AKI - Arvamuse avaldamine eelnõule

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Lauri Läänemets

Siseministeerium

[email protected]

Teie: 04.03.2024 nr 1-6/2917-1 Meie: 11.04.2024 nr 2.3-4/24/598-2

Arvamuse avaldamine eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks välismaalaste

seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(rändemenetluste tõhustamine). Edastatud eelnõu osas on AKI-l järgmisel tähelepanekud,

millega palume eelnõu menetlemisel arvestada.

1. Viisaregistri vastutav töötleja

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (edaspidi: eelnõu) § 1 p-s 12 pakutud sõnastus „Viisaregistri vastutav töötleja on

Politsei- ja Piirivalveamet. Viisaregistri andmete vastutavad töötlejad on käesolevas seaduses

sätestatud pädevuse piires Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ning

Välisministeerium“ on ebaselge. Arusaamatuks jääb see, mida sisuliselt tähendab vastutus

viisaregistri andmete eest.

Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et kuna viisaregistrisse kantakse andmed, mis tekivad PPA,

KAPO ja VÄM-i juures, on optimaalne määrata mitu andmete vastutavat töötlejat ja sätestada

nende vastutusala viisaregistri põhimääruses. Rakendusaktide kavandis planeeritud

viisaregistri põhimääruse § 3 sõnastus, millega määratakse vastutavate töötlejate rollide

jagamine, tekitab veel rohkem segadust, kuna kuigi viidatud paragrahvi lõikest 1 tulenevalt on

andmekogu vastutavaks töötlejaks PPA, siis lõikega 1¹ piiratakse PPA vastutus lõikes loetletud

andmete töötlemisega. Nimetatud paragrahvi lõigete 1² ja 1³ kohaselt lisanduvad andmekogu

vastutavate töötlejate hulka veel VÄM ja KAPO. Ehk sisuliselt määratakse andmekogule

kolm vastutavat töötlejat piiritletud vastutusaladega.

Sellisel viisil andmekogu vastutava töötleja reguleerimine ei võimalda aru saada, kes

tegelikult vastutab andmekogu pidamise eest. Samuti ei ole võimlik aru saada, kelle poole

peaks andmesubjekt vajadusel pöörduma ja kes mille eest vastutab. Andmed esitatakse

registrisse erinevate kanalite kaudu, iga puudutatud asutus võib kasutada ka teisi registris

sisalduvaid andmeid oma pädevuse realiseerimiseks. Tavainimene ei ole ilmselgelt suuteline

aru saama, millal ja kelle poole ta peaks pöörduma.

Selgitame, et andmekogu vastutav töötleja AvTS § 43⁴ lg 1 mõttes, ehk andmekogu haldaja,

on see, kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete haldamist ning

vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja arendamise eest, kuid ei võrdu alati IKÜM-i

mõttes vastutava töötlejaga. Seega andmekogu vastutavaks töötlejaks peab olema see asutus,

kellele on pandud kohustus nimetatud andmekogu hallata, mitte aga kõik need asutused, kes

2 (3)

on andmekogu andmeandjad ja kes andmeid töötlevad.

IKÜM-s sätestatud vastutava töötleja mõiste on funktsionaalne, põhineb pigem faktilisel kui

formaalsel analüüsil. Asutuse IKÜM-i mõttes vastutavaks töötlejaks kvalifitseerimisel tuleb

arvesse võtta kõiki asjakohaseid faktilisi asjaolusid, et jõuda järeldusele, kas konkreetne

asutus avaldab kõnealuste isikuandmete töötlemisele määravat mõju.

Vastutus võib tuleneda ka õigusnormidest ehk selgest juriidilisest pädevusest, näiteks kui

vastutav töötleja või selle määramise konkreetsed kriteeriumid on sätestatud siseriiklikus või

liidu õiguses. Seega võimaldab IKÜM art 4 lg 7 vastutava töötleja või tema määramise

konkreetsed kriteeriumid sätestada liidu või liikmesriigi õiguses. Sisuliselt tähendab see seda,

et viisaregistri põhimääruses saab reguleerida andmekogu volitatud töötlejate kui

isikuandmete töötlemisel kaasvastutavate töötlejate andmetöötlemisega seotud vastutuse

piirid, sh näiteks ette näha, et andmesubjektide taotlustele vastab konkreetne asutus. Seejuures

aga ei tohi segi ajada andmekogu vastutava töötleja rolli tulenevalt AvTS-st ja vastutava

töötleja rolli IKÜM-i mõttes.

2. Andmekogude säilitustähtajad

2.1. Viisaregister

Eelnõu § 1 p 14 kohaselt säilitatakse viisaregistri andmeid kõige kauem 60 aastat. Andmetele

võib sätestada lühema säilitustähtaja viisaregistri põhimääruses. Viidatud regulatsioon ei sobi,

kuna see jätab määrusandjale kaalutlusruumi selle suhtes, kas viisaregistri põhimääruses üldse

sätestatakse täiendav regulatsioon säilitamise tähtaegade osas või mitte. Seejuures on oluline

märkida, et eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas andmekogu kõikide andmete säilitamine

maksimaalse tähtaja jooksul on põhjendatud ja vajalik. Leiame, et seadusest (sh seletuskirjast)

peab olema tuletatav seadusandja kaalumine erinevat tüüpi andmete säilitustähtaegade osas

ning tulenevalt sellisest kaalumisest peab vajadusel seadusest tuleneva volitusnormina andma

määrusandjale selgesõnalise volituse täpsustada teatud andmete säilitustähtaega.

Hetkel kehtivas viisaregistri põhimääruses on kirjas (vt § 23), et andmekogu andmeid

säilitatakse andmekogu infotehnoloogilises andmekogus aktiivselt viis aastat, pärast kantakse

andmed andmekogu arhiiviosasse, kus neid säilitatakse 50 aastat, mis annab kokku 55 aastat.

Sellest tulenevalt jääb arusaamatuks, millistel juhtudel on võimalik säilitada andmed seaduses

sätestatud maksimaalse tähtaja jooksul. Ühtlasi ei ole põhimääruses sätestatud, mis saab siis,

kui andmete säilitamise tähtaeg möödub, nt kas andmed kustutakse.

2.2. Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu

Käesoleva arvamuse p-s 2.1 toodud soovitus andmete säilitustähtaja osas kehtib ka

välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu andmete säilitamise

reguleerimise puhul, mille kohta on eelnõus samasuguse konstruktsiooniga norm (vt eelnõu §

1 p 38).

2.3. Elamislubade ja töölubade register

Eelnõu § 1 p 64 kohaselt elamislubade ja töölubade registri (ETR) andmeid säilitatakse

alaliselt.

Kogu andmestiku igavene säilitamine tundub olevat vastuolus IKÜM art 5 lg 1 p-ga e.

Seletuskirjas selgitatakse, et ETR-i andmeid säilitatakse alaliselt, kuivõrd välismaalase

staatuse ja dokumenteerimise menetluses kogutud andmed on asjakohased ja vajalikud nii

3 (3)

välismaalase tulevastes menetlustes kui ka temaga seotud isiku staatuse ja dokumenteerimise

menetluses. ETR-i digitaalsed registrikaardid on hinnatud arhiiviväärtuslikuks ja neid

säilitatakse kuni ETR-i likvideerimiseni. Ühe riigi elanikkonna staatuse ja dokumenteerimise

andmed on olulised ka selle riigi ajaloo jäädvustamiseks. Lisaks on ETR riiklik register, mille

abil on tulevikus võimalik tuvastada välismaalase järglastel ja lähedastel oma seoseid ja

sugulussuhteid, kuna staatuse ja dokumenteerimise menetluses kogutud andmeid ei pruugi

olla mujal alles. Samuti tuleb arvestada, et kõige rohkem välismaalasi elab Eestis pikaajalise

elamisloa alusel, mis on tähtajatu. Teisisõnu on neil välismaalastel alaline õiguslik staatus.

Ülalviidatud selgitused ei anna alust IKÜM art 5 lg 1 p e sätestatud säilitamise piirangu

eiramiseks, kuna antud juhul ei ole täidetud IKÜM art 89 erandile (arhiiviväärtus) tuginemise

eeldus. Seletuskirjas viidatakse sellele, et ETR-i digitaalsed registrikaardid on hinnatud

arhiiviväärtuslikuks ja neid säilitatakse kuni ETR-i likvideerimiseni. Arhiiviseaduse (ArhS) §

7 lõike 1 järgi selgitab Rahvusarhiiv välja avalikku ülesannete täitva asutuse või isiku, kelle

tegevuse käigus võib tekkida arhivaale ehk dokumente, millele avalik arhiiv on hindamise

tulemusena andnud arhiiviväärtuse (ArhS § 2). AKI-le teadaolevalt puudub hetkel

hindamisotsus andmekogu andmete arhiiviväärtuslikuks tunnistamise kohta.

Ühtlasi tuleb rõhutada ka seda, et kõikidel andmekogusse kantud andmetel ei pea olema

arhiiviväärtust. Isegi kui mõni hulk registri andmetest tunnistatakse nõuetekohaselt

arhiiviväärtust omavaks arhivaaliks, peab ülejäänud andmete osas ära määrama konkreetse

säilitustähtaja.

Hetkel ei ole ETR põhimääruses säilitustähtajad üldse reguleeritud (§ 40 lg 1: Andmete

säilitamisel, arhiveerimisel ja hävitamisel lähtutakse arhiiviseadusest ning selle alusel

kehtestatud õigusaktidest ja vastutava töötleja kehtestatud korrast). Arhiiviseadusega ei saa

aga määrata konkreetse andmekogu andmete säilitamise tähtaega, kuna see ei ole hõlmatud

arhiiviseaduse reguleerimisalaga (vt arhiiviseaduse § 1).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Irina Meldjuk

[email protected]

+372 6274108