Riigieelarvelise eraldise kasutamise leping

Kantsleri…… käskkirjaga nr ..

kinnitatud „Sotsiaalministeeriumi toetuse andmise ja järelevalve kord“ Lisa 1

Taotlusvorm riigieelarvelise toetuse taotlemiseks (ministri otsustuskorras ja konkursi korral)

1.Taotleja nimi ja registrikood Tartu Ülikool, 74001073

2. Taotleja juriidiline aadress Ülikooli 18, 50090 TARTU

4. Kontaktandmed (telefon ja e-posti aadress) Üldine infotelefon: 737 5100 (E–R 9.00–17.00) E-posti aadress: [email protected]

5. Arvelduskonto number, viitenumber, pank Arvelduskonto EE281010102000234007 SEB Pank AS, Tornimäe 2, 15010 TALLINN

6. Taotletav summa 100 625 eurot

7. Toetuse kasutamise eesmärk Taotluse kasutamise eesmärgiks on olemasoleva COVID-19 mõjude rahvastikupõhise seire infrastruktuuri väärindamine läbi uute analüüside ja ning teadmusmetoodilise kompetentsi arendus läbi aktuaalsete teadusuuringute läbiviimise. „CORIVA“ (RITA1/02-120 leping nr 7.2-2/20/15) oli Eesti Teadusagentuuri algatatud valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamise programmi RITA1 projekt, mis analüüsis Eestis SARS-Cov-2-ga nakatunute haigestumise, haiguse kulu tõsidusastme, immuunvastuse ja nakkuse tervisetagajärgi. Uuringu tulemused ja saadud kogemus valdkondade vahelisest koostööst panustasid meditsiinilisse otsusetoesse, rahvatervise seire, terviseteenuste planeerimise ning meetmete tõhususe ja põhjendatuse analüüsi epideemia kahel esimesel aastal.1 Projekti meeskond koostöös juhtkomisjoniga kaardistas ka olulised väljakutsed/arenguvõimalused nakkushaiguste epideemiate tõrjeks ja selle kompetentsi arenguks. Projekti tulemusel loodi oluline infrastruktuur – COVID-19 mõjude rahvastikupõhise seire analüütiline andmebaas. Andmeinfrastruktuur koosneb andmetest, neid haldavast ja kureerivast teadusrühmast ning juhenditest, mis kirjeldavad andmete kasutamist ja haldamist.

8. Tegevuse elluviimise periood 01.10.2022 – 31.09.2023

1 Programmi RITA tegevuse 1 projekti „COVID-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade väljaselgitamine Eestis“ LÕPPARUANNE (lk 75-76) (https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2022/05/RITA1.02-120- lo%CC%83pparuanne-02.05.22-LOPLIK.pdf)

10. Mõõdetav tulemus ja sihtrühm COVID-19 mõjude rahvastikupõhise seire analüütiline andmebaas kaasab enam kui 320 000 isikust koosnev kohordi andmed, kuhu kuuluvate inimeste haigestumist, suremust ja tervishoiuteenuse kasutamist on võimalik ajas jooksvalt hinnata Eesti erinevate tervise jm andmebaaside abil (nn elav kohortuuring, ingl living cohort study). Vaatamata ulatuslikele vaktsineerimisprogrammidele koroonaviiruse SARS-CoV-2 vastu, mida valitsused ja tervishoiuasutused on rakendanud enam kui 200 riigis ning 67% maailma (65% Eesti ) elanikkonnast on saanud vähemalt ühe doosi COVID-19 vaktsiini, jätkab Covid-19 levikut. Et ilmnevad uued SARS-CoV-2 uued variandid ning SARS-CoV-2 spetsiifiline immuunsus ei taga täielikku kaitset, on nii vaktsineeritud kui ka loomulikul teel (nakkuse põdemise järel) omandatud immuunsusega inimesed endiselt COVID-19 sh selle raske kuluga vormist ohustatud. COVID-19 juhud on põhjustatud üha muutuvast/uuenevast SARS-CoV-2 viirusest. Immuunvastust mõõtvad uuringud on dokumenteerinud, et viiruse uued variandid (nt Omicron) võivad vältida nii loomuliku kui ka vaktsiini poolt esile kutsutud immuunvastust ja põhjustada nakatumise kui ka sümptomaatilise haiguse. Siiski on (seni) neil uutel variantidel madalam patogeensus nii in vitro/vivo kui ka epidemioloogilistes uuringutes. SARS-CoV-2 nakkuse ja epideemia tegelike mõjude (ingl real-world effects) on jätkuvalt olulised uuringuküsimused, millede tulemused on teaduslikult aktuaalsed ning vajalikuks sisendiks COVID-19 ravi ja ennetusmeetmete riiklikul planeerimisel. Lisataotluse eesmärgiks on olemasoleva COVID-19 mõjude rahvastikupõhise seire infrastruktuuri väärindamine läbi uute analüüside ning teadmusmetoodilise kompetentsi arendus läbi aktuaalsete teadusuuringute läbiviimise. Tegevused 1. Kohordi jälgimisandmete uuendus Eesti Haigekassa (haigestumine, tervishoiu ja ennetusteenuste kasutus), surma põhjuste registri ning TEHIK-u (SARS-CoV-2 testimine, vaktsinatsioonid) andmete põhjal. (Tartu Ülikooli Inimuuringute Eetika ja Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu kooskõlastused selleks on olemas) 2. Andmeanalüüs selgitamaks 2.1. Erinevat tüüpi SARS-CoV-2 spetsiifilise immuunsuse efekt ja kaitse kestus SARS-CoV-2 nakkuse, raske COVID-19 kulu suhtes. Erinevat tüüpi SARS-CoV-2 spetsiifilised immuunseisundid: loomulik immuunsus (SARS-CoV-2 nakkuse järgne), COVID-19 vaktsinatsiooni järgne immuunsus, hübriid (loomulik + vaktsinatsioon) immuunsus ja SARS-CoV-2 spetsiifilise immuunsuse puudumine. 2.2. SARS-CoV-2 spetsiifilise immuunsuse efekt sõltuvalt haigestumist põhjustavast SARS- CoV-2 variandist (nt delta variandi põdemise järgne kaitse Omikron-nakkuse eest; Omikron nakkuse põdemise järgne kaitse Omikron-nakkuse eest); 2.3. Raske COVID-19 kulu riskitegurid COVID-19 vaktsineeritute hulgas (sõltuvalt ajast, vaktsiinist (doosid), kaasuvatest haigustest jm) 2.4. COVID-19 epideemia mõju ravi ja ennetusteenuste kasutamisele Eestis. On võimalik, et koroonapandeemia on mõjutanud tervishoiu ja haiguseennetuse (nt vähisõeluuringute) kättesaadavust Eestis. Lisas mõju hindamisele on oluline selgitada, millised on sellest enam ohustatud rahvastikurühmad.

2.5. COVID-19 epideemia ja selle vastumeetmete mõju suremusele rahvastikus. 3. Valdkondade vahelise koostöö jätkamine; teadusmetoodiline arendus (sh valideerimine andmebaaside vahelise võrdluse läbi); teabevahetus rahastajaga. Lisataotlus võimaldab sisuka ja motiveeritud koostöö jätkamist ning noorteadlaste kaasamist töösse.

9. Tegevuste kirjeldus koos ajagraafikuga (kululiigid peavad ühtima punkti 14 finantseelarvega)

Tegevused / Projekti kuu 1-3 4-6 7-9 10-12

1 Kohordi andmete uuendus x

2 Analüüsid

2.1. x

2.2. x x

2.3. x x

2.4. x x

2.5 x x

3 Koostöö / arendus x x x x

4 Aruandlus ja publitseerimine Vahearuanne Lõpparuanne

Töörühm Heti Pisarev, TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Tatjana Meister, TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Raivo Kolde, TÜ arvutiteaduse instituut Kaarel Vesilind, TÜ arvutiteaduse instituut Krista Fischer, TÜ matemaatika ja statistika instituut Anneli Uusküla, TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut

11. Kas küsitud tegevuse rahastamiseks kasutatakse muud rahastust, sh koostööpartnerid (KOV, omafinantseering jne) või lisatakse omafinantseeringut. Palun loetleda Muud rahastust ei kasutata

12. Mis mõju avaldab tegevus organisatsioonile, ühiskonnale Teadustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides. Eesti kohane teaduspõhine informatsioon võimaldab suurendada tervishoiu poliitika ja ravikorralduse efektiivsust. Terviseandmebaasides sisalduva teabe usaldusväärsuse suurendamine läbi teadustöös tekkinud küsimuste lahendamise ja valideerimise. Oluline on Tartu Ülikoolis läbiviidava teadustöö nähtavuse suurendamine, erinevate valdkondade vahelise koostöö soodustamine, „suurte terviseandmete“ analüüsi kompetentsi kasv ning praktilise teadustöö kogemused kraadiõppuritele.

13. Kas nimetatud tegevused jätkuvad peale kirjeldatud elluviimise perioodi (ei pea täitma, kui on asja soetamine) Eeldatavalt töö jätkub.

14. Finantseelarve

Kululiigid taotleva summa osas Kogus Ühiku hind Summa kokku

1. Administreerimiskulu (meeskonna töötasu, asutuse rendi-, side-, valvekulud, raamatupidamine jne)

12*1,90 Üks inimkuu 3240 73872

2. Trükiste avaldamisega seotud kulud 3 2209 6628

3. Muud kulud – üldkululõiv, Tartu Ülikool, 20% lepingu kogumaksumusest

20125

Kulud kokku: 100625

Kinnitus riigieelarvelise toetuse taotluse juurde Käesolevaga kinnitan taotlejana, et:

• ei ole saanud sama kulu hüvitamiseks toetust teistelt finantseerijatelt;

• ei ole varem saadud toetuste kohta aruande esitamise võlgnevust;

• ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki ega maksmata tagasinõuet;

• ei ole ministeeriumi ega selle hallatava asutuse ametnik (töötaja) ega nendega seotud isik;

• meie suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad

maksuvõlad;

• toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses

sätestatud eesmärkide täitmiseks.

Anneli Uusküla Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Tartu Ülikool Email: [email protected] Telefon: 7374195

Taotleja esindaja nimi (allkirjastatud digitaalselt)

1

SIHTTOETUSE KASUTAMISE LEPING NR 3-4/1938-1 Tallinn, Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab kantsler Maarjo Mändmaa (edaspidi „toetuse andja“) ja

Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, 50090 Tartu, keda esindab rektori 29.12.2017 käskkirja nr 19 alusel grandikeskuse juhataja Siret Rutiku (edaspidi „toetuse saaja“),

edaspidi koos „pooled“ ja eraldi „pool“, LÄHTUDES

a) toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist jätkata CORIVA RITA1 uuringu tegevusi ja analüüse ning toetuse saaja poolt 06.09.2022. a esitatud taotlusest;

b) teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-st 153, mille kohaselt määratakse vajaduse korral sihttoetus riigi strateegilistest eesmärkidest tulenevaks teadus- ja arendustegevuseks ning sellega kaasnevateks tegevusteks;

c) tervise- ja tööministri ning sotsiaalkaitseministri 26.09.2022 käskkirja nr 122 „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 06.01.2022 käskkirja nr 6 „Sotsiaalministeeriumi 2022. aasta eelarve toetuste loetelud“ muutmine“ lisaga 1 toetuse saajale määratud eraldisest;

sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Riigieelarveline sihttoetus summas 100 625 (ükssada tuhat kuussada kakskümmend viis) eurot

(edaspidi „toetus“). 1.2. Toetuse saaja kasutab toetust CORIVA RITA 1 uuringu jätkutegevusteks (eesmärk). Toetuse

kasutamise täpsem kirjeldus on lepingu lisas, milleks on toetuse taotlus. 1.3. Toetus on määratud lepingu lisas esitatud kululiikide kaupa. Kululiikide eelarveid võib muuta

teise kululiigi eelarve arvelt, kui see on eelnevalt toetuse andja kontaktisikuga kooskõlastatud ja ta on muudatusega nõustunud.

1.4. Toetuse kasutamise periood on 12 kuud (01.10.2022–30.09.2023).

2. Toetuse väljamaksmine 2.1. Toetuse väljamakse aluseks on leping. 2.2. Toetuse andja kannab toetuse ühekordse maksena toetuse saaja arveldusarvele 10 (kümne)

tööpäeva jooksul alates toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest. 3. Aruannete esitamine 3.1. Toetuse kasutamise aruandeperioodid on järgmised: 3.1.1. 01.10.2022 – 31.12.2022; 3.1.2. 01.01.2023 – 31.03.2023; 3.1.3. 01.04.2023 – 30.09.2023. 3.2. Toetuse saaja esitab finantsaruanded 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale iga

aruandeperioodi lõppemist, vahearuanded 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale lepingu punktis 3.1.1 ja 3.1.2 toodud aruandlusperioodi lõppemist ning lõpparuande 20 (kahekümne) tööpäeva jooksul peale viimase aruandeperioodi lõppemist.

3.3. Finantsaruandes loetletakse kululiigid, mis peavad olema vastavuses taotluses esitatuga, ning summad.

3.4. Vahearuanne esitatakse punktide 3.1.1 ja 3.1.2 aruandlusperioodide kohta ning selles esitatakse kokkuvõte kõnealuse aruandlusperioodi tegevustest, põhilistest järeldustest ning edasistest plaanidest, sh planeeritud ajakavas püsimise ülevaade.

3.5. Lõpparuande esitatakse kogu toetuse kasutamise perioodi kohta ning selle koosseisus esitatakse ülevaatlik kirjutis, mis mh hõlmab:

 töö kokkuvõtet;

 põgusat sissejuhatust ning ülevaadet töö eesmärkidest;

 kasutatud meetodite kirjeldust või vastavaid viiteid;

 töö tulemusi ja nende põhjal koostatud järeldusi ning soovitusi. 3.6. Toetuse kasutamise aruanded esitatakse töövõtja volitatud esindaja e-posti aadressile vabas

2

vormis.

4. Erisätted 4.1. Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates

trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimalusel toetuse andja logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele.

4.2. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika edasise kasutamise.

5. Volitatud esindajad 5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Mari Teesalu, tel. 626,

e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Anneli Uusküla, tel.

7374195, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud üks lisa – Toetuse taotlus.

7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise

lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/toetuse_kasutamise_lepingute_uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.

7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.

7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ________________ _______________ Tel: 626 9301 Tel: 737 6215 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arveldusarve nr: EE281010102000234007