Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Dokumendiregister	Siseministeerium
Viit	1-6/3051-1
Registreeritud	29.10.2024
Sünkroonitud	30.10.2024
Liik	Väljaminev kiri
Funktsioon	1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus
Sari	1-6 Siseministeeriumi poolt algatatud siseriiklikute õigusaktide eelnõud (AV)
Toimik	1-6
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Riigikantselei istungiosakond
Saabumis/saatmisviis	Riigikantselei istungiosakond
Vastutaja	Maret Saanküll (kantsleri juhtimisala, sisejulgeoleku asekantsleri valdkond, piirivalve- ja rändepoliitika osakond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (544801 tm).

Failid

1-63051-1 29.10.2024 Väljaminev kiri.asice

EN_VMSi muutmine.pdf

Eelnõu esitamine.pdf

Kooskolastustabel .pdf

SK lisa rakendusakti kavandid.pdf

SK_VMSi muutmine.pdf

VV ankeet VMS muutmine.pdf

EN_VMSi muutmine.pdf

EELNÕU

21.10.2024

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadus (rändemenetluste tõhustamine)

§ 1. Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse sõnad „elamislubade ja töölubade register“ sõnadega

„elamislubade ja elamisõiguste andmekogu“ vastavas käändes;

2) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 6. Püsivalt Eestis elamine

Püsivalt Eestis elamine käesoleva seaduse tähenduses on välismaalase Eestis viibimine Eesti

elamisloa või elamisõiguse alusel, kui tema peamine elukoht on Eestis.“;

3) paragrahvi 29 lõikest 4 ja § 30 lõikest 1 jäetakse välja sõna „, vene“;

4) paragrahvi 402 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „käesolevas paragrahvis“;

5) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses:

„(33) Eestis sündinud alaealise lapse Eestis viibimise seaduslik alus on käesoleva paragrahvi

lõike 1 punktis 5 sätestatud seaduslik alus, kui tema vanem viibis lapse sünni ajal Eestis

seaduslikult.“;

6) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva seaduse § 43 lõikes 33 nimetatud juhul võib Eestis sündinud alaealine laps Eestis

viibida seni, kuni tema vanemal on Eestis kehtiv ajutise viibimise alus.“;

7) paragrahvi 62 lõike 2 punktist 4 jäetakse välja sõnad „, mitmekordse viisa puhul esimese

kavandatud viibimisaja lõppemiseni“;

8) paragrahvi 622 lõikes 3 asendatakse sõna „vanem“ sõnaga „üksikvanem“;

9) paragrahvi 65 lõike 2 punktis 6, § 2102 lõike 1 punktis 2 ja § 224 lõike 1 punktis 5 asendatakse

sõna „ja“ semikooloniga;

10) paragrahvi 911 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

„(12)  Politsei- ja Piirivalveametis võib pikaajalist viisat taotleda Eestis viibivale alaealisele

lapsele, kes on Eestis sündinud, kui tema vanem viibis lapse sünni ajal Eestis seaduslikult.

(13) Politsei- ja Piirivalveametis võib pikaajalist viisat taotleda ebaseaduslikult riigis viibiv

välismaalane, kellel puudub mõjuval põhjusel võimalus esitada pikaajalise viisa taotlus Eesti

välisesindusele, välja arvatud juhul, kui tema lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele.“;

11) paragrahvi 95 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 102 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Viisaregistri pidamise eesmärgi ja Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või

määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse viisataotluse, viibimisaja pikendamise või

ennetähtaegse lõpetamise ja viisa tühistamise, kehtetuks tunnistamise või kooskõlastamise

kohta ning sellises menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta järgmisi andmeid:

1) välismaalase üldandmed;

2) välismaalase isanimi, sünnikoht ja isikut tõendava dokumendi andmed;

3) välismaalase biomeetrilised andmed või andmed biomeetriliste andmete võtmise võimatuse

kohta;

4) välismaalase perekonnaseisuandmed;

5) välismaalase hariduse ja õppimise andmed;

6) välismaalase töötamise ja ettevõtluse andmed;

7) välismaalase eluloolised andmed;

8) välismaalase terviseseisundi andmed;

9) välismaalase kriminaalkorras karistamise andmed;

10) välismaalase esindaja üldandmed, esindusõiguse andmed ja isikut tõendava dokumendi

andmed;

11) viisa liik, sihtriik, sihtriigis kavandatava viibimise või transiidi andmed ja sissesõiduloa

andmed;

12) viimase viie aasta jooksul antud viisa ja elamisloa andmed;

13) Eestis ja teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis varasema viibimise andmed ja

viibimisaja pikendamise andmed;

14) elukohariiki tagasipöördumise loa andmed;

15) reisi- ja viibimiskulude ning legaalse sissetuleku andmed;

16) külastatava isiku üldandmed;

17) välismaalase perekonnaliikme ja lähedase sugulase üldandmed ja sünnikoht ning seos

välismaalasega;

18) välismaalase abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnaseisuandmed;

19) välismaalase ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või

julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises

operatsioonis osalemise andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis

või üksuses teenimise ja töötamise andmed;

20) välismaalase kuritegelikku või terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse kuulumise

andmed, terroristliku ühenduse või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal viibimise andmed,

tulirelva või lõhkematerjaliga kokkupuutumise andmed ning inimsusevastase kuriteo või

sõjakuriteo toimepanemise andmed;

21) menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed.“;

13) paragrahvi 102 lõigetes 31–5 ja 10 asendatakse sõna „andmekogu“ sõnaga „viisaregister“

vastavas käändes;

14) paragrahvi 102 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Viisaregistri kaasvastutavad töötlejad on Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet

ning Välisministeerium.“;

15) paragrahvi 102 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Viisaregistri põhimääruses sätestatakse viisaregistri pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) andmekogudevaheline andmevahetus;

4) kaasvastutavate töötlejate ülesanded;

5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;

6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

7) muud korralduslikud küsimused.“;

16) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

„(91) Viisaregistri andmeid säilitatakse 60 aastat viisataotluse kohta otsuse tegemisest arvates,

kui registri põhimääruses ei ole sätestatud lühemat tähtaega.“;

17) paragrahvi 105 lõikes 3 ning § 181 lõike 2 punktis 2 ja lõikes 3 asendatakse sõnad „Eestis

registrisse“ sõnadega „Eesti äriregistrisse“;

18) paragrahvi 105 lõike 4 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „tegemiseks“ sõnadega „ja kelle

töökohustuste täitmine vastab sama paragrahvi lõike 2 tingimustele“;

19) paragrahvi 105 lõiget 4 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus ja kelle töötamine on seotud sellise autoriõiguse

seaduse kohase audiovisuaalse teose Eestis tootmisega, mis valmib Eesti ja välismaa

filmitootjate koostöös ning mis Kultuuriministeeriumi või tema volitatud asutuse kinnitusel

soodustab eesti kultuuri arengut ning toetab märgatavalt Eesti rahvusvahelistumist ja Eesti

filmitootjate rahvusvahelist konkurentsivõimet, tingimusel et see teos ei jää Eestisse ning selle

tegelik kasusaaja rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse tähenduses ei asu Eestis.“;

20) paragrahvi 106 lõike 11 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) tööandja on kantud Eesti äriregistrisse, välja arvatud juhul, kui ta on avalik-õiguslik

juriidiline isik;“;

21) paragrahvi 106 lõigetes 3 ja 11, § 1063 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas, § 140 lõike 2

punktis 5, § 176 lõikes 2, § 177 lõigetes 1–12 ja § 181 lõikes 4 asendatakse sõnad „Eestis

registreeritud“ sõnadega „Eesti äriregistrisse kantud“;

22) paragrahvi 106 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 5, § 181 lõike 5 sissejuhatavas

lauseosas ning lõigetes 51 ja 7 ning § 192 lõike 21 punktis 1 asendatakse sõnad „Eestis

registreeritud“ sõnadega „kantud Eesti äriregistrisse“;

23) paragrahvi 106 lõiked 7 ja 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Lühiajaliselt võib Eestis töötada käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ka välismaalane, kes

teeb renditööd töölepingu seaduse § 6 lõike 5 tähenduses (edaspidi renditöö), välja arvatud

käesoleva paragrahvi lõikes 10, 11 või 13 nimetatud juhul.

(8) Renditöö võib registreerida lühiajalise Eestis töötamisena, kui:

1) tööandja on kantud Eesti äriregistrisse või on teises Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriigis registreeritud äriühing;

2) tööandja tegeleb renditöö vahendamisega;

3) tööandjal on vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse esitamist

vähemalt 18 järjestikuse kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa

Majanduspiirkonna liikmesriigis.“;

24) paragrahvi 106 lõiked 81 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 106 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Käesoleva paragrahvi lõiget 13 ei kohaldata välismaalasele, kes töötab ettevõtjasisese

üleviimise eesmärgil lühiajaliselt Eestis juhtivtöötaja, spetsialisti või praktikandina teise

Euroopa Liidu liikmesriigi kehtiva ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisloa alusel.“;

26) paragrahv 1061 ja § 107 lõike 12 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 1071 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse

järgmiselt:

„(1) Kui tööandja on esitanud Politsei- ja Piirivalveametile välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise taotluse, on välismaalase lühiajaline Eestis töötamine seaduslik kuni

taotluse kohta otsuse tegemiseni järgmistel juhtudel:

1) käesoleva seaduse § 106 lõigetes 14, 13 ja 17 ning §-s 1063 nimetatud juhtudel;“;

28) paragrahvi 108 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõna „, või“ semikooloniga;

29) paragrahvi 110 lõiget 12 täiendatakse pärast sõna „iduettevõtte“ sõnadega „või

kasvuettevõtte“;

30) paragrahvi 111 pealkirjas asendatakse sõna „Lühiajalise“ sõnadega „Välismaalase

lühiajalise“;

31) paragrahvi 111 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „registreerimise andmekogu“ sõnadega

„(edaspidi käesolevas paragrahvis andmekogu);

32) paragrahvi 111 lõikes 2 asendatakse sõnad „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise andmekogu“ sõnaga „Andmekogu“;

33) paragrahvi 111 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Andmekogu pidamise eesmärgi ja Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või

määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise taotluse või kehtetuks tunnistamise kohta ning sellises menetluses antud

haldusakti ja sooritatud toimingu kohta järgmisi andmeid:

1) välismaalase üldandmed;

2) välismaalase sünnikoht, isikut tõendava dokumendi andmed ja riskiprofiili andmed;

3) välismaalase biomeetrilised andmed või andmed biomeetriliste andmete võtmise võimatuse

kohta;

4) välismaalase eluloolised andmed;

5) välismaalase töötamise ja ettevõtluse andmed;

6) välismaalase majutuse ja ülalpidamise andmed;

7) välismaalase tervisekindlustuslepingu andmed;

8) välismaalase viisa, elamisloa, elamisõiguse või muu Eestis viibimise loa või staatuse

andmed;

9) välismaalase usuline kuuluvus, kui ta asub tööle vaimuliku, nunna või mungana;

10) üldandmed ja riskiprofiili andmed tööandja või muu isiku kohta, kelle juurde välismaalane

tuleb;

11) tööandja esindaja üldandmed ja esindusõiguse andmed;

12) menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed.“;

34) paragrahvi 111 lõikest 41 jäetakse välja sõnad „ning volitatud töötleja määratakse

andmekogu põhimääruses“;

35) paragrahvi 111 lõige 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(42) Andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) andmekogudevaheline andmevahetus;

4) vastutava töötleja ülesanded;

5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;

6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

7) muud korralduslikud küsimused.“;

36) paragrahvi 111 täiendatakse lõikega 44 järgmises sõnastuses:

„(44) Andmekogu andmeid säilitatakse 25 aastat andmekogusse kandmisest arvates, kui

andmekogu põhimääruses ei ole sätestatud lühemat tähtaega.“;

37) paragrahvi 124 lõike 2 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) välismaalane töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus

jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse või

muu jõustruktuuriga;“;

38) paragrahvi 124 lõiget 2 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses:

„111) on põhjendatud alus arvata, et välismaalane töötab või on töötanud välisriigi luure- või

julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisriigi

luure- või julgeolekuteenistuse või muu jõustruktuuriga;“;

39) paragrahvi 124 lõike 3 esimeses lauses asendatakse arvud „1–4, 6“ arvudega „1–6“;

40) paragrahvi 125 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) välismaalane on töötanud või on põhjendatud alus arvata, et ta on töötanud välisriigi luure-

või julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris või on olnud seotud või on põhjendatud alus

arvata, et ta on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse või muu jõustruktuuriga

ja tema vanus, auaste või muu asjaolu välistab tema kutsumise välisriigi luure- või

julgeolekuteenistusse, relvajõududesse või muusse jõustruktuuri.“;

41) paragrahvi 162 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tähtajalise elamisloa kõrgharidustaseme õppes õppimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud institutsionaalselt akrediteeritud õppeasutuses võib anda:

1) esimese või teise astme õppekava täiskoormusega läbimiseks kõrgharidusseaduse § 14

tähenduses;

2) doktoriõppe läbimiseks kõrgharidusseaduse § 8 tähenduses.“;

42) paragrahvi 163 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3

järgmises sõnastuses:

„(2) Õppeasutus või üliõpilasorganisatsioon ei pea esitama kutses andmeid, mille ta on kandnud

Eesti hariduse infosüsteemi.

(3) Haridus- ja Teadusministeerium esitab Politsei- ja Piirivalveametile andmed välismaalase

Eestis õppimise kohta, milleks taotletakse tähtajalist elamisluba.“;

43) paragrahvi 176 pealkirja täiendatakse pärast sõna „eesmärk“ sõnadega „ja andmise

lisatingimused“;

44) paragrahvi 176 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud Eesti äriregistrisse kandmise nõuet ei kohaldata

järgmistel juhtudel:

1) tööandja on avalik-õiguslik juriidiline isik;

2) välismaalane on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse

tähenduses.

(4) Tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba taotletakse, peab olema vahetult

enne elamisloa taotluse esitamist vähemalt 12 järjestikuse kuu jooksul olnud tegelik

majandustegevus Eestis.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tegeliku majandustegevuse nõuet ei kohaldata

järgmistel juhtudel:

1) välismaalane on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse

tähenduses;

2) välismaalane asub tööle õpetaja, akadeemilise töötaja või teadlasena Eesti õigusaktidele

vastavas õppeasutuses või teadus- ja arendusasutuses.“;

45) paragrahvi 1761 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tähtajalise elamisloa töötamiseks renditöötajana võib anda, kui:

1) tööandja on kantud Eesti äriregistrisse või on teises Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriigis registreeritud äriühing;

2) tööandja tegeleb renditöö vahendamisega;

3) tööandjal on vahetult enne tähtajalise elamisloa taotluse esitamist vähemalt 18 järjestikuse

kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriigis.“;

46) paragrahvi 1761 lõiked 21 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

47) paragrahvi 177 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:

„(5) Eesti Töötukassa keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmisest, kui on

täidetud järgmised tingimused:

1) välismaalast arvestatakse sisserände piirarvu täitumise arvutamisel;

2) loa taotluse kohta otsuse tegemise päeval on selle aasta sisserände piirarv täitunud;

3) järgmise aasta sisserände piirarvu kehtestamiseni on üle kuue kuu.

(6) Politsei- ja Piirivalveamet esitab Eesti Töötukassale käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud loa taotluse andmed.

(7) Eesti Töötukassa esitab Politsei- ja Piirivalveametile käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud loa andmed.“;

48) paragrahvi 181 lõike 1 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks;

49) paragrahvi 181 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) lühiajaliseks töötamiseks käesoleva seaduse § 1762 lõike 1 alusel.“;

50) paragrahvi 1811 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „Eestis registrisse vähemalt viis“

tekstiosaga „Eesti äriregistrisse vähemalt 12“;

51) paragrahvi 1811 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 asendatakse sõna „viie“ arvuga „12“;

52) paragrahv 1814 ja § 186 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

53) paragrahvi 19012 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „kahe esimese aasta“ tekstiosaga

„esimese 12 kuu“;

54) paragrahv 2004 tunnistatakse kehtetuks;

55) paragrahvi 2102 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) välismaalane on läbinud kohanemisprogrammi;“;

56) paragrahvi 2102 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) välismaalane oskab eesti keelt vähemalt A2-tasemel.“;

57) paragrahvi 2102 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Välismaalase eesti keele oskust hinnatakse eesti keele tasemeeksamil keeleseaduses

sätestatud tingimustel.

(6) Eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama välismaalane, kes on omandanud eesti keeles

põhi-, kesk- või kõrghariduse.“;

58) seaduse 3. peatüki 1. jao 4. jaotise 9. alljaotist täiendatakse §-dega 2105 ja 2106 järgmises

sõnastuses:

„§ 2105. Eesti keele tasemeeksamist vabastamine

(1) Välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole püsivalt võimeline sooritama eesti keele

tasemeeksamit, vabastatakse sellest.

(2) Välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole püsivalt võimeline sooritama eesti keele

tasemeeksamit täies ulatuses, teeb eesti keele tasemeeksami sellises ulatuses ja viisil, mida tema

terviseseisund võimaldab.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel otsustab välismaalase osalise või

täieliku vabastamise eesti keele tasemeeksamist käesoleva seaduse § 250 lõike 3 alusel

moodustatud ekspertkomisjon (edaspidi ekspertkomisjon) sama paragrahvi lõike 1 punkti 3

alusel kehtestatud korras.

§ 2106. Ekspertkomisjoni otsuse vaidlustamine

Ekspertkomisjoni otsuse peale võib kolmekümne päeva jooksul otsuse kättesaamise päevast

arvates esitada kaebuse halduskohtule.“;

59) seaduse 3. peatüki 1. jao 5. jaotise 2. alljaotist täiendatakse §-ga 2121 järgmises sõnastuses:

„§ 2121. Tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite elektrooniline

esitamine

(1) Välismaalane võib esitada tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid

elektroonilise kanali kaudu Politsei- ja Piirivalveametile enne tähtajalise elamisloa taotluse

esitamist käesoleva seaduse §-s 213 sätestatud korras.

(2) Tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid ei käsitata tähtajalise

elamisloa taotlusena ning välismaalane ei pea neid digiallkirjastama, kui tal ei ole Eesti kehtivat

digitaalset dokumenti.

(3) Tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid töödeldakse elamislubade ja

töölubade registris kuus kuud nende esitamisest arvates. Tähtajalise elamisloa taotluse

esitamise korral käsitatakse tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid

tähtajalise elamisloa taotluse andmetena.“;

60) paragrahvi 213 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

„(12) Kui välismaalane on esitanud tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid

käesoleva seaduse § 2121 kohaselt elektroonilise kanali kaudu, kinnitab ta nende õigsust

tähtajalise elamisloa taotluse allkirjastamisega. Tähtajalise elamisloa taotluse võib allkirjastada

selle vastuvõtmiseks pädeva asutuse infotehnoloogilise vahendiga.

(13) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui tähtajalise elamisloa menetluse algatab

Politsei- ja Piirivalveamet käesoleva seaduse § 2103 alusel.“;

61) paragrahvi 219 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 6 võib jätta kohaldamata, kui välismaalane on Eesti

kinnipidamisasutuses viibiv kinnipeetav, vahistatu või arestialune, keda ei pea ükski riik

kehtiva seaduse alusel oma kodanikuks.“;

62) paragrahvi 224 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) Eesti Töötukassa loa taotlemise korra ja tähtaja ning taotluses esitatavate andmete ja

taotlusele lisatavate tõendite loetelu.“;

63) paragrahvi 228 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Elamislubade ja töölubade registri pidamise eesmärgi ja Euroopa Liidu õigusaktis,

välislepingus, seaduses või määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse elamisloa või

tööloa ja selle pikendamise või kehtetuks tunnistamise, tähtajalise elamisloa ja selle

pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise, elamisloa andmete välisriigi

reisidokumenti kandmise, Eestist eemalviibimise registreerimise, Euroopa Liidu kodaniku

perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse ja selle pikendamise ning Euroopa Liidu kodaniku

või tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimise ja elamisõiguse kohta ning

sellises menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta ning kohanemisprogrammiga

seotud toimingu kohta järgmisi andmeid:

1) välismaalase üldandmed;

2) välismaalase isanimi, sünnikoht, rahvus ning isikut tõendava dokumendi ja riskiprofiili

andmed;

3) välismaalase biomeetrilised andmed või andmed biomeetriliste andmete võtmise võimatuse

kohta;

4) välismaalase perekonnaseisuandmed;

5) välismaalase eluloolised andmed;

6) välismaalase terviseseisundi andmed;

7) välismaalase hariduse ja õppimise andmed;

8) välismaalase töötamise ja ettevõtluse andmed;

9) välismaalase ülalpidamise ja legaalse sissetuleku andmed;

10) välismaalase organisatsiooni kuulumise andmed;

11) välismaalase kriminaalkorras karistamise andmed;

12) välismaalase ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või

julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises

operatsioonis osalemise andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis

või üksuses teenimise ja töötamise andmed;

13) välismaalase kuritegelikku või terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse kuulumise

andmed, terroristliku ühenduse või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal viibimise andmed,

tulirelva või lõhkematerjaliga kokkupuutumise andmed ning inimsusevastase kuriteo või

sõjakuriteo toimepanemise andmed;

14) elamisloa või elamisõiguse taotlemise alus ja soovitud kehtivusaeg ning välismaalase

elamisloa või elamisõiguse andmed teises riigis;

15) välismaalase esindaja üldandmed ja esindusõiguse andmed;

16) andmed, kas välismaalane on Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, ja Euroopa Liidu

kodaniku kinnitus selle kohta;

17) andmed, kas välismaalane on Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja abikaasa või

registreeritud elukaaslane;

18) andmed, kas välismaalane on rahvusvahelise kaitse saaja teises Euroopa Liidu liikmesriigis;

19) välismaalase pere- ja leibkonnaliikme ning lähedase sugulase üldandmed, sünnikoht ja

perekonnaseisuandmed ning seos välismaalasega;

20) välismaalase Eestist eemalviibimise andmed;

21) andmed, kas välismaalane on saanud rahvusvahelise abiprogrammi kaudu välisriigis

elamispinna või Eestist lahkumiseks toetust;

22) andmed, kas taotleja on kantud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe

Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi

territooriumil artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti heakskiidetud nimekirja;

23) välismaalase usuline kuuluvus, kui ta asub tööle vaimuliku, nunna või mungana;

24) muu taotlusega seotud oluline teave, mida välismaalane peab oluliseks esitada;

25) kutsuja üldandmed ja riskiprofiili andmed;

26) andmed spordialaliidu nõusoleku kohta;

27) kutsuja perekonnaseisuandmed;

28) kutsuja esindaja esindusõiguse ja kontaktisiku andmed;

29) kohanemisprogrammi suunamise ja selles osalemise andmed;

30) menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed.“;

64) paragrahvi 228 lõigetes 31, 4, 43 ja 5 asendatakse sõna „andmekogu“ sõnadega

„elamislubade ja töölubade register“ vastavas käändes;

65) paragrahvi 228 lõiked 41 ja 42 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(41) Elamislubade ja töölubade registri vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

(42) Elamislubade ja töölubade registri põhimääruses sätestatakse elamislubade ja töölubade

registri pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) andmekogudevaheline andmevahetus;

4) vastutava töötleja ülesanded;

5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;

6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

7) muud korralduslikud küsimused.“;

66) paragrahvi 228 täiendatakse lõikega 44 järgmises sõnastuses:

„(44) Elamislubade ja töölubade registri andmeid säilitatakse alaliselt, kui registri põhimääruses

ei ole sätestatud lühemat tähtaega.“;

67) paragrahvi 284 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „(edaspidi kutsuja)“;

68) paragrahvi 291 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, lõpevad kutsuja kohustused, kui on

täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) välismaalasele antakse Eestis ajutiseks viibimiseks või elamiseks uus seaduslik alus;

2) välismaalase lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse uue tööandja juurde;

3) välismaalane lahkub Eestist väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-s 17 nimetatud

riiki ning on kandnud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulud.“;

69) paragrahvi 2971 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogu põhimääruses sätestatakse

andmekogu pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) andmekogudevaheline andmevahetus;

4) vastutava töötleja ülesanded;

5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;

6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

7) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;

8) muud korralduslikud küsimused.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogusse kantakse:

1) välismaalase üldandmed;

2) välismaalase sünnikoht, rahvus ning isikut tõendava dokumendi ja riskiprofiili andmed;

3) välismaalase biomeetrilised andmed või andmed biomeetriliste andmete võtmise võimatuse

kohta;

4) välismaalase viisa, elamisloa, elamisõiguse või muu Eestis viibimise loa või staatuse

andmed;

5) üldandmed ja riskiprofiili andmed kutsuja või muu isiku kohta, kelle juurde välismaalane

tuleb, ning tema esindaja esindusõiguse andmed;

6) menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed.“;

70) paragrahvi 3093 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Enne 2026. aasta 1. jaanuari antud tähtajalise elamisloa töötamiseks pikendamisel

kohaldatakse 2026. aasta 1. jaanuaril jõustunud tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise

tingimusi.“;

71) paragrahvi 30911 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Vähemalt A2-tasemel eesti keele oskust ei nõuta välismaalaselt:

1) kellel oli 2018. aasta 15. juulil kehtiv tähtajaline elamisluba töötamiseks ja

2) kes taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks või selle pikendamist.“;

72) paragrahv 30916 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 30916. Tööturumeetmete pakkumise erisus käesoleva seaduse §-s 30914 nimetatud

isikutele

Isikule, kellele on käesoleva seaduse § 30914 alusel antud seaduslik alus Eestis ajutiseks

viibimiseks ja kes ei tööta, võib pakkuda tööturumeetmete seaduse § 13 lõike 2 punktides 1–4

nimetatud tööturumeetmeid.“;

73) seadust täiendatakse §-ga 30918 järgmises sõnastuses:

„§ 30918. Kohanemisprogrammi läbimise ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskuse nõude

kohaldamise erisus

Välismaalaselt ei nõuta kohanemisprogrammi läbimist ja vähemalt A2-tasemel eesti keele

oskust, kui:

1) tal on kehtiv enne 2026. aasta 1. jaanuari antud tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama

asumiseks ja ta taotleb selle pikendamist või

2) ta on esitanud enne 2026. aasta 1. jaanuari tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse

elama asumiseks ja otsus selle kohta tehakse pärast 2025. aasta 31. detsembrit.“.

§ 2. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 51 muutmine

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse §-s 51 tehakse järgmised muudatused:

1) lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad „arv, nende“;

2) lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõnad „eeldatav kestvus ning“;

3) paragrahvi täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Lähetatud töötaja tööandja ei esita Tööinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud andmeid, kui ta on need esitanud Politsei- ja Piirivalveametile välismaalaste seaduse

alusel.

(8) Tööinspektsioonil on õigus saada Politsei- ja Piirivalveametilt lähetatud töötaja kohta

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid.“.

§ 3. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine

Euroopa Liidu kodaniku seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 20 lõike 1 punktides 2 ja 3 asendatakse sõnad „vahendeid ja“ sõnadega

„vahendeid ning tal on tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest

tingitud ravikulude tasumise Eestis viibimise ajal, või“;

2) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:

„§ 231. Tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite elektrooniline

esitamine

(1) Perekonnaliige võib esitada tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid

elektroonilise kanali kaudu Politsei- ja Piirivalveametile enne tähtajalise elamisõiguse taotluse

esitamist käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud korras.

(2) Tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid ei käsitata tähtajalise

elamisõiguse taotlusena ning perekonnaliige ei pea neid digiallkirjastama, kui tal ei ole Eesti

kehtivat digitaalset dokumenti.

(3) Tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid töödeldakse

elamislubade ja töölubade registris kuus kuud nende esitamisest arvates. Tähtajalise

elamisõiguse taotluse esitamise korral käsitatakse tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud

andmeid ja tõendeid tähtajalise elamisõiguse taotluse andmetena.“;

3) paragrahvi 231 lõike 3 esimeses lauses, § 491 lõikes 3 ja § 52 lõikes 2 asendatakse sõnad

„töölubade registris“ sõnadega „elamisõiguste andmekogus“;

4) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui perekonnaliige on esitanud tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmed ja

tõendid käesoleva seaduse § 231 kohaselt elektroonilise kanali kaudu, kinnitab ta nende õigsust

tähtajalise elamisõiguse taotluse allkirjastamisega. Tähtajalise elamisõiguse taotluse võib

allkirjastada taotluse vastuvõtmiseks pädeva asutuse infotehnoloogilise vahendiga.“.

§ 4. Karistusseadustiku § 2601 täiendamine

Karistusseadustiku § 2601 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „poolt“

sõnadega „või tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli tööandja vastava

kohustuse täitmise delegeerinud,“.

§ 5. Maksukorralduse seaduse § 255 muutmine

Maksukorralduse seaduse § 255 sissejuhatavas lauseosas tehakse järgmised muudatused:

1) lauseosa täiendatakse pärast sõnu „sihtasutuste registri“ sõnadega „, elamislubade ja

töölubade registri, viisaregistri, välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise

andmekogu“;

2) lauseosas asendatakse sõnad „töölubade registri“ sõnadega „elamisõiguste andmekogu“.

§ 6. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 4, 9, 12–17, 20–24, 27, 33–36, 44–46, 50, 51, 54–58, 63–70

ja 73, § 2 ning § 5 punkt 1 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 42, 59 ja 60, § 3 punktid 2–4 ning § 5 punkt 2 jõustuvad

2028. aasta 1. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 47 jõustub 2029. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2024. a nr

Kooskolastustabel .pdf

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Kooskõlastustabel

Esitaja/märkuse sisu Märkuse arvestamine/mittearvestamine

Justiitsministeerium

1. Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse VMS

§ 110 lõigetega 4–6. Kavandatud lõikega 4

soovitakse anda volitusnorm Vabariigi

Valitsusele, mis annaks Vabariigi Valitsusele

õiguse peatada määrusega lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise töötamise aluse,

töökoha või tegevusala järgi, kui see on avaliku

korra või riigi julgeoleku tagamise vajadust

arvestades põhjendatud. Lõike 5 kohaselt

ettepaneku peatada lühiajalise Eestis töötamise

registreerimine teeb valdkonna eest vastutav

minister. Lõikega 6 nähakse ette kohustus

kooskõlastada kõnealuse määruse eelnõu

Riigikogu põhiseaduskomisjoniga. Seletuskirja

(lk 26) kohaselt on määruse eelnõu Riigikogu

põhiseaduskomisjoniga kooskõlastamise

kohustuse sätestamine tingitud asjaolust, et

põhiseaduskomisjon menetleb välismaalase

õiguslikku seisundit käsitlevaid eelnõusid. Kui

Riigikogu põhiseaduskomisjon määruse eelnõu

ei kooskõlasta, ei või Vabariigi Valitsus määrust

anda.

Oleme seisukohal, et lõikes 6 ette nähtud

lahendus ei sobi Eesti õiguskorda. Täitevvõimu

õigusaktide kehtestamiseks Riigikogu alatiselt

komisjonilt kooskõlastuse vormis nõusoleku

saamine ei ole ka kooskõlas võimude lahususe

ja tasakaalustatuse põhimõttega. Riigikogu töö-

ja kodukorra seaduse § 18 lõike 1 kohaselt on

põhiseaduskomisjon Riigikogu alatine

komisjon, kes oma valdkonna piires valmistab

ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks,

kontrollib täidesaatva riigivõimu teostamist

ning täidab muid seaduse või Riigikogu

otsusega talle pandud ülesandeid. Täidesaatva

riigivõimu teostamist kontrollides teostab

põhiseaduskomisjon teatavas ulatuses

parlamentaarset kontrolli. Küll aga ei saa

parlamentaarse kontrolli instrumendiks pidada

täitevvõimu õigusaktide kooskõlastamist, kuna

sellega sekkutaks liigselt valitsuse

Arvestatud

Eelnõu § 1 punktid 28, 29 ja 31 eelnõust välja

jäetud.

enesekorraldusõigusesse. Palume kavandatud

lõige 6 eelnõust välja jätta.

Seletuskirjas (lk 26) toodu kohaselt võib

Vabariigi Valitsus peatada lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise siseministri

ettepanekul, kes saab teha ettepaneku Politsei- ja

Piirivalveameti või julgeolekuasutuse

peadirektori ettepaneku alusel.

Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole lõikes 4

kavandatava volitusnormi alusel antav Vabariigi

Valitsuse määrus oma sisult üldakt ehk

õigustloov akt. Riigikohus on korduvalt

selgitanud1, et üld- või üksikaktide (määruste

või korralduste) materiaalne eristamine sõltub

õigusakti sisust, täpsemalt regulatsiooni

tegelikust konkreetsusastmest, mitte sellest,

millist nimetust see kannab või kuidas see on

vormistatud. Vastavalt HMS § 51 lõikele 1 on

haldusakti kui üksikakti olemuslikuks tunnuseks

üksikjuhtumi reguleerimine. Üksikjuhtumi

reguleerimisega võib olla tegemist ka siis, kui

regulatsiooni adressaatide ring õigusaktist

otseselt ei nähtu. Selline haldusakt, mis on antud

üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuid

adresseeritud määramata isikute ringile, on

üldkorraldus. Seevastu määrus ehk üldakt

antakse piiramatu arvu isikute käitumise

reguleerimiseks piiramatul arvul juhtudel (HMS

§ 88).

Eeltoodut silmas pidades vastab eelnõuga

kavandatava volitusnormi alusel antav akt oma

sisult üldkorralduse tunnustele, mille andmise

tingib konkreetses ajas ja ruumis eksisteeriv

vajadus reageerida avalikule korrale või

julgeolekule tekkinud või tekkida võivale ohule.

Kehtestav piirang on ühekordne ning selle algus

ja lõpp saab olla määratletud või sõltuda

konkreetse ohu olukorrast.

Arvestades Riigikohtu järjepidevat praktikat2, ei

või seadusandja oma äranägemise järgi

otsustada, et sisult üksikakti

reguleerimisesemesse kuuluvas valdkonnas

tuleb anda üldakt või vastupidi. Seda eelkõige

põhjusel, et isiku õiguste kaitse on üksik- ja

üldakti puhul erinev. Kui tegemist on isikule

suunatud, tema õigusi vahetult puudutava

aktiga, ei saa välistada akti üldaktiks

1 Vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 07.05.2003 määrus asjas nr 3-3-1-31-03, p 11 2 Nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22.11.2010 määrus asjas nr 3-4-1-6-10

nimetamisega seda, et isik saaks oma õigusi

kaitsta vahetult akti peale halduskohtusse

pöördudes. Menetlus haldusakti andmisel

kaitseb puudutatud isikute huve ja õigusi

paremini kui menetlus üldakti andmisel. Seega

sisult üksikakti reguleerimisesemesse kuuluvas

valdkonnas ei tohi anda üldakti. Palume

eeltoodut arvesse võttes muuta lõikes 4

nimetatud õigusakti liiki.

2. Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse VMS

§ 102 lõiget 8, mis nimetab viisaregistri

vastutava töötleja ning viisaregistri andmete

vastutavad töötlejad. Muudetavas sättes jääb

ebaselgeks viisaregistri andmete vastutava

töötleja määratlus. Täpsustamist vajab, kas

Kaitsepolitseiamet ja Välisministeerium on

andmekogude regulatsiooni mõttes

kaasvastutavad töötlejad, volitatud töötlejad või

andmeandjad. Selgitame, et AvTS § 435 lõike 1

kohaselt tuleb kindlaks määrata andmekogu

vastutav töötleja. AvTS § 434 lõiked 1 ja 2

näevad ette andmekogu vastutava töötleja

pädevuses olevad ülesanded ja need ülesanded,

mida võib delegeerida volitatud töötlejale.

Isikuandmete vastutav töötleja on IKÜM artikli

4 lõike 1 punktis 7 sätestatud definitsioonile

vastav isik ning seda hinnatakse vastavalt

tegelikele andmetöötluse tingimustele ja

ülesannetele. Selleks, et tagada kooskõla IKÜM

artiklis 5 sätestatud põhimõtetega, eelkõige

läbipaistvuse põhimõttega, kasutatakse

praktikas kaasvastutavate töötlejate puhul sageli

õigusaktis andmesubjekti jaoks kontaktpunkti

nimetamise võimalust. Seega juhul, kui

andmekogul on kaasvastutavad töötlejad, tuleb

ette näha, milline vastutav töötleja on

andmesubjekti jaoks kontaktpunkt (sarnaselt

nagu näiteks tervise infosüsteemi põhimääruse

§ 4 lg 3). Palume sätet täiendada kontaktpunkti

määramisega.

Arvestatud

Eelnõus täpsustatud viisaregistri vastutav

töötleja AvTS-i mõttes ja vastutavad

isikuandmete töötlejad IKÜM mõttes.

Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. aasta määruse nr

180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“

§ 48 lõike 2 kohaselt tuleb Vabariigi Valitsuse

algatatava seaduseelnõu seletuskirjale olenevalt

volitusnormi sisust lisada Vabariigi Valitsuse või

ministri määruse eelnõu kavand, mis sisaldab

eelnõu esialgset sõnastust. Lisatav määruse

eelnõu kavand tuleb ette valmistada sellise

täpsusega, et oleks võimalik hinnata

rakendusakti vajalikkust, volitusnormi ulatust,

kohast tasandit ja muid asjaolusid, mis on

vajalikud volitusnormi sõnastuse ja

rakendusakti vastavuse hindamiseks. Vastavad

nõuded on eelnõu seletuskirja lisaks oleva

rakendusakti kavandi puhul täidetud.

Viisaregistri põhimääruse muutmise eelnõu

täpse tekstiga tegeletakse vastava määruse

eelnõu ettevalmistamise käigus.

3. Eelnõu § 1 punktid 14, 38 ja 64 reguleerivad

viisaregistris, välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise andmekogus ning

elamislubade ja töölubade registris andmete

säilitamise tähtaegu. Märgime, et isikuandmete

töötlemise kestus ehk säilitamine riigi

andmekogus on eraelu puutumatuse riive.

Seetõttu tuleb isikuandmete maksimaalne

säilitustähtaeg sätestada seadusandja poolt,

mida võib kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte

Osaliselt arvestatud

Eelnõuga tuuakse seaduse tasandile

viisaregistri, välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise andmekogu ning

elamislubade ja töölubade registri andmete

säilitustähtajad.

Andmekogu andmete säilitustähtaegade

sätestamisel tuleb arvestada, et omavahel

peavad olema kooskõlas andmekogu

põhimääruses sätestatud säilitustähtaeg (kui see

ja eesmärgiga vajadusel täpsustada näiteks

andmekogu põhimääruses juhul, kui

seadusandja on selle volitusnormis ette näinud.

Nimetatud eelnõu punktides on sätestatud

erinevate andmekogude kõigi andmete üldine

säilitustähtaeg. Ei eelnõust ega seletuskirjast

selgu, kas maksimaalse tähtaja jooksul on

põhjendatud ja vajalik kõikide andmekogu

andmete säilitamine. Juhul, kui andmekogus

töödeldavate erinevate andmete säilitamiseks on

vajalik erinevate tähtaegade säilitamine, tuleb

see otsustada seadusandjal. Olulisuse põhimõtte

kohaselt oleks seadusandja pädevus sisutu, kui

ta kehtestaks üldise maksimaalse säilitustähtaja,

kuid sisulise kaalumise tegelikult säilitamist

väärivate andmete säilitustähtaegade üle jätaks

määrusandjale. Seega peab seaduse tasandil

olema otsustatud säilitamiseks vajalikud

andmed ning nende andmete säilitamise

tähtajad. Palume nimetatud sätted vastavalt

täpsustada. Lisaks palume seletuskirjas

põhjalikumalt avada säilitamise tingimuste

põhjendusi (andmekoosseis ja tähtajad).

Avaliku korra ja julgeoleku kaitsmise eesmärk

ilma täpsemate põhjendusteta on liiga üldine.

Näiteks vajab põhjendamist viisaregistri

andmetele üldise 60 aastase säilitustähtaja

kehtestamise vajadus, millest viisaregistri

põhimääruse kohaselt 2x5 aastat hoitakse

andmeid andmekogus aktiivselt ning

arhiveeritult veel 50 aastat (sealhulgas ka juhul,

kui isikule keelduti viisa väljastamisest).

Elamislubade ja töölubade registri andmeid

säilitatakse eelnõu kohaselt alaliselt. Ka

siinkohal vajab kaalumist ja põhjendamist, kas

eelnõu § 1 punktis 61, millega muudetakse VMS

§ 228 lõiget 3, sätestatud ning andmekogu

põhimääruses täpsustatud andmete puhul on

tõepoolest vajalik kõigi loetletud andmete

alaline säilitamine.

on põhimääruses olemas), andmekogu ABIS

põhimääruses sätestatud biomeetriliste andmete

säilitustähtaeg ja kõnesoleva eelnõuga seaduse

tasemel sätestatavad andmekogu ABIS ja iga

andmekogu andmete maksimaalsed

säilitustähtajad.

Andmekogus ABIS säilitatakse biomeetrilisi

andmeid ja kui nt andmekogu ABIS andmete

säilitustähtaeg on pikem kui selle andmekogu

andmete säilitustähtaeg, kust andmekogusse

ABIS andmed saadetakse, siis võivad

biomeetrilised andmed küll andmekogus ABIS

alles olla, kuid neid ei ole enam võimalik

konkreetse isikuga siduda ehk andmekogu ABIS

andmete pikemal säilitamisel puudub mõte ja

vajadus. Selline andmete säilitamine koormab

digivõrku ja kasutab muid ressursse

ebaotstarbekalt. Seetõttu on mõnel juhul

eelnõuga seadusesse kavandatavad andmete

säilitustähtajad võrreldes konkreetse

andmekogu põhimäärusega muudetud või on

eelnõuga kavandatava tähtaja sätestamisel

lähtutud andmekogu ABIS põhimääruses

sätestatud kehtivast säilitustähtajast.

Andmekogu põhimäärused viiakse seadusega

kooskõlla pärast selle vastuvõtmist.

Kuna seni on andmekogu andmete

säilitustähtajad kehtestatud andmekogu

põhimääruses, siis ei ole eelnõuga kavandatava

regulatsiooni tarbeks uusi tähtaegu välja

mõeldud. Andmekogu ABIS põhimäärus on

kehtestatud 23. detsembri 2021 Vabariigi

Valitsuse määrusega, seega andmekogu andmete

säilitustähtaegade täpsemad põhjendused on

leitavad nimetatud määruse seletuskirjast.

Viisaregister (eelnõu § 1 p 14) – VMS § 102 lg

91: eelnõuga kavandatakse, et viisaregistri

andmeid säilitatakse kõige kauem 60 aastat

arvates viisataotlusele otsuse tegemisest.

Andmetele võib sätestada lühema säilitustähtaja

viisaregistri põhimääruses.

Andmekogu ABIS põhimääruse § 44 kohaselt

säilitatakse andmekogusse kantud andmeid

aktiivselt 5 aastat, peale mida kantakse andmed

eraldi andmekogu arhiiviosasse, kus andmeid

säilitatakse 75 aastat.

Viisaregistri põhimääruse § 23 kohaselt

säilitatakse andmeid andmekogu

infotehnoloogilises osas aktiivselt viis aastat

alates:

1) viisa kehtivusaja lõppemisest;

2) pikendatud viibimisaja lõppemisest;

3) taotluse läbi vaatamata jätmise, viisa

andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa

kehtetuks tunnistamise, viibimisaja

pikendamisest keeldumise või viibimisaja

ennetähtaegse lõpetamise otsusest või selle

vaidlustamise käigus tehtud otsusest.

Lõike 3 kohaselt kantakse andmekogu andmed

pärast lõikes 1 sätestatud säilitustähtaja

möödumist andmekogu arhiiviosasse, kus neid

säilitatakse 50 aastat.

Kuna viisa maksimaalne kehtivusaeg võib olla

viis aastat, andmeid säilitatakse viisa

kehtivusaja lõppemisest arvates viis aastat ja

pärast seda andmekogu arhiiviosas 50 aastat, on

viisaregistri andmete maksimaalne säilitusaeg

kokku 60 aastat.

Viisaregistri põhimääruse säilitustähtaega

puudutavad muudatused jõustusid 28.10.2023.

Määruse eelnõu kooskõlastas

Justiitsministeerium märkusteta 31.08.2023

(EIS-i viit) ning Andmekaitse Inspektsioon

06.09.2023 kirjaga nr 1.2.-4/23/2107-2.

Andmekogu ABIS põhimääruse § 44 sätestatud

andmete säilitustähtaeg viiakse seaduse ja

viisaregistri põhimäärusega kooskõlla pärast

kõnesoleva eelnõu jõustumist seadusena.

Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise andmekogu (eelnõu § 1 p 38) – VMS § 111 lg 44: eelnõuga kavandatakse, et

andmekogu andmeid säilitatakse kõige kauem

25 aastat. Andmetele võib sätestada lühema

säilitustähtaja andmekogu põhimääruses.

Andmekogu ABIS põhimääruse § 46 lõike 1

kohaselt säilitatakse andmekogusse kantud

andmeid aktiivselt 10 aastat, peale mida

kantakse andmed eraldi andmekogu

arhiiviosasse, kus andmeid säilitatakse

15 aastat.

Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise andmekogu põhimääruse § 18

lõike 1 kohaselt säilitatakse andmeid

andmekogu infotehnoloogilises osas aktiivselt

10 aastat kümme aastat andmete andmekogusse

kandmisest arvates, pärast mida need

arhiveeritakse. Lõike 2 kohaselt säilitatakse

arhiiviandmeid 15 aastat, pärast mida need

kustutatakse. Andmekogu põhimäärus jõustus

01.01.2024, selle seletuskirjas on andmekogu

andmete säilitustähtajad täpsemalt põhjendatud.

Elamislubade ja tööubade register (eelnõu § 1

p 64) – VMS § 228 lg 44: eelnõuga

kavandatakse, et registri andmeid säilitatakse

alaliselt. Andmetele võib sätestada lühema

säilitustähtaja elamislubade ja töölubade registri

põhimääruses.

Andmekogu ABIS põhimääruse § 45 lõike 1

kohaselt säilitatakse andmekogusse kantud

andmeid aktiivselt 20 aastat, peale mida

kantakse andmed eraldi andmekogu

arhiiviosasse, kus andmeid säilitatakse alaliselt.

Kehtivas elamislubade ja töölubade registri

põhimääruses andmete säilitusaega sätestatud ei

ole. Põhimääruse § 40 lõike 1 kohaselt

lähtutakse andmete säilitamisel, arhiveerimisel

ja hävitamisel arhiiviseadusest ning selle alusel

kehtestatud õigusaktidest ja vastutava töötleja

kehtestatud korrast. Arhiiviseadus ja selle alusel

kehtestatud õigusaktid ei sätesta samuti

säilitusaega.

Eelnõuga kavandatava elamislubade ja

töölubade registri andmete alalise säilitustähtaja

välja pakkumisel on lähtutud andmekogu ABIS

põhimääruses sätestatud tähtajast. Andmekogu

ABIS põhimäärus jõustus 03.01.2022 ja selle

seletuskirjas on andmekogu andmete

säilitustähtaegu täpsemalt põhjendatud.

Nimetatud määruse eelnõu kooskõlastamisel ei

ole välja toodud, et elamislubade ja töölubade

registri andmete alalise säilitusajaga oleks

probleeme ja põhjendused ei ole piisavad.

Elamislubade ja töölubade

taotlusdokumentidele on PPA kehtestanud

alalise säilitusaja. ETR-isse kantud andmeid on

oluline säilitada alaliselt, kuna tegemist on

andmekoguga, mis on Eesti rahvusriigi ja

ühiskonna kestmise seisukohalt kõige olulisem

ja peegeldab riikliku poliitika mõju ühiskonnale

kõige laiemalt. Rahvusarhiiv on märkinud

senistes hindamisotsustes, et arhiiviväärtusega

on Riigi infosüsteemi haldamise infosüsteemis

registreeritud andmekogud, mis sisaldavad

andmeid riigi olulisemate ressursside kohta,

näiteks rahvastik ja täpsemalt Eestis alaliselt

elavad isikud ning nende kohta käivad peamised

isikuandmed. ETR-isse kantakse pikaajalise

elaniku elamisloa ja alalise elamisõiguse saanud

välismaalaste andmed. Pikaajalise elaniku

elamisluba ja alaline elamisõigus antakse

välismaalastele Eestis elamiseks tähtajatult.

Seega sisaldab ETR andmeid Eestis alaliselt

elavate isikute kohta ning sinna kantakse

seetõttu andmed riigi olulisemate ressursside

kohta. Elamislubade ja töölubade registri

säilitustähtaega analüüsitakse täiendavalt

registri arhiivimooduli arendamise käigus ja

võimalikud muudatused õigusaktides tehakse

pärast analüüsi valmimist. Seletuskirjas on

elamislubade ja töölubade registri andmete

alalise säilitusaja põhjendusi täiendatud.

AKI on erinevatele eelnõudele antud arvamustes

rõhutanud, et ideaalis peaks seaduses ette

nägema vähemalt andmete säilitamise

maksimaalse aja (nt 12.05.2022 kirjas nr 1.2.-

4/22/1210 (arvamus eelnõule 508SE),

19.08.2022 kirjas nr 1.2.-4/22/1863 (arvamus

sissesõidukeeldude riikliku registri põhimääruse

eelnõule) ja 17.07.2023 kirjas nr 1.2.-4/23/1677-

2 (arvamus siseministri 22.12.2009.a määruse nr

92 „Politsei andmekogu põhimääruse“

muutmise eelnõule). Sellisest arvamusest on

kõnesoleva eelnõu väljatöötamisel ka lähtutud ja

eelnõuga tehakse ettepanek sätestada seaduses

andmekogu andmete maksimaalsed

säilitustähtajad.

4. Eelnõu §-ga 4 täiendatakse KarS § 2611

lõiget 1 selliselt, et lisaks tööandjale on võimalik

karistada ka tööandja juhatuse liiget või muud

esindajat, kui tööandja on oma kohustuse

täitmise talle delegeerinud, ilma seadusliku

aluseta Eestis viibivale välismaalasele töötamise

võimaldamise eest. Juhime tähelepanu, et

seletuskirjas (lk 32) toodud viited Riigikohtu

lahenditele ning derivatiivse vastutuse

kitsaskohtadele pole hiljutiste KarS § 14

muudatuste valguses enam asjakohased.

Seletuskirja sobib märkida muudatuse

põhjuseks pigem sõnastuse kooskõlla viimine

VMS-i (§ 300 jj) väärteokoosseisude

sõnastusega. Palume seletuskirja vastavalt

muuta.

Arvestatud

5. Palume arvestada käesoleva kirja lisades

esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega

tehtud märkustega.

Arvestatud

Justiitsministeerium

täiendav kooskõlastamine

1. Eelnõu § 1 p 12 – eelnõu § 1 punktiga 12

nähakse ette andmete koosseis, mida

viisaregistris töödeldakse. Tunnustame

Siseministeeriumi selle eest, et

andmekoosseisu regulatsioon on tõstetud

seaduse tasandile. Samas juhime tähelepanu,

et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)

artikli 5 lõike 1 punkt c näeb ette

minimaalsuse põhimõtte, mille kohaselt võib

töödelda ainult neid andmeid, mis on

vajalikud eesmärkide täitmiseks.

Minimaalsuse nõude tagamiseks tuleb

seletuskirjas tuua iga andmekategooria kohta

põhjendused, miks selle andmekategooria

töötlemine andmekogu pidamise eesmärgist

lähtudes vajalik on.

Palume seletuskirja vastavalt täiendada.

Arvestatud

Seletuskirja täiendatud. Vastavalt

läbirääkimistele on andmekategooriad

grupeeritud ja põhjendused on toodud gruppide

kaupa.

2. Eelnõu § 1 p-d 14 ja 15 – kõnealuste

sätetega nähakse ette, et vastutav töötleja

avaliku teabe seaduse tähenduses on Politsei-

ja Piirivalveamet (PPA) ning IKÜMi

tähenduses PPA, Kaitsepolitseiamet ja

Välisministeerium.

Juhime tähelepanu, et seaduse tasandil puudub

vajadus määratleda, millises osas milline

vastutav töötleja andmeid töötleb. Seega tuleks

eelnõu § 1 p-ga 14 muudetavas VMS § 102

lõikes 8 ette näha viisaregistri kaasvastutavad

töötlejad, nende ülesanded saab täpsemalt

reguleerida põhimääruses (vt sõnastusettepanek

eelnõu § 1 p 16 kohta). Seetõttu teeme

ettepaneku jätta eelnõust välja § 1 p 15 ning

sõnastada eelnõu § 1 p-ga 14 muudetav VMS §

102 lg 8 järgmiselt: „(8) Viisaregistri

kaasvastutavad töötlejad on Politsei- ja

Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ning

Välisministeerium.“.

Arvestatud

Siiski peame vajalikus märkida, et AvTS § 434

lõike 1 kohaselt on andmekogu vastutav töötleja

(haldaja) riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või

avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kes

korraldab andmekogu kasutusele võtmist,

teenuste ja andmete haldamist. Andmekogu

vastutav töötleja vastutab andmekogu haldamise

seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest.

AvTS § 435 lõike 1 kohaselt sätestatakse

andmekogu põhimääruses andmekogu pidamise

kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja

(haldaja) ja vajaduse korral volitatud töötleja,

andmekogusse kogutavate andmete koosseis,

andmeandjad ja vajaduse korral muud

andmekogu pidamisega seotud korralduslikud

küsimused.

IKÜM art 4 punkti 7 kohaselt on „vastutav

töötleja“ – füüsiline või juriidiline isik,

avaliku sektori asutus, amet või muu organ,

kes üksi või koos teistega määrab kindlaks

isikuandmete töötlemise eesmärgid ja

vahendid; kui sellise töötlemise eesmärgid ja

vahendid on kindlaks määratud liidu või

liikmesriigi õigusega, võib vastutava töötleja

või tema määramise konkreetsed kriteeriumid

sätestada liidu või liikmesriigi õiguses;

IKÜM art 26 lõike 1 kohaselt, kui kaks või enam

vastutavat töötlejat määravad ühiselt kindlaks

isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid,

on nad kaasvastutavad töötlejad. Nad määravad

kaasvastutava töötleja vastutusvaldkonna

käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmisel

– eelkõige mis puudutab andmesubjekti õiguste

kasutamist ja kaasvastutava töötleja kohustust

esitada artiklites 13 ja 14 osutatud teavet –

läbipaistval viisil kindlaks omavahelise

kokkuleppega, välja arvatud juhul ja sel määral

mil vastutavate töötlejate vastavad

vastutusvaldkonnad on kindlaks määratud

vastutavate töötlejate suhtes kohaldatava liidu

või liikmesriigi õigusega. Sellise kokkuleppe

osana võib määrata andmesubjektide jaoks

kontaktpunkti.

AvTS-i kohaselt sätestatakse andmekogu

vastutav töötleja (haldaja) põhimääruses. Seega

ei pea AvTS-i kohaselt, mis on andmekogusid

reguleeriv õigusakt, vastutav töötleja olema

üldse seaduses nimetatud. Kui andmekogu

vastutav töötleja tuleb seaduses nimetada

tulenevalt PS §-st 26, siis seda on arvestatud ja

vastav regulatsioon on juba kehtivas VMS-s

olemas.

Siiski oleks sellises olukorras segaduse

vältimiseks otstarbekas kui ka andmekogude

üldregulatsiooni sisaldav õigusakt oleks

eelnevalt PS §-ga 26 kooskõlla viidud. Sama

kehtib ka andmekogu andmekoosseisude osas.

Ühtlasi aitaks see vältida praegu tekkinud

olukorda, et igalt kooskõlastusringilt tuleb

eelnõule andmekogu andmete regulatsiooni osas

uus ja eelmisest erinev seisukoht.

Ettepaneku kohaselt puudub seaduse tasandil

vajadus määratleda, millises osas milline

vastutav töötleja andmeid töötleb ning soovitate

sõnastada eelnõu § 1 p-ga 14 muudetava VMS

§ 102 lg 8 järgmiselt: „(8) Viisaregistri

kaasvastutavad töötlejad on Politsei- ja

Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ning

Välisministeerium.“.

Sellise ettepaneku kohaselt tekkiv regulatsioon

ei ole kooskõlas üldregulatsiooni ja PS-ga. Kuna

AvTS-i kohaselt tuleb reguleerida andmekogu

vastutav töötleja ehk haldaja, kelleks on

kõnesoleva andmekogu puhul üksnes PPA ja

IKÜM kohaldub üksnes isikuandmetele, millest

tulenevalt tuleks reguleerida andmekogu

isikuandmete vastutav töötleja, siis AvTS-i ja

IKÜM-i mõttes sama andmekogu vastutavad

töötlejad ei kattu ning seetõttu on vaja ka

vastutav töötleja eraldi reguleerida. AvTS § 434

lõike 1 teise lause kohaselt vastutab andmekogu

vastutav töötleja andmekogu haldamise

seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest.

Kaasvastutava töötleja mõistet AvTS üldse ei

tunne. Seega ei oleks Teie kooskõlastuskirjas

pakutud sõnastus tegelikkusega kooskõlas, sest

kaasvastutavad töötlejad VÄM ja KAPO ei

vastuta andmekogu arendamise eest.

IKÜM-i kohaselt võivad kaasvastutavad

töötlejad kokkuleppes kindlaks määrata

andmesubjektide jaoks kontaktpunkti. Kuivõrd

tegemist on võimaluse, mitte kohustusega, siis

viisaregistri puhul kontaktpunkti ei määrata ja

andmesubjekt saab nagu seni pöörduda selle

asutuse poole, kellele ta taotluse esitas.

3. Eelnõu § 1 p 16 – kõnealuse sättega nähakse

ette, mida tuleb reguleerida viisaregistri

põhimääruses. Palume kavandatavat

regulatsiooni täiendada ja sätestada, et

põhimääruses tuleb lisaks andmeandjatele näha

ette, milliseid andmeid konkreetsetelt

andmeandjatelt saadakse, reguleerida

kaasvastutavate töötlejate ülesanded ning

andmete säilitamise täpsemad tähtajad. Samuti

juhime tähelepanu, et põhimääruses nähakse ette

täpsem andmekoosseis, st seadust täpsustav

andmekoosseis, mitte täpne andmekoosseis.

Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku

sõnastada eelnõu § 1 p-ga 16 muudetav VMS

§ 102 lõige 9 järgmiselt (juhime tähelepanu,

et eelnõuga võrreldes on pakutud sõnastuses

eelnõus toodud punktid 5 ja 6 välja jäetud,

kuna need on kaetud punktiga 4):

„(9) Viisaregistri põhimääruses sätestatakse

viisaregistri pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) andmekogudevaheline andmevahetus;

4) kaasvastutavate töötlejate ja volitatud

töötleja ülesanded;

5) andmetele juurdepääsu ja andmete

väljastamise kord;

6) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;

7) muud korralduslikud küsimused.“.

Arvestatud

4. Eelnõu § 1 p 17 – kõnealuse sättega nähakse

ette viisaregistri andmete säilitamise

maksimaalne tähtaeg, milleks on 60 aastat

viisataotluse kohta otsuse tegemisest arvates.

Seletuskirjas on säilitustähtaja põhjendusena

toodud riigi julgeolek ning viisainfosüsteemi

Arvestatud

(VIS) määruses3 ette nähtud säilitustähtajad.

VIS määrus näeb üldistatult ette, et andmeid

säilitatakse viis aastat viisa lõppemisest arvates.

Seletuskirja põhjal ei selgu, kuidas on eelnõu

koostajad jõudnud 60-aastase säilitustähtajani.

Palume täiendavalt selgitada, miks on 60-

aastane säilitustähtaeg vajalik riigi julgeoleku

tagamiseks ning kuidas on see tuletatav VIS

määruses antud 5-aastasest tähtajast.

Seletuskirjast peab nähtuma, kuidas on andmete

säilitamise tähtaeg vajalik just selle andmekogu

eesmärgist lähtuvalt. Seletuskirjas tuleb välja

tuua, kas andmed kantakse teatud hetkel arhiivi,

kas seda tehakse isikustatud või isikustamata

kujul ning miks arhiivi kandmine on vajalik. Kui

andmed kantakse arhiivi isikustamata kujul, siis

tuleks see ette näha seaduse tasandil, et oleks

selge, kui kaua isikustatud andmeid säilitatakse.

5. Eelnõu § 1 p-dega 34, 64 ja 70 nähakse ette

andmete koosseisud, mida töödeldakse vastavalt

välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise andmekogus, elamislubade ja

töölubade registris (ETR) ning

migratsioonijärelevalve andmekogus. Juhime

tähelepanu, et minimaalsuse nõude tagamiseks

tuleb seletuskirjas tuua iga andmekategooria

kohta põhjendused, miks selle andmekategooria

töötlemine andmekogu pidamise eesmärgist

lähtudes vajalik on.

Arvestatud

6. Eelnõu § 1 p 36 – kõnealuse sättega nähakse

ette, mida tuleb reguleerida andmekogu

põhimääruses. Palume kavandatavat

regulatsiooni täiendada ja sätestada, et

põhimääruses tuleb lisaks andmeandjatele näha

ette, milliseid andmeid konkreetsetelt

andmeandjatelt saadakse ning sätestada

andmete säilitamise täpsemad tähtajad. Kui

andmekogul on vaid üks vastutav töötleja, tuleb

põhimääruses reguleerida üksnes volitatud

töötleja ülesanded, sest vastutava töötleja

ülesanded tulenevad sel juhul IKÜM-ist ning

kõiki ülesandeid, mida vastutav töötleja ei ole

volitatud töötlejale edasi delegeerinud, täidab ta

ise. Juhime ka tähelepanu, et põhimääruses

nähakse ette täpsem, mitte täpne

andmekoosseis, sest seadusliku aluse

Arvestatud

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi

(VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus). – ELT L 218, 13.08.2008, lk

60–81.

põhimõttest lähtuvalt saab määrusega seaduses

toodud andmekoosseisu üksnes täpsustada.

Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku

sõnastada eelnõu § 1 p-ga 36 muudetava § 111

lõige 42 järgmiselt :

„(42) Andmekogu põhimääruses sätestatakse

andmekogu pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) andmekogudevaheline andmevahetus;

4) volitatud töötleja ja tema ülesanded;

5) andmetele juurdepääsu ja andmete

väljastamise kord;

6) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;

7) muud korralduslikud küsimused.“

Palume samasugused muudatused teha ka

eelnõu § 1 punktiga 66 kavandatud VMS § 228

lõikes 42 ning soovitame vastavad muudatused

teha ka VMS § 2971 lõikes 5 (kuigi eelnõuga

seda sätet ei muudeta).

7. Eelnõu § 1 p 37 – kõnealuse sättega nähakse

ette välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise andmekogus andmete

säilitamise maksimaalne tähtaeg, milleks on 25

aastat andmekogusse kandmisest arvates.

Seletuskirjas on küll põhjendatud, et andmete

säilitamine on vajalik andmekogu pidamise

eesmärgist lähtuvalt, kuid palume täiendavalt

põhistada, miks on vajalik säilitada just 25

aastat. Lisaks juhime tähelepanu, et seletuskirjas

tuleb välja tuua, kas andmed kantakse teatud

hetkel arhiivi, kas seda tehakse isikustatud või

isikustamata kujul ning miks arhiivi kandmine

on vajalik. Kui andmed kantakse arhiivi

isikustamata kujul, siis tuleks see ette näha

seaduse tasandil, et oleks selge, kui kaua

isikustatud andmeid säilitatakse.

Arvestatud

8. Eelnõu § 1 p-ga 67 nähakse ette

elamislubade ja töölubade registri (ETR)

andmete säilitamine alaliselt. Seletuskirja

kohaselt on andmete tähtajatu säilitamine

vajalik, kuna need on Eesti elanike

algandmed, mis on määrava tähtsusega

avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisel.

ETR andmed on olulised tulevikus esitatavate

elamisloa ja elamisõiguse taotluste

menetlemisel ja isikute staatuse

määratlemisel.

Seletuskirjast ei selgu, miks on vajalik säilitada

ETR andmeid isiku puhul, kes on surnud ja

Arvestatud

kuidas see saab mõjutada avaliku korda ning

riigi julgeolekut. Kahtleme, kas andmekogu

eesmärgist lähtuvalt on vajalik säilitada surnud

inimeste andmeid. Samuti palume seletuskirjas

välja tuua, kas säilitatavad andmed kantakse

teatud hetkel arhiivi, kas seda tehakse

isikustatud või isikustamata kujul ning milleks

see vajalik on. Kui andmed kantakse arhiivi

isikustamata kujul, siis tuleks see ette näha

seaduse tasandil, et oleks selge, kui kaua

isikustatud andmeid säilitatakse.

9. Kuigi VMS § 2971 lg-t 8 eelnõuga ei

muudeta, juhime siiski tähelepanu, et säte on

pelgalt deklaratiivne. Andmekogu andmete

puhul tuleb igakordselt hinnata, kas esineb

mõni avaliku teabe seaduse § 35 lõikes 1

toodud juurdepääsupiirangu alus või ei esine.

VMS § 2971 lg-s 8 sätestatu ei muuda kõiki

andmeid juurdepääsupiiranguga andmeteks.

Palume võimalusel viidatud säte kehtetuks

tunnistada

Mitte arvestatud

AvTS § 2 lõike 2 punkti 4 kohaselt ei kohaldata

avaliku teabe seadust teabele

juurdepääsupiirangute, juurdepääsu

eritingimuste, korra ja viiside osas, juhul kui

need on eriseaduses või välislepingus sätestatud

teisiti.

AvTS-i seletuskirjas4 antakse selle sätte kohta

järgmine selgitus: „Eelnõu paragrahvi 2 lõige 2

lähtub eeltoodud põhimõttest, et avaliku teabe

seadus on üldseaduseks ning annab võimaluse

eriseadustega kehtestada (või jätta kehtima)

teistsuguseid teabele juurdepääsu korda, viise ja

tingimusi reguleerivaid sätteid.“.

AvTS § 57 on rakendussäte, mille kohaselt pidid

Vabariigi Valitsus, ministeeriumid ja kohaliku

omavalitsuse organid viima andmekogude

pidamist reguleerivad õigusaktid AvTS-i ja

AvTS-ga andmekogude seaduses tehtavate

muudatustega kooskõlla 2002. aasta

1. jaanuariks.

Riigikogu võttis kehtiva VMS-i vastu

09.12.2009 ja see jõustus 01.10.2010.

Praeguseks sisaldab VMS viie andmekogu

eriregulatsiooni: viisaregister (§ 102),

välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

andmekogu (VMS § 111), elamislubade ja

töölubade register (VMS § 228),

migratsioonijärelevalve andmekogu (VMS

§ 2971) ning andmekogu ABIS (VMS § 2794).

Kõigis nendes andmekogudes töödeldavate

andmete osas on VMS-s ühetaoline lähenemine:

„Andmekogus töödeldavad andmed ei ole

avalikud, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.“

või „Andmekogus sisalduvad andmed on

juurdepääsupiiranguga ning on tunnistatud

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

4 462 SE

teabeks“. Viisaregistri, välismaalase lühiajalise

Eestis töötamise andmekogu ning elamislubade

ja töölubade registri sätted kehtivad seaduse

jõustumisest ja neid ei ole muudetud.

Lisandunud on veel kaks uut andmekogu (2021.

aastal andmekogu ABIS ja 2023. aastal

migratsioonijärelevalve andmekogu) samade

põhimõtetega.

VMS eelnõu seletuskirjas on selgitatud

viisaregistri (VMS § 102), välismaalase

lühiajalise Eestis töötamise andmekogu (VMS

§ 111), elamislubade ja töölubade registri (VMS

§ 228) regulatsioonide osas järgmist: „Eelnõu

kohaselt sätestatakse sõnaselgelt, et

eelnimetatud andmekogudes töödeldavad

andmed ei ole avalikud. Samas nähakse ette

võimalus, et Kodakondsus- ja Migratsiooniamet

võib avalikul veebileheküljel võimaldada

kontrollida vastavalt viisa, elamisloa, tööloa,

elamisõiguse ja lühiajalise töötamise

registreerimise kehtivust, avaldamata seejuures

välismaalase isikuandmeid. Arvestades, et

VMSist tulenevalt on isikud eraõiguslikes

suhetes kohustatud arvestama välismaalase

õigusliku seisundiga Eestis, nagu näiteks

välismaalase transpordivahendile võtmisel,

talle eluaseme võimaldamisel või temaga

üürilepingu sõlmimisel, ning veenduma tema

riiki saabumise või riigis viibimise

seaduslikkuses, on põhjendatud ka tänapäevaste

võimaluste loomine välismaalaste riigis

viibimise seaduslikkuse kontrollimiseks.

Nimetatud lahendus ei riiva välismaalase

põhiõigusi, sest tema isikuandmeid selleks ei

avaldata. Kahtlemata nõuab vastava tehnilise

lahenduse väljatöötamine täiendavaid

ressursse, mida käesoleval ajal ei ole

planeeritud, ning seetõttu ei ole eelnõu kohaselt

tegemist Kodakondsus- ja Migratsiooniametile

pandava kohustusega, vaid üksnes võimalusega,

mille realiseerimine ei ole otsustatud.5“.

AvTS § 438 lõike 1 kohaselt peavad

andmekogus töödeldavad andmed olema

avalikult kättesaadavad, kui neile ei ole

seadusega või selle alusel kehtestatud

juurdepääsupiirangut. VMS-is reguleeritud

andmekogude andmetele on kehtestatud

juurdepääsupiirang eriseadusega.

5 537 SE

Analüüsis „Andmekogud ja isikuandmed: EV

põhiseadusest ja IKÜM-st tulenevad nõuded

regulatsioonile“6 leiab M. Mikiver, et: „Kui

andmekogu asutamist reguleerivas seaduses ei

ole andmekogus olevate andmete avalikkust või

piiranguid eraldi reguleeritud, kehtivad

andmekogus sisalduvate andmete suhtes AvTS §

35 sätestatud juurdepääsupiirangud, samuti

AvTS §-d 36 - 43.

Seega on eksitav, kui andmekogu põhimääruses

sätestada üldsõnaliselt, et andmekogu andmed

on juurdepääsupiiranguga. See tuleb ette näha

seaduse tasemel või kehtestab teabevaldaja juht

andmekogus sisalduvale teabele juurdepääsud

AvTS § 41 kohaselt.“.

Eeltoodust tulenevalt leiame, et VMS-s

sätestatud andmekogu juurdepääsupiirangud,

juurdepääsu eritingimused, kord ja viisid on

eriseaduse regulatsioon AvTS § 2 lõike 2 punkti

4 mõttes ja nendele ei kohaldata avaliku teabe

seadust. Sellist tõlgendust toetab ka asjaolu, et

VMS on vastu võetud ja jõustunud oluliselt

hiljem, kui jõustus AvTS-i vastav regulatsioon ja

kui seadusandja soov oleks olnud kohaldada

VMS-is reguleeritud andmekogudele AvTS-i

üldregulatsiooni, oleks vastavad muudatused

tehtud eelnõu menetluse käigus. Antud juhul on

andmetele juurdepääsupiirangud sätestatud

seaduses. Samuti ei ole seadusandja soovinud

muudatusi sisse viia ka hiljem, kui eriseadusesse

lisati andmekogu ABIS ja

migratsioonijärelevalve andmekogu

eriregulatsioonid. Lisaks on VMS-s

eriregulatsioon ka isikuandmete töötlemiseks (4.

peatükk, § 270 jj).

Haridus- ja Teadusministeerium

1. Ettepanek muuta VMS § 162 lõiget 2

järgmiselt:

„(2) Tähtajalise elamisloa kõrgharidustaseme

õppes õppimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud õppeasutuses võib anda esimesel ja

teisel astmel õppekava täiskoormusega

läbimiseks või doktoriõppe läbimiseks KHaS

§ 8 ja § 14 tähenduses ning kui õppeasutus on

institutsionaalselt akrediteeritud.".

Alates 1.08.2022 kehtestati kõrgharidusseaduse

§ 14 lõike 1 muudatusega, et kõrgharidustaseme

Arvestatud

6 Mikiver, M. Analüüs „Andmekogud ja isikuandmed: EV põhiseadusest ja IKÜM-st tulenevad nõuded

regulatsioonile“, 2021, lk 38–39.

õppes saab õppida täis- või osakoormusega,

välja arvatud doktoriõppes. Seega ei määrata

alates 1.08.2022 immatrikuleeritud

doktorantidel koormust. Sellest tulenevalt ei ole

võimalik seda nõuda elamisloa andmise

eeldusena, kuna kõrgkoolid seda ei määratle

doktorantidel. KHaS § 8 lõike 3 järgi kohustub

doktoriõppe üliõpilane läbima õppe- ja

teadustöös edasijõudmise hindamiseks

perioodilise atesteerimise ülikooli kehtestatud

tingimustel ja korras. Seega on võimalik

hinnata, kuidas ja kas ta täidab oma õppe- ja

teadustöö kava. Elamisloa esmase andmise

etapis ei ole võimalik aga seda hinnata ning

ühtlasi ei ole võimalik alates 1.08.2022

immatrikuleeritud doktorantide puhul enam

küsida ka koormust, kuna seda kõrgkoolid

lihtsalt ei märgi Eesti hariduse infosüsteemi.

Seega teeme ettepanku täiendada ja täpsustada

VMS § 162 lg 2 sõnastust ning viia see

kooskõlla KHaS § 8 ja § 14 sätestatuga.

2. Rakendusaktide kavandis täiendatakse

kohanemisprogrammi punktiga: „Isikul puudub

õigus osaleda moodulis või keeleõppes, mille ta

on juba läbinud, või kui ta on viimase viie aasta

jooksul osalenud Eesti Vabariigi riigieelarvest

rahastatud või kaasrahastatud vajaliku taseme

eesti keele õppes.“ See on mõistlik muudatus,

mis aitab vähendada teenuste dubleerivat

kasutamist ja suurendab õppija vastutust.

Lahendada tuleb küsimus, kuidas nähakse ette

piirangu kontrollimine riigieelarveliste või

kaasrahastatud programmide puhul.

Selgitus

Võtame teadmiseks toetuse vastavale

muudatusele. Nõustume, et muudatus on

mõistlik ning aitab vähendada teenuste

dubleerivat kasutamist ja suurendab õppija

vastutust. Kuivõrd Kultuuriministeerium

koostöös puudutatud osapooltega praegu veel

analüüsib küsimust ning sellega kaasnevat

õigusaktide muutmisvajadust ja infosüsteemide

arendusvajadusi, siis vastavad muudatused on

Kultuuriministeeriumiga kokkuleppel praegu

eelnõu rakendusaktide kavanditest välja jäetud.

Kooskõlastuskirjas esitatud tagasiside on

edastatud Kultuuriministeeriumile, kelle

ülesanne on tagada lõimumise valdkonna

poliitika kujundamine ja koordineerida selle

elluviimist.

3. Rakendusaktide kavandis täiendatakse

kohanemisprogrammi punktiga

„(6) Välismaalane, kes soovib taotleda

tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama

asumiseks, on kohustatud läbima baasmooduli

ning keeleõppe A2-tasemel“. Kas isik võib A2-

taseme keele omandada ka väljaspool

kohanemisprogrammi keeleõpet ehk mitte

vajada kohustuslikus korras A2-taseme kursusel

osalemist? Kui jah, siis palume kaaluda, kas on

otstarbekas kasutada rakendusaktis sama keelt

kui VMSis („välismaalane oskab eesti keelt

Arvestatud

vähemalt A2-tasemel“) ehk sõnastada punkti

lõpp: „…ning oskama eesti keelt vähemalt A2-

tasemel“ (jättes sellega võimaluse, et keeleoskus

omandatakse mujal). Haridus- ja

Teadusministeeriumi seisukohalt sobiv lahendus

on jätta võimalus, et isik võib A2-taseme keele

omandada ka väljaspool kohanemisprogrammi

keeleõpet.

4. Eelnõuga on pandud Haridus- ja

Teadusministeeriumile kohustus edastada

andmeid, mida Eesti hariduse infosüsteemi ei

koguta. Kuna ülikoolid ei immatrikuleeri

üliõpilasi enne elamisloa väljastamist, siis on

sisuliselt tegemist elamisloa taotlejatega, kellel

õppimise andmeid veel ei ole.

Selgitus

Eelnõuga nähakse ette, et õppeasutusel ja

üliõpilasorganisatsioonil ei ole kohustust esitada

kutses, mille nad esitavad PPA-le õppimiseks

tähtajalise elamisloa taotlemisel, andmeid, mille

nad on kandnud Eesti hariduse infosüsteemi

(edaspidi EHIS) ning HTM esitab PPA-le

päringu peale andmed välismaalase Eestis

õppimise kohta. Eeltoodu tähendab, et HTM

saab edastada PPA-le andmevahetuse

tulemusena need andmed, mis on kantud EHIS-

sse ning HTM-il ei ole kohustust esitada neid

andmeid, mida EHIS-sse ei kanta. Kuna

andmed, mille õppeasutused ja

üliõpilasorganisatsioonid esitavad EHIS-sse

ning mida PPA vajab VMS-is sätestatud

tingimuste ja nõuete kontrollimiseks, on

erinevad, jääb õppeasutustele ja

üliõpilasorganisatsioonidele kohustus esitada

PPA-le andmed, mida kutsujad ei pea kandma

EHIS-sse.

Kultuuriministeerium

Ettepanek täiendada VMS-i § 105 lõiget 4

punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus ja

kelle töötamine on seotud selliste Eesti ja

välismaiste filmitootjate koostöös valmivate

audiovisuaalsete teoste Eestis tootmisega,

millele on tagatud riiklik rahastus, mille tulem ei

jää Eestisse ning mille otsene kasusaaja ei asu

Eestis.“

Nimetatud säte on vajalik selleks, et soodustada

ja lihtsustada Eestis riigi rahvusvahelistumise

seisukohast oluliste filmide ja sarjade tootmist.

Säte võimaldab võttemeeskonnal – nii

loomingulistel kui tehnilistel töötajatel – viia

võtteid Eestis läbi ilma, et nende töötamise

peaks Maksu- ja Tolliametis registreerima. Eesti

konkurentsieelise säilitamiseks võttepaigana on

oluline lahendada väljastpoolt Euroopa Liitu

saabuvate võttegrupi liikmete professionaalne

Arvestatud

tegevus õiguslikult võimalikult paindlikult ja

vähese administratiivse lisakoormusega.

Seejuures kehtestatakse sättes täiendavad

eritingimused selle kohta, milliste projektide

puhul erandit rakendatakse. Sätte eesmärk on

luua erand ainult nende projektide suhtes, mis on

oma mahult suuremad, panustavad olulisel

määral Eesti rahvusvahelistumisesse ja Eesti

filmitööstuse rahvusvahelise konkurentsivõime

parandamisesse. Sellest tulenevalt kohaldatakse

erandit vaid selliste projektide suhtes, millele on

antud riigipoolne rahastus. Välismaistele

filmitootjatele eraldab Eestis toetusi Sihtasutus

Eesti Filmi Instituut kultuuriministri 16.04.2019

määruse nr 14 „Film Estonia toetuskava“ alusel

(Film Estonia meede). Film Estonia meetme

tingimustes on sätestatud, et toetuse andmise

eesmärk on soodustada väliskapitali

juurdevoolu Eestisse ning Eesti ja välismaiste

filmitootjate koostööd audiovisuaalsete teoste

tootmiseks Eestis. Samuti on toetuse andmise

tingimustes sätestatud täpsemad nõuded, mille

täitmisel tagatakse ka eelnõuga lisatava sätte

eesmärk (määrusega on sätestatud konkreetsed

kriteeriumid projekti käigus loodavatele

teostele, kirjeldatud, milliseid konkreetsed

andmed ja dokumendid tuleb toetuse saamiseks

esitada jms).

Eelnõuga loodava sättega täpsustatakse ka seda,

et erandit kohaldatakse vaid nende projektide

puhul, kus otsene kasusaaja ei asu Eestis ning

kus tulem (loodav teos) ei jää Eestisse, vaid

välismaisele tootjale. Nende eritingimuste

lisamise eesmärgiks on tagada, et juhul kui

valmiv teos jääb siiski Eestisse (st Eesti

tootjale), siis tuleb välismaalt kaasatud töötajad

Maksu- ja Tolliametis siiski registreerida.

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

1. Lühiajalise töötamise sidumine D-viisaga

Muudatuse kohaselt ei saa lühiajalise C-viisa

saanud või Eestit viisavabaduse lepingu alusel

külastav välismaalane enam lühiajaliselt Eestis

töötada.

Mõistame, et kavandatava muudatuse

tulemusena oleks välismaalase ajutise viibimise

kestus (D-viisa antakse 12 kuuks) ja Eestis

lühiajaliseks töötamiseks lubatud maksimaalne

aeg (365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul)

paremini seotud. Samal ajal leiame, et

Arvestatud

Eelnõu § 1 p-d 16, 19, 20 ja 24 eelnõust välja

jäetud.

muudatusel on negatiivne mõju Eesti

konkurentsivõimele välistööjõu kaasamisel,

kuna viisa taotlemise protsess on meie

kitsaskoht (vähe saatkondi, pikk ja ettearvamatu

protsess).

C-viisaga on välistöötajal võimalik tulla

Eestisse, asuda tööle ja taotleda jooksvalt Eestis

viibimiseks sobivamat alust. D-viisale üleminek

lühiajalisel töötamisel pikendaks aga nii

välismaalase tööle asumise aega kui ka tõstaks

tema Eesti tööandja värbamise kulusid (nt kui

viisamenetluse ajal tuleb töötajal viibida

välisriigis, kus asub Eesti saatkond või Eestis

ilma, et oleks võimalik tööle asuda).

Selleks, et leida tasakaal julgeoleku ja Eesti

välistööjõu värbamispoliitika konkurentsivõime

vahel, pakume kehtestada D-viisa nõudest

erandid idu- ja kasvuettevõttele ning

viisavabaduse lepinguga riikide kodanikele.

Siinkohal tuletame meelde, et MTA statistika

järgi tasusid Eesti iduettevõtted 2023. aastal 323

miljonit eurot tööjõumakse, mis on 18% rohkem

kui mullune 273 miljonit eurot. Sealjuures on

82% idufirma välistöötajatest pärit

kolmandatest riikidest.

2. Majandustegevuse nõue välismaalasi

palgata soovivatele ettevõtetele (6 kuni 12

kuud, olenevalt kas taotletakse viisat või

tähtajalist elamisluba). Renditööjõu

vahendamisega tegelevatele ettevõtetele

asendub deposiidi nõue 18 kuu

majandustegevuse nõudega.

Meetme kasutuselevõtus näeme erilist ohtu

alustavatele iduettevõtetele, kuna nende

ärimudel erineb nn tavaettevõtete ärimudelist

ning nende majandustegevust tuleks hinnata

eraldi kriteeriumide alusel (sellega tegelebki

iduettevõtte staatust määrav ekspertkomisjon).

Seetõttu teeme ettepaneku teha

iduettevõtetele meetmest erand, vastasel juhul

avaldab muudatus negatiivset mõju

süvatehnoloogia startup-idele, kus

majandustegevus ja käive tulevad alles

hilisemas faasis.

Osaliselt arvestatud

Selleks, et vähendada võimalikke negatiivseid

mõjusid Eesti ettevõtluskeskkonnale, sh

investeerimiskeskkonna atraktiivsusele, samas

tagada eelnõu eesmärkide saavutamine, on

eelnõust välja jäetud § 1 p 18, mis näeb ette

nõude, et tööandjal, kelle juures lühiajaline

Eestis töötamine registreeritakse, peab olema

vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise taotluse esitamist vähemalt

järjestikuse kuue kuu jooksul olnud tegelik

majandustegevus Eestis. Seeläbi on alustavatele

ettevõtjatele tagatud võimalus palgata

välismaalasi tööle. Eelnõus säilib nõue, et

tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajalist

elamisluba taotletakse, peab olema vahetult

enne elamisloa taotluse esitamist vähemalt

järjestikuse 12 kuu jooksul olnud tegelik

majandustegevus Eestis.

Erandite loomise osas selgitame, et erinevate

erandite ja soodustatud rühmade loomine

moonutab meetme eesmärgi saavutamist.

Olukorrad, kus reeglist võimaldatakse mitmeid

erandeid, suurendavad Eestis viibimis-, elamis-

ja töötamisaluste väärkasutuse riski ning

muudavad reeglite järgmise ja kontrollimise

keerulisemaks. See on vastuolus eelnõu

eesmärgiga ühtlustada ja tõhustada menetlust.

3. Eesti keele A2 tasemel omandamise ja

kohanemisprogrammi läbimise nõue püsivalt

Eestisse elama asumiseks elamisloa

taotlemiseks.

Nõustume, et välismaalastele, kes plaanivad

Eestisse jääda pikemaks ajaks, on oluline tagada

süsteemsed lõimumistegevused, sealhulgas

keeleõpe, mis mõjutavad nende sisseelamist

Eesti ühiskonda.

A2 tasemel eesti keele oskuse nõue on meie

seisukohalt mõistlik, samas on oluline ette näha

võimalikud erandid erivajadustega

välistöötajatele (nt kui inimesel on ADHD,

düsleksia või muu diagnoos, mis mõjutab tema

keeleõppevõimet).

Palume lisada seletuskirja info selle kohta,

kuidas plaanitakse tagada meetmega puudutatud

sihtrühmale vajalikus mahus keeleõpe. Juhime

tähelepanu, et Lõimumismonitooringu (2023)

andmetel oli eesti keele õppe kättesaadavusega

rahul vaid 38% muust rahvusest inimestest

(kelle jaoks on eesti keel võõrkeel).

Lisaks palume pöörata eraldi tähelepanu

paindlikele, sh e-keeleõppe, õppevormide

arendamisele ja ka nendest teadlikkuse

tõstmisele uussisserändajate ja nende Eesti

tööandjate seas.

Kohanemisprogrammi osas on samuti oluline

tagada piisavalt osaluskohti, et uussisserändajad

saaksid programmis osaleda võimalikult kiiresti

pärast Eestisse saabumist ja mitte siis, kui

välismaalane on töö või sõprade kaudu juba

jõudnud omandada põhilised kohanemisalased

teadmised.

Arvestatud

Võtame teadmiseks toetuse vastavale

muudatusele. Nõustume, et on oluline pöörata

eraldi tähelepanu paindlike (sh e-keeleõppe)

õppevormide arendamisele ja nendest

teadlikkuse tõstmisele uussisserändajate ning

tööandjate seas.

Samuti nõustume, et oluline on tagada

uussisserändajatele võimalikult kiiresti pärast

Eestisse saabumist kohanemisprogrammis

osalemine. Vastavad kommentaarid on

edastatud Kultuuriministeeriumile, kelle

ülesanne on tagada lõimumise valdkonna

poliitika kujundamine ja koordineerida selle

elluviimist.

Eelnõu ja seletuskirja on kooskõlastusringi

järgselt täiendatud A2 tasemel eesti keele oskuse

nõudest eranditega. Analoogselt pikaajalise

elaniku elamisloa ja kodakondsuse taotlemisel

kehtivate erisustega nähakse eelnõuga püsivalt

Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa

taotlemisel keelenõude täitmisel ette järgmised

erisused:

1. eesti keele eksamit ei pea sooritama

välismaalane, kes on omandanud eesti keeles

põhi-, kesk- või kõrghariduse;

2. eesti keele tasemeeksamist on vabastatud

välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole

püsivalt võimeline sooritama eesti keele

tasemeeksamit;

3. välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole

püsivalt võimeline sooritama eesti keele

tasemeeksamit täies ulatuses, teeb eesti keele

tasemeeksami sellises ulatuses ja viisil, mida

tema terviseseisund võimaldab.

Välismaalase osalise või täieliku vabastamise

eesti keele tasemeeksami sooritamisest otsustab

ekspertkomisjon arvestades Vabariigi Valitsuse

13.12.2017.a määruses nr 247 toodut.

Ekspertkomisjoni otsuse peale võib

kolmekümne päeva jooksul otsuse kättesaamise

päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule.

4. Muud tähelepanekud:

4.1. Seletuskirja tekstis 1. leheküljel on teksti

alumises lõigus kirjas, et eelnõu „majanduslikud

ja sotsiaalne mõju on väheolulised“. Meie

hinnangul eelnõul on märgatav mõju nii

välistööjõupoliitikale tervikuna kui ka eraldi

majandussektoritele (nt iduettevõtted).

Selgitus

Eelnõuga kaasnevaid mõjusid on põhjalikumalt

analüüsitud eelnõu seletuskirja mõjude peatükis.

Viidatud sissejuhatavas tekstis toodud kirjeldus

on kooskõlas mõjude peatükis kirjeldatuga.

4.2. Seletuskirja 4. lehekülg: „Seega on oluline

suunata Eesti ettevõtjaid eelistama kohalikku

tööjõudu ja kehtestada lisanõuded välismaalase

Eestis töötamisele“. Nagu sai ka varem

mainitud, eelistavad Eesti ettevõtted üldiselt

kohalikku tööjõudu.

Võetud teadmiseks

5. Ettepanek muuta VMS § 30916 sõnastust

järgnevalt: „Isikule, kellele on käesoleva

seaduse § 30914 alusel antud seaduslik alus

Eestis ajutiselt viibida ja kes ei tööta, võib

osutada tööturumeetmete seaduse § 13 lõike 2

punktides 1-4 nimetatud tööturumeetmeid.“.

Muudatus on vajalik, et viia säte kooskõlla

alates 1. jaanuarist 2024.a jõustunud

tööturumeetmete seadusega (TöMS).

Tööturuteenuste ja -toetuste seadus, millele

kehtiv § 30916 viitab, on kehtetu. TöMSi

jõustumisega kadus ka tööotsijana

registreerimise võimalus, mis on kehtiva VMS

§ 30916 kohaselt sihtrühmale tööturuteenuste

saamise eelduseks. Tööturumeetmete

sihtrühmadeks on uue seaduse kohaselt töötu,

töötaja ja muu isik. Muudatus võimaldab VMS

§ 30914 sihtrühmale ligipääsu samadele

tööturuteenustele, mis on avatud muule isikule

(tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -

toetustest teavitamine, töövahendus,

karjääriinfo vahendamine, karjäärinõustamine,

töökeskne nõustamine, tööklubi).

Arvestatud

6. Kasvuettevõtteid ja välisettevõtteid

puudutavad ettepanekud, millel oleks meie

hinnangul positiivne mõju Eesti majandusele

ja konkurentsivõimele ning millega ei kaasne

olulisi julgeolekuriske.

Ettepanek 1: Palume lisada välismaalaste

seadusse paindlikum kvoodi mehhanism, mis

käsitleks paremini Eesti kvalifitseeritud

tööjõu probleemi, reageeriks majandustsükli

muutustele ning arvestaks riigi ja tööturu

osapoolte vajadusi. Aastast 2016 on piirarv

täitunud täiel määral, kusjuures iga aastaga üha

kiiremini. Viimasel kolmel aastal täitus piirarv

juba aasta esimestel päevadel. Selle aasta

sisserände piirarv (1303) täitub mõnevõrra

Selgitus

Nõustume, et Eestis on vaja üle vaadata

välismaalaste kaasamise võimalused tööturule.

Kooskõlastuskirjas väljapakutud lahendus võiks

täiendava modifitseerimise korral olla üks

sobivatest lahendustest. Kindlasti peaksime

erisuste loomisel lähtuma asjaolust, et sellise

erisuse puhul on esmajoones oluline just

tööandjate ja ametiühingute panustamine

erisuste sisustamisel. Eelnevast tulenevalt vajab

aeglasemalt (peamiste sisserände riikide osas on

tekkinud piirangud välistööjõu kasutamisele,

nõudluse vähenemine).

Sarnaselt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidele

seisame silmitsi kvalifitseeritud

tööjõupuudusega, mis tuleneb nii

demograafilistest trendidest kui ka majanduse

rohelise ja digitaalse ülemineku väljakutsetest.

OSKA prognooside kohaselt jääb Eestis 2030.

aastaks puudu 2/3 inseneridest, samas kui Eesti

kõrgkoolide lõpetajad katavad vaid 1/3

tulevastest töötleva tööstuse juhtide ja

spetsialistide vajadustest. Lisaks napib töökäsi

ehituses, põllumajanduses, hariduses,

tervishoius ja sotsiaalhoolekandes. OSKA

(2023) järgi on perioodil 2022-2031 tööjõu

nõudluse ja pakkumise vahe ca 2000 inimest

aastas.

Arvestades eeltoodut, on 2024. aastal selge, et

90-ndatel kehtestatud piirarv (0,1% Eesti

elanikkonnast) ja süsteem tervikuna on ajast

maha jäänud ega arvesta riigi ja tööturu

osapoolte vajadusi.

MKM-i ettepanek (mis on jätkuvalt

konservatiivse rändepoliitikaga kooskõlas)

lähtub printsiipidest, mille alusel tööturu

osapooled (tööandjate ja ametiühingute

esindajad) ja riik (esindatud Siseministeeriumi

näol) saaks ühiselt kokku leppida tegevusalade

loetelus, kuhu antaks välismaalastele

elamislubasid piirarvule täiendavalt (nö kvoodi

muutosa raames).

Kvoodi muutosa juhtivad printsiibid võiks olla

meie hinnangul järgnevad:

 mahuks 0,1% kuni 0,2% elanikkonnast aastas

(sõltuvalt majandustsüklist ja tööpuuduse

tasemest);

 palganõue sarnaselt kvoodile Eesti keskmine

brutokuupalk;

 kasusaavate tegevusalade järjestus

moodustuks kolme võrdse tähtsusega

kriteeriumi (OSKA prognoositud

tööjõupuudujääk, ekspordivõimekus,

lisandväärtus) alusel.

Rohkem kvoodi muuotsa majandustsükliga

seostamisest: kvoodi muutosa maht võiks

baasina olla 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast

(ca 1300 elamisluba aastas). Vähemalt 2%

majanduskasvu korral kasvaks muutosa kuni

0,2%-ni (kuni 2600 elamisluba aastas).

ettepanek veel täiendavat arutelu

ministeeriumide vahel.

Tagasihoidlikumates majandusoludes langeks

muuotsa maht tagasi 0,1%-le. Oleme arvestanud

ka ametiühingute ettepanekuga, mille kohaselt

rakendatakse keskmisest kõrgema tööpuuduse

tingimustes teatud perioodi jooksul ainult

piirarvu püsiosa (nagu näiteks töötuskindlustuse

seaduses).

2022. aasta statistika põhjal oleks muutosa

tegevusalade nimekirja eesotsas 11 tegevusala,

sh masina- ja metallitööstus, keemiatööstus ja

elektroonikatööstus jne. See tähendab

tegevusvaldkondi, kus vähemalt kaks

eelnimetatud näitajatest (tööjõupuuduse

prognoos, eksport, palk) on esikümnes.

Kolmepoolsetel läbirääkimistel otsustatakse,

kas muutosa kvoodile kvalifitseeruvad kõik

kriteeriumidele vastavad tegevusalad või ainult

osa neist.

Kvoodi muutosa ettepaneku esitab

Siseministeerium kooskõlas välismaalaste

seaduses juba olemasoleva võimalusega anda

elamisluba töötamiseks „valdkonnas, milles on

Eestis vaja vähendada tööjõupuudust ning võtta

Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega

välismaalasi“. Loetelu valdkondadest, milles on

tööjõupuudus, saab kehtestada Vabariigi

Valitsus korraldusega kuni kaheks aastaks.

Huvirühmadelt (tööandjad ja ametiühingud)

ettepanekule saadud tagasiside on positiivne (va

HORECA ettevõtjad, kelle jaks on keskmise

palga nõue liiga kõrge).

Kvoodi püsiva osaga laekub riigieelarvesse

umbes 15 miljonit eurot (2025. aastaks

prognoositud keskmise palgasaaja tulu- ja

sotsiaalmaks 1300 inimese eest). Kvoodi

paindliku mehhanismi kasutusse võtmisel tulu

kahekordistuks, moodustades vastavalt 30

miljonit eurot.

Ettepanek 2: laiendada kasvuettevõtetele

lühiajalise töötamise registreerimise lühema

menetlusaja erandit sarnaselt iduettevõttele.

Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise kord:

§ 7. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine

(2) VMS § 106 lõigetes 14, 13 ja 17 nimetatud

juhul loetakse välismaalase lühiajaline Eestis

töötamine registreerituks alates samast

kalendripäevast, kui tööandja või tema volitatud

isik esitab käesolevas määruses sätestatud

korras Politsei- ja Piirivalveametile teate

Arvestatud

välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimiseks.

VMS § 106. Lühiajalise Eestis töötamise

registreerimine

(13) Lühiajaline Eestis töötamine on lubatud

kuni 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul,

kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(14) Käesoleva paragrahvi lõiget 13 ei

kohaldata järgmistel juhtudel:

4) töötamine iduettevõttes või kasvuettevõttes.

Eestis on kõik kasvuettevõtted väljakasvanud

kohalikest iduettevõtetest, st, et nad on saanud

10 aastaseks, omavad Eestis üle 50 töötaja, on

maksnud viimasel aastal üle miljoni euro

tööjõumakse ning nende käive on viimasel

kolmel aastal vähemalt 20% kasvanud.

2023 tasusid kasvuettevõtted riiklike makse

112,8 miljoni euro väärtuses. Kuna tegemist on

ennast juba tõestanud ettevõtetega (nagu nt Wise

või Bolt) ning neil on pikk tegevusajalugu ehk

riske võib hinnata madalamaks kui alustavatel

ettevõtetel, ei kaasne erandi laiendamisega Eesti

julgeolekule olulisi riske. Lisaks on heaks

indikaatoriks asjaolu, et umbes 86% Eesti idu-

ja kasvuettevõtetes töötavatest välismaalastest

on kõrgharidusega, mis rõhutab meie

iduökosüsteemi intellektuaalset rikkust ja

ligitõmbavust kõrgelt kvalifitseeritud

välistööjõule.

Eesti idusektorile ennustatakse ka lähiaastatel

umbes kolmekümneprotsendilist iga-aastast

kasvu, mis tähendab ka suuremat maksutulu

Eesti riigi eelarvesse. Täna moodustavad

kasvuettevõtete makstud maksud ühe

kolmandiku idu- ja kasvuettevõtete maksudest.

Kasvuettevõtetele piirangute seadmisel väheneb

huvi ka iduettevõtlusega Eestis tegeleda.

Selleks, et iduettevõtted saaksid ka 10 aasta

tegutsemise järel edukalt kasvu jätkata, on

soodsad ja paindlikud välistööjõu kaasamise

võimalused äärmiselt olulised.

Ettepanek 3: laiendada tippspetsialisti

erandit ka Eestis tegutsevatele välismaa

äriühingu filiaalidele, mis on kantud Eesti

äriregistrisse. VMS § 181 lõige 4:

(4) Tippspetsialist käesoleva paragrahvi lõike 2

punkti 3 tähenduses on mis tahes valdkonnas

erialast ettevalmistust omav välismaalane,

kellele Eestis registreeritud tööandja või

Mitte arvestatud

Ettepanekuga ei ole võimalik arvestada, kuna

eelnõu eesmärk ei ole luua erinevatele

kategooriatele täiendavaid soodustusi või

erisusi.

välismaa äriühingu filiaal kohustub maksma

erialase töö eest tasu, mille suurus on vähemalt

võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud

Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja

koefitsiendi 1,5 korrutisega.

Välismaal registreeritud äriühingute filiaalid ei

erine peale juriidilise staatuse sisuliselt teistest

äriühingutest ega juriidilistest isikutest. EMTA

(2022) andmetel maksid TOP15 äriregistrisse

kantud välismaa äriühingute filiaalidest üle 77

miljoni tööjõumakse.

Kõige suurema töötajatega arvuga välismaa

ettevõtete filiaalid tegutsevad enamasti

panganduse (nt Nordea Bank, Swedbank) või

finantsvaldkonnas (nt Wise või Monese).

Meie hinnangul ei ole välismaa äriühingute

välistööjõu eel- või järelkontrolli võimalused

piiratumad kui Eesti äriühingutel, mistõttu ei ole

nende välistamine põhjendatud.

Rahandusministeerium

1. Välismaa äriühingute ja nende töötajate

registreerimise kohta märgime järgmist.

Kehtiva seaduse järgi peavad välisriigi

äriühingud (mitteresidendist tööandjad) koos

oma töötajatega olema registreeritud

maksukohustuslaste registris, sh juhul, kui

töötajad ei ole Eesti residendid, vaid Eestisse

kutsutud välismaalased. Registreerimise üle

teostab järelevalvet MTA. Registreerimise

eesmärgiks on muuta välisriigi tööandjate jaoks

maksukohustuste täitmine Eestis võimalikult

lihtsaks ning mugavaks, ning ühtlasi järelevalve

maksukohustuste täitmise üle tõhusamaks.

Eelnõuga tekitatakse olukord, kus välismaalase

tööle kutsumiseks Eestisse peab teda tööle

võttev tööandja olema muuhulgas kantud

äriregistrisse ja lisaks peab olema tuvastatud ka

tema eelnev majandustegevus Eestis. Praktikas

tähendaks see mitteresidendist tööandjale, et ta

peaks Eestisse looma filiaali või asutama siia

äriühingu ja vormistama välismaalased sinna

tööle.

Meie hinnangul töötab selline lähenemine vastu

tänasele maksukohustuslaste registri põhisele

lahendusele ning tekitab selliselt suuremat

koormust nii välismaa tööandjatele kui ka MTA-

le.

Muudatusega kaasnev vajadus asutada Eestisse

äriregistris arvel olev juriidiline keham on

mitteresidendist tööandjale oluliselt koormavam

Selgitus

Eesti rändepoliitika eesmärk on ühelt poolt

soodustada nende välismaalaste Eestisse elama

asumist, kes annavad kogu ühiskonnale

suuremat lisaväärtust, teiselt poolt aga hoida ära

elamislubade ja viisade väärkasutust ning

ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus,

avalik kord ja riigi julgeolek. Samuti on

eesmärgiks kaitsta Eesti tööjõuturgu. Eeltoodu

tagamiseks on oluline muuta välismaalase Eestis

viibimise, elamise ja töötamise regulatsioon

välismaalaste ja tööandjate jaoks

arusaadavamaks ning seeläbi suurendada riigi

suutlikkust rännet juhtida ja kontrollida.

Nõue, et tööandja, kelle juures lühiajaline Eestis

töötamine registreeritakse või töötamiseks

tähtajaline elamisluba antakse, peab olema

kantud Eesti äriregistrisse, muudab välismaalase

Eestis töötamise regulatsiooni järgimise ja

kontrollimise lihtsamaks ja selgemaks ning

võimaldab senisest tõhusamalt ennetada viisade

ja elamislubade väärkasutust. Samuti tekib riigil

võimalus teha senisest tõhusamalt kindlaks, kas

Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks

taotletakse seaduslikku alust selle

eesmärgipäraseks kasutamiseks ning kas

tööandja on usaldusväärne. Näiteks tuleb

praktikas ette juhtumeid, kui mitteresidendist

tööandja skeemi kasutavad Eesti ettevõtjad, kes

võrreldes maksukohustuslaste registris

registreerimisele, kuivõrd selle kehami

käitamisega kaasneb erinevaid õiguslikke

tagajärgesid (mitte ainult maksuõiguslikke,

näiteks kohustus esitada majandusaasta

aruanne), mille nõuetekohaseks täitmiseks ei

pruugi asutajatel olla piisavaid teadmisi Eesti

õigussüsteemist – see aga võib kahjustada mitte

ainult maksude korrapärast laekumist, vaid võib

vajada ka teiste järelevalveorganite sekkumist,

et kõik seadusest tulenevad kohustused saaksid

nõuetekohaselt täidetud. See aga tähendab

täiendavat haldus- ja töökoormust nii

kõnealusele ettevõttele kui ka riigile. Halvimal

juhul võib see üleüldse heidutada

mitteresidentidest tööandjaid Eestisse tulemast,

millel mõistagi on omakorda negatiivne mõju

maksutuludele.

Ühe praktilise näitena toome välja, et

hankemenetlusi võitvad välisriigi äriühingud,

vaatamata suuremahulistele projektidele, ei

registreeri end Eestis MTA-s. Samas tekib neil

Eestis püsiva tegevuskoha (pikaajalised

kinnisvaraobjektid) registreerimise ja

maksukohustus (käibemaks, tulumaks) ja/või

tööandjana registreerimise ja maksukohustus

(tööjõumaksud). Seoses ehituse töövõtuahela

registreerimisega (TTKI-ga) toimub MTA-ga ka

andmete infovahetus, mistõttu on TTKI jaoks

oluline, et need välisriigi äriühingud on MTA

maksukohustuslaste registris ja nende töötajad

töötamise registris (edaspidi: TÖR). Riigil peab

olema selge lähenemine ka olukorras, kus

välisriigi äriühing toimetab Eestis

suuremahulisel ehitusobjektil ja osutab riigi- või

kohaliku omavalitsuse asutusele või riigi

aktsiaseltsile teenust (hanke mahud võivad

ulatuda sadadesse miljonitesse). Kirjeldatud

olukorras, kus on keeruline panna välisriigi

äriühinguid täitma juba eksisteerivaid lahendusi,

ei ole otstarbekas kehtestada veelgi

koormavamaid ning keerulisemaid nõudeid.

Eesmärk peaks olema optimeerida tänaseid

lahendusi, st saada isikud Eesti registritesse ning

soodustada maksuraha laekumist. Registris

olevate isikute üle on võimalik ka eel- ja

järelkontrolli teostada.

Eelnevast tulenevalt palume täiendavalt hinnata,

kas nõue, et tööandja peab olema äriregistris

registreeritud, ei ole liiga range ning kas eelnõu

asutavad ettevõtte teises liikmesriigis või

kolmandas riigis ja vormistavad selle kaudu

välismaalased Eestisse tööle. Sellise skeemi

võimaldamiseks puudub mõistlik põhjendus.

Kooskõlastusringi järgselt on eelnõu ja

seletuskirja täiendatud erandiga, mille kohaselt

ei kohaldu Eesti äriregistrisse kandmise nõue

avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

Muudatus on vajalik, kuna äriregistri seaduse

(edaspidi ÄRS) § 2 lõike 1 kohaselt on

äriregister riigi infosüsteemi kuuluv

andmekogu, mille pidamise eesmärk on koguda,

säilitada ja avalikustada teavet Eesti õiguse järgi

asutatud eraõiguslike juriidiliste isikute, Eestis

tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate ja

välismaa äriühingute filiaalide kohta (vastavalt

01.02.2023 jõustunud mittetulundusühingute

seaduse § 75 on ka mittetulundusühingute ja

sihtasutuste register äriregistri osa, aga ÄRS

reguleerimisalasse ei kuulu informatiivse

tähendusega riigi- ja kohaliku omavalitsuse

asutuste riiklik register, mille eesmärk on

avaliku sektori siseselt riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutuste ja avalik-õiguslike

juriidiliste isikute üle arvestuse pidamine.

Põhjalikud selgitused eelnõus toodud meetmete

proportsionaalsuse kohta on toodud eelnõu

seletuskirja punktis 2.4.

eesmärke on võimalik saavutada

proportsionaalsemal viisil, mis ei vähenda Eesti

atraktiivsust mitteresidentidest tööandjate seas.

Üks eesmärk on saada välismaal registreeritud

äriühingud ja nende töötajad Eestis registrisse,

et Eestis tekkinud maksukohustus saab

korrektselt täidetud.

1. Eelnõu § 5 punkti 3 kohaselt lisatakse MKS-

i uus alus TÖR kande tegemiseks. Uueks aluseks

on eelnõukohane „välismaalaste seaduse alusel

tehtud otsus Eestis viibimise või töötamise

õiguse andmise või lõpetamise kohta.“ Palume

täiendavalt analüüsida, kas sellise aluse

kehtestamine on eelnõuga taotletava eesmärgi

realiseerimiseks vajalik.

Eelnõu seletuskirja kohaselt sisestab tööd

võimaldav isik TÖR kandeks vajaliku koosseisu

ise, st õiguslikult on tegemist tööd võimaldava

isiku enda taotlusega, mis on kehtivas MKS-s

juba kande alusena sätestatud (§ 25⁵ p 2). Selles

valguses jääb selgusetuks, miks on vaja

sätestada uue TÖR kande alusena välismaalaste

seaduse alusel tehtud otsust Eestis viibimise või

töötamise õiguse kohta. Õiguslikult peaks siiski

olema tegemist tööd võimaldava isiku enda

TÖR kande tahteavaldusega sõltumata sellest, et

TÖR kande aluseks olev andmekoosseis

esitatakse lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise andmekogusse (edaspidi: LTR)

või elamislubade ja töölubade registrisse

(edaspidi: ETR) – andmed liiguvad igal juhul

sealt edasi TÖR-i ning selleks otstarbeks need

andmed ka esitatakse.

Teeme ettepaneku, et kui TÖR kande aluseks

olev andmekoosseis liigub LTR-st või ETR-st

edasi TÖR-i, siis käsitatakse seda tööd

võimaldava isiku enda taotlusena teha kanne

TÖR-i, ning mitte käsitada kande alusena

mõnda PPA otsust vms. See võimaldab

saavutada eelnõu eesmärke vajaduseta muuta

MKS-i.

Arvestatud

Eelnõu § 5 punkt 3 eelnõust välja jäetud. Eelnõu

seletuskirja täiendatud selgitustega.

3. Seletuskirja punkti 7 lõigus 5 on kirjeldatud

järgmine katteallika võimalus tekkivale kulule:

„Vajadusel esitab Siseministeerium riigi

eelarvestrateegia koostamise protsessis

lisataotluse või taotleb lisarahastust

struktuurifondist.“

Palume täpsustada viidatud sõnastust selliselt, et

eelnõu seletuskirjas ei oleks välja toodud

katteallikana riigi eelarvestrateegiat. Riigi

Mitte arvestatud

Asjaolu, et Rahandusministeerium ei võta riigi

eelarvestrateegia 2025-2028 protsessis

lisataotlusi vastu, ei tähenda, et seda ei tehta riigi

rahaliste võimaluste paranemisel tulevastes

RES-protsessides. Seletuskirjas ei mainita,

millises RES-protsessis Siseministeerium

lisataotlust plaanib esitada, mistõttu jätame

endale õiguse esitada lisataotlusi, kui selleks

rahalised võimalused ei võimalda lisataotlusi

riigi eelarvestrateegia 2025–2028 protsessis

vastu võtta ja seetõttu peab olema valmis

tekkivad kulud katma Siseministeeriumi

eelarvest või vajadusel taotleda

struktuurifondist.

peaks tekkima vajadus, ning

Rahandusministeerium saab siis vastavalt riigi

rahalistele võimalustele taotluse rahuldada või

tagasi lükata.

4. Seletuskirjas on välja toodud infosüsteemide

arenduskulud, kuid vajalik on ka infot

infosüsteemide iga-aastaste ülalpidamiskulude

katmise kohta. Kui infosüsteemide

ülalpidamiskulud kaetakse Siseministeeriumi

vm ministeeriumi eelarvest, või kui

ülalpidamiskulusid ei kaasne, palume see

seletuskirjas välja tuua.

Arvestatud

Seletuskirja sõnastust korrigeeritud.

Välisministeerium

1. Eelnõu § 1 punktiga 3 jäetakse VMS § 29

lõikest 4 ja § 30 lõikest 1 välja viide

venekeelsete taotluste ja dokumentide esitamise

võimalusele. ELi viisaeeskiri näeb teatud

juhtudel ette kohustuse võimaldada esitada

lühiajalise ja lennujaama transiidiviisa taotlus

asukohariigi keeles. Meie hinnangul on seda

nõuet võimalik täita VMS § 90 lõike 1 alusel ka

eelnõus pakutud sõnastuse jõustumise korral.

Palume siiski lisada vastav täpsustus eelnõu

seletuskirja.

Arvestatud

Seletuskirja lisatud täiendavad selgitused. VMS

§ 29 lõike 2 kohaselt võib isik esitada taotluse ja

sellele lisatud tõendid eesti või inglise keeles,

kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. VMS § 90

lõike 1 kohaselt kohaldatakse lühiajalise viisa ja

lennujaama transiidiviisa taotlemisele

viisaeeskirjas7 sätestatut. Eelnevast tulenevalt

ning arvestades viisaeeskirjas sätestatut säilib

kohustus võimaldada esitada lühiajalise ja

lennujaama transiidiviisa taotlus asukohariigi

keeles. Samuti ei välista muudatus haldusorgani

võimalust VMS § 31 lõike 1 alusel küsida

taotlejalt täiendavaid või täpsustavaid andmeid

või tõendeid nagu näiteks originaalkeeles

dokument või selle koopia. Sellise olulise teabe

nagu täiendavate dokumentide esitamise

juhendid saab haldusorgan avaldada oma

ametlikul veebilehel.

2. Eelnõu § 1 punktiga 7 asendatakse VMS

§ 622 lõikes 3 sõna „vanem“ sõnaga

„üksikvanem“. Palume täpsustada, kas VMS

§ 621 lõikes 3 sätestatud välismaalase lapsele

viisa andmise võimalus peaks olema sõnastatud

sarnaselt § 622 lõikega 3 ning kas ka § 621 lõikes

3 peaks olema lapsele viisa andmise võimalus

piiratud üksnes üksikvanemaga. Ühtlasi palume

täpsustada, kas § 622 lõike 3 alusel ei anta viisat

välismaalase täisealisele lapsele, kes ei ole

terviseseisundi või puude tõttu suuteline

iseseisvalt toime tulema või on see sätte tekstist

ekslikult välja jäänud.

Selgitus

VMS § 621 lõige 3 reguleerib viisa andmist

lühiajalise Eestis töötamise eesmärgil viibiva

välismaalase alaealisele lapsele või tema

täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi

tõttu võimeline iseseisvalt toime tulema. VMS §

62 reguleerib viisa andmist Eestis õppimise

eesmärgil viibiva välismaalase alaealisele

lapsele. Eelnõu muudatus on suunatud üksnes

neile välismaalastele, kes viibivad Eestis

ajutiselt õppimise eesmärgil. On põhjendatud, et

riik soodustab siia ajutiselt õppima tulevate

välismaalaste laste kaasa toomist ainult juhul,

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse

ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri). – ELT L 243, 15.09.2009, lk 1–58.

kui vanem last üksi kasvatab. Seda põhjusel, et

õppurid ei panusta riiki maksude maksmisega.

Erinevalt õppimise eesmärgil Eestis viibimisest,

tasutakse töötamisel Eestis maksud, millega

kogutud vahenditest osutab riik lastele vajalikke

teenuseid (nt haridus- ja meditsiiniteenus).

Jätkuvalt on õppurite lastel, kelle teine vanem

jääb asukohariiki koos lapsega, võimalik

taotleda lühiajalist viisat oma vanema

külastamiseks Eestis. Eelnimetatud kaalutlustel

ei ole ka ajutiselt riigis õppivatel välismaalastel

võimalik Eesti endaga koos tuua täisealist last,

kes terviseseisundi või puude tõttu ei ole

suuteline iseseisvalt toime tulema.

Siseministeerium märgib siiski, et praktikas ei

ole sellise võimaluse puudumine probleemiks.

PPA andmetel on Eestisse elama asuvate

õppurite keskmine vanus 25 aastat (naistel 24,4

aastat ja meestel 25,6 aastat). Seega asuvad

Eestisse õppima noored inimesed, kellel ei ole

täisealisi lapsi. PPA andmetel on kõrgem

keskmine vanus doktoriõppesse õppima

asujatel, kelle abikaasale, registreeritud

elukaaslasele, alaealisele lapsele ja täisealisele

lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu

suuteline iseseisvalt toime tulema, võib anda

vastavalt lühiajalise või pikaajalise viisa

samadel tingimustel nagu nimetatud

välismaalasele (VMS § 622 lg 4).

3. Ettepanek täpsustada, kas seoses

kavandatavate muudatustega soovitakse hakata

eristama pikaajalist viisat, mis on nö proloogiks

elamisloale ja pikaajalist viisat, millele ei järgne

elamisluba. Kui sellist eristamist teha, siis tuleks

kaaluda ka viisa ja elamisloa taotlusele ning

lisatavatele dokumentidele ja tõenditele

esitatavate nõuete ühtlustamist (sh

legaliseerimise või apostilliga kinnitamise nõue,

lähisugulase ankeet, pereliikme kinnitus enda

juurde ootamise kohta, sõjaväepiletite koopia

jne). Samas tuleks lahendada küsimus, kas

mõlemat tüüpi pikaajalise viisa taotlemisel

kehtiksid samad nõuded või peaks siinkohal

kehtima omakorda erisused.

Arvestatud

Kavandatavate muudatustega ei hakata eristama

viisa taotlemisel, kas välismaalane soovib viisa

lõppemisel jätkata Eestis viibimist elamisloa

alusel või kavandab ta enne viisa kehtivuse

lõppu naasta päritoluriiki.

Nõustume siiski, et kuna pikaajaline viisa

võimaldab riigis viibida kuni aasta, on mõistlik

sarnaselt elamisloa taotlusega nõuda taotlejalt

täiendavaid dokumente, mis võimaldaksid

haldusorganitel veenduda, et taotleja ei ole

ohuks riigi julgeolekule või avalikule korrale.

Kuna lühiajalise viisa ja lennujaama transiitviisa

dokumentide loetelu on kehtestatud

viisaeeskirjas ja Euroopa Komisjoni

rakendusaktides, piirdub muudatus pikaajalise

viisa taotlemisel esitatavate dokumentide ja

andmetega.

4. Ettepanek muuta VMS § 60 lõiget 1 ja

sätestada, et pikaajalise viisa võib anda

välismaalasele mitmekordseks ajutiseks Eestis

Mitte arvestatud

Välisesindused on 2017. aastast välja andnud

ühekordseks viibimiseks 565 pikaajalist viisat

viibimiseks. Pikaajaline viisa on olemuselt

ettenähtud mitmekordseks viibimiseks ja seega

pole vajalik eristada selle andmist ühe- või

mitmekordseks ajutiseks viibimiseks Eestis.

Ettepanekuga seoses tuleks tunnistada kehtetuks

ka VMS § 72 lõige 2 ühekordse pikaajalise viisa

kehtivuse lõppemise kohta.

ning PPA 42 pikaajalist viisat. Seega praktikas

kasutatakse ka seda võimalust. Kõnesoleva

eelnõuga ei tunnistata kehtetuks VMS-i § 72

lõiget 2, sest viidatud säte annab alused

ühekordse viisa kehtetuks tunnistamiseks.

5. VMS § 60 lõige 6 sätestab, et välismaalase

kogu viibimisaeg pikaajalise viisa alusel ei tohi

ületada 548 päeva 730 järjestikuse päeva

jooksul, kui välisleping ei sätesta teisiti.

Välisministeeriumi hinnangul ei ole VMS § 60

lõige 6 kooskõlas Schengeni konventsiooni

artikliga 188, mille kohaselt saab pikaajalise

viisa kehtivusaeg olla maksimaalselt üks aasta

ning kui liikmesriik on lubanud välismaalasel

viibida riigis kauem kui üks aasta, tuleb

pikaajaline viisa enne selle kehtivusaja lõppu

asendada elamisloaga. Seega tuleks nimetatud

säte tunnistada kehtetuks. Seejuures oleks

vajalik sätestada periood, mille jooksul ei saa

teist samal alusel pikaajalise viisa taotlust

esitada.

Selgitus

Nõustume ettepanekuga. Kuna muudatus nõuab

täiendavat analüüsi ja mõjude hindamist ning

läbirääkimist erinevate partneritega, võtame

muudatuse töösse eraldi eelnõu raames.

6. Ettepanek jätta VMS § 62 lõike 2 punktist

4 välja lauseosa „mitmekordse viisa puhul

esimese kavandatud viibimisaja lõppemiseni“,

kuna tervisekindlustusleping peaks kehtima

kogu viisa kehtivuse ajal.

Arvestatud

Tervisekindlustuse nõue tuleneb vajadusest

tagada, et Eestis viibimise ajal ei muutuks

välismaalane koormaks riigi

tervishoiusüsteemile. Seega ka juhul, kui

välismaalane on kavandanud kehtiva pikaajalise

viisa jooksul mitut reisi Eestisse, peab tal olema

kehtiv tervisekindlustus kõikidel Eestis

viibimiste perioodidel. Jätkuvalt jääb kehtima

põhimõte, et tervisekindlustust ei pea

välismaalasel olema, kui ta on ravikindlustuse

seaduse kohaselt kohustusliku

ravikindlustusega kindlustatud isik. Seega nt

välismaalased, kes töötavad Eestis viisa alusel,

peavad tõendama tervisekindlustuse olemasolu

üksnes perioodiks, mil nad ei ole kaetud riikliku

ravikindlustusega.

7. Ettepanek selguse huvides täpsustada

VMS-is, et pikaajalise viisa andmine ei ole

piiratud üksnes VMS 2. peatüki 2. jao 2. jaotise

1. alljaotise sätetes (§-d 621, 622, 624 ja 625)

väljatoodud viisa taotlemise eesmärkidega, vaid

pikaajalist viisat saab taotleda ja anda ka muudel

Mitte arvestatud

Erinevalt elamisloa alustest ei piiritle kehtiv

VMS viisa taotlemise aluseid. Seega on

pikaajalise viisa taotlemine võimalik erinevatel

eesmärkidel lähtudes VMS-i § 62 sätestatud

viisa andmise tingimustest. Lisaks üldistele

8 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 265/2010, millega muudetakse Schengeni lepingu

rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 562/2006 seoses isikute liikumisega pikaajalise viisa

alusel

eesmärkidel, kui on täidetud VMS § 62 lõikes 2

sätestatud tingimused. Elamisluba saab seaduse

kohaselt taotleda üksnes VMS-is nimetatud

alustel, kuid pikaajalise viisa puhul see nii ei ole,

st viimast võib taotleda ka muudel eesmärkidel.

Täpsustuse, et VMS §-des 621, 622, 624 ja 625

väljatoodud alustel pikaajalise viisa taotlemisel

lähtutakse neis sätetes kehtestatud nõuetest ning

seaduses otsesõnu nimetama eesmärkidel

pikaajalise viisa taotlemisel piisab pikaajalise

viibimise kavatsuse tõendamisest, võib lisada nt

VMS §-i 60 või 62.

tingimustele on sätestatud täiendavad

tingimused teatud reisi eesmärkide puhul, mil

kohaldatakse välismaalasele või tema

pereliikmetele Eestisse saabumisel

soodustavaid sätteid.

Vajab täiendavat analüüsimist, kas sarnaselt

elamisloa andmise eesmärkidele ja alustele

piiritleda eesmärgid ja alused, mille puhul on

pikaajalise viisa taotlemine võimalik.

8. Arvestades, et eelnõu kohaselt on Eestis

töötamise aluseks pikaajaline viisa, siis palume

kaaluda, kas VMS §-des 621, 624 ja 625 peaks

olema otsesõnu öeldud, et neil juhtudel antakse

pikaajaline viisa.

Selgitus

Eelnõu § 1 p-d 16, 19, 20 ja 24 eelnõust välja

jäetud.

9. Ettepanek defineerida VMS-is, keda

mõeldakse pereliikme all viisamenetluses.

Hetkel tõlgendatakse viisamenetluses pereliiget

läbi VMSi elamisloa sätete (§-d 137 ja 150). Kui

definitsioon ühtib elamisloamenetlusega, oleks

selguse huvides mõistlik tuua see seaduse 1.

peatüki 1. jao 2. jaotisse mõistete alla või kui

erineb, sätestada eraldi viisamenetlust

reguleerivate sätete juures.

Selgitus

Erinevalt elamisloast ei piiritle VMS, et viisat

on võimalik taotleda abikaasa või lähedase

sugulase juurde elama asumiseks. Seega puudub

vajadus perekonnaliikme defineerimiseks viisa

alljaotises. Küll on mõistlik määratleda

perekonnaliikme definitsioon viisa puhul

riigilõivuseaduses, kuivõrd viisa taotlemisel on

Eesti kodaniku pereliige vabastatud riigilõivust.

Vastav muudatus on kajastatud

riigilõivuseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõus9.

10. Palume asendada VMS § 78 lõike 2

sissejuhatavas osas sõna „ja“ sõnaga „või“, kuna

pikaajalise viisa tühistamine ja kehtetuks

tunnistamine on kaks eraldi toimingut.

Mitte arvestatud

VMS-is on viisa tühistamise ja viisa kehtetuks

tunnistamise alused ühtsed ning viisa

tühistamist ja kehtetuks tunnistamist läbivalt

kasutatud koos sõnaühendiga „ja“. Samas

defineerib VMS, millisel juhul on tegemist viisa

tühistamise ja millisel juhul on tegemist viisa

kehtetuks tunnistamisega, seega tuleneb

seadusest selgelt, et tegemist on eraldi

toimingutega. Eelnevast lähtuvalt puudub

vajadus seaduse sõnastuse muutmiseks.

11. Ettepanek tunnistada kehtetuks VMS § 90

lõige 3, kuna tulenevalt muutunud

julgeolekuolukorrast ning PPA ja välisesinduste

praktikast ei ole põhjendatud võimaldada

pikaajalise viisa taotluse esitamist posti teel,

elektrooniliselt või esindaja kaudu.

Selgitus

Ettepanek Eesti rändepoliitika muutmiseks

võetud teadmiseks. Küsimus vajab täiendavat

analüüsi, mistõttu ei ole kõnesoleva eelnõu

raames sellega võimalik arvestada.

9 417 SE

12. Ettepanek tunnistada kehtetuks VMS

§ 95 lõige 1. Selle sätte kehtetuks tunnistamisel

kohalduvad ka pikaajalise viisa menetluses

esitatavatele välisriigis väljaantud

dokumentidele §-s 30 sätestatud nõuded. Nende

nõuete kohaselt peab välisriigis väljaantud

muukeelne dokument olema tõlgitud eesti või

inglise keelde ning tõlge peab olema vandetõlgi

tehtud ja välisriigis väljaantud dokument peab

olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga,

kui välisleping ei sätesta teisiti. Lühiajalise ja

lennujaama transiidiviisa menetluse käigus

esitatud dokumentidele kehtivad nõuded

tulenevad ELi viisaeeskirjas sätestatust.

Viisataotluste menetlemise praktika on

näidanud, et viisataotlustele lisatavad tõendid on

sageli võltsitud. ELi viisaeeskiri sätestab, et kui

teatavas asukohas esitatakse sageli sama liiki

vale-/võltsitud dokumente (nt pangakonto

väljavõtted või töölepingud), võib läbivalt

nõuda, et dokumendid autenditaks,

legaliseeritaks või apostillitaks. Leiame, et sama

põhimõtet tuleks laiendada pikaajalise viisa

menetluse puhul.

Arvestatud

Nõustume, et sarnaselt elamisloa taotlemise

nõuetele, on mõistlik ka pikaajalise viisa

taotlemisel sätestada legaliseerimise või

apostilliga kinnitamise nõue. Kehtiv VMS seab

viisamenetluse puhul legaliseerimise ja

apostilliga kinnitamise nõudest erisuse.

Vajaduse korral on viisamenetluses pädeval

asutusel võimalik taotlejalt küsida VMS § 31

alusel täiendavaid andmeid või tõendeid

menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta, sh

dokumendi ehtsust tõendavaid tõendeid.

Praktikas küsivadki konsulid juba praegu

vajadusel taotlejatelt legaliseeritud või

apostilliga kinnitatud dokumentide esitamist,

kui on kahtlus dokumendi ehtsuses. VMS-i

kohaselt on teatud juhtudel välismaalase

abikaasal ja lapsel õigus saada viisa samadel

alustel nagu välismaalasel. Sellistes olukordades

on haldusorganil vaja veenduda

sugulussidemeid tõendavate dokumentide

ehtsuses. Samuti on haldusorganil vaja

veenduda vastavate tõendite (nt hooldusõigus)

ehtsuses, kui on tegemist üksikvanemaga.

Rändekontrolli tõhustamise ning riskide

maandamise ja väärkasutuse ennetamise

eesmärgil on mõistlik ka viisamenetluses küsida

taotlejalt avalike dokumentide legaliseerimist

või apostilliga kinnitamist. Vastav muudatus on

mõistlik ka taotlejate vaates. Olukord, kus

taotlejalt võidakse nõuda dokumendi

legaliseerimist või selle kinnitamist apostilliga

viisataotluse menetluse käigus, on taotlejale

koormav, kuivõrd puudub õigusselgus

nõutavates dokumentides ja muudab menetluse

kestuse pikemaks. Oluline on luua taotlejale

selgus, et ka viisa taotlemisel tuleb igakordselt

avalikud dokumendid legaliseerida või

apostilliga kinnitada.

13. Ettepanek muuta VMS-i, et tähtajalise

elamisloa taotlusi saaks esitada üksnes PPAle, st

kaotada võimalus esitada taotlusi Eesti

välisesindusele. Eelnõu kohaselt saab edaspidi

mitmel juhul Eestisse tulla ja siin viibida või

töötada ainult pikaajalise viisa alusel. Seega on

otstarbekas jätta tähtajalise elamisloa taotluste

esitamine üksnes PPA-le ning Eesti

välisesindustes on võimalik menetleda

suuremas mahus ja põhjalikumalt just

pikaajalise viisa taotlusi. Ettepanekuga

Selgitus

Ettepanek Eesti rändepoliitika muutmiseks

võetud teadmiseks. Küsimus vajab täiendavat

analüüsi, mistõttu ei ole kõnesoleva eelnõu

raames sellega võimalik arvestada.

arvestamisel tuleks jätta välja viited Eesti

välisesindustele VMS § 213 lõikest 11 ja 3, § 216

lõike 1 punktist 2 ning tunnistada kehtetuks

VMS § 215.

14. Ettepanek täiendada VMS-i sättega, mis

ütleb otsesõnu, et pikaajalise viisa ja elamisloa

taotlust ei saa esitada samaaegselt.

Rahvusvahelises praktikas on levinud, et teise

taotluse saab esitada alles siis, kui esimese

taotluse menetluses on tehtud otsus.

Selgitus

Ettepanek Eesti rändepoliitika muutmiseks

võetud teadmiseks. Küsimus vajab täiendavat

analüüsi, mistõttu ei ole kõnesoleva eelnõu

raames sellega võimalik arvestada.

15. Ettepanek vaadata VMS-i tekst läbivalt

üle ning korrastada, kus vajalik, viited

viisaeeskirjale või täpsustada, millised sätted

kehtivad ainult pikaajaliste viisade puhul.

Selgitus

Ettepanek Eesti rändepoliitika muutmiseks

võetud teadmiseks. Küsimus vajab täiendavat

analüüsi, mistõttu ei ole kõnesoleva eelnõu

raames sellega võimalik arvestada.

16. Ettepanek kaaluda VMS-i ja seonduvalt

Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmist selliselt, et ELi kodaniku pereliikme pikaajalise

viisa taotlemisel kohalduksid VMS-is

kehtestatud üldnõuded, mitte Euroopa Liidu

kodaniku seaduses sätestatud eriregulatsioon.

Selgitus

Ettepanek Eesti rändepoliitika muutmiseks

võetud teadmiseks. Küsimus vajab täiendavat

analüüsi, mistõttu ei ole kõnesoleva eelnõu

raames sellega võimalik arvestada.

Andmekaitse Inspektsioon

1. Viisaregistri vastutav töötleja. Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (edaspidi: eelnõu) § 1 p-s 12 pakutud

sõnastus „Viisaregistri vastutav töötleja on

Politsei- ja Piirivalveamet. Viisaregistri andmete

vastutavad töötlejad on käesolevas seaduses

sätestatud pädevuse piires Politsei- ja

Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ning

Välisministeerium“ on ebaselge. Arusaamatuks

jääb see, mida sisuliselt tähendab vastutus

viisaregistri andmete eest.

Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et kuna

viisaregistrisse kantakse andmed, mis tekivad

PPA, KAPO ja VÄM-i juures, on optimaalne

määrata mitu andmete vastutavat töötlejat ja

sätestada nende vastutusala viisaregistri

põhimääruses. Rakendusaktide kavandis

planeeritud viisaregistri põhimääruse § 3

sõnastus, millega määratakse vastutavate

töötlejate rollide jagamine, tekitab veel rohkem

segadust, kuna kuigi viidatud paragrahvi lõikest

1 tulenevalt on andmekogu vastutavaks

töötlejaks PPA, siis lõikega 1¹ piiratakse PPA

vastutus lõikes loetletud andmete töötlemisega.

Nimetatud paragrahvi lõigete 1² ja 1³ kohaselt

lisanduvad andmekogu vastutavate töötlejate

hulka veel VÄM ja KAPO. Ehk sisuliselt

Arvestatud

Eelnõus täpsustatud viisaregistri vastutav

töötleja AvTS-i mõttes ja vastutavad

isikuandmete töötlejad IKÜM mõttes.

Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. aasta määruse nr

180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“

§ 48 lõike 2 kohaselt tuleb Vabariigi Valitsuse

algatatava seaduseelnõu seletuskirjale olenevalt

volitusnormi sisust lisada Vabariigi Valitsuse või

ministri määruse eelnõu kavand, mis sisaldab

eelnõu esialgset sõnastust. Lisatav määruse

eelnõu kavand tuleb ette valmistada sellise

täpsusega, et oleks võimalik hinnata

rakendusakti vajalikkust, volitusnormi ulatust,

kohast tasandit ja muid asjaolusid, mis on

vajalikud volitusnormi sõnastuse ja

rakendusakti vastavuse hindamiseks. Vastavad

nõuded on eelnõu seletuskirja lisaks oleva

rakendusakti kavandi puhul täidetud.

Viisaregistri põhimääruse muutmise eelnõu

täpse tekstiga tegeletakse vastava määruse

eelnõu ettevalmistamise käigus.

määratakse andmekogule kolm vastutavat

töötlejat piiritletud vastutusaladega.

Sellisel viisil andmekogu vastutava töötleja

reguleerimine ei võimalda aru saada, kes

tegelikult vastutab andmekogu pidamise eest.

Samuti ei ole võimlik aru saada, kelle poole

peaks andmesubjekt vajadusel pöörduma ja kes

mille eest vastutab. Andmed esitatakse

registrisse erinevate kanalite kaudu, iga

puudutatud asutus võib kasutada ka teisi

registris sisalduvaid andmeid oma pädevuse

realiseerimiseks. Tavainimene ei ole ilmselgelt

suuteline aru saama, millal ja kelle poole ta

peaks pöörduma.

Selgitame, et andmekogu vastutav töötleja AvTS

§ 43⁴ lg 1 mõttes, ehk andmekogu haldaja, on

see, kes korraldab andmekogu kasutusele

võtmist, teenuste ja andmete haldamist ning

vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja

arendamise eest, kuid ei võrdu alati IKÜM-i

mõttes vastutava töötlejaga. Seega andmekogu

vastutavaks töötlejaks peab olema see asutus,

kellele on pandud kohustus nimetatud

andmekogu hallata, mitte aga kõik need

asutused, kes on andmekogu andmeandjad ja

kes andmeid töötlevad.

IKÜM-s sätestatud vastutava töötleja mõiste on

funktsionaalne, põhineb pigem faktilisel kui

formaalsel analüüsil. Asutuse IKÜM-i mõttes

vastutavaks töötlejaks kvalifitseerimisel tuleb

arvesse võtta kõiki asjakohaseid faktilisi

asjaolusid, et jõuda järeldusele, kas konkreetne

asutus avaldab kõnealuste isikuandmete

töötlemisele määravat mõju.

Vastutus võib tuleneda ka õigusnormidest ehk

selgest juriidilisest pädevusest, näiteks kui

vastutav töötleja või selle määramise

konkreetsed kriteeriumid on sätestatud

siseriiklikus või liidu õiguses. Seega võimaldab

IKÜM art 4 lg 7 vastutava töötleja või tema

määramise konkreetsed kriteeriumid sätestada

liidu või liikmesriigi õiguses. Sisuliselt

tähendab see seda, et viisaregistri põhimääruses

saab reguleerida andmekogu volitatud töötlejate

kui isikuandmete töötlemisel kaasvastutavate

töötlejate andmetöötlemisega seotud vastutuse

piirid, sh näiteks ette näha, et andmesubjektide

taotlustele vastab konkreetne asutus. Seejuures

aga ei tohi segi ajada andmekogu vastutava

töötleja rolli tulenevalt AvTS-st ja vastutava

töötleja rolli IKÜM-i mõttes.

2. Andmekogude säilitustähtajad

2.1. Viisaregister

Eelnõu § 1 p 14 kohaselt säilitatakse

viisaregistri andmeid kõige kauem 60 aastat.

Andmetele võib sätestada lühema säilitustähtaja

viisaregistri põhimääruses. Viidatud

regulatsioon ei sobi, kuna see jätab

määrusandjale kaalutlusruumi selle suhtes, kas

viisaregistri põhimääruses üldse sätestatakse

täiendav regulatsioon säilitamise tähtaegade

osas või mitte. Seejuures on oluline märkida, et

eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas

andmekogu kõikide andmete säilitamine

maksimaalse tähtaja jooksul on põhjendatud ja

vajalik. Leiame, et seadusest (sh seletuskirjast)

peab olema tuletatav seadusandja kaalumine

erinevat tüüpi andmete säilitustähtaegade osas

ning tulenevalt sellisest kaalumisest peab

vajadusel seadusest tuleneva volitusnormina

andma määrusandjale selgesõnalise volituse

täpsustada teatud andmete säilitustähtaega.

Hetkel kehtivas viisaregistri põhimääruses on

kirjas (vt § 23), et andmekogu andmeid

säilitatakse andmekogu infotehnoloogilises

andmekogus aktiivselt viis aastat, pärast

kantakse andmed andmekogu arhiiviosasse, kus

neid säilitatakse 50 aastat, mis annab kokku 55

aastat. Sellest tulenevalt jääb arusaamatuks,

millistel juhtudel on võimalik säilitada andmed

seaduses sätestatud maksimaalse tähtaja

jooksul. Ühtlasi ei ole põhimääruses sätestatud,

mis saab siis, kui andmete säilitamise tähtaeg

möödub, nt kas andmed kustutakse.

Selgitus

Eelnõu kohaselt säilitatakse viisaregistri

andmeid kõige kauem 60 aastat arvates

viisataotlusele otsuse tegemisest. Andmetele

võib sätestada lühema säilitustähtaja

viisaregistri põhimääruses.

Andmekogu ABIS põhimääruse § 44 kohaselt

säilitatakse andmekogusse kantud andmeid

aktiivselt 5 aastat, peale mida kantakse andmed

eraldi andmekogu arhiiviosasse, kus andmeid

säilitatakse 75 aastat. Viisaregistri põhimääruse

§ 23 kohaselt säilitatakse andmeid andmekogu

infotehnoloogilises osas aktiivselt viis aastat

alates:

1) viisa kehtivusaja lõppemisest;

2) pikendatud viibimisaja lõppemisest;

3) taotluse läbi vaatamata jätmise, viisa

andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa

kehtetuks tunnistamise, viibimisaja

pikendamisest keeldumise või viibimisaja

ennetähtaegse lõpetamise otsusest või selle

vaidlustamise käigus tehtud otsusest.

Lõike 3 kohaselt kantakse andmekogu andmed

pärast lõikes 1 sätestatud säilitustähtaja

möödumist andmekogu arhiiviosasse, kus neid

säilitatakse 50 aastat.

Kuna viisa maksimaalne kehtivusaeg võib olla

viis aastat, andmeid säilitatakse viisa

kehtivusaja lõppemisest arvates viis aastat ja

pärast seda andmekogu arhiiviosas 50 aastat, on

viisaregistri andmete maksimaalne säilitusaeg

kokku 60 aastat (täpsemalt viisaregistri ja

andmekogu ABIS seos selgitatud

Justiitsministeeriumi kooskõlastuskirja punkti 3

vastuses).

Viisaregistri põhimääruse säilitustähtaega

puudutavad muudatused jõustusid 28.10.2023.

Määruse eelnõu kooskõlastas

Justiitsministeerium märkusteta 31.08.2023

(EIS-i viit) ning Andmekaitse Inspektsioon

06.09.2023 kirjaga nr 1.2.-4/23/2107-2.

Andmekogu ABIS põhimääruse § 44 sätestatud

andmete säilitustähtaeg viiakse seaduse ja

viisaregistri põhimäärusega kooskõlla pärast

kõnesoleva eelnõu jõustumist seadusena.

2.2. Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise andmekogu

Selgitus

Käesoleva arvamuse p-s 2.1 toodud soovitus

andmete säilitustähtaja osas kehtib ka

välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise andmekogu andmete säilitamise

reguleerimise puhul, mille kohta on eelnõus

samasuguse konstruktsiooniga norm (vt eelnõu

§ 1 p 38).

Eelnõu kohaselt säilitatakse andmekogu

andmeid kõige kauem 25 aastat. Andmetele

võib sätestada lühema säilitustähtaja

andmekogu põhimääruses.

Andmekogu ABIS põhimääruse § 46 lõike 1

kohaselt säilitatakse andmekogusse kantud

andmeid aktiivselt 10 aastat, peale mida

kantakse andmed eraldi andmekogu

arhiiviosasse, kus andmeid säilitatakse

15 aastat (täpsemalt lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise andmekogu ja andmekogu ABIS

seos selgitatud Justiitsministeeriumi

kooskõlastuskirja punkti 3 vastuses).

Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise andmekogu põhimääruse § 18

lõike 1 kohaselt säilitatakse andmeid

andmekogu infotehnoloogilises osas aktiivselt

10 aastat kümme aastat andmete andmekogusse

kandmisest arvates, pärast mida need

arhiveeritakse. Lõike 2 kohaselt säilitatakse

arhiiviandmeid 15 aastat, pärast mida need

kustutatakse.

2.3. Elamislubade ja töölubade register Eelnõu § 1 p 64 kohaselt elamislubade ja

töölubade registri (ETR) andmeid säilitatakse

alaliselt.

Kogu andmestiku igavene säilitamine tundub

olevat vastuolus IKÜM art 5 lg 1 p-ga e.

Seletuskirjas selgitatakse, et ETR-i andmeid

säilitatakse alaliselt, kuivõrd välismaalase

staatuse ja dokumenteerimise menetluses

kogutud andmed on asjakohased ja vajalikud nii

välismaalase tulevastes menetlustes kui ka

temaga seotud isiku staatuse ja

dokumenteerimise menetluses. ETR-i

digitaalsed registrikaardid on hinnatud

arhiiviväärtuslikuks ja neid säilitatakse kuni

ETR-i likvideerimiseni. Ühe riigi elanikkonna

staatuse ja dokumenteerimise andmed on

olulised ka selle riigi ajaloo jäädvustamiseks.

Lisaks on ETR riiklik register, mille abil on

tulevikus võimalik tuvastada välismaalase

järglastel ja lähedastel oma seoseid ja

sugulussuhteid, kuna staatuse ja

dokumenteerimise menetluses kogutud andmeid

ei pruugi olla mujal alles. Samuti tuleb

arvestada, et kõige rohkem välismaalasi elab

Eestis pikaajalise elamisloa alusel, mis on

tähtajatu. Teisisõnu on neil välismaalastel

alaline õiguslik staatus.

Selgitus

Eelnõu kohaselt säilitatakse andmekogu

andmeid alaliselt. Andmetele võib sätestada

lühema säilitustähtaja elamislubade ja töölubade

registri põhimääruses.

Andmekogu ABIS põhimääruse § 45 lõike 1

kohaselt säilitatakse andmekogusse kantud

andmeid aktiivselt 20 aastat, peale mida

kantakse andmed eraldi andmekogu

arhiiviosasse, kus andmeid säilitatakse alaliselt

(täpsemalt on elamislubade ja töölubade registri

ning andmekogu ABIS seos selgitatud

Justiitsministeeriumi kooskõlastuskirja punkti 3

vastuses).

Kehtivas elamislubade ja töölubade registri

põhimääruses andmete säilitusaega sätestatud ei

ole. Põhimääruse § 40 lõike 1 kohaselt

lähtutakse andmete säilitamisel, arhiveerimisel

ja hävitamisel arhiiviseadusest ning selle alusel

kehtestatud õigusaktidest ja vastutava töötleja

kehtestatud korrast. Arhiiviseadus ja selle alusel

kehtestatud õigusaktid ei sätesta samuti

säilitusaega.

Eelnõuga kavandatava elamislubade ja

töölubade registri andmete alalise säilitustähtaja

välja pakkumisel on lähtutud andmekogu ABIS

põhimääruses sätestatud tähtajast. Andmekogu

ABIS põhimäärus jõustus 03.01.2022 ja selle

Ülalviidatud selgitused ei anna alust IKÜM art

5 lg 1 p e sätestatud säilitamise piirangu

eiramiseks, kuna antud juhul ei ole täidetud

IKÜM art 89 erandile (arhiiviväärtus)

tuginemise eeldus. Seletuskirjas viidatakse

sellele, et ETR-i digitaalsed registrikaardid on

hinnatud arhiiviväärtuslikuks ja neid säilitatakse

kuni ETR-i likvideerimiseni. Arhiiviseaduse

(ArhS) § 7 lõike 1 järgi selgitab Rahvusarhiiv

välja avalikku ülesannete täitva asutuse või

isiku, kelle tegevuse käigus võib tekkida

arhivaale ehk dokumente, millele avalik arhiiv

on hindamise tulemusena andnud

arhiiviväärtuse (ArhS § 2). AKI-le teadaolevalt

puudub hetkel hindamisotsus andmekogu

andmete arhiiviväärtuslikuks tunnistamise

kohta.

Ühtlasi tuleb rõhutada ka seda, et kõikidel

andmekogusse kantud andmetel ei pea olema

arhiiviväärtust. Isegi kui mõni hulk registri

andmetest tunnistatakse nõuetekohaselt

arhiiviväärtust omavaks arhivaaliks, peab

ülejäänud andmete osas ära määrama konkreetse

säilitustähtaja.

Hetkel ei ole ETR põhimääruses säilitustähtajad

üldse reguleeritud (§ 40 lg 1: Andmete

säilitamisel, arhiveerimisel ja hävitamisel

lähtutakse arhiiviseadusest ning selle alusel

kehtestatud õigusaktidest ja vastutava töötleja

kehtestatud korrast). Arhiiviseadusega ei saa aga

määrata konkreetse andmekogu andmete

säilitamise tähtaega, kuna see ei ole hõlmatud

arhiiviseaduse reguleerimisalaga (vt

arhiiviseaduse § 1).

seletuskirjas on andmekogu andmete

säilitustähtaegu täpsemalt põhjendatud.

Nimetatud määruse eelnõu kooskõlastamisel ei

ole välja toodud, et elamislubade ja töölubade

registri andmete alalise säilitusajaga oleks

probleeme ja põhjendused alalise säilitusaja

kehtestamiseks ei ole piisavad.

Elamislubade ja töölubade

taotlusdokumentidele on PPA kehtestanud

alalise säilitusaja. ETR-isse kantud andmeid on

oluline säilitada alaliselt, kuna tegemist on

andmekoguga, mis on Eesti rahvusriigi ja

ühiskonna kestmise seisukohalt kõige olulisem

ja peegeldab riikliku poliitika mõju ühiskonnale

kõige laiemalt. Rahvusarhiiv on märkinud

senistes hindamisotsustes, et arhiiviväärtusega

on Riigi infosüsteemi haldussüsteemis

registreeritud andmekogud, mis sisaldavad

andmeid riigi olulisemate ressursside kohta,

näiteks rahvastik ja täpsemalt Eestis alaliselt

elavad isikud ning nende kohta käivad peamised

isikuandmed. ETR-isse kantakse pikaajalise

elaniku elamisloa ja alalise elamisõiguse saanud

välismaalaste andmed. Pikaajalise elaniku

elamisluba ja alaline elamisõigus antakse

välismaalastele Eestis elamiseks tähtajatult.

Seega sisaldab ETR andmeid Eestis alaliselt

elavate isikute kohta ning sinna kantakse

seetõttu andmed riigi olulisemate ressursside

kohta. Elamislubade ja töölubade registri

säilitustähtaega analüüsitakse täiendavalt

registri arhiivimooduli arendamise käigus ja

võimalikud muudatused õigusaktides tehakse

pärast analüüsi valmimist. Seletuskirjas on

elamislubade ja töölubade registri andmete

alalise säilitusaja põhjendusi täiendatud.

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

1. Toetame eelnõuga kavandatud muudatusi, mis

võimaldavad välismaalasel ja tema Eestisse

kutsujal suhelda Eestiga elektrooniliselt ühe

akna põhimõttel ning edastada Eestis elamise ja

töötamise andmeid ja dokumente korraga

Politsei- ja Piirivalveameti kaudu nii Maksu- ja

Tolliametile, Tööinspektsioonile kui ka Eesti

Töötukassale. Praegune asutuste vahel

killustatud protsess on ebamugav nii

välismaalasele kui ka teda Eestisse kutsunud

ettevõtjale ning ITL-i liikmed ootavad väga

Selgitus

Võtame teadmiseks ITL-i põhimõttelise toetuse

muudatustele, mis võimaldavad välismaalasel ja

tema Eestisse kutsujal suhelda Eestiga

elektrooniliselt ühe akna põhimõttel ning

edastada Eestis elamise ja töötamise andmeid ja

dokumente korraga PPA kaudu nii MTA-le, TI-

le kui ka Töötukassale. Eelnõuga on kavas luua

õiguslikud alused ühe akna põhimõtte

rakendamiseks. Samaaegselt on PPA

eestvedamisel arendamisel ka vastav tehniline

mugava ja kasutajasõbraliku e-lahenduse

loomist.

Hetkel ei ole eelnõu seletuskirjast võimalik

siiski aru saada, milline täpsemalt saab olema

ühe akna põhimõttest lähtuv e-lahendus ja

kuidas tagatakse selle kasutajamugavus ning

tõhus toimimine praktikas. Mõistame, et see on

muudatuste rakendamise etappi suunatud mure,

kuna eelnõuga sätestatakse lahenduse loomiseks

õiguslik alus. Samas peame oluliseks ära

markeerida, et eelnõuga seatud põhieesmärgi

täitmine (menetlusprotsessi tõhustamine)

sõltub suurel määral loodava e-lahenduse

kvaliteedist ja läbimõeldusest. Peame

oluliseks, et lahenduse väljatöötamisse oleks

kaasatud ka ettevõtted, kes praktikas välistööjõu

värbamisega tegelevad ja et lõpplahenduse

loomisel võetaks arvesse nende kui teenuse

kasutajate soove ning vajadusi.

lahendus, mille loomisel püüame arvestada ka

erinevate osapoolte soovide ja vajadusega.

2. Palume selgitada seletuskirjas lk 10 toodud

väidet, mille kohaselt eelnõu § 5 punktides 1 ja

3 toodud muudatused aitavad vähendada

tööandjate halduskoormust. ITL-i hinnangul ei

aita TÖR-i registreeringu sidumine lühiajalise

töötamise registreerimisega (LTR) tööandjate

halduskoormust vähendada. See tekitab pigem

segadust ettevõtetele, sest LTR perioodi algus ei

ole alati automaatselt töötamise algus.

Välistööjõu relokeerumise protsessid sõltuvad

mitmetest praktilistest asjaoludest nagu näiteks

viisa menetlusaeg, lennuplaan, majutuse

saadavus jne ning seetõttu võib algselt paika

pandud töötamise algusaeg muutuda. See

tähendab, et lühiajalise töötamise registreeringu

jooksul TÖR-i kantud algusaega peab tööandja

siiski manuaalselt muutma minema ja

halduskoormus ei vähene. Vajadus töötamise

algusaega edasi lükata ei ole haruldane,

ettevõtete kogemusel võib seda ette tulla ligi

neljandiku kolmandatest riikidest pärit töötajate

puhul.

Selgitus

Muudatuse eesmärgiks on tõhustada

andmevahetust nii tööandjate kui ka riigi jaoks.

E-teenuste arendamine ja ühe akna põhimõtte

kasutusele võtmine annavad PPA-le ja teistele

järelevalveasutustele oluliselt paremad

võimalused, et senisest kiiremini ja tõhusamalt

avastada elamislubade ja viisade väärkasutust

ning muid rikkumisi ja seeläbi tagada turvalisus,

avalik kord ning riigi julgeolek. Muudatus aitab

välistada olukordi, kus erinevatele

riigiasutustele esitatakse erinevaid andmeid või

jäetakse need üldse esitamata (näiteks erinevad

nimekujud, TÖR kanne jääb üldse tegemata).

Kui välismaalase töötamise alguskuupäev pärast

tööandja poolt LTR iseteeninduskeskkonnas

esitatud andmete edastamist muutub, siis on

võimalik andmeid uuendada, kas PPA kaudu või

tööandja saab ise andmeid korrigeerida läbi

TÖR kande muutmise.

3. ITL ei toeta eelnõu § 1 punktiga 16

kavandatavat muudatust, mille kohaselt

lühiajaline Eestis töötamine on lubatud ainult

pikaajalise viisa ehk D-viisa alusel ning seda ka

viisavabadest riikidest tulevate isikute puhul.

Palume eelnõu koostajatel põhjendada meetme

vajalikkust viisavabade riikide kodanikele.

Kõnealuse meetme vajalikkuse põhjendusena

on seletuskirjas (lk 6) toodud argument, et see

Arvestatud

Eelnõu § 1 p-d 16, 19, 20 ja 24 eelnõust välja

jäetud.

suunab tööandjat eelistama Eesti elanikest

tööjõudu. Rõhutame veelkord, et Eesti IKT

sektori ettevõtjad värbavad hea meelega

kohalikku kvalifitseeritud tööjõudu (see on

lihtsam ja kiirem, tööjõud usaldusväärne), kuid

paraku on selle tööjõu osas sektoris puudus ja

tihe konkurents (vt ka käesoleva kirja punkti 2).

Peamised probleemid D-viisa nõudega on meie

hinnangul järgnevad:

• D-viisa nõude rakendamine pikendaks

märkimisväärselt väliskandidaadi jõudmist

Eestisse ja tooks kaasa olulisi lisakulutusi

tööandjale ja/või välismaalasele. Eesti

saatkondade nappuse tõttu tuleb potentsiaalsel

töötajal pikaajalise D-viisa taotlemiseks

tõenäoliselt esmalt reisida – kas Eestisse või

teise välisriiki. Välisriikidest D-viisa

taotlemiseks tuleb enamus juhtudel ettevõtetel

lennutada töötaja teise riiki (kus asub

välisesindus) ning seal oodata kuni 30

kalendripäeva viisat. Seega on täiendavateks

kuludeks (mille on sunnitud tõenäoliselt kandma

tööandja) lisaks D-viisa riigilõivule,

tervisekindlustuse vormistamisele ja

võimalikele täiendavatele reisikuludele ka

Eestis või teises välisriigis viibimise kulud

perioodil, mil välismaalane ootab viisat ja

reaalselt veel tööle asuda ei saa.

• D-viisa nõue muudab keerulisemaks,

aeganõudvamaks ja kulukamaks tööandja

vahetamise protsessi. Kehtiva seaduse kohaselt

on võimalik lühiajaline töötamine PPA-s

registreerida, kui töösuhe endise tööandjaga on

lõppenud ja uue tööandjaga seotud elamisluba ei

ole veel välja antud. Elamisluba selleks

perioodiks ei tühistata ning see annab

elamisõiguse, kuid mitte töötamisõigust. Eelnõu

puhul on lühiajalise töötamise registreerimiseks

vajalik D-viisa, mida nendel inimestel ei ole, ega

ole võimalik ka taotleda kehtiva elamisloa

olemasolu tõttu. Seetõttu võib töövahetuse

protsess võtta aega ca 3 kuud ettevalmistusest

kuniks elamisloa otsus välja antakse. Praegu on

see protsess kuni 15 tööpäeva +

ettevalmistusaeg andmete kogumiseks. Kuna

Eestis on tööandjale etteteatamisaeg 30 päeva,

siis selle perioodi jooksul jõuab ka

paberimajanduse korda ajada. Tulevikus peavad

aga töötajad oma tööandjat informeerima 2-3

kuud ette enne töölt lahkumist.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku eelnõu

§ 1 punktiga 16 kavandatava D-viisa nõude

asemel tõhustada LTR-i protsessi, mis

võimaldaks välja sõeluda need taotlejad, kellele

turvalisuse kaalutlustel ei ole võimalik

väljastada LTR-i. Alternatiivse ettepanekuna

palume kaaluda  LTR-i alusel ilma viisata

töötamise võimaldamist maksimaalselt kaheks

kuuks. Selliselt saaks viisavabadest riikidest või

teisest Schengeni riigist elamisloaga Eestisse

tulijad LTR-i alusel tööd alustada ajal, mil viisat

taotletakse.

Juhul, kui D-viisa nõuet siiski rakendatakse, siis

peame kindlasti vajalikuks ette näha ka

negatiivse mõju leevendusmeetmeid.

Negatiivseid mõjusid aitaks meie hinnangul

leevendada:

• D-viisa taotlemise viimine veebi, mille järel

tehakse kõik protseduurid enne välistöötaja

Eestisse saabumist. Eestisse saabudes tuleks

isikul Politsei- ja Piirivalveametis anda

vajalikud biomeetrilised andmed, peale mida

väljastataks koheselt viisa ning sellega ka õigus

tööle asuda. 

• Erisuste laiendamine kasvuettevõtetele ja

viisavabadest riikidest tulevatele töötajatele.

Eelnõuga on ette nähtud erisused D-viisa

nõudest töötamiseks tippspetsialistina,

iduettevõttes, lähetatud töötajana või teenuse

osutamiseks – palume selgitada, miks ei ole

eelnõuga erisust D-viisa nõudest ette nähtud

kasvuettevõtetele ning viisavabadest riikidest

tulevatele töötajatele.

Teeme ettepaneku ettevõtetele avalduva

negatiivse majandusliku mõju

leevendamiseks need erisused

(kasvuettevõtetele ja viisavabadest riikidest

tulijatele) kehtestada.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

1. Lühiajaline Eestis töötamine ainult D-viisa

alusel (§ 1 p-d 16, 19, 20 ja 24)

Eelnõu § 1 punkt 16 muudab VMS § 106 lg 1

sõnastust selliselt, et lühiajaliselt võib Eestis

töötada välismaalane, kelle töötamine on enne

tööle asumist PPA-s registreeritud ja kellele on

antud VMS-i alusel pikaajaline viisa (D-viisa),

kui VMS-s ei ole sätestatud teisiti. Kehtiva

VMS-i § 106 lõike 1 kohaselt võivad

lühiajaliselt Eestis töötada kõik välismaalased,

kes viibivad Eestis ajutiselt viisa või

Arvestatud

Eelnõu § 1 p-d 16, 19, 20 ja 24 eelnõust välja

jäetud.

viisavabaduse alusel ja kelle lühiajaline Eestis

töötamine on registreeritud. Seega muudatuse

jõustumisel ei tohi Eestis töötada välismaalane:

kes on saanud lühiajalise viisa (C-viisa); kellel

on mõne muu Schengeni konventsiooni

liikmesriigi pädeva asutuse antud D-viisa, mis

võimaldab Eestis viibida seaduslikult 90 päeva

180 päeva jooksul; või kes külastab Eestit

viisavabastuslepingu alusel.

Kaubanduskoda on plaanitavale muudatusele

vastu mitmel põhjusel:

1. Välismaalase värbamise protsess võib

muutuda pikemaks. Täna on levinud praktika,

kus välismaalane, kelle lühiajaline töötamine on

registreeritud PPA-s, siseneb Eestisse

viisavabaduse, teises liikmesriigis väljastatud

D-viisa või C-viisa alusel ning asub Eestisse

tööle. Seejärel taotleb välismaalane PPA-st D-

viisat. Edaspidi ei ole võimalik sellist praktikat

kasutada. Seega pikeneb välismaalase

värbamise aeg D-viisa taotlemise aja võrra, sest

ilma D-viisata ei ole lubatud välismaalasel

edaspidi töötada. Värbamise protsess võib

pikeneda ka seetõttu, et D-viisat väljastavad

lisaks PPA-le üksnes Eesti välisesindused, kuid

lühiajalist viisat on võimalik taotleda ka mõnest

teisest Schengeni liikmesriigi välisesindusest.

Seega kui välismaalane elab riigis, kus puudub

Eesti välisesindus, peab ta minema teise riiki või

tulema Eestisse, et taotleda pikaajalist viisat.

2. Suurenevad välismaalase ja/või tööandja

kulud. Plaanitav muudatus suurendab

välismaalaste kulusid, kui välismaalase

elukohariigis ei ole Eesti välisesindust.

Arvestades, et Eesti välisesinduste võrk ei ole

kolmandates riikides väga tihe, siis on

tõenäoline, et paljudel välismaalastel ei ole

võimalik taotleda oma elukoha lähedal D-viisat.

Seega D-viisa taotlemiseks peab välismaalane

reisima teise riiki, millega kaasnevad kulud.

Välismaalasel on võimalik tulla ka Eestisse ja

taotleda PPA-st D-viisat, aga sellisel juhul tekib

küsimus, kes katab tema Eestis viibimisega

seotud kulud. Ilmselt paljudel juhtudel on

välismaalase eeldus, et tööandja kataks need

kulud, mis tal tekivad Eestis viibides kuni D-

viisa saamiseni ja seega tööle asumiseni.

3. Muudatust ei ole vaja tööandja kindluse

suurendamiseks. Seletuskirjas (lk 19) on

toodud välja, et lühiajalise Eestis töötamise

sidumine D-viisaga võimaldab kontrollida

Eestisse tööle tuleva välismaalase tausta ja

annab tööandjale suurema kindluse, et

välismaalane on usaldusväärne. Nõustume selle

seisukohaga. Samas juhime tähelepanu sellele,

et juba täna võib tööandja kehtestada nõude, et

ta võtab välismaalase tööle üksnes siis, kui

välismaalasele on antud D-viisa. Lisaks

kasutatakse ka skeemi, et välismaalane taotleb

koheselt D-viisa, kui ta on Eestis töötamist

alustanud. Seega ei ole plaanitaval muudatusel

praktikas suurt tähtsust.

4. Talentide jaoks muutub Eesti vähem

atraktiivsemaks. Kuna Eesti tööandjad

konkureerivad talentide pärast üle maailma, siis

on väga oluline, et Eesti talentide meelitamise

keskkond oleks talentide jaoks võimalikult

atraktiivne. Plaanitav muudatus aga töötab

sellele eesmärgile vastu, sest Eestisse tööle

asumise aeg lükkub D-viisa taotlemise aja võrra

edasi.

5. Jääb ebaselgeks, mis on plaanitava

muudatuse eesmärk. Seletuskirjas (lk 40) on

toodud välja, et muudatus avaldab positiivset

mõju Eesti julgeolekule ja siseturvalisusele.

Samas ei ole seletuskirjas muudatust

põhjendatud konkreetsemate argumentidega.

Kaubanduskoja hinnangul võiks sellist

muudatust kaaluda üksnes olukorras, kus

statistika näitab selgelt, et nende välismaalaste

osas, kes tulevad Eestisse tööle, kuid mitte D-

viisa alusel, kaasneb oluliselt suurem risk Eesti

julgeolekule ja avalikule korrale kui nende

välismaalaste osas, kes tulevad Eestisse tööle D-

viisa alusel. Seletuskiri pigem ei viita sellisele

olukorrale. Nimelt on seletuskirjas (lk 19)

toodud välja, et viimasel kolmel aastal on PPA

registreerinud lühiajalise Eestis töötamise 3,5%-

l juhtudest lühemaks ajaks kui 91 päeva ning see

näitab, et välismaalased tulevad Eestisse tööle

sooviga töötada siin pikemat aega. Seega juba

täna töötab Eestis üle 96% välismaalastest D-

viisa alusel või kui nad ka sisenevad Eestisse

muul alusel, siis suurem osa neist taotleb hiljem

ikkagi D-viisat.

6. Suureneda võib ebaseaduslik töötamine.

Kui muudatuse jõustumisel tuleb välismaalane

Eestisse C-viisa või viisavabaduse alusel ja

taotleb PPA-st D-viisat, siis võib välismaalasel

tekkida soov töötada ka see aeg, mis kulub D-

viisa saamiseks, et katta Eestis viibimisega

seotud kulusid. Samuti võib välismaalase

tööandja olla huvitatud sellest, et välismaalane

alustaks töötamist võimalikult varakult ehk enne

D-viisa saamist. Seega kasvab muudatuse

jõustumisel risk, et välismaalane hakkab

lühiajaliselt Eestis tööd tegema enne D-viisa

saamist. Kuna D-viisa saamine ei võta aega

mitmeid kuid, siis on järelevalveasutustel

ilmselt nii lühikese perioodi jooksul keeruline

tuvastada selliseid rikkumisi. Seega võib

kavandatav muudatus võrreldes tänasega

suurendada ebaausat konkurentsi ja ajutist

ümbrikupalga maksmise riski kuni välismaalane

saab D-viisa.

Kaubanduskoja ettepanek:

Palume eeltoodud põhjustel jätta eelnõust

välja § 1 p-d 16, 19, 20 ja 24. Kui seda

ettepanekut ei ole võimalik arvesse võtta, siis

pakume välja alternatiivse lahenduse, mille

kohaselt oleks ka edaspidi välismaalasel

lubatud lühiajaliselt Eestis töötada ilma D-

viisata, kui välismaalasel on mõne muu

Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva

asutuse antud D-viisa, mis võimaldab Eestis

viibida seaduslikult 90 päeva 180 päeva

jooksul, või välismaalase osas kehtib

viisavabastus.

2. Tööandja eelneva tegeliku

majandustegevuse nõue (§ 1 p-d 18, 22, 45, 46,

52 ja 53)

Eelnõu § 1 punkt 18 täiendab VMS-i punktiga,

mille kohaselt võib välismaalase lühiajalise

Eestis töötamise registreerida, kui tööandjal on

vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise taotluse esitamist vähemalt

järjestikuse kuue kuu jooksul olnud tegelik

majandustegevus Eestis. Eelnõu § 1 punkt 45

lisab nõude, et tööandjal, kelle juures

töötamiseks tähtajalist elamisluba taotletakse,

peab olema vahetult enne elamisloa taotluse

esitamist vähemalt järjestikuse 12 kuu jooksul

olnud tegelik majandustegevus Eestis. Lisaks

näeb eelnõu ette, et renditöö vahendajal peab

olema enne välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise või töötamiseks

tähtajalise elamisloa taotluse esitamist

Osaliselt arvestatud

Selleks, et vähendada võimalikke negatiivseid

mõjusid Eesti ettevõtluskeskkonnale, sh

investeerimiskeskkonna atraktiivsusele, samas

tagada eelnõu eesmärkide täitmine, on eelnõust

välja jäetud § 1 p 18, mis näeb ette nõude, et

tööandjal, kelle juures lühiajaline Eestis

töötamine registreeritakse, peab olema

vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise taotluse esitamist vähemalt

järjestikuse kuue kuu jooksul olnud tegelik

majandustegevus Eestis. Seeläbi on alustavatele

ettevõtjatele tagatud võimalus palgata

välismaalasi tööle. Eelnõus säilib nõue, et

tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajalist

elamisluba taotletakse, peab olema vahetult

enne elamisloa taotluse esitamist vähemalt

järjestikuse 12 kuu jooksul olnud tegelik

majandustegevus Eestis.

järjestikuse 18 kuu jooksul tegelik

majandustegevus Eestis. Kehtivas VMS-s ei ole

üldjuhul sätestatud tööandjatele, kes kutsuvad

välismaalasi Eestisse tööle, kohustust enne

kindlal ajal tegelikult majanduslikult tegutseda.

Kaubanduskoda on plaanitavatele muudatustele

vastu järgmistel põhjustel:

1. Väheneb Eesti ettevõtluskeskkonna, sh

investeerimiskeskkonna atraktiivsus.

Muudatuse jõustumisel ei saa üldreeglina

alustavad ettevõtjad palgata välismaalasi.

Näiteks kui Eestis asutatakse uus ettevõtja,

sellese tehakse 100 miljoni euro suurune

investeering ja luuakse 100 uut töökohta, millest

20 ei ole võimalik kohalike töötajatega täita, siis

muudatuse jõustumisel ei ole sellisel ettevõtjal

üldreeglina lubatud välismaalasi koheselt

palgata. Kuna tegeliku majandustegevuse nõue

ei ole seotud ettevõtja asutamise kuupäevaga,

vaid tegeliku majandustegevusega, siis paljudel

juhtudel ei pruugi ettevõtjal olla sisulist

majandustegevust esimeste kuude või ka aastate

jooksul. Näiteks kui ettevõtja arendab uut

tehnoloogiat või tegemist on tööstussektorisse

tehtava investeeringuga, kus eelnevalt tuleb

taotleda erinevaid lubasid ja kooskõlastusi, siis

sellistel ettevõtjatel ei pruugi olla sisulist

majandustegevust või müügitulu ka juhul, kui

ettevõtja asutamisest on möödas rohkem kui 6

või 12 kuud. Selle tulemusena võib investeering

jääda Eestisse tulemata, uued töökohad loomata

ning riigil jääda saamata täiendav maksutulu.

Seega plaanitav muudatus avaldab negatiivset

mõju investeeringute Eestisse meelitamisele kui

ka laiemalt Eesti ettevõtluskeskkonna

atraktiivsusele.

2. Jääb ebaselgeks, mis probleemi soovitakse

muudatuse abil lahendada.

Seletuskirjas (lk 21-22) on mainitud, et

muudatuse eesmärk on hinnata senisest

tõhusamalt ettevõtja usaldusväärsust ja

võimekust täita VMS-s sätestatud kutsuja

kohustusi. Samas puudub seletuskirjast info

selle kohta, et VMS-s sätestatud kohustuste

täitmisega on olulisi probleeme peamiselt

alustavatel ettevõtjatel. Kui probleemid on

seotud peamiselt alustavate ettevõtjatega, siis

tuleb vastav statistika välja tuua ka seletuskirjas.

Kui see ei ole nii, siis puudub meie hinnangul

mõjuv põhjus muudatuse tegemiseks. Lisaks ei

Selgitame, et muudatus ei suurenda tööandja ja

PPA töökoormust ega mõjuta välismaalase ja

tööandja kindlustunnet, sest PPA hindab

lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja

töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemisel

tööandja tegelikku majandustegevust ka praegu.

Kehtiva VMS § 108 lg 11 p 3 ning § 180 lg 2

p 41 kohaselt võib PPA keelduda välismaalase

lühiajalise Eestis töötamise registreerimisest või

tähtajalise elamisloa töötamiseks andmisest, kui

tööandjal või kasutajaettevõtjal puudub tegelik

majandustegevus. Hinnangu, kas tegeliku

majandustegevuse nõue on täidetud, annab igal

konkreetsel juhul PPA, tuginedes menetluses

kogutud tõenditele. Muudatuse tulemusena

lisanduv ajaline määr võimaldab PPA-l

senisest tõhusamalt elamisloa menetluses

hinnata ettevõtja usaldusväärsust ja võimekust

täita VMS-s sätestatud kutsuja kohustusi.

Samuti soodustab eelnõuga kavandatav ajaline

määr ausat konkurentsi, aitab kaitsta kohalikku

tööjõuturgu ning tagada avalikku korda ja riigi

julgeolekut.

viita seletuskirjas (lk 21) sisalduv statistika

sellele, et alustavad ettevõtjad võtavad tööle

väga palju välismaalasi ning sellega kaasneb

ebamõistlikult suur probleem. Seletuskirja

kohaselt esitati viimase viie aasta andmete

põhjal lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise menetlustes 4,98% taotlustest

kuni kuue kuu jooksul ettevõtte loomisest ja

töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemise

menetlustes 5,28% taotlustest kuni 12 kuu

jooksul ettevõtte loomisest. Seega suurem osa

tööandjatest, kes võtab välismaalasi tööle, on

juba täna tegutsenud kauem, kui on eelnõus

sätestatud tingimused.

3. Suureneb tööandja ja PPA töökoormus. Kuna edaspidi peab PPA hindama, kas

välismaalast palgata soovival ettevõtjal on

tegeliku majandustegevuse nõue täidetud või

mitte ja tegelik majandustegevuse nõude osas

puudub ühtne definitsioon ehk seda mõistet

tuleb sisustada iga kaasuse põhiselt, siis

suurendab see muudatus PPA töökoormust, toob

kaasa täiendavad kulusid ning võib tekitada

vaidlusi tööandjatega nõude täitmise osas.

Lisaks suureneb ka tööandja koormus, kes peab

esitama PPA-le tõendeid selle kohta, et tööandjal

on Eestis piisavalt pikk tegelik majandustegevus

ja ta võib välismaalasi tööle võtta.

4. Väheneb nii välismaalaste kui nende

tööandjate kindlustunne selles osas, kas

välismaalasel on lubatud Eestisse tööle tulla,

sest pole teada, kuidas tõlgendab PPA

tegeliku majandustegevuse nõude täitmist.

Ebakindlust suurendab asjaolu, et juba täna

oleme saanud ettevõtjatelt tagasisidet, et PPA

ametnikud tõlgendavad VMS-i erinevatel

aegadel ja linnades erinevalt. Kui suurendada

PPA kaalutlusruumi, siis see võib tänast

probleemi süvendada.

Kaubanduskoja ettepanek:

Jätta eelnõust välja § 1 p-d 18, 45, 52 ja 53

ning jätta § 1 p-dest 22 ja 46 välja punkt 3.

Oleme jätkuvalt seisukohal, et välismaalase

tööle lubamine ei peaks sõltuma sellest, kui

kaua on välismaalase tööandjal olnud Eestis

tegelik majandustegevus, kui just

Siseministeerium ei esita väga veenvaid

põhjendusi muudatuse vajalikkuse kohta.

Samas toetame plaanitavaid muudatusi

seoses renditöö vahendajate tagatise

kaotamisega.

3. Tööandja Eestis registreerimise nõue (§ 1

p-d 15, 17 ja 21)

Eelnõu § 1 punktidega 15, 17 ja 21 nähakse

lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ja

töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisel ette

nõue, et tööandja peab olema kantud Eesti

äriregistrisse. Praegu saab tööandja, kes kutsub

välismaalase Eestisse tööle, olla nii lühiajalise

Eestis töötamise registreerimise kui ka

töötamiseks tähtajalise elamisloa menetluses

üldjuhul ka muu riigi ettevõtja, kes on võtnud

ennast Eestis mitteresidendist tööandjana arvele.

Kaubanduskoda on plaanitavale muudatusele

vastu järgmistel põhjustel:

1. Ebamõistlik kitsendus välismaalast tööle

võtta sooviva tööandja osas. Eelnõus sisalduv

lahendus tähendab, et edaspidi on lubatud

välismaalasi tööle võtta üksnes Eesti

äriregistrisse kantud isikutel ehk äriühingutel,

FIE-del ning välismaa äriühingu filiaalidel, kui

filiaal on äriregistrisse kantud. Muudatuse

jõustumisel ei oleks enam õigust välismaalasi

tööle võtta mittetulundusühingutel, sihtasutustel

ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustel,

sest neid ei kanta äriregistrisse. Seletuskirjast ei

selgu, miks on välismaalaste palkamine edaspidi

lubatud üksnes äriregistrisse kantud isikutele.

Selline lahendus ei tundu mõistlik ega

eesmärgipärane.

2. Võimalik vastuolu teenuste vaba liikumise

ja võrdse kohtlemise põhimõttega. Lisaks

tekib küsimus, kas plaanitav muudatus on

kooskõlas ELi teenuste vaba liikumise

põhimõttega. Näiteks kui Eesti ettevõtjal on

õigus mõnes teises liikmesriigis pakkuda

sealsetele ettevõtjatele renditööjõudu, kuid

teistes liikmesriikides tegutsevatel ettevõtjatel

puudub Eestis selline õigus, kui need ettevõtjad

ei ole just kantud Eesti äriregistrisse, siis sellega

võib kaasneda ebavõrdne kohtlemine, kus Eesti

piirab teises liikmesriigis asutatud renditöö

vahendajate ligipääsu Eesti turul teenuse

pakkumiseks.

3. Negatiivne mõju filiaalidele. Äriseadustiku

§ 384 kohaselt lg 1 kohaselt on välismaa

äriühingul õigus, kuid mitte kohustus, kanda

Eesti äriregistrisse filiaal. Lisaks sätestab

äriseadustik (§ 384 lg 2), et filiaali tegevusest

Osaliselt arvestatud

Eesti rändepoliitika eesmärk on ühelt poolt

soodustada nende välismaalaste Eestisse elama

asumist, kes loovad kogu ühiskonnale suuremat

lisandväärtust, teiselt poolt aga hoida ära

elamislubade ja viisade väärkasutust ning

ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus,

avalik kord ja riigi julgeolek. Samuti on

eesmärgiks kaitsta Eesti tööjõuturgu. Eeltoodu

tagamiseks on oluline muuta välismaalase Eestis

viibimise, elamise ja töötamise regulatsioon

välismaalaste ja tööandjate jaoks

arusaadavamaks ning seeläbi suurendada riigi

suutlikkust rännet juhtida ja kontrollida. Nõue,

et tööandja, kelle juures lühiajaline Eestis

töötamine registreeritakse või töötamiseks

tähtajaline elamisluba antakse, peab olema

kantud Eesti äriregistrisse, muudab

välismaalase Eestis töötamise regulatsiooni

järgimise ja kontrollimise lihtsamaks ja

selgemaks ning võimaldab senisest tõhusamalt

ennetada viisade ja elamislubade väärkasutust.

Samuti tekib riigil võimalus teha senisest

tõhusamalt kindlaks, kas Eestis viibimiseks,

elamiseks ja töötamiseks taotletakse

seaduslikku alust selle eesmärgipäraseks

kasutamiseks ning kas tööandja on

usaldusväärne. Näiteks esineb praktikas

juhtumeid, kui mitteresidendist tööandja skeemi

kasutavad Eesti ettevõtjad, kes asutavad

ettevõtte teises liikmesriigis või kolmandas

riigis ja vormistavad selle kaudu välismaalased

Eestisse tööle. Sellise skeemi võimaldamiseks

puudub mõistlik põhjendus. Selgitame, et muudatuse tulemusena on MTÜ-

del ja SA-tel ka edaspidi õigus välismaalasi

tööle võtta, sest ka MTÜ-d ja SA-d kantakse

äriregistrisse. ÄRS § 2 lg 1 kohaselt on

äriregister riigi infosüsteemi kuuluv

andmekogu, mille pidamise eesmärk on koguda,

säilitada ja avalikustada teavet Eesti õiguse järgi

asutatud eraõiguslike juriidiliste isikute, Eestis

tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate ja

välismaa äriühingute filiaalide kohta. Vastavalt

01.02.2023 jõustunud MTÜS § 75 on

mittetulundusühingute ja sihtasutuste register

äriregistri osa (alamregister). 01.02.2023

tulenevate kohustuste eest vastutab välismaa

äriühing, mitte filiaal. Sellega seoses jääb

arusaamatuks, miks äriregistrisse kantud filiaalil

on eelnõu kohaselt õigus välismaalasi tööle

võtta, kuid äriregistrisse kandmata filiaalil mitte.

Mõlemal juhul on vastutus VMS-st tulenevate

kohustuste täitmise puhul välismaa äriühingul,

sest filiaal ei ole äriseadustiku kohaselt

juriidiline isik. Meie hinnangul on ebamõistlik

nõuda filiaali kandmist äriregistrisse üksnes

põhjusel, et filiaalil oleks õigus Eestis

välismaalasi tööle võtta.

Kaubanduskoja ettepanek:

Jätta eeltoodud põhjustel eelnõust välja §1 p-

d 15, 17 ja 21. Kui seda ettepanekut ei ole

võimalik arvesse võtta, siis palume lisada

seletuskirja täiendavaid selgitusi selle kohta,

et plaanitav muudatus on kooskõlas ELi

teenuste vaba liikumisega ning võrdse

kohtlemise põhimõttega.

jõustunud äriregistri seadusega muudeti

registrimenetlus selgemaks.

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register

(koos selle alamregistrite usuliste ühenduste

registri, ametiühingute registri, korteriühistute

registri ja maaparandusühistute registriga)

muudeti äriregistri osaks ning

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile

kohaldatakse äriregistri regulatsiooni.

Muudatuse tulemusena on kogu

registrimenetlus koondatud äriregistri

seadusesse ning äriregistrisse koondatakse kõik

eraõiguslikud juriidilised isikud, aga ka

füüsilisest isikust ettevõtjad. Selle tulemusena

kohalduvad kõigile eraõiguslikele juriidilistele

isikutele edaspidi ühtsed registripidamise sätted,

samad põhimõtted ja korraldus. Juriidiliste

isikute endi jaoks toimivad mõlemad registrid e-

äriregistri kaudu.

Kooskõlastusringi järgselt on eelnõu ja

seletuskirja täiendatud erandiga, mille kohaselt

ei kohaldu Eesti äriregistrisse kandmise nõue

avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

Muudatus on vajalik, kuna äriregistri seaduse

(edaspidi ÄRS) § 2 lõike 1 kohaselt on

äriregister riigi infosüsteemi kuuluv

andmekogu, mille pidamise eesmärk on koguda,

säilitada ja avalikustada teavet Eesti õiguse järgi

asutatud eraõiguslike juriidiliste isikute, Eestis

tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate ja

välismaa äriühingute filiaalide kohta , aga ÄRS

reguleerimisalasse ei kuulu informatiivse

tähendusega riigi- ja kohaliku omavalitsuse

asutuste riiklik register, mille eesmärk on

avaliku sektori siseselt riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutuste ja avalik-õiguslike

juriidiliste isikute üle arvestuse pidamine ning

registriandmete kättesaadavaks tegemine ning

mille pidamise korra kehtestab kohtute seaduse

§ 16 lg 21 kohaselt valdkonna eest vastutav

minister.

Kavandatav muudatus on kooskõlas ELi

teenuste vaba liikumise põhimõttega, kuna Eesti

äriregistris registreerimise nõue ei laiene

tööandjatele, kes kasutavad teenuse vaba

liikumist. Mitteresidendist tööandja on jätkuvalt

lubatud, kui välismaalane asub tööle VMS-i

§ 106 lõikes 17 (töötamine teenuse osutamise

eesmärgil), § 107 lõike 12 punktis 10 ja § 185

lõikes 2 (lähetatud töötajana) sätestatud

tingimustel. Vastavad erisused on sätestatud

kõnesolevas eelnõus.

4. Eelnõu § 1 punkt 31

Eelnõuga antakse Vabariigi Valitsusele õigus

peatada lühiajalise Eestis töötamise

registreerimine töötamise aluse, töökoha või

tegevusala järgi juhul, kui see on avaliku korra

või riigi julgeoleku tagamise vajadust arvestades

põhjendatud.

Kaubanduskoda on sellele muudatusele vastu.

Jääb ebaselgeks, kuidas saab näiteks üks või ka

mitu tegevusala ohustada avalikku korda või

julgeolekut. Meie hinnangul kaasneb

muudatusega poliitiline risk, et poliitilistel

põhjustel võidakse peatada või oluliselt piirata

lühiajalist Eestis töötamist ja seda püütakse

põhjendada avaliku korra või julgeoleku

tagamisega. Seega muudatus tekitab nii

tööandjates kui ka välismaalastes ebakindlust,

sest Vabariigi Valitsus võib igal hetkel peatada

lühiajalise töötamise registreerimise. Lisaks on

ebaselge, milliste olukordade jaoks on sellist

muudatust üldse vaja.

Kaubanduskoja ettepanek:

Jätta eelnõust välja § 1 p 31.

Arvestatud

Eelnõu § 1 punktid 28, 29 ja 31 eelnõust välja

jäetud.

5. Ühe akna põhimõte

Kaubanduskoda toetab eelnõus sisaldavaid

muudatusi, mis võimaldavad välismaalasel ja

tema Eestisse kutsujal suhelda Eesti

ametiasutustega elektrooniliselt ühe akna

põhimõttel ning edastada Eestis elamise ja

töötamise andmeid ja dokumente korraga PPA

kaudu nii MTA-le, Tööinspektsioonile kui ka

Töötukassale. Samuti peame positiivseks, et

erinevad riigiasutused saavad õiguse vahetada

välismaalase Eestis elamise, töötamise ja

õppimise andmeid üle X-tee. Plaanitavad

muudatused loovad head eeldused töökoormuse

vähendamiseks nii välismaalaste, nende

tööandjate kui ka erinevate riigiasutuste jaoks.

Oleme seisukohal, et e-teenuste arendamine ja

ühe akna põhimõtte kasutusele võtmine annavad

PPA-le ja teistele järelevalveasutustele oluliselt

paremad võimalused, et senisest kiiremini ja

tõhusamalt avastada elamislubade ja viisade

väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet ja

seeläbi tagada turvalisus, avalik kord ja riigi

julgeolek. Seetõttu puudub meie hinnangul

vajadus lisada VMS-i käesoleva kirja esimeses

kolmes punktis nimetatud muudatusi.

Selgitus

Võtame teadmiseks KTK põhimõttelise toetuse

muudatustele, mis võimaldavad välismaalasel ja

tema Eestisse kutsujal suhelda Eestiga

elektrooniliselt ühe akna põhimõttel ning

edastada Eestis elamise ja töötamise andmeid ja

dokumente korraga PPA kaudu nii MTA-le, TI-

le kui ka Töötukassale. Eelnõuga kavandatakse

ühe akna põhimõtte rakendamiseks õiguslike

aluste loomine. Samaaegselt on PPA

eestvedamisel arendamisel ka vastav tehniline

lahendus, mille loomisel püüame arvestada

erinevate osapoolte soove ja vajadusi.

Samuti võtame teadmiseks ettepaneku, mis

puudutab usaldusväärse tööandja kontseptsiooni

loomist. Eelnõu eesmärgiks ei ole täiendavate

erisuste loomine, sh usaldusväärsetele

tööandjatele. Siseministeerium on analüüsimas

võimalust kiirendatud menetluse loomiseks

teatud kriteeriumitele vastavate taotluste osas.

Kaubanduskoja ettepanek:

Toetame e-teenuste arendamist, mis vähendavad

nii välismaalaste, nende tööandjate kui ka

riigiasutuste töökoormust. Peame oluliseks, et

IT-arenduste väljatöötamisse kaasatakse ka

välismaalaste värbamisega tegelevaid

ettevõtjaid, et saavutada võimalikult hea

lõpptulemus. Kui Siseministeeriumi hinnangul

on lisaks e-teenuste arendamisele vaja VMS-s

teha täiendavaid muudatusi, siis palume ühe

lahenduse kaaluda ettepanekut luua

usaldusväärse tööandja kontseptsioon, kus

usaldusväärse tööandja kriteeriumitele vastavale

ettevõtjale ehk seadusekuulekale ettevõtjale ei

kehtestata täiendavaid piiranguid ja keelde

välismaalaste palkamise osas. Täiendavad

nõuded tuleksid üksnes tööandjatele, kellega

kaasneb erinevate hinnangute kohaselt kõrgem

risk elamislubade ja viisade väärkasutuseks ning

ebaseaduslikuks sisserändeks.

Kaubanduskoda on valmis sellise lahenduse

osas kaasa mõtlema.

Eesti Aiandusliit

Kui kehtiva seaduse kohaselt võivad

lühiajaliselt Eestis töötada kõik välismaalased,

kes viibivad Eestis ajutiselt viisa või

viisavabaduse alusel ja kelle lühiajaline Eestis

töötamine on registreeritud politsei- ja

piirivalveametis, siis eelnõu kohaselt võib

välismaalane edaspidi Eestis töötada üksnes

pikaajalise viisa ehk D-viisa alusel.

Koda tegi siseministeeriumile ettepaneku jätta

see muudatus eelnõust välja või lubada edaspidi

Eestis lühiajaliselt töötada vähemalt nendel

välismaalastel, kes viibivad Eestis mõne teise

Schengeni liikmesriigi antud D-viisa või siis

viisavabaduse alusel.

Aiandusliit on samuti plaanitavale muudatusele

vastu, sest see muudab välismaalase värbamise

protsessi mitme nädala võrra pikemaks, sest

enne Eestis tööle hakkamist tuleb välismaalasel

taotleda Eesti välisesindusest või Eestis

kohapealt D-viisa. Lisaks suurendab muudatus

välismaalase või tema tööandja kulusid, sest

välismaalasel ei ole võimalik Eestisse jõudes

kohe tööle hakata. Kokkuvõttes suureneb

ebaseadusliku töötamise risk.

Plaan lubada kolmandate riikide kodanikud

lühiajalisele tööle vaid pikaajalise D-viisa alusel

oleks aiandussektorile hävitava tagajärjega.

Arvestatud

Eelnõu § 1 p-d 16, 19, 20 ja 24 eelnõust välja

jäetud. Samuti märgime, et hooajatöötajatele

oleks eelnõu kohaselt pikaajalise viisa nõudest

kehtestatud erand ehk neile oleks kehtima

jäänud senine regulatsioon.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Tervitame eelnõu püüde nii välismaalase kui

tema Eestisse kutsuja halduskoormuse

vähendamiseks soodustades e-teenuste

kasutamist. Toetame ka eesmärki tugevdada

rändekontrolli võimekust ennetamaks

riigisiseseid julgeolekuohte. Küll aga ei toeta me

muudatust mille kohaselt võib edaspidi

lühiajaliselt Eestis töötada üksnes D-viisa

alusel.

Eelnõu § 1 punkt 16 muudab VMS § 106 lg 1

sõnastust selliselt, et lühiajaliselt võib Eestis

töötada välismaalane, kelle töötamine on enne

tööle asumist PPA-s registreeritud ja kellele on

antud VMS-i alusel pikaajaline viisa (D-viisa),

kui VMS-s ei ole sätestatud teisiti. Kehtiva

VMS-i § 106 lõike 1 kohaselt võivad

lühiajaliselt Eestis töötada kõik välismaalased,

kes viibivad Eestis ajutiselt viisa või

viisavabaduse alusel ja kelle lühiajaline Eestis

töötamine on registreeritud. Seega muudatuse

jõustumisel ei tohi Eestis töötada välismaalane:

kes on saanud lühiajalise viisa (C-viisa); kellel

on mõne muu Schengeni konventsiooni

liikmesriigi pädeva asutuse antud D-viisa, mis

võimaldab Eestis viibida seaduslikult 90 päeva

180 päeva jooksul; või kes külastab Eestit

viisavabastuslepingu alusel.

Meie ettepanek on jätta muutmata

kolmandate riikide kodanikele kehtiv

lühiajalise töötamise kord hooajatöötajate

mõistes. Muudatus tähendab mitme

toidutootmisega tegeleva sektoriile suuri

kahjusid. Eriti suur mõju on aiandussektorile,

kes suvisel hooajal sõltub suurel määral just

võõrtööjõu olemasolust. Lisaks tasub kaaluda

majanduslikke tagajärgi, mida muudatus endaga

kaasa toob. Kodumaine marja-, köögi- ja

puuviljakasvatus on oluliselt alla

isevarustatuse taseme ning muudatus

nõrgendab Eesti toidujulgeolekut veelgi. Ilma võõrtööjõuta on kodumaise köögi- ja

puuvilja hind oluliselt kõrgem peamiselt

kõrgemate tööjõukulude tõttu. Muudatus

pikendab oluliselt võõramaalasest tööjõu lubade

menetlemise protsessi. Kehtiva seaduse järgi

siseneb välismaalane, kelle töötamine on

registreeritud PPA-s Eestisse viisavabaduse,

teises liikmesriigis väljastatud D-viisa või C-

viisa alusel ning seejärel taotleb PPA-st D-viisat.

Arvestatud

Eelnõu § 1 p-d 16, 19, 20 ja 24 eelnõust välja

jäetud. Samuti märgime, et hooajatöötajatele

oleks eelnõu kohaselt pikaajalise viisa nõudest

kehtestatud erand ehk neile oleks kehtima

jäänud senine regulatsioon.

Lisaks suurenevad ka tööandja ja ka töötaja enda

kulud. Välismaalane peab reisima Eestisse

teadmata, kas tema viisa rahuldatakse, sest tihti

ei ole võimalik töötaja elukohas D-viisat

taotleda.

Eesti Laevaomanike Liit

1. Täiendavate nõuete kehtestamine

tööandjale

Laevade Eesti lipu alla registreerimise

atraktiivsus laevaomanikele eeldab hästi

toimivat süsteemi riiklikul tasandil, mis

võimaldab laeva ja sellega seotud

majandustegevust katkestuseta ja võimalikult

vähese bürokraatiaga üle tuua Eesti lipu alla.

Laeva lipuvahetus tähendab lisaks laeva enda

registreerimisele Eesti lipu alla ka mitmeid teisi

vajalikke toiminguid, mis on seotud mitmete

nõuete täimist, mis on peamiselt seotud

meresõiduohutusega. Lisaks nendele on vaja

teha teatud toimingud, mis on seotud laeval

töötamisega – näiteks töötamise registreerimine

töötamise registris (TÖR), isikukoodide

taotlemine laevapere liikmetele, töötamise

lühiajaline registreerimine PPA-s. See kõik

tähendab juba niigi täiendavat koormavat

asjaajamist laevaomanikule, kes soovib

registreerida oma laeva Eesti lipu alla. Nüüd on

aga kavatsus Eelnõuga kehtestada täiendavad

nõuded tööandjale, et välismaalase tööle

võtmine saaks toimuda ainult Eestiga seotud

ettevõtte kaudu. Selline piirang ei saa kuidagi

soodustada laevade Eesti lipu alla toomist.

Osaliselt arvestatud

Kehtivasse VMS-i on koostöös

laevandussektoris tegutsevate erialaliitudega

juba loodud mitmeid soodustusi

laevandussektorile. 01.10.2022 jõustusid VMS-

i muudatused, mis lihtsustasid meremeeste

töötamist Eesti lipu all sõitval laeval.

Muudatuste tulemusena on välismaalastel õigus

töötada peamiselt väljaspool Eesti sadamaid

Eesti lipu all sõitvatel laevadel ilma viisa või

elamisloata ja ilma VMS-s välismaalastele

üldiselt kohalduva vähemalt Eesti keskmise

palga nõudeta. Muudatusega on hõlmatud kõik

kala-, kauba- ja reisilaevad, mis külastavad Eesti

sadamaid kuni 25 korda aasta jooksul arvates

viimasest külastusest. Samuti loodi erisus

juhtudeks, kui laev teeb Eesti sadamatest

lähtuvaid rahvusvahelisi regulaarreise. Ka siis

on välismaalastest meremeestel lubatud töötada

ilma viisa või elamisloata, aga kohaldub

laevandussektoris kokkulepitud vastavale

ametikohale ettenähtud töötasu nõue. Seega

on juba tehtud mitmeid olulisi lihtsustusi ja

soodustusi, et tagada välismaalastest

meremeestele võimalus töötada Eesti lipu all

sõitvatel laevadel ning vältida ülemäärast

bürokraatiat laevandussektorile.

1.1. Tööandja Eestis registreerimise nõue

Kaob võimalus mitteresidendist tööandjal

registreerida lühiajaline töötamine või

taotleda tähtajalist elamisluba.

Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse

(edaspidi LaevaRS) § 2 lg 21 järgi saab Eesti lipu

alla registreerida laeva, mille omanik võib olla

ka Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud

eraõiguslik juriidiline isik, kelle asukoht ja

tegevuskoht on vastavas lepinguriigis,

tingimusel, et laevaomanikul on Eestis

tegevuskoht, või omab sellist tegevuskohta selle

laevaomaniku osas Eestis vastutav isik. Eelnõu

järgi see Euroopa Majanduspiirkonna

laevaomanik ei saa registreerida oma laeva

välismaiste laevapere liikmete lühiajalist

töötamist või taotleda tähtajalist elamisluba

Eestis. Senises praktikas on ette tulnud olukordi,

kui reeder asutab Eestis uue äriühingu, mis

vastab LaevaRS § 42 mõttes vastutavale isikule

kehtestatud nõuetele ja mis saab olema nii

registreeritud laevaomanik kui laevapere

liikmete tööandjaks. Sellisel juhul tekib

tööandjal majandustegevus Eestis ja

asjaajamine alles laeva registreerimisest Eestis,

kuid laevaomanikust tööandjal puudub eelnev

majandustegevus Eestis, mis on vajalik Eelnõu

järgi töötamise registreerimiseks. Seega, kui

laevaomanikul puudub võimalus registreerida

tähtajalist töötamist või taotleda tähtajalist

elamisluba laevapere liikmetele, siis selline

tööandja ei saagi hakata tegutsema Eestis.

Selline uus ja ebavajalik piirang välisriigi

laevapere liikmete tööle võtmiseks pärsib

ettevõtlusvabadust ja vähendab oluliselt Eesti

lipu atraktiivsust.

Selgitus

Arvamuses on välja toodud, et senises praktikas

on ette tulnud olukordi, kui reeder asutab

Eestis uue äriühingu, mis vastab lipuõiguse ja

laevaregistrite seaduse (edaspidi LaevaRS) §

42 mõttes vastutavale isikule kehtestatud

nõuetele ja mis saab olema nii registreeritud

laevaomanik kui laevapere liikmete tööandja.

Seega tuginedes teie tagasisidele on

laevaomanikust tööandjal võimalik täita Eesti

äriregistris registreerimise nõuet.

Selleks, et vähendada võimalikke negatiivseid

mõjusid Eesti ettevõtluskeskkonnale, sh

laevandussektorile, samas tagada eelnõu

eesmärkide täitmine, on eelnõust välja jäetud

§ 1 p 18, mis näeb ette nõude, et tööandjal,

kelle juures lühiajaline Eestis töötamine

registreeritakse, peab olema vahetult enne

lühiajalise Eestis töötamise registreerimise

taotluse esitamist vähemalt järjestikuse kuue

kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus

Eestis. Seeläbi on alustavatele ettevõtjatele

tagatud võimalus palgata välismaalasi tööle.

Eelnõus säilib nõue, et tööandjal, kelle juures

töötamiseks tähtajalist elamisluba

taotletakse, peab olema vahetult enne elamisloa

taotluse esitamist vähemalt järjestikuse 12 kuu

jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis.

Arvestades eeltoodut on ka välisriigi

laevaomanikel võimalik tuua oma laevu Eesti

lipu alla.

1.2. Tööandja eelneva majandustegevuse

nõue

Välisriigi laevaomanikel kaob võimalus

alustada Eestis majandustegevust, kui

kehtestatakse täiendav nõue omada

majandustegevust enne, kui saab tööle võtta

välisriigi laevapere liikmeid ja alustada

majandustegevust.

Eelnõuga nähakse ette eelneva tegeliku

majandustegevuse nõue tööandjale, kelle juures

lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse -

peab olema vahetult enne lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise taotluse esitamist

vähemalt järjestikuse kuue kuu jooksul olnud

Selgitus

Vt eelmist selgitust.

tegelik majandustegevus Eestis ja tööandjale,

kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba

taotletakse.

Seega tekib olukord, kus nõutakse

laevaomanikult eelnevat Eestiga seotud

majandustegevust, kuigi kehtiv seadus

(LaevaRS § 2 lg 21) loob õigusliku aluse

registreerida laev välisriigis asuva füüsilise isiku

või välisriigis asutatud ja tegutseva juriidilise

isiku nimele. Seega tahetakse tekitada õiguslik

olukord, kus mitteresidendist tööandja ei saa

mitte kuidagi taotleda tähtajalisi elamislubasid

välisriigi laevapere liikmetele, kuna sellisel

tööandjal ei ole Eestis eelnevat

majandustegevust.

Eeltoodust tulenevalt ei saa ELL nõustada

Eelnõu eelviidatud ettepanekutega, mille

tagajärjel muutub sisuliselt võimatuks

registreerida laevapere liikme lühiajaline

töötamine PPA-s või taotleda tähtajalist

elamisluba, kui selliste toimingute eelduseks

kehtestatakse kohustus omada 6 kuud või 12

kuud eelnevat majandustegevust Eestis.

Kokkuvõtteks märgime, et laeva Eesti lipu alla

toomisel ei ole laevaomanikul võimalik enne

vastavate taotluse esitamist (lühiajalise

töötamise registreerimine või taotletakse

tähtajalist elamisluba) omada Eestis mitte

mingit majandustegevust, seega kui Eelnõu § 1

punktide 15, 17, 18, 21, 45, 52 ja 53

ettepanekutega nähakse ette uued ja täiendavad

nõuded tööandjale, siis ei olegi edaspidi

võimalik välisriigi laevaomanikel tuua oma

laevu Eesti lipu alla.

Näeme siinkohal lahenduseks välistada

kavandatud muudatuste kohaldumine

laevandussektorile ja kehtestada välisriigi

laevapere liikmete puhul ühetaoline

eriregulatsioon, millega võimaldatakse välisriigi

laevapere liikmel töötada Eesti lipu all sõitval

laeval tähtajalise elamisloata juhul, kui välisriigi

laevapere liige laeval töötamise ja elamise ajal

ei ela Eestis. Selline välisriigi laevapere liikme

eriregulatsioon peaks tähendama ka seda, et

sisserände piirarvude kehtestamine ei kohaldu

laevandussektorile. See omakorda tähendab et

sisserände kvoote saavad kasutada teised

tööandjad, kes vajavad võõrtööjõudu.

2. Toetame paindlikku välismaalaste

sisserände piirarvu kehtestamise süsteemi

Selgitus

Toetame paindlikku välismaalaste sissrände

piirarvu kehtestamise süsteemi loomist, et

võimaldada tööle kutsuda erinevaid spetsialiste

sektoritesse, kus see on väga vajalik. Sellega

seonduvalt jääb meile arusaamatuks praktiline

vajadus hoida laevapere liikmeid jätkuvalt

sisserände piirarvu süsteemis ja teatud juhtudel

laevapere liikmete tööle võtmisel tähtajalise

elamisloa taotlemist.

Kehtiv VMS näeb ette eriregulatsiooni, mis

annab õigusliku aluse välisriigi laevapere

liikmete tööle võtmise Eesti lippu kandvale

laevale. Kuigi VMS § 44 lg 5, 105 lg 21 ja 22

sätestatud regulatsioon lähtub suuresti eeldusest,

et välisriigi laevapere liikmele lubatakse viibida

Eesti lipu all sõitval laeval töötamise eesmärgil.

Samas, olukorras kui laev enam ei vasta VMS §

105 lg 21 nimetatud tingimustele, siis tuleneb

tööandjale kohustus registreerida välisriigi

laevapere liikme lühiajaline töötamine, kuigi

sisuliselt välisriigi laevapere liikme viibimine

laevas ei muutu.

Seega kehtiv VMS ei näe ette selget võimalust

välistada välisriigi laevapere liikmed täielikult

sisserände piirarvu süsteemist isegi olukorras,

kui välisriigi laevapere liige ei ela Eestis vaid

elab ja töötab Eesti lippu kandval laeval,

vaatamata sellele, et laev ei pruugi kordagi

Eestisse tulla. ELL-i arvates sellisel juhul

laevapere liikme lühiajalise töötamise

registreerimise nõue ei ole põhjendatud.

Lõpetuseks märgime ära, et üldiselt ELL toetab

eelnõus kavandatavaid muudatusi, mis on

seotud bürokraatia vähendamisega, paberivaba

asjaajamise edendamisega ning regulatsiooni

täpsemaks ja selgemaks muutmisega, kuid ei ole

nõus teatud toimingute tegemise eeldusena

nõutud eelneva Eesti majandusetegevuse

kohustuse sätestamisega. Eelnõu positiivsete

ettevõtlust soodustavate muudatuste varjus ei

tohiks muuta välismaalaste seaduses sätestatuid

põhimõtteid, mis muudavad ettevõtluse

keeruliseks või sootuks võimatuks. Eelneva

majandustegevuse olemasolu nõue ja tööandja

registreerimine Eesti äriregistris sisuliselt

kaotab võimaluse registreerida laevu Eesti lipu

alla, kui üldse polegi võimalik alustada

majandustegevust. Selles tulenevalt palume

kehtestada erand laevaomanikele ja laevapere

liikmete töötamisele Eesti lipuga laevadel

Võtame teadmiseks Eesti Laevaomanike Liidu

põhimõttelise toetuse muudatustele, mis

võimaldavad välismaalasel ja tema Eestisse

kutsujal suhelda Eestiga elektrooniliselt ühe

akna põhimõttel ning edastada Eestis elamise ja

töötamise andmeid ning dokumente korraga

PPA kaudu nii MTA-le, TI-le kui ka

töötukassale.

Võtame teadmiseks esitatud ettepaneku, mis

puudutab laevapere liikmete sisserände piirarvu

alt väljaarvamist. Küsimus vajab täiendavat

analüüsi, mistõttu ei ole kõnesoleva eelnõu

raames seda võimalik arvestada.

vältimaks täiendavate piirangute kehtestamist

laevade Eesti lipu alla toomisel.

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate

Assotsiatsioon

VMS § 179 lõikes 3 on sätestatud, et

välismaalane, kes taotleb tähtajalist elamisluba

töötamiseks ja kes on enne Eestis elanud

töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel

vähemalt viis aastat, peab oskama eesti keelt

vähemalt A2-tasemel. Seadusandja on nimetatud

nõuet põhjendanud sellega, et välismaalasel on

peale töötamiseks antud tähtajalise elamisloa

saamist 5 aastat aega õppida eesti keel nõutud

tasemel selgeks.

Eelnõuga regulatsiooni leevendada ei

kavandata. Siseministeerium on varem

väljendanud seisukohta, et otstarbekas on

rakendada keele oskuse nõuet just uutele riiki

saabujatele, kuna need välismaalased on

elamisloa taotlemisel teadlikud eesti keele

nõude olemasolust ning saavad 5 aasta jooksul

astuda samme eesti keele omandamiseks

vajalikul tasemel juhul kui nad soovivad ennast

Eestiga pikemaajaliselt siduda. Nagu eelpool

öeldud, siis kaugsõiduautojuhtidel ei ole kavas

end püsivalt Eesti riigiga siduda ja Eestisse

elama jääda. Kes seda siiski soovib, peab

loomulikult olema võimeline kohanema ja keelt

valdama.

Rõhutame juba 09.02.2024 kirjas öeldut, et

keeleoskuse nõuet tuleks rakendada nende

isikute puhul, kelle osas on põhjendatud eeldus,

et nende töökoht asub Eestis ja nad jäävad ka

Eesti Vabariiki pikemaajaliselt elama, samuti

nende, kelle töö ja elustiil võimaldavad nn.

esmase viieaastase perioodi jooksul eesti keelt

piisavalt õppida. Välisriikidest tullakse

autojuhina tööle just seetõttu, et töö ei ole

lokaalne ega toimu ühes riigis. Eestis käiakse

lühiajaliselt, keskmiselt võib-olla mõned päevad

kuus ning ka tööväliseid perioode

(puhkepäevad, puhkus) ei veedeta reeglina

Eestis, vaid oma koduriigis.

…

Kehtivas VMS-is nähakse ette teatud

ametikohtade täitmise soodustamiseks

leevendatud keelenõuded, nt iduettevõtete

jaoks. Maanteekaubaveo näol on tegemist

elutähtsa teenusega, see on majanduse ja

ühiskonna toime seisukohalt kriitilise tähtsusega

Selgitus

VMS § 179 lõikes 3 sätestatud A2 keeleoskuse

nõue laieneb välismaalasele, kes taotleb

tähtajalist elamisluba töötamiseks ja kes on enne

Eestis elanud töötamiseks antud tähtajalise

elamisloa alusel vähemalt viis aastat. Eesti keele

oskus on üks olulisemaid eeldusi, et ühiskonda

sulanduda ja selles toimuvat mõista.

Välismaalasele on riigikeele oskus vahend, et

saavutada näiteks parem haridus ja töökoht.

Keeleoskus on tähtis ka ühiskonnale, kui pidada

silmas lõimumist ja eesti keele säilimist.

Seadusandja on töörändes kehtivast A2-tasemel

keelenõudest loonud VMS-i ka erisused (VMS

§ 179 lg 4) tulenevalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiividest. Vastavad erisused on

loodud tulenevalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiividest 2014/36/EL

(hooajatöötajate direktiiv), 2014/66/EL

(ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate direktiiv),

2016/801/EL (õpi- ja teadusrände direktiiv),

2021/1883 (Euroopa Liidu sinise kaardi

direktiiv). Muude täiendavate erisuste loomist

ei ole seadusandja hetkel pidanud põhjendatuks.

Teie pöördumisest nähtub, et rahvusvaheliste

vedude autojuhid käivad Eestis lühiajaliselt

(keskmiselt võib-olla mõned päevad kuus) ning

ka tööväliseid perioode (puhkepäevad, puhkus)

ei veedeta reeglina Eestis, vaid oma koduriigis.

Seega on paljudel juhtudel tegemist

välismaalastega, kes viibivad ja töötavad Eestis

lühiajaliselt (nt viisa ja lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise alusel) ning sellisel

juhul ei ole A2-tasemel keelenõuet. Tähtajaline

elamisluba on välismaalasele antav luba

Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks.

Usume, et need rahvusvaheliste vedude

autojuhid, kes taotlevad endale tähtajalist

elamisluba töötamiseks ning kes kavatsevad

seeläbi jääda Eestisse pikemaajaliselt elama ja

tööle, leiavad ka võimaluse, et osaleda

kohanemisprogrammis. Samuti lahenduse, et

õppida viieaastase perioodi jooksul piisavalt

eesti keelt.

taristu osa. Oluline on rõhutada

transpordiettevõtete järjepidevust ning

varustuskindlust, mis on eriti oluline kriiside

korral, mida oleme viimasel ajal korduvalt

kogenud. Eestis peab säilima iseseisev

transpordivõimekus. Lähtuvalt eeltoodust

palume veelkord eelnõu menetlemisel näha ette

rahvusvaheliste vedude autojuhtidele

leevendatud keeleoskuse nõuded.

Eesti Tööandjate Keskliit

1. Toetame menetluse digitaliseerimist,

andmete ristkasutust ja suhtluse suunamist

ühtsesse infoväravasse tingimusel, et see

lihtsustab ja kiirendab lubade menetlust,

tõhustab järelevalvet ning kokkuvõttes

võimaldab legaalset töörännet suurendada, kuna

riskid on maandatud või lihtsamini

maandatavad. Rõhutame, et menetluse

digitaliseerimise juures tuleb silmas pidada, et

see siiski ei muutuks kokkuvõttes tööturu

osapoolte jaoks koormavamaks. Vastasel juhul

ei ole sellel arendusel mõtet.

Selgitus

Võtame teadmiseks Eesti Tööandjate Keskliidu

põhimõttelise toetuse muudatustele, mis

võimaldavad välismaalasel ja tema Eestisse

kutsujal suhelda Eestiga elektrooniliselt ühe

akna põhimõttel ning edastada Eestis elamise ja

töötamise andmeid ja dokumente korraga PPA

kaudu nii MTA-le, TI-le kui ka töötukassale.

2. Eelnõu selgelt negatiivse mõjuga muudatus

oleks lühiajalise töötamise registreeringu

(edaspidi „LTR“) lubamine vaid D-viisa

alusel. Seletuskirjast paistab, et 2023 oli LTR-

ga kokku pea 10000 inimest, kellest vaid 4500

tuli D-viisaga. 2019 oli 33 tuh LTR-i, kellest ca

18600 D-viisaga. Seega on arvestatav hulk

välismaalasi olnud lühiajaliselt tööturul muudel

alustel. D-viisa nõue oleks täiendava nõudena

lisatakistus. Teeme ettepaneku see muudatus

eelnõust välja jätta või teha erand vähemalt

isikutele, kellel on mõne muu Schengeni

konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse

antud D-viisa või kes külastab Eestit

viisavabastuslepingu alusel.

Arvestatud

Eelnõu § 1 p-d 16, 19, 20 ja 24 eelnõust välja

jäetud.

3. Valitsusele on eelnõuga plaanis anda

võimalus erandkorras avaliku korra või

julgeoleku kaalutlustel LTR peatada

ametialade või tegevusalade lõikes. Raske on

mõista tegevusala või ametialaga seotud riske,

mida polnud võimalik ette näha registreeringu

andmisel. Meie hinnangul saavad riskid olla

seotud pigem konkreetse isikuga.

Eelnõukohasel juhul rikuks valitsuse otsus

potentsiaalselt isikute tegevusvabadust

ebaproportsionaalsel määral. Eelnevast

tulenevalt ei saa me selle muudatusega

nõustuda.

Arvestatud

Eelnõu § 1 punktid 28, 29 ja 31 eelnõust välja

jäetud.

4. Püsivalt elama asumisel lisanduks A2

keeleoskuse ja kohanemisprogrammi nõue.

Kuuldavasti on riigis eesti keele õpetajate

nõudlus regulatiivsete muudatustega viidud

tasemele, milleks õpetajate töötunde ei jätku.

Kuigi pooldame püsivalt elama asumisel

mõistlike keelenõuete kehtestamist, on küsitav

selle kehtestamine olukorras, kus seda ei ole

võimalik täita.

Selgitus

Võtame teadmiseks toetuse vastavale

muudatusele ning nõustume, et on oluline

pöörata eraldi tähelepanu paindlikele (sh e-

keeleõppe) õppevormide arendamisele, samuti

nendest teadlikkuse tõstmisele

uussisserändajate ja tööandjate seas.

Selgitame, et eelnõu ja seletuskirja on

kooskõlastusringi järgselt täiendatud A2

tasemel eesti keele oskuse nõudest

eranditega. Analoogselt pikaajalise elaniku

elamisloa ja kodakondsuse taotlemisel kehtivate

erisustega nähakse eelnõuga püsivalt Eestisse

elama asumiseks tähtajalise elamisloa

taotlemisel keelenõude täitmisel ette järgmised

erisused:

1. eesti keele eksamit ei pea sooritama

välismaalane, kes on omandanud eesti keeles

põhi-, kesk- või kõrghariduse;

2. eesti keele tasemeeksamist on vabastatud

välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole

püsivalt võimeline sooritama eesti keele

tasemeeksamit;

3. välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole

püsivalt võimeline sooritama eesti keele

tasemeeksamit täies ulatuses, teeb eesti keele

tasemeeksami sellises ulatuses ja viisil, mida

tema terviseseisund võimaldab.

Välismaalase osalise või täieliku vabastamise

eesti keele tasemeeksami sooritamisest otsustab

ekspertkomisjon arvestades Vabariigi Valitsuse

13.12.2017.a määruses nr 247 toodut.

Ekspertkomisjoni otsuse peale võib

kolmekümne päeva jooksul otsuse kättesaamise

päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule.

5. Põhimõtteliselt toetame majandustegevuse

staažinõude kehtestamist välistööjõu

kaasamise lihtsustamiseks tööturule, kuid teeme

ettepaneku teha sellest erand

tippspetsialistidele ja arvestada staaži hulka

ka Eestis asutatud tütarettevõtte

emaettevõtte staaži välisriigis. Viimane on

oluline olukorras, kus välisettevõte soovib

Eestis tegevust alustada, luues siin selleks

ettevõtte ja mehitades seda kasvõi osaliselt

välisriigi töötajatega.

Selgitus

Võtame teadmiseks toetuse vastavale

muudatusele.

Selgitame, et eelnõu ja seletuskirja on

kooskõlastusringi järgselt muudetud. Selleks, et

vähendada võimalikke negatiivseid mõjusid

Eesti ettevõtluskeskkonnale, sh

investeerimiskeskkonna atraktiivsusele, samas

tagada eelnõu eesmärkide saavutamine, on

eelnõust välja jäetud § 1 p 18, mis näeb ette

nõude, et tööandjal, kelle juures lühiajaline

Eestis töötamine registreeritakse, peab olema

vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise taotluse esitamist vähemalt

järjestikuse kuue kuu jooksul olnud tegelik

majandustegevus Eestis. Seeläbi on alustavatele

ettevõtjatele tagatud võimalus palgata

välismaalasi tööle. Eelnõus säilib nõue, et

tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajalist

elamisluba taotletakse, peab olema vahetult

enne elamisloa taotluse esitamist vähemalt

järjestikuse 12 kuu jooksul olnud tegelik

majandustegevus Eestis.

Selgituseks ettepanekule arvestada

tippspetsialisti puhul majandustegevuse nõude

täitmise aja hulka ka Eestis asutatud

tütarettevõtte emaettevõtte tegutsemist

välisriigis märgime, et vastav erisus on juba

kehtivas VMS-is. VMS § 181 lõike 51 kohaselt

ei kohaldata tippspetsialistina töötamiseks

tähtajalise elamisloa andmisel nõuet, et äriühing

peab olema Eestis registreeritud vähemalt 12

kuud, kui äriühingu emaettevõtja on tegutsenud

vähemalt 12 kuud ja emaettevõtja käive aastas

on vähemalt kümme miljonit eurot.

6. Ettepanek rändega kaasnevate riskide

maandamiseks ja majanduse elavdamiseks

töötada välja nn usaldusväärse tööandja

kriteeriumid, kelle töötajatele sisserände

piirarv ei kehtiks. Meie hinnangul on see palju

tõhusam meede, kui ülejäänud Euroopaga

võrreldes vastuvoolu ujumine ja rändenõuete

üha keerulisemaks muutmine. Tuletame meelde,

et kehvade demograafilitse trendide tõttu

pingutavad kõik arenenud Euroopa riigid

välistööjõu meelitamise nimel.

Selgitus

Võtame teadmiseks ettepaneku, mis puudutab

usaldusväärse tööandja kontseptsiooni loomist.

Eelnõu eesmärgiks ei ole täiendavate erisuste

loomine, sh usaldusväärsetele tööandjatele.

Siseministeerium on analüüsimas võimalust

kiirendatud menetluse loomiseks teatud

kriteeriumitele vastavate taotluste osas.

7. Lisaks sisserände piirarvule on kolmandatest

riikidest tööjõu kaasamisel oluliseks takistuseks

keskmise palga nõue, mis on teatud regioonides,

ametialadel ja majandusharudes liiga kõrge tase.

Soovitame kehtestada palganõudeks 1,5-

kordse alampalga või mediaanpalga, mis

iseloomustab tööturu palgataset keskmisest

palgast täpsemalt.

Selgitus

Võtame teadmiseks esitatud ettepaneku Eesti

rändepoliitika muutmiseks. Küsimus vajab

täiendavat analüüsi, mistõttu ei ole kõnesoleva

eelnõu raames seda võimalik arvestada.

Eesti Töötukassa

1. Eelnõu § 1 punktiga 48 sätestatakse VMS

§ 177 lõikes 5, et töötukassa keeldub töötukassa

loa andmisest, kui:

• välismaalast arvestatakse sisserände piirarvu

täitumise arvutamisel;

• töötukassa loa taotluse kohta otsuse tegemise

päeval on selle aasta sisserände piirarv täitunud

• järgmise aasta sisserände piirarvu

kehtestamiseni on üle kuue kuu.

Arvestatud

Eelnõu § 6 lõige 4 muudetud ja lisatud viide

eelnõu § 1 punktile 48 (jõustumisajaga

01.01.2029).

Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt on kavas nimetatud

säte jõustada 01.06.2025. Muudatus on oluline,

et töötukassa ei peaks andma välja lube töökoha

täitmiseks välismaalasega olukorras, kus

jooksva aasta sisserände piirarv on täitunud.

Samas ei ole töötukassal võimalik kavandatud

muudatust rakendada enne eelnõu § 1 punktis 49

kavandatud muudatuse jõustumist ja vastava

andmevahetuse loomist PPA infosüsteemiga.

VMS § 177 lg 11 kohaselt ei ole töötukassa poolt

tööandjale töökoha välismaalasega täitmiseks

antav luba seotud välismaalase isikuga ning see

antakse ühe või mitme töökoha täitmiseks

välismaalasega Eestis registreeritud tööandja

juures. Kuna töötukassa ei anna luba konkreetse

isiku kohta, puudub meil teave, kes on

välismaalane, kellele elamisluba taotletakse ja

kas teda on arvestatud sisserände piirarvu

täitumise arvutamisel. Samuti ei ole meil

võimalik eristada neid isikuid, kes vahetavad

tööandjat ja seetõttu on juba sisserände piirarvu

täitumisel arvestatud. Nimetatud sätte 2029.

aastast varasem jõustamine eeldaks töötukassast

loa taotlemise protsessi ja seda reguleeriva

määruse muutmist selliselt, et tööandja taotlus

töötukassale oleks isikupõhine ja sisaldaks isiku

identifitseerimist võimaldavad andmeid ning

andmeid tema senise viibimise aluse kohta.

Eeltoodu alusel teeme ettepaneku muuta eelnõu

§ 6 lõiget 4 ja lisada sinna viide eelnõu § 1

punktile 48 (jõustumisajaga 01.01.2029).

2. Eelnõu § 1 punktis 49 sätestatakse PPA ja

töötukassa andmevahetuse õiguslikud alused

VMS §-s 177:

• lõikega 6 nähakse ette, et töötukassa esitab

PPA-le päringu peale andmed töötukassa loa

nõude täitmise kohta, ja

• lõikega 7, et PPA esitab töötukassale päringu

peale andmed välismaalase Eestis töötamise

kohta.

Seletuskirja kohaselt esitab muudatuse

tulemusena tööandja edaspidi töötukassa loa

taotluse töötukassale PPA elektroonilise kanali

kaudu. See tähendab ühtlasi, et tööandja ei pea

töötukassa luba enam ise eraldi hiljem PPA-le

edastama, vaid PPA saab vajalikud andmed tänu

elamislubade ja töölubade registri ja töötukassa

andmekogu andmevahetusele. Samas eelnõus

olevast VMS § 177 lg 6 ja 7 seda selgelt välja

toodud ei ole ja on ebaselge, mis viisil, mis

Arvestatud

VMS § 177 lõigete 6 ja 7 järjestust muudetud.

Selgitame, et vastavates lõigetes sätestatakse

PPA ja töötukassa andmevahetuse õiguslikud

alused. Täpsemad andmevahetuse detailid (mis

andmed, millise sagedusega jms) lepitakse

kokku PPA ja Töötukassa vahel arendustegevuse

käigus ning muudatused tuuakse detailsemalt

välja vastava arendusetapi valmimise eel

rakendusakti eelnõus ja selle seletuskirjas.

andmeid ja mis järjestuses andmeid vahetatakse.

Samuti ei nähtu lõike 7 sõnastusest, mis

andmeid välismaalase Eestis töötamise kohta

peaks PPA töötukassale esitama.

Teeme ettepaneku vahetada lõigete 6 ja 7

järjestus ja sõnastada järgmiselt:

„49) paragrahvi 177 täiendatakse lõigetega 6 ja

7 järgmises sõnastuses:

„(6) Politsei- ja Piirivalveamet esitab

infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu Eesti

Töötukassale tööandja käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud loa taotluse andmed.

(7) Eesti Töötukassa esitab Politsei- ja

Piirivalveametile infosüsteemide

andmevahetuskihi kaudu andmed Eesti

Töötukassa loa kohta.“;“.

3. Samuti palume seonduvalt eelnevaga

lisada eelnõu rakendusaktide kavanditesse majandus- ja infotehnoloogiaministri

22.12.2023 määruse nr 69 töötukassa

andmekogu põhimääruse täiendamine

elamislubade registrist töötukassale edastatavate

andmete osas.

Arvestatud

Muudetud rakendusakti kavand lisatud eelnõule.

Täpsemad andmevahetuse detailid (mis

andmed, millise sagedusega jms) lepitakse

kokku PPA ja Töötukassa vahel arendustegevuse

käigus ning muudatused tuuakse detailsemalt

välja vastava arendusetapi valmimise eel

rakendusakti eelnõus ja selle seletuskirjas.

4. Eelnõu § 1 punktiga 55 täiendatakse VMS

§ 2102 lõiget 1 punktidega 4 ja 5 püsivalt Eestis

elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise

lisatingimusi nõuetega:

1) läbida kohanemisprogramm ja

2) osata eesti keelt vähemalt A2-tasemel.

Eelnõule lisatud rakendusaktide kavandites on

kavas Siseministri 13. augusti 2014. aasta

määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“

muutmine ning selle § 7 lõike 4 esimene lause

sõnastatakse järgmiselt:

„Isikul puudub õigus osaleda moodulis või

keeleõppes, mille ta on juba läbinud, või kui ta

on viimase viie aasta jooksul osalenud Eesti

Vabariigi riigieelarvest rahastatud või

kaasrahastatud vajaliku taseme eesti keele

õppes.“.

Kuna töötukassa rahastab tööturumeetmete

osutamisel nii töötute kui ka töötavate inimeste

eesti keele koolitusi ning toetab tööandjaid oma

töötajate eesti keele oskuse arendamisel, siis

palume täpsustada, mis koolitusi on

eelnimetatud sättes mõeldud. Juhul, kui arvesse

võetakse ka töötukassa võimaldatud koolitused

ja selleks on vajalik luua andmevahetus

töötukassa andmekoguga, siis peaks see

Selgitus

Kuivõrd Kultuuriministeerium koostöös

puudutatud osapooltega praegu veel analüüsib

küsimust ja sellega kaasnevat õigusaktide

muutmisvajadust ning infosüsteemide

arendusvajadusi, siis on vastavad muudatused

Kultuuriministeeriumiga kokkuleppel praegu

eelnõu rakendusaktide kavanditest välja jäetud.

Kõnesolevale eelnõule saabunud tagasiside on

edastatud Kultuuriministeeriumile, kelle

ülesanne on tagada lõimumise valdkonna

poliitika kujundamine ja koordineerida selle

elluviimist.

kajastuma ka eelnõus või vastavates

rakendusaktides.

5. Eelnõu seletuskirja punktis 1.1. on

muuhulgas märgitud, et „riigiasutuste

andmevahetus ei ole tõhus, sest neil ei ole

võimalik vahetada omavahel automaatselt

andmeid, vaid üksnes teabenõude alusel e-posti

teel krüpteeritult või üle infosüsteemide

andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) läbi MISP2-

keskkonna“. Töötukassale teadaolevalt ei ole

kavas muuta eelnõuga sätestatud andmevahetusi

täielikult automaatseks, vaid uus süsteem

võimaldab vahetada andmeid infosüsteemide

vahel. Palume seletuskirja selles osas täpsustada

ja jätta eeltoodud tekstist välja sõna

„automaatselt".

Arvestatud

Tallinna Ülikool

1. Eelnõu § 1 p 43: 43) paragrahvi 163 tekst loetakse lõikeks 1 ning

paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3

järgmises sõnastuses:

„(2) Õppeasutus või üliõpilasorganisatsioon ei

pea esitama kutses andmeid, mille ta on kandnud

Eesti hariduse infosüsteemi.

(3) Haridus- ja Teadusministeerium esitab

Politsei- ja Piirivalveametile päringu peale

andmed välismaalase Eestis õppimise kohta,

milleks taotletakse tähtajalist elamisluba.“

Seletuskirja kohaselt saame aru, et kuna andmed

EHISe ja PPA vajaduse vahel on erinevad, siis

jääb õppeastusele endiselt kohustus esitada PPA

nõudmisel täiendavaid andmeid. Sellise

"pooliku" lahenduse korraldamine ei ole

ülikooli vaates asjakohane. Leiame, et

bürokraatia ja lihtsustamise eesmärgil oleks

mõistlik muuta käesoleva seadusega koos ka

EHISe põhimäärust ning kehtestata uute

andmete esitamise kohustus. Praeguses

välismaalse kutse vormis on nõutud õppekeele

taseme miinimumnõuded kirjeldamine. Need

andmed on EHISe õppeakvade registris olemas,

kuid ei ole seotud õppija andmetega. Selle või

ka teiste andmete täiendav esitamine PPAle ei

vähendada ülikoolide töökoormust ning ei ole

seega ka kooskõlas eelnõus seatud eesmärkide

ja kirjeldusega.

Ettepanek 1: täiendada EHISe põhimäärust nii,

et tagatud oleks täielik andmekomplekt, mida

PPA vajab. Saame seletuskirjast aru, et 2029.

Selgitus

Muudatuste eesmärk on võimaldada

välismaalasel ja tema Eestisse kutsujal suhelda

Eestiga elektrooniliselt ühe akna põhimõttel

ning soodustada elektroonilist asjaajamist.

Eelnõuga on kavas luua õiguslik alus

andmevahetuseks. Kuna andmed, mille

õppeasutused esitavad EHIS-sse ning mida PPA

vajab VMS-s sätestatud tingimustele ja nõuetele

vastamise kontrollimiseks, on erinevad, jääb

õppeasutustele kohustus esitada PPA-le

andmed, mida ei pea kandma EHIS-sse. PPA

eestvedamisel hakatakse arendama vastavaid

tehnilisi lahendusi, mille käigus püüame

arvestada erinevate osapoolte soovide ja

vajadusega.

aasta alguseks peaks valmima arendus, mille

abil toimub infovahetus EHISe ja PPA vahel.

Seletuskirjas on mainitud struktuurifondi

rahastust, et arendada PPA ja HTMi-vahelist

andmevahetust, aga mainitud ei ole, milliseid

andmeid ja millise kiirusega soovitakse EHISest

saada. Sellest oleneb aga see, mil määral peab

süsteemiarendusse panustama ülikool, et x-tee

kaudu kõik andmed õigeaegselt EHISesse

jõuaksid. Sealjuures on oluline ka, et EHISesse

tekiks andmete ülekirjutamise võimalus, mida

praegu kõigi andmete puhul ei ole lubatud.

Ettepanek 2: Muuta EHISe põhimäärust ning

võimaldada EHISes andmete sujuvat ja

haldusmenetluse seadustikust lähtuvat

töötlemist.

2. Eelnõu § 1 p 66 (kutsuja kohustused).

Seletuskirjas on mainitud, et uus süsteem saab

olema kasulik selleks, et erinevad haldusorganid

(EMTA, haridusasutused, tööandjad jne) saaksid

PPA-le infot anda, aga ei ole mainitud, mil

määral välismaalase kutsuja süsteemist infot nö

vastu saab. PPA on korduvalt ülikoolidele

rõhutanud, et välismaalaste toetamine elamisloa

saamisel on kutsuja kohustus. Praegusel juhul

saame ülevaate välisüliõpilaste elamisloa

taotlemise algusest, kui esitame PPAle kutse.

Samas on probleemiks, see, et me ei saa ühtegi

teadet selle kohta, kui isikule on elamisluba

väljastatud. Seega peab iga üliõpilane eraldi

pöörduma ülikooli poole ja esitama elamisloa

andmed uuesti ülikoolile. VMS-is uuendakse

punkte, mis on seotud kutsuja kohustusega, aga

ülikooli senine probleem on suuresti olnud

selles, et me ei tea, millal meie kutsutud

välismaalane Eestist lahkub või kui ta saab

elamisloa uuel alusel ning millal seega lõppeb

meie kutsuja kohustus. Kokkuvõttes tekib

küsimus, et kas "ühe akna süsteemis" oleks ka

ülikoolil võimalik vastu nö infot saada. Näiteks

saada teateid üliõpilase elamisloa otsuse osas

ning teada, millised on isikud, kelle suhtes meil

veel kehtib/ ei kehti kutsuja kohustus? Kui me

enam kutseid ei saada ning info võetakse otse

EHISest, kaob meil ka ülevaade taotlejatest, mis

omakorda raskendab kõrgkoolil kutsuja

kohustuse täitmist.

Ettepanek: Kavandatav andmevahetus võiks

olla mõlemasuunaline, st ülikool esitab õppija

andmed ning saab vastu andmeid, mis on seotud

Selgitus

Muudatuse eesmärk on võimaldada

välismaalasel ja tema Eestisse kutsujal suhelda

Eestiga elektrooniliselt ühe akna põhimõttel

ning soodustada elektroonilist asjaajamist.

Eelnõuga kavandatakse luua õiguslik alus

andmevahetuseks. Kuna andmed, mille

õppeasutused esitavad EHIS-sse ning mida PPA

vajab VMS-s sätestatud tingimustele ja nõuetele

vastamise kontrollimiseks, on erinevad, jääb

õppeasutustele kohustus esitada PPA-le

andmed, mida ei pea kandma EHIS-sse. PPA

eestvedamisel hakatakse arendama vastavaid

tehnilisi lahendusi, mille käigus püüame

arvestada erinevate osapoolte soovide ja

vajadusega.

elamisloa staatusega ning õppija riigis

viibimisega.

Tartu Ülikool

1. Eelnõu § 1 punktiga 43 muudetakse VMS

§ 163, milles on sätestatud õppima asumise

tõendamise nõue. On tervitatav, et õppeasutusel

ja üliõpilasorganisatsioonil ei ole kavandatava

muudatuse kohaselt enam kohustust esitada

õppimiseks tähtajalise elamisloa taotlemisel

PPA-le esitatavas kutses andmeid, mis on juba

kantud Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi:

EHIS). Samas peab kutse ka edaspidi sisaldama

andmeid, mida PPA EHIS-e kaudu ei saa.

Täiendavate andmete esitamise vajadus on

mõistetav, kuivõrd PPA andmevajadus erineb

EHIS-e andmestikust. Ülikool palub kaaluda

võimalust viia selle eelnõu punkti jõustumise

ajaks EHISE-s kogutavad andmed võimalikult

suures ulatuses vastavusse PPA

andmevajadusega, et veelgi vähendada kutse

esitamise ja õppimiseks tähtajalise elamisloa

taotlemisega seotud halduskoormust. Lisaks

palub ülikool täpsustada, kas ja kuidas

teavitatakse kavandatavas VMS-i § 163 lõikes 2

kirjeldatud PPA päringust kutsujat.

Selgitus

Muudatuse eesmärk on võimaldada

välismaalasel ja tema Eestisse kutsujal suhelda

Eestiga elektrooniliselt ühe akna põhimõttel

ning soodustada elektroonilist asjaajamist.

Eelnõuga kavandatakse luua õiguslik alus

andmevahetuseks. Kuna andmed, mille

õppeasutused esitavad EHIS-sse ning mida PPA

vajab VMS-s sätestatud tingimustele ja nõuetele

vastamise kontrollimiseks, on erinevad, jääb

õppeasutustele kohustus esitada PPA-le

andmed, mida ei pea kandma EHIS-sse. PPA

eestvedamisel hakatakse arendama vastavaid

tehnilisi lahendusi, mille käigus püüame

arvestada erinevate osapoolte soovide ja

vajadusega.

2. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse VMS-i

§ 911 lõikega 13, millega nähakse ette, et PPA-s

võib pikaajalist viisat taotleda välismaalane, kes

viibib riigis ebaseaduslikult, kuid kellel puudub

mõjuval põhjusel võimalus esitada D-viisa

taotlus Eesti välisesindusele, välja arvatud juhul,

kui tema lahkumiskohustus kuulub

sundtäitmisele. Tartu Ülikool palub täpsustada,

kas selle lõike alusel on võimalik viisat taotleda

ka isikul, kelle elamisluba tunnistatakse

kehtetuks VMS-i § 173 lõikest 1 lähtuvalt.

Ülikooli vaates on oluline, et isikud, kelle

elamisluba tunnistatakse kehtetutuks eeskätt

osakoormusesse langemise (teatud olukordades

ka eksmatrikuleerimise) tõttu, saaksid Eestis

viibides (ehk PPA-s) taotleda pikaajalist viisat,

et jätkata õpinguid osakoormuses või eksternina.

Pikaajalise viisa taotlemist võimaldavate Eesti

välisesinduste hulk on väike ja kohustus neisse

reisida muudab osakoormusesse langemisel

võimatuks ilma pikema pausita õpinguid jätkata.

Juhul kui kavandatav VMS-i § 911 lõige 13

kirjeldatud olukorrale ei laiene, siis palume leida

muu lahendus tagamaks üliõpilastele sujuv

võimalus õpingud lõpule viia.

Selgitus

Muudatuse eesmärk on ühtlustada D-viisa

taotluse Eestis esitamise regulatsiooni

tähtajalise elamisloa taotluse Eestis esitamise

regulatsiooniga. Tegemist on pigem

erandjuhtude jaoks loodud olukordadega, kui

välismaalasel tuleb põhjendada ja tõendada,

miks ta kasutab Eestis D-viisa taotluse esitamise

õigust.

3. Ettepanek pikendada tähtajalise elamisloa

kehtivusja lõppemisele järgnevat seaduslikku

Eestis viibimise aega kolme kuu võrra ehk

360 päevani juhul, kui tähtajaline elamisluba oli

antud õppimiseks. VMS-i § 43 lõike 1 punkti 8

ja lõike 5 kohaselt on õppijal seaduslik alus

viibida Eestis 270 päeva jooksul tähtajalise

elamisloa kehtivusaja lõppemise päevast

arvates. Viibimisõiguse eesmärk on võimaldada

üliõpilastel pärast õpingute lõpetamist jääda

Eestisse töötamise või ettevõtte asutamise

eesmärgil. Praktikas kasutavad üliõpilased

elamisloa lõppemisele järgnevat 270 päeva

õpingute lõpetamiseks, kui nende õppeaeg on

kõrgharidusseaduses ja ülikoolide

õppekorraldusega ette nähtud tingimustel

pikenenud ühe õppeaasta võrra (nt õpirändes

osalemise või akadeemilisel puhkusel viibimise

tõttu) PPA ei pikenda elamisluba õppimiseks

üheks õppeaastaks, vaid eeldab, et pikenenud

õpingute lõpetamiseks kasutatakse nimetatud

270 päeva kehtivat viibimisalust. Elamisloa

õppimiseks pikendamise võimalus on ainult

õpingute pikenemisel eesti keele süvaõppe

läbimise tõttu ja doktoriõppes. Reeglina lõpeb

elamisluba õppimiseks õppekava nominaalse

õppeaja lõpuga, milleks on augustikuu viimane

kuupäev vastaval õppeaastal. See on õigustatud

periood, sest Tartu Ülikooli

õppekorralduseeskirjas sätestatud juhtudel on

üliõpilasel õigus sooritada õppetööd, eeskätt

eksameid, praktikume jm praktilist tegevust, või

kaitsta lõputöö õppeaasta lõpuni, st augusti

lõpuni. Elamisloa lõppemisel järgnev 270-

päevane Eestis viibimise periood kestab seega

järgmise õppeaasta maikuuni, ei ole piisav ühe

õppeaasta võrra pikenenud õpingute

lõpetamiseks. Sellises olukorras peab üliõpilane

õpingute lõpetamiseks, st paariks kuuks,

taotlema pikaajalise viisa (D-viisa). On

juhtumeid, kus ülikool peab viisa taotlemisega

seonduvalt vastama PPA küsimustele, mis

lähtuvad eeldusest, et ühe õppeaasta võrra

pikendatud õpingud peaks saama lõpetada

varem, näiteks mis põhjusel isik ei ole veel

lõpetanud kooli, kas isik on läbinud kõik

õppeained ning kas tal on jäänud teha vaid

lõputöö, kas isik peab reaalselt viibima Eestis

lõputöö tegemiseks jne. Elamisloa kehtivusja

lõppemisele järgneva seadusliku Eestis

Mitte arvestatud

Ettepanek teadmiseks võetud. Küsimus vajab

täiendavat analüüsi, mistõttu ei ole kõnesoleva

eelnõu raames sellega võimalik arvestada.

viibimise aja pikenemine kolme kuu võrra

vähendaks PPA halduskoormust pikaajaliste

viisade väljastamisel olukorras, kus neid

vajatakse tegelikult vaid lühikeseks perioodiks,

ja leevendaks üliõpilaste teadmatust ja muret

Eestis õpingute lõpetamise osas.

4. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse VMS-i

§ 622 lõiget 3 selliselt, et edaspidi võib

välismaalase alaealisele lapsele anda viisa

temaga samadel tingimustel ainult juhul, kui ta

on üksikvanem. Ülikool juhib tähelepanu, et ka

kahe vanemaga lapse puhul võib esineda

olukordi, kus tema eest on võimalik hoolitseda

ainult ühel vanemal. Seega ei saa ka kahe

vanemaga laste puhul rääkida ainult õppima

asunud vanema külastamise vajadusest. Eestis

õppima asumine ei ole tõepoolest välismaalase

põhiõigus, aga soov või vajadus oma last

kasvatada ei peaks ka liigselt piirama isiku

võimalust Eestis õppima asuda.

Selgitus

Muudatus ei välista välismaalase

perekonnaliikmele viibimisaluse andmist

välismaalase külastamiseks. Muudatuse sisuks

on, et iga viisataotluse kohta tehakse eraldi

kaalutlusotsus ning kontrollitakse muu hulgas

viisa taotlemise eesmärgipärasust ja seda

tõendavaid dokumente ning viisaga antava

viibimisaja põhjendatust. Seega saab

välismaalase perekonnaliige teda soovi korral

Eestis külastada ja välismaalase alaealisel lapsel

on võimalik säilitada kontakt mõlema

vanemaga.

Wise, Bolt, ReloEst, MoveMyTalent, Veriff

1. Leiame, et eelnõu rakendamisega kaasneb

oluline negatiivne majanduslik mõju

tehnoloogiaettevõtetele, eriti idu- ja

kasvuettevõtetele. Antud sektorites on läbivalt

aktuaalne tööjõupuudus, mida ei suuda katta

kohalik tööjõuturg. Samas panustavad

kasvuettevõtted oluliselt Eesti majandusse:

kasvuettevõtte viisat kasutavad ettevõtted

tasusid 2023. aastal 116,8 M eurot tööjõumakse

ning nende ettevõtete käive oli 480.5 M eurot.

Kokku töötas nendes ettevõtetes 4582 inimest.

Antud eelnõu ettepanekud ei toeta ka MKM-i

majandusplaani eesmärki luua tööjõu- ja

hariduspoliitika, mis toetab ettevõtlust. Nagu ka

eelmainitud majandusplaanis on märgitud, on

kõige suurem puudus on kõrgharidusega

tippspetsialistidest; eeldatav uue tööjõu vajadus

turul on ligi 50% rohkem kui pakkumus

kõrgharidusõppes. OSKA prognoosi kohaselt on

paljudes valdkondades ligi kolmandik tööjõust

järgmise kümne aasta jooksul pensionile jäämas

ja väheneva rahvastikuga riigis ei suuda

loomulik iive seda tühimikku nii kiirelt täita

(MKM, n.d).

Ettepanekud: Eelnõu § 5 punktidega 1 ja 3

muudetakse MKS-i § 255, milles on reguleeritud

töötamise registri (edaspidi TÖR) kande alust.

Punktiga 1 nähakse MKS-i § 255 sissejuhatavas

lauseosas ette, et TÖR-i kanded tehakse lisaks

Selgitus

Muudatuse eesmärgiks on tõhustada

andmevahetust nii tööandjate kui ka riigi jaoks.

E-teenuste arendamine ja ühe akna põhimõtte

kasutusele võtmine annavad PPA-le ja teistele

järelevalveasutustele oluliselt paremad

võimalused, et senisest kiiremini ning

tõhusamalt avastada elamislubade ja viisade

väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet ja

seeläbi tagada turvalisus, avalik kord ja riigi

julgeolek.

Muudatus aitab näiteks välistada olukordi, kus

erinevatele riigiasutustele esitatakse erinevaid

andmeid või jäetakse need üldse esitamata

(erinevad nimekujud, TÖR kanne jääb üldse

tegemata). Kui töötamise alguskuupäev pärast

tööandja poolt LTR iseteeninduskeskkonnas

esitatud andmete edastamist muutub, siis on

võimalik olukorda lahendada läbi PPA või

tööandja saab ise andmeid korrigeerida läbi

TÖR kande muudatuse.

äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste

registri ning rahvastikuregistri andmetele ka

ETR-i, viisaregistri ja LTR-i andmetele

tuginedes.

Punktiga 3 täiendatakse MKS-i § 255 punktiga

6, millega nähakse ette, et TÖR-i kande alus on

ka VMS-i alusel tehtud otsus Eestis viibimise

või töötamise õiguse andmise või lõpetamise

kohta. Muudatuste tulemusena tekib tööd

võimaldaval isikul võimalus sisestada TÖR-i

kandeks vajalik andmekoosseis LTR-i või ETR-

i, pärast mida liiguvad andmed TÖR-i.

Muudatused vähendavad tööandjate

halduskoormust ning muudavad välismaalase

tööle võtmise mugavamaks ja kiiremaks.

Kommentaar: TÖR kande mittetegemine ei

muuda välismaalaste Eestisse värbamist mitte

kuidagi lihtsamaks. Sellega pole tööandjatel

kunagi probleemi olnud, sest TÖR kanne tuleb

teha iga Eestis töötava isiku (k.a kodaniku)

puhul. Lühiajalise töötamise registreerimine

(edaspidi LTR) perioodi algus ei ole alati

automaatselt töötamise algus. Seega teeks LTRi

alusel automaatse TÖR kande tegemine

tööandjate elu hoopis keerulisemaks, kuna nad

peaksid minema manuaalselt seda muutma.

Näiteks LTR periood viisa riigi kodanike puhul

algab ajast, mil soovitakse viisat alustada

(saatkondade nõue). Viisa algusaeg ei ole

töötamise algus. Asjaolu, et PPA saaks TÖRist

automaatselt andmeid välismaalaste TÖR

kannete peatamise kohta, aitaks küll

menetlustele kaasa, kuid välja pakutud süsteem

tekitaks praktikas kindlasti rohkem segadust ja

suurendaks halduskoormust.

2. PPA rändevaldkonna andmekogude

kaasajastamine (§ 1 p-d 1, 10–14, 32–38, 61–

64 ja 67, § 3 p 2 ning § 5 p 2).

Juhitud rändepoliitika lahutamatu osa on

tõhusad meetmed elamislubade ja viisade väär-

kasutuse ärahoidmiseks ning ebasoovitava ja

ebaseadusliku sisserände ennetamiseks ja

tõkestamiseks. Tõhusate meetmete rakendamine

eeldab nii paindlikku õiguskeskkonda kui ka

ajakohaseid ja ökonoomseid IKT-lahendusi.

PPA on valmis saanud arendustööd, millega

viidi lühiajalise Eestis töötamise registreerimise

menetlus uude keskkonda. Lisaks alustab PPA

tegevusi, et võtta kasutusele elamisloa ja

elamisõiguse taotluste esitamiseks iseteenindus-

Arvestatud

Elamisloa taotluste iseteeninduskeskkonna

arendused on planeeritud nii, et need hõlmavad

ka kutsuja (nt tööandja) jaoks andmete

edastamiseks mugavamate lahenduste loomist.

Ehk ka kutsuja ei pea enam tulevikus edastama

e-postiga digitaalselt allkirjastatud kutset, vaid

saab vajalikud andmed sisestada ja edastada

PPA-le iseteeninduskeskkonna kaudu.

keskkond ning viia elamisloa ja elamisõiguse

menetlus uude menetluskeskkonda, menetlust

automatiseerida ja muuta see paberivabaks.

Seeläbi on võimalik tõhustada menetlusi,

optimeerida menetluskoormust ja tõsta

rändekontrolli võimekust. 2023. aastal esitati

PPA-le 9939 lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise ning 14 827 elamisloa ja

elamisõiguse taotlust. PPA prognoosib, et 2024.

aastal esitatakse neile suurusjärgus 12000

lühiajalise Eestis töötamise registreerimise

taotlust ja elamisloa taotluste arv kasvab

lähiaastatel 15% ringis.

Kommentaar: ettepanek tööandja kutse

edastamine võiks tulevikus olla sarnane LTR-i

keskkonnale, mis on kasutajasõbralik ja mugav.

Selliselt saaks taotleja täita omaltpoolt ära

online-taotluse ja alles seejärel läheb PPAsse

ennast tuvastama. Alternatiivina võib jälgida

praktikat ka mitme teise riigi eeskujul, kus

taotleja läheb PPAsse alles siis sõrmejälgi

andma ja tuvastama, kui elamisluba on

kinnitatud ning elamisloa väljastus toimuks

pärast seda, kui isik on oma sõrmejäljed andnud

ning ta on tuvastatud.

3. Täiendatakse MIGIS-e andmekoosseisu.

VMS-i § 2971 lõike 1 kohaselt on MIGIS-e

eesmärk tagada avalik kord ja riigi julgeolek

välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis

elamise ja töötamise ning Eestist eemalviibimise

asjaolude üle riikliku järelevalve teostamise

kaudu. Isiku tuvastamisel veendub PPA, et isik

on see, kes ta väidab ennast olevat.

Isikusamasuse kontrollimisel võrreldakse isikut

ja tema isikut tõendavat dokumenti.

Välismaalasel peab olema Eestis viibimiseks

õiguslik alus ja dokument. Kui välismaalane

taotleb Eestis viibimiseks viisat, lühiajalise

Eestis töötamise registreerimist või elamisluba,

peab ta andma sõrmejäljed ja esitama PPA-le ka

foto või tegema selle PPA teeninduse

digikioskis.

Kommentaar: Palume selgitust kas antud

eelnõu jõustumine tähendab lühiajalise

töötamise registreerimise puhul lisanõuet

sõrmejälgede andmiseks? Antud ettepaneku

jõustumisel oleks negatiivne mõju välistalentide

tööleasumisel ning teeks nende tööleasumise

protsessi veelgi keerulisemaks.

Selgitus

Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise

menetluses on ja säilib foto esitamise nõue

(sõrmejälgi andma ei pea).

4. Eelnõu § 1 punktiga 57 täiendatakse VMS-i

§ 213 lõikega 12, milles sätestatakse, et kui

välismaalane on andmed ja tõendid esitanud

elektroonilise kanali kaudu, kinnitab ta nende

õigsust tähtajalise elamisloa taotluse

allkirjastamisega. Taotluse võib allkirjastada

selle vastuvõtmiseks pädeva asutuse

infotehnoloogilise vahendiga. Muudatuse

eesmärk on tagada, et andmete ja tõendite õigsus

saaks läbi tähtajalise elamisloa taotluse

allkirjastamise kinnitatud ka juhul, kui andmed

ja tõendid esitatakse PPA iseteenindus-

keskkonnas. Samuti on eesmärk soodustada

senisest rohkem paberivaba asjaajamist. Praegu

täidab välismaalane kõigepealt PDF-failis

taotlusankeedi ja prindib selle välja ning esitab

selle seejärel omakäelise allkirjaga PPA või

Eesti välisesinduse teenistujale. Edaspidi ei pea

PPA iseteeninduskeskkonnas esitatud tähtajalise

elamisloa taotlust välja printima ning

välismaalane saab andmete ja tõendite õigsust

kinnitada allkirjaga otse ekraanil kuvataval

taotlusel. Muudatus toetab pikaajalist eesmärki

võimaldada ametiasutustega paberivaba

asjaajamist ja teha igapäevased toimingud

paindlikumaks. Kui välismaalane esitab

tähtajalise elamisloa taotluse isiklikult, tuvastab

PPA või Eesti välisesinduse teenistuja tema

isiku, veendub, et allkiri antakse

infotehnoloogilise vahendi abil oma käega, ja

kinnitab taotluse esitamist ajatempliga.

Muudatus, mis võimaldab allkirjastada

tähtajalise elamisloa taotluse selle

vastuvõtmiseks pädeva asutuse

infotehnoloogilise vahendiga, tehakse

õigusselguse eesmärgil ja see ei kohusta PPA-d

ega VÄM-i oma menetlust muutma, kuid

võimaldab paberivaba menetlust siis, kui

vajalikud ettevalmistustööd on tehtud.

Samasugune võimalus on kehtivas õiguses

loodud isikut tõendavate dokumentide taotluste

esitamisel.

Kommentaar: Palume selgitust, mida antud

eelnõu ettepanek tähendab. Rõhutame vajadust

hoida protsessid erinevates asutustes

ühetaolised.

Selgitus

Regulatsioon on loodud etteulatuvalt isikut

tõendavate dokumentide valdkonna

regulatsiooni eeskujul. Soov on liikuda

paberivaba menetluse suunas, mis eeldab ka

allkirjastamiseks uute tehnoloogiliste vahendite

kasutuselevõttu (näiteks tahvelarvutid või muud

taotluse allkirjastamist võimaldavad seadmed).

5. Lühiajaline Eestis töötamine ainult D-viisa

alusel (§ 1 p-d 16, 19, 20, 24 ja 45)

Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse VMS-i §

106 lõiget 1 ning sätestatakse, et lühiajaliselt

võib Eestis töötada välismaalane, kelle

töötamine on enne tööle asumist PPA-s

registreeritud ja kellele on antud VMS-i alusel

D-viisa, kui VMS-s ei ole sätestatud teisiti.

Kehtiva VMS-i § 106 lõike 1 kohaselt võivad

lühiajaliselt Eestis töötada kõik välismaalased,

kes viibivad Eestis ajutiselt viisa või

viisavabaduse alusel ja kelle lühiajaline Eestis

töötamine on registreeritud. Välismaalasel, kes

viibib Eestis seadusliku aluseta, on see keelatud.

Lühiajaliselt Eestis töötamise õigus võib

tuleneda vahetult seadusest või välislepingust,

kuid üldjuhul peab selle õiguse saamiseks

registreerima töötamise PPA-s. Välismaalase

lühiajalise Eestis töötamise registreerib

tööandja. Juhul, kui lühiajaliselt Eestis

töötamiseks on vaja taotleda viisa, registreerib

tööandja kõigepealt lühiajalise Eestis töötamise

ja seejärel taotleb välismaalane viisat.

Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise

taotluse saab tööandja esitada PPA

iseteeninduskeskkonnas. Taotluse menetlemise

aeg on hetkel kuni 15 tööpäeva. Muudatuse

kohaselt võib lühiajaliselt Eestis töötada ainult

välismaalane, kelle töötamine on registreeritud

ja kellele on VMS-i § 60 alusel antud D-viisa.

See tähendab, et D-viisa on edaspidi lühiajalise

Eestis töötamise eeldus ja üldjuhul – välja

arvatud Euroopa Liidu õigusest tulenevad

erandid ja riigisiseses õiguses ettenähtud

soodustatud rühmad – ei tohi Eestis töötada

välismaalane:

- kes on saanud lühiajalise viisa (edaspidi C-

viisa);

- kellel on mõne muu Schengeni konventsiooni

liikmesriigi pädeva asutuse antud D-viisa, mis

võimaldab Eestis viibida seaduslikult 90 päeva

180 päeva jooksul, või

- kes külastab Eestit viisavabastuslepingu alusel.

C-viisa alusel viibimist võimaldatakse

viisaeeskirja I lisas esitatud taotlusankeedis

loetletud peamisel eesmärgil:

1) turism,

2) ärireis,

3) sugulase või tuttava külastamine,

Arvestatud

Eelnõu § 1 p-d 16, 19, 20 ja 24 eelnõust välja

jäetud.

4) kultuur,

5) sport,

6) ametireis,

7) õpingud,

8) transiit või

9) meditsiinilised põhjused.

Viisavabastus- lepingute peamine eesmärk on

soodustada riikidevahelisi kultuuri-, spordi- ja

majandussuhteid.

C-viisa alusel või viisavaba viibimise peamine

eesmärk ei ole seega riigis töölepingu alusel

töötamine, vaid lühiajaline külastamine.

Muudatuse tulemusena on paremini seotud

välismaalase ajutise viibimise aluse kestus ja

lühiajalise Eestis töötamise lubatud pikim aeg,

mis on 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul.

D-viisa antakse kuni 12 kuuks, mis loob selguse

viibimisaluse menetluses ja lubatud viibimisaja

arvestamisel. D-viisa lühiajalise Eestis

töötamise tingimusena ei tähenda, et

välismaalane ei saa tulla Eestisse ka edaspidi C-

viisa või viisavabaduse alusel ja taotleda D-

viisat lühiajaliseks töötamiseks Eestis viibides.

Pärast seda, kui tööandja on registreerinud

välismaalase lühiajalise Eestis töötamise, saab

välismaalane esitada D-viisa taotluse PPA-s,

kuid ta ei tohi töötada muul alusel Eestis viibides

ja D-viisa taotluse menetluse ajal. Lühiajalise

Eestis töötamise sidumine D-viisaga võimaldab

kontrollida Eestisse tööle tuleva välismaalase

tausta ja annab tööandjale suurema kindluse, et

välismaalane on usaldusväärne. Samuti annab

muudatus kindluse Eestis tööle asuvale

välismaalasele, et tal on lubatud riigis viibida ja

töötada kuni 12 kuud. Lühiajalise Eestis

töötamise sidumist D-viisaga toetab ka praktika.

Viimasel kolmel aastal on PPA registreerinud

lühiajalise Eestis töötamise 3,5%-l juhtudest

lühemaks ajaks kui 91 päeva21. See näitab, et

välismaalased tulevad Eestisse tööle sooviga

töötada siin pikemat aega. Muudatuse järel

säilib välismaalasel jätkuvalt võimalus taotleda

ka tähtajalist elamisluba töötamiseks, sealhulgas

lühiajaliseks Eestis töötamiseks. Kommentaar:

Viisa taotlemise protsess on täna relokatsiooni

pudelikael, sellesse panustavad Eesti

saatkondade vähesus, protsessi ettearvamatus ja

pikkus. Peame vajalikuks tõhustada LTR

protsessi, sest selle protsessi käigus on võimalik

välja sõeluda need taotlejad, kellele turvalisuse

kaalutlustel ei ole võimalik väljastada LTRi,

võimaldades ajasäästu nii tööandjale kui

töötajale.

Alternatiivina näeksime lahendust, kus

võimaldatakse LTRi alusel ilma viisata

töötamist maksimaalselt kaheks kuuks. Selliselt

saaks viisavabadest riikidest või teisest

Schengeni riigist elamisloaga Eestisse tulijad

LTRi alusel tööd alustada ajal, mil viisat

taotletakse. Sellisel juhul oleks Eesti eelisseisus

teiste EU riikide ees, kus sarnaselt nendele

ettepanekutele läheb tööle asumisega väga kaua

aega, kuna viisa on vajalik.

6. Muudatusettepanek, mis kohustaks edaspidi

välismaalastel Eestis töötamiseks taotleda D-

viisat on ülimalt negatiivse mõjuga nii idu- kui

kasvuettevõtetele. Antud ettepanek pikendaks

praktikas tööle asumise aega oluliselt ning

tõstab tööandjatel välismaalaste värbamise

kulusid, kuna igal juhul tuleb külastada kas

saatkonda või PPAd. Lisaks, viisamanetluse ajal

tuleb töötajal viibida kas välisriigis, kus asub

Eesti saatkond, või Eestis, ilma, et oleks

võimalik tööle asuda. Näitlikustamiseks esitame

siinkohal Bolti näitel muudatusettepanekute

maja.

Lisaks muudab D-viisa nõue tööandjate

vahetamise protsessi Eestis. Praeguse seaduse

puhul on võimalik lühiajaline töötamine PPA-s

registreerida, kui töösuhe endise tööandjaga on

lõppenud ja uue tööandjaga seotud elamisluba ei

ole veel välja antud. Elamisluba ei tühistata

selleks perioodiks ning see annab elamisõiguse,

kuid mitte töötamisõigust. Seetõttu praeguses

praktikas on vajalik lühiajalise töötamise

registreerimine. Uue seaduse puhul on

lühiajalise töötamise registreerimiseks vajalik

D-viisa, mida nendel inimestel ei ole, ega ole

võimalik ka taotleda kehtiva elamisloa

olemasolu tõttu. Seetõttu võib töövahetuse

protsess võtta aega ca 3 kuud ettevalmistusest

kuniks elamisloa otsus välja antakse. Praegu on

see protsess kuni 15 tööpäeva +

ettevalmistusaeg andmete kogumiseks. Kuna

Eestis on tööandjale etteteatamisaeg 30 päeva,

siis selle perioodi jooksul jõuab ka

paberimajanduse korda ajada. Tulevikus peavad

aga töötajad oma tööandjat informeerima 2-3

kuud ette enne töölt lahkumist, mida ei pruugi

ka kõik ettevõtjad aktsepteerida. Kuna idu-ja

Arvestatud

Eelnõu § 1 p-d 16, 19, 20 ja 24 eelnõust välja

jäetud.

kasvusektoris on levinud töötajate liikumine

erinevate idu-ja kasvuettevõtete vahel, on

ettepanekul oluline negatiivne mõju antud

sektorile.

Palume siinkohal kohandada erand idu- ja

kasvuettevõtetele, sest antud valdkondades

on kiire menetlusprotsess võtmetähtsusega.

7. Tööandja Eestis registreerimise nõue (§ 1

p-d 15, 17 ja 21)

Eelnõu § 1 punktidega 15, 17 ja 21 nähakse

lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ja

töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisel ette

nõue, et tööandja peab olema kantud Eesti

äriregistrisse. Selleks muudetakse VMS-i § 105

lõiget 3, § 106 lõike 11 punkti 2, lõiget 3, lõike

4 sissejuhatavat lauseosa ning lõikeid 5 ja 11, §

140 lõike 2 punkti 5, § 176 lõiget 2, § 177 lõikeid

1–12, § 181 lõike 1 punkti 8, lõike 2 punkti 2,

lõikeid 3 ja 4, lõike 5 sissejuhatavat lauseosa

ning lõikeid 51 ja 7 ning § 192 lõike 21 punkti 1.

Kommentaar: palume selgitust, mida tähendab

antud muudatusettpanek filiaalidele ning millist

mõju avaldab ettepanek nendele idu- ja

kasvuettevõtetele, kes tegutsevad Eestis

filiaalina.

Selgitus

Eestis välismaa äriühingu filiaalina tegutseval

idu- või kasvuettevõttel on võimalik ennast

registreerida Eesti äriregistris. ÄRS § 2 lõike 1

kohaselt on äriregister riigi infosüsteemi kuuluv

andmekogu, mille pidamise eesmärk on koguda,

säilitada ja avalikustada teavet Eesti õiguse järgi

asutatud eraõiguslike juriidiliste isikute, Eestis

tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate ja

välismaa äriühingute filiaalide kohta.

8. Eelnõu § 1 punktiga 26 muudetakse VMS-i

§ 1071 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, et

täpsustada lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise regulatsiooni. Nähakse ette, et

kui tööandja on esitanud PPA-le välismaalase

lühiajalise Eestis töötamise registreerimise

taotluse ja soovib registreerida välismaalase

lühiajaliselt Eestis töötama:

- õpetaja, teadlase, akadeemilise töötaja või

tippspetsialistina,

- iduettevõttes,

- ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana,

- teenuse osutamiseks või

- hooajatöötajana juhul, kui välismaalane on

viimase viia aasta jooksul töötanud Eestis

hooajatöötajana, on välismaalase lühiajaline

Eestis töötamine seaduslik kuni taotluse kohta

otsuse tegemiseni.

Kommentaar: näeme siinkohal vajadust

ühtlustada tingimused idu- ja kasvuettevõtetele.

Kasvuettevõtte definitsioonile vastavad

ettevõtted on end juba Eestis tõestanud (üks

kasvuettevõtte definitsiooni kriteeriume on, et

ettevõte on tasunud möödunud aastal 1 miljon

Arvestatud

eurot tööjõumakse) ning vajavad endiselt kiire

kasvu jätkumiseks erisugust tööjõudu, keda

kohalikult tööturult pole alati võimalik leida.

Kasvuettevõtte viisat kasutavad ettevõtted

omavad ka märgilist rolli Eesti majandusele:

2023. aastal tasusid need ettevõtted 116,8 M

eurot tööjõumakse ning nende ettevõtete käive

oli 480.5 M eurot. Kokku töötas nendes

ettevõtetes 4582 inimest.

Ettepanek ühtlustada idu- ja kasvuettevõtete

lühiajalise töötamise registreerimise

tingimused, võimaldades ka kasvuettevõtetel

kiirendatud korras tööle registreerida

kasvuettevõtte erisuse alusel tulnud töötajaid.

9. Eelnõu § 1 punktiga 55 täiendatakse VMS-i

§ 2102 lõiget 1 punktidega 4 ja 5, millega

täiendatakse püsivalt Eestis elama asumiseks

tähtajalise elamisloa andmise lisatingimusi

nõuetega:

1) läbida kohanemisprogramm ja

2) osata eesti keelt vähemalt A2-tasemel.

Kommentaar: Juba täna on keeruline leida

kohti keelekursustele, mistõttu on mitmed idu-

ja kasvuettevõtted olnud survestatud korraldama

keelekursusi iseseisvalt. Kuidas tagatakse

keelekursuste võimaldamine suurenenud

koormusega? Leiame, et kohanemisprogrammi

pakkumine on vajalik, ent seda ajal, kui

välismaalane on Eestisse äsja saabunud. Antud

eelnõu kohaselt oleks enamus välismaalasi

Eestis juba mõnda aega viibinud ning seega ka

juba siin kohanenud. Teeme ettepaneku

võimaldada kohanemisprogrammis osaleda

Eestisse alles saabunud välismaalastel.

Arvestatud

Nõustume, et oluline on tagada

uussisserändajatele võimalikult kiiresti pärast

Eestisse saabumist kohanemisprogrammis

osalemine. Vastavad kommentaarid on

edastatud Kultuuriministeeriumile, kelle

ülesanne on tagada lõimumise valdkonna

poliitika kujundamine ja koordineerida selle

elluviimist.

10. Eelnõu § 1 punktidega 39–42 muudetakse

VMS-i § 124 lõike 2 punkti 11 ja lõiget 3 ning

§ 125 lõike 1 punkti 7 ja täiendatakse § 124

lõiget 2 lõikega 111, et täpsustada avaliku korra

ja riigi julgeoleku tagamiseks tähtajalise

elamisloa andmisest keeldumise aluseid, kui

välismaalane töötab või on töötanud välisriigi

luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõu-

struktuuris, on seotud või on olnud seotud

välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse või

muu jõustruktuuriga või on põhjendatud alus

arvata, et see on nii olnud. Töötamise all

mõistetakse nii tegevteenistust kui ka lepingulist

teenistust.

Kommentaar: Palume täpsustada, kas

kohustuslikku riiklikku sõjaväeteenistust

Selgitus

Elamisloa taotlemisel esitatavad andmed ja

lisadokumendid on sätestatud siseministri

12. jaanuari 2017. aasta määruses nr 7.

Nimetatud määruse § 49 lõike 1 punkti 22

kohaselt tuleb tähtajalise elamisloa taotlemisel

muu hulgas esitada andmed selle kohta, kas

taotleja teenib või on teeninud välisriigi

kohustuslikus ajateenistuses, relvajõududes,

kaadrisõjaväelasena või luure- või

julgeolekuteenistuses, osaleb või on osalenud

sõjaväelises operatsioonis väljaspool Eestit või

töötab või on töötanud riiklikus või

mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või

üksuses. VMS § 31 lõikest 1 tulenevalt on isik

kohustatud haldusorgani nõudmisel esitama

arvestatakse. Antud ettepanek puudutab paljusid

ning vähendaks oluliselt spetsialistide

värbamist.

täiendavaid või täpsustavaid andmeid või

tõendeid menetluses tähtsust omavate asjaolude

kohta.

11. Eelnõu §-ga 4 täiendatakse KarS-i § 2601 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, mille kohaselt

karistatakse Eestis ilma seadusliku aluseta

viibivale välismaalasele töötamise

võimaldamise eest tööandjat. Täpsustatakse, et

sellise teo eest karistatakse ka tööandja juhatuse

liiget või muud esindajat, kui tööandja on oma

kohustuse täitmise talle delegeerinud.

Riigikohus on leidnud mitmes lahendis,

arvestades KarS-i derivatiivse vastutuse

põhimõtet, et tegutsemiskohustuse peab

seaduses sätestama peale juriidilise isiku ka

füüsilisele isikule. Lahendites on käsitletud

eelkõige eriseadustes sätestatud

väärteokoosseisude kohaldamist. Küsimus on

juriidilisele isikule KarS-i § 14 lõike 1 kohaselt

vastutuse omistamises, mis nõuab lisaks

eriseaduste muutmisele ka KarS-i eriosa

muutmist. Nii VMS-s kui ka KarS-s sätestatud

süüteo saab panna toime üksnes tööandja kui

juriidiline isik, aga kuna juhatuse liikmele või

muule esindajale ei ole sätestatud

tegutsemiskohustust, ei ole kellelgi justkui

ettevõtte nimel tegutsemise kohustust.

Riigikohus on rõhutanud, et juriidilise isiku ja

tema juhatuse liikme kohustusi ei saa samastada

ning juhatuse liige saab juriidilise isiku kõrval

isiklikult vastutada juhul, kui seadusega on

tegutsemiskohustus pandud ka temale.

Õiguslünk on tekitanud olukorra, kus

seadusenõuete täitmata jätmisele ei järgne

karistust. PPA korraldab süstemaatiliselt

kontrollkäike välistöötajate ja nende tööandjate

kontrollimiseks. Kahjuks on korduskontrolli

tulemused samad: samade tööandjate juures

avastatakse ebaseaduslikult töötavaid

välismaalasi ja vahetuvad ainult välistöötajad.

Riigikohtu lahendite kohaselt saab võtta

vastutusele ebaseaduslikult töötava

välismaalase, kuid mitte tööandja. Vaid

üksikisiku käitumise taunimine ei muuda aga

tööandja suhtumist ega suuna teda

õiguskuulekale käitumisele. Seetõttu

täpsustatakse KarS-i § 2601 lõiget 1 nii, et

edaspidi oleks võimalik võtta Eestis seadusliku

aluseta viibivale välismaalasele töötamise

Selgitus

Selgitame, et tööandja kui välismaalase Eestisse

kutsuja kohustused sätestab VMS ning neid

eelnõuga ei muudeta. KarS § 2601 täpsustus

tehakse selleks, et ühtlustada KarS § 2601

regulatsiooni VMS-is 24.05.2022 jõustunud

muudatustega.

võimaldamise eest rikkumise toimepanijaid

vastutusele.

Kommentaar: Palume antud ettepanekus

arvestada selliste juhtudega, kui tööandja on

omalt poolt teinud kõik, et kontrollida

viibimisaluse legitiimsust (nt elamisluba

abikaasa juurde) ja kaitseks tööandjat

olukordade eest, kus töötaja pole tööandjat

teavitanud, asjaolu muutvaid detaile (näiteks

lahutus). Leiame, et ei ole mõistlik anda

kohustust tööandjale kontrollida muudel alustel

väljastatud elamisloa kehtivust.

12. Eelnõu § 1 punktiga 66 täiendatakse VMS-

i § 291 lõikega 5, et reguleerida välismaalase

kutsuja kohustuste lõppemist. See on tekitanud

praktikas küsimusi, kuna VMS-s puudub selge

regulatsioon, millal kutsuja kohustused

lõppevad. Õigusselguse huvides nähakse

lõikega 5 ette, et need lõppevad, kui:

1) välismaalasele antakse Eestis viibimiseks uus

seaduslik alus;

2) välismaalase lühiajaline Eestis töötamine

registreeritakse uue tööandja juurde või

3) välismaalane lahkub Eestist

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

§-s 17 nimetatud riiki ning on kandnud oma

Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud.

Kommentaar: Palume täpsustada, mida

tähendab TÖR kande lõpetamine. Antud

ettepaneku puhul tundub, et TÖR kande

lõpetamisest ei piisa, et välismaalane tööandjast

lahti siduda.

Selgitus

Välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise

viibimise, elamise ja töötamise aluseid ning

vastutust käesolevas seaduses sätestatud

kohustuste rikkumise eest reguleerib VMS.

TÖR kande lõpetamine on oluline tööandja

teavitamiskohustuse täitmisel. VMS § 285

lõike 1 kohaselt on tööandja kohustatud

teavitama PPA-d välismaalase tema juurde

tööleasumisest, lühiajalise Eestis töötamise

registreerinud välismaalasega töösuhte aluseks

oleva lepingu sõlmimata jätmisest, välismaalase

tööle asumata jätmisest, töötamiseks antud

tähtajalises elamisloas kindlaks määratud

töötamise tingimuste muutumisest, töösuhte

aluseks oleva lepingu ennetähtaegsest

lõpetamisest ja välismaalase töötamise

tegelikust lõpetamisest. Tööandjal ei ole

teavitamiskohustust nende eespool loetletud

andmete osas, mis ta on registreerinud töötamise

registris.

13. Lisaks palume ka üldisemalt selgitust ja

infot, millisel viisil on võimalik välismaa

äriühingu filiaalidel, mis Eestis registreeritud,

kuid mis ei ole seaduse mõttes äriühingud,

kasutada VMS-s toodud võimalusi.

Näide: kehtiv VMS § 624 lg 2 näeb ette:

Iduettevõte käesoleva seaduse tähenduses on

tegevust alustav Eestis registreeritud

äriühingule kuuluv majandusüksus, mille

eesmärk on sellise suure globaalse

kasvupotentsiaaliga, innovaatilise ning

korratava ärimudeli väljatöötamine ja

käivitamine, mis aitab oluliselt kaasa Eesti

ettevõtluskeskkonna arengule. Kuna filiaal,

isegi kui ta on Eesti äriregistris, ei ole Eestis

registreeritud äriühing, kuna filiaali ei peeta

äriühinguks, siis kuidas saab filiaal antud näitel

Selgitus

Välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise

viibimise, elamise ja töötamise aluseid ning

vastutust käesolevas seaduses sätestatud

kohustuste rikkumise eest reguleerib VMS.

Välismaa äriühingu filiaalil on võimalik olla

tööandjaks, kui on täidetud VMS-is kehtestatud

nõuded.

ja ka muude samalaadsete regulatsioonide puhul

etteantud võimalusi kasutada?

Bolt

Digitaalsete protsesside puhul tuleks hinnata

nende kulu vs kasu nii riigile kui tööandjatele,

sest seadusmuudatuse ettepanekus välja toodud

TÖRi registreeringu sidumine lühiajalise

töötamise registreerimisega ei lihtsusta

tööandjate elu, vaid tekitab topelttööd nii riigile

kui ettevõtetele. Immigratsiooniprotsessid

sõltuvad paljudest asjaoludest (viisa

menetlusaeg, lennuplaan, majutuse saadavus,

jne) ning seetõttu võib tihti algselt paika pandud

töötamise algusaeg muutuda. See tähendaks

seda, et lühiajalise töötamise registreeringu

jooksul TÖRi kantud algusaega peab

manuaalselt tööandja muutma minema. Juhul

kui tööandja selle unustama peaks, võib

töötamine hakata jooksma enne töötaja reaalselt

alguskuupäeva. Tööandjatel on kohustus

töötamine hiljemalt samal päeval registreerida,

mille tõttu võib juhtuda TÖRis kande vigu kui

inimese töötamise algusaeg näiteks nädala võrra

edasi lükatakse. Bolti kogemusest on ligi

veeranditel kolmandatest riikidest relokeerujatel

olnud vaja algusaega edasi lükata.

Lisaks mõistame riigi soovi parendada

protsesse, et kindlustada julgeolekut ja

maandada riske läbi immigreerujate

taustakontrolli tegemise. Tööandjad panustavad

palju, et teha kindlaks, et tööleasuja on tõesti see

kellena ta end väidab olevat, kuid mõistame, et

riiklikele süsteemidele meil ligipääs puudub

ning sealse kontrolli saaks siduda riikliku

immigratsiooniprotsessiga.

Praegu on kolmandatest riikidest relokeerujate

puhul olemas kaks erinevat protsessi, mille

ajaline kiirus ja rahaline kulu on

märkimisväärselt erinev. On protsessid, kus

kolmandast riigist tulija vajab pikaajalist D-

viisat, et Eestisse sisened aja siin tööd alustada

ning on inimesed kes tulevad Schengeni

viisavabadusega Eestisse ning saavad alustada

tööd selle alusel koos LTR-ga. Schengeni

viisavabadusega asub Eestisse tööle inimesi

näiteks Ameerika Ühendriikidest,

Suurbritanniast, Austraaliast, Uus-Meremaalt,

Brasiiliast jne. Tegu on tipptalentidega, keda

jahivad või Euroopa riigid, sest käes on

spetsialiseerunud tööjõu kriis ning Eestist

Selgitus

Eelnõu § 1 p-d 16, 19, 20 ja 24 eelnõust välja

jäetud.

Selgituseks ettepanekule, mis puudutab

kasvuettevõtetele täiendavate erandite

lisamist, märgime, et nendega on arvestatud.

Võtame teadmiseks toetuse muudatusele, mis

puudutab püsivalt Eestisse elama asumiseks

tähtajalise elamisloa andmisel täiendavate

nõuete (A2 keelenõue ja

kohanemisprogrammi läbimine) lisamist.

Nõustume, et oluline on pöörata eraldi

tähelepanu paindlike (sh e-keeleõppe)

õppevormide arendamisele ja nendest

teadlikkuse tõstmisele uussisserändajate ja

tööandjate seas. Täname tööandjaid, kes on

omalt poolt leidnud võimalusi, et toetada

välismaalaste eesti keele õpet.

Samuti nõustume, et oluline on tagada

uussisserändajatele võimalikult kiiresti pärast

Eestisse saabumist kohanemisprogrammis

osalemine. Vastavad kommentaarid on

edastatud Kultuuriministeeriumile, kelle

ülesanne on tagada lõimumise valdkonna

poliitika kujundamine ja koordineerida selle

elluviimist.

Lisaks märgime, et eelnõu ja seletuskirja on

kooskõlastusringi järgselt täiendatud A2 tasemel

eesti keele oskuse nõudest eranditega.

Analoogselt pikaajalise elaniku elamisloa ja

kodakondsuse taotlemisel kehtivate erisustega

nähakse eelnõuga püsivalt Eestisse elama

asumiseks tähtajalise elamisloa taotlemisel

keelenõude täitmisel ette järgmised erisused:

1. eesti keele eksamit ei pea sooritama

välismaalane, kes on omandanud eesti keeles

põhi-, kesk- või kõrghariduse;

2. eesti keele tasemeeksamist on vabastatud

välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole

püsivalt võimeline sooritama eesti keele

tasemeeksamit;

3. välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole

püsivalt võimeline sooritama eesti keele

tasemeeksamit täies ulatuses, teeb eesti keele

kohapealt kõikidele ametikohtadele inimesi ei

leia.

Spetsialiseerunud tööjõu puudumine paneb

omakorda ettevõtted olukorda, kus nad ei saa

täita oma eesmärke ning peavad vajadusel oma

kontoritega kolima välismaale. Mõistetav on, et

töötaja tööle võtmisel võiks olla riik uurinud

lähemalt isiku tausta, et leevendada riske, kuid

lühiajalise töötamisega D-viisaga sidumisel

sellisel on ettevõtjatele ka negatiivseid mõjusid.

Esiteks pikendab see tööleasumise protsessi ja

teiseks tõstab märgatavalt kulusid inimeste

töölevõtmisel.

● Kuna riikidest, kus Eestisse saab reisida

viisavabadusega ei ole olemas Eesti saatkondi,

siis pikaajalise D-viisa taotlemiseks peab

potentsiaalne töötaja esmalt reisima Eestisse ja

siin taotlema D-viisat. Politsei- ja

Piirivalveametist kohapeal võtab D-viisa

saamine 10 tööpäeva aega (14 kalendripäeva).

● See tähendab, et tööandja peab oma kuludega

lennutama töötaja Eestisse ning majutama teda

Eestis üle 2 nädala, enne kui nad saavad olla

kindlad, et inimene tohib üldse tööle asuda.

● Olukorras, kus näiteks töötajale D-viisat ei

anta, on sunnitud tööandja oma kuludega

inimese tagasi lennutama. Seda aega, rahalist

kulu ja riske arvestades, oleks mõistlikum, kui

inimeste tausta oleks võimalik kontrollida juba

enne riiki saabumist ja suurte kulutuste tegemist.

● Eesti saatkondade nappus kahjuks ei soosi

välisriikidest D-viisa taotlemist, sest enamus

juhtudel tuleb lennutada töötaja teise riiki ning

seal oodata kuni 30 kalendripäeva viisat.

Saatkondade asukohti vaadates on kulu töötaja

majutamisele kuni viisa saamiseni väga suur,

enamasti üle 2000€, mille tõttu ka praegu ei ole

valmis kõik ettevõtjad viisanõudega riikidest

värbama protsessi pikkuse ja kulu tõttu.

● Kokkuvõttes muutuvad Eesti ettevõtted

vähem konkurentsivõimeliseks teiste riikidega

võrreldes ja nii on meil keerulisem leida talenti

ning ehitada oma rahvusvahelist äri.

Potentsiaalseid lahendusi oleks kaks: 1) Lühiajalise töötamise registreerimise puhul

suurem taustakontroll kui praegu.

2) D-viisa taotluse viimine veebi, mille järel

tehakse kõik protseduurid enne inimese Eestisse

saabumist. Eestisse saabudes tuleks inimesel

PPA-s anda vaid vajalikud biomeetrilised

tasemeeksami sellises ulatuses ja viisil, mida

tema terviseseisund võimaldab.

Välismaalase osalise või täieliku vabastamise

eesti keele tasemeeksami sooritamisest otsustab

ekspertkomisjon arvestades Vabariigi Valitsuse

13.12.2017.a määruses nr 247 toodut.

Ekspertkomisjoni otsuse peale võib

kolmekümne päeva jooksul otsuse kättesaamise

päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule.

andmed, peale mida saaks koheselt viisa ning

õiguse tööle asuda.

Kui töötaja peab Eestis ootama legaalset alust

töösuhte alustamiseks nädalaid, siis selle kulu

peab enamus juhtudel kandma tööandja. Selles

olukorras on tulevane töötaja ilma sissetulekuta.

See muudab kindlasti paljude ettevõtete

võimekust välismaalt värvata ning võib panna

ettevõtte rahaliselt ja konkurentsi mõttes kehva

olukorda.

Praegu kehtiva seaduse ning kavandatava

seaduse puhul on tehtud erandid lühiajalise

töötamise registreerimisele, pikaajalisele D-

viisale ning elamisloale iduettevõtte töötajatele.

Erandeid kasvuettevõtetele laiendatud pole.

Soovime tähelepanu pöörata sellele, et

kasvuettevõtted on väga eduka arenguga

endised iduettevõtted, kelle käibed on suured

ning riiklik maksukoormus suur.

Kasvuettevõtetele on seatud konkreetsed ja

karmid nõuded ning nende nõuete jätkuvaks

täitmiseks on vaja ettevõtetel püsivat kasvu.

Olukorras kus ettevõtetel on tööjõudu puudu on

raske ettevõtetel jätkata kasvu ning arengut.

Seetõttu palume uuesti üle vaadata seaduses

olevad erandid ning anda erandid ka

kasvuettevõtetele, kelle panus riigi arengusse

läbi maksuraha ning kaudselt läbi töötajate

riikliku teenusetarbimise on märkimisväärne.

Teiseks muudab D-viisa nõue tööandjate

vahetamise protsessi Eestis. Praeguse seaduse

puhul on võimalik lühiajaline töötamine PPA-s

registreerida, kui töösuhe endise tööandjaga on

lõppenud ja uue tööandjaga seotud elamisluba ei

ole veel välja antud. Elamisluba ei tühistata

selleks perioodiks ning see annab elamisõiguse,

kuid mitte töötamisõigust. Seetõttu praeguses

praktikas on vajalik lühiajalise töötamise

registreerimine. Uue seaduse puhul on

lühiajalise töötamise registreerimiseks vajalik

D-viisa, mida nendel inimestel ei ole, ega ole

võimalik ka taotleda kehtiva elamisloa

olemasolu tõttu. Seetõttu võib töövahetuse

protsess võtta aega ca 3 kuud ettevalmistusest

kuniks elamisloa otsus välja antakse. Praegu on

see protsess kuni 15 tööpäeva +

ettevalmistusaeg andmete kogumiseks. Kuna

Eestis on tööandjale etteteatamisaeg 30 päeva,

siis selle perioodi jooksul jõuab ka

paberimajanduse korda ajada. Tulevikus peavad

aga töötajad oma tööandjat informeerima 2-3

kuud ette enne töölt lahkumist, mida ei pruugi

ka kõik ettevõtjad aktsepteerida. Seega on risk,

et töötajad jäävad lühiajaliselt sissetulekust

ilma, kui endine tööandja ei suhtu hästi uue

tööandja juurde liikumisest ja alustatud

elamisloavahetusprotsessist.

Kavandatavad täiendused elamisloa püsivalt

Eestisse elama asumiseks nõuetes on

mõistetavad, sest on raske hinnangut anda, kes

on Eesti ellu sisse elanud ja mitte. Praegu on

väga palju otsustusõigust jäetud menetleva

ametniku õlule, kes peab otsustama, kas taotleja

on Eesti ellu piisavalt hästi integreerunud või

mitte.

Inimeste pikaajaliseks elama asumiseks A2

keelenõue tundub mõistlik, sest keeleoskus on

tähtis uues riigis sisseelamisel. Antud

muudatuse kitsaskohtadeks on aga keeleõppe

kättesaadavuse puudulikkus. Hetkel on

välismaalastel raske saada kohti riigi poolt

korraldatud keelekursustele. Seetõttu näiteks

Bolt on sunnitud korraldama keelekoolitusi oma

töötajatele ise. Kui riik seob nõude elamisloaga,

siis peaks võimaldama ka rohkem ja

paindlikumaid õppimisvõimalusi. Tuleb arvesse

võtta ka erinevaid erivajadusi ja probleeme, mis

võivad keeleõpet raskendada (aktiivsus ja

tähelepanuhäire, autismispektri häired,

düsleksia, jne). Lisaks peaks keeleõpe olema

piisavalt paindlik, et sobiks täiskohaga töötaja

ajakavasse, sest lisaks tööle on enamus

välismaalastel kohustused ka pere ees.

Kohustusliku kohanemisprogrammi sidumist

elamisloaga võiks pidada mõistlikuks, kuid

praeguses kontseptsioonis on selle reaalne kasu

kursuse läbijale kaheldav. Tahame tähelepanu

pöörata sellele, et kohanemisprogrammis on

võimalik osaleda alles peale elamisloa

kättesaamist. Praeguste protsesside kiirust

hinnates võtab elamisloa saamine ca 4-6 kuud

peale Eestisse saabumist. Selle ajaga on

inimesed omal jõul ja tööandja toel juba

kohanemise suures osas läbi teinud. Olles ise

kohanemisprogrammis osalenud vaatlejana, siis

antud sisu on väga vajalik esimestel Eestis

elamise nädalatel, kuid vähem praktiline 4-6 kuu

pärast.

Seega tuleks muuta reeglit, et

kohanemisprogramm poleks seotud

elamisloaga, vaid hoopis pikaajalise D-viisa ja

Eestis töötamisega. See annaks võimaluse

osaleda inimestel kohanemisprogrammis siis

kui sellest ka reaalselt kasu on.

Lisaks on raske hinnata, kas

kohanemisprogammi läbimine tõesti on ka

seotud inimese hea ja eduka kohanemisega Eesti

riigis. Seega elamisloa taotluse sidumine

kohanemisprogrammi läbimisega ei pruugi anda

adekvaatset ülevaadet reaalselt olukorrast. Siin

on kindlasti ka vastutus tööandjal, kes peaks

toetama oma töötajaid, et nad Eesti eluga toime

tuleks. Vaid kohanemisprogrammi läbimine

seda ei anna. Palju tähtsam on ligipääsetavus

riiklikele teenustele, kooli- ja lasteaiakohtade

kättesaadavus peredele, toetav ja aksepteeriv

ühiskond ning seeläbi uude ühiskonda edukas

sisseelamine.

Kokkuvõtteks tahame välja tuua, et praegu

planeeritavad muutused hakkavad piirama

ettevõtete võimekust välismaalt vajaminevat

tööjõudu värvata. Protsessid muutuvad

pikemaks ning kulud mitmekordistuvad.

SK lisa rakendusakti kavandid.pdf

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Rakendusakti kavand nr 1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS 2024. a nr

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruse nr 125

„Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi

andmekogu põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 2794 lõike 5 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruses nr 125 „Automaatse biomeetrilise

isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimääruse“ § 2 lõike 3 punktist 3 ja määruse 11. jao 2.

jaotise pealkirjas asendatakse sõnad „töölubade register“ sõnadega „elamisõiguste

andmekogu“.

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2028. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaja Kallas

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Rakendusakti kavand nr 2

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS 2024. a nr

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. aasta määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. aasta määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Paragrahvi 53 lõike 2 punktides 1, 3–7 ja 9 nimetatud andmed saadakse riigi infosüsteemi

andmevahetuskihi kaudu elamislubade ja töölubade registrist, viisaregistrist ja välismaalase

lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogust.“;

2) paragrahvi 68 lõikes 5 asendatakse sõnad „töölubade register“ sõnadega „elamisõiguste

andmekogu“.

§ 2. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. aastal.

(2) Määruse § 1 punkt 2 jõustub 1. jaanuaril 2028. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaja Kallas

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Rakendusakti kavand nr 3

EELNÕU

MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIA MINISTER

MÄÄRUS 2024. a nr

Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 4

„Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ ning majandus- ja

infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. aasta määruse

nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 lõike 5 ja töötuskindlustuse

seaduse § 35 lõike 2 alusel.

§ 1. Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. aasta määruses nr 4 „Töökeskkonna

andmekogu põhimäärus“ muutmine

Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. aasta määruses nr 4 „Töökeskkonna andmekogu

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktidega 17 ja 18 järgmises sõnastuses:

„17) elamislubade ja töölubade register – andmed Eestisse lähetatud töötaja Eestisse tööle

asumise ja tema töötingimuste kohta Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse

§ 51 alusel;

18) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu – andmed Eestisse

lähetatud töötaja Eestisse tööle asumise ja tema töötingimuste kohta Eestisse lähetatud töötajate

töötingimuste seaduse § 51 alusel.“;

2) paragrahvi 17 lõike 1 punktis 17 asendatakse sõnad „töölubade register“ sõnadega

„elamisõiguste andmekogu“.

§ 2. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. aasta määruse nr 69

„Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. aasta määruse nr 69 „Töötukassa

andmekogu põhimäärus“ § 40 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Elamislubade ja elamisõiguste andmekogust on õigus saada välismaalase Eestis

töötamisega seotud andmeid.“.

§ 3. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. aastal.

(2) Määruse § 1 punkt 2 jõustub 1. jaanuaril 2028. aastal.

(3) Määruse § 2 jõustub 1. jaanuaril 2029. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

Majandus- ja infotehnoloogia minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Rakendusakti kavand nr 4

EELNÕU

SISEMINISTER

MÄÄRUS 2024. a nr

Siseministri määruste muutmine seoses välismaalaste seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seadusega (rändemenetluste tõhustamine)

Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 19 lõike 1, § 20 lõike 2, § 251 lõike 3 ja

§ 252 lõike 2, välismaalaste seaduse § 101 lõike 1 punktide 1–3, § 102 lõike 1, § 110 lõike 1,

§ 110 lõike 12, § 2231 lõike 1, § 224 lõike 1 punkti 1, § 228 lõike 1, § 2971 lõike 4, Euroopa

Liidu kodaniku seaduse § 491 lõike 2, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §

471 lõike 2 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 33 lõike 1 ja § 3314 lõike 1

alusel.

§ 1. Siseministri 8. veebruari 2019. aasta määruse nr 6 „Broneeringuinfo andmekogu

põhimäärus“ muutmine

Siseministri 8. veebruari 2019. aasta määruse nr 6 „Broneeringuinfo andmekogu põhimäärus“

paragrahvi 6 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) elamislubade ja elamisõiguste andmekogu;“.

§ 2. Siseministri 1. juuli 2020. aasta määruse nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja

viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“ muutmine

Siseministri 1. juuli 2020. aasta määruse nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud

välismaalaste andmekogu põhimäärus“ paragrahvi 19 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) elamislubade ja elamisõiguste andmekogu;“.

§ 3. Siseministri 26. augusti 2020. aasta määruse nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline

kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu“ muutmine

Siseministri 26. augusti 2020. aasta määruse nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline kirjeldus

ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu“ § 4 lõike 13 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 81 „Elamislubade ja töölubade

registri põhimäärus“ muutmine

Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkirjas ja tekstis asendatakse sõnad „töölubade register“ sõnadega

„elamisõiguste andmekogu“;

2) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse andmekogus Euroopa Liidu

õigusaktis, välislepingus, seaduses ja määruses sätestatud ülesannete täitmise käigus elamisloa

ja tööloa ning nende pikendamise, tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise, pikaajalise elaniku

elamisloa ja selle taastamise, elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise, Eestist

eemalviibimise registreerimise, elamisloa ja tööloa kehtetuks tunnistamise, Euroopa Liidu

kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse ja selle pikendamise ning Euroopa Liidu

kodaniku ja tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimise ja elamisõigusega

seotud menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute ning

kohanemisprogrammiga seotud toimingute andmeid.“;

3) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 28 järgmises sõnastuses:

„28) muu taotlusega seotud oluline teave, mida taotleja peab oluliseks esitada;

4) paragrahvi 9 lõike 2 punkti 19 täiendatakse pärast sõna „teave“ sõnadega „ , mida taotleja

peab oluliseks esitada“;

5) määrust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:

„§ 181. Enne tähtajalise elamisloa taotlemist elektrooniliselt esitatud andmete ja tõendite

andmekogusse kandmine

Välismaalase kohta, kes on esitanud tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmed ja

tõendid välismaalaste seaduse § 2121 kohaselt, kantakse andmekogusse tähtajalise elamisloa

taotleja kohta sätestatud andmed, välja arvatud sõrmejäljekujutised ja allkirjanäidis.“;

6) määrust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses:

„§ 271. Enne perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemist elektrooniliselt esitatud

andmete ja tõendite andmekogusse kandmine

Perekonnaliikme kohta, kes on esitanud tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud tõendid ja

andmed Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 231 kohaselt, kantakse andmekogusse

perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotleja kohta sätestatud andmed, välja arvatud

sõrmejäljekujutised ja allkirjanäidis.“;

7) paragrahvi 40 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Andmekogu andmeid säilitatakse alaliselt.“;

8) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Välismaalaste seaduse § 2121 kohaselt esitatud tähtajalise elamisloa taotlemiseks või

Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 231 kohaselt esitatud Euroopa Liidu kodaniku

perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid säilitatakse

kuus kuud andmete andmekogusse kandmisest arvates.“.

§ 5. Siseministri 16. jaanuari 2024. aasta määruse nr 2 „Iduettevõtte või kasvuettevõtte

määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja kord ning selleks esitatavate andmete ja

tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded“ muutmine

Siseministri 16. jaanuari 2024. aasta määruses nr 2 „Iduettevõtte või kasvuettevõtte

määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja kord ning selleks esitatavate andmete ja

tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded“ § 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

„(1) Kui tööandja taotleb välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimist

kasvuettevõtte töötajana, hindab haldusorgan enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimist,

kas äriühing või välismaa äriühingu filiaal (edaspidi äriühing) vastab kasvuettevõtte

määratlusele.“.

§ 6. Siseministri 13. augusti 2014. aasta määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ muutmine

Siseministri 13. augusti 2014. aasta määruses nr 34 „Kohanemisprogramm“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „uussisserändaja“ sõnadega „või

kohanemisprogrammis osalemise kohustusega välismaalase“;

2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Välismaalane, kes soovib taotleda tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks,

on kohustatud läbima baasmooduli ning oskama eesti keelt vähemalt A2-tasemel.“.

§ 7. Siseministri 22. märtsi 2023. aasta määruse nr 6 „Migratsioonijärelevalve andmekogu

põhimäärus“ muutmine

Siseministri 22. märtsi 2023. aasta määruses nr 6 „Migratsioonijärelevalve andmekogu

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) foto või näokujutis.“;

2) paragrahvi 11 punktis 5 asendatakse sõnad „töölubade register“ sõnadega „elamisõiguste

andmekogu“.

§ 8. Siseministri 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 83 „Piirikontrolli andmekogu

põhimäärus“ muutmine

Siseministri 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 83 „Piirikontrolli andmekogu põhimäärus“

paragrahvi 101 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „töölubade register“ sõnadega

„elamisõiguste andmekogu“.

§ 9. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 82 „Pikaajalise viisa andmise,

viibimisaja vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord ja tähtajad ning piisavate

rahaliste vahendite määr“ muutmine

Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 82 „Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja

vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord ja tähtajad ning piisavate rahaliste vahendite

määr“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse sõnad „eesti, inglise või vene“ sõnadega „eesti või inglise“;

2) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse sõnad „eesti, inglise, vene või menetleja poolt

aktsepteeritud“ sõnadega „eesti või inglise“;

3) paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) välismaalase Eestis sündinud alaealine laps, kes viibib Eestis seaduslikult välismaalaste

seaduse § 43 lõike 33 alusel ning taotleb Politsei- ja Piirivalveametis pikaajalist viisat Eestis

viibimise jätkamiseks.“;

4) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses:

„(62) Kui välismaalane taotleb pikaajalist viisat välismaalaste seaduse § 911 lõike 13 alusel

lisatakse taotlusele välismaalase omakäeline kirjalik selgitus, miks tal ei ole võimalik esitada

pikaajalise viisa taotlust Eesti välisesindusele ning selgituse asjaolusid tõendavad

dokumendid.“.

§ 10. Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 93 „Schengeni infosüsteemi

riikliku registri põhimäärus“ muutmine

Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruses nr 93 „Schengeni infosüsteemi riikliku registri

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruses asendatakse sõnad „töölubade register“ sõnadega „elamisõiguste andmekogu“

vastavas käändes;

2) paragrahvi 13 lõikes 8 asendatakse sõnad „töölubade registri“ sõnadega „elamislubade ja

elamisõiguste andmekogu“.

§ 11. Siseministri 7. detsembri 2022. aasta määruse nr 40 „Sissesõidukeeldude riikliku

registri põhimäärus“ muutmine

Siseministri 7. detsembri 2022. aasta määruses nr 40 „Sissesõidukeeldude riikliku registri

põhimäärus“ § 9 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõnad „töölubade register“ sõnadega

„elamisõiguste andmekogu“.

§ 12. Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle

pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning

legaalse sissetuleku määrad“ muutmine

Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruses nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise

ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku

määrad“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „2, 7 ja 8“ tekstiosaga „2 ja 7–9“;

2) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse sõnad „eesti, inglise või vene“ sõnadega „eesti või inglise“;

3) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui tähtajalise elamisloa andmise menetlus on algatatud välismaalaste seaduse §

2103 alusel annab välismaalane oma allkirjanäidise tähtajalise elamisloa menetluse käigus.“;

4) paragrahvi 14 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ning Eesti Töötukassa loa töökoha täitmiseks

välismaalasega“;

5) paragrahvi 14 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 14 lõiked 4 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 14 lõige 15 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 15 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „kirjaliku“ sõnadega

„Politsei- ja Piirivalveameti elektroonilise kanali kaudu“;

9) paragrahvi 20 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Taotleja, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse, esitab eesti keeles

põhi-, kesk- või kõrghariduse omandamist tõendava dokumendi või vastavad andmed.

(6) Taotleja, kes terviseseisundi tõttu ei ole püsivalt võimeline sooritama eesti keele

tasemeeksamit, esitab eksperdikomisjoni otsuse tasemeeksami sooritamisest täieliku või osalise

vabastamise kohta.“;

11) paragrahvi 23 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotleja, kes töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus

jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega või

muu jõustruktuuriga või on põhjendatud alus seda arvata, esitab määruses sätestatud tähtajalise

elamisloa taotlemisel nõutud dokumentidele lisaks järgmised dokumendid:“;

12) paragrahvi 24 pealkirjas ja §-i 43 pealkirjas asendatakse sõna „relvajõududega“ sõnadega

„relvajõudude või muude jõustruktuuridega“;

13) paragrahvi 24 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa ja § 43 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa

täiendatakse pärast sõna „arvatud“ sõnadega „või on seotud või on olnud seotud välisriigi

relvajõudude või muude jõustruktuuridega“;

14) paragrahvi 34 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 42 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotleja, kes töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus

jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega või

muu jõustruktuuriga või on põhjendatud alus seda arvata, esitab määruses sätestatud

dokumentidele, kui need asjaolud on pärast elamisloa taotluse või eelmise elamisloa

pikendamise taotluse esitamist muutunud, lisaks järgmised dokumendid:“;

16) paragrahvi 49 lõike 1 punkti 25, § 50 lõike 1 punkti 17 ja § 51 lõike 1 punkti 19 täiendatakse

pärast sõna „teave“ sõnadega „, mida taotleja peab oluliseks esitada“;

17) paragrahvi 49 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui Politsei- ja Piirivalveamet on algatanud tähtajalise elamisloa menetluse välismaalaste

seaduse § 2103 alusel, esitab välismaalane lõike 1 punktides 1–12 ja 16–26 nimetatud andmed

elamisloa menetluse käigus.“.

§ 13. Siseministri 04. detsembri 2015. aasta määruse nr 64 „Viisa andmisest keeldumise,

viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja

viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise kord ning otsuse vaidlustamise

avalduse vorm“ muutmine

Siseministri 04. detsembri 2015. aasta määruse nr 64 „Viisa andmisest keeldumise, viisa

tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja

ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise kord ning otsuse vaidlustamise avalduse vorm“

paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „eesti, inglise või vene“ sõnadega „eesti või inglise“;

§ 14. Siseministri 10. jaanuari 2017. aasta määruse nr 5 „Viisakleebise andmeväljale

„MÄRKUSED” kantavate riigisiseste märgete loetelu“ muutmine

Siseministri 10. jaanuari 2017. aasta määruse nr 5 „Viisakleebise andmeväljale „MÄRKUSED”

kantavate riigisiseste märgete loetelu“ § 2 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks.

§ 15. Siseministri 10. detsembri 2015. aasta määruse nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“

muutmine

Siseministri 10. detsembri 2015. aasta määruses nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Andmekogu pidamise eesmärgi ja Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või

määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse viisataotluste, viibimisaja pikendamise

või ennetähtaegse lõpetamise ja viisa tühistamise, kehtetuks tunnistamise või kooskõlastamise

kohta ning sellises menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu andmeid.“;

2) paragrahvi 3 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Andmekogu vastutav töötleja avaliku teabe seaduse tähenduses on Politsei- ja

Piirivalveamet.

(2) Andmekogu isikuandmete kaasvastutavad töötlejad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste

andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete

kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) tähenduses on välismaalaste seaduses

sätestatud pädevuse piires:

1) Politsei- ja Piirivalveamet;

2) Kaitsepolitseiamet;

3) Välisministeerium.

(3) Paragrahvi 9 lõigete 21–4 ning §-de 10, 101 ja 12 alusel andmekogusse kantud andmete

vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

(4) Välisesinduses esitatud viisa taotluse kohta § 9 alusel andmekogusse kantud andmete

vastutav töötleja on Välisministeerium.

(5) Paragrahvide 11 ja 13 alusel andmekogusse kantud andmete vastutavad töötlejad vastavalt

välismaalaste seaduses sätestatud pädevusele on Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet

või Välisministeerium.

(6) Andmekogu volitatud töötleja on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

(edaspidi volitatud töötleja).“;

3) paragrahvi 4 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Politsei- ja Piirivalveamet:“;

4) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) tagab andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise.“;

5) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 6 ja lõike 3 punktis 5 asendatakse sõnad „andmekogu vastutavale

töötlejale“ sõnadega „Politsei- ja Piirivalveametile“;

6) paragrahvi 9 lõike 21 punkti 12 täiendatakse pärast sõnu „taotleja e-posti aadress ja

telefoninumber“ sõnadega „, sotsiaalmeedia kontod“;

7) paragrahvi 9 lõike 21 punkt 14 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 9 lõiget 21 täiendatakse punktidega 141–145 järgmises sõnastuses:

„141) andmed taotleja kriminaalkorras karistamise kohta;

142) andmed selle kohta, kas taotlejal on lähedasi sugulasi või perekonnaliikmeid;

143) andmed väliriigi relvajõududes, sealhulgas kohustuslikus ajateenistuses,

kaadrisõjaväelasena teenimise või välisriigi relvajõudude reservi kuulumise kohta, andmed

väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise kohta ning andmed luure- või

julgeolekuteenistuses töötamise või sellega seoste kohta ning andmed riiklikus või

mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses töötamise kohta;

144) andmed kuritegelikku ühendusse, terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse

kuulumise kohta, andmed terroristliku organisatsiooni või äärmusrühmituse kontrolli all oleval

alal viibimise kohta, andmed tulirelva või lõhkematerjaliga kokku puutumise kohta ning

inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toime panemise kohta;

145) andmed selle kohta, kas taotleja põeb nakkushaigust;“;

9) paragrahvi 9 lõiget 4 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) andmed taotluse kooskõlastamise kohta;“;

10) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui pikaajalise viisa taotlejal on lähedane sugulane ja perekonnaliige, kantakse lähedase

liikme ja perekonnaliikme kohta käesolevas määruses sätestatud andmetele järgmised andmed:

1) suhe taotlejaga;

2) abikaasa puhul välisriigis sõlmitud abielu aeg ja koht ning registreeritud elukaaslase puhul

välisriigis kooselu registreerimise aeg ja koht;

3) eesnimi või -nimed;

4) perekonnanimi või -nimed;

5) sugu;

6) Eesti isikukood või selle puudumisel sünniaeg;

7) kodakondsus või kodakondsused;

8) sünnikoht riigi täpsusega;

9) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või

alev või linn, vald, maakond, riik, sihtnumber), e-posti aadress ja telefoninumber.

(7) Pikaajalise viisa taotleja kohta, kes teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes,

sealhulgas kaadrisõjaväelasena, luure- või julgeolekuteenistuses, või kes osaleb või on osalenud

sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit, kantakse lisaks käesolevas määruses sätestatud

andmetele andmekogusse järgmised andmed:

1) andmed õppimise kohta sõjaväelistes erikoolides ja -kursustel, sealhulgas kooli või kursuse

nimetus, eriala, kooli aadress ja õppimise aeg;

2) andmed sõjaväelistest operatsioonidest osavõtmise kohta teiste riikide territooriumil,

sealhulgas selle riigi nimi, ametikoht, osalemise aeg ja ülesanne;

3) teenistus- või töökäigu kirjeldus, sealhulgas asutuse nimi, aadress, sõjaväeosa number,

ameti- või töökoht, ülesanne, tegevussuund, väeliik, teenistuse või töötamise periood.“;

11) paragrahvi 101 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) kodakondsus või kodakondsused;“;

12) paragrahvi 101 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna „isikukood“ sõnaga „sünniaeg“;

13) paragrahvi 20 lõikes 2 asendatakse sõnad „vastutava töötleja ning Kaitsepolitseiameti ning

Välisministeeriumi“ sõnadega „kaasvastutava töötleja“;

14) paragrahvi 20 lõikes 6 asendatakse sõnad „Andmekogu vastutav töötleja“ sõnadega

„Politsei- ja Piirivalveamet“;

15) paragrahvi 20 lõikes 7 asendatakse sõnad „vastutavale töötlejale, Kaitsepolitseiametile ning

Välisministeeriumile“ sõnadega „kaasvastutavale töötlejale“;

16) paragrahvi 21 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „vastutav töötleja, Kaitsepolitseiamet või

Välisministeerium“ sõnadega „kaasvastutav töötleja“;

17) paragrahvi 25 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „vastutavale töötlejale“ sõnadega „Politsei-

ja Piirivalveametile“.

§ 16. Siseministri 18. detsembri 2023. aasta määruse nr 27 „Välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus“ muutmine

Siseministri 18. detsembri 2023. aasta määruse nr 27 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise andmekogu põhimäärus“ § 12 punktis 4 asendatakse sõnad „töölubade register“

sõnadega „elamisõiguste andmekogu“;

§ 17. Siseministri 4. detsembri 2015. aasta määruse nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise kord“ muutmine

Siseministri 4. detsembri 2015. aasta määruses nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiked 4–5 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „eesti, inglise või vene“ sõnadega „eesti või inglise“;

3) paragrahvi 6 lõiked 2 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 7 lõiked 2 ja 21 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui tööandja või tema volitatud isik on esitanud Politsei- ja Piirivalveametile välismaalase

lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse, on välismaalaste seaduse § 106 lõigetes 14,

13 ja 17 nimetatud juhul välismaalase lühiajaline Eestis töötamine seaduslik kuni taotluse

suhtes otsuse tegemiseni.

(21) Kui välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse hooajatöötajana

välismaalaste seaduse § 106 lõike 10 alusel on välismaalase Eestis töötamine seaduslik kuni

taotluse suhtes otsuse tegemiseni järgmistel tingimustel:

1) tööandja või tema volitatud isik on esitanud määruses sätestatud korras Politsei- ja

Piirivalveametile välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse;

2) välismaalane on viimase viie aasta jooksul töötanud Eestis hooajatöötajana ja

3) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimist ei ole kehtetuks tunnistatud

välismaalaste seaduse §-s 109 sätestatu kohaselt.“;

5) paragrahvi 7 lõikes 4 asendatakse sõna „teates“ sõnaga „taotluses“.

§ 18. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. aastal.

(2) Määruse §-d 1 ja 2, § 4 punkt 1, § 7 punkt 2, §-d 8, 10, 11 ja 16 jõustuvad 1. jaanuaril 2028.

aastal.

(3) Määruse § 12 punktid 4 ja 6 jõustuvad 1. jaanuaril 2029. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

SK_VMSi muutmine.pdf

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine)

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eesti rändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama

asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisaväärtust, teiselt poolt aga hoida ära

elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus,

avalik kord ja riigi julgeolek. Juhitud rändepoliitika peab tagama eesti keele ja kultuuri

säilimise, arvestama Eesti lõimumisvõimega ning aitama kaasa majanduse jätkusuutlikule

arengule ja konkurentsivõime kasvule. Rände valdkonna praktikas on ilmnenud järgmised

kitsaskohad:

 välismaalase Eestis elamise ja töötamise kohta andmete esitamine ja menetlus on koormav,

sest puuduvad mugavad ja kasutajasõbralikud lahendused;

 riigiasutuste andmevahetus ei ole tõhus, sest neil ei ole võimalik vahetada omavahel

mugavalt ja kiirelt andmeid, vaid üksnes teabenõude alusel e-posti teel krüpteeritult või üle

infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) läbi MISP2-keskkonna1;

 välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise regulatsioon on keerukas,

mis tekitab nii tahtlikke kui ka teadmatusest eksimusi ning raskendab elamislubade ja

viisade väärkasutuse ennetamist ja tõkestamist;

 väliskeskkonna pideva muutumise tõttu ei arvesta kehtiv õigus piisavalt vajadusega

kaitsta kohalikku tööjõuturgu ning tagada avalikku korda ja riigi julgeolekut.

Kitsaskohtade lahendamiseks kavandatakse eelnõuga teha järgmised põhimuudatused:

1) võimaldada välismaalasel ja tema Eestisse kutsujal – tööandjal, õppeasutusel, abikaasal

või lähedasel sugulasel – suhelda Eestiga elektrooniliselt ühe akna põhimõttel ning edasta-

da Eestis elamise ja töötamise andmeid ja dokumente korraga Politsei- ja Piirivalveameti

(edaspidi PPA) kaudu nii Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA), Tööinspektsioonile

(edaspidi TI) kui ka Eesti Töötukassale (edaspidi töötukassa);

2) luua õiguslik alus, et PPA, MTA, TI, töötukassa ning Haridus- ja Teadusministeeriumi

(edaspidi HTM) andmekogud saaksid vahetada välismaalase Eestis elamise, töötamise ja

õppimise andmeid üle X-tee;

3) ajakohastada elamisloa taotlemise regulatsiooni, et soodustada e-teenuste kasutamist ja

paberivaba asjaajamist;

4) korrastada välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise regulatsiooni ning

lahendada muid praktikas esinenud kitsaskohti, muu hulgas:

 sätestatakse tööandjale Eesti äriregistris registreerimise nõue ja töötamiseks tähtajalise

elamisloa taotlemise korral tegeliku majandustegevuse ajaline määr;

 jäetakse välja lapsehoidja-koduabilise regulatsioon, ajakohastatakse renditöö regulat-

siooni ja täpsustatakse kaugtööks antud viisa alusel Eestis töötamise regulatsiooni;

 täiendatakse ja täpsustatakse püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa

andmise lisatingimusi, pikaajalise viisa (edaspidi D-viisa) taotlemist, avaliku korra ja

riigi julgeoleku tagamiseks tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid, püsivalt

1 MISP2 ehk miniinfosüsteem-portaal on standardne X-tee valmiskomponent, mis võimaldab kasutajal suhteliselt

kerge vaevaga automaatselt luua ja kasutusele võtta kasutajaliidesed X-tee teenuste kasutamiseks. MISP2 sihtrühm

on asutused, kellel on vaja hakata kasutama X-tee teenuseid, kuid kellel pole mingil põhjusel otstarbekas arendada

X-tee tuge välja oma juba kasutusel infosüsteemis. Asutused võivad MISP2 vabalt alla laadida ja paigaldada.

Eestis elamise mõistet ning nõudeid taotluses esitatavatele andmetele ja sellele lisatava-

tele tõenditele.

Eelnõu rakendamisega kaasneb oluline positiivne mõju riigi julgeolekule, siseturvalisusele,

riigiasutuste korraldusele ja isikuandmete töötlemisele. Majanduslik ja sotsiaalne mõju on

väheolulised.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi:

 nõunik Eva Lillemäe ([email protected]);

 nõunik Jana Laane ([email protected]);

 nõunik Killu Christine Vantsi ([email protected]);

 õigusnõunik Maret Saanküll ([email protected]) ja

 õigusnõunik Kaspar Lepper ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunikud Kertu Nurmsalu (tel 612 5084, [email protected]) ja Gerly

Herm (teenistussuhe lõppenud).

Eelnõu ja seletuskirja, välja arvatud lisad, on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigus-

osakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]).

Eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud:

 Eesti Ametiühingute Keskliit (edaspidi EAKL);

 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi ITL);

 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi KTK);

 Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAG);

 Eesti Tööandjate Keskliit (edaspidi ETKL);

 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) juures tegutsevad Work In Estonia

(edaspidi WiE) ja Startup Estonia (edaspidi SUE);

 Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO);

 ministeeriumid, eelkõige HTM, Kultuuriministeerium (edaspidi KUM), Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM), Rahandusministeerium, Sotsiaalminis-

teerium ning Välisministeerium (edaspidi VÄM);

 MTA;

 PPA;

 Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (edaspidi RMIT);

 Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT);

 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK);

 TI;

 töötukassa;

 ülikoolid ja teadusasustused.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

1) välismaalaste seadus (edaspidi VMS) avaldamismärkega RT I, 07.06.2024, 15;

2) Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus (edaspidi ELTTS) avaldamismärkega

RT I, 05.10.2022, 3;

3) Euroopa Liidu kodaniku seadus (edaspidi ELKS) avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 26;

4) karistusseadustik (edaspidi KarS) avaldamismärkega RT I, 04.07.2024, 26;

5) maksukorralduse seadus (edaspidi MKS) avaldamismärkega RT I, 08.10.2024, 15.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–20272 punktidega:

 3.1.7 „Muudame töötamise regulatsiooni kaasaegseks ja paindlikuks. Töötamist puudutav

seadusandlus peab kohanduma töötamise muutunud olemusega, kaasama tööturule

võimalikult palju inimgruppe ja võimaldama paindlikku töökoormust ja -korraldust,

tagades sotsiaalsed garantiid“;

 3.2.5 „Viime seaduste tasemel sisse nii eraisikute kui ettevõtete jaoks andmete ühekordse

esitamise printsiibi“;

 3.2.10 „Avaandmete vaba kättesaadavuse tagamiseks loome erinevate riigi andmekogude

ristkasutuse võimalusi ja kasutajasõbralikke juurdepääse. Loome paremad tingimused

andmete ristkasutamiseks riigi- ja omavalitsuse tasandil“.

Eelnõu on seotud ka „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärgi „Eesti arengut

toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ tegevussuunaga „Tasakaalustatud

rändepoliitika“, mille kohaselt tuleb muu hulgas:

 „tagada kõrget lisandväärtust loovate oskustööliste ja tippspetsialistide sisserände ja Eestis

seadusliku viibimise reeglite paindlikkus ning inimesekeskne lähenemine nii lühi- kui ka

pikemaajaliseks saabumiseks ja viibimiseks; [---]

 võtta [---] kasutusele tõhusad meetmed ebaseadusliku rände ennetamiseks ja avastamiseks

ning selliste juhtude menetlemiseks“3.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta

seadust, mille vastuvõtmiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 kohaselt vaja

Riigikogu koosseisu häälteenamust.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu vajalikkus

Eesti rahvastik vananeb nagu teistes Euroopa riikideski. Seetõttu seisab Eesti silmitsi

majanduslike ja demograafiliste väljakutsetega ning konkureerib teiste riikide majandusega,

et meelitada tööturule ja ettevõtluskeskkonda vajalike oskuste ja teadmistega inimesi. Tööjõu-

vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA üldprognoosis 2022–2031 „Ülevaade Eesti tööturu

olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest“ on toodud välja, et:

Kuna ka lähitulevikus jääb tööturule potentsiaalselt siirduvate noorte ja ka parimas tööeas

(20‒64) inimeste arv väiksemaks, siis on hõivatute arvu senisel tasemel hoidmine või ka

kasvatamine proovikivi.4

2 Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. aasta korralduse nr 131 „„Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027“

kinnitamine“ lisa. 3 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030, lk 36. 4 Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA 2022. OSKA üldprognoos 2022–2031. Ülevaade Eesti

tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest. OSKA uuringuaruanne. Tallinn:

Kutsekoda, lk 14.

Majanduskeskkonna muutused ja nõudlus tööjõu järele ühelt poolt ning rahvastiku vananemine

teiselt poolt on viinud olukorrani, kus lahendust nähakse ka sisserändes ja välistööjõu

kasutamises.

Eesti rändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama

asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisaväärtust, teiselt poolt aga hoida ära

elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus,

avalik kord ja riigi julgeolek. Juhitud rändepoliitika peab tagama eesti keele ja kultuuri

säilimise, arvestama Eesti lõimumisvõimega ning aitama kaasa majanduse jätkusuutlikule

arengule ja konkurentsivõime kasvule. Majanduskeskkonna muutused ja eelnenud aastatel ellu

kutsutud leevendused, mille eesmärk on meelitada Eestisse kvalifitseeritud välistööjõudu, on

tekitanud tööandjates huvi välistööjõu järele. Et tagada majanduse konkurentsivõime ja jätku-

suutlikkus ning ennetada ja tõkestada viisade ja elamislubade väärkasutust, on oluline muuta

välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise regulatsioon välismaalaste ja tööandjate

jaoks arusaadavamaks ning seeläbi suurendada riigi suutlikkust rännet juhtida ja kontrollida.

Juhitud rändepoliitika lahutamatu osa on ka tõhusad meetmed elamislubade ja viisade

väärkasutuse ärahoidmiseks ning ebasoovitava ja ebaseadusliku sisserände ennetamiseks

ja tõkestamiseks. Tõhusate meetmete rakendamine eeldab paindlikku õiguskeskkonda ning

ajakohaseid ja ökonoomseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) lahendusi.

Eelnõuga kavandatavad muudatused on vajalikud nii selleks, et pakkuda kliendikesksemaid

teenuseid ja tagada e-riigi jätkusuutlikkus, kui ka selleks, et soodustada ausat konkurentsi ja

hoida ära rände ebasoovitav mõju tööjõuturule. Samuti selleks, et tõhusamalt ennetada ja

avastada viisade ja elamislubade väärkasutust ning tagada avalik kord ja julgeolek.

Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud ka vajadusega kaitsta Eesti tööjõuturgu, sealhulgas nii

sellega, et Eesti tööjõuturule avaldab mõju Venemaa jätkuv sõda Ukrainas, kui ka sellega, et

kuigi Eesti Panga majandusprognoosi5 kohaselt on Eesti majandus hakanud taastuma ja tööturg

kohaneb uute oludega, ei näita registriandmed paraku tööjõuturu olukorra paranemist. Töötu-

kassa andmetel oli 2024. aasta augustis registreeritud töötute määr 7% (48 801 töötut)6 ja

töötuse määr tipneb Eesti Panga hinnangul 2024. aastal 7,6%-ga7. Seega on oluline suunata

Eesti ettevõtjaid eelistama kohalikku tööjõudu ja kehtestada lisanõuded välismaalase Eestis

töötamisele. Samuti on eelnõu väljatöötamisel lähtutud eesmärgist, et lisatööjõud suurendaks

ettevõtjate tootlikkust, st välistööjõu teadmised-oskused täiendaksid, mitte ei asendaks

kohalike töötajate omi8 ning püsiränne arvestaks lõimumisvõimega9, nagu on viidatud ka

konkurentsivõime eksperdikogu raportis Riigikogule.

2.2. Eelnõu eesmärk

Eelnõul on kaks peamist eesmärki:

1) vähendada nii välismaalase ja tema Eestisse kutsuja halduskoormust kui ka riigi menetlus-

koormust ning soodustada e-teenuste kasutamist ja paberivaba asjaajamist, et seeläbi

tõhustada välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise menetlust;

5 Kattai, Rasmus, Gerda Kirpson, Helen Ljadov, Lauri Matsulevitš, Kaspar Oja, Sulev Pert, Mari Pärnamäe, Sirje

Rank, Mari Rell, Heili Saia, Orsolya Soosaar, Birgit Strikholm, Anita Suurlaht-Donaldson, Katri Urke, Nils Vaikla

2024. Rahapoliitika ja majandus 2024/3, lk 4. 6 Töötukassa 2024. Registreeritud töötud. 7 Kattai jt 2024, lk 27. 8 Kaasik, Ülo, Kadri Männasoo, Priit Vahter, Uku Varblane 2024. Eesti majanduse olukord ja väljavaated.

Konkurentsivõime eksperdikogu raport Riigikogule. Tallinn: Riigikogu Kantselei, lk 6. 9 Sealsamas, lk 64.

2) korrastada ja ajakohastada välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise regulatsioo-

ni, arvestades praktikas ilmnenud kitsaskohti ja pidevalt muutuvat väliskeskkonda, et

seeläbi tugevdada rändekontrolli võimekust ja ennetada riigisiseseid julgeolekuohte.

2.3. Eelnõu kooskõla Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega

Eelnõu väljatöötamisel on tuginetud rahvusvahelises õiguses üldtunnustatud põhimõttele, mille

kohaselt on igal riigil suveräänne õigus kontrollida teise riigi kodaniku riiki saabumist, riigis

viibimist ja riigist lahkumist. Seega puudub teise riigi kodanikul subjektiivne õigus saabuda

mittekodakondsusjärgsesse riiki ja seal viibida. Seda põhimõtet on korduvalt kinnitanud

Euroopa Inimõiguste Kohus oma kohtulahendites. VMS-s ei ole reguleeritud Euroopa Liidu,

Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku Eestisse

saabumise ja Eestis viibimise õiguslikke aluseid – seda on reguleeritud ELKS-s. Samuti ei ole

VMS-s reguleeritud rahvusvahelist kaitset vajava kolmanda riigi kodaniku Eestisse saabumise

ja Eestis viibimise õiguslikke aluseid – need on sätestatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduses.

2.4. Eelnõu meetmed ja nende põhiseaduspärasus

2.4.1. Ettevõtlusvabaduse piiramine

PS-i § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundus-

ühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra.

Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel

välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.

Ettevõtluse esemeline kaitseala hõlmab kõiki tegevusalasid ja elukutseid, millel töötades ei ole

isik kellegi teisega töösuhtes. Ettevõtlus on tegevus, mille eesmärk on üldjuhul saada tulu kauba

tootmisest ja müümisest, teenuste osutamisest, vara realiseerimisest jne. Ettevõtlusvabaduse

esemeline kaitseala hõlmab Riigikohtu antud määratluse järgi „kõiki tegevusalasid ja elu-

kutseid, mille puhul isik pakub enda nimel kaupu või teenuseid“10. Riigikohus on andnud

ettevõtluse mõistele avara tõlgenduse, märkides, et ettevõtlusvabaduse kaitsealasse kuulub

„tulu saamise eesmärgil toimuv tegevus“11. Ettevõtlusvabadus annab isikule õiguse nõuda, et

avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusesse, samuti teatud positiivsete meetmete õiguse.

Ettevõtlusvabaduse tuumaks on Riigikohus pidanud riigi kohustust hoiduda ettevõtluse

põhjendamatust takistamisest.12 Ettevõtja õigust olla vaba riigi sekkumisest on kohus käsitlenud

laialt. Riigikohus peab sisuliselt iga riigi kehtestatud regulatsiooni ettevõtlusvabadust riivavaks.

Ettevõtlusvabadus laieneb PS-i § 9 lõike 2 kohaselt ka juriidilistele isikutele.

PS-i § 31 teises lauses on nähtud ette lihtne seaduse reservatsioon. Ettevõtlusvabaduse piirang

ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui saab põhjendada normi

legitiimse eesmärgiga. Meetmed peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Seega

võib seadusandja põhjendatud juhtudel piirata isiku õigust tegelda ettevõtlusega, kuid selline

piirang peab olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas.

10 RKPJKo, 28.04.2000, 3-4-1-6-00, p 10; RKÜKo, 01.07.2015, 3-4-1-20-15, p 43. RKPJKo = Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, RKÜKo = Riigikohtu üldkogu. 11 RKPJKo, 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 12; RKPJKo, 06.07.2012, 3-4-1-3-12, p 41; RKHKo, 29.11.2012, 3-3-1-

29-12, p 14; RKÜKo, 09.12.2013, 3-4-1-2-13, p-d 105–106; RKHKo, 15.01.2015, 3-3-1-68-14, p 17; RKPJKo,

30.06.2017, 3-4-1-5-17, p 50; RKÜKo, 20.10.2020, 5-20-3/43, p 108. RKHKo = Riigikogu halduskolleegium. 12 RKPJKo, 28.04.2000, 3-4-1-6-00, p 11; RKPJKo, 06.07.2012, 3-4-1-3-12, p 41; RKÜKo, 09.12.2013, 3-4-1-2-

13, p 112.

Meetmete sobivus

Sobiv ehk kohane on meede, mis aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eelnõu üks

eesmärke on tugevdada rändekontrolli võimekust läbi viisade ja elamislubade väärkasutuse

ennetamise ja tõkestamise ning hoida ära rände ebasoovitav mõju tööjõuturule, avalikule

korrale ja riigi julgeolekule. Eelnõu sisaldab kokkuvõtlikult järgmisi meetmeid, millega eelnõu

eesmärke saavutatakse:

1) tööandja, kelle juures lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse või töötamiseks täht-

ajaline elamisluba antakse, peab olema kantud Eesti äriregistrisse;

2) tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajaline elamisluba antakse, peab olema olnud

vähemalt 12 järjestikuse kuu jooksul vahetult enne taotluse esitamist tegelik majandus-

tegevus Eestis;

3) renditöö vahendajal, kelle juures lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse või tööta-

miseks tähtajaline elamisluba antakse, olema olnud vähemalt 18 kuu jooksul vahetult enne

taotluse esitamist tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriigis.

Eelnõu meetmed on tööjõuturu kaitsmise ning avaliku korra ja julgeoleku tagamise eesmärki

arvestades sobilikud ning aitavad selle saavutamisele kaasa.

Meetmete vajalikkus

Eelnõu meetmed on vajalikud, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viisil

vähemalt sama hästi saavutada.

1) Nõue, et tööandja, kelle juures lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse või töötamiseks

tähtajaline elamisluba antakse, peab olema kantud Eesti äriregistrisse, muudab välismaalase

lühiajalise Eestis töötamise regulatsiooni järgimise ja kontrollimise lihtsamaks ja selgemaks

ning võimaldab senisest tõhusamalt ennetada viisade ja elamislubade väärkasutust. Samuti

tekib riigil võimalus teha senisest tõhusamalt kindlaks, kas Eestis viibimiseks, elamiseks ja

töötamiseks taotletakse seaduslikku alust selle eesmärgipäraseks kasutamiseks ning kas

tööandja on usaldusväärne. Lisaks toetab nõue ausa ettevõtluskeskkonna tagamist ja aitab

hoida ära ebasoovitavat mõju tööjõuturule.

2) Nõue, et tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajaline elamisluba antakse, peab olema

olnud Eestis vähemalt 12 kuud tegelik majandustegevus, aitab hinnata, kas:

 tööandja tegutseb tegelikult Eestis ning soodustab välismaalast tööle võttes Eesti

majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut ja panustab seeläbi Eesti ühiskonda;

 välismaalane soovib ka tegelikult Eestisse saabuda ja siin tööle asuda või taotletakse

tähtajalist elamisluba töötamiseks üksnes selleks, et saada Schengeni alal viibimiseks

seaduslik alus.

3) Nõue, et renditöö vahendajal, kelle juures lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse või

töötamiseks tähtajaline elamisluba antakse, peab olema olnud Eestis vähemalt 18 kuud

tegelik majandustegevus, võimaldab senisest tõhusamalt ennetada viisade ja elamislubade

väärkasutust.

Eelnõu meetmetele ei ole alternatiive, mis aitaksid kaitsta tööjõuturgu ning oleksid avaliku

korra ja julgeoleku tagamiseks sama tõhusad, kuid vähem koormavad. Olukorras, kus eelnõu

meetmetele ei ole võrreldavaid ja eesmärgi saavutamiseks sama tulemuslikke alternatiive, tuleb

eelnõu meetmeid pidada vältimatult vajalikuks.

Meetmete mõõdukus

Eelnõu meetmete mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise

ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Ettevõtlusvabaduse riive õigusta-

miseks tuleb kaaluda, kas eesmärk vältida rände ebasoovitavat mõju Eesti tööjõuturule,

avalikule korrale ja julgeolekule kaalub üles ettevõtlusvabaduse riive.

Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemise

menetluses kontrollitakse tööandja tegelikku majandustegevust ka praegu, kuid tööandjal ei ole

üldjuhul kohustust enne kindlal ajal reaalselt majanduslikult tegutseda. Viimase viie aasta

andmete põhjal esitati lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlustes 4,98% taotlustest

kuni kuue kuu jooksul ettevõtte loomisest ja töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemise

menetlustes 5,28% taotlustest kuni 12 kuu jooksul ettevõtte loomisest. Mõlemal juhul on

taotluste hulk viimase viie aasta jooksul vähenenud. Seega on vähe selliseid tööandjaid, kes

soovivad võtta välismaalase tööle väga lühikese tegutsemisaja järel ja keda tegeliku majandus-

tegevuse nõue mõjutaks. Lisaks kehtiks see nõue üksnes kolmanda riigi kodaniku tööle

võtmisel ja jätkuvalt võiks kutsuda välismaalase Eestisse tööle, kui on tegemist teenuse vaba

liikumise või Euroopa Liidu liikmesriigist (edaspidi liikmesriik) välismaalase Eestisse

lähetamisega, mis on Euroopa Liidu õigusest tulenev kohustus.

PS-s on tehtud vahet Eesti ja välisriigi kodanike ning kodakondsuseta isikute vahel. Eestis

viibivatel välisriigi kodanikel ja kodakondsuseta isikutel on võrdselt Eesti kodanikega õigus

tegelda ettevõtlusega, kuid PS lubab sätestada seadusega välismaalasele13 piiranguid ettevõtlus-

vabaduse teostamiseks. Selliste piirangute eesmärk saab olla nii Eesti kodanike majanduslike

huvide parem kaitse, näiteks piisav töökohtade olemasolu, kui ka riigi julgeoleku huvid, näiteks

oluliste ettevõtlussektorite toimimise tagamine. PS-i § 31 ei kaitse otsesõnu selliste isikute

ettevõtlusvabadust, kes ei viibi Eestis ega ole Eesti kodanikud.

Õiguskindluse põhimõtte tagamiseks ei rakendata eelnõu meetmeid kohe, kui eelnõu jõustub,

vaid antakse piisav üleminekuaeg, et ettevõtjad, kes on kavandanud oma edaspidises tegevuses

värvata kolmandatest riikidest tööjõudu, saaksid viia oma tegevuse eelnõuga vastavusse.

Seega on eelnõu meetmed, millega kehtestatakse lisanõuded kolmanda riigi kodaniku Eestisse

tööle kutsumisele, proportsionaalsed ning aitavad vältida rände ebasoovitavat mõju tööjõu-

turule, avalikule korrale ja riigi julgeolekule.

2.4.2. Isikuandmete töötlemine

Õigus eraelu puutumatusele on inimõigusena sätestatud erinevates rahvusvahelistes konvent-

sioonides, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja PS-s. Inimõigusena sisaldab see erinevaid huve

ja põhiõigusi: kodu puutumatus, isikuandmete kaitse, sõnumisaladus jne. Põhiõigus kontrollida

enda kohta käivat teavet ehk informatsioonilise enesemääramise õigus on isikuandmete kaitse

põhimõtete alus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti õigusaktides.

PS-i § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused ja

kohaliku omavalitsuse üksused ning nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu

sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või

teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

13 VMS-i § 3 kohaselt on välismaalane VMS-i tähenduses isik, kes ei ole Eesti kodanik.

 Esemeline kaitseala. Riigikohtu hinnangul kaitseb PS-i § 26 kõiki eraelu valdkondi, mis ei

ole kaitstud eriõigustega14, ja tagab seega tugevama kaitse. Eraelu kaitse üks oluline vald-

kond on isikuandmete kaitse, sest informatsioonilise enesemääramise õigus tagab igaühele

õiguse ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse.

Riigikohtu halduskolleegium on märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu

hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“15 Andmete,

sealhulgas isikuandmete hulk ja teabe ulatus üha suurenevad ning sekkumine isikuandmete

sfääri üha laieneb. Isikuandmete kaitse üldmäärus16 lubab isikuandmeid töödelda muu

hulgas andmesubjekti nõusolekul (art 6 lg 1 p a). Avalik-õiguslikus suhtes andmete

töötlemiseks peab siiski olema ka seadusest tulenev alus, kuna andmesubjekti nõusolek ei

muuda olematuks formaalseid nõudeid põhiõiguse riiveks.

 Isikuline kaitseala. Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele on igaühe õigus. See

tähendab, et PS-i § 26 kaitseb nii Eesti kodanikku kui ka Eestis viibivat välisriigi kodanikku

ja kodakondsuseta isikut (PS-i § 9 lg 1).

 Piiriklausel. PS-i § 26 teise lause kohaselt võib sekkuda perekonna- ja eraellu tervise,

kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkesta-

miseks või kurjategija tabamiseks. See on kvalifitseeritud seadusereservatsioon, mis lubab

perekonna- ja eraelu riivata üksnes seadusega või seaduse alusel ja PS-i § 26 teises lauses

kindlaks määratud eesmärgil.

Kvalifitseeritud seadusereservatsiooni korral on põhiõiguse piirang legitiimne üksnes PS-s

loetletud eesmärgil. Riigikohus on korduvalt kontrollinud, kas perekonna- või eraellu

sekkumise eesmärk on hõlmatud PS-i § 26 teise lausega.17 Õigust perekonna- ja eraelu

puutumatusele võib seadusega piirata juhul, kui piirangu kehtestamisel on lisaks eesmärgi

legitiimsusele järgitud PS-i §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt

peavad piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ning ei tohi moonutada

piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seega võib seadusandja PS-i § 26 teises lauses

nimetatud eesmärgil piirata isiku õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, kuid piirang

peab olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Sobivus

Meede on sobiv ehk kohane, kui see aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eelnõu

eesmärk on tugevdada rändekontrolli, ennetades ja tõkestades viisade ja elamislubade väär-

kasutust, ning hoida ära rände ebasoovitav mõju tööjõuturule, avalikule korrale ja riigi julge-

olekule.

Eesmärgi saavutamiseks võetakse eelnõuga järgmisi meetmeid, millega piiratakse õigust

perekonna- ja eraelu puutumatusele. Välismaalane, kes taotleb D-viisat, peab edaspidi esitama

enda kohta lisaks järgmised andmed:

 kriminaalkorras karistatuse andmed;

 ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses

teenimise ja töötamise andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise

14 RKPJKo, 25.06.2009, 3-4-1-3-09, p 16; RKPJKo, 19.12.2019, 5-19-38/15, p 96. 15 RKHKo, 12.07.2012, 3-3-1-3-12, p 19. 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88. 17 RKÜKo, 11.06.2019, 5-18-8/19, p 60; RKPJKo, 04.04.2011, 3-4-1-9-10, p 50; RKPJKo, 16.11.2016, 3-4-1-2-

16, p 97. RKÜK=Riigikohtu üldkogu.

andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses teenimise

ja töötamise andmed;

 kuritegelikku või terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse kuulumise andmed,

terroristliku ühenduse või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal viibimise andmed,

tulirelva või lõhkematerjaliga kokkupuutumise andmed ning inimsusevastase kuriteo või

sõjakuriteo toimepanemise andmed;

 perekonnaliikme ja lähedase sugulase üldandmed, sünnikoht ja seos välismaalasega ning

abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnaseisuandmed.

Arvestades eelnõu eesmärki tugevdada rändekontrolli, hoida ära rände ebasoovitav mõju

tööjõuturule ning tagada avalik kord ja julgeolek, on eelnõu meetmed sobilikud ja aitavad

eesmärgi saavutamisele kaasa.

Vajalikkus

Meede on vajalik, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viisil vähemalt sama hästi

saavutada.

Välismaalase kohustus esitada edaspidi lisaandmeid on vajalik tõhusamaks rändekontrolliks.

Riigil on vaja veenduda, et välismaalane, kellel lubatakse Eestisse siseneda, ei ohusta avalikku

korda ega riigi julgeolekut. Ka kehtiva VMS-i kohaselt tuleb sellisel juhul viisa andmisest

keelduda. Tänu eelnõule on aga riigil võimalik tõhusamalt kontrollida välismaalase tausta ning

ennetada ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Eelnõukohased lisaandmed peab välis-

maalane praegu esitama ka elamisloa taotlemisel. Ebamõistlik on olukord, kus riigil puudub

võimalus tuvastada välismaalasest tuleneda võivat ohtu D-viisa menetluses, arvestades, et

D-viisa taotleja õigused on võrreldes elamisloa taotleja omadega märksa piiratumad. Seda enam

olukorras, kus välismaalased saabuvad üldjuhul D-viisa alusel riiki ja taotlevad elamisluba alles

riigis viibides. Nagu on sedastanud Tallinna Ringkonnakohus18, peab arvestama, et viisat tuleb

käsitada mitte õigusena, vaid liikmesriigi territooriumil lühiajaliselt viibida soovija kohustu-

sena ehk Euroopa Liidu territooriumile sisenemise eeltingimusena, kusjuures viisa taotleja

positsioon on pigem nõrk.

Viisa on üldjuhul välismaalasele riiki sisenemise esmavõimalus. Seega ei ole riigil välismaalase

kohta andmeid ja on keeruline hinnata temast tuleneda võivat ohtu avalikule korrale ja riigi

julgeolekule. Seega on otstarbekas koguda vajalikke andmeid Eestisse saabumise võimalikult

varases staadiumis. Kui välismaalane on juba Eestis ning tal on tekkinud sotsiaalsed sidemed

ja tugevam seos riigiga, võib tema tagasipöördumine päritoluriiki osutuda keeruliseks.

Kui välismaalane on kolmanda riigi kodanik, võib olla keeruline ka saada päritoluriigist tema

kohta infot, sest puudub riikidevaheline koostöö ja päritoluriigil ei pruugi olla valmisolekut

andmeid jagada. Samuti on teatud dokumente välismaalasel lihtsam päritoluriigist hankida kui

teisel riigil ametlikult küsida.

Eelnõu meetmetele ei ole alternatiive, mis oleksid rändekontrolli tugevdamiseks, tööjõuturule

rände ebasoovitava mõju ärahoidmiseks ning avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks sama

tõhusad, kuid vähem koormavad. Olukorras, kus ei ole võrreldavaid ja eelnõu eesmärgi

saavutamiseks sama tulemuslikke alternatiive, tuleb meetmeid pidada vältimatult vajalikuks.

18 Tallinna Ringkonnakohtu 1. septembri 2022. aasta otsus haldusasjas nr 3-21-1903, p 11.

Mõõdukus

Meetme mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja

intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Seega tuleb kaaluda, kas eelnõu eesmärk

tugevdada rändekontrolli, hoida ära rände ebasoovitav mõju tööjõuturule ning tagada avalik

kord ja riigi julgeolek kaalub üles perekonna- ja eraelu puutumatuse riive.

Viisamenetluses kontrollib riik välismaalase tausta ka praegu. Haldusorganil on kohustus

veenduda, et välismaalane ei kujuta endast ohtu avalikule korrale ega riigi julgeolekule, ja kui

selline oht tuvastatakse, keelduda viisa andmisest. Samas on riigil ohu tuvastamiseks piiratud

teave. Seevastu elamisloa taotlemise korral tuleb välismaalasel ka praegu esitada eelnõu-

kohased andmed ja riigil on tõhusamalt võimalik ohtu tuvastada. Arvestades, et välismaalased

saabuvad riiki üldjuhul D-viisa alusel ja taotlevad elamisluba alles riigis viibides, on mõistlik,

et vajalikud andmed kogutakse juba varasemas etapis: enne välismaalase riiki sisenemist. See-

läbi on riigil tõhusamalt võimalik ennetada võimalikke ohte. Eelnõu ei avalda välismaalastele

ulatuslikku mõju, kuivõrd nad peavad praegu samad andmed esitama rände hilisemas etapis:

elamisloa taotlemisel.

Kuna eelnõukohane andmetöötlus on vajalik, et tugevdada rändekontrolli, hoida ära rände

ebasoovitav mõju tööjõuturule ning tagada avalik kord ja riigi julgeolek, on isikuandmete

töötlemine proportsionaalne. Kui välismaalane ei soovi, et tema isikuandmeid eelnõu kohaselt

töödeldakse, ei ole tal kohustust taotleda Eesti viisat. Sel juhul tema isikuandmeid ei töödelda

ja ta võib jätkata oma senist elu.

2.5. Eelnõu väljatöötamise kavatsus

Enne eelnõu koostati välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamise kavatsus (edaspidi VTK)19, mis esitati eelnõude infosüsteemi kaudu koos-

kõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ja Riigikantseleile. Samuti edastati VTK arvamuse

avaldamiseks Balti Kaitsekolledžile, EAKL-le, EIS-le, EKN-le, ETKL-le, Finance Estoniale,

Hariduse Rahvusvahelistumise Agentuurile, KAPO-le, KTK-le, MTA-le, PPA-le, RMIT-le,

SMIT-le, SUE-le, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tartu Ülikoolile, Teenus-

majanduse Kojale, TEHIK-le, TI-le ja töötukassale. VTK kohta esitatud ettepanekute ja seisu-

kohtade ning nendega arvestamise kohta anti pooltele tagasisidet 2019. aastal.

2023. aasta jaanuaris kaasati partnereid uuesti, et päevakohastada VTK-d ja saada eelnõu

väljatöötamiseks põhjalikku ajakohast teavet. Partneritega on eelmisest aastast toimunud ka

mitmeid kohtumisi. Uut VTK-d ei koostatud, sest Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta

määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei pea

seda tegema, kui eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline. Vabariigi Valitsuse

15. veebruari 2024. aasta kabinetinõupidamise otsusega anti Siseministeeriumile ülesanne

valmistada kiireloomulisena ette eelnõu VMS-i muudatused. Seega otsustas Vabariigi Valitsus

menetleda eelnõu kiireloomuliselt.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Lähtudes eelnõu sisust ja muudatuste eesmärgist, on

võrdlev analüüs jagatud teema järgi neljaks punktiks.

19 Eelnõu toimiku number 19-1011.

Võrdleva analüüsi sisukord 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs .......................................................................................... 10 3.1. Menetluste ja andmevahetuse tõhustamine ....................................................................... 11 3.1.1. Ühe akna põhimõte ja andmevahetus (§ 1 p 42, § 2 ja § 5 p 1) ..................................... 11 3.1.2. Töötukassa loa taotlemine ja andmevahetus (§ 1 p-d 9, 47, 49 ja 62)............................ 14 3.1.3. PPA rändevaldkonna andmekogude kaasajastamine (§ 1 p-d 1, 12–16, 33–36, 63–66

ja 69, § 3 p 3 ning § 5 p 2) ........................................................................................................ 15 3.1.4. Paberivaba asjaajamine (§ 1 p-d 59 ja 60 ning § 3 p-d 2 ja 4) ....................................... 34 3.2. Tööränne ............................................................................................................................ 36 3.2.1. Tööandja Eesti äriregistris registreerimise nõue (§ 1 p-d 17, 20–22 ja 44) .................... 36 3.2.2. Tööandja eelneva tegeliku majandustegevuse nõue (§ 1 p-d 44, 50 ja 51) .................... 38 3.2.3. Töötamise regulatsiooni korrastamine (§ 1 p-d 23, 24, 26, 27, 29, 43, 45, 46, 48, 52 ja 70)

.................................................................................................................................................. 39 3.2.4. Muud töörände muudatused (§ 1 p-d 18, 19, 25, 53, 71 ja 72) ...................................... 44 3.3. VMS-i kitsaskohtade lahendamine ja muud muudatused ................................................. 47 3.3.1. Elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks (§ 1 p-d 9, 55–58, 60 ja 73) .................. 47 3.3.2. D-viisa taotlemine (§ 1 p-d 5, 6, 8–10 ja 28) .................................................................. 50 3.3.3. Püsivalt Eestis elamise mõiste (§ 1 p 2) ......................................................................... 52 3.3.4. Nõuded taotlusele ja lisadokumentidele (§ 1 p-d 3 ja 11) .............................................. 53 3.3.5. Avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamine (§ 1 p 37–40 ja § 4) .................................... 53 3.3.6. Tähtajaline elamisluba õppimiseks doktoriõppes (§ 1 p 41) .......................................... 54 3.3.7. Kaaluka riikliku huvi alusel antud tähtajalise elamisloa töötamise piirangu kehtetuks

tunnistamine (§ 1 p 54) ............................................................................................................. 55 3.3.8. Kinnipeetava tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamine (§ 1 p 61) ............................ 55 3.3.9. Kutsuja kohustuste lõppemine (§ 1 p-d 4, 67 ja 68) ....................................................... 56 3.3.10. Tervisekindlustuslepingu nõue (§ 1 p 7 ja § 3 p 1) ...................................................... 57 3.4. Eelnõu jõustumine ............................................................................................................. 57

3.1. Menetluste ja andmevahetuse tõhustamine

3.1.1. Ühe akna põhimõte ja andmevahetus (§ 1 p 42, § 2 ja § 5 p 1)

Menetlus on ebamugav nii välismaalasele kui ka riigile

Tööandjate ootus on, et välistööjõu Eestisse toomist ei takistaks bürokraatia ning et välis-

maalase tööle võtmise reeglid oleksid lihtsamad ja protsess kiirem. Lühiajalise Eestis töötamise

registreerimine ning tähtajalise elamisloa taotluse täitmine ja edastamine ning selle alusel

andmete sisestamine ja vajalike toimingute tegemine riiklikes andmekogudes on praegu eba-

mugavad nii välismaalasele ja tema Eestisse kutsujale kui ka riigile. Selleks, et menetleda

välismaalase Eestis tööle asumist, ei ole mugavaid ja kasutajasõbralikke e-lahendusi, mistõttu

peavad välismaalased ja riik tegema ebamõistlikke toiminguid.

Praegu peavad tööandjad esitama andmeid välismaalase lühiajalise Eestis töötamise kohta

mitmele riigiasutusele. Lisaks sellele, et PPA-s tuleb taotleda lühiajalise Eestis töötamise

registreerimist ja tähtajalist elamisluba töötamiseks, tuleb töötamise kohta teha kanne ka

MTA-s, ning kui tegemist on lähetatud töötamisega, tuleb sellest teavitada ka TI-d. Juhul, kui

taotletakse tähtajalist elamisluba töötamiseks, tuleb tööandjal enne elamisloa taotlemist

pöörduda töötukassa poole, et saada luba välismaalase tööle võtmiseks.

Riigiasutuste omavaheline andmevahetus on ebatõhus

Lisaks on välismaalase Eestis töötamise regulatsiooni väärkasutuse tõkestamisel riskikoht

riigiasutuste omavaheline puudulik või ebatõhus andmevahetus. Praegu vahetatakse andmeid

teabenõude alusel e-posti teel krüpteeritult või läbi MISP2-keskkonna üle X-tee. Välismaalase

lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja elamisloa taotluste menetlemisel PPA, MTA,

töötukassa ja TI andmekogude vahel andmeid tõhusalt ei vahetata.

Eesmärk on:

1) võimaldada välismaalasel ja tema Eestisse kutsujal suhelda riigiga elektrooniliselt ühe akna

põhimõttel, st edastada Eestis elamise ja töötamise andmeid ja dokumente erinevatele

riigiasutustele PPA kaudu, lähtudes andmete ühekordse esitamise põhimõttest;

2) luua õiguslik alus, et PPA, MTA, TI, töötukassa ja HTM-i andmekogud saaksid edaspidi

vahetada välismaalase Eestis elamise, töötamise ja õppimise andmeid üle X-tee.

Nii tekib riigil rändest terviklikum ülevaade ja andmeid kogutakse ühtsetel põhimõtetel, mis

võimaldab neid võrrelda. See muudab rändehalduse terviklikumaks. Lisaks saab riik panustada

oma ressurssi tõhusamasse kontrolli seal, kus see on vajalik.

Eelnõu § 1 punktiga 42 muudetakse VMS-i § 163, milles on sätestatud õppima asumise

tõendamise nõue. Eelnõuga loetakse paragrahvi tekst lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse

lõigetega 2 ja 3.

 Lõikes 2 nähakse ette, et õppeasutusel ja üliõpilasorganisatsioonil ei ole kohustust esitada

kutses, mille nad esitavad PPA-le õppimiseks tähtajalise elamisloa taotlemisel, andmeid,

mille nad on kandnud Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS).

 Lõikes 3 sätestatakse, et HTM esitab PPA-le andmed välismaalase Eestis õppimise kohta.

Praegu täidavad õppeasutused ja üliõpilasorganisatsioonid kutseid PDF-failis ning edastavad

need PPA-le digiallkirjastatult e-posti teel. Muudatuse tulemusena saab PPA vajalikud andmed

kahe riikliku andmekogu – EHIS-e ning elamislubade ja töölubade registri (edaspidi ETR) –

andmevahetusest. Muudatus vähendab õppeasutuste ja üliõpilasorganisatsioonide haldus-

koormust ning muudab õppimiseks tähtajalise elamisloa taotlemise mugavamaks ja kiiremaks.

Kuna andmed, mille õppeasutused ja üliõpilasorganisatsioonid esitavad EHIS-sse ning mida

PPA vajab VMS-s sätestatud tingimuste ja nõuete kontrollimiseks, on erinevad, jääb õppe-

asutustele ja üliõpilasorganisatsioonidele kohustus esitada PPA-le andmed, mida nad ei pea

kandma EHIS-sse. Aastatel 2019–2023 esitati PPA-le kokku 5629 õppimiseks tähtajalise

elamisloa või selle pikendamise taotlust (vt tabel 1).

Tabel 1. Õppimiseks tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlused aastatel 2019–2023

(allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Õppimiseks tähtajalise elamisloa taotlused 1551 706 1273 708 541

Õppimiseks tähtajalise elamisloa pikendamise taotlused 194 291 168 93 104

Eelnõu § 2 punktidega 1 ja 2 muudetakse ELTTS-i § 51 lõike 1 punkte 3 ja 4 ning punktiga 3

täiendatakse sama paragrahvi lõigetega 7 ja 8.

ELTTS-i § 51 lõike 1:

1) punktist 3 jäetakse välja sõnad „arv, nende“ ja

2) punktist 4 sõnad „eeldatav kestvus ning“.

Muudatused on tingitud vajadusest ühtlustada, mis andmeid peavad tööandjad lähetatud

töötajate kohta koguma, et esitada need PPA-le ja TI-le. Lähetatud töötajate arvu saab tuletada

automaatselt, tuginedes välismaalaste nimedele. Samuti saab automaatselt tuletada lähetuse

kestuse, tuginedes kavandatava lähetuse algus- ja lõppkuupäevale. Samamoodi tuletatakse need

andmed ka TI tööelu infosüsteemi iseteeninduses, mille kaudu esitavad tööandjad alates

17. juulist 2023 TI-le lähetuse teateid.

ELTTS-i § 51:

1) lõikes 7 sätestatakse, et lähetatud töötaja tööandja ei esita TI-le sama paragrahvi lõikes 1

nimetatud andmeid, kui ta on need esitanud PPA-le VMS-i alusel;

2) lõikes 8 nähakse ette, et TI-l on õigus saada PPA-lt lähetatud töötaja kohta sama paragrahvi

lõikes 1 nimetatud andmeid.

Praegu esitavad tööandjad lähetuse teateid TI-le tööelu infosüsteemi iseteeninduses. Muudatuse

tulemusena saab TI edaspidi andmed lähetatud töötaja kohta, kes on saanud tähtajalise elamis-

loa töötamiseks või kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, riiklike andmekogude

andmevahetusest, st välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogust

(edaspidi LTR), ETR-st, viisaregistrist ja töökeskkonna andmekogust. Muudatus vähendab

tööandjate halduskoormust ning muudab välismaalase tööle võtmise mugavamaks ja kiiremaks.

Lähetatud töötaja andmed esitatakse TI-le nii Euroopa Liidu kui ka kolmanda riigi kodaniku

kohta, kui osutatakse teenust liikmesriigist, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist või

Šveitsi Konföderatsioonist. 2022. aastal esitasid tööandjad TI-le 688 lähetuse teadet 1685

lähetatud töötaja kohta ja 2023. aastal 858 lähetuse teadet 2361 lähetatud töötaja kohta

(vt tabel 2). TI prognoosi kohaselt suureneb järgnevatel aastatel lähetuse teadete arv veelgi.

Tabel 2. TI-le lähetatud töötaja kohta esitatud lähetuse teadete arv aastatel 2019–2023

(allikas: TI)

2019 2020 2021 2022 2023

Lähetuse teated 870 544 552 688 858

Lähetatud töötajad 3509 1969 1511 1685 2361

Eelnõu § 5 punktiga 1 muudetakse MKS-i § 255, milles on reguleeritud töötamise registri

(edaspidi TÖR) kande alust. Sissejuhatavas lauseosas nähakse ette, et TÖR-i kanded tehakse

lisaks äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning rahvastikuregistri andmete-

le ka ETR-i, viisaregistri ja LTR-i andmetele tuginedes.

Tänu muudatusele tekib tööd võimaldaval isikul võimalus sisestada TÖR-i kandeks vajalikud

andmed LTR-i või ETR-i, pärast mida liiguvad andmed TÖR-i. Teisisõnu, kui TÖR-i kande

alusandmed liiguvad LTR-st või ETR-st TÖR-i, käsitatakse seda jätkuvalt tööd võimaldava

isiku taotlusena teha kanne TÖR-i ja õiguslikult on see tema tahteavaldus, sõltumata sellest, et

TÖR-i kandeks vajalikud andmed esitatakse LTR-i või ETR-i kaudu.

Muudatus vähendab tööandjate halduskoormust ning muudab välismaalase tööle võtmise

mugavamaks ja kiiremaks. 2022. aastal esitati PPA-le 29 464 lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise taotlust ja 5432 töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise või pikendamise

taotlust ning 2023. aastal 9939 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlust ja 4704

töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise või pikendamise taotlust (vt tabel 3). Seega vähenes

2023. aastal oluliselt lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluste arv, kuid töötamiseks

tähtajalise elamisloa andmise ja pikendamise taotluste oma jäi võrreldes varasemate aastatega

samasse suurusjärku. PPA prognoosib, et 2025. aastal esitatakse neile suurusjärgus 8000 lühi-

ajalise Eestis töötamise registreerimise taotlust ja 4000 töötamiseks tähtajalise elamisloa

andmise või pikendamise taotlust.

Tabel 3. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ning töötamiseks tähtajalise elamisloa

andmise ja pikendamise taotluste arv aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise

taotlused 34 604 26 040 37 667 29 464 9939

Töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise ja

pikendamise taotlused 4464 3619 4746 5429 4704

3.1.2. Töötukassa loa taotlemine ja andmevahetus (§ 1 p-d 9, 47, 49 ja 62)

Eelnõu § 1 punktiga 47 täiendatakse VMS-i § 177 lõigetega 5–7.

Lõikes 5 sätestatakse, et töötukassa keeldub töötukassa loa andmisest, kui:

 välismaalast arvestatakse sisserände piirarvu täitumise arvutamisel;

 loa taotluse kohta otsuse tegemise päeval on selle aasta sisserände piirarv täitunud ja

 järgmise aasta sisserände piirarvu kehtestamiseni on üle kuue kuu.

Kehtiva VMS-i kohaselt ei ole töötukassal alust töötukassa loa andmisest keelduda, kui jooksva

aasta sisserände piirarv on täitunud ja loa kehtivusaeg on lühem kui aeg järgmise aasta sisse-

rände piirarvu kehtestamiseni.20 VMS-i § 123 punkti 4 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamis-

loa andmisest, kui taotluse kohta otsuse tegemise ajaks on sisserände piirarv täitunud. Muudatus

on vajalik, et töötukassa ei peaks andma välja lube töökoha täitmiseks välismaalasega olu-

korras, kus jooksva aasta sisserände piirarv on täitunud.

Lõigetes 6 ja 7 sätestatakse PPA ja töötukassa andmevahetuse õiguslikud alused:

 lõikega 6 nähakse ette, et PPA esitab töötukassale töötukassa loa taotluse andmed, ja

 lõikega 7, et töötukassa esitab PPA-le töötukassa loa andmed.

Praegu täidab tööandja, kes soovib võtta välismaalase tööle, töötukassa loa taotluse Wordi failis

ja edastab selle töötukassale digiallkirjastatult e-posti teel. Pärast seda, kui töötukassa on

andnud loa töökoha täitmiseks välismaalasega, saadab tööandja selle loa omakorda PPA-le

digiallkirjastatult e-posti teel, lisades tööandja kutse. Praktikas on sagedased olukorrad, kus

tööandja esitab töötukassale loa taotluse, milles on puudused, või esitab loa taotluse juhul, kui

luba ei ole vaja, näiteks olukorras, kus soovitakse võtta välismaalane tööle lühiajaliselt või

iduettevõttesse21.

Muudatuse tulemusena esitab tööandja edaspidi töötukassa loa taotluse töötukassale PPA

elektroonilise kanali kaudu. See tähendab ühtlasi, et tööandja ei pea töötukassa luba enam ise

eraldi hiljem PPA-le edastama, vaid PPA saab vajalikud andmed tänu ETR-i ja töötukassa

andmekogu22 andmevahetusele. Muudatus vähendab tööandjate halduskoormust ja riigiasutuste

töökoormust ning muudab taotlemise kõikide jaoks lihtsamaks ja mugavamaks. Töötukassa loa

taotluste arv on aastate jooksul kasvanud, kuid tööjõuturu muutuste tõttu 2023. aastal veidi

kahanes (vt tabel 4). Peamine mõju on tulnud sellest, et Eesti tööjõuturul on väga palju Ukraina

20 Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise

elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ § 15 lõike 3 kohaselt kehtib

töötukassa luba elamisloa taotluse esitamiseks kuus kuud loa andmise päevast arvates. 21 Iduettevõte VMS-i tähenduses on tegevust alustav majandusüksus, mis kuulub Eestis registreeritud äriühingule

ning mille eesmärk on töötada välja ja käivitada suure globaalse kasvupotentsiaaliga, innovaatiline ja korratav

ärimudel, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule. Iduettevõttes töötamise tingimused on

sätestatud VMS-s. 22 01.01.2024 liideti töötukassa peetavad andmekogud. Uue andmekogu nimi on töötukassa andmekogu.

kodanikke, kes võivad Eestis töötada, kui neil on selleks seaduslik alus, ja tööandjatel on Eesti

tööjõuturult hõlpsam leida endale sobivaid töötajaid. Töötukassa prognoosib, et 2024. aastal

esitatakse töötukassa loa taotlusi sarnases mahus nagu 2023. aastal.

Tabel 4. Töötukassa loa taotluste arv aastatel 2019–2023 (allikas: töötukassa)

2019 2020 2021 2022 2023

Töötukassa loa taotlused 1664 1761 2186 2044 1688

väljastati luba 1640 1725 2076 1859 1505

nende töökohtade arv, mida soovitakse

välismaalasega täita 7060 6345 7238 6085 4166

ei väljastatud luba 20 31 85 152 170

taotlust ei vaadatud läbi 4 5 25 33 13

Eelnõu § 1 punktiga 49 täiendatakse VMS-i § 181 lõiget 2 punktiga 7. VMS-i § 181 lõikes 2

on sätestatud loetelu juhtudest, kui töötamiseks tähtajalise elamisloa võib välismaalasele anda

ilma töötukassa loa nõuet täitmata. Muudatuse kohaselt ei ole vaja töötukassa luba ka juhul, kui

välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba lühiajaliseks Eestis töötamiseks VMS-i § 1762

alusel.

VMS-i § 1762 alusel võib tähtajalise elamisloa lühiajaliseks Eestis töötamiseks anda kuni

kaheks aastaks, kui ajutise viibimise alusega välismaalane on vahetult enne elamisloa taotlemist

olnud registreeritud lühiajaliselt Eestis töötama vähemalt üheksa kuud ja töötamine jätkub sama

tööandja juures, kes on enne elamisloa taotlemist välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerinud. Kuna töötamist jätkatakse samadel tingimustel sama tööandja juures, puudub

vajadus töötukassat koormata ja töötukassa luba lühikese aja jooksul esitada.

Eelnõu § 1 punktiga 62 täiendatakse VMS-i § 224 lõiget 1 punktiga 9. Õigusselguse huvides

lisatakse volitusnorm, mis võimaldab reguleerida töötukassa loa taotlemise korda ja tähtaega

ning taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate tõendite loetelu valdkonna eest

vastutava ministri määrusega. Praegu on seda reguleeritud siseministri 12. jaanuari 2017. aasta

määruses nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja

selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“, mida on kavas ühe akna ja

andmete ühekordse esitamise põhimõtte kohaselt kohandada ja täpsustada.

Eelnõu § 1 punktiga 9 asendatakse VMS-i § 224 lõike 1 punkti 5 lõpus sõna „ja“ semi-

kooloniga. Muudatus on tehniline.

3.1.3. PPA rändevaldkonna andmekogude kaasajastamine (§ 1 p-d 1, 12–16, 33–36, 63–66

ja 69, § 3 p 3 ning § 5 p 2)

Juhitud rändepoliitika lahutamatu osa on tõhusad meetmed elamislubade ja viisade väär-

kasutuse ärahoidmiseks ning ebasoovitava ja ebaseadusliku sisserände ennetamiseks ja

tõkestamiseks. Tõhusate meetmete rakendamine eeldab nii paindlikku õiguskeskkonda kui ka

ajakohaseid ja ökonoomseid IKT-lahendusi. PPA on valmis saanud arendustööd, millega viidi

lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlus uude keskkonda. Lisaks alustab PPA

tegevusi, et võtta kasutusele elamisloa ja elamisõiguse taotluste esitamiseks iseteenindus-

keskkond ning viia elamisloa ja elamisõiguse menetlus uude menetluskeskkonda, menetlust

automatiseerida ja muuta see paberivabaks. Seeläbi on võimalik tõhustada menetlusi,

optimeerida menetluskoormust ja tõsta rändekontrolli võimekust. 2023. aastal esitati PPA-le

9939 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ning 14 827 elamisloa ja elamisõiguse taotlust.

PPA prognoosib, et 2025. aastal esitatakse neile suurusjärgus 8000 lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise taotlust.

Eelnõu § 1 punktidega 1, 12–16, 33–36, 63–66 ja 69, § 3 punktiga 3 ning § 5 punktiga 2:

1) muudetakse ETR-i nimetust (VMS-i § 228 lg-d 31, 4, 43 ja 5, ELKS-i § 231 lg 3, § 491 lg 3

ja § 52 lg 2 ning MKS-i § 255);

2) täpsustatakse viisaregistri, LTR-i ja ETR-i andmete säilitamise tähtaegu ja koosseisu ning

migratsioonijärelevalve andmekogu (edaspidi MIGIS) andmete koosseisu (VMS-i § 102

lg-d 3 ja 91, § 111 lg-d 3 ja 44, § 228 lg-d 3 ja 44 ning § 2971 lg 6);

3) ajakohastatakse viisaregistri ja ETR-i vastutava töötleja regulatsiooni (VMS-i § 102 lg 8 ja

§ 228 lg 41);

4) tuuakse välja, mis viisaregistri, LTR-i, ETR-i ja MIGIS-e põhimääruses sätestatakse

(VMS-i § 102 lg 9, § 111 lg-d 41 ja 42, § 228 lg 42 ning § 2971 lg 5);

5) ühtlustatakse viisaregistri ja LTR-i termineid (VMS-i § 102 lg-d 31–5 ja 10 ning § 111

pealkiri ja lg-d 1 ja 2).

Muudetakse ETR-i nimetust

Alates 1. septembrist 2013 ei viida enam VMS-i alusel läbi eraldi tööloa menetlust, mistõttu

jäetakse ETR-i nimetusest välja viide tööloale. Ühetaolisuse eesmärgil nimetatakse ETR ümber

elamislubade ja elamisõiguste andmekoguks. „Elamisõigus“ lisatakse õigusselguseks, kuna

ETR-s töödeldakse nii välismaalase elamisloa kui ka elamisõiguse andmeid.

Täiendatakse LTR-i ja ETR-i andmekogu andmekoosseisu

Kuna IKT-lahenduste valmimisel hakatakse LTR-i ja ETR-i kandma ka riskiprofiili andmeid

ning teistelt haldusorganitelt kooskõlastamisel, tunnustamisel ja arvamuse andmisel (edaspidi

konsultatsioonimenetlus) saadud andmeid, vajavad ajakohastamist ka LTR-i ja ETR-i andme-

koosseis. PPA kaasab teisi haldusorganeid lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja

elamisloa taotlemise menetluses, kuid praegu ei kanta konsultatsioonimenetluse andmeid

LTR-i ega ETR-i. Haldusorganid vahetavad andmeid teabenõude alusel e-posti teel krüpteeri-

tult või ametlikus kirjavahetuses, mis registreeritakse dokumendihaldussüsteemis. Arendus-

tööde tulemusena luuakse IKT-lahendus, mis võimaldab PPA-l kiiresti ja lihtsalt kaasata teisi

haldusorganeid ning kaasatud haldusorganitel mugavalt saata PPA-le vajalikku teavet.

Muudatus mõjutab erinevaid pooli, kes on juba praegu kaasatud lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise või elamisloa taotlemise menetlusse. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS)

§ 16 ja VMS-i § 421 kohaselt on PPA vaba otsustama, milliseid menetlustoiminguid ta millistes

menetlustes teeb, et teha kindlaks menetluses tähtsust omavad asjaolud. Seetõttu ei ole

menetlusse kaasatavate haldusorganite loetelu võimalik ammendavalt esitada.

 LTR-i andmekoosseis

1) Isikuandmed:

 üldandmed: ees- ja perekonnanimi, Eesti isikukood, sünniaeg, sugu, kodakondsus või

kodakondsused ning kontaktandmed (kontaktaadress, e-posti aadress ja telefoni-

number);

 sünnikoht;

 Eestis viibimise alus.

2) Isikut tõendava dokumendi andmed: reisidokumendi liik, number, väljaandmise kuupäev,

kehtivuse lõppkuupäev ja väljaandja (riik ja asutus).

3) Biomeetrilised andmed: foto või näokujutis.

PPA vajab välismaalase isikuandmeid, isikut tõendava dokumendi andmeid ja biomeetrilisi

andmeid, et viia läbi lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse ja lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise kehtetuks tunnistamise menetlusi ning vormistada lühiajalise

Eestis töötamise registreeringu lõppemist. VMS-i § 106 lõike 1 kohaselt võib lühiajaliselt

Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ja kelle

töötamine on enne tööle asumist registreeritud PPA-s. Isikuandmed, isikut tõendava

dokumendi andmed ja biomeetrilised andmed on vajalikud, et tuvastada välismaalase isik

või kontrollida tema isikusamasust ja veenduda, et ei esine VMS-i §-des 108–1091

sätestatud lühiajalise Eestis töötamise registreerimisest keeldumise või selle kehtetuks

tunnistamise või registreeringu lõppemise aluseid.

4) Eluloolised andmed:

 andmed teise Schengeni konventsiooni liikmesriigi kehtiva viisa või elamisloa kohta,

sealhulgas viisa või elamisloa liik ja kehtivusaeg ning andja riik;

 elulookirjeldus, millest nähtuvad andmed töötamise, õppimise, keeleoskuse ja muude

oluliste asjaolude kohta.

VMS-i § 106 lõike 11 kohaselt võib välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerida,

kui tal on töökoha täitmiseks nõutav kvalifikatsioon, haridus, terviseseisund ja töökogemus

ning vajalikud erialaoskused ja teadmised. Selle väljaselgitamiseks ja hindamiseks vajab

PPA andmeid välismaalase elukäigu, sealhulgas tööalase tegevuse ja hariduse kohta.

5) Kutsuja andmed:

 kui tööandja on füüsiline isik: ees- ja perekonnanimi, Eesti isikukood ning kontakt-

andmed (kontaktaadress, e-posti aadress ja telefoninumber);

 kui tööandja on füüsilisest isikust ettevõtja: ärinimi, ees- ja perekonnanimi, registrikood

ning kontaktandmed (kontaktaadress, e-posti aadress ja telefoninumber);

 kui tööandja on juriidiline isik: ärinimi, registrikood ja kontaktandmed (kontaktaadress,

e-posti aadress ja telefoninumber).

6) Juriidilisest isikust tööandja esindaja andmed: ees- ja perekonnanimi, Eesti isikukood või

sünniaeg ja esindusõiguse alus.

PPA vajab kutsuja ja esindaja andmeid, et viia läbi lühiajalise Eestis töötamise registreerimi-

se taotluse ja lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kehtetuks tunnistamise menetlusi

ning vormistada lühiajalise Eestis töötamise registreeringu lõppemist. Andmed on vajali-

kud, et kontrollida, kas välismaalase lühiajalise Eestis töötamise taotluse on esitanud pädev

isik ehk juriidilise isiku juhatuse liige või liikmed või juhatuse lepinguline esindaja. See on

oluline seetõttu, et välismaalase kutsujale kaasnevad välismaalase Eestis tööle asumise

korral kohustused ja vastutus. Samuti on kutsuja ja esindaja andmed vajalikud veendumaks,

et ei esine lühiajalise Eestis töötamise registreerimisest keeldumise või selle kehtetuks

tunnistamise või registreeringu lõppemise aluseid.

7) Töötamise andmed

7a) Kui lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse teadustegevuseks või prakti-

kaks, tuleb taotluses seda märkida ja lisada seos omandatud või omandatava haridusega.

Õpi- ja teadusrände direktiivi (EL) 2016/80123 artikli 10 kohaselt esitab kolmanda riigi

kodanik, kes soovib tulla Eestisse teadustegevuseks, teadusasutusega sõlmitud võõrusta-

mislepingu, mis peab sisaldama:

 teadustegevuse pealkirja või eesmärki või teadustegevuse valdkonda;

 kolmanda riigi teadlase kohustust püüda teadustegevus lõpule viia;

 teadusasutuse kinnitust, et ta kohustub võtma vastu kolmanda riigi kodaniku teadus-

tegevuse lõpule viimiseks;

 teadustegevuse algus- ja lõppkuupäeva või hinnangulist kestust;

 teavet kavandatud liikuvuse kohta ühes või mitmes teises liikmesriigis, kui liikuvus on

esimeses liikmesriigis taotluse esitamise ajal teada.

Lisaks võib nõuda, et võõrustamisleping sisaldaks teavet teadusasutuse ja teadlase vahelise

õigussuhte ning teadlase töötingimuste kohta.

Õpi- ja teadusrände direktiivi (EL) 2016/801 artikli 13 kohaselt esitab kolmanda riigi

kodanik, kelle lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse praktikaks, vastuvõtva

üksusega sõlmitud praktikalepingu, mille eesmärk on teoreetiline ja praktiline koolitus.

Praktikaleping peab sisaldama praktikaprogrammi kirjeldust, sealhulgas hariduslikku ees-

märki või õppe elemente, praktika kestust, kohta ja juhendamise tingimusi, praktikatundide

arvu ning õiguslikku suhet praktikandi ja vastuvõtva üksuse vahel. Samuti tuleb esitada

tõend, et kolmanda riigi kodanik on omandanud kõrghariduse kahe aasta jooksul enne

praktikaks lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemist või omandab kõrgharidust.

Lisaks võib nõuda ka järgmisi tõendeid:

 tõend, et kolmanda riigi kodanikul on Eestis viibimise ajal piisavad vahendid praktika-

kulude katmiseks;

 tõend, et kolmanda riigi kodanik on osalenud või osaleb keelekoolitusel, et omandada

praktikaks vajalikud teadmised;

 tõend, et vastuvõttev üksus võtab vastutuse kolmanda riigi kodaniku eest kogu tema

Eestis viibimise ajal, eelkõige tema elamis- ja majutuskulude eest;

 tõend, et kui kolmanda riigi kodanikku majutab Eestis viibimise ajal vastuvõttev üksus,

vastab majutus Eestis kehtestatud tingimustele.

Seega tulenevad andmed, mille välismaalane ja tööandja peavad esitama teadustegevuseks

või praktikaks lühiajaliselt Eestis töötamise registreerimise taotlemise korral, õpi- ja teadus-

rände direktiivi (EL) 2016/801 artiklitest 10 ja 13.

7b) Kui lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse hooajatööks, kantakse LTR-i:

 andmed, et välismaalasega on sõlmitud tähtajaline tööleping või talle on tehtud töö-

pakkumine;

 märge, et tegemist on hooajatööga;

 märge, et töö on tegevusalal, mis on kantud hooajast sõltuvate tegevusalade loetellu24;

 andmed välismaalase majutuse kohta;

 märge, et välismaalasel on tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigas-

tusest tingitud ravikulude tasumise ajal, millal tal ei ole riiklikku ravikindlustust.

23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike

teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetusprogrammides või haridusprojektides

osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta. – ELT L 132,

21.05.2016, lk 21–57. 24 Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2017. aasta määrus nr 13 „Hooajatööle esitatavad nõuded ja hooajast sõltuvate

tegevusalade loetelu“.

Hooajatöötajate direktiivi 2014/36/EL25 artikli 5 lõike 1 kohaselt tuleb hooajatööks lühi-

ajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemise korral esitada kehtiv tööleping või siduv

tööpakkumine, milles on täpsustatud hooajatöö koht ja liik, töötamise kestus, töötasu, töö-

tunnid nädalas või kuus, tasustatud puhkuse pikkus ning vajadusel muud asjakohased töö-

tingimused ja võimalusel tööle asumise kuupäev. Lisaks tuleb esitada järgmised tõendid:

 tõend, et hooajatöötajal on ravikindlustus, või kui see on riigisiseses õiguses ette nähtud,

tõend, et ta on taotlenud ravikindlustust, mis katab kõik üldiselt Eesti kodanike puhul

kaetud riskid ja kehtib ajavahemikul, millal selline kindlustuskaitse ja õigus hüvitistele

on ette nähtud Eestis töötamise korral;

 tõend, et hooajatöötajal on sobiv majutus või talle antakse sobiv majutus kooskõlas hoo-

ajatöötajate direktiivi 2014/36/EL artikliga 20.

Seega tulenevad andmed, mille välismaalane ja tema tööandja peavad esitama hooajatööks

lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemise korral, hooajatöötajate direktiivi

2014/36/EL artikli 5 lõikest 1.

7c) Kui lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse juhtivtöötaja, spetsialisti või

praktikandina ettevõtjasisese üleviimise eesmärgil teise liikmesriigi ettevõtjasiseselt

üleviidud töötaja elamisloa alusel ja kehtivusajal, kantakse LTR-i andmed töökoha kohta.

Ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate direktiivi 2014/66/EL26 artikli 5 lõike 1 kohaselt peab

ettevõtjasisese üleviimise eesmärgil juhtivtöötaja, spetsialisti või praktikandina lühiajalise

Eestis töötamise registreerimise taotlemise korral esitama:

 tõendid, et vastuvõttev üksus ja kolmandas riigis asuv ettevõtja kuuluvad samasse ette-

võtjasse või kontserni;

 tõendid, et välismaalane on vahetult enne üleviimise kuupäeva töötanud samas ette-

võtjas või sama kontserni kuuluvas ettevõtjas juhtivtöötaja ja spetsialisti puhul vähemalt

3–12 kuud järjest ning praktikandi puhul vähemalt 3–6 kuud järjest;

 töölepingu ja vajadusel tööandja suunamiskirja, mis sisaldab:

i) üksikasju üleviimise kestuse ja vastuvõtva üksuse asukoha kohta;

ii) tõendeid, et kolmanda riigi kodanik võtab vastu juhtivtöötaja, spetsialisti või

praktikandi töökoha Eesti vastuvõtvas üksuses;

iii) üleviimise ajal makstavat töötasu ja muid töötingimusi;

iv) tõendeid, et kolmanda riigi kodanik saab pärast üleviimise lõppu naasta samasse

ettevõtjasse või samasse kontserni kuuluvasse kolmandas riigis asuvasse üksusesse;

 tõendid, et kolmanda riigi kodanikul on vastuvõtvas üksuses, kuhu ta üle viiakse, juhtiv-

töötaja või spetsialistina töötamiseks vajalik kvalifikatsioon ja kogemus või praktikan-

dina töötamiseks nõutav akadeemiline kraad;

 tõendid, et kolmanda riigi kodanikul on ravikindlustus või ta taotleb seda.

Seega tulenevad andmed, mille välismaalane ja tema tööandja peavad esitama ettevõtja-

sisese üleviimise eesmärgil lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlemise korral,

ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate direktiivi 2014/66/EL artikli 5 lõikest 1.

7d) Kui lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse renditööks, kantakse LTR-i:

 füüsilisest isikust kasutajaettevõtja ees- ja perekonnanimi ning registrikood või Eesti

isikukood;

25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/36/EL kolmandate riikide kodanike

hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta. – ELT L 94, 28.03.2014, lk 375–390. 26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/66/EL kolmandate riikide kodanike liikmes-

riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral. – ELT L 157, 27.05.2014, lk 1–

22.

 juriidilisest isikust kasutajaettevõtja või vastuvõtva üksuse nimi ja registrikood;

 tööandja, kasutajaettevõtja või vastuvõtva üksuse põhitegevusala;

 märge, et tööandja tegutseb renditöö vahendajana;

 töötamise asukoha aadress;

 töötamise taotlemise alus VMS-i järgi;

 töötamise eest makstav brutotöötasu eurodes;

 selle töökoha nimetus, millel asub välismaalane tööle;

 töötamise planeeritav algus- ja lõppkuupäev.

VMS-i § 108 lõike 1 kohaselt keeldutakse lühiajalise Eestis töötamise registreerimisest, kui:

a) vähemalt üks tingimus, mis on registreerimiseks nõutav, ei ole täidetud;

b) välismaalasele makstav tasu ei vasta VMS-i tingimustele;

c) välismaalase suhtes kehtib sissesõidukeeld;

d) seda näeb ette rahvusvahelist sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav

õigusakt;

e) on kahtlus, et välismaalase Eestis töötamise eesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile, või

f) välismaalane, tööandja, kasutajaettevõtja või vastuvõttev üksus on esitanud valeand-

meid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta, on kasutanud pettust või on esitanud

võltsitud dokumente.

Lisaks võib VMS-i § 108 lõike 11 kohaselt välismaalase Eestis töötamise registreerimisest

keelduda, kui:

a) välismaalane, tööandja või kasutajaettevõtja on rikkunud VMS-i ja tema karistatus selle

eest ei ole kustunud;

b) tööandjal või kasutajaettevõtjal on maksuvõlg ja see ei ole ajatatud;

c) algatatud on tööandja või kasutajaettevõtja likvideerimine, kohus on võtnud tööandja

või kasutajaettevõtja pankroti avalduse menetlusse ja otsustanud ajutise halduri nimeta-

mise, välja on kuulutatud tööandja või kasutajaettevõtja pankrot, tööandja või kasutaja-

ettevõtja pankroti avalduse menetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata või

tööandjal või kasutajaettevõtjal puudub tegelik majandustegevus;

d) juriidilisest isikust tööandja või kasutajaettevõtja juhtorgani liikme, täisühingu osaniku

või usaldusühingu täisosaniku või füüsilisest isikust tööandja või kasutajaettevõtja

suhtes on kehtestatud ärikeeld;

e) välismaalase, tööandja või kasutajaettevõtja usaldusväärsuses on põhjust kahelda.

PPA vajab seega eelloetletud andmeid, et viia läbi renditööks lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise taotluse menetlusi ja kontrollida, kas välismaalane ja tema tööandja

vastavad VMS-i tingimustele. Samuti vajab PPA neid andmeid, et viia läbi lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise kehtetuks tunnistamise menetlusi ja vormistada registreeringu

lõppemist.

7e) Kui lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse töötamiseks tippspetsialistina,

tehakse selle kohta LTR-i märge ja kantakse LTR-i andmed, kas äriühing alustab tegevust

riigi või erainvesteeringu toel. VMS-i § 107 lõike 1 kohaselt tuleb üldjuhul maksta välis-

maalasele lühiajalise Eestis töötamise ajal tasu, mis on vähemalt võrdne Statistikaameti

viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. VMS-i § 106 lõike 3 kohaselt tuleb

aga tippspetsialistile maksta erialase töö eest tasu, mis on vähemalt 1,5-kordne Eesti aasta

keskmine brutokuupalk. Samuti kohalduvad tippspetsialistile muud soodsamad tingimused,

näiteks ei kohaldata talle tingimust, et lühiajaliselt võib Eestis töötada kuni 365 päeva

455 järjestikuse päeva jooksul. Seega on andmed vajalikud, et PPA saaks otsustada, mis

tingimused välismaalasele kohalduvad.

7f) Kui lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse välislepingu alusel, tuleb

taotluses viidata välislepingu sättele. VMS-i § 106 lõike 2 kohaselt võib ilma töötamiseks

antud tähtajalise elamisloata ja välislepingu tingimustel töötada Eestis lühiajaliselt välis-

maalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ja kelle töötamine on enne

tööle asumist registreeritud PPA-s. Seega on andmed vajalikud, et PPA saaks otsustada, mis

tingimused välismaalasele kohalduvad.

7g) Kui lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse töötamiseks iduettevõttes, tuleb

taotluses märkida iduettevõtte määratlusele vastavuse hindamise ekspertkomisjonile

esitatud taotluse number. VMS-i § 107 lõike 12 punkti 12 kohaselt ei pea välismaalasele,

kes taotleb lühiajalise Eestis töötamise registreerimist töötamiseks iduettevõttes, maksma

tasu, mis on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise bruto-

kuupalgaga. Samuti ei kohaldata talle tingimust, et lühiajaliselt võib Eestis töötada kuni

365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul. Seega on andmed vajalikud, et PPA saaks

otsustada, mis tingimused välismaalasele kohalduvad.

7h) Kui lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse töötamiseks vaimuliku, nunna

või mungana, tuleb taotluses märkida, et usuline ühendus tagab välismaalase ülalpidamise

Eestis. VMS-i § 107 lõike 12 punkti 8 kohaselt ei pea välismaalasele, kes on vaimulik, nunn

või munk ja kelle kutsub Eestisse usuline ühendus, maksma tasu, mis on vähemalt võrdne

Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga, tingimusel, et

kutse on kooskõlastatud Siseministeeriumiga. Seega on andmed vajalikud, et PPA saaks

otsustada, mis tingimused välismaalasele kohalduvad.

 ETR-i andmekoosseis

1) Isikuandmed:

 ees- ja perekonnanimi ning eelmised nimed;

 Eesti isikukood, kui see on olemas, ja sünniaeg;

 sugu;

 kodakondsus ja eelmised kodakondsused;

 kontaktandmed:

kontaktaadress Eestis ja elukoha aadress Eestis, kui elukoha aadress erineb kontakt-

aadressist;

kontaktaadress välisriigis;

e-posti aadress;

telefoninumber;

 emakeel;

 isanimi;

 sünniriik;

 rahvus.

2) Isikut tõendava dokumendi andmed: andmed välismaalase välisriigi reisidokumendi kohta,

sealhulgas väljaandja (riik ja asutus), liik, number, väljaandmise kuupäev ja kehtivuse

lõppkuupäev.

3) Biomeetrilised andmed: foto või näokujutis, sõrmejäljekujutised ja allkirjanäidis.

PPA vajab välismaalase isikuandmeid, isikut tõendava dokumendi andmeid ja biomeetrilisi

andmeid, et viia läbi elamisloa või selle pikendamise taotluse ja elamisloa kehtetuks

tunnistamise menetlusi. Andmed on vajalikud, et tuvastada välismaalase isik või kontrollida

tema isikusamasust ning veenduda, et välismaalane vastab VMS-i tingimustele ja puudub

alus keelduda elamisloa andmisest või selle pikendamisest või tunnistada elamisluba

kehtetuks.

Elamisloa andmise või pikendamise korral väljastatakse välismaalasele elamisloakaart, mis

on isikut tõendav dokument isikut tõendavate dokumentide seaduse tähenduses. Kohustus

biomeetrilisi andmeid dokumendi väljaandmisel töödelda tuleneb Euroopa Liidu õigusest27.

Sõrmejälgede võtmise kohustust ja selle mõju on käsitletud isikut tõendavate dokumentide

seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas28 ja siseministri 12. augusti

2021. aasta määruse nr 20 „Siseministri määruste muutmine seoses isikut tõendava

dokumendi menetluses kogutavate andmete täpsustamisega“ eelnõu seletuskirjas29. Juhul,

kui välismaalaselt ei ole võimalik sõrmejälgi võtta, näiteks kui sõrmed puuduvad, kantakse

ETR-i andmed sõrmejälgede võtmise võimatuse kohta (vt ka alapunkt 6).

4) Elamisloa ja elamisõiguse andmed:

 elamisloa taotlemise või selle pikendamise alus ja soovitud tähtaeg;

 andmed elamisloa või elamisõiguse omamise kohta teistes riikides, sealhulgas riik, liik

ja kehtivusaeg;

 elamisloa või elamisõiguse taotlemise alus ja soovitud tähtaeg;

 välismaalase elamisloa või elamisõiguse andmed teises riigis.

VMS-i §-s 118 on loetletud tähtajalise elamisloa andmise alused. Selle võib anda:

 elama asumiseks abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde;

 elama asumiseks lähedase sugulase juurde;

 õppimiseks;

 töötamiseks;

 ettevõtluseks;

 kriminaalmenetluses osalemiseks;

 kaaluka riikliku huvi korral;

 välislepingu alusel;

 püsivalt Eestisse elama asumiseks.

Tähtajalise elamisloa taotlemise alus on oluline taotluses märkida, et PPA saaks kontrollida

aluse olemasolu ning olenevalt alusest vajalike andmete ja dokumentide olemasolu ning

veenduda, et välismaalane vastab VMS-i tingimustele ja puudub alus keelduda elamisloa

andmisest või selle pikendamisest. Samuti on eluloolisi andmeid vaja töödelda, et viia läbi

tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlusi.

5) Eluloolised andmed:

 perekonnaseis;

 hariduse andmed;

 õppimise ja töötamise ning muude oluliste asjaolude andmed;

 kriminaalkorras karistatus;

 ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses

teenimise ja töötamise andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise

27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 444/2009, millega muudetakse nõukogu

määrust (EÜ) nr 2252/2004 liikmesriikide väljastatud passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria

standardite kohta. – ELT L 142, 06.06.2009, lk 1–4; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus

(EL) 2019/1157 liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende

pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta. – ELT L 188, 12.07.2019, lk 67–78. 28 844 SE. 29 Eelnõu toimiku number 21-0520.

andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses

teenimise ja töötamise andmed;

 kuritegelikku või terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse kuulumise andmed,

terroristliku ühenduse või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal viibimise andmed,

tulirelva või lõhkematerjaliga kokku puutumise andmed ning inimsusevastase kuriteo

või sõjakuriteo toimepanemise andmed;

 andmed rahvusvahelise abiprogrammi kaudu välisriigis elamispinna saamise kohta või

Eestist lahkumiseks toetuse saamise kohta;

 andmed, kas välismaalane on kantud „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise

kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste

küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil“ artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja

Eesti aktsepteeritud nimekirja;

 andmed, kas välismaalane on Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige;

 ülalpidamise ja legaalse sissetuleku andmed;

 andmed teises liikmesriigis rahvusvahelise kaitse saamise kohta, sealhulgas riik ja kaitse

andmise kuupäev;

 muu taotlusega seotud oluline teave, mida välismaalane peab oluliseks esitada.

Kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba või selle pikendamist või pikaajalise elaniku

elamisluba või selle taastamist, kantakse ETR-i tema lähedaste sugulaste ja perekonna-

liikmete kohta:

 suhe välismaalasega;

 abikaasa puhul välisriigis sõlmitud abielu aeg ja koht;

 registreeritud elukaaslase puhul välisriigis kooselu registreerimise aeg ja koht;

 ees- ja perekonnanimi;

 sugu;

 Eesti isikukood või sünniaeg;

 kodakondsus või kodakondsused;

 sünniriik;

 kontaktandmed (kontaktaadress, e-posti aadress ja telefoninumber).

Kui välismaalane teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes, sealhulgas kaadrisõja-

väelasena, või luure- või julgeolekuteenistuses või osaleb või on osalenud sõjaväelises

operatsioonis väljaspool Eestit, kantakse lisaks eelloetletud andmetele ETR-i:

 andmed õppimise kohta sõjaväelistes erikoolides ja -kursustel, sealhulgas kooli või

kursuse nimetus, eriala, kooli aadress ja õppimise aeg;

 andmed teise riigi territooriumil sõjaväelises operatsioonis osalemise kohta, sealhulgas

riik, ameti- või töökoht, osalemise aeg ja ülesanne;

 teenistus- või töökäigu kirjeldus, sealhulgas asutus, aadress, sõjaväeosa number, ameti-

või töökoht, ülesanne, tegevussuund, väeliik ja teenistuse või töötamise aeg.

VMS-i §-s 123 on sätestatud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise üldalused:

a) elamisloa andmise alus on ära langenud;

b) välismaalane ei vasta elamisloa andmise tingimustele;

c) elamisloa taotlus ei ole põhjendatud;

d) elamisloa taotluse kohta otsuse tegemise ajaks on sisserände piirarv täitunud;

e) välismaalane on võtnud kohustuse Eestist lahkuda, saanud rahvusvahelise abiprogram-

mi kaudu elamispinna välismaal või saanud Eestist lahkumiseks toetust või

f) seda näeb ette rahvusvahelist sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav

õigusakt.

VMS-i §-s 124 on sätestatud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise alused avaliku

korra ja riigi julgeoleku tagamise ning rahvatervise kaitse kaalutlustel.

Lõike 1 kohaselt võib tähtajalise elamisloa andmisest keelduda, kui:

a) on alust arvata, et välismaalase Eestisse saabumine või Eestis viibimine võib ohustada

avalikku korda;

b) välismaalase suhtes esineb mõni sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olev asjaolu;

c) on alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada kõlblust või teiste isikute

õigusi või huve;

d) on alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada rahvatervist;

e) välismaalast on karistatud süüteo eest;

f) välismaalane on rikkunud välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise,

Eestis elamise, Eestist lahkumise, Eestis töötamise või riigipiiri või ajutise kontrolljoone

ületamise tingimusi;

g) välismaalane on rikkunud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 11

lõikes 1 või §-s 741 kehtestatud kohustust30;

h) on alust arvata, et välismaalase elamisloa taotlemise tegelik eesmärk ei vasta väidetud

eesmärgile;

i) on alust arvata, et välismaalane ei lahku viibimisaluse lõppedes Eestist, või

j) välismaalasel on tema Eestis viibimise või Eestist lahkumise kulud tasumata.

Lõike 2 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui:

a) välismaalane on esitanud võltsitud dokumente või valeandmeid menetluses tähtsust

omavate asjaolude, sealhulgas oma varasema tegevuse kohta viisa, elamisloa või tööloa

taotlemisel, elamisloa või tööloa pikendamise taotlemisel või Eesti kodakondsuse või

Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemisel;

b) välismaalane on rikkunud VMS-i §-s 11 kehtestatud kohustust31;

c) välismaalase tegevus on olnud suunatud või on suunatud või on põhjendatud alus arvata,

et see on olnud või on suunatud Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu;

d) välismaalane on õhutanud või õhutab või on põhjendatud alus arvata, et ta on õhutanud

või õhutab või võib õhutada rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist või

vägivalda;

e) välismaalane on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi

arvatud või erru läinud;

f) välismaalane on välisriigi relvajõududes tegevteenistuses või lepingulises teenistuses;

g) välismaalane on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud üle üheaastane

vangistus, ja tema karistatus ei ole kustunud;

h) välismaalast on karistatud Eestis riigivastase tahtliku kuriteo eest ja tema karistatus ei

ole kustunud;

i) välismaalast on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest;

j) välismaalase kohta on andmeid või on põhjendatud alus arvata, et ta kuulub kuri-

tegelikku ühendusse või on seotud narkootikumide, psühhotroopsete ainete või isikute

ebaseadusliku toimetamisega üle riigipiiri või ajutise kontrolljoone või kuulub terrorist-

likku ühendusse, või ta on toime pannud või on põhjendatud alus arvata, et ta võib toime

panna terrorikuriteo, või ta on seotud terrorikuriteo rahastamise või toetamise või raha-

pesuga;

k) välismaalane töötab või on põhjendatud alus arvata, et ta töötab välisriigi luure- või

julgeolekuteenistuses, või ta on olnud või on põhjendatud alus arvata, et ta on olnud

välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses, ning tema vanus, auaste või muud asjaolud

30 Kohustus järgida Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte ning austada põhiseaduslikke väärtusi ja

printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri. 31 Vt joonealune märkus nr 30.

ei välista tema kutsumist teenistusse välisriigi julgeoleku- või relvajõududesse või

teistesse relvastatud formeeringutesse;

l) välismaalane on saanud või on põhjendatud alus arvata, et ta on saanud eriväljaõppe või

eriettevalmistuse dessantoperatsioonideks või diversiooni või sabotaaži alal või muu

eriväljaõppe, mille käigus omandatud teadmisi ja oskusi saab vahetult rakendada

illegaalsete relvaformeeringute ülesehitamisel või väljaõppel;

m) välismaalane on osalenud või on põhjendatud alus arvata, et ta on osalenud karistus-

operatsioonides tsiviilelanikkonna vastu, või

n) on põhjendatud alus arvata, et välismaalane on toime pannud inimsusevastaseid kuri-

tegusid või sõjakuritegusid.

Eluloolisi andmeid küsitakse, et kindlaks teha, kas esineb elamisloa või selle pikendamisest

keeldumise aluseid. Elulooliste andmete töötlemine on vajalik, et PPA saaks elamisloa või

selle pikendamise taotluse menetlemisel arvesse võtta kõiki tähtsust omavaid asjaolusid

ning teha õige ja kaalutlusvigadeta otsuse. Samuti on eluloolisi andmeid vaja töödelda, et

viia läbi elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlusi.

6) Terviseseisundi andmed

VMS-i § 277 lõike 1 kohaselt ei võeta välismaalaselt sõrmejälgi juhul, kui:

a) tal puuduvad kõik sõrmed;

b) tema terviseseisund ei võimalda seda teha või

c) sõrmejälgi ei võeta viisaeeskirja32 või VMS-i § 101 lõike 1 punkti 6 või 7, § 224 lõike 1

punkti 3 või 4, § 250 lõike 2 punkti 6 või 7 või § 268 lõike 1 punkti 2 või 3 alusel.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab välismaalane tõendama, et tema terviseseisund ei

võimalda sõrmejälgi anda.

Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendami-

se ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse

sissetuleku määrad“ (edaspidi alapunktis 6 määrus nr 7) § 4 lõikes 1 on sätestatud, et kui

tähtajalise elamisloa või selle pikendamise või pikaajalise elaniku elamisloa või selle

taastamise taotlejalt ei ole terviseseisundi tõttu ajutiselt võimalik üheltki sõrmelt sõrmejälge

võtta või taotleja püsiv terviseseisund ei võimalda sõrmejälgi võtta, peab ta taotlusele lisama

oma raviarsti väljastatud isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel valdkonna eest

vastutava ministri määrusega kehtestatud tõendi oma terviseseisundist tingitud sõrme-

jälgede võtmise võimatuse kohta. Eesti välisesinduses esitatud taotlusele võib taotleja lisada

välisriigi arsti tõendi.

VMS-i § 150 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib täisealisele lapsele anda tähtajalise elamisloa

elama asumiseks Eestis elava vanema juurde, kui laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu

suuteline iseseisvalt toime tulema. Määruse nr 7 § 10 lõike 3 kohaselt tuleb sellisel juhul

esitada ka pädeva asutuse väljaantud dokument, mis tõendab, et taotleja ei ole tervise-

seisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema. Kui taotletakse samal alusel

tähtajalise elamisloa pikendamist, tuleb määruse nr 7 § 30 lõike 1 punkti 4 kohaselt samuti

esitada pädeva asutuse väljaantud dokument, mis tõendab, et taotleja ei ole terviseseisundi

või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema.

VMS-i § 150 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib anda tähtajalise elamisloa elama asumiseks

Eestis elava täisealise lapse või lapselapse juurde, kui vanem või vanavanem vajab hooldust

32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse

viisaeeskiri (viisaeeskiri). – ELT L 243, 15.09.2009, lk 1–58.

ja on täidetud muud VMS-i tingimused. Määruse nr 7 § 11 lõike 1 punkti 4 kohaselt tuleb

sellisel juhul esitada ka tähtajalise elamisloa taotleja terviseseisundit tõendav dokument, kui

hooldusvajadus tuleneb terviseseisundist.

Välismaalase terviseseisundi andmed tuleb esitada vaid juhul, kui VMS-s on nähtud ette

terviseseisundipõhine erand. Seega on terviseseisundi andmete töötlemine vajalik, et PPA

saaks võtta elamisloa või selle pikendamise taotluse menetlemisel arvesse kõiki tähtsust

omavaid asjaolusid ning teha õige ja kaalutlusvigadeta otsuse.

7) Alaealise isiku seadusliku esindaja andmed: ees- ja perekonnanimi, Eesti isikukood või

sünniaeg ning juriidilisest isikust eestkostja puhul nimi ja registrikood.

8) Kutsuja esindaja andmed, kui taotletakse tähtajalist elamisluba või selle pikendamist:

 kriminaalmenetluses osalemiseks: taotluse esitanud prokuröri ees- ja perekonnanimi,

ametinimetus ning kontaktandmed (kontaktaadress, e-posti aadress ja telefoninumber);

 töötamiseks: juriidilisest isikust tööandja:

esindaja ees- ja perekonnanimi, Eesti isikukood või sünniaeg ja esindusõiguse alus;

kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress ning telefoninumber;

 õppimiseks: õppeasutuse või üliõpilasorganisatsiooni:

esindaja ees- ja perekonnanimi;

kontaktisiku ees- ja perekonnanimi.

VMS-i § 23 lõike 1 kohaselt võib VMS-i menetlustoiminguid teha esindaja kaudu, kui

VMS-s ei ole sätestatud teisiti. Lõike 2 kohaselt peab haldusorgan tuvastama esindaja isiku

või kontrollima tema isikusamasust. Lõike 3 kohaselt on esindaja kohustatud esindusõigust

tõendama ja haldusorgan tuvastab tema esindusõiguse.

Seega on esindaja andmete töötlemine vajalik, et PPA-l oleks võimalik VMS-i menetlus-

toimingud korrektselt teha ja esindaja kasutamise korral tuvastada nii esindaja isik kui ka

tema esindusõigus. PPA vajab esindaja andmeid, et viia läbi tähtajalise elamisloa andmise,

pikendamise või kehtetuks tunnistamise menetlusi. Kutsuja ja tema esindaja andmed on

vajalikud, et PPA saaks kontrollida, kas välismaalase tähtajalise elamisloa taotlusele lisatud

kutse on allkirjastanud pädev isik ehk juriidilise isiku juhatuse liige või liikmed või juhatuse

lepinguline esindaja. See on oluline seetõttu, et välismaalase kutsujale kaasnevad välis-

maalase Eestisse elama, tööle või õppima asumise korral kohustused ja vastutus. Samuti on

esindaja andmed vajalikud veendumaks, et ei esine tähtajalise elamisloa andmisest või

pikendamisest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise aluseid.

9) Kohanemisprogrammi suunamise ja selles osalemise andmed:

 kohanemisprogrammi suunamise aeg;

 uuesti kohanemisprogrammi suunamise aeg;

 kohanemisprogrammis osalemise sooviavalduse registreerimise aeg;

 kohanemisprogrammis mitteosalemise sooviavalduse registreerimise aeg;

 kohanemisprogrammi moodulites ja keeleõppes osalemise õiguse andmed;

 kohanemisprogrammi moodulites ja keeleõppes osalemise ja mitteosalemise ning nende

läbimise andmed ning nendes osalemise ja nende läbimise aeg.

VMS-i § 1211 kohaselt suunab PPA välismaalase, kellele on antud elamisluba või kelle

elamisluba on pikendatud, osalema kohanemisprogrammis. Kuna kohanemisprogrammi

läbimine on välismaalasele kohustuslik, peab PPA-l olema võimalik pidada arvestust selle

üle, kuidas välismaalane oma kohustust täidab.

Täiendatakse MIGIS-e andmekoosseisu

MIGIS-e andmekoosseisu lisatakse välismaalase biomeetrilised andmed. Need võimaldavad

välismaalast tõhusalt tuvastada või veenduda tema isikusamasuses.

Isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 155 on sätestatud automaatse biomeetrilise isiku-

tuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi ABIS) andmete töötlemise põhimõtted, sealhulgas

nähtud ette, mis on isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine ning mis tüüpi päringuid

saab nendeks ABIS-sse teha. Samuti on nimetatud, millistel juhtudel võib ABIS-e andmeid

isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks töödelda. VMS-s on ABIS-t reguleeritud

§-s 2794. Selle lõike 1 kohaselt on ABIS-e eesmärk VMS-i tähenduses töödelda viisa-

menetluses, lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ning elamisloa ja tööloa menetluses

võetud biomeetrilisi andmeid isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. VMS-i

§ 272 lõike 2 kohaselt on biomeetrilised andmed VMS-i tähenduses näokujutis, sõrme-

jäljekujutised, allkiri või allkirjakujutis ja silmaiirisekujutised.

VMS-i § 2971 lõike 1 kohaselt on MIGIS-e eesmärk tagada avalik kord ja riigi julgeolek välis-

maalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja töötamise ning Eestist eemalviibimise

asjaolude üle riikliku järelevalve teostamise kaudu. Isiku tuvastamisel veendub PPA, et isik on

see, kes ta väidab ennast olevat. Isikusamasuse kontrollimisel võrreldakse isikut ja tema isikut

tõendavat dokumenti. Välismaalasel peab olema Eestis viibimiseks õiguslik alus ja dokument.

Kui välismaalane taotleb Eestis viibimiseks viisat, lühiajalise Eestis töötamise registreerimist

või elamisluba, peab ta andma sõrmejäljed ja esitama PPA-le ka foto või tegema selle PPA

teeninduse digikioskis.

Välismaalase biomeetrilisi andmeid hoitakse ABIS-s. VMS-i § 296 lõike 1 kohaselt on PPA-l,

KAPO-l ja töötukassal õigus teostada riiklikku järelevalvet välismaalase Eestis ajutise viibi-

mise, Eestis elamise ja Eestis töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle. Kui järele-

valves tekib vajadus välismaalase isik tuvastada või tema isikusamasust kontrollida, on ots-

tarbekas teha seda kaasaegsete infotehnoloogiliste lahenduste abil. Et isiku tuvastamiseks või

isikusamasuse kontrollimiseks saaks kasutada järelevalveks ettenähtud andmekogu, tuleb

täiendada MIGIS-e andmekoosseisu ja sätestada, et sellesse kantakse ka välismaalase bio-

meetrilised andmed.

Kehtestatakse VMS-s viisaregistri andmekoosseis

1) Isikuandmed:

 üldandmed:

ees- ja perekonnanimi, sealhulgas varasemad perekonnanimed;

isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;

sugu;

praegune kodakondsus ja kodakondsus sündimisel, kui see erineb praegusest;

kontaktandmed (aadress, e-posti aadress, telefoninumber ja sotsiaalmeediakontod);

emakeel;

 sünnikoht;

 isanimi;

 perekonnaseis;

Alaealise taotleja puhul kantakse viisaregistrisse ka seadusliku esindaja andmed: vanema

õigustega isiku või seadusliku eestkostja ees- ja perekonnanimi, aadress, kui see erineb

taotleja omast, ning kodakondsus.

2) Reisidokumendi andmed: reisidokumendi liik, number, väljaandmise kuupäev, kehtivuse

lõppkuupäev ja väljaandja (riik ja asutus).

3) Eluloolised andmed:

 elukutse, kellena välismaalane töötab;

 välisriigi tööandja nimi, aadress ja telefoninumber;

 üliõpilase ja õpilase puhul õppeasutuse nimi ja aadress.

Viisa taotleja Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföde-

ratsiooni kodanikust perekonnaliikme kohta kantakse viisaregistrisse lisaks:

 ees- ja perekonnanimi;

 sünniaeg;

 kodakondsus;

 sugulusside Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konfö-

deratsiooni kodanikuga.

4) Külastatava isiku andmed:

 reisi- ja elamiskulude kandja nimi;

 Eestis või muus Schengeni konventsiooni liikmesriigis elava külastatava eraisiku või

ettevõtja ning sealse kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, aadress, e-posti aadress ning

telefoni- ja faksinumber.

5) Reisi ja viibimise andmed:

 reisikulude katmise andmed;

 hotelli või ajutise majutuskoha nimi ja aadress, telefoni- ja faksinumber ning e-posti

aadress;

 elukohariiki tagasipöördumise loa olemasolu, kui välismaalane elab muus riigis kui

kodakondsusjärgses riigis, ning selle loa number ja kehtivusaeg;

 Eestis või teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis varasema viibimise andmed;

 taotletava viisa liik, reisi eesmärk, viisa soovitav algus- ja lõppkuupäev ning kavandata-

va viibimise kestus päevades.

Viisaeeskirja artikli 11 lõike 1 kohaselt esitab välismaalane viisaeeskirja I lisa vormi kohase

allkirjastatud taotluse. Taotluses tuleb esitada alapunktides 1–4 loetletud andmed. Alaealine

esitab sama vormi kohase taotluse, mille on allkirjastanud alaliste või ajutiste vanema

õigustega isik või seaduslik eestkostja. Lisaks on viisaeeskirja II lisas mitteammendav

loetelu lisadokumentidest, mida võib taotlejalt küsida:

 reisi eesmärgiga seotud dokumendid;

 dokumendid, mis võimaldavad hinnata taotleja kavatsust Schengeni alalt lahkuda;

 taotleja perekonnaga seotud dokumendid.

Seega tuleneb andmekoosseis ennekõike Euroopa Liidu õigusest.

6) Biomeetrilised andmed:

 foto ja sõrmejäljekujutised ning sõrmejälgede võtmise kuupäev;

 Schengeni viisa taotlemise korral varasema sõrmejälgede võtmise kuupäev, kui see on

asjakohane.

Viisaeeskirja artikli 13 lõike 1 kohaselt kogutakse andmeid viisa või viibimisaja pikendami-

se taotleja biomeetriliste tunnuste kohta, mille hulka kuuluvad foto ja kümme sõrmejälge,

kooskõlas Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Euroopa

Liidu põhiõiguste hartas ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsioo-

nis sätestatud kaitsemeetmetega. Sama artikli lõike 3 kohaselt kopeeritakse varasema

taotluse menetlemisel võetud sõrmejäljed uude taotlusse, kui need sisestati esimest korda

viisainfosüsteemi (edaspidi VIS) vähem kui 59 kuud enne uue taotluse esitamist. Seega

tuleneb biomeetriliste andmete kogumise kohustus Euroopa Liidu õigusest.

7) D-viisa puhul lisaandmed:

 taotleja elulookirjeldus, millest nähtuvad andmed töötamise, õppimise, keeleoskuse ja

muude oluliste asjaolude kohta;

 kriminaalkorras karistamist tõendav dokument, kui taotlejat on kriminaalkorras karista-

nud välisriigi õiguskaitseorgan;

 andmed, kas taotlejal on lähedasi sugulasi või perekonnaliikmeid;

 abikaasa puhul välisriigis sõlmitud abielu aeg ja koht;

 registreeritud elukaaslase puhul välisriigis kooselu registreerimise aeg ja koht;

 lähedase sugulase või perekonnaliikme ees- ja perekonnanimi, sünniaeg või isikukood,

sugu ning kontaktandmed (kontaktaadress, e-posti aadress ja telefoninumber);

 lähedase sugulase või perekonnaliikme sünniriik;

 andmed, kas taotleja teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes kohustuslikus aja-

teenistuses või kaadrisõjaväelasena või kuulub välisriigi relvajõudude reservi, osaleb

või on osalenud sõjaväelises operatsioonis väljaspool Eestit või töötab või on töötanud

luure- või julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või olnud seotud muul

viisil või töötab või on töötanud riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis

või üksuses;

 andmed, kas taotleja kuulub või on kuulunud kuritegelikku ühendusse, terroristlikku

ühendusse või äärmusrühmitusse või omab või on omanud kontakti sellesse kuuluva või

kuulunud isikuga, viibib või on viibinud terroristliku ühenduse või äärmusrühmituse

kontrolli all oleval alal, puutub või on puutunud kokku tulirelva või lõhkematerjaliga

või oskab neid käsitseda või on pannud toime inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo

veendumuste alusel.

VMS-i § 52 lõike 1 punkti 7 kohaselt on viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise üks alus, et

välismaalane võib kujutada ohtu liikmesriigi avalikule korrale, julgeolekule, rahvus-

vahelistele suhetele või rahvatervisele. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kohaldatakse seda

alust viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise alusena eelkõige, kui välismaalast on karistatud

süüteo eest või esineb mõni sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olev asjaolu.

VMS-i § 65 lõike 2 kohaselt keeldutakse D-viisa andmisest, kui:

a) välismaalasel puudub kehtiv reisidokument;

b) välismaalase reisidokument või selle kanded on võltsitud;

c) on alust arvata, et välismaalase väidetav reisi eesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile;

d) välismaalasel puuduvad piisavad elatusvahendid, arvestades Eestis viibimise kestust ja

olemust, või päritolu- või transiidiriiki naasmiseks vajalikud vahendid;

e) välismaalasele kehtib Eesti kohaldatud sissesõidukeeld või Euroopa Liidu ühtsesse

viisaruumi kuuluva liikmesriigi kohaldatud ja Schengeni konventsiooni kohaselt

Schengeni infosüsteemi kantud Schengeni sissesõidukeeld;

f) seda näeb ette rahvusvahelist sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav

õigusakt;

g) välismaalane võib kujutada ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele

suhetele või rahvatervisele;

h) on põhjendatud alus kahelda välismaalase esitatud lisadokumentide ehtsuses või nende

sisu õigsuses, tema avalduste usaldusväärsuses või tema kavatsuses lahkuda Eestist

enne D-viisa kehtivusaja lõppu;

i) on põhjendatud alus kahelda selle tööandja, õppeasutuse, praktika võimaldaja või muu

isiku usaldusväärsuses, kelle juurde välismaalane tuleb, või

j) vähemalt üks tingimus, mis on viisa andmiseks nõutav, ei ole täidetud.

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 29 kohaselt võidakse sissesõidukeeldu

kohaldada, kui:

a) on põhjendatud alus arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vaba-

riigi, teise liikmesriigi, Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni liikmesriigi julgeolekut, avalikku korda või teiste isikute tervist;

b) välismaalase kohta on andmeid või on põhjendatud alus arvata, et ta kuulub kuri-

tegelikku ühendusse või on seotud narkootikumide, psühhotroopsete ainete või isikute

ebaseadusliku toimetamisega üle riigipiiri või ajutise kontrolljoone või kuulub terrorist-

likku ühendusse, või ta on toime pannud või on põhjendatud alus arvata, et ta võib toime

panna terrorikuriteo, või ta on seotud terrorikuriteo rahastamise või toetamise või raha-

pesuga;

c) välismaalane töötab või on olnud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või on või

on olnud sellega seotud või on põhjendatud alus arvata, et ta töötab või on olnud välis-

riigi luure- või julgeolekuteenistuses või on või on olnud sellega seotud;

d) välismaalane on saanud või on põhjendatud alus arvata, et ta on saanud eriväljaõppe või

eriettevalmistuse dessantoperatsioonideks või diversiooni või sabotaaži alal või muu

eriväljaõppe, mille käigus omandatud teadmisi ja oskusi saab vahetult rakendada

illegaalsete relvaformeeringute ülesehitamisel või väljaõppel;

e) välismaalane õhutab või on põhjendatud alus arvata, et ta võib õhutada Eestis või välis-

riigis rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist;

f) välismaalast on karistatud või on põhjendatud alus arvata, et teda on karistatud raske

inimsusevastase või sõjakuriteo eest, sõltumata karistatuse kustumisest või kustutami-

sest või karistusregistrist karistusandmete kustutamisest;

g) on andmeid või on põhjendatud alus arvata, et välismaalane on osalenud või aidanud

kaasa välisriigis inimõiguste rikkumisele, mis on endaga kaasa toonud isiku surma,

raske tervisekahjustuse, alusetu süüdimõistmise kuriteos poliitilistel motiividel või muu

raske tagajärje;

h) välismaalast on karistatud Eestis või välisriigis toime pandud tahtliku kuriteo või muu

õiguserikkumise eest ja karistatus ei ole kustunud ega kustutatud või karistusandmed ei

ole karistusregistrist kustutatud;

i) välismaalane on rikkunud välismaalase Eestis viibimist või riigipiiri ületamist regulee-

rivaid õigusakte;

j) välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadus-

liku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut

tõendava dokumendi taotlemisel;

k) välismaalasel on täitmata kohustusi Eesti riigi, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse

üksuse ees.

Alapunktis 7 loetletud andmeid on vaja töödelda, et kindlaks teha, kas esineb viisa

andmisest või viibimisaja pikendamisest keeldumise või viisa tühistamise või kehtetuks

tunnistamise aluseid.

Sätestatakse viisaregistri, LTR-i ja ETR-i andmete säilitamise tähtajad seaduse tasandil

Justiitsministeeriumi analüüsi kohaselt peab andmekogu isikuandmete säilitamise tähtaja sätes-

tama seadusandja. Tähtaega võib määrusega täpsustada, sealhulgas lühendada, kui andmekogu

asutavas seaduses on selleks volitus.33 Seega tuuakse viisaregistri, LTR-i ja ETR-i andmete

säilitamise tähtaeg põhimäärusest seaduse tasandile, nähes ette, et andmeid säilitatakse:

1) viisaregistris kõige kauem 60 aastat;

2) LTR-s kõige kauem 25 aastat ja

3) ETR-s alaliselt.

Andmete säilitamise tähtaegu täpsustatakse vajadusel andmekogu põhimääruses.

Viisaregistri, LTR-i ja ETR-i andmete säilitamise maksimaalse tähtaja määramisel on lähtutud

põhimõttest, et andmekogude pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek. Lisaks

on viisaregistri andmete säilitamise maksimaalse tähtaja määramisel arvestatud, et VIS-s

säilitatakse andmeid viis aastat viisa kehtivusaja lõppemisest või selle pikendamisest arvates.

See tähendab viieaastase mitmekordse viisa puhul minimaalselt kümneaastast säilitustähtaega.

1) Viisaregistri andmeid säilitatakse kõige kauem 60 aastat. See hõlmab ka aega, millal

andmed on kantud arhiivi. Viisaregistri andmete maksimaalne 60-aastane säilitustähtaeg on

optimaalne, et ühelt poolt arvestada riigi huve avaliku korra ja julgeoleku kaitsmisel ning

teisalt ei riivata ebaproportsionaalselt sellise välismaalase eraelu, kellel ei ole asjaomase

kohtupraktika kohaselt subjektiivset õigust Eestisse saabuda ja kes peab viisataotluse

esitamisel arvestama, et tema isikuandmeid viisataotluse menetlemisel töödeldakse.

VMS-i § 102 lõike 3 järgi töödeldakse viisaregistris viisataotluse, viibimisaja pikendamise

taotluse, viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnista-

mise ja viisa kooskõlastamisel saadud andmeid ning nendes menetlustes antud haldusaktide

ja sooritatud toimingute andmeid. Lennujaama transiidiviisa või lühiajalise viisa taotluse ja

nendel alustel antud viibimisaja pikendamise menetluses kohaldatakse viisaeeskirja.

Muudes menetlustes kohaldatakse VMS-i.

Praktikas on viisaregistri andmete säilitamisel lähtutud VIS-i määruse34 artiklist 23 ja VIS-i

otsusest35. VIS-i andmete säilitamise praktikat ei ole kavandatud muuta: ka edaspidi

lähtutakse andmete aktiivsel säilitamisel VIS-i määruse ja VIS-i otsuse analoogiast. Selguse

eesmärgil tuleb siiski märkida, et VIS-i määruse artikli 30 lõike 2 ega VIS-i otsuse artikli 13

lõike 2 kohaselt ei ole piiratud liikmesriigi õigus hoida riiklikus toimikus andmeid, mille

liikmesriik on VIS-i ise sisestanud. VIS-i määruses on seejuures reguleeritud ainult VIS-i

andmete säilitamise tähtaega.

VIS-i määruse artikli 23 ja VIS-i otsuses kohaselt säilitatakse taotlustoimikuid VIS-s

maksimaalselt viis aastat ja säilitustähtaeg algab:

a) viisa andmise korral selle kehtivusaja lõppemisel;

b) viibimisaja pikendamise korral pikendatud viibimisaja lõppemisel;

c) viisataotluse tagasivõtmise, sulgemise või selle läbivaatamise katkestamise korral

taotlustoimiku VIS-s loomise kuupäeval;

d) viisa andmisest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise, lühendamise või tühistami-

se korral kuupäeval, millal viisa andja tegi sellekohase otsuse.

33 Mikiver, Monika 2021. Andmekogud ja isikuandmed: EV Põhiseadusest ja IKÜM-st tulenevad nõuded

regulatsioonile. Justiitsministeerium, lk 52. 34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi

(VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus). – ELT L 218, 13.08.2008,

lk 60–81. 35 Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/633/JSK, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja

Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja

uurimise eesmärkidel. – ELT L 218, 13.08.2008, lk 129–136.

Praktikas ei ole ilmnenud vajadust säilitada andmeid kauem, kui on nõutud VIS-i määruses.

Eelnõuga sätestatakse VIS-i määruse põhjal viisaregistri andmete säilitamise üldine tähtaeg.

Selle kehtestamisel arvestatakse, et viisaregistrit peetakse infotehnoloogilise andmekoguna

ja paberil menetlustoimikutena. Infotehnoloogilise andmekogu andmeid säilitatakse viis

aastat alates:

a) viisa kehtivusaja lõppemisest;

b) pikendatud viibimisaja lõppemisest;

c) taotluse läbi vaatamata jätmise, viisa andmisest keeldumise, tühistamise või kehtetuks

tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise või ennetähtaegse lõpetamise

otsuse või selle vaide otsuse tegemisest.

Viisaregistris töödeldakse lisaks VIS-i edastatavatele lühiajalise viisa andmetele D-viisa ja

viibimisaja pikendamise andmeid. Praktikas tähendab viieaastane säilitustähtaeg seda, et

näiteks lühiajalise viisa taotleja andmeid säilitatakse kuni kümme aastat pärast andmete

viisaregistrisse kandmist, sest viisaeeskiri lubab anda taotlejale mitmekordse viisa kehtivus-

ajaga kuni viis aastat.

Pärast viie- või mitmekordse viisa korral kümneaastase säilitustähtaja möödumist kantakse

andmed viisaregistri arhiivi, kus neid säilitatakse 50 aastat. Viisaregistri arhiivile kehtesta-

takse juurdepääsupiirang.

Viisaregister aitab pädevatel asutustel analüüsida rändemustreid ja ennetada võimalikke

süütegusid. Tuleb arvestada, et kolmandate riikide kodanike kohta, kes Euroopa Liitu ja

Eestisse reisivad või siia saabuvad, ei ole Eestil sageli rohkem andmeid, kui välismaalase

enda ütlused oma päritolu kohta, samuti nende esitatud dokumendid ja foto ning sõrme-

jäljed. Paraku on mitmes kolmandas riigis võimalik välismaalasel omandada korruptiivselt

erinevaid identiteete ja isikut tõendavaid dokumente, näiteks sünni- või abielutunnistus või

haridust tõendav dokument, samuti ehtsaid reisidokumente.

Õiguskaitse- ja julgeolekuasutuste igapäevatöös on esinenud juhtumeid, kui välismaalane

on üritanud peale Eestist väljasaatmist ja sissesõidukeelu kohaldamist uue identiteedi ja

reisidokumendiga sissesõidukeelu kehtivuse ajal taas Schengeni alale siseneda. Mõnel juhul

on sissesõidukeeld küll juba kehtetu, aga välismaalane võib jätkuvalt ohustada riigi julge-

olekut ja seda enam on huvitatud uue identiteedi loomisest. Selliste juhtumite korral on

viisaregister aidanud välismaalasi ja nende erinevaid identiteete hõlpsamini tuvastada, kuna

antud viisade ajalugu, varem kasutatud dokumentide andmed, fotod ja sõrmejäljekujutised

on viisaregistris olemas.

Kui viisaregistri andmed kustutada näiteks kohe pärast viie- või kümneaastast säilitustäht-

aega, aheneksid märgatavalt võimalused selgitada välja, kas välismaalane kujutab endast

riigi julgeolekule või avalikule korrale eriti suurt ohtu ja üritab sissesõidukeelust hoolimata

Eestisse siseneda. Välismaalase isikuandmeid säilitatakse viisaregistris digitaalselt. Välis-

maalane on andnud need vabatahtlikult ja teadlikult viisataotluse või viibimisaja pikenda-

mise taotluse menetlemiseks ja viisa andmiseks või viibimisaja pikendamiseks. Samuti on

andmed infotehnoloogiliste turvameetmetega kindlalt kaitstud.

Viisaregistri andmete kuritarvitamise juhtumeid, andmete tervikluse ründeid või teenuse-

tõkestusründeid ei ole aset leidnud. Viisaregister läbis 2018. aasta mais ISKE auditi ja

tunnistati ISKE nõuetele vastavaks. Julgeolekuasutused on hinnanud viisaregistri andmete

60-aastase säilitustähtaja vajalikuks, et oleks võimalik järgida julgeolekuasutuste seadust.

Viisataotlus ja viibimisaja pikendamise taotlus sisaldavad välismaalase kohta andmeid, mis

on vajalikud julgeolekuasutuste töös juhul, kui välismaalase kohta on vaja koguda teavet

julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Seejuures võib vajadus

koguda välismaalase kohta teavet ilmneda aastakümneid pärast seda, kui tema andmed

viisaregistrisse kanti.

2) LTR-i andmeid säilitatakse kõige kauem 25 aastat, kuna LTR aitab pädevatel asutustel

ennetada süütegusid ning tagada avalikku korda ja riigi julgeolekut välismaalase lühiajalise

Eestis töötamise seadusliku aluse ja tingimustele vastavuse andmete töötlemise kaudu.

Kolmandate riikide kodanike kohta, kes saabuvad Euroopa Liitu ja Eestisse ning asuvad

tööle, ei pruugi Eestil olla rohkem andmeid kui need, mille tööandja esitab välismaalase

lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluses. Õiguskaitse- ja ka julgeolekuasutuste

igapäevatöös on esinenud juhtumeid, kus lühiajalise Eestis töötamise registreerimise

taotluse andmed ja sellele lisatud dokumendid – näiteks isikuandmed, reisidokumendi isiku-

andmete lehe koopia ja foto – on aidanud kaasa välismaalase tuvastamisele ning seeläbi

avaliku korra ja riigi julgeoleku tõhusale tagamisele. Seega on vaja säilitada LTR-i andmeid

kõige kauem 25 aastat. Kui andmetele kehtestada lühem maksimaalne säilitustähtaeg,

vähenevad võimalused teha kindlaks välismaalasi, kes võivad kujutada ohtu avalikule

korrale ja riigi julgeolekule.

3) ETR-i andmeid säilitatakse alaliselt, kuna need on Eesti elanike algandmed, mis on

määrava tähtsusega avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisel. ETR-i andmed on olulised

tulevikus esitatavate elamisloa ja elamisõiguse taotluste menetlemisel ja isikute staatuse

määratlemisel.

Alalise säilitustähtaja määramisel on lähtutud ABIS-e põhimäärusest36, mille § 45 lõike 1

kohaselt säilitatakse elamis- ja töölubade menetluses ning ELKS-i alusel ETR-st ABIS-sse

kantud andmeid aktiivselt 20 aastat. Pärast seda andmed arhiivitakse. Arhiivitud andmeid

säilitatakse alaliselt.

Säilitustähtaegade sätestamisel tuleb arvestada, et omavahel peavad olema kooskõlas:

 andmekogu põhimääruses sätestatud säilitustähtaeg, kui see on põhimääruses olemas;

 ABIS-e põhimääruses sätestatud biomeetriliste andmete säilitamise tähtaeg ning

 eelnõuga seaduses sätestatavad ABIS-e ja iga andmekogu andmete säilitamise tähtajad.

ABIS-s säilitatakse biomeetrilisi andmeid, ja kui näiteks ABIS-e andmete säilitamise täht-

aeg on pikem kui selle andmekogu andmete oma, kust ABIS-sse andmed saadetakse, võivad

biomeetrilised andmed küll ABIS-s alles olla, kuid neid ei ole enam võimalik konkreetse

isikuga siduda, st ABIS-e andmete pikemal säilitamisel puudub mõte ja vajadus. Selline

andmete säilitamine koormab digivõrku ja kasutab ka muid ressursse ebaotstarbekalt.

ABIS-e põhimäärus jõustus 03.01.2022 ja selle seletuskirjas37 on andmete säilitamise täht-

aegu täpsemalt põhjendatud. ABIS-e põhimääruse eelnõu kooskõlastamisel ei avaldatud

arvamust, et ETR-i andmete alaline säilitustähtaeg oleks probleemne või selle põhjendused

ebapiisavad. ETR-i andmeid on oluline säilitada alaliselt, kuna ETR on Eesti rahvusriigi ja

ühiskonna kestmise seisukohalt kõige olulisem andmekogu ning peegeldab riikliku poliitika

mõju ühiskonnale kõige laiemalt. Rahvusarhiiv on hindamisotsustes märkinud, et arhiivi-

väärtusega on riigi infosüsteemi halduse infosüsteemis registreeritud andmekogud, mis

sisaldavad andmeid riigi olulisemate ressursside kohta, nagu rahvastik, sealhulgas Eesti

alalised elanikud, ja nende peamised isikuandmed.

36 Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määrus nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi

andmekogu põhimäärus“. 37 Eelnõu toimiku number 21-0881.

ETR-i kantakse pikaajalise elaniku elamisloa ja alalise elamisõiguse saanud välismaalaste

andmed. Pikaajalise elaniku elamisluba ja alaline elamisõigus antakse Eestis tähtajatult

elamiseks. Seega sisaldab ETR andmeid Eesti alaliste elanike kohta ja sellesse kantakse

seetõttu andmed riigi olulisemate ressursside kohta. Näiteks, VMS-i § 2321 lõike 1 kohaselt

saab alaealine laps, kes on Eestis sündinud või asub kohe pärast sündi koos vanema või

vanematega Eestisse elama, automaatselt pikaajalise elaniku elamisloa, kui vanemal on

lapse sünni ajal kehtiv Eesti pikaajalise elaniku elamisluba. Samuti on nähtud ELKS-i § 45

lõikes 4 ette, et Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme alaealine laps, kes sünnib Eestis

või asub Eestisse elama, saab alalise elamisõiguse, kui tema vanemal on alaline elamis-

õigus. Seega, arvestades, et pikaajalise elaniku elamisluba ja alaline elamisõigus on täht-

ajatud, on oluline, et Eesti alaliste elanike kohta oleks algandmed, millest nende staatuse

määratlemisel on lähtutud.

Lisatakse viisaregistri kaasvastutavateks töötlejateks KAPO ja VÄM

Justiitsministeeriumi ettepanekul täpsustatakse, et viisaregistri vastutavad töötlejad on lisaks

PPA-le ka KAPO ja VÄM. Kuna viisaregistrisse kantakse andmed, mis tekivad PPA, KAPO ja

VÄM-i juures, on optimaalne määrata mitu vastutavat töötlejat ja sätestada nende vastutus

viisaregistri põhimääruses. VMS-i kohaselt on PPA-l, KAPO-l ja VÄM-l viibimisaja ennetäht-

aegse lõpetamise ning viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise pädevus. PPA ja KAPO koos-

kõlastavad viisade andmist, PPA ja VÄM väljastavad viisasid ning PPA pikendab ka viibimis-

aega. Viisaregistri vastutav töötleja avaliku teabe seaduse tähenduses on endiselt PPA.

Täpsustatakse viisaregistri, LTR-i, ETR-i ja MIGIS-e põhimääruse volitusnorme

Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul peab olema andmekogu põhimääruse volitusnormis

loetletud, mida võib selles reguleerida, näiteks andmeandjaid, andmevahetust teiste andme-

kogudega ning juurdepääsu andmekogu andmetele ja nende väljastamise korda. Volitusnormist

peaks nähtuma, mida lubatakse põhimääruse tasandil reguleerida, ja muu peaks olema seaduse

tasandil.

Seni on lähtutud avaliku teabe seaduse § 435 lõikest 1, mille kohaselt sätestatakse andmekogu

põhimääruses andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja ja vajadusel

volitatud töötleja, andmekoosseis, andmeandjad ning muud andmekogu pidamisega seotud

korralduslikud küsimused. Igas seaduses, millega andmekogu on loodud, ei ole seni nõutud

detailset volitusnormi, mistõttu ei ole seda VMS-s ka viisaregistri, LTR-i ega ETR-i puhul.

Seetõttu lisatakse VMS-i loetelud selle kohta, mida võib viisaregistri, LTR-i ja ETR-i põhi-

määruses reguleerida. MIGIS-e põhimääruse volitusnorm on küll loeteluna VMS-i § 2971

lõikes 1 olemas, kuid eelnõuga ühtlustatakse selle sõnastust teiste VMS-i alusel loodud andme-

kogude volitusnormidega.

Viisaregistri ja LTR-i terminite ühtlustamine

Viisaregistrit on reguleeritud VMS-i §-s 102 ja LTR-i §-s 111. Kuna nendele andmekogudele

on nendes paragrahvides viidatud ebaühtlaselt, ühtlustatakse sõnastust. Muudatused on

tehnilised.

3.1.4. Paberivaba asjaajamine (§ 1 p-d 59 ja 60 ning § 3 p-d 2 ja 4)

Eelnõu § 1 punktiga 59 täiendatakse VMS-i §-ga 2121, milles reguleeritakse tähtajalise

elamisloa taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite (edaspidi punktis 3.1.4 andmed ja tõendid)

elektroonilist esitamist.

 Lõikes 1 sätestatakse, et välismaalane võib esitada andmed ja tõendid elektroonilise kanali

kaudu PPA-le enne, kui ta esitab VMS-i §-s 213 sätestatud korras tähtajalise elamisloa

taotluse.

 Lõikes 2 nähakse ette, et andmete ja tõendite esitamist ei käsitata tähtajalise elamisloa

taotlusena ning välismaalane ei pea neid digiallkirjastama, kui tal ei ole kehtivat Eesti

digitaalset dokumenti.

 Lõikes 3 täpsustatakse, et andmeid ja tõendeid töödeldakse ETR-s kuus kuud nende

esitamisest arvates. Kui välismaalane esitab tähtajalise elamisloa taotluse, käsitatakse neid

tähtajalise elamisloa taotluse andmetena. Kui välismaalane ei esita kuue kuu jooksul

tähtajalise elamisloa taotlust, kustutatakse andmed ja tõendid automaatselt. Andmete ETR-s

töötlemise kuuekuuline tähtaeg on analoogne tähtajaga, mis on nähtud praegu ette eel-

täidetud viisataotluse andmete säilitamisele.

Kehtivas VMS-s ei ole andmete ja tõendite elektroonilist esitamist reguleeritud. VMS-i § 213

lõige 11 võimaldab esitada elektrooniliselt üksnes tähtajalise elamisloa taotluse, kui välis-

maalasel on võimalus esitatavad andmed digiallkirjastada, teda on varem daktüloskopeeritud ja

tema sõrmejäljed vastavad kehtivatele nõuetele. Kehtestatava § 2121 sihtrühm on välis-

maalased, kes ei vasta nendele nõuetele. VMS-i menetlustele kohaldub HMS-i § 15, mille

kohaselt tuleb taotlust ja esitatud andmeid käsitada puudustega taotlusena, kui need ei vasta

kehtestatud nõuetele. Seega on kehtestatavas §-s 2121 oluline sätestada, et andmeid ja tõendeid

ei käsitata tähtajalise elamisloa taotlusena ning PPA-l ei teki kohustust alustada nende põhjal

tähtajalise elamisloa menetlust. Samal eesmärgil täpsustatakse, et andmeid ja tõendeid ei pea

digiallkirjastama, kui välismaalasel ei ole kehtivat digitaalset dokumenti.

Muudatust ei ole seni olnud vaja teha, sest praktikas ei ole välismaalasel olnud võimalust

esitada PPA iseteeninduskeskkonnas elektroonilist tähtajalise elamisloa taotlust. Praegu täidab

välismaalane kõigepealt PDF-failis taotlusankeedi ja prindib selle välja ning esitab selle seejärel

koos omakäelise allkirja ja nõutavate lisadokumentidega PPA või Eesti välisesinduse

teenistujale. Muudatuse tulemusena tekib välismaalasel võimalus esitada andmeid ja tõendeid

elektroonilise kanali ehk PPA iseteeninduskeskkonna kaudu. Kuna tähtajalise elamisõiguse

taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid kantakse ka sel juhul automaatselt üle ETR-i, muutub

ka elamisõiguse registreerimise menetlus tõhusamaks. 2023. aastal esitati PPA-le 118 Euroopa

Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlust, 29 tähtajalise elamisõiguse

pikendamise taotlust ja 591 alalise elamisõiguse taotlust (vt tabel 5).

PPA iseteeninduskeskkonnas saavad tulevikus andmeid ja tõendeid esitada nii need välis-

maalased, kes taotlevad tähtajalist elamisluba esimest korda, kui ka need välismaalased, kes

taotlevad korduvat tähtajalist elamisluba või elamisloa pikendamist, samuti välismaalased, kes

taotlevad pikaajalise elaniku elamisluba. Praegu esitavad välismaalased PPA-le korduvaid

tähtajalise elamisloa taotlusi e-posti teel digiallkirjastatult. 2023. aastal esitati PPA-le 9228

tähtajalise elamisloa taotlust, 4029 tähtajalise elamisloa pikendamise taotlust ja 832 pikaajalise

elaniku elamisloa taotlust (vt tabel 6).

Tabel 5. PPA-le esitatud Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme elamisõiguse taotlused

aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Tähtajalise elamisõiguse taotlused 87 115 140 159 118

Tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotlused 12 11 19 23 29

Alalise elamisõiguse taotlused 623 560 614 601 591

Tabel 6. PPA-le esitatud elamisloa taotlused aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Tähtajalise elamisloa taotlused 9976 8712 10 679 10 978 9228

Tähtajalise elamisloa pikendamise taotlused 2298 2031 3185 3713 4029

Pikaajalise elaniku elamisloa taotlused 1058 1650 685 794 832

Eelnõu § 1 punktiga 60 täiendatakse VMS-i § 213 lõikega 12, milles sätestatakse, et kui

välismaalane on andmed ja tõendid esitanud elektroonilise kanali kaudu, kinnitab ta nende

õigsust tähtajalise elamisloa taotluse allkirjastamisega. Taotluse võib allkirjastada selle vastu-

võtmiseks pädeva asutuse infotehnoloogilise vahendiga.

Muudatuse eesmärk on tagada, et andmete ja tõendite õigsus saaks läbi tähtajalise elamisloa

taotluse allkirjastamise kinnitatud ka juhul, kui andmed ja tõendid esitatakse PPA iseteenindus-

keskkonnas. Samuti on eesmärk soodustada senisest rohkem paberivaba asjaajamist. Praegu

täidab välismaalane kõigepealt PDF-failis taotlusankeedi ja prindib selle välja ning esitab selle

seejärel omakäelise allkirjaga PPA või Eesti välisesinduse teenistujale. Edaspidi ei pea PPA

iseteeninduskeskkonnas esitatud tähtajalise elamisloa taotlust välja printima ning välismaalane

saab andmete ja tõendite õigsust kinnitada allkirjaga otse ekraanil kuvataval taotlusel.

Muudatus toetab pikaajalist eesmärki võimaldada ametiasutustega paberivaba asjaajamist ja

teha igapäevased toimingud paindlikumaks. Kui välismaalane esitab tähtajalise elamisloa

taotluse isiklikult, tuvastab PPA või Eesti välisesinduse teenistuja tema isiku, veendub, et allkiri

antakse infotehnoloogilise vahendi abil oma käega, ja kinnitab taotluse esitamist ajatempliga.

Muudatus, mis võimaldab allkirjastada tähtajalise elamisloa taotluse selle vastuvõtmiseks

pädeva asutuse infotehnoloogilise vahendiga, tehakse õigusselguse eesmärgil ja see ei kohusta

PPA-d ega VÄM-i oma menetlust muutma, kuid võimaldab paberivaba menetlust siis, kui

vajalikud ettevalmistustööd on tehtud. Samasugune võimalus on kehtivas õiguses loodud isikut

tõendavate dokumentide taotluste esitamiseks.

Eelnõu § 3 punktidega 2 ja 4 täiendatakse ELKS-i §-ga 231 ja § 24 lõikega 21, milles

reguleeritakse Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks

nõutud andmete ja tõendite elektroonilist esitamist ning nende õigsuse kinnitamist.

Sarnaselt VMS-ga puudub ka kehtivas ELKS-s Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme

tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite elektroonilise esitamise

regulatsioon. Praegu täidab Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kes taotleb tähtajalist

elamisõigust esimest korda, kõigepealt PDF-failis taotlusankeedi ja prindib selle välja ning

esitab selle seejärel koos omakäelise allkirja ja nõutavate lisadokumentidega PPA-le või Eesti

välisesindusele. Muudatuse tulemusena tekib ka Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmel

võimalus esitada tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid elektroonilise

kanali ehk PPA iseteeninduskeskkonna kaudu. Kuna tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks

nõutud andmed ja tõendid kantakse ka sel juhul automaatselt üle ETR-i, muutub ka elamis-

õiguse registreerimise menetlus tõhusamaks. 2023. aastal esitati PPA-le 118 Euroopa Liidu

kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlust, 29 tähtajalise elamisõiguse

pikendamise taotlust ja 591 alalise elamisõiguse taotlust (vt tabel 5).

3.2. Tööränne

3.2.1. Tööandja Eesti äriregistris registreerimise nõue (§ 1 p-d 17, 20–22 ja 44)

Eelnõu § 1 punktidega 17 ja 20–22 nähakse lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ja

töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisel ette nõue, et tööandja peab olema kantud Eesti

äriregistrisse. Selleks muudetakse VMS-i § 105 lõiget 3, § 106 lõike 11 punkti 2, lõiget 3,

lõike 4 sissejuhatavat lauseosa ning lõikeid 5 ja 11, § 1063 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa,

§ 140 lõike 2 punkti 5, § 176 lõiget 2, § 177 lõikeid 1–12, § 181 lõike 2 punkti 2, lõikeid 3 ja

4, lõike 5 sissejuhatavat lauseosa ning lõikeid 51 ja 7 ning § 192 lõike 21 punkti 1.

Praegu saab tööandja, kes kutsub välismaalase Eestisse tööle, olla nii lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise kui ka töötamiseks tähtajalise elamisloa menetluses üldjuhul ka muu

riigi ettevõtja, kes on võtnud ennast Eestis mitteresidendist tööandjana arvele (edaspidi mitte-

residendist tööandja). Praktikas kasutavad seda lahendust välistööjõu värbamiseks ka Eesti

ettevõtjad, kes asutavad ettevõtte teises liikmesriigis või kolmandas riigis ja vormistavad selle

kaudu välismaalased Eestisse tööle. Sellise skeemi võimaldamiseks puudub mõistlik

põhjendus. Seetõttu kehtib edaspidi lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ja töötamiseks

tähtajalise elamisloa andmisel nõue, et tööandja peab olema kantud Eesti äriregistrisse. Muu

riigi ettevõtja saab tulevikus kutsuda Eestisse välismaalasi tööle vaid juhul, kui tegemist on

teenusevaba liikumisega või liikmesriigist Eestisse lähetamisega, mis on Euroopa Liidu

õigusest tulenev kohustus. Seetõttu on tähtis ka täpsustada, et mõeldakse ainult Eesti äriregistrit.

Muudatus aitab kaasa majanduse arengule, muudab töötamise regulatsiooni järgimise ja

kontrollimise lihtsamaks ja selgemaks ning võimaldab senisest tõhusamalt ennetada viisade ja

elamislubade väärkasutust. Lisaks võimaldab muudatus teha riigil senisest tõhusamalt kindlaks,

kas Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks taotletakse seaduslikku alust selle eesmärgi-

päraseks kasutamiseks. Samuti aitab muudatus tagada ausat ettevõtluskeskkonda ja hoida ära

ebasoovitavat mõju tööjõuturule.

Ettevõtja registreerimine Eesti äriregistris ei ole keeruline. Kui tööandja on leidnud sobiva

ettevõtlusvormi ning valinud ärinime ja tegevusala, on tal võimalik alustada registreerimist.

Selleks on kaks võimalust: elektrooniline registreerimine e-äriregistris või notari kaudu.

Äriregistri pidaja kannab ettevõtja äriregistrisse. Täpsemad juhised leiab riigiportaalist eesti.ee

ja e-residentsuse veebilehelt.

Viimase viie aasta andmetele tuginedes on mitteresidendist tööandjate osakaal lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise menetlustes aastas keskmiselt 4,4% (vt tabel 7) ja töötamiseks

tähtajalise elamisloa andmise menetlustes keskmiselt 2,2% (vt tabel 8). Mitteresidendist

tööandjad vahendavad peamiselt renditööjõudu ja otsivad töötajaid peamiselt töötleva tööstuse

valdkonda.

Tabel 7. Mitteresidendist tööandjate osakaal lühiajalise Eestis töötamise registreerimise

taotlustest aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Resident 33 029 24 443 34 884 28 373 9675

Mitteresident 1575 1597 2783 1091 249

Osakaal % 4,6 6,1 7,4 3,7 2,6

Kokku 34 604 26 040 37 667 29 464 9939

Tabel 8. Mitteresidendist tööandjate osakaal töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlustest

aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Resident 3489 3120 4163 4834 4116

Mitteresident 56 73 201 111 9

Osakaal % 1,6 2,3 4,8 2,3 0,2

Kokku 3545 3193 4364 4954 4125

Eelnõu § 1 punktidega 20 ja 44 täiendatakse VMS-i § 106 lõiget 11 punktiga 2 ja § 176

lõikega 3, milles kehtestatakse Eesti äriregistris registreerimise nõude erand.

1) Erand kehtestatakse avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. See on vajalik, kuna:

 äriregistri seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on äriregister riigi infosüsteemi kuuluv andme-

kogu, mille pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eesti õiguse

järgi asutatud eraõiguslike juriidiliste isikute, Eestis tegutsevate füüsilisest isikust ette-

võtjate ja välismaa äriühingute filiaalide kohta38, ning

 äriregistri seaduse reguleerimisalasse ei kuulu informatiivse tähendusega riigi- ja koha-

liku omavalitsuse asutuste riiklik register39, mille eesmärk on pidada avalikus sektoris

arvestust riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute üle

ning teha registriandmed kättesaadavaks.

Kuigi e-äriregistris on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused kuvatud sarnaselt eraõigus-

likele juriidilistele isikutele, on neil andmetel õiguslikult erinev tähendus.

2) Samuti kehtestatakse erand lähetatud töötajale. Eesmärk on säilitada lähetatud töötajale

kehtiv regulatsioon, arvestades ELTTS-i ja lähetatud töötajate direktiivi 96/71/EÜ40.

Lisaks ühtlustatakse VMS-i sõnastust. Praegu on osas sätetes „Eestis registrisse kantud“ (§ 105

lg 3 ning § 181 lg 2 p 2 ja lg 3) ja osas sätetes „Eestis registreeritud“ (§ 106 lg 11 p 2 ning

lg-d 3–5 ja 11, § 140 lg 2 p 5, § 176 lg 2, § 177 lg-d 1–12, § 181 lg-d 4–51 ja 7 ning § 192 lg 21

p 1). Edaspidi kasutatakse kõigis nimetatud sätetes sõnastust „Eesti äriregistrisse kantud“.

Muudatust ei tehta VMS-i § 624 lõikes 2, § 106 lõikes 19, § 1062 lõikes 11 ja § 185 lõikes 22,

sest nendes võib välismaalase tööandja olla ka mitteresident. Mitteresidendist tööandjat ei kanta

Eesti äriregistrisse, vaid registreeritakse MTA-s.

3.2.2. Tööandja eelneva tegeliku majandustegevuse nõue (§ 1 p-d 44, 50 ja 51)

Eelnõu § 1 punktiga 44 täiendatakse VMS-i § 176 lõikega 4 ning punktidega 50 ja 51

muudetakse VMS-i § 1811 lõike 1 punkte 1 ja 2 ning lõiget 2, et kehtestada nõue, et tööandjal,

kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba taotletakse, peab olema vahetult enne tähtajalise

elamisloa taotluse esitamist vähemalt 12 järjestikuse kuu jooksul olnud tegelik majandus-

tegevus Eestis.

Kehtivas VMS-s ei ole üldjuhul sätestatud tööandjatele, kes kutsuvad välismaalasi Eestisse

tööle, kohustust enne kindlal ajal tegelikult majanduslikult tegutseda ja seega sobib välis-

maalase kutsujaks üldjuhul ka uus ettevõtja, välja arvatud näiteks tippspetsialisti kutsuja või

kasvuettevõte. Selleks, et hinnata senisest tõhusamalt ettevõtja usaldusväärsust ja võimekust

täita VMS-s sätestatud kutsuja kohustusi, nähakse eelnõuga tööandjale, kelle juures tööta-

miseks tähtajalist elamisluba taotletakse, ette tegeliku majandustegevuse minimaalne ajaline

38 Mittetulundusühingute seaduse 01.02.2023 jõustunud § 75 kohaselt on ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste

ja maaparandusühistute register, äriregistri osa ning kogu registrimenetlus on koondatud äriregistri seadusesse.

Selle tulemusena kohaldatakse kõigile eraõiguslikele juriidilistele isikutele ühtseid registripidamise sätteid ning

samu põhimõtteid ja korraldust. 39 Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri pidamise korra kehtestab kohtute seaduse § 16 lõike 21

kohaselt valdkonna eest vastutav minister. 40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses

teenuste osutamisega. – EÜT L 18, 21.01.1997, lk 1–6.

määr. Edaspidi on eeldus, et tööandjal on vahetult enne tähtajalise elamisloa taotluse esitamist

olnud Eestis tegelik majandustegevus vähemalt 12 kuud. Muudatus võimaldab töötamiseks

tähtajalise elamisloa taotlemise menetluses PPA-l senisest tõhusamalt hinnata, kas tööandja

tegutseb tegelikult Eestis ja soodustab välismaalast tööle võttes Eesti majanduse, teaduse,

hariduse või kultuuri arengut, samuti kas välismaalane soovib ka tegelikult pikemaajaliselt

Eestis elada ja töötada või esitatakse taotlus, kuna soovitakse saada seaduslik alus Schengeni

alal viibimiseks.

Tegelik majandustegevus on määratlemata õigusmõiste, mida sisustatakse igal konkreetsel

juhul eraldi. PPA hindab töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemisel tööandja tegelikku

majandustegevust ka praegu. Tegelikku majandustegevust on võimalik hinnata näiteks

majandusaasta aruannete, regulaarselt tasutud maksusummade, käibe ja müügitulu, töötajate

arvu ning põhivara põhjal, samuti kehtiva tegevusloa põhjal, kui tööandjal on loakohustus.

Loetelu ei ole ammendav: tööandja saab tegelikku majandustegevust tõendada mistahes

tõendiga, sealhulgas enda seletuste ja dokumentidega, nagu lepingud, pädevate asutuste välja-

antud tõendid ja maksudeklaratsioonid ning pangakonto väljavõtted. Hinnangu, kas tegeliku

majandustegevuse nõue on täidetud, annab igal konkreetsel juhul PPA, tuginedes menetluses

kogutud tõenditele. Viimase viie aasta andmete põhjal esitati töötamiseks tähtajalise elamisloa

taotlemise menetlustes 5,28% taotlustest kuni 12 kuu jooksul ettevõtte loomisest (vt tabel 9).

Selliste taotluste hulk on viimase viie aasta jooksul vähenenud.

Tabel 9. Töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlused alates ettevõtte loomisest aastatel 2019–

2023 (allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Kokku 3489 3120 4163 4834 4116

Esitatud kuni 12 kuu jooksul alates ettevõtte loomisest 212 180 208 252 121

Esitatud hiljem kui 12 kuud alates ettevõtte loomisest 3277 2940 3955 4582 3995

Kuni 12 kuu jooksul esitatud taotluste osakaal % 6,5 6,1 5,3 5,5 3

Eelnõu § 1 punktiga 44 täiendatakse ka VMS-i § 176 lõikega 5, et sätestada tegeliku

majandustegevuse nõude erand õpetajale, akadeemilisele töötajale ja teadlasele ning lähetatud

töötajale. Eesmärk on säilitada neile kehtiv regulatsioon, arvestades õpi- ja teadusrände

direktiivi (EL) 2016/801, ELTTS-i ja lähetatud töötajate direktiivi 96/71/EÜ.

3.2.3. Töötamise regulatsiooni korrastamine (§ 1 p-d 23, 24, 26, 27, 29, 43, 45, 46, 48, 52

ja 70)

Kehtivas VMS-s on töötamise regulatsioon kohati keerukas ning sisaldab mitmeid töötamise

kategooriaid ja tingimusi. See tekitab teadmatusest eksimusi, võimaldab tahtlikku kuri-

tarvitamist ning muudab nõuete täitmise kontrollimise keeruliseks ja aeganõudvaks. Eelnõuga

korrastatakse töötamise regulatsiooni, sealhulgas ajakohastatakse renditöö regulatsiooni,

jäetakse välja lapsehoidja-koduabilise regulatsioon ja täpsustatakse kaugtööks antud viisa

alusel Eestis töötamise regulatsiooni. Muudatused aitavad vähendada töötamise regulatsiooni

väärrakendamise riski, tagada ausat ettevõtluskeskkonda ja paremini kaitsta Eestis tööle asuvate

välismaalaste õigusi. Lisaks tehakse mõned tehnilised muudatused, et tagada parem õigus-

selgus.

Eelnõu § 1 punktidega 23, 24, 45 ja 46 muudetakse VMS-i § 106 lõikeid 7 ja 8, § 1761 lõiget 2

ning tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 106 lõiked 81 ja 9 ning § 1761 lõiked 21 ja 3, et aja-

kohastada renditöö regulatsiooni. Senine deposiidinõue asendatakse nõudega, et tööandjal peab

olema enne välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse või töötamiseks

tähtajalise elamisloa taotluse esitamist 18 järjestikuse kuu jooksul tegelik majandustegevus

Eestis.

Renditöö regulatsioon koos deposiidinõudega jõustus VMS-s 1. jaanuaril 2016. Deposiidi-

nõudel oli kaks eesmärki:

1) vähendada riski, et võidakse hakata looma fiktiivseid personalirendiettevõtteid eesmärgiga

hakata massiliselt välismaalasi Eestisse toimetama;

2) täita sanktsioonide direktiivist 2009/52/EÜ41 tulenevat kohustust kehtestada meetmed, et

välismaalasele oleks tagatud töötasu maksmine.

Seega on deposiidinõude peamine eesmärk olnud tagada, et välismaalasi saaksid kutsuda tööle

vaid renditöö vahendajad, kes tegelikult tegutsevad ja suudavad täita VMS-i töötamise

tingimusi. Seda eesmärki on aga võimalik tagada ka vähem koormavate meetmetega:

1) äriühinguna registreerimine Eesti äriregistris või Euroopa Majanduspiirkonna teises

liikmesriigis;

2) renditöö vahendajana tegutsemine ja

3) vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimise või töötamiseks tähtajalise elamis-

loa taotluse esitamist vähemalt 18 järjestikuse kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis

või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis.

Nagu eespool selgitatud, saavad tööandjad, sealhulgas renditöö vahendajad, tõendada tegelikku

majandustegevust mistahes tõendiga, sealhulgas enda seletuste ja dokumentidega, nagu

lepingud, majandusaasta aruanded, pädevate asutuste välja antud tõendid ja maksudekla-

ratsioonid. Hinnangu, kas tegeliku majandustegevuse nõue on täidetud, annab igal konkreetsel

juhul PPA, tuginedes menetluses kogutud tõenditele. Lisaks peavad kõik liikmesriigid

väärtuslike andmestike direktiivi (EL) 2019/102442 kohaselt tegema äriregistris majandusaasta

aruanded tasuta kättesaadavaks, mis võimaldab kontrollida ka teistes liikmesriikides registree-

ritud äriühingute tegevust. Arvestades, et üldjuhul kestab majandusaasta 12 kuud ja majandus-

aasta aruanne tuleb äriregistrile esitada kuus kuud pärast majandusaasta lõppu, saab veenduda

renditöö vahendaja tegelikus majandustegevuses majandusaasta aruannete kaudu peale 18 kuu

möödumist.

Deposiidinõude asendamine 18-kuulise tegeliku majandustegevuse nõudega võimaldab hoida

ära fiktiivsed renditöö vahendajad ning kontrollida, kas renditöö vahendajal on Eestis tegelik

majandustegevus ja seega ka võimekus maksta renditöötajale nõuetekohast töötasu. Samuti on

see põhjendatud seetõttu, et tööandjate esindusorganisatsioonide andmetel ei ole deposiidinõuet

reaalselt järgitud ja puuduvad andmed, mis lubaksid arvata, et see on mõne eesmärgi

saavutamiseks vältimatult vajalik. PPA andmetel ei ole olnud probleem see, et fiktiivsed

renditöö vahendajad registreeritakse Eestis, vaid et nad registreeritakse välisriigis ja töötajad

vahendatakse Eestisse. Seda olukorda on nii mõnedki renditöö vahendajad ära kasutanud, et

skeemitada maksude ja palgatingimustega, näiteks renditöötajate lähetamine.

Lisaks deposiidinõude asendamisele 18-kuulise tegeliku majandustegevuse nõudega piiratakse

renditöö regulatsiooni rakendamist. Välismaalase töötamist hooajatöötajana on reguleeritud

hooajatöötajate direktiivis 2014/36/EL, mille põhjenduse 12 kohaselt peaks direktiiv eelkõige

hõlmama otseseid töösuhteid hooajatöötajate ja tööandjate vahel. Põhjenduse 49 kohaselt

41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult

riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimum-

nõuded. – ELT L 168, 30.06.2009, lk 24–32. 42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori

valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud). – ELT L 172, 26.06.2019, lk 56–83.

peaksid liikmesriigid tagama asjakohased mehhanismid tööandjate üle järelevalve teosta-

miseks, et tagada direktiivi, eelkõige õigusi, töötingimusi ja majutust käsitlevate sätete nõuete-

kohane jõustamine. Arvestades, et selliste mehhanismide rakendamine olukorras, kus ei ole

vahetut töösuhet, vaid renditöö, on raskendatud ja hooajatöötajad on tööülesannete ajutisuse

tõttu haavatavas olukorras, mille kuritarvitamist tuleb ennetada, ei lubata edaspidi hooaja-

töötajaid renditööks kasutada.

Eelkirjeldatud meetmetele lisaks on kehtivas VMS-s meetmeid, mis võimaldavad reageerida

rändenõuete järgimata jätmisele ja rikkumisele, et vältida olukorda, kus välismaalasele,

sealhulgas renditöötajale, ei maksta nõuetekohast töötasu. Näiteks on VMS-s sätestatud karistus

välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise, seaduses sätestatud töötasu määrast

väiksema töötasu maksmise ja teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest. Need karistused

laienevad ka renditöö vahendajale. Samuti on PPA-l võimalik anda kuni aastase kehtivusajaga

hinnang tööandja ebausaldusväärsuse kohta ning arvestada sellega tööandjaga seotud

välismaalase Eestis viibimise ja töötamise menetluses.

Lisaks jõustusid 24. mail 2022 kaks olulist VMS-i muudatust, mis on aidanud korrastada

renditöö valdkonda ning tagada nõuetekohase palga maksmist ja ausat konkurentsi välistööjõu

kasutamisel.

1. Renditöö võib registreerida lühiajalise Eestis töötamisena või tähtajalise elamisloa tööta-

miseks võib anda, kui tööandja on Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis

registreeritud äriühing, kes vahendab renditööd. Seega ei saa renditöö regulatsiooni alusel

enam kutsuda välismaalasi Eestisse renditöö vahendajad, kes pärinevad kolmandatest

riikidest ja kellega on PPA andmetel olnud VMS-i tingimuste täitmisel kõige rohkem

probleeme.

2. VMS-s on nähtud tööandjale, sealhulgas renditöö vahendajale, ette kohustus maksta nõuete-

kohast töötasu. Kui tööandja ei maksa nõuetekohast töötasu, on PPA-l võimalik teha tema

korrale kutsumiseks ettekirjutus. Kui tööandja jätab ettekirjutuse täitmata, on võimalik

kohaldada sunniraha. Samuti peab tööandja arvestama, et tal ei ole enam võimalik töötajat

kasutada, sest ettekirjutuse täitmata jätmise korral lõpeb ka välismaalase Eestis viibimise ja

töötamise õigus.

2022. aastal registreeris PPA lühiajalise Eestis töötamise 5612 korral ja andis töötamiseks

361 tähtajalist elamisluba, mille puhul oli tööandja renditöö vahendaja. 2023. aastal registreeris

PPA lühiajalise Eestis töötamise 1212 korral ja andis töötamiseks 215 tähtajalist elamisluba,

mille puhul oli tööandja renditöö vahendaja. Lähtudes kasutajaettevõtja põhitegevusalast asuti

renditöötajana peamiselt tööle töötlevasse tööstusse, ehitusse ja teenindusse (vt tabelid 10

ja 11).

Tabel 10. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise esiviisik, kui tööandja oli renditöö

vahendaja, kasutajaettevõtja põhitegevusala järgi aastal 2023 (allikas: PPA)

Kasutajaettevõtja põhitegevusala I kv II kv III kv IV kv Kokku

Muud teenindavad tegevused 93 146 108 84 431

Töötlev tööstus 136 155 84 39 414

Ehitus 65 51 53 35 204

Haldus- ja abitegevused 10 53 17 6 86

Veondus ja laondus 12 14 3 5 34

Tabel 11. Esmakordsete töötamiseks tähtajaliste elamislubade esiviisik, kui tööandja oli rendi-

töö vahendaja, kasutajaettevõtja põhitegevusala järgi aastal 2023 (allikas: PPA)

Kasutajaettevõtja põhitegevusala I kv II kv III kv IV kv Kokku

Töötlev tööstus 86 34 7 5 132

Ehitus 17 9 1 0 27

Muud teenindavad tegevused 9 4 1 7 21

Haldus- ja abitegevused 5 2 2 4 13

Elektrienergia, gaasi, auru ja

konditsioneeritud õhuga varustamine 7 0 0 0 7

Eelnõu § 1 punktiga 70 täiendatakse VMS-i § 3093 lõikega 4. Selle kohaselt kohaldatakse

eelnõuga kehtestatavaid töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise tingimusi ka juhul, kui

pikendatakse tähtajalist elamisluba, mis on antud enne nende tingimuste jõustumist. Rakendus-

säte on vajalik, et oleks üheselt selge, et eelnõuga kehtestatavaid tingimusi ei kohaldata ainult

esimest korda töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisel, vaid ka selle pikendamisel.

Eelnõu § 1 punktidega 26, 48 ja 52 tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 1061, § 107 lõike 12

punkt 13, § 181 lõike 1 punkt 13, § 1814 ja § 186 lõige 4, milles on reguleeritud lapsehoidja-

koduabilise Eestis töötamist.

Muudatuse eesmärk on korrastada VMS-i töötamise regulatsiooni. Lapsehoidja-koduabilise

regulatsioon on osutunud tarbetuks ja ei täida oma eesmärki. Selle kaotamine on kooskõlas õpi-

ja teadusrände direktiiviga (EL) 2016/801, kuna lapsehoidja-koduabilisena töötamise sätted on

liikmesriikidele ülevõtmiseks valikulised. Selle direktiivi artikli 2 lõike 1 teise lause kohaselt

võivad liikmesriigid otsustada kohaldada direktiivi sätteid kolmandate riikide kodanike suhtes,

kes taotlevad riiki lubamist lapsehoidja-koduabilisena töötamiseks. Lapsehoidja-koduabilise

regulatsiooni kaotamine VMS-st ei välista lapsehoidjana Eestis töötamist üldkorras. Alates

23. maist 2018, kui lapsehoidja-koduabilise regulatsioon VMS-s jõustus, on esitatud PPA-le

42 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja 3 tähtajalise elamisloa taotlust töötamiseks

lapsehoidja-koduabilisena. See on väga väike arv, arvestades, et ainult 2023. aastal esitati kokku

9939 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlust ning 4704 töötamiseks tähtajalise

elamisloa ja selle pikendamise taotlust.

Eelnõu § 1 punktiga 27 muudetakse VMS-i § 1071 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa ja punkti 1,

et täpsustada lühiajalise Eestis töötamise registreerimise regulatsiooni. Nähakse ette, et kui

tööandja on esitanud PPA-le välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse

ja soovib registreerida välismaalase lühiajaliselt Eestis töötama:

 õpetaja, teadlase, akadeemilise töötaja või tippspetsialistina;

 iduettevõttes;

 kasvuettevõttes;

 ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana;

 teenuse osutamiseks või

 hooajatöötajana juhul, kui välismaalane on viimase viia aasta jooksul töötanud Eestis

hooajatöötajana,

on välismaalase lühiajaline Eestis töötamine seaduslik kuni taotluse kohta otsuse tegemiseni.

Praegu peab PPA tegema välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse

alusel positiivse otsuse isegi juhul, kui taotluses on puudused või lühiajalise Eestis töötamise

tingimused ei ole täidetud. Samuti ei kohaldata lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kiir-

menetlust praegu juhul, kui tööandja soovib registreerida välismaalase töötama kasvuettevõttes.

Muudatuse eesmärk on:

 täpsustada lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kiirmenetlust viisil, et soodustatud

rühmadel tekib pärast taotluse esitamist küll kohe Eestis töötamise õigus, kuid PPA-l on

siiski pädevus ja õigus viia läbi sisuline menetlus, ning kui ilmneb, et lühiajalise Eestis

töötamise tingimused ei ole täidetud, teha otsus keelduda töötamise õiguse andmisest;

 võimaldada kohaldada lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kiirmenetlust ka välis-

maalasele, kes viibib Eestis seaduslikult ja asub tööle kasvuettevõttes.

Muudatus, millega täpsustatakse lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kiirmenetlust

viisil, et PPA-l on siiski pädevus ja õigus viia läbi sisuline menetlus, ei mõjuta tööandja ega

välismaalase jaoks välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise protsessi. Kui

välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse VMS-i § 1071 lõikes 1

nimetatud juhul, tekib välismaalasel jätkuvalt õigus asuda Eestis tööle kohe samal kalendri-

päeval, millal tööandja on tema lühiajalise Eestis töötamise PPA-s registreerinud. Muudatuse

eesmärk on üksnes tõhustada PPA tööd: PPA-l ei ole edaspidi kohustust teha ebaõigeid lühi-

ajalise Eestis töötamise registreerimise otsuseid, mis tuleb seejärel kohe kehtetuks tunnistada.

Muudatus, millega võimaldatakse lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kiirmenetlust ka

kasvuettevõttes tööle asumise korral, tagab kasvuettevõttele välismaalase tööle võtmisel

sarnased võimalused teiste soodustatud rühmadega, näiteks iduettevõttega. Kasvuettevõte

VMS-i § 1063 tähenduses on tegevust kasvatav Eestis registreeritud äriühing või välismaa

äriühingu Eesti äriregistrisse kantud filiaal, mille eesmärk on arendada edasi suure globaalse

kasvupotentsiaaliga, tehnoloogial põhinevat, innovaatilist ja korratavat ärimudelit, mis aitab

oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule ja vastab järgmistele tingimustele:

1) on tegutsenud vähemalt kümme aastat;

2) Eestis töötab vähemalt 50 töötajat;

3) on maksnud Eestis viimasel aastal tööjõumakse vähemalt üks miljon eurot;

4) tööjõumaksude kumulatiivne kasv viimase kolme aasta jooksul on 20%.

Kasvuettevõtte eriregulatsioon jõustus VMS-s 1. jaanuaril 202343. Muudatustega loodi kasvu-

ettevõttele välismaalase Eestisse tööle võtmisel mitmeid soodustusi, näiteks sisserände piirarvu

erand, töötukassa loa nõude erand ja soodsam palgakriteerium44. Lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise kiirmenetlust aga ei võimaldatud. PPA teeb praegu kasvuettevõttes töötamiseks

esitatud lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse kohta otsuse 15 tööpäeva jooksul.

Eelnõuga võimaldatakse välismaalasel, kes viibib Eestis seaduslikult, asuda kasvuettevõttes

tööle samal kalendripäeval, millal tööandja on tema lühiajalise Eestis töötamise PPA-s regist-

reerinud.

Muudatus toetab kiire kasvumudeli ja suure lisaväärtusega ettevõtete konkurentsivõimet ning

võimaldab neil Eestis tegutseda. Samuti aitab see kaasa majanduse arengule, kuna kasvuette-

võtte kasvupotentsiaal on tihti suurem kui näiteks väiksemal iduettevõttel ja suureneb huvi

jätkata iduettevõtte äritegevust Eestis. MKM-i andmetel maksid kasvuettevõtted 2023. aastal

112,8 miljonit eurot riiklikke makse ja Eesti idusektorile ennustatakse lähiaastatel umbes 30%

iga-aastast kasvu. See tähendab ka suuremat maksutulu riigieelarvesse. Praegu moodustavad

kasvuettevõtete maksud kolmandiku idu- ja kasvuettevõtete maksudest. Seega on muudatusel

majandusele positiivne mõju. Võimalikku negatiivset mõju ja väärkasutusriske aitavad maan-

dada:

43 Välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seadus. – RT I,

14.05.2022, 1. 44 Eesti aasta keskmise brutokuupalga asemel peab tööandja maksma tasu, mis on vähemalt 80% Statistikaameti

viimati avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast.

1) VMS-s sätestatud lühiajalise Eestis töötamise registreerimise tingimused, millele vastavust

hindab menetluses PPA, ning

2) tõhus järelkontroll, milles on võimalik selgitada välja ja maandada võimalikke välismaalase

ja tema Eestisse kutsujaga seotud riske.

Muudatus tehakse kooskõlastusringil MKM-lt ja Asutajate Seltsilt45 saadud ettepaneku põhjal.

Eelnõu § 1 punktiga 29 täiendatakse VMS-i § 110 lõiget 12. Selle kohaselt kehtestab vald-

konna eest vastutav minister määrusega lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel iduette-

võtte määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja korra ning selleks esitatavate andmete ja

tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded. 1. jaanuaril 2023 jõustus VMS-i muudatus46,

millega lisandus kasvuettevõtte regulatsioon. Kuna lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel

on vaja hinnata ka kasvuettevõtte vastavust VMS-s sätestatud tingimustele, lisatakse volitus-

normi kasvuettevõte. Muudatus on tehniline.

Eelnõu § 1 punktiga 43 täiendatakse VMS-i § 176 pealkirja „Töötamiseks antava tähtajalise

elamisloa eesmärk“. Kuna paragrahvi täiendatakse kolme uue lõikega, milles reguleeritakse

töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise lisatingimusi, on vaja pealkirja ja lõigete vastavuse

tagamiseks täiendada ka pealkirja. Muudatus on tehniline.

3.2.4. Muud töörände muudatused (§ 1 p-d 18, 19, 25, 53, 71 ja 72)

Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse VMS-i § 105 lõike 4 punkti 7, et täpsustada kaugtööks

antud viisa alusel Eestis töötamist.

Kehtiva VMS-i § 105 lõike 4 punkti 7 kohaselt võib ilma töötamiseks antava elamisloata Eestis

töötada välismaalane, kellele on antud viisa kaugtöö tegemiseks ehk diginomaadi viisa. Digi-

nomaadid on inimesed, kes on ühendanud reisimise kaugtööga, kasutades infotehnoloogilisi

vahendeid. Seega võib diginomaade osaliselt samastada Eestis pikemalt viibivate turistidega,

arvestades, et nad:

 panustavad Eesti majandusse peamiselt tarbijatena, näiteks majutuse, toitlustuse ja meele-

lahutuse tarbimise kaudu, ning

 saavad töötasu välisriigi tööandja, ettevõtja või kliendi heaks töötamise eest.

Muudatusega täpsustatakse, et välismaalane võib jätkata Eestis diginomaadi viisa alusel tööta-

mist, ilma et tuleks registreerida lühiajaline Eestis töötamine, ainult juhul, kui ta teeb seda selle

välisriigi tööandja, ettevõtja või kliendi heaks, kelle heaks ta töötas viisa taotlemise ajal või

kelle äritegevuses ta tegutses või kellele ta lepingulises suhtes teenust pakkus. Eesmärk on

välistada diginomaadi viisa võimalik väärkasutus olukorras, kus asutakse tööle Eesti tööandja

juurde ja minnakse viisa taotlemise kaudu mööda välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

üldnõuetest, sealhulgas palganõudest. Eesmärgipärane on võimaldada diginomaadil teha Eestis

kaugtööd välisriigi tööandja, äriühingu või kliendi heaks, kuid juhul, kui diginomaad soovib

asuda tööle Eesti tööandja juurde või tema töötamise tingimused Eestis viibimise ajal ei vasta

enam kaugtööks viisa andmise tingimustele, peab tema töötamine vastama VMS-i üldnõuetele.

See tähendab, et kui diginomaad saabub Eestisse kaugtööks ja turismi eesmärgil, kuid soovib

asuda Eestis viibimise ajal kohaliku tööandja juurde tööle, on tal see võimalus, ent Eesti

tööandja peab sellisel juhul tema töötamise PPA-s registreerima ja tuleb täita lühiajalise Eestis

töötamise nõuded.

Muudatus on töötatud välja koostöös MKM-i ja EIS-ga.

45 MTÜ Asutajad. 46 Välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seadus. – RT I,

14.05.2022, 1.

Tabel 12. Kaugtööks taotletud ja antud viisad aastatel 2020–2023 (allikas: PPA)

2020 2021 2022 2023

Kaugtööks viisa andmise taotlused 58 176 242 231

Kaugtööks antud viisad 35 151 191 150

Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse VMS-i § 105 lõiget 4 punktiga 8, et lihtsustada ja

soodustada rahvusvahelistumiseks oluliste filmide ja sarjade tootmist. Punktiga võimaldatakse

võttegrupil, millesse kuuluvad nii loomingulised kui ka tehnilised töötajad, teha Eestis filmi-

võtteid, ilma et peaks esitama välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlust

ja registreerima töötamise LTR-s. Eesti kui võttepaiga konkurentsieelise säilitamiseks on

oluline reguleerida Euroopa Liidu välise võttegrupi liikmete Eestis töötamist võimalikult

paindlikult ja vähese halduskoormusega.

Eesti filmitööstuse üks oluline arengusuund on rahvusvahelistumine ja koostöö teiste riikidega.

Filmivõtete Eestis korraldamine mõjutab märgatavalt majandust. Uuringu47 põhjal võib iga

välisfilmi tegemiseks avaliku toetusena eraldatud euro tuua majandusse tagasi 2,5–8,2 eurot.

Välisfilmi Eestis tegemise kuludest 58% ei ole otseselt filmiga seotud, sealhulgas majutuse,

transpordi, logistika, ehituse, võttepaiga rendi ja äri tugiteenuse kulud. Üldjuhul on kõige

suuremad eelarved Ameerika Ühendriikide filmistuudiote projektidel ning tavapäraselt toovad

stuudiofilmide ja -sarjade tootjad kaasa suure osa võttegrupist. Näiteks saabus 2019. aasta

projektiga „Tenet“ Eestisse sadu võttegrupi liikmeid, kes kulutasid Eestis 20,4 miljonit eurot.

Erandit ei kehtestata mistahes audiovisuaalse teose Eestis tootmiseks, vaid üksnes juhuks, kui

on täidetud järgmised tingimused.

1) Audiovisuaalne teos valmib Eesti ja välismaa filmitootjate koostöös.

2) Audiovisuaalne teos soodustab eesti kultuuri arengut ning toetab märgatavalt Eesti rahvus-

vahelistumist ja Eesti filmitootjate rahvusvahelise konkurentsivõime parandamist. Kinni-

tuse selle kohta annab iga kord KUM või tema volitatud asutus aegsasti enne teose Eestis

tootmist. KUM-i volitatud asutus võib olla näiteks Sihtasutus Eesti Filmi Instituut, kellele

on KUM halduslepinguga volitanud kultuuriministri 16. aprilli 2019. aasta määruse nr 14

„Film Estonia toetuskava“ rakendamise, sealhulgas rahvusvahelistumist edendavatele

filmiprojektidele toetuse eraldamise. Teabevahetuse korraldamiseks sõlmivad PPA ja KUM

või tema volitatud asutus koostöökokkuleppe. Teabevahetus on vajalik, et tagada PPA-le

vajalik eelteave näiteks olukorraks, kus välismaalane vajab Eestis ajutiseks viibimiseks

viisat ja pöördub selleks PPA-sse või Eesti välisesindusse.

3) Audiovisuaalse teose tegelik kasusaaja ei asu Eestis ja see teos ei jää Eestisse, vaid välis-

maisele filmitootjale. Juhul, kui teos jääb Eesti tootjale, tuleb välisriigi töötajad Eestis

nõuetekohaselt registreerida.

Maksustamine

Tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) tähenduses on audiovisuaalse teose võttegrupi loomingu-

lised ja tehnilised töötajad mitteresidendid, kes on lühiajaliselt Eestis töölähetuses. Mitte-

residendi tulu maksustamist Eestis on reguleeritud TuMS-i §-s 29. Kui võttegrupi loomingulise

töötaja tulu ei ole seotud tema esinemise või tema teose esitamisega Eestis, siis TuMS-i § 29

lõiget 10 ei kohaldata. Võttepaigas töötamist ei saa lugeda esinemiseks ega teose esitamiseks.

Mitteresidendi Eestis töötamisest saadud tulu maksustamise üldreegel on sätestatud TuMS-i

§ 29 lõikes 1: kui loominguline või tehniline töötaja on Eestis vaid lühikest aega ja tema

tööandja ei ole Eestist, ei maksustata tema tulu Eestis tulumaksuga.

47 Olsperg SPI 2022. Film Estonia tagasimaksefondi majandusmõju, lk 21.

Sotsiaalmaksukohustust ei teki, kui kohaldub määrus (EÜ) nr 883/200448 või kui riigid on

sõlminud sotsiaalkindlustuslepingu, mille kohaselt kohaldatakse lähteriigi sotsiaalkindlustus-

õigust. Vastasel juhul on mitteresidendist tööandjal sotsiaalmaksuseaduse § 4 punkti 3 kohaselt

kohustus tasuda Eestis oma mitteresidendist töötaja tasult sotsiaalmaksu ja töötuskindlustus-

makset. Sel juhul on tööandjal ka kohustus registreerida end Eestis mitteresidendist tööandjana.

Rahandusministeerium menetleb sotsiaalmaksuseaduse muudatust49, mis vabastab mitte-

residendist tööandja mitteresidendist töötaja tasu sotsiaalmaksust, kui töötamine ei ületa

183 päeva ja töötajal on ravikulude kaitsega tervisekindlustusleping. Arvestades, et välismaa

võttegrupi loomingulised ja tehnilised töötajad töötavad Eestis lühiajaliselt, kohalduks maksu-

vabastus ka nende tasule, st nad oleksid sotsiaalmaksust ja töötuskindlustusmaksest vabastatud.

Sotsiaalmaksuseaduse muudatus saadetakse lähiajal teisele kooskõlastusringile.

TÖR-s registreerimine

Kohustus registreerida võttegrupi loomingulised ja tehnilised töötajad MTA TÖR-s sõltub

eelkõige sellest, kas neil on Eestis maksukohustus (MKS-i § 251 lg 4). Võttegrupi

loomingulistel ja tehnilistel töötajatel tulumaksukohustust üldjuhul ei ole. Seega sõltub nende

TÖR-s registreerimise kohustus eelkõige sotsiaalmaksukohustusest, st sellest, kas neile

kohaldatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 või sotsiaalkindlustuslepingut. Kui ei kohaldata, peab

nad TÖR-s registreerima. Kui jõustub eelkirjeldatud sotsiaalmaksuseaduse muudatus, on

võttegrupi loomingulised ja tehnilised töötajad sotsiaalmaksust vabastatud, kui nende

töötamine ei ületa 183 päeva ja neil on ravikulude kaitsega tervisekindlustusleping.

Muudatus tehakse kooskõlastusringil KUM-lt saadud ettepaneku põhjal. Muudatuse välja-

töötamisse oli kaasatud ka Rahandusministeerium.

Eelnõu § 1 punktiga 25 muudetakse VMS-i § 106 lõiget 13. Muudatusega täpsustatakse, et

kui välismaalane töötab Eestis lühiajaliselt ettevõtjasiseselt üleviimise eesmärgil teise liikmes-

riigi ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisloa alusel, ei kohaldata VMS-i § 106 lõikes 13

sätestatud piirangut, et lühiajaline Eestis töötamine on lubatud kuni 365 päeva 455 järjestikuse

päeva jooksul. Muudatus on vajalik, kuna praktikas on ajalise piirangu kohaldamine tekitanud

küsitavusi. Muudatus ei muuda praktikat ega loo ettevõtjasiseselt üleviidud töötajale uusi

õigusi. Jätkuvalt võib teise liikmesriigi ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisloa kehtivusaja

jooksul registreerida välismaalase lühiajalise Eestis töötamise ettevõtjasiseselt üleviimise

eesmärgil.

Ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate direktiiv 2014/66/EL võimaldab ettevõtjasisese üleviimise

eesmärgil töötada teises liikmesriigis lühiajalise liikuvuse korral kuni 90 päeva 180 päeva

jooksul ja pikaajalise liikuvuse korral üle 90 päeva tingimusel, et välismaalasel on teise liikmes-

riigi kehtiv elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks. Ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate

direktiivi 2014/66/EL ülevõtmisel otsustas Eesti, et ei nõua pikaajalise liikuvuse korral lisaks

Eesti elamisloa taotlemist, vaid teise liikmesriigi ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisloaga

võib Eestis ettevõtjasiseselt üleviimise eesmärgil ja tingimustel töötada eeldusel, et välis-

maalase lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud PPA-s. Selle eesmärk ettevõtjasiseselt

üleviidud töötajate direktiivi 2014/66/EL ülevõtmisel oli lihtsustada tööandjatele kolmandate

riikide kodanike ettevõtjasisest üleviimist ja vähendada PPA töökoormust, sest direktiivis

lubatud liikuvuseks täiendava elamisloa väljaandmine ei loo lisaväärtust. Ettevõtjasiseseks üle-

viimiseks peab välismaalasel olema igal juhul liikmesriigi kehtiv elamisluba.

48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide

kooskõlastamise kohta. – ELT L 166, 30.04.2004, lk 72–116. 49 Eelnõu toimiku number 23-1206.

Eelnõu § 1 punktiga 53 muudetakse VMS-i § 19012 lõike 1 punkti 1. Selle kohaselt

keeldutakse Euroopa Liidu sinise kaardi pikendamisest või tunnistatakse see kehtetuks, kui

selle valdaja on selle kehtivusaja kahe esimese aasta jooksul asunud tööle teise tööandja juurde,

kellel ei olnud töötukassa luba töökoha täitmiseks välismaalasega. Muudatusega lühendatakse

teise tööandja juurde tööle asumise aega kahelt aastalt 12 kuule. Muudatus on seotud Euroopa

Liidu sinise kaardi ümbersõnastatud direktiivi (EL) 2021/188350 artikli 15 lõike 2 punktiga b,

mille kohaselt on sinise kaardi valdajal õigus vahetada tööandjat töötukassa loata, kui sinise

kaardi alusel töötamise algusest on möödunud esimesed 12 kuud, mitte kaks aastat. Eesmärk

on viia VMS direktiiviga (EL) 2021/1883 kooskõlla.

Eelnõu § 1 punktiga 71 muudetakse VMS-i § 30911 teksti, et suurendada eesti keele oskuse

nõude rakendamise õigusselgust. Täpsustatakse, et eesti keele oskuse nõude erandit kohalda-

takse üksnes töörändele, st üksnes juhul, kui välismaalasel oli 15. juulil 2018, millal nõue

jõustus, kehtiv elamisluba töötamiseks. Lisaks täpsustatakse, et erandit kohaldatakse ka juhul,

kui taotletakse sellise elamisloa pikendamist.

Eelnõu § 1 punktiga 72 muudetakse VMS-i § 30916, et viia see kooskõlla 1. jaanuaril 2024

jõustunud tööturumeetmete seadusega. Tööturuteenuste ja -toetuste seadus, millele on VMS-i

§-s 30916 viidatud, on alates 1. jaanuarist 2024 kehtetu. Tööturumeetmete seaduse jõustumisega

kadus ka tööotsijana registreerimise võimalus, mis on VMS-i §-s 30916 tööturuteenuste saamise

eeldus. Tööturumeetmeid pakutakse tööturumeetmete seaduse § 4 lõike 1 punktide 1 ja 2

kohaselt töötule, töötajale ja muule isikule. Muudatus võimaldab pakkuda VMS-i § 30916

sihtrühmale51 samu tööturumeetmeid nagu muule isikule. Need on tööturu olukorrast ning

tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine, töövahendus ning karjääriteenused, sealhulgas

karjääriinfo vahendamine, karjäärinõustamine, töökeskne nõustamine ja tööklubi. Muudatus

tehakse kooskõlastusringil MKM-lt saadud ettepaneku põhjal.

3.3. VMS-i kitsaskohtade lahendamine ja muud muudatused

3.3.1. Elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks (§ 1 p-d 9, 55–58, 60 ja 73)

Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 55–57 muudetakse VMS-i § 2102: lõike 1 punktis 2 asendatakse

sõna „ja“ semikooloniga, lõiget 1 täiendatakse punktidega 11 ja 4 ning paragrahvi täiendatakse

lõigetega 5 ja 6. Eelnõu § 1 punktiga 58 täiendatakse VMS-i §-dega 2105 ja 2106.

VMS-i § 2102 lõike 1 punktidega 11 ja 4 täiendatakse püsivalt Eestis elama asumiseks

tähtajalise elamisloa andmise lisatingimusi nõuetega:

1) läbida kohanemisprogramm ja

2) osata eesti keelt vähemalt A2-tasemel.

Püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on võimaldada jääda

Eestisse elama välismaalasel, kes on asunud Eestisse elama tähtajalise elamisloa alusel ja kelle

Eestisse elama jäämine on kooskõlas avalike huvidega. Sellel alusel tähtajalise elamisloa

andmiseks peab välismaalane üldjuhul olema elanud Eestis vähemalt kolm aastat viie

50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/1883, mis käsitleb kolmandate

riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi ja millega

tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2009/50/EÜ. – ELT L 382, 28.10.2021, lk 1–38. 51 Need on isikud, kellele on VMS-i § 30914 alusel antud sõjalise konflikti tõttu Ukrainas seaduslik alus Eestis

ajutiselt viibimiseks – näiteks Ukraina kodanik, kes viibis Eestis enne 2022. aasta 24. veebruari – ja kes ei tööta.

järjestikuse aasta jooksul ja olema Eestis hästi kohanenud ning tema senine tegevus peab olema

olnud kooskõlas elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega.

Välismaalaste puhul, kes asuvad Eestisse pikemaks ajaks elama, on olulised süsteemsed

lõimumis-, sealhulgas kohanemistegevused, sest nad mõjutavad pikemas plaanis Eesti püsi-

elanikkonna koosseisu. Välismaalased, kes asuvad Eestisse elama tähtajalise elamisloa alusel,

suunatakse juba praegu pärast elamisloa andmist osalema riiklikus kohanemisprogrammis52,

milles muu hulgas õpetatakse eesti keelt A1-, A2- ja B1-tasemel. Kohanemisprogrammi

baasmooduli läbimine ja eesti keele oskuse omandamine on üks olulisemaid eeldusi, et

ühiskonda sulanduda ja selles toimuvat mõista. Välismaalastele on eesti keele oskus ka vahend,

et saavutada näiteks parem haridus ja töökoht, ent see on samuti tähtis ühiskonnale, kuna aitab

kaasa lõimumisele ja eesti keele säilimisele. Lisaks uutele nõuetele läbida kohanemisprogramm

ja osata eesti keelt vähemalt A2-tasemel peavad püsivalt Eestis elama asumiseks tähtajalise

elamisloa andmiseks olema jätkuvalt täidetud ka praegused lisatingimused ja tähtajalise

elamisloa andmise üldtingimused:

1) elukoht Eestis;

2) legaalne sissetulek, et välismaalane ei vajaks toimetulekutoetust, ja

3) kindlustusleping, mis tagaks haiguse või vigastuse ravi kulud.

Samuti ei tohi esineda tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid.

Muudatus mõjutab välismaalase Eestis elamise võimalusi, aidates seejuures senisest paremini

kaasa tema Eestis lõimumisele, sealhulgas kohanemisele. Esmalt taotleb välismaalane täht-

ajalist elamisluba Eestis töötamiseks, õppimiseks, ettevõtluseks või perekonnaliikme juures

elamiseks ning seejärel läbib pärast elamisloa saamist kohanemisprogrammi baasmooduli ning

õpib ja omandab eesti keele, mida tõendab tunnistus53. Edasi on võimalik välismaalasel

pikendada olemasolevat tähtajalist elamisluba või saada elamisluba püsivalt Eestis elamiseks

juhul, kui on läbitud kohanemisprogramm ja omandatud eesti keele oskus vähemalt A2-

tasemel. Järgnevalt on võimalik taotleda pikaajalise elaniku elamisluba, mille tingimus on eesti

keele oskus B1-tasemel.

Püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise lisatingimused jõustuvad

01.01.2026 ja kohalduvad neile, kes taotlevad tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama

asumiseks sellest kuupäevast arvates. Uued nõuded ei kohaldu neile, kellele on enne muudatuse

jõustumist antud tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks ja kes soovivad seda

pikendada.

VMS-i § 2102 lõigetega 5 ja 6 ning §-dega 2105 ja 2106 sätestatakse vähemalt A2-tasemel eesti

keele oskuse nõude erandid. Sarnaselt pikaajalise elaniku elamisloa ja kodakondsuse taotlemi-

sega nähakse püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa taotlemise korral ette

järgmised erandid:

1) eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama välismaalane, kes on omandanud eesti keeles

põhi-, kesk- või kõrghariduse;

2) eesti keele tasemeeksamist vabastatakse täielikult välismaalane, kes ei ole terviseseisundi

tõttu püsivalt võimeline seda sooritama;

3) eesti keele tasemeeksamist vabastatakse osaliselt välismaalane, kes ei ole terviseseisundi

tõttu püsivalt võimeline seda täielikult sooritama – ta sooritab eksami sellises ulatuses ja

viisil, mida tema terviseseisund võimaldab.

52 Kohanemisprogrammi eesmärk on toetada uussisserändajate rännet ja hilisemat lõimumist, tagades neile

teadmised riigi ja ühiskonna toimimisest, igapäevasest eluolust ning töö, õppimise ja perekonnaga seonduvast ning

soodustades neil eesti keele omandamist. 53 Tunnistus väljastatakse elektroonilisena. Elektrooniline tunnistus on kättesaadav testide andmekogus ja

riigiportaalis. PPA kontrollib eksami sooritamist elektrooniliselt.

Eesti keele tasemeeksamist välismaalase täieliku või osalise vabastamise otsustab ekspert-

komisjon, arvestades Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2017. aasta määrust nr 247 „Isiku

terviseseisundist tulenevalt kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja eesti keele

ning kodakondsuse taotleja „Kodakondsuse seaduse“ ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise

eksami sooritamise ulatuse ja viisi määramise või nimetatud eksamite sooritamisest vabasta-

mise tingimused ja kord“. Ekspertkomisjoni otsuse peale võib esitada halduskohtule kaebuse

kolmekümne päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates.

2023. aastal taotles tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks 1838 välismaalast

(vt tabel 13). PPA prognoosib, et 2024. aastal esitatakse umbes 2000 tähtajalise elamisloa

taotlust püsivalt Eestisse elama asumiseks.

Tabel 13. Tähtajalise elamisloa taotlused ja andmise otsused püsivalt Eestisse elama asumiseks

aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Tähtajalise elamisloa taotlused püsivalt Eestisse

elama asumiseks 1918 2211 1565 1618 1838

Nõue osata eesti keelt vähemalt A2-tasemel mõjutab lisaks PPA-le KUM-i, kes vastutab

kohanemisprogrammi rakendamise eest, ning Haridus- ja Noorteametit (edaspidi HARNO),

kelle ülesanne on valmistada ette ja viia läbi eesti keele tasemeeksam. 2023. aastal läbis

kohanemisprogrammis teemamoodulite koolitusi 907 ja A1–A2-taseme eesti keele õppe 340

VMS-i ja ELKS-i alusel tähtajalise elamisloa või -õiguse saanud välismaalast. 2024. aasta

24. mai seisuga on kohanemisprogrammi teemamoodulite koolitustes osalenud 778 ja A1–B1-

taseme eesti keele õppes 880 sellist välismaalast.

Vähemalt A2-taseme eesti keele oskuse nõude jõustumisel suureneb eesti keele tasemeeksami

sooritajate arv. 2023. aastal registreerus eesti keele A2-taseme eksamile 2090 inimest, kellest

osales eksamil 1994 ja sooritas selle positiivse tulemusega 1456 (73%)54. Arvestades tähtajalise

elamisloa taotlejate arvu prognoosi võib eksaminandide arv kasvada kuni 2000 inimese võrra

aastas. Samas ei suurene nende arv hüppeliselt kohe muudatuse jõustumisel. Välismaalastele

varem antud tähtajalised elamisload aeguvad jooksvalt ja tähtajalist elamisluba püsivalt

Eestisse elama asumiseks taotletakse vahetult enne eelmise elamisloa kehtivuse lõppu.

Eksaminandide arv kasvab pigem etapiti ja esimestel aastatel pärast muudatuse jõustumist ei

ole oodata, et eesti keele tasemeeksami läbiviimise koormus suuresti kasvaks. See annab

võimaluse arendada välja vajalik valmisolek.

Samuti tegeletakse KUM-i ja HTM-i eestvedamisel pidevalt sellega, et parandada välis-

maalastele eesti keele õppe kättesaadavust, arendada õppevorme, näiteks e-õpet, ja tõsta

teadlikkust eesti keele õppe võimalustest. Iseõppeks mõeldud e-õppe arendamine on eesti keele

õpetamise valdkonnas oluline samm, et vastata tänapäeva kiirele tehnoloogilisele arengule ja

õppijate muutuvatele vajadustele. E-õppel on mitmeid eeliseid, sealhulgas ressursisäästlikkus

ja rohkemate õppijate kaasamine. E-õppe platvormid ja materjalid saavad teenindada suurt

hulka õppijaid ilma suurte lisakuludeta. E-õppe platvormide ja materjalide arendamisel on suur

osa ka tööandjatel. Neist populaarseim on õppijate seas Keeleklikk55, mis on algtaseme eesti

54 HARNO. Eesti keele tasemeeksamite statistika 2023. 55 Keeleklikk – eesti keele e-kursus.

keele e-õppe kursus. Selle jätk on Keeletee56, mis hõlmab B1-taseme oskusi ja sobib nii ise-

õppijale kui ka laiemaks kasutamiseks. HTM-l on plaan luua täiskasvanute eesti keele e-õppe

kursusi ka B2- ja C1-tasemele.

Eelnõu § 1 punktiga 60 täiendatakse VMS-i § 213 lõikega 13. Selle kohaselt algatab PPA

VMS-i § 2103 alusel tähtajalise elamisloa menetluse ilma välismaalase tähtajalise elamisloa

taotluseta. See erisus on praegu reguleeritud siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruses nr 7

„Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle

taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“. Parema õigusselguse tagamiseks

tuuakse see seaduse tasandile. Muudatus on tehniline.

Eelnõu § 1 punktiga 73 täiendatakse VMS-i rakendussättega § 30918, milles sätestatakse

kohanemisprogrammi läbimise ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskuse nõude kohaldamise

erisus juhuks, kui taotletakse tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks või selle

pikendamist.

Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktidega 55 ja 56. Kohanemisprogrammi läbimist ja vähemalt

A2-tasemel eesti keele oskust ei nõuta, kui:

1) välismaalasel on kehtiv enne 2026. aasta 1. jaanuari antud tähtajaline elamisluba püsivalt

Eestisse elama asumiseks ja ta taotleb selle pikendamist;

2) välismaalane on esitanud enne 2026. aasta 1. jaanuari tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt

Eestisse elama asumiseks ja otsus selle kohta tehakse pärast 2025. aasta 31. detsembrit.

Neid nõudeid ei kohaldata tagasiulatuvalt, sest see suurendaks välismaalase kohustusi. Kui

välismaalane elab Eestis püsivalt Eestisse elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa alusel

ning taotleb pärast kohanemisprogrammi läbimise ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskuse

nõude kehtestamist elamisloa pikendamist või on esitanud enne seda esmakordse taotluse, ei

ole proportsionaalne neid nõudeid talle kohaldada, sest tema elamisloa taotlemise või pikenda-

mise ajal need ei kehtinud. Seega ei saanud välismaalane olla nõuetest teadlik ega astuda samme

kohanemisprogrammi läbimiseks ega eesti keele omandamiseks ja tasemeeksami sooritami-

seks.

3.3.2. D-viisa taotlemine (§ 1 p-d 5, 6, 8–10 ja 28)

3.3.2.1. Ajutise viibimise alus ja D-viisa taotlemine Eestis sündinud alaealisele lapsele (§ 1

p-d 5, 6 ja 10)

Eelnõu § 1 punktidega 5, 6 ja 10 täiendatakse VMS-i § 43 lõikega 33, § 44 lõikega 6 ja § 911

lõikega 12.

 VMS-i § 43 lõikes 33 nähakse ette, et Eestis sündinud alaealise lapse Eestis viibimise

seaduslik alus on VMS-i § 43 lõike 1 punktis 5 sätestatud seaduslik alus – vahetult seadusest

tulenev õigus Eestis viibida –, kui vanem viibis lapse sünni ajal Eestis seaduslikult.

 VMS-i § 44 lõikes 6 täpsustatakse, et Eestis sündinud alaealisel lapsel on seaduslik alus

Eestis viibimiseks, kuni tema vanemal on Eestis kehtiv ajutise viibimise alus.

 VMS-i § 911 lõikes 12 sätestatakse, et PPA-s võib taotleda D-viisat Eestis viibivale ala-

ealisele lapsele, kes on Eestis sündinud, kui tema vanem viibis lapse sünni ajal Eestis

seaduslikult. Vanem peab Eestis seaduslikult viibima ka lapse D-viisa taotluse esitamise

ajal.

56 Keeletee – eesti keele e-kursus.

Muudatuse eesmärk on vältida olukorda, kus alaealine laps, kes on Eestis sündinud ja kelle

vanem on Eestis ajutise viibimise aluse, näiteks D-viisa alusel, viibib pärast sündi Eestis ilma

seadusliku aluseta, ja võimaldada talle taotleda D-viisat Eestis olles. Alaealise lapse seadusest

tulenev viibimisalus kehtib edasi ka siis, kui tema vanem saab juurde uue ajutise viibimise

aluse, näiteks taotleb teise viisa, või tema olemasolevat ajutise viibimise alust pikendatakse.

Kehtivas VMS-s on õiguslünk – selline regulatsioon puudub. Et oleks tagatud õigusselgus ja

põhiõigused57, on vaja VMS-i täiendada. Muudatus aitab arvestada alaealise lapse õiguste ja

huvidega. Muudatust kohaldatakse juhul, kui Eestis sündinud alaealise lapse vähemalt üks

vanem viibis lapse sünni ajal Eestis seaduslikult. Praktikas on tulnud ette juhtumeid, kus välis-

maalasel sünnib Eestis ajutiselt viibimise ajal laps. Praegu on ainuke võimalus, kuidas saada

vastsündinud lapsele Eestis viibimiseks seaduslik alus, reisida korraks riiki, kus asub Eesti

saatkond ja taotleda seal lapsele viisa. See ei ole aga mõistlik, arvestades, et laps on vast-

sündinud. Senisele praktikale tuginedes puudutab muudatus hinnanguliselt aastas kuni kümmet

vastsündinud last.

3.3.2.2. D-viisa taotlemine mõjuval põhjusel (§ 1 p-d 9, 10 ja 28)

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse VMS-i § 911 lõikega 13, millega nähakse ette, et PPA-s

võib D-viisat taotleda välismaalane, kes viibib riigis ebaseaduslikult, kuid kellel puudub

mõjuval põhjusel võimalus esitada D-viisa taotlus Eesti välisesindusele, välja arvatud juhul, kui

tema lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele.

Muudatuse eesmärk on ühtlustada D-viisa taotluse Eestis esitamise regulatsiooni tähtajalise

elamisloa taotluse Eestis esitamise regulatsiooniga. VMS-i § 216 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib

PPA-s tähtajalist elamisluba taotleda välismaalane, kes viibib Eestis ebaseaduslikult, kuid kellel

puudub mõjuval põhjusel võimalus esitada tähtajalise elamisloa taotlus Eesti välisesindusele,

välja arvatud juhul, kui tema lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele. Kuigi D-viisa annab

vähem õigusi kui tähtajaline elamisluba, puudub välismaalasel õigus esitada selle taotlus samas

olukorras samamoodi nagu tähtajalise elamisloa oma. See ei ole aga mõistlik olukorras, kus

välismaalane soovib viibida Eestis ajutiselt. Seetõttu kehtestatakse see õigus ka D-viisa

taotlemise korral. Väärkasutuse ärahoidmiseks tuleb välismaalasel põhjendada ja tõendada,

miks ta kasutab Eestis D-viisa taotluse esitamise õigust. Selleks tuleb välismaalasel esitada

PPA-le põhjendused, miks tal ei ole võimalik esitada D-viisa taotlust Eesti välisesindusele, ja

asjaolusid tõendavate dokumentide koopiad. D-viisa taotluse vastuvõtmisel hindab PPA, kas

Eestis D-viisa taotlemine on põhjendatud või mitte. Senisele praktikale tuginedes on see pigem

erandjuht.

Eelnõu § 1 punktiga 9 asendatakse VMS-i § 65 lõike 2 punktis 6 sõna „ja“ semikooloniga

ning punktiga 28 § 108 lõike 1 punktis 8 sõna „või“ semikooloniga. Muudatused on tehnilised.

Praktikas on tulnud ette juhtumeid, kus D-viisa andmisest keeldumise korral leitakse, et VMS-i

§ 65 lõike 2 punkti 6 kohaldamine eeldab, et täidetud on ka sama lõike punktis 7 sätestatud

viisa andmisest keeldumise alus või et PPA oleks pidanud hindama VMS-i § 65 lõike 2

punktides 7 ja 8 sätestatud eelduste täidetust. Kuna VMS-i § 65 lõike 2 sissejuhatava lauseosa

kohaselt keeldutakse D-viisa andmisest, kui esineb vähemalt üks punktides 1–9 loetletud

alustest, ei ole seadusandja mõte olnud, et hinnata tuleks erinevaid keeldumise aluseid

kogumina. Analoogne muudatus tehakse VMS-i § 108 lõike 1 punktis 8.

57 PS-i §-d 26 ja 27 tagavad perekonnapõhiõiguse. PS-i § 13 lõike 2 kohaselt kaitseb seadus igaühte riigivõimu

omavoli eest. PS-i §-s 14 on sätestatud, et õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtu-

võimu ning kohaliku omavalitsuse üksuste kohustus. Riigil on kohustus kehtestada põhiõiguste kasutamiseks

vajalik õigusraamistik ja kohased menetlused.

3.3.2.3. D-viisa taotlemine õppiva välismaalase alaealisele lapsele (§ 1 p 8)

Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse VMS-i § 622 lõiget 3, milles on sätestatud, et kui

välismaalasele antakse viisa Eestis õppima asumiseks ja ta kasvatab alaealist last, võib tema

lapsele anda viisa temaga samadel tingimustel. Lõiget muudetakse nii, et edaspidi võib välis-

maalase alaealisele lapsele anda viisa temaga samadel tingimustel ainult juhul, kui ta kasvatab

oma alaealist last üksi.

Muudatus ei välista välismaalase perekonnaliikmele viibimisaluse andmist tema külastamiseks.

Muudatus tähendab, et iga viisataotluse kohta tehakse eraldi kaalutlusotsus ning kontrollitakse

muu hulgas viisa taotlemise eesmärgipärasust ja seda tõendavaid dokumente ning viisaga

antava viibimisaja põhjendatust. Seega saab välismaalase perekonnaliige teda soovi korral

Eestis külastada ja välismaalase alaealisel lapsel on võimalik säilitada kontakt mõlema

vanemaga.

Kui välismaalane alustab õppimist, ei ole riigil kindlust, et selleks antud viisat kasutatakse

eesmärgipäraselt ja õppetöös suudetakse täiskoormusel osaleda ning et välismaalasel on seega

võimalik saada enne ajutise viibimise aluse lõppemist tähtajaline elamisluba õppimiseks. Viisa

on ajutise viibimise alus, mis antakse maksimaalselt üheks aastaks ja mille lõppedes peab välis-

maalane pöörduma tagasi päritoluriiki. Arvestama peab ka, et välismaalasel ei ole põhiõigust

asuda Eestisse õppima, mistõttu asjaolu, et ta ei saa taotleda oma perekonnaliikmele viisat

samadel tingimustel nagu endale, ei ole talle piirav.

3.3.3. Püsivalt Eestis elamise mõiste (§ 1 p 2)

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse VMS-i §-s 6 Eestis püsivalt elamise mõistet. Kehtiva

VMS-i kohaselt on välismaalase püsiv Eestis elamine VMS-i tähenduses välismaalase Eestis

viibimine Eesti elamisloa või elamisõiguse alusel. Muudatusega täpsustatakse, et püsivalt

Eestis elamine VMS-i tähenduses on välismaalase Eestis viibimine Eesti elamisloa või elamis-

õiguse alusel, kui tema peamine elukoht on Eestis.

Tähtajaline elamisluba antakse välismaalasele Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks

vastavalt VMS-s sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele. Seega on oluline, et

välismaalane kasutaks tähtajalist elamisluba eesmärgil, milleks see talle anti, ehk Eestis päriselt

elamiseks. Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ja täpsustada senist püsivalt Eestis

elamise mõistet, sidudes selle ka peamise elukohaga Eestis. Muudatus toetab tähtajalise

elamisloa eesmärgipärast kasutamist, tagades PPA-le paindlikkuse ja võimaluse igal üksikjuhul

hinnata, kas välismaalase elamisloa omamine või selle pikendamine on põhjendatud või mitte.

VMS-i §-de 18 ja 19 kohaselt on välismaalasel Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise,

elamise ja töötamise ning Eestist lahkumise korraldamise menetluses nii kaasaaitamis- kui ka

tõendamiskohustus. Välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja

töötamise ning Eestist lahkumise korraldamise menetluses on välismaalane või muu asjasse-

puutuv isik kohustatud aitama kaasa ja tõendama Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise

seadusliku aluse andmisel, omamisel, pikendamisel ja kehtetuks tunnistamisel tähtsust omavaid

asjaolusid. Peamist elukohta iseloomustab seotus välismaalase isiklike ja majanduslike

huvidega ning seda on võimalik kindlaks määrata ja tõendada mistahes tõenditega. Näiteks saab

PPA välismaalase püsivalt Eestis elamist hinnata ja kontrollida läbi erinevate riiklike, Euroopa

Liidu ja rahvusvaheliste andmekogude. Samuti saab välismaalane esitada erinevaid kirjalikke

selgitusi ja dokumente, mis tõendavad tema püsivat Eestis elamist, näiteks tõendid töötasu

laekumise kohta, tõendid majandusliku tegevuse kohta Eestis, tunnistajate selgitused või

erinevad riigi või kohaliku omavalitsuse teavitused.

3.3.4. Nõuded taotlusele ja lisadokumentidele (§ 1 p-d 3 ja 11)

Eelnõu § 1 punktiga 3 jäetakse VMS-i § 29 lõikest 4 ja § 30 lõikest 1 välja vene keel. Kehtiva

VMS-i kohaselt võib isik esitada taotluse ja sellele lisatud tõendid eesti, vene või inglise keeles.

Samuti peab välisriigis väljaantud muukeelse dokumendi olema tõlkinud vandetõlk eesti, vene

või inglise keelde. Muudatuse tulemusena võib taotluse ja sellele lisatud tõendi edaspidi esitada

ainult eesti või inglise keeles ning välisriigis väljaantud muukeelse dokumendi peab olema

vandetõlk tõlkinud eesti või inglise keelde. Muudatuse eesmärk on hoida kokku tõlke- ja

arenduskulusid.

Kuivõrd lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa Eesti välisesinduses taotlemisele kohalda-

takse viisaeeskirja (VMS-i § 90 lg 1), säilib ka kohustus võimaldada esitada sellise viisa taotlus

asukohariigi keeles. Samuti ei välista muudatus haldusorgani võimalust küsida VMS-i § 31

lõike 1 alusel taotlejalt täiendavaid või täpsustavaid andmeid või tõendeid, nagu originaalkeeles

dokumenti või selle koopiat. Sellise olulise teabe esitamise juhendi saab haldusorgan avaldada

oma ametlikul veebilehel.58

Eelnõu § 1 punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 95 lõige 1, et ühtlustada nõudeid

viisa- ja elamisloa taotlusele lisatavatele tõenditele. Lõikes on nähtud ette, et VMS-i §-s 30

sätestatud nõudeid välisriigis väljaantud dokumendile ei kohaldata viisataotlusele lisatavate

tõendite suhtes. Kuna lõige tunnistatakse kehtetuks, peab välisriigis väljaantud muukeelne

dokument, mis on viisataotlusele tõendina lisatud, olema edaspidi tõlgitud eesti või inglise

keelde. Samuti, iga viisataotlusele lisatud tõend, mis on välisriigis väljaantud avalik dokument,

peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti.

Muudatus on vajalik, et viia VMS kooskõlla praktikaga. Näiteks on olukordi, kus välismaalase

abikaasal ja lapsel on õigus saada viisa samal alusel nagu välismaalasel. Sellistes olukordades

on haldusorganil vaja veenduda, et sugulussidemeid tõendavad dokumendid on ehtsad.

Praktikas nõuavad konsulaarametnikud ja PPA ametnikud juba praegu viisa taotlejalt

legaliseeritud või apostilliga kinnitatud dokumente, kuna esineb võltsinguid. Olukord, kus viisa

taotlejalt võidakse nõuda hiljem viisataotluse menetluses dokumendi legaliseerimist või

kinnitamist apostilliga, on taotlejale koormav, kuivõrd puudub õigusselgus ja menetlus pikeneb.

Seega on oluline luua viisa taotlejale selgus, et välisriigis väljaantud avalik dokument tuleb

legaliseerida või kinnitada apostilliga.

Muudatus tehakse kooskõlastusringil VÄM-lt saadud ettepaneku põhjal.

3.3.5. Avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamine (§ 1 p 37–40 ja § 4)

Eelnõu § 1 punktidega 37–40 muudetakse VMS-i § 124 lõike 2 punkti 11 ja lõiget 3 ning

§ 125 lõike 1 punkti 7 ja täiendatakse § 124 lõiget 2 lõikega 111, et täpsustada avaliku korra

ja riigi julgeoleku tagamiseks tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid, kui välis-

maalane töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõu-

struktuuris, on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse või muu

jõustruktuuriga või on põhjendatud alus arvata, et see on nii olnud. Töötamise all mõistetakse

nii tegevteenistust kui ka lepingulist teenistust.

58 HMS-i § 7 lõike 2 kohaselt hoolitseb haldusorgan haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide

esitamise juhendid, näidisvormide täitmise juhendid, blanketid, HMS-i §-s 36 sätestatud selgitused jms) välja-

paneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas.

Muudatuse eesmärk on pidevalt muutuvat julgeolekuolukorda arvestades hõlmata VMS-i § 124

lõike 2 punktis 11 mistahes riiklik või mitteriiklik jõustruktuur, milles töötamine või millega

seotus võib ohustada Eesti avalikku korda ja riigi julgeolekut. See võib olla näiteks politsei,

piirivalve, vangla, erakorralise olukorra ministeerium, relvastatud päästeteenistus või turva-

teenistus. Relvajõud jäävad jätkuvalt punktist 11 välja, sest need on kaetud sama lõike

punktidega 5 ja 6.

Samuti on muudatuse eesmärk ühtlustada VMS-i § 124 lõike 2 punkti 11 sõnastust väljasõidu-

kohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 29 lõike 1 punktis 3 sätestatud sissesõidukeelu

kohaldamise regulatsiooniga, mis hõlmab nii välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses

töötamist, teenistuses olemist kui ka muud võimalikku seotust, näiteks koostööd. Need kõik

võivad sõltuvalt asjaoludest ohustada avalikku korda ja riigi julgeolekut. Lisaks jäetakse välja

kitsendus, mille kohaselt kohaldatakse punkti 11 üksnes siis, kui välismaalase vanus, auaste või

muud asjaolud ei välista tema kutsumist teenistusse välisriigi julgeoleku- või relvajõududesse

või teistesse relvastatud formeeringutesse. Kitsendus on sisutu, sest kord jõustruktuuriga seotud

olnud isiku puhul seisneb võimalik oht riigi julgeolekule seotuses selle jõustruktuuriga.

Erandina saab siiski teatud asjaolude korral anda tähtajalise elamisloa VMS-i § 125 lõike 1

punkti 7 alusel, mistõttu ajakohastatakse ka selle sõnastust.

Eelnõu §-ga 4 täiendatakse KarS-i § 2601 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, mille kohaselt

karistatakse Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise

eest tööandjat. Täpsustatakse, et sellise teo eest karistatakse ka tööandja juhatuse liiget või

muud esindajat, kui tööandja on oma kohustuse täitmise talle delegeerinud.

1. novembril 2023 jõustus KarS-i § 14 muudatus59, millega täpsustati juriidilise isiku karistus-

õiguslikku vastutust. Samuti on samasisulised muudatused tehtud VMS-s. Eelnõuga viiakse

KarS-i § 2601 lõike 1 sõnastus kooskõlla VMS-i § 300 jj väärteokoosseisude omaga.

3.3.6. Tähtajaline elamisluba õppimiseks doktoriõppes (§ 1 p 41)

Eelnõu § 1 punktiga 41 muudetakse VMS-i § 162 lõiget 2, et täpsustada kõrgharidustaseme

õppes õppimiseks tähtajalise elamisloa andmise nõudeid. Õigusselguse huvides nähakse ette,

et tähtajalise elamisloa õppimiseks kõrgharidustaseme õppes VMS-i § 162 lõikes 1 nimetatud

institutsionaalselt akrediteeritud õppeasutuses võib anda:

 bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus- või magistriõppe täiskoormusega läbimiseks kõrg-

haridusseaduse (edaspidi KHaS) § 14 tähenduses või

 doktoriõppe läbimiseks KHaS-i § 8 tähenduses.

Muudatus on tehniline: VMS viiakse KHaS-ga kooskõlla. 1. augustil 2022 jõustus KHaS-i § 14

lõike 1 muudatus60, mille kohaselt saab õppida täis- või osakoormusega üksnes bakalaureuse-,

rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes. Seega ei määrata enam uue doktorandi õppekoormust.

Seetõttu ei ole ka võimalik tähtajalise elamisloa taotlejalt nõuda, et ta õpiks doktoriõppes täis-

koormusega. KHaS-i § 8 lõike 3 kohaselt peab doktoriõppe üliõpilane läbima õppe- ja teadus-

töös edasijõudmise hindamiseks perioodilise atesteerimise ülikooli kehtestatud tingimustel ja

korras. Seega on võimalik hinnata, kas ja kuidas ta õppe- ja teadustöö kava täidab. Kui aga

tähtajaline elamisluba antakse esimest korda, ei ole seda võimalik teha. Ühtlasi ei ole võimalik

alates 1. augustist 2022 immatrikuleeritud doktorandi õppekoormust küsida, kuna ülikool ei

märgi seda EHIS-sse.

59 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Euroopa Liidu õigusest

tulenevad rahatrahvid). – RT I, 11.03.2023, 1. 60 Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus. – RT I,

15.03.2022, 1.

Välismaalasele võib anda tähtajalise elamisloa õppimiseks kehtivusajaga kuni õppekava

nominaalaja lõpuni, kuid mitte kauemaks, kui on õppimise eeldatav kestus. Elamisluba võib

pikendada kuni õppekava nominaalaja lõpuni, või kui nominaalaeg on lõppenud, õppimise

eeldatava kestuse lõpuni. Kehtivusaja määramisel lähtub PPA muu hulgas õppeasutuse kutsel

märgitud õpingute algus- ja lõppkuupäevast.

Muudatus tehakse kooskõlastusringil HTM-lt saadud ettepaneku põhjal.

3.3.7. Kaaluka riikliku huvi alusel antud tähtajalise elamisloa töötamise piirangu

kehtetuks tunnistamine (§ 1 p 54)

Eelnõu § 1 punktiga 54 tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 2004, et korrastada VMS-i ja kaotada

kaaluka riikliku huvi alusel tähtajalise elamisloa saanud välismaalase Eestis töötamise piirang.

Kaaluka riikliku huvi alusel tähtajalise elamisloa andmise võimalus loodi VMS-i 1. jaanuaril

2015. aastal, et võimaldada asuda Eestisse elama välismaalasel, kellel puudub muu VMS-s

sätestatud elamisloa taotlemise alus, kuid kelle elama asumine Eestisse on ülekaalukalt avalikes

huvides. Muudatusega sooviti vältida olukorda, kus riik küll soovib, et välismaalane asuks

Eestisse elama, kuid kuna välismaalane ei vasta õppimiseks, töötamiseks, ettevõtluseks või

abikaasa juurde elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise tingimustele ja ei ole ka

asjaomast välislepingut, ei olegi võimalik talle elamisluba anda.

Kaaluka riikliku huvi alusel tähtajalise elamisloa andmine on erandlik. Sellel alusel tähtajalise

elamisloa andmise eeldus on, et seda toetab Vabariigi Valitsus või valitsusasutus, kelle

hinnangul on välismaalase Eestis elamisloa alusel elamine riiklikes huvides. Sellel alusel

tähtajalise elamisloa saanud välismaalase puhul puudub vajadus piirata juurdepääsu Eesti

tööjõuturule. Seega kaotatakse kaaluka riikliku huvi alusel tähtajalise elamisloa saanud

välismaalase Eestis töötamise piirang. Seni ei ole PPA sellel alusel andnud ühtegi tähtajalist

elamisluba.

3.3.8. Kinnipeetava tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamine (§ 1 p 61)

Eelnõu § 1 punktiga 61 täiendatakse VMS-i § 219 lõikega 3. Sellega nähakse ette, et sama

paragrahvi lõike 1 punkti 6 erandina võib vaadata läbi Eesti kinnipidamisasutuses viibiva

kinnipeetava, vahistatu ja arestialuse tähtajalise elamisloa taotluse, kui neid ei pea ükski riik

kehtivate seaduste alusel oma kodanikeks.

VMS-i § 219 lõike 1 punktis 6 on sätestatud, et tähtajalise elamisloa taotlus loetakse ilmselgelt

põhjendamatuks ja see jäetakse läbi vaatamata, kui välismaalase puhul ei ole nõutav tähtajalise

elamisloa olemasolu Eestis. VMS-i § 43 lõike 1 punkti 5 ja lõike 3 ning § 105 lõike 1 kohaselt

ei vaja välismaalane Eestis kinnipeetava, vahistatu või arestialusena viibides elamiseks ega

töötamiseks tähtajalist elamisluba. See tähendab, et kinnipeetava, vahistatu või arestialuse

tähtajalise elamisloa taotlus jäetakse VMS-i kohaselt läbi vaatamata ja PPA-l puudub kaalutlus-

õigus.

VMS-s on lähtutud põhjendatud eeldusest, et kinnipeetav, vahistatu või arestialune ei vaja

kinnipidamisasutuses viibimiseks tähtajalist elamisluba, sest sellega antakse talle õigus Eestis

elada, kuid tal on kohustus viibida kinnipidamisasutuses. Samuti toetab see Justiitsministee-

riumi välja töötatud ruumilise eripreventsiooni poliitikat61, mille kandva põhimõtte kohaselt

61 Justiitsministeerium. 2016. Ruumilise eripreventsiooni poliitika.

tuleb rangelt hinnata, kas vanglas karistust kandev välismaalane peab pärast vanglast

vabanemist jätkama oma edasist elu Eestis.

Avaliku korra või riigi julgeoleku kaalutlustel väljasaatmise otsuse tegemisel lähtutakse

Boultifi-Üneri-Maslovi kriteeriumidest62. Nende kohaselt peab PPA isikust lähtuvat ohtu

hindama võimalikult hilises staadiumis. Seda on leidnud ka Riigikohus63. Seetõttu tuleb viia

võimaliku väljasaadetava tähtajalise elamisloa menetlus läbi vahetult enne tema vanglast

vabanemist ja kehtiv regulatsioon on seda eesmärki silmas pidades põhjendatud. Justiitsministri

25. jaanuari 2001. aasta määruse nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ § 42 kohaselt

esitab vangla sotsiaaltöötaja vähemalt kuus kuud enne välismaalasest kinnipeetava vanglast

vabanemist või võimalikku tingimisi ennetähtaegset vabastamist PPA-le päringu, et selgitada

välja kinnipeetavale tähtajalise elamisloa andmine või tema väljasaatmine. See on ka põhjus,

miks VMS-i §-s 214 on sätestatud kinnipeetavale, vahistatule ja arestialusele võimalus esitada

tähtajalise elamisloa taotlus.

Praktikas on aga kerkinud esile probleem nende välismaalastest kinnipeetavatega, keda ei pea

ükski riik kehtivate seaduste alusel oma kodanikeks. Need on eeskätt Eesti pikaajalised

elanikud, kelle puhul puudub välisriik, kes võtaks nad vastu. Justiitsministeeriumi hinnangul ei

ole kehtiv regulatsioon, mille järgi ei ole võimalik enne vangistusest vabastamist tähtajalise

elamisloa taotlust läbi vaadata, kooskõlas vangistuse taasühiskonnastava eesmärgiga.

Seetõttu täiendatakse VMS-i § 219 lõikega 3, mille kohaselt võib PPA vaadata erandina läbi

välismaalasest kinnipeetava, vahistatu või arestialuse tähtajalise elamisloa taotluse tingimusel,

et ükski riik ei pea teda kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks. See tähendab praktikas, et

sellise välismaalase Eestist väljasaatmine on võimatu. Lõige 3 on erand üldreeglist, st ka

määratlemata kodakondsusega välismaalase puhul ei ole nõutav elamisloa olemasolu ja selle

taotlemine peab olema põhjendatud. Üks põhjus võib olla näiteks tähtajalise elamisloa vajadus

seetõttu, et välismaalane viibib avavanglas.

3.3.9. Kutsuja kohustuste lõppemine (§ 1 p-d 4, 67 ja 68)

Eelnõu § 1 punktiga 68 täiendatakse VMS-i § 291 lõikega 5, et reguleerida välismaalase

kutsuja kohustuste lõppemist. See on tekitanud praktikas küsimusi, kuna VMS-s puudub selge

regulatsioon, millal kutsuja kohustused lõppevad. Õigusselguse huvides nähakse lõikega 5 ette,

et need lõppevad, kui:

1) välismaalasele antakse Eestis ajutiseks viibimiseks või elamiseks uus seaduslik alus;

2) välismaalase lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse uue tööandja juurde või

3) välismaalane lahkub Eestist väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-s 17 nimeta-

tud riiki ning on kandnud menetlus-, väljasõidukohustuse sundtäitmise ja kinnipidamis-

keskuse või politsei arestimajas viibimise kulud (VMS-i § 291 lg 3).

Punktis 1 nimetatud seadusliku aluse all mõeldakse näiteks olukorda, kus välismaalane viibib

Eestis õppimiseks antud D-viisa või tähtajalise elamisloa alusel ja asub pärast õpingute

lõpetamist töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel Eestis tööle. Töötamiseks tähtajalise

elamisloa andmisega lõppevad õppeasutusest kutsuja kohustused ja need tekivad tööandjal,

kelle juures töötamiseks on välismaalasel uus kehtiv tähtajaline elamisluba. Samuti mõeldakse

seadusliku aluse all näiteks olukorda, kus välismaalane vahetab tööandjat ja talle antakse uus

tähtajaline elamisluba töötamiseks uue tööandja juures.

62 Kriteeriumid tulenevad järgmistest Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustest: 2. augusti 2001. aasta otsus kohtuasjas

54273/00, Boultif vs. Šveits, p 48; 18. oktoobri 2006. aasta otsus kohtuasjas 46410/99, Üner vs. Madalmaad,

p-d 57–58; 23. juuni 2008. aasta otsus kohtuasjas 1638/03, Maslov vs. Austria, p 68 jj. 63 RKHKo, 3-17-1545, p-d 21 ja 22.

Eelnõu § 1 punktidega 4 ja 67 korrastatakse lühendikasutust nii, et termini „kutsuja“ lühend

võetakse VMS-s kasutusele selle esmakordsel esinemisel VMS-i § 402 lõikes 1 ja VMS-i § 284

lõikest 1 jäetakse lühendi kasutuselevõtt välja. Muudatused on tehnilised.

3.3.10. Tervisekindlustuslepingu nõue (§ 1 p 7 ja § 3 p 1)

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse VMS-i § 62 lõike 2 punkti 4, et korrastada D-viisa andmise

tingimusena kehtivat tervisekindlustuslepingu nõuet. Tervisekindlustuslepingu nõue tuleneb

vajadusest tagada, et Eestis viibimise ajal ei muutuks välismaalane koormaks riigi sotsiaal- ja

tervishoiusüsteemile. Edaspidi peab välismaalasel ka juhul, kui ta on kavandanud D-viisa

kehtivusajal reisida Eestisse mitu korda, olema iga kord kehtiv tervisekindlustusleping, mitte

ainult esimesel korral. Kehtima jääb põhimõte, et tervisekindlustuslepingut ei pea olema välis-

maalasel, kes on kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isik ravikindlustuse seaduse

tähenduses. Seega, näiteks välismaalane, kes töötab Eestis viisa alusel, peab tõendama tervise-

kindlustuslepingu olemasolu üksnes ajal, kui tal ei ole riiklikku ravikindlustust. Muudatus

tehakse kooskõlastusringil VÄM-lt saadud ettepaneku põhjal.

Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse ELKS-i § 20 lõike 1 punkte 2 ja 3, et lubada Euroopa

Liidu kodaniku perekonnaliikmel riikliku ravikindlustuse asemel sõlmida tervisekindlustus-

leping, mis tagab Eestis viibimise ajal tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude

tasumise. See õigus tuleneb direktiivi 2004/38/EÜ64 artikli 7 lõike 1 punktist b, mis on ekslikult

Eesti õigusesse üle võetud, kuna direktiivi eestikeelne tõlge on eksitav.

3.4. Eelnõu jõustumine

Eelnõu §-ga 6 sätestatakse seaduse jõustumise aeg.

 Eelnõu § 1 punktid 4, 12–17, 20–24, 27, 33–36, 44–46, 50, 51, 54 ja 63–70, millega:

 ajakohastatakse PPA rändevaldkonna andmekogude regulatsiooni;

 sätestatakse tööandjale Eesti äriregistris registreerimise nõue ja tegeliku majandus-

tegevuse nõude ajaline määr;

 ajakohastatakse renditöö regulatsiooni;

 korrastatakse välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kiirmenetluse

regulatsiooni;

 kaotatakse kaaluka riikliku huvi alusel tähtajalise elamisloa puhul töötamise piirang ja

 sätestatakse kutsuja kohustuste lõppemise regulatsioon,

jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril, kuna nende rakendamiseks on vaja arendada viisa-

registrit, ETR-i ja LTR-i ning seetõttu on vaja ka ettevalmistus- ja üleminekuaega.

 Eelnõu § 1 punktid 9, 55–58 ja 73, millega reguleeritakse kohanemisprogrammi läbimist

ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskuse omandamist, jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril,

et anda piisav kohanemisaeg ning piisav ettevalmistus- ja üleminekuaeg, et täita püsivalt

Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise lisatingimused.

64 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu

kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse

määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ,

73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ. – ELT L 158, 30.04.2004,

lk 77–123.

 Eelnõu § 2 ja § 5 punkt 1, millega reguleeritakse PPA ja TI ning PPA ja MTA andme-

kogude andmevahetust, jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril, kui on valminud PPA rände-

menetlusinfosüsteemi (edaspidi RIS) II etapi teise osa arendustööd – PPA ja TI ning PPA

ja MTA andmekogude andmevahetuslahendus.

 Eelnõu § 1 punktid 1, 42, 59 ja 60, § 3 punktid 2–4 ning § 5 punkt 2, millega

reguleeritakse paberivaba asjaajamist ning PPA ja HTM-i andmekogude andmevahetust

ning muudetakse ETR-i nimetus elamislubade ja elamisõiguste andmekoguks, jõustuvad

2028. aasta 1. jaanuaril, kui on valminud RIS-i III etapi arendustööd.

 Eelnõu § 1 punkt 47, millega reguleeritakse PPA ja töötukassa andmekogude andme-

vahetust, jõustuvad 2029. aasta 1. jaanuaril, kui on planeeritud valmima RIS-i IV etapi

arendustööd: konsultatsioonimenetlus, sealhulgas ETR-i ning töötukassa andmekogude

andmevahetuslahendus.

Eelnõu § 1 punktid 2, 3, 5–8, 10, 11, 18, 19, 25, 26, 28–32, 37–41, 43, 48, 49, 52, 53, 61, 62,

71 ja 72, § 3 punkt 1 ning § 4 jõustuvad üldises korras, kuna nende rakendamine ei eelda

ettevalmistus- ja üleminekuaega.

4. Eelnõu terminoloogia

1) ETR nimetatakse ümber elamislubade ja elamisõiguste andmekoguks, kuna alates

1. septembrist 2013 ei viida enam VMS-i alusel läbi eraldi tööloa menetlust. Seetõttu on

mõistlik jätta ETR-i nimetusest välja viide tööloale. Andmekogude nimetuste ühtlusta-

miseks asendatakse sõna „register“ sõnaga „andmekogu“.

2) Andmekogude andmekoosseisu sätetes kasutatakse terminit „isiku üldandmed“. Isiku

üldandmed on nimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, sugu, kodakondsus,

kontaktandmed, sealhulgas aadress, ja emakeel.

3) VMS-s võetakse kasutusele termin „jõustruktuur“. Tähtajalise elamisloa andmisest keel-

dumise üks kehtivatest alustest on, et välismaalane töötab või on põhjendatud alus arvata,

et ta töötab välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses, või ta on olnud või on põhjendatud

alus arvata, et ta on olnud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses, ning tema vanus, auaste

või muud asjaolud ei välista tema kutsumist teenistusse välisriigi julgeoleku- või relva-

jõududesse või teistesse relvastatud formeeringutesse. Eelnõuga lisatakse luure- või julge-

olekuteenistusele muus jõustruktuuris töötamine või teenimine või seos sellega. Muu jõu-

struktuuri all mõeldakse välisriigi mistahes riiklikku või mitteriiklikku jõustruktuuri, milles

töötamine või millega seotus võib ohustada Eesti avalikku korda ja riigi julgeolekut. See

võib olla näiteks politsei, piirivalve, vangla, erakorralise olukorra ministeerium, relvastatud

päästeteenistus või turvateenistus.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõuga ei võeta üle Euroopa Liidu õigust, kuid

selle koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) hooajatöötajate direktiiv 2014/36/EL;

2) ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate direktiiv 2014/66/EL;

3) õpi- ja teadusrände direktiiv (EL) 2016/801;

4) nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse

kohta65;

5) lähetatud töötajate direktiiv 96/71/EÜ;

6) sanktsioonide direktiiv 2009/52/EÜ;

7) väärtuslike andmestike direktiiv (EL) 2019/1024;

8) direktiiv (EL) 2021/1883;

9) direktiiv 2004/38/EÜ.

Eelnõu koostamisel on arvestatud ka isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis on kooskõlas

isikuandmete kaitse üldmäärusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Menetluste ja andmevahetuse tõhustamine

Eelnõuga:

 võimaldatakse välismaalasel ja tema Eestisse kutsujal suhelda riigiga elektrooniliselt ja

paberivabalt ühe akna põhimõttel ning edastada Eestis elamise ja töötamise andmeid ja

dokumente erinevatele riigiasutustele PPA kaudu kooskõlas andmete ühekordse esitamise

põhimõttega;

 kaasajastatakse PPA rändevaldkonna andmekogude regulatsiooni ning luuakse õiguslikud

alused, et PPA, MTA, TI, töötukassa ja HTM-i andmekogud saaksid vahetada välismaalase

Eestis elamise, töötamise ja õppimise andmeid üle X-tee.

Praegu peavad tööandjad välismaalase Eestis töötamise andmeid esitama mitmele riigiasutusele

(vt joonis). Muudatuste tulemusena tekib riigil terviklikum ülevaade rändest ning andmeid

kogutakse ühtsetel põhimõtetel ja neid saab võrrelda, mis muudab kogu rändehalduse

terviklikumaks. Lisaks saab riik kasutada oma ressurssi tõhusamalt seal, kus see on vajalik.

Tööandja, välismaalase ja riigi jaoks on suurim muudatus see, et andmete esitamise aeg

lüheneb. Kui praegu kulub tööandjal, välismaalasel ja ametnikul välismaalase Eestis viibimise,

elamise ja töötamise taotluse täitmisele ja andmete esitamisele või vastuvõtmisele keskmiselt

25–50 minutit nii PPA-s, MTA-s, TI-s kui ka töötukassas, võib see õiguskeskkonna muutmise

ja arendustegevuse tulemusena olla edaspidi hinnanguliselt 20 minutit kokku.

Joonis. Riigile välismaalase Eestis töötamise andmete esitamine praegu (vasakul) ja tulevikus

(paremal)

65 ELT L 251, 03.10.2003, lk 12–18.

6.1.1. Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm: asutused, kes viivad läbi või on kaasatud välismaalase Eestis viibimise, elamise ja

töötamise menetlustesse, st PPA, KAPO, Eesti välisesindused, töötukassa, TI ja MTA. Kõige

rohkem mõjutavad menetluste ja andmevahetuse tõhustamise muudatused PPA ametnikke, kes

viivad läbi lühiajalise Eestis töötamise registreerimise, elamisloa ja elamisõiguse taotluste

menetlusi, s.o umbes 200 ametnikku.

Mõju ulatus on keskmine. PPA ülesanne on tagada, et välismaalased täidavad neile VMS-ga

seatud tingimusi Eestis viibimise, töötamise, õppimise, pereelu elamise jms kohta. PPA

eesmärk on nii ennetada ja tõkestada ebaseaduslikku Eestis viibimist, elamist ja töötamist kui

ka tagada, et välismaalased kasutavad neile antud viibimisõigust eesmärgipäraselt. Välis-

maalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise andmete elektrooniline esitamine läbi ühtse PPA

iseteeninduskeskkonna muudab andmete esitamise võimalused paindlikumaks ning vähendab

nii PPA kui ka Eesti välisesinduste, töötukassa, TI ja MTA töökoormust. Selle asemel, et võtta

taotlusi vastu kohapeal või posti või e-posti teel ja sisestada selle põhjal andmeid, saavad

asutused asuda viima kohe läbi menetlusi, kuna andmed liiguvad X-tee kaudu riiklike andme-

kogude vahel automaatselt. Muudatus võimaldab seeläbi tõhusamalt ennetada ja tõkestada

Eestis viibimise, elamise ja töötamise nõuete väärrakendamist ning rikkumisi.

Praegu viib PPA RIS-s läbi suurusjärgus 40 000 rändevaldkonna menetlust66 aastas. RIS-i

kaasajastamine tagab võimaluse viia läbi ressursisäästlikke ja kliendisõbralikke lühiajalise

Eestis töötamise registreerimise, elamisloa ja elamisõiguse menetlusi. PPA-l on võimalik viia

neid menetlusi edaspidi läbi automaatpäringute põhjal ning töödelda nendes antud haldusaktide

ja sooritatud toimingute andmeid senisest tõhusamalt. Lisaks võimaldab RIS-i ajakohastamine

arendada seda edaspidi tõhusamalt ja paindlikumalt. Seeläbi hoitakse kokku ka arenduskulusid.

Seega mõjutab PPA rändevaldkonna andmekogude ja nende regulatsiooni kaasaajastamine

PPA töökorraldust positiivselt.

Andmevahetuse õiguslike aluste loomine aitab tõhustada välismaalase Eestis viibimise, elamise

ja töötamise menetlusi. Muudatus võimaldab asutustel kasutada ressurssi senisest paremini, sest

nad saavad kohe reageerida, kui andmevahetusest saadakse vajalikud andmed. Samuti

võimaldab muudatus hoida asutustel kokku kulusid, mis on praegu vajalikud andmevahetuse

korraldamiseks, sest andmeid vahetatakse teabenõude alusel e-posti teel krüpteeritult või läbi

MISP2-keskkonna üle X-tee. Seega mõjutab ka andmevahetuse õiguslike aluste loomine

asutuste töökorraldust positiivselt.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja

võimalikud töökorraldusmuudatused on ühekordsed.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Muudatuste rakendamiseks on vaja teha

arendustöid, mis on keerulised ja mahukad ning muudavad mitme asutuse senist töökorraldust.

Arendustöödega kaasnevad riskid, näiteks meeskonnaliikmete vahetus, aeglane või puudulik

infovahetus ning arendustööde mahu ja sisu muutumine või alahindamine, mis võivad mõjutada

avaliku teenuse osutamist. Ebasoovitava mõju kaasnemine on küll võimalik, kuid seda

maandatakse pideva koostöö, tõhusa infovahetuse, põhjaliku arendustegevuse ja muudatuste

etapikaupa rakendamise kaudu.

66 Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine või sellest keeldumine või selle kehtetuks tunnistamine või

menetluse lõpetamine ning elamisloa või elamisõiguse andmine või pikendamine või sellest keeldumine või selle

kehtetuks tunnistamine või menetluse lõpetamine.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusega kaasneb sihtrühmale oluline positiivne mõju:

paraneb riigi andmete kogumise, haldamise ja vahetamise võimekus. Muudatuse rakendami-

sega võib kaasneda küll ebasoovitav mõju, kuid riskide maandamisega tegeletakse pidevalt ja

seetõttu on sellise riski realiseerumine pigem ebatõenäoline.

6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele

Sihtrühm: Eesti elanikud. 2024. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 366 491 inimest.67

Mõju ulatus on keskmine. Välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise andmete

elektrooniline esitamine läbi ühtse PPA iseteeninduskeskkonna on kaasaegne ja ökonoomne

lahendus. Seeläbi tõhustub õiguskaitseorganite töö ja väheneb haldusorganite koormus andmete

riiklikesse andmekogudesse kandmisel. See omakorda parandab rändekontrolli võimekust ja

avaldab positiivset mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele. RIS-i kaasajastamine aitab PPA

tööd tõhustada ja parandab haldusorganite menetlusvõimekust, mis omakorda aitab senisest

tõhusamalt tagada avalikku korda, turvalisust ja sisejulgeolekut, sealhulgas ennetada võima-

likke ohte. Seeläbi mõjub muudatus positiivselt ka elanike turvatundele ja elukeskkonna

turvalisusele. Seega on muudatusel positiivne mõju Eesti siseturvalisusele ja julgeolekule,

sealhulgas laiemalt Schengeni ala toimimisele ja liikmesriikide julgeoleku tagamisele.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Muudatused aitavad tõsta rändekontrolli võimekust,

mis omakorda aitab suurendada elanike turvatunnet. Samas ei mõjuta muudatused Eesti elanike

igapäevast elukorraldust ega senist toimimist ja ei eelda seega sihiteadlikku ümberkohanemist.

Samuti on Eesti elanike kokkupuude muudatusega ebaregulaarne ja juhuslik.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Pigem on mõju Eesti elanikele positiivne,

sest andmete edastamine riigile on senisest kiirem, lihtsam ja mugavam ning riigiasutuste-

vaheline andmevahetus tõhusamalt korraldatud. See aitab efektiivsemalt avastada ja kiiremini

reageerida väärkasutusele ja rikkumistele, mis võivad Eesti elanikke ohustada.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus avaldab olulist positiivset mõju riigi julgeolekule

ja siseturvalisusele, arvestades Eesti majanduslikke ja välispoliitilisi huve. Mõju on positiivne,

kuna riik võtab läbi andmevahetuse tõhustamise ja RIS-i kaasajastamise tõhusaid meetmeid

oma elanike turvatunde tagamiseks ja riskide maandamiseks. Ebasoovitava mõju kaasnemise

risk Eesti elanike elukorraldusele ja turvalisusele suureneks, kui jätta muudatus tegemata.

6.1.3. Mõju majandusele

Sihtrühm: tööandjad, kes kasutavad välistööjõudu. Statistikaameti andmetel68 on 2023. aasta

seisuga majanduslikult aktiivseid ettevõtteid Eestis 153 883. Ajavahemikul 2019–2023 on

VMS-i alusel lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotlenud ca 9000 tööandjat ja

välismaalased taotlenud tähtajalist elamisluba töötamiseks ca 4000 tööandja juures.

Mõju ulatus on keskmine. Riigi ülesanne on tagada soodne majanduskeskkond, et majandus

saaks kasvada. Muudatusega võimaldatakse välismaalastel suhelda riigiga paberivabalt ning

tööandjatel, kes kasutavad välistööjõudu, esitada välismaalase Eestis elamise ja töötamise

andmeid ja dokumente erinevatele riigiasutustele PPA kaudu kooskõlas andmete ühekordse

esitamise põhimõttega. Muudatus toetab tööandjate rahvusvahelist konkurentsivõimet,

takistamata või piiramata seejuures konkurentsi tööandjate vahel. Muudatusel on majandusele

positiivne mõju, sest halduskoormus väheneb. Kõige ulatuslikum on muudatuse mõju

67 Statistikaamet. Rahvaarv. 68 Statistikaamet 2023. Majandusüksused 25.10.2023 seisuga. – Eesti avaandmed.

tööandjatele, kes kasutavad välistööjõudu. Kui praegu on nii andmete edastamise kui ka

sisestamise ajakulu hinnanguliselt 25–55 minutit sõltuvalt asutusest ja menetlusest, siis PPA

iseteeninduskeskkonna kaudu võiks selleks kuluda hinnanguliselt kokku 20 minutit. Kuna

välistööjõu kasutamise kohta andmete edastamine kiireneb ja lihtsustub ning tööandjate

halduskoormus ja kulud vähenevad, paranevad ka Eestisse investeerimise võimalused. See

omakorda toetab Eesti majanduse arengut. Seega on mõju majandusele positiivne.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna muudatus ei puuduta kõiki inimesi, vaid üksnes

tööandjaid, kes soovivad värvata välistööjõudu. Võimalikud töökorraldusmuudatused on ühe-

kordsed, kuid positiivsed, sest tööandjad ei pea enam käima asutustes kohal, et taotleda näiteks

töötukassa luba või esitada PPA teeninduses andmeid.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest

andmete edastamine riigile on senisest kiirem, lihtsam ja mugavam. Võimalikke riske, mis

võivad kaasneda teadmatusest, aitavad maandada tõhus infovahetus ja muudatuse etapikaupa

rakendamine.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus avaldab Eesti majandusele olulist positiivset mõju:

riigile andmete edastamine muutub kiiremaks, mugavamaks ja lihtsamaks. Selle tulemusel

vähenevad tööandjate halduskoormus ja kulud.

6.2. Tööränne

Eelnõuga korrastatakse ja ajakohastatakse töörände regulatsiooni, arvestades praktikas

ilmnenud kitsaskohti ning pidevalt muutuvat väliskeskkonda, et tugevdada rändekontrolli-

võimekust, ennetada ja tõkestada viibimisaluse väärkasutust ning tagada ettevõtluskeskkonna

aus konkurents. Lisameetmed, millega sätestatakse tööandjale Eesti äriregistris registreerimi-

se nõue ja töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemise korral tegeliku majandustegevuse

ajaline määr, on vajalikud, et tugevdada rändekontrolli ning ennetada ja tõkestada väärkasutust

ning ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. VMS-i menetlustel on tähtis seadusest tulenev

eesmärk: tagada, et välismaalase Eestisse saabumine, Eestis ajutine viibimine, elamine ja

töötamine ning Eestist lahkumine oleksid kooskõlas avalike huvidega ning vastaksid avaliku

korra ja julgeoleku kaitse vajadusele. Töörände regulatsiooni korrastamine, mille tulemusena

jäetakse välja lapsehoidja-koduabilise regulatsioon, ajakohastatakse renditöö regulat-

siooni ja täpsustatakse kaugtööks antud viisa alusel Eestis töötamise regulatsiooni, on

vajalik, kuna kehtiv regulatsioon on keerukas, pole piisavalt selge ning sisaldab mitmeid

töötamise kategooriaid ja tingimusi. See tekitab teadmatusest eksimusi, võimaldab tahtlikku

kuritarvitamist ja muudab nõuete täitmise kontrolli keerukaks.

6.2.1. Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm: 1) PPA ametnikud, kes teevad viisa, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks

tähtajalise elamisloa eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku, ning

2) konsulaarametnikud, kes viivad läbi viisamenetlusi ja võtavad vastu tähtajalise elamisloa

taotlusi, s.o umbes 40 konsulaarametnikku.

Mõju ulatus on keskmine. Muudatused, millega 1) sätestatakse tööandjale Eesti äriregistris

registreerimise nõue, 2) nähakse tööandjale töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemise korral

ette tegeliku majandustegevuse ajaline määr ning 3) korrastatakse muud töörände regulatsiooni,

toovad kaasa mõningase mõju PPA ja Eesti välisesinduste töökorraldusele. Muudatuste tulemu-

sena tuleb teha teavitustegevusi ning täiendada infomaterjale ja veebikeskkondade infot. PPA

peab täiendama menetlusjuhendeid ning koolitama ametnikke, kes viivad läbi elamisloa- ja

viisamenetlust, ning teostavad migratsioonijärelevalvet.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja

võimalikud töökorraldusmuudatused on ühekordsed.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Võimalikke riske, et muudatustest ei olda

teadlikud või need ei rakendu eesmärgipäraselt, aitab maandada tõhus ja pidev teavitus- ja

koolitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustega kaasneb sihtrühmale oluline positiivne mõju,

kuna korrastatakse töörände regulatsiooni ning riik võtab tõhusaid meetmeid, et maandada

viisade ja elamislubade väärkasutuse riske ning ennetada ohtu avalikule korrale ja riigi julge-

olekule.

6.2.2. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele

Sihtrühm: Eesti elanikud. 2024. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 366 491 inimest.69

Mõju ulatus on keskmine. Ebaseadusliku rände viisid, näiteks viisa, elamisloa või muu

töötamise õigusliku regulatsiooni väärkasutus, sõltuvad sageli sellest, millise rändekanali kaudu

on kõige lihtsam välismaalasel Euroopa Liitu, sealhulgas Eestisse, siseneda. Muudatustel,

millega sätestatakse tööandjale Eesti äriregistris registreerimise nõue ja nähakse töötamiseks

tähtajalise elamisloa taotlemise korral ette tegeliku majandustegevuse ajaline määr, on

positiivne mõju Eesti julgeolekule ja siseturvalisusele, kuna suureneb tõenäosus, et Eestis

tegelevad usaldusväärsed tööandjad. Samuti on muudatustel, millega jäetakse välja lapsehoidja-

koduabilise regulatsioon, ajakohastatakse renditöö regulatsiooni ja täpsustatakse kaugtööks

antud viisa alusel Eestis töötamise regulatsiooni, positiivne mõju riigi julgeolekule ja sise-

turvalisusele, kuna need vähendavad töörände väärkasutuse võimalusi.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei mõjuta Eesti elanike igapäevast

elukorraldust ega senist toimimist. Samuti on Eesti elanike kokkupuude muudatustega

ebaregulaarne ja juhuslik.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Võimalikku ebasoovitavat mõju, mis võib

tuleneda viisa, elamisloa või muu töötamise regulatsiooni väärkasutusest, aitavad vältida

VMS-s sätestatud tingimused ja kaalutlusõigus Eestis ajutiseks viibimiseks või elamiseks

tähtajalise elamisloa andmisel või sellest keeldumisel, samuti PPA tõhus järelkontrollimenetlus.

Nii eel- kui ka järelkontrolli menetluses on võimalik selgitada ja maandada välismaalasega

seotud võimalikke julgeolekuriske. Eesti elanikele on muudatused pigem soodsad, kuna lisa-

nõuete kehtestamisega suureneb tõenäosus, et Eestis tegutsevad usaldusväärsed tööandjad ja

nende tööle võetud välismaalased on samuti õiguskuulekad. See omakorda suurendab riigi

julgeolekut ja elanike turvatunnet.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustel on Eesti elanikele oluline positiivne mõju, sest

need aitavad seista ebaseadusliku sisserände ning viisade ja elamislubade väärkasutuse vastu,

et tagada avalik kord ja ohjeldada kuritegevust. Muudatusel on seega ka positiivne mõju Eesti

siseturvalisusele ja julgeolekule, sealhulgas laiemalt Schengeni ala toimimisele ja liikmes-

riikide julgeoleku tagamisele.

69 Statistikaamet. Rahvaarv.

6.2.3. Mõju majandusele

Sihtrühm: tööandjad, kes kasutavad välistööjõudu. Statistikaameti andmetel on Eestis

2023. aasta seisuga majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 153 88370. Aastatel 2019–2023 on

VMS-i alusel lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotlenud ca 9000 tööandjat ja välis-

maalased taotlenud tähtajalist elamisluba töötamiseks ca 4000 tööandja juures. Seega on

tööandjaid, kes tõenäoliselt võtavad tööle välismaalasi, võrreldes kõigi Eesti majanduslikult

aktiivsete ettevõtetega vähe ja sihtrühm on väike.

Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks esmakordse tähtajalise elamisloa

andmise otsuste statistika on tabelites 14 ja 15. Lühiajalist Eestis töötamist on 2023. aastal

võrreldes varasemaga registreeritud vähem. Põhjus on eelkõige selles, et Ukraina kodanikud on

taotlenud rahvusvahelist ja ajutist kaitset ning Venemaa ja Valgevene kodanikele on kehtesta-

tud sanktsioonid.

Tabel 14. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks esmakordse tähtajalise

elamisloa andmise otsuste arv aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine 32 170 22 060 32 882 24 378 7068

Töötamiseks tähtajalise elamisloa andmine 2215 2089 2249 2463 2054

Tabel 15. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine töötamise liigi kaupa aastatel 2019–2023

(allikas: PPA)

Töötamise liik 2019 2020 2021 2022 2023

Üldkorras 25 170 17 027 25 373 19 065 4612

Hooajatöö 5020 3524 5156 2755 1218

Tippspetsialist 441 373 842 1100 494

Teenuse vaba liikumine 73 204 327 189 224

Iduettevõttes 522 355 560 709 152

Sportlane/treener/spordikohtunik/sporditöötaja 129 136 193 108 83

Teaduslik tegevus / akadeemiline töötaja 97 82 94 115 62

Noorteprojektis/-programmis 52 53 52 48 43

Loominguline töötaja 215 82 99 57 40

Lähetatud töötaja 303 121 47 94 35

Õpetaja 63 36 35 62 32

Vaimulik/nunn/munk 30 19 50 41 29

Praktika eesmärgil 40 33 48 27 23

Kasvuettevõttes 0 0 0 0 19

Ettevõtjasisene üleviimine 5 5 1 4 2

Lapsehoidja 9 8 5 3 0

Välisleping 0 0 0 1 0

Märkimata 1 2 0 0 0

Ekspert/nõustaja/konsultant 0 0 0 0 0

Seadmete paigaldaja / oskustööline 0 0 0 0 0

70 Statistikaamet 2023. Majandusüksused 25.10.2023 seisuga. – Eesti avaandmed.

Kokku 32 170 22 060 32 882 24 378 7068

16. mai 2024. aasta seisuga on registreeritud lühiajaliselt Eestis töötama 3691 välismaalast.

Peamiselt on need Ukraina (990), Moldova (837), Usbekistani (357), Gruusia (254), Lõuna-

Aafrika Vabariigi (169), India (147), Türgi (91), Kasahstani (90), Aserbaidžaani (82) ja

Ameerika Ühendriikide (61) kodanikud. 84% on mehed (3098) ja 16% naised (593). Vanuse

järgi on nad peamiselt 35–39-aastased (662), 30–34-aastased (622), 25–29-aastased (612),

40–44-aastased (488) ja 20–24-aastased (445). Välismaalased on asunud Eestisse tööle

peamiselt üldkorras71 (2479), hooajatööks (476), tippspetsialistina72 (203), teenuse osutamiseks

(191) ja sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana (69). Tööandja põhitegevusala

järgi teevad nad tööd peamiselt töötleva tööstuse (902), ehituse (801), põllumajanduse, metsa-

majanduse ja kalapüügi (458), muu teenindava tegevuse (387) ning veonduse ja laonduse (312)

valdkonnas. Töökohtadest on peamised metallitöötluse ja masinaehituse oskustöölised (712),

ehitustöölised (699), põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse lihttöölised (381), mootor-

sõidukite ja liikurmasinate juhid (317) ning toiduaine-, puidu- ja rõivatööstuse jms oskus- ja

käsitöölised (218).

Tabel 16. D-viisa taotlused reisi eesmärgi järgi aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

Reisi eesmärk 2019 2020 2021 2022 2023

Lühiajaline töötamine 18 640 14 638 21 444 12 914 4482

Sugulaste või sõprade külastamine 1417 1479 2302 2367 1349

Õpingud 1882 934 1667 1307 1084

Muu 472 200 379 556 627

Puudub 496 395 597 492 611

Kaugtöö 0 58 176 242 231

Ärireis 3646 366 560 302 175

Iduettevõtlusega tegelemine 179 93 101 77 78

Meditsiinilised põhjused 3 12 20 10 4

Ametireis, poliitilised põhjused 12 0 1 2 0

Sport 4 0 0 0 0

Turism 1 0 0 0 0

Kokku 26 752 18 175 27 247 18 269 8641

Tabel 17. Lühiajalise viisa taotlused reisi eesmärgi järgi aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

Reisi eesmärk 2019 2020 2021 2022 2023

Sugulaste või sõprade külastamine 36 131 6082 8633 8582 4980

Turism 82 129 13 171 20 087 10 251 4940

Ärireis 6748 2779 6952 1988 1584

Muu 4349 723 1971 877 612

Sport 7193 1732 1876 757 473

Kultuur 8044 796 1087 526 386

Õpingud 842 186 154 136 171

Ametireis, poliitilised põhjused 259 43 63 41 80

Transiit 904 868 784 193 33

71 Kohalduvad üldised VMS-s esitatud lühiajalise Eestis töötamise registreerimise tingimused. Tööandjal on nõue

maksta välismaalasele töötasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta

keskmise brutokuupalgaga. 2023. aasta märtsist 2024. aasta märtsini on see 1685 eurot. 72 Tööandja on kohustatud maksma tippspetsialistile töötasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti

viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega. 2023. aasta märtsist

2024. aasta märtsini on see 2528 eurot.

Meditsiinilised põhjused 142 28 56 60 31

Lennujaama transiit 15 0 2 11 1

Iduettevõtlusega tegelemine 1 0 0 0 0

Lühiajaline töötamine 0 0 2 0 0

Kokku 146 757 26 408 41 667 23 422 13 291

Mõju ulatus on keskmine. Muudatused, millega sätestatakse tööandjale Eesti äriregistris

registreerimise nõue ja nähakse töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemise korral ette tegeliku

majandustegevuse ajaline määr, aitavad teha senisest tõhusamalt kindlaks tööandja usaldus-

väärsuse ja hinnata tema võimekust täita VMS-s sätestatud kutsuja kohustusi. Muudatused

loovad tööandja usaldusväärsuse hindamises õigusselguse, tänu millele väheneb Eestis viibimi-

se ja töötamise alustega skeemitamine ja paraneb ettevõtluskeskkonna aus konkurents. Laiemalt

toob töörände regulatsiooni ajakohastamine ja korrastamine kaasa üldise positiivse mõju

ettevõtluskeskkonnale, soodustades ettevõtjate ausat konkurentsi. Kuivõrd välismaalastele on

jätkuvalt tagatud võimalus asuda Eestisse tööle ja muudatused ei piira tööandjate võimalusi

võtta välismaalasi tööle, ei esine sihtrühmale negatiivset mõju.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei puuduta kõiki tööandjaid, vaid

üksnes neid, kes kasutavad välistööjõudu ja võtavad välismaalasi tööle VMS-i alusel.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest

Eesti ettevõtluskeskkonna aus konkurents on paremini tagatud. Võimalikke riske, mis võivad

kaasneda teadmatusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda sihtrühmale olulist mõju. Muudatused

ei piira tööandjate võimalusi võtta välismaalasi tööle. Endiselt on välismaalastele tagatud

võimalus Eestisse saabuda ning siin viibida, elada ja töötada.

6.2.4. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: välismaalased, kes soovivad asuda Eestisse tööle või jätkata Eestis töötamist.

2023. aastal tegi PPA 7068 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja 2054 töötamiseks

esmakordse tähtajalise elamisloa andmise otsust (vt tabel 18).

Tabel 18. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks esmakordse tähtajalise

elamisloa andmise otsuste arv aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine 32 170 22 060 32 882 24 378 7068

Töötamiseks tähtajalise elamisloa andmine 2215 2089 2249 2463 2054

Mõju ulatus on keskmine. Muudatused mõjutavad tööjõuturgu, aga ei piira tööandjatele

välistööjõu kättesaadavust. Tihti ei tunne Eestis töötav välismaalane Eesti seadusi ega Eestis

töötamise tingimusi ja nõudeid. Tööandjal, kes kutsub välismaalase Eestisse tööle, on kohustus

tagada, et välismaalane vastaks Eestis töötamise tingimustele, sealhulgas peab ta registreerima

välismaalase lühiajalise Eestis töötamise või kindlustama, et Eestis tähtajalise elamisloa alusel

elaval välismaalasel oleks Eestis töötamise õigus. Töörände regulatsiooni korrastamisega

tagatakse välismaalaste õiguste tõhus kaitse. Seega on muudatuste oodatav mõju neile

positiivne.

Kuivõrd Eestis töötamise tingimustes ei tehta töörände regulatsiooni korrastamisel põhi-

mõttelisi muudatusi, ei ole põhjust eeldada, et muudatused suurendavad välistööjõu sisserännet.

Muudatused, millega jäetakse välja lapsehoidja-koduabilise regulatsioon, ajakohastatakse

renditöö regulatsiooni ja täpsustatakse kaugtööks antud viisa alusel Eestis töötamise regulat-

siooni, puudutavad väikest ja väga spetsiifilist osa tööturust. Seega ei avalda muudatused

sihtrühmale olulist mõju.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei puuduta kõiki välismaalasi, vaid

üksnes neid, kes soovivad asuda Eestisse elama ja tööle või juba viibivad Eestis töötamise

eesmärgil. Samuti peavad välismaalased, kes soovivad asuda Eestisse tööle või jätkata Eestis

töötamist, viima end muudatustega kurssi ühel korral, kui nad asuvad taotlema või pikendama

Eestis viibimiseks, elamiseks või töötamiseks antud luba.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest

välismaalase õigused on paremini kaitstud. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadma-

tusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda olulist sotsiaalset mõju. Muudatustel

on sihtrühmale positiivne mõju, sest need aitavad tagada Eestis töötavate välismaalaste õiguste

tõhusa kaitse ja parendavad juba Eestis viibivate välismaalaste ligipääsu tööturule.

6.3. Muude VMS-i kitsaskohtade lahendamine

Eelnõuga ajakohastatakse VMS-i, et lahendada praktikas ilmnenud kitsaskohti:

 täiendatakse püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise lisatingimusi

(vähemalt A2-tasemel eesti keele oskus ja kohanemisprogrammi läbimine);

 täpsustatakse Eestis olles D-viisa taotlemist;

 täpsustatakse püsivalt Eestis elamise mõistet;

 täpsustatakse nõudeid taotluses esitatavatele andmetele ja sellele lisatavatele tõenditele;

 lihtsustatakse rahvusvahelistumiseks oluliste filmide ja sarjade tootmiseks Eestis töötamist;

 täiendatakse avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks tähtajalise elamisloa andmisest

keeldumise aluseid;

 kaotatakse töötamise keeld, kui tähtajaline elamisluba on antud kaaluka riikliku huvi alusel;

 luuakse erand, mis võimaldab PPA-l vaadata läbi Eesti kinnipidamisasutuses viibiva kinni-

peetava, vahistatu või arestialuse tähtajalise elamisloa taotluse, kui teda ei pea ükski riik

kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks;

 täpsustatakse kutsuja kohustuste lõppemist;

 täpsustatakse tervisekindlustuslepingu nõuet.

6.3.1. Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm: 1) PPA ametnikud, kes teevad viisa, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ning elamisloa

eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku;

2) konsulaarametnikud, kes viivad läbi viisamenetlusi ja võtavad vastu tähtajalise elamisloa

taotlusi, s.o umbes 40 konsulaarametnikku;

3) KUM-i teenistujad, kes puutuvad kokku kohanemisprogrammi rakendamisega;

4) HARNO teenistujad, kelle ülesanne on valmistada ette ja viia läbi eesti keele tasemeeksam.

Mõju ulatus on keskmine. Muudatused toovad kaasa mõningase mõju PPA, Eesti välis-

esinduste, KUM-i ja HARNO töökorraldusele. Muudatuste tulemusena tuleb teha teavitus-

tegevusi ning täiendada infomaterjale ja veebikeskkondade infot. PPA peab täiendama

menetlusjuhendeid ning koolitama ametnikke, kes viivad läbi elamisloa- ja viisamenetlusi.

Välismaalased, kes asuvad Eestisse elama tähtajalise elamisloa alusel, suunatakse juba praegu

pärast elamisloa andmist osalema kohanemisprogrammis. Seetõttu ei ole oodata, et KUM-i töö-

koormus muutuks. Kui jõustub püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise

nõue osata eesti keelt vähemalt A2-tasemel, suureneb eesti keele tasemeeksami sooritajate arv.

Prognoosi kohaselt võib see kasvada kuni 2000 inimese võrra aastas. Samas ei suurene

eksaminandide arv hüppeliselt kohe muudatuse jõustumisel, kuna varem antud tähtajalised

elamisload aeguvad jooksvalt ja tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks

taotletakse vahetult enne eelmise elamisloa kehtivusaja lõppu. Seega kasvab eksaminandide arv

pigem etapiti ja esimestel aastatel pärast muudatuse jõustumist ei ole oodata, et HARNO töö-

koormus suuresti kasvaks.

Sarnaselt pikaajalise elaniku elamisloa ja kodakondsuse taotlemisega nähakse püsivalt Eestisse

elama asumiseks tähtajalise elamisloa taotlemise korral ette erandid, misjuhul on välismaalane

eesti keele tasemeeksamist osaliselt või täielikult vabastatud. Eesti keele tasemeeksamist välis-

maalase täieliku või osalise vabastamise otsustab ekspertkomisjon, arvestades Vabariigi

Valitsuse 13. detsembri 2017. aasta määrust nr 247 „Isiku terviseseisundist tulenevalt koda-

kondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja eesti keele ning kodakondsuse taotleja

„Kodakondsuse seaduse“ ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksami sooritamise ulatuse

ja viisi määramise või nimetatud eksamite sooritamisest vabastamise tingimused ja kord“.

Seega avaldavad muudatused mõningast mõju ka eesti keele tasemeeksami ekspertkomisjonile

ja HARNO-le, kelle ülesanne on korraldada ekspertkomisjoni teenindamist.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja

töökorraldusmuudatused on ühekordsed.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Võimalikke riske, et muudatustest ei olda

teadlikud ning need ei rakendu eesmärgipäraselt, aitab maandada tõhus ja pidev teavitus- ja

koolitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustega kaasneb sihtrühmale oluline positiivne mõju,

kuna ajakohastatakse VMS-i ja lahendatakse praktikas ilmnenud kitsaskohad. See omakorda

aitab kaasa VMS-i tõhusamale rakendamisele ning lihtsustab PPA ja konsulaarametnike tööd.

6.3.2. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: välismaalased, kes taotlevad Eestisse saabumiseks lühiajalist või D-viisat või

elamisluba. 2023. aastal taotles lühiajalist viisat 13 291 ja D-viisat 8641 välismaalast, lühi-

ajalise Eestis töötamise registreerimist taotleti 9938 välismaalasele ning tähtajalist elamisluba

taotles 9228, tähtajalise elamisloa pikendamist 4029 ja pikaajalise elaniku elamisluba 832

välismaalast (vt tabel 19). Seejuures taotles tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama

asumiseks 1838 välismaalast ja PPA prognoosib, et 2024. aastal esitatakse selliseid taotlusi

umbes 2000. Võrreldes Eesti elanike koguarvuga73 on sihtrühm väike.

Tabel 19. Lühiajalise viisa, D-viisa, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja elamisloa

taotlused aastal 2023 (allikas: PPA)

2023

Lühiajalise viisa taotlused 13 291

D-viisa taotlused 8641

Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlused 9938

Tähtajalise elamisloa taotlused 9228

73 Statistikaameti andmetel elab Eestis 2024. aasta 1. jaanuari seisuga 1 374 687 inimest.

Tähtajalise elamisloa pikendamise taotlused 4029

Pikaajalise elaniku elamisloa taotlused 832

Mõju ulatus on keskmine. Muudatused mõjutavad välismaalase Eestis viibimise, elamise ja

töötamise võimalusi, aga aitavad kaasa tõhusamale rändemenetlusele. Muudatustega tagatakse

välismaalaste õiguste tõhus kaitse ja lahendatakse praktikas ilmnenud kitsaskohti. Seega on

muudatuste oodatav mõju sihtrühmale positiivne.

Muudatused, millega täiendatakse püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa

andmise lisatingimusi, mõjutavad välismaalaste Eestis elamise võimalusi, aidates seejuures

senisest paremini kaasa nende Eestis lõimumisele, sealhulgas kohanemisele. Välismaalased,

kes asuvad Eestisse elama tähtajalise elamisloa alusel, suunatakse juba praegu pärast elamisloa

andmist osalema kohanemisprogrammis, milles muu hulgas õpetatakse eesti keelt A1- ja A2-

tasemel. Kohanemisprogrammi läbimine ja eesti keele oskuse omandamine on üks olulisemaid

eeldusi, et ühiskonda sulanduda ja selles toimuvat mõista. Välismaalastele on eesti keele oskus

ka vahend, et saavutada näiteks parem haridus ja töökoht, ent see on samuti tähtis ühiskonnale,

kuna aitab kaasa lõimumisele ja eesti keele säilimisele. Kui välismaalane ei ole lisatingimusi

täitnud, on tal jätkuvalt võimalik taotleda püsivalt Eestisse elama asumiseks antud tähtajalise

elamisloa pikendamist või elamisluba mõnel muul VMS-s sätestatud alusel. Seega on

muudatuste oodatav mõju sihtrühmale ja laiemalt Eesti elanikkonnale positiivne.

Muudatused, millega:

täpsustatakse Eestis olles D-viisa taotlemist;

täiendatakse avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks tähtajalise elamisloa andmisest

keeldumise aluseid;

kaotatakse töötamise keeld, kui tähtajaline elamisluba on antud kaaluka riikliku huvi alusel,

ning

luuakse erand, mis võimaldab PPA-l vaadata läbi Eesti kinnipidamisasutuses viibiva kinni-

peetava, vahistatu või arestialuse tähtajalise elamisloa taotluse, kui teda ei pea ükski riik

kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks,

puudutavad väikest ja väga spetsiifilist osa sisserändajatest. Seega ei avalda need muudatused

sihtrühmale olulist mõju.

Muudatuste oodatav mõju on positiivne, kuna need aitavad kaasa õigusselgusele. Samuti

aitavad muudatused tagada välismaalase õiguste tõhusama kaitse. Praktikale tuginedes on iga

eelloetletud muudatus puudutanud aastas kuni kümmet välismaalast. Kaaluka riikliku huvi

alusel ei ole PPA seni andnud ühtegi tähtajalist elamisluba.

Muudatus, millega täpsustatakse D-viisa andmise tingimusena tervisekindlustuslepingu nõuet,

mõjutab välismaalasi, kes taotlevad D-viisat. Tervisekindlustuslepingu nõue tuleneb vajadusest

tagada, et Eestis viibimise ajal ei muutuks välismaalane koormaks riigi sotsiaal- ja tervishoiu-

süsteemile. Kuna edaspidi peab välismaalasel olema kehtiv tervisekindlustusleping iga kord ka

juhul, kui ta on kavandanud D-viisa kehtivusajal reisida Eestisse mitu korda, mitte ainult

esimesel korral, aitab muudatus kaasa välismaalase õiguste tõhusamale kaitsele. 2023. aastal

esitati Eesti välisesindustele ja PPA-le 8641 D-viisa taotlust.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna välismaalased, kes soovivad Eestis elada või

töötada, peavad viima end muudatustega kurssi ühel korral, kui nad asuvad taotlema või

pikendama Eestis viibimiseks, elamiseks või töötamiseks antud viisat või elamisluba.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest

välismaalaste õigused on paremini kaitstud. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadma-

tusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda olulist sotsiaalset mõju. Muudatustel

on sihtrühmale positiivne mõju, sest need aitavad kaasa tõhusamale rändemenetlusele ja

võimaldavad lahendada praktikas ilmnenud kitsaskohti.

6.4. Mõju isikuandmete töötlemisele

6.4.1. Tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlemiseks vajalike andmete ja tõendite

esitamine enne taotlust

Sihtrühm: 1) välismaalased, kes esitavad tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse;

2) PPA ametnikud, kes viivad läbi elamisloa taotluse eel- ja järelkontrolli, s.o umbes

250 ametnikku, ning

3) konsulaarametnikud, kes võtavad vastu tähtajalise elamisloa taotlusi, s.o umbes 40 konsu-

laarametnikku.

Mõju ulatus on keskmine. Välismaalasel, kes taotleb esimest korda tähtajalist elamisluba või

elamisõigust, ei ole võimalik esitada taotlust elektrooniliselt, sest tal puudub selle digiall-

kirjastamiseks vajalik digitaalne dokument ja enamjaolt ei ole temalt võetud varasemas

menetluses sõrmejälgi. See tähendab, et kehtiva õiguse ja praktika kohaselt tuleb välismaalase

paberil esitatud andmed trükkida käsitsi RIS-i ümber ehk taotluse vastuvõtmine on menetlejale

pigem kohmakam, kui võimaldab kaasaegne tehnoloogia. Muudatuse tulemusena luuakse

õiguslik alus, et välismaalane võib esitada tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlemiseks

vajalikud andmed ja tõendid enne taotlust PPA iseteeninduskeskkonnas ning ei pea neid

allkirjastama. Pärast seda on välismaalasel võimalus pöörduda tähtajalise elamisloa või

elamisõiguse taotluse esitamiseks kuue kuu jooksul Eesti välisesindusse või PPA-sse.

Välismaalane peab selleks tegema vaid kaks toimingut: andma oma sõrmejäljed ning kinnitama

varem esitatud andmete ja tõendite õigsust allkirjaga. Seejuures võib taotluse allkirjastada

infotehnoloogilise vahendiga ehk anda allkirja taotlusele otse ekraanil.

Välismaalasele ei kaasne tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlemiseks vajalike andmete

ja tõendite esitamisega kohustust esitada hiljem tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlus.

Juhul, kui ta seda ei tee, kustuvad andmed ETR-st kuue kuu möödudes automaatselt.

Muudatus toetab pikaajalist eesmärki võimaldada ametiasutustega paberivaba asjaajamist ning

teha igapäevatoimingud paindlikumaks. Arvestades, et isikuandmeid töödeldakse enne täht-

ajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse esitamist ja riik ei kogu neid omal algatusel, on

isikuandmete töötlemine vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks isikuandmete kaitse

üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkti e tähenduses. Andmekoosseis ühtib kehtiva VMS-i alusel

tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluses esitatavate andmetega, välja arvatud allkiri ja

võetud sõrmejäljed. Pärast seda, kui välismaalane on andnud isiklikult allkirja ja võetud on

tema sõrmejäljed, töödeldakse andmeid tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse

menetlemiseks VMS-s sätestatud alustel.

Kehtiva VMS-i § 215 kohaselt peab Eesti välisesindus tuvastama välismaalase isiku või

kontrollima isikusamasust ja võtma temalt sõrmejäljed. Seejärel edastab ta pabertaotluse

menetlemiseks PPA-le, kes sisestab andmed ja tõendid ETR-i. Seega ei ole Eesti välisesindusel

praegu vaja ETR-i kantud andmeid ja tõendeid töödelda. Muudatuse rakendamiseks tuleb see

õigus Eesti välisesindusele anda, sest kui tal ei ole õigust ETR-i kantud tähtajalise elamisloa

või elamisõiguse taotlemiseks vajalikke andmeid ja tõendeid välismaalasele kuvada, ei ole

välismaalasel võimalik nende õigsust allkirjaga kinnitada. Seega, isikuandmete vastutav

töötleja on PPA, kuid Eesti välisesindusele tuleb tagada juurdepääs juhuks, kui välismaalane

esitab tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse Eesti välisesinduses. Muul põhjusel ei ole

Eesti välisesindusel vaja ETR-i kantud tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlemiseks

vajalikele andmetele ja tõenditele juurde pääseda.

Tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlemiseks vajalike andmete ja tõendite suhtes

rakendatakse samu organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid nagu

tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse andmete suhtes. ETR-i turvaklass on praegu

K3T3S2 ja turbeaste kõrge.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna riigiasutuste põhiülesandeid ei muudeta ja

võimalikud töökorraldusmuudatused on ühekordsed.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Muudatuste rakendamiseks on vaja teha

arendustöid, mis on keerulised ja mahukad ning muudavad PPA ja Eesti välisesinduste senist

töökorraldust. Arendustöödega kaasnevad riskid, mis võivad mõjutada avaliku teenuse

osutamist. Riski aitavad maandada pidev koostöö, tõhus infovahetus, põhjalik arendustegevus

ja muudatuste etapikaupa rakendamine. Välismaalasele, kes esitab PPA iseteeninduskesk-

konnas andmeid ja tõendeid, on ebasoovitava mõju kaasnemise risk ebatõenäoline. Kui ta

taotlust ei esita, ei töötle riik ka tema andmeid ega tee tema kohta järeldusi. Välismaalane saab

ise otsustada, millal ta andmeid ja tõendeid esitab ning teeb need riigile kättesaadavaks.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusega kaasneb sihtrühmale oluline positiivne mõju:

paraneb PPA ja konsulaarametnike igapäevatöö andmete kogumisel, haldamisel ja vahetamisel.

Muudatuse rakendamisega võib kaasneda küll ebasoovitav mõju, kuid riskide maandamisega

tegeletakse pidevalt ja seetõttu on sellise riski realiseerumine pigem ebatõenäoline.

6.4.2. Andmekoosseis ja andmete säilitamise tähtaeg

Sihtrühm: välismaalased, kes taotlevad lühiajalise Eestis töötamise registreerimist, viisat,

elamisluba või elamisõigust, ja välismaalased, kes on registreeritud lühiajaliselt Eestis töötama

või kellel on viisa, elamisluba või elamisõigus. Sihtrühma suurust on kirjeldatud eelmistes mõju

valdkondades (vt seletuskirja punktid 6.2.4 ja 6.3.2). Võrreldes Eesti elanike koguarvuga on

sihtrühm väike.

Mõju ulatus on väike. Eelnõuga sätestatakse seaduse tasandil viisaregistri, LTR-i ja ETR-i

andmete koosseis ja säilitamise tähtajad, mis on praegu sätestatud andmekogude põhimäärus-

tes. Seega ei ole muudatusel andmesubjekti õigustele vahetut mõju. Edaspidi on andmesubjektil

võimalik saada VMS-i lugedes aru, et andmeid, mille ta on taotluses esitanud, töödeldakse

asjaomases andmekogus konkreetse säilitustähtaja jooksul. Isikuandmete säilitamist käsitatakse

eraelu puutumatuse riivena. Konkreetse säilitustähtaja sätestamine seaduse tasandil aitab kaasa

läbipaistvale andmetöötlusele.

Andmete säilitamise tähtaeg

Viisaregistris on kavandatud säilitada andmeid kõige kauem 60 aastat, LTR-s kõige kauem

25 aastat ja ETR-s alaliselt.

 Viisaregistris

Tuleb arvestada, et Eestisse saabuva välismaalase kohta ei ole sageli rohkem andmeid, kui tema

taotluses esitatud andmed enda päritolu kohta. Paraku on mitmes kolmandas riigis võimalik

välismaalasel korruptiivselt omandada erinevaid identiteete ja isikut tõendavaid dokumente,

sealhulgas sünnitunnistusi, abielutunnistusi ja haridust tõendavaid dokumente, samuti reisi-

dokumente. Õiguskaitse- ja julgeolekuasutuste igapäevatöös on esinenud juhtumeid, kus

välismaalane on üritanud läbi erinevate menetluste omandada Eestis viibimise alust või

siseneda Schengeni alale ning pärast ebaõnnestumist kasutanud uut identiteeti ja

reisidokumenti. Samuti ei saa välistada juhtumeid, kus viisaregistri andmeid vajatakse süüteo

menetlemiseks. Sellistes juhtumites on viisaregister aidanud välismaalasi ja nende erinevaid

identiteete hõlpsamini tuvastada, kuna selles on olnud talletatud väljastatud viisade ajalugu,

varem kasutatud dokumentide andmed, fotod ja sõrmejäljekujutised.

Kui kustutada viisaregistri andmed näiteks viis aastat pärast viisa kehtivusaja lõppemist, nagu

on sätestatud VIS-i määruses, ahenevad võimalused selgitada välja, millised välismaalased

kujutavad endast ohtu sisejulgeolekule või avalikule korrale. Viisaregistri pidamise eesmärk on

tagada avalik kord ja sisejulgeolek. Viisaregistris säilitatakse välismaalase isikuandmeid

digitaalselt ning neid saavad kasutada Eesti pädevad asutused viisataotluse menetlemiseks ja

viisa väljastamiseks. Viisaregistri andmed on seejuures infotehnoloogiliste turvameetmetega

kindlalt kaitstud. Viisa on riigi pakutav hüve ja ükski välismaalane ei ole kohustatud Eestisse

viisa alusel saabuma.

 LTR-s

Nagu eespool kirjeldatud, saabub suur osa välismaalasi Eestisse viisa alusel töötama ja

töötamise andmed on LTR-s. Seega sätestatakse LTR-i andmete säilitamise tähtaeg – kõige

kauem 25 aastat.

Sarnaselt viisaregistrile aitab LTR pädevatel asutustel ennetada süütegusid, tagada avalikku

korda ja riigi julgeolekut välismaalase lühiajalise Eestis töötamise seadusliku aluse ja

tingimustele vastavuse andmete töötlemise kaudu. Kolmandate riikide kodanike kohta, kes

saabuvad Euroopa Liitu ja Eestisse ning asuvad tööle, ei pruugi Eestil olla rohkem andmeid kui

need, mis tööandja esitab välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluses,

näiteks välismaalase kohta, kes saabub Eestisse tööle viisavaba viibimisõiguse alusel. Seega on

vaja LTR-i andmeid säilitada kuni 25 aastat. Kui andmetele kehtestada lühem säilitusaeg,

vähenevad võimalused teha kindlaks isikuid, kes võivad kujutada ohtu avalikule korrale ja riigi

julgeolekule.

 ETR-s

ETR-i andmeid säilitatakse alaliselt, kuivõrd välismaalase staatuse ja dokumenteerimise

menetluses kogutud andmed on asjakohased ja vajalikud nii välismaalase tulevastes

menetlustes kui ka temaga seotud isiku staatuse ja dokumenteerimise menetluses. Need andmed

võivad seega olla asjakohased ka pärast välismaalase surma. ETR-i digitaalsed registrikaardid

on hinnatud arhiiviväärtuslikuks ja neid säilitatakse kuni ETR-i likvideerimiseni. Ühe riigi

elanikkonna staatuse ja dokumenteerimise andmed on olulised ka selle riigi ajaloo

jäädvustamiseks. Lisaks on ETR riiklik register, mille abil on tulevikus võimalik tuvastada

välismaalase järglastel ja lähedastel oma seoseid ja sugulussuhteid, kuna staatuse ja

dokumenteerimise menetluses kogutud andmeid ei pruugi olla mujal alles. Samuti tuleb

arvestada, et kõige rohkem välismaalasi elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel, mis on

tähtajatu. Teisisõnu on neil välismaalastel alaline õiguslik saatus.

Andmekoosseis

Andmekoosseisu seaduse tasandil kehtestamisega ei muutu see, et isikuandmeid töödeldakse

jätkuvalt seaduses sätestatud alustel, st isikuandmete töötlemine peab olema vajalik avalikes

huvides oleva ülesande täitmiseks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkt e

tähenduses. Samuti ei muutu andmete töötlemise laad, ulatus, kontekst ega eesmärk isiku-

andmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 1 tähenduses.

LTR-i ja ETR-i hakatakse kandma ka riskiprofiili andmeid ja teistelt haldusorganitelt

konsultatsioonimenetluses saadud andmeid. Riskiprofiili andmed on isikustamata omaduste või

käitumismustrite kogum, mille alusel on haldusorganil võimalik oma tööd riigi sisejulgeoleku

tagamiseks tõhusamalt korraldada. Konsultatsioonimenetluse andmeid praegu LTR-i ja ETR-i

ei kanta, kuid neid töödeldakse VMS-i ja HMS-i alusel juba praegu. Seega, andmekoosseis küll

täieneb, kuid selliste isikuandmetega, mille töötlemiseks on pädeval haldusorganil kehtiva

õiguse alusel seadusest tulenev alus.

Viisaregistri andmekoosseisu täiendamine aitab samuti tõhusamalt korraldada haldusorgani

tööd avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisel. Viisaregistri andmekoosseisu täiendamine on

vajalik, et selgitada välja välismaalase või tema perekonnaliikme võimalik kuritegelik või

sõjaväeline taust, mis aitab hinnata, kas välismaalane võib olla ohtlik avalikule korrale või riigi

julgeolekule.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei puuduta kõiki välismaalasi, vaid

üksnes neid, kes soovivad taotleda viisat või asuda Eestisse elama või kes juba viibivad Eestis.

Samuti peavad välismaalased viima ennast muudatustega kurssi ühel korral, kui nad asuvad

taotlema või pikendama Eestis viibimiseks, elamiseks või töötamiseks antud luba.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest

välismaalaste õigused on paremini kaitstud. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadma-

tusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda olulist sotsiaalset mõju. Muudatustel

on sihtrühmale positiivne mõju, sest need aitavad tagada välismaalaste õiguste tõhusa kaitse.

6.5. Koondmõju tööandjate ja välismaalaste halduskoormusele

Koondmõju tööandjate ja välismaalaste halduskoormusele on positiivne: riigile andmete

esitamine muutub kiiremaks, mugavamaks ja lihtsamaks. Selle tulemusel vähenevad tööandjate

kulud ning välismaalase tööle võtmine muutub kiiremaks ja lihtsamaks.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

Muudatuste rakendamine toob kaasa:

1) infosüsteemide arendamise ja haldamise kulud ning

2) koolitus- ja teavitustegevuste kulud.

Muudatuste rakendamine eeldab infotehnoloogilisi arendustöid. Vaja on arendada PPA, MTA,

TI, töötukassa ja HTM-i andmekogusid. Arendustööde tellija on PPA koostöös MTA, TI,

töötukassa ja HTM-ga. Arendustööd realiseeritakse etapikaupa ning neid on plaanitud rahastada

samuti etapikaupa riigituludest ja Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondi meetme „Digi-

riik“ tegevustest (edaspidi struktuurifond).

RIS-i kaasajastamine hõlmab nii LTR-i, ETR-i kui ka MIGIS-e arendamist ning toob kaasa

väikesemahulised arendustööd viisaregistris ja ABIS-s74. RIS-i ja MIGIS-e arendustööd algasid

2021. aastal. Valminud on LTR-i iseteeninduskeskkond, MIGIS I etapi arendustööd ja RIS-i II

etapi esimene osa, mille käigus loodi uus PPA lühiajalise Eestis töötamise menetlemise

keskkond. Praegu on töös RIS-i I etapi järeltööd.

RIS-i I etapi ehk LTR-i iseteeninduskeskkonna arendustööde maksumus oli 483 596 eurot75 ja

neid rahastati riigituludest. RIS I etapi järeltööde maksumus on 30. oktoobri 2023. aasta seisuga

417 100 eurot ja neid rahastatakse Siseministeeriumi valitsemisala olemasolevast eelarvest.

MIGIS-e I etapi arendustööde maksumus oli 443 520 eurot ning neid rahastati struktuurifondist

(360 000 eurot) ja riigituludest (83 520 eurot). RIS-i II etapi esimene osa, mille käigus loodi

uus PPA lühiajalise töötamise menetluskeskkond, maksis 587 520 eurot ning seda rahastati

struktuurifondist (314 160 eurot) ja riigituludest (273 360 eurot).

Arendustööd jätkuvad aastatel 2024–2028: RIS-i II etapi teine osa, RIS-i III ja IV etapp ning

MIGIS-e II etapp. RIS-i teadaolevate arendustööde ja MIGIS-e II etapi arendustööde

maksumus on praeguse prognoosi kohaselt 5,34 miljonit eurot76. See sisaldab RIS-i puhul PPA

projektijuhi kulu, PPA ja partnerite 2024. ja 2025. aasta investeeringuid ning valminud

lahenduste ülalpidamiskulusid.

Tulevikuarendustööde maksumus selgub arendusetapi elluviimise eel.

Praegu teadaoleva info kohaselt viiakse RIS-i II etapi teise osa arendustööd ellu 2024. ja

2025. aastal. Nende tulemusena valmivad LTR-i menetluskeskkonna jätkuarendustööd, LTR-i

andmevahetuslahendused MTA ja TI andmekogudega ning ühe akna lahendus lähetatud

töötajate andmete edastamiseks TI-le. Arendustööd maksavad prognoosi kohaselt umbes

1,061 miljonit eurot, mida on planeeritud rahastada struktuurifondist ja Siseministeeriumi

olemasolevast eelarvest. Vajadusel esitab Siseministeerium riigi eelarvestrateegia koostamise

protsessis lisataotluse või taotleb lisarahastust struktuurifondist.

MIGIS-e II etapi arendustööd plaanitakse viia ellu 2024. aastal: arendatakse lisafunktsioonid ja

liidesed teiste andmekogudega. Lisaks on plaanis arendada X-tee teenus või teenused, mille

kaudu on võimalik saada MIGIS-st andmeid, sealhulgas MTA-l ja TI-l. PPA arendustööde

maksumus on hinnanguliselt 0,55 miljonit eurot, millest 320 000 eurot on planeeritud rahastada

struktuurifondist ja ülejäänud osa Siseministeeriumi olemasolevast eelarvest. Vajadusel esitab

Siseministeerium riigi eelarvestrateegia protsessis lisataotluse või taotleb lisarahastust struktuu-

rifondist.

RIS-i III etapi arendustööd viiakse ellu aastatel 2024–2028. Nende tulemusena valmib ETR-i

iseteeninduskeskkond, kaasajastatud ETR-i menetluskeskkond ning ETR-i andmevahetus-

lahendused MTA, TI, töötukassa ja HTM-i andmekogudega. RIS-i IV etapi arendustööd viiakse

ellu 2028. aastal ja nende tulemusena valmib IKT-lahendus tõhusaks konsultatsioonimenetluse

läbiviimiseks. RIS-i III ja IV etapi arendustööde maksumuseks on prognoositud ca 2,83

74 Viisaregistrit ja ABIS-t arendab SMIT oma eelarvest, lähtudes vastutava töötleja arendussoovidest. 75 Summad on siin ja edaspidi ilma käibemaksuta. Summad ei sisalda riigisaladusega kaitstud tegevuse maksumust,

millega on teadmisvajaduse korral võimalik tutvuda Siseministeeriumis. 76 RIS-i teadaolevad arendustööd ja lahenduste ülalpidamine maksavad kokku 4,79 miljonit eurot ja MIGIS-e

II etapi arendustööd ja lahenduste ülalpidamine 0,55 miljonit eurot.

miljonit eurot. Nende rahastamiseks esitab Siseministeerium riigi eelarvestrateegia koostamise

protsessis lisataotluse või taotleb lisarahastust struktuurifondist.

Otsest mõõdetavat tulu muudatuse rakendamisega ei kaasne. RIS-i kaasajastamine tagab

paindlikkuse, mis võimaldab tulevikus rakendada selles tõhusamalt erinevaid muudatusi.

Seeläbi hoitakse kokku ka arenduskulusid. Andmete töötlemise ja nende ühelt asutuselt teisele

edastamise õiguslike aluste loomine võimaldab asutustel hoida kokku ka kulusid, mida tehakse

praegu andmevahetuse korraldamiseks.

8. Rakendusaktid

Muudatuste rakendamiseks on vaja muuta järgmisi määrusi:

1) Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määrus nr 125 „Automaatse biomeetrilise

isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“;

2) Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2007. aasta määrus nr 247 „Isiku terviseseisundist

tulenevalt kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja eesti keele ning koda-

kondsuse taotleja „Kodakondsuse seaduse“ ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksami

sooritamise ulatuse ja viisi määramise või nimetatud eksamite sooritamisest vabastamise

tingimused ja kord“;

3) Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. aasta määrus nr 21 „Maksukohustuslaste registri

põhimäärus“;

4) tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. aasta määrus nr 4 „Töökeskkonna andmekogu

põhimäärus“;

5) majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. aasta määrus nr 69 „Töötukassa

andmekogu põhimäärus“;

6) siseministri 8. veebruari 2019. aasta määrus nr 6 „Broneeringuinfo andmekogu põhi-

määrus“;

7) siseministri 1. juuli 2020. aasta määrus nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud

välismaalaste andmekogu põhimäärus“;

8) siseministri 26. augusti 2020. aasta määrus nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline

kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu“;

9) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri

põhimäärus“;

10) siseministri 16. jaanuari 2024. aasta määrus nr 2 „Iduettevõtte või kasvuettevõtte

määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja kord ning selleks esitatavate andmete ja

tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded“;

11) siseministri 13. augusti 2014. aasta määrus nr 34 „Kohanemisprogramm“;

12) siseministri 22. märtsi 2023. aasta määrus nr 6 „Migratsioonijärelevalve andmekogu

põhimäärus“;

13) siseministri 20. detsembri 2007. aasta määrus nr 83 „Piirikontrolli andmekogu

põhimäärus“;

14) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 82 „Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja

vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord ja tähtajad ning piisavate rahaliste vahendite

määr“;

15) siseministri 22. detsembri 2009. aasta määrus nr 93 „Schengeni infosüsteemi riikliku

registri põhimäärus“;

16) siseministri 7. detsembri 2022. aasta määrus nr 40 „Sissesõidukeeldude riikliku registri

põhimäärus“;

17) siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määrus nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise

ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse

sissetuleku määrad“;

18) siseministri 4. detsembri 2015. aasta määrus nr 64 „Viisa andmisest keeldumise, viisa

tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja

viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise kord ning otsuse vaidlustamise

avalduse vorm“;

19) siseministri 10. jaanuari 2017. aasta määrus nr 5 „Viisakleebise andmeväljale

„MÄRKUSED“ kantavate riigisiseste märgete loetelu“;

20) siseministri 10. detsembri 2015. aasta määrus nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“;

21) siseministri 18. detsembri 2023. aasta määrus nr 27 „Välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus“;

22) siseministri 4. detsembri 2015. aasta määrus nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise kord“.

Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas 1. Kavandid on esialgsed ja muutuvad töö

käigus. Kavandatud muudatused esitatakse eraldi kooskõlastamiseks.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu §-ga 6 sätestatakse seaduse jõustumise aeg.

 Eelnõu § 1 punktid 4, 12–17, 20–24, 27, 33–36, 44–46, 50, 51, 54 ja 63–70, millega:

 ajakohastatakse PPA rändevaldkonna andmekogude regulatsiooni;

 sätestatakse tööandjale Eesti äriregistris registreerimise nõue ja tegeliku majandus-

tegevuse nõude ajaline määr;

 ajakohastatakse renditöö regulatsiooni;

 korrastatakse välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kiirmenetluse

regulatsiooni;

 kaotatakse kaaluka riikliku huvi alusel tähtajalise elamisloa puhul töötamise piirang ja

 sätestatakse kutsuja kohustuste lõppemise regulatsioon,

jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril, kuna nende rakendamiseks on vaja arendada viisa-

registrit, ETR-i ja LTR-i ning seetõttu on vaja ka ettevalmistus- ja üleminekuaega.

 Eelnõu § 1 punktid 9, 55–58 ja 73, millega reguleeritakse kohanemisprogrammi läbimist

ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskuse omandamist, jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril,

et anda piisav kohanemisaeg ning piisav ettevalmistus- ja üleminekuaeg, et täita püsivalt

Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise lisatingimused.

 Eelnõu § 2 ja § 5 punkt 1, millega reguleeritakse PPA ja TI ning PPA ja MTA andme-

kogude andmevahetust, jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril, kui on valminud RIS-i II etapi

teise osa arendustööd – PPA ja TI ning PPA ja MTA andmekogude andmevahetuslahendus.

 Eelnõu § 1 punktid 1, 42, 59 ja 60, § 3 punktid 2–4 ning § 5 punkt 2, millega

reguleeritakse paberivaba asjaajamist ning PPA ja HTM-i andmekogude andmevahetust

ning muudetakse ETR-i nimetus elamislubade ja elamisõiguste andmekoguks, jõustuvad

2028. aasta 1. jaanuaril, kui on valminud RIS-i III etapi arendustööd.

 Eelnõu § 1 punkt 47, millega reguleeritakse PPA ja töötukassa andmekogude andme-

vahetust, jõustuvad 2029. aasta 1. jaanuaril, kui on planeeritud valmima RIS-i IV etapi

arendustööd: konsultatsioonimenetlus, sealhulgas ETR-i ning töötukassa andmekogude

andmevahetuslahendus.

Eelnõu § 1 punktid 2, 3, 5–8, 10, 11, 18, 19, 25, 26, 28–32, 37–41, 43, 48, 49, 52, 53, 61, 62,

71 ja 72, § 3 punkt 1 ning § 4 jõustuvad üldises korras, kuna nende rakendamine ei eelda

ettevalmistus- ja üleminekuaega.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik

konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning

arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, EAKL-le, ETAG-le, ETKL-le,

HARNO-le, ITL-le, KAPO-le, KTK-le, MTA-le, PPA-le, Rektorite Nõukogule, RMIT-le,

SMIT-le, SUE-le, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tartu Ülikoolile, TI-le,

TEHIK-le, töötukassale ja WiE-le.

Eelnõu oli esimesel kooskõlastusringil 04.03.–12.04.2024. KUM ja Sotsiaalministeerium koos-

kõlastasid eelnõu märkusteta. Kaitseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

ning Kliimaministeerium kooskõlastuskirja ei esitanud. EAKL-l ja TI-l ei olnud sisulisi

täiendusi ega parandusi. ETAG, HARNO, MTA, Rektorite Nõukogu, RMIT, Tallinna Tehnika-

ülikool ja TEHIK arvamust ei avaldanud.

Justiitsministeeriumi, HTM-i, MKM-i, Rahandusministeeriumi, VÄM-i, Andmekaitse Inspekt-

siooni, Asutajate Seltsi, Eesti Aiandusliidu, Eesti Laevaomanike Liidu, Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoja, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni, EIS-i ja tema kaasatud

ettevõtjate, ETKL-i, KTK, ITL-i, KAPO, PPA, Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli, SMIT-i ning

töötukassa, arvamusi ja ettepanekuid on võimaluse piires arvestatud (vt seletuskirja lisa 2).

Algatab Vabariigi Valitsus …………………… 2024

VV ankeet VMS muutmine.pdf

VV istungile esitatavate dokumentide andmed

Eelnõu nimetus: välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõu

Soovitav istungi või nõupidamise kuupäev: esimene võimalik

Eelmenetletud Riigikantseleis: Jah, eelnõu saadeti eelmenetlusse. Kontakt: Epp Hannus.

Sisukokkuvõte: Eesti rändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste

Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisaväärtust, teiselt poolt aga

hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada

turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Juhitud rändepoliitika peab tagama eesti keele ja

kultuuri säilimise, arvestama Eesti lõimumisvõimekusega ning aitama kaasa majanduse

jätkusuutlikule arengule ja konkurentsivõime kasvule. Rände valdkonna praktikas on ilmnenud

järgmised kitsaskohad:

 välismaalase Eestis elamise ja töötamise kohta andmete esitamine ja menetlus on koormav,

sest puuduvad mugavad ja kasutajasõbralikud lahendused;

 riigiasutuste andmevahetus ei ole tõhus, sest neil ei ole võimalik vahetada omavahel

mugavalt ja kiirelt andmeid, vaid üksnes teabenõude alusel e-posti teel krüpteeritult või üle

infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) läbi MISP2-keskkonna;

 välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise regulatsioon on keerukas, mis

tekitab nii tahtlikke kui ka teadmatusest eksimusi ning raskendab viisade ja elamislubade

väärkasutuse ennetamist ja tõkestamist;

 väliskeskkonna pideva muutumise tõttu ei arvesta kehtiv õigus piisavalt vajadusega kaitsta

kohalikku tööjõuturgu ning tagada avalikku korda ja riigi julgeolekut.

Kitsaskohtade lahendamiseks kavandatakse eelnõuga teha järgmised põhimuudatused:

1) võimaldada välismaalasel ja tema Eestisse kutsujal – tööandjal, õppeasutusel, abikaasal või

lähedasel sugulasel – suhelda Eestiga elektrooniliselt ühe akna põhimõttel ning edastada

Eestis elamise ja töötamise andmeid ja dokumente korraga Politsei- ja Piirivalveameti

(edaspidi PPA) kaudu nii Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA), Tööinspektsioonile

(edaspidi TI) kui ka Eesti Töötukassale (edaspidi töötukassa);

2) luua õiguslik alus, et PPA, MTA, TI, töötukassa ning Haridus- ja Teadusministeeriumi

(edaspidi HTM) andmekogud saaksid vahetada välismaalase Eestis elamise, töötamise ja

õppimise andmeid üle X-tee;

3) ajakohastada elamisloa taotlemise regulatsiooni, et soodustada e-teenuste kasutamist ja

paberivaba asjaajamist;

4) korrastada välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise regulatsiooni ning lahendada

muid praktikas esinenud kitsaskohti, muu hulgas: