Lp Signe Riisalo
Sotsiaalministeerium, sotsiaalkaitseminister
Vabaühenduste Liidu arvamus soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu kohta
Lugupeetud minister Riisalo
Vabaühenduste Liit on tutvunud soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõuga – ning tervitab seaduseelnõu väljatöötamist. Selle tulemusel ühtlustub valdkondlik arusaam ja praktika, mis on oluline nii õiguskindluse mõttes, aga mis annab oma panuse ka avatud valitsemise edendamisse, sest mitme seaduse ühildamine vähendab ka bürokraatiat.
On oluline, et seaduses säilib proportsionaalsuse printsiip, mis puudutab erinevate meetmete kasutamisele võttu. Oluline osa vabaühendustest on tööandjad, kuid enamik neist suudab tööd pakkuda üksikutele töötajatele, mis muuhulgas tähendab vähest haldussuutlikkust. Vähese haldussuutlikkusega on aga keeruline tagada kõiki riigi ettenähtud suuniseid, mistõttu on oluline, et vabaühendusele jääb võimalus enda suutlikkuse piirides kohaseid vahendeid valida. See loomulikult ei võta vabaühenduselt kohustust käituda heas usus. Samuti on oluline, et teatud vabaühendustele jääb alles võimalus adekvaatse põhjenduse korral mingi tunnuse alusel oma liikmeskonda valida, millega võib kaasneda diskrimineerimine. On asjakohane, et seaduseelnõuga täpsustatakse, et selline piirang saab lähtuda ühingu põhikirjast ning peab kandma õiguspärast eesmärki.
Võrdsete võimaluste kui termini lisamine õiguskorda on positiivne, kuivõrd aitab selgemalt sõnastada ootusi, mille kehtestatud seadus osapooltele annab. Lisaks on tegemist kõnekeelsema terminiga, mistõttu on edaspidi lihtsam teavitustööd teha. Kusjuures peame oluliseks aktiivse teavitustöö tegemist muuhulgas selleks, et vältida uue termini võimalikku väärkasutamist või kontekstist ,,välja rebimist”, mis on osaliselt juhtunud varem kasutuses olnud terminitega.
Kuigi ka kehtivas seaduses on avaliku sektori asutustel olnud kohustus konsulteerida asjakohaste huvirühmade ja kodanikuühendustega, on positiivne, et kooskõlastatavas eelnõus on kohustus selgelt sõnastatud, mis võimaldab vajadusel ka kodanikuühendusel endal seadusest tulenevale kohustusele viidata.
On tervitatav, et võrdsete võimaluste voliniku valimiseks moodustatav komisjon hakkaks edaspidi koosnema vähemalt poole ulatuses valdkonna ekspertidest, k.a vabaühenduste esindajatest. Tegemist on tavapärasest tippametnike värbamise viisist oluliselt parema kaasamise praktikaga, mis potentsiaalselt suurendab valitava tippametniku usaldusväärsust ja mis muudab valikuprotsessi tervikuna läbipaistvamaks. Kuigi ka riigi tippjuhtide valikukomisjonis nähakse ette võimalus kaasata protsessidesse eksperte, siis Vabaühenduste Liit ei ole teadlik, et praktikas just vabaühenduste ekspertiisi valikukomisjoni töö juurde oleks kaasatud. Seega on tervitatav, et käesoleval juhul ei ole vabaühenduste kaasatust jäetud juhuse küsimuseks.
Voliniku nõustava funktsiooni suurendamine seaduses on asjakohane, kuid tõstatab küsimuse piisavatest ressurssidest. Eelnõust nähtub, et voliniku ja tema büroo töömaht on planeeritud samaks järgneval neljal aastal. Sellega võib kaasneda olukord, kus tegelikkuses puudub volinikul ja tema bürool võimekus ühinguid võrdsete võimaluste teemadel nõustada. Kui voliniku volitusi laiendatakse, on oluline, et sellega kaasnevad ka vahendid, et sisulisi tööülesandeid edukalt täita.
Seletuskiri ei anna aga ülevaadet, kuidas on ühingutel võimalik võrdsusnõukoguga liituda, selle liikmeks kandideerida. Arvestades, et vabaühenduste näol võib tekkida uusi ühinguid, kellel on valdkondlik kompetents, on oluline kirjeldada, kuidas ka uutel ühingutel oleks võimalik võrdsusnõukoguga liituda. Avatud valitsemise seisukohast on oluline, et nõukogu kohad ei oleks püsivalt reserveeritud konkreetsetele ühingutele, vaid et ühingutel oleks võrdsed võimalused nõukoguga liitumiseks.
Lugupidamisega
Triin Toomesaar
Vabaühenduste Liidu juhataja
Marcus Ehasoo, huvikaitsejuht
[email protected]