Krüptovaraturu seaduse eelnõu
kommentaarid Eesti Web3 Kojalt
/Kuupäev digiallkirjas/
Austatud Mart Võrklaev,
Rahandusministeerium esitas 21.02.2023 kooskõlastamiseks ja arvamuste avaldamiseks Krüptovaraturu seaduse eelnõu (edaspidi KrüTS). Käesolevaga edastame virtuaalvääringu teenusepakkujaid ja turuosalisi esindava MTÜ Eesti Web3 Koja seisukohad.
1. KrüTS alustab esimeses paragrahvis krüptovaraturu osaliste reguleerimisest, jättes seejuures defineerimata krüptovaraturu kui sellise. Teeme ettepaneku defineerida krüptovaraturu mõiste.
2. Tänaste VASP tegevusloa omanike õiglane kohtlemine
Esmalt tuleb silmas pidada, et Eesti virtuaalvääringu teenusepakkujad on värskelt läbinud põhjaliku tegevuslubade uuendamise, viimaks oma tegevus kooskõlla Raha PTS viimase redaktsiooniga. Enamus nõuded, mis MiCA alles praegu kehtestab, on Eestis juba jõustunud ja tegevusloa säilitanud ettevõtted on oma tegevuse nendega kooskõlla viinud. Ei KrüTS-st ega seletuskirjast ei nähtu, et oleks läbi viidud analüüs hindamaks, mis osas tänased tegevusload ei ole kooskõlas MiCA nõuetega ja kas täna kehtiv regulatsioon on MiCA-st leebem või karmim. Näiteks miinimum osakapitali nõuded on juba täna oluliselt karmimad kui MiCA need sätestab. (Viitasime sellele juba kehtiva RahaPTS redaktsiooni eelnõud kommenteerides)
Toonitame, et RAB väljastatud tegevusload väljastati tähtajatult, aga KrüTS eelnõu seab neile lõputähtaja (tõenäoline põhiseaduslike õiguste riive) isegi aasta võrra lühema kui MiCA seda ette näeb. Sellist üleminekuaja lühendamist lubab MiCA ainult juhul kui kohaliku regulatsioon on MiCA-st leebem. Rahandusministeerium ei ole teinud sellist analüüsi, mis annaks vastuse, kas Eestis täna kehtiv regulatsioon on leebem ja kui, siis mis osas.
Turuosaliste õiglase kohtlemise huvides peaks lisama eelnõusse tänaste tegevusloa omanike ülemineku sätted, milles oleks selgelt väljatoodud, millises osas on vaja tegevus viia kooskõlla MiCA nõuetega, ehk millised on puudused. Sellised täiendused peaks lubama turuosalistel ellu rakendada "tegevuse kooskõlla viimise menetluse" raames, andes välja ettevõtetele puuduste kõrvaldamise ettekirjutuse, milles on selgelt välja toodud uued nõuded, mis tuleb täita. Selle kasuks räägib ka argument, et RAB on värskelt viinud läbi tegevuslubade uuendamise protsessi, omab selleks vastavat kogemust ja head kontakti ettevõtjatega. Lisaks vähendaks see oluliselt riigi halduskoormust.
Seda toetab ka põhimõte riigile andmete ühekordsest esitamisest. Kui peale tegevuse kooskõlla viimist riik leiab, et krüptovaldkond on vaja viia FI alluvusse, siis võiks seda teha, andes üle kehtivad tegevusload. Samas peaks kaaluma, kas kogu krüptovaldkond tuleks üldse anda FI alluvusse või ainult osa, mis puudutab finants- ja investeerimis-instrumentidena käsitletavate tokenite, e-raha või varapõhiste tokenite väljastajaid. Viimati mainituid on Eestis vähe ja nende tegevus võiks tõepoolest olema FI kontrolli all. Riik on tunnistanud riskihinnangus ja muudes dokumentides, et suurimad probleemid virtuaalvääringu teenusepakkujatega seisnevad rahapesus ja terrorismirahastamises. Seega oleks igati loogiline, et KrüTS-s nimetatud muud krüptovara teenusepakkujad jääksid RAB alluvusse. Kompetentse asutuse definitsioon, MiCA artikkel 3 lõige 35, lubab selgelt liikmesriigil määrata rohkem kui ühe kompetentse asutuse.
Juhime tähelepanu, et äsjane tegevusloa uuendamise maksumus turuosalistele ulatus keskmiselt kuuekümne tuhande Euroni. Sellele lisandus audiitorteenuse maksumus, mis virtuaalvääringu teenusepakkujate puhul oli kordades kõrgem tavalistest turuhindadest. Kogu dokumentatsioon tuli esitada uuesti, mis tähendab, et tegemist ei olnud kooskõlla viimisega, vaid sisuliselt uuesti loa taotlemisega. See protsess halvas suuresti turuosaliste võime keskenduda äri arendamisele, sest tihti olid dokumentatsiooni tootmisesse kaasatud terve meeskond. Samuti võib eeldada, et RAB oli suuresti pühendunud loamenetlustele ja rahapesu ennetamise ja avastamise jaoks ei jäänud eriti aega. Uue tegevusloa taotlemine olemasoleva asemele, mis juba täna suuresti täidab MiCA nõudeid, kustutaks tõenäoliselt turuosaliste huvi jätkata Eestis ja see oleks häbiväärne löök Eesti kui inovatiivse- juhtiva digiriigi mainele.
Teeme ettepaneku näha seaduses ette selge kord tänaste tegevuslubade kooskõlla viimiseks läbi puuduste kõrvaldamise ettekirjutuste, millele antakse tähtaeg vastavalt MiCA-s ettenähtule - kuni 01. juuli 2026.
3. Tegevusloa taotlemise kord
KrüTS ei sisalda tegevusloa taotlemise korda. Eeldades, et Eesti on innovatsioonile avatud riik, peaks olema tegevusloa taotlemine, nõutavad dokumendid, isikkoosseisule esitatavad nõuded, loamenetluse tähtajad jne olema lihtsalt ja selgelt kirjeldatud KrüTS-s.
Teeme ettepaneku selline kord lisada.
4. Tegevusloakohustuslikud krüptovaraturu osalised ja välistused
Kõik mis puudutab krediidiasutuste, makseasutuste, e-raha asutuste, investeerimisühinte, eurofondide või alternatiivfondide fondivalitsejate, väärtpaberite keskdepositooriumi või reguleeritud väärtpaberituru korraldajate poolset krüptovara kasutamist ja sestap krüptovaraturu osaliseks olemist ning FI poolse kinnituse saamust on igati selge ning mõistlik.
⁃ Probleem tekib sealt kus tänane seaduse eelnõu on liiga lai ning võimaldab iga indiviidi ja ettevõtet kes kasutab krüptovara ükskõik millisel viisil samuti järelvalve alla suunata selliselt et see pole ei turuosaliste ega järelvalvaja osas mõistlik, sest iga krüptovara on a priori kaubeldav ning sestap potentsialselt varapõhine.
§ 3 Krüptovaraturu osaline ⁃ Nende hulk ei ole enam nii lihtsasti hoomatav - neid on juba tuhandeid lahendusi ülemaailma - ja nad ei tegutse finantsturul, vaid teevad enamjaolt keerulisemaid IT protsesse.
⁃ Taoliste osapoolte tegevuse esialgne reguleerimine on enamvähem tehtav, sest alustades on arendajad teada ning saab kontrollida nende poolt loodavat koodi enne selle lanseerimist.
⁃ ENT hiljem liigub enamjaolt nende ettevõtete poolne kontroll peaaegu täielikult kasutajateni ning pärast desentraliseerimist nemad ise enam ei oma täielikku ligipääsu koodini, et oleks võimalik tegevust lõpetada ega oma ka kontrolli tokenite üle, et nendega toimuva eest vastutust võtta.
⁃ LISAKS ei ole taolised tokenid üldiselt mõeldud muuks kui erinevate arvutite vahel inforuumi kasutamise või muude tegevuste eest arvepidamiseks.
⁃ Lühidalt - taoliste osapoolte reguleerimine on juba algusest peale keeruline.
⁃ Või ka ettevõtted kes loovad nn mängu- või üritusesisese valuuta millel pole otseselt reaalset väärtust, ent mida kasutajad saavad ise hakata omavahel kauplema? Nt ApeCoin ja DESK.
⁃ Nende hulk ei ole üldse hoomatav - neid on kümneid tuhandeid lahendusi ülemaailma - ja nad ei tegutse ei finantsturul ent nende tegevuse mõistmine võib olla veelgi keerulisem.
⁃ Taoliste osapoolte tegevuse esialgne reguleerimine on juba keeruline, sest nende hulk on niivõrd suur ja juba alustades ei pruugi nende arendajad olla teada.
⁃ ENT üldiselt saab siiski kontrollida nende poolt loodavat koodi pärast selle lanseerimist.
⁃ SAMAS liigub enamjaolt nende ettevõtete poolne kontroll tokenite üle koheselt täielikult kasutajateni ning nemad ise enam ei oma peaaegu üldse võimalust tegevust lõpetada või ka nende tokenitega toimuva eest vastutust võtta.
⁃ Lühidalt - taoliste osapoolte reguleerimine on juba algusest peale keeruline.
⁃ Või ka ettevõtted kes omavad erinevaid tokeneid ning kasutavad kolmandate osapoolte tööriistu maksete vastuvõtmiseks, tokenitega kauplemiseks ja/või protokollide tööshoidmiseks? Nt AirBaltic ja Starbucks.
⁃ Nende hulk ületab täna samuti juba kümneid tuhandeid ülemaailma ning lahenduste lihtsuse tõttu saab igaüks iseseisvalt täna taolisi tegevusi alustada.
⁃ Taoliste osapoolte tegevuse reguleerimine, lõpetamine ja vastutusele võtmine on lihtsasti tehtav, sest nad teevad pigem arusaadavaid tegevusi mida on lihtne jälgida.
⁃ SIISKI - taoliste osapoolte reguleerimine on keeruline nende hulga tõttu ja ei vasta MiCA mõttele ning peletab ettevõtted plokiahelal põhinevate lojaalsusprogrammide kasutamisest eemale.
⁃ Või ka eraisikud kes omavad erinevaid tokeneid ning kasutavad kolmandate osapoolte tööriistu maksete vastuvõtmiseks, tokenitega kauplemiseks ja/või protokollide tööshoidmiseks? § 6 ütleb selgelt, et turuosalised peavad olema osaühing või aktsiaselts. Tokeni loonud eraisik ei kvalifitseeru, ega ilmselt ei peagi kvalifitseeruma. Siiski ei saa sellist tegevust ära keelata, sest järelvalve korraldamine sellise inkvisitsiooni üle oleks ebamõistlik ja tooks kaas väga huvitavaid õiguslikke/karistusõiguslikke menetlusi.
⁃ OLULINE on märkida, et ka eraisik saab lihtsa vaevaga luua uusi tokeneid ning neid ise kauplemisele panna sellest endaga seotud jälgi jätmata.
Hetkel kirjeldatu kohaselt on krüptovaraturu osalejateks nad kõik, ent kui eesmärk on nende kõigi tegevuse, lõpetamise ja vastutuse järelvalve, siis me ei saa sellega puhtinimlikult kunagi hakkama, sest see hulk osalisi on liialt suur ning riigi tasemel puudub suuresti ka kompetents enamike krüptovarade ning nende taga olevate lahenduste täielikuks mõistmiseks.
Õigusselguse huvides teeme ettepaneku KrüTS-s selgelt välistada tokenid, mille emiteerimist, kauplemisele panemist jne ei reguleerita. MiCA näeb sellised välistused ette ja see tuleks kindlasti üle tuua ka KrüTS-i, kas või viitena MiCA alapunktile.
5. KrÜTS sõnastus ja viited MiCA'le
Leiame, et MiCA tekstile viitamine on kohati hüplik. Kindlasti oleks teenusepakkujale lihtsam ja hea õigusloome seisukohalt tervitatav, kui olulised punktid oleks sõnastatud KrüTS-s endas, et teda oleks võimalik lugeda ka ilma MiCA versiooni kõrval lahti hoidmata.
6. Krüptovaraturuosalise nõukogu
MiCA ei näe ette turuosalisele nõukogu kohustust. Arvestades, millised nõuded on esitatud virtuaalvääringuteenusepakkuja juhatuse liikmetele, on ilmne, et neid nõudeid kohaldatakse ka nõukogu liikmetele. Oleme seisukohal, et kolme juhatuseliikmega saaks lahendatud nõukogule pandud kohustused (näiteks siseaudiitori alluvus) ja eraldi nõukogu loomine osaühingule ei ole vajalik. Praktiliselt on Eestis tõenäoliselt 15-20 inimest, kes kvalifitseeruksid nõukoguliikme nõuetele ja ei ole veel mõne turuosalisega seotud. See tähendab, et tegevusloa saaks KrüTS järgi umbes 6,5 ettevõtet.
Teeme ettepaneku nõukogu nõuedest krüptoturuosalisesest osaühingul loobuda.
7. Karistusi puudutavad sätted
Üsna segaseks jääb, milline rikkumine toob kaasa millise karistuse. Saame aru, et etteruttavalt on raske prognoosida reaalseid juhtumeid, aga hetkel tundub, et trahvid algavad 5 miljonist ja edasine arvutuskäik lähtub kvartaalsetest audiitoraruannetest. Kuna hetkel pole ilmselt aega seda küsimust põhjlikult lahendada, siis:
Teeme ettepaneku jätta kaistusted sätestamata ja asendada see KrüTS-s lausega: kehtestab valdkonna eest vastutav minister oma määrusega.
Eesti Web3 Koda on valmis konsulteerima Rahandusministeeriumit tokenite tehniliste aspektide osas ja aitama sõnastada vajalikke välistusi, et tagada krütsi efektiivne rakendamine Eestis ja õiguskindlus turuosalistele.
Lugupidamisega
Raido Saar
Juhatuse esimees
Eesti WEB3 Koda MTÜ