Justiitsministeerium Teie 23.05.2024 nr 2-2/1450-1
Meie 12.06.2024 nr 1-10.1/
Arvamus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse eelnõu kohta
Lugupeetud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Eesti Kirikute Nõukogule (EKN) on 23. mail k.a saadetud arvamuse avaldamiseks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (edaspidi Eelnõu). Arvamuse esitamise tähtaeg on 12. juunil.
Eesti Kirikute Nõukogu leiab, et esitatud eelnõu ei arvesta praegusel kujul piisavalt usuliste ühenduste ega nende õpetuslike eripärade ja spetsiifikaga. Juhime tähelepanu, et eelnõus sätestatud võrdse kohtlemise edendamise puhul võib aset leida oluline riive kirikus, kloostris, koguduses või koguduste liidus kehtiva usutunnistuse järgsete õpetuslike põhimõtete ja kirikute senise usulise praktikaga, mis omakorda ohustab usuvabaduse teostamist.
Eelnõu § 11 pööratakse tähelepanu meeste ja naiste võrdsele kohtlemisele töökeskkonnas, muuhulgas kohustatakse tööandjat võtma eri töö- ja ametikohtadele võimalikult võrdsel määral naisi ja mehi ning tagama neile soost sõltumata võrdsed võimalused. Samuti tuleb töötingimused kujundada sobivaks eri soost töötajatele ning looma tingimused töö ja pereelu ühitamiseks. Lisaks kohustatakse koguma ja esitama asjaomastele institutsioonidele soo ja vanuse lõikes statistilisi ülevaateid organisatsioonis töötavate naiste ja meeste võrdsuse ning eri vanuserühmades töötajate võrdsete võimaluste olukorrast, eelkõige seoses värbamise, tööalase edenemise, juhtimis- ja otsustustasandil esindatuse, töö tasustamise, töö ja pereelu ühitamise võimalustega ning kaitsega ahistamise ja seksuaalse ahistamise eest.
Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kuivõrd arvestatakse § 11 sätestatud nõuete esitamisele kirikute, kloostrite ja teiste usuliste ühenduste õpetusest ja traditsioonist tulenevate eripäradega, millest lähtuvalt võib toimuda liikmete või töötajate kohtlemine soopõhiselt erinevalt. See puudutab näiteks mitmetes usulistes ühingutes ajalooliselt rakendatud praktikat ainult meeste vaimulikuks pühitsemisel ning soopõhiselt nunna- ja mungakloostritesse koondumisel ja seal ka vastavast soost lähtuvalt töötades. Kirikutes, kloostrites ja teistes usulistes ühendustes ei ole võimalik rakendada ja täita seaduse eelnõu § 11 alusel sätestatatud nõudmisi.
Tekib ka küsimus, kas eelnõu § 11 lõigetes 8 ja 9 nimetatud statistilise ülevaate koostamise ja esitamise nõue arvestab piisavalt usuliste ühenduste autonoomiaga, millega riik peab usuvabaduse tagamiseks arvestama. Kuivõrd saab riik ilma usuvabadust rikkumata kohustada usulisi ühendusi koostama ja esitama nimetatud ülevaadet?
Eelnõu § 15 lõikes 5 viidatakse usulise ühenduste loodud erakoolidele. Juhime tähelepanu, et kristlikud erakoolid ei ole Eestis tingimata loodud vahetult usuliste ühenduste poolt. Sageli ei ole nende koolide vahetuks asutajaks ja pidajaks mitte usulised ühendused ise, vaid usuliste ühenduste poolt loodud sihtasutused või usulistesse ühendustesse kuuluvate füüsiliste isikute poolt loodud mittetulundusühingud. On oluline, et § 15 lõike 5 alusel tehtav erisus laieneks ka erakoolidele, mis on loodud ja mida peetakse lisaks usulistele ühendustele ka nende endi või nende liikmete asutatud sihtasutuste ja mittetulundusühingute poolt.
Eelnõu § 32 on sätestatud võrdsusnõukogu loomine. Jääb ebaselgeks, kes sellesse nõukokku kuuluvad ning kas usulise diskrimineerimise vältimiseks ja usutunnistuse kui ühe tunnuse kaitstuse tagamiseks on nõukogus esindatud ka usuliste ühenduste esindajad.
Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kuidas on peale seaduse jõustumist tagatud põhiseadusega igaühele tagatud isikliku ja kollektiivse usuvabaduse teostumine, sealjuures kirikute, kloostrite, koguduste ja koguduste liitude õigus jagada ja rakendada oma tegevuses nende õpetuse aluseks olevaid põhimõtteid ning praktiseerida usulisi tõekspidamisi, mis on põhiseadusega tagatud usuvabaduse teostamise aluseks.
Eesti Kirikute Nõukogu ei toeta esitatud kujul Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse kohtlemise seaduse vastuvõtmist.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Peapiiskop Urmas Viilma
Eesti Kirikute Nõukogu president