaja).

Punktiga 4 täiendatakse VpTS §-i 120 uue lõikega, mille kohaselt võib korraldaja korraldada

krüptovaraga kauplemise platvormi. Nimelt on MICA määruse artikli 60 lõikes 6 sätestatud, et

direktiivi 2014/65/EL kohaselt tegevusloa saanud turukorraldaja võib korraldada krüptovaraga

kauplemise platvormi, kui ta esitab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele vähemalt 40

tööpäeva enne seda, kui ta sellist teenust esimest korda osutab, viidatud artikli lõikes 7 osutatud

teabe.

Punktiga 5 lisatakse VpTS § 230 viide MICA määrusele. Viidatud paragrahvi lõike 1 kohaselt on

Finantsinspektsioonil VpTS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatu kohase täitmise üle

järelevalve teostamisel kõik VpTS-is ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused. Samad

õigused on Finantsinspektsioonil EL õigusaktides ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatu

kohase täitmise üle. EL õigusaktide loetellu ongi lisatud viide MICA määrusele.

KrüTS

64

Paragrahvis 61 on seaduse jõustutumise sätted. Vt käesoleva seletuskirja punkti 9.

4. EELNÕU TERMINOLOOGIA

Eelnõus kasutavad uued terminid:

- krüptovara on MICA määruse artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud krüptovara, välja arvatud

juhul, kui see kuulub eelnimetatud määruse artikli 2 lõigetes 2, 3 ja 4 loetletud kategooriatesse

või kvalifitseerub muul viisil rahaks;

- krüptovaraturu osaline – defineeritud seaduse §-s 3. Tegemist on nii krüptovarateenuse osutajaga

kui ka krüptovara emitendiga;

- krüptovarateenuse osutaja – MICA määruse artikli 3 lõike 1 punkti 15 kohaselt on

krüptovarateenuse osutaja juriidiline isik või muu ettevõtja, kelle kutse- või äritegevus seisneb

ühe või mitme krüptovarateenuse professionaalses osutamises kliendile ja kellel on lubatud

osutada krüptovarateenuseid kooskõlas MICA määruse artikliga 59;

- krüptovara emitent – MICA määruse artikli 3 lõike 1 punkti 10 kohaselt on emitent füüsiline või

juriidiline isik või muu ettevõtja, kes emiteerib krüptovara;

- varapõhise tokeni emitent – tegemist on isikuga, kes emiteerib varapõhist tokenit. MICA

määruse artikli 3 lõike 1 punktis 6 on defineeritud, et varapõhise tokeni puhul on tegemist

krüptovara liigiga, mis ei ole e-raha token ja mille eesmärk on säilitada stabiilne väärtus, järgides

mõnda muud väärtust või õigust või nende kombinatsiooni, sealhulgas üht või mitut ametlikku

vääringut. See hõlmab igasugust krüptovara, välja arvatud e-raha tokeneid, mille väärtus on

tagatud varaga, et vältida kõrvalehoidmist ja muuta käesolev määrus tulevikukindlaks;

- e-raha tokeni emitent – tegemist on isikuga, kes emiteerib e-raha tokenit;

- isehallatav aadress on hajusraamatu aadress, mis ei ole seotud krüptovarateenuse osutajaga ega

ka üksusega, mis ole asutatud liidus ja osutan krüptovarateenuse osutajaga sarnaseid teenuseid.

5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE

Eelnõu on kooskõlas järgmiste EL õigusaktidega:

- MICA määruse ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1114, mis käsitleb

krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010

ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937;

- DORA määrus ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2554, mis käsitleb

finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009,

(EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011;

- TFR määrus ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1113, mis käsitleb

rahaülekannetes ja teatavates krüptovaraülekannetes edastatavat teavet ning millega muudetakse

direktiivi (EL) 2015/849 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 1–39).

Direktiivide riigisisene ülevõtmine:

- MICA määrus näeb mh ette direktiivide 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 muudatused, mis tuleb

riigisiseselt üle võtta 2024. aasta 30. detsembriks;

- TFR määrus näeb ette direktiivi (EL) 2015/849 muudatused, tuleb riigisiseselt üle võtta 2024.

aasta 30. detsembriks.

Käesoleva seletuskirja lisas on EL ja riigisisese õiguse vastavustabel.

KrüTS

65

6. SEADUSE MÕJUD

6.1. Majanduslik mõju

6.1.1. Majanduslik mõju krüptovarateenuse osutajale ja krüptovara emitentidele

Sihtrühm: MICA määruse kohaldumisalasse jäävate krüptovarateenuse osutajateks võivad

eelkõige osutada isikud, kellel on hetkel Rahapesu Andmebüroo poolt väljastatud virtuaalvääringu

teenuse osutamise tegevusluba.

2023. juuli seisuga on selliseid teenusepakkujaid 78.

Kui viidatud teenusepakkujad soovivad ka edaspidi krüptovaraga seotud teenust osutada, siis

peaksid nad oma tegevuse MICA määrusest tulenevate nõuetega kooskõlla viima hiljemalt 2025.

aasta 1. juuliks. Tõenäoliselt võib eeldada, et kõik RABi poolt väljastatud virtuaalvääringu teenuse

osutamise tegevusloaga VASP-id ei soovi edaspidi enam MICA määruse alusel tegevust jätkata.

Täpset numbrit on aga keeruline prognoosida. Lisaks võib teiste EL liikmesriikide VASP-del tekkida

huvi taotleda oma tegevusluba MICA määruse alusel Finantsinspektsioonilt.

Varasemalt suurenes VASP-de arv väga kiiresti (2017–2019 väljastati virtuaalvääringu teenuste

tegevuslubasid enam kui 1300 ettevõttele), sest Eesti oli üks esimesi Euroopa riike, kus

virtuaalvääringu teenuste osutamisele kehtestati tegevusloakohustus. Käesolevaks hetkeks on see

arv oluliselt vähenenud, kuna nõudeid virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks karmistati oluliselt

tulenevalt eesmärgist maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Selliste

teenusepakkujatega seotud riskide maandamiseks võetavad meetmed võimaldasid parandada

virtuaalvääringu teenuse pakkumise üle teostatavat järelevalvet ning tagada, et Eesti tegevusluba ei

oma need VASP-d, kellel ei ole kavatsust Eestis tegutsema asuda ja kelle üle ei ole võimalik Eestis

järelevalvet teostada.

Lisaks sellele, et MICA toob kaasa tegevusloa kohustuse krüptovarateenuse osutajatele, siis nähakse

MICA-ga eraldi nõuded ette ka krüptovara emitentidele – tänase seisuga on keeruline öelda, kas

mõni tegutsev VASP võidakse klassifitseerida krüptovara emitendiks MICA tähenduses.

Tõenäoliselt mõningaid selliseid isikuid võib olla.

Mõju ulatus: Krüptovarateenuse osutaja ja krüptovara emitent peab oma tegevuse vastavusse viima

seadusest, sh MICA, DORA ja TFR määrustest tulenevate nõuetega, sealhulgas:

- taotlema tegevusloa;

- omama asjakohasel juhul nõuetekohaseid omavahendeid;

- viima organisatsiooni ja selle juhtimissüsteemi vastavusse õigusaktidest tulenevate nõuetega;

- osutama teenust vastavalt õigusaktidest tulenevatele nõuetele;

- tagama digitaalse tegevuskerksuse kõrge taseme;

- alluma Finantsinspektsiooni järelevalvele, sh esitama oma tegevuse kohta aruandlust;

- kandma vastutust, kui toimub kehtestatud nõuete rikkumine;

- maksma järelevalvetasu.

Siia alla kuuluvad teenuseosutajad, kes juba käesoleval ajal virtuaalvääringu teenust pakuvad kui ka

uued ettevõtjad, kes soovivad alles krüptovaraturule tulla.

Võib eeldada, et juba krüptovaraturul tegutsevatele ettevõtjatele on MICA määrusele üleminek

lihtsam ja sellega seotud halduskoormuse tõus pole nii suur, kui värskelt turule tulevatele

ettevõtjatele, kuna RahaPTS alusel peab nende tegevus juba enne MICA määruse rakendamist

vastavama teatud tegevusnõuetele. Näiteks, kui RahaPTS kohaselt on virtuaalvääringu teenuse

pakkuja algkapitalinõue 100 000 eurot või 250 000, sõltuvalt teenusest, mida ta osutab, siis MICA

KrüTS

66

määruse kohaselt jääb krüptovarateenuse osutajate miinimumkapitalinõue vahemikku 50 000–

150 000 eurot. Tegelik kapitalinõue sõltub ka eelmise aasta püsikulude suurusest. Nimelt peab

krüptovarateenuse osutajal pidevalt olema usaldatavusnõuete kaitsepuhver, mille summa on

vähemalt sama suur kui miinimumkapitalinõue sõltuvalt osutatavatest teenuste või veerand eelmise

aasta püsikuludest (ehk kumb suurus on suurem). Siiski võib väita, et tegevust jätkata soovivad

teenuseosutajad on juba hästi kapitaliseeritud ja MICA-le üleminek ei ole nii ressursimahukas.

Krüptovara emitendi kapitalinõue on 350 000 eurot, 2% tagatisvara portfelli keskmisest suurusest

või veerand eelnenud aasta püsikuludest (ehk milline suurus neist kolmest on suurem).

MICA määrusest ja DORA määrusest tulenevate nõuetega kooskõlla viimine võib eeldada mh IT

lahenduste, tehniliste töökorralduste ja süsteemide muutmist või ajakohastamist. Lisaks võib tekkida

vajadus võtta tööle uusi isikuid, tagades sealjuures, et juhtorgani liikmed (juhatuse ja nõukogu

liikmed) vastaksid nn kutse- ja sobivusnõuetele.

Kuna krüptovara kohta nõu andvad isikud peavad vastama kutsesobivusnõuetele, võib see

tähendada, et töötajaid on vaja koolitada. Seega võib majanduslik mõju avalduda ka koolituskulude

suurenemises.

Lisaks avaldub majanduslik mõju menetlustasude ja järelevalvetasude maksmises. Eelnõu kohaselt

tuleb tasuda Finantsinspektsioonile tegevusloa menetlustasu 3000 eurot, mis on ühekordne, kuid

lisaks Finantsinspektsioonile makstavale tasule tuleb teha kulutusi tegevusloa taotluse

dokumentatsiooni kokkusaamiseks (muuhulgas võib vajalikuks osutuda väljavõtete esitamine

erinevate riikide registritest). Kui krüptovarateenuse osutaja või krüptovara emitent on juba

Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel tegutsev finantssektori ettevõtja, ei pea ta tegevusluba

taotlema (on ainult FI teavitamine) ning seega ei avaldu talle ka menetlustasuga kaasnev majanduslik

mõju. Küll aga peab krediidiasutuse krüptovara emitent valge raamatu kinnitamiseks tasuma 2000

eurot.

Järelevalvetasu on nii kapitali- kui ka mahupõhine ning seda tuleb tasuda kord aastas. Kui kapitaliosa

on 1% algkapitalisummast, siis oleks see krüptovarateenuse osutajate puhul 500–1500 eurot

(lähtuvalt kapitalinõude suurusest, mis jääb vahemikku 50 000–150 000 eurot, sõltuvalt osutatavast

teenusest). Mahuosa suurust on käesoleval hetkel keerulisem hinnata, kuna puudub vastav statistika,

mille pealt arvutused teha.

Kui mõni Eesti krüptovara emitent määratakse oluliseks varapõhise tokeni või olulise e-raha tokeni

emitendiks, siis ta läheb EBA järelevalve alla ning vastava järelevalvega seotud kulud oleksid

täielikult kaetud EBA-le makstavatest tasudest. Tasu suurust ei ole võimalik käesoleval hetkel

hinnata, kuna Komisjon alles võtab vastu delegeeritud õigusakti, milles täpsustatakse EBA-le

tasutava maksimaalse summa arvutamise meetodit.

Lisaks tuleb arvestada, et kui krüptovarateenuse osutaja rikub käesolevas seaduses ette nähtud

nõudeid, siis võib Finantsinspektsioon teda sanktsioneerida väärteo korras kuni 5 000 000 euro

ulatuses. Füüsilise isiku puhul on rahatrahv kuni 700 000 eurot. Kui rikutakse siseteabe

avalikustamise nõudeid või turukuritarvituse ennetamise ja avastamise nõudeid, on trahvid veelgi

suuremad. Siinkohal on oluline lisada, et finantsjärelevalvet teostatakse finantssektori stabiilsuse,

usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide

vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele

kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada

Eesti rahasüsteemi stabiilsust. Seega finantsjärelevalve põhiline eesmärk on tagada, et

finantsasutused suudavad tulevikus täita kliendi ees võetud kohustused, mh on järelevalve tööks ka

tagada turutoimimise reeglite järgimine, sh et finantsteenuste tarbijatele esitatakse õiget ja täielikku

KrüTS

67

teavet ning neid koheldakse õiglaselt. Enne väärteomenetlemise algatamist on Finantsinspektsioonil

võimalik kaaluda ka muude meetmete rakendamist. Eelkõige on Finantsinspektsioonil võimalik

õiguskorda kaitsta ettekirjutuse tegemise teel, nt teha ettekirjutus nii õigusaktide nõuete rikkumise

eest (rikkumise lõpetamiseks) kui ka rikkumise ärahoidmiseks, mille mittetäitmisel on õigus

rakendada sunniraha nii füüsilisele kui juriidilisele isikule.

Digitaalse tegevuskerksuse nõuete rakendamiseks peavad krüptovarateenuse osutajad ja krüptovara

emitendid (ei kohaldu muu krüptovara emitentidele) ilmselt teatud ümberkorraldusi tegema (nt

juhtimisstruktuuri arendamine, IKT-riskide juhtimisraamistiku väljatöötamine jne), mis eeldab mh

rahaliste vahendite kaasamist. Samas on DORA määruse üheks oluliseks põhimõtteks, et

teenuseosutajad peaksid IKT-riski juhtimise raamistiku rakendamiseks ressursside ja suutlikkuse

jaotamisel võtma oma IKT-ga seotud vajaduste puhul igakülgselt arvesse oma suurust ja üldist

riskiprofiili ning oma teenuste, tegevuse ja toimingute laadi, ulatust ja keerukust. Seega ka kulud

peaks olema proportsioonis asutuse suuruse ja tegevuse laadiga.22

Digitaalse tegevuskerksuse baastestimise nõuded kohalduvad edaspidi ka krüptovarateenuse

osutajatele, mistõttu ettevõtjad, kellele varasemalt ei ole analoogsed nõuded kohaldunud või neid

pole sisekorrareeglites ette nähtud, peavad oma süsteemid ja protsessid viima vastavusse mh

testimise nõuetega.

Krüptovara ülekannetega teabe edastamise nõuetega seonduvate muudatuste (TFR määruse)

rakendamine kutsub esile mõned muudatused nende isikute tegevuses, kes praegu tegutsevad VASP

tegevusloaga ja tulevikus soovivad krüptovarateenuse osutaja tegevusloa alusel tegutseda. Ka

kehtiva RahaPTS-i kohaselt peab virtuaalvääringu ülekandeteenuse osutamisel edastama koos

ülekantava vääringuga asjakohase hoolsusmeetmetega kogutud informatsiooni. Uus regulatsioon on

senisest mõnevõrra täpsem, sh kehtestades nõude kohaldada tugevdatud hoolsusmeetmeid alati, kui

ülekandmise tehing on suunatud isehallatavale aadressile. Reeglite ühtlustamine üle kogu Euroopa

Liidu avaldab teenuseosutajatele positiivset mõju, kuna ülekannetega seonduvate kohustuste

täitmine olukorras, kus igas jurisdiktsioonis on erinevad nõuded, on kulukam, kui ühtlustatud reeglite

tingimuses tegutsemine. Korrespondentsuhetega seonduvate reeglite ühtlustamine tagab võrdsema

konkurentsiolukorra ja võib parandada krüptovarateenuse osutajate võimalusi saada

finantsteenuseid.

Seega krüptovarateenuse osutajate allutamine tugevamale Euroopa Liidu õiguslikule raamistikule

võib tõsta krüptovarateenuse pakkujate mainet ja tarbijate kindlustunnet, mis omakorda võib tõsta

nõudlust krüptovarateenuste suhtes.

Mõju avaldumise sagedus: Krüptovarateenuse osutaja ja krüptovara emitent peab vastama

õigusaktides esitatud nõuetele igal ajahetkel. Teenuseosutaja halduskoormuse kasv võib olla suurem

eelkõige tegevuse algusfaasis, st tegevusloa taotlemise protsessi ajal, kui võib vaja minna mh

õigusnõustaja ja sõltumatu eksperdi abi tehnoloogiliste lahenduste ja küberturvalisuse tagamise

kohta, mis on taotlejale täiendav kulu. Uus regulatsioon tähendab ka teenuseosutaja püsikulude

22Väidetavalt on virtuaalvääringud aidanud kaasa ka uut liiki kuritegevuse kasvule. Rahapesu Andmebüroo

uuringu raames leiti, et virtuaalvääringute kasutamine kuritegelikes skeemides on Eestis levinud, suur osa n-ö

kuritegeliku keskkonna arveldamistest toimub virtuaalvääringutes ning ka kuritegude ettevalmistamise faasis

kasutatakse palju virtuaalvääringuid. Küberkuritegude vaates kasutatakse virtuaalvääringuid peaaegu kõikide

kuriteoliikide puhul, üht või paari domineerivat kuriteoliiki ei ole võimalik küberkuritegude uurija sõnul võimalik

esile tuua, kuid väga levinud on näiteks igasuguse kuritegevuslikuks otstarbeks kasutatava taristu (nt pahavara

kontrollserverite) või kuritegelike teenuste (nt varastatud andmete, pahavara lähtekoodide ostmine) eest tasumine

krüptorahaga, aga ka lunaraha nõudmine krüptorahas:

https://www.politsei.ee/files/Rahapesu/virtuaalvaeaeringu-teenuse-pakkujate-uuring.pdf?9fd7e5611b, lk 19

KrüTS

68

suurenemist. Teenuse osutamise ajal on mõju avaldamise sagedus pidev, kuivõrd teenuseosutaja

tegevus peab igal ajal olema vastavuses õigusaktides sätestatud nõuetega.

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Seaduse vastuvõtmine ja kõrgendatud tegevusnõuete

rakendamine võib tähenda, et mõni käesoleval hetkel tegutsev ettevõtja peab tegevuse lõpetama (vt

ka sotsiaalne mõju). Eelkõige võib olla põhjuseks see, et ettevõtja ei pruugi olla suuteline taotlema

MICA määruse nõetele vastavat tegevusluba. Tegevusloa taotlemisel tuleb esitada põhjalikult

ettevalmistatud dokumendid ja andmed, mis peavad tõendama, et tegevusloa taotleja vastab

õigusaktides ettenähtud nõutele.

Samas võib käesoleval ajal tegutseda nii krüptovara turul ka ettevõtjaid, kelle eesmärgiks ei ole

tegelikult krüptovarateenuste pakkumine ja reaalne tavapärane äritegevus, mistõttu võib olla

regulatsiooni kehtestamisel ka n.ö „puhastav“ efekt.

Mõju olulisus: Mõju teenuseosutajale, kes peab taotlema tegevusluba, on kindlasti olemas ehk

mõju on pigem oluline. Halduskoormuse tõus ja täiendava ressursi vajadus, nii rahaline kui

inimressurss. Samas üldises plaanis ei ole regulatsiooni kohaldumisalasse kuuluvaid

teenuseosutajaid võrreldes kogu ettevõtete arvuga väga palju. Lisaks on nende mahud võrreldes kogu

finantssekori mahtudega siiski väikesed. Kuigi krüptovaraturg on suuruselt tagasihoidlik ega kujuta

endast hetkel ohtu finantsstabiilsusele7 , võib olukord muutuda, kui tekivad nn ülemaailmsed

stabiilsed krüptovarad, mille puhul püütakse saavutada laialdasemat kasutuselevõttu selle abil, et

neile lisatakse nende väärtust stabiliseerivaid elemente ja kasutatakse ära neid varasid

propageerivatest äriühingutest tulenevat võrguefekti.

Lisaks tasub märkida, et eelnõu võib mõjutada selle sektori arengut ka selgelt positiivses suunas.

Seda eelkõige põhjusel, et eelnõuga kaasnevate nõuete tõttu võivad krüpotovara kliendid senisest

rohkem usaldada investeerimist antud valdkonda, mis võib kaasa tuua üldise teenuste mahu kasvu.

6.1.2. Majanduslik mõju tegevusloata väikefondi valitsejatele

Sihtrühm: fondivalitsejate arvu arvestades on sihtrühma suurus suur, kuid vara mahtu arvestades

väike. Eestis on registreeritud 78 tegevusloata väikefondi valitsejat (vrd üksteist nn suurt

tegevusloaga fondivalitsejat ja kuus tegevusloaga väikefondi valitsejat).23 Osad neist registreeritud

fondivalitsejatest omakorda vajavad eelnõu jõustumise järel krüptovara teenuse pakkumise

tegevusluba, mistõttu kohalduksid neile praegusest rangemad tegevusnõuded nii või teisiti.

Tegevusloata väikefondi valitsejate koguvarad olid 2022. aasta lõpu seisuga 732 miljonit eurot,

moodustades 2% Eesti sisemajanduse kogutoodangust24. Piirdudes fondivalitsejate sektoriga, ulatus

tegevusloata väikefondi valitsejate varade maht 11%-ni sektori koguvaradest (kogu fondivalitsejate

sektori varade maht oli 6,43 miljardit eurot)25. Seega saab sihtrühma pidada antud vaates väikseks.

Mõju ulatus: keskmine. Nii oma tegevust registreerida soovivad kui juba turul tegutsevad

tegevusloata väikefondi valitsejad peavad viima end vastavusse uute nõuetega: tagama kapitalinõude

täitmise (25 000 eurot) ning arvestama fondi pakkumisel investeeringu miinimumsummaga (10 000

eurot). Finantsinspektsioon on registreerinud 78 tegevusloata väikefondi valitsejat. E-äriregistri

andmetel täidab või ületab kehtestatavat kapitalinõuet 10 tegevusloata väikefondi valitsejat (aktsia-

23 Turuosaliste register Finantsinspektsiooni veebilehel: https://www.fi.ee/et/investeerimine-

0/investeerimine/fondivalitsejad/fondivalitsejad 24 Eesti majanduse aastanäitajad: https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/MAJANDUSKOOND/r/2053/1902 25 Fondivalitsejate ning investeerimis- ja pensionifondide sektori 2022. aasta neljanda kvartali ülevaade:

Fondivalitsejate ning investeerimis- ja pensionifondide sektori ülevaade IV kvartal 2022_uus_2-2_1.pdf (fi.ee)

KrüTS

69

või osakapital on suurem või võrdne 25 000 euroga), 49 fondivalitseja kapital on täpselt 2500 eurot

ning 17 fondivalitsejat on asutatud sissemakset tegemata.

Eelnõu seadusena jõustumisel tuleb seega enamikel tegevusloata väikefondi valitsejatel leida

lisaraha kapitalinõude täitmiseks. Samas on nõutav kapitali suurus siiski tagasihoidlik ja ei peaks

olema liialt piirav, kui tegevuse tegelik eesmärk on alternatiivseid investeerimisfonde valitseda

(näiteks tegevusloaga väikefondi valitseja kapitalinõudeks on 50 000 eurot). Finantssektoris

tegutsemiseks on kapitalinõuded üldiselt väga palju kõrgemad (kohustusliku pensionifondi valitseja

algkapitali nõue on näiteks 1 000 000 eurot, vabatahtliku pensionifondi valitsejal 500 000 eurot ning

eurofondi ja alternatiivfondi valitsejal 125 000 eurot, millele lisanduvad veel täiendavad

omavahendite nõuded).

Investeeringule miinimumsumma kehtestamise tõttu tuleb tegevusloata väikefondi valitsejatel, kelle

valitsetavatel fondidel praegu puudub investeeritava summa minimaalne suurus või on see seatud

madalamale tasemele kui 10 000 eurot, tuleb eelnõu seadusena jõustumise järel muuta oma fondide

dokumentatsioone ning fondide pakkumist (see ei puuduta aga juba olemasolevaid investoreid –

neile 10 000 euro suurune piirmäär ei kehti). Fondi dokumentide muutmine on ühekordne ja ei tohiks

olla ülemäära koormav. Fondi pakkumisel tuleb küll ka tulevikus jooksvalt arvestada, et

potentsiaalsete investoritena jaeinvestorite arv ilmselt väheneb. Samas ei olegi sellised fondid

olemuslikult jaeinvestoritele investeeringute tegemiseks mõeldud ning investeeringu

miinimumsumma kehtestamisega ei pruugi investeeringute mahud tervikuna tingimata väheneda.

Tegevusloata väikefondide valitsejatele kehtestatavad lisanõuded peaksid parandama üldist

investeerimiskeskkonda ning usaldust selle vastu. Majanduses tervikuna aga suuri muutusi ette näha

ei ole.

Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Osalt on muudatustel ühekordne mõju – fondi dokumentide

ja pakkumise muutmine ning kapitali sissemaksmine. Samas on muudatustel ka teatav pidev mõju –

kapitalinõuet tuleb täita ka hiljem, tegutsemise ajal, samuti tuleb fondi pakkumisel edaspidi pidada

kinni investeeringu miinimumsummast. Samas ei ole tegevusloata väikefondi valitsejate peamised

kliendid jaeinvestorid, vaid pigem keskendutakse ärimudelis institutsionaalsetele mitteresidentidest

investoritele.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: keskmine. Sihtrühmale kaasnevad mõjud

(kapitalinõue, investeeringu miinimumsumma) on fondivalitseja jaoks pigem negatiivse

iseloomuga, kuid need suurendavad teisalt investorite kaitse taset, mis kaalub üles fondivalitsejatele

avalduva negatiivse mõju.

Eksisteerib võimalus, et muudatuste tulemusel lõpetab mõni fondivalitseja oma tegevuse, näiteks kui

tema asutatud fondide maht on liiga väike – arvestades uut kapitalinõuet ei ole jätkamine

majanduslikult otstarbekas.

Muudatustega kohanemiseks pakub eelnõu fondivalitsejatele ka üleminekuaega. Kapitalinõude

jõustumise ajal kehtivat registreeringut omavale väikefondi valitsejale antakse 12 kuud tema aktsia-

või osakapitali uuele nõudele vastavusse viimiseks. Valitsetavate fondide, mis on asutatud või

moodustatud enne minimaalse investeeritava summa nõude kehtestamist, dokumentide, nende

fondide pakkumise ning aktsiate või osade väljalaskmise uue nõudega kooskõlla viimiseks antakse

6 kuud.

Mõju olulisus: suur. Kehtestatav kapitalinõue on küll tagasihoidliku suurusega, kuid arvestades

senist praktikat puudutab enamikke tegutsevaid tegevusloata väikefondi valitsejaid.

KrüTS

70

6.1.3. Majanduslik mõju krüptovara omanikule ja krüptovarateenuse klientidele

Sihtrühm: Kõik praegused ja tulevased krüptovara kliendid. Krüptovaraga seotud teenuste

kasutamise mõju on siinkohal keeruline hinnata, kuna võimalike klientide arv ei ole teada. Eesti

tegevusloga VASP-ide tarbijate arv ulatub miljonitesse, kuid ilmselt neist väga väike hulk on elu või

asukohaga Eestis.

Mõju ulatus: Eelnõu võib mõjutada klientide käitumist selles osas, et regulatsioonide ja

finantsjärelevalve alla kuuluvaid teenuseosutajaid usaldatakse rohkem, mistõttu on isikud valmis

rohkem ka oma krüptovaraga seotud tehinguid tegema. Majanduslik mõju sõltub, millistes mahtudes

on isikud valmis oma varaga tehinguid tegema. MICA määrus peaks tagama klientide ja investorite

asjakohase kaitse, turu usaldusväärsuse ja võrdsema konkurentsiolukorra sektoris, võttes arvesse, et

krüptovarad, mis ei kuulu kehtivate finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide kohaldamisalasse,

tekitavad neidsamu riske kui tuntumad finantsinstrumendid.

Piiriüleste krüptovaraülekannete tegemine, kui teine osapool asub EL-is, võib lihtsustuda seoses

reeglite ühtlustumisega.

Mõju avaldumise sagedus: Kuivõrd teenuseosutaja peab vastama nõuetele igal ajahetkel, siis

mõju avaldub ka krüptovarateenuse kleidile ja krüptovara omanikule igal ajahetkel.

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Eelnõu võib negatiivselt mõjutada RahaPTS

tegevusloa alusel tegutsevate VASP kliente, kui teenusepakkuja ei soovi MICA määruse alusel

tegevust jätkata või ei saa selleks uut tegevusluba. RahaPTS ei näe ette spetsiifilisi kliendikaitse

nõuded tegevust lõpetavale virtuaalvääringu teenuse pakkujale. Tegevuse lõpetamine toimub

äriseadustikus sätestatud korras. Kuna viidatud probleem seoses VASPi tegevuse lõpetamisega on

esinenud aastaid, ei saa öelda, et eelnõu tooks otseselt kaasa täiendavaid riske klientidele, küll võib

eelnõu suureneda riski, et VASP peab tegevuse lõpetama ja sealtkaudu avaldub mõju klientidele.

Käesoleva eelnõu pikaajaline mõju on kliendikaitse tugevdamine, kuivõrd selleks, et MICA

määruse alusel tegutsev krüptovarateenuse osutaja saaks tegevust lõpetada, peab ta peab saama

selleks FI loa. Teenuseosutaja peab hindama enda lõpetamise mõju klientide huvidele. Samuti peab

ta kinnitama, et kõik kliendisuhted ja kliendilepingud on lõpetatud või loovutatud teisele

krüptovarateenuse osutajale.

Seoses variandiga, et teenuse pakkujate arv võib uute nõuete rakendumisel väheneda, siis arvestades

teenuste pakkujate üsna suurt hulka, ei ole alust eeldada, et uute nõuete järgimisega konkurentsi

vähenemine selle teenuse turul klientide jaoks olulisi negatiivseid tagajärgi kaasa tooks. Kui

teenusepakkujad vastavad senisest kõrgematele standarditele ja suudavad seeläbi paremini

võimalikke riske maandada, siis on see ka tarbijate jaoks positiivne. Tavalise tarbija jaoks ei ole

muudatus ulatuslik, kuna turg on rahvusvaheline ja teenuseid tarbitakse piiriüleselt ning paljud Eesti

tegevusloaga teenuspakkujad ei ole suunatud Eesti turule. Seetõttu on teenuse tarbijale avalduva

mõju ulatus väike.

Mõju olulisus: Uue regulatsiooniga tõhustatakse kliendikaitse nõudeid ja mõju võib pidada

positiivseks ehk mõju on selles tähenduses oluline.

6.1.4. Majanduslik mõju tegevusloata väikefondi valitseja fondi investoritele

Sihtrühm: Kõik praegused ja tulevased kliendid. Sihtrühma suurust täpsemalt on keeruline hinnata,

sest tegevusloata väikefondi valitsejad ei ole kohustatud esitama teavet oma investorite struktuuri

kohta. Siiski võib pidada sihtrühma pigem väikeseks, kuna fondide mahud on piiratud. Suurem osa

investoritest on kutselised investorid ja jaeinvestorid investeerivad pigem avalikesse fondidesse.

KrüTS

71

Teadaolevalt on jaeinvestorite (sh nii füüsiliste kui juriidiliste isikute) osakaal tegevusloata

väikefondi valitsejate fondides võrreldes nt börsiinvestoritega (avalikesse fondidesse

investeerijatega) suhteliselt väike.

Mõju ulatus: keskmine (või pigem olemasolevatele väike). Muudatusega ei kaasne

kohanemisraskusi, kuna tänaseks läbi tegevuslaota väikefondi valitsejate investeerinud investorid

saavad säilitada oma investeeringud ja neile seaduseelnõu otsest mõju ei avalda. Muudatused on

suunatud tulevikku, investeeringu miinimumsumma kehtestamisega vähendatakse mõnevõrra

tegevusloata väikefondi valitsejate fondide pakkumisi jaeinvestoritele. Muudatuste tulemusel peaks

investeerimiskeskkond kujunema üldiselt õigusselgemaks ja usaldusväärsemaks. Olemuslikult ei

olegi sellised fondid jaeinvestoritele suunatud.

Mõju avaldumise sagedus: väike. Laiemalt olemasolevate ja potentsiaalsete investorite

kokkupuude muudatustega on harv, kuna muudatuste adressaadiks on ennekõike fondivalitsejad.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Investoritele ei kaasne negatiivse iseloomuga

(koormav, piirav) mõjusid ning vastupidi – muudatuste tulemusel peaks investeerimiskeskkond

kujunema üldiselt õigusselgemaks ja usaldusväärsemaks.

Seoses võimalusega, et kehtestatavate nõuete tõttu võib teenusepakkujate arv (olemasolevad ja

potentsiaalsed uued) mõnevõrra väheneda, siis võttes arvesse teenusepakkujate üsna suurt hulka ei

ole siiski alust eeldada, et uutest nõuetest tingitud konkurentsi vähenemine antud teenuse turul

klientide jaoks olulisi negatiivseid tagajärgi kaasa tooks.

Mõju olulisus: Uue regulatsiooniga vähendatakse eelkõige jaeinvestoritele osaks langevaid riske,

mistõttu tuleb mõju pidada positiivseks ja omakorda selles tähenduses ka oluliseks.

6.1.5. Majanduslik mõju Finantsinspektsioonile

Sihtrühm: Finantsinspektsioon – 2022. aasta seisuga töötab seal 122 inimest (sh 16 peatatud

töölepingut).

Mõju ulatus: Finantsinspektsiooni töökoormus võib seoses krüptovarateenuste osutajatega tõusta

märkimisväärselt, kuna järelevalvesubjektide arv suureneb (vt punktide 6.1 sihtrühma suurus, kes

võivad olla edaspidi potentsiaalsed finantsjärelevalve subjektid), mis tähendab ka täiendavate inim-

ja rahaliste ressursside kaasamist Finantsinspektsiooni töösse. 2022. aastal oli Finantsinspektsiooni

töötaja keskmine palk 2920 eurot, kuid uute töötajate mõju Finantsinspektsiooni eelarvele sõltub

töötajate arvust. Hinnanguliselt võib MICA määruse rakendamine tähendada Finantsinspektsiooni

jaoks ca 10–20 uue töötaja palkamist.

MICA määruse väljatöötamisel hinnati, et liikmesriigi hinnangulised järelevalvekulud (sh töötajad,

koolitus, IT-taristu ja spetsiaalsed uurimisvahendid) võivad ulatuda 350 000 eurost kuni 500 000

euroni aastas, kusjuures ühekordsed kulud on hinnanguliselt 140 000 eurot.

Finantsinspektsiooni eelarve kujuneb subjektide poolt makstavatest menetlustasudest ja

järelevalvetasudest. See tähendab, et isikud, kes taotlevad MICA määruse alusel väljastatava

tegevusloa, peavad maksma nii ühekordse tasu (tegevusloa menetlustasu) kui ka edaspidi jooksvat

järelevalvetasu. Tegevusloa menetlustasu on eelnõu kohaselt 3 000 eurot ehk kui hinnanguliselt

jätkab MICA määruse alusel tegutsemist umbes 40–50 teenuseosutajat, siis ühekordne mõju

Finantsinspektsiooni eelarvele on 120 000–150 000 eurot. Krüptovara emitent peab lisaks tasuma

valge raamatu kinnitamise eest 2000 eurot.

KrüTS

72

Lisaks, kuigi ESMA hinnangulised kulud, mis on seotud kõigi krüptovarateenuse osutajate registri

loomise ja haldamisega riikide pädevatelt asutustelt ja EBA-lt saadud teabe põhjal, kaetakse tema

tegevuseelarvest, võib see tähendada liikmesriigi pädevate asutuste makstavate tasude suurenemist.

Mis puudutab väikefondi valitsejatega seotud muudatusi, siis Finantsinspektsioon registreerib

tegevusloata väikefondi valitsejaid ja vajadusel kustutab need registrist. Eelnõu ei too selles osas

kaasa muudatusi Finantsinspektsioonis laiemalt ega vajadust muutustega kohanemisele suunatud

tegevusteks. Ajutiselt võib suureneda koormus mõnele Finantsinspektsiooni osakonnale, eelkõige

seoses fondivalitsejatele kehtestatud miinimumkapitali sissemaksmise kontrollimisega

üleminekuperioodi ajal (12 kuud). Selle järgselt ei suurene siiski oluliselt koormus, kuna ei lisandu

uusi menetlusi – eelnõuga tehakse registreerimise ja registrist kustutamise regulatsioonis väiksemaid

täpsustusi ning antakse Finantsinspektsioonile võimalus jätta puudustega taotlused ka läbi

vaatamata, mis on Finantsinspektsiooni koormust vähendav.

Mõju avaldumise sagedus: Seoses krüptovarateenuse osutajatega seaduse rakendumise alguses

avaldub suurem mõju, kui kõik käesoleva seletuskirja punktis 6.1.1 kirjeldatud sihtrühma kuuluvad

isikud hakkavad tegevusluba taotlema. Edaspidi on mõju pidev, kuna Finantsinspektsioon teostab

finantsteenuste järelevalvet igapäevaselt.

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: MICA määruse ja eelnõuga kaasnevaid kohustusi ei

ole võimalik täita tänase Finantsinspektsiooni mehitatusega, kuna Finantsinspektsioonil on suurel

hulgal finantssektori üleseid järelevalvelisi kohustusi ning uus raamistik suurendab olulisel määral

finantsjärelevalve all olevate isikute ringi. Seoses krüptovarateenuste osutajatega võib näha üsna

mahukat tegevuslubade väljastamise menetlust 2025. aastal. Kui Finantsinspektsioon ei suuda

saavutada piisavat mehitatust tegevuslubade menetlemise ajaks, võib see pikendada krüptovaraturul

tegutsemiseks õiguse saamise protsessi. Samuti on oluline, et Finantsinspektsiooni oleks piisavalt

ressurssi pidevaks järelevalve teostamiseks uute järelevalvesubjektide üle.

Riski osaliseks maandamiseks on eelnõus ette nähtud, et MICA määruse alusel tegutseda sooviv

ettevõtja võib Finantsinspektsioonile tegevusloa taotluse esitada 3 kuud enne MICA

rakendamiskuupäeva, mis annab Finantsinspektsioonile paindlikkuse tutvuda taotlustega juba enne,

kui MICA määrus rakendub.

Seoses väikefondi valitsejatega seotud muudatustega seotud ebasoovitavate mõjude avaldumise risk

on vähene. Negatiivse iseloomuga mõjud (lisatöö) on marginaalsed: vähesel määral ja ajutiselt

suureneb töömaht, mille tingib juba turul olevate tegevusloata väikefondi valitsejate kapitalinõuete

täitmise kontrollimine. Selle perioodi järgselt Finantsinspektsiooni töö muudatuste tulemusel ei

suurene, sõltuvalt esitatavate registreerimise taotluste kvaliteedist võib töö mõnevõrra väheneda

(õigus jätta registreerimise taotlus läbi vaatamata). Negatiivseid mõjusid ei esine.

Mõju olulisus: Mõju on oluline. Eelduslikult on mõju arvestades sihtrühma suurust (122 töötajaga

asutus, kus vajadus tekib üle 10% uute töökohtade järele) ning mõju ulatust ehk kohanemisvajadust

(nt ekspertiis ja arusaam sellistest uut tüüpi teenustest) siiski kokkuvõttes ilmselt pigem oluline.

6.1.6. Majanduslik mõju Rahapesu Andmebüroole

Sihtrühm: Rahapesu Andmebüroo (2022. aasta seisuga oli teenistujate arv 64, planeeritav

kogukoosseis 102 teenistujat).

Mõju ulatus: Mõju peamiseks ulatuseks tuleb pidada seda, et järelevalve teostamine VASP-de üle

läheb väljapoole Rahapesu Andmebüroo pädevust. Nimetatud mõju võib pidada oluliseks, kuivõrd

KrüTS

73

Rahapesu Andmebüroo tegevus täna on suuresti suunatud VASP-dega seotud tegevuslubade

menetlemisele ning vastava sektori ettevõtjate üle kontrolli teostamisele.

Eelnevast tulenevalt võiks eeldada, et peamise mõjuna väheneb Rahapesu Andmebüroo

töökoormus, kuid käesolevaga on keeruline hinnata, kas ja kui palju võib seetõttu Rahapesu

Andmebüroo töötajaskond väheneda, ilmselt mingil määral kindlasti (teatud osa töötajatest võivad

minna Finantsinspektsiooni tööle). Samas käesoleva eelnõuga tehtavad muudatused ei tähenda, et

Rahapesu Andmebüroo enam puutumust virtuaalvääringu valdkonnaga ei oma – vastav rahapesu

seire, teadete esitamise menetlus rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral jms jääb jätkuvalt

Rahapesu Andmebüroole ka antud valdkonna osas.

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Tööülesannete muutumise tõttu on Rahapesu

Andmebüroo struktuuriüksustes vajalik teha tõenäoliselt muudatusi. Siiski on keeruline hinnata, kas

ja kui suures ulatuses see kokkuhoidu riigieelarve tähenduses võiks omada. Samuti ei laeku

riigieelarvesse RahaPTS alusel tegevusloa taotlemisega seoses riigilõiv, mis on ühe ettevõtja kohta

10 000 eurot tegevusloa taotluse läbivaatamise eest ja 4000 eurot tegevusloa muutmise taotluse

läbivaatamise eest.

Mõju olulisus: Mõju võib pidada keskmiseks, kuna tegevuslubade väljastamine ei ole Rahapesu

Andmebüroo põhitegevus.

6.2. Sotsiaalne mõju

6.2.1. Sotsiaalne mõju krüptovarateenuse osutajale

Sihtrühm: Punktis 6.1.1 nimetatud sihtrühm.

Mõju ulatus: MICA määruse ja DORA määruse rakendamine võib mõjutada krüptovarateenuse

osutajate puhul sobilike ja nõuetekohaste töötajate leidmist. Oluline on märkida, et pigem on vaja

piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu (eelkõige kas juriidiliste või IT teadmistega isikuid).

Mõju avaldumise sagedus: Ilmselt selgub uute töökohtade loomise vajadus õigusaktide

rakendamise alguses.

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Eelnõu võib kaasa tuua teatud ettevõtete äritegevuse

lõpetamise, kes ei ole võimelised taotlema tegevusluba, mistõttu mõjutab see negatiivselt ka

tööhõivet (töötuks jäämise oht). Samas eeldades, et selline tööjõud on piisavalt kvalifitseeritud, siis

ei tohiks olla raskusi neil (nn koondatud või töökohast ilma jäänud) isikutel uute töökohtade

leidmisega (nt kasvõi mõnes teises teenuseosutajas või mõnes muus finantssektori asutuses). Teisest

küljest võib anda tegevusluba n.ö kvaliteedimärgise, mille alusel on ettevõtjal hõlpsam oma tegevust

laiendada ja seetõttu tekib vajadus ka täiendavate töökohtade loomiseks.

Mõju olulisus: Uute töökohtade arvu tõus on Eesti üldise tööhõive kõrval pigem väike ehk mõju

on selles tähenduses ebaoluline.

6.2.2. Sotsiaalne mõju Finantsinspektsioonile ja Rahapesu Andmebüroole

Vt selgitusi punktide 6.1.5 ja 6.1.6 juures.

6.3. Muud mõjud

Regulatsioonil puudub mõju välissuhetele, elukeskkonnale ning regionaalarengule.

KrüTS

74

Krüptovaratehingute valideerimiseks kasutatavatel konsensusmehhanismidel on peamine kahjulik

mõju kliimale ja keskkonnale üldisemalt. Sellised konsensusmehhanismid peavad seetõttu võtma

kasutusele keskkonnahoidlikumad lahendused ja tagama, et krüptovara emitendid ja

krüptovarateenuse osutajad tuvastavad ja avalikustavad nõuetekohaselt mis tahes peamise kahjuliku

mõju, mida nad võivad kliimale avaldada, ja mis tahes muu keskkonnaga seotud kahjuliku mõju.

Krüptovaraülekannete parem jälgitavus vähendab krüptovaraülekannete kasutamise atraktiivsust

kurjategijate silmis ja parandab võimalusi uurida kuritegusid, mis omakorda tõstab turvatunnet

ühiskonnas.

6.4. Mõjude kokkuvõte

Krüptovarateenuse osutajatel, sh VASPidel on vaja ilmselt täiendavat tööjõudu ja kapitali, et oma

tegevus viia kooskõlla õigusaktides sätestatud nõuetega. Samas 2022. a. 15. juunil jõustunud

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatused nägid juba ette kõrgendatud

nõuded selles sektoris tegutsemiseks, mistõttu on ka need teenuseosutajad pidanud astuma samme,

et olla kooskõlas nõuetega, mis on kohati üsna samaväärsed MICA määruse nõuetega (nt

kapitalinõuded, nõuded juhtide usaldusväärsusele jms). Kokkuvõtvalt - krüptovara teenuseosutajate

halduskoormus suureneb.

Krüptovarateenuse klientide ja krüptovara omanike jaoks suureneb eelkõige läbipaistvus ja

usaldusväärsus krüptovaraturu vastu.

Finantsinspektsiooni halduskoormus suureneb oluliselt. Rahapesu Andmebüroo halduskoormus

väheneb selle arvelt, et edaspidi nad ei pea kulutama ressursse VASP-ide tegevusloa ja

tegevusnõuete täitmisega seotud järelevalvele, v.a rahapesuriskiga seotud järelevalve.

7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU

OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD

Seaduse rakendamisel puuduvad mõjud kohaliku omavalitsuste tegevustele.

Seda, kas seaduse vastuvõtmise ja MICA määruse rakendamise tulemusena tekib kulude kokkuhoid

riigieelarve tähenduses, on keeruline hinnata (vt eespool märgitut). Tõenäoliselt riigieelarve mõttes

kulud oluliselt ei vähene ega ka suurene.

8. RAKENDUSAKTID

Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestab:

- Finantsinspektsioonile esitavate aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise

korra (eelnõu § 14 lg 8, kavand esitatud käesoleva seletuskirja lisas 2);

- määruse, milles täpsustatakse nõudeid selliste isikute teadmistele ja oskustele, kes annavad

seoses krüptovaraga nõu (eelnõu § 7 lg 2);

- nõuded krüptovara registreerimisele ja nendega tehingute tegemisele keskdepositooriumis

(eelnõu § 58 punkt 2, EVKS § 2 lg 42).

9. SEADUSE JÕUSTUMINE

Jõustumise ja rakendamise kuupäevad:

- seadus jõustub üldises korras (sh IFS, FIS ja VpTS täiendavad muudatused);

- RahaPTS muudatused jõustuvad kahes etapis – 2024. aasta 30. septembril ja 2025. aasta 1. juulil;

- RSanS muudatused jõustuvad 2025. aasta 1. juulil;

KrüTS

75

- RLS muudatused jõustuvad 2024. aasta 30. detsembril;

- varapõhise tokeni emitent ja e-raha tokeni emitent peab MICA määruses sätestatud nõudeid

rakendama hakkama alates 2024. aasta 30. juunist;

- krüptovarateenuse osutaja peab MICA määruses ja TFR määruses sätestatud nõudeid rakendama

hakkama alates 2024. aasta 30. detsembrist (ette on nähtud üleminekuperiood MICA

rakendamiseks kuni 2025. aasta 1. juulini);

- varapõhise tokeni emitent ja krüptovarateenuse osutaja peab DORA määruses sätestatud nõudeid

rakendama hakkama 2025. aasta 17. jaanuarist.

10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK

KONSULTATSIOON

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks

Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale, Rahapesu Andmebüroole, Kaitsepolitseiametile, MTÜ

FinanceEstonia’le, Eesti Pangaliidule, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Tarbija ja Tehnilise

Järelevalve Ametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Nasdaq Tallinna Börsile, Nasdaq Tallinn

Aktsiaseltsile, Nasdaq CSD SE Eesti filiaalile, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioonile, Eesti

Advokatuurile, Eesti Web3 Kojale, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Notarite Kojale, Eesti Väike-

ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Digivara Liidule ning makseasutustele, e-raha

asutustele, fondivalitsejatele ja investeerimisühingutele.

Algatab Vabariigi Valitsus 2023

(allkirjastatud digitaalselt)

KrüTS

76

LISA 1. EL õiguse vastavustabelid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 ja Eesti õigusaktide

vastavustabel

EL õigusakti norm EL õigusakti

normi

ülevõtmise

kohustus

EL õigusakti normi

sisuliseks rakendamiseks

kehtestatavad riigisisesed

õigusaktid

Kommentaarid

Art 81, lg 7 KrüTS § 7 Liikmesriik peab

avaldama

krüptonõustajate

teadmiste ja oskuste

hindamiseks

kasutatavad

kriteeriumid.

Art 88, lg 3 Valikuline

Art 93, lg 1 Jah KrüTS § 24 Liikmesriigi kohustus

määrata pädev asutus.

Art 93, lg 5 Jah KrüTS §-d 23–34 Liikmesriik peab

tagama asjakohaste

meetmete võtmise, nii

et pädevatel asutustel

on võimalik kasutada

oma ülesannete

täitmiseks vajalikke

järelevalve- ja

uurimisvolitusi.

Art 113 lg 1 HMS26 § 56, § 87

FIS § 55 lg 3

HKMS27

Liikmesriik peab

tagavama, et pädevate

asutuste käesoleva

määruse alusel tehtud

otsused on igakülgselt

põhjendatud ja nende

peale võib esitada

kaebuse kohtule.

Art 113, lg 2 TKS § 19, § 21 lg 2 p 6, § 64

Art 143, lg 3 Valikuline KrüTS § 47 lg 4 Kui liikmesriik

otsustab lühendada 18

kuulist

üleminekuperioodi,

tuleb sellest teada anda

komisjonile ja ESMA-

le, sealjuures tuleb

teada anda erandi

kestus.

26 Haldusmenetluse seadus 27 Halduskohtumenetluse seadustik

KrüTS

77

Art 146, direktiivi

2013/36/EL muutmine

KAS § 6 lg 1 p 81 ja 82,

KAS § 214 lg 1 ja § 215 lg 1

Direktiivi 2013/36/EL

I lisas on loetelu

vastastikku

tunnustavatest

tegevustest. MICA

määrusega lisatakse

sinna e-raha tokeni

emiteerimisele,

varapõhise tokeni

emiteerimisele ja

krüptovarateenusele.

Art 147, direktiivi (EL)

2019/1937 muutmine

Rikkumisest teavitaja kaitse

seadus28

MICA määruse

muudatusega lisatakse

direktiivi (EL)

2019/1937, mille

kohaldamisalasse jääb

mh selliste isikute

kaitse, kes teavitavad

MICA määruse

rikkumistest.

28 Seadus ei ole veel vastu võetud

KrüTS

78

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1113 ja Eesti õigusaktide

vastavustabel

EL õigusakti

norm

EL õigusakti

normi

ülevõtmise

kohustus

EL õigusakti normi

sisuliseks rakendamiseks

kehtestatavad/kohaldatavad

riigisisesed õigusaktid

Kommentaarid

Art 2 lg 5 Valikuline Vastava erandi tegemise

võimalus on ka kehtivas

samasisulises määruses, kuid

seda pole kasutatud

Art 26 lg 2 Valikuline RahaPTS § 46 lg 3 p 7 ja § 47

lg 7

Liikmesriigi õigus vajadusel

nõuda andmete pikemat

säilitamist.

Art 28 lg 1 Jah KrüTS 7. ptk

RahaPTS § 96 ja 962

Halduskaristuste ja meetmete

kehtestamine

Art 28 lg 2, 5 ja 6 Jah RahaPTS § 66 lg 2 p 2, § 961

KarS § 14 lg 1-3

Juhtorgani liikmete ja

töötajate vastutus

Art 28 lg 4 Jah RahaPTS § 64 lg 2 ja 5-7, §

66, § 67

FIS § 6 lg 4, 46, 462, 479, 48

KrüTS § 24 lg 4

Asutustel on ülesannete

täitmiseks vajalikud

järelevalve- ja

uurimisvolitused

Art 28 lg 7 Jah RahaPTS § 64 lg 5 ja 6, § 67

lg 1-12

Asutustevaheline koostöö

Art 29 Jah RahaPTS § 66

FIS § 6 lg 4

KrüTS § 24 lg 4

Karistamine korduva,

süsteemse ja olulise rikkumise

korral

Art 30

Jah RahaPTS § 67 lg 3 ja 4 Karistuste ja meetmete

avalikustamine

Art 31 lg 1

Jah KarS § 57 ja 58

Karistuste ja meetmete liigi ja

suuruse määramine

Art 31 lg 2 Jah FIS § 462 lg 32 EBA informeerimine

karistustest ja meetmetest

Art 32 lg 1 Jah FIS § 34, § 502-502

RahaPTS § 51, § 521

Teavitaja kaitse

Art 33 Jah RahaPTS § 64 Järelevalve/seire

Art 38 lg 1 Jah Eelnõu § 55 punkt 1 Virtuaalvääringu teenuse

pakkujate kustutamine

teenusepakkujate loetelust

Art 38 lg 2 Jah Eelnõu § 55 punkt 1,

RahaPTS § 3 p 19 ja p 20, § 6

lg 2 p 13, § 7 p 2

Virtuaalvääringu ja

virtuaalvääringu teenuste

mõistete kustutamine,

korrespondentsuhte mõiste

täiendamine, krüptovara,

krüptovara teenuse osutaja ja

isehallatava aadressi lisamine

RahaPTS-i

Art 38 lg 3 Jah RahaPTS § 37 lg 5 EBA soovituste arvestamise

kohustus

Art 38 lg 4 Jah RahaPTS § 13 lg 31 ja 4, § 14,

§ 18, § 19 lg 1 p 3, § 20 lg 1 p

6, § 23 lg 2 p 2, § 36-38, § 40

ja 41, RSanS § 20-23

Suurem osa viidatud sätetest

täidavad direktiivis sätestatud

nõudeid kehtival kujul, kuid

täiendused ja muudatused

puudutavad järgnevaid sätteid:

RahaPTS § 13 lg 31; § 38 lg 2,

§ 40 lg 1 p 5, lg 11, lg 5.

KrüTS

79

Tegemist on

krüptovarateenustele

kohladuvate erisustega riskide

hindamisel,

protseduurireeglites,

hoolsusmeetmetes ja andmete

säilitamises.

Art 38 lg 5 Jah RahaPTS § 38 lg 41 EBA tõhustatud

hoolsusmeetmete suuniste

rakendamise kohustus.

Art 38 lg 6 Jah RahaPTS § 15 lg 6 Keskse kontaktpunkti

määramise kohustuse

kehtestamise võimalus.

Art 38 lg 7 Jah Eelnõu § 55 p 1 Tegevusloa nõue ei tulene

enam AMLD-st.

Art 38 lg 8 Jah Eelnõu § 60 lg 1 Jõustumissäte

KrüTS

80

LISA 2. Rakendusaktide kavand

Rahandusministri määrus

„Krüptovarateenuse osutaja Finantsinspektsioonile esitatavate aruannete sisu, vormid,

koostamise metoodika ja esitamise kord“

Määrus kehtestatakse krüptovaraturu seaduse (edaspidi seadus) § 14 lõike 8 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Käesolev määrus sätestab krüptovarateenuse osutamise kohta Finantsinspektsioonile

esitatavate aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise korra.

§ 2. Kohaldamisala

Määrusekohased aruanded koostavad ja esitavad Eestis krüptovarateenuse osutamiseks õigust

omavad krüptoravateenuse osutajad ja lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaalid.

§ 3. Koostatavad aruanded

Teenuseosutaja koostab ja esitab Finantsinspektsioonile:

1) „Tehingute aruande” vastavalt lisale 1, aruandekoodiga xxxa;

2) „Klientide vara aruande” vastavalt lisale 2, aruandekoodiga xxxb;

3) „Omavahendite aruande” vastavalt lisale 3, aruandekoodiga xxxc;

4) „Bilanss” vastavalt lisale 4, aruandekoodiga xxxd;

5) „Kasumiaruande” vastavalt lisale 5, aruandekoodiga xxxf.

§ 4. Aruannete koostamise alused

(1) Aruanded koostatakse eurodes ümardatuna kahe kohani pärast koma, välja arvatud juhul,

kui käesolevas määruses või selle lisades on sätestatud teisiti.

(2) Käesoleva määruse paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud aruannetes kajastatavad andmed

esitatakse täisühikutes, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

(3) Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse eurodesse ümber aruandeperioodi viimase

tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga.

(4) Muude käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetamata varade puhul kajastatakse nende

varade turuväärtus eurodes aruandeperioodi viimase tööpäeva seisuga.

§ 5. Aruannete esitamine

(1) Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XMLis (Extensible Markup

Language) vormindatud dokumentidena.

(2) Krüptovarateenuse osutaja on aruannete esitamisel kohustatud järgima tehnilisi nõudeid,

mis on avaldatud Finantsinspektsiooni veebilehel.

(3) Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne.

KrüTS

81

§ 6. Määruse rakendamine

Määrust kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodide kohta, mis

lõppevad 2025. aasta 31. detsembril ja hiljem.

Lisa 1 Tehingute aruanne Lisa 2 Klientide vara aruanne

Lisa 3 Omavahendite aruanne

Lisa 4 Bilanss

Lisa 5 Kasumisaruanne

1

EELNÕU (KrüTS)

August, 2023

Krüptovaraturu seadus

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

Käesolev seadus reguleerib krüptovaraturu osalise tegevust, lõpetamist ja vastutust ning

järelevalvet krüptovaraturu ja selle osalise üle, täpsustades ja täiendades sätteid, mis sisalduvad:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge

ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning

direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 40–205), ning

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori

digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL)

nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022,

lk 1–79).

§ 2. Seaduse kohaldamisala

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse isikute suhtes, kes tegelevad krüptovara emiteerimise,

pakkumise ja krüptovaraga kauplemise platvormil kauplemisele võtmisega ning kes osutavad

krüptovarateenuseid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 tähenduses ja

selle kohaldamisala ulatuses.

(2) Kui krediidiasutus, makseasutus, e-raha asutus, investeerimisühing, eurofondi või

alternatiivfondi fondivalitseja, väärtpaberite keskdepositoorium või reguleeritud

väärtpaberituru korraldaja on krüptovaraturu osaline käesoleva seaduse § 3 tähenduses,

kohaldatakse tema suhtes käesoleva seaduse §-des 3 ja 5, § 6 lõigetes 4 ja 5, §-s 7, § 14 lõigetes

3, 5 ja 6, § 16 lõikes 5 ning 7. ja 8. peatükis ning §-s 47 sätestatut. Alternatiivfondi valitsejana

ei käsitata väikesemahulist alternatiivfondide valitsejat.

(3) Krüptovara, mis ei ole varapõhine token ega e-raha token (edaspidi muu krüptovara),

emiteeriva, pakkuva ja kauplemisele võtmist taotleva isiku suhtes kohaldatakse üksnes

käesoleva seaduse § 6 lõikes 4, §-des 10 ja 11 ning 7. ja 8. peatükis ning §-s 47 sätestatut. Kui

muu krüptovara emitent ei ole ise krüptovara pakkuja ega krüptovara kauplemisele võtmist

taotlev isik, ei kohaldata tema suhtes käesoleva seaduse §-des 10 ja 11 ning 7. ja 8. peatükis

sätestatut.

(4) Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse

sätteid, arvestades käesolevast seadusest ja Finantsinspektsiooni seadusest tulenevaid erisusi.

§ 3. Krüptovaraturu osaline

(1) Krüptovaraturu osaline käesoleva seaduse tähenduses on:

1) krüptovarateenuse osutaja;

2) varapõhise tokeni emitent, e-raha tokeni emitent või muu krüptovara emitent (edaspidi koos

krüptovara emitent).

(2) Varapõhise tokeni emitent on isik, kes emiteerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 6 nimetatud varapõhist tokenit.

2

(3) E-raha tokeni emitent on krediidiasutus või e-raha asutus, kes emiteerib Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 7 nimetatud e-raha tokenit.

(4) Muu krüptovara emitent on isik, kes emiteerib käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3

nimetamata krüptovara.

§ 4. Seaduse muud terminid

(1) Käesolevas seaduses kasutatakse termineid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2023/1114 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 tähenduses, kui

käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(2) Konsolideerimisgrupp on kontsern Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2023/1114 tähenduses.

2. peatükk

Nõuded krüptovaraturu osalisele ja tema tegevusele

§ 5. Krüptovaraturu osalisena tegutsemise õigus

(1) Krüptovaraturul tegutsemiseks peab krüptovaraturu osalisel olema tegevusluba (edaspidi

tegevusluba), kui käesoleva paragrahvi lõigetes 9–11 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) 2023/1114 ei ole sätestatud teisiti.

(2) Krüptovaraturu osalisele annab tegevusloa ja tunnistab selle kehtetuks Finantsinspektsioon.

(3) Tegevusluba on tähtajatu ega ole teisele isikule üle antav.

(4) Tegevusloa saanud krüptovaraturu osalise registrijärgne asukoht peab olema Eestis.

(5) Krüptovaraturu osalise asutamisleping või põhikiri peab kindlaks määrama, et tema

registrijärgne asukoht on Eestis.

(6) Tegevusloa kehtivus lõpeb:

1) krüptovaraturu osalise lõpetamise otsuse tegemise korral ja kui Finantsinspektsioon on

andnud selleks loa;

2) tegevusloa kehtetuks tunnistamisel;

3) krüptovarateenuse osutaja ühendamisel ja varapõhise tokeni emitendi ühendamisel, misjuhul

luba lõpeb ühendataval isikul;

4) uue krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi asutamisel ühinemise teel,

misjuhul luba lõpeb ühinevatel isikutel;

5) krüptovaraturu osalise pankroti väljakuulutamisel.

(7) Tegevusloa kehtivuse lõppemise korral kaotab krüptovaraturu osaline õiguse pakkuda

krüptovara või taotleda selle kasutusele võtmist või osutada krüptovarateenust, milleks talle

tegevusluba oli antud.

(8) Tegevusloa andmise ja kehtetuks tunnistamise teeb Finantsinspektsioon avalikult teatavaks

oma veebilehel hiljemalt otsuse jõustumisele järgneval tööpäeval.

3

(9) Finantsinspektsioon kinnitab otsusega krediidiasutuse, e-raha asutuse, investeerimisühingu,

eurofondi või alternatiivfondi fondivalitseja, väärtpaberite keskdepositooriumi või reguleeritud

väärtpaberituru korraldaja õiguse tegutseda krüptovarateenuse osutajana, kui eelnimetatud isik

vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 60 sätestatud

krüptovarateenuse osutamise tingimustele, sealhulgas on esitanud Finantsinspektsioonile

nõuetekohase ja täieliku teabe.

(10) Finantsinspektsioon kinnitab otsusega krediidiasutuse õiguse pakkuda krediidiasutuse

emiteeritud varapõhist tokenit või taotleda selle kauplemisele võtmist, kui krediidiasutus vastab

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 17 sätestatud tingimustele,

sealhulgas on krediidiasutus esitanud Finantsinspektsioonile nõuetekohase ja täieliku teabe

ning Fiantsinspektsioon on krüptovara valge raamatu heaks kiitnud.

(11) Finantsinspektsioon kinnitab otsusega krediidiasutuse või e-raha asutuse õigust pakkuda

enda emiteeritud e-raha tokenit või taotleda selle kauplemisele võtmist, kui krediidiasutus või

e-raha asutus vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 48

sätestatud tingimustele, sealhulgas on teavitanud Finantsinspektsiooni valgest raamatust.

§ 6. Nõuded krüptovaraturu osalise tegevusele

(1) Krüptovaraturu osaline võib tegutseda üksnes osaühingu või aktsiaseltsina.

(2) Osaühingust krüptoturu osalisel peab olema vähemalt kolmeliikmeline nõukogu.

(3) Krüptovarateenuse osutaja juhatuses on vähemalt kaks liiget.

(4) Krüptovaraturu osaline järgib tegevuse alustamisel, oma tegevuses ja teenuse osutamisel

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 sätestatud krüptovaraturul

tegutsemise nõudeid.

(5) Krüptovarateenuse osutaja järgib muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses

(EL) 2023/1113, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates krüptovaraülekannetes edastatavat

teavet ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 1–39),

sätestatud nõudeid.

§ 7. Nõuded krüptovaranõustamisele

(1) Krüptovarateenuse osutaja tagab, et isikul, kes annab tema nimel krüptovara või

krüptovarateenuse kohta nõu või teavet, on selleks vajalikud teadmised ja oskused, sealhulgas

see isik:

1) tunneb krüptovarateenuse osutamisega seotud põhimõtteid ja krüptovarateenuse olemust

ning krüptovara liike, mille kohta nõu antakse, sealhulgas oskab selgitada krüptovaraga seotud

riske;

2) oskab täita kliendi korraldust parimal viisil ja vastavalt õigusaktides sätestatule;

3) tunneb huvide konflikti tuvastamise, vältimise ja maandamise põhimõtteid;

4) tunneb isikuandmete kaitse nõudeid;

5) oskab selgitada, kuidas lahendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2023/1114 artiklis 71 sätestatuga kliendi kaebused seoses krüptovarateenuse osutamisega

võimalikult kiiresti ja läbipaistvalt;

6) oskab selgitada, kelle poole saab klient pöörduda vaidluste lahendamiseks;

7) tunneb krüptovaraga seotud turu kuritarvitamise ärahoidmise korda;

8) tunneb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda;

4

9) oskab selgitada poolte õigusi ja kohustusi, sealhulgas krüptovarateenusega kliendile

kaasnevaid kulusid ja teenustasusid kokku, ning lepingust taganemise ja lepingu ülesütlemise

tingimusi.

(2) Valdkonna eest vastutav minister võib oma määrusega kehtestada täpsemad nõuded

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku teadmistele ja oskustele.

§ 8. Nõuded digitaalsele tegevuskerksusele

(1) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent järgib Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud digitaalse tegevuskerksuse nõudeid.

(2) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent teavitab tõsisest info- ja

kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist Finantsinspektsiooni ja Riigi Infosüsteemi

Ametit vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklis 19

sätestatule.

(3) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent kasutab esialgse teate ja raportite

edastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 20 alusel

kehtestatud teavitusvorme ja lähtub kehtestatud tähtaegadest, välja arvatud, kui tehnilistel

põhjustel ei ole võimalik esialgset teadet edastada asjakohast vormi kasutades.

(4) Kui krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent otsustab Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 19 lõike 2 kohaselt teavitada Finantsinspektsiooni

olulisest küberohust, edastab ta vastava teavituse ühtlasi Riigi Infosüsteemi Ametile.

§ 9. Sisekontroll

(1) Krüptovaraturu osaline peab rakendama piisavaid sisekontrolli meetmeid, mille eesmärk on

tagada krüptovaraturu osalise tegevuse vastavus kehtivatele sise-eeskirjadele, õigusaktidele ja

vastu võetud otsustele tema kõigil juhtimis- ja tegevustasanditel ning otsuste vastuvõtmine

usaldusväärse ja nõuetekohase informatsiooni alusel.

(2) Krüptovaraturu osalise nõukogu määrab siseauditi üksuse ülesannete täitmiseks

siseaudiitori. Siseaudiitorile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitori

kohta sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid. Siseaudiitor ei või täita ülesandeid, mis

põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti.

(3) Siseaudiitori ülesanne on kontrollida krüptovaraturu osalise ja tema juhatuse liikmete ning

töötajate tegevuse vastavust õigusaktidele, Finantsinspektsiooni ettekirjutustele,

juhtimisorganite otsustele, sise-eeskirjadele, krüptovaraturu osalise sõlmitud lepingutele ja

heale tavale.

(4) Krüptovaraturu osaline tagab siseaudiitorile kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud

õigused ja töötingimused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet krüptovaraturu osalise

juhatuse liikmetelt ja töötajatelt ning jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud

ettepanekute täitmist.

(5) Siseaudiitor on kohustatud talle krüptovaraturu osalise kohta teatavaks saanud teabe, mis

osutab õigusrikkumistele või klientide huvide kahjustamisele, viivitamata kirjalikult edastama

krüptovaraturu osalise juhtorgani liikmetele, auditikomiteele selle olemasolu korral ning

Finantsinspektsioonile.

5

3. peatükk

Tegevus kolmandas riigis

§ 10. Krüptovaraturu osalise tegevus kolmandas riigis

(1) Kui krüptovaraturu osaline soovib asutada välisriigis, mis ei ole lepinguriik (edaspidi

kolmas riik), filiaali või osutada kolmandas riigis piiriüleselt krüptovarateenust või pakkuda

kolmandas riigis krüptovara või taotleda krüptovara kauplemisele võtmist, taotleb ta

Finantsinspektsioonilt luba (edaspidi käesolevas peatükis kolmandas riigis tegutsemise luba).

(2) Kolmandas riigis tegusemise loa taotlemiseks esitab krüptovaraturu osaline

Finantsinspektsioonile kirjaliku taotluse koos järgmiste andmete ja dokumentidega (edaspidi

käesolevas peatükis taotlus):

1) selle kolmanda riigi nimi, kus kavatsetakse filiaal asutada või piiriüleselt teenust osutada või

krüptovara pakkuda või krüptovara kauplemisele võtmist taotleda;

2) tegevuskava, mis sisaldab andmeid kõigi kolmandas riigis osutatavate teenuste ja tegevuste

kohta, sealhulgas teavet selle kohta, kas seoses filiaali asutamise või piiriüleselt tegutsemisega

antakse selles riigis tegevusi või ülesandeid edasi kolmandale isikule;

3) filiaali asutamise korral filiaali asukoha aadress kolmandas riigis, organisatsioonilise

struktuuri kirjeldus ning juhtimise eest vastutavate isikute nimed ja isikukoodid või nende

puudumise korral sünniajad ja elukohad.

(3) Krüptovaraturu osaline võib kolmandas riigis filiaali asutada, piiriüleselt teenust osutada,

krüptovara pakkuda ja kauplemisele võtmist taotleda vastavalt selle riigi õigusaktides

sätestatule ning võttes arvesse Finantsinspektsiooni ja asjakohasel juhul kolmanda riigi

finantsjärelevalveasutuse kehtestatud nõudeid.

(4) Finantsinspektsioon võib keelduda kolmandas riigis tegutsemise loa andmisest, kui tema

hinnangul esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) krüptovaraturu osalise tegevus kolmandas riigis filiaali kaudu või piiriüleselt kahjustab tema

klientide huve, finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust;

2) krüptovaraturu osalise finantsseisund ja organisatsiooniline ülesehitus ei ole piisavad

tegevuskavas nimetatud krüptovarateenuste osutamiseks, krüptovara pakkumiseks või

krüptovara kauplemisele võtmise taotlemiseks kolmandas riigis;

3) krüptovaraturu osalise tegevus kolmandas riigis filiaali kaudu või piiriüleselt on seotud

rahapesu või terrorismi rahastamise või selle katsega või rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise

või sellest kõrvalehiilimise või selle katsega või suurendab selliseid riske;

4) krüptovaraturu osaline ei ole võimeline täitma kolmandas riigis tegutsemiseks ette nähtud

nõudeid;

5) krüptovaraturu osalise esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või eksitavad või ei

vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.

(5) Finantsinspektsioon teeb otsuse kolmandas riigis tegutsemise loa andmise või selle

andmisest keeldumise kohta kahe kuu jooksul pärast krüptovaraturu osaliselt täielike andmete

ja dokumentide kättesaamist. Finantsinspektsioon teeb otsuse viivitamata krüptovaraturu

osalisele teatavaks.

(6) Krüptovaraturu osaline võib alustada kolmandas riigis tegevust pärast käesoleva paragrahvi

lõikes 5 nimetatud loa andmise otsuse kättesaamist. Enne kolmandas riigis tegevuse alustamist

teatab krüptovaraturu osaline Finantsinspektsioonile kuupäeva, millal selles riigis tegutsemist

alustatakse.

6

(7) Krüptovaraturu osaline teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni muudatusest käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetes või dokumentides vähemalt üks kuu enne muudatuse

rakendumist. Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse muudatuse keelamiseks käesoleva

paragarhvi lõikes 4 nimetatud alustel.

§ 11. Kolmandas riigis tegutsemise loa kehtetuks tunnistamine

(1) Finantsinspektsioon võib tunnistada kolmandas riigis tegutsemise loa kehtetuks, kui:

1) krüptovaraturu osaline on kolmandas riigis tegutsemise loa taotlemisel esitanud

valeandmeid;

2) krüptovaraturu osaline on olulisel määral rikkunud asjaomase kolmanda riigi õigusaktide

nõudeid ja see võib kahjustada krüptovaraturu osalise klientide huve;

3) krüptovaraturu osaline ei vasta enam kolmandas riigis tegutsemise loa saamise tingimustele;

4) krüptovaraturu osalise või tema filiaali juhti on karistatud majandusalase, ametialase,

varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle

toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ning karistusandmed ei ole

karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;

5) krüptovaraturu osaline ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ettenähtud ulatuses täitnud

Finantsinspektsiooni ettekirjutust;

6) filiaali tegevusest tulenevad riskid on oluliselt suuremad kui krüptovaraturu osalise

tegevusest tulenevad riskid;

7) krüptovaraturu osalise tegevusluba on kehtetuks tunnistatud;

8) on ilmnenud käesoleva seaduse § 10 lõikes 4 sätestatud asjaolud.

(2) Kolmandas riigis tegutsemise loa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Finantsinspektsioon

krüptovaraturu osalisele ja asjakohasel juhul kolmanda riigi finantsjärelevalveasutusele

viivitamata teatavaks.

(3) Pärast kolmandas riigis tegutsemise loa kehtetuks tunnistamisest teadasaamist lõpetab

krüptovaraturu osaline kolmandas riigis tegutsemise hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud

tähtpäevaks.

4. peatükk

Oluline osalus

§ 12. Olulise osaluse omandamise keelamine ja osaluse ebaseadusliku omandamise

tagajärjed

(1) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise, selle

suurendamise või varapõhise tokeni emitendi või krüptovarateenuse osutaja kontrollitavaks

äriühinguks muutmise, kui esinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114

artikli 42 lõikes 2 või artikli 84 lõikes 2 sätestatud vastuväite esitamise asjaolud.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud vastuväite esitamise asjaolud ilmnevad pärast

olulise osaluse omandamist või suurendamist või varapõhise tokeni emitendi või

krüptovarateenuse osutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha

ettekirjutuse, mille kohaselt arvatakse osaluse omandamine või varapõhise tokeni emitendi või

krüptovarateenuse osutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmine Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) 2023/1114 vastuolus olevaks.

(3) Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega keelata või piirata omandajal või isikul,

kes varapõhise tokeni emitendis või krüptovarateenuse osutajas olulist osalust omab või kelle

kontrollitavaks äriühinguks varapõhise tokeni emitent või krüptovarateenuse osutaja on,

7

varapõhise tokeni emitendis või krüptovarateenuse osutajas hääleõiguse või muude kontrolli

võimaldavate õiguste teostamist, kui esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2023/1114 artikli 42 lõikes 2, artikli 84 lõikes 2 või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud

asjaolu. Ettekirjutuse võib Finantsinspektsioon teha, olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1

või 2 sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse avalikustada

oma veebilehel, sealhulgas võib omandaja ise nõuda ettekirjutuse avalikustamist.

(4) Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik aktsiatega

või osaga kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega või osalusega esindatud hääli ei arvata

üldkoosoleku või osanike koosoleku kvoorumisse, kui:

1) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega;

2) Finantsinspektsioon on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud ettekirjutuse;

3) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2023/1114 artiklis 41 või artiklis 83 sätestatud korras teavitatud;

4) tehing on tehtud pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 41

lõike 8 või artikli 83 lõike 9 alusel nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse

omandamine oli lubatud.

(5) Tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud

asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid varapõhise tokeni emitendi või krüptovarateenuse

osutaja tema kontrollitavaks äriühinguks.

(6) Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esines mõni käesoleva paragrahvi lõikes 4

nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled on arvatud

üldkoosoleku või osanime koosoleku kvoorumisse ja need on mõjutanud üldkoosoleku või

osanike koosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku või osanike koosoleku otsus tühine.

Kohus võib Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu juhtorgani liikme avalduse alusel

tuvastada üldkoosoleku või osanike koosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kolme

kuu jooksul üldkoosoleku või osanike koosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.

(7) Kui on teostatud tehingust, millega varapõhise tokeni emitent või krüptovarateenuse osutaja

pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva

paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus

Finantsinspektsiooni, aktsionäri, osaniku või äriühingu juhtorgani liikme avalduse alusel

tunnistada selliste õiguste teostamise tühiseks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul

õiguste teostamisest arvates.

5. peatükk

Raamatupidamine, aruandlus ja audiitorkontroll

§ 13. Raamatupidamise korraldamine

Raamatupidamisarvestust ja aruandlust korraldatakse vastavalt käesolevas seaduses,

raamatupidamise seaduses, krüptovaraturu osalise põhikirjas ja raamatupidamise sise-eeskirjas

ning muudes õigusaktides sätestatule.

§ 14. Aruannete esitamine Finantsinspektsioonile

(1) Krüptovaraturu osaline esitab Finantsinspektsioonile majandusaasta aruande, kasumi

jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku või osanike koosoleku

protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta kahe

nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku või osanike koosoleku toimumist, kuid mitte

hiljem kui kuus kuud pärast majandusaasta lõppu.

8

(2) Krüptovaraturu osaline ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ja

dokumente Finantsinspektsioonile esitama, kui ta on avalikustanud need oma veebilehel.

Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud juhul peab krüptovaraturu osaline tagama, et

eelnimetatud andmed ja dokumendid on tema veebilehel kättesaadavad vähemalt seitse aastat.

(3) Krüptovaraturu osaline, lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaal ning lepinguriigi

varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaal koostab ja esitab Finantsinspektsioonile aruanded

käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 ning

nende alusel antud õigusaktides sätestatud korras.

(4) Lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaal esitab Finantsinspektsioonile

järelevalvelise aruande varapõhiste tokenite omanike arvu ja emiteeritud varapõhiste tokenite

väärtuse kohta. Aruandeperiood on aasta.

(5) Finantsinspektsioonile esitatavate regulaarsete järelevalveliste aruannete periood on kvartal

või aasta ning aruanded tuleb esitada Finantsinspektsioonile 20 päeva jooksul pärast

aruandeperioodi lõppu, kui käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses

(EL) 2023/1114 või nende alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Kui aruande

esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, esitatakse regulaarne aruanne hiljemalt

puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

(6) Finantsinspektsioonil on lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule õigus nõuda ühekordselt

või regulaarselt esitatavaid aruandeid ja andmeid, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks

käesolevas seaduses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 sätestatud

ulatuses.

(7) Finantsinspektsioonile järelevalve eesmärgil esitatud aruannete põhjal võib

Finantsinspektsioon esitada andmeid Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks ning Eesti Pangale Eesti Panga seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks.

(8) Finantsinspektsioonile esitatavate krüptovaraturu osalise, lepinguriigi krüptovarateenuse

osutaja Eesti filiaali ja lepinguriigi varapõhiste tokenite emitendi Eesti filiaali regulaarsete

järelevalveliste aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise korra võib

kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 15. Finantsinspektsioonile esitatud aruannete kontroll ja puuduste kõrvaldamine

(1) Finantsinspektsioon kontrollib järelevalve eesmärgil esitatud aruande vastavust nõuetele.

(2) Kui Finantsinspektsioon tuvastab järelevalve eesmärgil esitatud aruandes puudusi, teavitab

ta sellest viivitamata aruande esitajat.

(3) Järelevalve eesmärgil aruande esitaja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud puudused kõrvaldama ning esitama Finantsinspektsioonile korrigeeritud aruande

ilma põhjendamatu viivituseta. Korrigeeritud aruanne tuleb Finantsinspektsioonile esitada ka

juhul, kui aruande esitaja on ise tuvastanud varem esitatud andmetes vea või kui auditeeritud

andmed erinevad varem esitatud auditeerimata andmetest.

(4) Järelevalve eesmärgil esitatud aruande koostamisel kasutatud algandmete allikaks olevaid

dokumente on aruande esitaja kohustatud säilitama viis aastat. Nimetatud tähtaeg ei piira

9

krüptovaraturu osalise õigust säilitada andmeid ja dokumente pikema aja jooksul, kui nende

töötlemiseks on krüptovaraturu osalisel muu õiguslik alus.

§ 16. Audiitorkontroll

(1) Krüptovaraturu osalise raamatupidamise aruanne peab olema auditeeritud.

(2) Audiitorettevõtjaks võib nimetada audiitortegevuse seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud isiku.

Audiitorettevõtja ülesannete täitmine on kindlustandev audiitorteenus ja sellele kohaldatakse

audiitortegevuse seaduses sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

(3) Krüptovaraturu osalise audiitorettevõtja võib nimetada kuni viieks aastaks. Viieks aastaks

nimetatud audiitorettevõtja nimetamine vahetult järgnevaks perioodiks ei ole lubatud.

(4) Audiitorettevõtja peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud auditi käigus kontrollima

krüptovarateenuse osutaja poolt omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmist bilansipäeva

seisuga ning esitama sellekohase arvamuse krüptovarateenuse osutajale. Krüptovarateenuse

osutaja esitab kontrolli kohta koostatud vandeaudiitori arvamuse ärakirja

Finantsinspektsioonile koos käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud andmete ja

dokumentidega.

(5) Audiitorettevõtja peab kontrollima varapõhise tokeni emitendi ja olulisi e-raha tokeneid

emiteerivate e-raha asutuse tagatisvara portfelli kohta kehtestatud nõuete täitmist Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 36 lõike 9 ning artikli 58 lõike 1 ja

asjakohasel juhul lõike 2 kohaselt ning esitama sellekohase aruande krüptovara emitendile.

(6) Finantsinspektsioon määrab oma avalduse alusel audiitorettevõtja, kui:

1) üldkoosolek või osanike koosolek ei ole audiitorettevõtjat nimetanud;

2) üldkoosoleku või osanike koosoleku nimetatud audiitorettevõtja on audiitorkontrolli

tegemisest loobunud;

3) Finantsinspektsiooni hinnangul on audiitorettevõtja kaotanud usalduse.

(7) Finantsinspektsiooni määratud audiitorettevõtja volitused kestavad, kuni üldkoosolek või

osanike koosolek nimetab uue audiitorettevõtja.

§ 17. Audiitorettevõtja informeerimiskohustus

(1) Audiitorettevõtja on kohustatud viivitamata teavitama kirjalikult Finantsinspektsiooni

krüptovaraturu osalise kohta auditi läbiviimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille

tagajärjeks on või võib olla:

1) krüptovaraturu osalise tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;

2) krüptovaraturu osalise või tema tütarettevõtja edasise tegevuse katkemine;

3) audiitorettevõtja märkustega vandeaudiitori arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta;

4) olukord, mille tõttu krüptovaraturu osaline ei ole võimeline täitma oma kohustusi, või oht

sellise olukorra tekkeks;

5) krüptovaraturu osalise juhtorgani liikme või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju

krüptovaraturu osalisele või tema klientidele.

(2) Audiitorettevõtja on kohustatud viivitamata kirjalikult teavitama Finantsinspektsiooni

krüptovaraturu osalisega märkimisväärses seoses oleva isiku kohta auditi läbiviimise käigus

talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatud asjaolu.

10

(3) Käesoleva paragrahvi kohaselt Finantsinspektsioonile andmete edastamisega ei rikuta

õigusakti või lepinguga audiitorettevõtjale pandud konfidentsiaalsusnõudeid.

6. peatükk

Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamine,

ühinemine, lõpetamine ning pankrot

§ 18. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamine

(1) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamine on lubatud

üksnes osaühingust aktsiaseltsiks.

(2) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent kujundatakse ümber äriseadustikus

sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(3) Ümberkujundamiseks on vajalik Finantsinspektsiooni luba (edaspidi

ümberkujundamisluba) ja selle saamiseks esitab krüptovarateenuse osutaja või varapõhise

tokeni emitent Finantsinspektsioonile taotluse koos järgmiste dokumentidega:

1) osanike koosoleku otsus põhikirja muutmise kohta;

2) osanike koosoleku protokoll;

3) põhikirja uus tekst;

4) audiitorettevõtja kontrollitud ümberkujundamisaruanne äriseadustiku § 479 kohaselt.

(4) Finantsinspektsioon teeb otsuse ümberkujundamisloa andmise või sellest keeldumise kohta

ühe kuu jooksul kõigi nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt

kolm kuud pärast taotluse saamist.

(5) Finantsinspektsioon võib keelduda ümberkujundamisloa andmisest, kui:

1) ümberkujundamisluba taotleva krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi

majanduslik usaldusväärsus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114

sätestatud nõuetele;

2) ümberkujundamisega seotud dokumentatsioon ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) 2023/1114, käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele;

3) ümberkujundamine võib muul põhjusel kahjustada krüptovarateenuse osutaja või varapõhise

tokeni emitentide klientide, krüptovara omanike või teiste võlausaldajate huve.

(6) Äriseadustiku § 485 lõikes 1 nimetatud ja äriregistri pidajale esitatavale avaldusele lisatakse

Finantsinspektsiooni luba krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi

ümberkujundamiseks.

(7) Finantsinspektsioon avalikustab ümberkujundamisloa andmise otsuse hiljemalt otsuse

tegemisele järgneval tööpäeval oma veebilehel.

§ 19. Krüptovarateenuse osutaja ühinemine ja varapõhise tokeni emitendi ühinemine

(1) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ühinemised toimuvad

äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(2) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent võivad ühineda ühendatava

ühinguna üksnes Eesti või teise lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni

11

emitendiga või teise lepinguriigi krediidiasutuse, investeerimisühingu, e-raha asutuse või

makseasutusega.

(3) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent võivad ühendava ühinguna ühineda:

1) Eesti või teise lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendiga või

teise lepinguriigi krediidiasutuse, investeerimisühingu, e-raha asutuse või makseasutusega või

äriühinguga, kellele on väljastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503

alusel tegevusluba;

2) finantseerimisasutuse või abiettevõtjaga, mille peamine ja püsiv tegevus on finantsteenuste,

infotehnoloogiateenuste, vastavuskontrolli teenuste või muu sellise teenuse osutamine või

tegevus, mis täiendab krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi põhitegevust.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul jätkab krüptovarateenuse osutaja või

varapõhise tokeni emitent pärast ühinemist tegevust ühendava krüptovarateenuse osutaja või

varapõhise tokeni emitendi tegevusloa alusel.

(5) Kui krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent ühineb uue krüptovarateenuse

osutaja või varapõhise tokeni emitendi asutamise teel, peab uus krüptovarateenuse osutaja või

varapõhise tokeni emitent taotlema tegevusluba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

2023/1114 sätestatud korras.

(6) Ühinemiseks on vajalik Finantsinspektsiooni luba (edaspidi ühinemisluba) ja selle

saamiseks esitab krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent

Finantsinspektsioonile:

1) ühinemislepingu;

2) ühinemisaruande;

3) ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutud;

4) vandeaudiitori aruande;

5) andmed olulist osalust omavate isikute kohta;

6) andmed äriühingute kohta, milles krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent

või tema juhtorgani liikme osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad

sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning krüptovarateenuse osutaja

või varapõhise tokeni emitendi ja iga juhtorgani liikme osaluse suurust;

7) krüptovarateenuse osutaja korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114

artikli 63 lõike 2 punktis d nimetatud tegevuskava ühinemisele järgneva kolme aasta kohta.

(7) Ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega, välja arvatud

juhul, kui selleks tingimuseks on Finantsinspektsioonilt ühinemisloa saamine.

(8) Finantsinspektsioon teeb otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu

jooksul kõigi nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kolm

kuud pärast taotluse saamist.

(9) Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:

1) ühendava krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi või uue ühingu

juhtorgani liikmed ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2023/1114

tulenevatele nõuetele;

2) ühendava krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi või uue ühingu

majanduslik usaldusväärsus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114

sätestatud nõuetele;

3) ühinemisleping ei vasta käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele;

12

4) ühinemine võib takistada krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi üle

vajalikul tasemel järelevalve teostamist;

5) ühinemine võib muul põhjusel kahjustada krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni

emitendi klientide, krüptovara omanike või teiste võlausaldajate huve.

(10) Ühinevad äriühingud peavad avaldama teate ühinemisloa saamise kohta viivitamata

vähemalt oma veebilehel.

(11) Ühinemise äriregistrisse kandmise avalduse esitab krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise

tokeni emitent viivitamata pärast käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud teate avaldamist.

§ 20. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi jagunemine

Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi jagunemine ei ole lubatud.

§ 21. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi lõpetamine

(1) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent lõpetatakse äriseadustikus

sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(2) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi vabatahtlikuks lõpetamiseks on

vajalik Finantsinspektsiooni luba (edaspidi lõpetamise luba).

(3) Lõpetamise loa saamiseks esitab krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent

Finantsinspektsioonile taotluse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid:

1) krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi üldkoosoleku või osanike

koosoleku otsus lõpetamise ja lõpetamise loa taotlemise kohta;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 34 lõikes 7 või artiklis 74

sätestatud kava, sealhulgas krüptovaraturu osalise hinnang enda lõpetamise mõju kohta tema

klientide huvidele;

3) kinnitus selle kohta, et kõik kliendisuhted ja kliendilepingud on lõpetatud või loovutatud

teisele krüptovarateenuse osutajale või varapõhise tokeni emitendile;

4) krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi regulaarne aruanne perioodi kohta

viimasest regulaarse aruande esitamisest kuni käesoleva lõike punktis 1 nimetatud otsuse

tegemiseni.

(4) Otsuse lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme

kuu jooksul pärast kõigi nõuetekohaste andmete ja dokumentide esitamist.

(5) Finantsinspektsioon võib keelduda lõpetamise loa andmisest, kui krüptovarateenuse osutaja

või varapõhise tokeni emitendi lõpetamine on vastuolus tema klientide huvidega.

(6) Otsuse lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon

viivitamata krüptovarateenuse osutajale või varapõhise tokeni emitendile teatavaks.

§ 22. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi pankrot

(1) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi suhtes võivad pankrotiavalduse

esitada:

1) Finantsinspektsioon;

2) likvideerijad;

3) võlausaldajad.

13

(2) Tegutsev krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent teavitab viivitamata

Finantsinspektsiooni, kui tema suhtes on pankrotiavaldus esitatud.

(3) Tegutsev krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent kui võlgnik võib

pankrotiavalduse esitada ainult Finantsinspektsiooni nõusolekul.

(4) Teenuse osutamisega seoses krüptovarateenuse osutajale usaldatud kliendi vara, samuti

selle arvel omandatud vara kuulub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2023/1114 artikliga 70 kliendile ning seda ei arvata teenuseosutaja pankrotivara hulka ja selle

arvel ei rahuldata krüptovarateenuse osutaja teiste võlausaldajate nõudeid.

(5) Krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi pankrotimenetluses rahuldatakse

nõuded pankrotiseaduses sätestatud järkudes, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

7. peatükk

Järelevalve

§ 23. Järelevalve eesmärk

Järelevalve eesmärk on tagada krüptovaraturu osalise asutamise ja tegevuse ning

krüptovarateenuse osutamise ja lõpetamise vastavus käesolevale seadusele, Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrustele (EL) 2022/2554, (EL) 2023/1113 ja (EL) 2023/1114 ning

teistele õigusaktidele, pidades eelkõige silmas krüptovara omanike ja krüptovarateenuse

klientide huvide ning õiguste kaitset.

§ 24. Järelevalve alused ja ulatus

(1) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet krüptovaraturu osalise tegevuse üle käesoleva

seaduse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2022/2554, (EL) 2023/1113 ja (EL)

2023/1114, Finantsinspektsiooni seaduse ja muu krüptovaraturu osalise tegevust reguleeriva

õigusakti kohaselt ning selle alusel välja antud õigusaktis sätestatud korras.

(2) Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab:

1) kõiki krüptovaraturu osalisi, kes on asutatud Eestis;

2) Eesti krüptovaraturu osalise välisriigis asutatud filiaale, kui selle üle ei teosta järelevalvet

välisriigi finantsjärelevalveasutus või kui selle riigi finantsjärelevalveasutusega on sõlmitud

vastav kokkulepe;

3) kolmandaid isikuid, kellele on krüptovaraturu osalise ülesanded edasi antud;

4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 alusel liidus tegutsemise õigust

omavaid isikuid, kes tegutsevad Eestis filiaali kaudu või piiriüleselt.

(3) Järelevalve teostamiseks Finantsinspektsioon:

1) otsustab käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

2023/1114 sätestatud lubade andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise;

2) kontrollib osaluste omandamise, suurendamise ja vähendamisega seonduvat;

3) jälgib aruandeid ja muid dokumente, kontrollides ka kohapeal krüptovaraturu osalise

tegevuse vastavust seadustele;

5) teeb vastavalt vajadusele täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi ja annab korraldusi;

6) täidab muid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EL) 2022/2554, (EL) 2023/1113 ja

(EL) 2023/1114 ning käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.

14

(4) Finantsinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks

rakendada seaduses sätestatud meetmeid, sealhulgas anda haldusakte, teha toiminguid ja

rakendada korrakaitseseaduse §-s 31 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid.

(5) Finantsinspektsioon võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 6.

jaotises sätestatud nõuete rikkumise ärahoidmise, avastamise ja vähendamise eesmärgil seirata

krüptovara pakkumise või krüptovarateenuse osutamise raames tehtud või tehtavate tehingute

tegemist, samuti muude toimingute tegemist seoses võimalike nõuete rikkumisega. Seiramine

võib toimuda varjatult.

(6) Finantsinspektsioonil on õigus rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2023/1114 artiklis 111 ning käesolevas seaduses sätestatud meetmeid. Finantsinspektsioon

avalikustab eelnimetatud määruse artiklis 111 sätestatud õiguse alusel tehtud otsuse kohta teate

oma veebilehel määruse artikli 114 kohaselt.

(7) Finantsinspektsioonil on õigus rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2022/2554 artiklis 50 ning käesolevas seaduses sätestatud meetmeid. Finantsinspektsioon

avalikustab eelnimetatud määruse artiklis 50 sätestatud õiguse alusel tehtud otsuse kohta teate

oma veebilehel määruse artikli 54 kohaselt.

§ 25. Finantsinspektsiooni õigused teabe saamisel

(1) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda järelevalve teostamise eesmärgil aruandeid, tasuta

teavet, dokumente ja suulisi või kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel tähtsust omavate

asjaolude kohta järgmistelt isikutelt ja kogumitelt:

1) krüptovaraturu osalise juhtorgani liige või töötaja;

2) krüptovaraturu osalisega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juhtorgani liige

või töötaja;

3) krüptovaraturu osalise aktsionär või osanik;

4) põhjendatud vajaduse korral muu kolmas isik;

5) krüptovaraturu osalise likvideerija või pankrotihaldur;

6) riigiasutus ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus, riigi põhiregister, riiklik register ning riigi

andmekogu vastutav ja volitatud töötleja.

(2) Järelevalvetegevuse eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus:

1) teha krüptovaraturu osalise ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute

ja isikute, kellele ta on ülesandeid edasi andnud, kohapealset kontrolli Finantsinspektsioonile

edastatud teabe kontrollimiseks ning nõuda järelevalve teostamiseks vajalike andmete ja

dokumentide esitamist;

2) nõuda krüptovaraturu osaliselt kõiki andmeid, mis on vajalikud omavahendite ja vara

hoidmise nõuete täitmise kontrollimiseks ning juhtorgani liikmete ning aktsionäride ja osanike

hindamiseks;

3) saada teavet krüptovaraturu osalise audiitorettevõtjalt ja teha temaga koostööd;

4) saada põhjendatud juhul otse ja viivitamata krüptovarateenuse osutajalt, krediidiasutuselt, e-

raha asutuselt või makseasutuselt teavet kliendi või siseteavet valdava isiku konto või

krüptovara rahakoti ning nimetatud konto ja krüptovara rahakotiga seotud käibe ja saldo kohta;

5) saada põhjendatud juhul krediidiasutuselt pangasaladust sisaldavaid andmeid

krüptovarateenuse osutaja ja tema klientide kohta, samuti kolmanda isiku kohta, kellele on edasi

antud krüptovarateenuse osutaja ülesanded.

15

(3) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon kohustada käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud füüsilist isikut ilmuma kindlal ajal selgituste andmiseks Finantsinspektsiooni

ametiruumidesse.

(4) Järelevalve teostamise eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus saada krüptovaraturu

osalisega seotud teavet kolmandalt isikult ilma teabe saamisest krüptovaraturu osalist

teavitamata. Kolmas isik ei tohi krüptovaraturu osalist teabe edastamisest teavitada.

(5) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon määrata käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3

nimetatud nõuete täitmiseks tähtaja.

(6) Kui see ei kahjusta järelevalve teostamist, selgitab Finantsinspektsioon käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele teabe nõudmise eesmärke.

(7) Finantsinspektsioonil on õigus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2023/1114 artikli 94 lõike 3 punktiga e teha käesoleva seaduse § 24 lõikes 5 sätestatud juhul

päring elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete saamiseks.

Eelnimetatud päringu tegemiseks peab Finantsinspektsiooni seaduse § 221 lõike 1 kohaselt

korralduse andma Finantsinspektsiooni juhatuse liige.

§ 26. Järelevalve kolmandas riigis krüptovarateenuse osutamise ja krüptovara pakkumise

või kauplemisele võtmise taotlemise üle

(1) Kui krüptovaraturu osaline, kes on asutanud kolmandas riigis filiaali või osutab kolmandas

riigis piiriüleselt krüptovarateenust või pakub kolmandas riigis piiriüleselt krüptovara või

taotleb selle kauplemisele võtmist, rikub selle riigi kehtestatud õigusaktide nõudeid, rakendab

Finantsinspektsioon viivitamata meetmeid rikkumise lõpetamiseks, sealhulgas kolmanda riigi

finantsjärelevalveasutuse ettepanekul.

(2) Finantsinspektsioon teeb võimaluse korral rakendatud meetmed teatavaks kolmanda riigi

finantsjärelevalveasutusele.

(3) Krüptovaraturu osalise filiaal või krüptovaraturu osaline, kes osutab piiriüleselt teenust või

pakub piiriüleselt krüptovara või taotleb selle kauplemisele võtmist, peab kolmanda riigi

finantsjärelevalveasutuse nõudmisel esitama teavet, mis on vajalik järelevalve teostamiseks

filiaali või selle krüptovaraturu osalise tegevuse üle selles riigis.

§ 27. Menetlusosalise õigused ja kohustused järelevalvemenetluses

(1) Finantsinspektsioon selgitab vajaduse korral menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi

järelevalvemenetluses.

(2) Menetlusosalisel on õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt tema kohta kogutud

andmetega ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid. Finantsinspektsioonil on õigus

menetlusosalisele andmete esitamisest keelduda, kui see kahjustab või võib kahjustada

kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab järelevalve eesmärkide

saavutamist või ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.

(3) Menetlusosalisel on õigus esitada järelevalvemenetluses Finantsinspektsiooni kaudu

tunnistajale küsimusi. Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste

tunnistajale edastamisest küsimuste asjassepuutumatuse korral või tunnistaja õiguste või huvide

rikkumise vältimiseks.

16

§ 28. Selgituste andmisest keeldumise alused

Selgituste andmiseks võib kohustatud isik keelduda Finantsinspektsioonile selgituse andmisest

kriminaalmenetluse seadustiku §-s 73 sätestatud alustel.

§ 29. Kohapealse kontrolli tegemine

(1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus krüptovaraturu osalist ja temaga

samasse konsolideerimisgruppi kuuluvat äriühingut ning isikut, kellele krüptovaraturu osalise

ülesanded on edasi antud, asu- või tegevuskohas kontrollida.

(2) Kohapealset kontrolli on õigus teha, kui:

1) on vaja kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele;

2) Finantsinspektsioonil on kahtlus, et on rikutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes

(EL) 2022/2554, (EL) 2023/1113 ja (EL) 2023/1114 ning käesolevas seaduses või muudes

seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut;

3) lepinguriigi finantsjärelevalveasutuse vastava taotluse alusel on vaja kontrollida välisriigi

krüptovaraturu osaliselt saadud teavet;

4) see on vajalik muude järelevalveülesannete täitmiseks.

(3) Finantsinspektsioon annab kohapealse kontrolli tegemiseks korralduse, kuhu märgitakse

kontrolli eesmärk ja ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse

kontrollitavale kätte vähemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud

juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset

kontrolli teeb Finantsinspektsiooni volitatud töötaja (edaspidi kontrollija), kui käesolevas

seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(4) Kohapealse kontrolli käigus on kontrollijal õigus:

1) siseneda kõikidesse ruumidesse, võimalusel järgides kontrollitava suhtes kehtivaid

turvaeeskirju;

2) kasutada tööks vajalikku eraldi ruumi;

3) piiranguteta uurida järelevalve teostamiseks vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha

nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid ning jälgida tööprotsesse;

4) nõuda suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt.

(5) Kontrollitav on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul kontrollimine

toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud

teavet, kaasa arvatud vandeaudiitori aruanded ja vandeaudiitori eriotstarbelised raportid

kontrollitava aruannete kohta, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul võib Finantsinspektsioon volitada

kohapealset kontrolli tegema välisriigi finantsjärelevalveasutuse või tema nimetatud

audiitorettevõtja või eksperdi.

(7) Kontrollija on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta kahe kuu jooksul pärast

kohapealse kontrolli lõppemist akti kavandi, mille Finantsinspektsioon teeb kontrollitavale

viivitamata teatavaks.

(8) Kontrollitava juhtorgani liikmel ja töötajal on õigus ühe kuu jooksul akti kavandi

kättetoimetamisest arvates esitada kirjalikke selgitusi.

17

(9) Pärast kontrollitava kirjalike selgituste saamist, kuid hiljemalt neli kuud pärast kohapealse

kontrolli lõppemist, kinnitab Finantsinspektsioon oma otsusega lõppakti, mis toimetatakse

kontrollitavale kätte.

(10) Finantsinspektsioon võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud tähtaega kuni

kahe kuu võrra, kui kontrollitava esitatud selgitused või muu oluline asjaolu vajab täiendavat

hindamist. Kui lõppaktis tehakse vastaval perioodil olulisi muudatusi, tuleb lõppakt saata uuesti

kontrollitavale kirjalike selgituste saamiseks.

(11) Finantsinspektsioon võib lõppaktiga anda kontrollitavale tuvastatud puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja või määrata kontrollitavale muid kohustusi ja rakendada nende täitmata

jätmise või ebakohase täitmise korral sunniraha.

(12) Finantsinspektsioonil on õigus kohapealse kontrolli lõppakt või selle osa avalikustada, kui

see on vajalik finantssektori stabiilsusest ja läbipaistvusest või klientide huvidest lähtuvalt.

(13) Kui Finantsinspektsioon on kohapealse kontrolli viinud läbi käesoleva paragrahvi lõike 2

punkti 3 alusel, teeb Finantsinspektsioon kontrolli tulemused viivitamata teatavaks lepinguriigi

pädevatele asutustele.

§ 30. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll

(1) Finantsinspektsioon võib järelevalvemenetluses tähtsust omavate ja eriteadmisi nõudvate

asjaolude selgitamiseks menetlusse kaasata eksperdi.

(2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda erakorralist audiitorkontrolli, kui:

1) on põhjendatud kahtlus, et Finantsinspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanded või

teave on eksitavad või tegelikkusele mittevastavad;

2) on tehtud tehinguid, mille tulemusel võidakse tekitada või on tekitatud krüptovaraturu

osalisele, tema konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule või klientidele olulist kahju;

3) järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist muu oluline küsimus, mis on seotud

krüptovaraturu osalise või krüptovaraturu osalise konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu

finantsseisundiga.

(3) Finantsinspektsioon kaasab eksperdi või erakorraliseks audiitorkontrolliks audiitorettevõtja

omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Eksperdi või audiitorettevõtja nimi ja tema

kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne kaasamist, välja arvatud juhul, kui

asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise

audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist.

(4) Kui ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitorettevõtja teeb kindlaks

järelevalvemenetluses tähtsust omavad asjaolud, mille selgitamist ei olnud Finantsinspektsioon

talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta.

(5) Eksperdil ja erakorralist audiitorkontrolli teostaval audiitorettevõtjal on õigus kasutada

käesoleva seaduse § 29 lõikes 4 sätestatud õigusi üksnes temale antud ülesannete täitmiseks.

Audiitorettevõtjal on õigus teha Finantsinspektsioonile ja menetlusosalisele ettepanekuid

lisaandmete ja -dokumentide esitamiseks. Ekspert ja erakorralist audiitorkontrolli teostav

audiitorettevõtja võivad kasutada käesoleva seaduse § 29 lõikes 4 sätestatud õigust üksnes

kontrollitava loal või tema juuresolekul.

18

(6) Ekspert on kohustatud hoidma saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle

teatavaks käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannete täitmisel.

(7) Ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud katab Finantsinspektsioon. Kui ekspert

või audiitorettevõtja kaasatakse menetlusosalise taotlusel, tasub ekspertiisi või erakorralise

audiitorkontrolli kulud menetlusosaline.

§ 31. Ettekirjutus

(1) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, kui:

1) järelevalve tulemusel on avastatud krüptovaraturu osalise tegevust reguleerivates

õigusaktides sätestatud nõuete rikkumine;

2) on vaja ära hoida käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigusrikkumine;

3) krüptovaraturu osalise võetud riskid on oluliselt suurenenud või esineb muu tema tegevust,

tema klientide huve või finantsturu kui terviku usaldusväärsust või läbipaistvust ohustavaid või

ohustada võivaid asjaolusid.

(2) Ettekirjutuse saaja peab pärast selle teatavaks tegemist viivitamata asuma ettekirjutust

täitma.

(3) Kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui Finantsinspektsioon ei

ole ette näinud teisiti.

§ 32. Finantsinspektsiooni õigused ja kohustused ettekirjutuse tegemisel

(1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega:

1) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu;

2) keelata või piirata vara, sealhulgas kontode või krüptovara rahakoti kasutamist või

käsutamist;

3) keelata osaliselt või täielikult krüptovaraturu osalise kasumist väljamaksete tegemine;

4) nõuda krüptovaraturu osalise tegevuskulude piiramist;

5) nõuda krüptovaraturu osalise sise-eeskirjade muutmist;

6) nõuda krüptovaraturu osalise juhtorgani liikme tagasikutsumist või tema volituste ajutist

peatamist;

7) teha krüptovaraturu osalise üldkoosolekule või osanike koosolekule ettepanek

krüptovaraturu osalise audiitorettevõtja vahetamiseks;

8) nõuda krüptovaraturu osalise töötaja töölt kõrvaldamist;

9) nõuda krüptovaraturu osalise tegevuse edasiandmisel antud teenuse osutamise õiguse

tagasivõtmist;

10) nõuda krüptovaraturu osaliselt teabe viivitamatut avalikustamist, kui sellise teabe

avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest;

11) esitada muid, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli

94 lõikes 1 sätestatud nõudmisi krüptovaraturu osalise tegevust reguleerivate õigusaktide

täitmiseks.

(2) Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada kooskõlas

krüptovaraturu osalise tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatuga muid meetmeid,

sealhulgas:

1) tunnistada kehtetuks krüptovaraturu osalise tegevusloa;

2) tunnistada kehtetuks kolmandas riigis tegutsemise loa;

3) nõuda krüptovaraturu osalise juhtorgani liikme tagasikutsumist kohtu poolt;

4) rakendada sunniraha.

19

(3) Finantsinspektsioon võib krüptovaraturu osalise tegevust reguleerivates õigusaktides

sätestatud nõuete rikkumise kahtluse korral oma ettekirjutusega kehtestada kliendi varale

kasutamise või käsutamise keelu või piirangu vara säilimise tagamiseks kuni 30 päevaks

ettekirjutuse jõustumisest arvates. Muu hulgas on Finantsinspektsioonil õigus esitada

krüptovarateenuse osutajale, krediidiasutusele, e-raha asutusele või makseasutusele

motiveeritud avaldus kliendi konto või krüptovara rahakoti kasutamise piiramiseks.

(4) Konto kasutamise piirangu kehtimise ajal ei täida krüptovarateenuse osutaja või muu vastav

isik talle Finantsinspektsiooni poolt teatavaks tehtud keelu või piirangu adressaadiks oleva

konto valdaja või kolmanda isiku poolt kontol oleva vara kasutamiseks või käsutamiseks tehtud

korraldust.

(5) Finantsinspektsioon vabastab vara käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud keelust või

piirangust pärast samas lõikes nimetatud tähtaja möödumist. Kui vastav kahtlus langeb ära enne

käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist, on Finantsinspektsioon kohustatud

vara vabastama viivitamata.

(6) Vara kasutamist ja käsutamist saab keelata või piirata käesoleva paragrahvi lõikes 3

sätestatust pikemaks ajaks üksnes juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus. Kui asjas on

alustatud kriminaalmenetlus, toimub keelamine, piiramine või vara vabastamine

kriminaalmenetlust reguleerivas seaduses sätestatud korra järgi vastava kohtu poolt.

§ 33. Juhtorganite kokkukutsumine ja juhtorgani otsuse kehtetuks tunnistamine

Finantsinspektsiooni taotlusel

(1) Krüptovaraturu osalise juhatus peab üldkoosoleku, osanike koosoleku ja nõukogu

koosoleku toimumisest teatama Finantsinspektsioonile vähemalt kaks nädalat ette. Erakorralise

üldkoosoleku toimumisest peab võimaluse korral teatama vähemalt ühe nädala ette.

(2) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus:

1) krüptovaraturu osalise juhatuse, nõukogu, üldkoosoleku või osanike koosoleku

kokkukutsumiseks;

2) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse võtmiseks juhatuse, nõukogu,

üldkoosoleku või osanike koosoleku päevakorda.

(3) Finantsinspektsioonil on õigus saata koosolekule oma esindajad, kellel on õigus esitada

seisukohti ja teha ettepanekuid ning nõuda nende kandmist koosoleku protokolli.

(4) Krüptovaraturu osalise asukoha järgne maakohus võib Finantsinspektsiooni avalduse alusel

tunnistada kehtetuks seadusega, selle alusel antud õigusaktiga või põhikirjaga vastuolus oleva

üldkoosoleku, osanike koosoleku, nõukogu või juhatuse otsuse, kui avaldus on esitatud kolme

kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 34. Sunniraha

(1) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud Finantsinspektsiooni ettekirjutuse

või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha

asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(2) Ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral on

sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgnevatel

20

kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte

rohkem kui 5 000 000 eurot, ning juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ja

järgnevatel kordadel kokku kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks,

kuid kokku mitte rohkem kui kümme protsenti kogu juriidilise isiku aastasest netokäibest.

8. peatükk

Vastutus

§ 35. Krüptovarateenuse osutamisega seotud nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklites 59, 60 ja 64–83

sätestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni viis protsenti juriidilise isiku või tema

konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 36. Varapõhise tokeni emitendi nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklites 16, 17, 19, 22, 23, 25,

27–41 ning 46 ja 47 sätestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 12,5 protsenti juriidilise isiku või tema

konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 37. E-raha tokeni emitendi nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklites 48–51 ja 53–55

sätestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 12,5 protsenti juriidilise isiku või tema

konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 38. Muu krüptovara pakkumise ja kauplemisele võtmise nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklites 4–14 sätestatud nõuete

rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

21

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema

konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 39. Siseteabe avalikustamise nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 88 sätestatud nõuete

rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel

teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 2 500 000 eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel

teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kaks protsenti juriidilise isiku

või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 40. Turukuritarvituse ennetamise ja avastamise nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklites 89–92 sätestatud nõuete

rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel

teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 15 000 000 eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel

teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 15 protsenti juriidilise isiku

või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 41. Teabe esitamise ja avalikustamise kohustuse rikkumine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe, mille

esitamise ja avalikustamise kohustus ei tulene Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EL)

2022/2554 või (EL) 2023/1114, esitamisest keeldumise või mitteõigeaegse esitamise või

ebaõige või puuduliku teabe esitamise või avalikustamise kohustuse rikkumise eest või andmete

esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist, –

karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni viis protsenti juriidilise isiku või tema

konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 42. Digitaalse tegevuskerksuse nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklites 5–14, 16–18, artikli 19

lõigetes 1–5, artiklites 24 ja 25, artikli 26 lõigetes 1–8, artiklis 27, artikli 28 lõigetes 1–8, artiklis

29, artikli 30 lõigetes 1–4 ja artikli 42 lõikes 3 sätestatud nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

22

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema

konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.

§ 43. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi jagunemise,

ümberkujundamise, ühinemise või lõpetamisega seotud nõuete rikkumine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi

jagunemise, ümberkujundamise, ühinemise ja lõpetamisega seotud piirangute või nõuete

rikkumise eest −

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 44. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive

Käesolevas peatükis nimetatud juriidilise isiku käive on aastane kogukäive vastavalt viimasele

kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruandele. Kui juriidiline isik on

emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud

finantsaruandeid, siis on käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane

kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande

järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.

§ 45. Aegumine

Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 46. Menetlus

Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.

9. peatükk

Rakendussätted

1. jagu

Rakendussätted ja üleminekusätted

§ 47. Käesoleva seaduse rakendamine ja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse

nõuetega

(1) Isik, kes soovib osutada krüptovarateenust, rakendab käesolevat seadust alates 2024. aasta

30. detsembrist, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 ei ole sätestatud teisiti.

(2) Varapõhise tokeni emitent ja e-raha tokeni emitent rakendavad käesolevat seadust alates

2024. aasta 30. juunist. Varapõhise tokeni emitendile kohalduvad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 143 lõigetes 4 ja 5 sätestatud üleminekusätted.

(3) Muu krüptovara pakkuja või kauplemisele võtmist taotlev isik rakendab käesolevat seadust

2024. aasta 30. detsembrist, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2023/1114 artikli 143 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.

23

(4) Virtuaalvääringu teenuse osutaja, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel virtuaalvääringu teenuse pakkuja

tegevusluba, peab oma tegevuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114

sätestatud nõuetega kooskõlla viima hiljemalt 2025. aasta 1. juuliks, sealhulgas taotlema

Finantsinspektsioonilt tegevusluba.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teenuse osutaja on esitanud

Finantsinspektsioonile tegevusloa taotluse enne 2025. aasta 1. juulit ja nimetatud tähtajaks ei

ole Finantsinspektsioon tegevusloa andmist või sellest keeldumist otsustanud, ei loeta

nimetatud ettevõtja tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku tähenduses. Sellisel

juhul ei ole eelmises lauses nimetatud teenuse osutajal lubatud alates eelnimetatud kuupäevast

kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni teenuseid osutada.

(6) Virtuaalvääringu teenuse osutaja, kes on asutatud ja tegutsenud enne 2024. aasta 30.

detsembrit ja kes alates 2025. aasta 1. juulist ei osuta krüptovarateenust, ei pea

Finantsinspektsioonilt tegevusluba taotlema. Virtuaalvääringu teenusega seotud lepingule,

mille selline virtuaalvääringu teenuse osutaja on sõlminud enne 2024. aasta 30. detsembrit, ei

kohaldata käesolevas seaduses sätestatut.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 alusel krüptovarateenust osutada

sooviv isik võib eelnimetatud määruse artiklis 62 sätestatud tegevusloa taotluse esitada

Finantsinspektsioonile alates 2024. aasta 30. septembrist. Käesoleva lõike esimeses lauses

sätestatu ei kohusta Finantsinspektsiooni menetlustoiminguid läbi viima enne 2024. aasta 30.

detsembrit.

(8) Varapõhise tokeni emitent ja krüptovarateenuse osutaja peab vastama Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud digitaalse tegevuskerksuse nõuetele alates

2025. aasta 17. jaanuarist.

2. jagu

Muudatused kehtivates seadustes

§ 48. Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduse § 1111 lõike 11 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) väärtpaberituru seaduse ja krüptovaraturu seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile;“.

§ 49. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ja väärtpaberite registri pidamise seaduses“

tekstiosaga „, väärtpaberite registri pidamise seaduses ja krüptovaraturu seaduses“;

2) paragrahvi 38 lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „ja ühisrahastusteenuse osutaja“

tekstiosaga „, ühisrahastusteenuse osutaja, krüptovarateenuse osutaja ja krüptovara emitent“;

3) paragrahvi 38 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „või fondivalitseja“ tekstiosaga „, fondivalitseja,

ühisrahastusteenuse osutaja, krüptovarateenuse osutaja või krüptovara emitendi“;

4) paragrahvi 38 lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti, maksab järelevalvesubjekt järelevalvetasu

selle järelevalvesubjektina või arvestusaluse alusel, millest tulenev järelevalvetasu on suurem.“;

24

5) paragrahvi 39 lõike 2 punktis 21 asendatakse tekstiosa „ühisrahastusteenuse osutaja“

tekstiosaga „ühisrahastusteenuse osutaja või välisriigi ühisrahastusteenuse osutaja Eesti

filiaali“;

6) paragrahvi 39 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„7) krüptovarateenuse osutaja korral vastavalt tegevusloa ulatusele Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse

määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937

(ELT L 150, 9.6.2023, lk 40–205), IV lisas nimetatud summast;

8) varapõhise tokeni emitendi, välja arvatud krediidiasutuse korral Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 35 lõike 1 punktis a nimetatud summast.“;

7) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse punktidega 22–25 järgmises sõnastuses:

„22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16

alampunktis c, d, e või g nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi

krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali korral 0,001–0,1 protsendiga krüptovarateenuse osutaja

algatatud või vastu võetud tehingute kogusummast;

23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16

alampunktis a või i nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi

krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali korral 0,001–0,1 protsendiga klientide jaoks hoitavate

vahendite summast;

24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16

alampunktis b, f, h või j nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi

krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali korral 0,001–0,1 protsendiga krüptovarateenuse osutaja

osutatava teenuse aastasest äritulust;

25) krüptovara emitendi või välisriigi krüptovara emitendi Eesti filiaali korral 0,001–0,1

protsendiga emiteeritud krüptovara väärtusest.“;

8) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 54–57 järgmises sõnastuses:

„(54) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16

alampunktis c, d, e või g nimetatud teenust osutatava krüptovarateenuse osutaja järelevalvetasu

mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja algatatud või vastu

võetud tehingute keskmine kogusumma, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta

esitatud aruannetes.

(55) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16

alampunktis a või i nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja järelevalvetasu

mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja klientide jaoks

hoitavate vahendite keskmine summa, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta

esitatud aruannetes.

(56) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16

alampunktis b, f, h või j nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja järelevalvetasu

mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja osutatava teenuse

aastane äritulu, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruandes.

(57) Krüptovara emitendi järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks

emiteeritud krüptovara väärtus kokku, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta

esitatud aruannetes.“;

9) paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 54–57 järgmises sõnastuses:

25

„(54) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16

alampunktis c, d, e või g nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja järelevalvetasu

mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja algatatud või

vastu võetud tehingute keskmine kogusumma, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta

kohta esitatud aruannetes.

(55) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16

alampunktis a või i nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja järelevalvetasu

mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja klientide jaoks

hoitavate vahendite keskmine summa, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta

esitatud aruannetes.

(56) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16

alampunktis b, f, h või j nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja järelevalvetasu

mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja osutatava teenuse

aastane äritulu, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruandes.

(57) Krüptovara emitendi järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks

emiteeritud krüptovara väärtus kokku, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta

esitatud aruannetes.“;

10) paragrahvi 43 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Välisriigi investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse,

krediidiandja, krediidivahendaja, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja,

krüptovarateenuse osutaja, krüptovara emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja filiaal ja

välisriigi fondivalitseja, kes valitseb Eestis moodustatud või asutatud eurofonde või

alternatiivfonde piiriüleselt, tasuvad rahastamiskohustuse tekkimise korral kalendriaasta

esimesel poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab investeerimisühingu,

kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja,

makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krüptovarateenuse osutaja, krüptovara emitendi

või ühisrahastusteenuse osutaja tasutava järelevalvetasu kapitaliosale pooles ulatuses.“;

11) paragrahvi 43 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Välisriigi investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse,

krediidiandja, krediidivahendaja, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja,

krüptovarateenuse osutaja, krüptovara emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja filiaal ja

välisriigi fondivalitseja, kes valitseb Eestis moodustatud või asutatud eurofonde või

alternatiivfonde piiriüleselt, tasuvad rahastamiskohustuse tekkimise korral kalendriaasta teisel

poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab investeerimisühingu,

kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja,

makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krüptovarateenuse osutaja, krüptovara emitendi

või ühisrahastusteenuse osutaja tasutava järelevalvetasu kapitaliosale veerandi ulatuses.“;

12) paragrahvi 453 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „1500 eurot“ tekstiosaga „5000 eurot“;

13) paragrahvi 453 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kindlustusandja, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, erandi

alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja,

makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krediidiandja või -vahendaja, krüptovarateenuse

osutaja, krüptovara emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja tegevusloa taotlemisel tasutakse

menetlustasu 3000 eurot.“;

26

14) paragrahvi 454 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru

korraldaja, erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja, fondivalitseja, makseasutuse, e-

raha asutuse, krediidiandja või -vahendaja, krüptovaraturu osalise või ühisrahastusteenuse

osutaja täiendava tegevusloa taotlemisel, olemasoleva tegevusloaga lubatavate teenuste ringi

laiendamisel või makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11 lõigetes 1–3 või § 12 lõikes 1

sätestatud erandi kohaldamise lõpetamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 1500 eurot.“;

15) paragrahv 455 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 455. Väärtpaberite prospekti ja selle lisa ning valge raamatu kinnitamise taotlemine

(1) Väärtpaberite, välja arvatud investeerimisfondide esmase emissiooni aktsiad ja osakud,

prospekti kinnitamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 2000 eurot ning prospekti lisa

kinnitamise taotlemise korral tasutakse menetlustasu 1000 eurot.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 17 lõike 1 punktis a

sätestatu kohaselt valge raamatu kinnitamise taotlemisel tasub krediidiasutus menetlustasu

2000 eurot ja eelnimetatud määruse artikli 25 kohaselt valge raamatu uue versiooni kinnitamise

taotlemisel tasub varapõhise tokeni emitent, sealhulgas krediidiasutus, menetlustasu 1000

eurot.“;

16) paragrahvi 4512 lõike 6 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Inspektsioonile käesolevas paragrahvis sätestatud esitatud teabe hulgast võib vajaduse

korral edastada andmeid ka Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks, Rahapesu Andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning Eesti Pangale riikliku statistika seadusest ja

Eesti Panga seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.“.

§ 50. Investeerimisfondide seaduse muutmine

Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 2431 järgmises sõnastuses:

㤠2431. Mitteavaliku fondi moodustamisest ja asutamisest teavitamine

Fondivalitseja teavitab Finantsinspektsiooni viivitamata käesolevas jaos sätestatud lepingulise,

aktsia- ja usaldusfondi asutamisest või moodustamisest ning esitab alljärgnevad andmed:

1) fondi nimetus ja õiguslik vorm;

2) fondi asutamise või moodustamise kuupäev;

3) fondi investeerimise strateegia lühikirjeldus.“;

2) paragrahvi 306 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „ja täitma käesoleva seaduse“

tekstiosaga „ning täitma käesoleva seaduse §-des 4531 ja 4532 registreeritud väikefondi valitseja

tegevuse suhtes kehtestatud nõudeid ja“;

3) paragrahvi 306 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud eurofondi ja alternatiivfondi valitsejale, kes

soovib osutada või osutab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114

artikli 60 lõikega 5 investeerimis- ja kõrvalteenusega samaväärset krüptovarateenust,

kohaldatakse eelnimetatud määruses ja krüptovaraturu seaduses sätestatut.“;

27

4) paragrahvi 453 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eestis asutatud väikefondi valitseja, kes ei taotle tulenevalt käesoleva seaduse § 306 lõikest

3 Finantsinspektsioonilt tegevusluba, peab oma tegevuse registreerima, kui tal on kavatsus

hakata väikefondi valitsema, sealhulgas usaldusfondi täisosanikuna.

(2) Väikefondi valitseja registreerimiseks esitab fondivalitseja juhatus (edaspidi käesolevas

paragrahvis taotleja) Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja

dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas paragrahvis taotlus):

1) taotleja kontaktandmed ja põhikiri või muu samaväärne dokument;

2) taotleja juhatuse liikmete andmed, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime,

isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, kodakondsust ning elukohta;

3) taotleja aktsionäride või osanike nimekiri, milles on märgitud iga aktsionäri või osaniku nimi,

olemasolu korral registri- või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning andmed iga

aktsionäri või osaniku omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osade ja häälte arvu kohta;

4) kavandatavate fondide arv ja nende nimetused või ärinimed;

5) teave, millise riigi õiguse alusel on kavas fondid moodustada või asutada;

6) teave kavandatavate fondide investeerimispoliitika kohta, sealhulgas fondi investeeringute

ja kaubeldavate instrumentide, kauplemiskohtade, fondi peamiste riskide ning valitsetava vara

koosseisu ja koguväärtuse kohta;

7) hinnang kavandatava tegevuse vastavuse kohta alternatiivse investeerimisfondi valitseja

tegevuse tunnustele;

8) käesoleva seaduse § 4531 lõikes 1 kehtestatud summas aktsia- või osakapitali sissemaksmist

tõendav dokument;

9) tõend menetlustasu maksmise kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4–6 nimetatud andmed tuleb esitada komisjoni

delegeeritud määruse (EL) nr 231/2013 lisas 4 esitatud vormil.

(4) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda taotluse täpsustamiseks või muude registreerimise

seisukohast oluliste asjaolude väljaselgitamiseks lisaandmeid ja -dokumente.

(5) Taotluse võib esitada eesti- või ingliskeelsena. Finantsinspektsioonil on õigus vajaduse

korral nõuda ingliskeelsena esitatud andmete ja dokumentide tõlkimist eesti keelde.

(6) Kui taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele või taotlusele

lisatud andmed ja dokumendid on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud, võib

Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata või nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist või

jätta registreerimisavalduse rahuldamata.

(7) Finantsinspektsioon võib jätta registreerimisavalduse rahuldamata, kui:

1) esitatud andmetest ei selgu üheselt, et taotleja asukoht ja tegevuskoht, sealhulgas püsiva ja

kestva majandustegevuse koht, on Eestis;

2) taotleja ei valitse käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud mõistele vastavat

investeerimisfondi;

3) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged, eksitavad või

mittetäielikud;

4) ei ole tõendatud asutamisel oleva äriühingu aktsia- või osakapitali täielik sissemaksmine või

tegutseva äriühingu puhul kapitali olemasolu käesoleva seaduse § 4531 lõikes 1 kehtestatud

summas;

5) taotleja tegeliku kasusaaja päritoluriigiga puudub Finantsinspektsioonil tõhus ja

usaldusväärne võimalus koostöö tegemiseks, mis on vajalik investorite huvide kaitsmiseks.

28

(8) Finantsinspektsioonil on õigus määrata, kas taotleja tegeliku kasusaaja päritoluriik vastab

käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 5 sätestatud nõuetele.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmed ja dokumendid, samuti andmed ja

dokumendid lõikes 6 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks esitatakse Finantsinspektsioonile

tema määratud mõistliku tähtaja jooksul.

(10) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud puudusi ettenähtud

tähtajaks, ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid, dokumente või

teavet või on esitanud taotluse või nõutavad andmed ja dokumendid oluliste puudustega, võib

Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.

(11) Finantsinspektsioon kannab väikefondi valitseja nime ja kontaktandmed

Finantsinspektsiooni juhatuse otsuse alusel registrisse kahe kuu jooksul nõuetekohase taotluse

saamise päevast alates, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 7 kehtestatud

registreerimisavalduse rahuldamata jätmise aluseid.“;

5) seadust täiendatakse §-dega 4531 ja 4532 järgmises sõnastuses:

„§ 453¹. Nõuded tegevusloata väikefondi valitseja tegevusele

(1) Väikefondi valitseja aktsia- või osakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot ja olema

tasutud rahalise sissemaksena.

(2) Väikefondi valitseja esitab Finantsinspektsioonile regulaarselt teavet vastavalt käesoleva

seaduse §-s 454 sätestatule.

(3) Väikefondi valitseja valitsetava fondi minimaalne investeeritav summa on vähemalt 10 000

eurot ühe investori kohta iga eraldi pakkumise korral.

(4) Väikefondi valitseja võib enda valitsetavate fondide kohta reklaami avaldada üksnes

tingimusel, et see sisaldab ka järgmist teavet:

1) väikefondi valitseja tegutseb registreeringu alusel ja ta ei oma fondivalitseja ega väikefondi

valitseja tegevusluba ning Finantsinspektsioon ei teosta tema tegevuse üle järelevalvet;

2) valitsetav fond on kõrge riskitasemega keerukas investeerimistoode, mis võib olla raskesti

mõistetav;

3) valitsetava fondi minimaalne investeeritav summa.

(5) Väikefondi valitseja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni oma kontaktandmete,

juhatuse liikmete, aktsionäride või osanike struktuuri ja põhikirja või muu samaväärse

dokumendi muutumisest ning esitab vastavad andmed või dokumendid.

§ 453². Tegevusloata väikefondi valitseja registrist kustutamine

(1) Väikefondi valitseja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni väikefondi valitsejana

tegutsemise lõpetamisest või juhul, kui ta ei ole kuue kuu jooksul registreerimisest arvates

alustanud fondi valitsemist, ning esitab seda kinnitavad andmed.

(2) Finantsinspektsioon kustutab väikefondi valitseja registrist:

1) väikefondi valitseja lõppemisel;

2) väikefondi valitsejalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teabe saamisel.