EAS - Tagasisiside välismaalaste seaduse muudatuseelnõule

Bolti tagasiside VMSi muudatustele 14.03.2024

Arutelupunktid Siseministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kohtumiseks 3.04.2024.

1. Siseministeeriumi põhjendus seadusemuudatuse vajaduseks ning praegusteks plaanideks. 2. Ettevõtete tagasiside kavandatavale seadusmuudatusele:

a. Pikaajalise viisa nõue töötamiseks b. Kasvuettevõtte erandite puudumine c. Protsesside digitaliseerimine d. Kohanemisprogramm ja keeleõpe

Läbi töötades seaduseelnõu muudatusi, nõustume, et praegune halduskoormus on nii taotlejatele kui ametiasutustele suur. Kiidame ideed elamislubade taotlemise viimist veebipõhiseks, sest see lihtsustab ja kiirendab kogu asjaajamist kõigile osapooltele. Kindlasti peaks olema kogu protsess digitaalne, k.a. tööandjakutse esitamine, et minimeerida halduskoormust ning vähendada vigade riski.

Digitaalsete protsesside puhul tuleks samuti hinnata ka nende kulu vs kasu nii riigile kui tööandjatele, sest seaudsmuudatuse ettepanekus välja toodud TÖRi registreeringu sidumine lühiajalise töötamise registreerimisega ei lihtsusta tööandjate elu, vaid tekitab topelttööd nii riigile kui ettevõtetele. Immigratsiooniprotsessid sõltuvad paljudest asjaoludest (viisa menetlusaeg, lennuplaan, majutuse saadavus, jne) ning seetõttu võib tihti algselt paika pandud töötamise algusaeg muutuda. See tähendaks seda, et lühiajalise töötamise registreeringu jooksul TÖRi kantud algusaega peab manuaalselt tööandja muutma minema. Juhul kui tööandja selle unustama peaks, võib töötamine hakata jooksma enne töötaja reaalselt alguskuupäeva. Tööandjatel on kohustus töötamine hiljemalt samal päeval registreerida, mille tõttu võib juhtuda TÖRis kande vigu kui inimese töötamise algusaeg näiteks nädala võrra edasi lükatakse. Bolti kogemusest on ligi veeranditel kolmandatest riikidest relokeerujatel olnud vaja algusaega edasi lükata.

Lisaks mõistame riigi soovi parendada protsesse, et kindlustada julgeolekut ja maandada riske läbi immigreerujate taustakontrolli tegemise. Tööandjad panustavad palju, et teha kindlaks, et tööleasuja on tõesti see kellena ta end väidab olevat, kuid mõistame, et riiklikele süsteemidele meil ligipääs puudub ning sealse kontrolli saaks siduda riikliku immigratsiooniprotsessiga.

Praegu on kolmandatest riikidest relokeerujate puhul olemas kaks erinevat protsessi, mille ajaline kiirus ja rahaline kulu on märkimisväärselt erinev. On protsessid, kus kolmandast riigist tulija vajab pikaajalist D-viisat, et Eestisse sisened aja siin tööd alustada ning on inimesed kes tulevad Schengeni viisavabadusega Eestisse ning saavad alustada tööd selle alusel koos lühiajalise töötamise registreerimisega. Schengeni viisavabadusega asub Eestisse tööle inimesi näiteks Ameerika Ühendriikidest, Suurbritanniast, Austraaliast, Uus-Meremaalt, Brasiiliast jne. Tegu on tipptalentidega keda jahivad või Euroopa riigid, sest käes on spetsialiseerunud tööjõu kriis ning Eestist kohapealt kõikidele ametikohtadele inimesi ei leia. Spetsialiseerunud tööjõu puudumine paneb omakorda ettevõtted olukorda, kus nad ei saa täita oma eesmärke ning peavad vajadusel oma kontoritega kolima välismaale.

Mõistetav on, et töötaja tööle võtmisel võiks olla riik uurinud lähemalt isiku tausta, et leevendada riske, kuid lühiajalise töötamisega D-viisaga sidumisel sellisel on ettevõtjatele ka negatiivseid mõjusid.

Esiteks pikendab see tööleasumise protsessi ja teiseks tõstab märgatavalt kulusid inimeste töölevõtmisel.

● Kuna riikidest, kus Eestisse saab reisida viisavabadusega ei ole olemas Eesti saatkondi, siis pikaajalise D-viisa taotlemiseks peab potentsiaalne töötaja esmalt reisima Eestisse ja siin taotlema D-viisat. Politsei- ja Piirivalveametist kohapeal võtab D-viisa saamine 10 tööpäeva aega (14 kalendripäeva).

● See tähendab, et tööandja peab oma kuludega lennutama töötaja Eestisse ning majutama teda Eestis üle 2 nädala, enne kui nad saavad olla kindlad, et inimene tohib üldse tööle asuda.

● Olukorras, kus näiteks töötajale D-viisat ei anta, on sunnitud tööandja oma kuludega inimese tagasi lennutama. Seda aega, rahalist kulu ja riske arvestades, oleks mõistlikum, kui inimeste tausta oleks võimalik kontrollida juba enne riiki saabumist ja suurte kulutuste tegemist.

● Eesti saatkondade nappus kahjuks ei soosi välisriikidest D-viisa taotlemist, sest enamus juhtudel tuleb lennutada töötaja teise riiki ning seal oodata kuni 30 kalendripäeva viisat. Saatkondade asukohti vaadates on kulu töötaja majutamisele kuni viisa saamiseni väga suur, enamasti üle 2000€, mille tõttu ka praegu ei ole valmis kõik ettevõtjad viisanõudega riikidest värbama protsessi pikkuse ja kulu tõttu.

● Kokkuvõttes muutuvad Eesti ettevõtted vähem konkurentsivõimeliseks teiste riikidega võrreldes ja nii on meil keerulisem leida talenti ning ehitada oma rahvusvahelist äri.

Potentsiaalseid lahendusi oleks kaks: 1) Lühiajalise töötamise registreerimise puhul suurem taustakontroll kui praegu.

2) D-viisa taotluse viimine veebi, mille järel tehakse kõik protseduurid enne inimene Eestisse saabumst. Eestisse saabudes tuleks inimesel Politsei- ja Piirivalveametis anda vaid vajalikud biomeetrilised andmed, peale mida saaks koheselt viisa ning õiguse tööle asuda.

Kui töötaja peab Eestis ootama legaalset alust töösuhte alustamiseks nädalaid, siis selle kulu peab enamus juhtudel kandma tööandja. Selles olukorras on tulevane töötaja ilma sissetulekuta. See muudab kindlasti paljude ettevõtete võimekust välismaalt värvata ning võib panna ettevõtte rahaliselt ja konkurentsi mõttes kehva olukorda.

Praegu kehtiva seaduse ning kavandatava seaduse puhul on tehtud erandid lühiajalise töötamise registreerimisele, pikaajalisele D-viisale ning elamisloale iduettevõtte töötajatele. Erandeid kasvuettevõtetele laiendatud pole. Soovime tähelepanu pöörata sellele, et kasvuettevõtted on väga eduka arenguga endised iduettevõtted, kelle käibed on suured ning riiklik maksukoormus suur. Kasvuettevõtetele on seatud kokreetsed ja karmid nõuded ning nende nõuete jätkuvaks täitmiseks on vaja ettevõtetel püsivat kasvu. Olukorras kus ettevõtetel on tööjõudu puudu on raske ettevõtetel jätkata kasvu ning arengut. Seetõttu palume uuesti üle vaadata seaduses olevad erandid ning anda erandid ka kasvuettevõtetele, kelle panus riigi arengusse läbi maksuraha ning kaudselt läbi töötajate riikliku teenusetarbimise on märkimisväärne.

Teiseks muudab D-viisa nõue tööandjate vahetamise protsessi Eestis. Praeguse seaduse puhul on võimalik lühiajaline töötamine PPA-s registreerida, kui töösuhe endise tööandjaga on lõppenud ja uue tööandjaga seotud elamisluba ei ole veel välja antud. Elamisluba ei tühistata selleks perioodiks ning see annab elamisõiguse, kuid mitte töötamisõigust. Seetõttu praeguses praktikas on vajalik lühiajalise töötamise registreerimine. Uue seaduse puhul on lühiajalise töötamise registreerimiseks vajalik D-viisa, mida nendel inimestel ei ole, ega ole võimalik ka taotleda kehtiva elamisloa olemasolu tõttu. Seetõttu võib töövahetuse protsess võtta aega ca 3 kuud ettevalmistusest kuniks elamisloa otsus välja antakse. Praegu on see protsess kuni 15 tööpäeva + ettevalmistusaeg andmete kogumiseks. Kuna Eestis on tööandjale etteteatamisaeg 30 päeva, siis selle perioodi jooksul jõuab ka paberimajanduse korda ajada. Tulevikus peavad aga töötajad oma tööandjat informeerima 2-3 kuud ette enne töölt lahkumist, mida ei pruugi ka kõik ettevõtjad aksepteerida. Seega on risk, et töötajad jäävad lühiajaliselt sissetulekust ilma kui endine tööandja ei suhtu hästi uue tööandja juurde liikumisest ja alustatud elamisloavahetusprotsessist.

Kavandatavad täiendused elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks nõuetes on mõistetavad, sest on raske hinnangut anda, kes on Eesti ellu sisse elanud ja mitte. Praegu on väga palju otsustusõigust jäetud menetleva ametniku õlule, kes peab otsustama, kas taotleja on Eesti ellu piisavalt hästi integreerunud või mitte.

Inimeste pikaajaliseks elama asumiseks A2 keelenõue tundub mõistlik, sest keeleoskus on tähtis uues riigis sisseelamisel. Antud muudatuse kitsaskohtadeks on aga keeleõppe kättesaadavuse

puudulikkus. Hetkel on välismaalastel raske saada kohti riigi poolt korraldatud keelekursustele. Seetõttu näiteks Bolt on sunnitud korraldama keelekoolitusi oma töötajatele ise. Kui riik seob nõude elamisloaga, siis peaks võimaldama ka rohkem ja paindlikumaid õppimisvõimalusi. Tuleb arvesse võtta ka erinevaid erivajadusi ja probleeme, mis võivad keeleõpet raskendada (aktiivsus ja tähelepanuhäire, autismispektri häired, düsleksia, jne). Lisaks peaks keeleõpe olema piisavalt paindlik, et sobiks täiskohaga töötaja ajakavasse, sest lisaks tööle on enamus välismaalastel kohustused ka pere ees.

Kohustusliku kohanemisprogrammi sidumist elamisloaga võiks pidada mõistlikuks, kuid praeguses kontseptsioonis on selle reaalne kasu kursuse läbijale kaheldav. Tahame tähelepanu pöörata sellele, et kohanemisprogrammis on võimalik osaleda alles peale elamisloa kättesaamist. Praeguste protsesside kiirust hinnates võtab elamisloa saamine ca 4-6 kuud peale Eestisse saabumist. Selle ajaga on inimesed omal jõul ja tööandja toel juba kohanemise suures osas läbi teinud. Olles ise kohanemisprogrammis osalenud vaatlejana, siis antud sisu on väga vajalik esimestel Eestis elamise nädalatel, kuid vähem praktiline 4-6 kuu pärast.

Seega tuleks muuta reeglit, et kohanemisprogramm poleks seotud elamisloaga, vaid hoopis pikaajalise D-viisa ja Eestis töötamisega. See annaks võimaluse osaleda inimestel kohanemisprogrammis siis kui sellest ka reaalselt kasu on.

Lisaks on raske hinnata, kas kohanemisprogammi läbimine tõesti on ka seotud inimese hea ja eduka kohanemisega Eesti riigis. Seega elamisloa taotluse sidumine kohanemisprogrammi läbimisega ei pruugi anda adekvaatset ülevaadet reaalselt olukorrast. Siin on kindlasti ka vastutus tööandjal, kes peaks toetama oma töötajaid, et nad Eesti eluga toime tuleks. Vaid kohanemisprogrammi läbimine seda ei anna. Palju tähtsam on ligipääsetavus riiklikele teenustele, kooli- ja lasteajakohtade kättesaadavus peredele, toetav ja aksepteeriv ühiskond ning seeläbi uute ühiskonda edukas sisseelamine.

Kokkuvõtteks tahame välja tuua, et praegu planeeritavad muutused hakkavad piirama ettevõtete võimekust välismaalt vajaminevat tööjõudu värvata. Protsessid muutuvad pikemaks ning kulud mitmekordistuvad.

Schengeni viisavabadusega töötaja värbamise protsess (k.a. Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Uus-Meremaa, jne).

Protsess praegu - Iduettevõttele ja tippspetsialistile

Tavaline protsess praegu (k.a. kasvuettevõtted)

Protsess kavandatava seadusega iduettevõttele ja tippspetsialistile

Tavaline protsess kavandatava seadusega (k.a. kasvuettevõtted)

1. Edukas värbamisprotsess. Kandidaadile saadetakse tööpakkumine.

2. Peale pakkumise vastuvõtmist alustatakse immigratsiooniprotsessi andmete kogumisega ning seejärel lühiajalise töötamise registreeri- misega (LTR) PPA-s.

3. Otsus LTRi kohta tuleb kuni 2 tööpäeva jooksul.

4. Ettevõte või töötaja planeerib töötaja reisi, ostab lennupiletid ja broneerib majutuse.

5. Töötaja saabub Eestisse ning alustab tööd ca nädal peale protsessi alustamist.

6. Töötajale taotletakse tähtajalist elamisluba töötamiseks PPA-s.

7. Kuna viisavabasid

1. Edukas värbamisprotsess. Kandidaadile saadetakse tööpakkumine.

2. Peale pakkumise vastuvõtmist alustatakse immigratsiooniprotsessi andmete kogumisega ning seejärel lühiajalise töötamise registreerimisega (LTR) PPA-s.

3. Otsus LTRi kohta tuleb kuni 15 tööpäeva jooksul.

4. Ettevõte või töötaja planeerib töötaja reisi, ostab lennupiletid ja broneerib majutuse.

5. Töötaja saabub Eestisse ning alustab tööd ca 5-nädalat peale protsessi alustamist.

6. Töötajale taotletakse tähtajalist elamisluba

Protsess võrreldes praegusega ei muutu!

Ajakulu = sama Kulud = sama

1. Edukas värbamisprotsess. Kandidaadile saadetakse tööpakkumine.

2. Peale pakkumise vastuvõtmist alustatakse immigratsiooniprotsessi andmete kogumisega ning seejärel lühiajalise töötamise registreerimisega (LTR) PPA-s.

3. Otsus LTRi kohta tuleb kuni 15 tööpäeva jooksul.

4. Ettevõte või töötaja planeerib töötaja reisi, ostab lennupiletid ja broneerib majutuse.

5. Töötaja saabub Eestisse ning taotleb PPA-st pikaajalist D-viisat.

6. D-viisa otsus tuleb 10 tööpäevaga.* 7. Töötaja asub tööle umbes 6-7 nädalat

peale protsessi algust. 8. Töötajale taotletakse tähtajalist

elamisluba töötamiseks PPA-s.

Kulud enne tööle asumist: - Lühiajalise töötamise registreerimise

riigilõiv 48€

päevasid on 90, siis enamasti elamisloa kättesaamiseks sellest ei piisa. Tuleb PPA esinduses taotleda pikaajalist D-viisat.

Kulud enne tööle asumist: - Lühiajalise töötamise

registreerimise riigilõiv 48€

- Lennupiletite kulu - Ajutine majutus*

*juhul kui ettevõte pakub töötajale ajutise majutuse hüvitamist

töötamiseks PPA-s. 7. Kuna viisavabasid

päevasid on 90, siis enamasti elamisloa kättesaamiseks sellest ei piisa. Tuleb PPA esinduses taotleda pikaajalist D-viisat.

Kulud enne tööle asumist: - Lühiajalise töötamise

registreerimise riigilõiv 48€

- Lennupiletite kulu - Ajutine majutus*

*juhul kui ettevõte pakub töötajale ajutise majutuse hüvitamist

- Lennupiletite kulu - Ajutine majutus** 2-3 nädalaks kuni

viisa otsuseni.

Kuna tööandjal ja töötajal puudub garantii, et töötaja saaks jääda Eestisse ja siin tööd alustada, on surve tööandjal kõik kulud katta.

Protsess pikeneb ca 5 nädalat. Lisaks paneb see tööandja kui ka tulevase töötaja haavatavasse olukorda.

Kui pikaajalise D-viisa taotlemine PPA-s peaks probleemiks muutuma, siis välisesindusse reisimine, sealne majutus kuni 30-päevaks ning seejärel lennud Eestisse oleks väga suur lisaväljaminek ettevõttele.

Praeguste viisaprotsesside juures taotletakse enamasti D-viisasid koduriigis või lähiriigis. Lisaks on paljud ettevõtted piiranud just kulude tõttu värbamisi kolmandatest riikidest, kus protsessi maksumus kõrge on.

* D-viisa taotlemisel Eesti esindusest on viisa protsess 30 kalendripäeva. **juhul kui ettevõte pakub töötajale ajutise majutuse hüvitamis

Tööandja kulude näide Brasiilia kodanikust töötaja näitel

Praegune seadus - Iduettevõttele ja tippspetsialistile

Tavaline protsess (k.a. kasvuettevõtted)

Kavandatav seadus- Iduettevõttele ja tippspetsialistile

Tavaline protsess kavandatava seadusega (k.a. kasvuettevõtted)

Kulud: - Lühiajaline

töötamine 48€ - Lennupiletid

1420€ Kokku: 1468€

Kulud: - Lühiajaline

töötamine 48€ - Lennupiletid

1420€ Kokku: 1468€

Kulud: - Lühiajaline

töötamine 48€ - Lennupiletid 1420€

Kokku: 1468€

Kulud: Stsenaarium 1 (viisa PPA-s)

- Lühiajaline töötamine 48€ - Lennupiletid 1000€ - Lühiajaline majutus viisaprotsessi

periooduks 1000€ - D-viisa riigilõiv 100€

Kokku: 3048€

Stsenaarium 2 (viisa Ankara saatkonnas) - Lühiajaline töötamine 48€ - Lennupiletid Ankarasse 1875€ - Majutus Ankaras 30 päevaks 2500€ - Pikaajalise D-viisa riigilõiv 100€ - Lennupiletid Tallinnasse 600€

Kokku: 5123€

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõu tagasiside

12.04.2024

Koostasid:

Startup Estonia, Annika Järs, Startup Viisa ja Välissuhete Arendusjuht

Work Estonia, Leonardo Ortega, Work Estonia juht

Asutajate Selts, Allan Martinson, Juhatuse liige

Sisend on koostatud tagasiside põhjal järgmistelt ettevõtetelt:

ReloEst MoveMyTalent Bolt Wise Veriff

Kokkuvõte

Toetame rändepoliitika eesmärki soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisaväärtust ja mõistame soovi ära hoida elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek.

Leiame aga, et eelnõu rakendamisega kaasneb oluline negatiivne majanduslik mõju tehnoloogiaettevõtetele, eriti idu-ja kasvuettevõtetele. Antud sektorites on läbivalt aktuaalne tööjõupuudus, mida ei suuda katta kohalik tööjõuturg. Samas panustavad kasvuettevõtted oluliselt Eesti majandusse: kasvuettevõtte viisat kasutavad ettevõtted tasusid 2023. aastal 116,8 M eurot tööjõumakse ning nende ettevõtete käive oli 480.5 M eurot. Kokku töötas nendes ettevõtetes 4582 inimest. Antud eelnõu ettepanekud ei toeta ka Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusplaani eesmärki luua tööjõu-ja hariduspoliitika, mis toetab ettevõtlust. Nagu ka eelmainitud majandusplaanis on märgitud, on kõige suurem puudus on kõrgharidusega tippspetsialistidest; eeldatav uue tööjõu vajadus turul on ligi 50% rohkem kui

pakkumus kõrgharidusõppes. OSKA prognoosi kohaselt on paljudes valdkondades ligi kolmandik tööjõust järgmise kümne aasta jooksul pensionile jäämas ja väheneva rahvastikuga riigis ei suuda loomulik iive seda tühimikku nii kiirelt täita (Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, n.d).

Ettepanekud:

Eelnõu § 5 punktidega 1 ja 3 muudetakse MKS-i § 255, milles on reguleeritud töötamise registri (edaspidi TÖR) kande alust. ® Punktiga 1 nähakse MKS-i § 255 sissejuhatavas lauseosas ette, et TÖR-i kanded tehakse lisaks äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning rahvastikuregistri andmetele ka ETR-i, viisaregistri ja LTR-i andmetele tuginedes. ® Punktiga 3 täiendatakse MKS-i § 255 punktiga 6, millega nähakse ette, et TÖR-i kande alus on ka VMS-i alusel tehtud otsus Eestis viibimise või töötamise õiguse andmise või lõpetamise kohta.

Muudatuste tulemusena tekib tööd võimaldaval isikul võimalus sisestada TÖR-i kandeks vajalik andmekoosseis LTR-i või ETR-i, pärast mida liiguvad andmed TÖR-i. Muudatused vähendavad tööandjate halduskoormust ning muudavad välismaalase tööle võtmise mugava- maks ja kiiremaks.

Kommentaar:

TÖR kande mitte-tegemine ei muuda välismaalaste Eestisse värbamist mitte kuidagi lihtsamaks. Sellega pole tööandjatel kunagi probleemi olnud, sest TÖR kanne tuleb teha iga Eestis töötava isiku (k.a kodaniku) puhul. Lühiajalise töötamise registreerimine (edaspidi LTR) perioodi algus ei ole alati automaatselt töötamise algus. Seega teeks LTRi alusel automaatse TÖR kande tegemine tööandjate elu hoopis keerulisemaks, kuna nad peaksid minema manuaalselt seda muutma. Näiteks LTR periood viisa riigi kodanike puhul algab ajast, mil soovitakse viisat alustada (saatkondade nõue). Viisa algusaeg ei ole töötamise algus. Asjaolu, et PPA saaks TÖRist automaatselt andmeid välismaalaste TÖR kannete peatamise kohta, aitaks küll menetlustele kaasa, kuid välja pakutud süsteem tekitaks praktikas kindlasti rohkem segadust ja suurendaks halduskoormust.

Eelnõu § 1 punktiga 8 asendatakse VMS-i § 224 lõike 1 punkti 5 lõpus sõna „ja“ semi- kooloniga. Muudatus on tehniline.

3.1.3. PPA rändevaldkonna andmekogude kaasajastamine (§ 1 p-d 1, 10–14, 32–38, 61–64 ja 67, § 3 p 2 ning § 5 p 2)

Juhitud rändepoliitika lahutamatu osa on tõhusad meetmed elamislubade ja viisade väär- kasutuse ärahoidmiseks ning ebasoovitava ja ebaseadusliku sisserände ennetamiseks ja tõkestamiseks. Tõhusate meetmete rakendamine eeldab nii paindlikku õiguskeskkonda kui ka ajakohaseid ja ökonoomseid IKT-lahendusi. PPA on valmis saanud arendustööd, millega viidi lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlus uude keskkonda. Lisaks alustab PPA

tegevusi, et võtta kasutusele elamisloa ja elamisõiguse taotluste esitamiseks iseteenindus- keskkond ning viia elamisloa ja elamisõiguse menetlus uude menetluskeskkonda, menetlust automatiseerida ja muuta see paberivabaks. Seeläbi on võimalik tõhustada menetlusi, optimeerida menetluskoormust ja tõsta rändekontrolli võimekust. 2023. aastal esitati PPA-le 9939 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ning 14 827 elamisloa ja elamisõiguse taotlust. PPA prognoosib, et 2024. aastal esitatakse neile suurusjärgus 12000 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlust ja elamisloa taotluste arv kasvab lähiaastatel 15% ringis.

Kommentaar: Ettepanek tööandja kutse edastamine võiks tulevikus olla sarnane LTR-i keskkonnale, mis on kasutajasõbralik ja mugav. Selliselt saaks taotleja täita omaltpoolt ära online-taotluse ja alles seejärel läheb PPAsse ennast tuvastama. Alternatiivina võib jälgida praktikat ka mitme teise riigi eeskujul, kus taotleja läheb PPAsse alles siis sõrmejälgi andma ja tuvastama, kui elamisluba on kinnitatud ning elamisloa väljastus toimuks pärast seda, kui isik on oma sõrmejäljed andnud ning ta on tuvastatud.

Täiendatakse MIGIS-e andmekoosseisu

VMS-i § 2971 lõike 1 kohaselt on MIGIS-e eesmärk tagada avalik kord ja riigi julgeolek välis- maalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle riikliku järelevalve teostamise kaudu. Isiku tuvastamisel veendub PPA, et isik on see, kes ta väidab ennast olevat. Isikusamasuse kontrollimisel võrreldakse isikut ja tema isikut tõendavat dokumenti. Välismaalasel peab olema Eestis viibimiseks õiguslik alus ja dokument. Kui välismaalane taotleb Eestis viibimiseks viisat, lühiajalise Eestis töötamise registreerimist või elamisluba, peab ta andma sõrmejäljed ja esitama PPA-le ka foto või tegema selle PPA teeninduse digikioskis.

Kommentaar: Palume selgitust kas antud eelnõu jõustumine tähendab lühiajalise töötamise registreerimise puhul lisanõuet sõrmejälgede andmiseks? Antud ettepaneku jõustumisel oleks negatiivne mõju välistalentide tööleasumisel ning teeks nende tööleasumise protsessi veelgi keerulisemaks.

Eelnõu § 1 punktiga 57 täiendatakse VMS-i § 213 lõikega 12, milles sätestatakse, et kui välismaalane on andmed ja tõendid esitanud elektroonilise kanali kaudu, kinnitab ta nende õigsust tähtajalise elamisloa taotluse allkirjastamisega. Taotluse võib allkirjastada selle vastu- võtmiseks pädeva asutuse infotehnoloogilise vahendiga.

Muudatuse eesmärk on tagada, et andmete ja tõendite õigsus saaks läbi tähtajalise elamisloa taotluse allkirjastamise kinnitatud ka juhul, kui andmed ja tõendid esitatakse PPA iseteenindus- keskkonnas. Samuti on eesmärk soodustada senisest rohkem paberivaba asjaajamist. Praegu täidab välismaalane kõigepealt PDF-failis taotlusankeedi ja prindib selle välja ning esitab selle seejärel omakäelise allkirjaga PPA või Eesti välisesinduse teenistujale. Edaspidi ei pea PPA iseteeninduskeskkonnas esitatud tähtajalise elamisloa taotlust välja printima ning välismaalane saab andmete ja tõendite õigsust kinnitada allkirjaga otse ekraanil kuvataval taotlusel.

Muudatus toetab pikaajalist eesmärki võimaldada ametiasutustega paberivaba asjaajamist ja teha igapäevased toimingud paindlikumaks. Kui välismaalane esitab tähtajalise elamisloa taotluse isiklikult, tuvastab PPAvõi Eesti välisesinduse teenistuja tema isiku, veendub, et allkiri antakse infotehnoloogilise vahendi abil oma käega, ja kinnitab taotluse esitamist ajatempliga.Muudatus, mis võimaldab allkirjastada tähtajalise elamisloa taotluse selle vastuvõtmiseks pädeva asutuse infotehnoloogilise vahendiga, tehakse õigusselguse eesmärgil ja see ei kohusta PPA-d ega VÄM-i oma menetlust muutma, kuid võimaldab paberivaba menetlust siis, kui vajalikud ettevalmistustööd on tehtud. Samasugune võimalus on kehtivas õiguses loodud isikut tõendavate dokumentide taotluste esitamiseks.

Kommentaar: Palume selgitust, mida antud eelnõu ettepanek tähendab. Rõhutame vajadust hoida protsessid erinevates asutustes ühetaolised.

3.2.1. Lühiajaline Eestis töötamine ainult D-viisa alusel (§ 1 p-d 16, 19, 20, 24 ja 45)

Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse VMS-i § 106 lõiget 1 ning sätestatakse, et lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kelle töötamine on enne tööle asumist PPA-s registreeritud ja kellele on antud VMS-i alusel D-viisa, kui VMS-s ei ole sätestatud teisiti.

Kehtiva VMS-i § 106 lõike 1 kohaselt võivad lühiajaliselt Eestis töötada kõik välismaalased, kes viibivad Eestis ajutiselt viisa või viisavabaduse alusel ja kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud. Välismaalasel, kes viibib Eestis seadusliku aluseta, on see keelatud. Lühi- ajaliselt Eestis töötamise õigus võib tuleneda vahetult seadusest või välislepingust, kuid üldjuhul peab selle õiguse saamiseks registreerima töötamise PPA-s. Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerib tööandja. Juhul, kui lühiajaliselt Eestis töötamiseks on vaja taotleda viisa, registreerib tööandja kõigepealt lühiajalise Eestis töötamise ja seejärel taotleb välismaalane viisat. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse saab tööandja esitada PPA iseteeninduskeskkonnas. Taotluse menetlemise aeg on hetkel kuni 15 tööpäeva.

Muudatuse kohaselt võib lühiajaliselt Eestis töötada ainult välismaalane, kelle töötamine on registreeritud ja kellele on VMS-i § 60 alusel antud D-viisa. See tähendab, et D-viisa on edaspidi lühiajalise Eestis töötamise eeldus ja üldjuhul – välja arvatud Euroopa Liidu õigusest tulenevad erandid ja riigisiseses õiguses ettenähtud soodustatud rühmad – ei tohi Eestis töötada välismaalane:

· kes on saanud lühiajalise viisa (edaspidi C-viisa);

· kellel on mõne muu Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud D-viisa,

mis võimaldab Eestis viibida seaduslikult 90 päeva 180 päeva jooksul, või

· kes külastab Eestit viisavabastuslepingu alusel.

C-viisa alusel viibimist võimaldatakse viisaeeskirja20 I lisas esitatud taotlusankeedis loetletud peamisel eesmärgil: 1) turism, 2) ärireis, 3) sugulase või tuttava külastamine, 4) kultuur, 5) sport, 6) ametireis, 7) õpingud, 8) transiit või 9) meditsiinilised põhjused. Viisavabastus- lepingute peamine eesmärk on soodustada riikidevahelisi kultuuri-, spordi- ja majandussuhteid. C-viisa alusel või viisavaba viibimise peamine eesmärk ei ole seega riigis töölepingu alusel töötamine, vaid lühiajaline külastamine.

Muudatuse tulemusena on paremini seotud välismaalase ajutise viibimise aluse kestus ja lühiajalise Eestis töötamise lubatud pikim aeg, mis on 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul. D-viisa antakse kuni 12 kuuks, mis loob selguse viibimisaluse menetluses ja lubatud viibimisaja arvestamisel. D-viisa lühiajalise Eestis töötamise tingimusena ei tähenda, et välismaalane ei saa tulla Eestisse ka edaspidi C-viisa või viisavabaduse alusel ja taotleda D-viisat lühiajaliseks töötamiseks Eestis viibides. Pärast seda, kui tööandja on registreerinud välismaalase lühiajalise Eestis töötamise, saab välismaalane esitada D-viisa taotluse PPA-s, kuid ta ei tohi töötada muul alusel Eestis viibides ja D-viisa taotluse menetluse ajal.

Lühiajalise Eestis töötamise sidumine D-viisaga võimaldab kontrollida Eestisse tööle tuleva välismaalase tausta ja annab tööandjale suurema kindluse, et välismaalane on usaldusväärne. Samuti annab muudatus kindluse Eestis tööle asuvale välismaalasele, et tal on lubatud riigis viibida ja töötada kuni 12 kuud. Lühiajalise Eestis töötamise sidumist D-viisaga toetab ka praktika. Viimasel kolmel aastal on PPA registreerinud lühiajalise Eestis töötamise 3,5%-l juhtudest lühemaks ajaks kui 91 päeva21. See näitab, et välismaalased tulevad Eestisse tööle sooviga töötada siin pikemat aega. Muudatuse järel säilib välismaalasel jätkuvalt võimalus taotleda ka tähtajalist elamisluba töötamiseks, sealhulgas lühiajaliseks Eestis töötamiseks.

Kommentaar:

Viisa taotlemise protsess on täna relokatsiooni pudelikael, sellesse panustavad Eesti saatkondade vähesus, protsessi ettearvamatus ja pikkus. Peame vajalikuks tõhustada LTR protsessi, sest selle protsessi käigus on võimalik välja sõeluda need taotlejad, kellele turvalisuse kaalutlustel ei ole võimalik väljastada LTRi , võimaldades ajasäästu nii tööandjale kui töötajale. Alternatiivina näeksime lahendust, kus võimaldatakse LTRi alusel ilma viisata töötamist maksimaalselt kaheks kuuks. Selliselt saaks viisavabadest riikidest või teises Schengeni riigist elamisloaga Eestisse tulijad LTRi alusel tööd alustada ajal, mil viisat taotletakse. Sellisel juhul oleks Eesti eelisseisus teiste EU riikide ees, kus sarnaselt nendele ettepanekutele läheb tööle asumisega väga kaua aega, kuna viisa on vajalik.

Muudatusettepanek, mis kohustaks edaspidi välismaalastel Eestis töötamiseks taotleda D-viisat on ülimalt negatiivse mõjuga nii idu-kui kasvuettevõtetele. Antud ettepanek pikendaks praktikas tööle asumise aega oluliselt ning tõstab tööandjatel välismaalaste värbamise kulusid, kuna igal juhul tuleb külastada kas saatkonda või PPAd. Lisaks, viisamanetluse ajal tuleb töötajal viibida kas välisriigis, kus asub Eesti saatkond, või Eestis, ilma, et oleks võimalik tööle asuda. Näitlikustamiseks esitame siinkohal Bolti näitel muudatusettepanekute majandusliku kui protsessi pikenemise mõju.

Schengeni viisavabadusega riigist pärit töötaja värbamise protsess Bolti (k.a. Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Uus-Meremaa, jne).

Protsess praegu - Iduettevõttele ja tippspetsialistile Tavaline protsess praegu (k.a. kasvuettevõtted)

Protsess kavandatava seadusega iduettevõttele ja tippspetsialistile

Tavaline protsess kavandatava seadusega (k.a. kasvuettevõtted)

1. Edukas värbamisprotsess. Kandidaadile saadetakse tööpakkumine.

2. Peale pakkumise vastuvõtmist alustatakse immigratsiooniprotsessi andmete kogumisega ning seejärel lühiajalise töötamise registreeri- misega (LTR) PPA-s.

3. Otsus LTRi kohta tuleb kuni 2 tööpäeva jooksul.

4. Ettevõte või töötaja planeerib töötaja reisi, ostab lennupiletid ja broneerib majutuse.

5. Töötaja saabub Eestisse ning alustab tööd ca nädal peale protsessi alustamist.

6. Töötajale taotletakse tähtajalist elamisluba töötamiseks PPA-s.

7. Kuna viisavabasid päevasid on 90, siis enamasti elamisloa kättesaamiseks sellest ei piisa. Tuleb PPA esinduses taotleda pikaajalist D-viisat.

Kulud enne tööle asumist: - Lühiajalise töötamise registreerimise

riigilõiv 48€ - Lennupiletite kulu - Ajutine majutus*

*juhul kui ettevõte pakub töötajale ajutise majutuse hüvitamist

1. Edukas värbamisprotsess. Kandidaadile saadetakse tööpakkumine.

2. Peale pakkumise vastuvõtmist alustatakse immigratsiooniprotsessi andmete kogumisega ning seejärel lühiajalise töötamise registreerimisega (LTR) PPA-s.

3. Otsus LTRi kohta tuleb kuni 15 tööpäeva jooksul.

4. Ettevõte või töötaja planeerib töötaja reisi, ostab lennupiletid ja broneerib majutuse.

5. Töötaja saabub Eestisse ning alustab tööd ca 5-nädalat peale protsessi alustamist.

6. Töötajale taotletakse tähtajalist elamisluba töötamiseks PPA-s.

7. Kuna viisavabasid päevasid on 90, siis enamasti elamisloa kättesaamiseks sellest ei piisa. Tuleb PPA esinduses taotleda pikaajalist D-viisat.

Kulud enne tööle asumist:

Protsess võrreldes praegusega ei muutu!

Ajakulu = sama Kulud = sama

1. Edukas värbamisprotsess. Kandidaadile saadetakse tööpakkumine.

2. Peale pakkumise vastuvõtmist alustatakse immigratsiooniprotsessi andmete kogumisega ning seejärel lühiajalise töötamise registreerimisega (LTR) PPA-s.

3. Otsus LTRi kohta tuleb kuni 15 tööpäeva jooksul.

4. Ettevõte või töötaja planeerib töötaja reisi, ostab lennupiletid ja broneerib majutuse.

5. Töötaja saabub Eestisse ning taotleb PPA-st pikaajalist D-viisat.

6. D-viisa otsus tuleb 10 tööpäevaga.* 7. Töötaja asub tööle umbes 6-7 nädalat peale

protsessi algust. 8. Töötajale taotletakse tähtajalist elamisluba

töötamiseks PPA-s.

Kulud enne tööle asumist: - Lühiajalise töötamise registreerimise riigilõiv

48€ - Lennupiletite kulu - Ajutine majutus** 2-3 nädalaks kuni viisa

otsuseni.

Kuna tööandjal ja töötajal puudub garantii, et töötaja saaks jääda Eestisse ja siin tööd alustada, on surve tööandjal kõik kulud katta.

- Lühiajalise töötamise registreerimise riigilõiv 48€

- Lennupiletite kulu - Ajutine majutus*

*juhul kui ettevõte pakub töötajale ajutise majutuse hüvitamist

Protsess pikeneb ca 5 nädalat. Lisaks paneb see tööandja kui ka tulevase töötaja haavatavasse olukorda.

Kui pikaajalise D-viisa taotlemine PPA-s peaks probleemiks muutuma, siis välisesindusse reisimine, sealne majutus kuni 30-päevaks ning seejärel lennud Eestisse oleks väga suur lisaväljaminek ettevõttele.

Praeguste viisaprotsesside juures taotletakse enamasti D-viisasid koduriigis või lähiriigis. Lisaks on paljud ettevõtted piiranud just kulude tõttu värbamisi kolmandatest riikidest, kus protsessi maksumus kõrge on.

* D-viisa taotlemisel Eesti esindusest on viisa protsess 30 kalendripäeva. **juhul kui ettevõte pakub töötajale ajutise majutuse hüvitamis

Tööandja kulude näide Brasiilia kodanikust töötaja näitel Boltis

Praegune seadus - Iduettevõttele ja tippspetsialistile

Tavaline protsess (k.a. kasvuettevõtted)

Kavandatav seadus- Iduettevõttele ja tippspetsialistile

Tavaline protsess kavandatava seadusega (k.a. kasvuettevõtted)

Kulud: - Lühiajaline

töötamine 48€ - Lennupiletid

1420€ Kokku: 1468€

Kulud: - Lühiajaline

töötamine 48€ - Lennupiletid

1420€ Kokku: 1468€

Kulud: - Lühiajaline

töötamine 48€ - Lennupiletid

1420€ Kokku: 1468€

Kulud: Stsenaarium 1 (viisa PPA-s)

- Lühiajaline töötamine 48€ - Lennupiletid 1000€ - Lühiajaline majutus viisaprotsessi

periooduks 1000€ - D-viisa riigilõiv 100€

Kokku: 3048€

Stsenaarium 2 (viisa Ankara saatkonnas) - Lühiajaline töötamine 48€ - Lennupiletid Ankarasse 1875€ - Majutus Ankaras 30 päevaks 2500€ - Pikaajalise D-viisa riigilõiv 100€ - Lennupiletid Tallinnasse 600€

Kokku: 5123€

Lisaks muudab D-viisa nõue tööandjate vahetamise protsessi Eestis. Praeguse seaduse puhul on võimalik lühiajaline töötamine PPA-s registreerida, kui töösuhe endise tööandjaga on lõppenud ja uue tööandjaga seotud elamisluba ei ole veel välja antud. Elamisluba ei tühistata selleks perioodiks ning see annab elamisõiguse, kuid mitte töötamisõigust. Seetõttu praeguses praktikas on vajalik lühiajalise töötamise registreerimine. Uue seaduse puhul on lühiajalise töötamise registreerimiseks vajalik D-viisa, mida nendel inimestel ei ole, ega ole võimalik ka taotleda kehtiva elamisloa olemasolu tõttu. Seetõttu võib töövahetuse protsess võtta aega ca 3 kuud ettevalmistusest kuniks elamisloa otsus välja antakse. Praegu on see protsess kuni 15 tööpäeva + ettevalmistusaeg andmete kogumiseks. Kuna Eestis on tööandjale etteteatamisaeg 30 päeva, siis selle perioodi jooksul jõuab ka paberimajanduse korda ajada. Tulevikus peavad aga töötajad oma tööandjat informeerima 2-3 kuud ette enne töölt lahkumist, mida ei pruugi ka kõik ettevõtjad aksepteerida. Kuna idu-ja kasvusektoris on levinud töötajate liikumine erinevate idu-ja kasvuettevõtete vahel, on ettepanekul oluline negatiivne mõju antud sektorile.

Palume siinkohal kohandada erand idu-ja kasvuettevõtetele, sest antud valdkondades on kiire menetlusprotsess võtmetähtsusega.

3.2.2. Tööandja Eestis registreerimise nõue (§ 1 p-d 15, 17 ja 21)

Eelnõu § 1 punktidega 15, 17 ja 21 nähakse lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ja töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisel ette nõue, et tööandja peab olema kantud Eesti äriregistrisse. Selleks muudetakse VMS-i § 105 lõiget 3, § 106 lõike 11 punkti 2, lõiget 3, lõike 4 sissejuhatavat lauseosa ning lõikeid 5 ja 11, § 140 lõike 2 punkti 5, § 176 lõiget 2, § 177 lõikeid 1–12, § 181 lõike 1 punkti 8, lõike 2 punkti 2, lõikeid 3 ja 4, lõike 5 sissejuhatavat lauseosa ning lõikeid 51 ja 7 ning § 192 lõike 21 punkti 1.

Kommentaar: Palume selgitust, mida tähendab antud muudatusettpanek filiaalidele ning millist mõju avaldab ettepanek nendele idu- ja kasvuettevõtetele, kes tegutsevad Eestis filiaalina.

Eelnõu § 1 punktiga 26 muudetakse VMS-i § 1071 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, et täpsustada lühiajalise Eestis töötamise registreerimise regulatsiooni. Nähakse ette, et kui tööandja on esitanud PPA-le välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse ja soovib registreerida välismaalase lühiajaliselt Eestis töötama:

· õpetaja, teadlase, akadeemilise töötaja või tippspetsialistina, · iduettevõttes, · ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana, · teenuse osutamiseks või · hooajatöötajana juhul, kui välismaalane on viimase viia aasta jooksul töötanud Eestis hooajatöötajana,

on välismaalase lühiajaline Eestis töötamine seaduslik kuni taotluse kohta otsuse tegemiseni.

Kommentaar: Näeme siinkohal vajadust ühtlustada tingimused idu- ja kasvuettevõtetele. Kasvuettevõtte definitsioonile vastavad ettevõtted on end juba Eestis tõestanud ( üks kasvuettevõtte definitsiooni kriteeriume on, et ettevõte on tasunud möödunud aastal 1 miljon eurot tööjõumakse) ning vajavad endiselt kiire kasvu jätkumiseks erisugust tööjõudu, keda kohalikult tööturult pole alati võimalik leida. Kasvuettevõtte viisa kasutavad ettevõtted omavad ka märgilist rolli Eesti majandusele: 2023. aastal tasusid need ettevõtted 116,8 M eurot tööjõumakse ning nende ettevõtete käive oli 480.5 M eurot. Kokku töötas nendes ettevõtetes 4582 inimest. Teeme ettepaneku ühtlustad idu- ja kasvuettevõtete lühiajalise töötamise registreerimise tingimused, võimaldades ka kasvuettevõtetel kiirendatud korras tööle registreerida kasvuettevõtte erisuse alusel tulnud töötajaid.

3.3. VMS-i kitsaskohtade lahendamine ja muud muudatused 3.3.1. Elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks (§ 1 p-d 8, 55, 58 ja 69)

Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 55 muudetakse VMS-i § 2102 lõiget 1, et asendada punktis 2 sõna „ja“ semikooloniga, ning täiendatakse lõiget punktidega 4 ja 5.

Punktidega 4 ja 5 täiendatakse püsivalt Eestis elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise lisatingimusi nõuetega: 1) läbida kohanemisprogramm ja 2) osata eesti keelt vähemalt A2-tasemel.

Kommentaar: Juba täna on keeruline leida kohti keelekursustele, mistõttu on mitmed idu- ja kasvuettevõtted olnud survestatud korraldama keelekursusi iseseisvalt. Kuidas tagatakse keelekursuste võimaldamine suurenenud koormusega? Leiame, et kohanemisprogrammi pakkumine on vajalik, ent seda ajal kui välismaalane on Eestisse äsja saabunud. Antud eelnõu kohaselt oleks enamus välismaalasi Eestis juba mõnda aega viibinud ning seega ka juba siin kohanenud. Teeme ettepaneku võimaldada kohanemisprogrammis osaleda Eestisse alles saabunud välismaalastel.

3.3.5. Avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamine (§ 1 p 39–42 ja § 4)

Eelnõu § 1 punktidega 39–42 muudetakse VMS-i § 124 lõike 2 punkti 11 ja lõiget 3 ning § 125 lõike 1 punkti 7 ja täiendatakse § 124 lõiget 2 lõikega 111, et täpsustada avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid, kui välis- maalane töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõu- struktuuris, on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või

julgeolekuteenistuse või muu jõustruktuuriga või on põhjendatud alus arvata, et see on nii olnud. Töötamise all mõistetakse nii tegevteenistust kui ka lepingulist teenistust.

Kommentaar: Palume täpsustada, kas kohustuslikku riiklikku sõjaväeteenistust arvestatakse. Antud ettepanek puudutab paljusid ning vähendaks oluliselt spetsialistide värbamist.

Eelnõu §-ga 4 täiendatakse KarS-i § 2601 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, mille kohaselt karistatakse Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise eest tööandjat. Täpsustatakse, et sellise teo eest karistatakse ka tööandja juhatuse liiget või muud esindajat, kui tööandja on oma kohustuse täitmise talle delegeerinud.

Riigikohus on leidnud mitmes lahendis34, arvestades KarS-i derivatiivse vastutuse põhimõtet, et tegutsemiskohustuse peab seaduses sätestama peale juriidilise isiku ka füüsilisele isikule. Lahendites on käsitletud eelkõige eriseadustes sätestatud väärteokoosseisude kohaldamist. Küsimus on juriidilisele isikule KarS-i § 14 lõike 1 kohaselt vastutuse omistamises, mis nõuab lisaks eriseaduste muutmisele ka KarS-i eriosa muutmist. Nii VMS-s kui ka KarS-s sätestatud süüteo saab panna toime üksnes tööandja kui juriidiline isik, aga kuna juhatuse liikmele või muule esindajale ei ole sätestatud tegutsemiskohustust, ei ole kellelgi justkui ettevõtte nimel tegutsemise kohustust.

Riigikohus on rõhutanud, et juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi ei saa samastada ning juhatuse liige saab juriidilise isiku kõrval isiklikult vastutada juhul, kui seadusega on tegutsemiskohustus pandud ka temale35. Õiguslünk on tekitanud olukorra, kus seadusenõuete täitmata jätmisele ei järgne karistust. PPA korraldab süstemaatiliselt kontrollkäike välis- töötajate ja nende tööandjate kontrollimiseks. Kahjuks on korduskontrolli tulemused samad: samade tööandjate juures avastatakse ebaseaduslikult töötavaid välismaalasi ja vahetuvad ainult välistöötajad. Riigikohtu lahendite kohaselt saab võtta vastutusele ebaseaduslikult töötava välismaalase, kuid mitte tööandja. Vaid üksikisiku käitumise taunimine ei muuda aga tööandja suhtumist ega suuna teda õiguskuulekale käitumisele.

Seetõttu täpsustatakse KarS-i § 2601 lõiget 1 nii, et edaspidi oleks võimalik võtta Eestis seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise eest rikkumise toime- panijaid vastutusele.

Kommentaar: Palume antud ettepanekus arvestada selliste juhtudega, kui tööandja on omalt poolt teinud kõik, et kontrollida viibimisaluse legitiimsust (nt elamisluba abikaasa juurde) ja kaitseks tööandjat olukordade eest, kus töötaja pole tööandjat teavitanud, asjaolu muutvaid detaile ( näiteks lahutus). Leiame, et ei ole mõistlik anda kohustus tööandjale kontrollida muudel alustel väljastatud elamisloa kehtivust.

3.3.8. Kutsuja kohustuste lõppemine (§ 1 p-d 4, 65 ja 66)

Eelnõu § 1 punktiga 66 täiendatakse VMS-i § 291 lõikega 5, et reguleerida välismaalase kutsuja kohustuste lõppemist. See on tekitanud praktikas küsimusi, kuna VMS-s puudub selge regulatsioon, millal kutsuja kohustused lõppevad. Õigusselguse huvides nähakse lõikega 5 ette, et need lõppevad, kui:

1) välismaalasele antakse Eestis viibimiseks uus seaduslik alus; 2) välismaalase lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse uue tööandja juurde või 3) välismaalane lahkub Eestist väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-s 17

nimetatud riiki ning on kandnud oma Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud.

Kommentaar: Palume täpsustada, mida tähendab TÖR kande lõpetamine. Antud ettepaneku puhul tundub, et TÖR kande lõpetamisest ei piisa, et välismaalane tööandjast lahti siduda.

Lisaks palume ka üldisemalt selgitust ja infot, millisel viisil on võimalik välismaa äriühingu filiaalidel, mis Eestis registreeritud, kuid mis ei ole seaduse mõttes äriühingud, kasutada välismaalaste seaduses toodud võimalusi. Näide: kehtiv välismaalaste seaduse paragrahv 62 4 lg 2 näeb ette: Iduettevõte käesoleva seaduse tähenduses on tegevust alustav Eestis registreeritud äriühingule kuuluv majandusüksus, mille eesmärk on sellise suure globaalse kasvupotentsiaaliga, innovaatilise ning korratava ärimudeli väljatöötamine ja käivitamine, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule. Kuna filiaal, isegi kui ta on Eesti äriregistris ei ole Eestis registreeritud äriühing, kuna filiaali ei peeta äriühinguks, siis kuidas saab filiaal antud näitel ja ka muude samalaadsete regulatsioonide puhul etteantud võimalusi kasutada?