Lauri Läänemets Teie 04.03.2024 nr 1-6/2917-1
Siseministeerium
Pikk 61 Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/32-1
15065 Tallinn
Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (rändemenetluste tõhustamine)
Austatud minister,
Täname, et olete Eesti Tööandjate Keskliitu kaasanud Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi „eelnõu“) menetlemisse.
Kuna välismaalaste tööturule kaasamise ümber on olnud palju vaidlusi ning sageli on välismaalaste töölubade menetlus keerukas ja aeganõudev, oleme menetluse tõhustamist ning läbipaistvuse suurendamist üldiselt toetanud, kuid konkreetses eelnõus näeme ka riske.
Eesti rahvastik on kiirelt vananemas ja sündivus on langenud väga madalale. Igal aastal jääb tööturult 5000-6000 tööealist inimest puudu, et säilitada avalike teenuste rahastus ja kättesaadavus. Inimeste puudujäägi taga on kõigi avalike teenuste rahastamine, sh julgeolek, pensionid ja tervishoid. Ukraina sõja eelse ajaga võrreldes oli 2023.a lühiajalisest välistööjõust 2/3 sõja tõttu Eesti tööturult lahkunud. Seega on majanduse ja riigi rahastuse jätkusuutlikkuse seisukohast oluline välja töötada ka välismaalaste tööturule kaasamist lihtsustavaid muudatusi. Ka käesoleva eelnõu skoobis olevaid muudatusi tuleks ellu viia selliselt, et see läbi menetluse kaasajastamise kokkuvõttes legaalse välistööjõu kaasamist tööturule lihtsustaks. Lühiajalise töötamise kestus ei ole spetsialisti Eestisse meelitamiseks piisav perspektiiv ja keskmise palga nõue on kohati liiga piirav. Veidi pikemat Eestis viibimist lubav elamisluba töötamiseks on aga piiratud vaid 0,1%-le elanikkonnast.
Järgnevalt meie detailsem tagasiside eelnõule:
1) Toetame menetluse digitaliseerimist, andmete ristkasutust ja suhtluse suunamist ühtsesse infoväravasse tingimusel, et see lihtsustab ja kiirendab lubade menetlust, tõhustab järelevalvet ning kokkuvõttes võimaldab legaalset töörännet suurendada, kuna riskid on maandatud või lihtsamini maandatavad. Rõhutame, et menetluse digitaliseerimise juures tuleb silmas pidada, et see siiski ei muutuks kokkuvõttes tööturu osapoolte jaoks koormavamaks. Vastasel juhul ei ole sellel arendusel mõtet.
2) Eelnõu selgelt negatiivse mõjuga muudatus oleks lühiajalise töötamise registreeringu (edaspidi „LTR“) lubamine vaid D-viisa alusel. Seletuskirjast paistab, et 2023 oli LTR-ga kokku pea 10000 inimest, kellest vaid 4500 tuli D-viisaga. 2019 oli 33 tuh LTR-i, kellest ca 18600 D-viisaga. Seega on arvestatav hulk välismaalasi olnud lühiajaliselt tööturul muudel alustel. D-viisa nõue oleks täiendava nõudena lisatakistus. Teeme ettepaneku see muudatus eelnõust välja jätta või teha erand vähemalt isikutele, kellel on mõne muu Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud D-viisa või kes külastab Eestit viisavabastuslepingu alusel.
3) Valitsusele on eelnõuga plaanis anda võimalus erandkorras avaliku korra või julgeoleku kaalutlustel LTR peatada ametialade või tegevusalade lõikes. Raske on mõista tegevusala või ametialaga seotud riske, mida polnud võimalik ette näha registreeringu andmisel. Meie hinnangul saavad riskid olla seotud pigem konkreetse isikuga. Eelnõukohasel juhul rikuks valitsuse otsus potentsiaalselt isikute tegevusvabadust ebaproportsionaalsel määral. Eelnevast tulenevalt ei saa me selle muudatusega nõustuda.
4) Püsivalt elama asumisel lisanduks A2 keeleoskuse ja kohanemisprogrammi nõue. Kuuldavasti on riigis eesti keele õpetajate nõudlus regulatiivsete muudatustega viidud tasemele, milleks õpetajate töötunde ei jätku. Kuigi pooldame püsivalt elama asumisel mõistlike keelenõuete kehtestamist, on küsitav selle kehtestamine olukorras, kus seda ei ole võimalik täita.
5) Põhimõtteliselt toetame majandustegevuse staažinõude kehtestamist välistööjõu kaasamise lihtsustamiseks tööturule, kuid teeme ettepaneku teha sellest erand tippspetsialistidele ja arvestada staaži hulka ka Eestis asutatud tütarettevõtte emaettevõtte staaži välisriigis. Viimane on oluline olukorras, kus välisettevõte soovib Eestis tegevust alustada, luues siin selleks ettevõtte ja mehitades seda kasvõi osaliselt välisriigi töötajatega.
6) Teeme ettepaneku rändega kaasnevate riskide maandamiseks ja majanduse elavdamiseks töötada välja nn. usaldusväärse tööandja kriteeriumid, kelle töötajatele sisserände piirarv ei kehtiks. Meie hinnangul on see palju tõhusam meede, kui ülejäänud Euroopaga võrreldes vastuvoolu ujumine ja rändenõuete üha keerulisemaks muutmine. Tuletame meelde, et kehvade demograafilitse trendide tõttu pingutavad kõik arenenud Euroopa riigid välistööjõu meelitamise nimel.
7) Lisaks sisserände piirarvule on kolmandatest riikidest tööjõu kaasamisel oluliseks takistuseks keskmise palga nõue, mis on teatud regioonides, ametialadel ja majandusharudes liiga kõrge tase. Soovitame kehtestada palganõudeks 1,5-kordse alampalga või mediaanpalga, mis iseloomustab tööturu palgataset keskmisest palgast täpsemalt.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Arto Aas
Tegevjuht