Leping

TAASTE- JA VASTUPIDAVUSRAHASTUST ANTAVA TOETUSE KASUTAMISE LEPING NR 2-2.1/2228-1

Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab terviseminister Riina Sikkut (edaspidi Sotsiaalministeerium) ja Sihtasutus Viljandi Haigla, registrikood 90004585, asukoht Pärna tee 3, Jämejala küla, 71024 Viljandi vald, keda esindab juhatuse liige Priit Tampere (edaspidi toetuse saaja), edaspidi nimetatud eraldi pool või koos pooled, arvestades, et

a) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17-75) (edaspidi määrus nr 2021/241), artikli 18 lõike 1 alusel esitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskavale (edaspidi taastekava) artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel Euroopa Komisjoni 05.10.2021 antud hinnang kiideti heaks Euroopa Liidu Nõukogu 25.10.2021 rakendusotsusega1 ning artikli 21 lõike 1 alusel esitatud taastekava muudatusettepanekule Euroopa Komisjoni 12.05.2023 antud hinnang kiideti heaks Euroopa Liidu Nõukogu 16.06.2023 rakendusotsusega2 – muudetud taastekava3 hõlmab komponendi 6 „Tervis ja sotsiaalkaitse“ investeerimisprojekti „TERVIKUMi rajamine“ (edaspidi projekt);

b) Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määrus nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused4“ (edaspidi taastekava määrus) kehtestab üldised nõuded määruse nr 2021/241 rakendamiseks ja taastekava alusel projektide rahastamiseks ning mille § 4 lõige 2 punkt 4 ning § 6 lõige 3 annavad ministeeriumile volituse lepingu sõlmimiseks;

c) projektile antav toetus ei ole riigiabi, kuna toetuse saaja on haiglavõrgu arengukava5 haigla. Toetuse saaja tegevust rahastab riik sama skeemi alusel, mille puhul on Euroopa Komisjon 12.11.2020. a otsuses SA.39324(2018/NN)6 jõudnud järeldusele, et haiglavõrgu arengukava haiglad ei tegele riiklike tervishoiuteenuste osutamisel majanduslikku laadi tegevusega ega tegutse seega ettevõtjana. Riigiabi andmist välistab samuti asjaolu, et projekti elluviimisel järgitakse riigihangete seadust ja tööjõukulud hüvitatakse turutingimustel,

sõlmisid alljärgneva rahastamislepingu projektile eraldatava toetuse kasutamiseks (edaspidi leping). 1. Lepingu ese 1.1. Lepingu esemeks on taastekava vahenditest projekti rahastamise tingimuste ja neist tulenevate poolte õiguste ja kohustuste reguleerimine. 1.2. Taastekava vahenditest projektile eraldatav toetuse summa on 72 000 000 (seitsekümmend kaks miljonit) eurot käibemaksuta (edaspidi toetus). 1.3. Projekti eesmärk ja selle täitmiseks vajalikud tegevused on nimetatud lepingu lisas 1. 1.4. Toetuse saaja kasutab toetust projekti tulemuse, milleks on TERVIKUMi ehitamine, saavutamiseks vastavalt lepingu lisas 2 nimetatud tegevus- ja tulemuskavale.

1 EL Nõukogu rakendusotsus, kp 25.10.2021: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CONSIL%3AST_12532_2021_INIT&qid=1646834812314 2 EL Nõukogu rakendusotsus, kinnitatud 16.06.2023: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CONSIL%3AST_9367_2023_INIT&qid=1687341857977 Lisa, 17.05.2023: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CONSIL%3AST_9367_2023_ADD_1&qid=1687341857977 3 Eesti taaste- ja vastupidavuskava, muudetud 16.06.2023: https://www.rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/taaste- ja-vastupidavusrahastu-rrf/eesti-taastekava 4 Avaldatud Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/101122021005 5 Kehtestatud VV 2.04.2004 määrusega nr 105, avaldatud Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/105042023014 6 EK otsus, kp 12.11.2020: https://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_39324

1.5. Toetuse kasutamine ja projekti tulemuse saavutamine peab olema kooskõlas projekti kohta esitatud infoga taastekavas ja Euroopa Liidu Nõukogu 16.06.2023 rakendusotsusega, millega kiidetakse heaks taastekava muudatusettepanekule antud hinnang (edaspidi EL Nõukogu rakendusotsus). 1.6. Toetus katab punktis 1.2 märgitud summa piires projekti eesmärgi täitmiseks ning taastekavas kokkulepitud vahe- ja lõpptulemuste saavutamiseks vajalikke kulusid. Projekti esialgne eelarve on toodud lepingu lisas 3. 1.7. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.02.2020 kuni 31.12.2025. Nimetatud ajavahemikul peavad toetuse saajal projekti elluviimiseks vajalikud tegevused olema tehtud, tulemused saavutatud ja kulud tasutud. 2. Toetuse maksmine ja toetuse kasutamise tõendamine 2.1. Euroopa Regionaalarengufondist toetatud projektide nr 2014-2020.2.04.17-0048 „Viljandi haigla esmatasandi tervisekeskus“ ja nr 2014-2020.2.04.18-0074 „Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud nüüdisajastatud üldhaigla ehitamine maakondliku tervisekeskuse loomiseks“ raames välja makstud toetus kogusummas 7 370 454,47 eurot loetakse projekti raames välja makstuks ning selle võrra väheneb punktis 1.2 toodud ja lepingu raames välja makstava toetuse kogusumma. 2.2. Arvestades punkti 2.1, on lepingu raames välja makstava toetuse summa 64 629 545,53 eurot. 2.3. Toetuse maksed tehakse toetuse saajale ettemaksetena. 2.4. Ettemakse taotlused esitab toetuse saaja Riigi Tugiteenuste Keskusele (edaspidi RTK) perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud registri (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu järgmiselt: 2.4.1. 15. juuliks 2023. a perioodi 01.02.2020 – 31.12.2023 kohta; 2.4.2. 15. jaanuariks 2024. a perioodi 01.01.2024 – 30.06.2024 kohta; 2.4.3. 15. juuliks 2024. a perioodi 01.07.2024 – 31.12.2024 kohta; 2.4.4. 15. jaanuariks 2025. a perioodi 01.01.2025 – 30.06.2025 kohta; 2.4.5. 15. juuliks 2025. a perioodi 01.07.2025 – 31.12.2025 kohta. 2.5. Tõendamata ettemaksete osakaal võib korraga moodustada kuni 40% punktis 1.2 nimetatud summast. 2.6. Ettemakse taotluses kajastatav toetuse summa peab katma toetuse saaja lepinguliste kohustuste täitmise eeldatavat rahavajadust vastaval ettemakse kasutamise perioodil arvestades koos ettemakse taotlusega toetuse saaja poolt esitatud toetuse maksete ligikaudset jaotust aastate kaupa ja punktis 2.5 nimetatud piirangut. 2.7. Ettemakse kasutamise tõendamiseks esitab toetuse saaja projekti raamatupidamise väljavõtte aruandeperioodi tekkepõhiste kulude kohta ja kumulatiivse sisutegevuste ülevaate hiljemalt koos järgmise ettemakse taotlusega, välja arvatud viimase ettemakse puhul. Sisutegevuste ülevaade sisaldab muuhulgas läbi viidud riigihangete juures olevate alltöövõtjate nimekirja vähemalt punktis 4.3 toodud andmetega. Viimase ettemakse kasutamise tõendid esitatakse hiljemalt viimase ettemakse kasutamise perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 2.8. RTK kontrollib ettemakse kasutamise kohta esitatud tõendeid ja kinnitab need e-toetuse keskkonnas kümne tööpäeva jooksul esitamisest arvates. Kui esitatud tõendites esineb puuduseid, pikeneb ettemakse kasutamise kohta esitatud tõendite kinnitamise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. 2.9. Väljamaksed teeb RTK kümne tööpäeva jooksul peale eelneva ettemakse kasutamise kohta esitatud tõendite kinnitamist. Esimene ettemakse tehakse kümne tööpäeva jooksul ettemakse taotluse esitamisest arvates. 2.10. RTK võib ettemaksed peatada või nende tegemisest keelduda taastekava määruse § 9 lõikes 7 nimetatud alustel, sealhulgas kui esineb toetuse vähendamise või tagasinõudmise alus või kui ettemaksete jääk on piisav toetuse saaja lepinguliste kohustuste täitmiseks.

3. Taastekavas kokkulepitud tulemuste tõendamine 3.1. Toetuse saaja esitab taastekavas kokkulepitud tulemuste tõendamiseks aruanded RTK-le e-toetuse keskkonna vormil, lähtudes selles etteantud andmeväljadest. 3.2. Projekti vahetulemuse aruande koos tõendatavate dokumentidega esitab toetuse saaja tegevus- ja tulemuskavas (lepingu lisa 2) märgitud vaheetapi kohta hiljemalt 15.07.2023. 3.3. Tulemuste lõpparuande, mis peab sisaldama taastekava määruse § 14 lõikes 3 nimetatud teavet, koos tõendatavate dokumentidega esitab toetuse saaja hiljemalt 15.01.2026. Lõpparuanne peab sisaldama ka teavet ühiste näitajate saavutamise kohta koos tõendatavate dokumentidega. 3.4. Projektile kohaldub kaks ühist näitajat7: 3.4.1 uute või ajakohastatud tervishoiuasutuste mahutavus, inimeste arv; 3.4.2 primaarenergia aastase tarbimise sääst, MWh aastas“. 3.5. Sotsiaalministeerium jälgib tulemuste tõendamiseks esitatud aruandeid ning kiidab need e-toetuse keskkonnas heaks 30 kalendripäeva jooksul aruande esitamisest arvates. 3.6. Kui Sotsiaalministeerium või RTK tuvastavad aruandes puudusi, kõrvaldab toetuse saaja puudused esimesel võimalusel, kuid hiljemalt nõutud tähtpäevaks. 3.7. Sotsiaalministeeriumi heaks kiidetud ja puudusteta vahetulemuse aruande ja tulemuste lõpparuande kinnitab RTK e-toetuse keskkonnas. 3.8. Toetuse saaja annab Sotsiaalministeeriumile ja RTK-le projekti elluviimise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi nende nõutud mõistlikuks tähtpäevaks. 4. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja: 4.1. saavutab projekti eesmärgid ning vahe- ja lõpptulemused vastavalt lepingu lisas 2 märgitud ajakavale; 4.2. järgib projekti elluviimisel õigusakte, sealhulgas tagab projektiga loodavale objektile ligipääsetavuse vastavalt objektile kohalduvatele nõuetele või standarditele ning lähtub riigihangete korraldamisel riigihangete seaduses ja enda hankekorras sätestatust; 4.3. tagab riigihangete puhul, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja nime, registrikoodi ja andmed nende seaduslike esindajate kohta; 4.4. tagab, et projekti elluviimisel järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnastandardeid ja -prioriteete, sh on tagatud kliimakindlus, ning ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses, arvestades taastekava lisas ja EL Nõukogu rakendusotsuses kajastatud „ei kahjusta oluliselt“ hindamise tulemusi projekti kohta; 4.5. esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktis d nimetatud andmed e-toetuse keskkonnas, kui need ei sisaldu avalikes andmekogudes; 4.6. säilitab kõiki toetuse kasutamist puudutavaid dokumente ja andmeid, seahulgas kuludokumente taastekava määruse § 13 lõigetes 4, 5 ja 7 sätestatud tingimustel ja vähemalt kuni 31.12.2030; 4.7. peab toetuse kasutamise üle projektipõhist arvestust kooskõlas raamatupidamise seadusest tulenevate nõuetega; 4.8. esitab nõutud dokumendid ja informatsiooni või võimaldab neile juurdepääsu auditeerija või kontrollija määratud tähtajal. Juhul, kui dokumente pole võimalik etteantud tähtaja jooksul esitada, esitab toetuse saaja põhjendatud taotluse tähtaja pikendamiseks; 4.9. teavitab avalikkust toetuse päritolust, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, ning kasutades objekti tähistamiseks ning avalikkusele mõeldud esemete ja dokumentide märgistamisel logo koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU” kooskõlas taastekava määruse §-ga 12 alates rahastamislepingu jõustumisest;

7 Ühiste näitajate loetelu koos selgitustega on toodud Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2106 lisas: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02021R2106-20211201&qid=1687177321506

4.10. tagab toetatud investeeringu eesmärgipärase kasutuse vähemalt kuni 31. detsembrini 2026. a. 5. Toetuse vähendamine, tagasinõudmine ja tagastamine 5.1. Toetuse vähendamisel, tagasinõudmisel ning tagasimaksmisel lähtutakse taastekava määruse §-st 11. 5.2. Kui toetuse saaja jätab lepingust tuleneva kohustuse täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, on RTK-l õigus kohustuse rikkumisega seotud ulatuses vähendada toetust ja vajadusel väljamakstud toetus tagasi nõuda. 5.3. RTK toetuse vähendamise või tagasinõudmise otsuse alusel väheneb punktis 1.2 nimetatud toetuse summa. 5.4. Toetuse saajal on kohustus kanda kasutamata jäänud toetus tagasi kümne tööpäeva jooksul pärast tulemuste lõpparuande RTK poolt kinnitamist.

6. Vaidluste lahendamine 6.1. Lepingule kohaldatakse Eesti õigust. 6.2. Pooled lahendavad lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused eelkõige kokkuleppeliselt. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendab vaidluse Tallinna Halduskohus. 6.3. Toetuse vähendamise ja tagasinõudmise otsusega mittenõustumisel kohustuvad pooled tegema koostööd ja pidama läbirääkimisi RTK-ga, vajadusel kaasates Sotsiaalministeeriumi. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendab toetuse saaja ja RTK vaidluse Tallinna Halduskohus. 7. Vääramatu jõud 7.1. Kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine loetakse vabandatavaks, kui see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseeritavatest asjaoludest, s.o asjaolu, mida pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures pooled on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ja tagama võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 7.2. Toetuse saajal on kohustus informeerida Sotsiaalministeeriumit ja RTK-d olukorrast, kus lepingu täitmises ilmneb olulisi takistusi.

8. Lepingu muutmine 8.1. Lepingu muutmisel järgitakse taastekava ja EL Nõukogu rakendusotsust. Lepingu ese, lepingu vahe- ja lõpptulemused ning ajakava, mis on seotud taastekava näitajate ajakavaga ja EL Nõukogu rakendusotsusega, ei ole poolte kokkuleppe alusel lepingu muutmise objektiks, välja arvatud kui nimetatud asjaolude muutmise vajadus tuleneb eelnimetatud dokumentidest. 8.2. Punktis 8.1 nimetamata asjaolude puhul lepingu muutmist või täiendamist sooviv pool esitab vastava ettepaneku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teisele poolele ning teine pool on kohustatud sellele vastama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ühe nädala jooksul, arvates vastava ettepaneku saamisest. 8.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult, need on lepingu lahutamatud osad. 8.4. Lepingu muudatused jõustuvad nende allakirjutamisel mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal. 8.5. RTK toetuse vähendamise ja tagasinõudmise otsuse alusel punktis 1.2 märgitud toetuse summa vähenemist käsitletakse Sotsiaalministeeriumi poolt lepingu ühepoolse muudatusena.

9. Lepingu kehtivus 9.1. Leping jõustub selle allakirjutamisel mõlema poole poolt. 9.2. Leping kehtib kuni mõlema poole kõikide lepinguliste kohustuste täitmiseni.

10. Informatsioon Pool kohustub teist Poolt informeerima kõikidest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist e-toetuse keskkonna kaudu. 11. Kontaktandmed Lepingu täitmisel on poolte kontaktisikud järgmised: 11.1. Sotsiaalministeeriumi kontaktisikud on Reena Müller, e-posti aadress: [email protected], tel: 5918 5705 ja Natalja Tšikova, e-posti aadress: [email protected], tel: 5917 1536; 11.2. Sihtasutuse Viljandi Haigla kontaktisikud on finantsjuht Marika Aaso, e-posti aadress [email protected], telefon 501 9166 ja projektijuht Reelika Luhtaru, e-posti aadress [email protected], tel 5661 1624.

12. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamisel järgmised lisad: 12.1. Lisa 1 - Projekti eesmärk ja selle täitmiseks vajalikud tegevused; 12.2. Lisa 2 - Tegevus- ja tulemuskava; 12.3. Lisa 3 - Projekti esialgne eelarve. Sotsiaalministeerium Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Riina Sikkut Priit Tampere Terviseminister juhatuse liige

TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 2-2.1/2228-1 LISA 1

Projekti eesmärk ja selle täitmiseks vajalikud tegevused 1. Projekti eesmärk Projekti eesmärk on Viljandi Haigla teeninduspiirkonnas osutatavate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavamaks ja integreeritud teenuste osutamise kaudu ravi- ning hooldusprotsessi järjepidevamaks muutmine, tagades tervise- ja sotsiaalprobleemidega elanike maksimaalselt iseseisev toimetulek oma elukeskkonnas ning tööhõives püsimine või võimalusel tööhõivesse naasmine. 2. Projekti eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused 1.1. Rajatakse Viljandi kesklinna, aadressile C. R. Jakobsoni 2a/2c, Turu 6, esmatasandi tervisekeskusega võrgustunud uus ja kaasaegne üldhaigla, mis tagab patsiendikeskse koostöö esmatasandi tervishoiu, eriarstiabi ning sotsiaalteenuste vahel. Esmatasandiga samale taristule luuakse ambulatoorse eriarstiabi (sh labor, radioloogiline ja funktsionaalne diagnostika, erakorralise meditsiini osakond, eriarstiabi vastuvõtud, taastusravi), statsionaarse eriarstiabi ja päevaravi (sh intensiivravi, operatsiooniplokk, päevaravi, kirurgia, sünnitusabi, günekoloogia, sisehaigused ja iseseisev õendusabi) ning muude avalike teenuste (sh sotsiaalnõustamine ja sotsiaaltransport, koduteenused jms) pakkumiseks vajalikud ruumid. 1.2. Valminud hoone varustatakse lähtuvalt teenuse osutamise vajadustest nõuetekohaste seadmete ja sisutusega. 1.3. Rajatakse palatiplokk, mis järgib avatud voodifondi põhimõtet, et optimeerida märkimisväärselt statsionaarsete ruumide kasutamist. Uude hoonesse rajatakse 110 statsionaarset voodikohta, milles osutatakse vastavalt elanikkonna muutuvatele vajadustele aktiivravi ja statsionaarsetõendusabi.

TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 2-2.1/2228-1 LISA 2

Projekti tegevus- ja tulemuskava Lepingu raames teostatakse järgmised muudetud taastekavas nimetatud projekti tegevused ja saavutatakse EL Nõukogu rakendusotsuses fikseeritud tulemused:

Tegevus Tulemus Tulemuse kirjeldus Tulemuse saavutamise

tähtaeg

Vahetulemus

TERVIKUMi ehituslepingu allkirjastamine

Leping on allkirjastatud

Riigi Kinnisvara AS (Viljandi Haigla esindaja) ja töövõtja on allkirjastanud TERVIKUMi ehituslepingu, mis hõlmab hoone tehnosüsteeme, sealhulgas tehnilisi seadmeid kütte, jahutuse, ventilatsiooni, sooja vee, valgustuse ja elektri tootmise jaoks, mõõtmist, seire- ja juhtimissüsteeme ning sisetöid.

juuni 2023

Lõpptulemus

TERVIKUMi ehitamine

TERVIKUM on ehitatud ja varustatud

TERVIKUMIi üldhaigla ja esmatasandi tervishoiukeskuse ehitamine on lõpule viidud ja hoone on varustatud TERVIKUMi kasutusele võtmiseks vajalike seadmetega.

detsember 2025

TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 2-2.1/2228-1 LISA 3

Projekti esialgne eelarve8

Projekti tegevus Toetuse summa, eurot

Projekteerimine, sh projekti ekspertiis 1 338 253,83

Ehitustööd, omanikujärelevalve teenus, liitumistasud (elekter ja küte) 62 501 959,45

Hoone sisustamine vajamineva inventari ja seadmetega 7 319 260,35

Projektijuhtimine 840 526,37

Kokku 72 000 000,00

8 Tabelis on arvestatud vaid taastekava vahenditest eraldatud toetuse summaga (käibemaksuta). Projekti esialgne eelarve on üle 104 miljoni eurot, k. a. taastekava vahenditest mitteabikõlblik käibemaks.