Kiri

21199-02

LIIKURI TN 22 JA 24 // 26 KRUNTIDE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING

LASNAMÄE LINNAOSA, TALLINN

LIIKLUSMÜRA HINNANG

21199-02

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21199

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Liikuri tn 22 ja 24//26, Tallinn

2/17

TELLIJA

Bonava Eesti OÜ

Toompuiestee 35, 10133 Tallinn

Reg.kood: 11398856

Tel.: +372 6274885 e-post: [email protected]

KOOSTAJA

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn, Eesti

Reg.kood: 11485414

Tel.: +372 5626 4614 e-post: [email protected]

www.kajaja.ee

VASTUTAV KONSULTANT KONSULTANDID

Eteri Eha I keskkonnamüra valdkonna juht

[email protected]

Marko Ründva I juhatuse liige

[email protected]

/allkirjastatud digitaalselt/

Ilona Laaneveer

[email protected]

Maria Tosso

[email protected]

KUUPÄEV: 29.04.2026

DOKUMENDI KONTROLL:

staatus versioon kommentaarid kuupäev autor

1 saadetud Tellijale 25.07.2023 M. Ründva

2 täiendatud uue plaanilahendusega vastavalt

Tellija andmetele

03.10.2024 E. Eha

3 täiendatud vastavalt Tellija kommentaaridele 16.01.2026 E. Eha

4 täiendatud vastavalt Tellija kommentaaridele 05.02.2026 E. Eha

5 täiendatud vastavalt Tellija kommentaaridele 09.02.2026 E. Eha

6 täiendatud vastavalt Tellija kommentaaridele 04.05.2026 M. Ründva

21199-02

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21199

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Liikuri tn 22 ja 24//26, Tallinn

3/17

KOKKUVÕTE

Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks käsitletaval alal teostati autoliiklusest põhjustatud müratasemete

arvutused ning vahetud helirõhutasemete mõõtmised. Arvutused teostati vastavalt üldtunnustatud Prantsusmaa

arvutusmeetodile NMPB-Routes-96 ning mõõtmised vastavalt Nordtest 056 meetodile NT ACOU056 „Road traffic:

Measurement of noise immission – survey method“. Müratasemete arvutused teostati olemasolevas olukorras

vastavalt 2022. a ning perspektiivses olukorras vastavalt 2045. a liikluskoormuse hinnangutele.

Töö planeeringuala puudutavad peamised tulemused on:

- Planeeringuala müratundlikele osadele (eelkõige mänguväljakutele) mõjub 2022. a liikluskoormuse

olukorras päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 49…54 dB ning öisel ajal müratasemed Ln ≤ 41…47 dB;

- Planeeringuala müratundlikele osadele (eelkõige mänguväljakutele) mõjub 2045. a liikluskoormuse

olukorras päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 52…56 dB ning öisel ajal müratasemed Ln ≤ 44…49 dB.

Tagamaks siseruumides kehtestatud liiklusmüra normtasemete täitmine, on vaja määrata hoonete fassaadidele

mõjuvad liiklusmüratasemed, mille tulemusel saab kehtestada fassaadidele vastavad heliisolatsiooni nõuded. Selle

jaoks arvutati hoonete fassaadidele mõjuvad müratasemed päevasel ja öisel ajal.

Hoonete fassaadide müratasemeid puudutavad peamised tulemused on:

- Laagna tee ääres asuvate hoonete teepoolsetele fassaadidele mõjuvad 2022. a liikluskoormuse olukorras

päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 69 dB ja öisel ajal Ln ≤ 60 dB;

- Laagna tee ääres asuvate hoonete teepoolsetele fassaadidele mõjuvad 2045. a liikluskoormuse olukorras

päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 70 dB ja öisel ajal Ln ≤ 62 dB;

- Liikuri tn poolsete hoonete Laagna tee poolsetele fassaadidele mõjuvad 2022. a liikluskoormuse

olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 61 dB ja öisel ajal Ln ≤ 53 dB;

- Liikuri tn poolsete hoonete Laagna tee poolsetele fassaadidele mõjuvad 2045. a liikluskoormuse

olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 62 dB ja öisel ajal Ln ≤ 54 dB;

- Laagna tee ääres asuvate 1-korruseliste ärihoonete teepoolsetele fassaadidele mõjuvad 2022. a

liikluskoormuse olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 65 dB ja öisel ajal Ln ≤ 57 dB;

- Laagna tee ääres asuvate 1-korruseliste ärihoonete teepoolsetele fassaadidele mõjuvad 2045. a

liikluskoormuse olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 67 dB ja öisel ajal Ln ≤ 59 dB;

- Liikuri tn poolsete 1-korruseliste ärihoonete Liikuri tn poolsetele fassaadidele mõjuvad 2022. a

liikluskoormuse olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 52 dB ja öisel ajal Ln ≤ 43 dB;

- Liikuri tn poolsete 1-korruseliste ärihoonete Liikuri tn poolsetele fassaadidele mõjuvad 2045. a

liikluskoormuse olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 58 dB ja öisel ajal Ln ≤ 48 dB.

Mänguväljakutel on täidetud keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 kehtestatud II kategooria päevase

aja piirväärtuse ning öise aja sihtväärtuse nõuded.

Reaalsete helirõhutasemete mõõtmistulemused olid planeeringualal päevasel ajal teostatud mõõtmiste ajal

LA,eq = 57…61 dB.

Projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid tuleb valida minimaalselt selliselt, et tänava poole jäävate

mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 40…45 dB,

olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ning välispiirdele

mõjuvast liiklusmüratasemest. Teiste fassaadidel võib lähtuda madalamatest ühisisolatsiooni nõuetest.

Hilisemates projekteerimisetappides on soovitatav leida arhitektuursed lahendused (näiteks topeltfassaad,

klaasitud rõdud, varjestavad fassaadielemendid või avatäidete paigutus), mis vähendavad liiklusmüra mõju

avatavatele akendele ja rõdudele (võimalikke lahendusi on täpsemalt kirjeldatud pt 7).

Täpsemad leevendusmeetmed, sh otsus topeltfassaadi või klaasitud rõdude vahel ning nende rakendamise ulatus

korruste ja fassaadiosade kaupa, selgitatakse välja edasistes projekteerimisetappides hoonete ruumijaotuse,

ruumide kasutusotstarvete ja avatäidete heliisolatsiooni arvutuste alusel. Vastavalt detailplaneeringu seletuskirja

punktile 4.13.1 tuleb ehitusprojekti koostamise käigus koostada projektlahendust käsitlev ajakohane mürauuring,

mille alusel määratakse fassaadidele mõjuvad liiklusmüratasemed ja kehtestatakse välispiiretele konkreetsed

heliisolatsiooni nõuded.

21199-02

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21199

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Liikuri tn 22 ja 24//26, Tallinn

4/17

SISUKORD

KOKKUVÕTE ........................................................................................................................................................... 3

1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... 5

2. ÕIGUSLIK RAAMISTIK .............................................................................................................................. 6

3. LIIKLUSMÜRA MÕÕTMISED .................................................................................................................... 7

3.1 MÕÕTESEADMED JA METOODIKA ................................................................................................................... 7

3.2 ILMASTIKUTINGIMUSED .................................................................................................................................. 9

3.3 SÕIDUTEE JA LIIKLUSE TINGIMUSED ............................................................................................................. 10

3.4 MÕÕDETUD LIIKLUSMÜRATASEMED ........................................................................................................... 10

4. MÜRA LEVIKU MODELLEERIMINE ........................................................................................................ 11

4.1 METOODIKA .................................................................................................................................................... 11

4.2 LÄHTEANDMED ............................................................................................................................................... 11 4.2.1 Autoliiklus ............................................................................................................................................................................ 11

5. MODELLEERIMISTULEMUSED ............................................................................................................... 12

6. MÕÕTMISTULEMUSTE JA MODELLEERIMISTULEMUSTE VÕRDLUS .................................................. 13

7. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED ................................................................................................................ 14

7.1 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................... 14

7.2 LEEVENDUSMEETMED .................................................................................................................................... 14

LISAD .................................................................................................................................................................... 17

21199-02

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21199

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Liikuri tn 22 ja 24//26, Tallinn

5/17

1. SISSEJUHATUS

Planeeringuala asub Harjumaal Tallinnas Lasnamäe linnaosas Kurepõllu asumis. Ala piirneb põhjast Liikuri

tänavaga ning ida- ja lääne küljest Liikuri 20 ja Liikuri 28 kortermajadega. Alast lõuna suunas paikneb Laagna tee,

mille suur liiklussagedus ja kehtiv piirkiirus 70 km/h on planeeringualal kõrge liiklusmüra peamine põhjus. Vastavalt

Lasnamäe linnaosa kehtivale üldplaneeringule1 on piirkonna maakasutuse juhtotstarbeks korterelamute ala.

Planeeringualale (kogupindala ca 2,67 ha) on kavandatud kaks krunti — positsioon 1 (5761 m²) ja positsioon 2

(6517 m²) — kuni 95% elamumaa ja vähemalt 5% ärimaa sihtotstarbega. Mõlemale krundile on kavandatud kuni

5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamu. Planeeritavad hooned on kavandatud Laagna tee äärest ca

38 m kaugusele; kõrval kinnistutel paiknevad olemasolevad Liikuri tn 20 ja Liikuri tn 28 korterelamud asuvad

Laagna teele lähemal. Planeeringualale on planeeritud lisaks rekreatsioonialad, parklad ja kõnniteed.

Joonis 1. Lasnamäe linnaosa üldplaneeringu maakasutuse väljavõte

Mürahinnangu lähteandmetena on kasutatud:

- „Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering“, menetluse nr DP042540, Bonava Eesti OÜ

töö nr 201803, põhijoonis DP-2 (10.02.2026); detailplaneering on algatatud Tallinna Linnavalitsuse

30.06.2017 korraldusega nr 1074-k.

1 Lasnamäe linnaosa üldplaneering

21199-02

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21199

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Liikuri tn 22 ja 24//26, Tallinn

6/17

2. ÕIGUSLIK RAAMISTIK

Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse2 tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus

leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad.

AÕKS § 56 lõike 2 kohaselt on välisõhus leviva müra normtasemed:

- müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja

mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

- müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. AÕKS § 56 lõike 3

kohaselt tagab planeeringust huvitatud isik, et müra sihtväärtust ei ületata.

AÕKS § 57 lõike 1 kohaselt määratakse mürakategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele

järgmiselt:

- I kategooria: virgestusrajatise maa-alad;

- II kategooria: haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad;

- III kategooria: keskuse maa-alad;

- IV kategooria: ühiskondliku hoone maa-alad;

- V kategooria: tootmise maa-alad;

- VI kategooria: liikluse maa-alad.

Müratundlik ala on keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“3 defineeritud kui üldplaneeringu juhtotstarbega

määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed. Siseruumide müratasemele esitatavad nõuded

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes (haridus- ja teadushooned, hoolekandeasutuse hooned ja

meelelahutushooned) on kehtestatud sotsiaalministri 12.11.2025. a määrusega nr 61„Nõuded müra, sealhulgas

ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“4.

Müra normtasemeid kohaldatakse üksnes hoonetele, kus inimesed viibivad pidevalt – näiteks elamutele ning

ühiskasutusega hoonetele, milleks määruse järgi on haridus- ja teadushooned, hoolekandeasutused ning

meelelahutushooned –, kuna neis on inimesed müra suhtes tundlikumad. Nimetatud määrus jõustus 17.11.2025

ja on kehtestatud rahvatervishoiu seaduse § 16 lõike 5 ja ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel. Uute elamute

ehitamisel ning ühiskondlike hoonete rajamisel ja olulisel ümberehitamisel kohaldatavad rangemad müranõuded

hakkavad kehtima alates 1. jaanuarist 2027. Kuna käesoleva planeeringuala hooned projekteeritakse ja ehitatakse

eeldatavalt pärast nimetatud kuupäeva, tuleb hoonete projekteerimisel arvestada alates 2027. aastast kehtima

hakkavate rangemate nõuetega.

Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71

lisas 1. Nimetatud määrus on kehtestatud AÕKS § 56 lõike 4 ja § 61 lõike 1 alusel.

Määruse nr 71 § 5 kohaselt on uus planeeritav ala väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega

piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala, millele kohaldub müra sihtväärtus. Käesolev

planeeringuala asub Lasnamäe linnaosas tiheasustusalal, mistõttu määruse mõistes ei ole tegemist uue

planeeritava alaga ja sihtväärtuse nõude formaalne kohaldamine ei ole kohustuslik. Praktikale tuginedes on

Tallinnas seatud eesmärgiks DP-de koostamisel võimalusel liiklusmüra piirväärtuse nõude täitmine ja inimeste

poolt aktiivselt kasutatavatel puhkealadel, mänguväljakutel jne sihtväärtuse nõude täitmine.

Vastavalt Lasnamäe elamualade üldplaneeringule on planeeringuala juhtotstarve korterelamute ala. Seega

käsitletakse projektiala vastavalt määrusele kui II mürakategooria ala. Tabelis 1 on toodud liiklusmüra

normtasemed.

2 Atmosfääriõhu kaitse seadus

3 Keskkonnaministri 16.12.2016.a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“

4 Sotsiaalministri 12.11.2025.a määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“

21199-02

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21199

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Liikuri tn 22 ja 24//26, Tallinn

7/17

Tabel 1. Liiklusmüra normtasemed. Müra kirjeldaja on hinnatud müratase L [dB]

kategooria ajavahemik liiklusmüra normtasemed

piirväärtus sihtväärtus

I päev (Ld) 55 50

öö (Ln) 50 40

II päev (Ld) 60 (651) 55

öö (Ln) 55 (601) 50

III päev (Ld) 65 (701) 60

IV öö (Ln) 55 (601) 50

1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel

Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel

75 dB.

3. LIIKLUSMÜRA MÕÕTMISED

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 planeeringuala olemasoleva keskkonnamüra olukorra hindamiseks teostati vahetud

helirõhutasemete mõõtmised (mõõtmisprotokoll 21199-01, 18.07.2023). Mõõtmised teostati kahes

mõõtmispunktis kuupäeval 17.07.2023 kell 11:20-12:40.

Mõõtmiste teostajad olid Argo Päid ja Ilona Laaneveer.

3.1 MÕÕTESEADMED JA METOODIKA

Tabel 2. Kasutatud mõõteseadmed

seade tüüp tehase tähis kalibreerimise kuupäev

müramõõdik NTi Audio XL2-TA A2A-15376-E0 21.03.2023

mikrofon NTi Audio M2230 09543 21.03.2023

kalibraator NTi Audio CAL200 16083 09.12.2022

müramõõdik NTi Audio XL2-TA A2A-18245-E0 22.03.2023

mikrofon NTi Audio M2230 7994 22.03.2023

kalibraator NTi Audio CAL200 18283 21.03.2023

Mõõtmised ja arvutused teostati standardi „Road traffic: Measurement of noise immission – survey method (NT ACOU

056)“ alusel.

Mõõtmiste käigus fikseeriti järgmised helirõhutasemed:

LA,eq,T [dB] – A-korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase fikseeritud ajaperioodi hindamiseks;

LAF,max [dB] – A-korrigeeritud maksimaalsed helirõhutasemed mõõtmisperioodil.

MÕÕTMISTE KORRALDUS

Helirõhutasemed mõõdeti Liikuri 24/26 ja Liikuri 24a maa-alal, mis asuvad Lasnamäe linnaosas Tallinna linnas.

Mõõtmised viidi läbi 2 mõõtepositsioonis:

- mõõtmispunkt MP1 asus Liikuri 24/26 (katastriüksus 78403:303:0008) 12 m kaugusel kinnistu piirist

Mõõtmispositsioonis MP1 kasutati mõõteseadet tehase tähistusega A2A-15376-E0;

- mõõtmispunkt MP2 asus olemasoleva Liikuri 24a (katastriüksus 78403:303:0009) kinnistul.

Mõõtmispositsioonis MP2 kasutati mõõteseadet tehase tähistusega A2A-18245-E0.

Mõõtepositsioonide ning mikrofoni paiknemised on esitatud joonistel 2 ja 3.

21199-02

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21199

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Liikuri tn 22 ja 24//26, Tallinn

8/17

Joonis 2. Mõõtmispunktide asukohad. Kaart on orienteeritud põhja-lõuna suunaliselt (Maa-ameti Geoportaal).

21199-02

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21199

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Liikuri tn 22 ja 24//26, Tallinn

9/17

Joonis 3. Mõõteseadmete asukohad (vasakul MP1 ja paremal MP2)

Mõõtmispositsioonide kirjeldus on esitatud tabelites 3 ja 4.

Tabel 3. Mõõtepositsioon MP1

mõõtepositsiooni kirjeldus

mõõtmispunkti kõrgus maapinnast ca 1,8 m

mõõtmispunkti kaugus sõiduteest (Laagna tee) ca 31 m

mõõtmiste teostamise ajaline kestus 60 min

helivälja tingimus vaba heliväli

Tabel 4. Mõõtepositsioon MP2

mõõtepositsiooni kirjeldus

mõõtmispunkti kõrgus maapinnast ca 1,8 m

mõõtmispunkti kaugus sõiduteest (Liikuri tänav) ca 25 m

mõõtmiste teostamise ajaline kestus 60 min

helivälja tingimus vaba heliväli

Enne ja pärast mõõtmiste teostamist kontrolliti mõõteseadmed akustilise kalibraatori abil.

3.2 ILMASTIKUTINGIMUSED

Tabel 5. Riigi Ilmateenistus, Tallinn-Harku ilmajaam

tuule kiirus [m/s] tuule suund [°] pilvkate õhuniiskus [%] temperatuur [°C]

17.07.2023

11.00 5,3 (8,8) 253 5/10 62 21

12.00 5,0 (9,1) 242 5/10 56 22

Märkus: mõõtmiste teostaja ei vastuta Riigi Ilmateenistuse poolt esitatud andmete õigsuse eest.

21199-02

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21199

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Liikuri tn 22 ja 24//26, Tallinn

10/17

3.3 SÕIDUTEE JA LIIKLUSE TINGIMUSED

Tabel 6. Laagna tee – põhitänav. Mõõtmispunkt MP1

tänav kirjeldus

teekatte tüüp asfalt

teekatte seisukord korras, kuiv

sõiduread ja laius 4+4 sõidurada, teekatte laius 17+17 m

rehvid suverehvid

piirkiirus 70 km/h

loendatud kergete sõidukite hulk mõõtmise ajal 2460

loendatud raskete sõidukite hulk mõõtmise ajal 71

Tabel 7. Liikuri tn – kõrvaltänav. Mõõtmispunkt MP2

tänav kirjeldus

teekatte tüüp asfalt

teekatte seisukord korras, kuiv

sõiduread ja laius 1+1 sõidurada, teekatte laius 9 m

rehvid suverehvid

piirkiirus 30 km/h

loendatud kergete sõidukite hulk mõõtmise ajal 76

loendatud raskete sõidukite hulk mõõtmise ajal 3

3.4 MÕÕDETUD LIIKLUSMÜRATASEMED

Käesolevas protokollis esitatud tulemused kehtivad konkreetsetele katseobjektidele.

Saadud mõõtmistulemused on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 8. Mõõtmistulemused

Mõõtmistulemuste laiendmääramatus on  5 dB (katteteguriga k=2, kahepoolne usaldusvahemik).

mõõtmispunkt mõõdetud ekvivalentne

helirõhutase

mõõdetud maksimaalne

helirõhutase

LA,eq [dB] LAF,max [dB]

MP1 (21199-230717-P01) 61 69

MP2 (21199-230717-P02) 57 69

21199-02

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21199

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Liikuri tn 22 ja 24//26, Tallinn

11/17

4. MÜRA LEVIKU MODELLEERIMINE

4.1 METOODIKA

Müra leviku modelleerimine teostati spetsiaaltarkvaraga Datakustik CadnaA 2025 MR1. Autoliikluse puhul on

arvutused teostatud vastavalt Prantsusmaa siseriiklikule arvutusmeetodile NMPB-Routes-96.

Müratasemete arvutused teostati 2 meetri kõrgusel maapinnast. Mürakontuurid esitati 5 dB kaupa. Uuringualas

levivate müratasemete määramiseks kasutati kolmemõõtmelist maastikumudelit, millele lisati kavandatav

hoonestus koos kontuuride ja kõrgustega ning autoteed koos vastavate liiklussagedustega. Alusjooniste ja

kõrgusandmetena kasutati Maa-ameti geoportaali maapinna kõrgusmudeli andmeid ning tellija poolt saadetud

jooniseid.

Teede ja tänavate liiklussageduste andmed saadi Stratum OÜ poolt koostatud Tallinna linna liikluskoormuse

uuringutest aastate 2022 ja 2045 kohta.

Müra modelleerimisel kasutati järgmisi lähteparameetreid:

- võrgustiku samm 5x5 m;

- peegelduste arv 2;

- liiklusvool „unsteady“;

- maapinna helineelde koefitsient vastavalt pinnakattele.

Müraarvutustes kasutati müraindikaatoritena siseriiklikke müraindikaatoreid Ld ja Ln, mis iseloomustavad vastavalt

päevase (kl 07-23) ja öise (kl 23-07) ajavahemiku keskmisi ekvivalentseid müratasemeid. Ld päevane ajavahemik

sisaldab ka õhtust ajavahemikku (kl 19-23), millele lisandub õhtuse aja parand +5 dB.

Müra leviku modelleerimisel ei arvestatud kõrghaljastusega kirjeldamaks võimalikku ebasoodsaimat olukorda,

samuti on talvisel perioodil lehtpuude ning hekkide mürakaitse efekt minimaalne.

4.2 LÄHTEANDMED

4.2.1 AUTOLIIKLUS

Müra hinnangu koostamisel kasutatud liiklusandmed on esitatud tabelites 9 ja 10. Töö lähteandmetena on

kasutatud Tallinna linna aasta keskmiseid ööpäeva liiklussageduste prognoose. Tabelites on esitatud sõiduautode

ja raskeliikluse jaotus tunni lõikes (sõidukit/tunnis) ning aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL).

Tunnikeskmised liiklussagedused, mida kasutati müra modelleerimisel saadi vastavalt päeva (kl 7-19), õhtu (kl 19-

23) ja öö (kl 23-7) jaotusele: 12 tundi, 4 tundi ja 8 tundi. Sõiduautode ja raskeliikluse ööpäevasel jagunemisel lähtuti

CNOSSOS-EU juhendmaterjalist. Jagunemine on kirjeldatud tabelis 11. Müratasemete modelleerimisel kasutati

liikluskiirusena kehtivaid piirkiiruseid 30km/h, 50 km/h ja 70 km/h.

Tabel 9. Aasta 2022 liiklussagedused projektiala ümbruses

tänav AKÖL sõidukit/h,

päev

sõidukit/h,

õhtu

sõidukit/h,

öö

ee liik

Laagna tee 18206 1168 592 228 peatee

Smuuli sild 8088 519 263 101 peatee

Juhan Smuuli tee T2 6916 444 225 86 peatee

Liikuri tn T2 3587 242 99 36 kõrvaltee

Liikuri tn T1 231 16 6 2 kõrvaltee

Võidujooksu 487 33 13 5 kõrvaltee

21199-02

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21199

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Liikuri tn 22 ja 24//26, Tallinn

12/17

Tabel 10. Aasta 2045 liiklussagedused projektiala ümbruses

tänav AKÖL sõidukit/h,

päev

sõidukit/h,

õhtu

sõidukit/h,

öö

Laagna tee 25567 1641 831 320 peatee

Smuuli sild 17518,5 1124 569 219 peatee

Juhan Smuuli tee T2 11256 722 366 141 peatee

Liikuri tn T2 4564 308 126 46 kõrvaltee

Liikuri tn T1 1021 69 28 10 kõrvaltee

Võidujooksu 1996 135 55 20 kõrvaltee

Tabel 11. Auto- ja raskeliikluse jagunemine

tee liik päev [%] õhtu [%] öö [%]

peatee autoliikluse jagunemine 77 13 10

raskeliikluse osakaal 8 6 3

kõrvaltee autoliikluse jagunemine 81 11 8

raskeliikluse osakaal 5 2 1

5. MODELLEERIMISTULEMUSED

Müratasemete arvutustulemusena valmis 4 kaarti päevase ning öise ajavahemiku jaoks. Eraldi modelleeriti

olemasoleva ning perspektiivse liikluskoormuse stsenaarium. Müratasemete kaardid planeeritava olukorraga

päevasele ja öisele ajavahemikule olemasoleva ja perspektiivse liiklussageduse osas on esitatud lisas 1

mürakaartidel 1-1 kuni 2-2.

Töö planeeringuala puudutavad peamised tulemused on:

- Planeeringuala müratundlikele osadele (eelkõige mänguväljakutele) mõjub 2022. a liikluskoormuse

olukorras päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 49…54 dB ning öisel ajal müratasemed Ln ≤ 41…47 dB;

- Planeeringuala müratundlikele osadele (eelkõige mänguväljakutele) mõjub 2045. a liikluskoormuse

olukorras päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 52…56 dB ning öisel ajal müratasemed Ln ≤ 44…49 dB.

Tagamaks siseruumides kehtestatud liiklusmüra normtasemete täitmine, on vaja määrata hoonete fassaadidele

mõjuvad liiklusmüratasemed, mille tulemusel saab kehtestada fassaadidele vastavad heliisolatsiooni nõuded. Selle

jaoks arvutati hoonete fassaadidele mõjuvad müratasemed päevasel ja öisel ajal.

Hoonete fassaadide müratasemeid puudutavad peamised tulemused on:

- Laagna tee ääres asuvate hoonete teepoolsetele fassaadidele mõjuvad 2022. a liikluskoormuse olukorras

päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 69 dB ja öisel ajal Ln ≤ 60 dB;

- Laagna tee ääres asuvate hoonete teepoolsetele fassaadidele mõjuvad 2045. a liikluskoormuse olukorras

päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 70 dB ja öisel ajal Ln ≤ 62 dB;

- Liikuri tn poolsete hoonete Laagna tee poolsetele fassaadidele mõjuvad 2022. a liikluskoormuse

olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 61 dB ja öisel ajal Ln ≤ 53 dB;

- Liikuri tn poolsete hoonete Laagna tee poolsetele fassaadidele mõjuvad 2045. a liikluskoormuse

olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 62 dB ja öisel ajal Ln ≤ 54 dB;

- Laagna tee ääres asuvate 1-korruseliste ärihoonete teepoolsetele fassaadidele mõjuvad 2022. a

liikluskoormuse olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 65 dB ja öisel ajal Ln ≤ 57 dB;

- Laagna tee ääres asuvate 1-korruseliste ärihoonete teepoolsetele fassaadidele mõjuvad 2045. a

liikluskoormuse olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 67 dB ja öisel ajal Ln ≤ 59 dB;

- Liikuri tn poolsete 1-korruseliste ärihoonete Liikuri tn poolsetele fassaadidele mõjuvad 2022. a

liikluskoormuse olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 52 dB ja öisel ajal Ln ≤ 43 dB;

- Liikuri tn poolsete 1-korruseliste ärihoonete Liikuri tn poolsetele fassaadidele mõjuvad 2045. a

liikluskoormuse olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 58 dB ja öisel ajal Ln ≤ 48 dB.

Ala planeerimisel on mänguväljakud paigutatud hoonete taha, selliselt tekitavad hooned mänguväljakutele

müravarjestuse Laagna teelt ja Liikuri tänavalt leviva müra eest.

21199-02

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21199

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Liikuri tn 22 ja 24//26, Tallinn

13/17

Mänguväljakutel on täidetud keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 kehtestatud II kategooria päevase

aja piirväärtuse ning öise aja sihtväärtuse nõuded.

6. MÕÕTMISTULEMUSTE JA MODELLEERIMISTULEMUSTE VÕRDLUS

Tabelis 10 on esitatud liiklusmüra mõõtmis- ja modelleerimistulemuste võrdlus samades asukohtades.

Tabel 12. Mõõtmistulemuste ja modelleerimistulemuste võrdlus

mõõtmispositsioon kaugus teeservast, m mõõtmis-

tulemused, LAeq

modelleerimis-

tulemused, LAeq

tulemuste

erinevus

MP1 ca 31 61 dB 64 dB 3 dB

MP2 ca 25 57 dB 47 dB 10 dB

Tulemuste võrdlusest on näha, et mõõtmispositsioonis MP2 on modelleerimistulemus 10 dB madalam, kui

kohapeal mõõdetud tulemus. See on tingitud sellest, et hoonete planeering on vahepeal muutunud ja selliselt

jääb mõõtepunkt MP2 hoonete taha, mis tekitavad täiendava müra varjestuse. Mõõtmispositsioonis MP1 on

modelleerimistulemus 3 dB kõrgem kui reaalne mõõtmistulemus. Mõõtmised teostati suvisel perioodil, millal

liiklussagedus Laagna teel on mõnevõrra madalam kui ülejäänud ajaperioodil. Teoreetiline müra leviku

arvutusmudel arvestab pikaajalise keskmise olukorraga ehk liiklussagedus on igal ajaperioodil keskmine. Seetõttu

on arvutusmudeli tulemused võrreldes mõõtmistulemustega konservatiivsemad.

Helirõhutasemete mõõtmiste käigus loendati ka planeeringualast mööduvaid sõidukeid – Laagna teel oli

mõõtmiste ajal tunni aja jooksul loendatud sõidukite arv 2531, millest 71 oli raskeliiklus ning Liikuri tänaval 79

sõidukit, millest 3 oli raskeliiklus. Teoreetilises arvutuses kasutatud sõidukite hulk Laagna teel on 1168, millest

raskeliiklus 93 ja Liikuri tn on vastaval 69 sõidukit, millest raskeliiklus 4 sõidukit. See tähendab, et teoreetilistes

müra leviku arvutustes tehtud eeldused vastavad piisava täpsusega reaalsele olukorrale.

21199-02

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21199

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Liikuri tn 22 ja 24//26, Tallinn

14/17

7. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED

7.1 KOKKUVÕTE

Laagna tee puhul on tegu kõrge liikluskoormusega maanteega, mistõttu on ka müratasemed kõrged. Kuna

kinnistule planeeritav hoone on teele suhteliselt lähedal, on soovituslik hoone ruumide jaotamisel vältida

müratundlike ruumide (näiteks magamistubade) paigutamist tänavapoolsele küljele ning võimalusel mitte

kavandada hoone tänavapoolsetele külgedele avatavaid aknaid. Tagamaks, et siseruumidesse levivad

liiklusmüratasemed ei ületaks normtasemeid, tuleb planeeritava hoone projekteerimisel rakendada arhitektuurilisi

ja ehituslikke leevendusmeetmeid.

Laste mänguväljakud ehk projektiga seotud müratundlikud objektid on kavandatud Laagna teest-st eemale (ca

64 m kaugusel teest) ning hoonete taha, selliselt tekitavad hooned neile täiendava müravarjestuse.

Mänguväljakute kaitse päevase aja sihtväärtuse (Ld 60 dB) suhtes põhineb hoonete varjestaval mõjul —

modelleeritud müratasemed (Ld kuni 56 dB 2045. a olukorras) on sihtväärtuse piiril. Kui hoonete paigutus, kõrgus

või pikkus edasises projekteerimises muutub, tuleb mänguväljakutele mõjuvad müratasemed üle arvutada ning

vajadusel mänguväljakute paigutust korrigeerida või näha ette täiendav lokaalne müratõke. Laagna tee ääres

paiknevate hoonete vahele on võimalik kavandada hooneosasid ühendav spetsiaalne seinaosa (arhitektuurne

müratõke), mis takistab müra levikut sisehoovi hoonete vahelt. Seinaosa enda õhumüra isolatsioon peab olema

vähemalt Rw  24 dB tagamaks piisavat müra leviku tõkestamist. Lõplikud lahendused ja parameetrid

täpsustatakse projekteerimise edasistes etappides.

Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada siseruumidele kehtivate müranormide järgimine vastavalt

sotsiaalministri 12.11.2025 määrusele nr 61. Nimetatud määruse järgi on nii elamutele määrusega kehtestatud

helirõhu normtasemete arvsuurused arvestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele, samas

ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need olema mõõtmiste teostamisel avatud.

7.2 LEEVENDUSMEETMED

Ehitusseadustik5u § 11 kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud nii, et seal oleks tagatud hügieen,

tervis ja keskkonnaohutus, sh piisav õhuvahetus ja tervislik sisekliima. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a

määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded"6 § 5 lõike 1 kohaselt peab eluruumis olema loomulik või

mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Samaaegselt nõuab

ehitusseadustiku § 64 ja selle alusel kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded"7 uutele ehitatavatele korterelamutele liginullenergiahoone (A-energiaklass)

taseme saavutamist. Kuna siseruumide müra normtasemete täitmine eeldab Laagna tee poolsetel fassaadidel

kinniseid aknaid, ei ole loomuliku ventilatsiooniga (akende ja õhurestide kaudu) nõutava õhuvahetuse tagamine

võimalik; samuti ei ole loomuliku ventilatsiooniga võimalik täita energiatõhususe miinimumnõudeid, kuna

soojakaod oleksid liiga suured. Seetõttu tuleb planeeringualale kavandatud korterelamutes ette näha mehaaniline

soojustagastusega sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsioon vastavalt standardile EVS-EN 16798-1:2019/NA:2019.

Õhuvõtuavad on soovituslik kavandada hoone müravabamale fassaadipoolele (Liikuri tn pool või sisehoovi pool)

või varustada vajadusel helisummutitega, et vältida liiklusmüra siseruumi kandumist ventilatsioonikanalite kaudu.

Vastavalt standardile EVS 842:2003 tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonide heliisolatsiooni

hindamisel ja üksikute elementide valimisel rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt

keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni

hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt

standardile EVS-EN ISO 717.

Vastavalt standardis EVS 842:2003 tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt

välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt

5 Ehitusseadustik

6 Eluruumile esitatavad nõuded

7 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded

21199-02

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21199

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Liikuri tn 22 ja 24//26, Tallinn

15/17

selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete

ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 40…45 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja

lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest. Hoonete teistel

fassaadidel võib lähtuda madalamatest ühisisolatsiooni nõuetest.

Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab

≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni

indeks.

Täiendava leevendusmeetmena on võimalik kaaluda kõrgendatud heliisolatsioonimeetmete rakendamist (näiteks

on võimalik hoonele kavandada akende ette heliisoleeriv topeltfassaad või klaasitud rõdud, vt joonised 4-6).

Kui kasutatakse topeltfassaadi või lisaklaasi avatäidete ees, siis sellisel juhul on avatäidetele mõjuvad müratasemed

madalamad ja avatäidete osas saab lähtuda ca 5-10 dB madalamatest müratasemetest võrreldes fassaadile

arvutuslikult mõjuvate müratasemetega (sõltub valitud lahendusest).

Müratasemete vähenemine ei ole suurem, kuna tegemist on üldjuhul osaliselt avatud konstruktsiooniga. Tavaliselt

kasutatakse selliste lahenduste korral lamineeritud klaase kogupaksusega 8-10 mm ja vahekaugus põhifassaadini

 200 mm.

Joonis 4. Klaasitud topeltfassaad ning lisaklaas avatäidete ees. Allikas: Google Maps, Estonia pst 1, Tallinn

Joonis 5. Klaasitud topeltfassaad ning lisaklaas avatäidete ees. Allikas: https://www.detail.de/de_en/erhohter-

schallschutz-mit-modularen-kastenfenstern?srsltid=AfmBOorMugYCp9tZYUqHkb-

amFpUjnoF8r478NlsViqK6JZE2h2AeImU

Kui kasutatakse klaasitud rõdude lahendust avatäidete ees, siis sellisel juhul on avatäidetele mõjuvad

müratasemed madalamad ja avatäidete osas saab lähtuda ca 15-20 dB madalamatest müratasemetest võrreldes

fassaadile arvutuslikult mõjuvate müratasemetega (sõltub valitud lahendusest). Kuna klaasitud rõdudega on

21199-02

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21199

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Liikuri tn 22 ja 24//26, Tallinn

16/17

võimalik moodustada suletud konstruktsioon, siis on selle mõju müratasemetele suurem võrreldes topeltfassaadi

või lisaklaasiga akende ees.

Joonis 6. Klaasitud rõdud. Allikas: Google Maps, Sõpruse pst 26, Tallinn

Kui planeeritud hoone puhul kasutatakse Laagna tee poolses osas topeltfassaadi lahendust, on avatäidetele

mõjuvate müratasemete puhul võimalik tagada II kategooria piirväärtused (vastavalt 65 dB päevasel ja 55 dB öisel

ajavahemikul), mis on oluline ainult avatavate akende kontekstis. Kui hoonele kavandatakse klaasitud rõdude

lahendus, on täidetud II kategooria sihtväärtused. Liikuri tn poolsetel fassaadidel ja sisehoovi poolsetel fassaadidel

piisab fassaadi heliisolatsioonist ilma täiendava topeltfassaadi või klaasitud rõduta.

Täpsemad leevendusmeetmed, sh otsus topeltfassaadi või klaasitud rõdude vahel ning nende rakendamise ulatus

korruste ja fassaadiosade kaupa, selgitatakse välja edasistes projekteerimisetappides hoonete ruumijaotuse,

ruumide kasutusotstarvete ja avatäidete heliisolatsiooni arvutuste alusel. Vastavalt detailplaneeringu seletuskirja

punktile 4.13.1 tuleb ehitusprojekti koostamise käigus koostada projektlahendust käsitlev ajakohane mürauuring,

mille alusel määratakse fassaadidele mõjuvad liiklusmüratasemed ja kehtestatakse välispiiretele konkreetsed

heliisolatsiooni nõuded.

21199-02

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21199

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Liikuri tn 22 ja 24//26, Tallinn

17/17

LISAD

Lisa 1. Mürakaardid

- Mürakaart nr 1-1 Müraolukord 2022 Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 1-2 Müraolukord 2022 Ln (dB), öö

- Mürakaart nr 2-1 Müraolukord 2045 Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 2-2 Müraolukord 2045 Ln (dB), öö

16

18

18a

18b

20

22

28

30

32

5

5b

7

8a

9

Laagna tee

Liikuri tn

Paekaare

Liikuri tn 22 ja 24 // 2

6 3K

3K

3K

3K 3K

1K

3K

5K

5K

5K

5K

1K

4K

4K

Ä//1K

Ä//1K

Ä//1K

Ä//1K

Müratõkkesein

Müratõkkesein

Mürakaart nr 1-1

Projekt nr 21199

Projekti nimi: Liikuri tn 22 ja 24 // 26 DP

Liiklusmüra koos müratõkkeseinaga 2022

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

----- Müratõkkesein

Rekratsiooniala

Mõõtkava A3 1:1200

Arvutustarkvara: CadnaA 2025 MR1

Kuupäev: 09.02.26

16

18

18a

18b

20

22

28

30

32

5

5b

7

8a

9

Laagna tee

Liikuri tn

Paekaare

Liikuri tn 22 ja 24 // 2

6 3K

3K

3K

3K 3K

1K

3K

5K

5K

5K

5K

1K

4K

4K

Ä//1K

Ä//1K

Ä//1K

Ä//1K

Müratõkkesein

Müratõkkesein

Mürakaart nr 1-2

Projekt nr 21199

Projekti nimi: Liikuri tn 22 ja 24 // 26 DP

Liiklusmüra koos müratõkkeseinaga 2022

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

----- Müratõkkesein

Rekratsiooniala

Mõõtkava A3 1:1200

Arvutustarkvara: CadnaA 2025 MR1

Kuupäev: 09.02.26

16

18

18a

18b

20

22

28

30

32

5

5b

7

8a

9

Laagna tee

Liikuri tn

Paekaare

Liikuri tn 22 ja 24 // 2

6 3K

3K

3K

3K 3K

1K

3K

5K

5K

5K

5K

1K

4K

4K

Ä//1K

Ä//1K

Ä//1K

Ä//1K

Müratõkkesein

Müratõkkesein

Mürakaart nr 2-1

Projekt nr 21199

Projekti nimi: Liikuri tn 22 ja 24 // 26 DP

Liiklusmüra koos müratõkkeseinaga 2045

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

----- Müratõkkesein

Rekratsiooniala

Mõõtkava A3 1:1200

Arvutustarkvara: CadnaA 2025 MR1

Kuupäev: 09.02.26

16

18

18a

18b

20

22

28

30

32

5

5b

7

8a

9

Laagna tee

Liikuri tn

Paekaare

Liikuri tn 22 ja 24 // 2

6 3K

3K

3K

3K 3K

1K

3K

5K

5K

5K

5K

1K

4K

4K

Ä//1K

Ä//1K

Ä//1K

Ä//1K

Müratõkkesein

Müratõkkesein

Mürakaart nr 2-2

Projekt nr 21199

Projekti nimi: Liikuri tn 22 ja 24 // 26 DP

Liiklusmüra koos müratõkkeseinaga 2045

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

----- Müratõkkesein

Rekratsiooniala

Mõõtkava A3 1:1200

Arvutustarkvara: CadnaA 2025 MR1

Kuupäev: 09.02.26

vahe-ladustamine

80 0l

ol m

e

80 0l

pa be

r

80 0l

pa be

r

80 0l

ol m

e

80 0l

ol m

e

80 0l

ol m

e

800l olme

1100 l

pakend

240l bio

vahe-

ladustamine

800l

olm e

800l

paber800l

paber

800l

olm e

800l

olm e

800l

olm e

800l

olme

1100 l

pakend

240l

bio

+58,80

P3

P11

P3

P5

P4

6%

6%

6%

6%

6%

6%

6% 6%

4,2%

5%

3%

3%

6%

6%

6%

6%

6 %

Tr af o

KP -s ea de

M P- se ad e

1Õ

19Hk

14

20Krs

41Mä

40Mä

38PäL 37PäL

33Re

30Hb

27Hb

28Hb

29Hb 42PäK

43PäK

44PäK

23Pi

46PäK

45PäK

49PäK

50PäK

51PäK

52PäK

48Re

2Va

3Re 4Re

47PäK

5Re 21Krs

24Krs 25Krs

32Hb

22Pi

16Va

15Va

39PäL

36PäL 35PäL

34PäL

6Re 7Re 8Re

9Re

12Re

10Re

11Re

1P Ld 2P Ld

3P Si

4P Si

5P Si

6P Si

7P Si

8P El

9P El

31Hb 26Hb

13Õ

18Va 17Va

VARI

P3

P3

P12

P5

P11

P8

P9

P9

P10

P7

P7

P4

+58,80

JP

JP

MÄNGUVÄLJAK

PUHKUS

MÄNGUVÄLJAK

PUHKUS

VARI

P5

P94

P94

7

10

4

5

6

9

3

8

OL. OL. LIKV. TREPID

OLEMASOLEV TREPP LAAGNA TEELT PAE SILLALE

OLEMASOLEV ÜMBERTÕSTETAV LIIKURI TN 28 PRÜGI SÜVAMAHUTI

PÄÄS SILLALE LÄBI PLAN PANDUSE

PLAN. LIFT LAAGNA TEELT

PAE SILLALE

PLAN. JALAKÄIJATE PANDUS LAAGNA TEELT ÜLES

PÄÄS SILLALT PROMENAADILE max 6% kaldega tee

OLEMASOLEV ÜLEKÄIGURADA

PLANEERITUD LIIKURI TN 20 PRÜGIMAJA JA PAKENDIPUNKTI

VÕIMALIK ASUKOHT

MADALDATUD ÄÄREKIVIDEGA

KÕNNITEE

MADALDATUD ÄÄREKIVIDEGA

KÕNNITEE

PLANEERITUD KÜNNISEGA

ÜLEKÄIGURADA PLANEERITUD KOMPLEKTALAJAAM

PLANEERITUD LIIKURI TN 28 ÜMBERTÕSTETAVA SÜVAMAHUTI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ÜMBERTÕSTETAVA AVALIKU PAKENDIPUNKTI UUS ASUKOHT

OLEMASOLEV ÜMBERTÕSTETAV PAKENDIPUNKT

m²

8 L 100

- -

- -

-

241 - -

m²

3 L 100

- -

- -

-

1554 - -

m²

2 E ≤ 95 / Ä ≥ 5

18m* 5/-1

2950 2900

2

6517 100 -

m²

7 L 100

- -

- -

-

768 - 59***

m²

1 E ≤ 95 / Ä ≥ 5

18m* 5/-1

2950 2900

2

5761 100 -

m²

4 L 100

- -

- -

-

315 - -

m²

10 L 100

- -

- -

-

2167 - 59***

m²

5 L 100

- -

- -

-

310 - -

m²

6 L 100

- -

- -

-

50 - -

m²

9 L 100

- -

- -

-

1961 - 42

1

2

PEAMISED ARHITEKTUURINÕUDED:

· Lamekatus · Hoone paigutatakse krundile poolperimetraalse

hoonestuslaadiga vastavalt hoonestusalale, paralleelselt kõrval kruntidel asuvate hoonetega ja Liikuri tänavaga.

· Hoonemahud kavandada kõrguslikult astmelistena ja varieeruva korruselisusega ning liigendada mahuliselt ja/või materjalidega.

· Sissepääsud korterelamutele kavandada ka promenaadi poolt.

· Välisviimistluse nõuded - kasutada materjale, mis võimaldavad ehitada kaasaegseid ja energiatõhusaid hooneid ning haakuksid nii materjalide kui ka värvivalikute osas ümbritseva linnaruumiga. Kasutada ümbruskonna hoonetele iseloomulikke fassaadimaterjale ja värvitoone. Vältida tehislikke imiteerivaid materjale. Täpsem arhitektoonika ja viimistlusmaterjalide valik määratakse ehitusprojekti käigus. Näiteks: klaas, betoon, krohv, naturaalne kivi. Ilmekuse andmiseks komposiitsed plaatmaterjalid (tsementkiudplaadid, komposiit-alumiinium plaadid, puit roovid või laudis).

· Parklakorruse hoovipoolsete välisseinte välisviimistluse nõuded - kasutada arhitektuurseid ja maastikuarhitektuurseid võtteid välisseinte varjamiseks ja liigendamiseks ronihaljastusega, nõlvaga vms, et vältida monotoonset kõrget müüri, mis lõikaks järsult hoonete vahelist ruumi.

· Piirdeaiad - planeeritud mänguväljaku ümber võib kavandada piirde, et tagada laste turvalisus. Kavandada metallpiire, analoogne rõdupiiretega. Lubatud kõrgus kuni 1,20m.

· Promenaadi äärsed äripinnad kavandada esiküljes klaasfassaadidega, et visuaalselt ruumi avardada.

· Abihooneid võib rajada ehitusõigusega määratud hoonetealuse pinna ulatuses väljapoole hoonestusala, arvestades arhitektuurse sobivuse, väärtusliku kõrghaljastusega ning kujadega. Abihoonete ja eraldiseisvate varikatuste täpne asukoht määratakse ehitusprojektis.

· Juhul kui hetkel kehtivate normide kohaselt on kavandatavate hoonete elu- või muudes ruumides müra normtasemete ületusi tuleb nendes kohtades leevendusmeetmena rakendada kõrgendatud heliisolatsioonimeetmeid (näiteks hoonele kavandada akende ette heliisoleeriv topeltfassaad või klaasitud rõdud).

MÄRKUSED: · Prügimaja asukoht on illustratiivne, koht täpsustatakse ehitusprojekti

koostamise staadiumis. · Haljastuse ja inventari lahendus on illustratiivne, täpsustatakse

ehitusprojekti koostamise staadiumis. · Liikluse lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojekti

koostamise staadiumis. · Joonise loetavuse huvides on planeeritud krundi piiri pos 1 ja pos 2

joonisel nihutatud 0.2 m võrra väljapoole. · Topogeodeetilise mõõdistuse on koostanud OÜ ESTGEO, töö nr 22_041,

22.08.2024. Kõrgused EH 2000 süsteemis, koordinaadid L-est 97 süsteemis.

· Teede ja tehnovõrkude lahendus Bonava Eesti OÜ, töö nr 201803 · Haljastusliku hinnangu koostas maastikuarhitekt Helen Lindvere

14.08.2018 Liikuri tn 22, 24//26, 20a/1, 22a, 24a, 20b/1 ja Liikuri tn T2 · Hoone põhimahust võivad kõrgemale ulatuda üksikud kokku kuni 10%

ulatuses ehitisealusest pinnast kuni 3 m kõrgused (21 m maapinnast) liftišahtid, katusele pääsud vms. Töö nr: Staadium:

Joonise kuupäev:

Tellija:

Töö nimetus:

Aadress:

Joonise nimetus:

Mõõtkava: Formaat:

Bonava Eesti OÜ Reg. nr: 11398856

Toompuiestee 35, 10149 Tallinn +372 6274 855

[email protected] www.bonava.ee

Projekteerimine: EEP 003511

06.05.2026

Joonise nr:

DP-2

594 x 950 mm

Arhitekt / planeerija:

Maastikuarhitekt / planeerija:

Vastutav spetsialist:

Erko Leo

Eda Vane

Kerli Koolma

Tallinn, Harjumaa

Liikuri 22, 24//26, Lasnamäe LO

Liikuri tn 22 ja 24//26 kruntide ning lähiala detailplaneering

Bonava Eesti OÜ

Põhijoonis

201803 DP

1:500

TINGMÄRGID

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN.LIIKIDES

MAAPEALNE EHITISEALUNE

PINDMEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS n

ARV KRUNDIL HOONETE

n MAA-ALUNE

EHITISEALUNE PIND

1

+65,70

1Õ1P Ld

JP

Tr af o

KP -s ea

de

M P- se ad

e

Planeeritud prügimaja või süvamahutite võimalik asukoht Planeeritud istepingid ja prügikast (võimalik asukoht)

Planeeritud ala piir Planeeritud krundi piir Olemasoleva kinnistu piir

Planeeritud ajutise krundi piir

Planeeritud krundi positsiooni nr

Krundi ehitusõigus Planeeritud parkimiskohtade arv hoones Planeeritud parkimiskohtade arv õues

Planeeritud maapealne hoonestusala

Planeeritud maa-alune hoonestusala

Planeeritud võimalik hoonestuse maapealse osa paiknemine ja korruselisus (elamu, äri) * *võimalik müra normtaseme ületuse ala 1-5 korrus. Müra normtaseme ületuse alasse kavandada müraresistentsed ruumid nt. äri. Eluruumide kavandamine ei ole lubatud. Planeeritud võimalik hoonestuse maapealse osa paiknemine ja korruselisus (äri)

Planeeritud rõdude ala

Planeeritud kõrgusmärk: hoone abs kõrgus

Planeeritud tehnovõrkude servituudi vajadus

Planeeritud likvideeritav objekt

Planeeritud likvideeritav tehnovõrk Planeeritud kõrghaljastuse võimalik asukoht Planeeritud madalhaljastuse võimalik asukoht Likvideeritav haljastus Planeeritud/olemasolev autode juurdepääs

Planeeritud võimalik sissepääs hoonesse (elamu) Planeeritud võimalik sissepääs hoonesse (äripind) Planeeritud võimalik sissepääs 1k parklasse Planeeritud võimalik sissepääs -1k parklasse Planeeritud võimalik sissepääs äripindade teenindamiseks (läbi hoone) Planeeritud autode pandus

Planeeritud võimalik künnis ja ülekäik Planeeritud parkimiskoht

Planeeritud võimalik rattaparkla asukoht Planeeritud elektriautode laadimistaristu ruumivajadus Planeeritud lift laagna teelt pae sillale

Planeeritud sõidutee

Planeeritud kõnnitee Planeeritud haljasala Planeeritud haljasala katuslael Planeeritud mängu- ja spordiväljak

Planeeritud piire panduste ääres

Planeeritud võimalik mänguväljaku piire

Planeeritud rb-tugimüür Planeeritud komplektalajaam

Olemasolev hoonestus Ol. olev jalakäijate sild Ol. olev asfaltkattega kõnnitee, vajadusel teekatte taastamine

Ol. olev haljasala

Planeeritav dreeniv katend

Olemasolev tehnovõrkude kaitsevöönd Rohekoridor lasnamäe elamualade üldplaneering, roheline võrgustik Oluline puu või põõsas iii Väheväärtuslik puu või põõsas iv Likvideeritav puu või põõsas v

Geoalusele märkimata haljastuslik objekt Põõsa / puu positsiooni nr ja nimetuse lühend Planeeritud ümbertõstetava pakendipunkti või süvamahuti võimalik uus asukoht (klaas- ja segapakend, paberikonteiner)

Olemasolev ümbertõstetav pakendikonteiner

+ 58.80* abs.

vahe- ladustamine

80 0l

ol m e

80 0l

pa be r

80 0l

pa be r

80 0l

ol m e

80 0l

ol m e

80 0l

ol m e

800l

olme 1100l

pakend 240l

bio Planeeritud prügiruumi võimalik asukoht hoone mahus

Planeeritud võimalik hoonestuse maapealse osa paiknemine ja korruselisus (elamu)

2024

LIIKURI TN 22 JA 24 // 26 KRUNTIDE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

MENETLUSE NR: DP042540

BONAVA EESTI OÜ TÖÖ NR: 201803

Tellija: Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Vabaduse väljak 7, Tallinn 15198

Huvitatud isik: BONAVA EESTI OÜ

Reg.nr: 11398856

Toompuiestee 35, 10133 Tallinn

Kontaktisik: Kätlin Villmann

+372 5270 612

Kä[email protected]

Projekteerija: BONAVA EESTI OÜ

Reg.nr: 11398856

Toompuiestee 35, 10133 Tallinn

Planeerija: Eda Vane

+372 5294786

[email protected]

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 2 / 52

SELETUSKIRJA SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGUALA ASUKOHT ............................................................. 5

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUS, ALUSED JA EESMÄRK ... 5

2.1. Detailplaneeringu koostamise alused ................................................................... 5

2.2. Detailplaneeringu lähtedokumendid ..................................................................... 5

3. PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ....................... 6

4. DETAILPLANEERINGUS KAVANDATU KIRJELDUS ........................................ 7

4.1. Planeeritud maa-ala krundijaotus ......................................................................... 7

4.2. Hoonestusala ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted ..... 8

4.3. Ehitusõigus, hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste

koormusnäitajaid .............................................................................................. 8

4.4. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ...................................................................... 12

4.5. Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted, sh asendusistutuse arvutus

....................................................................................................................... 13

4.5.1. Asendusistutuse arvutus .................................................................................... 14

4.6. Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted ..................................... 16

4.6.1. Parkimine ........................................................................................................... 17

4.7. Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted .............................................................. 19

4.8. Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted ............................................................. 20

4.8.1. Veevarustus ....................................................................................................... 20

4.8.2. Välistulekustutusvesi .......................................................................................... 21

4.8.3. Kanalisatsioonivarustus ...................................................................................... 21

4.8.4. Sademevesi ....................................................................................................... 22

4.8.5. Soojavarustus .................................................................................................... 24

4.8.6. Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded ................................................................. 24

4.8.7. Elektrivarustus.................................................................................................... 25

4.8.8. Sidevarustus ...................................................................................................... 25

4.8.9. Tänavavalgustus ................................................................................................ 26

4.8.10. Hooviala valgustus ..................................................................................... 27

4.9. Ehitiste tuleohutus, kujade määramine, tuletõrje veevarustus ja päästetööde

nõuded ........................................................................................................... 27

4.10. Kehtivad ja planeeritud kitsendused ................................................................... 28

4.11. Jäätmekäitlus ..................................................................................................... 33

4.12. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine ...................................... 34

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 3 / 52

4.13. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimused ................................ 35

4.13.1. Müra ................................................................................................................... 35

4.13.2. Õhusaaste............................................................................................................ 38

4.13.3. Insolatsioon ......................................................................................................... 38

4.14. Kavandatu vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele .......... 39

4.15. Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning

avalikele huvidele ja väärtustele ..................................................................... 39

5. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISE JA EHITAMISE NÕUDED ......................... 40

5.1. Olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................................... 40

5.2. Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ......................................................... 41

5.3. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks tehnovõrkude osas: .................................. 42

5.4. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks keskkonnakaitse osas: .............................. 44

6. PLANEERINGUS KAVANDATU VASTAVUS PLANEERINGU KOOSTAMISE

LÄHTEDOKUMENTIDELE JA –SEISUKOHTADELE ....................................... 44

6.1. Vastavus Lasnamäe elamualade üldplaneeringule ............................................. 44

6.2. Kehtiva detailplaneeringu kehtetuks muutmine .................................................. 45

6.3. Vastavus Eesti standardile EVS 843:2016 ”Linnatänavad” ................................. 45

6.4. Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014 ....................... 45

6.5. Vastavus Tallinna jäätmehoolduseeskirjale ........................................................ 45

6.6. Vastavus Eesti standardile EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine,

Linnaplaneerimine ja Arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ ......................... 46

6.7. Vastavus tuleohutusnõuetele ............................................................................. 46

6.8. Vastavus müranõuetele ...................................................................................... 46

6.9. Eesti standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021 “ Päevavalgus hoonetes“ ........... 46

6.10. Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrusega nr 9 kinnitatud „Tallinna

kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise

tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja

arenduskohustus” ........................................................................................... 47

6.11. „Haljastuse inventeerimise kord” RT IV, 17.06.2020; .......................................... 47

6.12. „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord ” .......................................................... 47

6.13. Vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele ........................... 47

6.14. Vastavus algatamise korralduses esitatud lähteseisukohtadele ja lisatingimustele.

....................................................................................................................... 48

6.15. Kirjalikud arvamused ja nendega arvestamine planeeringus .............................. 50

7. MUUDATUSED VÕRRELDES ESKIISLAHENDUSEGA ................................... 51

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 4 / 52

JOONISED

1. Asukohaskeem DP-1

2. Põhijoonis DP-2

3. Tehnovõrkude koondplaan DP-3

4. Liiklus- ja vertikaalplaneerimine DP-4

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 5 / 52

1. DETAILPLANEERINGUALA ASUKOHT

Detailplaneeringu ala paikneb Lasnamäe linnaosas Kurepõllu asumis. Ala piirneb põhjast

Liikuri tänavaga ning ida- ja lääne küljest Liikuri 20 ja Liikuri 28 kortermajadega. Alast lõuna

suunas paikneb Laagna tee.

Detailplaneeringu ala asukoht, planeeringuala- ja kontaktvööndi piir ning suurus on määratud

Tallinna linnavalitsuse 30. juuni 2017 korraldusega nr 1074-k. Planeeritud maa-ala suurus on

ligikaudu 2,67 ha.

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUS, ALUSED JA EESMÄRK

2.1. Detailplaneeringu koostamise alused

• Planeerimisseadus;

• Tallinna linna ehitusmäärus;

• Bonava Eesti OÜ taotlus nr DP042540 detailplaneeringu koostamise algatamiseks,

21.11.2016.

• Detailplaneeringu algatamise korraldus (LV korraldus nr 1074-k, 30.06.2017);

• Detailplaneeringu eskiislahendus, Bonava Eesti OÜ, arhitekt Erko Leo, 2024;

Detailplaneering on koostatud Tallinna Linnavalitsuse 31.10.2012 määruse nr 52 alusel

”Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise

nõuded”.

2.2. Detailplaneeringu lähtedokumendid

• Tallinna Linnavolikogu 21. oktoobri 2010 otsusega nr 238 kehtestatud „Lasnamäe

elamualade üldplaneering“;

• Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 5 lg 5 sättele rakendatakse parkimiskohtade

arvutuse tegemisel antud detailplaneeringule "Tallinna parkimise korralduse

arengukava aastateks 2006-2014" norme, sest detailplaneering algatati 30.06.2017

• „Haljastuse inventeerimise kord” RT IV, 17.06.2020;

• Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 6 / 52

• Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrus nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise

kord“;

• Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrusega nr 9 kinnitatud „Tallinna

kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused

ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus”;

• Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”;

• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 ’’Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded’’;

• EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest".

• Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

• Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 määrus nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“;

• Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 määrus nr 18 „Tallinna sademevee strateegia

aastani 2030“;

• Õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid (EVS 939-2:2020 Puittaimed

haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded”, EVS 843:2016

„Linnatänavad”, EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“);

3. PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID

Planeeringu koostamisel on lähtutud järgmistest eesmärkidest:

- Anda ehitusõigus kaasaegsete eluhoonete ehitamiseks;

- Luua kvaliteetne linnaruum praeguse tühermaa asemele;

- Tagada jalakäijatele ja kergliiklejatele väliruumis liikumise mugavus, sh võimalus Pae

silla ületamiseks ning planeeringualalt Laagna kanalisse liikumiseks;

- Tagada Lasnamäe elamualade üldplaneeringus ette nähtud rohekoridori ja

kergliiklustee rajamine;

- Anda Pae silla poolt planeeringualale tuleva kergliiklustee äärde 1K tasapinnas

äripindade lisamisega piirkonda rohkem funktsioone;

- Korrastada linnaruum (sh parkimisvõimalused) olemasolevate Liikuri 20 ja Liikuri 28

eluhoonetega piirnevas osas.

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 7 / 52

4. DETAILPLANEERINGUS KAVANDATU KIRJELDUS

4.1. Planeeritud maa-ala krundijaotus

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada kaks kuni 95% elamumaa ja vähemalt

5% ärimaa sihtotstarbega krunti ning 8 transpordimaa sihtotstarbega krunti.

Ärimaa sihtotstarbega Liikuri tn 22 ja Liikuri tn 22a kruntidest moodustatakse kuni 95%

elamumaa ja vähemalt 5% ärimaa sihtotstarbega krunt, ärimaa sihtotstarbega Liikuri tn 24 //

26, Liikuri tn 24a ja tootmismaa sihtotstarbega Liikuri tn 26a kruntidest moodustatakse kuni

95% elamumaa ja vähemalt 5% ärimaa sihtotstarbega krunt ning mõlemale moodustatavale

elamumaa krundile määrata ehitusõigus 1 kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega

äripindadega korterelamu ja seda teenindava abihoone (varikatus, lehtla vms) ehitamiseks.

Transpordimaa sihtotstarbega pos 3 (Liikuri tn 20a/1) kinnistu piire ega sihtotstarvet ei

muudeta. Ärimaa sihtotstarbega pos 4 (Liikuri tn 22a/1) kinnistu piire ei muudeta, sihtotstarve

muutub transpordimaaks. Ärimaa sihtotstarbega pos 5 (Liikuri tn 24a/1) kinnistu piire ei

muudeta, sihtotstarve muudetakse transpordimaaks. Transpordimaa sihtotstarbega pos 6

(Liikuri tn T8) kinnistu piire ega sihtotstarvet ei muudeta.

Planeeringualasse on haaratud Liikuri tn 22/1 (pos 7) ja Liikuri tn 20b/1 (pos 10) kinnistud,

kuhu kavandatakse avalik parkla (kohtade arv vt põhijoonis) olemasolevate korterelamute

tarbeks. Transpordimaa sihtotstarbega pos 10 (Liikuri tn 20b/1) kinnistu piire ei muudeta.

Ärimaa sihtotstarbega pos 7 (Liikuri tn 22/1) kinnistu piire ei muudeta, sihtotstarve muudetakse

transpordimaaks. Pos 7 võib liita Liikuri tn 20b/1 kinnistuga.

Lisaks on planeeringualasse haaratud kinnistu Liikuri tn 28a (pos 9) ja pos 8, kuhu on

planeeritud Liikuri tn 28a korterelamu parkla (kohtade arv vt põhijoonis). Pos 9

moodustamiseks liidetakse osa ärimaa sihtotstarbega Liikuri tn 24a (plan parklaga piirnevast

osast) ja ärimaa sihtotstarbega Liikuri tn 24//26 parklaga piirnevast osast. Pos 8 võib liita Liikuri

tn 28a kinnistuga.

Liikuri tn 24//26 kinnistu äärde on rajatud ebaseaduslikult KÜ Liikuri 28 prügi süvamahutid ja

parkimisala. Vastavalt kokkuleppele TLPA-ga võimaldatakse antud maa liita Liikuri tn 28a

kinnistuga. Selleks moodustakse eraldi transpordimaa krunt, Liikuri tn T13 (pos 8) ning see

võõrandatakse linnale.

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 8 / 52

Riigi omandis olevad avalikult kasutatavaks transpordimaaks planeeritud krundid pos 3, pos

4, pos 5 ja pos 7 taotleb Tallinna linn munitsipaalomandisse pärast detailplaneeringu

kehtestamist.

4.2. Hoonestusala ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted

Hoonestusalade paiknemisel on arvestatud järgmiste teguritega:

- Lasnamäe linnaosa elamualade üldplaneeringuga määratud rohekoridor ning

kergliiklustee poolitab planeeringuala keskelt kaheks;

- Hoonestusalade paigutamine keskse telje ehk planeeritud kergliiklustee äärde annab

võimaluse muidu üsna monofunktsionaalses piirkonnas vajalike uute äripindade

projekteerimiseks, sest 1K korruse äripinnad on jalakäijasõbraliku avaliku ruumi

loomulik jätk.

- Hoonestusalade ja hoonete lahendus sobitub mahuliselt ümbruskonda, kuna arvestab

olemasolevaid korterelamuid.

- Arvestatud on, et korterite rõdude mahud jääksid ehitusaluse pinna sisse.

- Ümber sisehoovi kavandatud hoonestus moodustab kvartaalse struktuuri. Kaks

hoonemahtu on maa-aluse korrusega ühendatud, maapealsed hoonemahud on

kõrguslikult (1−5 korrust) liigendatud ja poolperimtraalsed.

4.3. Ehitusõigus, hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste

koormusnäitajaid

Pos 1

Krundi planeeritud suurus: 5761 m2 Krundi kasutamise sihtotstarve: elamumaa ≤ 95% / ärimaa ≥ 5% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1+1 (põhihoone +

varikatus/lehtla vms) Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala:

2950 m2 (maapealne), 2900 m2(maa-alune)

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: +18,0*m (abihoone kuni 3 m) Maksimaalne korterite arv 85

* Hoone põhimahust võivad kõrgemale ulatuda üksikud kokku kuni 10% ulatuses ehitisealusest pinnast kuni 3 m kõrgused (21 m maapinnast) liftišahtid, katusele pääsud vms.

Pos 1 sõidukite juurdepääs krundile avaliku kasutusega kinnistutelt Liikuri tn T16 (krunt pos 10) kinnistult ja Liikuri tn T10 (pos 7) kinnistult. Äripindade teenindamine toimub Liikuri tn 22 (pos 1) hoone mahus oleva parkla kaudu. Äripindadele ei ole lubatud külaliskorterite kavandamine.

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 9 / 52

Sõidukite juurdepääs Pos 1 krundile Pos 3 kergliiklusteedelt tuleb välistada läbisõitu takistavate meetmetega. Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hoone mahtu 1 ja -1 korrusele. Klaasitud rõdupind arvestada hoone ehitisealasesse pinda ja suletud brutopinda. Pos 2

Krundi planeeritud suurus: 6517 m2 Krundi kasutamise sihtotstarve: elamumaa ≤ 95% / ärimaa ≥ 5% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1+1 (põhihoone +

varikatus/lehtla vms) Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala:

2950 m2 (maapealne), 2900 m2(maa-alune)

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: +18,0* m (abihoone kuni 3 m) Maksimaalne korterite arv 85

* Hoone põhimahust võivad kõrgemale ulatuda üksikud kokku kuni 10% ulatuses ehitisealusest pinnast kuni 3 m kõrgused (21 m maapinnast) liftišahtid, katusele pääsud vms.

Pos 2 sõidukite juurdepääs krundile avaliku kasutusega kinnistutelt Liikuri tn T14 (krunt pos 9) kinnistult ja Liikuri tn T13 (pos 8) kinnistult. Äripindade teenindamine toimub Liikuri tn 24 (pos 2) hoone mahus oleva parkla kaudu. Äripindadele ei ole lubatud külaliskorterite kavandamine. Sõidukite juurdepääs Pos 2 krundile Pos 3 kergliiklusteedelt tuleb välistada läbisõitu takistavate meetmetega. Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hoone mahtu 1 ja -1 korrusele. Klaasitud rõdupind arvestada hoone ehitisealasesse pinda ja suletud brutopinda.

Pos 3

Krundi planeeritud suurus: 1554 m2 Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa 100%

Juurdepääs krundile Liikuri tn 20b/1 kinnistult ja Liikuri tänavalt. Pos 4

Krundi planeeritud suurus: 315 m2 Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa 100%

Juurdepääs krundile Liikuri tänavalt. Krundi võib liita krundiga Liikuri tn T2. Pos 5

Krundi planeeritud suurus: 310 m2 Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa 100%

Juurdepääs krundile Liikuri tänavalt. Krundi võib liita krundiga Liikuri tn T2. Pos 6

Krundi planeeritud suurus: 50 m2 Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa 100%

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 10 / 52

Juurdepääs krundile Liikuri tänavalt. Krundi võib liita krundiga Liikuri tn T2. Pos 7

Krundi planeeritud suurus: 768 m2 Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa 100%

Juurdepääs krundile Liikuri tn 20b/1 kinnistult. Krundi võib liita krundiga Liikuri tn 20b/1. Krundile Pos nr 7 planeeritud avalikele parkimiskohtadele ei saa seada isiklikku kasutusõigust. Pos 8 Krundi planeeritud suurus: 241 m2

Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa 100% Juurdepääs krundile Liikuri tn 28a kinnistult. Krunt võõrandatakse Tallinna linnale. Krundi võib liita krundiga Liikuri tn 28a. Pos 9

Krundi planeeritud suurus: 1961 m2 Krundi kasutamise sihtotstarve transpordimaa 100%

Juurdepääs krundile Liikuri tänavalt

Pos 10 Krundi planeeritud suurus: 2167 m2 Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa 100%

Juurdepääs krundile Liikuri tänavalt

Detailplaneeringu lahendusega moodustakse kaks uut elamukrunti. Liikuri tn 22 ja 22a

kinnistutest moodustatakse positsioon 1 (suurusega 5761 m2). Liikuri tn 24//26, Liikuri tn 26a

ja Liikuri tn 24a kinnistutest moodustatakse positsioon 2 (suurusega 6517 m2). Mõlema

moodustatava krundi sihtotstarve on kuni 95% elamumaa ja vähemalt 5% ärimaa. Teistele

planeeritud kinnistutele ehitusõigust ei kavandatud. Korterite ja parkimiskohtade arv

täpsustakse ehitusprojekti käigus.

Positsioonile 1 on kavas rajada üks kuni 5-korruseline korterelamu, mille maapealsele

korrusele on kohustus kavandada (vähemalt 5% hoone suletud brutopinnast) äripinnad keskse

kergliiklustee poolsele küljele. Hoonesse tuleb kavandada varjend. Lisaks on lubatud rajada

kuni üks abihoone - varikatus, lehtla või muu sarnane ehitis puhkeala teenindamiseks.

Parkimine on kavandatud hoonemahtu. Hoone Laagna tee poolse tiiva esimese korruse

tasapinnale ning maa-alusele parkimiskorrusele. Hoonesse on kavandatud varjend. Positsioon

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 11 / 52

1 planeeritud hoonete suletud brutopind on kokku maapealne 7740 m2 ja maa-alune 2900 m2.

Ehitisealuse pind on maa-all 2900 ning maa-peal 2950 m2. Hoonete kõrgus on kuni 18,0 m

maapinnast (abs.= 58.8m). Hoone põhimahust võivad kõrgemale ulatuda üksikud kokku kuni

10% ulatuses ehitisealusest pinnast kuni 3 m kõrgused (21 m maapinnast) liftišahtid, katusele

pääsud vms.

Positsiooni 1 parkimine on lahendatud omal kinnistul. Planeeritud on 100 parkimiskohta.

Krundile on kavandatud mängu- ja puhkeala koos kõrg- ning madalhaljastusega. Juurdepääs

on planeeritud Liikuri tn 20 kinnistu parklast ja juurdepääsuteelt.

Positsioonile 2 on kavas rajada üks kuni 5-korruseline korterelamu, mille maapealsele

korrusele on kohustus kavandada (vähemalt 5% hoone suletud brutopinnast) äripinnad keskse

kergliiklustee poolsele küljele. Hoonesse tuleb kavandada varjend. Lisaks on lubatud rajada

kuni üks abihoone - varikatus, lehtla või muu sarnane ehitis puhkeala teenindamiseks.

Parkimine on kavandatud hoonemahtu. Hoone Laagna tee poolse tiiva esimese korruse

tasapinnale ning maa-alusele parkimiskorrusele. Positsioon 2 planeeritud hoonete suletud

brutopind on kokku maapealne 7740 m2 ja maa-alune 2900 m2. Ehitisealune pind on maa-all

2900 ning maa-peal 2950 m2. Hoonete kõrgus on kuni 18,0 m maapinnast (abs.= 58.8m).

Hoone põhimahust võivad kõrgemale ulatuda üksikud kokku kuni 10% ulatuses ehitisealusest

pinnast kuni 3 m kõrgused (21 m maapinnast) liftišahtid, katusele pääsud vms.

Positsiooni 2 parkimine on lahendatud omal kinnistul. Planeeritud on 100 parkimiskohta.

Krundile on kavandatud mängu- ja puhkeala koos kõrg- ning madalhaljastusega. Juurdepääs

on planeeritud Liikuri tn 28 kinnistu juurdepääsuteelt.

Täisehitusprotsent krundil 1 on 51% ja krundil 2 on 45% ja hoonestustihedus krundil 1 on 1,3

ja krundil 2 on 1,2.

Jalakäija juurepääsud trepikodadele on kavandatud maapinna tasandilt. Lapsevankrite ja

rataste hoiuruumid on kavandatud igapäevaselt mugavalt kasutatavana ja otsepääsuga

tänavatasandilt. Sissepääs äripindadesse on tänavalt, äripind võib paikneda kahel tasandil.

Äripindade sissepääs on kortermaja sissepääsust eraldi.

Äripindade peamine kaubalaadimine on planeeritud maa-aluse parkla kaudu.

Abihooneid ja varjualuseid võib rajada ehitusõigusega määratud hoonetealuse pinna ulatuses

väljapoole hoonestusala, arvestades arhitektuurse sobivuse, väärtusliku kõrghaljastusega

ning kujadega. Abihoonete ja eraldiseisvate varikatuste täpne asukoht määratakse

ehitusprojektis.

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 12 / 52

Varjendite varuväljapääsud võivad ulatuda üle detailplaneeringus määratud hoonestusala ning

võivad ületada maa-aluse hooneosa ehitusalust pindala. Ruum võib olla ristkasutuses ehk

vajadusel saab ruumi kasutada varjendina. Varjendite täpne asukoht ja varjenditele esitatavad

tehnilised nõuded määratakse hoone ehitusprojektis, mille koostamisel tuleb arvestada

projekteerimise ajal varjenditele esitatavate tehniliste nõuetega.

4.4. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeritud ala on vähereljeefne, kuid krundid piirnevad pae järsakuga Laagna tee ääres.

Planeeritud ala kõrgusmärgid jäävad Maa-ameti kaardiserveri alusel vahemikku 39,5...41,0m.

Vertikaalplaneerimise aluseks võtta olemasolevate tänavate kõrgusmärgid. Mahasõitude

kavandamisel tagada sujuvad peale- ja mahasõidud planeeritud teedele ja platsidele.

Vertikaalplaneeringu lahendusega võimaldatakse sademevee saastumist vähendavaid ja

imbumist soodustavaid lahendusi. Nii valgala- kui kinnistupõhiselt tuleb eelistada

looduslähedasi sademeveesüsteeme (haljasalad, viibealad, vett läbilaskvad katendit).

Valingvihmadest ja ühiskanalisatsiooni lubatud paisutustasemest tulenevate uputuste

ärahoidmiseks tuleb vertikaalplaneeringu abil tekitada sadeveele viibealasid ja liigveed

ümbersuunata vaba läbilaskevõimega valgaladele. Planeeringuga sademevett

naaberkinnistutele ei suunata. Vertikaalplaneerimisel on tagatud olemasolevate tehnovõrkude

miinimumsügavus.

Ühendus olemasoleva Pae silla ja planeeritud promenaadilaadse kõnnitee vahel luuakse

vertikaalplaneerimise (st maapinna tõstmise) abil, et tagada nõuetele vastav, võimalikult lauge

kergliiklustee (6% kaldega). Arvestades, et Pae silla näol on tegemist olemasoleva rajatisega,

mille kõrgust muuta ei saa, on maapinna tõstmise abil promenaadi ühele osale antud

maksimaalne lubatud kalle 6%. Võimalusel tuleb eelprojekti koostades kallet vähendada.

Liikuri tänava äärde on planeeritud avalikud parkimiskohad, mis on autotee tasapinnaga

võrreldes tõstetud.

Planeeritud äripinnad on kavandatud rajatava promenaadi poolt otse pääsuga tänavatasandilt,

mis võimaldab pääsu nii lapsevankriga kui ka ratastoolis liiklejatele. Astmestik või pandus

lahendatakse juba äripinna siseselt. Tänavatasandile treppe-panduseid ei teki.

Kõnni- ja kergliiklusteede (sh pandused) lahendused on koostatud vastavalt EVS 843:2016

„Linnatänavad“ nõuetele.

Vertikaalplaneerimine on kajastatud joonisel DP-4 Liiklusskeem ja vertikaalplaneerimine.

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 13 / 52

4.5. Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted, sh asendusistutuse

arvutus

Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt asub planeeritud ala Kurepõllu asumis,

korterelamute ja olemasoleva parklinna alal. Lähtuvalt kehtivale Lasnamäe linnaosa

üldplaneeringule tuleb planeerida olemasolevates ja väljakujunenud elamukvartalites

haljastusega alade osakaal vähemalt 40% elamukvartali kohta (tagada parklinna tase

kvartaalselt), kuhu ei kuulu sisse katuse, garaažipealne jm maapinnaga ühendamata haljastus.

Planeeritud maaga ühenduses oleva haljastuse osakaal Pos 1 on 35% ja Pos 2 on 40%. Kogu

planeeringuala haljastuse osakaal koos naaberkinnistu olemasolevate parklate ja Laagna

teekoridoriga on 43% (=35+40+44+85+91+40+50+12+20+17/10).

Planeeritud lahendus on kooskõlas Lasnamäe linnaosa üldplaneeringuga.

Lasnamäe linnaosa üldplaneeringu kohaselt läbib planeeringu ala rohekoridori, mis on

vähemalt 50 m lai ala või puiestee. Planeeringulahendus lähtub naaberkinnistu lahendusest:

Liikuri tn 7 ja T7 kinnistutele on projekteeritud ja rajatud kaherealine istutus mõlemale poole

kõnniteed. Varem rajatud istutuste jätkuna on planeeringuala läbiva kõnnitee äärde mõlemale

poole teed planeeritud kaherealine puudeistutus. Pos 1 ja Pos 2 planeeritud mänguväljakute

juures ning planeeritud haljastänava ühenduskohas Pae sillaga võib eelprojekti koostamisel

moodustada vabakujulisi puudegruppe vastavalt maastikuarhitektuursele lahendusele.

Planeeringu haljastuse lahendus on põhimõtteline ja kavandab haljastuse lahenduse

põhitsoneeringuid ning täpsustub ehitusprojektide koostamise käigus. Oluline siinkohal on, et

haljasalad tuleb kavandada kompaktsed.

Ehitusprojekti koosseisus koostada väliruumi, sh haljastuse osa projekt volitatud

maastikuarhitekti poolt.

Liikuri tn 22/1 kinnistul kasvava noore puuderivi (puud nr 42, 43, 44, 46, 47, 49, 51, 52)

säilitamine pole võimalik tulenevalt Liikuri 20 hoone ette planeeritud parklast. Need noored

puud on antud asukohas kasvanud üle 10 aasta, mistõttu nende ümberistutamine pole

planeerimise protsessi pikkust arvestades enam võimalik. Võimalusel säilitatakse puud (nt puu

nr 45 ja 50), mis kasvavad parkla liigendamiseks planeeritud haljasribade asukohas. Juhul, kui

säilitatakse olemasolevaid puid, siis ehitusprojektiga tagada kasvutingimused säilitatavatele

puudele – tagada liigile sobiv kasvupinnase maht, mitte muuta veerežiimi ega muuta puu

juurekaela ümber maapinna kõrgust. Uus puuderivi on planeeritud haljasribale parkla

idaperimeetril, mis asub samuti Liikuri tn 22/1 kinnistul. Ehitusprojektiga tagada uutele puudele

optimaalne kasvupinnase maht, kaugused katendist jne.

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 14 / 52

Parklate liigendamisel mitte kasutada okaspuu vorme, kuna need ei talu parkla tingimusi, on

tundlikud soolalumele ja heitgaasidele. Haljastuse projekteerimisel tagada juurdepääsude ja

ülekäiguradade vahetus läheduses nähtavus.

Laagna tee äärsele alale (järsaku äär) kõrghaljastuse või põõsaste istutusi projekteerides

tagada projekti koostamisel istikule sobivad kasvutingimused. Vajadusel projekteerida järsaku

äärde kõrghaljastuse asemel kõrgekasvulisi põõsaid. Liikuri tänav T2 kinnistule planeeritud

parkimiskohtade liigendamiseks ette nähtud kõrghaljastuse projekteerimisel tagada

väikesekasvulistele tänavapuudele sobivad kasvutingimused.

4.5.1. Asendusistutuse arvutus

Dendroloogilise hinnangu koostas Bonava Eesti OÜ maastikuarhitekt Helen Lindvere augustis

2018. Hinnatud ala on suures osas tühermaa, alal kasvab vähesel määral puittaimi.

Kõrghaljastus paikneb peamiselt planeeringuala äärtes, suures osas on tegemist IV

väärtusklassi puittaimedega ja II väärtusklassi kuuluvate noorte puudega.

Planeeritud teede rajamiseks tuleb detailplaneeringu järgi likvideerida kokku 15

haljastusobjekti. Likvideeritakse 33 üksikpuud või puude gruppi, millest 4 kuuluvad III

väärtusklassi, 28 kuuluvad IV väärtusklassi, 1 kuulub V väärtusklassi.

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 15 / 52

Likvideeritavate puude asendusistutuse arvutus:

Nr Hindamise

objekt

Liik D K1 K2 K3 Haljastuse

ühik

1 Üksikpuu Aedõunapuu - - - - Ei arvutata

2 Puude grupp Harilik vaher 11; 10 & 14 & 15

1.0 0.2 0.5 17

3 Puude grupp Paju sp 12 & 12 & 10 & 9 & 9 & 9 & 10 & 10 & 9

0.5 0.2 0.5 36

4 Puude grupp Paju sp 16 & 11 & 19 & 10 & 18 & 14 & 10

0.5 0.2 0.5 39

5 Üksikpuu Raagremmelgas 20 & 13 & 13 & 11 & 15 & 17 & 9 & 17 & 14 & 14 & 8

0.5 0.2 0.5 57

6 Puude grupp Raagremmelgas 12 & 24; 26 & 11 & 13 & 10 & 13

0.5 0.2 0.5 44

7 Üksikpuu Raagremmelgas 23 & 16

0.5 0.2 0.5 16

8 Üksikpuu Raagremmelgas 31 0.5 0.2 0.5 12

9 Üksikpuu Raagremmelgas 16 & 13

0.5 0.2 0.5 12

10 Üksikpuu Raagremmelgas 10 & 9 & 24 & 13 & 24

0.5 0.2 0.5 32

11 Üksikpuu Raagremmelgas 13 & 13 & 11 & 12 & 11 & 15 & 8 & 8

0.5 0.2 0.5 20

12 Üksikpuu Raagremmelgas 10 & 10 & 9 & 10 & 13 & 12 & 10

0.5 0.2 0.5 30

20 Üksikpuu Hapu kirsipuu - - - - Ei arvutata

21 Üksikpuu Hapu kirsipuu - - - - Ei arvutata

24 Üksikpuu Hapu kirsipuu - - - - Ei arvutata

25 Üksikpuu Hapu kirsipuu - - - - Ei arvutata

26 Üksikpuu Harilik haab 19 0.5 0.2 0.5 8

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 16 / 52

27 Üksikpuu Harilik haab 12 0.5 0.2 0.5 5

28 Üksikpuu Harilik haab 11 0.5 0.2 0.5 4

29 Üksikpuu Harilik haab 17, 14 0.5 0.2 0.5 12

30 Üksikpuu Harilik haab 12 0.5 0.2 0.5 5

31 Üksikpuu Harilik haab 11 0.5 0.2 0.5 4

32 Üksikpuu Harilik haab 7 0.5 0.2 0.5 3

33 Üksikpuu Raagremmelgas 21 0.5 0.2 0.5 8

42 Üksikpuu Läiklehine pärn 2 - - - Ei arvutata

43 Üksikpuu Läiklehine pärn 8 2.0 0.2 0.5 7

44 Üksikpuu Läiklehine pärn 9 2.0 0.2 0.5 8

46 Üksikpuu Läiklehine pärn 9 2.0 0.2 0.5 8

47 Üksikpuu Läiklehine pärn 10 2.0 0.2 0.5 9

48 Üksikpuu Raagremmelgas - - - - Ei arvutata

49 Üksikpuu Läiklehine pärn 8 2.0 0.2 0.5 7

51 Üksikpuu Läiklehine pärn 11 2.0 0.2 0.5 10

52 Üksikpuu Läiklehine pärn 10 2.0 0.2 0.5 9

P1 Põõsas Punane leeder - - - - Ei arvutata

P2 Põõsas Punane leeder - - - - Ei arvutata

Kokku: 292

Asendusistutuse arvutus on esialgne ning täpsustatakse raieloa taotlemisel. Haljastuse ühikud

arvutatakse ümber istutatavate puude või põõsaste arvuks enne, kui asendusistutuse

kohustust täitma hakatakse.

4.6. Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted

Planeeritav ala asub J. Smuuli tee ja Laagna tee vahelisel alal Liikuri tänava ääres. Nii J.

Smuuli tee kui Laagna tee on Lasnamäe elamualade planeeringu kohased põhitänavad. Liikuri

tänav on ühenduses J. Smuuli teega ning läbi Võidujooksu tänava või J.Smuuli tee veel

ühenduses Laagna teega. Piki Laagna teed toimub tihe liiklus kesklinna ja Lasnamäe suunal.

J. Smuuli tee, mis kulgeb Narva maanteest Suur-Sõjamäe tänavani võimaldab ühendust

Vanasadamaga ning on rahvusvahelise TEN võrgustiku pikendus. Juurdepääs planeeritud

alale toimub olemasolevalt Liikuri tänavalt.

Kõik planeeritud liiklusrajatised vastavad EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele.

Ehitusaegne transport ei tohi häirida Liikuri 20 ja Liikuri 28 elanike juurdepääsu oma

kinnistutele.

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 17 / 52

4.6.1. Parkimine

Käesolev planeering on algatatud lahendusskeemi põhjal, mille parkimiskohtade kavandamine

tugines Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusele nr 329 kinnitatud „Tallinna

parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“.

Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Tallinna parkimise korralduse arengukavale

aastateks 2006-2014, kuna piirkonnas on olemasolev hea transpordi ühendus ning kõrval

asuvate uushoonete parkimiskorralduse põhimõtted on samased. Planeeritud ala asub

vahevööndis. Parkimisnormatiivi rakendatakse vahevööndi alal vähima nõutud väärtusena.

Kavandatud parkimiskohtade arv on kooskõlas arengukavaga. Parkimisparkimiskohtade arv

kavandatakse lähtuvalt projekteerimise ajal kehtivast normatiivist.

Lisaks on Liikuri tänava äärde (Liikuri tn T2 kinnistule) kavandatud 18 avaliku kasutusega

parkimiskohta lühiajaliseks parkimiseks, kusjuures teisel pool sõiduteed on parkimise- ja

peatumise keeld. Tänavamaal asuvad parkimiskohad ei ole seotud pos 1 ja pos 2

parkimisarvutusega.

Liikuri tn 20 ja Liikuri tn 28 ees säilitatakse ristiparkimise võimalus. Olemasolevad parklad on

ümberplaneeritud vastavalt Linnatänavate standardi soovitustele ja kasutajate vajadustele.

Parklad on liigendatud haljastusega, arvestatud jalakäijate läbipääsu, ligipääsu

prügirajatistele, kavandatud on parkimisjooned, uus asfaltkatend. Olemasolevate

ümberplaneeritud parklate parkimiskohad pole seotud pos 1 ja pos 2 parkimisarvutusega.

Liikuri tn 20b/1 + Liikuri tn 22/1 kinnistutele on planeeritud 59 parkimiskohta. Liikuri tn 28a

kinnistule on planeeritud 42 parkimiskohta.

Pos 1 ja Pos 2 parkimiskohad on kavandatud kõik kinnistute põhiselt ning hoonete mahtu. Inva

parkimiskohad on planeeritud maa-alusesse parklasse võimalikult lähedale äripindade

sissepääsudele. Pos 1 ja pos 2 hoonete püstitamisel tuleb näha ette elektriauto laadimistaristu

Ehitusseadustiku § 651. alusel. Ehitusseadustiku § 651 kohase elektriauto juhtmetaristuga

(kaabliredelid vms.) on varustatud kõik Pos 1 ja Pos 2 kavandatud maa-aluse korruse ja 1

korruse hoone mahus olevad 200 parkimiskohta.

Planeeritud parkimiskorraldus ja liikluslahendus on näidatud liiklusskeemil DP-4 Liiklus- ja

vertikaalplaneering.

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 18 / 52

Parkimiskohtade kontrollarvutus:

Jalgrataste parkimise arvutus vastab nii Tallinna rattastrateegia 2018-2028 kui Eesti

Standardile EVS 843:2016 Linnatänavad. Jalgrataste parkimine pos 1 ja pos 2 on ette nähtud

ärihoone mahu ees (10 ratast), korterelamu elanikele kavandatakse jalgrataste parkimine

sissepääsude ette (20 ratast) ja hoonesse eraldi jalgrataste hoiuruum (ca 40 ratast). Jalgrattaid

on võimalik hoiustada ka panipaikades (85+85 tk), kuhu mahub 1 kuni 2 jalgratast, mistõttu on

planeeringus ette nähtud jalgrataste parkimiskohad antud vahemikuna.

Ehitusprojektis arvestada jalgrataste parkimiskohtade kavandamisel Eesti Standardiga EVS

843:2016 Linnatänavad ja Tallinna rattastrateegia 2018-2028 nõuetega.

Pos nr

Ehitise otstarve Norm. arvutus alal, kus normi rakendatakse

Normatiivne parkimiskohtade

arv

Planeeringus ettenähtud

parkimiskohtade arv krundil

1. Äriruumidega korterelamu, kortereid 85

100

1-2 toalisi 42 1*42 42

3-4 toalisi 43 1,2*43 52

Kokku 94

Äripind 440 m² 1/80 äri bruto pinna kohta,

440/80 6

2. Äriruumidega korterelamu, kortereid 85

100

1-2 toalisi 42 1*42 42

3-4 toalisi 43 1,2*43 52

Kokku 94

Äripind 440 m² 1/80 äri bruto pinna kohta,

440/80 6

3. Liikuri tänav T2 - - 18

4. Liikuri tn T1+Liikuri tn 20b/1+Liikuri tn 22/1

- - 59

5. Liikuri tn 28a - - 42

Planeeritud maa-alal kokku 200 319

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 19 / 52

Jalgrataste parkimiskohtade kontrollarvutus:

4.7. Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted

Käesoleva planeeringu puhul on avalik ruum ümbritsev tänavaruum.

Planeeringu koostamisel on lähtutud ümbritsevast linnakeskkonnast ja üldplaneeringuga

kavandatust, luues eeldused korrastatud ja tasakaalustatud linnaruumi tekkeks. Planeeringu

koostamisel on arvestatud piirkonna jätkusuutliku arengu vajaduste ning avalike huvide ja

väärtustega.

Parandatakse kergliiklejate liikumistingimusi – peale planeeringu elluviimist on võimalik liikuda

lihtsalt mõlemale poole Laagna teed, head ühendused on tagatud liikumaks paeastangust alla

Laagna tee bussipeatusse ning tekib meeldiv puhkeala haljastatud promenaadil, mis on

ühendusteeks suure loodusliku rohealaga planeeringualast põhjasuunas. Planeeringuga on

kavandatud kõrghaljastuse rajamine Liikuri tänava äärde – pikem puuderivi haljasalale ning

Liikuri tänava äärseid parkimiskohti liigendab kõrghaljastus. Vastavalt Lasnamäe linnaosa

üldplaneeringule on planeeritud promenaadi mõlemasse äärde kaherealine puudeistutus.

Planeeritud alale uue hoonestuse lisamise tulemusel tiheneb ja korrastub linnaruum, mis

tänasel hetkel on kasutuseta tühermaa.

Planeeritud hooned sobivad olemasolevasse linnaruumi nii oma suuruselt kui asukohalt.

Hoonete maht ja kõrgus on kooskõlas ümbritseva olemasoleva linnakeskkonnaga.

Pos nr

Ehitise

otstarve

Norm. arvutus

alal, kus normi

rakendatakse

Normatiivne

jalgratta

parkimiskohtade

arv

Planeeringus ettenähtud

jalgratta

parkimiskohtade arv

krundil

1 Äriruumidega

korterelamu:

- Kortereid 85

- Äripind 440 m²

85/0.5=170

440/100=4,4

170+4=174

Väline rattaparkla 20+10

Panipaigad 85 kuni 170

Rattaruumid 40

Kokku: 150 kuni 240

2 Äriruumidega

korterelamu:

- Kortereid 85

- Äripind 440 m²

85/0.5=170

440/100=4,4

170+4=174

Väline rattaparkla 20+10

Panipaigad 85 kuni 170

Rattaruumid 40

Kokku: 150 kuni 240

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 20 / 52

4.8. Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted

Samale kinnisasjale mitme kaitsevööndiga ehitise projekteerimisel, tuleb võimaluse korral

eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja

koormamist vähimal võimalikul viisil. Eelda tuleb, et ühe kaitsevööndiga ehitise

kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise. (EhS § 70 lg 6)

Planeeringuala ehitusõiguse rakendamiseks vajalike tehnovõrkude projekteerimisel ja

ehitamisel tuleb lähtuda linna õigusaktidest, võrguettevõtete ja vee-ettevõtja tehnovõrkude

arendamise kavadest.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike, seal hulgas sademeveekanalisatsiooni,

rekonstrueerimine ja ehitamine toimub vee-ettevõtjaga sõlmitava liitumislepingu alusel.

Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele lähevad valmis ehitatud ühisveevärgi-

kanalisatsioonitorustikud kuni liitumispunktini vee-ettevõtja omandisse.

Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojekti

staadiumis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Tehnovõrkudele on

määratud vastavalt tehnilistele tingimustele liitumiseks vajalikud ühinemispunktid

magistraalvõrkudega ning liitumiseks vajalikud koridorid. Olemasolevate tehnovõrkude

ümbertõstmiseks on ette nähtud põhimõttelised lahendused. Enne ehitustööde alustamist

peavad olema ümbertõstmiseks ette nähtud tehnorajatised ümbertõstetud ja ühisveevarustuse

torustikud Liikuri tänav T2 ja Liikuri tn 20b/1 kinnistul ümber ühendatud.

Kõikidele avalikule alale kavandatavatele tehnovõrkudele on planeeringuga tagatud vaba

juurdepääs kõvakattega teedelt ja platsidelt. Pos 1 ja Pos 2 vahelisel alal tuleb ehitusprojektide

koostamisel arvestada, et kergliiklustee kavandatakse piisava koormustaluvusega, et tagada

Pos 1 ja Pos 2 vaheliselt alalt tehnovõrkudele ligipääs rasketehnikaga— kaevamis- ja

hooldustehnika.

4.8.1. Veevarustus

Planeeritud positsioonide 1 ja 2 veevarustus on lahendatud vastavalt Aktsiaselts Tallinna Vesi

tehnilistele tingimustele 02.08.2024 PR/434142-1.

Liikuri tn DN300mm ja DN150mm veetorustikud viia omavahel kokku Liikuri tn 20b/1 kinnistul,

planeeringu ala läbiva DN300mm veetorustikuga paralleelselt kulgev DN150mm veetorustiku

lõik likvideerida alates Liikuri tn 20a/1 kinnistul paiknevast DN300mm veetorustikust.

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 21 / 52

Olemasolevad Liikuri tn 7 veeühendus DN90 ja hüdrandi veeühendus DN110 ühendada

ümberprojekteeritava DN300 veetorustikuga, Liikuri tn-l paiknev planeeritud DN300

veetorustikuga paralleelselt kulgev PE DN110 veetorustik likvideerida alates DN300 torustikust

kuni hüdrandi ühenduseni (62 m).

Positsioonide 1 ja 2 veevarustus (6 l/s, 65 m3/d – olmevesi) on lahendatud planeeringuala

läbivast Liikuri tn 20b/1 ja Liikuri tn 28a kinnistute vahelisest DN300mm veetorustikust või

Liikuri tn 20a/1 kinnistul paiknevast DN300mm ühisveetorustikust. Mõlema positsiooni jaoks

on planeeritud eraldi ühendus.

Planeeritud ala läbiva Dn300 veetorustik tõstetakse ümber Liikuri tänav T2 kinnistule, ning

Liikuri tn 22, 24//26 pealt on ette nähtud antud torustik likvideerida (177 m torustiku). Seda kuni

Dn300 ühenduskohani, mis asub Liikuri T2 kinnistul. Liikuri tn 22 kinnistut läbiv veetoru Dn150

on ette nähtud osaliselt likvideeritavana vastavalt tehnilistele tingimustele. Likvideeritakse kuni

ühenduskohani DN300 toruga, mis paikneb Liikuri tn 22/1 ja Liikuri 20b/1 kinnistute piiril.

Ühisveetorustikus on tagatud tavaolukorras vabasurve 400 kPa ja tulekahju olukorras 100 kPa.

Ühisveevarustuse torustikud Liikuri tn 20b/1 kinnistul peavad olema ümber ühendatud enne

ehitustöödega alustamist.

Käesolev veevarustuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis.

4.8.2. Välistulekustutusvesi

Vastavalt Aktsiaselts Tallinna Vesi tehnilistele tingimustele 11.10.2022 PR/2255676-1 on

välistulekustutusvesi 15l/s tagatud DN300mm ühisveetorustiku hüdrantidest ja Liikuri tn 20a/

1 planeeritavast hüdrandist.

Ühisveetorustikus on tagatud tavaolukorras vabasurve 400 kPa ja tulekahju olukorras 100 kPa.

4.8.3. Kanalisatsioonivarustus

Planeeritud ala reovete kanaliseerimine on lahendatud vastavalt Aktsiaselts Tallinna Vesi

tehnilistele tingimustele 02.08.2024 PR/434142-1.

Pos 1 summaarne arvutuslik reovee vooluhulk on Qs 9 l/s, 65. Pos 2 summaarne arvutuslik

vooluhulk on Qs 9 l/s.

Piirkonna ühiskanalisatsioon on lahkvoolne. Liikuri tn 22, Liikuri tn 24//26 ja Laagna tee T4

kinnistutele on varasemalt valmis ehitatud kinnistusisesed kanalisatsioonitorud ja

liitumiskohad, mis on planeeringus ette nähtud likvideeritavana. Liikuri tn 24//26 kinnistul on

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 22 / 52

likvideeritavate kanalisatsiooni torustikke pikkus ca 115m, Laagna tee T4 kinnistul on

likvideeritavate torustike pikkus on ca 54 m ja Liikuri tn 22 kinnistult on ette nähtud likvideerida

54m ulatuses kanalisatsioonitorustikku.

Planeeringuga on ette nähtud uute liitumispunktide loomine planeeritud pos 1 ja pos 2 piiridele.

Pos 1 kanalisatsioonivarustus on tagatud läbi kanalisatsioonitorustiku kinnistul Liikuri tn 20b/1

ja uus liitumispunkt on planeeritud Liikuri tn 22/1 piirile.

Pos 2 kanalisatsioonivarustus on tagatud läbi kanalisatsioonitorustike Liikuri tn T2 kinnistul.

Liikuri tn T2 ja Liikuri tn 28a kinnistul (Liikuri tn 28 hoone ees) on planeeritud uus torustik

tänavamaale, kuivõrd olemasolev torustik on ehitatud läbi naaberkinnistu. Planeeritud on uus

torustik alates Liikuri tn T2 kinnistul asuvast kaevust kuni Liikuri tn 28a kinnistuni arvestusega,

et planeeritud uus torustik paikneks tänavamaal ning liitumispunkt on planeeritud pos nr 2

piirile. Liitumispunktid kummalegi kinnistule on ette nähtud kuni 1m kaugusele kinnistu piirist.

Parkimiskorruse vesi juhtida kanalisatsiooni.

Käesolev kanalisatsioonivarustuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse

ehitusprojektis.

4.8.4. Sademevesi

Planeeritud kruntide sademevee varustus on lahendatud vastavalt Aktsiaselts Tallinna Vesi

tehnilistele tingimustele 02.08.2024 PR/434142-1.

Piirkonna ühiskanalisatsioon on lahkvoolne. Liikuri tn 22 ja 24 kinnistutele on varasemalt

valmis ehitatud sademeveetorustik ja liitumispunktid, mis on antud planeeringuga ette nähtud

likvideeritavana. Liikuri tn 24//26 kinnistul on likvideeritavate sadevee kanalisatsiooni torustikke

pikkus ca 62m, Laagna tee T4 kinnistul on likvideeritavate torustike pikkus ca 88 m ja Liikuri

tn 22 kinnistult on ette nähtud likvideerida 35m ulatuses sadevee kanalisatsioonitorustikku.

Kogu planeeringuala summaarne arvutuslik sademevee vooluhulk on max Qa10min=330 l/s

(p=5a, t=10 min). Kuna teekatendeid detailplaneeringus ei määrata, siis on vooluhulk

indikatiivne ja täpsustub projekti järgmistes staadiumites.

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 23 / 52

Planeeringuala sademevee vooluhulkade bilanss

Vastavalt Tallinna Vee nõuetele võib iga kinnistu liitumiskaevu ühendatava kinnistusisese

isevoolse sademeveetoru läbimõõt olla maksimaalselt DN/OD 110 ja läbilaskevõime peab toru

täite h/d = 0,95 korral olema maksimaalselt 10 l/s. Kinnistule tuleb enne sademevee

ühiskanalisatsiooniga liitumist projekteerida vooluhulga regulaatorkaev millega piiratakse ja

hoitakse automaatselt (mitte statsionaarses asendis sulgelemendiga) maksimaalset

vooluhulka 10 l/s ka siis kui kinnistu torustik läheb valingvihmade korral surve alla.

Regulaatorkaev on kinnistu sisese sademevee süsteemi osa ning kinnistu omaniku hallata.

Regulaatorkaev ei saa olla liitumispunktiks. Restkaevud varustada setteosaga. Ülejäänud

veekogus tuleb projekteerimise käigus lahendada puhverdamisena iga kinnistu piires.

Sademevee vooluhulk viivitada ajaliselt nii pinnakatte (haljastus, vett läbilaskvad katendid),

kokku voolamise teekonna pikkuse kui ka torumahuti abil. Ühtlustusmahutitena kasutada

suuremõõdulisi (De630) torusid. Ekstreemse saju korral sademevee viivitamiseks kujundada

vertikaalplaeerimisega lohud.

Kuivõrd piirkonnas on paepinnas väga kõrgel, ei toimu imbumise teel liigvee ärajuhtimine

kuigivõrd efektiivselt. Seetõttu tuleb immutamiseks kasutada erinevaid tehnilisi võimalusi, nt

immutusplokke või -tunneleid, Hydrorock plokke või muid sarnaseid lahendusi. Osa

sademevett on võimalus koguda mahutitesse ja kasutada kastmisveena.

Pos 1 sademevee kanalisatsiooni äravool on tagatud läbi kanalisatsioonitorustiku kinnistul

Liikuri tn 20b/1 ja uus liitumispunkt on planeeritud Liikuri tn 22/1 piirile.

Pos 2 sadevee kanalisatsioonivarustus on tagatud läbi sadevee kanalisatsioonitorustike Liikuri

tn T2 kinnistul. Liikuri tn T2 ja Liikuri tn 28a kinnistul (Liikuri tn 28 hoone ees) on planeeritud

Pinnakatte tüüp m2 EVS 848:2021, korduvus 5a, 10 min, arvutuslik intensiivsus q=266,4 l/sek*ha)

Pos. nr katus

halja s- katus

tee asfalt kate

tee kivisi llutis

tee kruus pind

halja spin d katus

haljas- katus Asfalt

Kivi- sillut us

Kruus a- kate

Halja s pind Kokku

Lubatud ära- juhitav voolu- hulk

Akum uleerit akse krundi l

Vajali k keske ndam ise maht

Immu tamis e maht

Kinnist upõhi ne kasuta mine

m2 m2 m2 m2 m2 m2 l/s l/s l/s l/s l/s l/s l/s l/s l/s m3 m3 m3 1 2950 795 2016 78,6 16,9 10,7 106,3 10,0 68,6 36,2 8,3 5,0 2 2950 1262 2305 78,6 26,9 12,3 117,8 10,0 68,6 36,2 11,7 5,0 3 450 1104 9,6 5,9 15,5 18,1 4 315 1,7 1,7 3,5 5 310 1,7 1,7 3,5 6 30 20 0,6 0,1 0,7 0,1 7 84 300 384 1,8 5,6 2,0 9,4 2,8 8 18 187 36 0,4 3,5 0,2 4,1 1,2 9 1051 410 500 22,4 7,6 2,7 32,7 10,0 12,4 7,4 3,1

10 1187 640 340 25,3 11,9 1,8 39,0 10,0 15,3 9,2 4,1 Kokku 5900 4877 1537 7330 157,2 103,9 28,7 39,1 328,8 40 165 89 56 10,0

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 24 / 52

uus torustik tänavamaale, kuivõrd olemasolev torustik on ehitatud läbi naaberkinnistu.

Planeeritud on uus torustik alates Liikuri tn T2 kinnistul asuvast kaevust kuni Liikuri tn 28a

kinnistuni arvestusega, et planeeritud uus torustik paikneks tänavamaal ning liitumispunkt on

planeeritud pos nr 2 piirile. Liitumispunktid kummalegi kinnistule on ette nähtud kuni 1m

kaugusele kinnistu piirist.

Planeeritud promenaadilt (kergliiklusala pos 2 ja pos 1 vahel) planeeritud hoonete vahel on

kavandatud liigne sadevee ärajuhtimine kasutades looduslähedasi tehnilisi lahendusi

(vihmapeenar, rennkaevud, piirdedrenaaz, vms), mis täpsustuvad projekteerimise käigus.

Kirjeldatud sadeveekanalisatsiooni lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse

ehitusprojektis.

4.8.5. Soojavarustus

Planeeritud ala paikneb Tallinna kaugkütte piirkonna piires. Planeeritud kruntide pos 1 ja pos

2 korterelamute soojusvarustus on lahendatud vastavalt Utilitas tehnilistele tingimustele

06.09.2024 nr 24TT-10713.

Kuivõrd mõlemale kinnistule on planeeritud sarnased majad, siis mõlema kinnistu summaarne

soojuskoormus on 0,591 MW sh kütteks 0,215 MW ja sooja tarbevee valmistamiseks 0,376

MW. Ühenduskoht kaugküttevõrguga on olemasolev soojustorustik DN150 kambri I25-4-4-9

läheduses. Otstarbekas ja tehniliselt võimalik ühenduskoht täpsustada projekteerimise käigus

ja kooskõlastada kõigi asjassepuutuvate omanikega.

Planeeringus toodud lahenduses on kinnistute liitumiseks ette nähtud kaugküttetorustikule

koridor, mis osaliselt kattub olemasoleva, kuid töös mitteoleva trasseeringuga. Liituvate

kinnistute vahetusse lähedusse on ette nähtud liitumispunktid. Planeeritud hoonete ning

planeeritud uute tehnovõrkude tõttu on vajadus olemasolevate, kuid mittetöötavate

soojustorustike demonteerimiseks.

Käesolev soojusvarustuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis.

4.8.6. Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded

Hoonete kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad olema projekteeritud lähtuvalt

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusele nr 63 “Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded”. Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad

tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele

ning ehitise kasutamise otstarbele. Vastavalt määrusele nr. 63 peavad olema sisekliima

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 25 / 52

tagamiseks hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid projekteeritud ja ehitatud hoonete

energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuete kohaselt.

Hoonete jahutuslahendus täpsustatakse ehitusprojektis ja eelistada tuleb passiivsed

jahutussüsteeme.

4.8.7. Elektrivarustus

Planeeritud ala elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele

478271 19.08.2024.

Planeeringualale nähakse ette koht uuele komplektalajaamale. Planeeritud alajaam on

planeeritud võimalikult ala koormuskeskmesse ning ööpäevaringselt ligipääsetavasse kohta

Liikuri tänava ääres. Asukoha valikul on arvestatud Lasnamäe elamualade üldplaneeringus

ette nähtud rohekoridori/puiesteega, seega planeeritud alajaam paikneb rohekoridori

planeeritud üherealise puudeistutuse kõrval. Planeeritud alajaama tarbeks on ette nähtud toide

10kV maakaabelliiniga keskpinge maakaablist KPL8905, planeeritud maakaabli pikkus on

63m.

Liikuri 22 ja 24 elektrivarustuse 0,4 kV liitumispunktid nähakse ette kinnistute piiridele. Uuest

planeeritud alajaamast näha ette uutele objektidele välja eraldi 0,4 kV maakaabelliinid.

Planeeritud pos 1 ja 2 läbivad olemasolevad keskpingemaakaablid, mis on planeeringus ette

nähtud ümber tõsta. Planeeritud ümbertõstetava keskpingemaakaablite jaoks on Liikuri tänava

äärde (kõnnitee alla) ette nähtud kaablikoridor, planeeritud maakaabli pikkus on 211 m.

Ümber planeeritud elektrikaabelliinid peavad olema ümbertõstetud enne ehitustöödega

alustamist.

Kinnistute elektrivarustuse planeerimisel arvestada EhS § 65 lg 4 kohase elektriautode

laadimistaristu rajamise vajadusega vt ptk 4.6.1.

Käesolev elektrivarustuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis.

4.8.8. Sidevarustus

Planeeritud ala sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti OÜ tehnilistele tingimustele

nr 39180431, koostatud 27.09.2024.

Liikuri tn 22 ja Liikuri tn 24 kinnistuid läbib Telia Eesti AS-le kuuluv sidekanalisatsioon, mis

tõstetakse ümber lõigus kaevust 8931 kuni kaevuni 8114 Liikuri tänava alla. Kinnistute liitumine

on ette nähtud ümbertõstetavast sidekaabli lõigust kaevust 8114. Täpsed tingimused ringi

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 26 / 52

tõstmiseks, sh. ka likvideeritavas trassis olevad kaablid, nähakse ette ehitusprojektis.

Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused. Operaatori valik ja

tehniline lahendus täpsustatakse tehnilise projekteerimise käigus ning hilisemal liitumislepingu

sõlmimisel.

Projekteeritavad ja olemasolevad sidekaevud ei tohiks jääda sõidutee alale.

Käesolev sidevarustuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis.

4.8.9. Tänavavalgustus

Planeeringuga lahendatakse avalikuks alaks planeeritud positsioonide valgustus.

Vastavalt EVS:2016 Linnatänavad tuleb tänavavalgustus kavandada kõigil linnatänavatel,

jalgteel, jalgrattateel või kergliiklusteel, kui sõidutee valgustus ei taga nõuetekohast

valgustatust. Ka panduseid tuleb hästi valgustada. Silla valgustatus ei tohi erineda suubuvate

tänavate valgustatusest. Valgustuse lõpp tuleb kujundada sujuvaks.

Tänavavalgustus on planeeritud vastavalt Enefit Connect OÜ tehnilistele tingimustele

16.11.2023 nr. 145. Välisvalgustuse mastid ja võrk projekteerida Tallinna linnale kuuluvale

maa-alale ning vältida valgustusmastide sattumist võõra kinnistu piiridesse.

Vastavalt tehnilistele tingimustele on planeeritud valgustuse toidekohaks LJS 548 F1(nagu

näidatud alloleval skeemil). Valgustite juhtmestik kohaldada 0,4 kV võrgule.

Projekteeritavad valgustid, mis ühendatakse tsentraalse süsteemiga peavad olema LED

tehnoloogiapõhised. Valgusti vandaalikindlus tuleb valida vastavalt valgusti

paigalduskõrgusele: 6 meetrit ja kõrgem - IK07, kuni 6 meetrit - IK08.

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 27 / 52

Elektrienergia säästmiseks peavad projekteeritavad LED tehnoloogiapõhised valgusallikad

võimaldama valgustipõhist juhtimist. Eri öötundidel olenevalt aastaaegadest, ümbruse

heleduse ja liiklussageduse muutustest võivad parameetrite väärtused olla erinevad. Vastavalt

sellele muutuvad ka valgustusnõuded ja soovitused. Kui mõnel öötunnil on võimalik vastavalt

olukorrale kasutada madalamat valgustusklassi, kasutatakse seda asjaolu nendel tundidel

valgustustaseme vähendamiseks ja elektrienergia säästmiseks.

Planeeritud ülekäiguraja spetsiaalvalgustus peab lähtuma vastavatest standarditest.

Tänavavalgustus on planeeritud Liikuri tänavale (kaabel 200 m ulatuses), pos 1 ja pos 2

vahelisele jalakäijate alale (100m ulatuses) ning Laagna tee äärsele kõnniteele (järsaku peale)

220m ulatuses. Lisaks on planeeritud tänavavalgustus Liikuri tn 28 ja Liikuri tn 20 esistele

parkimisaladele. Avalike alade valgustuse maht on liinimeetrina 610 m.

Täpsem valgustuslahendus selgitatakse tehnilise projekteerimise käigus, arvestades

valgustusarvutusi, maastikuarhitektuurset lahendust ja valitud maste/valgusteid.

Projekteerimisel arvestada Tallinnas kehtivate normide ja ettekirjutustega. Valgustuslahendus

peab olema projekteeritud selliselt, et see ei häiriks valgusreostusega. Kõik valgusallikad

peavad olema vastavuses fotobioloogilise ohutuse standardi EVS-EN 62471:2008 nõuetele

(aktsepteeritavad klassid on RG0 (exempt group) ja RG1 (risk group 1)).

Käesolev välisvalgustuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis.

4.8.10. Hooviala valgustus

Pos 1 ja pos 2 plaaneritavate korterelamute kõnniteede tarbeks kavandada kinnistupõhise

toitega valgustuse lahendus. Pos 1 ja pos 2 planeeritavate korterelamute kõnniteede ja

hooviala valgustus lahendatakse ehitusprojektide koostamise käigus.

4.9. Ehitiste tuleohutus, kujade määramine, tuletõrje veevarustus ja päästetööde

nõuded

Kõikide ehitiste projekteerimisel lähtuda siseministri 30.03.2017.a. määrusest nr 17, „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded ” ning kehtivatest standarditest.

Rajatavate hoonete minimaalseks tulepüsivusklassiks on TP1. Planeeritud hoonete

minimaalne vahekaugus 8 m. Tuletõrjevee vooluhulk: ühe tulekahju normvooluhulk

välistulekustutuseks on 10 l/sek, arvestuslik tulekahju kestvus 3 tundi.

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 28 / 52

Planeeritud hoonete ümber tuleb kavandada kõvakattega teed ja platsid nii, et päästeautode

juurdepääs oleks tagatud igasugustes ilmastikutingimustes. Päästemeeskonnal peab olema

tagatud ehitistele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud vahenditega.

Päästemeeskonna juurdepääsuteede kavandamisel tuleb lähtuda standardist EVS 812-

7:2018. Tuletõrje veevarustuse vastavust tuleohutuse nõuetele kontrollib kohaliku

päästeasutuse järelevalve ehitusprojekti läbivaatamise käigus.

4.10. Kehtivad ja planeeritud kitsendused

Planeeritud maa-alal ei ole muinsuskaitseobjektidest ja kaitstavatest loodusobjektidest

tulenevaid kitsendusi. Planeeringualal on olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndid.

Planeeritud transpordimaa krundid pos 3-10 määratakse avaliku kasutusega teedeks ja

võõrandatakse linnale.

Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks

Planeeringus on määratud järgmised servituudi vajadusega alad tehnovõrkude rajamiseks

ja/või hooldamiseks:

Pos nr 3:

• Olemasoleva veetorustiku kaitsevöönd 2,5m torustiku telgjoonest mõlemale poole

võrguvaldaja kasuks (381 m2);

• Servituudi vajadus planeeritud tänavavalgustusele 1m äärmisest kaablist mõlemale

poole kaablist võrguvaldaja kasuks (207 m2);

• Servituudi vajadus planeeritud kaugküttetorule 2m äärmise toru isolatsiooni

välispinnast mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (141 m2);

• Servituudi vajadus planeeritud veetorustikule 2,5 m torustiku telgjoonest mõlemale

poole võrguvaldaja kasuks (179 m2).

• Servituudi vajadus planeeritud madalpingekaablile 1 m telgjoonest mõlemale poole

võrguvaldaja kasuks (45 m2).

Pos nr 4:

• Servituudi vajadus planeeritud sidekaablile 1m äärmisest kaablist mõlemale poole

võrguvaldaja kasuks (10 m2)

Pos nr 5:

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 29 / 52

• Servituudi vajadus planeeritud sidekaablile 1m äärmisest kaablist mõlemale poole

võrguvaldaja kasuks (10 m2);

• Servituudi vajadus planeeritud komplektalajaamale 2m seinast võrguvaldaja kasuks

(28 m2);

• Servituudi vajadus planeeritud madalpingekaablile 1m äärmisest kaablist mõlemale

poole võrguvaldaja kasuks (4 m2).

• Servituudi vajadus planeeritud tänavavalgustuse kaablile 1m äärmisest kaablist

mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (2 m2).

Pos nr 6:

• Servituudi vajadus planeeritud kaugküttetorule 2m äärmise toru isolatsiooni

välispinnast mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (22 m2);

• Servituudi vajadus planeeritud tänavavalgustuse kaablile 1m äärmisest kaablist

mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (8 m2) ;

• Servituudi vajadus planeeritud veetorustikule 2,5 m torustiku telgjoonest mõlemale

poole võrguvaldaja kasuks (27 m2);

• Servituudi vajadus planeeritud madalpingekaablile 1m äärmisest kaablist mõlemale

poole võrguvaldaja kasuks (10 m2).

Pos nr 7:

• Olemasoleva veetoru kaitsevöönd 2m torustiku telgjoonest mõlemale poole

võrguvaldaja kasuks (21 m2);

• Servituudi vajadus planeeritud sademeveetoru kaitsevöönd 2m torustiku telgjoonest

mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (144 m2);

• Servituudi vajadus planeeritud kanalisatsioonitoru kaitsevöönd 2m torustiku telgjoonest

mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (48 m2);

• Servituudi vajadus planeeritud veetorustikule 2,5 m torustiku telgjoonest mõlemale

poole võrguvaldaja kasuks (14 m2);

• Servituudi vajadus planeeritud tänavavalgustuse kaablile 1m äärmisest kaablist

mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (121 m2).

Pos nr 8:

• Servituudi vajadus planeeritud kanalisatsioonitorule kaitsevööndiga 2m torustiku

telgjoonest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (13 m2);

• Servituudi vajadus planeeritud sademeveetorule kaitsevööndiga 2m torustiku

telgjoonest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (19 m2);

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 30 / 52

• Servituudi vajadus planeeritud tänavavalgustuse kaablile 1m äärmisest kaablist

mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (55 m2).

Pos nr 9:

• Olemasoleva veetorustiku kaitsevöönd 2m torustiku telgjoonest mõlemale poole

võrguvaldaja kasuks (193 m2);

• Olemasoleva tänavavalgustuse kaabli kaitsevöönd 1m äärmisest kaablist mõlemale

poole võrguvaldaja kasuks (78 m2);

• Olemasoleva kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2m torustiku telgjoonest mõlemale

poole võrguvaldaja kasuks (72 m2);

• Olemasoleva sademeveetorustiku kaitsevöönd 2m torustiku telgjoonest mõlemale

poole võrguvaldaja kasuks (200 m2);

• Servituudi vajadus planeeritud sademeveekanalisatsiooni torule kaitsevööndiga 2,5 m

torustiku telgjoonest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (560 m2);

• Servituudi vajadus planeeritud kanalisatsioonitorule kaitsevööndiga 2m torustiku

telgjoonest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (155 m2).

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 31 / 52

Pos nr 10

• Olemasoleva veetorustiku kaitsevöönd 2,5 m torustiku telgjoonest mõlemale poole

võrguvaldaja kasuks (163 m2);

• Olemasoleva veetorustiku kaitsevöönd 2 m torustiku telgjoonest mõlemale poole

võrguvaldaja kasuks (156 m2);

• Olemasoleva sidekaabli kaitsevöönd 1m rajatise teljest mõlemale poole võrguvaldaja

kasuks (48 m2);

• Olemasoleva sademeveetorustiku kaitsevöönd 2m torustiku telgjoonest mõlemale

poole võrguvaldaja kasuks (77 m2);

• Olemasoleva kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2m torustiku telgjoonest mõlemale

poole võrguvaldaja kasuks (312 m2);

• Olemasoleva tänavavalgustuse kaabli kaitsevöönd 1m äärmisest kaablist mõlemale

poole võrguvaldaja kasuks (120m2);

• Servituudi vajadus planeeritud sadeveekanalisatsioonitorule kaitsevööndiga 2,5 m

torustiku telgjoonest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (275 m2).

• Servituudi vajadus planeeritud kanalisatsioonitorule kaitsevööndiga 2m torustiku

telgjoonest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (28 m2);

• Servituudi vajadus planeeritud tänavavalgustuse maakaablile kaitsevööndiga 1m

äärmisest kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (62 m2);

• Servituudi vajadus planeeritud veetorustikule 2,5 m torustiku telgjoonest mõlemale

poole võrguvaldaja kasuks (26 m2);

• Servituudi vajadus planeeritud kaugküttetorule 2m äärmise toru isolatsiooni

välispinnast mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (30m2).

Liikuri tn T2:

• Servituudi vajadus planeeritud kaugküttetorustikule 2m äärmise toru isolatsiooni

välispinnast mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (450 m2);

• Servituudi vajadus planeeritud veetorustikule 2,5 m äärmise torustiku telgjoonest

mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (1070 m2);

• Servituudi vajadus planeeritud tänavavalgustuse maakaablile kaitsevööndiga 1m

äärmisest kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (294 m2);

• Servituudi vajadus planeeritud (ümbertõstetav) sidekaablile 1m äärmisest kaablist

mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (345 m2);

• Servituudi vajadus planeeritud (ümbertõstetav) keskpingemaakaablile 1m äärmisest

kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (356 m2);

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 32 / 52

• Servituudi vajadus planeeritud keskpingemaakaablile 1m äärmisest kaablist

mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (125 m2);

• Servituudi vajadus planeeritud madalpinge kaablile 1m äärmisest kaablist mõlemale

poole võrguvaldaja kasuks (29 m2);

• Servituudi vajadus planeeritud sadeveekanalisatsioonitorule kaitsevööndiga 2m

torustiku telgjoonest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (322 m2).

Liikuri tn T1

• Servituudi vajadus planeeritud veetorustikule 2,5 m äärmise torustiku telgjoonest

mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (42 m2);

• Servituudi vajadus planeeritud tänavavalgustuse maakaablile kaitsevööndiga 1m

äärmisest kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (70 m2);

• Servituudi vajadus planeeritud ümbertõstetavale keskpingemaakaablile 1m äärmisest

kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (60 m2);

• Servituudi vajadus planeeritud kaugküttetorustikule 2m äärmise toru isolatsiooni

välispinnast mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (170 m2);

• Servituudi vajadus planeeritud sadeveekanalisatsioonitorule kaitsevööndiga 2m

torustiku telgjoonest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (30 m2);

• Servituudi vajadus planeeritud (ümbertõstetav) sidekaablile 1m äärmisest kaablist

mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (95 m2).

Laagna tee T3

• Servituudi vajadus planeeritud tänavavalgustuse maakaablile kaitsevööndiga 1m

äärmisest kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (157 m2);

Laagna tee T4

• Servituudi vajadus planeeritud tänavavalgustuse maakaablile kaitsevööndiga 1m

äärmisest kaablist mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (20 m2);

Liikuri tn 20

• Servituudi vajadus ümbertõstetavale keskpingemaakaablile 1m äärmisest kaablist

mõlemale poole võrguvaldaja kasuks (10 m2);

Liikuri tn 28b

• Servituudi vajadus planeeritud tänavavalgustuse maakaablile kaitsevööndiga 1m

äärmisest kaablist võrguvaldaja kasuks (13 m2).

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 33 / 52

4.11. Jäätmekäitlus

Tegevusest tekkivate jäätmete kogumiseks on mõlemal krundil korterelamu hoonemahus ette

nähtud prügiruum jäätmete liigiti kogumiseks.

Jäätmekogumine ja käitlus toimub vastavalt kehtivatele Tallinna jäätmehoolduseeskirjale.

Konteineritele ja mahutitele on tagatud prügiveoauto ligipääs. Konteinerite hulk tagab

nõuetekohase jäätmete sorteerimise võimaluse. Jäätmete sorteeritud kogumise jaoks tuleb

konteinerid/mahutid tähistada vastavalt jäätmete liigile. Jäätmemahutid ja jäätmekäitluse

korraldamine peab lähtuma Jäätmeseadusest ja pakendiseadusest. Jäätmekava vastavalt

kehtivale Tallinna jäätmehoolduseeskirjale.

Positsioon 1

Liigiti kogutud jäätmete kogumiskoht peab vastama kehtivale Tallinna jäätmehoolduseeskirja

nõuetele. Hoone mahus oleva kogumiskoha suurus ja mahutite arv lähtuvalt kõikide hoonete

korterite ja büroopindade koguarvule tuleb projekteerida vastavalt kehtivale Tallinna

jäätmehoolduseeskirjale. Lisaks tuleb prügiruumis arvestada mahutite kõrvale ruum

suuremõõtmelise prügi vaheladustamiseks (3m2). Olmejäätmete kogumine äripindadele tuleb

korraldada eraldi, nt kasutades lukustatavaid lisakonteinereid või prügiruumi sisest lisaruumi.

Olmejäätmete kogumiskoha projekteerimisel tuleb arvestada kehtiva Tallinna

jäätmehoolduseeskirja jäätmemahuti paiknemiskohale ning teisaldus- ja juurdesõiduteele

esitatavate nõuetega.

Positsioon 2

Liigiti kogutud jäätmete kogumiskoht peab vastama kehtivale Tallinna jäätmehoolduseeskirja

nõuetele. Hoone mahus oleva kogumiskoha suurus ja mahutite arv lähtuvalt kõikide hoonete

korterite ja büroopindade koguarvule tuleb projekteerida vastavalt kehtivale Tallinna

jäätmehoolduseeskirjale. Lisaks tuleb prügiruumis arvestada mahutite kõrvale ruum

suuremõõtmelise prügi vaheladustamiseks (3m2). Olmejäätmete kogumine äripindadele tuleb

korraldada eraldi, nt kasutades lukustatavaid lisakonteinereid või prügiruumi sisest lisaruumi.

Olmejäätmete kogumiskoha projekteerimisel tuleb arvestada kehtiva Tallinna

jäätmehoolduseeskirja jäätmemahuti paiknemiskohale ning teisaldus- ja juurdesõiduteele

esitatavate nõuetega.

Positsioon 8 ja positsioon 9

Liikuri tn 28 ees paikneb ebaseaduslikult rajatud KÜ Liikuri 28 prügi süvamahutid, mis

planeeringuga on kavas ümber tõsta nende olemasolevast asukohast ligi 4 meetri võrra

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 34 / 52

põhjasuunas. Ümbertõstetavate süvamahutite uue kogumiskoha projekteerimisel tuleb

arvestada kehtiva Tallinna jäätmehoolduseeskirja esitatavate nõuetega jäätmemahuti

paiknemiskohale ning teisaldus- ja juurdesõiduteele.

Liikuri tn 28 põhjaküljel paikneb avalik pakendipunkt, mis ei vasta kehtivatele pakendipunkti

projekteerimistingimustele. Pakendipunkt on planeeritud ümber tõsta Liikuri tn 28

olemasolevate ent ümbertõstetavate süvamahutite kõrvale. Ümbertõstetava pakendipunkti

alune maa (pos 8) liidetakse Liikuri tn 28a kinnistuga (st pos 8 võõrandatakse linnale). Koht on

ligipääsetav nii jalakäijate jaoks kui prügiauto jaoks. Avaliku pakendipunkti ümber tõstmisel

lähtutakse kehtivatest pakendipunkti projekteerimistingimustest. Jäätmete kogumiskoha

projekteerimisel tuleb arvestada kehtiva Tallinna jäätmehoolduseeskirja esitatavate nõuetega

jäätmemahuti paiknemiskohale ning teisaldus- ja juurdesõiduteele.

Positsioon 10

Positsioon 10 (Liikuri tn 20b/1 kinnistu) parklasse on planeeritud ruum KÜ Liikuri tn 20

prügimaja või süvamahutite jaoks. Koht on ligipääsetav nii jalakäijate jaoks kui prügiauto jaoks.

Jäätmete kogumiskoha projekteerimisel tuleb arvestada kehtiva Tallinna

jäätmehoolduseeskirja esitatavate nõuetega jäätmemahuti paiknemiskohale ning teisaldus- ja

juurdesõiduteele.

4.12. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine

Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti Standardis EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“

toodud soovitusi:

• Kavandatud linnaehituslikud muudatused säilitavad lähiala sotsiaalse keskkonna ja

võrgustiku.

• Kavandatu lähtub kvartali hoonestusstruktuurist, et mitte lõhkuda turvalisust tekitavat

harjumuspärast keskkonda.

Kuritegevuse ennetamiseks rakendatavad meetmed:

• Vandalismiaktide ja sissemurdmiste riski vähendamiseks tuleb hoonele projekteerida

vastupidavad uksed ja aknad.

• Võimalik rajatav mänguväljaku piire suurendab turvalisust.

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 35 / 52

4.13. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimused

Ala planeerimisel on järgitud kehtivat seadusandlust. Hoonete rajamisega ei kaasne

keskkonda saastavaid tegevusi, mürataseme olulist tõusu, õhu-, valguse-, ega muud reostust.

Uute hoonete projekteerimisel ja rajamisel tuleb järgida neile esitatavaid nõudeid, standardeid

ja norme.

4.13.1. Müra

Hoonete projekteerimisel arvestada:

- Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

- Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

- Seadmete müratasemed peavad vastama välistingimustel vastavalt EV sotsiaalministri

määrusele nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks käsitletaval alal teostati autoliiklusest põhjustatud

müratasemete arvutused ning vahetud helirõhutasemete mõõtmised. Arvutused teostati

vastavalt üldtunnustatud Prantsusmaa arvutusmeetodile NMPB-Routes-96 ning mõõtmised

vastavalt Nordtest 056 meetodile NT ACOU056 „Road traffic: Measurement of noise immission

– survey method“. Müratasemete arvutused teostati olemasolevas olukorras vastavalt 2022. a

ning perspektiivses olukorras vastavalt 2045. a liikluskoormuse hinnangutele.

Planeeritud alani ulatuvad 2022. ja 2045. aasta liiklussageduse alusel päevasel ajal Laagna

tee avaliku tee poolel 65-69 dB, hoone tagumisele poolele 50-54...55-59 dB müraindikaatori

Ld samatugevustsoonid; öisel ajal Laagna tee poolel 55-59…60-64 dB, hoone tagumisele

poolele 45-49...50-54 dB müraindikaatori Ln samatugevustsoonid. Planeeritud mängu- ja

spordiväljakuni ulatub päevasel ajal 50-54...55-59 dB ja öisel ajal 45-49...45-49 dB suurune

müratase.

Hoone paikneb avaliku tee ääres, arvestades piirkonna ehitusjoont. Hoone paiknemine

Laagna tee servas parandab kogu Kurepõllu asumis paikneva sisekvartali müraolukorda.

Lähtuvalt koostatud mürauuringust ulatuvad kõrval kinnistute Liikuri 5, 5b, 7 ja Liikuri 16

hoovialadele hetkeolukorras liiklussageduse alusel päevasel ajal 45-49 dB müraindikaatori Ld

samatugevustsoonid. Planeeritud lahenduse kohaselt vähenevad seal 2022 aastal

müraindikaatori Ld samatugevustsoonid kuni 40-44 dB. Perimetraalne hoonestus tekitab

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 36 / 52

varjestatud alad ehk sisehoovid, kuhu ulatuvad vaiksemad müratasemed ning kus on parimad

tingimused mänguväljaku rajamiseks planeeringualale. Äripinnad, kui müraresistentsed

ruumid, tuleb kavandada planeeringuala Laagna tee poolsele küljele ja promenaadi äärde

esimesele korrusele.

Projekteerimise käigus tuleb arvestada, et projekteeritavatele hoonetele ei tohi kohtadesse,

kus esineb projekteerimise hetkel kehtivate normide kohane müra normtasemete ületus,

kavandada eluruume. Juhul kui hoonete projekteerimisel selgub, et detailplaneeringus

näidatud maksimaalses ulatuses ei ole võimalik eluruumidele sobivaid tingimusi tagada, siis

vastavalt detailplaneeringus määratud ehitusõigusele on võimalik kruntidele kavandada

rohkem äriruume, ka ehitada 95 % ärihooned.

Planeeritav ala kulub Lasnamäe linnaosa elamualade üldplaneeringu maakasutusplaani järgi

korterelamute ala alla ning territooriumile rakenduvad vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016

määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise

ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud II müra kategooria liiklusmüra piirväärtused. Kasutades

kombineeritult erinevaid müra leevendavaid meetmeid on võimalik planeeringualal II

kategooria piirväärtused tagada. II kategooria piirväärtused olek võimalik ka tagada juhul kui

Laagna teel kaotada 25% liiklusest, kasutataks müra summutavat teekatet ning alandatakse

piirkiiruse 70 km/h 50-le km/h. Lähtuvalt Maailma Terviseorganisatsiooni olmemüra juhendile

aitaks see müratasemeid 4-5 dB võrra vähendada.

Tagamaks siseruumides kehtestatud liiklusmüra normtasemete täitmine, on vaja määrata

hoonete fassaadidele mõjuvad liiklusmüratasemed vastavalt projekteerimise ajal kehtivale

seadusandlusele, mille tulemusel saab kehtestada fassaadidele vastavad heliisolatsiooni

nõuded. Vajadusel tuleb rakendada hoone projekteerimisel arhitektuurilisi ja ehituslikke müra

leevendusmeetmeid. Lisameetmena võib kavandada alale ka füüsilisi müratõkkeid, kuid seda

mitte ühtse monotoonse müratõkkeseinana, vaid paiguti kasutades maastikuarhitektuurse

lahendusega kooskõlas olevaid skulpturaalseid mahulisi elemente.

Hoone välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute elementide valikul tuleb arvestada

transpordimüraga. Vastavalt standardile EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded.

Kaitse müra eest.” tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonide

heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valimisel rakendada välispiirde

ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja

ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide

valikul tuleb rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-

EN ISO 717.

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 37 / 52

Vastavalt arvutuslikele müra leviku kaartidele („Liikuri tn 22 ja 24//26 detailplaneering.

Liiklusmüra hinnang“, töö nr 21199, Kajaja Acoustics OÜ) mõjuvad antud hoone Laagna tee

poolsele küljele ekvivalentsed liiklusmüratasemed päevasel ajal kuni Ld = 69 dB ning öisel ajal

Ln = 59 dB.

Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis

6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule

tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt,

et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt

R’tr,s,w + Ctr ≥ 40…45 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest, geomeetriast ja

lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest.

Konstruktsioonitüüpide projekteerimisel tuleb arvestada, et konstruktsioonitüübi arvutuslik

heliisolatsioonivõime peab olema R’w + Ctr ≥ 50 dB.

Avatäidete nõutava heliisolatsiooni suuruseks valitakse välispiirde õhumüraisolatsiooni indeks

juhul kui aken moodustab enam kui 50% välispiirde pinnast. Täpsed avatäidetele esitatavad

nõuded arvutatakse järgmises projektietapis vastavalt välispiiretele mõjuvale

liiklusmüratasemele, hoone ruumide otstarbest, geomeetriast ja lubatud liiklusmüratasemele

siseruumides. Vajadusel mitte kavandada hoone Laagna tee poolsele küljele avatavaid

aknaid.

Täiendava leevendusmeetmena tuleb kohtades, kus projekteerimise hetkel kehtiva

seadusandluse kohaselt tekib müra normtasemete ületus, rakendada kõrgendatud

heliisolatsioonimeetmeid (näiteks hoonele kavandada akende ette heliisoleeriv topeltfassaad

või klaasitud rõdud, näiteid vt. täpsemalt „Liikuri tn 22 ja 24//26 detailplaneering. Liiklusmüra

hinnang“, töö nr 21199, Kajaja Acoustics OÜ, pt. 7.2). Selliselt saab avatäidetele mõjuvaid

müratasemeid madalamale viia. Kõrgendatud heliisolatsioonimeetmete rakendamisel saab

lähtuda ca 5-10 dB madalamatest müratasemetest võrreldes fassaadile arvutuslikult mõjuvate

müratasemetega (sõltub valitud lahendusest). Täpsemad leevendusmeetmed ning nende

rakendamise ulatus korruste ja fassaadiosade kaupa, selgitatakse välja edasistes

projekteerimisetappides hoonete ruumijaotuse, ruumide kasutusotstarvete ja avatäidete

heliisolatsiooni arvutuste alusel.

Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ette nähtud

elemendid ( tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks

välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase poleks ületatud.

Ventilatsiooniseadmete ja külmutusseadmete täpsem asukoht ning võimsus lahendatakse

põhiprojektiga. Jälgida, nende paiknemist ja kinnitamist, et ka vibratsiooni ohtu ei tekiks.

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 38 / 52

4.13.2. Õhusaaste

Lisaks müratasemetele tuleks arvestada ka liiklusest tuleneva õhusaaste mõju vahetult tee

ääres elavate inimeste tervisele. Liiklusest eralduvatest saasteainetest avaldavad inimesele

kõige suuremat mõju lämmastikdioksiid, süsinikoksiid ning peened osakesed. Õhusaaste

puhul on eriti olulised just pikaajalisest ekspositsioonist tulenevad kroonilised mõjud ning

teaduslikud uuringud on näidanud, et välisõhus esinevad osakesed võivad esile kutsuda

negatiivseid tagajärgi hetkel kehtivatest piirväärtustest madalamatel kontsentratsioonidel.

Planeeringuala õhusaaste leviku piiramiseks tuleb planeeritud elamumaa kruntide

hoonestusalade vahelisel alale kavandada kõrghaljastust ning Laagna tee poolsele küljele

kavandada mitmerindelist haljastust (kõrge-, madalakasvulised põõsad ja puud), mis

takistavad õhusaaste levimist.

4.13.3. Insolatsioon

Uusehitiste planeerimisel tuleb tagada olemasolevale hoonestusele piisava insolatsiooni

säilimine. Planeerimisel ja projekteerimisel tuleb olemasolevates, insolatsiooni kestuse

rakendusalas olevates ruumides tagada piisava insolatsiooni säilimine, kusjuures insolatsiooni

kestuse vähenemine ei tohi ületada 50% esialgsest kogukestusest vaadeldavas ruumis.

Tagada tuleb piisav insolatsioon päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini. (vt. Liikuri

tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneeringu insolatsioonianalüüs, veebruar 2026)

Insolatsioonianalüüsi koostamisel arvestati maksimaalsete planeeritavate ehitusmahtudega.

Insolatsiooni kestust tuleb uuesti analüüsida hoonete projekteerimise käigus, siis kui on

täpsustutud projekteeritavate hoonete paigutus ja selgunud on täpsemalt projekteeritavad

hoonemahud. (vt. Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneeringu

insolatsioonianalüüs, veebruar 2026)

Vastavalt Eesti standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 “ Päevavalgus hoonetes“ ja Eestis

kehtivale juhendile „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend“,

koostatud: 02.2020 ja ei jää detailplaneeringus ette nähtud ehitusõiguse järgselt kõrvalasuvate

hoonete fassaadid ilma päikesevalgusest sellisel määral, et loomulik insolatsioon väheneks

üle lubatud piirmäärade. (vt. Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneeringu

insolatsioonianalüüs, veebruar 2026)

Detailplaneeringus kavandatud hoone edaspidisel projekteerimisel arvestada Eesti standardi

EVS-EN 17037:2019+A1:2021 “ Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 39 / 52

4.14. Kavandatu vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele

- Antud on ehitusõigus kahe kaasaegse eluhoone ehitamiseks;

- Planeeritud on kvaliteetne linnaruum praeguse tühermaa asemele;

- Kergliiklejatele on tagatud mugav väliruum, mis parandab liikumise võimalusi, sh on

oluliselt parandatud võimalusi Pae silla ületamiseks ning planeeringualalt Laagna

kanalisse liikumiseks;

- Planeeringuga rajatakse Lasnamäe linnaosa üldplaneeringuga ette nähtud rohekoridor

ja kergliiklustee;

- Planeeringualale tekib planeeringu elluviimisega juurde funktsionaalsust eluhoonete

juurde kergliiklustee äärde esimesele korrusele planeeritavate äripindadega;

- Korrastatud linnaruum (sh parkimisvõimalused) olemasolevate Liikuri 20 ja Liikuri 28

eluhoonetega piirnevas osas. Liikuri 20 ja Liikuri 28 ette planeeritud parklad

korrastavad linnaruumi võrreldes varasema juhusliku parkimisega.

4.15. Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele

ning avalikele huvidele ja väärtustele

Planeeritud lahendus on kooskõlas avalike huvide ja väärtustega. Kavandatud lahendus ei

oma negatiivset mõju linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele vaid soodustab piirkonna

terviklikku arengut.

Avalikes huvides on luua võimalikult kvaliteetne ja terviklik linnakeskkond. Linnaehitusliku

terviku loomiseks on seotud planeeritud ala ümbritseva ja varem planeeritud keskkonnaga.

Kavandatav uus hoonestus seda teenindavate rajatistega korrastab ja tihendab linnaruumi.

Tagatud on hea ühendus rekreatsioonialadega, parandatud on kergliiklejate ligipääsu

ühistranspordile ning arvestatud on piirkonna arenguvajadustega.

Antud planeeringu elluviimisega kaasnevad positiivsed sotsiaalsed mõjud, kuna käesoleval

ajal tühermaana seisev ala saab funktsiooni elamualana ning väikses mahus äripindade

rajamine annab lisaks alale kasutatavust juurde. Väliruumis orienteerumist parandavad

planeeritud kergliiklusteed, uuendatud Liikuri tänav ja parkimiskorraldus.

Avaliku huvi seisukohast paraneb juurdepääsetavus Laagna tee bussipeatusesse, paraneb

jalakäijate, jalgrataste ja ratastoolis liikujate ligipääsetavus Pae sillale, tekivad erinevates

suundades kõnniteed, paraneb turvalisus Liikuri tänaval, tekib avalikku ruumi parkimiskohti(sh

lühiajaline parkimine), avaliku ruumi kvaliteeti tõstab planeeritud haljastus ja planeeritud

hoonete juurde planeeritud puhkealad.

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 40 / 52

5. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISE JA EHITAMISE NÕUDED

5.1. Olulisemad arhitektuurinõuded

• Katuse kalle - lamekatusele vajalik kalle vastavalt hoone tehnilistele lahendustele

• Hoone paigutatakse krundile poolperimetraalse hoonestuslaadiga vastavalt

hoonestusalale, paralleelselt kõrval kruntidel asuvate hoonetega ja Liikuri tänavaga.

• Hoonemahud kavandada kõrguslikult astmelistena ja varieeruva korruselisusega ning

liigendada mahuliselt ja/või materjalidega.

• Sissepääsud korterelamutele kavandada ka promenaadi poolt.

• Välisviimistluse nõuded - kasutada materjale, mis võimaldavad ehitada kaasaegseid ja

energiatõhusaid hooneid ning haakuvad nii materjalide kui ka värvivalikute osas

ümbritseva linnaruumiga. Kasutada ümbruskonna hoonetele iseloomulikke

fassaadimaterjale ja värvitoone. Vältida tehislikke imiteerivaid materjale. Täpsem

arhitektoonika ja viimistlusmaterjalide valik määratakse ehitusprojekti käigus. Näiteks:

klaas, betoon, krohv, naturaalne kivi. Ilmekuse andmiseks fassaadiplaatmaterjalid

(tsementkiudplaadid, komposiit-alumiinium plaadid, puitroovid või laudis).

• Parklakorruse hoovipoolsete välisseinte välisviimistluse nõuded - kasutada

arhitektuurseid ja maastikuarhitektuurseid võtteid välisseinte varjamiseks ja

liigendamiseks ronihaljastusega, nõlvaga vms, et vältida monotoonset kõrget müüri,

mis lõikaks järsult hoonete vahelist ruumi.

• Piirdeaedade kujundusnõuded - planeeritud mänguväljaku ümber võib vajadusel

kavandada piirde, et tagada laste turvalisus. Juhul kui piire kavandatakse, siis

projekteerida metallpiire, mis on analoogne rõdupiiretega. Lubatud kõrgus kuni 1,2m.

Võib kasutada ka muid parkimise ning jalakäijate vaheliseks tsoneerimiseks mõeldud

haljastuslike (näiteks hekid jms.) kujundusvõtteid.

• Promenaadi äärsed äripinnad kavandada esiküljes klaasfassaadidega, et visuaalselt

ruumi avardada.

• Abihooneid võib rajada ehitusõigusega määratud hoonete aluse pinna ulatuses

väljapoole hoonestusala, arvestades arhitektuurse sobivuse, väärtusliku

kõrghaljastusega ning kujadega. Abihoonete ja eraldiseisvate varikatuste täpne

asukoht määratakse ehitusprojektis.

• Juhul kui hetkel kehtivate normide kohaselt on kavandatavate hoonete elu- või muudes

ruumides müra normtasemete ületusi tuleb nendes kohtades leevendusmeetmena

rakendada kõrgendatud heliisolatsioonimeetmeid (näiteks hoonele kavandada akende

ette heliisoleeriv topeltfassaad või klaasitud rõdud).

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 41 / 52

5.2. Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks

• Kõik liiklusrajatised nii väljas kui hoones sees projekteerida vastavalt Eesti standardi

EVS 843:2016 ”Linnatänavad” nõuetele.

• Ehitusprojekti koosseisus esitada ehitustööde organiseerimise plaan, milles käsitleda

ehitusaegset transporti. Ehitustegevus peab võimalikult vähe häirima kohalike elanike

igapäevaelu ning ei tohi lõhkuda tänavakatendit.

• Vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonega kasutada suuremate klaaspindade puhul

madala peegeldusteguriga või spetsiaalselt märgistatud klaasi.

• Kavandada pandused hoone mahtu.

• Projekteerida lapsevankrite ja rataste hoiuruumid igapäevaselt mugavalt kasutatavana,

eelistatult tänavatasandilt otsepääsuga;

• Kavandada juurdepääsud trepikodadele (seal asuvatele liftidele vms) maapinna

tasandilt;

• Hoone ehitusprojekti koostamisel arvestada projekteerimise ajal varjenditele

esitatavate tehniliste nõuetega;

• Soovitatav on kavandada korteritele eluruumide laiendusena piisava suurusega rõdud,

terrassid.

• Ehitusprojekti koostamise käigus teha koosööd KÜ-ga Liikuri 28 antud hoone ees

asuva parkla ja süvamahutite ümberpaigutamise osas.

• Ehitusprojekti koostamise käigus teha koosööd KÜ-ga Liikuri 22 antud hoone ees

asuva parkla osas.

• Mõlema hoone maapealsele korrusele on kohustus kavandada (vähemalt 5% hoone

suletud bruto pinnast) äripinnad. Ärifunktsioon kavandada keskse kergliiklustee

poolsele teljele.

• Äripindadele ei ole lubatud külaliskorterite kavandamine.

• Sõidukite juurdepääs Pos 1 ja Pos 2 kruntidele Pos 3 kinnistul olevalt kergliiklusteedelt

tuleb välistada läbisõitu takistavate meetmetega.

• Arvestada jalgrataste parkimiskohtade kavandamisel Eesti Standardiga EVS 843:2016

Linnatänavad ja Tallinna rattastrateegia 2018-2028 nõuetega.

• Ehitusprojekti koosseisus esitada väliruumi lahendamiseks maastikuarhitektuuri osa

projekt, mis on koostatud volitatud maastikuarhitekti poolt.

• Rajada üherealine puudeistutus koolitatud istikutest planeeritud parkla vahelisele

haljasalale Liikuri tn 22/1 kinnistul (likvideeritavate noorte puude kõrvale).

• Kui aken moodustab enam kui 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava

heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 42 / 52

• Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda

detailplaneeringualal uute ehituslubade välja andmisest kui detailplaneeringust

huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131

lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud tähtajaks

täitnud. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu

alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.

• Projekteerimisel tuleb tagada hoonetes müra vastavus sotsiaalministri 04.03.2002. a

määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" kehtestatud normtasemetele.

• Mitte projekteerida eluruume kohtadesse, kus esineb projekteerimise hetkel kehtiva

seadusandluse kohane müra normtasemete ületus.

• Projekteerimisel ja materjalide valikul lähtuda standardist EVS 842:2003 "Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

• Ehitusprojekti koostamise käigus koostada projektlahendust käsitlev ajakohane

mürauuring.

• Detailplaneeringus kavandatud hoone edaspidisel projekteerimisel arvestada Eesti

standardi EVS-EN 17037:2019+A1:2021 “ Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

• Detailplaneeringu realiseerimiseks vajalikud teede ja tehnovõrkude

ehitusloa/ehitusteatised peavad olema välja antud enne või samaaegselt

detailplaneeringu kohaste hoonete ehituslubadega.

• Arvestada, et keskkonnaministri määruse nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 kohaselt: Maksimaalne

müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra liigile

kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dBA. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase

müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75

dB(A).

5.3. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks tehnovõrkude osas:

• Elektrivarustuse projekteerimisel arvestada EhS § 65 lg 4 kohase elektriautode

laadimistaristu rajamise vajadusega.

• Parkimisplatside sademevesi puhastada enne AS Tallinna Vesi ühisvõrku juhtimist

liiva-õlipüüduris, hoone mahus oleva parkla põrandavesi juhtida reoveekanalisatsiooni.

• AS Utilitas Tallinn – Üksikute objektide soojusvarustuse lahendamiseks on vaja

taotleda konkreetsed tehnilised tingimused. Järgmises projekteerimisetapis vajadusel

täiendada planeeritud soojustorustiku kulgemisjoont viisil, et oleks tagatud standardiga

EVS-EN13941 lubatud piiridesse jäävad torustiku paigalduspinged ja –pikkused ning

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 43 / 52

soojustorustike hargnemistele projekteerida kinnistu piiri vahetusse lähedusse maa-

alused teeninduskaevud ja sulgarmatuur.

• AS Telia - järgmises projekteerimisetapis taotleda sidevarustuse projekteerimiseks

uued tehnilised tingimused. Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja

täiendavalt esitada tööjoonised. Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise

kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste

planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine

vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis

lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) Ehitise

kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest

ja nõuetest.

• AS Tallinna Vesi - järgmises projekteerimisetapis taotleda AS-ilt Tallinna Vesi

tehnilised tingimused. Tagada nõuetekohased ehitiste vahelised kujad, sh puhas

vahekaugus hoone ja torustike vahel, vahekaugused (horisontaal- ja vertikaalsuunas)

olemasolevate ja planeeritud tehnovõrkude vahel. Olemasolevate ühisveevärgi ja -

kanalisatsioonitorustike kaitsevööndid ning planeeritud ühisveevärgi (sh planeeritud

liitumispunktide) ja reovee- ning sademevee ühiskanalisatsiooni servituudi vajadusega

alade ulatused määrata vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2005.a määrusele nr 76.

Kruntide pos.1 ja pos.2 planeeritud veesisendustele alates liitumispunktidest ei ole

servituudi vajadusega ala määramine vajalik, aga planeeritud liitumispunktidele

(sulgeseade ühendussõlmes DN300mm veetorustikuga) on servituudi vajaduse

määramine võrguvaldaja kasuks vajalik. Olemasolevate ning planeeritud vee ja

kanalisatsiooni ühistorustike kaitsevöönditesse kõrg- ja madalhaljastust mitte

planeerida. AS-i Tallinna Vesi arvamus kehtib 2 aastat

• Enefit Connect OÜ – kooskõlastatud on detailplaneering, põhi- või

tööprojekti/ehitusprojekti jaoks taotleda uued tehnilised tingimused. Tööjoonised

kooskõlastada täiendavalt. Kooskõlastus kehtib 1 aasta.

• Elektrilevi OÜ - järgmises projekteerimisetapis taotleda elektrivarustuse

projekteerimiseks uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega, tööjoonised

kooskõlastada täiendavalt.

• Seadmete müratasemed peavad vastama välistingimustel vastavalt EV sotsiaalministri

määrusele nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 44 / 52

5.4. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks keskkonnakaitse osas:

• Vältida tuleb suuri klaaspindasid hoonetel.

• Haljasalad kavandada kompaktsed.

• Tagada võimalike säilitatavate puude nr 50 ja nr 45 kasvutingimused (kaugus

katendist, kasvupinnase maht, maapinna kõrgus, veerežiim jne).

• Lasnamäe linnaosa elamualade üldplaneeringu kohaselt läbib planeeringuala

rohekoridor. Mõlemale poole kergliiklusteed kavandada kaherealine puudeistutus.

• Inventuurialalt leiti „Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja“

(Keskkonnaministri määrus nr 126, jõustus 22.10.2004, nimekirja uuendatud

14.05.2007) kantud võõrliigi voolja pargitatra kaks väikest kogumikku. Üks kogumik

asub Liikuri tn 22 kinnistu loodeosas ja teine Liikuri tn 24 // 26 kinnistu kirdenurgas.

Parima tulemuse annab taimede välja kaevamine ja närvutamine. Liik levib edasi

risoomidega ja satub ühest kohast teise risoomijuppidega. Seega tuleb jälgida, et ka

välja kaevatud risoomid kuivaksid läbi.

6. PLANEERINGUS KAVANDATU VASTAVUS PLANEERINGU KOOSTAMISE

LÄHTEDOKUMENTIDELE JA –SEISUKOHTADELE

6.1. Vastavus Lasnamäe elamualade üldplaneeringule

Vastavalt Lasnamäe elamualade üldplaneeringule (kehtestatud 21.10.2010, otsus nr.238) on

planeeritud alale ette nähtud korterelamute ala juhtfunktsioon. Ala asub Kurepõllu asumis.

Kuna üldplaneeringu materjalide järgi Liikuri tänava ümbrusele pole konkreetseid näitajaid

kavandatud, tuleb lähtuda üldtingimustest, ehk arvestada olemasoleva tihedusega

elamualadel, mis üldplaneeringus kajastatud analüüsi alusel on vahemikus 0,5...2,5, olenevalt

hoonestuse iseloomust. Kavandatud elamumaa kruntide hoonestustihedus on 1,2-1,3 (pos 1.

– 1,3; pos 2. – 1,2), mis mahub ette antud raamidesse.

Üldplaneeringu kaardi nr 3 (Roheline võrgustik) kohaselt asub planeeritud ala parklinnas, kus

haljastuse osakaal peab olema vähemalt 40%. Planeeringuala hulka jäävad naaberkinnistute

parklad ja osaliselt ka Laagna tee millest tingituna on haljastuse osakaal 43%.

Planeeringuala jääb üldplaneeringu kohaselt rohekoridori alale, mille laius peaks

üldplaneeringu ettepaneku järgi olema vähemalt 50 m või puiestee. Planeeringu alale

planeeritakse promenaadilaadse kõnniteega puiestee, millel mõlemal pool teed kaherealine

istutus.

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 45 / 52

Detailplaneering on kooskõlas Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga.

6.2. Kehtiva detailplaneeringu kehtetuks muutmine

Alal on kehtiv detailplaneering DP nr DP006000 – Liikuri tn 24/26 kinnistu detailplaneering

(kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 07.02.2002 otsusega nr 64).

Kehtivas detailplaneeringus oli alale jäävale riigimaale planeeritud transpordimaa kruntide

moodustamine, Liikuri tn 24/26 kinnistu piiride muutmine ja jagamine neljaks ärimaa, üheks

tootmismaa ja kaheks transpordimaa krundiks ning planeeritud kruntide ehitusõiguse ulatuse

määramine. Kehtiv planeering nägi ette kruntidele rajada kuni 2-korruselised kauplused ja

ärihooned koos suurte autoparklatega. Kavandatud oli planeeringuala läbiv jalgtee ala.

Planeeringut pole tänaseni ellu viidud, omanikud on vahetunud ja arendussoovid muutunud.

Uus lahendus on linnaehituslikult sobivam, kuna alale on ette nähtud piirkonnale sobilikumad

elamumahud ja elamufunktsioon on kombineeritud väikese osa ärifunktsiooniga, mis on

kavandatud hoonete vahelise keskse kergliiklustee poolsele teljele. Piirkonda lisandub

vajalikke avalikke parkimiskohti, äripinnad ja terviklikum ning mitmekesisem elukeskkond.

Varem kehtestatud detailplaneering muutub käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel

kehtetuks.

6.3. Vastavus Eesti standardile EVS 843:2016 ”Linnatänavad”

Planeeritud parklad ja autode juurdepääs vastavad standardi nõetele. Planeeritud jalakäijate

pandused nii Pae sillale kui Laagna tee ääres asuvasse bussipeatusse vastavad standardi

nõuetele. Planeeritud kõnniteed on vähemalt 2m laiused, promenaadiala 6m laiune, seega

mõlemad vastavalt projekteerimise lähtetasemele hea. Rajatisi ei ole planeeritud puu

juurestiku kaitsealale.

6.4. Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014

Parkimise arvutus vastab määrusele ”Tallinna parkimise korralduse arengukava 2006-2014”.

6.5. Vastavus Tallinna jäätmehoolduseeskirjale

Jäätmekäitlus on kavandatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu määrusele „Tallinna

jäätmehoolduseeskiri“.

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 46 / 52

6.6. Vastavus Eesti standardile EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine,

Linnaplaneerimine ja Arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“

Äripindadega kortermaja suurendab piirkonnas jalakäijate liikumist, mis on turvatunde

seisukohast oluline. Hoonestusala on määratud nii, et õues toimuv on akendest hästi jälgitav.

6.7. Vastavus tuleohutusnõuetele

Tuleohutusnõuded ja meetmed vastavad Siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded“ ja Eesti standardi EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7:

Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Planeeritud hoonete ümber tuleb kavandada kõvakattega teed ja platsid nii, et päästeautode

juurdepääs oleks tagatud igasugustes ilmastikutingimustes. Päästemeeskonnal peab olema

tagatud ehitistele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud vahenditega.

Päästemeeskonna juurdepääsuteede kavandamisel tuleb lähtuda standardist EVS 812-

7:2018 eelkõige punktis 14.1 esitatud andmetest ning nõuetest.

6.8. Vastavus müranõuetele

Hoonete heliisolatsioon kavandada vastavalt järgnevatele nõuetele:

• Arvestada Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

• Tagada hoonetes vastavus sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid”;

• Projekteerimisel ja materjalide valikul lähtuda EVS 842:2003 "Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest".

Kohtadesse, kus esineb müra normtasemete ületus on keelatud kavandada eluruume.

6.9. Eesti standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021 “ Päevavalgus hoonetes“

Hoonestusalade määramisel on arvestatud Eesti standardi EVS-EN 17037:2019+A1:2021 “

Päevavalgus hoonetes“ nõuetega. Hooned on võimalik projekteerida selliselt, et loomulik

valgustus on kõikides korterites tagatud.

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 47 / 52

6.10. Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrusega nr 9 kinnitatud „Tallinna

kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise

tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja

arenduskohustus”

Planeeritud ala paikneb kaugkütte piirkonnas. Planeeringus on lahendatud hoone

soojusvarustus kaugkütte baasil.

6.11. „Haljastuse inventeerimise kord” RT IV, 17.06.2020;

Haljastuse inventuur on esitatud planeeringu lisades. Koostatud on nii dendroloogline

inventuur kui rohttaimestiku hindamine.

6.12. „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord ”

Planeeringu seletuskirjas on esitatud asendusistutuse jaoks ühikute arvutus.

6.13. Vastavus planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele

Olemasolev hoonestuseta ja kasutuseta linnaruum ei ole piirkonnale sobiv ei linnaehituslikust

ega puhkeotstarbest lähtuvalt.

Planeeringuga kavandatu vastab maa-ala ruumise arengu eesmärkidele. Vajalik on korrastada

ja tihendada linnaruumi ning lisada piirkonda funktsionaalset ja kvaliteetset linnaruumi

lähtudes piirkonna keskkonnatingimustest, asukohast ja maakasutusest. Planeeritud alale

sobib uute kõrguslikult liigendatud hoonete kavandamine ühe kuni viie maapealse korrusega,

ühe maa-aluse korrusega, maksimaalse kõrgusega kuni 18m planeeritud maapinnast. Sellest

lähtuvalt antakse ehitusõigus kahe korterelamu rajamiseks, millele kavandatakse promenaadi

poolsesse osasse ärimahud. Alale rajatakse hulgaliselt uut haljastust, lastele ja

täiskasvanutele, lisaks funktsionaalselt ning hubase linnakeskkonna seisukohalt atraktiivne

kõrghaljastusega promenaad.

Oluline on avardada ka piirkonna parkimisvõimalusi, luues olemasolevate hoonete ette kaks

avalikku parklat, lisaks Liikuri tänava äärde lühiajaline parkimisvõimalus.

Planeeringu elluviimisel luuakse toimiv ja vajadustele vastav taristu. Planeeritud on kõik

vajalikud ühendused tehnovõrkude ja tänavatega.

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 48 / 52

Kergliiklejate turvalisemaks liikumiseks on planeeritud krunti läbivad kergliiklusteed ja tõstetud

ülekäigurajad.

6.14. Vastavus algatamise korralduses esitatud lähteseisukohtadele ja

lisatingimustele.

• Lähtuda kavandatavate hoonemahtude asukoha valikul piirkonnas väljakujunenud

hoonete välisviimistluse ja vahekauguse suhtest kavandades elamud Liikuri tänava

poole samale ehitusjoonele Liikuri tn 20 ja Liikuri tn 28 elamutega. Ehitusjoone

kavandamine Liikuri tn 20 ja Liikuri tn 28 elamute ehitusjoonest mõnevõrra erinevalt

sobib juhul, kui see on vajalik oluliste tehnovõrkude säilitamiseks;

o Tingimus täidetud – hoonete mahtude asukoha valikul lähtutud piirkonnas

väljakujunenud hoonete kõrguse ja vahekauguse suhtest. Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti ettepanekul on hooned kavandatud Liikuri tn 20 ja

Liikuri tn 28 elamute ehitusjoonest Liikuri tänava poole, et lahendada hoonestus

kvartaalselt. Perimetraalse hoonekujuga elamute lõunapoolne hoonemaht on

joondatud Liikuri tn 20 ja Liikuri tn 28 elamute otseseintega samale joonele.

• Kavandada ärifunktsioon keskse kergliiklustee poolsele teljele;

o Tingimus täidetud - ärifunktsioon on kavandatud keskse kergliiklustee poolsele

teljele mõlemal hoonemahul.

• Lahendada parkimine osaliselt hoone mahus või eraldi parkimismajas, et väheneks

maapealne parkimisala ulatus ja tekiks korterelamute juurde parema kvaliteediga

ruum;

o Tingimus täidetud - parkimine on kavandatud hoone mahus — 1. korrusele ja

keldrikorrusele.

• Arvestada võimalikult palju olemasolevate jalakäijate liikumissuundadega, tagada

sujuvad ühendused naaberelamualadelt kesksele kergliiklusteele ja Laagna tee

ühistranspordipeatusele;

o Tingimus täidetud – planeeringulahenduse välja töötamisel on arvestatud

võimalikult palju olemasolevate jalakäijate liikumissuundadega arvestades

terviklahendust, liikumise ohutust ja planeeringulahenduse eesmärki.

Planeeringualale kavandatud kõnniteed on loogiliselt ühendatud

naaberelamualade kõnniteedega, muuhulgas on planeeritud ühendused

kesksele promenaadile. Laagna tee ühistranspordipeatusse on kergliiklejal

kaldteede abil planeeritud turvaline ja mugav ühendus.

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 49 / 52

• Lahendada kergliiklejate pääs jalakäijate sillale ja võimalusel Laagna teel asuvasse

„Paesilla“ bussipeatusesse kaldteena. Kergliiklusteed kavandada võimalusel

olemasolevale transpordimaale Liikuri tn 20a/1;

o Tingimus täidetud - planeeringu lahendus näeb ette kergliiklejate pääsu

jalakäijate sillale ja Laagna teel asuvasse bussipeatusse kaldteena.

Lähtetasemel „hea“ planeeritud kaldtee võimaldab jalgratturite ja ratastoolide

mugava ja ohutu liikumise Pae sillalt promenaadile ning alla Laagna tee

bussipeatusesse. Olemasolevale transpordimaale Liikuri tn 20a/1 on

kavandatud kergliiklusteed.

• Säilitada Liikuri tn 20 ja Liikuri tn 28 elamute ees ristiparkimine;

o Tingimus täidetud – Liikuri tn 20 ja Liikuri tn 28 elamute ees on säilitatud

ristparkimise võimalus.

• Näha ette meetmed Liikuri tänaval liikluse rahustamiseks;

o Tingimus täidetud – detailplaneering näeb ette Liikuri tänavale liiklust

rahustavaid meetmeid, milleks on avaliku kasutusega parkimiskohtade

rajamine, künnisega ülekäigurada ja tänavahaljastuse rajamine

parkimiskohtade vahele, veel on kavandatud sõiduradade suunamuutus.

Lisaks muutub planeeringuga Liikuri tänav antud lõigul kitsamaks – sõidutee

laius on kavandatud 5,5m. Liikuri tänav on renoveeritud 2018-2019, siis rajatud

tänavale loodud liiklust rahustavad meetmed olid künnisega ülekäigurada.

• Esitada autoliiklusest tuleneva müra modelleerimine päevasel ja öisel ajal koos

mürakaartide ning müratasemetega hoonete fassaadidel, kuna planeeritud hooned

jäävad tiheda autoliiklusega Laagna tee vahetusse lähedusse;

o Tingimus täidetud – mürahinnang on koostatud ning detailplaneeringu

põhilahenduse väljatöötamisel on arvestatud mürahinnangu tulemustega.

• Arvestada asjaoluga, et planeeritud alal on pindmine põhjaveekiht maapinnalt lähtuva

reostuse eest looduslikult kaitsmata. Autoparklate sademevesi puhastada enne

ühisvõrku juhtimist liiva-õlipüüduris, parkimiskeldrite põrandavesi juhtida

reoveekanalisatsiooni.

o Tingimus täidetud – seletuskirjas on info, et planeeritud alal on pindmine

põhjaveekiht maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata, millest lähtuvalt on

autoparklate sademevee puhastamiseks ette nähtud liiva-õlipüüdurite

projekteerimise vajadus ning hoone mahus oleva parkla põrandavesi on ette

nähtud juhtida reoveekanalisatsiooni.

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 50 / 52

6.15. Kirjalikud arvamused ja nendega arvestamine planeeringus

Kirjalike arvamusi esitasid koostöö faasis valdav osa koostöö tegijad.

Linna ametite ja tehnovõrkude valdajate esitatud tingimusi on arvestatud detailplaneeringu

lahenduse väljatöötamisel.

Tehnovõrkude valdajate kooskõlastustes esitatud tingimused ehitusprojektide koostamiseks

on välja toodud P.3.7.1.

Suuremad muudatused peale eskiisi avalikku arutelu tehtud koostööst tulenevalt:

• Liikuri tn 22/1 ja Liikuri tn 20b/1 kinnistutele parkla planeerimine piirkonna suure avaliku

parkimisvajaduse tõttu.

• Täpsustati kõnniteede asukohti vastavalt liiklusohutusele ja lisati panduse võimalik

asukoht Laagna tee bussipeatusesse pääsuks.

• Lisati Pae sillale pääsemiseks pandus, et sillalt oleks võimalik ratastooliga ohutult

pääseda nii planeeritud promenaadile kui Laagna tee bussipeatusse.

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 51 / 52

7. MUUDATUSED VÕRRELDES ESKIISLAHENDUSEGA

Planeeringulahendust on võrreldes algatamise eskiislahendusega muudetud järgnevalt:

- Nii pos 1 kui pos 2 planeeritud hoone kõrgust on kolme korruse võrra vähendatud –

eskiislahenduses on 8 maapealset korrust, kehtivas lahenduses on planeeritud

maksimaalselt 5 maapealset korrust. Muudatus tulenes vajadusest tõkestada

hoonestusega nii Laagna teelt kui ka Liikuri tänavalt tulevat liiklusmüra.

- Nii pos 1 kui pos 2 on planeeritud perimetraalne komplekshoone kahe hoone mahuga.

- Vähendatud on parkimiskohtade arvu pos 1 ja pos 2 kinnistul, et hooviala oleks

kompaktsem ja rohelisem. Kogu pos 1 ja pos 2 parkimine (vastavalt parkimise

arvutusele) on lahendatud omal kinnistul, kogu parkimine on viidud hoonete mahtu.

- Eskiislahenduses on Liikuri tn 20 ja 28 hoonete ette planeeritud parklad, kus ainult ühel

küljel võimalik parkida. Planeeringu lahenduse tegemisel on planeeritud parkimiskohad

mõlemale poole manööverdusala, mis suurendab parkimiskohtade arvu. Muudatus on

tehtud, et vastu tulla olemasolevatele korteriühistutele – olemasolevate hoonete ees

on tugev parkimiskohtade nappus.

- Liikuri tänava lõunaküljes on vähendatud parkimiskohtade arvu, et tagada nõuetele

vastav nähtavus juurdepääsu teede juures. Avalikke parkimiskohti on planeeritud

juurde Liikuri tänava põhjaküljele Tallinna Liikuri Lasteaia ette. Tänavaäärsed

parkimiskohad on planeeritud lühiajaliseks parkimiseks.

- Liikuri tänava ääres on kasutusele võetud liiklust rahustavad meetmed nagu tänava

kitsamaks projekteerimine, künnisega ülekäigurada, parkimiskohad tänava ääres ning

sõiduradade suunamuutus.

- Pos 2 autode juurdepääs on toodud kinnistu piirile, et kogu parkimine oleks omal

kinnistul lahendatud.

- Pos 1 ja pos 2 vahel oleva laia kergliiklustee äärde oli esialgu planeeritud üherealine

puudeistutus mõlemal pool kõnniteed ning lisakõnnitee vaateakende ääres. Uuendatud

lahenduses asemel on üherealise istutuse asemel projekteeritud kaherealine

puudeistutus, mis vastab juba välja ehitatud analoogsele tänavalõigule planeeritud

alast põhja pool. Loobutud on dubleerivatest kõnniteedest. Muudatus tehti, kuna

kaherealine puuderivi mõlemal pool teed vastab paremini Lasnamäe elamualade

üldplaneeringus antud rohekoridori nõuetele.

- Pae silla ja planeeringuala sidumine - varasema planeeritud trepi asemel on

planeeritud pandused kolmes suunas. Pandused on projekteeritud lähtetasemel hea

ning võimaldavad kergliiklejatele muretut ligipääsu Pae sillale.

Liikuri tn 22 ja 24 // 26 kruntide ja lähiala detailplaneering, Tallinn, Lasnamäe LO Töö number: 201803

Detailplaneeringu seletuskiri 06.06.2025

201803_DP_Seletuskiri 52 / 52

- Planeeringuala sidumine Laagna kanaliga (kanali järsak on ca 3m kõrgune) –

planeeritud on pandus ja lift, et parandada jalakäijate ligipääsu Laagna teel asuvasse

bussipeatusesse.

- Planeeritud autopandus pos 1 hoone aluse parkla ligipääsuks on ümber tõstetud linna

maalt oma kinnistu sisse hoone mahtu.

- Planeeritud autopandus pos 2 hoone aluse parkla ligipääsuks on kinnistu sisse hoone

mahtu.

- Laagna tee äärse järsaku peal olevad kõnniteed on planeeritud linna maale ehk välja

pos 1 ja pos 2 piiridest nii, et puudub vajadus servituudiala määramiseks või eraldi

kinnistute moodustamist.

- Hoonestuse lahendus on ette nähtud kõrguslikult liigendatuna, et tagada dünaamilisem

linnapilt.

- Hoone esimese korruse mahus Laagna tee poolsel küljele on kavandatud

parkimiskorrus, mille tarbeks on loodud sissesõidud Liikuti tn 20 ja Liikuri tn 28

korterelamute parklatest.

Seletuskirja koostas:

Kerli Koolma / Erko Leo / Eda Vane

Arhitekt / Arhitekt / Maastikuarhitekt

Birgit Lao

Terviseamet

[email protected]

Meie 04.05.2026 nr 7-4/260467/2603702

Müratasemega arvestamine detailplaneeringu kooskõlastamisel

Austatud peadirektor Birgit Lao

Õiguskantsleril paluti hinnata Terviseameti tegevust detailplaneeringute kooskõlastamisel.

Terviseamet on mitmel juhul jätnud detailplaneeringu kooskõlastamata, sest planeeringualale levib

norme ületav müra. Enamasti on müra põhjustatud liiklusest.

Avalduses heidetakse ette, et Terviseamet ei ole nõudnud kohalikult omavalitsuselt mürataseme

vähendamist. Selle asemel on Terviseamet detailplaneeringute menetluses piiranud hoopis uute

hoonete ehitamise võimalust, põhjendades seda inimeste tervise kaitsega ehk sellega, et nõnda ei

asu mürarikkasse keskkonda elama rohkem inimesi, kelle tervist müra kahjustab.

Planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 järgi tuleb detailplaneeringus käsitleda müra-,

vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavaid

nõudeid. See tähendab, et detailplaneeringus tuleb seada tingimused ja nõuded, mille alusel saab

planeeringu elluviimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada piisava kaitse. Detailplaneeringu

kooskõlastamata jätmine pelgalt seetõttu, et selles ei ole esitatud alles projekteerimise käigus

leitavaid konkreetseid ehituslikke lahendusi, ei ole põhjendatud.

Detailplaneeringus tuleb eelkõige seada nõuded müra vähendamiseks, kui see on planeeringu

elluviimisel teostatav, ning nõuded, mis võimaldavad tagada elanikele piisava kaitse müra eest.

Ehituslike lahendustega, näiteks hoone paigutuse ja fassaadilahendusega, tuleb tagada, et müra

mõju oleks hoones ja võimaluse korral ka selle varjestatud poolel võimalikult väike.

Müraolukorraga saab arvestada ka hoone ruumilahenduses, paigutades müratundlikumad ruumid

sisehoovi poole ning müra suhtes vähem tundlikud ruumid, näiteks trepikojad ja tehnoruumid,

müraallika poole. Sellised ehituslikud lahendused selguvad projekteerimise käigus ning nende

vastavust detailplaneeringus seatud nõuetele tuleb hinnata ehitusloa menetluses.

Leian, et uute hoonete ehitamise täielik keelamine sõidu- ja raudteede äärde ei vasta hea halduse

tavale ega omandi kaitse põhimõtetele, mis muuhulgas nõuavad sisulistest eesmärkidest lähtuvat

paindlikkust ning tarbetust bürokraatiast loobumist.

Palun esitage oma seisukoht hiljemalt 1. juuniks ja selgitage, kas ja kuidas Terviseamet oma

rakenduspraktikat muudab.

2

Müranormide seos põhiõigustega

Põhiseaduse § 28 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. See tähendab, et avalik võim peab

kujundama sellise elukeskkonna, mis ei ohusta inimese tervist (PS §-d 13 ja 14; vt RKPKo

31.10.2022, 5-22-4/13 p 68). Igaühel on õigus elada tervise- ja heaoluvajadustele vastavas

keskkonnas (keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 23 lg 1).

Põhiseaduse § 32 sätestab omandipõhiõiguse. See tähendab, et isikul on õigus oma omandit vabalt

vallata ja kasutada. See õigus ei ole piiramatu, kuid piirangul peab olema seaduslik alus ja piirang

peab olema õigustatud ning proportsionaalne.

Neid õigusi piiratakse, kui inimeste tervise kaitseks õigusnormidega kehtestatud

keskkonnatingimused ei ole tagatud ning see piirab omakorda omandi vaba kasutamist.

Inimestel on õigus eeldada, et õigusaktidega sätestatud nõudeid järgitakse, et tagatud on vähemalt

müra normtasemele vastavad keskkonnatingimused ning et riik teeb selle üle järelevalvet. Samuti

on õigus eeldada, et müraallika valdaja (nt linn või riik) õigusvastane tegevus või tegevusetus ei

too kaasa teiste isikute õiguste piiramist. Eelkõige tuleks tegeleda sellise õigusvastase olukorra

lahendamisega.

Müraallika eest vastutava isiku kohustus müra vähendada

Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 56 lõike 4 alusel on kehtestatud välisõhus levivale mürale

piirväärtused (vt keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“).

Müra piirväärtuse ületamise korral peab müraallika valdaja rakendama abinõusid, et vältida

normtaseme ületamist või vähendada müra vähemalt selliselt, et müraallika territooriumilt ei leviks

norme ületavat müra (atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 56 lg 2 p 1, § 59; rahvatervishoiu

seaduse (RTHS) § 16 lg 2 ja 3). Neid norme tuleb käsitleda koos keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse põhimõtetega.

Normtaset ületav müra on oluline keskkonnahäiring, kuid mõnel juhul tuleb seda taluda, kui

keskkonnahäiringut põhjustav tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv

ning keskkonnahäiringu vähendamiseks on rakendatud vajalikud meetmed (KeÜS § 3 lg 2, § 8

lg 3, § 10). Liikluse toimimine võib olla ülekaalukas avalik huvi, kuid sellega kaasneva müra

vähendamiseks või selle kahjuliku mõju vähendamiseks on võimalik rakendada abinõusid. Ka

liiklust võib piirata (AÕKS § 225 lg 3).

Kui liiklusmüra tase ületab piirväärtuse, ei ole põhjust automaatselt järeldada, et sellesse piirkonda

uusi müratundlikke hooneid (näiteks elamuid) planeerida ega ehitada ei saa. Sellises olukorras

tuleb hinnata nii müra vähendamise kohustust ja võimalust kui ka seda, kas planeeringu- ja

ehituslahendusega on võimalik tagada inimestele piisav kaitse müra eest. Alles seejärel saab

hinnata, kas ja millises ulatuses tuleb olemasolevat müra taluda ning kas uute hoonete ehitamine

saab olla välistatud.

Välisõhus leviva müraga arvestamine detailplaneeringu koostamisel

Kohalikul omavalitsusel on õigus otsustada, kuidas keskkonda ruumiliselt planeerida.

Väliskeskkonnas leviva norme ületava müra tõttu ei pea tingimata keelama ära uute hoonete

ehitamist. Norme ületavat müra tuleb vähendada ning sellisesse mürakeskkonda ehitatavad hooned

3

peavad pakkuma müra vastu kaitset ka siis, kui müratase on ja ulatub ka ettenähtavas tulevikus üle

normtaseme.

Planeeringu koostamisel tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid: nii mürataset, müraallikat ja

võimalusi müra vähendamiseks kui ka võimalusi müra eest kaitset pakkuda. Planeeringu

koostamine on ühtlasi avaliku võimu teostamine ning seetõttu ei saa teha otsuseid meelevaldselt

ja põhiõigusi arvestamata. Kõik kohustused ja piirangud peavad olema õiguspärased. Arvestada

tuleb nii planeeringust huvitatud isiku omandipõhiõigust kui ka planeeringualale elama asuvate

inimeste õigust tervisele ohutule elukeskkonnale.

Samas mürakeskkonnas võivad asuda varem ehitatud hooned, mis ei pruugi pakkuda müra eest

piisavat kaitset. Ei ole õige, kui detailplaneeringute kooskõlastamisel võib Terviseameti

seisukohtade põhjal teha järelduse, et praegu mürarikkas keskkonnas asuvates hoonetes võivad

inimesed elada, aga uusi elamuid, mis pakuks paremat kaitset müra vastu, ei või sellesse piirkonda

ehitada.

Kui kavandatava ehitise lubatavust hinnata rangelt vaid selle asukohas leviva mürataseme põhjal,

võib see kaasa tuua olukorra, kus tervist kahjustavas mürakeskkonnas elavate inimeste arv ei

vähene, kuna uusi ja müra eest paremat kaitset pakkuvaid elamuid ei saagi ehitada. Sellise

lähenemise korral võib olla oluliselt piiratud ka olemasolevate hoonete suuremahulisem

ümberehitamine, sealhulgas lammutamine ja nende asemele uute ehitamine – ka nii võib olla

otstarbekas, kuid see võib mõnel juhul tähendada detailplaneeringu vajadust. See küsimus võib

tulla päevakorrale ka olemasolevate hoonete kasutusfunktsiooni muutmise korral. Sellel on seos

ka linnalise elukeskkonna tihendamisega ja valglinnastumise vältimisega.

Uute hoonete ehitamise lubamisega võib ülemäärase müra käes kannatavate inimeste arv väheneda

ka siis, kui uued hooned asuvad müranorme ületavas keskkonnas. Planeeringulahenduses saab ette

näha müra eest kaitset pakkuvaid abinõusid, mida planeeringust huvitatud isik saab rakendada.

Näiteks on võimalik vähendada hoone siseruumidesse levivat müra hoone fassaadilahendusega.

Ka ruumide asetuse planeerimisel saab müraga arvestada, nii et hoone mürarikkamale poolele

kavandatakse pigem ruumid, kus inimesed sageli ei viibi, ning vaiksemat keskkonda vajavad

ruumid kavandatakse hoone hoovipoolsele küljele.

Planeeringu koostamisel tuleb hinnata olemasolevat mürataset ning vajaduse korral kavandada

abinõusid, mis vähendavad müra mõju kavandatavale elamule ja teistele müratundlikele hoonetele.

Detailplaneering ei pea pakkuma üksikasjalikke lahendusi, vaid seadma tingimusi ehitusprojekti

koostamiseks (planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 1 p 12).

Ehitisele esitatavad nõuded hõlmavad müra: ehitama peab sellise hoone, mis pakub kaitset müra

eest (EhS § 11 lg 2 p 5) ning eluruum peab tagama inimesele ohutu ja tervisliku elukeskkonna

(majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 1 lg 2).

Seega peab ehitise projekteerimisel niikuinii arvesse võtma ka ehitise asukoha

keskkonnatingimusi, sealhulgas liiklusest põhjustatud müra (EhS § 14 lg 1 p 2). Hoone

siseruumides tuleb igal juhul tagada RTHS § 16 lõike 5 alusel kehtestatud määrusega müra

normtasemed. Seda, kas ja kuidas on neid tingimusi arvestatud, tuleb hinnata ehitusloa ja

kasutusloa menetluses.

Detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine norme ületava müra tõttu

Terviseamet osaleb planeeringumenetluses kooskõlastajana. Kooskõlastuse kaudu sekkub

Terviseamet oma pädevuse piires planeeringu menetlusse. Terviseametiga tuleb planeering

4

kooskõlastada, kui planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sealhulgas müra ja

vibratsiooni (Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö

tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“).

Kooskõlastuse andmise või sellest keeldumisega mõjutab Terviseamet planeeringulahendust.

Olenevalt kooskõlastuse sisust võib planeering ka kehtestamata jääda. Kuna kooskõlastus on siduv

ja võib olulises osas määrata lõpliku haldusakti sisu, siis on seda erandkorras võimalik

halduskohtus vaidlustada ka eraldi, ootamata ära planeeringu kehtestamist või planeeringu

koostamise lõpetamist (halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 3).

Kooskõlastuse andmisest keeldumist peab Terviseamet sisuliselt põhjendama, tuginedes selgele

vastuolule õigusnormiga või üldplaneeringuga (PlanS § 133 lg 3). Kooskõlastuse põhjendused

peavad olema jälgitavad ja loogilised, et tagada tõhus kaebeõigus, kooskõlastuse väited ei või olla

paljasõnalised, ebamäärased ega hüpoteetilised. Kooskõlastuse andmisest keeldumise

põhjendused peavad olema piisavalt kvaliteetsed, et neile oleks võimalik anda õiguslikku

hinnangut (vt RKHKo 20.03.2024, 3-20-1329, p 59; RKHKo 19.06.2020, 3-17-2766, p 29.1).

Seadusest ei järeldu üheselt, et planeeringu võiks kooskõlastamata jätta pelgalt seetõttu, et

planeeringuga kavandatakse uut (müratundlikku) hoonet mürarikkasse keskkonda. Vastupidine

järeldus tähendaks, et müranormide ületamise eest vastutab isik, kes pole müraallika valdaja.

AÕKS § 58 järgi tuleb planeeringu koostamisel tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks

õigusaktiga kehtestatud müra normtaset. See on vaieldamatult asjakohane olukorras, kus

planeeringuga kavandatakse uut müraallikat. Ka keskkonnaministri 03.10.2016 määrusest nr 32

„Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“

võib järeldada, et AÕKS § 58 puhul on silmas peetud olukorda, kus planeeringuga kavandatakse

tegevust või ehitist, mis on müraallikas või millega kaasneb mürataseme suurenemine.

Ehitiste planeerimisel tuleb mürataset hinnata, kuid see on vajalik eelkõige ehitustingimuste

väljaselgitamiseks. Müra on üks asjaolu, mida tuleb hoone ehitamisel arvesse võtta. Sellest

määrusest ei selgu üheselt, et välisõhus leviva müra tõttu võiks planeeringu kooskõlastamisest

keelduda, kui planeeringuga ei kavandata uut müraallikat.

Planeeringu kooskõlastamisel on asjakohane eristada planeeringust huvitatud isiku ning

müraallika valdaja kohustusi. Planeering on kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu suunamise

dokument, planeeringust huvitatud isikul ei ole õigust nõuda just talle sobiva sisuga planeerigu

kehtestamist. Planeeringut kooskõlastades või sellest keeldudes esitab Terviseamet oma seisukoha

ja tingimused kohalikule omavalitsusele. Praktikas kandub enamik planeeringu menetluses

esitatud nõudmistest üle planeeringust huvitatud isikule (PlanS § 130). Nii tuleks kooskõlastust

andes silmas pidada, et ei esitataks asjakohatuid nõudmisi, mida tegelikult selles menetlusetapis

vaja pole, või mille õiguslik alus pole üheselt selge või mille üle võib vaielda.

Detailplaneering ei pea sisaldama detailseid lahendusi, vaid kajastama tingimusi, millega tuleb

arvestada. PlanS § 126 lõike 1 punkti 12 järgi peab detailplaneeringus käsitlema müra-,

vibratsiooni-, saasteriski ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavaid

nõudeid. See ei tähenda, et detailplaneeringus peaks olema esitatud juba lahendused ning jätta

pelgalt nende lahenduste puudumise tõttu detailplaneering kooskõlastamata. Pole siiski välistatud,

et kui planeeringu koostamisel on juba üheselt selge, et keskkonnatingimused on niivõrd

ebasoodsad ning pole teostatavaid lahendusi nõutavate tingimuste tagamiseks, siis on õige ka

planeering kooskõlastamata jätta.

5

Planeeringu kooskõlastamisest keeldumist põhjendades ei saa viidata Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ põhimõtetele. See direktiiv on mõeldud keskkonnamüra

süsteemseks vähendamiseks, see näeb ette mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava

koostamise. Direktiivist ei järeldu, et liikmesriik peaks keelama elamute ehitamise sinna, kus

välisõhus leviv müra on inimese tervisele ohtlik. Direktiiv suunab liikmesriike hoopis pingutama

selle nimel, et müratase oleks väiksem. Ka uute elamute kavandamine võib olla osa laiemast

lahendusest, millega luuakse vaiksem keskkond. Kui amet soovib kooskõlastusest keeldumisel

tugineda direktiivist tulenevale, siis tuleks viidata Eesti õigusnormile, millega see direktiiv üle

võeti.

Müratasemele hinnangut andes pole asjakohane viidata sellele, et inimesed võivad sattuda tervist

kahjustavasse mürakeskkonda, kui nad akna avavad. Mürataset tuleb mõõta suletud akna

tingimustes (vt sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja

infraheli ohutusele elamustes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise

meetodid“ lisa 2 p 4). Eluruumide avatava akna nõue ei seondu müra normidega, vaid on ehituslik

nõue. Samuti on mürarohkes keskkonnas võimalik paigutada ruumid viisil, mil müraallika suunda

ehitatakse ruumid, kus akna olemasolu või avamise võimalus ei ole esmatähtis (nt koridor või

sanitaarruumid).

Riigikogu muutis 25.03.2026 vastu võetud atmosfääriõhu kaitse seadusega müra sihtväärtuse

kohaldamise tingimusi. Kui seni oli müra sihtväärtus suurim lubatud müratase uute planeeringute

puhul, siis muudatuse järgi on müra sihtväärtus piirväärtusest rangem normtase müratundlike alade

elukeskkonna parendamiseks või säilitamiseks ning seda kohaldatakse müratundlikule alale

planeeringu koostamisel, kui planeeringuga muudetakse maakasutuse juhtotstarvet ja

planeeringualal ei ole müra sihtväärtus ületatud. Seega, kui need muudatused jõustuvad, tuleb

enamikul juhtudel müratasemele hinnangu andmisel lähtuda müra piirväärtusest.

Terviseameti riikliku ja haldusjärelevalve pädevus

Terviseametile on pandud nii riikliku järelevalve kui haldusjärelevalve ülesanne (AÕKS § 218,

RTHS § 32). RTHS § 32 järgi on Terviseametil õigus teha haldusjärelevalvet elukeskkonna

füüsikaliste ohutegurite üle.

Müra on üks füüsikaline ohutegur ning müraallika valdaja peab tagama, et müratase

elukeskkonnas oleks inimese tervisele ohutu ja vastaks kehtestatud piirväärtusele (RTHS § 16).

Olgugi et väliskeskkonna müra piirväärtused on kehtestatud AÕKS § 56 lõike 4 alusel, saab

Terviseamet neile tugineda ka RTHS-i alusel haldusjärelevalvet tehes.

Nii riiklikus järelevalves kui ka haldusjärelevalves on Terviseametil õigus teha ettekirjutusi

müraallika valdajale ja määrata vajadusel kuni 9600 eurot sunniraha (Vabariigi Valitsuse seaduse

§ 751 lg 4, korrakaitseseaduse § 28). Järelevalve tegemise õigus ei tähenda seda, et iga normi

ületamisel peaks rakendama mõnd järelevalveabinõu.

Terviseamet võib valida nii abinõud kui ka sekkumise viisi, kuid see ei anna ametile õigust jätta

seadusest tulenevat järelevalveülesannet täitmata. Samuti pole põhjendatud, kui planeeringu

kooskõlastamata jätmise kaudu kantakse müraolukorra lahendamise kohustus sisuliselt üle isikule,

kes selle eest ei vastuta ja kellel puuduvad ka õiguslikud võimalused olukorda muuta. Paratamatult

tuleb järelevalvet tehes hinnata, kuidas saab tegelikult mürataset vähendada. Kaaluda tuleb ka

seda, kas müra tekitava tegevuse jätkamine on avalikku huvi arvestades õigustatud. KeÜS § 10

järgi tuleb häiringut taluda, kui häiringut põhjustav tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi

tõttu ja sellest tuleneva häiringu vähendamiseks pole mõistlikku alternatiivi.

6

Järelevalve peab olema suunatud eeskätt rikkumise kõrvaldamisele ehk sellele, et müraallika

valdaja rakendaks abinõusid müra vähendamiseks. Seaduses on nõue, et müraallika valdaja peab

tagama, et tema territooriumilt ei levi norme ületavat müra.

AÕKS § 63 näeb ette, et kohalik omavalitsus teeb kindlaks välisõhus leviva müra ning koostab

mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava. Sellest ei saa järeldada, et kohalik omavalitsus peab

müra vähendamisega tegelema vaid selles ulatuses, mida ta on kirjeldanud müra vähendamise

tegevuskavas. Müra tegevuskava on kohaliku omavalitsuse strateegilise juhtimise dokument,

sellega saab kavandada tegevusi ja nende tegevuste eelarvet, kuid lisaks peab omavalitsus

tegelema müra vähendamisega ka tegevuskava väliselt.

Kohalikul omavalitsusel on väga oluline roll müra vähendamisel ja Terviseamet saab kohaliku

omavalitsuse üle järelevalvet tehes seda arvestada. RTHS § 13 järgi peab kohalik omavalitsus

kujundama elanike tervist ja heaolu toetava elukeskkonna. Kohalik omavalitsus peab ruumilisel

planeerimisel arvestama elukeskkonna parendamise põhimõtet (planeerimisseaduse (PlanS) § 8).

Niisamuti vastutab kohalik omavalitsus ühe põhilise müraallika – kohalikult teelt lähtuva

liiklusmüra – eest. Kohaliku tee omaniku ülesandeid täidab kohalik omavalitsus, riigitee omaniku

ülesandeid aga Transpordiamet (ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 6 ja 7). AÕKS § 225 lõikes 3 on

sätestatud, et liiklusest lähtuva müra vähendamiseks võib kohalik omavalitsus kehtestada

piiranguid.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Ago Pelisaar 693 8407

[email protected]