Eelnõu esitamine täiendavaks kooskõlastamiseks

1

EELNÕU 22.07.2024

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadus (rändemenetluste tõhustamine) § 1. Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse sõnad „elamislubade ja töölubade register“ sõnadega „elamislubade ja elamisõiguste andmekogu“ vastavas käändes;

2) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 6. Püsivalt Eestis elamine

Püsivalt Eestis elamine käesoleva seaduse tähenduses on välismaalase Eestis viibimine Eesti elamisloa või elamisõiguse alusel, kui tema peamine elukoht on Eestis.“;

3) paragrahvi 29 lõikest 4 ja § 30 lõikest 1 jäetakse välja sõna „, vene“;

4) paragrahvi 402 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „käesolevas paragrahvis“; 5) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses:

„(33) Eestis sündinud alaealise lapse Eestis viibimise seaduslik alus on käesoleva paragrahvi

lõike 1 punktis 5 sätestatud seaduslik alus, kui tema vanem viibis lapse sünni ajal Eestis seaduslikult.“;

6) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva seaduse § 43 lõikes 33 nimetatud juhul võib Eestis sündinud alaealine laps Eestis viibida, kuni tema vanemal on Eestis kehtiv ajutise viibimise alus.“;

7) paragrahvi 62 lõike 2 punktist 4 jäetakse välja sõnad „, mitmekordse viisa puhul esimese kavandatud viibimisaja lõppemiseni“;

8) paragrahvi 622 lõikes 3 asendatakse sõna „vanem“ sõnaga „üksikvanem“;

9) paragrahvi 65 lõike 2 punktis 6, § 2102 lõike 1 punktis 2 ja § 224 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõna „ja“ semikooloniga;

10) paragrahvi 911 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

„(12)  Politsei- ja Piirivalveametis võib pikaajalist viisat taotleda Eestis viibivale alaealise le lapsele, kes on Eestis sündinud, kui tema vanem viibis lapse sünni ajal Eestis seaduslikult.

(13) Politsei- ja Piirivalveametis võib pikaajalist viisat taotleda ebaseaduslikult riigis viibiv välismaalane, kellel puudub mõjuval põhjusel võimalus esitada pikaajalise viisa taotlus Eesti

välisesindusele, välja arvatud juhul, kui tema lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele.“;

2

11) paragrahvi 95 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 102 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Viisaregistri pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või määruses sätestatud ülesande täitmisel viisataotluse, viibimisa ja pikendamise või ennetähtaegse lõpetamise ja viisa tühistamise, kehtetuks tunnista mise või

kooskõlastamise kohta ning sellises menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta järgmisi andmeid:

1) välismaalase üldandmed; 2) välismaalase isanimi, sünnikoht ja isikut tõendava dokumendi andmed; 3) välismaalase biomeetrilised andmed või andmed biomeetriliste andmete võtmise võimatuse

kohta; 4) välismaalase perekonnaseisuandmed;

5) välismaalase hariduse ja õppimise andmed; 6) välismaalase töötamise ja ettevõtluse andmed; 7) välismaalase eluloolised andmed;

8) välismaalase terviseseisundi andmed; 9) välismaalase kriminaalkorras karistamise andmed;

10) välismaalase esindaja üldandmed, esindusõiguse andmed ja isikut tõendava dokumendi andmed; 11) viisa liik, sihtriik, sihtriigis kavandatava viibimise või transiidi andmed ja sissesõiduloa

andmed; 12) viimase viie aasta jooksul antud viisa ja elamisloa andmed;

13) Eestis ja teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis varasema viibimise andmed ja viibimisaja pikendamise andmed; 14) elukohariiki tagasipöördumise loa andmed;

15) majutuse, reisi- ja elamiskulude katmise ning legaalse sissetuleku andmed; 16) külastatava isiku üldandmed;

17) välismaalase perekonnaliikme ja lähedase sugulase üldandmed ja sünnikoht ning seos välismaalasega; 18) välismaalase abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnaseisuandmed;

19) välismaalase ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises

operatsioonis osalemise andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses teenimise ja töötamise andmed; 20) välismaalase kuritegelikku või terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse kuulumise

andmed, terroristliku ühenduse või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal viibimise andmed, tulirelva või lõhkematerjaliga kokkupuutumise andmed ning inimsusevastase kuriteo või

sõjakuriteo toimepanemise andmed; 21) menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed.“;

13) paragrahvi 102 lõigetes 31–5 ja 10 asendatakse sõna „andmekogu“ sõnaga „viisaregister“ vastavas käändes;

14) paragrahvi 102 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Viisaregistri vastutav töötleja avaliku teabe seaduse tähenduses on Politsei- ja Piirivalveamet.“;

3

15) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses: „(81) Viisaregistri isikuandmete vastutavad töötlejad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) tähenduses käesolevas seaduses sätestatud pädevuse piires on: 1) Politsei- ja Piirivalveamet;

2) Kaitsepolitseiamet; 3) Välisministeerium.“;

16) paragrahvi 102 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Viisaregistri põhimääruses sätestatakse viisaregistri pidamise kord, sealhulgas: 1) andmeandjad;

2) täpne andmekoosseis; 3) andmekogudevaheline andmevahetus; 4) vastutava töötleja ülesanded;

5) isikuandmete vastutava töötleja vastutus; 6) volitatud töötleja ja tema ülesanded;

7) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 8) muud korralduslikud küsimused.“;

17) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

„(91) Viisaregistri andmeid säilitatakse kõige kauem 60 aastat viisataotluse kohta otsuse tegemisest arvates. Andmetele võib sätestada lühema säilitustähtaja viisaregistr i põhimääruses.“;

18) paragrahvi 105 lõikes 3 ning § 181 lõike 2 punktis 2 ja lõikes 3 asendatakse sõnad „Eestis

registrisse“ sõnadega „Eesti äriregistrisse“; 19) paragrahvi 105 lõike 4 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „tegemiseks“ sõnadega „ja kelle

töökohustuste täitmine vastab sama paragrahvi lõike 2 tingimustele“;

20) paragrahvi 105 lõiget 4 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus ja kelle töötamine on seotud sellise autoriõiguse

seaduse tähenduses audiovisuaalse teose Eestis tootmisega, mis valmib Eesti ja välismaa filmitootjate koostöös ning mis Kultuuriministeeriumi või tema volitatud asutuse kinnituse l

soodustab eesti kultuuri arengut ning toetab märgatavalt Eesti rahvusvahelistumist ja Eesti filmitootjate rahvusvahelist konkurentsivõimet, tingimusel, et see teos ei jää Eestisse ning selle tegelik kasusaaja rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse tähenduses ei asu Eestis.“;

21) paragrahvi 106 lõike 11 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) tööandja on kantud Eesti äriregistrisse, välja arvatud juhul, kui ta on avalik-õigus l ik juriidiline isik;“;

22) paragrahvi 106 lõigetes 3 ja 11, § 1063 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas, § 140 lõike 2

punktis 5, § 176 lõikes 2, § 177 lõigetes 1–12 ning § 181 lõike 1 punktis 8 ja lõikes 4 asendatakse sõnad „Eestis registreeritud“ sõnadega „Eesti äriregistrisse kantud“;

4

23) paragrahvi 106 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 5, § 181 lõike 5 sissejuhatavas lauseosas ning lõigetes 51 ja 7 ning § 192 lõike 21 punktis 1 asendatakse sõnad „Eestis

registreeritud“ sõnadega „kantud Eesti äriregistrisse“;

24) paragrahvi 106 lõiked 7 ja 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(7) Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatule registreerida juhul, kui välismaalane teeb renditööd töölepingu seaduse § 6 lõike 5 tähenduses (edaspidi renditöö), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 10, 11 või 13

nimetatud juhul. (8) Renditöö võib registreerida lühiajalise Eestis töötamisena, kui:

1) tööandja on kantud Eesti äriregistrisse või on teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis registreeritud äriühing;

2) tööandja tegeleb renditöö vahendamisega; 3) tööandjal on vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse esitamist vähemalt järjestikuse 18 kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa

Majanduspiirkonna liikmesriigis.“;

25) paragrahvi 106 lõiked 81 ja 9 tunnistatakse kehtetuks; 26) paragrahvi 106 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Käesoleva paragrahvi lõiget 13 ei kohaldata välismaalasele, kes töötab ettevõtjasisese

üleviimise eesmärgil lühiajaliselt Eestis juhtivtöötaja, spetsialisti või praktikandina teise Euroopa Liidu liikmesriigi kehtiva ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisloa alusel.“;

27) paragrahv 1061 ja § 107 lõike 12 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 1071 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui tööandja on esitanud Politsei- ja Piirivalveametile välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse, on välismaalase lühiajaline Eestis töötamine seaduslik kuni

taotluse kohta otsuse tegemiseni järgmistel juhtudel: 1) käesoleva seaduse § 106 lõigetes 14, 13 ja 17 ning §-s 1063 nimetatud juhtudel;“;

29) paragrahvi 108 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõna „, või“ semikooloniga;

30) paragrahvi 110 lõiget 12 täiendatakse pärast sõna „iduettevõtte“ sõnadega „või kasvuettevõtte“;

31) paragrahvi 111 pealkirjas asendatakse sõna „Lühiajalise“ sõnadega „Välismaa lase lühiajalise“;

32) paragrahvi 111 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „registreerimise andmekogu“ sõnadega „(edaspidi käesolevas paragrahvis andmekogu);

33) paragrahvi 111 lõikes 2 asendatakse sõnad „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise andmekogu“ sõnaga „Andmekogu“;

5

34) paragrahvi 111 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa Liidu õigusaktis,

välislepingus, seaduses või määruses sätestatud ülesande täitmisel välismaalase lühiaja lise Eestis töötamise registreerimise taotluse või kehtetuks tunnistamise kohta ning sellises

menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta järgmisi andmeid: 1) välismaalase üldandmed; 2) välismaalase sünnikoht, isikut tõendava dokumendi andmed ja riskiprofiili andmed;

3) välismaalase biomeetrilised andmed või andmed biomeetriliste andmete võtmise võimatuse kohta;

4) välismaalase eluloolised andmed; 5) välismaalase töötamise ja ettevõtluse andmed; 6) välismaalase majutuse ja ülalpidamise andmed;

7) välismaalase tervisekindlustuslepingu andmed; 8) välismaalase viisa, elamisloa, elamisõiguse või muu Eestis viibimise loa või staatuse

andmed; 9) välismaalase usuline kuuluvus, kui ta asub tööle vaimuliku, nunna või mungana; 10) üldandmed ja riskiprofiili andmed tööandja või muu isiku kohta, kelle juurde välismaa lane

tuleb; 11) tööandja esindaja üldandmed ja esindusõiguse andmed;

12) menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed.“; 35) paragrahvi 111 lõikest 41 jäetakse välja sõnad „ning volitatud töötleja määratakse

andmekogu põhimääruses“;

36) paragrahvi 111 lõige 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(42) Andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad; 2) täpne andmekoosseis;

3) andmekogudevaheline andmevahetus; 4) vastutava töötleja ülesanded; 5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;

6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 7) muud korralduslikud küsimused.“;

37) paragrahvi 111 täiendatakse lõikega 44 järgmises sõnastuses:

„(44) Andmekogu andmeid säilitatakse kõige kauem 25 aastat andmekogusse kandmisest arvates. Andmetele võib sätestada lühema säilitustähtaja andmekogu põhimääruses.“;

38) paragrahvi 124 lõike 2 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) välismaalane töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse või

muu jõustruktuuriga;“;

39) paragrahvi 124 lõiget 2 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses:

„111) on põhjendatud alus arvata, et välismaalane töötab või on töötanud välisriigi luure- või

julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisr iigi luure- või julgeolekuteenistuse või muu jõustruktuuriga;“;

6

40) paragrahvi 124 lõike 3 esimeses lauses asendatakse arvud „1–4, 6“ arvudega „1–6“;

41) paragrahvi 125 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) välismaalane on töötanud või on põhjendatud alus arvata, et ta on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris või on olnud seotud või on põhjendatud alus arvata, et ta on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse või muu jõustruktuur iga

ja tema vanus, auaste või muu asjaolu välistab tema kutsumise välisriigi luure- või julgeolekuteenistusse, relvajõududesse või muusse jõustruktuuri.“;

42) paragrahvi 162 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tähtajalise elamisloa kõrgharidustaseme õppes õppimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud institutsionaalselt akrediteeritud õppeasutuses võib anda:

1) esimese või teise astme õppekava täiskoormusega läbimiseks kõrgharidusseaduse § 14 tähenduses; 2) doktoriõppe läbimiseks kõrgharidusseaduse § 8 tähenduses.“;

43) paragrahvi 163 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3

järgmises sõnastuses: „(2) Õppeasutus või üliõpilasorganisatsioon ei pea esitama kutses andmeid, mille ta on kandnud

Eesti hariduse infosüsteemi.

(3) Haridus- ja Teadusministeerium esitab Politsei- ja Piirivalveametile andmed välismaa lase Eestis õppimise kohta, milleks taotletakse tähtajalist elamisluba.“;

44) paragrahvi 176 pealkirja täiendatakse pärast sõna „eesmärk“ sõnadega „ja andmise lisatingimused“;

45) paragrahvi 176 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud Eesti äriregistrisse kandmise nõuet ei kohaldata järgmistel juhtudel:

1) tööandja on avalik-õiguslik juriidiline isik; 2) välismaalane on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses.

(4) Tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba taotletakse, peab olema vahetult

enne elamisloa taotluse esitamist vähemalt järjestikuse 12 kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tegeliku majandustegevuse nõuet ei kohaldata järgmistel juhtudel:

1) välismaalane on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses; 2) välismaalane asub tööle õpetaja, akadeemilise töötaja või teadlasena Eesti õigusaktide le

vastavas õppeasutuses või teadus- ja arendusasutuses.“;

46) paragrahvi 1761 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

7

„(2) Tähtajalise elamisloa töötamiseks renditöötajana võib anda, kui: 1) tööandja on kantud Eesti äriregistrisse või on teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis registreeritud äriühing;

2) tööandja tegeleb renditöö vahendamisega; 3) tööandjal on vahetult enne tähtajalise elamisloa taotluse esitamist vähemalt järjestikuse

18 kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis.“;

47) paragrahvi 1761 lõiked 21 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

48) paragrahvi 177 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses: „(5) Eesti Töötukassa keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmisest, kui on

täidetud järgmised tingimused : 1) välismaalast arvestatakse sisserände piirarvu täitumise arvutamisel;

2) loa taotluse kohta otsuse tegemise päeval on selle aasta sisserände piirarv täitunud ; 3) järgmise aasta sisserände piirarvu kehtestamiseni on üle kuue kuu.

(6) Politsei- ja Piirivalveamet esitab Eesti Töötukassale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa taotluse andmed.

(7) Eesti Töötukassa esitab Politsei- ja Piirivalveametile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmed.“;

49) paragrahvi 181 lõike 1 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks;

50) paragrahvi 181 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) lühiajaliseks töötamiseks käesoleva seaduse § 1762 lõike 1 alusel.“;

51) paragrahvi 1811 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „Eestis registrisse vähemalt viis“ tekstiosaga „Eesti äriregistrisse vähemalt 12“;

52) paragrahvi 1811 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 asendatakse sõna „viie“ arvuga „12“;

53) paragrahv 1814 ja § 186 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 54) paragrahvi 19012 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „kahe esimese aasta“ tekstiosaga

„esimese 12 kuu“;

55) paragrahv 2004 tunnistatakse kehtetuks; 56) paragrahvi 2102 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) välismaalane on läbinud kohanemisprogrammi;“;

57) paragrahvi 2102 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) välismaalane oskab eesti keelt vähemalt A2-tasemel.“;

8

58) paragrahvi 2102 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Välismaalase eesti keele oskust hinnatakse eesti keele tasemeeksamil keeleseaduses

sätestatud tingimustel.

(6) Eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama välismaalane, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse.“;

59) seaduse 3. peatüki 1. jao 4. jaotise 9. alljaotist täiendatakse §-dega 2105 ja 2106 järgmises sõnastuses:

㤠2105. Eesti keele tasemeeksamist vabastamine

(1) Välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole püsivalt võimeline sooritama eesti keele tasemeeksamit, vabastatakse sellest.

(2) Välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole püsivalt võimeline sooritama eesti keele tasemeeksamit täies ulatuses, teeb eesti keele tasemeeksami sellises ulatuses ja viisil, mida tema

terviseseisund võimaldab.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel otsustab välismaalase osalise või täieliku vabastamise eesti keele tasemeeksamist käesoleva seaduse § 250 lõike 3 alusel moodustatud ekspertkomisjon (edaspidi ekspertkomisjon) lõike 1 punkti 3 alusel kehtestatud

korras.

§ 2106. Ekspertkomisjoni otsuse vaidlustamine

Ekspertkomisjoni otsuse peale võib kolmekümne päeva jooksul otsuse kättesaamise päevast

arvates esitada kaebuse halduskohtule.“;

60) seaduse 3. peatüki 1. jao 5. jaotise 2. alljaotist täiendatakse §-ga 2121 järgmises sõnastuses: „§ 2121. Tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite elektrooniline

esitamine

(1) Välismaalane võib esitada tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid elektroonilise kanali kaudu Politsei- ja Piirivalveametile enne tähtajalise elamisloa taotluse esitamist käesoleva seaduse §-s 213 sätestatud korras.

(2) Tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid ei käsitata tähtajalise

elamisloa taotlusena ning välismaalane ei pea neid digiallkirjastama, kui tal ei ole Eesti kehtivat digitaalset dokumenti.

(3) Tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid töödeldakse elamislubade ja töölubade registris kuus kuud nende esitamisest arvates. Tähtajalise elamisloa taotluse

esitamise korral käsitatakse tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid tähtajalise elamisloa taotluse andmetena.“;

61) paragrahvi 213 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

„(12) Kui välismaalane on esitanud tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid käesoleva seaduse § 2121 kohaselt elektroonilise kanali kaudu, kinnitab ta nende õigsust

9

tähtajalise elamisloa taotluse allkirjastamisega. Tähtajalise elamisloa taotluse võib allkirjas tada selle vastuvõtmiseks pädeva asutuse infotehnoloogilise vahendiga.

(13) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui tähtajalise elamisloa menetluse algatab Politsei- ja Piirivalveamet käesoleva seaduse § 2103 alusel.“;

62) paragrahvi 219 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 6 võib jätta kohaldamata, kui välismaalane on Eesti kinnipidamisasutuses viibiv kinnipeetav, vahistatu või arestialune, keda ei pea ükski riik

kehtiva seaduse alusel oma kodanikuks.“; 63) paragrahvi 224 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) Eesti Töötukassa loa taotlemise korra ja tähtaja ning taotluses esitatavate andmete ja

taotlusele lisatavate tõendite loetelu.“; 64) paragrahvi 228 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Elamislubade ja töölubade registri pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse Euroopa

Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või määruses sätestatud ülesande täitmisel elamis loa või tööloa ja selle pikendamise või kehtetuks tunnistamise, tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise, elamisloa andmete välisr iigi

reisidokumenti kandmise, Eestist eemalviibimise registreerimise, Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse ja selle pikendamise ning Euroopa Liidu kodaniku

või tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimise ja elamisõiguse kohta ning sellises menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta ning kohanemisprogrammiga seotud toimingu kohta järgmisi andmeid:

1) välismaalase üldandmed; 2) välismaalase isanimi, sünnikoht, rahvus ning isikut tõendava dokumendi ja riskiprofi il i

andmed; 3) välismaalase biomeetrilised andmed või andmed biomeetriliste andmete võtmise võimatuse kohta;

4) välismaalase perekonnaseisuandmed; 5) välismaalase eluloolised andmed;

6) välismaalase terviseseisundi andmed; 7) välismaalase hariduse ja õppimise andmed; 8) välismaalase töötamise ja ettevõtluse andmed;

9) välismaalase ülalpidamise ja legaalse sissetuleku andmed; 10) välismaalase organisatsiooni kuulumise andmed;

11) välismaalase kriminaalkorras karistamise andmed; 12) välismaalase ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises

operatsioonis osalemise andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses teenimise ja töötamise andmed;

13) välismaalase kuritegelikku või terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse kuulumise andmed, terroristliku ühenduse või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal viibimise andmed, tulirelva või lõhkematerjaliga kokkupuutumise andmed ning inimsusevastase kuriteo või

sõjakuriteo toimepanemise andmed; 14) elamisloa või elamisõiguse taotlemise alus ja soovitud kehtivusaeg ning välismaa lase

elamisloa või elamisõiguse andmed teises riigis; 15) välismaalase esindaja üldandmed ja esindusõiguse andmed;

10

16) andmed, kas välismaalane on Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, ja Euroopa Liidu kodaniku kinnitus selle kohta; 17) andmed, kas välismaalane on Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja abikaasa või

registreeritud elukaaslane; 18) andmed, kas välismaalane on rahvusvahelise kaitse saaja teises Euroopa Liidu liikmesriigis;

19) välismaalase pere- ja leibkonnaliikme ning lähedase sugulase üldandmed, sünnikoht ja perekonnaseisuandmed ning seos välismaalasega; 20) välismaalase Eestist eemalviibimise andmed;

21) andmed, kas välismaalane on saanud rahvusvahelise abiprogrammi kaudu välisriigis elamispinna või Eestist lahkumiseks toetust;

22) andmed, kas taotleja on kantud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti heakskiidetud nimekirja;

23) välismaalase usuline kuuluvus, kui ta asub tööle vaimuliku, nunna või mungana; 24) muu taotlusega seotud oluline teave, mida välismaalane peab oluliseks esitada;

25) kutsuja üld- ja riskiprofiili andmed; 26) andmed spordialaliidu nõusoleku kohta; 27) kutsuja perekonnaseisuandmed;

28) kutsuja esindaja esindusõiguse ja kontaktisiku andmed; 29) kohanemisprogrammi suunamise ja selles osalemise andmed;

30) menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed.“; 65) paragrahvi 228 lõigetes 31, 4, 43 ja 5 asendatakse sõna „andmekogu“ sõnadega

„elamislubade ja töölubade register“ vastavas käändes;

66) paragrahvi 228 lõiked 41 ja 42 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(41) Elamislubade ja töölubade registri vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

(42) Elamislubade ja töölubade registri põhimääruses sätestatakse elamislubade ja töölubade

registri pidamise kord, sealhulgas: 1) andmeandjad; 2) täpne andmekoosseis;

3) andmekogudevaheline andmevahetus; 4) vastutava töötleja ülesanded;

5) volitatud töötleja ja tema ülesanded; 6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 7) muud korralduslikud küsimused.“;

67) paragrahvi 228 täiendatakse lõikega 44 järgmises sõnastuses:

„(44) Elamislubade ja töölubade registri andmeid säilitatakse alaliselt. Andmetele võib sätestada lühema säilitustähtaja elamislubade ja töölubade registri põhimääruses.“;

68) paragrahvi 284 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „(edaspidi kutsuja)“;

69) paragrahvi 291 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, lõpevad kutsuja kohustused, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) välismaalasele antakse Eestis ajutiseks viibimiseks või elamiseks uus seaduslik alus; 2) välismaalase lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse uue tööandja juurde;

11

3) välismaalane lahkub Eestist väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-s 17 nimetatud riiki ning on kandnud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulud.“;

70) paragrahvi 2971 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogusse kantakse: 1) välismaalase üldandmed; 2) välismaalase sünnikoht, rahvus ning isikut tõendava dokumendi ja riskiprofiili andmed;

3) välismaalase biomeetrilised andmed või andmed biomeetriliste andmete võtmise võimatuse kohta;

4) välismaalase viisa, elamisloa, elamisõiguse või muu Eestis viibimise loa või staatuse andmed; 5) üldandmed ja riskiprofiili andmed kutsuja või muu isiku kohta, kelle juurde välismaa lane

tuleb, ning tema esindaja esindusõiguse andmed; 6) menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed.“;

71) paragrahvi 3093 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Enne 2026. aasta 1. jaanuari antud tähtajalise elamisloa töötamiseks pikendamise l kohaldatakse 2026. aasta 1. jaanuaril jõustunud tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise

tingimusi.“; 72) paragrahvi 30911 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Eesti keele oskust vähemalt A2-tasemel ei nõuta välismaalaselt:

1) kellel oli 2018. aasta 15. juulil kehtiv tähtajaline elamisluba töötamiseks ja 2) kes taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks või selle pikendamist. “;

73) paragrahvi 30916 pealkirjas asendatakse sõnad „Tööturuteenuste osutamise“ sõnadega „Tööturumeetmete pakkumise“;

74) paragrahvi 30916 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Isikule, kellele on käesoleva seaduse § 30914 alusel antud seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ja kes ei tööta, võib pakkuda tööturumeetmete seaduse § 13 lõike 2 punktides 1–4

nimetatud tööturumeetmeid.“; 75) seadust täiendatakse §-ga 30918 järgmises sõnastuses:

„§ 30918. Kohanemisprogrammi läbimise ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskuse nõude

kohaldamise erisus

Välismaalaselt ei nõuta kohanemisprogrammi läbimist ja vähemalt A2-tasemel eesti keele

oskust, kui: 1) tal on kehtiv enne 2026. aasta 1. jaanuari antud tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama

asumiseks ja ta taotleb selle pikendamist või 2) ta on esitanud enne 2026. aasta 1. jaanuari tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks ja otsus selle kohta tehakse pärast 2025. aasta 31. detsembrit.“.

§ 2. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 51 muutmine

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse §-s 51 tehakse järgmised muudatused:

12

1) lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad „arv, nende“;

2) lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõnad „eeldatav kestvus ning“;

3) paragrahvi täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) Lähetatud töötaja tööandja ei esita Tööinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud andmeid, kui ta on need esitanud Politsei- ja Piirivalveametile välismaalaste seaduse alusel.

(8) Tööinspektsioonil on õigus saada Politsei- ja Piirivalveametilt lähetatud töötaja kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid.“.

§ 3. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine

Euroopa Liidu kodaniku seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 20 lõike 1 punktides 2 ja 3 asendatakse sõnad „vahendeid ja“ sõnadega „vahendeid ning tal on tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest

tingitud ravikulude tasumise Eestis viibimise ajal, või“; 2) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:

„§ 231. Tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite elektrooniline

esitamine

(1) Perekonnaliige võib esitada tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid

elektroonilise kanali kaudu Politsei- ja Piirivalveametile enne tähtajalise elamisõiguse taotluse esitamist käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud korras.

(2) Tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid ei käsitata tähtajalise elamisõiguse taotlusena ning perekonnaliige ei pea neid digiallkirjastama, kui tal ei ole Eesti

kehtivat digitaalset dokumenti.

(3) Tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid töödeldakse elamislubade ja töölubade registris kuus kuud nende esitamisest arvates. Tähtajalise elamisõiguse taotluse esitamise korral käsitatakse tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud

andmeid ja tõendeid tähtajalise elamisõiguse taotluse andmetena.“;

3) paragrahvi 231 lõike 3 esimeses lauses, § 491 lõikes 3 ja § 52 lõikes 2 asendatakse sõnad „töölubade registris“ sõnadega „elamisõiguste andmekogus“;

4) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui perekonnaliige on esitanud tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid käesoleva seaduse § 231 kohaselt elektroonilise kanali kaudu, kinnitab ta nende õigsust tähtajalise elamisõiguse taotluse allkirjastamisega. Tähtajalise elamisõiguse taotluse võib

allkirjastada taotluse vastuvõtmiseks pädeva asutuse infotehnoloogilise vahendiga.“.

13

§ 4. Karistusseadustiku § 2601 täiendamine

Karistusseadustiku § 2601 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „poolt“

sõnadega „või tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli tööandja vastava kohustuse täitmise delegeerinud,“.

§ 5. Maksukorralduse seaduse § 255 muutmine

Maksukorralduse seaduse § 255 sissejuhatavas lauseosas tehakse järgmised muudatused:

1) lauseosa täiendatakse pärast sõnu „sihtasutuste registri“ sõnadega „, elamislubade ja töölubade registri, viisaregistri, välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu“;

2) lauseosas asendatakse sõnad „töölubade registri“ sõnadega „elamisõiguste andmekogu“.

§ 6. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 1, § 3 punkt 3 ja § 5 punkt 2 jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril. (3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 43 ja 48 jõustuvad 2029. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2024. a nr

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiitsministeerium

23.07.2024 nr 1-6/2999-1

Eelnõu esitamine täiendavaks kooskõlastamiseks

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. aasta määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6 lõikele 5 esitan Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

(rändemenetluste tõhustamine) eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Lisa: Eelnõu Seletuskiri Rakendusaktide kavandid

Kooskõlastustabel

Maret Saanküll [email protected]

1

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõu seletuskiri Lisa 2

Kooskõlastustabel

Esitaja/märkuse sisu Märkuse arvestamine/mittearvestamine

Justiitsministeerium

1. Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse VMS § 110 lõigetega 4–6. Kavandatud lõikega 4 soovitakse anda volitusnorm Vabariigi

Valitsusele, mis annaks Vabariigi Valitsuse le õiguse peatada määrusega lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise töötamise aluse, töökoha või tegevusala järgi, kui see on avaliku korra või riigi julgeoleku tagamise vajadust

arvestades põhjendatud. Lõike 5 kohaselt ettepaneku peatada lühiajalise Eestis töötamise

registreerimine teeb valdkonna eest vastutav minister. Lõikega 6 nähakse ette kohustus kooskõlastada kõnealuse määruse eelnõu

Riigikogu põhiseaduskomisjoniga. Seletuskir ja (lk 26) kohaselt on määruse eelnõu Riigikogu

põhiseaduskomisjoniga kooskõlastamise kohustuse sätestamine tingitud asjaolust, et põhiseaduskomisjon menetleb välismaa lase

õiguslikku seisundit käsitlevaid eelnõusid. Kui Riigikogu põhiseaduskomisjon määruse eelnõu

ei kooskõlasta, ei või Vabariigi Valitsus määrust anda. Oleme seisukohal, et lõikes 6 ette nähtud

lahendus ei sobi Eesti õiguskorda. Täitevvõ imu õigusaktide kehtestamiseks Riigikogu alatiselt

komisjonilt kooskõlastuse vormis nõusoleku saamine ei ole ka kooskõlas võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega. Riigikogu töö-

ja kodukorra seaduse § 18 lõike 1 kohaselt on põhiseaduskomisjon Riigikogu alatine

komisjon, kes oma valdkonna piires valmis tab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib täidesaatva riigivõimu teostamist

ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Täidesaatva

riigivõimu teostamist kontrollides teostab põhiseaduskomisjon teatavas ulatuses parlamentaarset kontrolli. Küll aga ei saa

parlamentaarse kontrolli instrumendiks pidada täitevvõimu õigusaktide kooskõlastamist, kuna

sellega sekkutaks liigselt valitsuse

Arvestatud Eelnõu § 1 punktid 28, 29 ja 31 eelnõust välja jäetud.

2

enesekorraldusõigusesse. Palume kavanda tud

lõige 6 eelnõust välja jätta. Seletuskirjas (lk 26) toodu kohaselt võib Vabariigi Valitsus peatada lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise siseministr i ettepanekul, kes saab teha ettepaneku Politsei- ja

Piirivalveameti või julgeolekuasutuse peadirektori ettepaneku alusel. Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole lõikes 4

kavandatava volitusnormi alusel antav Vabariigi Valitsuse määrus oma sisult üldakt ehk

õigustloov akt. Riigikohus on korduvalt selgitanud1, et üld- või üksikaktide (määruste või korralduste) materiaalne eristamine sõltub

õigusakti sisust, täpsemalt regulatsiooni tegelikust konkreetsusastmest, mitte sellest,

millist nimetust see kannab või kuidas see on vormistatud. Vastavalt HMS § 51 lõikele 1 on haldusakti kui üksikakti olemuslikuks tunnuseks

üksikjuhtumi reguleerimine. Üksikjuhtumi reguleerimisega võib olla tegemist ka siis, kui

regulatsiooni adressaatide ring õigusaktis t otseselt ei nähtu. Selline haldusakt, mis on antud üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuid

adresseeritud määramata isikute ringile, on üldkorraldus. Seevastu määrus ehk üldakt antakse piiramatu arvu isikute käitumise

reguleerimiseks piiramatul arvul juhtudel (HMS § 88).

Eeltoodut silmas pidades vastab eelnõuga kavandatava volitusnormi alusel antav akt oma sisult üldkorralduse tunnustele, mille andmise

tingib konkreetses ajas ja ruumis eksisteeriv vajadus reageerida avalikule korrale või

julgeolekule tekkinud või tekkida võivale ohule. Kehtestav piirang on ühekordne ning selle algus ja lõpp saab olla määratletud või sõltuda

konkreetse ohu olukorrast. Arvestades Riigikohtu järjepidevat praktikat2, ei

või seadusandja oma äranägemise järgi otsustada, et sisult üksikakti reguleerimisesemesse kuuluvas valdkonnas

tuleb anda üldakt või vastupidi. Seda eelkõige põhjusel, et isiku õiguste kaitse on üksik- ja

üldakti puhul erinev. Kui tegemist on isikule suunatud, tema õigusi vahetult puudutava aktiga, ei saa välistada akti üldaktiks

1 Vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 07.05.2003 määrus asjas nr 3-3-1-31-03, p 11 2 Nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22.11.2010 määrus asjas nr 3-4-1-6-10

3

nimetamisega seda, et isik saaks oma õigusi

kaitsta vahetult akti peale halduskohtusse pöördudes. Menetlus haldusakti andmise l kaitseb puudutatud isikute huve ja õigusi

paremini kui menetlus üldakti andmisel. Seega sisult üksikakti reguleerimisesemesse kuuluvas

valdkonnas ei tohi anda üldakti. Palume eeltoodut arvesse võttes muuta lõikes 4 nimetatud õigusakti liiki.

2. Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse VMS

§ 102 lõiget 8, mis nimetab viisaregistr i vastutava töötleja ning viisaregistri andmete

vastutavad töötlejad. Muudetavas sättes jääb ebaselgeks viisaregistri andmete vastutava töötleja määratlus. Täpsustamist vajab, kas

Kaitsepolitseiamet ja Välisministeerium on andmekogude regulatsiooni mõttes

kaasvastutavad töötlejad, volitatud töötlejad või andmeandjad. Selgitame, et AvTS § 435 lõike 1 kohaselt tuleb kindlaks määrata andmekogu

vastutav töötleja. AvTS § 434 lõiked 1 ja 2 näevad ette andmekogu vastutava töötleja

pädevuses olevad ülesanded ja need ülesanded, mida võib delegeerida volitatud töötlejale. Isikuandmete vastutav töötleja on IKÜM artikli

4 lõike 1 punktis 7 sätestatud definitsioonile vastav isik ning seda hinnatakse vastavalt

tegelikele andmetöötluse tingimustele ja ülesannetele. Selleks, et tagada kooskõla IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtetega, eelkõige

läbipaistvuse põhimõttega, kasutatakse praktikas kaasvastutavate töötlejate puhul sageli

õigusaktis andmesubjekti jaoks kontaktpunkti nimetamise võimalust. Seega juhul, kui andmekogul on kaasvastutavad töötlejad, tuleb

ette näha, milline vastutav töötleja on andmesubjekti jaoks kontaktpunkt (sarnaselt

nagu näiteks tervise infosüsteemi põhimääruse § 4 lg 3). Palume sätet täiendada kontaktpunkti määramisega.

Arvestatud

Eelnõus täpsustatud viisaregistri vastutav töötleja AvTS-i mõttes ja vastutavad

isikuandmete töötlejad IKÜM mõttes. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“

§ 48 lõike 2 kohaselt tuleb Vabariigi Valitsuse algatatava seaduseelnõu seletuskirjale olenevalt

volitusnormi sisust lisada Vabariigi Valitsuse või ministri määruse eelnõu kavand, mis sisaldab eelnõu esialgset sõnastust. Lisatav määruse

eelnõu kavand tuleb ette valmistada sellise täpsusega, et oleks võimalik hinnata

rakendusakti vajalikkust, volitusnormi ulatust, kohast tasandit ja muid asjaolusid, mis on vajalikud volitusnormi sõnastuse ja

rakendusakti vastavuse hindamiseks. Vastavad nõuded on eelnõu seletuskirja lisaks oleva

rakendusakti kavandi puhul täidetud. Viisaregistri põhimääruse muutmise eelnõu täpse tekstiga tegeletakse vastava määruse

eelnõu ettevalmistamise käigus.

3. Eelnõu § 1 punktid 14, 38 ja 64 reguleer ivad

viisaregistris, välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogus ning

elamislubade ja töölubade registris andmete säilitamise tähtaegu. Märgime, et isikuandmete töötlemise kestus ehk säilitamine riigi

andmekogus on eraelu puutumatuse riive. Seetõttu tuleb isikuandmete maksimaa lne

säilitustähtaeg sätestada seadusandja poolt, mida võib kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte

Osaliselt arvestatud

Eelnõuga tuuakse seaduse tasandile viisaregistri, välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise andmekogu ning elamislubade ja töölubade registri andmete säilitustähtajad.

Andmekogu andmete säilitustähtaegade sätestamisel tuleb arvestada, et omavahel

peavad olema kooskõlas andmekogu põhimääruses sätestatud säilitustähtaeg (kui see

4

ja eesmärgiga vajadusel täpsustada näiteks

andmekogu põhimääruses juhul, kui seadusandja on selle volitusnormis ette näinud. Nimetatud eelnõu punktides on sätestatud

erinevate andmekogude kõigi andmete üldine säilitustähtaeg. Ei eelnõust ega seletuskirjas t

selgu, kas maksimaalse tähtaja jooksul on põhjendatud ja vajalik kõikide andmekogu andmete säilitamine. Juhul, kui andmekogus

töödeldavate erinevate andmete säilitamiseks on vajalik erinevate tähtaegade säilitamine, tuleb

see otsustada seadusandjal. Olulisuse põhimõtte kohaselt oleks seadusandja pädevus sisutu, kui ta kehtestaks üldise maksimaalse säilitustähta ja,

kuid sisulise kaalumise tegelikult säilitamis t väärivate andmete säilitustähtaegade üle jätaks

määrusandjale. Seega peab seaduse tasandil olema otsustatud säilitamiseks vajalikud andmed ning nende andmete säilitamise

tähtajad. Palume nimetatud sätted vastavalt täpsustada. Lisaks palume seletuskirjas

põhjalikumalt avada säilitamise tingimuste põhjendusi (andmekoosseis ja tähtajad). Avaliku korra ja julgeoleku kaitsmise eesmärk

ilma täpsemate põhjendusteta on liiga üldine. Näiteks vajab põhjendamist viisaregistr i andmetele üldise 60 aastase säilitustähta ja

kehtestamise vajadus, millest viisaregistr i põhimääruse kohaselt 2x5 aastat hoitakse

andmeid andmekogus aktiivselt ning arhiveeritult veel 50 aastat (sealhulgas ka juhul, kui isikule keelduti viisa väljastamisest).

Elamislubade ja töölubade registri andmeid säilitatakse eelnõu kohaselt alaliselt. Ka

siinkohal vajab kaalumist ja põhjendamist, kas eelnõu § 1 punktis 61, millega muudetakse VMS § 228 lõiget 3, sätestatud ning andmekogu

põhimääruses täpsustatud andmete puhul on tõepoolest vajalik kõigi loetletud andmete

alaline säilitamine.

on põhimääruses olemas), andmekogu ABIS

põhimääruses sätestatud biomeetriliste andmete säilitustähtaeg ja kõnesoleva eelnõuga seaduse tasemel sätestatavad andmekogu ABIS ja iga

andmekogu andmete maksimaa lsed säilitustähtajad.

Andmekogus ABIS säilitatakse biomeetril is i andmeid ja kui nt andmekogu ABIS andmete säilitustähtaeg on pikem kui selle andmekogu

andmete säilitustähtaeg, kust andmekogusse ABIS andmed saadetakse, siis võivad

biomeetrilised andmed küll andmekogus ABIS alles olla, kuid neid ei ole enam võimalik konkreetse isikuga siduda ehk andmekogu ABIS

andmete pikemal säilitamisel puudub mõte ja vajadus. Selline andmete säilitamine koormab

digivõrku ja kasutab muid ressursse ebaotstarbekalt. Seetõttu on mõnel juhul eelnõuga seadusesse kavandatavad andmete

säilitustähtajad võrreldes konkreetse andmekogu põhimäärusega muudetud või on

eelnõuga kavandatava tähtaja sätestamise l lähtutud andmekogu ABIS põhimääruses sätestatud kehtivast säilitustähtajas t.

Andmekogu põhimäärused viiakse seadusega kooskõlla pärast selle vastuvõtmist. Kuna seni on andmekogu andmete

säilitustähtajad kehtestatud andmekogu põhimääruses, siis ei ole eelnõuga kavandatava

regulatsiooni tarbeks uusi tähtaegu välja mõeldud. Andmekogu ABIS põhimäärus on kehtestatud 23. detsembri 2021 Vabariigi

Valitsuse määrusega, seega andmekogu andmete säilitustähtaegade täpsemad põhjendused on

leitavad nimetatud määruse seletuskirjast. Viisaregister (eelnõu § 1 p 14) – VMS § 102 lg

91: eelnõuga kavandatakse, et viisaregistr i andmeid säilitatakse kõige kauem 60 aastat

arvates viisataotlusele otsuse tegemises t. Andmetele võib sätestada lühema säilitustähta ja viisaregistri põhimääruses.

Andmekogu ABIS põhimääruse § 44 kohaselt säilitatakse andmekogusse kantud andmeid

aktiivselt 5 aastat, peale mida kantakse andmed eraldi andmekogu arhiiviosasse, kus andmeid säilitatakse 75 aastat.

Viisaregistri põhimääruse § 23 kohaselt säilitatakse andmeid andmekogu

infotehnoloogilises osas aktiivselt viis aastat

5

alates:

1) viisa kehtivusaja lõppemisest; 2) pikendatud viibimisaja lõppemisest ; 3) taotluse läbi vaatamata jätmise, viisa

andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisa ja

pikendamisest keeldumise või viibimisa ja ennetähtaegse lõpetamise otsusest või selle vaidlustamise käigus tehtud otsusest.

Lõike 3 kohaselt kantakse andmekogu andmed pärast lõikes 1 sätestatud säilitustähta ja

möödumist andmekogu arhiiviosasse, kus neid säilitatakse 50 aastat. Kuna viisa maksimaalne kehtivusaeg võib olla

viis aastat, andmeid säilitatakse viisa kehtivusaja lõppemisest arvates viis aastat ja

pärast seda andmekogu arhiiviosas 50 aastat, on viisaregistri andmete maksimaalne säilitusaeg kokku 60 aastat.

Viisaregistri põhimääruse säilitustähtaega puudutavad muudatused jõustusid 28.10.2023.

Määruse eelnõu kooskõlastas Justiitsministeerium märkusteta 31.08.2023 (EIS-i viit) ning Andmekaitse Inspektsioon

06.09.2023 kirjaga nr 1.2.-4/23/2107-2. Andmekogu ABIS põhimääruse § 44 sätestatud andmete säilitustähtaeg viiakse seaduse ja

viisaregistri põhimäärusega kooskõlla pärast kõnesoleva eelnõu jõustumist seadusena.

Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise andmekogu (eelnõu § 1 p 38)

– VMS § 111 lg 44: eelnõuga kavandatakse, et andmekogu andmeid säilitatakse kõige kauem

25 aastat. Andmetele võib sätestada lühema säilitustähtaja andmekogu põhimääruses. Andmekogu ABIS põhimääruse § 46 lõike 1

kohaselt säilitatakse andmekogusse kantud andmeid aktiivselt 10 aastat, peale mida

kantakse andmed eraldi andmekogu arhiiviosasse, kus andmeid säilitatakse 15 aastat.

Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimääruse § 18

lõike 1 kohaselt säilitatakse andmeid andmekogu infotehnoloogilises osas aktiivse lt 10 aastat kümme aastat andmete andmekogusse

kandmisest arvates, pärast mida need arhiveeritakse. Lõike 2 kohaselt säilitatakse

arhiiviandmeid 15 aastat, pärast mida need

6

kustutatakse. Andmekogu põhimäärus jõustus

01.01.2024, selle seletuskirjas on andmekogu andmete säilitustähtajad täpsemalt põhjendatud.

Elamislubade ja tööubade register (eelnõu § 1

p 64) – VMS § 228 lg 44: eelnõuga

kavandatakse, et registri andmeid säilitatakse alaliselt. Andmetele võib sätestada lühema säilitustähtaja elamislubade ja töölubade registr i

põhimääruses. Andmekogu ABIS põhimääruse § 45 lõike 1

kohaselt säilitatakse andmekogusse kantud andmeid aktiivselt 20 aastat, peale mida kantakse andmed eraldi andmekogu

arhiiviosasse, kus andmeid säilitatakse alaliselt. Kehtivas elamislubade ja töölubade registr i

põhimääruses andmete säilitusaega sätestatud ei ole. Põhimääruse § 40 lõike 1 kohaselt lähtutakse andmete säilitamisel, arhiveerimise l

ja hävitamisel arhiiviseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest ja vastutava töötleja

kehtestatud korrast. Arhiiviseadus ja selle alusel kehtestatud õigusaktid ei sätesta samuti säilitusaega.

Eelnõuga kavandatava elamislubade ja töölubade registri andmete alalise säilitustähta ja välja pakkumisel on lähtutud andmekogu ABIS

põhimääruses sätestatud tähtajast. Andmekogu ABIS põhimäärus jõustus 03.01.2022 ja selle

seletuskirjas on andmekogu andmete säilitustähtaegu täpsemalt põhjendatud. Nimetatud määruse eelnõu kooskõlastamisel ei

ole välja toodud, et elamislubade ja töölubade registri andmete alalise säilitusajaga oleks

probleeme ja põhjendused ei ole piisavad. Elamislubade ja töölubade taotlusdokumentidele on PPA kehtestanud

alalise säilitusaja. ETR-isse kantud andmeid on oluline säilitada alaliselt, kuna tegemist on

andmekoguga, mis on Eesti rahvusriigi ja ühiskonna kestmise seisukohalt kõige olulisem ja peegeldab riikliku poliitika mõju ühiskonna le

kõige laiemalt. Rahvusarhiiv on märkinud senistes hindamisotsustes, et arhiiviväärtusega

on Riigi infosüsteemi haldamise infosüsteemis registreeritud andmekogud, mis sisaldavad andmeid riigi olulisemate ressursside kohta,

näiteks rahvastik ja täpsemalt Eestis alalise lt elavad isikud ning nende kohta käivad peamised

isikuandmed. ETR-isse kantakse pikaajalise

7

elaniku elamisloa ja alalise elamisõiguse saanud

välismaalaste andmed. Pikaajalise elaniku elamisluba ja alaline elamisõigus antakse välismaalastele Eestis elamiseks tähtajatult.

Seega sisaldab ETR andmeid Eestis alalise lt elavate isikute kohta ning sinna kantakse

seetõttu andmed riigi olulisemate ressursside kohta. Elamislubade ja töölubade registr i säilitustähtaega analüüsitakse täiendavalt

registri arhiivimooduli arendamise käigus ja võimalikud muudatused õigusaktides tehakse

pärast analüüsi valmimist. Seletuskirjas on elamislubade ja töölubade registri andmete alalise säilitusaja põhjendusi täiendatud.

AKI on erinevatele eelnõudele antud arvamustes rõhutanud, et ideaalis peaks seaduses ette

nägema vähemalt andmete säilitamise maksimaalse aja (nt 12.05.2022 kirjas nr 1.2.- 4/22/1210 (arvamus eelnõule 508SE),

19.08.2022 kirjas nr 1.2.-4/22/1863 (arvamus sissesõidukeeldude riikliku registri põhimääruse

eelnõule) ja 17.07.2023 kirjas nr 1.2.-4/23/1677- 2 (arvamus siseministri 22.12.2009.a määruse nr 92 „Politsei andmekogu põhimääruse“

muutmise eelnõule). Sellisest arvamusest on kõnesoleva eelnõu väljatöötamisel ka lähtutud ja eelnõuga tehakse ettepanek sätestada seaduses

andmekogu andmete maksimaa lsed säilitustähtajad.

4. Eelnõu §-ga 4 täiendatakse KarS § 2611

lõiget 1 selliselt, et lisaks tööandjale on võimalik karistada ka tööandja juhatuse liiget või muud

esindajat, kui tööandja on oma kohustuse täitmise talle delegeerinud, ilma seadusliku aluseta Eestis viibivale välismaalasele töötamise

võimaldamise eest. Juhime tähelepanu, et seletuskirjas (lk 32) toodud viited Riigikohtu

lahenditele ning derivatiivse vastutuse kitsaskohtadele pole hiljutiste KarS § 14 muudatuste valguses enam asjakohased.

Seletuskirja sobib märkida muudatuse põhjuseks pigem sõnastuse kooskõlla viimine

VMS-i (§ 300 jj) väärteokoosseisude sõnastusega. Palume seletuskirja vastavalt muuta.

Arvestatud

5. Palume arvestada käesoleva kirja lisades

esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega.

Arvestatud

Haridus- ja Teadusministeerium

8

1. Ettepanek muuta VMS § 162 lõiget 2

järgmiselt: „(2) Tähtajalise elamisloa kõrgharidustaseme õppes õppimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud õppeasutuses võib anda esimesel ja teisel astmel õppekava täiskoormusega

läbimiseks või doktoriõppe läbimiseks KHaS § 8 ja § 14 tähenduses ning kui õppeasutus on institutsionaalselt akrediteeritud.".

Alates 1.08.2022 kehtestati kõrgharidusseaduse § 14 lõike 1 muudatusega, et kõrgharidustaseme

õppes saab õppida täis- või osakoormusega, välja arvatud doktoriõppes. Seega ei määrata alates 1.08.2022 immatrikuleer itud

doktorantidel koormust. Sellest tulenevalt ei ole võimalik seda nõuda elamisloa andmise

eeldusena, kuna kõrgkoolid seda ei määratle doktorantidel. KHaS § 8 lõike 3 järgi kohustub doktoriõppe üliõpilane läbima õppe- ja

teadustöös edasijõudmise hindamiseks perioodilise atesteerimise ülikooli kehtestatud

tingimustel ja korras. Seega on võimalik hinnata, kuidas ja kas ta täidab oma õppe- ja teadustöö kava. Elamisloa esmase andmise

etapis ei ole võimalik aga seda hinnata ning ühtlasi ei ole võimalik alates 1.08.2022 immatrikuleeritud doktorantide puhul enam

küsida ka koormust, kuna seda kõrgkoolid lihtsalt ei märgi Eesti hariduse infosüsteemi.

Seega teeme ettepanku täiendada ja täpsustada VMS § 162 lg 2 sõnastust ning viia see kooskõlla KHaS § 8 ja § 14 sätestatuga.

Arvestatud

2. Rakendusaktide kavandis täiendatakse kohanemisprogrammi punktiga: „Isikul puudub õigus osaleda moodulis või keeleõppes, mille ta

on juba läbinud, või kui ta on viimase viie aasta jooksul osalenud Eesti Vabariigi riigieelarves t

rahastatud või kaasrahastatud vajaliku taseme eesti keele õppes.“ See on mõistlik muudatus, mis aitab vähendada teenuste dubleeriva t

kasutamist ja suurendab õppija vastutust. Lahendada tuleb küsimus, kuidas nähakse ette

piirangu kontrollimine riigieelarveliste või kaasrahastatud programmide puhul.

Selgitus Võtame teadmiseks toetuse vastavale muudatusele. Nõustume, et muudatus on

mõistlik ning aitab vähendada teenuste dubleerivat kasutamist ja suurendab õppija

vastutust. Kuivõrd Kultuuriministeer ium koostöös puudutatud osapooltega praegu veel analüüsib küsimust ning sellega kaasnevat

õigusaktide muutmisvajadust ja infosüsteemide arendusvajadusi, siis vastavad muudatused on

Kultuuriministeeriumiga kokkuleppel praegu eelnõu rakendusaktide kavanditest välja jäetud. Kooskõlastuskirjas esitatud tagasiside on

edastatud Kultuuriministeeriumile, kelle ülesanne on tagada lõimumise valdkonna

poliitika kujundamine ja koordineerida selle elluviimist.

9

3. Rakendusaktide kavandis täiendatakse

kohanemisprogrammi punktiga „(6) Välismaalane, kes soovib taotleda tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama

asumiseks, on kohustatud läbima baasmooduli ning keeleõppe A2-tasemel“. Kas isik võib A2-

taseme keele omandada ka väljaspool kohanemisprogrammi keeleõpet ehk mitte vajada kohustuslikus korras A2-taseme kursusel

osalemist? Kui jah, siis palume kaaluda, kas on otstarbekas kasutada rakendusaktis sama keelt

kui VMSis („välismaalane oskab eesti keelt vähemalt A2-tasemel“) ehk sõnastada punkti lõpp: „…ning oskama eesti keelt vähemalt A2-

tasemel“ (jättes sellega võimaluse, et keeleoskus omandatakse mujal). Haridus- ja

Teadusministeeriumi seisukohalt sobiv lahendus on jätta võimalus, et isik võib A2-taseme keele omandada ka väljaspool kohanemisprogrammi

keeleõpet.

Arvestatud

4. Eelnõuga on pandud Haridus- ja Teadusministeeriumile kohustus edastada

andmeid, mida Eesti hariduse infosüsteemi ei koguta. Kuna ülikoolid ei immatrikuleer i üliõpilasi enne elamisloa väljastamist, siis on

sisuliselt tegemist elamisloa taotlejatega, kellel õppimise andmeid veel ei ole.

Selgitus Eelnõuga nähakse ette, et õppeasutusel ja

üliõpilasorganisatsioonil ei ole kohustust esitada kutses, mille nad esitavad PPA-le õppimiseks tähtajalise elamisloa taotlemisel, andmeid, mille

nad on kandnud Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS) ning HTM esitab PPA-le

päringu peale andmed välismaalase Eestis õppimise kohta. Eeltoodu tähendab, et HTM saab edastada PPA-le andmevahetuse

tulemusena need andmed, mis on kantud EHIS- sse ning HTM-il ei ole kohustust esitada neid

andmeid, mida EHIS-sse ei kanta. Kuna andmed, mille õppeasutused ja üliõpilasorganisatsioonid esitavad EHIS-sse

ning mida PPA vajab VMS-is sätestatud tingimuste ja nõuete kontrollimiseks, on

erinevad, jääb õppeasutustele ja üliõpilasorganisatsioonidele kohustus esitada PPA-le andmed, mida kutsujad ei pea kandma

EHIS-sse.

Kultuuriministeerium

Ettepanek täiendada VMS-i § 105 lõiget 4 punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus ja kelle töötamine on seotud selliste Eesti ja välismaiste filmitootjate koostöös valmiva te

audiovisuaalsete teoste Eestis tootmisega, millele on tagatud riiklik rahastus, mille tulem ei

Arvestatud

10

jää Eestisse ning mille otsene kasusaaja ei asu

Eestis.“ Nimetatud säte on vajalik selleks, et soodustada ja lihtsustada Eestis riigi rahvusvahelistumise

seisukohast oluliste filmide ja sarjade tootmist. Säte võimaldab võttemeeskonnal – nii

loomingulistel kui tehnilistel töötajatel – viia võtteid Eestis läbi ilma, et nende töötamise peaks Maksu- ja Tolliametis registreerima. Eesti

konkurentsieelise säilitamiseks võttepaigana on oluline lahendada väljastpoolt Euroopa Liitu

saabuvate võttegrupi liikmete professionaa lne tegevus õiguslikult võimalikult paindlikult ja vähese administratiivse lisakoormusega.

Seejuures kehtestatakse sättes täiendavad eritingimused selle kohta, milliste projektide

puhul erandit rakendatakse. Sätte eesmärk on luua erand ainult nende projektide suhtes, mis on oma mahult suuremad, panustavad olulise l

määral Eesti rahvusvahelistumisesse ja Eesti filmitööstuse rahvusvahelise konkurentsivõ ime

parandamisesse. Sellest tulenevalt kohaldatakse erandit vaid selliste projektide suhtes, millele on antud riigipoolne rahastus. Välismaiste le

filmitootjatele eraldab Eestis toetusi Sihtasutus Eesti Filmi Instituut kultuuriministri 16.04.2019 määruse nr 14 „Film Estonia toetuskava“ alusel

(Film Estonia meede). Film Estonia meetme tingimustes on sätestatud, et toetuse andmise

eesmärk on soodustada väliskapita li juurdevoolu Eestisse ning Eesti ja välismais te filmitootjate koostööd audiovisuaalsete teoste

tootmiseks Eestis. Samuti on toetuse andmise tingimustes sätestatud täpsemad nõuded, mille

täitmisel tagatakse ka eelnõuga lisatava sätte eesmärk (määrusega on sätestatud konkreetsed kriteeriumid projekti käigus loodavatele

teostele, kirjeldatud, milliseid konkreetsed andmed ja dokumendid tuleb toetuse saamiseks

esitada jms). Eelnõuga loodava sättega täpsustatakse ka seda, et erandit kohaldatakse vaid nende projektide

puhul, kus otsene kasusaaja ei asu Eestis ning kus tulem (loodav teos) ei jää Eestisse, vaid

välismaisele tootjale. Nende eritingimuste lisamise eesmärgiks on tagada, et juhul kui valmiv teos jääb siiski Eestisse (st Eesti

tootjale), siis tuleb välismaalt kaasatud töötajad Maksu- ja Tolliametis siiski registreerida.

11

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

1. Lühiajalise töötamise sidumine D-viisaga

Muudatuse kohaselt ei saa lühiajalise C-viisa saanud või Eestit viisavabaduse lepingu alusel

külastav välismaalane enam lühiajaliselt Eestis töötada.

Mõistame, et kavandatava muudatuse tulemusena oleks välismaalase ajutise viibimise kestus (D-viisa antakse 12 kuuks) ja Eestis

lühiajaliseks töötamiseks lubatud maksimaa lne aeg (365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul)

paremini seotud. Samal ajal leiame, et muudatusel on negatiivne mõju Eesti konkurentsivõimele välistööjõu kaasamisel,

kuna viisa taotlemise protsess on meie kitsaskoht (vähe saatkondi, pikk ja ettearvamatu

protsess). C-viisaga on välistöötajal võimalik tulla Eestisse, asuda tööle ja taotleda jooksvalt Eestis

viibimiseks sobivamat alust. D-viisale üleminek lühiajalisel töötamisel pikendaks aga nii

välismaalase tööle asumise aega kui ka tõstaks tema Eesti tööandja värbamise kulusid (nt kui viisamenetluse ajal tuleb töötajal viib ida

välisriigis, kus asub Eesti saatkond või Eestis ilma, et oleks võimalik tööle asuda).

Selleks, et leida tasakaal julgeoleku ja Eesti välistööjõu värbamispoliitika konkurentsivõ ime vahel, pakume kehtestada D-viisa nõudest

erandid idu- ja kasvuettevõttele ning

viisavabaduse lepinguga riikide kodanikele .

Siinkohal tuletame meelde, et MTA statistika järgi tasusid Eesti iduettevõtted 2023. aastal 323 miljonit eurot tööjõumakse, mis on 18% rohkem

kui mullune 273 miljonit eurot. Sealjuures on 82% idufirma välistöötajatest pärit

kolmandatest riikidest.

Arvestatud Eelnõu § 1 p-d 16, 19, 20 ja 24 eelnõust välja jäetud.

2. Majandustegevuse nõue välismaalas i

palgata soovivatele ettevõtetele (6 kuni 12 kuud, olenevalt kas taotletakse viisat või

tähtajalist elamisluba). Renditööjõu vahendamisega tegelevatele ettevõtetele

asendub deposiidi nõue 18 kuu majandustegevuse nõudega. Meetme kasutuselevõtus näeme erilist ohtu

alustavatele iduettevõtetele, kuna nende ärimudel erineb nn tavaettevõtete ärimude lis t

ning nende majandustegevust tuleks hinnata

Osaliselt arvestatud Selleks, et vähendada võimalikke negatiivse id mõjusid Eesti ettevõtluskeskkonnale, sh

investeerimiskeskkonna atraktiivsusele, samas tagada eelnõu eesmärkide saavutamine, on

eelnõust välja jäetud § 1 p 18, mis näeb ette nõude, et tööandjal, kelle juures lühiajaline

Eestis töötamine registreeritakse , peab olema

vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse esitamist vähemalt

järjestikuse kuue kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis. Seeläbi on alustavate le

12

eraldi kriteeriumide alusel (sellega tegelebki

iduettevõtte staatust määrav ekspertkomisjon). Seetõttu teeme ettepaneku teha

iduettevõtetele meetmest erand, vastasel juhul

avaldab muudatus negatiivset mõju süvatehnoloogia startup-idele, kus

majandustegevus ja käive tulevad alles hilisemas faasis.

ettevõtjatele tagatud võimalus palgata

välismaalasi tööle. Eelnõus säilib nõue, et tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajalis t

elamisluba taotletakse, peab olema vahetult

enne elamisloa taotluse esitamist vähemalt järjestikuse 12 kuu jooksul olnud tegelik

majandustegevus Eestis. Erandite loomise osas selgitame, et erinevate erandite ja soodustatud rühmade loomine

moonutab meetme eesmärgi saavutamis t. Olukorrad, kus reeglist võimaldatakse mitmeid

erandeid, suurendavad Eestis viibimis-, elamis- ja töötamisaluste väärkasutuse riski ning muudavad reeglite järgmise ja kontrollimise

keerulisemaks. See on vastuolus eelnõu eesmärgiga ühtlustada ja tõhustada menetlust.

3. Eesti keele A2 tasemel omandamise ja

kohanemisprogrammi läbimise nõue püsivalt

Eestisse elama asumiseks elamisloa

taotlemiseks.

Nõustume, et välismaalastele, kes plaanivad Eestisse jääda pikemaks ajaks, on oluline tagada

süsteemsed lõimumistegevused, sealhulgas keeleõpe, mis mõjutavad nende sisseelamis t Eesti ühiskonda.

A2 tasemel eesti keele oskuse nõue on meie seisukohalt mõistlik, samas on oluline ette näha

võimalikud erandid erivajadus tega välistöötajatele (nt kui inimesel on ADHD, düsleksia või muu diagnoos, mis mõjutab tema

keeleõppevõimet). Palume lisada seletuskirja info selle kohta,

kuidas plaanitakse tagada meetmega puudutatud sihtrühmale vajalikus mahus keeleõpe. Juhime tähelepanu, et Lõimumismonitooringu (2023)

andmetel oli eesti keele õppe kättesaadavusega rahul vaid 38% muust rahvusest inimestes t

(kelle jaoks on eesti keel võõrkeel). Lisaks palume pöörata eraldi tähelepanu paindlikele, sh e-keeleõppe, õppevormide

arendamisele ja ka nendest teadlikkuse tõstmisele uussisserändajate ja nende Eesti

tööandjate seas. Kohanemisprogrammi osas on samuti oluline tagada piisavalt osaluskohti, et uussisserända jad

saaksid programmis osaleda võimalikult kiirest i pärast Eestisse saabumist ja mitte siis, kui

välismaalane on töö või sõprade kaudu juba jõudnud omandada põhilised kohanemisalased teadmised.

Arvestatud

Võtame teadmiseks toetuse vastavale muudatusele. Nõustume, et on oluline pöörata eraldi tähelepanu paindlike (sh e-keeleõppe)

õppevormide arendamisele ja nendest teadlikkuse tõstmisele uussisserändajate ning

tööandjate seas. Samuti nõustume, et oluline on tagada uussisserändajatele võimalikult kiiresti pärast

Eestisse saabumist kohanemisprogrammis osalemine. Vastavad kommentaarid on

edastatud Kultuuriministeeriumile, kelle ülesanne on tagada lõimumise valdkonna poliitika kujundamine ja koordineerida selle

elluviimist. Eelnõu ja seletuskirja on kooskõlastusringi

järgselt täiendatud A2 tasemel eesti keele oskuse nõudest eranditega. Analoogselt pikaajalise elaniku elamisloa ja kodakondsuse taotlemise l

kehtivate erisustega nähakse eelnõuga püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamis loa

taotlemisel keelenõude täitmisel ette järgmised erisused: 1. eesti keele eksamit ei pea sooritama

välismaalane, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse;

2. eesti keele tasemeeksamist on vabastatud välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole püsivalt võimeline sooritama eesti keele

tasemeeksamit; 3. välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole

püsivalt võimeline sooritama eesti keele tasemeeksamit täies ulatuses, teeb eesti keele

13

tasemeeksami sellises ulatuses ja viisil, mida

tema terviseseisund võimaldab. Välismaalase osalise või täieliku vabastamise eesti keele tasemeeksami sooritamisest otsustab

ekspertkomisjon arvestades Vabariigi Valitsuse 13.12.2017.a määruses nr 247 toodut.

Ekspertkomisjoni otsuse peale võib kolmekümne päeva jooksul otsuse kättesaamise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule.

4. Muud tähelepanekud:

4.1. Seletuskirja tekstis 1. leheküljel on teksti alumises lõigus kirjas, et eelnõu „majanduslikud

ja sotsiaalne mõju on väheolulised“. Meie hinnangul eelnõul on märgatav mõju nii välistööjõupoliitikale tervikuna kui ka eraldi

majandussektoritele (nt iduettevõtted).

Selgitus Eelnõuga kaasnevaid mõjusid on põhjalikumalt

analüüsitud eelnõu seletuskirja mõjude peatükis. Viidatud sissejuhatavas tekstis toodud kirjeldus on kooskõlas mõjude peatükis kirjeldatuga.

4.2. Seletuskirja 4. lehekülg: „Seega on oluline

suunata Eesti ettevõtjaid eelistama kohalikku tööjõudu ja kehtestada lisanõuded välismaa lase Eestis töötamisele“. Nagu sai ka varem

mainitud, eelistavad Eesti ettevõtted üldiselt kohalikku tööjõudu.

Võetud teadmiseks

5. Ettepanek muuta VMS § 30916 sõnastust

järgnevalt: „Isikule, kellele on käesoleva seaduse § 30914 alusel antud seaduslik alus Eestis ajutiselt viibida ja kes ei tööta, võib

osutada tööturumeetmete seaduse § 13 lõike 2 punktides 1-4 nimetatud tööturumeetmeid. “.

Muudatus on vajalik, et viia säte kooskõlla alates 1. jaanuarist 2024.a jõustunud tööturumeetmete seadusega (TöMS).

Tööturuteenuste ja -toetuste seadus, mille le kehtiv § 30916 viitab, on kehtetu. TöMSi

jõustumisega kadus ka tööotsijana registreerimise võimalus, mis on kehtiva VMS § 30916 kohaselt sihtrühmale tööturuteenus te

saamise eelduseks. Tööturumeetmete sihtrühmadeks on uue seaduse kohaselt töötu,

töötaja ja muu isik. Muudatus võimaldab VMS § 30914 sihtrühmale ligipääsu samadele tööturuteenustele, mis on avatud muule isikule

(tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja - toetustest teavitamine, töövahendus,

karjääriinfo vahendamine, karjäärinõustamine, töökeskne nõustamine, tööklubi).

Arvestatud

6. Kasvuettevõtteid ja välisettevõtteid

puudutavad ettepanekud, millel oleks meie

hinnangul positiivne mõju Eesti majanduse le

ja konkurentsivõimele ning millega ei kaasne

olulisi julgeolekuriske.

14

Ettepanek 1: Palume lisada välismaalaste

seadusse paindlikum kvoodi mehhanism, mis

käsitleks paremini Eesti kvalifitseeritud

tööjõu probleemi, reageeriks majandustsükli

muutustele ning arvestaks riigi ja tööturu

osapoolte vajadusi. Aastast 2016 on piirarv

täitunud täiel määral, kusjuures iga aastaga üha kiiremini. Viimasel kolmel aastal täitus piirarv

juba aasta esimestel päevadel. Selle aasta sisserände piirarv (1303) täitub mõnevõrra aeglasemalt (peamiste sisserände riikide osas on

tekkinud piirangud välistööjõu kasutamise le, nõudluse vähenemine).

Sarnaselt teiste Euroopa Liidu liikmesriikide le seisame silmitsi kvalifitseer itud tööjõupuudusega, mis tuleneb nii

demograafilistest trendidest kui ka majanduse rohelise ja digitaalse ülemineku väljakutsetes t.

OSKA prognooside kohaselt jääb Eestis 2030. aastaks puudu 2/3 inseneridest, samas kui Eesti kõrgkoolide lõpetajad katavad vaid 1/3

tulevastest töötleva tööstuse juhtide ja spetsialistide vajadustest. Lisaks napib töökäsi

ehituses, põllumajanduses, hariduses, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes. OSKA (2023) järgi on perioodil 2022-2031 tööjõu

nõudluse ja pakkumise vahe ca 2000 inimes t aastas.

Arvestades eeltoodut, on 2024. aastal selge, et 90-ndatel kehtestatud piirarv (0,1% Eesti elanikkonnast) ja süsteem tervikuna on ajast

maha jäänud ega arvesta riigi ja tööturu osapoolte vajadusi.

MKM-i ettepanek (mis on jätkuvalt konservatiivse rändepoliitikaga kooskõlas) lähtub printsiipidest, mille alusel tööturu

osapooled (tööandjate ja ametiühingute esindajad) ja riik (esindatud Siseministeer iumi

näol) saaks ühiselt kokku leppida tegevusa lade loetelus, kuhu antaks välismaalaste le elamislubasid piirarvule täiendavalt (nö kvoodi

muutosa raames). Kvoodi muutosa juhtivad printsiibid võiks olla

meie hinnangul järgnevad:

 mahuks 0,1% kuni 0,2% elanikkonnast aastas

(sõltuvalt majandustsüklist ja tööpuuduse tasemest);

 palganõue sarnaselt kvoodile Eesti keskmine

brutokuupalk;

Selgitus

Nõustume, et Eestis on vaja üle vaadata välismaalaste kaasamise võimalused tööturule.

Kooskõlastuskirjas väljapakutud lahendus võiks täiendava modifitseerimise korral olla üks sobivatest lahendustest. Kindlasti peaksime

erisuste loomisel lähtuma asjaolust, et sellise erisuse puhul on esmajoones oluline just

tööandjate ja ametiühingute panustamine erisuste sisustamisel. Eelnevast tulenevalt vajab ettepanek veel täiendavat arutelu

ministeeriumide vahel.

15

 kasusaavate tegevusalade järjestus

moodustuks kolme võrdse tähtsusega kriteeriumi (OSKA prognoositud

tööjõupuudujääk, ekspordivõimekus, lisandväärtus) alusel.

Rohkem kvoodi muuotsa majandustsük liga seostamisest: kvoodi muutosa maht võiks baasina olla 0,1% Eesti alalisest elanikkonnas t

(ca 1300 elamisluba aastas). Vähemalt 2% majanduskasvu korral kasvaks muutosa kuni

0,2%-ni (kuni 2600 elamisluba aastas). Tagasihoidlikumates majandusoludes langeks muuotsa maht tagasi 0,1%-le. Oleme arvestanud

ka ametiühingute ettepanekuga, mille kohaselt rakendatakse keskmisest kõrgema tööpuuduse

tingimustes teatud perioodi jooksul ainult piirarvu püsiosa (nagu näiteks töötuskindlustuse seaduses).

2022. aasta statistika põhjal oleks muutosa tegevusalade nimekirja eesotsas 11 tegevusa la,

sh masina- ja metallitööstus, keemiatööstus ja elektroonikatööstus jne. See tähendab tegevusvaldkondi, kus vähemalt kaks

eelnimetatud näitajatest (tööjõupuuduse prognoos, eksport, palk) on esikümnes.

Kolmepoolsetel läbirääkimistel otsustatakse, kas muutosa kvoodile kvalifitseeruvad kõik kriteeriumidele vastavad tegevusalad või ainult

osa neist. Kvoodi muutosa ettepaneku esitab

Siseministeerium kooskõlas välismaalas te seaduses juba olemasoleva võimalusega anda elamisluba töötamiseks „valdkonnas, milles on

Eestis vaja vähendada tööjõupuudust ning võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega

välismaalasi“. Loetelu valdkondadest, milles on tööjõupuudus, saab kehtestada Vabariigi Valitsus korraldusega kuni kaheks aastaks.

Huvirühmadelt (tööandjad ja ametiühingud ) ettepanekule saadud tagasiside on positiivne (va

HORECA ettevõtjad, kelle jaks on keskmise palga nõue liiga kõrge). Kvoodi püsiva osaga laekub riigieelarvesse

umbes 15 miljonit eurot (2025. aastaks prognoositud keskmise palgasaaja tulu- ja

sotsiaalmaks 1300 inimese eest). Kvoodi paindliku mehhanismi kasutusse võtmisel tulu kahekordistuks, moodustades vastavalt 30

miljonit eurot.

16

Ettepanek 2: laiendada kasvuettevõtetele

lühiajalise töötamise registreerimise lühe ma

menetlusaja erandit sarnaselt iduettevõttele .

Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord: § 7. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine

(2) VMS § 106 lõigetes 14, 13 ja 17 nimetatud juhul loetakse välismaalase lühiajaline Eestis

töötamine registreerituks alates samast kalendripäevast, kui tööandja või tema volitatud isik esitab käesolevas määruses sätestatud

korras Politsei- ja Piirivalveametile teate välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimiseks. VMS § 106. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine

(13) Lühiajaline Eestis töötamine on lubatud kuni 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul,

kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. (14) Käesoleva paragrahvi lõiget 13 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

4) töötamine iduettevõttes või kasvuettevõttes. Eestis on kõik kasvuettevõtted väljakasvanud

kohalikest iduettevõtetest, st, et nad on saanud 10 aastaseks, omavad Eestis üle 50 töötaja, on maksnud viimasel aastal üle miljoni euro

tööjõumakse ning nende käive on viimase l kolmel aastal vähemalt 20% kasvanud.

2023 tasusid kasvuettevõtted riiklike makse 112,8 miljoni euro väärtuses. Kuna tegemist on ennast juba tõestanud ettevõtetega (nagu nt Wise

või Bolt) ning neil on pikk tegevusajalugu ehk riske võib hinnata madalamaks kui alustavate l

ettevõtetel, ei kaasne erandi laiendamisega Eesti julgeolekule olulisi riske. Lisaks on heaks indikaatoriks asjaolu, et umbes 86% Eesti idu-

ja kasvuettevõtetes töötavatest välismaalastes t on kõrgharidusega, mis rõhutab meie

iduökosüsteemi intellektuaalset rikkust ja ligitõmbavust kõrgelt kvalifitseer itud välistööjõule.

Eesti idusektorile ennustatakse ka lähiaastate l umbes kolmekümneprotsendilist iga-aastast

kasvu, mis tähendab ka suuremat maksutulu Eesti riigi eelarvesse. Täna moodustavad kasvuettevõtete makstud maksud ühe

kolmandiku idu- ja kasvuettevõtete maksudest. Kasvuettevõtetele piirangute seadmisel väheneb

huvi ka iduettevõtlusega Eestis tegeleda. Selleks, et iduettevõtted saaksid ka 10 aasta

Arvestatud

17

tegutsemise järel edukalt kasvu jätkata, on

soodsad ja paindlikud välistööjõu kaasamise võimalused äärmiselt olulised.

Ettepanek 3: laiendada tippspetsialis ti

erandit ka Eestis tegutsevatele välismaa

äriühingu filiaalidele, mis on kantud Eesti

äriregistrisse. VMS § 181 lõige 4: (4) Tippspetsialist käesoleva paragrahvi lõike 2

punkti 3 tähenduses on mis tahes valdkonnas erialast ettevalmistust omav välismaalane,

kellele Eestis registreeritud tööandja või välismaa äriühingu filiaal kohustub maksma erialase töö eest tasu, mille suurus on vähemalt

võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja

koefitsiendi 1,5 korrutisega. Välismaal registreeritud äriühingute filiaalid ei erine peale juriidilise staatuse sisuliselt teistest

äriühingutest ega juriidilistest isikutest. EMTA (2022) andmetel maksid TOP15 äriregistr isse

kantud välismaa äriühingute filiaalidest üle 77 miljoni tööjõumakse. Kõige suurema töötajatega arvuga välismaa

ettevõtete filiaalid tegutsevad enamasti panganduse (nt Nordea Bank, Swedbank) või finantsvaldkonnas (nt Wise või Monese).

Meie hinnangul ei ole välismaa äriühingute välistööjõu eel- või järelkontrolli võimalused

piiratumad kui Eesti äriühingutel, mistõttu ei ole nende välistamine põhjendatud.

Mitte arvestatud

Ettepanekuga ei ole võimalik arvestada, kuna eelnõu eesmärk ei ole luua erinevate le

kategooriatele täiendavaid soodustusi või erisusi.

Rahandusministeerium

1. Välismaa äriühingute ja nende töötajate

registreerimise kohta märgime järgmist. Kehtiva seaduse järgi peavad välisr iigi äriühingud (mitteresidendist tööandjad) koos

oma töötajatega olema registreer itud maksukohustuslaste registris, sh juhul, kui

töötajad ei ole Eesti residendid, vaid Eestisse kutsutud välismaalased. Registreerimise üle teostab järelevalvet MTA. Registreerimise

eesmärgiks on muuta välisriigi tööandjate jaoks maksukohustuste täitmine Eestis võimalikult

lihtsaks ning mugavaks, ning ühtlasi järelevalve maksukohustuste täitmise üle tõhusamaks. Eelnõuga tekitatakse olukord, kus välismaa lase

tööle kutsumiseks Eestisse peab teda tööle võttev tööandja olema muuhulgas kantud

äriregistrisse ja lisaks peab olema tuvastatud ka tema eelnev majandustegevus Eestis. Praktikas

Selgitus

Eesti rändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes annavad kogu ühiskonna le

suuremat lisaväärtust, teiselt poolt aga hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning

ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Samuti on eesmärgiks kaitsta Eesti tööjõuturgu. Eeltoodu

tagamiseks on oluline muuta välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise regulats ioon

välismaalaste ja tööandjate jaoks arusaadavamaks ning seeläbi suurendada riigi suutlikkust rännet juhtida ja kontrollida.

Nõue, et tööandja, kelle juures lühiajaline Eestis

töötamine registreeritakse või töötamiseks tähtajaline elamisluba antakse, peab olema

18

tähendaks see mitteresidendist tööandjale, et ta

peaks Eestisse looma filiaali või asutama siia äriühingu ja vormistama välismaalased sinna tööle.

Meie hinnangul töötab selline lähenemine vastu tänasele maksukohustuslaste registri põhisele

lahendusele ning tekitab selliselt suuremat koormust nii välismaa tööandjatele kui ka MTA-le.

Muudatusega kaasnev vajadus asutada Eestisse äriregistris arvel olev juriidiline keham on

mitteresidendist tööandjale oluliselt koormavam võrreldes maksukohustuslaste registr is registreerimisele, kuivõrd selle kehami

käitamisega kaasneb erinevaid õiguslikke tagajärgesid (mitte ainult maksuõiguslikke,

näiteks kohustus esitada majandusaas ta aruanne), mille nõuetekohaseks täitmiseks ei pruugi asutajatel olla piisavaid teadmisi Eesti

õigussüsteemist – see aga võib kahjustada mitte ainult maksude korrapärast laekumist, vaid võib

vajada ka teiste järelevalveorganite sekkumist, et kõik seadusest tulenevad kohustused saaksid nõuetekohaselt täidetud. See aga tähendab

täiendavat haldus- ja töökoormust nii kõnealusele ettevõttele kui ka riigile. Halvimal juhul võib see üleüldse heidutada

mitteresidentidest tööandjaid Eestisse tulemast, millel mõistagi on omakorda negatiivne mõju

maksutuludele. Ühe praktilise näitena toome välja, et hankemenetlusi võitvad välisriigi äriühingud,

vaatamata suuremahulistele projektidele, ei registreeri end Eestis MTA-s. Samas tekib neil

Eestis püsiva tegevuskoha (pikaajalised kinnisvaraobjektid) registreerimise ja maksukohustus (käibemaks, tulumaks) ja/või

tööandjana registreerimise ja maksukohus tus (tööjõumaksud). Seoses ehituse töövõtuahe la

registreerimisega (TTKI-ga) toimub MTA-ga ka andmete infovahetus, mistõttu on TTKI jaoks oluline, et need välisriigi äriühingud on MTA

maksukohustuslaste registris ja nende töötajad töötamise registris (edaspidi: TÖR). Riigil peab

olema selge lähenemine ka olukorras, kus välisriigi äriühing toimetab Eestis suuremahulisel ehitusobjektil ja osutab riigi- või

kohaliku omavalitsuse asutusele või riigi aktsiaseltsile teenust (hanke mahud võivad

ulatuda sadadesse miljonitesse). Kirjeldatud

kantud Eesti äriregistrisse, muudab välismaa lase

Eestis töötamise regulatsiooni järgimise ja kontrollimise lihtsamaks ja selgemaks ning võimaldab senisest tõhusamalt ennetada viisade

ja elamislubade väärkasutust. Samuti tekib riigil võimalus teha senisest tõhusamalt kindlaks, kas

Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks taotletakse seaduslikku alust selle eesmärgipäraseks kasutamiseks ning kas

tööandja on usaldusväärne. Näiteks tuleb praktikas ette juhtumeid, kui mitteresidend is t

tööandja skeemi kasutavad Eesti ettevõtjad, kes asutavad ettevõtte teises liikmesriigis või kolmandas riigis ja vormistavad selle kaudu

välismaalased Eestisse tööle. Sellise skeemi võimaldamiseks puudub mõistlik põhjendus.

Kooskõlastusringi järgselt on eelnõu ja seletuskirja täiendatud erandiga, mille kohaselt ei kohaldu Eesti äriregistrisse kandmise nõue

avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

Muudatus on vajalik, kuna äriregistri seaduse

(edaspidi ÄRS) § 2 lõike 1 kohaselt on äriregister riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise eesmärk on koguda,

säilitada ja avalikustada teavet Eesti õiguse järgi asutatud eraõiguslike juriidiliste isikute, Eestis tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate ja

välismaa äriühingute filiaalide kohta (vastavalt 01.02.2023 jõustunud mittetulundusühingute

seaduse § 75 on ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste register äriregistri osa, aga ÄRS reguleerimisalasse ei kuulu informatiivse

tähendusega riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register, mille eesmärk on

avaliku sektori siseselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik-õigus like juriidiliste isikute üle arvestuse pidamine.

Põhjalikud selgitused eelnõus toodud meetmete

proportsionaalsuse kohta on toodud eelnõu seletuskirja punktis 2.4.

19

olukorras, kus on keeruline panna välisr iigi

äriühinguid täitma juba eksisteerivaid lahendus i, ei ole otstarbekas kehtestada veelgi koormavamaid ning keerulisemaid nõudeid.

Eesmärk peaks olema optimeerida tänaseid lahendusi, st saada isikud Eesti registritesse ning

soodustada maksuraha laekumist. Registr is olevate isikute üle on võimalik ka eel- ja järelkontrolli teostada.

Eelnevast tulenevalt palume täiendavalt hinnata, kas nõue, et tööandja peab olema äriregis tr is

registreeritud, ei ole liiga range ning kas eelnõu eesmärke on võimalik saavutada proportsionaalsemal viisil, mis ei vähenda Eesti

atraktiivsust mitteresidentidest tööandjate seas. Üks eesmärk on saada välismaal registreer itud

äriühingud ja nende töötajad Eestis registrisse, et Eestis tekkinud maksukohustus saab korrektselt täidetud.

1. Eelnõu § 5 punkti 3 kohaselt lisatakse MKS-

i uus alus TÖR kande tegemiseks. Uueks aluseks on eelnõukohane „välismaalaste

seaduse alusel tehtud otsus Eestis viibimise või töötamise õiguse andmise või lõpetamise kohta.“ Palume täiendavalt analüüsida, kas

sellise aluse kehtestamine on eelnõuga taotletava eesmärgi realiseerimiseks vajalik.

Eelnõu seletuskirja kohaselt sisestab tööd võimaldav isik TÖR kandeks vajaliku koosseisu ise, st õiguslikult on tegemist tööd võimaldava

isiku enda taotlusega, mis on kehtivas MKS-s juba kande alusena sätestatud (§ 25⁵ p 2). Selles

valguses jääb selgusetuks, miks on vaja sätestada uue TÖR kande alusena välismaalas te seaduse alusel tehtud otsust Eestis viibimise või

töötamise õiguse kohta. Õiguslikult peaks siiski olema tegemist tööd võimaldava isiku enda

TÖR kande tahteavaldusega sõltumata sellest, et TÖR kande aluseks olev andmekoosseis esitatakse lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise andmekogusse (edaspidi: LTR) või elamislubade ja töölubade registrisse

(edaspidi: ETR) – andmed liiguvad igal juhul sealt edasi TÖR-i ning selleks otstarbeks need andmed ka esitatakse.

Teeme ettepaneku, et kui TÖR kande aluseks olev andmekoosseis liigub LTR-st või ETR-st

edasi TÖR-i, siis käsitatakse seda tööd võimaldava isiku enda taotlusena teha kanne TÖR-i, ning mitte käsitada kande alusena

Arvestatud

Eelnõu § 5 punkt 3 eelnõust välja jäetud. Eelnõu seletuskirja täiendatud selgitustega.

20

mõnda PPA otsust vms. See võimaldab

saavutada eelnõu eesmärke vajaduseta muuta MKS-i.

3. Seletuskirja punkti 7 lõigus 5 on kirjeldatud järgmine katteallika võimalus tekkivale kulule :

„Vajadusel esitab Siseministeerium riigi eelarvestrateegia koostamise protsessis

lisataotluse või taotleb lisarahastust struktuurifondist.“ Palume täpsustada viidatud sõnastust selliselt, et

eelnõu seletuskirjas ei oleks välja toodud katteallikana riigi eelarvestrateegiat. Riigi

rahalised võimalused ei võimalda lisataot lus i riigi eelarvestrateegia 2025–2028 protsessis vastu võtta ja seetõttu peab olema valmis

tekkivad kulud katma Siseministeer iumi eelarvest või vajadusel taotleda

struktuurifondist.

Mitte arvestatud Asjaolu, et Rahandusministeerium ei võta riigi

eelarvestrateegia 2025-2028 protsessis lisataotlusi vastu, ei tähenda, et seda ei tehta riigi

rahaliste võimaluste paranemisel tulevastes RES-protsessides. Seletuskirjas ei mainita, millises RES-protsessis Siseministeer ium

lisataotlust plaanib esitada, mistõttu jätame endale õiguse esitada lisataotlusi, kui selleks

peaks tekkima vajadus, ning Rahandusministeerium saab siis vastavalt riigi rahalistele võimalustele taotluse rahuldada või

tagasi lükata.

4. Seletuskirjas on välja toodud infosüsteemide arenduskulud, kuid vajalik on ka infot infosüsteemide iga-aastaste ülalpidamiskulude

katmise kohta. Kui infosüsteemide ülalpidamiskulud kaetakse Siseministeer iumi

vm ministeeriumi eelarvest, või kui ülalpidamiskulusid ei kaasne, palume see seletuskirjas välja tuua.

Arvestatud Seletuskirja sõnastust korrigeeritud.

Välisministeerium

1. Eelnõu § 1 punktiga 3 jäetakse VMS § 29 lõikest 4 ja § 30 lõikest 1 välja viide venekeelsete taotluste ja dokumentide esitamise

võimalusele. ELi viisaeeskiri näeb teatud juhtudel ette kohustuse võimaldada esitada

lühiajalise ja lennujaama transiidiviisa taotlus asukohariigi keeles. Meie hinnangul on seda nõuet võimalik täita VMS § 90 lõike 1 alusel ka

eelnõus pakutud sõnastuse jõustumise korral. Palume siiski lisada vastav täpsustus eelnõu

seletuskirja.

Arvestatud Seletuskirja lisatud täiendavad selgitused. VMS § 29 lõike 2 kohaselt võib isik esitada taotluse ja

sellele lisatud tõendid eesti või inglise keeles, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. VMS § 90

lõike 1 kohaselt kohaldatakse lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa taotlemise le viisaeeskirjas3 sätestatut. Eelnevast tuleneva lt

ning arvestades viisaeeskirjas sätestatut säilib kohustus võimaldada esitada lühiajalise ja

lennujaama transiidiviisa taotlus asukohariigi keeles. Samuti ei välista muudatus haldusorgani võimalust VMS § 31 lõike 1 alusel küsida

taotlejalt täiendavaid või täpsustavaid andmeid või tõendeid nagu näiteks originaalkee les

dokument või selle koopia. Sellise olulise teabe nagu täiendavate dokumentide esitamise juhendid saab haldusorgan avaldada oma

ametlikul veebilehel.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri). – ELT L 243, 15.09.2009, lk 1–58.

21

2. Eelnõu § 1 punktiga 7 asendatakse VMS

§ 622 lõikes 3 sõna „vanem“ sõnaga „üksikvanem“. Palume täpsustada, kas VMS § 621 lõikes 3 sätestatud välismaalase lapsele

viisa andmise võimalus peaks olema sõnastatud sarnaselt § 622 lõikega 3 ning kas ka § 621 lõikes

3 peaks olema lapsele viisa andmise võimalus piiratud üksnes üksikvanemaga. Ühtlasi palume täpsustada, kas § 622 lõike 3 alusel ei anta viisat

välismaalase täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline

iseseisvalt toime tulema või on see sätte tekstist ekslikult välja jäänud.

Selgitus

VMS § 621 lõige 3 reguleerib viisa andmist lühiajalise Eestis töötamise eesmärgil viib iva välismaalase alaealisele lapsele või tema

täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisund i tõttu võimeline iseseisvalt toime tulema. VMS §

62 reguleerib viisa andmist Eestis õppimise eesmärgil viibiva välismaalase alaealise le lapsele. Eelnõu muudatus on suunatud üksnes

neile välismaalastele, kes viibivad Eestis ajutiselt õppimise eesmärgil. On põhjendatud, et

riik soodustab siia ajutiselt õppima tulevate välismaalaste laste kaasa toomist ainult juhul, kui vanem last üksi kasvatab. Seda põhjusel, et

õppurid ei panusta riiki maksude maksmisega. Erinevalt õppimise eesmärgil Eestis viibimises t,

tasutakse töötamisel Eestis maksud, millega kogutud vahenditest osutab riik lastele vajalikke teenuseid (nt haridus- ja meditsiiniteenus).

Jätkuvalt on õppurite lastel, kelle teine vanem jääb asukohariiki koos lapsega, võimalik

taotleda lühiajalist viisat oma vanema külastamiseks Eestis. Eelnimetatud kaalutluste l ei ole ka ajutiselt riigis õppivatel välismaalaste l

võimalik Eesti endaga koos tuua täisealist last, kes terviseseisundi või puude tõttu ei ole suuteline iseseisvalt toime tulema.

Siseministeerium märgib siiski, et praktikas ei ole sellise võimaluse puudumine probleemiks.

PPA andmetel on Eestisse elama asuvate õppurite keskmine vanus 25 aastat (naistel 24,4 aastat ja meestel 25,6 aastat). Seega asuvad

Eestisse õppima noored inimesed, kellel ei ole täisealisi lapsi. PPA andmetel on kõrgem

keskmine vanus doktoriõppesse õppima asujatel, kelle abikaasale, registreer itud elukaaslasele, alaealisele lapsele ja täisealise le

lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, võib anda

vastavalt lühiajalise või pikaajalise viisa samadel tingimustel nagu nimetatud välismaalasele (VMS § 622 lg 4).

3. Ettepanek täpsustada, kas seoses kavandatavate muudatustega soovitakse hakata eristama pikaajalist viisat, mis on nö proloogiks

elamisloale ja pikaajalist viisat, millele ei järgne elamisluba. Kui sellist eristamist teha, siis tuleks

kaaluda ka viisa ja elamisloa taotlusele ning lisatavatele dokumentidele ja tõenditele esitatavate nõuete ühtlustamist (sh

Arvestatud Kavandatavate muudatustega ei hakata eristama viisa taotlemisel, kas välismaalane soovib viisa

lõppemisel jätkata Eestis viibimist elamis loa alusel või kavandab ta enne viisa kehtivuse

lõppu naasta päritoluriiki. Nõustume siiski, et kuna pikaajaline viisa võimaldab riigis viibida kuni aasta, on mõistlik

22

legaliseerimise või apostilliga kinnitamise nõue,

lähisugulase ankeet, pereliikme kinnitus enda juurde ootamise kohta, sõjaväepiletite koopia jne). Samas tuleks lahendada küsimus, kas

mõlemat tüüpi pikaajalise viisa taotlemise l kehtiksid samad nõuded või peaks siinkoha l

kehtima omakorda erisused.

sarnaselt elamisloa taotlusega nõuda taotlejalt

täiendavaid dokumente, mis võimaldaks id haldusorganitel veenduda, et taotleja ei ole ohuks riigi julgeolekule või avalikule korrale.

Kuna lühiajalise viisa ja lennujaama transiitviisa dokumentide loetelu on kehtestatud

viisaeeskirjas ja Euroopa Komisjoni rakendusaktides, piirdub muudatus pikaajalise viisa taotlemisel esitatavate dokumentide ja

andmetega.

4. Ettepanek muuta VMS § 60 lõiget 1 ja sätestada, et pikaajalise viisa võib anda

välismaalasele mitmekordseks ajutiseks Eestis viibimiseks. Pikaajaline viisa on olemuselt ettenähtud mitmekordseks viibimiseks ja seega

pole vajalik eristada selle andmist ühe- või mitmekordseks ajutiseks viibimiseks Eestis.

Ettepanekuga seoses tuleks tunnistada kehtetuks ka VMS § 72 lõige 2 ühekordse pikaajalise viisa kehtivuse lõppemise kohta.

Arvestatud osaliselt Õigusselguse huvides on mõistlik seaduses

selgelt sätestada, et pikaajaline viisa on mitmekordseks Eestis viibimiseks. Arvestades pikaajalise viisa kehtivust (minimaalselt kolm

kuud), ei ole mõistlik olukord, kus väljastatud viisa võimaldab ainult ühekordset riiki

sisenemist. Kehtiva korra kohaselt märgib taotleja ankeedil, kas ta soovib ühe- või mitmekordse sisenemisega viisat. Praktikas on

tekitanud ühekordse sisenemise valik viisa taotlusankeedil probleeme, kuna taotlejad on

teadmatusest valinud ühekordse sisenemise ning viisa kättesaamise järgselt soovinud seda muuta. PPA on 2017. aastast välja andnud ühekordseks

viibimiseks 42 pikaajalist viisat, valdavalt seetõttu, et inimesed on ise ekslikult ja

teadmatusest viisataotluses selle soovi märkinud. Välisesindused on 2017. aastast välja andnud ühekordseks viibimiseks 565 pikaajalis t

viisat. Kõnesoleva eelnõuga ei tunnistata kehtetuks

VMS-i § 72 lõiget 2, sest viidatud säte annab alused kuni eelnõu jõustumiseni seadusena välja antud ühekordse viisa kehtetuks tunnistamiseks.

Sätte kehtetuks tunnistamise korral ei ole enam varem välja antud ühekordse viisa kehtetuks

tunnistamiseks õiguslikku alust.

5. VMS § 60 lõige 6 sätestab, et välismaa lase kogu viibimisaeg pikaajalise viisa alusel ei tohi ületada 548 päeva 730 järjestikuse päeva

jooksul, kui välisleping ei sätesta teisit i. Välisministeeriumi hinnangul ei ole VMS § 60

lõige 6 kooskõlas Schengeni konventsiooni artikliga 184, mille kohaselt saab pikaajalise viisa kehtivusaeg olla maksimaalselt üks aasta

Selgitus Nõustume ettepanekuga. Kuna muudatus nõuab täiendavat analüüsi ja mõjude hindamist ning

läbirääkimist erinevate partneritega, võtame muudatuse töösse eraldi eelnõu raames.

4 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 265/2010, millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 562/2006 seoses isikute liikumisega pikaajalise viisa alusel

23

ning kui liikmesriik on lubanud välismaalase l

viibida riigis kauem kui üks aasta, tuleb pikaajaline viisa enne selle kehtivusaja lõppu asendada elamisloaga. Seega tuleks nimetatud

säte tunnistada kehtetuks. Seejuures oleks vajalik sätestada periood, mille jooksul ei saa

teist samal alusel pikaajalise viisa taotlust esitada.

6. Ettepanek jätta VMS § 62 lõike 2 punktis t

4 välja lauseosa „mitmekordse viisa puhul

esimese kavandatud viibimisaja lõppemiseni “, kuna tervisekindlustusleping peaks kehtima

kogu viisa kehtivuse ajal.

Arvestatud Tervisekindlustuse nõue tuleneb vajadusest

tagada, et Eestis viibimise ajal ei muutuks välismaalane koormaks riigi

tervishoiusüsteemile. Seega ka juhul, kui välismaalane on kavandanud kehtiva pikaajalise viisa jooksul mitut reisi Eestisse, peab tal olema

kehtiv tervisekindlustus kõikidel Eestis viibimiste perioodidel. Jätkuvalt jääb kehtima

põhimõte, et tervisekindlustust ei pea välismaalasel olema, kui ta on ravikindlustuse seaduse kohaselt kohustusliku

ravikindlustusega kindlustatud isik. Seega nt välismaalased, kes töötavad Eestis viisa alusel,

peavad tõendama tervisekindlustuse olemasolu üksnes perioodiks, mil nad ei ole kaetud riikliku ravikindlustusega.

7. Ettepanek selguse huvides täpsustada

VMS-is, et pikaajalise viisa andmine ei ole piiratud üksnes VMS 2. peatüki 2. jao 2. jaotise

1. alljaotise sätetes (§-d 621, 622, 624 ja 625) väljatoodud viisa taotlemise eesmärkidega, vaid pikaajalist viisat saab taotleda ja anda ka muudel

eesmärkidel, kui on täidetud VMS § 62 lõikes 2 sätestatud tingimused. Elamisluba saab seaduse

kohaselt taotleda üksnes VMS-is nimetatud alustel, kuid pikaajalise viisa puhul see nii ei ole, st viimast võib taotleda ka muudel eesmärkide l.

Täpsustuse, et VMS §-des 621, 622, 624 ja 625 väljatoodud alustel pikaajalise viisa taotlemise l

lähtutakse neis sätetes kehtestatud nõuetest ning seaduses otsesõnu nimetama eesmärkide l pikaajalise viisa taotlemisel piisab pikaajalise

viibimise kavatsuse tõendamisest, võib lisada nt VMS §-i 60 või 62.

Mitte arvestatud

Erinevalt elamisloa alustest ei piiritle kehtiv VMS viisa taotlemise aluseid. Seega on

pikaajalise viisa taotlemine võimalik erinevate l eesmärkidel lähtudes VMS-i § 62 sätestatud viisa andmise tingimustest. Lisaks üldiste le

tingimustele on sätestatud täiendavad tingimused teatud reisi eesmärkide puhul, mil

kohaldatakse välismaalasele või tema pereliikmetele Eestisse saabumise l soodustavaid sätteid.

Vajab täiendavat analüüsimist, kas sarnaselt elamisloa andmise eesmärkidele ja alustele

piiritleda eesmärgid ja alused, mille puhul on pikaajalise viisa taotlemine võimalik.

8. Arvestades, et eelnõu kohaselt on Eestis

töötamise aluseks pikaajaline viisa, siis palume

kaaluda, kas VMS §-des 621, 624 ja 625 peaks olema otsesõnu öeldud, et neil juhtudel antakse

pikaajaline viisa.

Selgitus

Eelnõu § 1 p-d 16, 19, 20 ja 24 eelnõust välja jäetud.

9. Ettepanek defineerida VMS-is, keda

mõeldakse pereliikme all viisamenetluses. Selgitus

24

Hetkel tõlgendatakse viisamenetluses pereliige t

läbi VMSi elamisloa sätete (§-d 137 ja 150). Kui definitsioon ühtib elamisloamenetlusega, oleks selguse huvides mõistlik tuua see seaduse 1.

peatüki 1. jao 2. jaotisse mõistete alla või kui erineb, sätestada eraldi viisamenetlus t

reguleerivate sätete juures.

Erinevalt elamisloast ei piiritle VMS, et viisat

on võimalik taotleda abikaasa või lähedase sugulase juurde elama asumiseks. Seega puudub vajadus perekonnaliikme defineerimiseks viisa

alljaotises. Küll on mõistlik määratleda perekonnaliikme definitsioon viisa puhul

riigilõivuseaduses, kuivõrd viisa taotlemisel on Eesti kodaniku pereliige vabastatud riigilõivus t. Vastav muudatus on kajastatud

riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõus5.

10. Palume asendada VMS § 78 lõike 2 sissejuhatavas osas sõna „ja“ sõnaga „või“, kuna pikaajalise viisa tühistamine ja kehtetuks

tunnistamine on kaks eraldi toimingut.

Mitte arvestatud VMS-is on viisa tühistamise ja viisa kehtetuks tunnistamise alused ühtsed ning viisa

tühistamist ja kehtetuks tunnistamist läbivalt kasutatud koos sõnaühendiga „ja“. Samas

defineerib VMS, millisel juhul on tegemist viisa tühistamise ja millisel juhul on tegemist viisa kehtetuks tunnistamisega, seega tuleneb

seadusest selgelt, et tegemist on eraldi toimingutega. Eelnevast lähtuvalt puudub

vajadus seaduse sõnastuse muutmiseks.

11. Ettepanek tunnistada kehtetuks VMS § 90

lõige 3, kuna tulenevalt muutunud julgeolekuolukorrast ning PPA ja välisesindus te

praktikast ei ole põhjendatud võimaldada pikaajalise viisa taotluse esitamist posti teel,

elektrooniliselt või esindaja kaudu.

Selgitus Ettepanek Eesti rändepoliitika muutmiseks võetud teadmiseks. Küsimus vajab täiendavat

analüüsi, mistõttu ei ole kõnesoleva eelnõu raames sellega võimalik arvestada.

12. Ettepanek tunnistada kehtetuks VMS

§ 95 lõige 1. Selle sätte kehtetuks tunnistamise l kohalduvad ka pikaajalise viisa menetluses

esitatavatele välisriigis väljaantud dokumentidele §-s 30 sätestatud nõuded. Nende

nõuete kohaselt peab välisriigis väljaantud muukeelne dokument olema tõlgitud eesti või inglise keelde ning tõlge peab olema vandetõlgi

tehtud ja välisriigis väljaantud dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga,

kui välisleping ei sätesta teisiti. Lühiajalise ja lennujaama transiidiviisa menetluse käigus esitatud dokumentidele kehtivad nõuded

tulenevad ELi viisaeeskirjas sätestatust. Viisataotluste menetlemise praktika on

näidanud, et viisataotlustele lisatavad tõendid on sageli võltsitud. ELi viisaeeskiri sätestab, et kui teatavas asukohas esitatakse sageli sama liik i

vale-/võltsitud dokumente (nt pangakonto

Arvestatud Nõustume, et sarnaselt elamisloa taotlemise nõuetele, on mõistlik ka pikaajalise viisa

taotlemisel sätestada legaliseerimise või apostilliga kinnitamise nõue. Kehtiv VMS seab

viisamenetluse puhul legaliseerimise ja apostilliga kinnitamise nõudest erisuse. Vajaduse korral on viisamenetluses pädeval

asutusel võimalik taotlejalt küsida VMS § 31 alusel täiendavaid andmeid või tõendeid

menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta, sh dokumendi ehtsust tõendavaid tõendeid. Praktikas küsivadki konsulid juba praegu

vajadusel taotlejatelt legaliseeritud või apostilliga kinnitatud dokumentide esitamis t,

kui on kahtlus dokumendi ehtsuses. VMS-i kohaselt on teatud juhtudel välismaa lase abikaasal ja lapsel õigus saada viisa samadel

alustel nagu välismaalasel. Sellistes olukordades

5 417 SE

25

väljavõtted või töölepingud), võib läbivalt

nõuda, et dokumendid autenditaks, legaliseeritaks või apostillitaks. Leiame, et sama põhimõtet tuleks laiendada pikaajalise viisa

menetluse puhul.

on haldusorganil vaja veenduda

sugulussidemeid tõendavate dokumentide ehtsuses. Samuti on haldusorganil vaja veenduda vastavate tõendite (nt hooldusõigus)

ehtsuses, kui on tegemist üksikvanemaga. Rändekontrolli tõhustamise ning riskide

maandamise ja väärkasutuse ennetamise eesmärgil on mõistlik ka viisamenetluses küsida taotlejalt avalike dokumentide legaliseerimis t

või apostilliga kinnitamist. Vastav muudatus on mõistlik ka taotlejate vaates. Olukord, kus

taotlejalt võidakse nõuda dokumendi legaliseerimist või selle kinnitamist apostilliga viisataotluse menetluse käigus, on taotlejale

koormav, kuivõrd puudub õigusse lgus nõutavates dokumentides ja muudab menetluse

kestuse pikemaks. Oluline on luua taotlejale selgus, et ka viisa taotlemisel tuleb igakordselt avalikud dokumendid legaliseerida või

apostilliga kinnitada.

13. Ettepanek muuta VMS-i, et tähtajalise elamisloa taotlusi saaks esitada üksnes PPAle, st

kaotada võimalus esitada taotlusi Eesti välisesindusele. Eelnõu kohaselt saab edaspidi mitmel juhul Eestisse tulla ja siin viibida või

töötada ainult pikaajalise viisa alusel. Seega on otstarbekas jätta tähtajalise elamisloa taotluste

esitamine üksnes PPA-le ning Eesti välisesindustes on võimalik menetleda suuremas mahus ja põhjalikumalt just

pikaajalise viisa taotlusi. Ettepanekuga arvestamisel tuleks jätta välja viited Eesti

välisesindustele VMS § 213 lõikest 11 ja 3, § 216 lõike 1 punktist 2 ning tunnistada kehtetuks VMS § 215.

Selgitus Ettepanek Eesti rändepoliitika muutmiseks

võetud teadmiseks. Küsimus vajab täiendavat analüüsi, mistõttu ei ole kõnesoleva eelnõu raames sellega võimalik arvestada.

14. Ettepanek täiendada VMS-i sättega, mis

ütleb otsesõnu, et pikaajalise viisa ja elamis loa taotlust ei saa esitada samaaegselt.

Rahvusvahelises praktikas on levinud, et teise taotluse saab esitada alles siis, kui esimese taotluse menetluses on tehtud otsus.

Selgitus

Ettepanek Eesti rändepoliitika muutmiseks võetud teadmiseks. Küsimus vajab täiendavat

analüüsi, mistõttu ei ole kõnesoleva eelnõu raames sellega võimalik arvestada.

15. Ettepanek vaadata VMS-i tekst läbivalt

üle ning korrastada, kus vajalik, viited

viisaeeskirjale või täpsustada, millised sätted

kehtivad ainult pikaajaliste viisade puhul.

Selgitus

Ettepanek Eesti rändepoliitika muutmiseks võetud teadmiseks. Küsimus vajab täiendavat

analüüsi, mistõttu ei ole kõnesoleva eelnõu raames sellega võimalik arvestada.

16. Ettepanek kaaluda VMS-i ja seonduvalt

Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmist selliselt, et ELi kodaniku pereliikme pikaajalise viisa taotlemisel kohalduksid VMS-is

Selgitus

Ettepanek Eesti rändepoliitika muutmiseks võetud teadmiseks. Küsimus vajab täiendavat

26

kehtestatud üldnõuded, mitte Euroopa Liidu

kodaniku seaduses sätestatud eriregulatsioon.

analüüsi, mistõttu ei ole kõnesoleva eelnõu

raames sellega võimalik arvestada.

Andmekaitse Inspektsioon

1. Viisaregistri vastutav töötleja. Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (edaspidi: eelnõu) § 1 p-s 12 pakutud sõnastus „Viisaregistri vastutav töötleja on

Politsei- ja Piirivalveamet. Viisaregistri andmete vastutavad töötlejad on käesolevas seaduses sätestatud pädevuse piires Politsei- ja

Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ning Välisministeerium“ on ebaselge. Arusaamatuks

jääb see, mida sisuliselt tähendab vastutus viisaregistri andmete eest. Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et kuna

viisaregistrisse kantakse andmed, mis tekivad PPA, KAPO ja VÄM-i juures, on optimaalne

määrata mitu andmete vastutavat töötlejat ja sätestada nende vastutusala viisaregistr i põhimääruses. Rakendusaktide kavandis

planeeritud viisaregistri põhimääruse § 3 sõnastus, millega määratakse vastutavate

töötlejate rollide jagamine, tekitab veel rohkem segadust, kuna kuigi viidatud paragrahvi lõikest 1 tulenevalt on andmekogu vastutavaks

töötlejaks PPA, siis lõikega 1¹ piiratakse PPA vastutus lõikes loetletud andmete töötlemisega.

Nimetatud paragrahvi lõigete 1² ja 1³ kohaselt lisanduvad andmekogu vastutavate töötlejate hulka veel VÄM ja KAPO. Ehk sisulise lt

määratakse andmekogule kolm vastutavat töötlejat piiritletud vastutusaladega.

Sellisel viisil andmekogu vastutava töötleja reguleerimine ei võimalda aru saada, kes tegelikult vastutab andmekogu pidamise eest.

Samuti ei ole võimlik aru saada, kelle poole peaks andmesubjekt vajadusel pöörduma ja kes

mille eest vastutab. Andmed esitatakse registrisse erinevate kanalite kaudu, iga puudutatud asutus võib kasutada ka teisi

registris sisalduvaid andmeid oma pädevuse realiseerimiseks. Tavainimene ei ole ilmselge lt

suuteline aru saama, millal ja kelle poole ta peaks pöörduma. Selgitame, et andmekogu vastutav töötleja

AvTS § 43⁴ lg 1 mõttes, ehk andmekogu haldaja, on see, kes korraldab andmekogu kasutusele

võtmist, teenuste ja andmete haldamist ning vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja

Arvestatud Eelnõus täpsustatud viisaregistri vastutav töötleja AvTS-i mõttes ja vastutavad

isikuandmete töötlejad IKÜM mõttes. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. aasta määruse nr

180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 48 lõike 2 kohaselt tuleb Vabariigi Valitsuse algatatava seaduseelnõu seletuskirjale olenevalt

volitusnormi sisust lisada Vabariigi Valitsuse või ministri määruse eelnõu kavand, mis sisaldab

eelnõu esialgset sõnastust. Lisatav määruse eelnõu kavand tuleb ette valmistada sellise täpsusega, et oleks võimalik hinnata

rakendusakti vajalikkust, volitusnormi ulatust, kohast tasandit ja muid asjaolusid, mis on

vajalikud volitusnormi sõnastuse ja rakendusakti vastavuse hindamiseks. Vastavad nõuded on eelnõu seletuskirja lisaks oleva

rakendusakti kavandi puhul täidetud. Viisaregistri põhimääruse muutmise eelnõu

täpse tekstiga tegeletakse vastava määruse eelnõu ettevalmistamise käigus.

27

arendamise eest, kuid ei võrdu alati IKÜM-i

mõttes vastutava töötlejaga. Seega andmekogu vastutavaks töötlejaks peab olema see asutus, kellele on pandud kohustus nimetatud

andmekogu hallata, mitte aga kõik need asutused, kes on andmekogu andmeandjad ja

kes andmeid töötlevad. IKÜM-s sätestatud vastutava töötleja mõiste on funktsionaalne, põhineb pigem faktilisel kui

formaalsel analüüsil. Asutuse IKÜM-i mõttes vastutavaks töötlejaks kvalifitseerimisel tuleb

arvesse võtta kõiki asjakohaseid faktilis i asjaolusid, et jõuda järeldusele, kas konkreetne asutus avaldab kõnealuste isikuandmete

töötlemisele määravat mõju. Vastutus võib tuleneda ka õigusnormidest ehk

selgest juriidilisest pädevusest, näiteks kui vastutav töötleja või selle määramise konkreetsed kriteeriumid on sätestatud

siseriiklikus või liidu õiguses. Seega võimaldab IKÜM art 4 lg 7 vastutava töötleja või tema

määramise konkreetsed kriteeriumid sätestada liidu või liikmesriigi õiguses. Sisulise lt tähendab see seda, et viisaregistri põhimääruses

saab reguleerida andmekogu volitatud töötlejate kui isikuandmete töötlemisel kaasvastutava te töötlejate andmetöötlemisega seotud vastutuse

piirid, sh näiteks ette näha, et andmesubjektide taotlustele vastab konkreetne asutus. Seejuures

aga ei tohi segi ajada andmekogu vastutava töötleja rolli tulenevalt AvTS-st ja vastutava töötleja rolli IKÜM-i mõttes.

2. Andmekogude säilitustähtajad

2.1. Viisaregister

Eelnõu § 1 p 14 kohaselt säilitatakse viisaregistri andmeid kõige kauem 60 aastat. Andmetele võib sätestada lühema säilitustähta ja

viisaregistri põhimääruses. Viidatud regulatsioon ei sobi, kuna see jätab

määrusandjale kaalutlusruumi selle suhtes, kas viisaregistri põhimääruses üldse sätestatakse täiendav regulatsioon säilitamise tähtaegade

osas või mitte. Seejuures on oluline märkida, et eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas

andmekogu kõikide andmete säilitamine maksimaalse tähtaja jooksul on põhjendatud ja vajalik. Leiame, et seadusest (sh seletuskirjast)

peab olema tuletatav seadusandja kaalumine erinevat tüüpi andmete säilitustähtaegade osas

ning tulenevalt sellisest kaalumisest peab

Selgitus

Eelnõu kohaselt säilitatakse viisaregistr i andmeid kõige kauem 60 aastat arvates viisataotlusele otsuse tegemisest. Andmetele

võib sätestada lühema säilitustähta ja viisaregistri põhimääruses.

Andmekogu ABIS põhimääruse § 44 kohaselt säilitatakse andmekogusse kantud andmeid aktiivselt 5 aastat, peale mida kantakse andmed

eraldi andmekogu arhiiviosasse, kus andmeid säilitatakse 75 aastat. Viisaregistri põhimääruse

§ 23 kohaselt säilitatakse andmeid andmekogu infotehnoloogilises osas aktiivselt viis aastat alates:

1) viisa kehtivusaja lõppemisest; 2) pikendatud viibimisaja lõppemisest;

28

vajadusel seadusest tuleneva volitusnormina

andma määrusandjale selgesõnalise volituse täpsustada teatud andmete säilitustähtaega.

Hetkel kehtivas viisaregistri põhimääruses on kirjas (vt § 23), et andmekogu andmeid säilitatakse andmekogu infotehnoloogil ises

andmekogus aktiivselt viis aastat, pärast kantakse andmed andmekogu arhiiviosasse, kus

neid säilitatakse 50 aastat, mis annab kokku 55 aastat. Sellest tulenevalt jääb arusaamatuks, millistel juhtudel on võimalik säilitada andmed

seaduses sätestatud maksimaalse tähtaja jooksul. Ühtlasi ei ole põhimääruses sätestatud,

mis saab siis, kui andmete säilitamise tähtaeg möödub, nt kas andmed kustutakse.

3) taotluse läbi vaatamata jätmise, viisa

andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisa ja

pikendamisest keeldumise või viibimisa ja ennetähtaegse lõpetamise otsusest või selle vaidlustamise käigus tehtud otsusest.

Lõike 3 kohaselt kantakse andmekogu andmed pärast lõikes 1 sätestatud säilitustähta ja

möödumist andmekogu arhiiviosasse, kus neid säilitatakse 50 aastat. Kuna viisa maksimaalne kehtivusaeg võib olla

viis aastat, andmeid säilitatakse viisa kehtivusaja lõppemisest arvates viis aastat ja

pärast seda andmekogu arhiiviosas 50 aastat, on viisaregistri andmete maksimaalne säilitusaeg kokku 60 aastat (täpsemalt viisaregistri ja

andmekogu ABIS seos selgitatud Justiitsministeeriumi kooskõlastuskirja punkti 3

vastuses). Viisaregistri põhimääruse säilitustähtae ga puudutavad muudatused jõustusid 28.10.2023.

Määruse eelnõu kooskõlastas Justiitsministeerium märkusteta 31.08.2023

(EIS-i viit) ning Andmekaitse Inspektsioon 06.09.2023 kirjaga nr 1.2.-4/23/2107-2. Andmekogu ABIS põhimääruse § 44 sätestatud

andmete säilitustähtaeg viiakse seaduse ja viisaregistri põhimäärusega kooskõlla pärast

kõnesoleva eelnõu jõustumist seadusena.

2.2. Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise andmekogu

Käesoleva arvamuse p-s 2.1 toodud soovitus

andmete säilitustähtaja osas kehtib ka välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise andmekogu andmete säilitamise reguleerimise puhul, mille kohta on eelnõus samasuguse konstruktsiooniga norm (vt eelnõu

§ 1 p 38).

Selgitus Eelnõu kohaselt säilitatakse andmekogu andmeid kõige kauem 25 aastat. Andmetele

võib sätestada lühema säilitustähta ja andmekogu põhimääruses.

Andmekogu ABIS põhimääruse § 46 lõike 1 kohaselt säilitatakse andmekogusse kantud andmeid aktiivselt 10 aastat, peale mida

kantakse andmed eraldi andmekogu arhiiviosasse, kus andmeid säilitatakse

15 aastat (täpsemalt lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu ja andmekogu ABIS seos selgitatud Justiitsministeer iumi

kooskõlastuskirja punkti 3 vastuses). Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise andmekogu põhimääruse § 18 lõike 1 kohaselt säilitatakse andmeid andmekogu infotehnoloogilises osas aktiivse lt

10 aastat kümme aastat andmete andmekogusse kandmisest arvates, pärast mida need

arhiveeritakse. Lõike 2 kohaselt säilitatakse

29

arhiiviandmeid 15 aastat, pärast mida need

kustutatakse.

2.3. Elamislubade ja töölubade register Eelnõu § 1 p 64 kohaselt elamislubade ja töölubade registri (ETR) andmeid säilitatakse

alaliselt. Kogu andmestiku igavene säilitamine tundub

olevat vastuolus IKÜM art 5 lg 1 p-ga e. Seletuskirjas selgitatakse, et ETR-i andmeid säilitatakse alaliselt, kuivõrd välismaa lase

staatuse ja dokumenteerimise menetluses kogutud andmed on asjakohased ja vajalikud nii

välismaalase tulevastes menetlustes kui ka temaga seotud isiku staatuse ja dokumenteerimise menetluses. ETR-i

digitaalsed registrikaardid on hinnatud arhiiviväärtuslikuks ja neid säilitatakse kuni

ETR-i likvideerimiseni. Ühe riigi elanikkonna staatuse ja dokumenteerimise andmed on olulised ka selle riigi ajaloo jäädvustamiseks.

Lisaks on ETR riiklik register, mille abil on tulevikus võimalik tuvastada välismaa lase

järglastel ja lähedastel oma seoseid ja sugulussuhteid, kuna staatuse ja dokumenteerimise menetluses kogutud andmeid

ei pruugi olla mujal alles. Samuti tuleb arvestada, et kõige rohkem välismaalasi elab

Eestis pikaajalise elamisloa alusel, mis on tähtajatu. Teisisõnu on neil välismaalaste l alaline õiguslik staatus.

Ülalviidatud selgitused ei anna alust IKÜM art 5 lg 1 p e sätestatud säilitamise piirangu

eiramiseks, kuna antud juhul ei ole täidetud IKÜM art 89 erandile (arhiiviväärtus) tuginemise eeldus. Seletuskirjas viidatakse

sellele, et ETR-i digitaalsed registrikaardid on hinnatud arhiiviväärtuslikuks ja neid säilitatakse

kuni ETR-i likvideerimiseni. Arhiiviseaduse (ArhS) § 7 lõike 1 järgi selgitab Rahvusarhiiv välja avalikku ülesannete täitva asutuse või

isiku, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhivaale ehk dokumente, millele avalik arhiiv

on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse (ArhS § 2). AKI-le teadaolevalt puudub hetkel hindamisotsus andmekogu

andmete arhiiviväärtuslikuks tunnistamise kohta.

Ühtlasi tuleb rõhutada ka seda, et kõikidel andmekogusse kantud andmetel ei pea olema arhiiviväärtust. Isegi kui mõni hulk registr i

Selgitus Eelnõu kohaselt säilitatakse andmekogu andmeid alaliselt. Andmetele võib sätestada

lühema säilitustähtaja elamislubade ja töölubade registri põhimääruses.

Andmekogu ABIS põhimääruse § 45 lõike 1 kohaselt säilitatakse andmekogusse kantud andmeid aktiivselt 20 aastat, peale mida

kantakse andmed eraldi andmekogu arhiiviosasse, kus andmeid säilitatakse alaliselt

(täpsemalt on elamislubade ja töölubade registr i ning andmekogu ABIS seos selgitatud Justiitsministeeriumi kooskõlastuskirja punkti 3

vastuses). Kehtivas elamislubade ja töölubade registr i

põhimääruses andmete säilitusaega sätestatud ei ole. Põhimääruse § 40 lõike 1 kohaselt lähtutakse andmete säilitamisel, arhiveerimise l

ja hävitamisel arhiiviseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest ja vastutava töötleja

kehtestatud korrast. Arhiiviseadus ja selle alusel kehtestatud õigusaktid ei sätesta samuti säilitusaega.

Eelnõuga kavandatava elamislubade ja töölubade registri andmete alalise säilitustähta ja

välja pakkumisel on lähtutud andmekogu ABIS põhimääruses sätestatud tähtajast. Andmekogu ABIS põhimäärus jõustus 03.01.2022 ja selle

seletuskirjas on andmekogu andmete säilitustähtaegu täpsemalt põhjendatud.

Nimetatud määruse eelnõu kooskõlastamisel ei ole välja toodud, et elamislubade ja töölubade registri andmete alalise säilitusajaga oleks

probleeme ja põhjendused alalise säilitusa ja kehtestamiseks ei ole piisavad.

Elamislubade ja töölubade taotlusdokumentidele on PPA kehtestanud alalise säilitusaja. ETR-isse kantud andmeid on

oluline säilitada alaliselt, kuna tegemist on andmekoguga, mis on Eesti rahvusriigi ja

ühiskonna kestmise seisukohalt kõige olulisem ja peegeldab riikliku poliitika mõju ühiskonna le kõige laiemalt. Rahvusarhiiv on märkinud

senistes hindamisotsustes, et arhiiviväärtusega on Riigi infosüsteemi haldussüsteemis

registreeritud andmekogud, mis sisaldavad andmeid riigi olulisemate ressursside kohta, näiteks rahvastik ja täpsemalt Eestis alalise lt

30

andmetest tunnistatakse nõuetekohaselt

arhiiviväärtust omavaks arhivaaliks, peab ülejäänud andmete osas ära määrama konkreetse säilitustähtaja.

Hetkel ei ole ETR põhimääruses säilitustähta jad üldse reguleeritud (§ 40 lg 1: Andmete

säilitamisel, arhiveerimisel ja hävitamise l lähtutakse arhiiviseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest ja vastutava töötleja

kehtestatud korrast). Arhiiviseadusega ei saa aga määrata konkreetse andmekogu andmete

säilitamise tähtaega, kuna see ei ole hõlmatud arhiiviseaduse reguleerimisalaga (vt arhiiviseaduse § 1).

elavad isikud ning nende kohta käivad peamised

isikuandmed. ETR-isse kantakse pikaajalise elaniku elamisloa ja alalise elamisõiguse saanud välismaalaste andmed. Pikaajalise elaniku

elamisluba ja alaline elamisõigus antakse välismaalastele Eestis elamiseks tähtajatult.

Seega sisaldab ETR andmeid Eestis alalise lt elavate isikute kohta ning sinna kantakse seetõttu andmed riigi olulisemate ressursside

kohta. Elamislubade ja töölubade registr i säilitustähtaega analüüsitakse täiendavalt

registri arhiivimooduli arendamise käigus ja võimalikud muudatused õigusaktides tehakse pärast analüüsi valmimist. Seletuskirjas on

elamislubade ja töölubade registri andmete alalise säilitusaja põhjendusi täiendatud.

Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit

1. Toetame eelnõuga kavandatud muudatus i, mis võimaldavad välismaalasel ja tema Eestisse kutsujal suhelda Eestiga elektrooniliselt ühe

akna põhimõttel ning edastada Eestis elamise ja töötamise andmeid ja dokumente korraga

Politsei- ja Piirivalveameti kaudu nii Maksu- ja Tolliametile, Tööinspektsioonile kui ka Eesti Töötukassale. Praegune asutuste vahel

killustatud protsess on ebamugav nii välismaalasele kui ka teda Eestisse kutsunud

ettevõtjale ning ITL-i liikmed ootavad väga mugava ja kasutajasõbraliku e-lahenduse loomist.

Hetkel ei ole eelnõu seletuskirjast võimalik siiski aru saada, milline täpsemalt saab olema

ühe akna põhimõttest lähtuv e-lahendus ja kuidas tagatakse selle kasutajamugavus ning tõhus toimimine praktikas. Mõistame, et see on

muudatuste rakendamise etappi suunatud mure, kuna eelnõuga sätestatakse lahenduse loomiseks

õiguslik alus. Samas peame oluliseks ära

markeerida, et eelnõuga seatud põhieesmärgi

täitmine (menetlusprotsessi tõhustamine)

sõltub suurel määral loodava e-lahenduse

kvaliteedist ja läbimõeldusest. Peame

oluliseks, et lahenduse väljatöötamisse oleks kaasatud ka ettevõtted, kes praktikas välistööjõu värbamisega tegelevad ja et lõpplahenduse

loomisel võetaks arvesse nende kui teenuse kasutajate soove ning vajadusi.

Selgitus Võtame teadmiseks ITL-i põhimõttelise toetuse muudatustele, mis võimaldavad välismaalasel ja

tema Eestisse kutsujal suhelda Eestiga elektrooniliselt ühe akna põhimõttel ning

edastada Eestis elamise ja töötamise andmeid ja dokumente korraga PPA kaudu nii MTA-le, TI- le kui ka Töötukassale. Eelnõuga on kavas luua

õiguslikud alused ühe akna põhimõtte rakendamiseks. Samaaegselt on PPA

eestvedamisel arendamisel ka vastav tehniline lahendus, mille loomisel püüame arvestada ka erinevate osapoolte soovide ja vajadusega.

2. Palume selgitada seletuskirjas lk 10 toodud

väidet, mille kohaselt eelnõu § 5 punktides 1 ja

Selgitus

31

3 toodud muudatused aitavad vähendada

tööandjate halduskoormust. ITL-i hinnangul ei aita TÖR-i registreeringu sidumine lühiaja lise töötamise registreerimisega (LTR) tööandjate

halduskoormust vähendada. See tekitab pigem segadust ettevõtetele, sest LTR perioodi algus ei

ole alati automaatselt töötamise algus. Välistööjõu relokeerumise protsessid sõltuvad mitmetest praktilistest asjaoludest nagu näiteks

viisa menetlusaeg, lennuplaan, majutuse saadavus jne ning seetõttu võib algselt paika

pandud töötamise algusaeg muutuda. See tähendab, et lühiajalise töötamise registreer ingu jooksul TÖR-i kantud algusaega peab tööandja

siiski manuaalselt muutma minema ja halduskoormus ei vähene. Vajadus töötamise

algusaega edasi lükata ei ole haruldane, ettevõtete kogemusel võib seda ette tulla ligi neljandiku kolmandatest riikidest pärit töötajate

puhul.

Muudatuse eesmärgiks on tõhustada

andmevahetust nii tööandjate kui ka riigi jaoks. E-teenuste arendamine ja ühe akna põhimõtte kasutusele võtmine annavad PPA-le ja teistele

järelevalveasutustele oluliselt paremad võimalused, et senisest kiiremini ja tõhusamalt

avastada elamislubade ja viisade väärkasutust ning muid rikkumisi ja seeläbi tagada turvalisus, avalik kord ning riigi julgeolek. Muudatus aitab

välistada olukordi, kus erinevate le riigiasutustele esitatakse erinevaid andmeid või

jäetakse need üldse esitamata (näiteks erinevad nimekujud, TÖR kanne jääb üldse tegemata). Kui välismaalase töötamise alguskuupäev pärast

tööandja poolt LTR iseteeninduskeskkonnas esitatud andmete edastamist muutub, siis on

võimalik andmeid uuendada, kas PPA kaudu või tööandja saab ise andmeid korrigeerida läbi TÖR kande muutmise.

3. ITL ei toeta eelnõu § 1 punktiga 16

kavandatavat muudatust, mille kohaselt

lühiajaline Eestis töötamine on lubatud ainult pikaajalise viisa ehk D-viisa alusel ning seda ka viisavabadest riikidest tulevate isikute puhul.

Palume eelnõu koostajatel põhjendada meetme vajalikkust viisavabade riikide kodanikele.

Kõnealuse meetme vajalikkuse põhjendusena on seletuskirjas (lk 6) toodud argument, et see suunab tööandjat eelistama Eesti elanikest

tööjõudu. Rõhutame veelkord, et Eesti IKT sektori ettevõtjad värbavad hea meelega

kohalikku kvalifitseeritud tööjõudu (see on lihtsam ja kiirem, tööjõud usaldusväärne), kuid paraku on selle tööjõu osas sektoris puudus ja

tihe konkurents (vt ka käesoleva kirja punkti 2). Peamised probleemid D-viisa nõudega on meie

hinnangul järgnevad: • D-viisa nõude rakendamine pikendaks märkimisväärselt väliskandidaadi jõudmist

Eestisse ja tooks kaasa olulisi lisakulutus i tööandjale ja/või välismaalasele. Eesti

saatkondade nappuse tõttu tuleb potentsiaalse l töötajal pikaajalise D-viisa taotlemiseks tõenäoliselt esmalt reisida – kas Eestisse või

teise välisriiki. Välisriikidest D-viisa taotlemiseks tuleb enamus juhtudel ettevõtetel

lennutada töötaja teise riiki (kus asub välisesindus) ning seal oodata kuni 30 kalendripäeva viisat. Seega on täiendavateks

Arvestatud Eelnõu § 1 p-d 16, 19, 20 ja 24 eelnõust välja

jäetud.

32

kuludeks (mille on sunnitud tõenäoliselt kandma

tööandja) lisaks D-viisa riigilõivule, tervisekindlustuse vormistamisele ja võimalikele täiendavatele reisikuludele ka

Eestis või teises välisriigis viibimise kulud perioodil, mil välismaalane ootab viisat ja

reaalselt veel tööle asuda ei saa. • D-viisa nõue muudab keerulisemaks, aeganõudvamaks ja kulukamaks tööandja

vahetamise protsessi. Kehtiva seaduse kohaselt on võimalik lühiajaline töötamine PPA-s

registreerida, kui töösuhe endise tööandjaga on lõppenud ja uue tööandjaga seotud elamisluba ei ole veel välja antud. Elamisluba selleks

perioodiks ei tühistata ning see annab elamisõiguse, kuid mitte töötamisõigust. Eelnõu

puhul on lühiajalise töötamise registreerimiseks vajalik D-viisa, mida nendel inimestel ei ole, ega ole võimalik ka taotleda kehtiva elamis loa

olemasolu tõttu. Seetõttu võib töövahetuse protsess võtta aega ca 3 kuud ettevalmistuses t

kuniks elamisloa otsus välja antakse. Praegu on see protsess kuni 15 tööpäeva + ettevalmistusaeg andmete kogumiseks. Kuna

Eestis on tööandjale etteteatamisaeg 30 päeva, siis selle perioodi jooksul jõuab ka paberimajanduse korda ajada. Tulevikus peavad

aga töötajad oma tööandjat informeerima 2-3 kuud ette enne töölt lahkumist.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku eelnõu § 1 punktiga 16 kavandatava D-viisa nõude asemel tõhustada LTR-i protsessi, mis

võimaldaks välja sõeluda need taotlejad, kellele turvalisuse kaalutlustel ei ole võimalik

väljastada LTR-i. Alternatiivse ettepanekuna palume kaaluda  LTR-i alusel ilma viisata töötamise võimaldamist maksimaalselt kaheks

kuuks. Selliselt saaks viisavabadest riikidest või teisest Schengeni riigist elamisloaga Eestisse

tulijad LTR-i alusel tööd alustada ajal, mil viisat taotletakse. Juhul, kui D-viisa nõuet siiski rakendatakse, siis

peame kindlasti vajalikuks ette näha ka negatiivse mõju leevendusmeetmeid.

Negatiivseid mõjusid aitaks meie hinnangul leevendada: • D-viisa taotlemise viimine veebi, mille järel

tehakse kõik protseduurid enne välistööta ja Eestisse saabumist. Eestisse saabudes tuleks

isikul Politsei- ja Piirivalveametis anda

33

vajalikud biomeetrilised andmed, peale mida

väljastataks koheselt viisa ning sellega ka õigus tööle asuda.  • Erisuste laiendamine kasvuettevõtetele ja

viisavabadest riikidest tulevatele töötajatele. Eelnõuga on ette nähtud erisused D-viisa

nõudest töötamiseks tippspetsialist ina, iduettevõttes, lähetatud töötajana või teenuse osutamiseks – palume selgitada, miks ei ole

eelnõuga erisust D-viisa nõudest ette nähtud kasvuettevõtetele ning viisavabadest riikides t

tulevatele töötajatele. Teeme ettepaneku ettevõtetele avalduva

negatiivse majandusliku mõju

leevendamiseks need erisused

(kasvuettevõtetele ja viisavabadest riikidest

tulijatele) kehtestada.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

1. Lühiajaline Eestis töötamine ainult D-viisa

alusel (§ 1 p-d 16, 19, 20 ja 24)

Eelnõu § 1 punkt 16 muudab VMS § 106 lg 1

sõnastust selliselt, et lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kelle töötamine on enne

tööle asumist PPA-s registreeritud ja kellele on antud VMS-i alusel pikaajaline viisa (D-viisa), kui VMS-s ei ole sätestatud teisiti. Kehtiva

VMS-i § 106 lõike 1 kohaselt võivad lühiajaliselt Eestis töötada kõik välismaalased,

kes viibivad Eestis ajutiselt viisa või viisavabaduse alusel ja kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud. Seega muudatuse

jõustumisel ei tohi Eestis töötada välismaalane : kes on saanud lühiajalise viisa (C-viisa); kellel

on mõne muu Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud D-viisa, mis võimaldab Eestis viibida seaduslikult 90 päeva

180 päeva jooksul; või kes külastab Eestit viisavabastuslepingu alusel.

Kaubanduskoda on plaanitavale muudatuse le vastu mitmel põhjusel: 1. Välismaalase värbamise protsess võib

muutuda pikemaks. Täna on levinud praktika, kus välismaalane, kelle lühiajaline töötamine on

registreeritud PPA-s, siseneb Eestisse viisavabaduse, teises liikmesriigis väljastatud D-viisa või C-viisa alusel ning asub Eestisse

tööle. Seejärel taotleb välismaalane PPA-st D- viisat. Edaspidi ei ole võimalik sellist praktikat

kasutada. Seega pikeneb välismaa lase värbamise aeg D-viisa taotlemise aja võrra, sest

Arvestatud Eelnõu § 1 p-d 16, 19, 20 ja 24 eelnõust välja jäetud.

34

ilma D-viisata ei ole lubatud välismaalase l

edaspidi töötada. Värbamise protsess võib pikeneda ka seetõttu, et D-viisat väljastavad lisaks PPA-le üksnes Eesti välisesindused, kuid

lühiajalist viisat on võimalik taotleda ka mõnest teisest Schengeni liikmesriigi välisesinduses t.

Seega kui välismaalane elab riigis, kus puudub Eesti välisesindus, peab ta minema teise riiki või tulema Eestisse, et taotleda pikaajalist viisat.

2. Suurenevad välismaalase ja/või tööandja

kulud. Plaanitav muudatus suurendab

välismaalaste kulusid, kui välismaa lase

elukohariigis ei ole Eesti välisesindus t.

Arvestades, et Eesti välisesinduste võrk ei ole

kolmandates riikides väga tihe, siis on

tõenäoline, et paljudel välismaalastel ei ole

võimalik taotleda oma elukoha lähedal D-viisat.

Seega D-viisa taotlemiseks peab välismaa lane

reisima teise riiki, millega kaasnevad kulud.

Välismaalasel on võimalik tulla ka Eestisse ja

taotleda PPA-st D-viisat, aga sellisel juhul tekib

küsimus, kes katab tema Eestis viibimisega

seotud kulud. Ilmselt paljudel juhtudel on

välismaalase eeldus, et tööandja kataks need

kulud, mis tal tekivad Eestis viibides kuni D-

viisa saamiseni ja seega tööle asumiseni.

3. Muudatust ei ole vaja tööandja kindluse

suurendamiseks. Seletuskirjas (lk 19) on

toodud välja, et lühiajalise Eestis töötamise

sidumine D-viisaga võimaldab kontrollida

Eestisse tööle tuleva välismaalase tausta ja

annab tööandjale suurema kindluse, et

välismaalane on usaldusväärne. Nõustume selle

seisukohaga. Samas juhime tähelepanu sellele,

et juba täna võib tööandja kehtestada nõude, et

ta võtab välismaalase tööle üksnes siis, kui

välismaalasele on antud D-viisa. Lisaks

kasutatakse ka skeemi, et välismaalane taotleb

koheselt D-viisa, kui ta on Eestis töötamist

alustanud. Seega ei ole plaanitaval muudatuse l

praktikas suurt tähtsust.

4. Talentide jaoks muutub Eesti vähem

atraktiivsemaks. Kuna Eesti tööandjad

konkureerivad talentide pärast üle maailma, siis

on väga oluline, et Eesti talentide meelitamise

keskkond oleks talentide jaoks võimalikult

atraktiivne. Plaanitav muudatus aga töötab

35

sellele eesmärgile vastu, sest Eestisse tööle

asumise aeg lükkub D-viisa taotlemise aja võrra

edasi.

5. Jääb ebaselgeks, mis on plaanitava

muudatuse eesmärk. Seletuskirjas (lk 40) on toodud välja, et muudatus avaldab positiivse t

mõju Eesti julgeolekule ja siseturvalisuse le. Samas ei ole seletuskirjas muudatus t

põhjendatud konkreetsemate argumentidega. Kaubanduskoja hinnangul võiks sellis t muudatust kaaluda üksnes olukorras, kus

statistika näitab selgelt, et nende välismaalas te osas, kes tulevad Eestisse tööle, kuid mitte D-

viisa alusel, kaasneb oluliselt suurem risk Eesti julgeolekule ja avalikule korrale kui nende välismaalaste osas, kes tulevad Eestisse tööle D-

viisa alusel. Seletuskiri pigem ei viita sellise le olukorrale. Nimelt on seletuskirjas (lk 19)

toodud välja, et viimasel kolmel aastal on PPA registreerinud lühiajalise Eestis töötamise 3,5%- l juhtudest lühemaks ajaks kui 91 päeva ning see

näitab, et välismaalased tulevad Eestisse tööle sooviga töötada siin pikemat aega. Seega juba

täna töötab Eestis üle 96% välismaalastest D- viisa alusel või kui nad ka sisenevad Eestisse muul alusel, siis suurem osa neist taotleb hiljem

ikkagi D-viisat. 6. Suureneda võib ebaseaduslik töötamine .

Kui muudatuse jõustumisel tuleb välismaa lane Eestisse C-viisa või viisavabaduse alusel ja taotleb PPA-st D-viisat, siis võib välismaalase l

tekkida soov töötada ka see aeg, mis kulub D- viisa saamiseks, et katta Eestis viibimisega

seotud kulusid. Samuti võib välismaa lase tööandja olla huvitatud sellest, et välismaa lane alustaks töötamist võimalikult varakult ehk enne

D-viisa saamist. Seega kasvab muudatuse jõustumisel risk, et välismaalane hakkab

lühiajaliselt Eestis tööd tegema enne D-viisa saamist. Kuna D-viisa saamine ei võta aega mitmeid kuid, siis on järelevalveasutuste l

ilmselt nii lühikese perioodi jooksul keeruline tuvastada selliseid rikkumisi. Seega võib

kavandatav muudatus võrreldes tänasega suurendada ebaausat konkurentsi ja ajutist ümbrikupalga maksmise riski kuni välismaa lane

saab D-viisa. Kaubanduskoja ettepanek:

Palume eeltoodud põhjustel jätta eelnõust

välja § 1 p-d 16, 19, 20 ja 24. Kui seda

36

ettepanekut ei ole võimalik arvesse võtta, siis

pakume välja alternatiivse lahenduse, mille

kohaselt oleks ka edaspidi välismaalasel

lubatud lühiajaliselt Eestis töötada ilma D-

viisata, kui välismaalasel on mõne muu

Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva

asutuse antud D-viisa, mis võimaldab Eestis

viibida seaduslikult 90 päeva 180 päeva

jooksul, või välismaalase osas kehtib

viisavabastus.

2. Tööandja eelneva tegeliku

majandustegevuse nõue (§ 1 p-d 18, 22, 45,

46, 52 ja 53)

Eelnõu § 1 punkt 18 täiendab VMS-i punktiga, mille kohaselt võib välismaalase lühiaja lise

Eestis töötamise registreerida, kui tööandjal on vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise taotluse esitamist vähemalt järjestikuse kuue kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis. Eelnõu § 1 punkt 45

lisab nõude, et tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba taotletakse,

peab olema vahetult enne elamisloa taotluse esitamist vähemalt järjestikuse 12 kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis. Lisaks

näeb eelnõu ette, et renditöö vahendajal peab olema enne välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise või töötamiseks tähtajalise elamisloa taotluse esitamis t järjestikuse 18 kuu jooksul tegelik

majandustegevus Eestis. Kehtivas VMS-s ei ole üldjuhul sätestatud tööandjatele, kes kutsuvad

välismaalasi Eestisse tööle, kohustust enne kindlal ajal tegelikult majanduslikult tegutseda. Kaubanduskoda on plaanitavatele muudatuste le

vastu järgmistel põhjustel: 1. Väheneb Eesti ettevõtluskeskkonna, sh

investeerimiskeskkonna atraktiivsus . Muudatuse jõustumisel ei saa üldreeglina alustavad ettevõtjad palgata välismaalas i.

Näiteks kui Eestis asutatakse uus ettevõtja, sellese tehakse 100 miljoni euro suurune

investeering ja luuakse 100 uut töökohta, milles t 20 ei ole võimalik kohalike töötajatega täita, siis muudatuse jõustumisel ei ole sellisel ettevõtjal

üldreeglina lubatud välismaalasi koheselt palgata. Kuna tegeliku majandustegevuse nõue

ei ole seotud ettevõtja asutamise kuupäevaga, vaid tegeliku majandustegevusega, siis paljudel juhtudel ei pruugi ettevõtjal olla sisulis t

Osaliselt arvestatud Selleks, et vähendada võimalikke negatiivse id

mõjusid Eesti ettevõtluskeskkonnale, sh investeerimiskeskkonna atraktiivsusele, samas tagada eelnõu eesmärkide täitmine, on eelnõust

välja jäetud § 1 p 18, mis näeb ette nõude, et tööandjal, kelle juures lühiajaline Eestis

töötamine registreeritakse , peab olema vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse esitamist vähemalt

järjestikuse kuue kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis. Seeläbi on alustavate le

ettevõtjatele tagatud võimalus palgata välismaalasi tööle. Eelnõus säilib nõue, et tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajalis t

elamisluba taotletakse, peab olema vahetult enne elamisloa taotluse esitamist vähemalt

järjestikuse 12 kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis.

Selgitame, et muudatus ei suurenda tööandja ja PPA töökoormust ega mõjuta välismaalase ja

tööandja kindlustunnet, sest PPA hindab lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemise l

tööandja tegelikku majandustegevust ka praegu. Kehtiva VMS § 108 lg 11 p 3 ning § 180 lg 2

p 41 kohaselt võib PPA keelduda välismaa lase lühiajalise Eestis töötamise registreerimisest või tähtajalise elamisloa töötamiseks andmisest, kui

tööandjal või kasutajaettevõtjal puudub tegelik

majandustegevus. Hinnangu, kas tegeliku

majandustegevuse nõue on täidetud, annab igal konkreetsel juhul PPA, tuginedes menetluses kogutud tõenditele. Muudatuse tulemusena

lisanduv ajaline määr võimaldab PPA-l senisest tõhusamalt elamisloa menetluses

hinnata ettevõtja usaldusväärsust ja võimekus t täita VMS-s sätestatud kutsuja kohustus i. Samuti soodustab eelnõuga kavandatav ajaline

37

majandustegevust esimeste kuude või ka aastate

jooksul. Näiteks kui ettevõtja arendab uut tehnoloogiat või tegemist on tööstussektorisse tehtava investeeringuga, kus eelnevalt tuleb

taotleda erinevaid lubasid ja kooskõlastusi, siis sellistel ettevõtjatel ei pruugi olla sisulis t

majandustegevust või müügitulu ka juhul, kui ettevõtja asutamisest on möödas rohkem kui 6 või 12 kuud. Selle tulemusena võib investeer ing

jääda Eestisse tulemata, uued töökohad loomata ning riigil jääda saamata täiendav maksutulu.

Seega plaanitav muudatus avaldab negatiivse t mõju investeeringute Eestisse meelitamisele kui ka laiemalt Eesti ettevõtluskeskkonna

atraktiivsusele. 2. Jääb ebaselgeks, mis probleemi soovitakse

muudatuse abil lahendada. Seletuskirjas (lk 21-22) on mainitud, et muudatuse eesmärk on hinnata senisest

tõhusamalt ettevõtja usaldusväärsust ja võimekust täita VMS-s sätestatud kutsuja

kohustusi. Samas puudub seletuskirjast info selle kohta, et VMS-s sätestatud kohustuste täitmisega on olulisi probleeme peamiselt

alustavatel ettevõtjatel. Kui probleemid on seotud peamiselt alustavate ettevõtjatega, siis tuleb vastav statistika välja tuua ka seletuskirjas.

Kui see ei ole nii, siis puudub meie hinnangul mõjuv põhjus muudatuse tegemiseks. Lisaks ei

viita seletuskirjas (lk 21) sisalduv statistika sellele, et alustavad ettevõtjad võtavad tööle väga palju välismaalasi ning sellega kaasneb

ebamõistlikult suur probleem. Seletuskir ja kohaselt esitati viimase viie aasta andmete

põhjal lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlustes 4,98% taotlustest kuni kuue kuu jooksul ettevõtte loomisest ja

töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemise menetlustes 5,28% taotlustest kuni 12 kuu

jooksul ettevõtte loomisest. Seega suurem osa tööandjatest, kes võtab välismaalasi tööle, on juba täna tegutsenud kauem, kui on eelnõus

sätestatud tingimused. 3. Suureneb tööandja ja PPA töökoormus.

Kuna edaspidi peab PPA hindama, kas välismaalast palgata soovival ettevõtjal on tegeliku majandustegevuse nõue täidetud või

mitte ja tegelik majandustegevuse nõude osas puudub ühtne definitsioon ehk seda mõistet

tuleb sisustada iga kaasuse põhiselt, siis

määr ausat konkurentsi, aitab kaitsta kohalikku

tööjõuturgu ning tagada avalikku korda ja riigi julgeolekut.

38

suurendab see muudatus PPA töökoormust, toob

kaasa täiendavad kulusid ning võib tekitada vaidlusi tööandjatega nõude täitmise osas. Lisaks suureneb ka tööandja koormus, kes peab

esitama PPA-le tõendeid selle kohta, et tööandjal on Eestis piisavalt pikk tegelik

majandustegevus ja ta võib välismaalasi tööle võtta. 4. Väheneb nii välismaalaste kui nende

tööandjate kindlustunne selles osas, kas

välismaalasel on lubatud Eestisse tööle tulla,

sest pole teada, kuidas tõlgendab PPA

tegeliku majandustegevuse nõude täitmist.

Ebakindlust suurendab asjaolu, et juba täna

oleme saanud ettevõtjatelt tagasisidet, et PPA ametnikud tõlgendavad VMS-i erinevate l

aegadel ja linnades erinevalt. Kui suurendada PPA kaalutlusruumi, siis see võib tänast probleemi süvendada.

Kaubanduskoja ettepanek: Jätta eelnõust välja § 1 p-d 18, 45, 52 ja 53

ning jätta § 1 p-dest 22 ja 46 välja punkt 3.

Oleme jätkuvalt seisukohal, et välismaalase

tööle lubamine ei peaks sõltuma sellest, kui

kaua on välismaalase tööandjal olnud Eestis

tegelik majandustegevus, kui just

Siseministeerium ei esita väga veenvaid

põhjendusi muudatuse vajalikkuse kohta.

Samas toetame plaanitavaid muudatus i

seoses renditöö vahendajate tagatise

kaotamisega.

3. Tööandja Eestis registreerimise nõue (§ 1

p-d 15, 17 ja 21)

Eelnõu § 1 punktidega 15, 17 ja 21 nähakse lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ja

töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisel ette nõue, et tööandja peab olema kantud Eesti

äriregistrisse. Praegu saab tööandja, kes kutsub välismaalase Eestisse tööle, olla nii lühiaja lise Eestis töötamise registreerimise kui ka

töötamiseks tähtajalise elamisloa menetluses üldjuhul ka muu riigi ettevõtja, kes on võtnud

ennast Eestis mitteresidendist tööandjana arvele. Kaubanduskoda on plaanitavale muudatuse le vastu järgmistel põhjustel:

1. Ebamõistlik kitsendus välismaalast tööle

võtta sooviva tööandja osas. Eelnõus sisalduv

lahendus tähendab, et edaspidi on lubatud välismaalasi tööle võtta üksnes Eesti äriregistrisse kantud isikutel ehk äriühingute l,

Osaliselt arvestatud

Eesti rändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama asumist, kes loovad kogu ühiskonnale suuremat

lisandväärtust, teiselt poolt aga hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning

ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Samuti on eesmärgiks kaitsta Eesti tööjõuturgu. Eeltoodu

tagamiseks on oluline muuta välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise regulats ioon

välismaalaste ja tööandjate jaoks arusaadavamaks ning seeläbi suurendada riigi suutlikkust rännet juhtida ja kontrollida. Nõue,

et tööandja, kelle juures lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse või töötamiseks

tähtajaline elamisluba antakse, peab olema kantud Eesti äriregistrisse, muudab

välismaalase Eestis töötamise regulatsiooni

39

FIE-del ning välismaa äriühingu filiaalidel, kui

filiaal on äriregistrisse kantud. Muudatuse jõustumisel ei oleks enam õigust välismaa las i tööle võtta mittetulundusühingutel, sihtasutuste l

ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustel, sest neid ei kanta äriregistrisse. Seletuskirjast ei

selgu, miks on välismaalaste palkamine edaspidi lubatud üksnes äriregistrisse kantud isikute le. Selline lahendus ei tundu mõistlik ega

eesmärgipärane. 2. Võimalik vastuolu teenuste vaba liikumise

ja võrdse kohtlemise põhimõttega. Lisaks tekib küsimus, kas plaanitav muudatus on kooskõlas ELi teenuste vaba liikumise

põhimõttega. Näiteks kui Eesti ettevõtjal on õigus mõnes teises liikmesriigis pakkuda

sealsetele ettevõtjatele renditööjõudu, kuid teistes liikmesriikides tegutsevatel ettevõtjatel puudub Eestis selline õigus, kui need ettevõtjad

ei ole just kantud Eesti äriregistrisse, siis sellega võib kaasneda ebavõrdne kohtlemine, kus Eesti

piirab teises liikmesriigis asutatud renditöö vahendajate ligipääsu Eesti turul teenuse pakkumiseks.

3. Negatiivne mõju filiaalidele. Äriseadust iku § 384 kohaselt lg 1 kohaselt on välismaa äriühingul õigus, kuid mitte kohustus, kanda

Eesti äriregistrisse filiaal. Lisaks sätestab äriseadustik (§ 384 lg 2), et filiaali tegevusest

tulenevate kohustuste eest vastutab välismaa äriühing, mitte filiaal. Sellega seoses jääb arusaamatuks, miks äriregistrisse kantud filiaa l il

on eelnõu kohaselt õigus välismaalasi tööle võtta, kuid äriregistrisse kandmata filiaalil mitte.

Mõlemal juhul on vastutus VMS-st tuleneva te kohustuste täitmise puhul välismaa äriühingul, sest filiaal ei ole äriseadustiku kohaselt

juriidiline isik. Meie hinnangul on ebamõistlik nõuda filiaali kandmist äriregistrisse üksnes

põhjusel, et filiaalil oleks õigus Eestis välismaalasi tööle võtta. Kaubanduskoja ettepanek:

Jätta eeltoodud põhjustel eelnõust välja §1 p-

d 15, 17 ja 21. Kui seda ettepanekut ei ole

võimalik arvesse võtta, siis palume lisada

seletuskirja täiendavaid selgitusi selle kohta,

et plaanitav muudatus on kooskõlas ELi

teenuste vaba liikumisega ning võrdse

kohtlemise põhimõttega.

järgimise ja kontrollimise lihtsamaks ja

selgemaks ning võimaldab senisest tõhusamalt ennetada viisade ja elamislubade väärkasutust. Samuti tekib riigil võimalus teha senisest

tõhusamalt kindlaks, kas Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks taotletakse

seaduslikku alust selle eesmärgipäraseks kasutamiseks ning kas tööandja on usaldusväärne. Näiteks esineb praktikas

juhtumeid, kui mitteresidendist tööandja skeemi kasutavad Eesti ettevõtjad, kes asutavad

ettevõtte teises liikmesriigis või kolmandas riigis ja vormistavad selle kaudu välismaalased Eestisse tööle. Sellise skeemi võimaldamiseks

puudub mõistlik põhjendus. Selgitame, et muudatuse tulemusena on MTÜ-

del ja SA-tel ka edaspidi õigus välismaalas i

tööle võtta, sest ka MTÜ-d ja SA-d kantakse

äriregistrisse. ÄRS § 2 lg 1 kohaselt on

äriregister riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise eesmärk on koguda,

säilitada ja avalikustada teavet Eesti õiguse järgi asutatud eraõiguslike juriidiliste isikute, Eestis tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate ja

välismaa äriühingute filiaalide kohta. Vastavalt 01.02.2023 jõustunud MTÜS § 75 on mittetulundusühingute ja sihtasutuste register

äriregistri osa (alamregister). 01.02.2023 jõustunud äriregistri seadusega muudeti

registrimenetlus selgemaks. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register (koos selle alamregistrite usuliste ühenduste

registri, ametiühingute registri, korteriühistute registri ja maaparandusühistute registriga )

muudeti äriregistri osaks ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile kohaldatakse äriregistri regulatsiooni.

Muudatuse tulemusena on kogu registrimenetlus koondatud äriregistr i

seadusesse ning äriregistrisse koondatakse kõik eraõiguslikud juriidilised isikud, aga ka füüsilisest isikust ettevõtjad. Selle tulemusena

kohalduvad kõigile eraõiguslikele juriidiliste le isikutele edaspidi ühtsed registripidamise sätted,

samad põhimõtted ja korraldus. Juriidil is te isikute endi jaoks toimivad mõlemad registrid e- äriregistri kaudu.

Kooskõlastusringi järgselt on eelnõu ja seletuskirja täiendatud erandiga, mille kohaselt

ei kohaldu Eesti äriregistrisse kandmise nõue

40

avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

Muudatus on vajalik, kuna äriregistri seaduse (edaspidi ÄRS) § 2 lõike 1 kohaselt on äriregister riigi infosüsteemi kuuluv

andmekogu, mille pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eesti õiguse järgi

asutatud eraõiguslike juriidiliste isikute, Eestis tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate ja välismaa äriühingute filiaalide kohta , aga ÄRS

reguleerimisalasse ei kuulu informatiivse tähendusega riigi- ja kohaliku omavalitsuse

asutuste riiklik register, mille eesmärk on avaliku sektori siseselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik-õigus like

juriidiliste isikute üle arvestuse pidamine ning registriandmete kättesaadavaks tegemine ning

mille pidamise korra kehtestab kohtute seaduse § 16 lg 21 kohaselt valdkonna eest vastutav minister.

Kavandatav muudatus on kooskõlas ELi teenuste vaba liikumise põhimõttega, kuna Eesti

äriregistris registreerimise nõue ei laiene tööandjatele, kes kasutavad teenuse vaba liikumist. Mitteresidendist tööandja on jätkuvalt

lubatud, kui välismaalane asub tööle VMS-i § 106 lõikes 17 (töötamine teenuse osutamise eesmärgil), § 107 lõike 12 punktis 10 ja § 185

lõikes 2 (lähetatud töötajana) sätestatud tingimustel. Vastavad erisused on sätestatud

kõnesolevas eelnõus.

4. Eelnõu § 1 punkt 31

Eelnõuga antakse Vabariigi Valitsusele õigus

peatada lühiajalise Eestis töötamise registreerimine töötamise aluse, töökoha või tegevusala järgi juhul, kui see on avaliku korra

või riigi julgeoleku tagamise vajadust arvestades põhjendatud.

Kaubanduskoda on sellele muudatusele vastu. Jääb ebaselgeks, kuidas saab näiteks üks või ka mitu tegevusala ohustada avalikku korda või

julgeolekut. Meie hinnangul kaasneb muudatusega poliitiline risk, et poliitiliste l

põhjustel võidakse peatada või oluliselt piirata lühiajalist Eestis töötamist ja seda püütakse põhjendada avaliku korra või julgeo leku

tagamisega. Seega muudatus tekitab nii tööandjates kui ka välismaalastes ebakindlus t,

sest Vabariigi Valitsus võib igal hetkel peatada lühiajalise töötamise registreerimise. Lisaks on

Arvestatud Eelnõu § 1 punktid 28, 29 ja 31 eelnõust välja

jäetud.

41

ebaselge, milliste olukordade jaoks on sellis t

muudatust üldse vaja. Kaubanduskoja ettepanek:

Jätta eelnõust välja § 1 p 31.

5. Ühe akna põhimõte

Kaubanduskoda toetab eelnõus sisaldava id muudatusi, mis võimaldavad välismaalasel ja

tema Eestisse kutsujal suhelda Eesti ametiasutustega elektrooniliselt ühe akna põhimõttel ning edastada Eestis elamise ja

töötamise andmeid ja dokumente korraga PPA kaudu nii MTA-le, Tööinspektsioonile kui ka

Töötukassale. Samuti peame positiivseks, et erinevad riigiasutused saavad õiguse vahetada välismaalase Eestis elamise, töötamise ja

õppimise andmeid üle X-tee. Plaanitavad muudatused loovad head eeldused töökoormuse

vähendamiseks nii välismaalaste, nende tööandjate kui ka erinevate riigiasutuste jaoks. Oleme seisukohal, et e-teenuste arendamine ja

ühe akna põhimõtte kasutusele võtmine annavad PPA-le ja teistele järelevalveasutustele olulise lt

paremad võimalused, et senisest kiiremini ja tõhusamalt avastada elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet ja

seeläbi tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Seetõttu puudub meie hinnangul

vajadus lisada VMS-i käesoleva kirja esimeses kolmes punktis nimetatud muudatusi. Kaubanduskoja ettepanek:

Toetame e-teenuste arendamist, mis vähendavad nii välismaalaste, nende tööandjate kui ka

riigiasutuste töökoormust. Peame oluliseks, et IT-arenduste väljatöötamisse kaasatakse ka välismaalaste värbamisega tegeleva id

ettevõtjaid, et saavutada võimalikult hea lõpptulemus. Kui Siseministeeriumi hinnangul

on lisaks e-teenuste arendamisele vaja VMS-s teha täiendavaid muudatusi, siis palume ühe lahenduse kaaluda ettepanekut luua

usaldusväärse tööandja kontseptsioon, kus usaldusväärse tööandja kriteeriumite le

vastavale ettevõtjale ehk seadusekuuleka le ettevõtjale ei kehtestata täiendavaid piiranguid ja keelde välismaalaste palkamise osas.

Täiendavad nõuded tuleksid üksnes tööandjatele, kellega kaasneb erinevate

hinnangute kohaselt kõrgem risk elamislubade ja viisade väärkasutuseks ning ebaseaduslikuks sisserändeks.

Selgitus

Võtame teadmiseks KTK põhimõttelise toetuse muudatustele, mis võimaldavad välismaalasel ja

tema Eestisse kutsujal suhelda Eestiga elektrooniliselt ühe akna põhimõttel ning edastada Eestis elamise ja töötamise andmeid ja

dokumente korraga PPA kaudu nii MTA-le, TI- le kui ka Töötukassale. Eelnõuga kavandatakse

ühe akna põhimõtte rakendamiseks õiguslike aluste loomine. Samaaegselt on PPA eestvedamisel arendamisel ka vastav tehniline

lahendus, mille loomisel püüame arvestada erinevate osapoolte soove ja vajadusi.

Samuti võtame teadmiseks ettepaneku, mis puudutab usaldusväärse tööandja kontseptsiooni

loomist. Eelnõu eesmärgiks ei ole täiendavate erisuste loomine, sh usaldusväärsete le

tööandjatele. Siseministeerium on analüüs imas võimalust kiirendatud menetluse loomiseks teatud kriteeriumitele vastavate taotluste osas.

42

Kaubanduskoda on valmis sellise lahenduse

osas kaasa mõtlema.

Eesti Aiandusliit

Kui kehtiva seaduse kohaselt võivad lühiajaliselt Eestis töötada kõik välismaalased, kes viibivad Eestis ajutiselt viisa või

viisavabaduse alusel ja kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud politsei- ja

piirivalveametis, siis eelnõu kohaselt võib välismaalane edaspidi Eestis töötada üksnes pikaajalise viisa ehk D-viisa alusel.

Koda tegi siseministeeriumile ettepaneku jätta see muudatus eelnõust välja või lubada edaspidi

Eestis lühiajaliselt töötada vähemalt nendel välismaalastel, kes viibivad Eestis mõne teise Schengeni liikmesriigi antud D-viisa või siis

viisavabaduse alusel. Aiandusliit on samuti plaanitavale muudatuse le

vastu, sest see muudab välismaalase värbamise protsessi mitme nädala võrra pikemaks, sest enne Eestis tööle hakkamist tuleb välismaalase l

taotleda Eesti välisesindusest või Eestis kohapealt D-viisa. Lisaks suurendab muudatus

välismaalase või tema tööandja kulusid, sest välismaalasel ei ole võimalik Eestisse jõudes kohe tööle hakata. Kokkuvõttes suureneb

ebaseadusliku töötamise risk. Plaan lubada kolmandate riikide kodanikud

lühiajalisele tööle vaid pikaajalise D-viisa alusel oleks aiandussektorile hävitava tagajärjega.

Arvestatud Eelnõu § 1 p-d 16, 19, 20 ja 24 eelnõust välja jäetud. Samuti märgime, et hooajatöötajate le

oleks eelnõu kohaselt pikaajalise viisa nõudest kehtestatud erand ehk neile oleks kehtima

jäänud senine regulatsioon.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Tervitame eelnõu püüde nii välismaalase kui

tema Eestisse kutsuja halduskoormuse vähendamiseks soodustades e-teenuste kasutamist. Toetame ka eesmärki tugevdada

rändekontrolli võimekust ennetamaks riigisiseseid julgeolekuohte. Küll aga ei toeta me

muudatust mille kohaselt võib edaspidi lühiajaliselt Eestis töötada üksnes D-viisa alusel.

Eelnõu § 1 punkt 16 muudab VMS § 106 lg 1 sõnastust selliselt, et lühiajaliselt võib Eestis

töötada välismaalane, kelle töötamine on enne tööle asumist PPA-s registreeritud ja kellele on antud VMS-i alusel pikaajaline viisa (D-viisa),

kui VMS-s ei ole sätestatud teisiti. Kehtiva VMS-i § 106 lõike 1 kohaselt võivad

lühiajaliselt Eestis töötada kõik välismaalased, kes viibivad Eestis ajutiselt viisa või viisavabaduse alusel ja kelle lühiajaline Eestis

Arvestatud

Eelnõu § 1 p-d 16, 19, 20 ja 24 eelnõust välja jäetud. Samuti märgime, et hooajatöötajate le oleks eelnõu kohaselt pikaajalise viisa nõudest

kehtestatud erand ehk neile oleks kehtima jäänud senine regulatsioon.

43

töötamine on registreeritud. Seega muudatuse

jõustumisel ei tohi Eestis töötada välismaalane : kes on saanud lühiajalise viisa (C-viisa); kellel on mõne muu Schengeni konventsiooni

liikmesriigi pädeva asutuse antud D-viisa, mis võimaldab Eestis viibida seaduslikult 90 päeva

180 päeva jooksul; või kes külastab Eestit viisavabastuslepingu alusel. Meie ettepanek on jätta muutmata

kolmandate riikide kodanikele kehtiv

lühiajalise töötamise kord hooajatöötajate

mõistes. Muudatus tähendab mitme toidutootmisega tegeleva sektoriile suuri kahjusid. Eriti suur mõju on aiandussektor ile,

kes suvisel hooajal sõltub suurel määral just võõrtööjõu olemasolust. Lisaks tasub kaaluda

majanduslikke tagajärgi, mida muudatus endaga kaasa toob. Kodumaine marja-, köögi- ja puuviljakasvatus on oluliselt alla

isevarustatuse taseme ning muudatus

nõrgendab Eesti toidujulgeolekut veelgi.

Ilma võõrtööjõuta on kodumaise köögi- ja

puuvilja hind oluliselt kõrgem peamiselt kõrgemate tööjõukulude tõttu. Muudatus

pikendab oluliselt võõramaalasest tööjõu lubade menetlemise protsessi. Kehtiva seaduse järgi siseneb välismaalane, kelle töötamine on

registreeritud PPA-s Eestisse viisavabaduse, teises liikmesriigis väljastatud D-viisa või C-

viisa alusel ning seejärel taotleb PPA-st D-viisat. Lisaks suurenevad ka tööandja ja ka töötaja enda kulud. Välismaalane peab reisima Eestisse

teadmata, kas tema viisa rahuldatakse, sest tihti ei ole võimalik töötaja elukohas D-viisat

taotleda.

Eesti Laevaomanike Liit

1. Täiendavate nõuete kehtestamine

tööandjale

Laevade Eesti lipu alla registreerimise atraktiivsus laevaomanikele eeldab hästi toimivat süsteemi riiklikul tasandil, mis

võimaldab laeva ja sellega seotud majandustegevust katkestuseta ja võimalikult

vähese bürokraatiaga üle tuua Eesti lipu alla. Laeva lipuvahetus tähendab lisaks laeva enda registreerimisele Eesti lipu alla ka mitmeid teisi

vajalikke toiminguid, mis on seotud mitmete nõuete täimist, mis on peamiselt seotud

meresõiduohutusega. Lisaks nendele on vaja teha teatud toimingud, mis on seotud laeval

Osaliselt arvestatud Kehtivasse VMS-i on koostöös

laevandussektoris tegutsevate erialaliitudega juba loodud mitmeid soodustusi laevandussektorile. 01.10.2022 jõustusid VMS-

i muudatused, mis lihtsustasid meremeeste töötamist Eesti lipu all sõitval laeval.

Muudatuste tulemusena on välismaalastel õigus töötada peamiselt väljaspool Eesti sadamaid Eesti lipu all sõitvatel laevadel ilma viisa või

elamisloata ja ilma VMS-s välismaalastele

üldiselt kohalduva vähemalt Eesti keskmise

palga nõudeta. Muudatusega on hõlmatud kõik kala-, kauba- ja reisilaevad, mis külastavad Eesti

44

töötamisega – näiteks töötamise registreerimine

töötamise registris (TÖR), isikukood ide taotlemine laevapere liikmetele, töötamise lühiajaline registreerimine PPA-s. See kõik

tähendab juba niigi täiendavat koormavat asjaajamist laevaomanikule, kes soovib

registreerida oma laeva Eesti lipu alla. Nüüd on aga kavatsus Eelnõuga kehtestada täiendavad nõuded tööandjale, et välismaalase tööle

võtmine saaks toimuda ainult Eestiga seotud ettevõtte kaudu. Selline piirang ei saa kuidagi

soodustada laevade Eesti lipu alla toomist.

sadamaid kuni 25 korda aasta jooksul arvates

viimasest külastusest. Samuti loodi erisus juhtudeks, kui laev teeb Eesti sadamatest lähtuvaid rahvusvahelisi regulaarreise. Ka siis

on välismaalastest meremeestel lubatud töötada ilma viisa või elamisloata, aga kohaldub

laevandussektoris kokkulepitud vastavale

ametikohale ettenähtud töötasu nõue . Seega on juba tehtud mitmeid olulisi lihtsustusi ja

soodustusi, et tagada välismaalastes t meremeestele võimalus töötada Eesti lipu all

sõitvatel laevadel ning vältida ülemääras t bürokraatiat laevandussektorile.

1.1. Tööandja Eestis registreerimise nõue

Kaob võimalus mitteresidendist tööandjal

registreerida lühiajaline töötamine või

taotleda tähtajalist elamisluba.

Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse (edaspidi LaevaRS) § 2 lg 21 järgi saab Eesti lipu

alla registreerida laeva, mille omanik võib olla ka Euroopa Majanduspiirkonnas registreer itud

eraõiguslik juriidiline isik, kelle asukoht ja tegevuskoht on vastavas lepinguriigis, tingimusel, et laevaomanikul on Eestis

tegevuskoht, või omab sellist tegevuskohta selle laevaomaniku osas Eestis vastutav isik. Eelnõu järgi see Euroopa Majanduspiirkonna

laevaomanik ei saa registreerida oma laeva välismaiste laevapere liikmete lühiaja l is t

töötamist või taotleda tähtajalist elamis luba Eestis. Senises praktikas on ette tulnud olukordi, kui reeder asutab Eestis uue äriühingu, mis

vastab LaevaRS § 42 mõttes vastutavale isikule kehtestatud nõuetele ja mis saab olema nii

registreeritud laevaomanik kui laevapere liikmete tööandjaks. Sellisel juhul tekib tööandjal majandustegevus Eestis ja

asjaajamine alles laeva registreerimisest Eestis, kuid laevaomanikust tööandjal puudub eelnev

majandustegevus Eestis, mis on vajalik Eelnõu järgi töötamise registreerimiseks. Seega, kui laevaomanikul puudub võimalus registreer ida

tähtajalist töötamist või taotleda tähtajalis t elamisluba laevapere liikmetele, siis selline

tööandja ei saagi hakata tegutsema Eestis. Selline uus ja ebavajalik piirang välisr iigi laevapere liikmete tööle võtmiseks pärsib

ettevõtlusvabadust ja vähendab oluliselt Eesti lipu atraktiivsust.

Selgitus

Arvamuses on välja toodud, et senises praktikas on ette tulnud olukordi, kui reeder asutab

Eestis uue äriühingu, mis vastab lipuõiguse ja

laevaregistrite seaduse (edaspidi LaevaRS) §

42 mõttes vastutavale isikule kehtestatud

nõuetele ja mis saab olema nii registreer itud laevaomanik kui laevapere liikmete tööandja.

Seega tuginedes teie tagasisidele on laevaomanikust tööandjal võimalik täita Eesti äriregistris registreerimise nõuet.

Selleks, et vähendada võimalikke negatiivse id mõjusid Eesti ettevõtluskeskkonnale, sh laevandussektorile, samas tagada eelnõu

eesmärkide täitmine, on eelnõust välja jäetud § 1 p 18, mis näeb ette nõude, et tööandjal,

kelle juures lühiajaline Eestis töötamine

registreeritakse, peab olema vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimise

taotluse esitamist vähemalt järjestikuse kuue

kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus

Eestis. Seeläbi on alustavatele ettevõtjatele tagatud võimalus palgata välismaalasi tööle. Eelnõus säilib nõue, et tööandjal, kelle juures

töötamiseks tähtajalist elamisluba

taotletakse, peab olema vahetult enne elamis loa

taotluse esitamist vähemalt järjestikuse 12 kuu

jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis. Arvestades eeltoodut on ka välisr iigi

laevaomanikel võimalik tuua oma laevu Eesti lipu alla.

45

1.2. Tööandja eelneva majandustegevuse

nõue

Välisriigi laevaomanikel kaob võimalus

alustada Eestis majandustegevust, kui

kehtestatakse täiendav nõue omada

majandustegevust enne, kui saab tööle võtta

välisriigi laevapere liikmeid ja alustada

majandustegevust.

Eelnõuga nähakse ette eelneva tegeliku majandustegevuse nõue tööandjale, kelle juures lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse -

peab olema vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse esitamis t

vähemalt järjestikuse kuue kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis ja tööandjale, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamis luba

taotletakse. Seega tekib olukord, kus nõutakse

laevaomanikult eelnevat Eestiga seotud majandustegevust, kuigi kehtiv seadus (LaevaRS § 2 lg 21) loob õigusliku aluse

registreerida laev välisriigis asuva füüsilise isiku või välisriigis asutatud ja tegutseva juriidi lise

isiku nimele. Seega tahetakse tekitada õiguslik olukord, kus mitteresidendist tööandja ei saa mitte kuidagi taotleda tähtajalisi elamislubas id

välisriigi laevapere liikmetele, kuna sellise l tööandjal ei ole Eestis eelnevat

majandustegevust. Eeltoodust tulenevalt ei saa ELL nõustada Eelnõu eelviidatud ettepanekutega, mille

tagajärjel muutub sisuliselt võimatuks registreerida laevapere liikme lühiaja line

töötamine PPA-s või taotleda tähtajalis t elamisluba, kui selliste toimingute eelduseks kehtestatakse kohustus omada 6 kuud või 12

kuud eelnevat majandustegevust Eestis. Kokkuvõtteks märgime, et laeva Eesti lipu alla

toomisel ei ole laevaomanikul võimalik enne vastavate taotluse esitamist (lühiaja lise töötamise registreerimine või taotletakse

tähtajalist elamisluba) omada Eestis mitte mingit majandustegevust, seega kui Eelnõu § 1

punktide 15, 17, 18, 21, 45, 52 ja 53 ettepanekutega nähakse ette uued ja täiendavad nõuded tööandjale, siis ei olegi edaspidi

võimalik välisriigi laevaomanikel tuua oma laevu Eesti lipu alla.

Näeme siinkohal lahenduseks välistada kavandatud muudatuste kohaldumine

Selgitus

Vt eelmist selgitust.

46

laevandussektorile ja kehtestada välisr iigi

laevapere liikmete puhul ühetaoline eriregulatsioon, millega võimaldatakse välisr iigi

laevapere liikmel töötada Eesti lipu all sõitval laeval tähtajalise elamisloata juhul, kui välisr iigi laevapere liige laeval töötamise ja elamise ajal

ei ela Eestis. Selline välisriigi laevapere liikme eriregulatsioon peaks tähendama ka seda, et

sisserände piirarvude kehtestamine ei kohaldu laevandussektorile. See omakorda tähendab et sisserände kvoote saavad kasutada teised

tööandjad, kes vajavad võõrtööjõudu.

2. Toetame paindlikku välismaalaste

sisserände piirarvu kehtestamise süsteemi

Toetame paindlikku välismaalaste sissrände piirarvu kehtestamise süsteemi loomist, et

võimaldada tööle kutsuda erinevaid spetsialis te sektoritesse, kus see on väga vajalik. Sellega seonduvalt jääb meile arusaamatuks praktiline

vajadus hoida laevapere liikmeid jätkuvalt sisserände piirarvu süsteemis ja teatud juhtude l

laevapere liikmete tööle võtmisel tähtajalise elamisloa taotlemist. Kehtiv VMS näeb ette eriregulatsiooni, mis

annab õigusliku aluse välisriigi laevapere liikmete tööle võtmise Eesti lippu kandvale laevale. Kuigi VMS § 44 lg 5, 105 lg 21 ja 22

sätestatud regulatsioon lähtub suuresti eeldusest, et välisriigi laevapere liikmele

lubatakse viibida Eesti lipu all sõitval laeval töötamise eesmärgil. Samas, olukorras kui laev enam ei vasta VMS § 105 lg 21 nimetatud

tingimustele, siis tuleneb tööandjale kohustus registreerida välisriigi laevapere liikme

lühiajaline töötamine, kuigi sisuliselt välisr iigi laevapere liikme viibimine laevas ei muutu. Seega kehtiv VMS ei näe ette selget võimalus t

välistada välisriigi laevapere liikmed täielikult sisserände piirarvu süsteemist isegi olukorras,

kui välisriigi laevapere liige ei ela Eestis vaid elab ja töötab Eesti lippu kandval laeval, vaatamata sellele, et laev ei pruugi kordagi

Eestisse tulla. ELL-i arvates sellisel juhul laevapere liikme lühiajalise töötamise

registreerimise nõue ei ole põhjendatud. Lõpetuseks märgime ära, et üldiselt ELL toetab eelnõus kavandatavaid muudatusi, mis on

seotud bürokraatia vähendamisega, paberivaba asjaajamise edendamisega ning regulatsiooni

täpsemaks ja selgemaks muutmisega, kuid ei ole

Selgitus Võtame teadmiseks Eesti Laevaomanike Liidu

põhimõttelise toetuse muudatustele, mis võimaldavad välismaalasel ja tema Eestisse

kutsujal suhelda Eestiga elektrooniliselt ühe akna põhimõttel ning edastada Eestis elamise ja töötamise andmeid ning dokumente korraga

PPA kaudu nii MTA-le, TI-le kui ka töötukassale.

Võtame teadmiseks esitatud ettepaneku, mis puudutab laevapere liikmete sisserände piirarvu alt väljaarvamist. Küsimus vajab täiendavat

analüüsi, mistõttu ei ole kõnesoleva eelnõu raames seda võimalik arvestada.

47

nõus teatud toimingute tegemise eeldusena

nõutud eelneva Eesti majandusetegevuse kohustuse sätestamisega. Eelnõu positiivse te ettevõtlust soodustavate muudatuste varjus ei

tohiks muuta välismaalaste seaduses sätestatuid põhimõtteid, mis muudavad ettevõtluse

keeruliseks või sootuks võimatuks. Eelneva majandustegevuse olemasolu nõue ja tööandja registreerimine Eesti äriregistris sisulise lt

kaotab võimaluse registreerida laevu Eesti lipu alla, kui üldse polegi võimalik alustada

majandustegevust. Selles tulenevalt palume kehtestada erand laevaomanikele ja laevapere liikmete töötamisele Eesti lipuga laevadel

vältimaks täiendavate piirangute kehtestamis t laevade Eesti lipu alla toomisel.

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate

Assotsiatsioon

VMS § 179 lõikes 3 on sätestatud, et välismaalane, kes taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks ja kes on enne Eestis elanud

töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt viis aastat, peab oskama eesti keelt

vähemalt A2-tasemel. Seadusandja on nimetatud nõuet põhjendanud sellega, et välismaalasel on peale töötamiseks antud tähtajalise elamisloa

saamist 5 aastat aega õppida eesti keel nõutud tasemel selgeks.

Eelnõuga regulatsiooni leevendada ei kavandata. Siseministeerium on varem väljendanud seisukohta, et otstarbekas on

rakendada keele oskuse nõuet just uutele riiki saabujatele, kuna need välismaalased on

elamisloa taotlemisel teadlikud eesti keele nõude olemasolust ning saavad 5 aasta jooksul astuda samme eesti keele omandamiseks

vajalikul tasemel juhul kui nad soovivad ennast Eestiga pikemaajaliselt siduda. Nagu eelpool

öeldud, siis kaugsõiduautojuhtidel ei ole kavas end püsivalt Eesti riigiga siduda ja Eestisse elama jääda. Kes seda siiski soovib, peab

loomulikult olema võimeline kohanema ja keelt valdama.

Rõhutame juba 09.02.2024 kirjas öeldut, et keeleoskuse nõuet tuleks rakendada nende isikute puhul, kelle osas on põhjendatud eeldus,

et nende töökoht asub Eestis ja nad jäävad ka Eesti Vabariiki pikemaajaliselt elama, samuti

nende, kelle töö ja elustiil võimaldavad nn. esmase viieaastase perioodi jooksul eesti keelt

Selgitus VMS § 179 lõikes 3 sätestatud A2 keeleoskuse nõue laieneb välismaalasele, kes taotleb

tähtajalist elamisluba töötamiseks ja kes on enne Eestis elanud töötamiseks antud tähtajalise

elamisloa alusel vähemalt viis aastat. Eesti keele oskus on üks olulisemaid eeldusi, et ühiskonda sulanduda ja selles toimuvat mõista.

Välismaalasele on riigikeele oskus vahend, et saavutada näiteks parem haridus ja töökoht.

Keeleoskus on tähtis ka ühiskonnale, kui pidada silmas lõimumist ja eesti keele säilimist. Seadusandja on töörändes kehtivast A2-tasemel

keelenõudest loonud VMS-i ka erisused (VMS § 179 lg 4) tulenevalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiividest. Vastavad erisused on loodud tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest 2014/36/EL

(hooajatöötajate direktiiv), 2014/66/EL (ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate direktiiv),

2016/801/EL (õpi- ja teadusrände direktiiv), 2021/1883 (Euroopa Liidu sinise kaardi direktiiv). Muude täiendavate erisuste loomist

ei ole seadusandja hetkel pidanud põhjendatuks. Teie pöördumisest nähtub, et rahvusvahelis te

vedude autojuhid käivad Eestis lühiajalise lt (keskmiselt võib-olla mõned päevad kuus) ning ka tööväliseid perioode (puhkepäevad, puhkus)

ei veedeta reeglina Eestis, vaid oma koduriigis. Seega on paljudel juhtudel tegemist

välismaalastega, kes viibivad ja töötavad Eestis lühiajaliselt (nt viisa ja lühiajalise Eestis

48

piisavalt õppida. Välisriikidest tullakse

autojuhina tööle just seetõttu, et töö ei ole lokaalne ega toimu ühes riigis. Eestis käiakse lühiajaliselt, keskmiselt võib-olla mõned päevad

kuus ning ka tööväliseid perioode (puhkepäevad, puhkus) ei veedeta reeglina

Eestis, vaid oma koduriigis. … Kehtivas VMS-is nähakse ette teatud

ametikohtade täitmise soodustamiseks leevendatud keelenõuded, nt iduettevõte te

jaoks. Maanteekaubaveo näol on tegemist elutähtsa teenusega, see on majanduse ja ühiskonna toime seisukohalt kriitilise tähtsusega

taristu osa. Oluline on rõhutada transpordiettevõtete järjepidevust ning

varustuskindlust, mis on eriti oluline kriiside korral, mida oleme viimasel ajal korduvalt kogenud. Eestis peab säilima iseseisev

transpordivõimekus. Lähtuvalt eeltoodust palume veelkord eelnõu menetlemisel näha ette

rahvusvaheliste vedude autojuhtide le leevendatud keeleoskuse nõuded.

töötamise registreerimise alusel) ning sellise l

juhul ei ole A2-tasemel keelenõuet. Tähtajaline elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks.

Usume, et need rahvusvaheliste vedude autojuhid, kes taotlevad endale tähtajalis t

elamisluba töötamiseks ning kes kavatsevad seeläbi jääda Eestisse pikemaajaliselt elama ja tööle, leiavad ka võimaluse, et osaleda nii

kohanemisprogrammi. Samuti lahenduse, et õppida viieaastase perioodi jooksul piisavalt

eesti keelt.

Eesti Tööandjate Keskliit

1. Toetame menetluse digitaliseerimist,

andmete ristkasutust ja suhtluse suunamist

ühtsesse infoväravasse tingimusel, et see lihtsustab ja kiirendab lubade menetlus t,

tõhustab järelevalvet ning kokkuvõttes võimaldab legaalset töörännet suurendada, kuna riskid on maandatud või lihtsamini

maandatavad. Rõhutame, et menetluse digitaliseerimise juures tuleb silmas pidada, et

see siiski ei muutuks kokkuvõttes tööturu osapoolte jaoks koormavamaks. Vastasel juhul ei ole sellel arendusel mõtet.

Selgitus Võtame teadmiseks Eesti Tööandjate Keskliidu

põhimõttelise toetuse muudatustele, mis võimaldavad välismaalasel ja tema Eestisse

kutsujal suhelda Eestiga elektrooniliselt ühe akna põhimõttel ning edastada Eestis elamise ja töötamise andmeid ja dokumente korraga PPA

kaudu nii MTA-le, TI-le kui ka töötukassale.

2. Eelnõu selgelt negatiivse mõjuga muudatus

oleks lühiajalise töötamise registreeringu

(edaspidi „LTR“) lubamine vaid D-viisa

alusel. Seletuskirjast paistab, et 2023 oli LTR- ga kokku pea 10000 inimest, kellest vaid 4500 tuli D-viisaga. 2019 oli 33 tuh LTR-i, kellest ca

18600 D-viisaga. Seega on arvestatav hulk välismaalasi olnud lühiajaliselt tööturul muudel

alustel. D-viisa nõue oleks täiendava nõudena lisatakistus. Teeme ettepaneku see muudatus

eelnõust välja jätta või teha erand vähemalt

isikutele, kellel on mõne muu Schengeni

konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse

Arvestatud

Eelnõu § 1 p-d 16, 19, 20 ja 24 eelnõust välja jäetud.

49

antud D-viisa või kes külastab Eestit

viisavabastuslepingu alusel.

3. Valitsusele on eelnõuga plaanis anda

võimalus erandkorras avaliku korra või

julgeoleku kaalutlustel LTR peatada

ametialade või tegevusalade lõikes. Raske on mõista tegevusala või ametialaga seotud riske,

mida polnud võimalik ette näha registreer ingu andmisel. Meie hinnangul saavad riskid olla seotud pigem konkreetse isikuga.

Eelnõukohasel juhul rikuks valitsuse otsus potentsiaalselt isikute tegevusvabadus t

ebaproportsionaalsel määral. Eelnevast tulenevalt ei saa me selle muudatusega nõustuda.

Arvestatud Eelnõu § 1 punktid 28, 29 ja 31 eelnõust välja jäetud.

4. Püsivalt elama asumisel lisanduks A2

keeleoskuse ja kohanemisprogrammi nõue. Kuuldavasti on riigis eesti keele õpetajate

nõudlus regulatiivsete muudatustega viidud tasemele, milleks õpetajate töötunde ei jätku. Kuigi pooldame püsivalt elama asumise l

mõistlike keelenõuete kehtestamist, on küsitav selle kehtestamine olukorras, kus seda ei ole

võimalik täita.

Selgitus

Võtame teadmiseks toetuse vastavale muudatusele ning nõustume, et on oluline

pöörata eraldi tähelepanu paindlikele (sh e- keeleõppe) õppevormide arendamisele, samuti nendest teadlikkuse tõstmise le

uussisserändajate ja tööandjate seas. Selgitame, et eelnõu ja seletuskirja on

kooskõlastusringi järgselt täiendatud A2

tasemel eesti keele oskuse nõudest

eranditega. Analoogselt pikaajalise elaniku

elamisloa ja kodakondsuse taotlemisel kehtivate erisustega nähakse eelnõuga püsivalt Eestisse

elama asumiseks tähtajalise elamis loa taotlemisel keelenõude täitmisel ette järgmised erisused:

1. eesti keele eksamit ei pea sooritama välismaalane, kes on omandanud eesti keeles

põhi-, kesk- või kõrghariduse; 2. eesti keele tasemeeksamist on vabastatud välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole

püsivalt võimeline sooritama eesti keele tasemeeksamit;

3. välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole püsivalt võimeline sooritama eesti keele tasemeeksamit täies ulatuses, teeb eesti keele

tasemeeksami sellises ulatuses ja viisil, mida tema terviseseisund võimaldab.

Välismaalase osalise või täieliku vabastamise eesti keele tasemeeksami sooritamisest otsustab ekspertkomisjon arvestades Vabariigi Valitsuse

13.12.2017.a määruses nr 247 toodut. Ekspertkomisjoni otsuse peale võib

kolmekümne päeva jooksul otsuse kättesaamise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule.

50

5. Põhimõtteliselt toetame majandustegevuse

staažinõude kehtestamist välistööjõu kaasamise lihtsustamiseks tööturule, kuid teeme

ettepaneku teha sellest erand

tippspetsialistidele ja arvestada staaži hulka

ka Eestis asutatud tütarettevõtte

emaettevõtte staaži välisriigis. Viimane on oluline olukorras, kus välisettevõte soovib Eestis tegevust alustada, luues siin selleks

ettevõtte ja mehitades seda kasvõi osaliselt välisriigi töötajatega.

Selgitus

Võtame teadmiseks toetuse vastavale muudatusele. Selgitame, et eelnõu ja seletuskirja on

kooskõlastusringi järgselt muudetud. Selleks, et vähendada võimalikke negatiivseid mõjusid

Eesti ettevõtluskeskkonnale, sh investeerimiskeskkonna atraktiivsusele, samas tagada eelnõu eesmärkide saavutamine, on

eelnõust välja jäetud § 1 p 18, mis näeb ette nõude, et tööandjal, kelle juures lühiajaline

Eestis töötamine registreeritakse , peab olema vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse esitamist vähemalt

järjestikuse kuue kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis. Seeläbi on alustavate le

ettevõtjatele tagatud võimalus palgata välismaalasi tööle. Eelnõus säilib nõue, et tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajalis t

elamisluba taotletakse, peab olema vahetult enne elamisloa taotluse esitamist vähemalt

järjestikuse 12 kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis. Selgituseks ettepanekule arvestada

tippspetsialisti puhul majandustegevuse nõude täitmise aja hulka ka Eestis asutatud tütarettevõtte emaettevõtte tegutsemist

välisriigis märgime, et vastav erisus on juba kehtivas VMS-is. VMS § 181 lõike 51 kohaselt

ei kohaldata tippspetsialistina töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisel nõuet, et äriühing peab olema Eestis registreeritud vähemalt 12

kuud, kui äriühingu emaettevõtja on tegutsenud vähemalt 12 kuud ja emaettevõtja käive aastas

on vähemalt kümme miljonit eurot.

6. Ettepanek rändega kaasnevate riskide

maandamiseks ja majanduse elavdamiseks

töötada välja nn usaldusväärse tööandja

kriteeriumid, kelle töötajatele sisserände

piirarv ei kehtiks. Meie hinnangul on see palju

tõhusam meede, kui ülejäänud Euroopaga võrreldes vastuvoolu ujumine ja rändenõuete

üha keerulisemaks muutmine. Tuletame meelde, et kehvade demograafilitse trendide tõttu pingutavad kõik arenenud Euroopa riigid

välistööjõu meelitamise nimel.

Selgitus Võtame teadmiseks ettepaneku, mis puudutab

usaldusväärse tööandja kontseptsiooni loomist. Eelnõu eesmärgiks ei ole täiendavate erisuste loomine, sh usaldusväärsetele tööandjatele.

Siseministeerium on analüüsimas võimalus t kiirendatud menetluse loomiseks teatud

kriteeriumitele vastavate taotluste osas.

7. Lisaks sisserände piirarvule on kolmandates t riikidest tööjõu kaasamisel oluliseks takistuseks

keskmise palga nõue, mis on teatud regioonides, ametialadel ja majandusharudes liiga kõrge tase.

Selgitus Võtame teadmiseks esitatud ettepaneku Eesti

rändepoliitika muutmiseks. Küsimus vajab

51

Soovitame kehtestada palganõudeks 1,5-

kordse alampalga või mediaanpalga, mis

iseloomustab tööturu palgataset keskmisest

palgast täpsemalt.

täiendavat analüüsi, mistõttu ei ole kõnesoleva

eelnõu raames seda võimalik arvestada.

Eesti Töötukassa

1. Eelnõu § 1 punktiga 48 sätestatakse VMS

§ 177 lõikes 5, et töötukassa keeldub töötukassa loa andmisest, kui:

• välismaalast arvestatakse sisserände piirarvu täitumise arvutamisel; • töötukassa loa taotluse kohta otsuse tegemise

päeval on selle aasta sisserände piirarv täitunud ja

• järgmise aasta sisserände piirarvu kehtestamiseni on üle kuue kuu. Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt on kavas nimetatud

säte jõustada 01.06.2025. Muudatus on oluline, et töötukassa ei peaks andma välja lube töökoha

täitmiseks välismaalasega olukorras, kus jooksva aasta sisserände piirarv on täitunud. Samas ei ole töötukassal võimalik kavandatud

muudatust rakendada enne eelnõu § 1 punktis 49 kavandatud muudatuse jõustumist ja vastava

andmevahetuse loomist PPA infosüsteemiga. VMS § 177 lg 11 kohaselt ei ole töötukassa poolt tööandjale töökoha välismaalasega täitmiseks

antav luba seotud välismaalase isikuga ning see antakse ühe või mitme töökoha täitmiseks

välismaalasega Eestis registreeritud tööandja juures. Kuna töötukassa ei anna luba konkreetse isiku kohta, puudub meil teave, kes on

välismaalane, kellele elamisluba taotletakse ja kas teda on arvestatud sisserände piirarvu

täitumise arvutamisel. Samuti ei ole meil võimalik eristada neid isikuid, kes vahetavad tööandjat ja seetõttu on juba sisserände piirarvu

täitumisel arvestatud. Nimetatud sätte 2029. aastast varasem jõustamine eeldaks töötukassast

loa taotlemise protsessi ja seda reguleer iva määruse muutmist selliselt, et tööandja taotlus töötukassale oleks isikupõhine ja sisaldaks isiku

identifitseerimist võimaldavad andmeid ning andmeid tema senise viibimise aluse kohta.

Eeltoodu alusel teeme ettepaneku muuta eelnõu § 6 lõiget 4 ja lisada sinna viide eelnõu § 1 punktile 48 (jõustumisajaga 01.01.2029).

Arvestatud

Eelnõu § 6 lõige 4 muudetud ja lisatud viide eelnõu § 1 punktile 48 (jõustumisa jaga

01.01.2029).

2. Eelnõu § 1 punktis 49 sätestatakse PPA ja

töötukassa andmevahetuse õiguslikud alused VMS §-s 177:

Arvestatud

VMS § 177 lõigete 6 ja 7 järjestust muudetud. Selgitame, et vastavates lõigetes sätestatakse

PPA ja töötukassa andmevahetuse õiguslikud

52

• lõikega 6 nähakse ette, et töötukassa esitab

PPA-le päringu peale andmed töötukassa loa nõude täitmise kohta, ja • lõikega 7, et PPA esitab töötukassale päringu

peale andmed välismaalase Eestis töötamise kohta.

Seletuskirja kohaselt esitab muudatuse tulemusena tööandja edaspidi töötukassa loa taotluse töötukassale PPA elektroonilise kanali

kaudu. See tähendab ühtlasi, et tööandja ei pea töötukassa luba enam ise eraldi hiljem PPA-le

edastama, vaid PPA saab vajalikud andmed tänu elamislubade ja töölubade registri ja töötukassa andmekogu andmevahetusele. Samas eelnõus

olevast VMS § 177 lg 6 ja 7 seda selgelt välja toodud ei ole ja on ebaselge, mis viisil, mis

andmeid ja mis järjestuses andmeid vahetatakse. Samuti ei nähtu lõike 7 sõnastusest, mis andmeid välismaalase Eestis töötamise kohta

peaks PPA töötukassale esitama. Teeme ettepaneku vahetada lõigete 6 ja 7

järjestus ja sõnastada järgmiselt: „49) paragrahvi 177 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Politsei- ja Piirivalveamet esitab infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu Eesti Töötukassale tööandja käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud loa taotluse andmed. (7) Eesti Töötukassa esitab Politsei- ja

Piirivalveametile infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu andmed Eesti Töötukassa loa kohta.“;“.

alused. Täpsemad andmevahetuse detailid (mis

andmed, millise sagedusega jms) lepitakse kokku PPA ja Töötukassa vahel arendustegevuse käigus ning muudatused tuuakse detailsemalt

välja vastava arendusetapi valmimise eel rakendusakti eelnõus ja selle seletuskirjas.

3. Samuti palume seonduvalt eelnevaga

lisada eelnõu rakendusaktide kavanditesse majandus- ja infotehnoloogiaministr i

22.12.2023 määruse nr 69 töötukassa andmekogu põhimääruse täiendamine

elamislubade registrist töötukassale edastatavate andmete osas.

Arvestatud Muudetud rakendusakti kavand lisatud eelnõule. Täpsemad andmevahetuse detailid (mis

andmed, millise sagedusega jms) lepitakse kokku PPA ja Töötukassa vahel arendustegevuse

käigus ning muudatused tuuakse detailsemalt välja vastava arendusetapi valmimise eel rakendusakti eelnõus ja selle seletuskirjas.

4. Eelnõu § 1 punktiga 55 täiendatakse VMS

§ 2102 lõiget 1 punktidega 4 ja 5 püsivalt Eestis elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise

lisatingimusi nõuetega: 1) läbida kohanemisprogramm ja 2) osata eesti keelt vähemalt A2-tasemel.

Eelnõule lisatud rakendusaktide kavandites on kavas Siseministri 13. augusti 2014. aasta

määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“

Selgitus

Kuivõrd Kultuuriministeerium koostöös puudutatud osapooltega praegu veel analüüs ib

küsimust ja sellega kaasnevat õigusaktide muutmisvajadust ning infosüsteemide arendusvajadusi, siis on vastavad muudatused

Kultuuriministeeriumiga kokkuleppel praegu eelnõu rakendusaktide kavanditest välja jäetud.

Kõnesolevale eelnõule saabunud tagasiside on edastatud Kultuuriministeeriumile, kelle

53

muutmine ning selle § 7 lõike 4 esimene lause

sõnastatakse järgmiselt: „Isikul puudub õigus osaleda moodulis või keeleõppes, mille ta on juba läbinud, või kui ta

on viimase viie aasta jooksul osalenud Eesti Vabariigi riigieelarvest rahastatud või

kaasrahastatud vajaliku taseme eesti keele õppes.“. Kuna töötukassa rahastab tööturumeetmete

osutamisel nii töötute kui ka töötavate inimes te eesti keele koolitusi ning toetab tööandjaid oma

töötajate eesti keele oskuse arendamisel, siis palume täpsustada, mis koolitusi on eelnimetatud sättes mõeldud. Juhul, kui arvesse

võetakse ka töötukassa võimaldatud koolitused ja selleks on vajalik luua andmevahe tus

töötukassa andmekoguga, siis peaks see kajastuma ka eelnõus või vastavates rakendusaktides.

ülesanne on tagada lõimumise valdkonna

poliitika kujundamine ja koordineerida selle elluviimist.

5. Eelnõu seletuskirja punktis 1.1. on

muuhulgas märgitud, et „riigiasutus te andmevahetus ei ole tõhus, sest neil ei ole

võimalik vahetada omavahel automaatselt andmeid, vaid üksnes teabenõude alusel e-posti teel krüpteeritult või üle infosüsteemide

andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) läbi MISP2- keskkonna“. Töötukassale teadaolevalt ei ole

kavas muuta eelnõuga sätestatud andmevahetus i täielikult automaatseks, vaid uus süsteem võimaldab vahetada andmeid infosüsteemide

vahel. Palume seletuskirja selles osas täpsustada ja jätta eeltoodud tekstist välja sõna

„automaatselt".

Arvestatud

Tallinna Ülikool

1. Eelnõu § 1 p 43: 43) paragrahvi 163 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3

järgmises sõnastuses: „(2) Õppeasutus või üliõpilasorganisatsioon ei

pea esitama kutses andmeid, mille ta on kandnud Eesti hariduse infosüsteemi. (3) Haridus- ja Teadusministeerium esitab

Politsei- ja Piirivalveametile päringu peale andmed välismaalase Eestis õppimise kohta,

milleks taotletakse tähtajalist elamisluba.“ Seletuskirja kohaselt saame aru, et kuna andmed EHISe ja PPA vajaduse vahel on erinevad, siis

jääb õppeastusele endiselt kohustus esitada PPA nõudmisel täiendavaid andmeid. Sellise

"pooliku" lahenduse korraldamine ei ole

Selgitus Muudatuste eesmärk on võimaldada välismaalasel ja tema Eestisse kutsujal suhelda

Eestiga elektrooniliselt ühe akna põhimõtte l ning soodustada elektroonilist asjaajamist.

Eelnõuga on kavas luua õiguslik alus andmevahetuseks. Kuna andmed, mille õppeasutused esitavad EHIS-sse ning mida PPA

vajab VMS-s sätestatud tingimustele ja nõuetele vastamise kontrollimiseks, on erinevad, jääb

õppeasutustele kohustus esitada PPA-le andmed, mida ei pea kandma EHIS-sse. PPA eestvedamisel hakatakse arendama vastavaid

tehnilisi lahendusi, mille käigus püüame arvestada erinevate osapoolte soovide ja

vajadusega.

54

ülikooli vaates asjakohane. Leiame, et

bürokraatia ja lihtsustamise eesmärgil oleks mõistlik muuta käesoleva seadusega koos ka EHISe põhimäärust ning kehtestata uute

andmete esitamise kohustus. Praeguses välismaalse kutse vormis on nõutud õppekeele

taseme miinimumnõuded kirjeldamine. Need andmed on EHISe õppeakvade registris olemas, kuid ei ole seotud õppija andmetega. Selle või

ka teiste andmete täiendav esitamine PPAle ei vähendada ülikoolide töökoormust ning ei ole

seega ka kooskõlas eelnõus seatud eesmärkide ja kirjeldusega. Ettepanek 1: täiendada EHISe põhimäärust nii,

et tagatud oleks täielik andmekomplekt, mida PPA vajab. Saame seletuskirjast aru, et 2029.

aasta alguseks peaks valmima arendus, mille abil toimub infovahetus EHISe ja PPA vahel. Seletuskirjas on mainitud struktuurifond i

rahastust, et arendada PPA ja HTMi-vahe lis t andmevahetust, aga mainitud ei ole, millise id

andmeid ja millise kiirusega soovitakse EHISest saada. Sellest oleneb aga see, mil määral peab süsteemiarendusse panustama ülikool, et x-tee

kaudu kõik andmed õigeaegselt EHISesse jõuaksid. Sealjuures on oluline ka, et EHISesse tekiks andmete ülekirjutamise võimalus, mida

praegu kõigi andmete puhul ei ole lubatud. Ettepanek 2: Muuta EHISe põhimäärust ning

võimaldada EHISes andmete sujuvat ja haldusmenetluse seadustikust lähtuva t töötlemist.

2. Eelnõu § 1 p 66 (kutsuja kohustused). Seletuskirjas on mainitud, et uus süsteem saab olema kasulik selleks, et erinevad haldusorganid

(EMTA, haridusasutused, tööandjad jne) saaksid PPA-le infot anda, aga ei ole mainitud,

mil määral välismaalase kutsuja süsteemist infot nö vastu saab. PPA on korduvalt ülikoolide le rõhutanud, et välismaalaste toetamine elamis loa

saamisel on kutsuja kohustus. Praegusel juhul saame ülevaate välisüliõpilaste elamis loa

taotlemise algusest, kui esitame PPAle kutse. Samas on probleemiks, see, et me ei saa ühtegi teadet selle kohta, kui isikule on elamis luba

väljastatud. Seega peab iga üliõpilane eraldi pöörduma ülikooli poole ja esitama elamis loa

andmed uuesti ülikoolile. VMS-is uuendakse punkte, mis on seotud kutsuja kohustusega, aga ülikooli senine probleem on suuresti olnud

Selgitus Muudatuse eesmärk on võimaldada välismaalasel ja tema Eestisse kutsujal suhelda

Eestiga elektrooniliselt ühe akna põhimõtte l ning soodustada elektroonilist asjaajamist.

Eelnõuga kavandatakse luua õiguslik alus andmevahetuseks. Kuna andmed, mille õppeasutused esitavad EHIS-sse ning mida PPA

vajab VMS-s sätestatud tingimustele ja nõuetele vastamise kontrollimiseks, on erinevad, jääb

õppeasutustele kohustus esitada PPA-le andmed, mida ei pea kandma EHIS-sse. PPA eestvedamisel hakatakse arendama vastavaid

tehnilisi lahendusi, mille käigus püüame arvestada erinevate osapoolte soovide ja

vajadusega.

55

selles, et me ei tea, millal meie kutsutud

välismaalane Eestist lahkub või kui ta saab elamisloa uuel alusel ning millal seega lõppeb meie kutsuja kohustus. Kokkuvõttes tekib

küsimus, et kas "ühe akna süsteemis" oleks ka ülikoolil võimalik vastu nö infot saada. Näiteks

saada teateid üliõpilase elamisloa otsuse osas ning teada, millised on isikud, kelle suhtes meil veel kehtib/ ei kehti kutsuja kohustus? Kui me

enam kutseid ei saada ning info võetakse otse EHISest, kaob meil ka ülevaade taotlejatest, mis

omakorda raskendab kõrgkoolil kutsuja kohustuse täitmist. Ettepanek: Kavandatav andmevahetus võiks

olla mõlemasuunaline, st ülikool esitab õppija andmed ning saab vastu andmeid, mis on seotud

elamisloa staatusega ning õppija riigis viibimisega.

Tartu Ülikool

1. Eelnõu § 1 punktiga 43 muudetakse VMS § 163, milles on sätestatud õppima asumise

tõendamise nõue. On tervitatav, et õppeasutusel ja üliõpilasorganisatsioonil ei ole kavandatava

muudatuse kohaselt enam kohustust esitada õppimiseks tähtajalise elamisloa taotlemise l PPA-le esitatavas kutses andmeid, mis on juba

kantud Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi: EHIS). Samas peab kutse ka edaspidi sisaldama

andmeid, mida PPA EHIS-e kaudu ei saa. Täiendavate andmete esitamise vajadus on mõistetav, kuivõrd PPA andmevajadus erineb

EHIS-e andmestikust. Ülikool palub kaaluda võimalust viia selle eelnõu punkti jõustumise

ajaks EHISE-s kogutavad andmed võimalikult suures ulatuses vastavusse PPA andmevajadusega, et veelgi vähendada kutse

esitamise ja õppimiseks tähtajalise elamis loa taotlemisega seotud halduskoormust. Lisaks

palub ülikool täpsustada, kas ja kuidas teavitatakse kavandatavas VMS-i § 163 lõikes 2 kirjeldatud PPA päringust kutsujat.

Selgitus Muudatuse eesmärk on võimaldada

välismaalasel ja tema Eestisse kutsujal suhelda Eestiga elektrooniliselt ühe akna põhimõtte l

ning soodustada elektroonilist asjaajamist. Eelnõuga kavandatakse luua õiguslik alus andmevahetuseks. Kuna andmed, mille

õppeasutused esitavad EHIS-sse ning mida PPA vajab VMS-s sätestatud tingimustele ja nõuetele

vastamise kontrollimiseks, on erinevad, jääb õppeasutustele kohustus esitada PPA-le andmed, mida ei pea kandma EHIS-sse. PPA

eestvedamisel hakatakse arendama vastavaid tehnilisi lahendusi, mille käigus püüame

arvestada erinevate osapoolte soovide ja vajadusega.

2. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse VMS-i

§ 911 lõikega 13, millega nähakse ette, et PPA-s võib pikaajalist viisat taotleda välismaalane, kes

viibib riigis ebaseaduslikult, kuid kellel puudub mõjuval põhjusel võimalus esitada D-viisa taotlus Eesti välisesindusele, välja arvatud juhul,

kui tema lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele. Tartu Ülikool palub täpsustada,

kas selle lõike alusel on võimalik viisat taotleda

Selgitus

Muudatuse eesmärk on ühtlustada D-viisa taotluse Eestis esitamise regulatsiooni

tähtajalise elamisloa taotluse Eestis esitamise regulatsiooniga. Tegemist on pigem erandjuhtude jaoks loodud olukordadega, kui

välismaalasel tuleb põhjendada ja tõendada, miks ta kasutab Eestis D-viisa taotluse esitamise

õigust.

56

ka isikul, kelle elamisluba tunnistatakse

kehtetuks VMS-i § 173 lõikest 1 lähtuva lt. Ülikooli vaates on oluline, et isikud, kelle elamisluba tunnistatakse kehtetutuks eeskätt

osakoormusesse langemise (teatud olukordades ka eksmatrikuleerimise) tõttu, saaksid Eestis

viibides (ehk PPA-s) taotleda pikaajalist viisat, et jätkata õpinguid osakoormuses või eksternina. Pikaajalise viisa taotlemis t

võimaldavate Eesti välisesinduste hulk on väike ja kohustus neisse reisida muudab

osakoormusesse langemisel võimatuks ilma pikema pausita õpinguid jätkata. Juhul kui kavandatav VMS-i § 911 lõige 13 kirjeldatud

olukorrale ei laiene, siis palume leida muu lahendus tagamaks üliõpilastele sujuv võimalus

õpingud lõpule viia.

3. Ettepanek pikendada tähtajalise elamisloa

kehtivusja lõppemisele järgnevat

seaduslikku Eestis viibimise aega kolme kuu

võrra ehk 360 päevani juhul, kui tähtajaline elamisluba oli antud õppimiseks. VMS-i § 43

lõike 1 punkti 8 ja lõike 5 kohaselt on õppijal seaduslik alus viibida Eestis 270 päeva jooksul tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemise

päevast arvates. Viibimisõiguse eesmärk on võimaldada üliõpilastel pärast õpingute

lõpetamist jääda Eestisse töötamise või ettevõtte asutamise eesmärgil. Praktikas kasutavad üliõpilased elamisloa lõppemisele järgnevat 270

päeva õpingute lõpetamiseks, kui nende õppeaeg on kõrgharidusseaduses ja ülikoolide

õppekorraldusega ette nähtud tingimuste l pikenenud ühe õppeaasta võrra (nt õpirändes osalemise või akadeemilisel puhkusel viibimise

tõttu) PPA ei pikenda elamisluba õppimiseks üheks õppeaastaks, vaid eeldab, et pikenenud

õpingute lõpetamiseks kasutatakse nimetatud 270 päeva kehtivat viibimisalust. Elamis loa õppimiseks pikendamise võimalus on ainult

õpingute pikenemisel eesti keele süvaõppe läbimise tõttu ja doktoriõppes. Reeglina lõpeb

elamisluba õppimiseks õppekava nominaa lse õppeaja lõpuga, milleks on augustikuu viimane kuupäev vastaval õppeaastal. See on õigustatud

periood, sest Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirjas sätestatud juhtudel on

üliõpilasel õigus sooritada õppetööd, eeskätt eksameid, praktikume jm praktilist tegevust, või kaitsta lõputöö õppeaasta lõpuni, st augusti

Mitte arvestatud Ettepanek teadmiseks võetud. Küsimus vajab täiendavat analüüsi, mistõttu ei ole kõnesoleva

eelnõu raames sellega võimalik arvestada.

57

lõpuni. Elamisloa lõppemisel järgnev 270-

päevane Eestis viibimise periood kestab seega järgmise õppeaasta maikuuni, ei ole piisav ühe õppeaasta võrra pikenenud õpingute

lõpetamiseks. Sellises olukorras peab üliõpilane õpingute lõpetamiseks, st paariks kuuks,

taotlema pikaajalise viisa (D-viisa). On juhtumeid, kus ülikool peab viisa taotlemisega seonduvalt vastama PPA küsimustele, mis

lähtuvad eeldusest, et ühe õppeaasta võrra pikendatud õpingud peaks saama lõpetada

varem, näiteks mis põhjusel isik ei ole veel lõpetanud kooli, kas isik on läbinud kõik õppeained ning kas tal on jäänud teha vaid

lõputöö, kas isik peab reaalselt viibima Eestis lõputöö tegemiseks jne. Elamisloa kehtivus ja

lõppemisele järgneva seadusliku Eestis viibimise aja pikenemine kolme kuu võrra vähendaks PPA halduskoormust pikaajalis te

viisade väljastamisel olukorras, kus neid vajatakse tegelikult vaid lühikeseks perioodiks,

ja leevendaks üliõpilaste teadmatust ja muret Eestis õpingute lõpetamise osas.

4. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse VMS-i § 622 lõiget 3 selliselt, et edaspidi võib

välismaalase alaealisele lapsele anda viisa temaga samadel tingimustel ainult juhul, kui ta

on üksikvanem. Ülikool juhib tähelepanu, et ka kahe vanemaga lapse puhul võib esineda olukordi, kus tema eest on võimalik hoolitseda

ainult ühel vanemal. Seega ei saa ka kahe vanemaga laste puhul rääkida ainult õppima

asunud vanema külastamise vajadusest. Eestis õppima asumine ei ole tõepoolest välismaa lase põhiõigus, aga soov või vajadus oma last

kasvatada ei peaks ka liigselt piirama isiku võimalust Eestis õppima asuda.

Selgitus Muudatus ei välista välismaa lase

perekonnaliikmele viibimisaluse andmist välismaalase külastamiseks. Muudatuse sisuks

on, et iga viisataotluse kohta tehakse eraldi kaalutlusotsus ning kontrollitakse muu hulgas viisa taotlemise eesmärgipärasust ja seda

tõendavaid dokumente ning viisaga antava viibimisaja põhjendatust. Seega saab

välismaalase perekonnaliige teda soovi korral Eestis külastada ja välismaalase alaealisel lapsel on võimalik säilitada kontakt mõlema

vanemaga.

Wise, Bolt, ReloEst, MoveMyTalent, Veriff

1. Leiame, et eelnõu rakendamisega kaasneb

oluline negatiivne majanduslik mõju tehnoloogiaettevõtetele, eriti idu- ja kasvuettevõtetele. Antud sektorites on läbivalt

aktuaalne tööjõupuudus, mida ei suuda katta kohalik tööjõuturg. Samas panustavad

kasvuettevõtted oluliselt Eesti majandusse : kasvuettevõtte viisat kasutavad ettevõtted tasusid 2023. aastal 116,8 M eurot tööjõumakse

ning nende ettevõtete käive oli 480.5 M eurot. Kokku töötas nendes ettevõtetes 4582 inimes t.

Antud eelnõu ettepanekud ei toeta ka MKM-i

Selgitus

Muudatuse eesmärgiks on tõhustada andmevahetust nii tööandjate kui ka riigi jaoks. E-teenuste arendamine ja ühe akna põhimõtte

kasutusele võtmine annavad PPA-le ja teistele järelevalveasutustele oluliselt paremad

võimalused, et senisest kiiremini ning tõhusamalt avastada elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet ja

seeläbi tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek.

58

majandusplaani eesmärki luua tööjõu- ja

hariduspoliitika, mis toetab ettevõtlust. Nagu ka eelmainitud majandusplaanis on märgitud, on kõige suurem puudus on kõrgharidusega

tippspetsialistidest; eeldatav uue tööjõu vajadus turul on ligi 50% rohkem kui pakkumus

kõrgharidusõppes. OSKA prognoosi kohaselt on paljudes valdkondades ligi kolmandik tööjõust järgmise kümne aasta jooksul pensionile jäämas

ja väheneva rahvastikuga riigis ei suuda loomulik iive seda tühimikku nii kiirelt täita

(MKM, n.d). Ettepanekud: Eelnõu § 5 punktidega 1 ja 3 muudetakse MKS-i § 255, milles on reguleer itud

töötamise registri (edaspidi TÖR) kande alust. Punktiga 1 nähakse MKS-i § 255 sissejuhatavas

lauseosas ette, et TÖR-i kanded tehakse lisaks äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutus te registri ning rahvastikuregistri andmetele ka

ETR-i, viisaregistri ja LTR-i andmetele tuginedes.

Punktiga 3 täiendatakse MKS-i § 255 punktiga 6, millega nähakse ette, et TÖR-i kande alus on ka VMS-i alusel tehtud otsus Eestis viibimise

või töötamise õiguse andmise või lõpetamise kohta. Muudatuste tulemusena tekib tööd võimaldaval isikul võimalus sisestada TÖR-i

kandeks vajalik andmekoosseis LTR-i või ETR- i, pärast mida liiguvad andmed TÖR-i.

Muudatused vähendavad tööandjate halduskoormust ning muudavad välismaa lase tööle võtmise mugavamaks ja kiiremaks.

Kommentaar: TÖR kande mittetegemine ei muuda välismaalaste Eestisse värbamist mitte

kuidagi lihtsamaks. Sellega pole tööandjatel kunagi probleemi olnud, sest TÖR kanne tuleb teha iga Eestis töötava isiku (k.a kodaniku)

puhul. Lühiajalise töötamise registreerimine (edaspidi LTR) perioodi algus ei ole alati

automaatselt töötamise algus. Seega teeks LTRi alusel automaatse TÖR kande tegemine tööandjate elu hoopis keerulisemaks, kuna nad

peaksid minema manuaalselt seda muutma. Näiteks LTR periood viisa riigi kodanike puhul

algab ajast, mil soovitakse viisat alustada (saatkondade nõue). Viisa algusaeg ei ole töötamise algus. Asjaolu, et PPA saaks TÖRist

automaatselt andmeid välismaalaste TÖR kannete peatamise kohta, aitaks küll

menetlustele kaasa, kuid välja pakutud süsteem

Muudatus aitab näiteks välistada olukordi, kus

erinevatele riigiasutustele esitatakse erineva id andmeid või jäetakse need üldse esitamata (erinevad nimekujud, TÖR kanne jääb üldse

tegemata). Kui töötamise alguskuupäev pärast tööandja poolt LTR iseteeninduskeskkonnas

esitatud andmete edastamist muutub, siis on võimalik olukorda lahendada läbi PPA või tööandja saab ise andmeid korrigeerida läbi

TÖR kande muudatuse.

59

tekitaks praktikas kindlasti rohkem segadust ja

suurendaks halduskoormust.

2. PPA rändevaldkonna andmekogude

kaasajastamine (§ 1 p-d 1, 10–14, 32–38, 61–

64 ja 67, § 3 p 2 ning § 5 p 2).

Juhitud rändepoliitika lahutamatu osa on tõhusad meetmed elamislubade ja viisade väär-

kasutuse ärahoidmiseks ning ebasoovitava ja ebaseadusliku sisserände ennetamiseks ja tõkestamiseks. Tõhusate meetmete rakendamine

eeldab nii paindlikku õiguskeskkonda kui ka ajakohaseid ja ökonoomseid IKT-lahendus i.

PPA on valmis saanud arendustööd, millega viidi lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlus uude keskkonda. Lisaks alustab PPA

tegevusi, et võtta kasutusele elamisloa ja elamisõiguse taotluste esitamiseks iseteenindus-

keskkond ning viia elamisloa ja elamisõiguse menetlus uude menetluskeskkonda, menetlus t automatiseerida ja muuta see paberivabaks.

Seeläbi on võimalik tõhustada menetlus i, optimeerida menetluskoormust ja tõsta

rändekontrolli võimekust. 2023. aastal esitati PPA-le 9939 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ning 14 827 elamisloa ja

elamisõiguse taotlust. PPA prognoosib, et 2024. aastal esitatakse neile suurusjärgus 12000

lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlust ja elamisloa taotluste arv kasvab lähiaastatel 15% ringis.

Kommentaar: ettepanek tööandja kutse edastamine võiks tulevikus olla sarnane LTR-i

keskkonnale, mis on kasutajasõbralik ja mugav. Selliselt saaks taotleja täita omaltpoolt ära online-taotluse ja alles seejärel läheb PPAsse

ennast tuvastama. Alternatiivina võib jälgida praktikat ka mitme teise riigi eeskujul, kus

taotleja läheb PPAsse alles siis sõrmejälgi andma ja tuvastama, kui elamisluba on kinnitatud ning elamisloa väljastus toimuks

pärast seda, kui isik on oma sõrmejäljed andnud ning ta on tuvastatud.

Arvestatud Elamisloa taotluste iseteeninduskeskkonna arendused on planeeritud nii, et need hõlmavad

ka kutsuja (nt tööandja) jaoks andmete edastamiseks mugavamate lahenduste loomist.

Ehk ka kutsuja ei pea enam tulevikus edastama e-postiga digitaalselt allkirjastatud kutset, vaid saab vajalikud andmed sisestada ja edastada

PPA-le iseteeninduskeskkonna kaudu.

3. Täiendatakse MIGIS-e andmekoosseisu.

VMS-i § 2971 lõike 1 kohaselt on MIGIS-e eesmärk tagada avalik kord ja riigi julgeo lek välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis

elamise ja töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle riikliku järelevalve teostamise

kaudu. Isiku tuvastamisel veendub PPA, et isik on see, kes ta väidab ennast olevat.

Selgitus

Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetluses on ja säilib foto esitamise nõue (sõrmejälgi andma ei pea).

60

Isikusamasuse kontrollimisel võrreldakse isikut

ja tema isikut tõendavat dokumenti. Välismaalasel peab olema Eestis viibimiseks õiguslik alus ja dokument. Kui välismaa lane

taotleb Eestis viibimiseks viisat, lühiaja lise Eestis töötamise registreerimist või elamisluba,

peab ta andma sõrmejäljed ja esitama PPA-le ka foto või tegema selle PPA teeninduse digikioskis.

Kommentaar: Palume selgitust kas antud eelnõu jõustumine tähendab lühiaja lise

töötamise registreerimise puhul lisanõue t sõrmejälgede andmiseks? Antud ettepaneku jõustumisel oleks negatiivne mõju välistalent ide

tööleasumisel ning teeks nende tööleasumise protsessi veelgi keerulisemaks.

4. Eelnõu § 1 punktiga 57 täiendatakse VMS-i

§ 213 lõikega 12, milles sätestatakse, et kui välismaalane on andmed ja tõendid esitanud elektroonilise kanali kaudu, kinnitab ta nende

õigsust tähtajalise elamisloa taotluse allkirjastamisega. Taotluse võib allkirjas tada

selle vastuvõtmiseks pädeva asutuse infotehnoloogilise vahendiga. Muudatuse eesmärk on tagada, et andmete ja tõendite õigsus

saaks läbi tähtajalise elamisloa taotluse allkirjastamise kinnitatud ka juhul, kui andmed

ja tõendid esitatakse PPA iseteenindus- keskkonnas. Samuti on eesmärk soodustada senisest rohkem paberivaba asjaajamist. Praegu

täidab välismaalane kõigepealt PDF-failis taotlusankeedi ja prindib selle välja ning esitab

selle seejärel omakäelise allkirjaga PPA või Eesti välisesinduse teenistujale. Edaspidi ei pea PPA iseteeninduskeskkonnas esitatud tähtajalise

elamisloa taotlust välja printima ning välismaalane saab andmete ja tõendite õigsust

kinnitada allkirjaga otse ekraanil kuvataval taotlusel. Muudatus toetab pikaajalist eesmärki võimaldada ametiasutustega paberivaba

asjaajamist ja teha igapäevased toimingud paindlikumaks. Kui välismaalane esitab

tähtajalise elamisloa taotluse isiklikult, tuvastab PPA või Eesti välisesinduse teenistuja tema isiku, veendub, et allkiri antakse

infotehnoloogilise vahendi abil oma käega, ja kinnitab taotluse esitamist ajatempliga.

Muudatus, mis võimaldab allkirjas tada tähtajalise elamisloa taotluse selle vastuvõtmiseks pädeva asutuse

Selgitus

Regulatsioon on loodud etteulatuvalt isikut tõendavate dokumentide valdkonna regulatsiooni eeskujul. Soov on liikuda

paberivaba menetluse suunas, mis eeldab ka allkirjastamiseks uute tehnoloogiliste vahendite

kasutuselevõttu (näiteks tahvelarvutid või muud taotluse allkirjastamist võimaldavad seadmed).

61

infotehnoloogilise vahendiga, tehakse

õigusselguse eesmärgil ja see ei kohusta PPA-d ega VÄM-i oma menetlust muutma, kuid võimaldab paberivaba menetlust siis, kui

vajalikud ettevalmistustööd on tehtud. Samasugune võimalus on kehtivas õiguses

loodud isikut tõendavate dokumentide taotluste esitamisel. Kommentaar: Palume selgitust, mida antud

eelnõu ettepanek tähendab. Rõhutame vajadust hoida protsessid erinevates asutustes

ühetaolised.

5. Lühiajaline Eestis töötamine ainult D-viisa

alusel (§ 1 p-d 16, 19, 20, 24 ja 45)

Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse VMS-i §

106 lõiget 1 ning sätestatakse, et lühiajalise lt võib Eestis töötada välismaalane, kelle

töötamine on enne tööle asumist PPA-s registreeritud ja kellele on antud VMS-i alusel D-viisa, kui VMS-s ei ole sätestatud teisit i.

Kehtiva VMS-i § 106 lõike 1 kohaselt võivad lühiajaliselt Eestis töötada kõik välismaalased,

kes viibivad Eestis ajutiselt viisa või viisavabaduse alusel ja kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud. Välismaalasel, kes

viibib Eestis seadusliku aluseta, on see keelatud. Lühiajaliselt Eestis töötamise õigus võib

tuleneda vahetult seadusest või välislepingus t, kuid üldjuhul peab selle õiguse saamiseks registreerima töötamise PPA-s. Välismaa lase

lühiajalise Eestis töötamise registreer ib tööandja. Juhul, kui lühiajaliselt Eestis

töötamiseks on vaja taotleda viisa, registreer ib tööandja kõigepealt lühiajalise Eestis töötamise ja seejärel taotleb välismaalane viisat.

Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse saab tööandja esitada PPA

iseteeninduskeskkonnas. Taotluse menetlemise aeg on hetkel kuni 15 tööpäeva. Muudatuse kohaselt võib lühiajaliselt Eestis töötada ainult

välismaalane, kelle töötamine on registreer itud ja kellele on VMS-i § 60 alusel antud D-viisa.

See tähendab, et D-viisa on edaspidi lühiaja lise Eestis töötamise eeldus ja üldjuhul – välja arvatud Euroopa Liidu õigusest tulenevad

erandid ja riigisiseses õiguses ettenähtud soodustatud rühmad – ei tohi Eestis töötada

välismaalane: - kes on saanud lühiajalise viisa (edaspidi C- viisa);

Arvestatud Eelnõu § 1 p-d 16, 19, 20 ja 24 eelnõust välja jäetud.

62

- kellel on mõne muu Schengeni konventsiooni

liikmesriigi pädeva asutuse antud D-viisa, mis võimaldab Eestis viibida seaduslikult 90 päeva

180 päeva jooksul, või - kes külastab Eestit viisavabastuslepingu alusel.

C-viisa alusel viibimist võimaldatakse viisaeeskirja I lisas esitatud taotlusankeed is

loetletud peamisel eesmärgil: 1) turism, 2) ärireis,

3) sugulase või tuttava külastamine, 4) kultuur,

5) sport, 6) ametireis, 7) õpingud,

8) transiit või 9) meditsiinilised põhjused.

Viisavabastus- lepingute peamine eesmärk on soodustada riikidevahelisi kultuuri-, spordi- ja majandussuhteid.

C-viisa alusel või viisavaba viibimise peamine eesmärk ei ole seega riigis töölepingu alusel

töötamine, vaid lühiajaline külastamine. Muudatuse tulemusena on paremini seotud välismaalase ajutise viibimise aluse kestus ja

lühiajalise Eestis töötamise lubatud pikim aeg, mis on 365 päeva 455 järjestikuse päeva

jooksul. D-viisa antakse kuni 12 kuuks, mis loob selguse viibimisaluse menetluses ja lubatud viibimisa ja

arvestamisel. D-viisa lühiajalise Eestis töötamise tingimusena ei tähenda, et

välismaalane ei saa tulla Eestisse ka edaspidi C- viisa või viisavabaduse alusel ja taotleda D- viisat lühiajaliseks töötamiseks Eestis viibides.

Pärast seda, kui tööandja on registreer inud välismaalase lühiajalise Eestis töötamise, saab

välismaalane esitada D-viisa taotluse PPA-s, kuid ta ei tohi töötada muul alusel Eestis viibides ja D-viisa taotluse menetluse ajal.

Lühiajalise Eestis töötamise sidumine D-viisaga võimaldab kontrollida Eestisse tööle tuleva

välismaalase tausta ja annab tööandjale suurema kindluse, et välismaalane on usaldusväärne. Samuti annab muudatus kindluse Eestis tööle

asuvale välismaalasele, et tal on lubatud riigis viibida ja töötada kuni 12 kuud. Lühiaja lise

Eestis töötamise sidumist D-viisaga toetab ka praktika. Viimasel kolmel aastal on PPA

63

registreerinud lühiajalise Eestis töötamise 3,5%-

l juhtudest lühemaks ajaks kui 91 päeva21. See näitab, et välismaalased tulevad Eestisse tööle

sooviga töötada siin pikemat aega. Muudatuse järel säilib välismaalasel jätkuvalt võimalus taotleda ka tähtajalist elamisluba töötamiseks,

sealhulgas lühiajaliseks Eestis töötamiseks. Kommentaar: Viisa taotlemise protsess on täna

relokatsiooni pudelikael, sellesse panustavad Eesti saatkondade vähesus, protsessi ettearvamatus ja pikkus. Peame vajalikuks

tõhustada LTR protsessi, sest selle protsessi käigus on võimalik välja sõeluda need taotlejad,

kellele turvalisuse kaalutlustel ei ole võimalik väljastada LTRi, võimaldades ajasäästu nii tööandjale kui töötajale.

Alternatiivina näeksime lahendust, kus võimaldatakse LTRi alusel ilma viisata

töötamist maksimaalselt kaheks kuuks. Sellise lt saaks viisavabadest riikidest või teisest Schengeni riigist elamisloaga Eestisse tulijad

LTRi alusel tööd alustada ajal, mil viisat taotletakse. Sellisel juhul oleks Eesti eelisseisus

teiste EU riikide ees, kus sarnaselt nendele ettepanekutele läheb tööle asumisega väga kaua aega, kuna viisa on vajalik.

6. Muudatusettepanek, mis kohustaks edaspidi

välismaalastel Eestis töötamiseks taotleda D-

viisat on ülimalt negatiivse mõjuga nii idu- kui

kasvuettevõtetele. Antud ettepanek pikendaks praktikas tööle asumise aega oluliselt ning tõstab tööandjatel välismaalaste värbamise

kulusid, kuna igal juhul tuleb külastada kas saatkonda või PPAd. Lisaks, viisamanetluse ajal

tuleb töötajal viibida kas välisriigis, kus asub Eesti saatkond, või Eestis, ilma, et oleks võimalik tööle asuda. Näitlikustamiseks esitame

siinkohal Bolti näitel muudatusettepanekute maja.

Lisaks muudab D-viisa nõue tööandjate vahetamise protsessi Eestis. Praeguse seaduse puhul on võimalik lühiajaline töötamine PPA-s

registreerida, kui töösuhe endise tööandjaga on lõppenud ja uue tööandjaga seotud elamisluba ei

ole veel välja antud. Elamisluba ei tühistata selleks perioodiks ning see annab elamisõiguse, kuid mitte töötamisõigust. Seetõttu praeguses

praktikas on vajalik lühiajalise töötamise registreerimine. Uue seaduse puhul on

lühiajalise töötamise registreerimiseks vajalik

Arvestatud

Eelnõu § 1 p-d 16, 19, 20 ja 24 eelnõust välja jäetud.

64

D-viisa, mida nendel inimestel ei ole, ega ole

võimalik ka taotleda kehtiva elamis loa olemasolu tõttu. Seetõttu võib töövahetuse protsess võtta aega ca 3 kuud ettevalmistuses t

kuniks elamisloa otsus välja antakse. Praegu on see protsess kuni 15 tööpäeva +

ettevalmistusaeg andmete kogumiseks. Kuna Eestis on tööandjale etteteatamisaeg 30 päeva, siis selle perioodi jooksul jõuab ka

paberimajanduse korda ajada. Tulevikus peavad aga töötajad oma tööandjat informeerima 2-3

kuud ette enne töölt lahkumist, mida ei pruugi ka kõik ettevõtjad aktsepteerida. Kuna idu- ja kasvusektoris on levinud töötajate liikumine

erinevate idu-ja kasvuettevõtete vahel, on ettepanekul oluline negatiivne mõju antud

sektorile. Palume siinkohal kohandada erand idu- ja

kasvuettevõtetele, sest antud valdkondades

on kiire menetlusprotsess võtmetähtsusega.

7. Tööandja Eestis registreerimise nõue (§ 1

p-d 15, 17 ja 21)

Eelnõu § 1 punktidega 15, 17 ja 21 nähakse

lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ja töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisel ette nõue, et tööandja peab olema kantud Eesti

äriregistrisse. Selleks muudetakse VMS-i § 105 lõiget 3, § 106 lõike 11 punkti 2, lõiget 3, lõike 4 sissejuhatavat lauseosa ning lõikeid 5 ja 11, §

140 lõike 2 punkti 5, § 176 lõiget 2, § 177 lõikeid 1–12, § 181 lõike 1 punkti 8, lõike 2

punkti 2, lõikeid 3 ja 4, lõike 5 sissejuhatava t lauseosa ning lõikeid 51 ja 7 ning § 192 lõike 21 punkti 1.

Kommentaar: palume selgitust, mida tähendab antud muudatusettpanek filiaalidele ning millis t

mõju avaldab ettepanek nendele idu- ja kasvuettevõtetele, kes tegutsevad Eestis filiaalina.

Selgitus

Eestis välismaa äriühingu filiaalina tegutseva l idu- või kasvuettevõttel on võimalik ennast registreerida Eesti äriregistris. ÄRS § 2 lõike 1

kohaselt on äriregister riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eesti õiguse järgi

asutatud eraõiguslike juriidiliste isikute, Eestis tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate ja

välismaa äriühingute filiaalide kohta.

8. Eelnõu § 1 punktiga 26 muudetakse VMS-i § 1071 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, et täpsustada lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise regulatsiooni. Nähakse ette, et kui tööandja on esitanud PPA-le välismaa lase

lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse ja soovib registreerida välismaa lase lühiajaliselt Eestis töötama:

- õpetaja, teadlase, akadeemilise töötaja või tippspetsialistina,

- iduettevõttes,

Arvestatud

65

- ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana,

- teenuse osutamiseks või - hooajatöötajana juhul, kui välismaalane on viimase viia aasta jooksul töötanud Eestis

hooajatöötajana, on välismaalase lühiaja line Eestis töötamine seaduslik kuni taotluse kohta

otsuse tegemiseni. Kommentaar: näeme siinkohal vajadust ühtlustada tingimused idu- ja kasvuettevõtete le.

Kasvuettevõtte definitsioonile vastavad ettevõtted on end juba Eestis tõestanud (üks

kasvuettevõtte definitsiooni kriteeriume on, et ettevõte on tasunud möödunud aastal 1 miljon eurot tööjõumakse) ning vajavad endiselt kiire

kasvu jätkumiseks erisugust tööjõudu, keda kohalikult tööturult pole alati võimalik leida.

Kasvuettevõtte viisat kasutavad ettevõtted omavad ka märgilist rolli Eesti majanduse le : 2023. aastal tasusid need ettevõtted 116,8 M

eurot tööjõumakse ning nende ettevõtete käive oli 480.5 M eurot. Kokku töötas nendes

ettevõtetes 4582 inimest. Ettepanek ühtlustada idu- ja kasvuettevõte te lühiajalise töötamise registreerimise

tingimused, võimaldades ka kasvuettevõtete l kiirendatud korras tööle registreer ida kasvuettevõtte erisuse alusel tulnud töötajaid.

9. Eelnõu § 1 punktiga 55 täiendatakse VMS-i § 2102 lõiget 1 punktidega 4 ja 5, millega täiendatakse püsivalt Eestis elama asumiseks

tähtajalise elamisloa andmise lisatingimusi nõuetega:

1) läbida kohanemisprogramm ja 2) osata eesti keelt vähemalt A2-tasemel. Kommentaar: Juba täna on keeruline leida

kohti keelekursustele, mistõttu on mitmed idu- ja kasvuettevõtted olnud survestatud korraldama

keelekursusi iseseisvalt. Kuidas tagatakse keelekursuste võimaldamine suurenenud koormusega? Leiame, et kohanemisprogrammi

pakkumine on vajalik, ent seda ajal, kui välismaalane on Eestisse äsja saabunud. Antud

eelnõu kohaselt oleks enamus välismaa las i Eestis juba mõnda aega viibinud ning seega ka juba siin kohanenud. Teeme ettepaneku

võimaldada kohanemisprogrammis osaleda

Eestisse alles saabunud välismaalastel.

Arvestatud Nõustume, et oluline on tagada uussisserändajatele võimalikult kiiresti pärast

Eestisse saabumist kohanemisprogrammis osalemine. Vastavad kommentaarid on

edastatud Kultuuriministeeriumile, kelle ülesanne on tagada lõimumise valdkonna poliitika kujundamine ja koordineerida selle

elluviimist.

10. Eelnõu § 1 punktidega 39–42 muudetakse

VMS-i § 124 lõike 2 punkti 11 ja lõiget 3 ning § 125 lõike 1 punkti 7 ja täiendatakse § 124

Selgitus

Elamisloa taotlemisel esitatavad andmed ja lisadokumendid on sätestatud siseministr i

66

lõiget 2 lõikega 111, et täpsustada avaliku korra

ja riigi julgeoleku tagamiseks tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid, kui välismaalane töötab või on töötanud välisr iigi

luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõu- struktuuris, on seotud või on olnud seotud

välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse või muu jõustruktuuriga või on põhjendatud alus arvata, et see on nii olnud. Töötamise all

mõistetakse nii tegevteenistust kui ka lepingulis t teenistust.

Kommentaar: Palume täpsustada, kas kohustuslikku riiklikku sõjaväeteenistus t arvestatakse. Antud ettepanek puudutab paljusid

ning vähendaks oluliselt spetsialist ide värbamist.

12. jaanuari 2017. aasta määruses nr 7.

Nimetatud määruse § 49 lõike 1 punkti 22 kohaselt tuleb tähtajalise elamisloa taotlemise l muu hulgas esitada andmed selle kohta, kas

taotleja teenib või on teeninud välisr iigi kohustuslikus ajateenistuses, relvajõududes,

kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses, osaleb või on osalenud sõjaväelises operatsioonis väljaspool Eestit või

töötab või on töötanud riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või

üksuses. VMS § 31 lõikest 1 tulenevalt on isik kohustatud haldusorgani nõudmisel esitama täiendavaid või täpsustavaid andmeid või

tõendeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta.

11. Eelnõu §-ga 4 täiendatakse KarS-i § 2601

lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, mille kohaselt karistatakse Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise

võimaldamise eest tööandjat. Täpsustatakse, et sellise teo eest karistatakse ka tööandja juhatuse

liiget või muud esindajat, kui tööandja on oma kohustuse täitmise talle delegeerinud. Riigikohus on leidnud mitmes lahend is,

arvestades KarS-i derivatiivse vastutuse põhimõtet, et tegutsemiskohustuse peab

seaduses sätestama peale juriidilise isiku ka füüsilisele isikule. Lahendites on käsitletud eelkõige eriseadustes sätestatud

väärteokoosseisude kohaldamist. Küsimus on juriidilisele isikule KarS-i § 14 lõike 1 kohaselt

vastutuse omistamises, mis nõuab lisaks eriseaduste muutmisele ka KarS-i eriosa muutmist. Nii VMS-s kui ka KarS-s sätestatud

süüteo saab panna toime üksnes tööandja kui juriidiline isik, aga kuna juhatuse liikmele või

muule esindajale ei ole sätestatud tegutsemiskohustust, ei ole kellelgi justkui ettevõtte nimel tegutsemise kohustust.

Riigikohus on rõhutanud, et juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi ei saa samastada

ning juhatuse liige saab juriidilise isiku kõrval isiklikult vastutada juhul, kui seadusega on tegutsemiskohustus pandud ka temale.

Õiguslünk on tekitanud olukorra, kus seadusenõuete täitmata jätmisele ei järgne

karistust. PPA korraldab süstemaatilise lt kontrollkäike välistöötajate ja nende tööandjate kontrollimiseks. Kahjuks on korduskontrolli

Selgitus

Selgitame, et tööandja kui välismaalase Eestisse kutsuja kohustused sätestab VMS ning neid eelnõuga ei muudeta. KarS § 2601 täpsustus

tehakse selleks, et ühtlustada KarS § 2601 regulatsiooni VMS-is 24.05.2022 jõustunud

muudatustega.

67

tulemused samad: samade tööandjate juures

avastatakse ebaseaduslikult töötavaid välismaalasi ja vahetuvad ainult välistööta jad. Riigikohtu lahendite kohaselt saab võtta

vastutusele ebaseaduslikult töötava välismaalase, kuid mitte tööandja. Vaid

üksikisiku käitumise taunimine ei muuda aga tööandja suhtumist ega suuna teda õiguskuulekale käitumisele. Seetõttu

täpsustatakse KarS-i § 2601 lõiget 1 nii, et edaspidi oleks võimalik võtta Eestis seadusliku

aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise eest rikkumise toimepanija id vastutusele.

Kommentaar: Palume antud ettepanekus arvestada selliste juhtudega, kui tööandja on

omalt poolt teinud kõik, et kontrollida viibimisaluse legitiimsust (nt elamis luba abikaasa juurde) ja kaitseks tööandjat

olukordade eest, kus töötaja pole tööandjat teavitanud, asjaolu muutvaid detaile (näiteks

lahutus). Leiame, et ei ole mõistlik anda kohustust tööandjale kontrollida muudel alustel väljastatud elamisloa kehtivust.

12. Eelnõu § 1 punktiga 66 täiendatakse VMS-

i § 291 lõikega 5, et reguleerida välismaa lase kutsuja kohustuste lõppemist. See on tekitanud

praktikas küsimusi, kuna VMS-s puudub selge regulatsioon, millal kutsuja kohustused lõppevad. Õigusselguse huvides nähakse

lõikega 5 ette, et need lõppevad, kui: 1) välismaalasele antakse Eestis viibimiseks uus

seaduslik alus; 2) välismaalase lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse uue tööandja juurde või

3) välismaalane lahkub Eestist väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

§-s 17 nimetatud riiki ning on kandnud oma Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud. Kommentaar: Palume täpsustada, mida

tähendab TÖR kande lõpetamine. Antud ettepaneku puhul tundub, et TÖR kande

lõpetamisest ei piisa, et välismaalane tööandjast lahti siduda.

Selgitus

Välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise aluseid ning

vastutust käesolevas seaduses sätestatud kohustuste rikkumise eest reguleerib VMS. TÖR kande lõpetamine on oluline tööandja

teavitamiskohustuse täitmisel. VMS § 285 lõike 1 kohaselt on tööandja kohustatud

teavitama PPA-d välismaalase tema juurde tööleasumisest, lühiajalise Eestis töötamise registreerinud välismaalasega töösuhte aluseks

oleva lepingu sõlmimata jätmisest, välismaa lase tööle asumata jätmisest, töötamiseks antud

tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutumisest, töösuhte aluseks oleva lepingu ennetähtaegses t

lõpetamisest ja välismaalase töötamise tegelikust lõpetamisest. Tööandjal ei ole

teavitamiskohustust nende eespool loetletud andmete osas, mis ta on registreerinud töötamise registris.

13. Lisaks palume ka üldisemalt selgitust ja

infot, millisel viisil on võimalik välismaa äriühingu filiaalidel, mis Eestis registreeritud,

kuid mis ei ole seaduse mõttes äriühingud, kasutada VMS-s toodud võimalusi.

Selgitus

Välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise aluseid ning

vastutust käesolevas seaduses sätestatud kohustuste rikkumise eest reguleerib VMS.

68

Näide: kehtiv VMS § 624 lg 2 näeb ette:

Iduettevõte käesoleva seaduse tähenduses on tegevust alustav Eestis registreer itud äriühingule kuuluv majandusüksus, mille

eesmärk on sellise suure globaalse kasvupotentsiaaliga, innovaatilise ning

korratava ärimudeli väljatöötamine ja käivitamine, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule. Kuna filiaa l,

isegi kui ta on Eesti äriregistris, ei ole Eestis registreeritud äriühing, kuna filiaali ei peeta

äriühinguks, siis kuidas saab filiaal antud näitel ja ka muude samalaadsete regulatsioonide puhul etteantud võimalusi kasutada?

Välismaa äriühingu filiaalil on võimalik olla

tööandjaks, kui on täidetud VMS-is kehtestatud nõuded.

Bolt

Digitaalsete protsesside puhul tuleks hinnata

nende kulu vs kasu nii riigile kui tööandjatele, sest seadusmuudatuse ettepanekus välja toodud

TÖRi registreeringu sidumine lühiaja lise töötamise registreerimisega ei lihtsus ta tööandjate elu, vaid tekitab topelttööd nii riigile

kui ettevõtetele. Immigratsiooniprotsess id sõltuvad paljudest asjaoludest (viisa

menetlusaeg, lennuplaan, majutuse saadavus, jne) ning seetõttu võib tihti algselt paika pandud töötamise algusaeg muutuda. See tähendaks

seda, et lühiajalise töötamise registreer ingu jooksul TÖRi kantud algusaega peab

manuaalselt tööandja muutma minema. Juhul kui tööandja selle unustama peaks, võib töötamine hakata jooksma enne töötaja reaalselt

alguskuupäeva. Tööandjatel on kohustus töötamine hiljemalt samal päeval registreer ida,

mille tõttu võib juhtuda TÖRis kande vigu kui inimese töötamise algusaeg näiteks nädala võrra edasi lükatakse. Bolti kogemusest on ligi

veeranditel kolmandatest riikidest relokeerujate l olnud vaja algusaega edasi lükata.

Lisaks mõistame riigi soovi parendada protsesse, et kindlustada julgeolekut ja maandada riske läbi immigreeruja te

taustakontrolli tegemise. Tööandjad panustavad palju, et teha kindlaks, et tööleasuja on tõesti see

kellena ta end väidab olevat, kuid mõistame, et riiklikele süsteemidele meil ligipääs puudub ning sealse kontrolli saaks siduda riikliku

immigratsiooniprotsessiga. Praegu on kolmandatest riikidest relokeerujate

puhul olemas kaks erinevat protsessi, mille ajaline kiirus ja rahaline kulu on

Selgitus

Eelnõu § 1 p-d 16, 19, 20 ja 24 eelnõust välja jäetud.

Selgituseks ettepanekule, mis puudutab

kasvuettevõtetele täiendavate erandite

lisamist, märgime, et nendega on arvestatud.

Võtame teadmiseks toetuse muudatusele, mis

puudutab püsivalt Eestisse elama asumiseks

tähtajalise elamisloa andmisel täiendavate

nõuete (A2 keelenõue ja

kohanemisprogrammi läbimine) lisamist.

Nõustume, et oluline on pöörata eraldi tähelepanu paindlike (sh e-keeleõppe) õppevormide arendamisele ja nendest

teadlikkuse tõstmisele uussisserändajate ja tööandjate seas. Täname tööandjaid, kes on

omalt poolt leidnud võimalusi, et toetada välismaalaste eesti keele õpet. Samuti nõustume, et oluline on tagada

uussisserändajatele võimalikult kiiresti pärast Eestisse saabumist kohanemisprogrammis

osalemine. Vastavad kommentaarid on edastatud Kultuuriministeeriumile, kelle ülesanne on tagada lõimumise valdkonna

poliitika kujundamine ja koordineerida selle elluviimist.

Lisaks märgime, et eelnõu ja seletuskirja on kooskõlastusringi järgselt täiendatud A2 tasemel

eesti keele oskuse nõudest eranditega. Analoogselt pikaajalise elaniku elamisloa ja

kodakondsuse taotlemisel kehtivate erisustega nähakse eelnõuga püsivalt Eestisse elama

69

märkimisväärselt erinev. On protsessid, kus

kolmandast riigist tulija vajab pikaajalist D- viisat, et Eestisse sisened aja siin tööd alustada ning on inimesed kes tulevad Schengeni

viisavabadusega Eestisse ning saavad alustada tööd selle alusel koos LTR-ga. Schengeni

viisavabadusega asub Eestisse tööle inimes i näiteks Ameerika Ühendriikides t, Suurbritanniast, Austraaliast, Uus-Meremaalt,

Brasiiliast jne. Tegu on tipptalentidega, keda jahivad või Euroopa riigid, sest käes on

spetsialiseerunud tööjõu kriis ning Eestist kohapealt kõikidele ametikohtadele inimesi ei leia.

Spetsialiseerunud tööjõu puudumine paneb omakorda ettevõtted olukorda, kus nad ei saa

täita oma eesmärke ning peavad vajadusel oma kontoritega kolima välismaale. Mõistetav on, et töötaja tööle võtmisel võiks olla riik uurinud

lähemalt isiku tausta, et leevendada riske, kuid lühiajalise töötamisega D-viisaga sidumise l

sellisel on ettevõtjatele ka negatiivseid mõjusid. Esiteks pikendab see tööleasumise protsessi ja teiseks tõstab märgatavalt kulusid inimes te

töölevõtmisel. ● Kuna riikidest, kus Eestisse saab reisida viisavabadusega ei ole olemas Eesti saatkondi,

siis pikaajalise D-viisa taotlemiseks peab potentsiaalne töötaja esmalt reisima Eestisse ja

siin taotlema D-viisat. Politsei- ja Piirivalveametist kohapeal võtab D-viisa saamine 10 tööpäeva aega (14 kalendripäeva).

● See tähendab, et tööandja peab oma kuludega lennutama töötaja Eestisse ning majutama teda

Eestis üle 2 nädala, enne kui nad saavad olla kindlad, et inimene tohib üldse tööle asuda. ● Olukorras, kus näiteks töötajale D-viisat ei

anta, on sunnitud tööandja oma kuludega inimese tagasi lennutama. Seda aega, rahalist

kulu ja riske arvestades, oleks mõistlikum, kui inimeste tausta oleks võimalik kontrollida juba enne riiki saabumist ja suurte kulutuste tegemist.

● Eesti saatkondade nappus kahjuks ei soosi välisriikidest D-viisa taotlemist, sest enamus

juhtudel tuleb lennutada töötaja teise riiki ning seal oodata kuni 30 kalendripäeva viisat. Saatkondade asukohti vaadates on kulu töötaja

majutamisele kuni viisa saamiseni väga suur, enamasti üle 2000€, mille tõttu ka praegu ei ole

asumiseks tähtajalise elamisloa taotlemise l

keelenõude täitmisel ette järgmised erisused: 1. eesti keele eksamit ei pea sooritama välismaalane, kes on omandanud eesti keeles

põhi-, kesk- või kõrghariduse; 2. eesti keele tasemeeksamist on vabastatud

välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole püsivalt võimeline sooritama eesti keele tasemeeksamit;

3. välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole püsivalt võimeline sooritama eesti keele

tasemeeksamit täies ulatuses, teeb eesti keele tasemeeksami sellises ulatuses ja viisil, mida tema terviseseisund võimaldab.

Välismaalase osalise või täieliku vabastamise eesti keele tasemeeksami sooritamisest otsustab

ekspertkomisjon arvestades Vabariigi Valitsuse 13.12.2017.a määruses nr 247 toodut. Ekspertkomisjoni otsuse peale võib

kolmekümne päeva jooksul otsuse kättesaamise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule.

70

valmis kõik ettevõtjad viisanõudega riikides t

värbama protsessi pikkuse ja kulu tõttu. ● Kokkuvõttes muutuvad Eesti ettevõtted vähem konkurentsivõimeliseks teiste riikidega

võrreldes ja nii on meil keerulisem leida talenti ning ehitada oma rahvusvahelist äri.

Potentsiaalseid lahendusi oleks kaks: 1) Lühiajalise töötamise registreerimise puhul suurem taustakontroll kui praegu.

2) D-viisa taotluse viimine veebi, mille järel tehakse kõik protseduurid enne inimese Eestisse

saabumist. Eestisse saabudes tuleks inimese l PPA-s anda vaid vajalikud biomeetrilised andmed, peale mida saaks koheselt viisa ning

õiguse tööle asuda. Kui töötaja peab Eestis ootama legaalset alust

töösuhte alustamiseks nädalaid, siis selle kulu peab enamus juhtudel kandma tööandja. Selles olukorras on tulevane töötaja ilma sissetulekuta.

See muudab kindlasti paljude ettevõtete võimekust välismaalt värvata ning võib panna

ettevõtte rahaliselt ja konkurentsi mõttes kehva olukorda. Praegu kehtiva seaduse ning kavandatava

seaduse puhul on tehtud erandid lühiaja lise töötamise registreerimisele, pikaajalisele D- viisale ning elamisloale iduettevõtte töötajatele.

Erandeid kasvuettevõtetele laiendatud pole. Soovime tähelepanu pöörata sellele, et

kasvuettevõtted on väga eduka arenguga endised iduettevõtted, kelle käibed on suured ning riiklik maksukoormus suur.

Kasvuettevõtetele on seatud konkreetsed ja karmid nõuded ning nende nõuete jätkuvaks

täitmiseks on vaja ettevõtetel püsivat kasvu. Olukorras kus ettevõtetel on tööjõudu puudu on raske ettevõtetel jätkata kasvu ning arengut.

Seetõttu palume uuesti üle vaadata seaduses

olevad erandid ning anda erandid ka

kasvuettevõtetele, kelle panus riigi arengusse läbi maksuraha ning kaudselt läbi töötajate riikliku teenusetarbimise on märkimisväärne.

Teiseks muudab D-viisa nõue tööandjate

vahetamise protsessi Eestis. Praeguse seaduse

puhul on võimalik lühiajaline töötamine PPA-s registreerida, kui töösuhe endise tööandjaga on lõppenud ja uue tööandjaga seotud elamisluba ei

ole veel välja antud. Elamisluba ei tühistata selleks perioodiks ning see annab elamisõiguse,

kuid mitte töötamisõigust. Seetõttu praeguses

71

praktikas on vajalik lühiajalise töötamise

registreerimine. Uue seaduse puhul on lühiajalise töötamise registreerimiseks vajalik D-viisa, mida nendel inimestel ei ole, ega ole

võimalik ka taotleda kehtiva elamis loa olemasolu tõttu. Seetõttu võib töövahetuse

protsess võtta aega ca 3 kuud ettevalmistuses t kuniks elamisloa otsus välja antakse. Praegu on see protsess kuni 15 tööpäeva +

ettevalmistusaeg andmete kogumiseks. Kuna Eestis on tööandjale etteteatamisaeg 30 päeva,

siis selle perioodi jooksul jõuab ka paberimajanduse korda ajada. Tulevikus peavad aga töötajad oma tööandjat informeerima 2-3

kuud ette enne töölt lahkumist, mida ei pruugi ka kõik ettevõtjad aktsepteerida. Seega on risk,

et töötajad jäävad lühiajaliselt sissetulekus t ilma, kui endine tööandja ei suhtu hästi uue tööandja juurde liikumisest ja alustatud

elamisloavahetusprotsessist. Kavandatavad täiendused elamisloa püsivalt

Eestisse elama asumiseks nõuetes on mõistetavad, sest on raske hinnangut anda, kes on Eesti ellu sisse elanud ja mitte. Praegu on

väga palju otsustusõigust jäetud menetleva ametniku õlule, kes peab otsustama, kas taotleja on Eesti ellu piisavalt hästi integreerunud või

mitte. Inimeste pikaajaliseks elama asumiseks A2

keelenõue tundub mõistlik, sest keeleoskus on tähtis uues riigis sisseelamisel. Antud muudatuse kitsaskohtadeks on aga keeleõppe

kättesaadavuse puudulikkus. Hetkel on välismaalastel raske saada kohti riigi poolt

korraldatud keelekursustele. Seetõttu näiteks Bolt on sunnitud korraldama keelekoolitusi oma töötajatele ise. Kui riik seob nõude elamisloaga,

siis peaks võimaldama ka rohkem ja paindlikumaid õppimisvõimalusi. Tuleb arvesse

võtta ka erinevaid erivajadusi ja probleeme, mis võivad keeleõpet raskendada (aktiivsus ja tähelepanuhäire, autismispektri häired,

düsleksia, jne). Lisaks peaks keeleõpe olema piisavalt paindlik, et sobiks täiskohaga töötaja

ajakavasse, sest lisaks tööle on enamus välismaalastel kohustused ka pere ees. Kohustusliku kohanemisprogrammi sidumis t

elamisloaga võiks pidada mõistlikuks, kuid praeguses kontseptsioonis on selle reaalne kasu

kursuse läbijale kaheldav. Tahame tähelepanu

72

pöörata sellele, et kohanemisprogrammis on

võimalik osaleda alles peale elamis loa kättesaamist. Praeguste protsesside kiirust hinnates võtab elamisloa saamine ca 4-6 kuud

peale Eestisse saabumist. Selle ajaga on inimesed omal jõul ja tööandja toel juba

kohanemise suures osas läbi teinud. Olles ise kohanemisprogrammis osalenud vaatlejana, siis antud sisu on väga vajalik esimestel Eestis

elamise nädalatel, kuid vähem praktiline 4-6 kuu pärast.

Seega tuleks muuta reeglit, et kohanemisprogramm poleks seotud elamisloaga, vaid hoopis pikaajalise D-viisa ja

Eestis töötamisega. See annaks võimaluse osaleda inimestel kohanemisprogrammis siis

kui sellest ka reaalselt kasu on. Lisaks on raske hinnata, kas kohanemisprogammi läbimine tõesti on ka

seotud inimese hea ja eduka kohanemisega Eesti riigis. Seega elamisloa taotluse sidumine

kohanemisprogrammi läbimisega ei pruugi anda adekvaatset ülevaadet reaalselt olukorrast. Siin on kindlasti ka vastutus tööandjal, kes peaks

toetama oma töötajaid, et nad Eesti eluga toime tuleks. Vaid kohanemisprogrammi läbimine seda ei anna. Palju tähtsam on ligipääsetavus

riiklikele teenustele, kooli- ja lasteaiakohtade kättesaadavus peredele, toetav ja aksepteeriv

ühiskond ning seeläbi uude ühiskonda edukas sisseelamine. Kokkuvõtteks tahame välja tuua, et praegu

planeeritavad muutused hakkavad piirama ettevõtete võimekust välismaalt vajamineva t

tööjõudu värvata. Protsessid muutuvad pikemaks ning kulud mitmekordistuvad.

1

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Rakendusakti kavand nr 1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS 2024. a nr Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruse nr 125

„Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi

andmekogu põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 2794 lõike 5 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruses nr 125 „Automaatse biomeetrilise

isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimääruse“ § 2 lõike 3 punktist 3 ja määruse 11. jao 2. jaotise pealkirjas asendatakse sõnad „töölubade register“ sõnadega „elamisõigus te andmekogu“.

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2028. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaja Kallas Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Taimar Peterkop Riigisekretär

2

Rakendusakti kavand nr 2

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS 2024. a nr

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. aasta määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. aasta määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Paragrahvi 53 lõike 2 punktides 1, 3–7 ja 9 nimetatud andmed saadakse riigi infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu elamislubade ja töölubade registrist, viisaregistrist ja välismaa lase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogust.“;

2) paragrahvi 68 lõikes 5 asendatakse sõnad „töölubade register“ sõnadega „elamisõigus te

andmekogu“.

§ 2. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. aastal.

(2) Määruse § 1 punkt 2 jõustub 1. jaanuaril 2028. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaja Kallas Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Taimar Peterkop Riigisekretär

3

Rakendusakti kavand nr 3 EELNÕU

MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIA MINISTER

MÄÄRUS 2024. a nr

Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 4

„Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ ning majandus- ja

infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. aasta määruse

nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 lõike 5 ja töötuskindlus tuse seaduse § 35 lõike 2 alusel.

§ 1. Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. aasta määruses nr 4 „Töökeskkonna

andmekogu põhimäärus“ muutmine

Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. aasta määruses nr 4 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktidega 17 ja 18 järgmises sõnastuses:

„17) elamislubade ja töölubade register – andmed Eestisse lähetatud töötaja Eestisse tööle asumise ja tema töötingimuste kohta Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 51 alusel;

18) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu – andmed Eestisse

lähetatud töötaja Eestisse tööle asumise ja tema töötingimuste kohta Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 51 alusel.“;

2) paragrahvi 17 lõike 1 punktis 17 asendatakse sõnad „töölubade register“ sõnadega

„elamisõiguste andmekogu“.

§ 2. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. aasta määruse nr 69

„Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. aasta määruse nr 69 „Töötukassa

andmekogu põhimäärus“ § 40 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Elamislubade ja elamisõiguste andmekogust on õigus saada välismaalase Eestis töötamisega seotud andmeid.“.

§ 3. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. aastal. (2) Määruse § 1 punkt 2 jõustub 1. jaanuaril 2028. aastal.

4

(3) Määruse § 2 jõustub 1. jaanuaril 2029. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo Majandus- ja infotehnoloogia minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas kantsler

5

Rakendusakti kavand nr 4

EELNÕU

SISEMINISTER

MÄÄRUS 2024. a nr Siseministri määruste muutmine seoses välismaalaste seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seadusega (rändemenetluste tõhustamine)

Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 19 lõike 1, § 20 lõike 2, § 251 lõike 3 ja § 252 lõike 2, välismaalaste seaduse § 101 lõike 1 punktide 1–3, § 102 lõike 1, § 110 lõike 1,

§ 110 lõike 12, § 2231 lõike 1, § 224 lõike 1 punkti 1, § 228 lõike 1, § 2971 lõike 4, Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 491 lõike 2, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §

471 lõike 2 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 33 lõike 1 ja § 3314 lõike 1 alusel.

§ 1. Siseministri 8. veebruari 2019. aasta määruse nr 6 „Broneeringuinfo andmekogu

põhimäärus“ muutmine

Siseministri 8. veebruari 2019. aasta määruse nr 6 „Broneeringuinfo andmekogu põhimäärus “ paragrahvi 6 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) elamislubade ja elamisõiguste andmekogu;“.

§ 2. Siseministri 1. juuli 2020. aasta määruse nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja

viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“ muutmine

Siseministri 1. juuli 2020. aasta määruse nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“ paragrahvi 19 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) elamislubade ja elamisõiguste andmekogu;“. § 3. Siseministri 26. augusti 2020. aasta määruse nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline

kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu“ muutmine

Siseministri 26. augusti 2020. aasta määruse nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu“ § 4 lõike 13 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 81 „Elamislubade ja töölubade

registri põhimäärus“ muutmine

Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkirjas ja tekstis asendatakse sõnad „töölubade register“ sõnadega

„elamisõiguste andmekogu“;

2) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Andmekogu pidamise eesmärgi täitmiseks töödeldakse andmekogus Euroopa Liidu

õigusaktis, välislepingus, seaduses ja määruses sätestatud ülesannete täitmise käigus elamis loa

6

ja tööloa ning nende pikendamise, tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise, pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise, elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise, Eestist eemalviibimise registreerimise, elamisloa ja tööloa kehtetuks tunnis tamise, Euroopa Liidu

kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse ja selle pikendamise ning Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimise ja elamisõigusega

seotud menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute ning kohanemisprogrammiga seotud toimingute andmeid.“;

3) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 28 järgmises sõnastuses:

„28) muu taotlusega seotud oluline teave, mida taotleja peab oluliseks esitada; 4) paragrahvi 9 lõike 2 punkti 19 täiendatakse pärast sõna „teave“ sõnadega „ , mida taotleja

peab oluliseks esitada“;

5) määrust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses: „§ 181. Enne tähtajalise elamisloa taotlemist elektrooniliselt esitatud andmete ja tõendite

andmekogusse kandmine

Välismaalase kohta, kes on esitanud tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid välismaalaste seaduse § 2121 kohaselt, kantakse andmekogusse tähtajalise elamis loa taotleja kohta sätestatud andmed, välja arvatud sõrmejäljekujutised ja allkirjanäidis.“;

6) määrust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses:

„§ 271. Enne perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemist elektrooniliselt esitatud

andmete ja tõendite andmekogusse kandmine

Perekonnaliikme kohta, kes on esitanud tähtajalise elamisloa taotlemiseks nõutud tõendid ja

andmed Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 231 kohaselt, kantakse andmekogusse perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotleja kohta sätestatud andmed, välja arvatud sõrmejäljekujutised ja allkirjanäidis.“;

7) paragrahvi 40 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Andmekogu andmeid säilitatakse alaliselt.“;

8) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Välismaalaste seaduse § 2121 kohaselt esitatud tähtajalise elamisloa taotlemiseks või Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 231 kohaselt esitatud Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmeid ja tõendeid säilitatakse

kuus kuud andmete andmekogusse kandmisest arvates.“.

§ 5. Siseministri 16. jaanuari 2024. aasta määruse nr 2 „Iduettevõtte või kasvuettevõtte

määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja kord ning selleks esitatavate andmete ja

tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded“ muutmine

Siseministri 16. jaanuari 2024. aasta määruses nr 2 „Iduettevõtte või kasvuettevõtte

määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja kord ning selleks esitatavate andmete ja

7

tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded“ § 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui tööandja taotleb välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimist kasvuettevõtte töötajana, hindab haldusorgan enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimist,

kas äriühing või välismaa äriühingu filiaal (edaspidi äriühing) vastab kasvuettevõtte määratlusele.“.

§ 6. Siseministri 13. augusti 2014. aasta määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ muutmine

Siseministri 13. augusti 2014. aasta määruses nr 34 „Kohanemisprogramm“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „uussisserändaja“ sõnadega „või kohanemisprogrammis osalemise kohustusega välismaalase“;

2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Välismaalane, kes soovib taotleda tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks, on kohustatud läbima baasmooduli ning oskama eesti keelt vähemalt A2-tasemel.“.

§ 7. Siseministri 22. märtsi 2023. aasta määruse nr 6 „Migratsioonijärelevalve andmekogu

põhimäärus“ muutmine

Siseministri 22. märtsi 2023. aasta määruses nr 6 „Migratsioonijärelevalve andmekogu

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) foto või näokujutis.“;

2) paragrahvi 11 punktis 5 asendatakse sõnad „töölubade register“ sõnadega „elamisõigus te andmekogu“.

§ 8. Siseministri 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 83 „Piirikontrolli andmekogu

põhimäärus“ muutmine

Siseministri 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 83 „Piirikontrolli andmekogu põhimäärus “

paragrahvi 101 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „töölubade register“ sõnadega „elamisõiguste andmekogu“.

§ 9. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 82 „Pikaajalise viisa andmise ,

viibimisaja vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord ja tähtajad ning piisavate

rahaliste vahendite määr“ muutmine

Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 82 „Pikaajalise viisa andmise, viibimisa ja vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord ja tähtajad ning piisavate rahaliste vahendite määr“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse sõnad „eesti, inglise või vene“ sõnadega „eesti või inglise “;

8

2) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse sõnad „eesti, inglise, vene või menetleja poolt aktsepteeritud“ sõnadega „eesti või inglise“;

3) paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) välismaalase Eestis sündinud alaealine laps, kes viibib Eestis seaduslikult välismaalas te seaduse § 43 lõike 33 alusel ning taotleb Politsei- ja Piirivalveametis pikaajalist viisat Eestis viibimise jätkamiseks.“;

4) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses:

„(62) Kui välismaalane taotleb pikaajalist viisat välismaalaste seaduse § 911 lõike 13 alusel lisatakse taotlusele välismaalase omakäeline kirjalik selgitus, miks tal ei ole võimalik esitada

pikaajalise viisa taotlust Eesti välisesindusele ning selgituse asjaolusid tõendavad dokumendid.“.

§ 10. Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 93 „Schengeni infosüsteemi

riikliku registri põhimäärus“ muutmine

Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruses nr 93 „Schengeni infosüsteemi riikliku registri

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruses asendatakse sõnad „töölubade register“ sõnadega „elamisõiguste andmekogu“

vastavas käändes;

2) paragrahvi 13 lõikes 8 asendatakse sõnad „töölubade registri“ sõnadega „elamislubade ja elamisõiguste andmekogu“.

§ 11. Siseministri 7. detsembri 2022. aasta määruse nr 40 „Sissesõidukeeldude riikliku

registri põhimäärus“ muutmine

Siseministri 7. detsembri 2022. aasta määruses nr 40 „Sissesõidukeeldude riikliku registri põhimäärus“ § 9 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõnad „töölubade register“ sõnadega

„elamisõiguste andmekogu“.

§ 12. Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle

pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning

legaalse sissetuleku määrad“ muutmine

Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruses nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise

ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „2, 7 ja 8“ tekstiosaga „2 ja 7–9“;

2) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse sõnad „eesti, inglise või vene“ sõnadega „eesti või inglise “; 3) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui tähtajalise elamisloa andmise menetlus on algatatud välismaalaste seaduse §

2103 alusel annab välismaalane oma allkirjanäidise tähtajalise elamisloa menetluse käigus.“;

9

4) paragrahvi 14 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ning Eesti Töötukassa loa töökoha täitmiseks välismaalasega“;

5) paragrahvi 14 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 14 lõiked 4 ja 11 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 14 lõige 15 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 15 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „kirjaliku“ sõnadega

„Politsei- ja Piirivalveameti elektroonilise kanali kaudu“;

9) paragrahvi 20 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Taotleja, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse, esitab eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse omandamist tõendava dokumendi või vastavad andmed.

(6) Taotleja, kes terviseseisundi tõttu ei ole püsivalt võimeline sooritama eesti keele

tasemeeksamit, esitab eksperdikomisjoni otsuse tasemeeksami sooritamisest täieliku või osalise vabastamise kohta.“;

11) paragrahvi 23 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotleja, kes töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega või muu jõustruktuuriga või on põhjendatud alus seda arvata, esitab määruses sätestatud tähtajalise

elamisloa taotlemisel nõutud dokumentidele lisaks järgmised dokumendid:“;

12) paragrahvi 24 pealkirjas ja §-i 43 pealkirjas asendatakse sõna „relvajõududega“ sõnadega „relvajõudude või muude jõustruktuuridega“;

13) paragrahvi 24 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa ja § 43 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „arvatud“ sõnadega „või on seotud või on olnud seotud välisr iigi

relvajõudude või muude jõustruktuuridega“; 14) paragrahvi 34 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 42 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotleja, kes töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega või

muu jõustruktuuriga või on põhjendatud alus seda arvata, esitab määruses sätestatud dokumentidele, kui need asjaolud on pärast elamisloa taotluse või eelmise elamis loa

pikendamise taotluse esitamist muutunud, lisaks järgmised dokumendid:“; 16) paragrahvi 49 lõike 1 punkti 25, § 50 lõike 1 punkti 17 ja § 51 lõike 1 punkti 19 täiendatakse

pärast sõna „teave“ sõnadega „, mida taotleja peab oluliseks esitada“;

17) paragrahvi 49 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

10

„(3) Kui Politsei- ja Piirivalveamet on algatanud tähtajalise elamisloa menetluse välismaalas te seaduse § 2103 alusel, esitab välismaalane lõike 1 punktides 1–12 ja 16–26 nimetatud andmed elamisloa menetluse käigus.“.

§ 13. Siseministri 04. detsembri 2015. aasta määruse nr 64 „Viisa andmisest keeldumise,

viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja

viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise kord ning otsuse vaidlustamise

avalduse vorm“ muutmine

Siseministri 04. detsembri 2015. aasta määruse nr 64 „Viisa andmisest keeldumise, viisa

tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisa ja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise kord ning otsuse vaidlustamise avalduse vorm“ paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „eesti, inglise või vene“ sõnadega „eesti või inglise“;

§ 14. Siseministri 10. jaanuari 2017. aasta määruse nr 5 „Viisakleebise andmeväljale

„MÄRKUSED” kantavate riigisiseste märgete loetelu“ muutmine

Siseministri 10. jaanuari 2017. aasta määruse nr 5 „Viisakleebise andmeväljale „MÄRKUSED”

kantavate riigisiseste märgete loetelu“ § 2 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks.

§ 15. Siseministri 10. detsembri 2015. aasta määruse nr 71 „Viisaregistri põhimäärus “

muutmine

Siseministri 10. detsembri 2015. aasta määruses nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.“;

2) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Andmekogu volitatud töötleja on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

(edaspidi volitatud töötleja).“;

3) paragrahvi 4 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas, § 25 lõikes 1 asendatakse sõnad „vastutav töötleja“ sõnadega „Politsei- ja Piirivalveamet“ vastavas käändes;

4) määrust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

„§ 41. Andmekogusse kantud isikuandmete vastutav töötleja

(1) Politsei- ja Piirivalveamet on järgmiste andmekogusse kantud isikuandmete vastutav

töötleja ja kontaktpunkt: 1) Eestis pikaajalise viisa taotlemise korral § 9 lõigetes 21–4 loetletud andmed;

2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse pikaajalise viisana vormistamise korral §-s 101 loetletud andmed; 3) viibimisaja pikendamise taotlemise korral §-s 10 loetletud andmed;

4) piiripunktis erandina viisa andmise korral §-s 12 loetletud andmed.

11

(2) Välisministeerium on lennujaama transiidiviisa, lühiajalise viisa ja pikaajalise viisa taotlemise korral Eesti välisesinduses § 9 alusel andmekogusse kantud isikuandmete vastutav töötleja ja kontaktpunkt.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet või Välisministeerium on §-de 11 ja 13 alusel

andmekogusse kantud isikuandmete vastutav töötleja ja kontaktpunkt vastavalt välismaalas te seaduses sätestatud pädevusele.“;

5) paragrahvi 9 lõiget 21 täiendatakse punktidega 141–144 järgmises sõnastuses:

„141) andmed selle kohta, kas taotleja on kriminaalkorras karistatud; 142) andmed selle kohta, kas taotlejal on lähedasi sugulasi või perekonnaliikmeid; 143) andmed selle kohta, kas taotleja teenib või on teeninud välisriigi kohustuslikus

ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses, osaleb või on osalenud sõjaväelises operatsioonis väljaspool Eestit või töötab või on töötanud riiklikus

või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses; andmed selle kohta, kas taotleja teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes kohustuslikus ajateenistuses, kaadrisõjaväelasena või kuulub välisriigi relvajõudude reservi, osaleb või on osalenud

sõjaväelises operatsioonis väljaspool Eestit või töötab või on töötanud luure- või julgeolekuteenistuses või teinud nendega koostööd või olnud seotud muul viisil või töötab või

on töötanud riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses; 144) andmed selle kohta, kas taotleja kuulub või on kuulunud kuritegelikku ühendusse, terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse, viibib või on viibinud konfliktipiirkonnas või

äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal, puutub või on puutunud kokku tulirelva või lõhkematerjaliga või on pannud toime inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo veendumuste

alusel andmed selle kohta, kas taotleja kuulub või on kuulunud kuritegelikku ühendusse, terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse või omab või on omanud kontakti nendesse kuuluvate või kuulunud isikutega, viibib või on viibinud terroristliku organisatsiooni või

äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal, puutub või on puutunud kokku tulirelva või lõhkematerjaliga või oskab neid käsitleda või on pannud toime inimsusevastase kuriteo või

sõjakuriteo veendumuste alusel;“;

6) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui pikaajalise viisa taotlejal on lähedane sugulane ja perekonnaliige, kantakse lähedase

liikme ja perekonnaliikme kohta käesolevas määruses sätestatud andmetele järgmised andmed: 1) suhe taotlejaga; 2) abikaasa puhul välisriigis sõlmitud abielu aeg ja koht ning registreeritud elukaaslase puhul

välisriigis kooselu registreerimise aeg ja koht; 3) eesnimi või -nimed;

4) perekonnanimi või -nimed; 5) sugu; 6) Eesti isikukood või selle puudumisel sünniaeg;

7) kodakondsus või kodakondsused; 8) sünnikoht riigi täpsusega;

9) kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress (tänav või talu, maja- ja korterinumber, küla või alev või linn, vald, maakond, riik, sihtnumber), e-posti aadress ja telefoninumber.

(7) Pikaajalise viisa taotleja kohta, kes teenib või on teeninud välisriigi relvajõududes, sealhulgas kaadrisõjaväelasena, luure- või julgeolekuteenistuses, või kes osaleb või on osalenud

sõjaväelistes operatsioonides väljaspool Eestit, kantakse lisaks käesolevas määruses sätestatud andmetele andmekogusse järgmised andmed:

12

1) andmed õppimise kohta sõjaväelistes erikoolides ja -kursustel, sealhulgas kooli või kursuse nimetus, eriala, kooli aadress ja õppimise aeg; 2) andmed sõjaväelistest operatsioonidest osavõtmise kohta teiste riikide territooriumil,

sealhulgas selle riigi nimi, ametikoht, osalemise aeg ja ülesanne; 3) teenistus- või töökäigu kirjeldus, sealhulgas asutuse nimi, aadress, sõjaväeosa number,

ameti- või töökoht, ülesanne, tegevussuund, väeliik, teenistuse või töötamise periood.“;

7) paragrahvi 20 lõigetes 2 ja 7 ning § 25 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „vastutav töötleja“

sõnadega „Politsei- ja Piirivalveamet“ vastavas käändes;

8) paragrahvi 20 lõikes 6 ja § 21 lõigetes 1 ning 2 asendatakse sõnad „andmekogu vastutav töötleja“ sõnadega „Politsei- ja Piirivalveamet“.

§ 16. Siseministri 18. detsembri 2023. aasta määruse nr 27 „Välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus“ muutmine

Siseministri 18. detsembri 2023. aasta määruse nr 27 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus“ § 12 punktis 4 asendatakse sõnad „töölubade register“

sõnadega „elamisõiguste andmekogu“;

§ 17. Siseministri 4. detsembri 2015. aasta määruse nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise kord“ muutmine

Siseministri 4. detsembri 2015. aasta määruses nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiked 4–5 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad „eesti, inglise või vene“ sõnadega „eesti või inglise “;

3) paragrahvi 6 lõiked 2 ja 11 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 7 lõiked 2 ja 21 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui tööandja või tema volitatud isik on esitanud Politsei- ja Piirivalveametile välismaa lase

lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse, on välismaalaste seaduse § 106 lõigetes 14, 13 ja 17 nimetatud juhul välismaalase lühiajaline Eestis töötamine seaduslik kuni taotluse suhtes otsuse tegemiseni.

(21) Kui välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse hooajatöötajana

välismaalaste seaduse § 106 lõike 10 alusel on välismaalase Eestis töötamine seaduslik kuni taotluse suhtes otsuse tegemiseni järgmistel tingimustel: 1) tööandja või tema volitatud isik on esitanud määruses sätestatud korras Politsei- ja

Piirivalveametile välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse; 2) välismaalane on viimase viie aasta jooksul töötanud Eestis hooajatöötajana ja

3) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimist ei ole kehtetuks tunnistatud välismaalaste seaduse §-s 109 sätestatu kohaselt.“;

5) paragrahvi 7 lõikes 4 asendatakse sõna „teates“ sõnaga „taotluses“.

§ 18. Määruse jõustumine

13

(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. aastal. (2) Määruse §-d 1 ja 2, § 4 punkt 1, § 7 punkt 2, §-d 8, 10, 11 ja 16 jõustuvad 1. jaanuaril 2028.

aastal.

(3) Määruse § 12 punktid 4 ja 6 jõustuvad 1. jaanuaril 2029. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets

siseminister (allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits kantsler

1

Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine)

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte

Eesti rändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama

asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisaväärtust, teiselt poolt aga hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Juhitud rändepoliitika peab tagama eesti keele ja kultuur i

säilimise, arvestama Eesti lõimumisvõimekusega ning aitama kaasa majanduse jätkusuutlikule arengule ja konkurentsivõime kasvule. Rände valdkonna praktikas on ilmnenud järgmised

kitsaskohad:

 välismaalase Eestis elamise ja töötamise kohta andmete esitamine ja menetlus on koormav,

sest puuduvad mugavad ja kasutajasõbralikud lahendused;

 riigiasutuste andmevahetus ei ole tõhus, sest neil ei ole võimalik vahetada omavahel

mugavalt ja kiirelt andmeid, vaid üksnes teabenõude alusel e-posti teel krüpteeritult või üle infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) läbi MISP2-keskkonna1;

 välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise regulatsioon on keerukas,

mis tekitab nii tahtlikke kui ka teadmatusest eksimusi ning raskendab viisade ja elamis- lubade väärkasutuse ennetamist ja tõkestamist;

 väliskeskkonna pideva muutumise tõttu ei arvesta kehtiv õigus piisavalt vajadusega

kaitsta kohalikku tööjõuturgu ning tagada avalikku korda ja riigi julgeolekut.

Kitsaskohtade lahendamiseks kavandatakse eelnõuga teha järgmised põhimuudatused:

1) võimaldada välismaalasel ja tema Eestisse kutsujal – tööandjal, õppeasutusel, abikaasal

või lähedasel sugulasel – suhelda Eestiga elektrooniliselt ühe akna põhimõttel ning edasta- da Eestis elamise ja töötamise andmeid ja dokumente korraga Politsei- ja Piirivalveameti

(edaspidi PPA) kaudu nii Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA), Tööinspektsioonile (edaspidi TI) kui ka Eesti Töötukassale (edaspidi töötukassa);

2) luua õiguslik alus, et PPA, MTA, TI, töötukassa ning Haridus- ja Teadusministeer iumi

(edaspidi HTM) andmekogud saaksid vahetada välismaalase Eestis elamise, töötamise ja õppimise andmeid üle X-tee;

3) ajakohastada elamisloa taotlemise regulatsiooni, et soodustada e-teenuste kasutamist ja paberivaba asjaajamist;

4) korrastada välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise regulatsiooni ning

lahendada muid praktikas esinenud kitsaskohti, muu hulgas:

 sätestatakse tööandjale Eesti äriregistris registreerimise nõue ja töötamiseks tähtajalise

elamisloa taotlemise korral tegeliku majandustegevuse ajaline määr;

 jäetakse välja lapsehoidja-koduabilise regulatsioon, ajakohastatakse renditöö regulat-

siooni ja täpsustatakse kaugtööks antud viisa alusel Eestis töötamise regulatsiooni;

 täiendatakse ja täpsustatakse püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamis loa

andmise lisatingimusi, pikaajalise viisa (edaspidi D-viisa) taotlemist, avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid, püsiva lt

1 MISP2 ehk miniinfosüsteem-portaal on standardne X-tee valmiskomponent, mis võimaldab kasutajal suhteliselt

kerge vaevaga automaatselt luua ja kasutusele võtta kasutajaliidesed X-tee teenuste kasutamiseks. MISP2 sihtrühm

on asutused, kellel on vaja hakata kasutama X-tee teenuseid, kuid kellel pole mingil põhjusel otstarbekas arendada

X-tee tuge välja oma juba kasutusel infosüsteemis. Asutused võivad MISP2 vabalt alla laadida ja paigaldada.

2

Eestis elamise mõistet ning nõudeid taotluses esitatavatele andmetele ja sellele lisatava- tele tõenditele.

Eelnõu rakendamisega kaasneb oluline positiivne mõju riigi julgeolekule, siseturvalisusele,

riigiasutuste korraldusele ja isikuandmete töötlemisele. Majanduslik ja sotsiaalne mõju on

väheolulised.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi:

 nõunik Eva Lillemäe ([email protected]);

 nõunik Jana Laane ([email protected]);

 nõunik Killu Christine Vantsi ([email protected]);

 õigusnõunik Maret Saanküll ([email protected]) ja

 õigusnõunik Kaspar Lepper ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunikud Kertu Nurmsalu (tel 612 5084, [email protected]) ja Gerly Herm (teenistussuhe lõppenud).

Eelnõu ja seletuskirja, välja arvatud rakendusaktide kavandid, on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241,

[email protected]). Eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud:

 Eesti Ametiühingute Keskliit (edaspidi EAKL);

 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi ITL);

 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi KTK);

 Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAG);

 Eesti Tööandjate Keskliit (edaspidi ETKL);

 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS) juures tegutsevad Work In Estonia (edaspidi WiE) ja Startup Estonia (edaspidi SUE);

 Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO);

 ministeeriumid, eelkõige HTM, Kultuuriministeerium (edaspidi KUM), Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM), Rahandusministeerium, Sotsiaalminis- teerium ning Välisministeerium (edaspidi VÄM);

 MTA;

 PPA;

 Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (edaspidi RMIT);

 Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT);

 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK);

 TI;

 töötukassa;

 ülikoolid ja teadusasustused.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

1) välismaalaste seadus (edaspidi VMS) avaldamismärkega RT I, 07.06.2024, 15;

3

2) Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus (edaspidi ELTTS) avaldamismärkega RT I, 05.10.2022, 3;

3) Euroopa Liidu kodaniku seadus (edaspidi ELKS) avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 26;

4) karistusseadustik (edaspidi KarS) avaldamismärkega RT I, 04.07.2024, 26; 5) maksukorralduse seadus (edaspidi MKS) avaldamismärkega RT I, 21.06.2024, 7.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–20272 punktidega:

 3.1.7 „Muudame töötamise regulatsiooni kaasaegseks ja paindlikuks. Töötamist puudutav

seadusandlus peab kohanduma töötamise muutunud olemusega, kaasama tööturule võimalikult palju inimgruppe ja võimaldama paindlikku töökoormust ja -korraldust,

tagades sotsiaalsed garantiid“;

 3.2.5 „Viime seaduste tasemel sisse nii eraisikute kui ettevõtete jaoks andmete ühekordse

esitamise printsiibi“;

 3.2.10 „Avaandmete vaba kättesaadavuse tagamiseks loome erinevate riigi andmekogude

ristkasutuse võimalusi ja kasutajasõbralikke juurdepääse. Loome paremad tingimused andmete ristkasutamiseks riigi- ja omavalitsuse tasandil“.

Eelnõu on seotud ka „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärgi „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ tegevussuunaga „Tasakaalustatud

rändepoliitika“, mille kohaselt tuleb muu hulgas:

 „tagada kõrget lisandväärtust loovate oskustööliste ja tippspetsialistide sisserände ja Eestis

seadusliku viibimise reeglite paindlikkus ning inimesekeskne lähenemine nii lühi- kui ka pikemaajaliseks saabumiseks ja viibimiseks; [---]

 võtta [---] kasutusele tõhusad meetmed ebaseadusliku rände ennetamiseks ja avastamiseks

ning selliste juhtude menetlemiseks“3.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta seadust, mille vastuvõtmiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 kohaselt vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu vajalikkus

Eesti rahvastik vananeb nagu teistes Euroopa riikideski. Seetõttu seisab Eesti silmits i

majanduslike ja demograafiliste väljakutsetega ning konkureerib teiste riikide majandusega, et meelitada tööturule ja ettevõtluskeskkonda vajalike oskuste ja teadmistega inimesi. Tööjõu-

vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA üldprognoosis 2022–2031 „Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest“ on toodud välja, et:

Kuna ka lähitulevikus jääb tööturule potentsiaalselt siirduvate noorte ja ka parimas tööeas (20‒64) inimeste arv väiksemaks, siis on hõivatute arvu senisel tasemel hoidmine või ka kasvatamine proovikivi.4

2 Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. aasta korralduse nr 131 „„Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027“

kinnitamine“ lisa. 3 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030, lk 36. 4 Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA 2022. OSKA üldprognoos 2022–2031. Ülevaade Eesti

tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest . OSKA uuringuaruanne. Tallinn:

Kutsekoda, lk 14.

4

Majanduskeskkonna muutused ja nõudlus tööjõu järele ühelt poolt ning rahvastiku vananemine teiselt poolt on viinud olukorrani, kus lahendust nähakse ka sisserändes ja välistööjõu kasutamises.

Eesti rändepoliitika eesmärk on ühelt poolt soodustada nende välismaalaste Eestisse elama

asumist, kes annavad kogu ühiskonnale suuremat lisaväärtust, teiselt poolt aga hoida ära elamislubade ja viisade väärkasutust ning ebaseaduslikku sisserännet, et tagada turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Juhitud rändepoliitika peab tagama eesti keele ja kultuur i

säilimise, arvestama Eesti lõimumisvõimekusega ning aitama kaasa majanduse jätkusuutlikule arengule ja konkurentsivõime kasvule. Majanduskeskkonna muutused ja eelnenud aastatel e llu

kutsutud leevendused, mille eesmärk on meelitada Eestisse kvalifitseeritud välistööjõudu, on tekitanud tööandjates huvi välistööjõu järele. Et tagada majanduse konkurentsivõime ja jätku- suutlikkus ning ennetada ja tõkestada viisade ja elamislubade väärkasutust, on oluline muuta

välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise regulatsioon välismaalaste ja tööandjate jaoks arusaadavamaks ning seeläbi suurendada riigi suutlikkust rännet juhtida ja kontrollida.

Juhitud rändepoliitika lahutamatu osa on ka tõhusad meetmed elamislubade ja viisade

väärkasutuse ärahoidmiseks ning ebasoovitava ja ebaseadusliku sisserände ennetamiseks

ja tõkestamiseks. Tõhusate meetmete rakendamine eeldab paindlikku õiguskeskkonda ning ajakohaseid ja ökonoomseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) lahendus i.

Eelnõuga kavandatavad muudatused on vajalikud nii selleks, et pakkuda kliendikesksemaid teenuseid ja tagada e-riigi jätkusuutlikkus, kui ka selleks, et soodustada ausat konkurentsi ja hoida ära rände ebasoovitav mõju tööjõuturule. Samuti selleks, et tõhusamalt ennetada ja

avastada viisade ja elamislubade väärkasutust ning tagada avalik kord ja julgeolek.

Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud ka vajadusega kaitsta Eesti tööjõuturgu, sealhulgas nii sellega, et Eesti tööjõuturule avaldab mõju Venemaa jätkuv sõda Ukrainas, kui ka sellega, et kuigi Eesti Panga majandusprognoosi5 kohaselt on Eesti majanduskasvu lävel, ei näita registri-

andmed paraku tööjõuturu olukorra paranemist. Töötukassa andmetel oli 2024. aasta mais registreeritud töötute määr 7% (48 705 töötut)6 ja töötuse määr tipneb Eesti Panga hinnangul

2024. aastal 7,6%-ga7. Seega on oluline suunata Eesti ettevõtjaid eelistama kohalikku tööjõudu ja kehtestada lisanõuded välismaalase Eestis töötamisele.

2.2. Eelnõu eesmärk

Eelnõul on kaks peamist eesmärki: 1) vähendada nii välismaalase ja tema Eestisse kutsuja halduskoormust kui ka riigi menetlus -

koormust ning soodustada e-teenuste kasutamist ja paberivaba asjaajamist, et seeläbi tõhustada välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise menetlust;

2) korrastada ja ajakohastada välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise regulatsioo- ni, arvestades praktikas ilmnenud kitsaskohti ja pidevalt muutuvat väliskeskkonda, et seeläbi tugevdada rändekontrolli võimekust ja ennetada riigisiseseid julgeolekuohte .

2.3. Eelnõu kooskõla Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega

Eelnõu väljatöötamisel on tuginetud rahvusvahelises õiguses üldtunnustatud põhimõttele, mille kohaselt on igal riigil suveräänne õigus kontrollida teise riigi kodaniku riiki saabumist, riigis

5 Kattai, Rasmus , Gerda Kirpson, Helen Ljadov, Lauri Matsulevitš, Kaspar Oja, Sulev Pert, Mari Pärnamäe, Sirje

Rank, Mari Rell, Heili Saia, Orsolya Soosaar, Birgit Strikholm, Anita Suurlaht-Donaldson, Katri Urke, Nils Vaikla

2024. Rahapoliitika ja majandus 2024/1, lk 23. 6 Eesti Töötukassa 2024. Registreeritud töötud. 7 Kattai jt 2024, lk 36.

5

viibimist ja riigist lahkumist. Seega puudub teise riigi kodanikul subjektiivne õigus saabuda mittekodakondsusjärgsesse riiki ja seal viibida. Seda põhimõtet on korduvalt kinnitanud Euroopa Inimõiguste Kohus oma kohtulahendites. VMS-s ei ole reguleeritud Euroopa Liidu,

Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku Eestisse saabumise ja Eestis viibimise õiguslikke aluseid – seda on reguleeritud ELKS-s. Samuti ei ole

VMS-s reguleeritud rahvusvahelist kaitset vajava kolmanda riigi kodaniku Eestisse saabumise ja Eestis viibimise õiguslikke aluseid – need on sätestatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses.

2.4. Eelnõu meetmed ja nende põhiseaduspärasus

2.4.1. Ettevõtlusvabaduse piiramine

PS-i § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundus -

ühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivate l

välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Ettevõtluse esemeline kaitseala hõlmab kõiki tegevusalasid ja elukutseid, millel töötades ei ole

isik kellegi teisega töösuhtes. Ettevõtlus on tegevus, mille eesmärk on üldjuhul saada tulu kauba tootmisest ja müümisest, teenuste osutamisest, vara realiseerimisest jne. Ettevõtlusvabaduse

esemeline kaitseala hõlmab Riigikohtu antud määratluse järgi „kõiki tegevusalasid ja elu- kutseid, mille puhul isik pakub enda nimel kaupu või teenuseid“8. Riigikohus on andnud ettevõtluse mõistele avara tõlgenduse, märkides, et ettevõtlusvabaduse kaitsealasse kuulub

„tulu saamise eesmärgil toimuv tegevus“9. Ettevõtlusvabadus annab isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusesse, samuti teatud positiivsete meetmete õiguse. Ettevõtlusvabaduse tuumaks on Riigikohus pidanud riigi kohustust hoiduda ettevõtluse

põhjendamatust takistamisest.10 Ettevõtja õigust olla vaba riigi sekkumisest on kohus käsitlenud laialt. Riigikohus peab sisuliselt iga riigi kehtestatud regulatsiooni ettevõtlusvabadust riivavaks.

Ettevõtlusvabadus laieneb PS-i § 9 lõike 2 kohaselt ka juriidilistele isikutele. PS-i § 31 teises lauses on nähtud ette lihtne seaduse reservatsioon. Ettevõtlusvabaduse piirang

ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui saab põhjendada normi legitiimse eesmärgiga. Meetmed peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Seega

võib seadusandja põhjendatud juhtudel piirata isiku õigust tegelda ettevõtlusega, kuid selline piirang peab olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Meetmete sobivus

Sobiv ehk kohane on meede, mis aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eelnõu üks eesmärke on tugevdada rändekontrolli võimekust läbi viisade ja elamislubade väärkasutuse ennetamise ja tõkestamise ning hoida ära rände ebasoovitav mõju tööjõuturule, avalikule

korrale ja riigi julgeolekule. Eelnõu sisaldab kokkuvõtlikult järgmisi meetmeid, millega eelnõu eesmärke saavutatakse:

8 RKPJKo, 28.04.2000, 3-4-1-6-00, p 10; RKÜKo, 01.07.2015, 3-4-1-20-15, p 43. RKPJKo = Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, RKÜKo = Riigikohtu üldkogu. 9 RKPJKo, 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 12; RKPJKo, 06.07.2012, 3-4-1-3-12, p 41; RKHKo, 29.11.2012, 3-3-1-29-

12, p 14; RKÜKo, 09.12.2013, 3-4-1-2-13, p-d 105–106; RKHKo, 15.01.2015, 3-3-1-68-14, p 17; RKPJKo ,

30.06.2017, 3-4-1-5-17, p 50; RKÜKo, 20.10.2020, 5-20-3/43, p 108. RKHKo = Riigikogu halduskolleegium. 10 RKPJKo, 28.04.2000, 3-4-1-6-00, p 11; RKPJKo, 06.07.2012, 3-4-1-3-12, p 41; RKÜKo, 09.12.2013, 3-4-1-2-

13, p 112.

6

1) tööandja, kelle juures lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse või töötamiseks täht- ajaline elamisluba antakse, peab olema kantud Eesti äriregistrisse;

2) tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajaline elamisluba antakse, peab olema olnud

vähemalt järjestikuse 12 kuu jooksul vahetult enne taotluse esitamist tegelik majandus - tegevus Eestis;

3) renditöö vahendajal, kelle juures lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse või tööta- miseks tähtajaline elamisluba antakse, olema olnud vähemalt 18 kuu jooksul vahetult enne taotluse esitamist tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriigis.

Eelnõu meetmed on tööjõuturu kaitsmise ning avaliku korra ja julgeoleku tagamise eesmärki arvestades sobilikud ning aitavad selle saavutamisele kaasa.

Meetmete vajalikkus

Eelnõu meetmed on vajalikud, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viis il vähemalt sama hästi saavutada. 1) Nõue, et tööandja, kelle juures lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse või töötamiseks

tähtajaline elamisluba antakse, peab olema kantud Eesti äriregistrisse, muudab välismaa lase lühiajalise Eestis töötamise regulatsiooni järgimise ja kontrollimise lihtsamaks ja selgemaks

ning võimaldab senisest tõhusamalt ennetada viisade ja elamislubade väärkasutust. Samuti tekib riigil võimalus teha senisest tõhusamalt kindlaks, kas Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks taotletakse seaduslikku alust selle eesmärgipäraseks kasutamiseks ning kas

tööandja on usaldusväärne. Lisaks toetab nõue ausa ettevõtluskeskkonna tagamist ja aitab hoida ära ebasoovitavat mõju tööjõuturule.

2) Nõue, et tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajaline elamisluba antakse, peab olema olnud Eestis vähemalt 12 kuud tegelik majandustegevus, aitab hinnata, kas:

 tööandja tegutseb tegelikult Eestis ning soodustab välismaalast tööle võttes Eesti

majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut ja panustab seeläbi Eesti ühiskonda;

 välismaalane soovib ka tegelikult Eestisse saabuda ja siin tööle asuda või taotletakse

tähtajalist elamisluba töötamiseks üksnes selleks, et saada Schengeni alal viibimiseks seaduslik alus.

3) Nõue, et renditöö vahendajal, kelle juures lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse või töötamiseks tähtajaline elamisluba antakse, peab olema olnud Eestis vähemalt 18 kuud tegelik majandustegevus, võimaldab senisest tõhusamalt ennetada viisade ja elamislubade

väärkasutust.

Eelnõu meetmetele ei ole alternatiive, mis aitaksid kaitsta tööjõuturgu ning oleksid avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks sama tõhusad, kuid vähem koormavad. Olukorras, kus eelnõu meetmetele ei ole võrreldavaid ja eesmärgi saavutamiseks sama tulemuslikke alternatiive, tuleb

eelnõu meetmeid pidada vältimatult vajalikuks.

Meetmete mõõdukus

Eelnõu meetmete mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise

ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Ettevõtlusvabaduse riive õigusta - miseks tuleb kaaluda, kas eesmärk vältida rände ebasoovitavat mõju Eesti tööjõuturule,

avalikule korrale ja julgeolekule kaalub üles ettevõtlusvabaduse riive. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemise

menetluses kontrollitakse tööandja tegelikku majandustegevust ka praegu, kuid tööandjal ei ole üldjuhul kohustust enne kindlal ajal reaalselt majanduslikult tegutseda. Viimase viie aasta

7

andmete põhjal esitati lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlustes 4,98% taotlustest kuni kuue kuu jooksul ettevõtte loomisest ja töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemise menetlustes 5,28% taotlustest kuni 12 kuu jooksul ettevõtte loomisest. Mõlemal juhul on

taotluste hulk viimase viie aasta jooksul vähenenud. Seega on vähe selliseid tööandjaid, kes soovivad võtta välismaalase tööle väga lühikese tegutsemisaja järel ja keda tegeliku majandus-

tegevuse nõue mõjutaks. Lisaks kehtiks see nõue üksnes kolmanda riigi kodaniku tööle võtmisel ja jätkuvalt võiks kutsuda välismaalase Eestisse tööle, kui on tegemist teenuse vaba liikumise või Euroopa Liidu liikmesriigist (edaspidi liikmesriik) välismaalase Eestisse

lähetamisega, mis on Euroopa Liidu õigusest tulenev kohustus.

PS-s on tehtud vahet Eesti ja välisriigi kodanike ning kodakondsuseta isikute vahel. Eestis viibivatel välisriigi kodanikel ja kodakondsuseta isikutel on võrdselt Eesti kodanikega õigus tegelda ettevõtlusega, kuid PS lubab sätestada seadusega välismaalasele11 piiranguid ettevõtlus-

vabaduse teostamiseks. Selliste piirangute eesmärk saab olla nii Eesti kodanike majanduslike huvide parem kaitse, näiteks piisav töökohtade olemasolu, kui ka riigi julgeoleku huvid, näiteks

oluliste ettevõtlussektorite toimimise tagamine. PS-i § 31 ei kaitse otsesõnu selliste isikute ettevõtlusvabadust, kes ei viibi Eestis ega ole Eesti kodanikud.

Õiguskindluse põhimõtte tagamiseks ei rakendata eelnõu meetmeid kohe, kui eelnõu jõustub, vaid antakse piisav üleminekuaeg, et ettevõtjad, kes on kavandanud oma edaspidises tegevuses

värvata kolmandatest riikidest tööjõudu, saaksid viia oma tegevuse eelnõuga vastavusse. Seega on eelnõu meetmed, millega kehtestatakse lisanõuded kolmanda riigi kodaniku Eestisse

tööle kutsumisele, proportsionaalsed ning aitavad vältida rände ebasoovitavat mõju tööjõu- turule, avalikule korrale ja riigi julgeolekule.

2.4.2. Isikuandmete töötlemine

Õigus eraelu puutumatusele on inimõigusena sätestatud erinevates rahvusvahelistes konvent- sioonides, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja PS-s. Inimõigusena sisaldab see erinevaid huve

ja põhiõigusi: kodu puutumatus, isikuandmete kaitse, sõnumisaladus jne. Põhiõigus kontrollida enda kohta käivat teavet ehk informatsioonilise enesemääramise õigus on isikuandmete kaitse põhimõtete alus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti õigusaktides.

PS-i § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused ja

kohaliku omavalitsuse üksused ning nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

 Esemeline kaitseala. Riigikohtu hinnangul kaitseb PS-i § 26 kõiki eraelu valdkondi, mis ei

ole kaitstud eriõigustega12, ja tagab seega tugevama kaitse. Eraelu kaitse üks oluline vald- kond on isikuandmete kaitse, sest informatsioonilise enesemääramise õigus tagab igaühe le õiguse ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse.

Riigikohtu halduskolleegium on märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“13 Andmete,

sealhulgas isikuandmete hulk ja teabe ulatus üha suurenevad ning sekkumine isikuandmete

11 VMS-i § 3 kohaselt on välismaalane VMS-i tähenduses isik, kes ei ole Eesti kodanik. 12 RKPJKo, 25.06.2009, 3-4-1-3-09, p 16; RKPJKo, 19.12.2019, 5-19-38/15, p 96. 13 RKHKo, 12.07.2012, 3-3-1-3-12, p 19.

8

sfääri üha laieneb. Isikuandmete kaitse üldmäärus14 lubab isikuandmeid töödelda muu hulgas andmesubjekti nõusolekul (art 6 lg 1 p a). Avalik-õiguslikus suhtes andmete töötlemiseks peab siiski olema ka seadusest tulenev alus, kuna andmesubjekti nõusolek ei

muuda olematuks formaalseid nõudeid põhiõiguse riiveks.

 Isikuline kaitseala. Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele on igaühe õigus. See tähendab, et PS-i § 26 kaitseb nii Eesti kodanikku kui ka Eestis viibivat välisriigi kodanikku

ja kodakondsuseta isikut (PS-i § 9 lg 1).

 Piiriklausel. PS-i § 26 teise lause kohaselt võib sekkuda perekonna- ja eraellu tervise,

kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkesta- miseks või kurjategija tabamiseks. See on kvalifitseeritud seadusereservatsioon, mis lubab

perekonna- ja eraelu riivata üksnes seadusega või seaduse alusel ja PS-i § 26 teises lauses kindlaks määratud eesmärgil.

Kvalifitseeritud seadusereservatsiooni korral on põhiõiguse piirang legitiimne üksnes PS-s loetletud eesmärgil. Riigikohus on korduvalt kontrollinud, kas perekonna- või eraellu

sekkumise eesmärk on hõlmatud PS-i § 26 teise lausega.15 Õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele võib seadusega piirata juhul, kui piirangu kehtestamisel on lisaks eesmärgi legitiimsusele järgitud PS-i §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt

peavad piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ning ei tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seega võib seadusandja PS-i § 26 teises lauses

nimetatud eesmärgil piirata isiku õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, kuid piirang peab olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Sobivus

Meede on sobiv ehk kohane, kui see aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eelnõu eesmärk on tugevdada rändekontrolli, ennetades ja tõkestades viisade ja elamislubade väär- kasutust, ning hoida ära rände ebasoovitav mõju tööjõuturule, avalikule korrale ja riigi julge -

olekule.

Eesmärgi saavutamiseks võetakse eelnõuga järgmisi meetmeid, millega piiratakse õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Välismaalane, kes taotleb D-viisat, peab edaspidi esitama enda kohta lisaks järgmised andmed:

 kriminaalkorras karistatuse andmed;

 ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses

teenimise ja töötamise andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses teenimise

ja töötamise andmed;

 kuritegelikku või terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse kuulumise andmed,

terroristliku ühenduse või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal viibimise andmed, tulirelva või lõhkematerjaliga kokkupuutumise andmed ning inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemise andmed;

 perekonnaliikme ja lähedase sugulase üldandmed, sünnikoht ja seos välismaalasega ning abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnaseisuandmed.

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88. 15 RKÜKo, 11.06.2019, 5-18-8/19, p 60; RKPJKo, 04.04.2011, 3-4-1-9-10, p 50; RKPJKo, 16.11.2016, 3-4-1-2-

16, p 97. RKÜK=Riigikohtu üldkogu.

9

Arvestades eelnõu eesmärki tugevdada rändekontrolli, hoida ära rände ebasoovitav mõju tööjõuturule ning tagada avalik kord ja julgeolek, on eelnõu meetmed sobilikud ja aitavad eesmärgi saavutamisele kaasa.

Vajalikkus

Meede on vajalik, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viisil vähemalt sama hästi saavutada.

Välismaalase kohustus esitada edaspidi lisaandmeid on vajalik tõhusamaks rändekontrolliks.

Riigil on vaja veenduda, et välismaalane, kellel lubatakse Eestisse siseneda, ei ohusta avalikku korda ega riigi julgeolekut. Ka kehtiva VMS-i kohaselt tuleb sellisel juhul viisa andmisest keelduda. Tänu eelnõule on aga riigil võimalik tõhusamalt kontrollida välismaalase tausta ning

ennetada ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Eelnõukohased lisaandmed peab välis- maalane praegu esitama ka elamisloa taotlemisel. Ebamõistlik on olukord, kus riigil puudub

võimalus tuvastada välismaalasest tuleneda võivat ohtu D-viisa menetluses, arvestades, et D-viisa taotleja õigused on võrreldes elamisloa taotleja omadega märksa piiratumad. Seda enam olukorras, kus välismaalased saabuvad üldjuhul D-viisa alusel riiki ja taotlevad elamisluba alles

riigis viibides. Nagu on sedastanud Tallinna Ringkonnakohus16, peab arvestama, et viisat tuleb käsitada mitte õigusena, vaid liikmesriigi territooriumil lühiajaliselt viibida soovija kohustu-

sena ehk Euroopa Liidu territooriumile sisenemise eeltingimusena, kusjuures viisa taotleja positsioon on pigem nõrk.

Viisa on üldjuhul välismaalasele riiki sisenemise esmavõimalus. Seega ei ole riigil välismaa lase kohta andmeid ja on keeruline hinnata temast tuleneda võivat ohtu avalikule korrale ja riigi

julgeolekule. Seega on otstarbekas koguda vajalikke andmeid Eestisse saabumise võimalikult varases staadiumis. Kui välismaalane on juba Eestis ning tal on tekkinud sotsiaalsed sidemed ja tugevam seos riigiga, võib tema tagasipöördumine päritoluriiki osutuda keeruliseks.

Kui välismaalane on kolmanda riigi kodanik, võib olla keeruline ka saada päritoluriigist tema

kohta infot, sest puudub riikidevaheline koostöö ja päritoluriigil ei pruugi olla valmisolekut andmeid jagada. Samuti on teatud dokumente välismaalasel lihtsam päritoluriigist hankida kui teisel riigil ametlikult küsida.

Eelnõu meetmetele ei ole alternatiive, mis oleksid rändekontrolli tugevdamiseks, tööjõuturule

rände ebasoovitava mõju ärahoidmiseks ning avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks sama tõhusad, kuid vähem koormavad. Olukorras, kus ei ole võrreldavaid ja eelnõu eesmärgi saavutamiseks sama tulemuslikke alternatiive, tuleb meetmeid pidada vältimatult vajalikuks.

Mõõdukus

Meetme mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Seega tuleb kaaluda, kas eelnõu eesmärk

tugevdada rändekontrolli, hoida ära rände ebasoovitav mõju tööjõuturule ning tagada avalik kord ja riigi julgeolek kaalub üles perekonna- ja eraelu puutumatuse riive.

Viisamenetluses kontrollib riik välismaalase tausta ka praegu. Haldusorganil on kohustus veenduda, et välismaalane ei kujuta endast ohtu avalikule korrale ega riigi julgeolekule, ja kui

selline oht tuvastatakse, keelduda viisa andmisest. Samas on riigil ohu tuvastamiseks piiratud

16 Tallinna Ringkonnakohtu 1. septembri 2022. aasta otsus haldusasjas nr 3-21-1903, p 11.

10

teave. Seevastu elamisloa taotlemise korral tuleb välismaalasel ka praegu esitada eelnõu- kohased andmed ja riigil on tõhusamalt võimalik ohtu tuvastada. Arvestades, et välismaalased saabuvad riiki üldjuhul D-viisa alusel ja taotlevad elamisluba alles riigis viibides, on mõistlik,

et vajalikud andmed kogutakse juba varasemas etapis: enne välismaalase riiki sisenemist. See- läbi on riigil tõhusamalt võimalik ennetada võimalikke ohte. Eelnõu ei avalda välismaalaste le

ulatuslikku mõju, kuivõrd nad peavad praegu samad andmed esitama rände hilisemas etapis : elamisloa taotlemisel.

Kuna eelnõukohane andmetöötlus on vajalik, et tugevdada rändekontrolli, hoida ära rände ebasoovitav mõju tööjõuturule ning tagada avalik kord ja riigi julgeolek, on isikuandmete

töötlemine proportsionaalne. Kui välismaalane ei soovi, et tema isikuandmeid eelnõu kohaselt töödeldakse, ei ole tal kohustust taotleda Eesti viisat. Sel juhul tema isikuandmeid ei töödelda ja ta võib jätkata oma senist elu.

2.5. Eelnõu väljatöötamise kavatsus

Enne eelnõu koostati välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamise kavatsus (edaspidi VTK)17, mis esitati eelnõude infosüsteemi kaudu koos- kõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ja Riigikantseleile. Samuti edastati VTK arvamuse

avaldamiseks Balti Kaitsekolledžile, EAKL-le, EIS-le, EKN-le, ETKL-le, Finance Estonia le, Hariduse Rahvusvahelistumise Agentuurile, KAPO-le, KTK-le, MTA-le, PPA-le, RMIT-le,

SMIT-le, SUE-le, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tartu Ülikoolile, Teenus - majanduse Kojale, TEHIK-le, TI-le ja töötukassale. VTK kohta esitatud ettepanekute ja seisu- kohtade ning nendega arvestamise kohta anti pooltele tagasisidet 2019. aastal.

2023. aasta jaanuaris kaasati partnereid uuesti, et päevakohastada VTK-d ja saada eelnõu väljatöötamiseks põhjalikku ajakohast teavet. Partneritega on eelmisest aastast toimunud ka

mitmeid kohtumisi. Uut VTK-d ei koostatud, sest Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei pea

seda tegema, kui eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline. Vabariigi Valitsuse

15. veebruari 2024. aasta kabinetinõupidamise otsusega anti Siseministeeriumile ülesanne valmistada kiireloomulisena ette eelnõu VMS-i muudatused. Seega otsustas Vabariigi Valitsus

menetleda eelnõu kiireloomuliselt.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Lähtudes eelnõu sisust ja muudatuste eesmärgist, on võrdlev analüüs jagatud teema järgi neljaks punktiks.

Võrdleva analüüsi sisukord

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs ............................................................................................. 10 3.1. Menetluste ja andmevahetuse tõhustamine ....................................................................... 11 3.1.1. Ühe akna põhimõte ja andmevahetus (§ 1 p 43, § 2 ja § 5 p 1)...................................... 11 3.1.2. Töötukassa loa taotlemine ja andmevahetus (§ 1 p-d 9, 48, 50 ja 63)............................ 13 3.1.3. PPA rändevaldkonna andmekogude kaasajastamine (§ 1 p-d 1, 12–17, 34–37 ja 64–67,

§ 3 p 3 ning § 5 p 2) .................................................................................................................. 15 3.1.4. Paberivaba asjaajamine (§ 1 p-d 60 ja 61 ning § 3 p-d 2 ja 4) ....................................... 19 3.2. Tööränne ............................................................................................................................ 21 3.2.1. Tööandja Eesti äriregistris registreerimise nõue (§ 1 p-d 18, 21–23 ja 45).................... 21 3.2.2. Tööandja eelneva tegeliku majandustegevuse nõue (§ 1 p-d 45, 51 ja 52) .................... 23

17 Eelnõu toimiku number 19-1011.

11

3.2.3. Töötamise regulatsiooni korrastamine (§ 1 p-d 24, 25, 27, 28, 30, 44, 46, 47, 49, 53 ja 71) .................................................................................................................................................. 24 3.2.4. Muud töörände muudatused (§ 1 p-d 19, 20, 26, 54 ja 72–74)....................................... 29 3.3. VMS-i kitsaskohtade lahendamine ja muud muudatused.................................................. 32 3.3.1. Elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks (§ 1 p-d 9, 56–59, 61 ja 75) .................. 32 3.3.2. D-viisa taotlemine (§ 1 p-d 5, 6, 8–10 ja 29) .................................................................. 35 3.3.3. Püsivalt Eestis elamise mõiste (§ 1 p 2) ......................................................................... 37 3.3.4. Nõuded taotlusele ja lisadokumentidele (§ 1 p-d 3 ja 11) .............................................. 37 3.3.5. Avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamine (§ 1 p 38–41 ja § 4) .................................... 38 3.3.6. Tähtajaline elamisluba õppimiseks doktoriõppes (§ 1 p 42) .......................................... 39 3.3.7. Kaaluka riikliku huvi alusel antud tähtajalise elamisloa töötamise piirangu kehtetuks tunnistamine (§ 1 p 55) ............................................................................................................. 39 3.3.8. Kinnipeetava tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamine (§ 1 p 62) ............................ 40 3.3.9. Kutsuja kohustuste lõppemine (§ 1 p-d 4, 68 ja 69) ....................................................... 41 3.3.10. Tervisekindlustuslepingu nõue (§ 1 p 7 ja § 3 p 1) ....................................................... 41 3.4. Eelnõu jõustumine ............................................................................................................. 42

3.1. Menetluste ja andmevahetuse tõhustamine

3.1.1. Ühe akna põhimõte ja andmevahetus (§ 1 p 43, § 2 ja § 5 p 1)

Menetlus on ebamugav nii välismaalasele kui ka riigile

Tööandjate ootus on, et välistööjõu Eestisse toomist ei takistaks bürokraatia ning et välis -

maalase tööle võtmise reeglid oleksid lihtsamad ja protsess kiirem. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine ning tähtajalise elamisloa taotluse täitmine ja edastamine ning selle alusel andmete sisestamine ja vajalike toimingute tegemine riiklikes andmekogudes on praegu eba-

mugavad nii välismaalasele ja tema Eestisse kutsujale kui ka riigile. Selleks, et menetleda välismaalase Eestis tööle asumist, ei ole mugavaid ja kasutajasõbralikke e-lahendusi, mistõttu

peavad välismaalased ja riik tegema ebamõistlikke toiminguid. Praegu peavad tööandjad esitama andmeid välismaalase lühiajalise Eestis töötamise kohta

mitmele riigiasutusele. Lisaks sellele, et PPA-s tuleb taotleda lühiajalise Eestis töötamise registreerimist ja tähtajalist elamisluba töötamiseks, tuleb töötamise kohta teha kanne ka

MTA-s, ning kui tegemist on lähetatud töötamisega, tuleb sellest teavitada ka TI-d. Juhul, kui taotletakse tähtajalist elamisluba töötamiseks, tuleb tööandjal enne elamisloa taotlemist pöörduda töötukassa poole, et saada luba välismaalase tööle võtmiseks.

Riigiasutuste omavaheline andmevahetus on ebatõhus

Lisaks on välismaalase lühiajaliselt Eestis töötamise regulatsiooni väärkasutuse tõkestamise l riskikoht riigiasutuste omavaheline puudulik või ebatõhus andmevahetus. Praegu vahetatakse

andmeid teabenõude alusel e-posti teel krüpteeritult või läbi MISP2-keskkonna üle X-tee. Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja elamisloa taotluste menetlemise l

PPA, MTA, töötukassa ja TI andmekogude vahel andmeid tõhusalt ei vahetata. Eesmärk on:

1) võimaldada välismaalasel ja tema Eestisse kutsujal suhelda riigiga elektrooniliselt ühe akna põhimõttel, st edastada Eestis elamise ja töötamise andmeid ja dokumente erinevate le

riigiasutustele PPA kaudu, lähtudes andmete ühekordse esitamise põhimõttest; 2) luua õiguslik alus, et PPA, MTA, TI, töötukassa ja HTM-i andmekogud saaksid edaspidi

vahetada välismaalase Eestis elamise, töötamise ja õppimise andmeid üle X-tee.

12

Nii tekib riigil rändest terviklikum ülevaade ja andmeid kogutakse ühtsetel põhimõtetel, mis võimaldab neid võrrelda. See muudab rändehalduse terviklikumaks. Lisaks saab riik panustada

oma ressurssi tõhusamasse kontrolli seal, kus see on vajalik.

Eelnõu § 1 punktiga 43 muudetakse VMS-i § 163, milles on sätestatud õppima asumise tõendamise nõue. Eelnõuga loetakse paragrahvi tekst lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3.

 Lõikes 2 nähakse ette, et õppeasutusel ja üliõpilasorganisatsioonil ei ole kohustust esitada kutses, mille nad esitavad PPA-le õppimiseks tähtajalise elamisloa taotlemisel, andmeid,

mille nad on kandnud Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS).

 Lõikes 3 sätestatakse, et HTM esitab PPA-le andmed välismaalase Eestis õppimise kohta.

Praegu täidavad õppeasutused ja üliõpilasorganisatsioonid kutseid PDF-failis ning edastavad need PPA-le digiallkirjastatult e-posti teel. Muudatuse tulemusena saab PPA vajalikud andmed

kahe riikliku andmekogu – EHIS-e ning elamislubade ja töölubade registri (edaspidi ETR) – andmevahetusest. Muudatus vähendab õppeasutuste ja üliõpilasorganisatsioonide haldus -

koormust ning muudab õppimiseks tähtajalise elamisloa taotlemise mugavamaks ja kiiremaks. Kuna andmed, mille õppeasutused ja üliõpilasorganisatsioonid esitavad EHIS-sse ning mida PPA vajab VMS-s sätestatud tingimuste ja nõuete kontrollimiseks, on erinevad, jääb õppe-

asutustele ja üliõpilasorganisatsioonidele kohustus esitada PPA-le andmed, mida nad ei pea kandma EHIS-sse. Aastatel 2019–2023 esitati PPA-le kokku 5629 õppimiseks tähtajalise

elamisloa või selle pikendamise taotlust (vt tabel 1). Tabel 1. Õppimiseks tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlused aastatel 2019–2023

(allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Õppimiseks tähtajalise elamisloa taotlused 1551 706 1273 708 541

Õppimiseks tähtajalise elamisloa pikendamise taotlused 194 291 168 93 104

Eelnõu § 2 punktidega 1 ja 2 muudetakse ELTTS-i § 51 lõike 1 punkte 3 ja 4 ning punktiga 3 täiendatakse sama paragrahvi lõigetega 7 ja 8.

ELTTS-i § 51 lõike 1: 1) punktist 3 jäetakse välja sõnad „arv, nende“ ja

2) punktist 4 sõnad „eeldatav kestvus ning“. Muudatused on tingitud vajadusest ühtlustada, mis andmeid peavad tööandjad lähetatud

töötajate kohta koguma, et esitada need PPA-le ja TI-le. Lähetatud töötajate arvu saab tuletada automaatselt, tuginedes välismaalaste nimedele. Samuti saab automaatselt tuletada lähetuse

kestuse, tuginedes kavandatava lähetuse algus- ja lõppkuupäevale. Samamoodi tuletatakse need andmed ka TI tööelu infosüsteemi (edaspidi TEIS) iseteeninduses, mille kaudu esitavad tööandjad alates 17. juulist 2023 TI-le lähetuse teateid.

ELTTS-i § 51:

1) lõikes 7 sätestatakse, et lähetatud töötaja tööandja ei esita TI-le sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid, kui ta on need esitanud PPA-le VMS-i alusel;

2) lõikes 8 nähakse ette, et TI-l on õigus saada PPA-lt lähetatud töötaja kohta sama paragrahvi

lõikes 1 nimetatud andmeid.

13

Praegu esitavad tööandjad lähetuse teateid TI-le TEIS-i iseteeninduses. Muudatuse tulemusena saab TI edaspidi andmed lähetatud töötaja kohta, kes on saanud tähtajalise elamisloa tööta- miseks või kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, riiklike andmekogude andme -

vahetusest, st välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogust (edaspidi LTR), ETR-st, viisaregistrist ja töökeskkonna andmekogust. Muudatus vähendab tööandjate

halduskoormust ning muudab välismaalase tööle võtmise mugavamaks ja kiiremaks. Lähetatud töötaja andmed esitatakse TI-le nii Euroopa Liidu kui ka kolmanda riigi kodaniku kohta, kui osutatakse teenust liikmesriigist, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist või Šveitsi

Konföderatsioonist. 2022. aastal esitasid tööandjad TI-le 688 lähetuse teadet 1685 lähetatud töötaja kohta ja 2023. aastal 858 lähetuse teadet 2361 lähetatud töötaja kohta (vt tabel 2). TI

prognoosi kohaselt suureneb järgnevatel aastatel lähetuse teadete arv veelgi. Tabel 2. TI-le lähetatud töötaja kohta esitatud lähetuse teadete arv aastatel 2019–2023

(allikas: TI)

2019 2020 2021 2022 2023

Lähetuse teated 870 544 552 688 858

Lähetatud töötajad 3509 1969 1511 1685 2361

Eelnõu § 5 punktiga 1 muudetakse MKS-i § 255, milles on reguleeritud töötamise registri (edaspidi TÖR) kande alust. Sissejuhatavas lauseosas nähakse ette, et TÖR-i kanded tehakse lisaks äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning rahvastikuregistri andmete -

le ka ETR-i, viisaregistri ja LTR-i andmetele tuginedes.

Tänu muudatusele tekib tööd võimaldaval isikul võimalus sisestada TÖR-i kandeks vajalik ud andmed LTR-i või ETR-i, pärast mida liiguvad andmed TÖR-i. Teisisõnu, kui TÖR-i kande alusandmed liiguvad LTR-st või ETR-st TÖR-i, käsitatakse seda jätkuvalt tööd võimaldava

isiku taotlusena teha kanne TÖR-i ja õiguslikult on see tema tahteavaldus, sõltumata sellest, et TÖR-i kandeks vajalikud andmed esitatakse LTR-i või ETR-i kaudu.

Muudatus vähendab tööandjate halduskoormust ning muudab välismaalase tööle võtmise mugavamaks ja kiiremaks. 2022. aastal esitati PPA-le 29 464 lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise taotlust ja 5432 töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise või pikendamise taotlust ning 2023. aastal 9939 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlust ja 4704

töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise või pikendamise taotlust (vt tabel 3). Seega vähenes 2023. aastal oluliselt lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluste arv, kuid töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise ja pikendamise taotluste oma jäi võrreldes varasemate aastatega

samasse suurusjärku. PPA prognoosib, et 2024. aastal esitatakse neile suurusjärgus 12 000 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlust ja 4400 töötamiseks tähtajalise elamis loa

andmise või pikendamise taotlust. Tabel 3. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ning töötamiseks tähtajalise elamis loa

andmise ja pikendamise taotluste arv aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise

taotlused 34 604 26 040 37 667 29 464 9939

Töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise ja

pikendamise taotlused 4464 3619 4746 5429 4704

3.1.2. Töötukassa loa taotlemine ja andmevahetus (§ 1 p-d 9, 48, 50 ja 63)

Eelnõu § 1 punktiga 48 täiendatakse VMS-i § 177 lõigetega 5–7.

14

Lõikes 5 sätestatakse, et töötukassa keeldub töötukassa loa andmisest, kui:

 välismaalast arvestatakse sisserände piirarvu täitumise arvutamisel;

 loa taotluse kohta otsuse tegemise päeval on selle aasta sisserände piirarv täitunud ja

 järgmise aasta sisserände piirarvu kehtestamiseni on üle kuue kuu.

Kehtiva VMS-i kohaselt ei ole töötukassal alust töötukassa loa andmisest keelduda, kui jooksva

aasta sisserände piirarv on täitunud ja loa kehtivusaeg on lühem kui aeg järgmise aasta sisse - rände piirarvu kehtestamiseni.18 VMS-i § 123 punkti 4 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamis-

loa andmisest, kui taotluse kohta otsuse tegemise ajaks on sisserände piirarv täitunud. Muudatus on vajalik, et töötukassa ei peaks andma välja lube töökoha täitmiseks välismaalasega olu- korras, kus jooksva aasta sisserände piirarv on täitunud.

Lõigetes 6 ja 7 sätestatakse PPA ja töötukassa andmevahetuse õiguslikud alused:

 lõikega 6 nähakse ette, et PPA esitab töötukassale töötukassa loa taotluse andmed, ja

 lõikega 7, et töötukassa esitab PPA-le töötukassa loa andmed.

Praegu täidab tööandja, kes soovib võtta välismaalase tööle, töötukassa loa taotluse Wordi failis

ja edastab selle töötukassale digiallkirjastatult e-posti teel. Pärast seda, kui töötukassa on andnud loa töökoha täitmiseks välismaalasega, saadab tööandja selle loa omakorda PPA-le digiallkirjastatult e-posti teel, lisades tööandja kutse. Praktikas on sagedased olukorrad, kus

tööandja esitab töötukassale loa taotluse, milles on puudused, või esitab loa taotluse juhul, kui luba ei ole vaja, näiteks olukorras, kus soovitakse võtta välismaalane tööle lühiajaliselt või

iduettevõttesse19. Muudatuse tulemusena esitab tööandja edaspidi töötukassa loa taotluse töötukassale PPA

elektroonilise kanali kaudu. See tähendab ühtlasi, et tööandja ei pea töötukassa luba enam ise eraldi hiljem PPA-le edastama, vaid PPA saab vajalikud andmed tänu ETR-i ja töötukassa andmekogu20 andmevahetusele. Muudatus vähendab tööandjate halduskoormust ja riigiasutuste

töökoormust ning muudab taotlemise kõikide jaoks lihtsamaks ja mugavamaks. Töötukassa loa taotluste arv on aastate jooksul kasvanud, kuid tööjõuturu muutuste tõttu 2023. aastal veidi

kahanes (vt tabel 4). Peamine mõju on tulnud sellest, et Eesti tööjõuturul on väga palju Ukraina kodanikke, kes võivad Eestis töötada, kui neil on selleks seaduslik alus, ja tööandjatel on Eesti tööjõuturult hõlpsam leida endale sobivaid töötajaid. Töötukassa prognoosib, et 2024. aastal

esitatakse töötukassa loa taotlusi sarnases mahus nagu 2023. aastal.

Tabel 4. Töötukassa loa taotluste arv aastatel 2019–2023 (allikas: töötukassa)

2019 2020 2021 2022 2023

Töötukassa loa taotlused 1664 1761 2186 2044 1688

väljastati luba 1640 1725 2076 1859 1505

nende töökohtade arv, mida soovitakse

välismaalasega täita 7060 6345 7238 6085 4166

ei väljastatud luba 20 31 85 152 170

18 Siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise

elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ § 15 lõike 3 kohaselt kehtib

töötukassa luba elamisloa taotluse esitamiseks kuus kuud loa andmise päevast arvates. 19 Iduettevõte VMS-i tähenduses on tegevust alustav majandusüksus, mis kuulub Eestis registreeritud äriühingule

ning mille eesmärk on töötada välja ja käivitada suure globaalse kasvupotentsiaaliga, innovaatiline ja korratav

ärimudel, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule. Iduettevõttes töötamise tingimused on

sätestatud VMS-s. 20 01.01.2024 liideti töötukassa peetavad andmekogud . Uue andmekogu nimi on töötukassa andmekogu.

15

taotlust ei vaadatud läbi 4 5 25 33 13

Eelnõu § 1 punktiga 50 täiendatakse VMS-i § 181 lõiget 2 punktiga 7. VMS-i § 181 lõikes 2

on sätestatud loetelu juhtudest, kui töötamiseks tähtajalise elamisloa võib välismaalasele anda ilma töötukassa loa nõuet täitmata. Muudatuse kohaselt ei ole vaja töötukassa luba ka juhul, kui

välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba lühiajaliseks Eestis töötamiseks VMS-i § 1762 alusel.

VMS-i § 1762 alusel võib tähtajalise elamisloa lühiajaliseks Eestis töötamiseks anda kuni kaheks aastaks, kui ajutise viibimise alusega välismaalane on vahetult enne elamisloa taotlemist

olnud registreeritud lühiajaliselt Eestis töötama vähemalt üheksa kuud ja töötamine jätkub sama tööandja juures, kes on enne elamisloa taotlemist välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerinud. Kuna töötamist jätkatakse samadel tingimustel sama tööandja juures, puudub

vajadus töötukassat koormata ja töötukassa luba lühikese aja jooksul esitada.

Eelnõu § 1 punktiga 63 täiendatakse VMS-i § 224 lõiget 1 punktiga 9. Õigusselguse huvides lisatakse volitusnorm, mis võimaldab reguleerida töötukassa loa taotlemise korda ja tähtaega ning taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate tõendite loetelu valdkonna eest

vastutava ministri määrusega. Praegu on seda reguleeritud siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruses nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja

selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“, mida on kavas ühe akna ja andmete ühekordse esitamise põhimõtte kohaselt kohandada ja täpsustada.

Eelnõu § 1 punktiga 9 asendatakse VMS-i § 224 lõike 1 punkti 5 lõpus sõna „ja“ semi- kooloniga. Muudatus on tehniline.

3.1.3. PPA rändevaldkonna andmekogude kaasajastamine (§ 1 p-d 1, 12–17, 34–37 ja 64–

67, § 3 p 3 ning § 5 p 2)

Juhitud rändepoliitika lahutamatu osa on tõhusad meetmed elamislubade ja viisade väär-

kasutuse ärahoidmiseks ning ebasoovitava ja ebaseadusliku sisserände ennetamiseks ja tõkestamiseks. Tõhusate meetmete rakendamine eeldab nii paindlikku õiguskeskkonda kui ka ajakohaseid ja ökonoomseid IKT-lahendusi. PPA on valmis saanud arendustööd, millega viidi

lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlus uude keskkonda. Lisaks alustab PPA tegevusi, et võtta kasutusele elamisloa ja elamisõiguse taotluste esitamiseks iseteenindus -

keskkond ning viia elamisloa ja elamisõiguse menetlus uude menetluskeskkonda, menetlust automatiseerida ja muuta see paberivabaks. Seeläbi on võimalik tõhustada menetlus i, optimeerida menetluskoormust ja tõsta rändekontrolli võimekust. 2023. aastal esitati PPA-le

9939 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ning 14 827 elamisloa ja elamisõiguse taotlust. PPA prognoosib, et 2024. aastal esitatakse neile suurusjärgus 12 000 lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise taotlust ja elamisloa taotluste arv kasvab lähiaastatel 15% ringis. Eelnõu § 1 punktidega 1, 12–17, 34–37 ja 64–67, § 3 punktiga 3 ning § 5 punktiga 2:

1) muudetakse ETR-i nimetust (VMS-i § 228 lg-d 31, 4, 43 ja 5, ELKS-i § 231 lg 3, § 491 lg 3

ja § 52 lg 2 ning MKS-i § 255);

2) täpsustatakse viisaregistri, LTR-i ja ETR-i andmete säilitamise tähtaegu ja koosseisu ning migratsioonijärelevalve andmekogu (edaspidi MIGIS) andmete koosseisu (VMS-i § 102

lg-d 3 ja 91, § 111 lg-d 3 ja 44, § 228 lg-d 3 ja 44 ning § 2971 lg 6);

3) ajakohastatakse viisaregistri ja ETR-i vastutava töötleja regulatsiooni (VMS-i § 102 lg-d 8

ja 81 ning § 228 lg 41);

4) tuuakse välja, mis viisaregistri, LTR-i ja ETR-i põhimääruses sätestatakse (VMS-i § 102

lg 9, § 111 lg-d 41 ja 42 ning § 228 lg 42);

16

5) ühtlustatakse viisaregistri ja LTR-i termineid (VMS-i § 102 lg-d 31–5 ja 10 ning § 111

pealkiri ja lg-d 1 ja 2).

Muudetakse ETR-i nimetust

Alates 1. septembrist 2013 ei viida enam VMS-i alusel läbi eraldi tööloa menetlust, mistõttu jäetakse ETR-i nimetusest välja viide tööloale. Ühetaolisuse eesmärgil nimetatakse ETR ümber elamislubade ja elamisõiguste andmekoguks. „Elamisõigus“ lisatakse õigusselguseks, kuna

ETR-s töödeldakse nii välismaalase elamisloa kui ka elamisõiguse andmeid.

Täiendatakse LTR-i ja ETR-i andmekogu andmekoosseisu

Kuna IKT-lahenduste valmimisel hakatakse LTR-i ja ETR-i kandma ka riskiprofiili andmeid

ning teistelt haldusorganitelt kooskõlastamisel, tunnustamisel ja arvamuse andmisel (edaspidi konsultatsioonimenetlus) saadud andmeid, vajavad ajakohastamist ka LTR-i ja ETR-i andme-

koosseis. PPA kaasab teisi haldusorganeid lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja elamisloa taotlemise menetluses, kuid praegu ei kanta konsultatsioonimenetluse andmeid LTR-i ega ETR-i. Haldusorganid vahetavad andmeid teabenõude alusel e-posti teel

krüpteeritult või ametlikus kirjavahetuses, mis registreeritakse dokumendihaldussüsteemis. Arendustööde tulemusena luuakse IKT-lahendus, mis võimaldab PPA-l kiiresti ja lihtsa lt

kaasata teisi haldusorganeid ning kaasatud haldusorganitel mugavalt saata PPA-le vajalikku teavet. Muudatus mõjutab erinevaid pooli, kes on juba praegu kaasatud lühiajalise Eestis töötamise registreerimise või elamisloa taotlemise menetlusse. Haldusmenetluse seaduse

(edaspidi HMS) § 16 ja VMS-i § 421 kohaselt on PPA vaba otsustama, milliseid menetlus- toiminguid ta millistes menetlustes teeb, et teha kindlaks menetluses tähtsust omavad asjaolud.

Seetõttu ei ole menetlusse kaasatavate haldusorganite loetelu võimalik ammendavalt esitada. Täiendatakse MIGIS-e andmekoosseisu

MIGIS-e andmekoosseisu lisatakse välismaalase biomeetrilised andmed. Need võimaldavad

välismaalast tõhusalt tuvastada või veenduda tema isikusamasuses. Isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 155 on sätestatud automaatse biomeetrilise isiku-

tuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi ABIS) andmete töötlemise põhimõtted, sealhulgas nähtud ette, mis on isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine ning mis tüüpi päringuid

saab nendeks ABIS-sse teha. Samuti on nimetatud, millistel juhtudel võib ABIS-e andmeid isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks töödelda. VMS-s on ABIS-t reguleer itud §-s 2794. Selle lõike 1 kohaselt on ABIS-e eesmärk VMS-i tähenduses töödelda viisa-

menetluses, lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ning elamisloa ja tööloa menetluses võetud biomeetrilisi andmeid isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. VMS-i

§ 272 lõike 2 kohaselt on biomeetrilised andmed VMS-i tähenduses näokujutis, sõrme- jäljekujutised, allkiri või allkirjakujutis ja silmaiirisekujutised.

VMS-i § 2971 lõike 1 kohaselt on MIGIS-e eesmärk tagada avalik kord ja riigi julgeolek välis- maalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja töötamise ning Eestist eemalviibimise

asjaolude üle riikliku järelevalve teostamise kaudu. Isiku tuvastamisel veendub PPA, et isik on see, kes ta väidab ennast olevat. Isikusamasuse kontrollimisel võrreldakse isikut ja tema isikut tõendavat dokumenti. Välismaalasel peab olema Eestis viibimiseks õiguslik alus ja dokument.

Kui välismaalane taotleb Eestis viibimiseks viisat, lühiajalise Eestis töötamise registreerimist või elamisluba, peab ta andma sõrmejäljed ja esitama PPA-le ka foto või tegema selle PPA

teeninduse digikioskis.

17

Välismaalase biomeetrilisi andmeid hoitakse ABIS-s. VMS-i § 296 lõike 1 kohaselt on PPA-l, KAPO-l ja töötukassal õigus teostada riiklikku järelevalvet välismaalase Eestis ajutise viib i- mise, Eestis elamise ja Eestis töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle. Kui järele-

valves tekib vajadus välismaalase isik tuvastada või tema isikusamasust kontrollida, on ots- tarbekas teha seda kaasaegsete infotehnoloogiliste lahenduste abil. Et isiku tuvastamiseks või

isikusamasuse kontrollimiseks saaks kasutada järelevalveks ettenähtud andmekogu, tuleb täiendada MIGIS-e andmekoosseisu ja sätestada, et sellesse kantakse ka välismaalase bio- meetrilised andmed.

Sätestatakse viisaregistri, LTR-i ja ETR-i andmete säilitamise tähtajad seaduse tasandil

Justiitsministeeriumi analüüsi kohaselt peab andmekogu isikuandmete säilitamise tähtaja sätes- tama seadusandja. Tähtaega võib määrusega täpsustada, sealhulgas lühendada, kui andmekogu

asutavas seaduses on selleks volitus.21 Seega tuuakse viisaregistri, LTR-i ja ETR-i andmete säilitamise tähtaeg põhimäärusest seaduse tasandile, nähes ette, et andmeid säilitatakse:

1) viisaregistris kõige kauem 60 aastat; 2) LTR-s kõige kauem 25 aastat ja 3) ETR-s alaliselt.

Andmete säilitamise tähtaegu täpsustatakse vajadusel andmekogu põhimääruses.

Viisaregistri, LTR-i ja ETR-i andmete säilitamise maksimaalse tähtaja määramisel on lähtutud põhimõttest, et andmekogude pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek. Lisaks on viisaregistri andmete säilitamise maksimaalse tähtaja määramisel arvestatud, et viisainfo -

süsteemis (edaspidi VIS) säilitatakse andmeid viis aastat viisa kehtivusaja lõppemisest või selle pikendamisest arvates. See tähendab viieaastase mitmekordse viisa puhul minimaalselt kümne-

aastast säilitustähtaega. 1) Praktikas on viisaregistri andmete säilitamisel lähtutud VIS-i määruse22 artiklist 23 ja VIS-i

otsusest23. VIS-i andmete säilitamise praktikat ei ole kavandatud muuta: ka edaspidi lähtutakse andmete aktiivsel säilitamisel VIS-i määruse ja VIS-i otsuse analoogiast. Selguse

eesmärgil tuleb siiski märkida, et VIS-i määruse artikli 30 lõike 2 ega VIS-i otsuse artikli 13 lõike 2 kohaselt ei ole piiratud liikmesriigi õigus hoida riiklikus toimikus andmeid, mille liikmesriik on VIS-i ise sisestanud. VIS-i määruses on seejuures reguleeritud ainult VIS- i

andmete säilitamise tähtaega. Seega tuleb seaduses säilitustähtaja reguleerimisel arvestada ka aega, millal andmed on kantud arhiivi. Viisaregistri andmete maksimaalne 60-aastane

säilitustähtaeg on optimaalne, et ühelt poolt arvestada riigi huve avaliku korra ja julgeo leku kaitsmisel ning teisalt ei riivata ebaproportsionaalselt sellise välismaalase eraelu, kellel ei ole asjaomase kohtupraktika kohaselt subjektiivset õigust Eestisse saabuda ja kes peab

viisataotluse esitamisel arvestama, et tema isikuandmeid viisataotluse menetlemisel töödel- dakse.

2) LTR-i andmeid säilitatakse kõige kauem 25 aastat, kuna LTR aitab pädevatel asutustel

ennetada süütegusid ning tagada avalikku korda ja riigi julgeolekut välismaalase lühiaja lise

Eestis töötamise seadusliku aluse ja tingimustele vastavuse andmete töötlemise kaudu. Kolmandate riikide kodanike kohta, kes saabuvad Euroopa Liitu ja Eestisse ning asuvad

21 Mikiver, Monika 2021. Andmekogud ja isikuandmed: EV Põhiseadusest ja IKÜM -st tulenevad nõuded

regulatsioonile. Justiitsministeerium, lk 52. 22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi

(VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus). – ELT L 218, 13.08.2008,

lk 60–81. 23 Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/633/JSK, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja

Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja

uurimise eesmärkidel. – ELT L 218, 13.08.2008, lk 129–136.

18

tööle, ei pruugi Eestil olla rohkem andmeid kui need, mille tööandja esitab välismaa lase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluses. Õiguskaitse- ja ka julgeolekuasutus te igapäevatöös on esinenud juhtumeid, kus lühiajalise Eestis töötamise registreerimise

taotluse andmed ja sellele lisatud dokumendid – näiteks isikuandmed, reisidokumendi isiku- andmete lehe koopia ja foto – on aidanud kaasa välismaalase tuvastamisele ning seeläbi

avaliku korra ja riigi julgeoleku tõhusale tagamisele. Seega on vaja säilitada LTR-i andmeid kõige kauem 25 aastat. Kui andmetele kehtestada lühem maksimaalne säilitustähtaeg, vähenevad võimalused teha kindlaks välismaalasi, kes võivad kujutada ohtu avalikule

korrale ja riigi julgeolekule.

3) ETR-i andmeid säilitatakse alaliselt, kuna need on Eesti elanike algandmed, mis on määrava tähtsusega avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisel. ETR-i andmed on olulised tulevikus esitatavate elamisloa ja elamisõiguse taotluste menetlemisel ja isikute staatuse

määratlemisel.

Alalise säilitustähtaja määramisel on lähtutud ABIS-e põhimäärusest24. Säilitustähtaegade sätestamisel tuleb arvestada, et omavahel peavad olema kooskõlas:

 andmekogu põhimääruses sätestatud säilitustähtaeg, kui see on põhimääruses olemas;

 ABIS-e põhimääruses sätestatud biomeetriliste andmete säilitamise tähtaeg ning

 eelnõuga seaduses sätestatavad ABIS-e ja iga andmekogu andmete säilitamise tähtajad.

ABIS-s säilitatakse biomeetrilisi andmeid, ja kui näiteks ABIS-e andmete säilitamise täht-

aeg on pikem kui selle andmekogu andmete oma, kust ABIS-sse andmed saadetakse, võivad biomeetrilised andmed küll ABIS-s alles olla, kuid neid ei ole enam võimalik konkreetse

isikuga siduda, st ABIS-e andmete pikemal säilitamisel puudub mõte ja vajadus. Selline andmete säilitamine koormab digivõrku ja kasutab ka muid ressursse ebaotstarbekalt.

ABIS-e põhimäärus jõustus 03.01.2022 ja selle seletuskirjas25 on andmete säilitamise täht- aegu täpsemalt põhjendatud. ABIS-e põhimääruse eelnõu kooskõlastamisel ei avaldatud

arvamust, et ETR-i andmete alaline säilitustähtaeg oleks probleemne või selle põhjendused ebapiisavad. ETR-i andmeid on oluline säilitada alaliselt, kuna ETR on Eesti rahvusriigi ja ühiskonna kestmise seisukohalt kõige olulisem andmekogu ning peegeldab riikliku poliit ika

mõju ühiskonnale kõige laiemalt. Rahvusarhiiv on hindamisotsustes märkinud, et arhiivi- väärtusega on riigi infosüsteemi halduse infosüsteemis registreeritud andmekogud, mis

sisaldavad andmeid riigi olulisemate ressursside kohta, nagu rahvastik, sealhulgas Eesti alalised elanikud, ja nende peamised isikuandmed. ETR-sse kantakse pikaajalise elaniku elamisloa ja alalise elamisõiguse saanud välismaalaste andmed. Pikaajalise elaniku

elamisluba ja alaline elamisõigus antakse Eestis tähtajatult elamiseks. Seega sisaldab ETR andmeid Eesti alaliste elanike kohta ja sellesse kantakse seetõttu andmed riigi olulisemate

ressursside kohta. ABIS-e põhimääruse § 45 lõike 1 kohaselt säilitatakse ABIS-e andmeid aktiivselt 20 aastat,

pärast mida need arhiivitakse. Arhiivitud andmeid säilitatakse alaliselt. Eelnõus on seega lähtutud ABIS-e põhimäärusest.

Lisatakse viisaregistri isikuandmete vastutavateks töötlejateks KAPO ja VÄM

Täpsustatakse, et viisaregistri isikuandmete vastutavad töötlejad on lisaks PPA-le ka KAPO ja VÄM. Kuna viisaregistrisse kantakse andmed, mis tekivad PPA, KAPO ja VÄM-i juures, on

24 Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määrus nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi

andmekogu põhimäärus“. 25 Eelnõu toimiku number 21-0881.

19

optimaalne määrata mitu isikuandmete vastutavat töötlejat ja sätestada nende vastutus viisa - registri põhimääruses. VMS-i kohaselt on PPA-l, KAPO-l ja VÄM-l viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise ning viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise pädevus. PPA ja KAPO koos-

kõlastavad viisade andmist, PPA ja VÄM väljastavad viisasid ning PPA pikendab ka viibimis- aega. Viisaregistri vastutav töötleja on endiselt PPA, täpsustatakse vaid isikuandmete vastuta-

vaid töötlejaid. Täpsustatakse viisaregistri, LTR-i ja ETR-i põhimääruse volitusnorme

Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul peab olema andmekogu põhimääruse volitusnormis

loetletud, mida võib selles reguleerida, näiteks andmeandjaid, andmevahetust teiste andme- kogudega ning juurdepääsu andmekogu andmetele ja nende väljastamise korda. Volitusnormist peaks nähtuma, mida lubatakse põhimääruse tasandil reguleerida, ja muu peaks olema seaduse

tasandil. Seni on lähtutud avaliku teabe seaduse § 435 lõikest 1, mille kohaselt sätestatakse andmekogu põhimääruses andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja

ja vajadusel volitatud töötleja, andmekoosseis, andmeandjad ning muud andmekogu pidami- sega seotud korralduslikud küsimused. Igas seaduses, millega andmekogu on loodud, ei ole seni nõutud detailset volitusnormi, mistõttu ei ole seda VMS-s ka viisaregistri, LTR-i ega ETR-i

puhul. Seetõttu lisatakse VMS-i loetelud selle kohta, mida võib viisaregistri, LTR-i ja ETR-i põhimääruses reguleerida.

Viisaregistri ja LTR-i terminite ühtlustamine

Viisaregistrit on reguleeritud VMS-i §-s 102 ja LTR-i §-s 111. Kuna nendele andmekogude le on nendes paragrahvides viidatud ebaühtlaselt, ühtlustatakse sõnastust. Muudatused on

tehnilised. 3.1.4. Paberivaba asjaajamine (§ 1 p-d 60 ja 61 ning § 3 p-d 2 ja 4)

Eelnõu § 1 punktiga 60 täiendatakse VMS-i §-ga 2121, milles reguleeritakse tähtajalise

elamisloa taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite (edaspidi punktis 3.1.4 andmed ja tõendid) elektroonilist esitamist.

 Lõikes 1 sätestatakse, et välismaalane võib esitada andmed ja tõendid elektroonilise kanali

kaudu PPA-le enne, kui ta esitab VMS-i §-s 213 sätestatud korras tähtajalise elamis loa taotluse.

 Lõikes 2 nähakse ette, et andmete ja tõendite esitamist ei käsitata tähtajalise elamis loa taotlusena ning välismaalane ei pea neid digiallkirjastama, kui tal ei ole kehtivat Eesti

digitaalset dokumenti.

 Lõikes 3 täpsustatakse, et andmeid ja tõendeid töödeldakse ETR-s kuus kuud nende

esitamisest arvates. Kui välismaalane esitab tähtajalise elamisloa taotluse, käsitatakse neid tähtajalise elamisloa taotluse andmetena. Kui välismaalane ei esita kuue kuu jooksul tähtajalise elamisloa taotlust, kustutatakse andmed ja tõendid automaatselt. Andmete ETR-s

töötlemise kuuekuuline tähtaeg on analoogne tähtajaga, mis on nähtud praegu ette eel- täidetud viisataotluse andmete säilitamisele.

Kehtivas VMS-s ei ole andmete ja tõendite elektroonilist esitamist reguleeritud. VMS-i § 213

lõige 11 võimaldab esitada elektrooniliselt üksnes tähtajalise elamisloa taotluse, kui välis -

maalasel on võimalus esitatavad andmed digiallkirjastada, teda on varem daktüloskopeeritud ja tema sõrmejäljed vastavad kehtivatele nõuetele. Kehtestatava § 2121 sihtrühm on välis-

maalased, kes ei vasta nendele nõuetele. VMS-i menetlustele kohaldub HMS-i § 15, mille kohaselt tuleb taotlust ja esitatud andmeid käsitada puudustega taotlusena, kui need ei vasta kehtestatud nõuetele. Seega on kehtestatavas §-s 2121 oluline sätestada, et andmeid ja tõendeid

20

ei käsitata tähtajalise elamisloa taotlusena ning PPA-l ei teki kohustust alustada nende põhjal tähtajalise elamisloa menetlust. Samal eesmärgil täpsustatakse, et andmeid ja tõendeid ei pea digiallkirjastama, kui välismaalasel ei ole kehtivat digitaalset dokumenti.

Muudatust ei ole seni olnud vaja teha, sest praktikas ei ole välismaalasel olnud võimalust

esitada PPA iseteeninduskeskkonnas elektroonilist tähtajalise elamisloa taotlust. Praegu täidab välismaalane kõigepealt PDF-failis taotlusankeedi ja prindib selle välja ning esitab selle seejärel koos omakäelise allkirja ja nõutavate lisadokumentidega PPA või Eesti välisesinduse

teenistujale. Muudatuse tulemusena tekib välismaalasel võimalus esitada andmeid ja tõendeid elektroonilise kanali ehk PPA iseteeninduskeskkonna kaudu. Kuna tähtajalise elamisõiguse

taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid kantakse ka sel juhul automaatselt üle ETR-i, muutub ka elamisõiguse registreerimise menetlus tõhusamaks. 2023. aastal esitati PPA-le 118 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlust, 29 tähtajalise elamisõiguse

pikendamise taotlust ja 591 alalise elamisõiguse taotlust (vt tabel 5).

PPA iseteeninduskeskkonnas saavad tulevikus andmeid ja tõendeid esitada nii need välis- maalased, kes taotlevad tähtajalist elamisluba esimest korda, kui ka need välismaalased, kes taotlevad korduvat tähtajalist elamisluba või elamisloa pikendamist, samuti välismaalased, kes

taotlevad pikaajalise elaniku elamisluba. Praegu esitavad välismaalased PPA-le korduvaid tähtajalise elamisloa taotlusi e-posti teel digiallkirjastatult. 2023. aastal esitati PPA-le 9228

tähtajalise elamisloa taotlust, 4029 tähtajalise elamisloa pikendamise taotlust ja 832 pikaajalise elaniku elamisloa taotlust (vt tabel 6).

Tabel 5. PPA-le esitatud Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme elamisõiguse taotlused aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Tähtajalise elamisõiguse taotlused 87 115 140 159 118

Tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotlused 12 11 19 23 29

Alalise elamisõiguse taotlused 623 560 614 601 591

Tabel 6. PPA-le esitatud elamisloa taotlused aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Tähtajalise elamisloa taotlused 9976 8712 10 679 10 978 9228

Tähtajalise elamisloa pikendamise taotlused 2298 2031 3185 3713 4029

Pikaajalise elaniku elamisloa taotlused 1058 1650 685 794 832

Eelnõu § 1 punktiga 61 täiendatakse VMS-i § 213 lõikega 12, milles sätestatakse, et kui välismaalane on andmed ja tõendid esitanud elektroonilise kanali kaudu, kinnitab ta nende

õigsust tähtajalise elamisloa taotluse allkirjastamisega. Taotluse võib allkirjastada selle vastu- võtmiseks pädeva asutuse infotehnoloogilise vahendiga.

Muudatuse eesmärk on tagada, et andmete ja tõendite õigsus saaks läbi tähtajalise elamis loa taotluse allkirjastamise kinnitatud ka juhul, kui andmed ja tõendid esitatakse PPA iseteenindus -

keskkonnas. Samuti on eesmärk soodustada senisest rohkem paberivaba asjaajamist. Praegu täidab välismaalane kõigepealt PDF-failis taotlusankeedi ja prindib selle välja ning esitab selle seejärel omakäelise allkirjaga PPA või Eesti välisesinduse teenistujale. Edaspidi ei pea PPA

iseteeninduskeskkonnas esitatud tähtajalise elamisloa taotlust välja printima ning välismaa lane saab andmete ja tõendite õigsust kinnitada allkirjaga otse ekraanil kuvataval taotlusel.

Muudatus toetab pikaajalist eesmärki võimaldada ametiasutustega paberivaba asjaajamist ja teha igapäevased toimingud paindlikumaks. Kui välismaalane esitab tähtajalise elamis loa

21

taotluse isiklikult, tuvastab PPA või Eesti välisesinduse teenistuja tema isiku, veendub, et allkir i antakse infotehnoloogilise vahendi abil oma käega, ja kinnitab taotluse esitamist ajatempliga. Muudatus, mis võimaldab allkirjastada tähtajalise elamisloa taotluse selle vastuvõtmiseks

pädeva asutuse infotehnoloogilise vahendiga, tehakse õigusselguse eesmärgil ja see ei kohusta PPA-d ega VÄM-i oma menetlust muutma, kuid võimaldab paberivaba menetlust siis, kui

vajalikud ettevalmistustööd on tehtud. Samasugune võimalus on kehtivas õiguses loodud isikut tõendavate dokumentide taotluste esitamiseks.

Eelnõu § 3 punktidega 2 ja 4 täiendatakse ELKS-i §-ga 231 ja § 24 lõikega 21, milles reguleeritakse Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks

nõutud andmete ja tõendite elektroonilist esitamist ning nende õigsuse kinnitamist. Sarnaselt VMS-ga puudub ka kehtivas ELKS-s Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme

tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmete ja tõendite elektroonilise esitamise regulatsioon. Praegu täidab Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kes taotleb tähtajalist

elamisõigust esimest korda, kõigepealt PDF-failis taotlusankeedi ja prindib selle välja ning esitab selle seejärel koos omakäelise allkirja ja nõutavate lisadokumentidega PPA-le või Eesti välisesindusele. Muudatuse tulemusena tekib ka Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmel

võimalus esitada tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks nõutud andmed ja tõendid elektroonilise kanali ehk PPA iseteeninduskeskkonna kaudu. Kuna tähtajalise elamisõiguse taotlemiseks

nõutud andmed ja tõendid kantakse ka sel juhul automaatselt üle ETR-i, muutub ka elamis- õiguse registreerimise menetlus tõhusamaks. 2023. aastal esitati PPA-le 118 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotlust, 29 tähtajalise elamisõ iguse

pikendamise taotlust ja 591 alalise elamisõiguse taotlust (vt tabel 5).

3.2. Tööränne

3.2.1. Tööandja Eesti äriregistris registreerimise nõue (§ 1 p-d 18, 21–23 ja 45)

Eelnõu § 1 punktidega 18 ja 21–23 nähakse lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ja töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisel ette nõue, et tööandja peab olema kantud Eesti äriregistrisse. Selleks muudetakse VMS-i § 105 lõiget 3, § 106 lõike 11 punkti 2, lõiget 3,

lõike 4 sissejuhatavat lauseosa ning lõikeid 5 ja 11, § 1063 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa,

§ 140 lõike 2 punkti 5, § 176 lõiget 2, § 177 lõikeid 1–12, § 181 lõike 1 punkti 8, lõike 2

punkti 2, lõikeid 3 ja 4, lõike 5 sissejuhatavat lauseosa ning lõikeid 51 ja 7 ning § 192

lõike 21 punkti 1.

Praegu saab tööandja, kes kutsub välismaalase Eestisse tööle, olla nii lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kui ka töötamiseks tähtajalise elamisloa menetluses üldjuhul ka muu

riigi ettevõtja, kes on võtnud ennast Eestis mitteresidendist tööandjana arvele (edaspidi mitte- residendist tööandja). Praktikas kasutavad seda lahendust välistööjõu värbamiseks ka Eesti ettevõtjad, kes asutavad ettevõtte teises liikmesriigis või kolmandas riigis ja vormistavad selle

kaudu välismaalased Eestisse tööle. Sellise skeemi võimaldamiseks puudub mõistlik põhjendus. Seetõttu kehtib edaspidi lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ja töötamiseks

tähtajalise elamisloa andmisel nõue, et tööandja peab olema kantud Eesti äriregistrisse. Muu riigi ettevõtja saab tulevikus kutsuda Eestisse välismaalasi tööle vaid juhul, kui tegemist on teenusevaba liikumisega või liikmesriigist Eestisse lähetamisega, mis on Euroopa Liidu

õigusest tulenev kohustus. Seetõttu on tähtis ka täpsustada, et mõeldakse ainult Eesti äriregistr it.

Muudatus aitab kaasa majanduse arengule, muudab töötamise regulatsiooni järgimise ja kontrollimise lihtsamaks ja selgemaks ning võimaldab senisest tõhusamalt ennetada viisade ja elamislubade väärkasutust. Lisaks võimaldab muudatus teha riigil senisest tõhusamalt kindlaks,

22

kas Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks taotletakse seaduslikku alust selle eesmärgi- päraseks kasutamiseks. Samuti aitab muudatus tagada ausat ettevõtluskeskkonda ja hoida ära ebasoovitavat mõju tööjõuturule.

Ettevõtja registreerimine Eesti äriregistris ei ole keeruline. Kui tööandja on leidnud sobiva

ettevõtlusvormi ning valinud ärinime ja tegevusala, on tal võimalik alustada registreerimist. Selleks on kaks võimalust: elektrooniline registreerimine e-äriregistris või notari kaudu. Äriregistri pidaja kannab ettevõtja äriregistrisse. Täpsemad juhised leiab riigiportaalist eesti.ee

ja e-residentsuse veebilehelt.

Viimase viie aasta andmetele tuginedes on mitteresidendist tööandjate osakaal lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlustes aastas keskmiselt 4,4% (vt tabel 7) ja töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise menetlustes keskmiselt 2,2% (vt tabel 8). Mitteresidend ist

tööandjad vahendavad peamiselt renditööjõudu ja otsivad töötajaid peamiselt töötleva tööstuse valdkonda.

Tabel 7. Mitteresidendist tööandjate osakaal lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlustest aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Resident 33 029 24 443 34 884 28 373 9675

Mitteresident 1575 1597 2783 1091 249

Osakaal % 4,6 6,1 7,4 3,7 2,6

Kokku 34 604 26 040 37 667 29 464 9939

Tabel 8. Mitteresidendist tööandjate osakaal töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlustest

aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Resident 3489 3120 4163 4834 4116

Mitteresident 56 73 201 111 9

Osakaal % 1,6 2,3 4,8 2,3 0,2

Kokku 3545 3193 4364 4954 4125

Eelnõu § 1 punktidega 21 ja 45 täiendatakse VMS-i § 106 lõiget 11 punktiga 2 ja § 176

lõikega 3, milles kehtestatakse Eesti äriregistris registreerimise nõude erand.

1) Erand kehtestatakse avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. See on vajalik, kuna:

 äriregistri seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on äriregister riigi infosüsteemi kuuluv andme -

kogu, mille pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eesti õiguse järgi asutatud eraõiguslike juriidiliste isikute, Eestis tegutsevate füüsilisest isikust ette- võtjate ja välismaa äriühingute filiaalide kohta26, ning

 äriregistri seaduse reguleerimisalasse ei kuulu informatiivse tähendusega riigi- ja koha- liku omavalitsuse asutuste riiklik register27, mille eesmärk on pidada avalikus sektoris

26 Mittetulundusühingute seaduse 01.02.2023 jõustunud § 75 kohaselt on ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste

register, sealhulgas selle alamregistrid usuliste ühenduste register, ametiühingute register, korteriühistute register

ja maaparandusühistute register, äriregistri osa ning kogu registrimenetlus on koondatud äriregistri seadusesse.

Selle tulemusena kohaldatakse kõigile eraõiguslikele juriidilistele isikutele ühtseid registripidamise sätteid ning

samu põhimõtteid ja korraldust. 27 Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri pidamise korra kehtestab kohtute seaduse § 16 lõike 21

kohaselt valdkonna eest vastutav minister.

23

arvestust riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute üle ning teha registriandmed kättesaadavaks.

Kuigi e-äriregistris on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused kuvatud sarnaselt eraõigus- likele juriidilistele isikutele, on neil andmetel õiguslikult erinev tähendus.

2) Samuti kehtestatakse erand lähetatud töötajale. Eesmärk on säilitada lähetatud töötajale

kehtiv regulatsioon, arvestades ELTTS-i ja lähetatud töötajate direktiivi 96/71/EÜ28.

Lisaks ühtlustatakse VMS-i sõnastust. Praegu on osas sätetes „Eestis registrisse kantud“ (§ 105

lg 3 ning § 181 lg 2 p 2 ja lg 3) ja osas sätetes „Eestis registreeritud“ (§ 106 lg 11 p 2 ning lg-d 3–5 ja 11, § 140 lg 2 p 5, § 176 lg 2, § 177 lg-d 1–12, § 181 lg 1 p 8 ja lg-d 4–51 ja 7 ning § 192 lg 21 p 1). Edaspidi kasutatakse kõigis nimetatud sätetes sõnastust „Eesti äriregistr isse

kantud“. Muudatust ei tehta VMS-i § 624 lõikes 2, § 106 lõikes 19, § 1062 lõikes 11 ja § 185 lõikes 22, sest nendes võib välismaalase tööandja olla ka mitteresident. Mitteresidendist töö-

andjat ei kanta Eesti äriregistrisse, vaid registreeritakse MTA-s. 3.2.2. Tööandja eelneva tegeliku majandustegevuse nõue (§ 1 p-d 45, 51 ja 52)

Eelnõu § 1 punktiga 45 täiendatakse VMS-i § 176 lõikega 4 ning punktidega 51 ja 52

muudetakse VMS-i § 1811 lõike 1 punkte 1 ja 2 ning lõiget 2, et kehtestada nõue, et tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba taotletakse, peab olema vahetult enne tähtajalise elamisloa taotluse esitamist vähemalt järjestikuse 12 kuu jooksul olnud tegelik majandus -

tegevus Eestis.

Kehtivas VMS-s ei ole üldjuhul sätestatud tööandjatele, kes kutsuvad välismaalasi Eestisse tööle, kohustust enne kindlal ajal tegelikult majanduslikult tegutseda ja seega sobib välis - maalase kutsujaks üldjuhul ka uus ettevõtja, välja arvatud näiteks tippspetsialisti kutsuja või

kasvuettevõte. Selleks, et hinnata senisest tõhusamalt ettevõtja usaldusväärsust ja võimekust täita VMS-s sätestatud kutsuja kohustusi, nähakse eelnõuga tööandjale, kelle juures tööta-

miseks tähtajalist elamisluba taotletakse, ette tegeliku majandustegevuse minimaalne ajaline määr. Edaspidi on eeldus, et tööandjal on vahetult enne tähtajalise elamisloa taotluse esitamist olnud Eestis tegelik majandustegevus vähemalt 12 kuud. Muudatus võimaldab töötamiseks

tähtajalise elamisloa taotlemise menetluses PPA-l senisest tõhusamalt hinnata, kas tööandja tegutseb tegelikult Eestis ja soodustab välismaalast tööle võttes Eesti majanduse, teaduse,

hariduse või kultuuri arengut, samuti kas välismaalane soovib ka tegelikult pikemaajalise lt Eestis elada ja töötada või esitatakse taotlus, kuna soovitakse saada seaduslik alus Schengeni alal viibimiseks.

Tegelik majandustegevus on määratlemata õigusmõiste, mida sisustatakse igal konkreetsel

juhul eraldi. PPA hindab töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemisel tööandja tegelikku majandustegevust ka praegu. Tegelikku majandustegevust on võimalik hinnata näiteks majandusaasta aruannete, regulaarselt tasutud maksusummade, käibe ja müügitulu, töötajate

arvu ning põhivara põhjal, samuti kehtiva tegevusloa põhjal, kui tööandjal on loakohustus. Loetelu ei ole ammendav: tööandja saab tegelikku majandustegevust tõendada mistahes

tõendiga, sealhulgas enda seletuste ja dokumentidega, nagu lepingud, pädevate asutuste välja - antud tõendid ja maksudeklaratsioonid ning pangakonto väljavõtted. Hinnangu, kas tegeliku majandustegevuse nõue on täidetud, annab igal konkreetsel juhul PPA, tuginedes menetluses

kogutud tõenditele. Viimase viie aasta andmete põhjal esitati töötamiseks tähtajalise elamis loa

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses

teenuste osutamisega. – EÜT L 18, 21.01.1997, lk 1–6.

24

taotlemise menetlustes 5,28% taotlustest kuni 12 kuu jooksul ettevõtte loomisest (vt tabel 9). Selliste taotluste hulk on viimase viie aasta jooksul vähenenud.

Tabel 9. Töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlused alates ettevõtte loomisest aastatel 2019– 2023 (allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Kokku 3489 3120 4163 4834 4116

Esitatud kuni 12 kuu jooksul alates ettevõtte loomisest 212 180 208 252 121

Esitatud hiljem kui 12 kuud alates ettevõtte loomisest 3277 2940 3955 4582 3995

Kuni 12 kuu jooksul esitatud taotluste osakaal % 6,5 6,1 5,3 5,5 3

Eelnõu § 1 punktiga 45 täiendatakse ka VMS-i § 176 lõikega 5, et sätestada tegeliku majandustegevuse nõude erand õpetajale, akadeemilisele töötajale ja teadlasele ning lähetatud

töötajale. Eesmärk on säilitada neile kehtiv regulatsioon, arvestades õpi- ja teadusrände direktiivi (EL) 2016/80129, ELTTS-i ja lähetatud töötajate direktiivi 96/71/EÜ.

3.2.3. Töötamise regulatsiooni korrastamine (§ 1 p-d 24, 25, 27, 28, 30, 44, 46, 47, 49, 53

ja 71)

Kehtivas VMS-s on töötamise regulatsioon kohati keerukas ning sisaldab mitmeid töötamise

kategooriaid ja tingimusi. See tekitab teadmatusest eksimusi, võimaldab tahtlikku kuri- tarvitamist ning muudab nõuete täitmise kontrollimise keeruliseks ja aeganõudvaks. Eelnõuga korrastatakse töötamise regulatsiooni, sealhulgas ajakohastatakse renditöö regulatsiooni,

jäetakse välja lapsehoidja-koduabilise regulatsioon ja täpsustatakse kaugtööks antud viisa alusel Eestis töötamise regulatsiooni. Muudatused aitavad vähendada töötamise regulatsiooni

väärrakendamise riski, tagada ausat ettevõtluskeskkonda ja paremini kaitsta Eestis tööle asuvate välismaalaste õigusi. Lisaks tehakse mõned tehnilised muudatused, et tagada parem õigus - selgus.

Eelnõu § 1 punktidega 24, 25, 46 ja 47 muudetakse VMS-i § 106 lõikeid 7 ja 8, § 1761 lõiget 2

ning tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 106 lõiked 81 ja 9 ning § 1761 lõiked 21 ja 3, et aja- kohastada renditöö regulatsiooni. Senine deposiidinõue asendatakse nõudega, et tööandjal peab olema enne välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse või töötamiseks

tähtajalise elamisloa taotluse esitamist järjestikuse 18 kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis.

Renditöö regulatsioon koos deposiidinõudega jõustus VMS-s 1. jaanuaril 2016. Deposiid i- nõudel oli kaks eesmärki:

1) vähendada riski, et võidakse hakata looma fiktiivseid personalirendiettevõtteid eesmärgiga hakata massiliselt välismaalasi Eestisse toimetama;

2) täita sanktsioonide direktiivist 2009/52/EÜ30 tulenevat kohustust kehtestada meetmed, et välismaalasele oleks tagatud töötasu maksmine.

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike

teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusp rojektides

osalemise ja au pairʼina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta. – ELT L 132,

21.05.2016, lk 21–57. 30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult

riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimu m -

nõuded. – ELT L 168, 30.06.2009, lk 24–32.

25

Seega on deposiidinõude peamine eesmärk olnud tagada, et välismaalasi saaksid kutsuda tööle vaid renditöö vahendajad, kes tegelikult tegutsevad ja suudavad täita VMS-i töötamise tingimusi. Seda eesmärki on aga võimalik tagada ka vähem koormavate meetmetega:

1) äriühinguna registreerimine Eesti äriregistris või Euroopa Majanduspiirkonna teises liikmesriigis;

2) renditöö vahendajana tegutsemine ja 3) vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimise või töötamiseks tähtajalise elamis -

loa taotluse esitamist vähemalt järjestikuse 18 kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis

või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis.

Nagu eespool selgitatud, saavad tööandjad, sealhulgas renditöö vahendajad, tõendada tegelikku majandustegevust mistahes tõendiga, sealhulgas enda seletuste ja dokumentidega, nagu lepingud, majandusaasta aruanded, pädevate asutuste välja antud tõendid ja maksudekla-

ratsioonid. Hinnangu, kas tegeliku majandustegevuse nõue on täidetud, annab igal konkreetsel juhul PPA, tuginedes menetluses kogutud tõenditele. Lisaks peavad kõik liikmesriigid

väärtuslike andmestike direktiivi (EL) 2019/102431 kohaselt tegema äriregistris majandusaasta aruanded tasuta kättesaadavaks, mis võimaldab kontrollida ka teistes liikmesriikides registree - ritud äriühingute tegevust. Arvestades, et üldjuhul kestab majandusaasta 12 kuud ja majandus-

aasta aruanne tuleb äriregistrile esitada kuus kuud pärast majandusaasta lõppu, saab veenduda renditöö vahendaja tegelikus majandustegevuses majandusaasta aruannete kaudu peale 18 kuu

möödumist. Deposiidinõude asendamine 18-kuulise tegeliku majandustegevuse nõudega võimaldab hoida

ära fiktiivsed renditöö vahendajad ning kontrollida, kas renditöö vahendajal on Eestis tegelik majandustegevus ja seega ka võimekus maksta renditöötajale nõuetekohast töötasu. Samuti on

see põhjendatud seetõttu, et tööandjate esindusorganisatsioonide andmetel ei ole deposiidinõuet reaalselt järgitud ja puuduvad andmed, mis lubaksid arvata, et see on mõne eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. PPA andmetel ei ole olnud probleem see, et fiktiivsed

renditöö vahendajad registreeritakse Eestis, vaid et nad registreeritakse välisriigis ja töötajad vahendatakse Eestisse. Seda olukorda on nii mõnedki renditöö vahendajad ära kasutanud, et

skeemitada maksude ja palgatingimustega, näiteks renditöötajate lähetamine. Lisaks deposiidinõude asendamisele 18-kuulise tegeliku majandustegevuse nõudega piiratakse

renditöö regulatsiooni rakendamist. Välismaalase töötamist hooajatöötajana on reguleer itud hooajatöötajate direktiivis 2014/36/EL32, mille põhjenduse 12 kohaselt peaks direktiiv eelkõige

hõlmama otseseid töösuhteid hooajatöötajate ja tööandjate vahel. Põhjenduse 49 kohaselt peaksid liikmesriigid tagama asjakohased mehhanismid tööandjate üle järelevalve teosta- miseks, et tagada direktiivi, eelkõige õigusi, töötingimusi ja majutust käsitlevate sätete nõuete-

kohane jõustamine. Arvestades, et selliste mehhanismide rakendamine olukorras, kus ei ole vahetut töösuhet, vaid renditöö, on raskendatud ja hooajatöötajad on tööülesannete ajutisuse

tõttu haavatavas olukorras, mille kuritarvitamist tuleb ennetada, ei lubata edaspidi hooaja- töötajaid renditööks kasutada.

Eelkirjeldatud meetmetele lisaks on kehtivas VMS-s meetmeid, mis võimaldavad reageerida rändenõuete järgimata jätmisele ja rikkumisele, et vältida olukorda, kus välismaalase le,

sealhulgas renditöötajale, ei maksta nõuetekohast töötasu. Näiteks on VMS-s sätestatud karistus välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise, seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise ja teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest. Need karistused

31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori

valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud). – ELT L 172, 26.06.2019, lk 56–83. 32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/36/EL kolmandate riikide kodanike

hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta. – ELT L 94, 28.03.2014, lk 375–390.

26

laienevad ka renditöö vahendajale. Samuti on PPA-l võimalik anda kuni aastase kehtivusa jaga hinnang tööandja ebausaldusväärsuse kohta ning arvestada sellega tööandjaga seotud välismaalase Eestis viibimise ja töötamise menetluses.

Lisaks jõustusid 24. mail 2022 kaks olulist VMS-i muudatust, mis on aidanud korrastada

renditöö valdkonda ning tagada nõuetekohase palga maksmist ja ausat konkurentsi välistööjõu kasutamisel. 1. Renditöö võib registreerida lühiajalise Eestis töötamisena või tähtajalise elamisloa tööta-

miseks võib anda, kui tööandja on Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis registreeritud äriühing, kes vahendab renditööd. Seega ei saa renditöö regulatsiooni alusel

enam kutsuda välismaalasi Eestisse renditöö vahendajad, kes pärinevad kolmandatest riikidest ja kellega on PPA andmetel olnud VMS-i tingimuste täitmisel kõige rohkem probleeme.

2. VMS-s on nähtud tööandjale, sealhulgas renditöö vahendajale, ette kohustus maksta nõuete - kohast töötasu. Kui tööandja ei maksa nõuetekohast töötasu, on PPA-l võimalik teha tema

korrale kutsumiseks ettekirjutus. Kui tööandja jätab ettekirjutuse täitmata, on võimalik kohaldada sunniraha. Samuti peab tööandja arvestama, et tal ei ole enam võimalik töötajat kasutada, sest ettekirjutuse täitmata jätmise korral lõpeb ka välismaalase Eestis viibimise ja

töötamise õigus.

2022. aastal registreeris PPA lühiajalise Eestis töötamise 5612 korral ja andis töötamiseks 361 tähtajalist elamisluba, mille puhul oli tööandja renditöö vahendaja. 2023. aastal registreer is PPA lühiajalise Eestis töötamise 1212 korral ja andis töötamiseks 215 tähtajalist elamisluba,

mille puhul oli tööandja renditöö vahendaja. Lähtudes kasutajaettevõtja põhitegevusalast asuti renditöötajana peamiselt tööle töötlevasse tööstusse, ehitusse ja teenindusse (vt tabelid 10

ja 11).

Tabel 10. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise esiviisik, kui tööandja oli renditöö

vahendaja, kasutajaettevõtja põhitegevusala järgi aastal 2023 (allikas: PPA)

Kasutajaettevõtja põhitegevusala I kv II kv III kv IV kv Kokku

Muud teenindavad tegevused 93 146 108 84 431

Töötlev tööstus 136 155 84 39 414

Ehitus 65 51 53 35 204

Haldus- ja abitegevused 10 53 17 6 86

Veondus ja laondus 12 14 3 5 34

Tabel 11. Esmakordsete töötamiseks tähtajaliste elamislubade esiviisik, kui tööandja oli rendi-

töö vahendaja, kasutajaettevõtja põhitegevusala järgi aastal 2023 (allikas: PPA)

Kasutajaettevõtja põhitegevusala I kv II kv III kv IV kv Kokku

Töötlev tööstus 86 34 7 5 132

Ehitus 17 9 1 0 27

Muud teenindavad tegevused 9 4 1 7 21

Haldus- ja abitegevused 5 2 2 4 13

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

7 0 0 0 7

Eelnõu § 1 punktiga 71 täiendatakse VMS-i § 3093 lõikega 4. Selle kohaselt kohaldatakse eelnõuga kehtestatavaid töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise tingimusi ka juhul, kui

pikendatakse tähtajalist elamisluba, mis on antud enne nende tingimuste jõustumist. Rakendus - säte on vajalik, et oleks üheselt selge, et eelnõuga kehtestatavaid tingimusi ei kohaldata ainult esimest korda töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisel, vaid ka selle pikendamisel.

27

Eelnõu § 1 punktidega 27, 49 ja 53 tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 1061, § 107 lõike 12

punkt 13, § 181 lõike 1 punkt 13, § 1814 ja § 186 lõige 4, milles on reguleeritud lapsehoidja-

koduabilise Eestis töötamist.

Muudatuse eesmärk on korrastada VMS-i töötamise regulatsiooni. Lapsehoidja-koduabilise regulatsioon on osutunud tarbetuks ja ei täida oma eesmärki. Selle kaotamine on kooskõlas õpi- ja teadusrände direktiiviga (EL) 2016/801, kuna lapsehoidja-koduabilisena töötamise sätted on

liikmesriikidele ülevõtmiseks valikulised. Selle direktiivi artikli 2 lõike 1 teise lause kohaselt võivad liikmesriigid otsustada kohaldada direktiivi sätteid kolmandate riikide kodanike suhtes,

kes taotlevad riiki lubamist lapsehoidja-koduabilisena töötamiseks. Lapsehoidja-koduabilise regulatsiooni kaotamine VMS-st ei välista lapsehoidjana Eestis töötamist üldkorras. Alates 23. maist 2018, kui lapsehoidja-koduabilise regulatsioon VMS-s jõustus, on esitatud PPA-le

42 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja 3 tähtajalise elamisloa taotlust töötamiseks lapsehoidja-koduabilisena. See on väga väike arv, arvestades, et ainult 2023. aastal esitati kokku

9939 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlust ning 4704 töötamiseks tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise taotlust.

Eelnõu § 1 punktiga 28 muudetakse VMS-i § 1071 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa ja punkti 1, et täpsustada lühiajalise Eestis töötamise registreerimise regulatsiooni. Nähakse ette, et kui

tööandja on esitanud PPA-le välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse ja soovib registreerida välismaalase lühiajaliselt Eestis töötama:

 õpetaja, teadlase, akadeemilise töötaja või tippspetsialistina;

 iduettevõttes;

 kasvuettevõttes;

 ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana;

 teenuse osutamiseks või

 hooajatöötajana juhul, kui välismaalane on viimase viia aasta jooksul töötanud Eestis

hooajatöötajana, on välismaalase lühiajaline Eestis töötamine seaduslik kuni taotluse kohta otsuse tegemiseni.

Praegu peab PPA tegema välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse alusel positiivse otsuse isegi juhul, kui taotluses on puudused või lühiajalise Eestis töötamise

tingimused ei ole täidetud. Samuti ei kohaldata lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kiir- menetlust praegu juhul, kui tööandja soovib registreerida välismaalase töötama kasvuettevõttes. Muudatuse eesmärk on:

 täpsustada lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kiirmenetlust viisil, et soodustatud rühmadel tekib pärast taotluse esitamist küll kohe Eestis töötamise õigus, kuid PPA-l on

siiski pädevus ja õigus viia läbi sisuline menetlus, ning kui ilmneb, et lühiajalise Eestis töötamise tingimused ei ole täidetud, teha otsus keelduda töötamise õiguse andmisest ;

 võimaldada kohaldada lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kiirmenetlust ka välis- maalasele, kes viibib Eestis seaduslikult ja asub tööle kasvuettevõttes.

Muudatus, millega täpsustatakse lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kiirmenetlus t viisil, et PPA-l on siiski pädevus ja õigus viia läbi sisuline menetlus, ei mõjuta tööandja ega

välismaalase jaoks välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise protsessi. Kui välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotletakse VMS-i § 1071 lõikes 1

nimetatud juhul, tekib välismaalasel jätkuvalt õigus asuda Eestis tööle kohe samal kalendri- päeval, millal tööandja on tema lühiajalise Eestis töötamise PPA-s registreerinud. Muudatuse eesmärk on üksnes tõhustada PPA tööd: PPA-l ei ole edaspidi kohustust teha ebaõigeid lühi-

ajalise Eestis töötamise registreerimise otsuseid, mis tuleb seejärel kohe kehtetuks tunnistada.

28

Muudatus, millega võimaldatakse lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kiirmenetlust ka kasvuettevõttes tööle asumise korral, tagab kasvuettevõttele välismaalase tööle võtmise l sarnased võimalused teiste soodustatud rühmadega, näiteks iduettevõttega. Kasvuettevõte

VMS-i § 1063 tähenduses on tegevust kasvatav Eestis registreeritud äriühing või välismaa äriühingu Eesti äriregistrisse kantud filiaal, mille eesmärk on arendada edasi suure globaalse

kasvupotentsiaaliga, tehnoloogial põhinevat, innovaatilist ja korratavat ärimudelit, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule ja vastab järgmistele tingimustele: 1) on tegutsenud vähemalt kümme aastat;

2) Eestis töötab vähemalt 50 töötajat; 3) on maksnud Eestis viimasel aastal tööjõumakse vähemalt üks miljon eurot;

4) tööjõumaksude kumulatiivne kasv viimase kolme aasta jooksul on 20%. Kasvuettevõtte eriregulatsioon jõustus VMS-s 1. jaanuaril 202333. Muudatustega loodi kasvu-

ettevõttele välismaalase Eestisse tööle võtmisel mitmeid soodustusi, näiteks sisserände piirarvu erand, töötukassa loa nõude erand ja soodsam palgakriteerium34. Lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise kiirmenetlust aga ei võimaldatud. PPA teeb praegu kasvuettevõttes töötamiseks esitatud lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse kohta otsuse 15 tööpäeva jooksul. Eelnõuga võimaldatakse välismaalasel, kes viibib Eestis seaduslikult, asuda kasvuettevõttes

tööle samal kalendripäeval, millal tööandja on tema lühiajalise Eestis töötamise PPA-s regist- reerinud.

Muudatus toetab kiire kasvumudeli ja suure lisaväärtusega ettevõtete konkurentsivõimet ning võimaldab neil Eestis tegutseda. Samuti aitab see kaasa majanduse arengule, kuna kasvuette-

võtte kasvupotentsiaal on tihti suurem kui näiteks väiksemal iduettevõttel ja suureneb huvi jätkata iduettevõtte äritegevust Eestis. MKM-i andmetel maksid kasvuettevõtted 2023. aastal

112,8 miljonit eurot riiklikke makse ja Eesti idusektorile ennustatakse lähiaastatel umbes 30% iga-aastast kasvu. See tähendab ka suuremat maksutulu riigieelarvesse. Praegu moodustavad kasvuettevõtete maksud kolmandiku idu- ja kasvuettevõtete maksudest. Seega on muudatuse l

majandusele positiivne mõju. Võimalikku negatiivset mõju ja väärkasutusriske aitavad maan- dada:

1) VMS-s sätestatud lühiajalise Eestis töötamise registreerimise tingimused, millele vastavust hindab menetluses PPA, ning

2) tõhus järelkontroll, milles on võimalik selgitada välja ja maandada võimalikke välismaa lase

ja tema Eestisse kutsujaga seotud riske.

Muudatus tehakse kooskõlastusringil MKM-lt ja Asutajate Seltsilt35 saadud ettepaneku põhjal.

Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse VMS-i § 110 lõiget 12. Selle kohaselt kehtestab vald-

konna eest vastutav minister määrusega lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel iduette- võtte määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja korra ning selleks esitatavate andmete ja

tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded. 1. jaanuaril 2023 jõustus VMS-i muudatus36, millega lisandus kasvuettevõtte regulatsioon. Kuna lühiajalise Eestis töötamise registreerimise l on vaja hinnata ka kasvuettevõtte vastavust VMS-s sätestatud tingimustele, lisatakse volitus-

normi kasvuettevõte. Muudatus on tehniline.

33 Välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seadus. – RT I,

14.05.2022, 1. 34 Eesti aasta keskmise brutokuupalga asemel peab tööandja maksma tasu, mis on vähemalt 80% Statistikaameti

viimati avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast. 35 MTÜ Asutajad. 36 Välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seadus . – RT I,

14.05.2022, 1.

29

Eelnõu § 1 punktiga 44 täiendatakse VMS-i § 176 pealkirja „Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärk“. Kuna paragrahvi täiendatakse kolme uue lõikega, milles reguleeritakse töötamiseks tähtajalise elamisloa andmise lisatingimusi, on vaja pealkirja ja lõigete vastavuse

tagamiseks täiendada ka pealkirja. Muudatus on tehniline.

3.2.4. Muud töörände muudatused (§ 1 p-d 19, 20, 26, 54 ja 72–74)

Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse VMS-i § 105 lõike 4 punkti 7, et täpsustada kaugtööks

antud viisa alusel Eestis töötamist.

Kehtiva VMS-i § 105 lõike 4 punkti 7 kohaselt võib ilma töötamiseks antava elamisloata Eestis töötada välismaalane, kellele on antud viisa kaugtöö tegemiseks ehk diginomaadi viisa. Digi- nomaadid on inimesed, kes on ühendanud reisimise kaugtööga, kasutades infotehnoloogil is i

vahendeid. Seega võib diginomaade osaliselt samastada Eestis pikemalt viibivate turistidega, arvestades, et nad:

 panustavad Eesti majandusse peamiselt tarbijatena, näiteks majutuse, toitlustuse ja meele- lahutuse tarbimise kaudu, ning

 saavad töötasu välisriigi tööandja, ettevõtja või kliendi heaks töötamise eest. Muudatusega täpsustatakse, et välismaalane võib jätkata Eestis diginomaadi viisa alusel tööta-

mist, ilma et tuleks registreerida lühiajaline Eestis töötamine, ainult juhul, kui ta teeb seda selle välisriigi tööandja, ettevõtja või kliendi heaks, kelle heaks ta töötas viisa taotlemise ajal või

kelle äritegevuses ta tegutses või kellele ta lepingulises suhtes teenust pakkus. Eesmärk on välistada diginomaadi viisa võimalik väärkasutus olukorras, kus asutakse tööle Eesti tööandja juurde ja minnakse viisa taotlemise kaudu mööda välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

üldnõuetest, sealhulgas palganõudest. Eesmärgipärane on võimaldada diginomaadil teha Eestis kaugtööd välisriigi tööandja, äriühingu või kliendi heaks, kuid juhul, kui diginomaad soovib

asuda tööle Eesti tööandja juurde või tema töötamise tingimused Eestis viibimise ajal ei vasta enam kaugtööks viisa andmise tingimustele, peab tema töötamine vastama VMS-i üldnõuete le. See tähendab, et kui diginomaad saabub Eestisse kaugtööks ja turismi eesmärgil, kuid soovib

asuda Eestis viibimise ajal kohaliku tööandja juurde tööle, on tal see võimalus, ent Eesti tööandja peab sellisel juhul tema töötamise PPA-s registreerima ja tuleb täita lühiajalise Eestis

töötamise nõuded. Muudatus on töötatud välja koostöös MKM-i ja EIS-ga.

Tabel 12. Kaugtööks taotletud ja antud viisad aastatel 2020–2023 (allikas: PPA)

2020 2021 2022 2023

Kaugtööks viisa andmise taotlused 58 176 242 231

Kaugtööks antud viisad 35 151 191 150

Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse VMS-i § 105 lõiget 4 punktiga 8, et lihtsustada ja soodustada rahvusvahelistumiseks oluliste filmide ja sarjade tootmist. Punktiga võimaldatakse

võttegrupil, millesse kuuluvad nii loomingulised kui ka tehnilised töötajad, teha Eestis filmi- võtteid, ilma et peaks esitama välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlust ja registreerima töötamise LTR-s. Eesti kui võttepaiga konkurentsieelise säilitamiseks on

oluline reguleerida Euroopa Liidu välise võttegrupi liikmete Eestis töötamist võimalikult paindlikult ja vähese halduskoormusega.

30

Eesti filmitööstuse üks oluline arengusuund on rahvusvahelistumine ja koostöö teiste riikidega. Filmivõtete Eestis korraldamine mõjutab märgatavalt majandust. Uuringu37 põhjal võib iga välisfilmi tegemiseks avaliku toetusena eraldatud euro tuua majandusse tagasi 2,5–8,2 eurot.

Välisfilmi Eestis tegemise kuludest 58% ei ole otseselt filmiga seotud, sealhulgas majutuse, transpordi, logistika, ehituse, võttepaiga rendi ja äri tugiteenuse kulud. Üldjuhul on kõige

suuremad eelarved Ameerika Ühendriikide filmistuudiote projektidel ning tavapäraselt toovad stuudiofilmide ja -sarjade tootjad kaasa suure osa võttegrupist. Näiteks saabus 2019. aasta projektiga „Tenet“ Eestisse sadu võttegrupi liikmeid, kes kulutasid Eestis 20,4 miljonit eurot.

Erandit ei kehtestata mistahes audiovisuaalse teose Eestis tootmiseks, vaid üksnes juhuks, kui

on täidetud järgmised tingimused. 1) Audiovisuaalne teos valmib Eesti ja välismaa filmitootjate koostöös. 2) Audiovisuaalne teos soodustab eesti kultuuri arengut ning toetab märgatavalt Eesti rahvus -

vahelistumist ja Eesti filmitootjate rahvusvahelise konkurentsivõime parandamis t. Kinni- tuse selle kohta annab iga kord Kultuuriministeerium või tema volitatud asutus aegsasti

enne teose Eestis tootmist. Kultuuriministeeriumi volitatud asutus võib olla näiteks Siht- asutus Eesti Filmi Instituut, kellele on Kultuuriministeerium halduslepinguga volitanud kultuuriministri 16. aprilli 2019. aasta määruse nr 14 „Film Estonia toetuskava“ rakenda-

mise, sealhulgas rahvusvahelistumist edendavatele filmiprojektidele toetuse eraldamise. Teabevahetuse korraldamiseks sõlmivad PPA ja Kultuuriministeerium või tema volitatud

asutus koostöökokkuleppe. Teabevahetus on vajalik, et tagada PPA-le vajalik eelteave näiteks olukorraks, kus välismaalane vajab Eestis ajutiseks viibimiseks viisat ja pöördub selleks PPA-sse või Eesti välisesindusse.

3) Audiovisuaalse teose tegelik kasusaaja ei asu Eestis ja see teos ei jää Eestisse, vaid välis- maisele filmitootjale. Juhul, kui teos jääb Eesti tootjale, tuleb välisriigi töötajad Eestis

nõuetekohaselt registreerida. Maksustamine

Tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) tähenduses on audiovisuaalse teose võttegrupi loomingu-

lised ja tehnilised töötajad mitteresidendid, kes on lühiajaliselt Eestis töölähetuses. Mitte- residendi tulu maksustamist Eestis on reguleeritud TuMS-i §-s 29. Kui võttegrupi loomingulise töötaja tulu ei ole seotud tema esinemise või tema teose esitamisega Eestis, siis TuMS-i § 29

lõiget 10 ei kohaldata. Võttepaigas töötamist ei saa lugeda esinemiseks ega teose esitamiseks. Mitteresidendi Eestis töötamisest saadud tulu maksustamise üldreegel on sätestatud TuMS - i

§ 29 lõikes 1: kui loominguline või tehniline töötaja on Eestis vaid lühikest aega ja tema tööandja ei ole Eestist, ei maksustata tema tulu Eestis tulumaksuga.

Sotsiaalmaksukohustust ei teki, kui kohaldub määrus (EÜ) nr 883/200438 või kui riigid on sõlminud sotsiaalkindlustuslepingu, mille kohaselt kohaldatakse lähteriigi sotsiaalkindlustus-

õigust. Vastasel juhul on mitteresidendist tööandjal sotsiaalmaksuseaduse § 4 punkti 3 kohaselt kohustus tasuda Eestis oma mitteresidendist töötaja tasult sotsiaalmaksu ja töötuskindlustus- makset. Sel juhul on tööandjal ka kohustus registreerida end Eestis mitteresidendist tööandjana.

Rahandusministeerium menetleb sotsiaalmaksuseaduse muudatust39, mis vabastab mitte- residendist tööandja mitteresidendist töötaja tasu sotsiaalmaksust, kui töötamine ei ületa

183 päeva ja töötajal on ravikulude kaitsega tervisekindlustusleping. Arvestades, et välismaa

37 Olsperg SPI 2022. Film Estonia tagasimaksefondi majandusmõju , lk 21. 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide

kooskõlastamise kohta. – ELT L 166, 30.4.2004, lk 72–116. 39 Eelnõu toimiku number 23-1206.

31

võttegrupi loomingulised ja tehnilised töötajad töötavad Eestis lühiajaliselt, kohalduks maksu- vabastus ka nende tasule, st nad oleksid sotsiaalmaksust ja töötuskindlustusmaksest vabastatud. Sotsiaalmaksuseaduse muudatus saadetakse lähiajal teisele kooskõlastusringile.

Töötamise registris registreerimine

Kohustus registreerida võttegrupi loomingulised ja tehnilised töötajad MTA töötamise registr is sõltub eelkõige sellest, kas neil on Eestis maksukohustus (MKS-i § 251 lg 4). Võttegrupi

loomingulistel ja tehnilistel töötajatel tulumaksukohustust üldjuhul ei ole. Seega sõltub nende töötamise registris registreerimise kohustus eelkõige sotsiaalmaksukohustusest, st sellest, kas

neile kohaldatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 või sotsiaalkindlustuslepingut. Kui ei kohaldata, peab nad töötamise registris registreerima. Kui jõustub eelkirjeldatud sotsiaalmaksuseaduse muudatus, on võttegrupi loomingulised ja tehnilised töötajad sotsiaalmaksust vabastatud, kui

nende töötamine ei ületa 183 päeva ja neil on ravikulude kaitsega tervisekindlustusleping.

Muudatus tehakse kooskõlastusringil KUM-lt saadud ettepaneku põhjal. Muudatuse välja- töötamisse oli kaasatud ka Rahandusministeerium.

Eelnõu § 1 punktiga 26 muudetakse VMS-i § 106 lõiget 13. Muudatusega täpsustatakse, et kui välismaalane töötab Eestis lühiajaliselt ettevõtjasiseselt üleviimise eesmärgil teise liikmes-

riigi ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisloa alusel, ei kohaldata VMS-i § 106 lõikes 13 sätestatud piirangut, et lühiajaline Eestis töötamine on lubatud kuni 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul. Muudatus on vajalik, kuna praktikas on ajalise piirangu kohaldamine tekitanud

küsitavusi. Muudatus ei muuda praktikat ega loo ettevõtjasiseselt üleviidud töötajale uusi õigusi. Jätkuvalt võib teise liikmesriigi ettevõtjasisese lt üleviidud töötaja elamisloa kehtivusa ja

jooksul registreerida välismaalase lühiajalise Eestis töötamise ettevõtjasiseselt üleviimise eesmärgil.

Direktiiv 2014/66/EL40 võimaldab ettevõtjasisese üleviimise eesmärgil töötada teises liikmes - riigis lühiajalise liikuvuse korral kuni 90 päeva 180 päeva jooksul ja pikaajalise liikuvuse korral

üle 90 päeva tingimusel, et välismaalasel on teise liikmesriigi kehtiv elamisluba ettevõtja- siseseks üleviimiseks. Direktiivi 2014/66/EL ülevõtmisel otsustas Eesti, et ei nõua pikaajalise liikuvuse korral lisaks Eesti elamisloa taotlemist, vaid teise liikmesriigi ettevõtjasiseselt üle-

viidud töötaja elamisloaga võib Eestis ettevõtjasiseselt üleviimise eesmärgil ja tingimuste l töötada eeldusel, et välismaalase lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud PPA-s. Selle

eesmärk direktiivi 2014/66/EL ülevõtmisel oli lihtsustada tööandjatele kolmandate riikide kodanike ettevõtjasisest üleviimist ja vähendada PPA töökoormust, sest direktiivis lubatud liikuvuseks täiendava elamisloa väljaandmine ei loo lisaväärtust. Ettevõtjasiseseks üle-

viimiseks peab välismaalasel olema igal juhul liikmesriigi kehtiv elamisluba.

Eelnõu § 1 punktiga 54 muudetakse VMS-i § 19012 lõike 1 punkti 1. Selle kohaselt keeldutakse Euroopa Liidu sinise kaardi pikendamisest või tunnistatakse see kehtetuks, kui selle valdaja on selle kehtivusaja kahe esimese aasta jooksul asunud tööle teise tööandja juurde,

kellel ei olnud töötukassa luba töökoha täitmiseks välismaalasega. Muudatusega lühendatakse teise tööandja juurde tööle asumise aega kahelt aastalt 12 kuule. Muudatus on seotud Euroopa

Liidu sinise kaardi ümbersõnastatud direktiivi (EL) 2021/188341 artikli 15 lõike 2 punktiga b,

40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/66/EL kolmandate riikide kodanike

liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimus te kohta ettevõtjasisese üleviimise korral. – ELT L 157,

27.05.2014, lk 1–22. 41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/1883, mis käsitleb kolmandate

riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemist ja seal elamise tingimusi ja millega

tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2009/50/EÜ . – ELT L 382, 28.10.2021, lk 1–38.

32

mille kohaselt on sinise kaardi valdajal õigus vahetada tööandjat töötukassa loata, kui sinise kaardi alusel töötamise algusest on möödunud esimesed 12 kuud, mitte kaks aastat. Eesmärk on viia VMS direktiiviga (EL) 2021/1883 kooskõlla.

Eelnõu § 1 punktiga 72 muudetakse VMS-i § 30911 teksti, et suurendada eesti keele oskuse

nõude rakendamise õigusselgust. Täpsustatakse, et eesti keele oskuse nõude erandit kohalda- takse üksnes töörändele, st üksnes juhul, kui välismaalasel oli 15. juulil 2018, millal nõue jõustus, kehtiv elamisluba töötamiseks. Lisaks täpsustatakse, et erandit kohaldatakse ka juhul,

kui taotletakse sellise elamisloa pikendamist.

Eelnõu § 1 punktidega 73 ja 74 muudetakse VMS-i § 30916, et viia see kooskõlla 1. jaanuaril 2024 jõustunud tööturumeetmete seadusega. Tööturuteenuste ja -toetuste seadus, millele on VMS-i §-s 30916 viidatud, on alates 1. jaanuarist 2024 kehtetu. Tööturumeetmete seaduse

jõustumisega kadus ka tööotsijana registreerimise võimalus, mis on VMS-i §-s 30916 tööturu- teenuste saamise eeldus. Tööturumeetme id pakutakse tööturumeetmete seaduse § 4 lõike 1

punktide 1 ja 2 kohaselt töötule, töötajale ja muule isikule. Muudatus võimaldab pakkuda VMS-i § 30916 sihtrühmale42 samu tööturumeetmeid nagu muule isikule. Need on tööturu olu- korrast ning tööturuteenustest ja -toetustest teavitamine, töövahendus ning karjääriteenused,

sealhulgas karjääriinfo vahendamine, karjäärinõustamine, töökeskne nõustamine ja tööklubi. Muudatus tehakse kooskõlastusringil MKM-lt saadud ettepaneku põhjal.

3.3. VMS-i kitsaskohtade lahendamine ja muud muudatused

3.3.1. Elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks (§ 1 p-d 9, 56–59, 61 ja 75)

Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 56–58 muudetakse VMS-i § 2102: lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „ja“ semikooloniga, lõiget 1 täiendatakse punktidega 11 ja 4 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 5 ja 6. Eelnõu § 1 punktiga 59 täiendatakse VMS-i §-dega 2105 ja 2106.

VMS-i § 2102 lõike 1 punktidega 11 ja 4 täiendatakse püsivalt Eestis elama asumiseks

tähtajalise elamisloa andmise lisatingimusi nõuetega: 1) läbida kohanemisprogramm ja 2) osata eesti keelt vähemalt A2-tasemel.

Püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on võimaldada jääda

Eestisse elama välismaalasel, kes on asunud Eestisse elama tähtajalise elamisloa alusel ja kelle Eestisse elama jäämine on kooskõlas avalike huvidega. Sellel alusel tähtajalise elamis loa andmiseks peab välismaalane üldjuhul olema elanud Eestis vähemalt kolm aastat viie

järjestikuse aasta jooksul ja olema Eestis hästi kohanenud ning tema senine tegevus peab olema olnud kooskõlas elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega.

Välismaalaste puhul, kes asuvad Eestisse pikemaks ajaks elama, on olulised süsteemsed lõimumis-, sealhulgas kohanemistegevused, sest nad mõjutavad pikemas plaanis Eesti püsi-

elanikkonna koosseisu. Välismaalased, kes asuvad Eestisse elama tähtajalise elamisloa alusel, suunatakse juba praegu pärast elamisloa andmist osalema riiklikus kohanemisprogrammis 43,

milles muu hulgas õpetatakse eesti keelt A1- ja A2-tasemel. Kohanemisprogrammi läbimine ja eesti keele oskuse omandamine on üks olulisemaid eeldusi, et ühiskonda sulanduda ja selles

42 Need on isikud, kellele on VMS-i § 30914 alusel antud sõjalise konflikti tõttu Ukrainas seaduslik alus Eestis

ajutiselt viibimiseks – näiteks Ukraina kodanik, kes viibis Eestis enne 2022. aasta 24. veebruari – ja kes ei tööta. 43 Kohanemisprogrammi eesmärk on toetada uussisserändajate rännet ja hilisemat lõimumist, tagades neile

teadmised riigi ja ühiskonna toimimisest, igapäevasest eluolust ning töö, õppimise ja perekonnaga seonduvast ning

soodustades neil eesti keele omandamist.

33

toimuvat mõista. Välismaalastele on eesti keele oskus ka vahend, et saavutada näiteks parem haridus ja töökoht, ent see on samuti tähtis ühiskonnale, kuna aitab kaasa lõimumisele ja eesti keele säilimisele. Lisaks uutele nõuetele läbida kohanemisprogramm ja osata eesti keelt

vähemalt A2-tasemel peavad püsivalt Eestis elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmiseks olema jätkuvalt täidetud ka praegused lisatingimused ja tähtajalise elamisloa andmise

üldtingimused: 1) elukoht Eestis; 2) legaalne sissetulek, et välismaalane ei vajaks toimetulekutoetust, ja

3) kindlustusleping, mis tagaks haiguse või vigastuse ravi kulud. Samuti ei tohi esineda tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid.

Muudatus mõjutab välismaalase Eestis elamise võimalusi, aidates seejuures senisest paremini kaasa tema Eestis lõimumisele, sealhulgas kohanemisele. Esmalt taotleb välismaalane täht-

ajalist elamisluba Eestis töötamiseks, õppimiseks, ettevõtluseks või perekonnaliikme juures elamiseks ning seejärel läbib pärast elamisloa saamist kohanemisprogrammi ning õpib ja

omandab eesti keele. Edasi on võimalik välismaalasel pikendada olemasolevat tähtajalist elamisluba või saada elamisluba püsivalt Eestis elamiseks juhul, kui on läbitud kohanemis - programm ja omandatud eesti keele oskus vähemalt A2-tasemel. Järgnevalt on võimalik

taotleda pikaajalise elaniku elamisluba, mille tingimus on eesti keele oskus B1-tasemel.

Püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise lisatingimused jõustuvad 01.01.2026 ja kohalduvad neile, kes taotlevad tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks sellest kuupäevast arvates. Uued nõuded ei kohaldu neile, kellele on enne muudatuse

jõustumist antud tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks ja kes soovivad seda pikendada.

VMS-i § 2102 lõigetega 5 ja 6 ning §-dega 2105 ja 2106 sätestatakse vähemalt A2-tasemel eesti keele oskuse nõude erandid. Sarnaselt pikaajalise elaniku elamisloa ja kodakondsuse taotlemi-

sega nähakse püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa taotlemise korral ette järgmised erandid:

1) eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama välismaalane, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse;

2) eesti keele tasemeeksamist vabastatakse täielikult välismaalane, kes ei ole terviseseisund i

tõttu püsivalt võimeline seda sooritama; 3) eesti keele tasemeeksamist vabastatakse osaliselt välismaalane, kes ei ole terviseseisund i

tõttu püsivalt võimeline seda täielikult sooritama – ta sooritab eksami sellises ulatuses ja viisil, mida tema terviseseisund võimaldab.

Eesti keele tasemeeksamist välismaalase täieliku või osalise vabastamise otsustab ekspert- komisjon, arvestades Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2017. aasta määrust nr 247 „Isiku

terviseseisundist tulenevalt kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja eesti keele ning kodakondsuse taotleja „Kodakondsuse seaduse“ ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksami sooritamise ulatuse ja viisi määramise või nimetatud eksamite sooritamisest vabasta-

mise tingimused ja kord“. Ekspertkomisjoni otsuse peale võib esitada halduskohtule kaebuse kolmekümne päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates.

2023. aastal taotles tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks 1838 välismaa last (vt tabel 13). PPA prognoosib, et 2024. aastal esitatakse umbes 2000 tähtajalise elamis loa

taotlust püsivalt Eestisse elama asumiseks.

34

Tabel 13. Tähtajalise elamisloa taotlused ja andmise otsused püsivalt Eestisse elama asumiseks aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Tähtajalise elamisloa taotlused püsivalt Eestisse elama asumiseks

1918 2211 1565 1618 1838

Nõue osata eesti keelt vähemalt A2-tasemel mõjutab lisaks PPA-le KUM-i, kes vastutab kohanemisprogrammi rakendamise eest, ning Haridus- ja Noorteametit (edaspidi HARNO),

kelle ülesanne on valmistada ette ja viia läbi eesti keele tasemeeksam. 2023. aastal läbis kohanemisprogrammis teemamoodulite koolitusi 907 ja A1–A2-taseme eesti keele õppe 340 VMS-i ja ELKS-i alusel tähtajalise elamisloa või -õiguse saanud välismaalast. 2024. aasta

24. mai seisuga on kohanemisprogrammi teemamoodulite koolitustes osalenud 778 ja A1–B1- taseme eesti keele õppes 880 sellist välismaalast.

Vähemalt A2-taseme eesti keele oskuse nõude jõustumisel suureneb eesti keele tasemeeksami sooritajate arv. 2023. aastal registreerus eesti keele A2-taseme eksamile 2090 inimest, kellest

osales eksamil 1994 ja sooritas selle positiivse tulemusega 1456 (73%)44. Arvestades tähtajalise elamisloa taotlejate arvu prognoosi võib eksaminandide arv kasvada kuni 2000 inimese võrra

aastas. Samas ei suurene nende arv hüppeliselt kohe muudatuse jõustumisel. Välismaalaste le varem antud tähtajalised elamisload aeguvad jooksvalt ja tähtajalist elamisluba püsiva lt Eestisse elama asumiseks taotletakse vahetult enne eelmise elamisloa kehtivuse lõppu.

Eksaminandide arv kasvab pigem etapiti ja esimestel aastatel pärast muudatuse jõustumist ei ole oodata, et eesti keele tasemeeksami läbiviimise koormus suuresti kasvaks. See annab

võimaluse arendada välja vajalik valmisolek. Samuti tegeletakse KUM-i ja HTM-i eestvedamisel pidevalt sellega, et parandada välis-

maalastele eesti keele õppe kättesaadavust, arendada õppevorme, näiteks e-õpet, ja tõsta teadlikkust eesti keele õppe võimalustest. Iseõppeks mõeldud e-õppe arendamine on eesti keele

õpetamise valdkonnas oluline samm, et vastata tänapäeva kiirele tehnoloogilisele arengule ja õppijate muutuvatele vajadustele. E-õppel on mitmeid eeliseid, sealhulgas ressursisäästlikkus ja rohkemate õppijate kaasamine. E-õppe platvormid ja materjalid saavad teenindada suurt

hulka õppijaid ilma suurte lisakuludeta. E-õppe platvormide ja materjalide arendamisel on suur osa ka tööandjatel. Neist populaarseim on õppijate seas Keeleklikk45, mis on algtaseme eesti

keele e-õppe kursus. Selle jätk on Keeletee46, mis hõlmab B1-taseme oskusi ja sobib nii ise- õppijale kui ka laiemaks kasutamiseks. HTM-l on plaan luua täiskasvanute eesti keele e-õppe kursusi ka B2- ja C1-tasemele.

Eelnõu § 1 punktiga 61 täiendatakse VMS-i § 213 lõikega 13. Selle kohaselt algatab PPA

VMS-i § 2103 alusel tähtajalise elamisloa menetluse ilma välismaalase tähtajalise elamis loa taotluseta. See erisus on praegu reguleeritud siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määruses nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle

taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“. Parema õigusselguse tagamiseks tuuakse see seaduse tasandile. Muudatus on tehniline.

Eelnõu § 1 punktiga 75 täiendatakse VMS-i rakendussättega § 30918, milles sätestatakse kohanemisprogrammi läbimise ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskuse nõude kohaldamise

erisus juhuks, kui taotletakse tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks või selle pikendamist.

44 Haridus- ja Noorteamet. Eesti keele tasemeeksamite statistika 2023. 45 Keeleklikk – eesti keele e-kursus. 46 Keeletee – eesti keele e-kursus.

35

Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktidega 56 ja 57. Kohanemisprogrammi läbimist ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskust ei nõuta, kui:

1) välismaalasel on kehtiv enne 2026. aasta 1. jaanuari antud tähtajaline elamisluba püsiva lt Eestisse elama asumiseks ja ta taotleb selle pikendamist;

2) välismaalane on esitanud enne 2026. aasta 1. jaanuari tähtajalise elamisloa taotluse püsiva lt Eestisse elama asumiseks ja otsus selle kohta tehakse pärast 2025. aasta 31. detsembrit.

Neid nõudeid ei kohaldata tagasiulatuvalt, sest see suurendaks välismaalase kohustusi. Kui välismaalane elab Eestis püsivalt Eestisse elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa alusel

ning taotleb pärast kohanemisprogrammi läbimise ja vähemalt A2-tasemel eesti keele oskuse nõude kehtestamist elamisloa pikendamist või on esitanud enne seda esmakordse taotluse, ei ole proportsionaalne neid nõudeid talle kohaldada, sest tema elamisloa taotlemise või pikenda -

mise ajal need ei kehtinud. Seega ei saanud välismaalane olla nõuetest teadlik ega astuda samme kohanemisprogrammi läbimiseks ega eesti keele omandamiseks ja tasemeeksami sooritami-

seks. 3.3.2. D-viisa taotlemine (§ 1 p-d 5, 6, 8–10 ja 29)

3.3.2.1. Ajutise viibimise alus ja D-viisa taotlemine Eestis sündinud alaealisele lapsele (§ 1

p-d 5, 6 ja 10) Eelnõu § 1 punktidega 5, 6 ja 10 täiendatakse VMS-i § 43 lõikega 33, § 44 lõikega 6 ja § 911

lõikega 12.

 VMS-i § 43 lõikes 33 nähakse ette, et Eestis sündinud alaealise lapse Eestis viibimise

seaduslik alus on VMS-i § 43 lõike 1 punktis 5 sätestatud seaduslik alus – vahetult seadusest tulenev õigus Eestis viibida –, kui vanem viibis lapse sünni ajal Eestis seaduslikult.

 VMS-i § 44 lõikes 6 täpsustatakse, et Eestis sündinud alaealisel lapsel on seaduslik alus Eestis viibimiseks, kuni tema vanemal on Eestis kehtiv ajutise viibimise alus.

 VMS-i § 911 lõikes 12 sätestatakse, et PPA-s võib taotleda D-viisat Eestis viibivale ala-

ealisele lapsele, kes on Eestis sündinud, kui tema vanem viibis lapse sünni ajal Eestis seaduslikult. Vanem peab Eestis seaduslikult viibima ka lapse D-viisa taotluse esitamise

ajal.

Muudatuse eesmärk on vältida olukorda, kus alaealine laps, kes on Eestis sündinud ja kelle vanem on Eestis ajutise viibimise aluse, näiteks D-viisa alusel, viibib pärast sündi Eestis ilma seadusliku aluseta, ja võimaldada talle taotleda D-viisat Eestis olles. Alaealise lapse seadusest

tulenev viibimisalus kehtib edasi ka siis, kui tema vanem saab juurde uue ajutise viibimise aluse, näiteks taotleb teise viisa, või tema olemasolevat ajutise viibimise alust pikendatakse.

Kehtivas VMS-s on õiguslünk – selline regulatsioon puudub. Et oleks tagatud õigusselgus ja põhiõigused47, on vaja VMS-i täiendada. Muudatus aitab arvestada alaealise lapse õiguste ja huvidega. Muudatust kohaldatakse juhul, kui Eestis sündinud alaealise lapse vähemalt üks

vanem viibis lapse sünni ajal Eestis seaduslikult. Praktikas on tulnud ette juhtumeid, kus välis- maalasel sünnib Eestis ajutiselt viibimise ajal laps. Praegu on ainuke võimalus, kuidas saada

vastsündinud lapsele Eestis viibimiseks seaduslik alus, reisida korraks riiki, kus asub Eesti saatkond ja taotleda seal lapsele viisa. See ei ole aga mõistlik, arvestades, et laps on vast- sündinud. Senisele praktikale tuginedes puudutab muudatus hinnanguliselt aastas kuni kümmet

vastsündinud last.

47 PS-i §-d 26 ja 27 tagavad perekonnapõhiõiguse. PS-i § 13 lõike 2 kohaselt kaitseb seadus igaühte riigivõimu

omavoli eest. PS-i §-s 14 on sätestatud, et õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtu -

võimu ning kohaliku omavalitsuse üksuste kohustus. Riigil on kohustus kehtestada põhiõiguste kasutamiseks

vajalik õigusraamistik ja kohased menetlused.

36

3.3.2.2. D-viisa taotlemine mõjuval põhjusel (§ 1 p-d 9, 10 ja 29)

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse VMS-i § 911 lõikega 13, millega nähakse ette, et PPA-s võib D-viisat taotleda välismaalane, kes viibib riigis ebaseaduslikult, kuid kellel puudub

mõjuval põhjusel võimalus esitada D-viisa taotlus Eesti välisesindusele, välja arvatud juhul, kui tema lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele.

Muudatuse eesmärk on ühtlustada D-viisa taotluse Eestis esitamise regulatsiooni tähtajalise elamisloa taotluse Eestis esitamise regulatsiooniga. VMS-i § 216 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib

PPA-s tähtajalist elamisluba taotleda välismaalane, kes viibib Eestis ebaseaduslikult, kuid kellel puudub mõjuval põhjusel võimalus esitada tähtajalise elamisloa taotlus Eesti välisesinduse le, välja arvatud juhul, kui tema lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele. Kuigi D-viisa annab

vähem õigusi kui tähtajaline elamisluba, puudub välismaalasel õigus esitada selle taotlus samas olukorras samamoodi nagu tähtajalise elamisloa oma. See ei ole aga mõistlik olukorras, kus

välismaalane soovib viibida Eestis ajutiselt. Seetõttu kehtestatakse see õigus ka D-viisa taotlemise korral. Väärkasutuse ärahoidmiseks tuleb välismaalasel põhjendada ja tõendada, miks ta kasutab Eestis D-viisa taotluse esitamise õigust. Selleks tuleb välismaalasel esitada

PPA-le põhjendused, miks tal ei ole võimalik esitada D-viisa taotlust Eesti välisesindusele, ja asjaolusid tõendavate dokumentide koopiad. D-viisa taotluse vastuvõtmisel hindab PPA, kas

Eestis D-viisa taotlemine on põhjendatud või mitte. Senisele praktikale tuginedes on see pigem erandjuht.

Eelnõu § 1 punktiga 9 asendatakse VMS-i § 65 lõike 2 punktis 6 sõna „ja“ semikooloniga ning punktiga 29 § 108 lõike 1 punktis 8 sõna „või“ semikooloniga. Muudatused on tehnilised.

Praktikas on tulnud ette juhtumeid, kus D-viisa andmisest keeldumise korral leitakse, et VMS-i § 65 lõike 2 punkti 6 kohaldamine eeldab, et täidetud on ka sama lõike punktis 7 sätestatud viisa andmisest keeldumise alus või et PPA oleks pidanud hindama VMS-i § 65 lõike 2

punktides 7 ja 8 sätestatud eelduste täidetust. Kuna VMS-i § 65 lõike 2 sissejuhatava lauseosa kohaselt keeldutakse D-viisa andmisest, kui esineb vähemalt üks punktides 1–9 loetletud

alustest, ei ole seadusandja mõte olnud, et hinnata tuleks erinevaid keeldumise aluseid kogumina. Analoogne muudatus tehakse VMS-i § 108 lõike 1 punktis 8.

3.3.2.3. D-viisa taotlemine õppiva välismaalase alaealisele lapsele (§ 1 p 8)

Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse VMS-i § 622 lõiget 3, milles on sätestatud, et kui välismaalasele antakse viisa Eestis õppima asumiseks ja ta kasvatab alaealist last, võib tema lapsele anda viisa temaga samadel tingimustel. Lõiget muudetakse nii, et edaspidi võib välis -

maalase alaealisele lapsele anda viisa temaga samadel tingimustel ainult juhul, kui ta kasvatab oma alaealist last üksi.

Muudatus ei välista välismaalase perekonnaliikmele viibimisaluse andmist tema külastamiseks. Muudatus tähendab, et iga viisataotluse kohta tehakse eraldi kaalutlusotsus ning kontrollitakse

muu hulgas viisa taotlemise eesmärgipärasust ja seda tõendavaid dokumente ning viisaga antava viibimisaja põhjendatust. Seega saab välismaalase perekonnaliige teda soovi korral

Eestis külastada ja välismaalase alaealisel lapsel on võimalik säilitada kontakt mõlema vanemaga.

Kui välismaalane alustab õppimist, ei ole riigil kindlust, et selleks antud viisat kasutatakse eesmärgipäraselt ja õppetöös suudetakse täiskoormusel osaleda ning et välismaalasel on seega

võimalik saada enne ajutise viibimise aluse lõppemist tähtajaline elamisluba õppimiseks. Viisa

37

on ajutise viibimise alus, mis antakse maksimaalselt üheks aastaks ja mille lõppedes peab välis- maalane pöörduma tagasi päritoluriiki. Arvestama peab ka, et välismaalasel ei ole põhiõigust asuda Eestisse õppima, mistõttu asjaolu, et ta ei saa taotleda oma perekonnaliikmele viisat

samadel tingimustel nagu endale, ei ole talle piirav.

3.3.3. Püsivalt Eestis elamise mõiste (§ 1 p 2)

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse VMS-i §-s 6 Eestis püsivalt elamise mõistet. Kehtiva

VMS-i kohaselt on välismaalase püsiv Eestis elamine VMS-i tähenduses välismaalase Eestis viibimine Eesti elamisloa või elamisõiguse alusel. Muudatusega täpsustatakse, et püsiva lt

Eestis elamine VMS-i tähenduses on välismaalase Eestis viibimine Eesti elamisloa või elamis- õiguse alusel, kui tema peamine elukoht on Eestis.

Tähtajaline elamisluba antakse välismaalasele Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks vastavalt VMS-s sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele. Seega on oluline, et

välismaalane kasutaks tähtajalist elamisluba eesmärgil, milleks see talle anti, ehk Eestis päriselt elamiseks. Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ja täpsustada senist püsivalt Eestis elamise mõistet, sidudes selle ka peamise elukohaga Eestis. Muudatus toetab tähtajalise

elamisloa eesmärgipärast kasutamist, tagades PPA-le paindlikkuse ja võimaluse igal üksikjuhul hinnata, kas välismaalase elamisloa omamine või selle pikendamine on põhjendatud või mitte.

VMS-i §-de 18 ja 19 kohaselt on välismaalasel Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise ning Eestist lahkumise korraldamise menetluses nii kaasaaitamis- kui ka

tõendamiskohustus. Välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise ning Eestist lahkumise korraldamise menetluses on välismaalane või muu asjasse-

puutuv isik kohustatud aitama kaasa ja tõendama Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise seadusliku aluse andmisel, omamisel, pikendamisel ja kehtetuks tunnistamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Peamist elukohta iseloomustab seotus välismaalase isiklike ja majanduslike

huvidega ning seda on võimalik kindlaks määrata ja tõendada mistahes tõenditega. Näiteks saab PPA välismaalase püsivalt Eestis elamist hinnata ja kontrollida läbi erinevate riiklike, Euroopa

Liidu ja rahvusvaheliste andmekogude. Samuti saab välismaalane esitada erinevaid kirjalikke selgitusi ja dokumente, mis tõendavad tema püsivat Eestis elamist, näiteks tõendid töötasu laekumise kohta, tõendid majandusliku tegevuse kohta Eestis, tunnis tajate selgitused või

erinevad riigi või kohaliku omavalitsuse teavitused.

3.3.4. Nõuded taotlusele ja lisadokumentidele (§ 1 p-d 3 ja 11)

Eelnõu § 1 punktiga 3 jäetakse VMS-i § 29 lõikest 4 ja § 30 lõikest 1 välja vene keel. Kehtiva

VMS-i kohaselt võib isik esitada taotluse ja sellele lisatud tõendid eesti, vene või inglise keeles. Samuti peab välisriigis väljaantud muukeelse dokumendi olema tõlkinud vandetõlk eesti, vene

või inglise keelde. Muudatuse tulemusena võib taotluse ja sellele lisatud tõendi edaspidi esitada ainult eesti või inglise keeles ning välisriigis väljaantud muukeelse dokumendi peab olema vandetõlk tõlkinud eesti või inglise keelde. Muudatuse eesmärk on hoida kokku tõlke- ja

arenduskulusid.

Kuivõrd lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa Eesti välisesinduses taotlemisele kohalda- takse viisaeeskirja48 (VMS-i § 90 lg 1), säilib ka kohustus võimaldada esitada sellise viisa taotlus asukohariigi keeles. Samuti ei välista muudatus haldusorgani võimalust küsida VMS-i

48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse

viisaeeskiri (viisaeeskiri). – ELT L 243, 15.09.2009, lk 1–58.

38

§ 31 lõike 1 alusel taotlejalt täiendavaid või täpsustavaid andmeid või tõendeid, nagu originaa l- keeles dokumenti või selle koopiat. Sellise olulise teabe esitamise juhendi saab haldusorgan avaldada oma ametlikul veebilehel.49

Eelnõu § 1 punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 95 lõige 1, et ühtlustada nõudeid

viisa- ja elamisloa taotlusele lisatavatele tõenditele. Lõikes on nähtud ette, et VMS-i §-s 30 sätestatud nõudeid välisriigis väljaantud dokumendile ei kohaldata viisataotlusele lisatavate tõendite suhtes. Kuna lõige tunnistatakse kehtetuks, peab välisriigis väljaantud muukeelne

dokument, mis on viisataotlusele tõendina lisatud, olema edaspidi tõlgitud eesti või inglise keelde. Samuti, iga viisataotlusele lisatud tõend, mis on välisriigis väljaantud avalik dokument,

peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostilliga, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Muudatus on vajalik, et viia VMS kooskõlla praktikaga. Näiteks on olukordi, kus välismaa lase

abikaasal ja lapsel on õigus saada viisa samal alusel nagu välismaalasel. Sellistes olukordades on haldusorganil vaja veenduda, et sugulussidemeid tõendavad dokumendid on ehtsad.

Praktikas nõuavad konsulaarametnikud ja PPA ametnikud juba praegu viisa taotlejalt legaliseeritud või apostilliga kinnitatud dokumente, kuna esineb võltsinguid. Olukord, kus viisa taotlejalt võidakse nõuda hiljem viisataotluse menetluses dokumendi legaliseerimist või

kinnitamist apostilliga, on taotlejale koormav, kuivõrd puudub õigusselgus ja menetlus pikeneb. Seega on oluline luua viisa taotlejale selgus, et välisriigis väljaantud avalik dokument tuleb

legaliseerida või kinnitada apostilliga. Muudatus tehakse kooskõlastusringil VÄM-lt saadud ettepaneku põhjal.

3.3.5. Avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamine (§ 1 p 38–41 ja § 4)

Eelnõu § 1 punktidega 38–41 muudetakse VMS-i § 124 lõike 2 punkti 11 ja lõiget 3 ning

§ 125 lõike 1 punkti 7 ja täiendatakse § 124 lõiget 2 lõikega 111, et täpsustada avaliku korra

ja riigi julgeoleku tagamiseks tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid, kui välis - maalane töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõu-

struktuuris, on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse või muu jõustruktuuriga või on põhjendatud alus arvata, et see on nii olnud. Töötamise all mõistetakse nii tegevteenistust kui ka lepingulist teenistust.

Muudatuse eesmärk on pidevalt muutuvat julgeolekuolukorda arvestades hõlmata VMS-i § 124

lõike 2 punktis 11 mistahes riiklik või mitteriiklik jõustruktuur, milles töötamine või millega seotus võib ohustada Eesti avalikku korda ja riigi julgeolekut. See võib olla näiteks politsei, piirivalve, vangla, erakorralise olukorra ministeerium, relvastatud päästeteenistus või turva -

teenistus. Relvajõud jäävad jätkuvalt punktist 11 välja, sest need on kaetud sama lõike punktidega 5 ja 6.

Samuti on muudatuse eesmärk ühtlustada VMS-i § 124 lõike 2 punkti 11 sõnastust väljasõidu- kohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 29 lõike 1 punktis 3 sätestatud sissesõidukee lu

kohaldamise regulatsiooniga, mis hõlmab nii välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses töötamist, teenistuses olemist kui ka muud võimalikku seotust, näiteks koostööd. Need kõik

võivad sõltuvalt asjaoludest ohustada avalikku korda ja riigi julgeolekut. Lisaks jäetakse välja kitsendus, mille kohaselt kohaldatakse punkti 11 üksnes siis, kui välismaalase vanus, auaste või muud asjaolud ei välista tema kutsumist teenistusse välisriigi julgeoleku- või relvajõududesse

või teistesse relvastatud formeeringutesse. Kitsendus on sisutu, sest kord jõustruktuuriga seotud

49 HMS-i § 7 lõike 2 kohaselt hoolitseb haldusorgan haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide

esitamise juhendid, näidisvormide täitmise juhendid, blanketid, HMS-i §-s 36 sätestatud selgitused jms) välja-

paneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas.

39

olnud isiku puhul seisneb võimalik oht riigi julgeolekule seotuses selle jõustruktuur iga. Erandina saab siiski teatud asjaolude korral anda tähtajalise elamisloa VMS-i § 125 lõike 1 punkti 7 alusel, mistõttu ajakohastatakse ka selle sõnastust.

Eelnõu §-ga 4 täiendatakse KarS-i § 2601 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, mille kohaselt

karistatakse Eestis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise eest tööandjat. Täpsustatakse, et sellise teo eest karistatakse ka tööandja juhatuse liiget või muud esindajat, kui tööandja on oma kohustuse täitmise talle delegeerinud.

1. novembril 2023 jõustus KarS-i § 14 muudatus50, millega täpsustati juriidilise isiku karistus-

õiguslikku vastutust. Samuti on samasisulised muudatused tehtud VMS-s. Eelnõuga viiakse KarS-i § 2601 lõike 1 sõnastus kooskõlla VMS-i § 300 jj väärteokoosseisude omaga.

3.3.6. Tähtajaline elamisluba õppimiseks doktoriõppes (§ 1 p 42)

Eelnõu § 1 punktiga 42 muudetakse VMS-i § 162 lõiget 2, et täpsustada kõrgharidustaseme õppes õppimiseks tähtajalise elamisloa andmise nõudeid. Õigusselguse huvides nähakse ette, et tähtajalise elamisloa õppimiseks kõrgharidustaseme õppes VMS-i § 162 lõikes 1 nimetatud

institutsionaalselt akrediteeritud õppeasutuses võib anda:

 bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus- või magistriõppe täiskoormusega läbimiseks kõrg-

haridusseaduse (edaspidi KHaS) § 14 tähenduses või

 doktoriõppe läbimiseks KHaS-i § 8 tähenduses.

Muudatus on tehniline: VMS viiakse KHaS-ga kooskõlla. 1. augustil 2022 jõustus KHaS-i § 14 lõike 1 muudatus51, mille kohaselt saab õppida täis- või osakoormusega üksnes bakalaureuse- ,

rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes. Seega ei määrata enam uue doktorandi õppekoormust. Seetõttu ei ole ka võimalik tähtajalise elamisloa taotlejalt nõuda, et ta õpiks doktoriõppes täis-

koormusega. KHaS-i § 8 lõike 3 kohaselt peab doktoriõppe üliõpilane läbima õppe- ja teadus- töös edasijõudmise hindamiseks perioodilise atesteerimise ülikooli kehtestatud tingimustel ja korras. Seega on võimalik hinnata, kas ja kuidas ta õppe- ja teadustöö kava täidab. Kui aga

tähtajaline elamisluba antakse esimest korda, ei ole seda võimalik teha. Ühtlasi ei ole võimalik alates 1. augustist 2022 immatrikuleeritud doktorandi õppekoormust küsida, kuna ülikool ei

märgi seda EHIS-sse. Välismaalasele võib anda tähtajalise elamisloa õppimiseks kehtivusajaga kuni õppekava

nominaalaja lõpuni, kuid mitte kauemaks, kui on õppimise eeldatav kestus. Elamisluba võib pikendada kuni õppekava nominaalaja lõpuni, või kui nominaalaeg on lõppenud, õppimise

eeldatava kestuse lõpuni. Kehtivusaja määramisel lähtub PPA muu hulgas õppeasutuse kutsel märgitud õpingute algus- ja lõppkuupäevast.

Muudatus tehakse kooskõlastusringil HTM-lt saadud ettepaneku põhjal.

3.3.7. Kaaluka riikliku huvi alusel antud tähtajalise elamisloa töötamise piirangu

kehtetuks tunnistamine (§ 1 p 55)

Eelnõu § 1 punktiga 55 tunnistatakse kehtetuks VMS-i § 2004, et korrastada VMS-i ja kaotada kaaluka riikliku huvi alusel tähtajalise elamisloa saanud välismaalase Eestis töötamise piirang.

50 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Euroopa Liidu õigusest

tulenevad rahatrahvid). – RT I, 11.03.2023, 1. 51 Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus . – RT I,

15.03.2022, 1.

40

Kaaluka riikliku huvi alusel tähtajalise elamisloa andmise võimalus loodi VMS-i 1. jaanuaril 2015. aastal, et võimaldada asuda Eestisse elama välismaalasel, kellel puudub muu VMS-s sätestatud elamisloa taotlemise alus, kuid kelle elama asumine Eestisse on ülekaalukalt avalikes

huvides. Muudatusega sooviti vältida olukorda, kus riik küll soovib, et välismaalane asuks Eestisse elama, kuid kuna välismaalane ei vasta õppimiseks, töötamiseks, ettevõtluseks või

abikaasa juurde elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise tingimustele ja ei ole ka asjaomast välislepingut, ei olegi võimalik talle elamisluba anda.

Kaaluka riikliku huvi alusel tähtajalise elamisloa andmine on erandlik. Sellel alusel tähtajalise elamisloa andmise eeldus on, et seda toetab Vabariigi Valitsus või valitsusasutus, kelle

hinnangul on välismaalase Eestis elamisloa alusel elamine riiklikes huvides. Sellel alusel tähtajalise elamisloa saanud välismaalase puhul puudub vajadus piirata juurdepääsu Eesti tööjõuturule. Seega kaotatakse kaaluka riikliku huvi alusel tähtajalise elamisloa saanud

välismaalase Eestis töötamise piirang. Seni ei ole PPA sellel alusel andnud ühtegi tähtajalist elamisluba.

3.3.8. Kinnipeetava tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamine (§ 1 p 62)

Eelnõu § 1 punktiga 62 täiendatakse VMS-i § 219 lõikega 3. Sellega nähakse ette, et sama paragrahvi lõike 1 punkti 6 erandina võib vaadata läbi Eesti kinnipidamisasutuses viibiva

kinnipeetava, vahistatu ja arestialuse tähtajalise elamisloa taotluse, kui neid ei pea ükski riik kehtivate seaduste alusel oma kodanikeks.

VMS-i § 219 lõike 1 punktis 6 on sätestatud, et tähtajalise elamisloa taotlus loetakse ilmselge lt põhjendamatuks ja see jäetakse läbi vaatamata, kui välismaalase puhul ei ole nõutav tähtajalise

elamisloa olemasolu Eestis. VMS-i § 43 lõike 1 punkti 5 ja lõike 3 ning § 105 lõike 1 kohaselt ei vaja välismaalane Eestis kinnipeetava, vahistatu või arestialusena viibides elamiseks ega töötamiseks tähtajalist elamisluba. See tähendab, et kinnipeetava, vahistatu või arestialuse

tähtajalise elamisloa taotlus jäetakse VMS-i kohaselt läbi vaatamata ja PPA-l puudub kaalutlus- õigus.

VMS-s on lähtutud põhjendatud eeldusest, et kinnipeetav, vahistatu või arestialune ei vaja kinnipidamisasutuses viibimiseks tähtajalist elamisluba, sest sellega antakse talle õigus Eestis

elada, kuid tal on kohustus viibida kinnipidamisasutuses. Samuti toetab see Justiitsministee - riumi välja töötatud ruumilise eripreventsiooni poliitikat52, mille kandva põhimõtte kohaselt

tuleb rangelt hinnata, kas vanglas karistust kandev välismaalane peab pärast vanglast vabanemist jätkama oma edasist elu Eestis.

Avaliku korra või riigi julgeoleku kaalutlustel väljasaatmise otsuse tegemisel lähtutakse Boultifi-Üneri-Maslovi kriteeriumidest53. Nende kohaselt peab PPA isikust lähtuvat ohtu

hindama võimalikult hilises staadiumis. Seda on leidnud ka Riigikohus54. Seetõttu tuleb viia võimaliku väljasaadetava tähtajalise elamisloa menetlus läbi vahetult enne tema vanglast vabanemist ja kehtiv regulatsioon on seda eesmärki silmas pidades põhjendatud. Justiitsministr i

25. jaanuari 2001. aasta määruse nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ § 42 kohaselt esitab vangla sotsiaaltöötaja vähemalt kuus kuud enne välismaalasest kinnipeetava vanglast

vabanemist või võimalikku tingimisi ennetähtaegset vabastamist PPA-le päringu, et selgitada välja kinnipeetavale tähtajalise elamisloa andmine või tema väljasaatmine. See on ka põhjus,

52 Justiitsministeerium. 2016. Ruumilise eripreventsiooni poliitika. 53 Kriteeriumid tulenevad järgmistest Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustest: 2. augusti 2001. aasta otsus kohtuasjas

54273/00, Boultif vs. Šveits , p 48; 18. oktoobri 2006. aasta otsus kohtuasjas 46410/99, Üner vs. Madalmaad,

p-d 57–58; 23. juuni 2008. aasta otsus kohtuasjas 1638/03, Maslov vs. Austria, p 68 jj. 54 RKHKo, 3-17-1545, p-d 21 ja 22.

41

miks VMS-i §-s 214 on sätestatud kinnipeetavale, vahistatule ja arestialusele võimalus esitada tähtajalise elamisloa taotlus.

Praktikas on aga kerkinud esile probleem nende välismaalastest kinnipeetavatega, keda ei pea ükski riik kehtivate seaduste alusel oma kodanikeks. Need on eeskätt Eesti pikaajalised

elanikud, kelle puhul puudub välisriik, kes võtaks nad vastu. Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole kehtiv regulatsioon, mille järgi ei ole võimalik enne vangistusest vabastamist tähtajalise elamisloa taotlust läbi vaadata, kooskõlas vangistuse taasühiskonnastava eesmärgiga.

Seetõttu täiendatakse VMS-i § 219 lõikega 3, mille kohaselt võib PPA vaadata erandina läbi

välismaalasest kinnipeetava, vahistatu või arestialuse tähtajalise elamisloa taotluse tingimuse l, et ükski riik ei pea teda kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks. See tähendab praktikas, et sellise välismaalase Eestist väljasaatmine on võimatu. Lõige 3 on erand üldreeglist, st ka

määratlemata kodakondsusega välismaalase puhul ei ole nõutav elamisloa olemasolu ja selle taotlemine peab olema põhjendatud. Üks põhjus võib olla näiteks tähtajalise elamisloa vajadus

seetõttu, et välismaalane viibib avavanglas. 3.3.9. Kutsuja kohustuste lõppemine (§ 1 p-d 4, 68 ja 69)

Eelnõu § 1 punktiga 69 täiendatakse VMS-i § 291 lõikega 5, et reguleerida välismaa lase

kutsuja kohustuste lõppemist. See on tekitanud praktikas küsimusi, kuna VMS-s puudub selge regulatsioon, millal kutsuja kohustused lõppevad. Õigusselguse huvides nähakse lõikega 5 ette, et need lõppevad, kui:

1) välismaalasele antakse Eestis ajutiseks viibimiseks või elamiseks uus seaduslik alus; 2) välismaalase lühiajaline Eestis töötamine registreeritakse uue tööandja juurde või

3) välismaalane lahkub Eestist väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-s 17 nimeta- tud riiki ning on kandnud menetlus-, väljasõidukohustuse sundtäitmise ja kinnipidamis- keskuse või politsei arestimajas viibimise kulud (VMS-i § 291 lg 3).

Punktis 1 nimetatud seadusliku aluse all mõeldakse näiteks olukorda, kus välismaalane viibib

Eestis õppimiseks antud D-viisa või tähtajalise elamisloa alusel ja asub pärast õpingute lõpetamist töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel Eestis tööle. Töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisega lõppevad õppeasutusest kutsuja kohustused ja need tekivad tööandjal,

kelle juures töötamiseks on välismaalasel uus kehtiv tähtajaline elamisluba. Samuti mõeldakse seadusliku aluse all näiteks olukorda, kus välismaalane vahetab tööandjat ja talle antakse uus

tähtajaline elamisluba töötamiseks uue tööandja juures. Eelnõu § 1 punktidega 4 ja 68 korrastatakse lühendikasutust nii, et termini „kutsuja“ lühend

võetakse VMS-s kasutusele selle esmakordsel esinemisel VMS-i § 402 lõikes 1 ja VMS-i § 284

lõikest 1 jäetakse lühendi kasutuselevõtt välja. Muudatused on tehnilised.

3.3.10. Tervisekindlustuslepingu nõue (§ 1 p 7 ja § 3 p 1)

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse VMS-i § 62 lõike 2 punkti 4, et korrastada D-viisa andmise tingimusena kehtivat tervisekindlustuslepingu nõuet. Tervisekindlustuslepingu nõue tuleneb

vajadusest tagada, et Eestis viibimise ajal ei muutuks välismaalane koormaks riigi sotsiaal- ja tervishoiusüsteemile. Edaspidi peab välismaalasel ka juhul, kui ta on kavandanud D-viisa kehtivusajal reisida Eestisse mitu korda, olema iga kord kehtiv tervisekindlustusleping, mitte

ainult esimesel korral. Kehtima jääb põhimõte, et tervisekindlustuslepingut ei pea olema välis- maalasel, kes on kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isik ravikindlustuse seaduse

42

tähenduses. Seega, näiteks välismaalane, kes töötab Eestis viisa alusel, peab tõendama tervise- kindlustuslepingu olemasolu üksnes ajal, kui tal ei ole riiklikku ravikindlustust. Muudatus tehakse kooskõlastusringil VÄM-lt saadud ettepaneku põhjal.

Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse ELKS-i § 20 lõike 1 punkte 2 ja 3, et lubada Euroopa

Liidu kodaniku perekonnaliikmel riikliku ravikindlustuse asemel sõlmida tervisekindlustus- leping, mis tagab Eestis viibimise ajal tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise. See õigus tuleneb direktiivi 2004/38/EÜ55 artikli 7 lõike 1 punktist b, mis on ekslikult

Eesti õigusesse üle võetud, kuna direktiivi eestikeelne tõlge on eksitav.

3.4. Eelnõu jõustumine

Eelnõu §-ga 6 sätestatakse seaduse jõustumise aeg. Enamik seadusest jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril, et anda piisav kohanemisaeg ning tagada piisav ettevalmistus- ja üleminekuaeg, et

täita püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise lisatingimus i.

 Eelnõu § 1 punkt 1, § 3 punkt 3 ja § 5 punkt 2, millega muudetakse ETR-i nimetus

elamislubade ja elamisõiguste andmekoguks, jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril, kui on valminud PPA rändemenetlusinfosüsteemi (edaspidi RIS) III etapi teise osa arendus – ETR-i menetluskeskkonna arendus.

 Eelnõu § 1 punktid 43 ja 48, millega kehtestatakse PPA, HTM-i ja töötukassa andme- kogude andmevahetuse muudatused, jõustuvad 2029. aasta 1. jaanuaril, kui on planeeritud

valmima RIS-i IV etapi arendus – konsultatsioonimenetlus, sealhulgas ETR-i ning töötu- kassa ja HTM-i andmekogude andmevahetuslahendus.

4. Eelnõu terminoloogia

1) ETR nimetatakse ümber elamislubade ja elamisõiguste andmekoguks, kuna alates 1. septembrist 2013 ei viida enam VMS-i alusel läbi eraldi tööloa menetlust. Seetõttu on

mõistlik jätta ETR-i nimetusest välja viide tööloale. Andmekogude nimetuste ühtlus ta- miseks asendatakse sõna „register“ sõnaga „andmekogu“.

2) Andmekogude andmekoosseisu sätetes kasutatakse terminit „isiku üldandmed“. Isiku üldandmed on nimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, sugu, kodakondsus,

kontakt, sealhulgas aadress, ja emakeel. 3) VMS-s võetakse kasutusele termin „jõustruktuur“. Tähtajalise elamisloa andmisest keel-

dumise üks kehtivatest alustest on, et välismaalane töötab või on põhjendatud alus arvata, et ta töötab välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või ta on olnud või on põhjendatud

alus arvata, et ta on olnud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses ning tema vanus, auaste või muud asjaolud ei välista tema kutsumist teenistusse välisriigi julgeoleku- või relva- jõududesse või teistesse relvastatud formeeringutesse. Eelnõuga lisatakse luure- või julge-

olekuteenistusele muus jõustruktuuris töötamine või teenimine või seos sellega. Muu jõu- struktuuri all mõeldakse välisriigi mistahes riiklikku või mitteriiklikku jõustruktuuri, milles

töötamine või millega seotus võib ohustada Eesti avalikku korda ja riigi julgeolekut. See võib olla näiteks politsei, piirivalve, vangla, erakorralise olukorra ministeerium, relvastatud päästeteenistus või turvateenistus.

55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu

kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse

määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ,

73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ. – ELT L 158, 30.04.2004,

lk 77–123.

43

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõuga ei võeta üle Euroopa Liidu õigust, kuid

selle koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) hooajatöötajate direktiiv 2014/36/EL;

2) ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate direktiiv 2014/66/EL; 3) õpi- ja teadusrände direktiiv (EL) 2016/801; 4) nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse

kohta56; 5) lähetatud töötajate direktiiv 96/71/EÜ;

6) sanktsioonide direktiiv 2009/52/EÜ; 7) direktiiv (EL) 2019/1024; 8) direktiiv (EL) 2021/1883;

9) direktiiv 2004/38/EÜ.

Eelnõu koostamisel on arvestatud ka isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Menetluste ja andmevahetuse tõhustamine

Eelnõuga:  võimaldatakse välismaalasel ja tema Eestisse kutsujal suhelda riigiga elektrooniliselt ja

paberivabalt ühe akna põhimõttel ning edastada Eestis elamise ja töötamise andmeid ja dokumente erinevatele riigiasutustele PPA kaudu kooskõlas andmete ühekordse esitamise

põhimõttega;  kaasajastatakse PPA rändevaldkonna andmekogude regulatsiooni ning luuakse õiguslikud

alused, et PPA, MTA, TI, töötukassa ja HTM-i andmekogud saaksid vahetada välismaa lase

Eestis elamise, töötamise ja õppimise andmeid üle X-tee.

Praegu peavad tööandjad välismaalase Eestis töötamise andmeid esitama mitmele riigiasutuse le (vt joonis). Muudatuste tulemusena tekib riigil terviklikum ülevaade rändest ning andmeid kogutakse ühtsetel põhimõtetel ja neid saab võrrelda, mis muudab kogu rändehalduse

terviklikumaks. Lisaks saab riik kasutada oma ressurssi tõhusamalt seal, kus see on vajalik.

Tööandja, välismaalase ja riigi jaoks on suurim muudatus see, et andmete esitamise aeg lüheneb. Kui praegu kulub tööandjal, välismaalasel ja ametnikul välismaa lase Eestis viibimise, elamise ja töötamise taotluse täitmisele ja andmete esitamisele või vastuvõtmisele keskmiselt

25–50 minutit nii PPA-s, MTA-s, TI-s kui ka töötukassas, võib see õiguskeskkonna muutmise ja arendustegevuse tulemusena olla edaspidi hinnanguliselt 20 minutit kokku.

56 ELT L 251, 03.10.2003, lk 12–18.

44

Joonis. Riigile välismaalase Eestis töötamise andmete esitamine praegu (vasakul) ja tulevikus (paremal)

6.1.1. Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm: asutused, kes viivad läbi või on kaasatud välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise menetlustesse, st PPA, KAPO, Eesti välisesindused, töötukassa, TI ja MTA. Kõige

rohkem mõjutavad menetluste ja andmevahetuse tõhustamise muudatused PPA ametnikke, kes viivad läbi lühiajalise Eestis töötamise registreerimise, elamisloa ja elamisõiguse taotluste menetlusi, s.o umbes 200 ametnikku.

Mõju ulatus on keskmine. PPA ülesanne on tagada, et välismaalased täidavad neile VMS-ga

seatud tingimusi Eestis viibimise, töötamise, õppimise, pereelu elamise jms kohta. PPA eesmärk on nii ennetada ja tõkestada ebaseaduslikku Eestis viibimist, elamist ja töötamist kui ka tagada, et välismaalased kasutavad neile antud viibimisõigust eesmärgipäraselt. Välis-

maalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise andmete elektrooniline esitamine läbi ühtse PPA iseteeninduskeskkonna muudab andmete esitamise võimalused paindlikumaks ning vähendab

nii PPA kui ka Eesti välisesinduste, töötukassa, TI ja MTA töökoormust. Selle asemel, et võtta taotlusi vastu kohapeal või posti või e-posti teel ja sisestada selle põhjal andmeid, saavad asutused asuda viima kohe läbi menetlusi, kuna andmed liiguvad X-tee kaudu riiklike andme-

kogude vahel automaatselt. Muudatus võimaldab seeläbi tõhusamalt ennetada ja tõkestada Eestis viibimise, elamise ja töötamise nõuete väärrakendamist ning rikkumisi.

Praegu viib PPA RIS-s läbi suurusjärgus 40 000 rändevaldkonna menetlust57 aastas. RIS-i kaasajastamine tagab võimaluse viia läbi ressursisäästlikke ja kliendisõbralikke lühiaja lise

Eestis töötamise registreerimise, elamisloa ja elamisõiguse menetlusi. PPA-l on võimalik viia neid menetlusi edaspidi läbi automaatpäringute põhjal ning töödelda nendes antud haldusaktide ja sooritatud toimingute andmeid senisest tõhusamalt. Lisaks võimaldab RIS-i ajakohastamine

arendada seda edaspidi tõhusamalt ja paindlikumalt. Seeläbi hoitakse kokku ka arenduskulus id. Seega mõjutab PPA rändevaldkonna andmekogude ja nende regulatsiooni kaasaajastamine

PPA töökorraldust positiivselt. Andmevahetuse õiguslike aluste loomine aitab tõhustada välismaalase Eestis viibimise, elamise

ja töötamise menetlusi. Muudatus võimaldab asutustel kasutada ressurssi senisest paremini, sest nad saavad kohe reageerida, kui andmevahetusest saadakse vajalikud andmed. Samuti

57 Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine või sellest keeldumine või selle kehtetuks tunnistamine või

menetluse lõpetamine ning elamisloa või elamisõiguse andmine või pikendamine või sellest keeldumine või selle

kehtetuks tunnistamine või menetluse lõpetamine.

45

võimaldab muudatus hoida asutustel kokku kulusid, mis on praegu vajalikud andmevahe tuse korraldamiseks, sest andmeid vahetatakse teabenõude alusel e-posti teel krüpteeritult või läbi MISP2-keskkonna üle X-tee. Seega mõjutab ka andmevahetuse õiguslike aluste loomine

asutuste töökorraldust positiivselt.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja võimalikud töökorraldusmuudatused on ühekordsed.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Muudatuste rakendamiseks on vaja teha arendustöid, mis on keerulised ja mahukad ning muudavad mitme asutuse senist töökorraldust.

Arendustöödega kaasnevad riskid, näiteks meeskonnaliikmete vahetus, aeglane või puudulik infovahetus ning arendustööde mahu ja sisu muutumine või alahindamine, mis võivad mõjutada avaliku teenuse osutamist. Ebasoovitava mõju kaasnemine on küll võimalik, kuid seda

maandatakse pideva koostöö, tõhusa infovahetuse, põhjaliku arendustegevuse ja muudatus te etapikaupa rakendamise kaudu.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusega kaasneb sihtrühmale oluline positiivne mõju: paraneb riigi andmete kogumise, haldamise ja vahetamise võimekus. Muudatuse rakendami-

sega võib kaasneda küll ebasoovitav mõju, kuid riskide maandamisega tegeletakse pidevalt ja seetõttu on sellise riski realiseerumine pigem ebatõenäoline.

6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele

Sihtrühm: Eesti elanikud. 2024. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 366 491 inimest.58

Mõju ulatus on keskmine. Välismaalase Eestis viibimise, elamise ja töötamise andmete elektrooniline esitamine läbi ühtse PPA iseteeninduskeskkonna on kaasaegne ja ökonoomne lahendus. Seeläbi tõhustub õiguskaitseorganite töö ja väheneb haldusorganite koormus andmete

riiklikesse andmekogudesse kandmisel. See omakorda parandab rändekontrolli võimekust ja avaldab positiivset mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele. RIS-i kaasajastamine aitab PPA

tööd tõhustada ja parandab haldusorganite menetlusvõimekust, mis omakorda aitab senisest tõhusamalt tagada avalikku korda, turvalisust ja sisejulgeolekut, sealhulgas ennetada võima - likke ohte. Seeläbi mõjub muudatus positiivselt ka elanike turvatundele ja elukeskkonna

turvalisusele. Seega on muudatusel positiivne mõju Eesti siseturvalisusele ja julgeolekule, sealhulgas laiemalt Schengeni ala toimimisele ja liikmesriikide julgeoleku tagamisele.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Muudatused aitavad tõsta rändekontrolli võimekust, mis omakorda aitab suurendada elanike turvatunnet. Samas ei mõjuta muudatused Eesti elanike

igapäevast elukorraldust ega senist toimimist ja ei eelda seega sihiteadlikku ümberkohanemist. Samuti on Eesti elanike kokkupuude muudatusega ebaregulaarne ja juhuslik.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Pigem on mõju Eesti elanikele positiivne, sest andmete edastamine riigile on senisest kiirem, lihtsam ja mugavam ning riigiasutus te -

vaheline andmevahetus tõhusamalt korraldatud. See aitab efektiivsemalt avastada ja kiiremini reageerida väärkasutusele ja rikkumistele, mis võivad Eesti elanikke ohustada.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus avaldab olulist positiivset mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele, arvestades Eesti majanduslikke ja välispoliitilisi huve. Mõju on positiivne,

kuna riik võtab läbi andmevahetuse tõhustamise ja RIS-i kaasajastamise tõhusaid meetmeid

58 Statistikaamet. Rahvaarv.

46

oma elanike turvatunde tagamiseks ja riskide maandamiseks. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk Eesti elanike elukorraldusele ja turvalisusele suureneks, kui jätta muudatus tegemata.

6.1.3. Mõju majandusele

Sihtrühm: tööandjad, kes kasutavad välistööjõudu. Statistikaameti andmetel59 on 2023. aasta seisuga majanduslikult aktiivseid ettevõtteid Eestis 153 883. Ajavahemikul 2019–2023 on VMS-i alusel lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotlenud ca 9000 tööandjat ja

välismaalased taotlenud tähtajalist elamisluba töötamiseks ca 4000 tööandja juures.

Mõju ulatus on keskmine. Riigi ülesanne on tagada soodne majanduskeskkond, et majandus saaks kasvada. Muudatusega võimaldatakse välismaalastel suhelda riigiga paberivabalt ning tööandjatel, kes kasutavad välistööjõudu, esitada välismaalase Eestis elamise ja töötamise

andmeid ja dokumente erinevatele riigiasutustele PPA kaudu kooskõlas andmete ühekordse esitamise põhimõttega. Muudatus toetab tööandjate rahvusvahelist konkurentsivõimet,

takistamata või piiramata seejuures konkurentsi tööandjate vahel. Muudatusel on majanduse le positiivne mõju, sest halduskoormus väheneb. Kõige ulatuslikum on muudatuse mõju tööandjatele, kes kasutavad välistööjõudu. Kui praegu on nii andmete edastamise kui ka

sisestamise ajakulu hinnanguliselt 25–55 minutit sõltuvalt asutusest ja menetlusest, siis PPA iseteeninduskeskkonna kaudu võiks selleks kuluda hinnanguliselt kokku 20 minutit. Kuna

välistööjõu kasutamise kohta andmete edastamine kiireneb ja lihtsustub ning tööandjate halduskoormus ja kulud vähenevad, paranevad ka Eestisse investeerimise võimalused. See omakorda toetab Eesti majanduse arengut. Seega on mõju majandusele positiivne.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna muudatus ei puuduta kõiki inimesi, vaid üksnes

tööandjaid, kes soovivad värvata välistööjõudu. Võimalikud töökorraldusmuudatused on ühe- kordsed, kuid positiivsed, sest tööandjad ei pea enam käima asutustes kohal, et taotleda näiteks töötukassa luba või esitada PPA teeninduses andmeid.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest

andmete edastamine riigile on senisest kiirem, lihtsam ja mugavam. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadmatusest, aitavad maandada tõhus infovahetus ja muudatuse etapikaupa rakendamine.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus avaldab Eesti majandusele olulist positiivset mõju:

riigile andmete edastamine muutub kiiremaks, mugavamaks ja lihtsamaks. Selle tulemuse l vähenevad tööandjate halduskoormus ja kulud.

6.2. Tööränne

Eelnõuga korrastatakse ja ajakohastatakse töörände regulatsiooni, arvestades praktikas ilmnenud kitsaskohti ning pidevalt muutuvat väliskeskkonda, et tugevdada rändekontrolli -

võimekust, ennetada ja tõkestada viibimisaluse väärkasutust ning tagada ettevõtluskeskkonna aus konkurents. Lisameetmed, millega sätestatakse tööandjale Eesti äriregistris registreerimi-

se nõue ja töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemise korral tegeliku majandustegevuse

ajaline määr, on vajalikud, et tugevdada rändekontrolli ning ennetada ja tõkestada väärkasutust ning ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. VMS-i menetlustel on tähtis seadusest tulenev

eesmärk: tagada, et välismaalase Eestisse saabumine, Eestis ajutine viibimine, elamine ja töötamine ning Eestist lahkumine oleksid kooskõlas avalike huvidega ning vastaksid avaliku

korra ja julgeoleku kaitse vajadusele. Töörände regulatsiooni korrastamine, mille tulemusena

59 Statistikaamet 2023. Majandusüksused 25.10.2023 seisuga. – Eesti avaandmed.

47

jäetakse välja lapsehoidja-koduabilise regulatsioon, ajakohastatakse renditöö regulat-

siooni ja täpsustatakse kaugtööks antud viisa alusel Eestis töötamise regulatsiooni, on vajalik, kuna kehtiv regulatsioon on keerukas, pole piisavalt selge ning sisaldab mitmeid

töötamise kategooriaid ja tingimusi. See tekitab teadmatusest eksimusi, võimaldab tahtlikku kuritarvitamist ja muudab nõuete täitmise kontrolli keerukaks.

6.2.1. Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm: 1) PPA ametnikud, kes teevad viisa, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks

tähtajalise elamisloa eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku, ning

2) konsulaarametnikud, kes viivad läbi viisamenetlusi ja võtavad vastu tähtajalise elamis loa taotlusi, s.o umbes 40 konsulaarametnikku.

Mõju ulatus on keskmine. Muudatused, millega 1) sätestatakse tööandjale Eesti äriregistr is

registreerimise nõue, 2) nähakse tööandjale töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemise korral ette tegeliku majandustegevuse ajaline määr ning 3) korrastatakse muud töörände regulatsiooni, toovad kaasa mõningase mõju PPA ja Eesti välisesinduste töökorraldusele. Muudatuste tulemu-

sena tuleb teha teavitustegevusi ning täiendada infomaterjale ja veebikeskkondade infot. PPA peab täiendama menetlusjuhendeid ning koolitama ametnikke, kes viivad läbi elamisloa- ja

viisamenetlust, ning teostavad migratsioonijärelevalvet.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja

võimalikud töökorraldusmuudatused on ühekordsed.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Võimalikke riske, et muudatustest ei olda teadlikud või need ei rakendu eesmärgipäraselt, aitab maandada tõhus ja pidev teavitus- ja koolitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustega kaasneb sihtrühmale oluline positiivne mõju,

kuna korrastatakse töörände regulatsiooni ning riik võtab tõhusaid meetmeid, et maandada viisade ja elamislubade väärkasutuse riske ning ennetada ohtu avalikule korrale ja riigi julge- olekule.

6.2.2. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele

Sihtrühm: Eesti elanikud. 2024. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 366 491 inimest.60

Mõju ulatus on keskmine. Ebaseadusliku rände viisid, näiteks viisa, elamisloa või muu töötamise õigusliku regulatsiooni väärkasutus, sõltuvad sageli sellest, millise rändekanali kaudu

on kõige lihtsam välismaalasel Euroopa Liitu, sealhulgas Eestisse, siseneda. Muudatuste l, millega sätestatakse tööandjale Eesti äriregistris registreerimise nõue ja nähakse töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemise korral ette tegeliku majandustegevuse ajaline määr, on

positiivne mõju Eesti julgeolekule ja siseturvalisusele, kuna suureneb tõenäosus, et Eestis tegelevad usaldusväärsed tööandjad. Samuti on muudatustel, millega jäetakse välja lapsehoidja-

koduabilise regulatsioon, ajakohastatakse renditöö regulatsiooni ja täpsustatakse kaugtööks antud viisa alusel Eestis töötamise regulatsiooni, positiivne mõju riigi julgeolekule ja sise- turvalisusele, kuna need vähendavad töörände väärkasutuse võimalusi.

60 Statistikaamet. Rahvaarv.

48

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei mõjuta Eesti elanike igapäevast elukorraldust ega senist toimimist. Samuti on Eesti elanike kokkupuude muudatus tega ebaregulaarne ja juhuslik.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Võimalikku ebasoovitavat mõju, mis võib

tuleneda viisa, elamisloa või muu töötamise regulatsiooni väärkasutusest, aitavad vältida VMS-s sätestatud tingimused ja kaalutlusõigus Eestis ajutiseks viibimiseks või elamiseks tähtajalise elamisloa andmisel või sellest keeldumisel, samuti PPA tõhus järelkontrollimenetlus.

Nii eel- kui ka järelkontrolli menetluses on võimalik selgitada ja maandada välismaalasega seotud võimalikke julgeolekuriske. Eesti elanikele on muudatused pigem soodsad, kuna lisa -

nõuete kehtestamisega suureneb tõenäosus, et Eestis tegutsevad usaldusväärsed tööandjad ja nende tööle võetud välismaalased on samuti õiguskuulekad. See omakorda suurendab riigi julgeolekut ja elanike turvatunnet.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustel on Eesti elanikele oluline positiivne mõju, sest

need aitavad seista ebaseadusliku sisserände ning viisade ja elamislubade väärkasutuse vastu, et tagada avalik kord ja ohjeldada kuritegevust. Muudatusel on seega ka positiivne mõju Eesti siseturvalisusele ja julgeolekule, sealhulgas laiemalt Schengeni ala toimimisele ja liikmes-

riikide julgeoleku tagamisele.

6.2.3. Mõju majandusele

Sihtrühm: tööandjad, kes kasutavad välistööjõudu. Statistikaameti andmetel on Eestis

2023. aasta seisuga majanduslikult aktiivseid ettevõtteid 153 88361. Aastatel 2019–2023 on VMS-i alusel lühiajalise Eestis töötamise registreerimist taotlenud ca 9000 tööandjat ja välis-

maalased taotlenud tähtajalist elamisluba töötamiseks ca 4000 tööandja juures. Seega on tööandjaid, kes tõenäoliselt võtavad tööle välismaalasi, võrreldes kõigi Eesti majanduslikult aktiivsete ettevõtetega vähe ja sihtrühm on väike.

Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks esmakordse tähtajalise elamis loa

andmise otsuste statistika on tabelites 14 ja 15. Lühiajalist Eestis töötamist on 2023. aastal võrreldes varasemaga registreeritud vähem. Põhjus on eelkõige selles, et Ukraina kodanikud on taotlenud rahvusvahelist ja ajutist kaitset ning Venemaa ja Valgevene kodanikele on kehtesta-

tud sanktsioonid.

Tabel 14. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks esmakordse tähtajalise elamisloa andmise otsuste arv aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine 32 170 22 060 32 882 24 378 7068

Töötamiseks tähtajalise elamisloa andmine 2215 2089 2249 2463 2054

Tabel 15. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine töötamise liigi kaupa aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

Töötamise liik 2019 2020 2021 2022 2023

Üldkorras 25 170 17 027 25 373 19 065 4612

Hooajatöö 5020 3524 5156 2755 1218

Tippspetsialist 441 373 842 1100 494

Teenuse vaba liikumine 73 204 327 189 224

61 Statistikaamet 2023. Majandusüksused 25.10.2023 seisuga. – Eesti avaandmed.

49

Iduettevõttes 522 355 560 709 152

Sportlane/treener/spordikohtunik/sporditöötaja 129 136 193 108 83

Teaduslik tegevus / akadeemiline töötaja 97 82 94 115 62

Noorteprojektis/-programmis 52 53 52 48 43

Loominguline töötaja 215 82 99 57 40

Lähetatud töötaja 303 121 47 94 35

Õpetaja 63 36 35 62 32

Vaimulik/nunn/munk 30 19 50 41 29

Praktika eesmärgil 40 33 48 27 23

Kasvuettevõttes 0 0 0 0 19

Ettevõtjasisene üleviimine 5 5 1 4 2

Lapsehoidja 9 8 5 3 0

Välisleping 0 0 0 1 0

Märkimata 1 2 0 0 0

Ekspert/nõustaja/konsultant 0 0 0 0 0

Seadmete paigaldaja / oskustööline 0 0 0 0 0

Kokku 32 170 22 060 32 882 24 378 7068

16. mai 2024. aasta seisuga on registreeritud lühiajaliselt Eestis töötama 3691 välismaalast. Peamiselt on need Ukraina (990), Moldova (837), Usbekistani (357), Gruusia (254), Lõuna- Aafrika Vabariigi (169), India (147), Türgi (91), Kasahstani (90), Aserbaidžaani (82) ja

Ameerika Ühendriikide (61) kodanikud. 84% on mehed (3098) ja 16% naised (593). Vanuse järgi on nad peamiselt 35–39-aastased (662), 30–34-aastased (622), 25–29-aastased (612),

40–44-aastased (488) ja 20–24-aastased (445). Välismaalased on asunud Eestisse tööle peamiselt üldkorras62 (2479), hooajatööks (476), tippspetsialistina63 (203), teenuse osutamiseks (191) ja sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana (69). Tööandja põhitegevusa la

järgi teevad nad tööd peamiselt töötleva tööstuse (902), ehituse (801), põllumajanduse, metsa- majanduse ja kalapüügi (458), muu teenindava tegevuse (387) ning veonduse ja laonduse (312)

valdkonnas. Töökohtadest on peamised metallitöötluse ja masinaehituse oskustöölised (712), ehitustöölised (699), põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse lihttöölised (381), mootor- sõidukite ja liikurmasinate juhid (317) ning toiduaine-, puidu- ja rõivatööstuse jms oskus- ja

käsitöölised (218).

Tabel 16. D-viisa taotlused reisi eesmärgi järgi aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

Reisi eesmärk 2019 2020 2021 2022 2023

Lühiajaline töötamine 18 640 14 638 21 444 12 914 4482

Sugulaste või sõprade külastamine 1417 1479 2302 2367 1349

Õpingud 1882 934 1667 1307 1084

Muu 472 200 379 556 627

Puudub 496 395 597 492 611

Kaugtöö 0 58 176 242 231

62 Kohalduvad üldised VMS-s esitatud lühiajalise Eestis töötamise registreerimise tingimused. Tööandjal on nõue

maksta välismaalasele töötasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta

keskmise brutokuupalgaga. 2023. aasta märtsist 2024. aasta märtsini on see 1685 eurot. 63 Tööandja on kohustatud maksma tippspetsialistile töötasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti

viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega. 2023. aasta märtsist

2024. aasta märtsini on see 2528 eurot.

50

Ärireis 3646 366 560 302 175

Iduettevõtlusega tegelemine 179 93 101 77 78

Meditsiinilised põhjused 3 12 20 10 4

Ametireis, poliitilised põhjused 12 0 1 2 0

Sport 4 0 0 0 0

Turism 1 0 0 0 0

Kokku 26 752 18 175 27 247 18 269 8641

Tabel 17. Lühiajalise viisa taotlused reisi eesmärgi järgi aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

Reisi eesmärk 2019 2020 2021 2022 2023

Sugulaste või sõprade külastamine 36 131 6082 8633 8582 4980

Turism 82 129 13 171 20 087 10 251 4940

Ärireis 6748 2779 6952 1988 1584

Muu 4349 723 1971 877 612

Sport 7193 1732 1876 757 473

Kultuur 8044 796 1087 526 386

Õpingud 842 186 154 136 171

Ametireis, poliitilised põhjused 259 43 63 41 80

Transiit 904 868 784 193 33

Meditsiinilised põhjused 142 28 56 60 31

Lennujaama transiit 15 0 2 11 1

Iduettevõtlusega tegelemine 1 0 0 0 0

Lühiajaline töötamine 0 0 2 0 0

Kokku 146 757 26 408 41 667 23 422 13 291

Mõju ulatus on keskmine. Muudatused, millega sätestatakse tööandjale Eesti äriregistr is registreerimise nõue ja nähakse töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemise korral ette tegeliku majandustegevuse ajaline määr, aitavad teha senisest tõhusamalt kindlaks tööandja usaldus-

väärsuse ja hinnata tema võimekust täita VMS-s sätestatud kutsuja kohustusi. Muudatused loovad tööandja usaldusväärsuse hindamises õigusselguse, tänu millele väheneb Eestis viibimi-

se ja töötamise alustega skeemitamine ja paraneb ettevõtluskeskkonna aus konkurents. Laiemalt toob töörände regulatsiooni ajakohastamine ja korrastamine kaasa üldise positiivse mõju ettevõtluskeskkonnale, soodustades ettevõtjate ausat konkurentsi. Kuivõrd välismaalastele on

jätkuvalt tagatud võimalus asuda Eestisse tööle ja muudatused ei piira tööandjate võimalus i võtta välismaalasi tööle, ei esine sihtrühmale negatiivset mõju.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei puuduta kõiki tööandjaid, vaid üksnes neid, kes kasutavad välistööjõudu ja võtavad välismaalasi tööle VMS-i alusel.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest

Eesti ettevõtluskeskkonna aus konkurents on paremini tagatud. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadmatusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda sihtrühmale olulist mõju. Muudatused ei piira tööandjate võimalusi võtta välismaalasi tööle. Endiselt on välismaalastele tagatud

võimalus Eestisse saabuda ning siin viibida, elada ja töötada.

51

6.2.4. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: välismaalased, kes soovivad asuda Eestisse tööle või jätkata Eestis töötamist.

2023. aastal tegi PPA 7068 lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja 2054 töötamiseks esmakordse tähtajalise elamisloa andmise otsust (vt tabel 18).

Tabel 18. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja töötamiseks esmakordse tähtajalise elamisloa andmise otsuste arv aastatel 2019–2023 (allikas: PPA)

2019 2020 2021 2022 2023

Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine 32 170 22 060 32 882 24 378 7068

Töötamiseks tähtajalise elamisloa andmine 2215 2089 2249 2463 2054

Mõju ulatus on keskmine. Muudatused mõjutavad tööjõuturgu, aga ei piira tööandjatele välistööjõu kättesaadavust. Tihti ei tunne Eestis töötav välismaalane Eesti seadusi ega Eestis töötamise tingimusi ja nõudeid. Tööandjal, kes kutsub välismaalase Eestisse tööle, on kohus tus

tagada, et välismaalane vastaks Eestis töötamise tingimustele, sealhulgas peab ta registreerima välismaalase lühiajalise Eestis töötamise või kindlustama, et Eestis tähtajalise elamisloa alusel

elaval välismaalasel oleks Eestis töötamise õigus. Töörände regulatsiooni korrastamisega tagatakse välismaalaste õiguste tõhus kaitse. Seega on muudatuste oodatav mõju neile positiivne.

Kuivõrd Eestis töötamise tingimustes ei tehta töörände regulatsiooni korrastamisel põhi-

mõttelisi muudatusi, ei ole põhjust eeldada, et muudatused suurendavad välistööjõu sisserännet. Muudatused, millega jäetakse välja lapsehoidja-koduabilise regulatsioon, ajakohastatakse renditöö regulatsiooni ja täpsustatakse kaugtööks antud viisa alusel Eestis töötamise regulat-

siooni, puudutavad väikest ja väga spetsiifilist osa tööturust. Seega ei avalda muudatused sihtrühmale olulist mõju.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei puuduta kõiki välismaalasi, vaid üksnes neid, kes soovivad asuda Eestisse elama ja tööle või juba viibivad Eestis töötamise

eesmärgil. Samuti peavad välismaalased, kes soovivad asuda Eestisse tööle või jätkata Eestis töötamist, viima end muudatustega kurssi ühel korral, kui nad asuvad taotlema või pikendama Eestis viibimiseks, elamiseks või töötamiseks antud luba.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest

välismaalase õigused on paremini kaitstud. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadma - tusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda olulist sotsiaalset mõju. Muudatuste l on sihtrühmale positiivne mõju, sest need aitavad tagada Eestis töötavate välismaalaste õiguste

tõhusa kaitse ja parendavad juba Eestis viibivate välismaalaste ligipääsu tööturule.

6.3. Muude VMS-i kitsaskohtade lahendamine

Eelnõuga ajakohastatakse VMS-i, et lahendada praktikas ilmnenud kitsaskohti:  täiendatakse püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise lisatingimusi

(vähemalt A2-tasemel eesti keele oskus ja kohanemisprogrammi läbimine);  täpsustatakse Eestis olles D-viisa taotlemist;  täpsustatakse püsivalt Eestis elamise mõistet;

 täpsustatakse nõudeid taotluses esitatavatele andmetele ja sellele lisatavatele tõenditele;  lihtsustatakse rahvusvahelistumiseks oluliste filmide ja sarjade tootmiseks Eestis töötamist;

52

 täiendatakse avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid;

 kaotatakse töötamise keeld, kui tähtajaline elamisluba on antud kaaluka riikliku huvi alusel;

 luuakse erand, mis võimaldab PPA-l vaadata läbi Eesti kinnipidamisasutuses viibiva kinni- peetava, vahistatu või arestialuse tähtajalise elamisloa taotluse, kui teda ei pea ükski riik

kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks;  täpsustatakse kutsuja kohustuste lõppemist;  täpsustatakse tervisekindlustuslepingu nõuet.

6.3.1. Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm: 1) PPA ametnikud, kes teevad viisa, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ning elamis loa

eel- ja järelkontrolli, s.o umbes 250 ametnikku; 2) konsulaarametnikud, kes viivad läbi viisamenetlusi ja võtavad vastu tähtajalise elamis loa

taotlusi, s.o umbes 40 konsulaarametnikku; 3) KUM-i teenistujad, kes puutuvad kokku kohanemisprogrammi rakendamisega; 4) HARNO teenistujad, kelle ülesanne on valmistada ette ja viia läbi eesti keele tasemeeksam.

Mõju ulatus on keskmine. Muudatused toovad kaasa mõningase mõju PPA, Eesti välis-

esinduste, KUM-i ja HARNO töökorraldusele. Muudatuste tulemusena tuleb teha teavitus- tegevusi ning täiendada infomaterjale ja veebikeskkonna infot. PPA peab täiendama menetlus - juhendeid ning koolitama ametnikke, kes viivad läbi elamisloa- ja viisamenetlusi.

Välismaalased, kes asuvad Eestisse elama tähtajalise elamisloa alusel, suunatakse juba praegu

pärast elamisloa andmist osalema kohanemisprogrammis. Seetõttu ei ole oodata, et KUM-i töö- koormus muutuks. Kui jõustub püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise nõue osata eesti keelt vähemalt A2-tasemel, suureneb eesti keele tasemeeksami sooritajate arv.

Prognoosi kohaselt võib see kasvada kuni 2000 inimese võrra aastas. Samas ei suurene eksaminandide arv hüppeliselt kohe muudatuse jõustumisel, kuna varem antud tähtajalised

elamisload aeguvad jooksvalt ja tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks taotletakse vahetult enne eelmise elamisloa kehtivusaja lõppu. Seega kasvab eksaminandide arv pigem etapiti ja esimestel aastatel pärast muudatuse jõustumist ei ole oodata, et HARNO töö-

koormus suuresti kasvaks.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelnõuga ei muudeta riigiasutuste põhiülesandeid ja töökorraldusmuudatused on ühekordsed.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Võimalikke riske, et muudatustest ei olda teadlikud ning need ei rakendu eesmärgipäraselt, aitab maandada tõhus ja pidev teavitus- ja

koolitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustega kaasneb sihtrühmale oluline positiivne mõju,

kuna ajakohastatakse VMS-i ja lahendatakse praktikas ilmnenud kitsaskohad. See omakorda aitab kaasa VMS-i tõhusamale rakendamisele ning lihtsustab PPA ja konsulaarametnike tööd.

6.3.2. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: välismaalased, kes taotlevad Eestisse saabumiseks lühiajalist või D-viisat või elamisluba. 2023. aastal taotles lühiajalist viisat 13 291 ja D-viisat 8641 välismaalast, lühi-

ajalise Eestis töötamise registreerimist taotleti 9938 välismaalasele ning tähtajalist elamis luba taotles 9228, tähtajalise elamisloa pikendamist 4029 ja pikaajalise elaniku elamisluba 832

53

välismaalast (vt tabel 19). Seejuures taotles tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks 1838 välismaalast ja PPA prognoosib, et 2024. aastal esitatakse selliseid taotlusi umbes 2000. Võrreldes Eesti elanike koguarvuga64 on sihtrühm väike.

Tabel 19. Lühiajalise viisa, D-viisa, lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja elamis loa

taotlused aastal 2023 (allikas: PPA)

2023

Lühiajalise viisa taotlused 13 291

D-viisa taotlused 8641

Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotlused 9938

Tähtajalise elamisloa taotlused 9228

Tähtajalise elamisloa pikendamise taotlused 4029

Pikaajalise elaniku elamisloa taotlused 832

Mõju ulatus on keskmine. Muudatused mõjutavad välismaalase Eestis viibimise, elamise ja

töötamise võimalusi, aga aitavad kaasa tõhusamale rändemenetlusele. Muudatustega tagatakse välismaalaste õiguste tõhus kaitse ja lahendatakse praktikas ilmnenud kitsaskohti. Seega on

muudatuste oodatav mõju sihtrühmale positiivne. Muudatused, millega täiendatakse püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamis loa

andmise lisatingimusi, mõjutavad välismaalaste Eestis elamise võimalusi, aidates seejuures senisest paremini kaasa nende Eestis lõimumisele, sealhulgas kohanemisele. Välismaalased,

kes asuvad Eestisse elama tähtajalise elamisloa alusel, suunatakse juba praegu pärast elamis loa andmist osalema kohanemisprogrammis, milles muu hulgas õpetatakse eesti keelt A1- ja A2- tasemel. Kohanemisprogrammi läbimine ja eesti keele oskuse omandamine on üks olulisemaid

eeldusi, et ühiskonda sulanduda ja selles toimuvat mõista. Välismaalastele on eesti keele oskus ka vahend, et saavutada näiteks parem haridus ja töökoht, ent see on samuti tähtis ühiskonna le,

kuna aitab kaasa lõimumisele ja eesti keele säilimisele. Kui välismaalane ei ole lisatingimusi täitnud, on tal jätkuvalt võimalik taotleda püsivalt Eestisse elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamist või elamisluba mõnel muul VMS-s sätestatud alusel. Seega on

muudatuste oodatav mõju sihtrühmale ja laiemalt Eesti elanikkonnale positiivne. Muudatused, millega:

­ täpsustatakse Eestis olles D-viisa taotlemist; ­ täiendatakse avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks tähtajalise elamisloa andmisest

keeldumise aluseid; ­ kaotatakse töötamise keeld, kui tähtajaline elamisluba on antud kaaluka riikliku huvi alusel,

ning

­ luuakse erand, mis võimaldab PPA-l vaadata läbi Eesti kinnipidamisasutuses viibiva kinni- peetava, vahistatu või arestialuse tähtajalise elamisloa taotluse, kui teda ei pea ükski riik

kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks, puudutavad väikest ja väga spetsiifilist osa sisserändajatest. Seega ei avalda need muudatused sihtrühmale olulist mõju.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna välismaalased, kes soovivad Eestis elada või

töötada, peavad viima end muudatustega kurssi ühel korral, kui nad asuvad taotlema või pikendama Eestis viibimiseks, elamiseks või töötamiseks antud viisat või elamisluba.

64 Statistikaameti andmetel elab Eestis 2024. aasta 1. jaanuari seisuga 1 374 687 inimest.

54

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest välismaalaste õigused on paremini kaitstud. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadma - tusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda olulist sotsiaalset mõju. Muudatuste l

on sihtrühmale positiivne mõju, sest need aitavad kaasa tõhusamale rändemenetlusele ja võimaldavad lahendada praktikas ilmnenud kitsaskohti.

6.4. Mõju isikuandmete töötlemisele

6.4.1. Tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlemiseks vajalike andmete ja tõendite

esitamine enne taotlust

Sihtrühm:

1) välismaalased, kes esitavad tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse; 2) PPA ametnikud, kes viivad läbi elamisloa taotluse eel- ja järelkontrolli, s.o umbes

250 ametnikku, ning

3) konsulaarametnikud, kes võtavad vastu tähtajalise elamisloa taotlusi, s.o umbes 40 konsu- laarametnikku.

Mõju ulatus on keskmine. Välismaalasel, kes taotleb esimest korda tähtajalist elamisluba või

elamisõigust, ei ole võimalik esitada taotlust elektrooniliselt, sest tal puudub selle digiall- kirjastamiseks vajalik digitaalne dokument ja enamjaolt ei ole temalt hõivatud varasemas menetluses sõrmejälgi. See tähendab, et kehtiva õiguse ja praktika kohaselt tuleb välismaa lase

paberil esitatud andmed trükkida käsitsi RIS-i ümber ehk taotluse vastuvõtmine on menetleja le pigem kohmakam, kui võimaldab kaasaegne tehnoloogia. Muudatuse tulemusena luuakse õiguslik alus, et välismaalane võib esitada tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlemiseks

vajalikud andmed ja tõendid enne taotlust PPA iseteeninduskeskkonnas ning ei pea neid allkirjastama. Pärast seda on välismaalasel võimalus pöörduda tähtajalise elamisloa või

elamisõiguse taotluse esitamiseks kuue kuu jooksul Eesti välisesindusse või PPA-sse. Välismaalane peab selleks tegema vaid kaks toimingut: andma oma sõrmejäljekujutised ning kinnitama varem esitatud andmete ja tõendite õigsust allkirjaga. Seejuures võib taotluse

allkirjastada infotehnoloogilise vahendiga ehk anda allkirja taotlusele otse ekraanil.

Välismaalasele ei kaasne tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlemiseks vajalike andmete ja tõendite esitamisega kohustust esitada hiljem tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlus. Juhul, kui ta seda ei tee, kustuvad andmed ETR-st kuue kuu möödudes automaatselt.

Muudatus toetab pikaajalist eesmärki võimaldada ametiasutustega paberivaba asjaajamist ning

teha igapäevatoimingud paindlikumaks. Arvestades, et isikuandmeid töödeldakse enne täht- ajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse esitamist ja riik ei kogu neid omal algatusel, on isikuandmete töötlemine vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks isikuandmete kaitse

üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkti e tähenduses. Andmekoosseis ühtib kehtiva VMS-i alusel tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluses esitatavate andmetega, välja arvatud allkiri ja

hõivatud sõrmejäljed. Pärast seda, kui välismaalane on andnud isiklikult allkirja ja hõivatud on tema sõrmejäljed, töödeldakse andmeid tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse menetlemiseks VMS-s sätestatud alustel.

Kehtiva VMS-i § 215 kohaselt peab Eesti välisesindus tuvastama välismaalase isiku või

kontrollima isikusamasust ja hõivama temalt sõrmejäljed. Seejärel edastab ta pabertaotluse menetlemiseks PPA-le, kes sisestab andmed ja tõendid ETR-i. Seega ei ole Eesti välisesinduse l praegu vaja ETR-i kantud andmeid ja tõendeid töödelda. Muudatuse rakendamiseks tuleb see

55

õigus Eesti välisesindusele anda, sest kui tal ei ole õigust ETR-i kantud tähtajalise elamis loa või elamisõiguse taotlemiseks vajalikke andmeid ja tõendeid välismaalasele kuvada, ei ole välismaalasel võimalik nende õigsust allkirjaga kinnitada. Seega, isikuandmete vastutav

töötleja on PPA, kuid Eesti välisesindusele tuleb tagada juurdepääs juhuks, kui välismaa lane esitab tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse Eesti välisesinduses. Muul põhjusel ei ole

Eesti välisesindusel vaja ETR-i kantud tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlemiseks vajalikele andmetele ja tõenditele juurde pääseda.

Tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotlemiseks vajalike andmete ja tõendite suhtes rakendatakse samu organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid nagu

tähtajalise elamisloa või elamisõiguse taotluse andmete suhtes. ETR-i turvaklass on praegu K3T3S2 ja turbeaste kõrge.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna riigiasutuste põhiülesandeid ei muudeta ja võimalikud töökorraldusmuudatused on ühekordsed.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Muudatuste rakendamiseks on vaja teha arendustöid, mis on keerulised ja mahukad ning muudavad PPA ja Eesti välisesinduste senist

töökorraldust. Arendustöödega kaasnevad riskid, mis võivad mõjutada avaliku teenuse osutamist. Riski aitavad maandada pidev koostöö, tõhus infovahetus, põhjalik arendustegevus

ja muudatuste etapikaupa rakendamine. Välismaalasele, kes esitab PPA iseteeninduskesk - konnas andmeid ja tõendeid, on ebasoovitava mõju kaasnemise risk ebatõenäoline. Kui ta taotlust ei esita, ei töötle riik ka tema andmeid ega tee tema kohta järeldusi. Välismaalane saab

ise otsustada, millal ta andmeid ja tõendeid esitab ning teeb need riigile kättesaadavaks.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusega kaasneb sihtrühmale oluline positiivne mõju: paraneb PPA ja konsulaarametnike igapäevatöö andmete kogumisel, haldamisel ja vahetamise l. Muudatuse rakendamisega võib kaasneda küll ebasoovitav mõju, kuid riskide maandamisega

tegeletakse pidevalt ja seetõttu on sellise riski realiseerumine pigem ebatõenäoline.

6.4.2. Andmekoosseis ja andmete säilitamise tähtaeg

Sihtrühm: välismaalased, kes taotlevad lühiajalise Eestis töötamise registreerimist, viisat,

elamisluba või elamisõigust, ja välismaalased, kes on registreeritud lühiajaliselt Eestis töötama või kellel on viisa, elamisluba või elamisõigus. Sihtrühma suurust on kirjeldatud eelmistes mõju

valdkondades (vt seletuskirja punktid 6.1.3 ja 6.2.3). Võrreldes Eesti elanike koguarvuga on sihtrühm väike.

Mõju ulatus on väike. Eelnõuga sätestatakse seaduse tasandil viisaregistri, LTR-i ja ETR-i andmete koosseis ja säilitamise tähtajad, mis on praegu sätestatud andmekogude põhimäärus -

tes. Seega ei ole muudatusel andmesubjekti õigustele vahetut mõju. Edaspidi on andmesubjekti l võimalik saada VMS-i lugedes aru, et andmeid, mille ta on taotluses esitanud, töödeldakse asjaomases andmekogus konkreetse säilitustähtaja jooksul. Isikuandmete säilitamist käsitatakse

eraelu puutumatuse riivena. Konkreetse säilitustähtaja sätestamine seaduse tasandil aitab kaasa läbipaistvale andmetöötlusele.

Andmete säilitamise tähtaeg

Viisaregistris on kavandatud säilitada andmeid kõige kauem 60 aastat, LTR-s kõige kauem 25 aastat ja ETR-s alaliselt.

56

 Viisaregistris

Tuleb arvestada, et Eestisse saabuva välismaalase kohta ei ole sageli rohkem andmeid, kui tema taotluses esitatud andmed enda päritolu kohta. Paraku on mitmes kolmandas riigis võimalik välismaalasel korruptiivselt omandada erinevaid identiteete ja isikut tõendavaid dokumente,

sealhulgas sünnitunnistusi, abielutunnistusi ja haridust tõendavaid dokumente, samuti reisi- dokumente. Õiguskaitse- ja julgeolekuasutuste igapäevatöös on esinenud juhtumeid, kus

välismaalane on üritanud läbi erinevate menetluste omandada Eestis viibimise alust või siseneda Eestisse või Schengeni alale ning pärast ebaõnnestumist kasutanud uut identiteeti ja reisidokumenti. Samuti ei saa välistada juhtumeid, kus viisaregistri andmeid vajatakse süüteo

menetlemiseks. Sellistes juhtumites on viisaregister aidanud välismaalasi ja nende erineva id identiteete hõlpsamini tuvastada, kuna selles on olnud talletatud väljastatud viisade ajalugu,

varem kasutatud dokumentide andmed, fotod ja sõrmejäljekujutised. Kui kustutada viisaregistri andmed näiteks viis aastat pärast viisa kehtivusaja lõppemist, nagu

on sätestatud VIS-i määruses, ahenevad võimalused selgitada välja, millised välismaalased kujutavad endast ohtu sisejulgeolekule või avalikule korrale. Viisaregistri pidamise eesmärk on

tagada avalik kord ja sisejulgeolek. Viisaregistris säilitatakse välismaalase isikuandmeid digitaalselt ning neid saavad kasutada Eesti pädevad asutused viisataotluse menetlemiseks ja viisa väljastamiseks. Viisaregistri andmed on seejuures infotehnoloogiliste turvameetmetega

kindlalt kaitstud. Viisa on riigi pakutav hüve ja ükski välismaalane ei ole kohustatud Eestisse viisa alusel saabuma.

 LTR-s

Nagu eespool kirjeldatud, saabub suur osa välismaalasi Eestisse viisa alusel töötama ja töötamise andmed on LTR-s. Seega sätestatakse LTR-i andmete säilitamise tähtaeg – kõige

kauem 25 aastat. Sarnaselt viisaregistrile aitab LTR pädevatel asutustel ennetada süütegusid, tagada avalikku

korda ja riigi julgeolekut välismaalase lühiajalise Eestis töötamise seadusliku aluse ja tingimustele vastavuse andmete töötlemise kaudu. Kolmandate riikide kodanike kohta, kes

saabuvad Euroopa Liitu ja Eestisse ning asuvad tööle, ei pruugi Eestil olla rohkem andmeid kui need, mis tööandja esitab välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluses, näiteks välismaalase kohta, kes saabub Eestisse tööle viisavaba viibimisõiguse alusel. Seega on

vaja LTR-i andmeid säilitada kuni 25 aastat. Kui andmetele kehtestada lühem säilitusaeg, vähenevad võimalused teha kindlaks isikuid, kes võivad kujutada ohtu avalikule korrale ja riigi

julgeolekule.

 ETR-s

ETR-i andmeid säilitatakse alaliselt, kuivõrd välismaalase staatuse ja dokumenteerimise

menetluses kogutud andmed on asjakohased ja vajalikud nii välismaalase tulevastes menetlustes kui ka temaga seotud isiku staatuse ja dokumenteerimise menetluses. Need andmed

võivad seega olla asjakohased ka pärast välismaalase surma. ETR-i digitaalsed registrikaa rd id on hinnatud arhiiviväärtuslikuks ja neid säilitatakse kuni ETR-i likvideerimiseni. Ühe riigi elanikkonna staatuse ja dokumenteerimise andmed on olulised ka selle riigi ajaloo

jäädvustamiseks. Lisaks on ETR riiklik register, mille abil on tulevikus võimalik tuvastada välismaalase järglastel ja lähedastel oma seoseid ja sugulussuhteid, kuna staatuse ja

dokumenteerimise menetluses kogutud andmeid ei pruugi olla mujal alles. Samuti tuleb arvestada, et kõige rohkem välismaalasi elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel, mis on tähtajatu. Teisisõnu on neil välismaalastel alaline õiguslik saatus.

57

Andmekoosseis

Andmekoosseisu seaduse tasandil kehtestamisega ei muutu see, et isikuandmeid töödeldakse jätkuvalt seaduses sätestatud alustel, st isikuandmete töötlemine peab olema vajalik avalikes

huvides oleva ülesande täitmiseks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkt e tähenduses. Samuti ei muutu andmete töötlemise laad, ulatus, kontekst ega eesmärk isiku- andmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 1 tähenduses.

LTR-i ja ETR-i hakatakse kandma ka riskiprofiili andmeid ja teistelt haldusorganite lt

konsultatsioonimenetluses saadud andmeid. Riskiprofiili andmed on isikustamata omaduste või käitumismustrite kogum, mille alusel on haldusorganil võimalik oma tööd riigi sisejulgeo leku tagamiseks tõhusamalt korraldada. Konsultatsioonimenetluse andmeid praegu LTR-i ja ETR-i

ei kanta, kuid neid töödeldakse VMS-i ja HMS-i alusel juba praegu. Seega, andmekoosseis küll täieneb, kuid selliste isikuandmetega, mille töötlemiseks on pädeval haldusorganil kehtiva

õiguse alusel seadusest tulenev alus. Viisaregistri andmekoosseisu täiendamine aitab samuti tõhusamalt korraldada haldusorgani

tööd avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisel. Viisaregistri andmekoosseisu täiendamine on vajalik, et selgitada välja välismaalase või tema perekonnaliikme võimalik kuritegelik või

sõjaväeline taust, mis aitab hinnata, kas välismaalane võib olla ohtlik avalikule korrale või riigi julgeolekule.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatused ei puuduta kõiki välismaalasi, vaid üksnes neid, kes soovivad taotleda viisat või asuda Eestisse elama või kes juba viibivad Eestis.

Samuti peavad välismaalased viima ennast muudatustega kurssi ühel korral, kui nad asuvad taotlema või pikendama Eestis viibimiseks, elamiseks või töötamiseks antud luba.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on mõju sihtrühmale positiivne, sest välismaalaste õigused on paremini kaitstud. Võimalikke riske, mis võivad kaasneda teadma-

tusest, aitavad maandada tõhus ja pidev infovahetus ning teavitustegevus. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda olulist sotsiaalset mõju. Muudatuste l

on sihtrühmale positiivne mõju, sest need aitavad tagada välismaalaste õiguste tõhusa kaitse.

6.5. Koondmõju tööandjate ja välismaalaste halduskoormusele

Koondmõju tööandjate ja välismaalaste halduskoormusele on positiivne: riigile andmete esitamine muutub kiiremaks, mugavamaks ja lihtsamaks. Selle tulemusel vähenevad tööandjate

kulud ning välismaalase tööle võtmine muutub kiiremaks ja lihtsamaks.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

Muudatuste rakendamine toob kaasa: 1) infosüsteemide arendamise ja haldamise kulud ning

2) koolitus- ja teavitustegevuste kulud. Muudatuste rakendamine eeldab infotehnoloogilisi arendustöid. Vaja on arendada PPA, MTA,

TI, töötukassa ja HTM-i andmekogusid. Arendustööde tellija on PPA koostöös MTA, TI, töötukassa ja HTM-ga. Arendustööd realiseeritakse etapikaupa ning neid on plaanitud rahastada

58

samuti etapikaupa riigituludest ja Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondi meetme „Digi- riik“ tegevustest (edaspidi struktuurifond).

RIS-i kaasajastamine hõlmab nii LTR-i, ETR-i kui ka MIGIS-e arendamist ning toob kaasa väikesemahulised arendustööd viisaregistris ja ABIS-s65. RIS-i ja MIGIS-e arendustööd algasid

2021. aastal. Valminud on LTR-i iseteeninduskeskkond, MIGIS I etapi arendustööd ja RIS-i II etapi esimene osa, mille käigus loodi uus PPA lühiajalise Eestis töötamise menetlemise keskkond. Praegu on töös RIS-i I etapi järeltööd.

RIS-i I etapi ehk LTR-i iseteeninduskeskkonna arendustööde maksumus oli 483 596 eurot66 ja

neid rahastati riigituludest. RIS I etapi järeltööde maksumus on 30. oktoobri 2023. aasta seisuga 417 100 eurot ja neid rahastatakse Siseministeeriumi valitsemisala olemasolevast eelarvest. MIGIS-e I etapi arendustööde maksumus oli 443 520 eurot ning neid rahastati struktuurifond ist

(360 000 eurot) ja riigituludest (83 520 eurot). RIS-i II etapi esimene osa, mille käigus loodi uus PPA lühiajalise töötamise menetluskeskkond, maksis 587 520 eurot ning seda rahastati

struktuurifondist (314 160 eurot) ja riigituludest (273 360 eurot). Arendustööd jätkuvad aastatel 2024–2028: RIS-i II etapi teine osa, RIS-i III ja IV etapp ning

MIGIS-e II etapp. RIS-i teadaolevate arendustööde ja MIGIS-e II etapi arendustööde maksumus on praeguse prognoosi kohaselt 5,34 miljonit eurot67. See sisaldab RIS-i puhul PPA

projektijuhi kulu, PPA ja partnerite 2024. ja 2025. aasta investeeringuid ning valminud lahenduste ülalpidamiskulusid.

Tulevikuarendustööde maksumus selgub arendusetapi elluviimise eel.

Praegu teadaoleva info kohaselt viiakse RIS-i II etapi teise osa arendustööd ellu 2024. ja 2025. aastal. Nende tulemusena valmivad LTR-i menetluskeskkonna jätkuarendustööd, LTR- i andmevahetuslahendused MTA ja TI andmekogudega ning ühe akna lahendus lähetatud

töötajate andmete edastamiseks TI-le. Arendustööd maksavad prognoosi kohaselt umbes 1,061 miljonit eurot, mida on planeeritud rahastada struktuurifondist ja Siseministeer iumi

olemasolevast eelarvest. Vajadusel esitab Siseministeerium riigi eelarvestrateegia koostamise protsessis lisataotluse või taotleb lisarahastust struktuurifondist.

MIGIS-e II etapi arendustööd plaanitakse viia ellu 2024. aastal: arendatakse lisafunktsioonid ja liidesed teiste andmekogudega. Lisaks on plaanis arendada X-tee teenus või teenused, mille

kaudu on võimalik saada MIGIS-st andmeid, sealhulgas MTA-l ja TI-l. PPA arendustööde maksumus on hinnanguliselt 0,55 miljonit eurot, millest 320 000 eurot on planeeritud rahastada struktuurifondist ja ülejäänud osa Siseministeeriumi olemasolevast eelarvest. Vajadusel esitab

Siseministeerium riigi eelarvestrateegia protsessis lisataotluse või taotleb lisarahastust struktuu- rifondist.

RIS-i III etapi arendustööd viiakse ellu aastatel 2024–2028. Nende tulemusena valmib ETR-i iseteeninduskeskkond, kaasajastatud ETR-i menetluskeskkond ning ETR-i andmevahetus-

lahendused MTA, TI, töötukassa ja HTM-i andmekogudega. RIS-i IV etapi arendustööd viiakse ellu 2028. aastal ja nende tulemusena valmib IKT-lahendus tõhusaks konsultatsioonimenetluse

läbiviimiseks. RIS-i III ja IV etapi arendustööde maksumuseks on prognoositud ca 2,83

65 Viisaregistrit ja ABIS-t arendab SMIT oma eelarvest, lähtudes vastutava töötleja arendussoovidest. 66 Summad on siin ja edaspidi ilma käibemaksuta. Summad ei sisalda riigisaladusega kaitstud tegevuse maksumust,

millega on teadmisvajaduse korral võimalik tutvuda Siseminis teeriumis. 67 RIS-i teadaolevad arendustööd ja lahenduste ülalpidamine maksavad kokku 4,79 miljonit eurot ja MIGIS-e

II etapi arendustööd ja lahenduste ülalpidamine 0,55 miljonit eurot.

59

miljonit eurot. Nende rahastamiseks esitab Siseministeerium riigi eelarvestrateegia koostamise protsessis lisataotluse või taotleb lisarahastust struktuurifondist.

Otsest mõõdetavat tulu muudatuse rakendamisega ei kaasne. RIS-i kaasajastamine tagab paindlikkuse, mis võimaldab tulevikus rakendada selles tõhusamalt erinevaid muudatus i.

Seeläbi hoitakse kokku ka arenduskulusid. Andmete töötlemise ja nende ühelt asutuselt teisele edastamise õiguslike aluste loomine võimaldab asutustel hoida kokku ka kulusid, mida tehakse praegu andmevahetuse korraldamiseks.

8. Rakendusaktid Muudatuste rakendamiseks on vaja muuta järgmisi määrusi:

1) Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määrus nr 125 „Automaatse biomeetrilise

isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“; 2) Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2007. aasta määrus nr 247 „Isiku terviseseisund ist

tulenevalt kodakondsuse või pikaajalise elaniku elamisloa taotleja eesti keele ning koda- kondsuse taotleja „Kodakondsuse seaduse“ ja Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksami sooritamise ulatuse ja viisi määramise või nimetatud eksamite sooritamisest vabastamise

tingimused ja kord“; 3) Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. aasta määrus nr 21 „Maksukohustuslaste registri

põhimäärus“; 4) tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. aasta määrus nr 4 „Töökeskkonna andmekogu

põhimäärus“;

5) majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. aasta määrus nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“;

6) siseministri 8. veebruari 2019. aasta määrus nr 6 „Broneeringuinfo andmekogu põhi- määrus“;

7) siseministri 1. juuli 2020. aasta määrus nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud

välismaalaste andmekogu põhimäärus“; 8) siseministri 26. augusti 2020. aasta määrus nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline

kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu“; 9) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri

põhimäärus“;

10) siseministri 16. jaanuari 2024. aasta määrus nr 2 „Iduettevõtte või kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja kord ning selleks esitatavate andmete ja

tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded“; 11) siseministri 13. augusti 2014. aasta määrus nr 34 „Kohanemisprogramm“; 12) siseministri 22. märtsi 2023. aasta määrus nr 6 „Migratsioonijärelevalve andmekogu

põhimäärus“; 13) siseministri 20. detsembri 2007. aasta määrus nr 83 „Piirikontrolli andmekogu

põhimäärus“; 14) siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 82 „Pikaajalise viisa andmise, viibimisaja

vormistamise ja viibimisaja pikendamise kord ja tähtajad ning piisavate rahaliste vahendite

määr“; 15) siseministri 22. detsembri 2009. aasta määrus nr 93 „Schengeni infosüsteemi riikliku

registri põhimäärus“; 16) siseministri 7. detsembri 2022. aasta määrus nr 40 „Sissesõidukeeldude riikliku registri

põhimäärus“;

17) siseministri 12. jaanuari 2017. aasta määrus nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse

sissetuleku määrad“;

60

18) siseministri 4. detsembri 2015. aasta määrus nr 64 „Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise kord ning otsuse vaidlustamise

avalduse vorm“; 19) siseministri 10. jaanuari 2017. aasta määrus nr 5 „Viisakleebise andmevälja le

„MÄRKUSED“ kantavate riigisiseste märgete loetelu“; 20) siseministri 10. detsembri 2015. aasta määrus nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“; 21) siseministri 18. detsembri 2023. aasta määrus nr 27 „Välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise andmekogu põhimäärus“; 22) siseministri 4. detsembri 2015. aasta määrus nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis

töötamise registreerimise kord“. Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas 1. Kavandid on esialgsed ja muutuvad töö

käigus. Kavandatud muudatused esitatakse eraldi kooskõlastamiseks.

9. Seaduse jõustumine Eelnõu jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril, et anda piisav kohanemisaeg ning tagada piisav ettevalmistus- ja üleminekuaeg, et täita püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamis loa andmise lisatingimusi.

 Eelnõu § 1 punkt 1, § 3 punkt 3 ja § 5 punkt 2, millega muudetakse ETR-i nimetus elamislubade ja elamisõiguste andmekoguks, jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril, kui on

valminud RIS-i III etapi teise osa arendus – ETR-i menetluskeskkonna arendus.

 Eelnõu § 1 punktid 43 ja 48, millega kehtestatakse PPA, töötukassa ja HTM-i andme-

kogude andmevahetuse muudatused, jõustuvad 2029. aasta 1. jaanuaril, kui on planeeritud valmima RIS-i IV etapi arendus – konsultatsioonimenetlus, sealhulgas ETR-i ning HTM-i ja töötukassa andmekogude andmevahetuslahendus.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik

konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, EAKL-le, ETAG-le, ETKL-le, HARNO-le, ITL-le, KAPO-le, KTK-le, MTA-le, PPA-le, Rektorite Nõukogule, RMIT-le,

SMIT-le, SUE-le, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tartu Ülikoolile, TI-le, TEHIK-le, töötukassale ja WiE-le.

Eelnõu oli kooskõlastamisel 04.03.–12.04.2024. KUM ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Kaitseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning

Kliimaministeerium kooskõlastuskirja ei esitanud. EAKL-l ja TI-l ei olnud sisulisi täiendus i ega parandusi. ETAG, HARNO, MTA, Rektorite Nõukogu, RMIT, Tallinna Tehnikaülikool ja TEHIK arvamust ei avaldanud.

Justiitsministeeriumi, HTM-i, MKM-i, Rahandusministeeriumi, VÄM-i, Andmekaitse Inspekt-

siooni, Asutajate Seltsi, Eesti Aiandusliidu, Eesti Laevaomanike Liidu, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni, EIS-i ja tema kaasatud ettevõtjate, ETKL-i, KTK, ITL-i, KAPO, PPA, Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli, SMIT-i ning

töötukassa, arvamusi ja ettepanekuid on võimaluse piires arvestatud (vt seletuskirja lisa 2).

Algatab Vabariigi Valitsus …………………… 2024