Hr Lauri Läänemets
Minister
Siseministeerium 11.04.2024 nr. 303
E-post:
[email protected]
Koopia: Kliimaministeerium
Sander Salmu
[email protected]
Ain Tatter
[email protected]
Eda Rembel
[email protected]
Välismaalaste seaduse muutmise eelnõu ettepanek
Lugupeetud härra minister
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) on autovedusid teostavate ettevõtjate vabatahtlik ühendus. Assotsiatsiooni eesmärgiks on autoveonduse kui tegevusala arendamine ning liikmete huvide ja õiguste kaitsmine.
Siseministeeriumi menetluses on eelnõu „Välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (rändemenetluste tõhustamine)“. Ministeerium eelnõu autorina on eelnõu saatnud puudutatud isikute ringile arvamuse avaldamiseks. 09.02.2024 saatis ERAA Siseministeeriumile pöördumise, milles tõi välja, et lähtuvalt kaugsõiduautojuhtide suurest puudusest veondusvaldkonnas on vajalik leevendada keelenõudeid sellistele autojuhtidele, kes töö tõttu ei viibi ega saagi pikemalt viibida Eestis. Teisisõnu, kelle töö on käsitatav rahvusvahelisena.
Oma pöördumises tõi ERAA välja, et autojuhtide puuduse probleem on globaalne ja süvenev, nii ka Eestis, mistõttu mängivad sektoris olulist rolli kolmandatest riikidest pärit töötajad. Välismaalastest töötajate kaasamine rahvusvaheliste autovedude tegemiseks on hädavajalik, et veondusturul teiste riikide (Läti, Leedu, Poola jt) vedajatega konkureerida. Märgitud riikides on välistööjõu kaasamise võimalused oluliselt lihtsamad. Eesti veoettevõtjate ja majanduse jaoks tervikuna on oluline tagada konkurentsis võimalikult sarnased lähtealused, vältimaks turueeliste teket teiste riikide ettevõtjatele. Võrdlusena tõime välja, et kui Eestis on kolmandatest riikidest pärit autojuhtide arv 2000, siis Leedus on see arv üle 80000. Suuresti tänu sellele on Leedus transpordisektori panus riigi SKP-sse üle 10%, meil on see 6%:
VMS § 179 lg-s 3 on sätestatud, et välismaalane, kes taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks ja kes on enne Eestis elanud töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt viis aastat, peab oskama eesti keelt vähemalt A2-tasemel. Seadusandja on nimetatud nõuet põhjendanud sellega, et välismaalasel on peale töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saamist 5 aastat aega õppida eesti keel nõutud tasemel selgeks.1 Eelnõuga regulatsiooni leevendada ei kavandata. Siseministeerium on varem väljendanud seisukohta, et otstarbekas on rakendada keele oskuse nõuet just uutele riiki saabujatele, kuna need välismaalased on elamisloa taotlemisel teadlikud eesti keele nõude olemasolust ning saavad 5 aasta jooksul astuda samme eesti keele omandamiseks vajalikul tasemel juhul kui nad soovivad ennast Eestiga pikemaajaliselt siduda. Nagu eelpool öeldud, siis kaugsõiduautojuhtidel ei ole kavas end püsivalt Eesti riigiga siduda ja Eestisse elama jääda. Kes seda siiski soovib, peab loomulikult olema võimeline kohanema ja keelt valdama.
Rõhutame juba 09.02.2024 öeldut, et keeleoskuse nõuet tuleks rakendada nende isikute puhul, kelle osas on põhjendatud eeldus, et nende töökoht asub Eestis ja nad jäävad ka Eesti Vabariiki pikemaajaliselt elama, samuti nende, kelle töö ja elustiil võimaldavad nn. esmase viieaastase perioodi jooksul eesti keelt piisavalt õppida. Välisriikidest tullakse autojuhina tööle just seetõttu, et töö ei ole lokaalne ega toimu ühes riigis. Eestis käiakse lühiajaliselt, keskmiselt võib-olla mõned päevad kuus ning ka tööväliseid perioode (puhkepäevad, puhkus) ei veedeta reeglina Eestis, vaid oma koduriigis. Kaasaja trendide kohaselt eelistatavad kohalikud Eesti kodanikud järjest enam lokaalset tööd paindliku tööajaga, et oleks võimalik ühildada oma isik elu töötegemisega. Välditakse selliseid töökohti, kus peaks olema kodust või veelgi enam, kodumaalt kaua eemal. Seetõttu on rahvusvahelised autovedajad olukorras, kus tuleb leida töötajaid kolmandatest riikidest. Võimendav asjaolu on siinjuures, et üle 40% täna töötavatest autojuhtidest on vanuses 55+ ja alla 10% vanuses kuni 25 ehk piisavat järelkasvu peale ei tule.
Olukorras, kus autojuht, kes on töötamise elamisloa alusel Eesti ettevõttes töötanud juba 5 aastat, tõendanud oma oskuste, töökultuuri ja lojaalsusega sobivust ametikohale ning kellega ettevõte on rahul, kuid kahjuks seadusest tuleneva piirangu tõttu kaotab võimaluse Eesti ettevõttes edasi töötada. Oleme sunnitud kontrollitud taustaga ja headest autojuhtidest loobuma ning hakkama otsima uusi töötajaid, keda on vaja uuesti koolitada ja välja õpetada, kes peavad tõestama oma sobivust ametikohale ning päeva lõpuks pole teada kui pikalt koostöö nendega kestab. Need juhid, kes oleksid võinud edasi töötada, aga lähevad tööle naaberriikide konkurentidest ettevõtetesse. Miks paneb Eesti riik iseenda piirangutega oma ettevõtted halvemasse konkurentsiolukorda ? On teada, et tööjõu puudus on sektori kõige suurem probleem, ellu jäävad nende riikide ettevõtted, kes vähem piiravad ja vähem maksustavad.
Ei maksa unustada, et tegemist on sektoriga, mis tegeleb teenuste ekspordiga ehk annab võimaluse riigi majandust kasvatada, riiki raha juurde tuua. Sellest on aru saanud ja seda võimalust kasutavad edukalt Leedu, Poola, Läti, kuid paraku mitte Eesti, kus statistika näitab viimastel aastatel sektori mahtude järjepidevat vähenemist.
Kehtivas VMS-is nähakse ette teatud ametikohtade täitmise soodustamiseks leevendatud keelenõuded, nt iduettevõtete jaoks. Maanteekaubaveo näol on tegemist elutähtsa teenusega, see on majanduse ja ühiskonna toime seisukohalt kriitilise tähtsusega taristu osa. Oluline on rõhutada transpordiettevõtete järjepidevust ning varustuskindlust, mis on eriti oluline kriiside korral, mida oleme viimasel ajal korduvalt kogenud. Eestis peab säilima iseseisev transpordivõimekus. Lähtuvalt eeltoodust palume veelkord eelnõu menetlemisel näha ette rahvusvaheliste vedude autojuhtidele leevendatud keeleoskuse nõuded.
Mõistvat suhtumist ja head koostööd soovides
Lugupidamisega
Ermo Perolainen /digiallkiri/
ERAA peasekretär