Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu

_____________________________________________________________________________________ Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]

Pr Signe Riisalo

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 23.05.2024 nr 2-2/1450-1

Meie 13.06.2024 nr 1306/2024

Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõust

Esitasite arvamuse avaldamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis välja töötatud

soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioon (EVEA) tänab võimaluse eest arvamust avaldada. Oleme seisukohal, et kehtivad

seadused (soolise võrdõiguslikkuse seadus ja võrdse kohtlemise seadus)on piisavad ning puudub

vajadus uue regulatsiooni järgi. Eelnõu vastuvõtmisel suureneb tööandjate halduskoormus ning

see ei ole mõistlik.

Alljärgnevalt juhime tähelepanu eelnõus olevale probleemile seoses tööandjate kohustusega.

1. Põhiseaduse kohaselt on perekond kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.

EVEA hindab seda, et eelnõus tähtsustatakse perekondlike kohustuste, sealhulgas

märkimisväärse hooldamise või tõsise terviseprobleemi tõttu tuge vajava isiku hooldamise

kohustuse täitmist. Arusaamatuks aga jääb, et miks hooldaja ja lapsevanema ebasoodsam

kohtlemine on just sooline diskrimineerimine. Tööandja töötajate puhul ei ole üldjuhul

tegemist pereliikmetega ja tööandjal ei ole perekondlikku kohustust hoolitseda oma

töötajate eest. Perega seotud kohustusi ei saa automaatselt üle kanda tööandja

kohustusteks.

2. Eelnõu järgi on tööandjal kohustus rakendada konkreetsel juhul vajalikke meetmeid, et

võimaldada puudega inimesel tööle kandideerida, lisaks tööle pääsemise ja töös osalemise

võimaldamisele. Arusaamatuks jääb, milliseid meetmeid seadusandja silmas peab. Selge

on see, et paljusid töid ei ole puudega inimesed võimelised tegema. Seda, et tööandja ei

välista töökohale kandideerimise tingimustes puudega isiku poolt kandideerimisavalduse

esitamist, ei saa lugeda vajalikuks meetmeks. Kui aga on vaja tegelik töökoht kohandada

puudega inimese jaoks kas enne või pärast kandideerimisavalduse esitamist, siis selline

nõue on tööandja jaoks ebamõistlikult koormav. Eriti koormav on see siis, kui ei ole teada,

kas tööle kandideerib puudega isik ja milline on tema puue ning selle raskusaste. Olukorra

teeb keeruliseks asjaolu, et puudega seotud terviseandmed on delikaatsed isikuandmed ja

nende kohta saab tööandja infot ainult kandideerijalt. Puudub selgus ka selles osas, mida

eelnõus mõeldakse konkreetse juhu all. Mõistlik lahendus oleks, et alles peale seda, kui on

otsustatud puudega töötaja tööle võtta, on vaja tagada töökohale pääsemine ja töös

osalemine, kui see ei too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.

Sotsiaalne vastutus on ettevõtluses oluline ja tööandjatel on võimalik anda oma panus,

aidates puudega inimestel tööelus osaleda. Aga selline abi peab ka kokku sobima ettevõtja

ärimudeliga, et ei kannataks ettevõtte jätkusuutlikkus. Puudega inimeste tööle

kandideerimist ei ole vaja eelnõus reguleerida.

3. Eelnõu kohaselt hinnatakse puudega inimeste kasuks tehtavate kulutuste

proportsionaalsust eraldi testiga, kus hinnatakse näiteks meetme tegemata jätmisega

puudega inimesele tekkivat negatiivset mõju ja meetme abil saavutatavat üldist kasu

puudega inimesele ning võrreldakse seda meetme hinnangulise maksumusega ning

kohustatud isiku olemasolevate vahendite, netokäive, kasumi ja juriidilise isiku suurusega.

Seda testi kohaldatakse ka tööandjale töökohtade kohandamisel puudega inimeste jaoks.

Peamiseks probleemiks on siin, et selles testis kasutatakse lisaks kahekordsele hüve

kirjeldusele ka mitteasjakohaseid majandusandmeid. Selline asjatundmatult ja

vastuoluliselt sõnastatud test tekitab ainult segadust ning ei võimaldu keskenduda

sellele, kas vastavad kulutused on mõistlikud või ebaproportsionaalselt suured. Kehtiva

võrdse kohtlemise seaduse kohaselt rakendab tööandja asjakohaseid, konkreetsel juhul

vajalikke meetmeid, et võimaldada puudega inimesel töökohale pääseda, töös osaleda ja

edutust või koolitust saada, kui sellised meetmed ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt

suuri kulutusi. Ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on sätestatud, et tööandja

rakendab töötervishoiuarsti ettepanekuid töökeskkonna ja töötingimuste parandamiseks

ja töötajate tervise edendamiseks, kui sellega ei kaasne tööandjale ebaproportsionaalselt

suuri kulusid. Samuti on sellist sõnastust kasutatud eelnõu seletuskirjas.

4. Kui eelnõu järgi ei pea eluruumi üürileandja puudega inimestele eluruumi kasutamiseks

võrdsete võimaluste loomiseks tegema eluruumis ehituslikke parendusi või muudatusi ega

nende eest tasuma, siis selline kohustus lasub aga äriruumi üürileandjal, kes on üürilepingu

sõlminud avaliku pakkumise tulemusena. Ei ole selge, millised on konkreetsel juhul

asjakohased parendused. Samuti ei ole selge, kas ja kuidas saab äriruumis tehtavate

ehituslike parenduste või muudatuste tegemise kohustust jagada üürnikust tööandjaga,

kellel on kohustus tagada töökohale pääsemine tema juures töötavatele puudega

inimestele.

Üksnes headest soovidest puudega inimesi toetada ei piisa, kui tegemist on selleks kohustatud

isikute põhiõiguste riivega. Eelpool väljatoodud kohustused takistavad ettevõtjate

lepinguvabaduse kasutamist ja riivavad ebaproportsionaalselt ettevõtjate omandipõhiõigust ja

ettevõtlusvabadust. Samuti on nende kohustuste puhul puudu õigusselgusest. Eelnõud on vaja

selles osas parandada. EVEA hinnangul on otstarbekas jääda võrdse kohtlemise seaduses

sätestatud vastava kohustuse piiridesse.

Eelnõu vastuvõtmisega kaasneb tööandjatele täiendav selgitamis- ja edendamiskohustus mis

tähendab arvestatavat halduskoormust. Tõenäoliselt lisandub hulgaliselt vaidlusi, kus mikro- ja

väikeettevõtjad on ebavõrdses olukorras kuna pööratud tõendamiskoormuse tingimustes ei suuda

nad end pahatahtlike diskrimineerimissüüdistuste vastu kaitsta.

Oleme seisukohal, et tegu on ülereguleerimisega ning soovitame jääda olemasolevate

regulatsioonide juurde.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ille Nakurt-Murumaa

EVEA president

Koostas: M. Sepp, [email protected]