Soolise võrdsuseseja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu

Eesti Pensionäride Ühenduste Liit
Arvamus
Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõust
Suur osa Eesti seadustest põhinevad Euroopa Liidu direktiividel. Seekord on antud seaduseelnõuga mindud üle piiri praktikas rakendatavate võimaluste kasutamise hindamisel üldse. Arvestada tuleks sedagi, et meie naaberriikides selle seaduseelnõuga võrreldavat kuuldavasti ei ole.
Lisaks üldisele negatiivsele arvamusele, toon mõned näited eriti silma hakanud ebakohtade ära märkimiseks.
Eelnõud lugedes on tuntav, et loodavas seaduses on kaitsvaks tunnuseks muuhulgas isiku vanus ja sugu. Eelnõu §9 lõige 6 seab riigi-ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustele eesmärgiks enda moodustatud komisjonides, nõukogudes ja teistes kollegiaalsetes institutsioonides soolise tasakaalu saavutamise viisil(lg 7), milles sooline tasakaal saavutatakse isikute kaitstud tunnuste põhjal. Mis on antud eelnõu eesmärk? Kas saavutada ainult soolist võrdsust selles loetletud kaitstud tunnuste alusel(§1lg1.p1) või soovitakse võrdseid võimalusi kõikidele isikutele kaitstud tunnuste alusel olenemata soolisest tasakaalust.
Kui ebavõrdsus lähtub mittekaitstud tunnustest? Kuidas seda seadust täidetakse kaitseväes, meditsiinis, hariduses, tööstusettevõtetes, kaubanduses jne ? Missugune võib olla oletatav tunnus?
Hetkel kehtiv võrdse kohtlemise seadus kohtleb kõiki eelnõus kaitstavaid isikui, nende tunnuste põhjal, sidumata neid soolise võrdõiguslikkusega. Praegu kehtiv seadus on selge ja aktsepteeritav. Elus ette tulevaid, erinevaid situstsioone on võimatu sedusandluses ette näha. Ei tasu üritada. Selle seaduse väljatöötamise kavatsuses ilmselt seda on taotletud.
Milleks on vaja võrdsusnõukogu? Võrdsusnõukogu liikmelisuse kriteeriumid on arusaamatud. Ülisuur esindus on antud väikesearvuliste ühiskonnagruppide esindajatele. Samas ei märgita sõnagagi usuorganisatsioone.
Eesti Pensionäride Ühenduste Liit tegeleb Eakate Nõukogude moodustamisega KOV-des alates aastast 2016. Reeglina on need KOV-de juures olevad komisjoni staatuses olevad institutsioonid. Eakate Nõukogu moodustatakse KOV määruse või korraldusega. KOV -i poolsete komisjoni liikmete osas teeb ettepaneku KOV, pensionäride koosseisu esitab kohalik pensionäride organisatsioon. Ette kirjutada seda, keda pensionärid esitavad omalt poolt Eakate Nõukogu liikmeteks ei tule kõne allagi. Võttes arvesse, et vanuses 70+ domineerivad naised (meeste keskmine oodatav eluiga jääb erinevail andmeil 73 eluaasta juurde) ei oleks võimalik sookvoote silmas pides Eakate Nõukogusid moodustadagi.
Tundub, et antud seaduse eelnõu väljatöötamisel on tegemist juba nõukogude ajast tuntud sotsialistliku mõtteviisi retsidiiviga (nii mitu noort nii mitu vana , nii mitu töölist nii mitu teenistujat, nii mitu töölist nii mitu kolhoosnikku, nii mitu parteilast nii mitu parteituit), seda uuel, eriti jabural moel. Seda näitavad ka nõudmised ettevõtetele, mida nad põhimõtteliselt ka edutamise juures peavad silmas pidama. Omanikuna ütleksin, et lähtun ainuüksi ettevõtte huvidest, kõik muu on teisejärguline. Oma kogemustest võin öelda, et niisugusi jaburaid nõudmisi polnud isegi nõukogude süsteemis.
Vanuselist diskrimineerimist see eelnõu, selles ümaras sõnastuses tööturul ei lõpeta, ei lõpeta seda ka finantsasutustes.
Tundub, et võrdsusvolinik võib olla põhimõtteliselt iga bakalauruse kraadi omav jurist. Kas tõesti sellest piisab?
On veel palju normitehnilisi vasturääkimisi, mille ei soovi peatuda, sest see Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu üldist, negatiivset arvamust ei muuda.
Meie arvates, on antud eelnõu puhul tegemist ühiskonna segregatsiooni ja erinevate ühiskonnagruppide vastandumise suurendamisele suunatud tööriistaga, kvoodiriigi kehtestamisega.
Kellele see tuleb kasuks?
Juhul kui see eelnõu on paberil, siis tema koht on prügikastis, kui elektroonilises vormis ,siis teha lihtsalt ,, Delete”.

Eesti Pensionäride Ühenduste Liit
Andres Ergma, juhatuse esimees
/allkirjastatud digitaalselt

Eesti Pensionäride Ühenduste Liit
Arvamus
Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõust
Suur osa Eesti seadustest põhinevad Euroopa Liidu direktiividel. Seekord on antud seaduseelnõuga mindud üle piiri praktikas rakendatavate võimaluste kasutamise hindamisel üldse. Arvestada tuleks sedagi, et meie naaberriikides selle seaduseelnõuga võrreldavat kuuldavasti ei ole.
Lisaks üldisele negatiivsele arvamusele, toon mõned näited eriti silma hakanud ebakohtade ära märkimiseks.
Eelnõud lugedes on tuntav, et loodavas seaduses on kaitsvaks tunnuseks muuhulgas isiku vanus ja sugu. Eelnõu §9 lõige 6 seab riigi-ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutustele eesmärgiks enda moodustatud komisjonides, nõukogudes ja teistes kollegiaalsetes institutsioonides soolise tasakaalu saavutamise viisil(lg 7), milles sooline tasakaal saavutatakse isikute kaitstud tunnuste põhjal. Mis on antud eelnõu eesmärk? Kas saavutada ainult soolist võrdsust selles loetletud kaitstud tunnuste alusel(§1lg1.p1) või soovitakse võrdseid võimalusi kõikidele isikutele kaitstud tunnuste alusel olenemata soolisest tasakaalust.
Kui ebavõrdsus lähtub mittekaitstud tunnustest? Kuidas seda seadust täidetakse kaitseväes, meditsiinis, hariduses, tööstusettevõtetes, kaubanduses jne ? Missugune võib olla oletatav tunnus?
Hetkel kehtiv võrdse kohtlemise seadus kohtleb kõiki eelnõus kaitstavaid isikui, nende tunnuste põhjal, sidumata neid soolise võrdõiguslikkusega. Praegu kehtiv seadus on selge ja aktsepteeritav. Elus ette tulevaid, erinevaid situstsioone on võimatu sedusandluses ette näha. Ei tasu üritada. Selle seaduse väljatöötamise kavatsuses ilmselt seda on taotletud.
Milleks on vaja võrdsusnõukogu? Võrdsusnõukogu liikmelisuse kriteeriumid on arusaamatud. Ülisuur esindus on antud väikesearvuliste ühiskonnagruppide esindajatele. Samas ei märgita sõnagagi usuorganisatsioone.
Eesti Pensionäride Ühenduste Liit tegeleb Eakate Nõukogude moodustamisega KOV-des alates aastast 2016. Reeglina on need KOV-de juures olevad komisjoni staatuses olevad institutsioonid. Eakate Nõukogu moodustatakse KOV määruse või korraldusega. KOV -i poolsete komisjoni liikmete osas teeb ettepaneku KOV, pensionäride koosseisu esitab kohalik pensionäride organisatsioon. Ette kirjutada seda, keda pensionärid esitavad omalt poolt Eakate Nõukogu liikmeteks ei tule kõne allagi. Võttes arvesse, et vanuses 70+ domineerivad naised (meeste keskmine oodatav eluiga jääb erinevail andmeil 73 eluaasta juurde) ei oleks võimalik sookvoote silmas pides Eakate Nõukogusid moodustadagi.
Tundub, et antud seaduse eelnõu väljatöötamisel on tegemist juba nõukogude ajast tuntud sotsialistliku mõtteviisi retsidiiviga (nii mitu noort nii mitu vana , nii mitu töölist nii mitu teenistujat, nii mitu töölist nii mitu kolhoosnikku, nii mitu parteilast nii mitu parteituit), seda uuel, eriti jabural moel. Seda näitavad ka nõudmised ettevõtetele, mida nad põhimõtteliselt ka edutamise juures peavad silmas pidama. Omanikuna ütleksin, et lähtun ainuüksi ettevõtte huvidest, kõik muu on teisejärguline. Oma kogemustest võin öelda, et niisugusi jaburaid nõudmisi polnud isegi nõukogude süsteemis.
Vanuselist diskrimineerimist see eelnõu, selles ümaras sõnastuses tööturul ei lõpeta, ei lõpeta seda ka finantsasutustes.
Tundub, et võrdsusvolinik võib olla põhimõtteliselt iga bakalauruse kraadi omav jurist. Kas tõesti sellest piisab?
On veel palju normitehnilisi vasturääkimisi, mille ei soovi peatuda, sest see Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu üldist, negatiivset arvamust ei muuda.
Meie arvates, on antud eelnõu puhul tegemist ühiskonna segregatsiooni ja erinevate ühiskonnagruppide vastandumise suurendamisele suunatud tööriistaga, kvoodiriigi kehtestamisega.
Kellele see tuleb kasuks?
Juhul kui see eelnõu on paberil, siis tema koht on prügikastis, kui elektroonilises vormis ,siis teha lihtsalt ,, Delete”.

Eesti Pensionäride Ühenduste Liit
Andres Ergma, juhatuse esimees
/allkirjastatud digitaalselt