Feministeeriumi arvamus soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu kohta

NGO Oma Tuba • Telliskivi 60a/3 • 10412 Tallinn • Estonia • feministeerium.ee

Täname võimaluse eest avaldada arvamust soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse

eelnõu kohta. Soovime tunnustada sotsiaalministeeriumi ning majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi eelnõu valmimise eest.

Arvamus soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu kohta

Meie hinnangul on kahe erineva seaduse ühendamine eelnõus õnnestunud ja säilinud on

soolise võrdsuse valdkonna mõningane eripära võrreldes teiste gruppide vajaliku kaitsega.

Tervitame soolise võrdsuse mõiste ümbernimetamist ja laiendamist võimu ja mõjuga, samuti

mitmese diskrimineerimise mõiste lisandumist.

Peame väga positiivseks eelnõus ette nähtud diskrimineerimise aluste kaitse erinevate

ulatuste ühtlustamist ja kaitstud tunnuste loetelu laiendamist nii põhiseaduse lahtise

loeteluga kui ka sooga seotud tunnustega (sooline identiteet, sooline eneseväljendus ja

sootunnused).

Tervitame valdkondlike ekspertide ning kodanikeühenduste suuremat kaasatust nii

võrdsusvoliniku värbamisprotsessi kui võrdsusnõukogu koosseisu. Kokkuvõttes leiame, et

eelnõu viib võrdsete võimaluste edendamise ja diskrimineerimise kaitse Eestis uuele

tasemele.

Signe Riisalo

Sotsiaalkaitseminister

[email protected]

18.06.2024

NGO Oma Tuba • Telliskivi 60a/3 • 10412 Tallinn • Estonia • feministeerium.ee

Meie ettepanekud:

Sõnastada ümber § 1 lg 1 p 2 lihtsamaks: võrdsete võimaluste edendamine.

Sõnastada ümber § 1 lg 1 p 3 järgnevalt: isikute võrdne kohtlemine käesolevas seaduses

sätestatud kaitstud tunnuste alusel.

Sõnastada ümber § 4, et teha mõiste veidi selgemaks ning mitte kasutada vähemusrühma

terminit, kuna kõik kaitstud tunnused pole ilmtingimata vähemusrühmad. Pakume uueks

sõnastuseks: Võrdsed võimalused tähendavad takistuste puudumist, mis tulenevad

kaitstud tunnustest ning nendega seotud ühiskondlikest hoiakutest ja eelarvamustest,

võimaldades kõigil isikutel oma õigusi teostada, eneseteostust saavutada ning osaleda

kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

Täiendada § 10 kohustusega haridus- ja teadusasutustele hoolitseda, et õpilased ja

tudengid on õpikeskkonnas kaitstud ahistamise ja seksuaalse ahistamise eest. Teeme

ettepaneku lahendada see analoogselt kohustusega tööandjatele sättes § 11 lg 2 p 2.

Pikendada kahju hüvitamise nõude aegumist seksuaalse ahistamise puhul (§ 23) kahe

aasta peale. Aastane tähtaeg on seksuaalse ahistamise kahjude hindamise puhul pigem

lühike, kuna kahjude ulatus võib ilmneda viitega ja järk-järgult. Seksuaalse ahistamise

puhul võib selguda alles hiljem, kas näiteks õpiteekonda või töösuhet on võimalik jätkata

ja õpingud lõpuni viia, kas ja millises ulatuses on vaja psühholoogilist abi jmt. Kuigi

seksuaalset ahistamist loetakse diskrimineerimiseks, on selle tagajärjed ja iseloom sageli

erinev diskrimineerimisest mingi tunnuse alusel.

NGO Oma Tuba • Telliskivi 60a/3 • 10412 Tallinn • Estonia • feministeerium.ee

Kas eelnõu kaitseb rasedat töökeskkonnas, kus seadusliku erandi tõttu ei muutu

tähtajalised töölepingud kunagi tähtajatuks? Nii on näiteks teatud madalama astme

akadeemiliste töötajatega, kelle hulgas on protsentuaalselt rohkem naisi.

Kõrgharidusseaduse § 34 lg 7 sätestab, et “kui tähtajaline tööleping sõlmitakse järjestikku

kõrgkooli akadeemilise tegevusega seotud juhtimisülesannete täitmiseks,

nooremteaduriga või külalistöötaja staatuses akadeemilise töötajaga või neid

töölepinguid pikendatakse, ei muutu töösuhe tähtajatuks.” Diskrimineerimine leiab meie

hinnangul aset siis, kui rutiinselt aasta kaupa lepingut pikendaval tööandjal polnud muidu

kavatsust lepingut mitte pikendada, aga saades teada töötaja rasedusest loobub ainult

sellel põhjusel pikendamisest ning otsib ametikohale uue inimese.

Eelnõu kohaselt on otsene sooline diskrimineerimine ka kaitseväekohtustuse tõttu

ebasoodsam kohtlemine. Kas see tähendab, et otsene sooline diskrimineerimine on ka

ebasoodsam kohtlemine kaitseväekohtustusest hoidumise tõttu? Poisid ja mehed võivad

kogeda ebasoodsamat kohtlemist, kui selgub, et nad pole aega teenimas käinud (ja

asendusteenistus ei käi tööandja väärtushinnangutega kokku).

Diskrimineerimise ja eelkõige seksuaalse ahistamise puhul esineb juhtumeid, kus kaebuse

esitavad juhtunut pealt näinud tunnistajad, mitte ohver ise . Kas sellise juhtumi puhul

Lisaks soovime tõstatada mõned diskrimineerimisega seotud probleemid, mis meie

hinnangul vajavad lahendamist ja mille puhul ei ole praegu selge, kas või millises ulatuses

need on eelnõus kaetud.

1

Feministeeriumile on teada 2023. a. detsembris aset leidnud seksuaalse ahistamise juhtum, kus vahetu meessoost ülemus ahistas

seksuaalselt kahte naissoost alluvat. Toimunut nägid pealt kolm tunnistajat, kes kõik esitasid tööandjale kaebuse. Tunnistajad nägid

ka pealt ühe ohvri reaktsiooni vahetult pärast toimunut, kui ta nuttis ja oma sõnadega kirjeldas, kui vastumeelt ülemuse käitumine

talle oli. Ohvrid ei soovinud aga erinevatel põhjustel kaebust esitada ning tööandja esmane reaktsioon oli, et ilma ohvrite kaebusteta

ei saa nad oma töötaja suhtes distsiplinaarmenetlust algatada, vaatamata tunnistajate kaebustele. Antud juhtum lõppes sellega, et

üks ohvritest esitas kaebuse hiljem, vahetu ülemuse osas alustati menetlus ning ta kõrvaldati töölt.

1

NGO Oma Tuba • Telliskivi 60a/3 • 10412 Tallinn • Estonia • feministeerium.ee

Lõpetuseks soovime juhtida tähelepanu sellele, et seaduse kohaldamisala laiendamine ja

volinikule lisanduv õigus pöörduda isiku õiguste kaitseks tema nõusolekul ja nimel kohtusse,

toob ilmselgelt kaasa suurema töökoormuse voliniku institutsioonile. Rõhutame vajadust

tagada nii voliniku tööks kui kogu valdkonna arenguks piisavad rahalised vahendid.

Krooniline alarahastus mõjub halvasti ka valdkonna ja vastava seadusandluse

tõsiseltvõetavusele.

rakenduks eelnõu § 11 lg 2 p 2 ja p 3 või § 15 lg 2 p 3? Juhime tähelepanu sellele, et

mõlemad sätted piirduvad töökeskkonnaga ja peaks meie hinnangul hõlmama ka muid

asutusi nagu haridus- ja teadusasutused, hoolekandeasutused jne. Lisaks on nii kehtiva

õiguse kui eelnõu kohaselt (seksuaalse) ahistamise puhul tingimuseks, et käitumine või

tegevus on ohvrile soovimatu. Leiame, et seda peaks olema võimalik hinnata ka

tunnistajate abil ja ahistamise toimumise tuvastamiseks ei peaks olema vaja ohvri enda

kaebust. Seksuaalse vägivalla ohvrid ei pruugi mitmesugustel põhjustel soovida kaebust

esitada, selleks võib nt olla hirm kättemaksu ees (töö- või õpikoha kaotamine,

negatiivsete hinnangute/hinnete saamine, mainekahjustus, halvem kohtlemine

kolleegide, õppejõudude või personali poolt jmt). Samuti võib kaebuse esitamise

protsess olla taasohvristav, näiteks peab ohver oma kogemusi mitmele ametnikule

korduvalt kirjeldama, seisma silmitsi eelarvamuslike ja/või isikliku elu sfääri tungivate

küsimustega jne.

Oleme valdkondliku huvikaitseorganisatsioonina omalt poolt valmis panustama nii

seadusloome protsessis kui ka hilisemas rakendusprotsessis.

Lugupidamisega

Kadi Viik ja Elise Rohtmets

Huvikaitsespetsialistid

NGO Oma Tuba • Telliskivi 60a/3 • 10412 Tallinn • Estonia • feministeerium.ee

Täname võimaluse eest avaldada arvamust soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse

eelnõu kohta. Soovime tunnustada sotsiaalministeeriumi ning majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi eelnõu valmimise eest.

Arvamus soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu kohta

Meie hinnangul on kahe erineva seaduse ühendamine eelnõus õnnestunud ja säilinud on

soolise võrdsuse valdkonna mõningane eripära võrreldes teiste gruppide vajaliku kaitsega.

Tervitame soolise võrdsuse mõiste ümbernimetamist ja laiendamist võimu ja mõjuga, samuti

mitmese diskrimineerimise mõiste lisandumist.

Peame väga positiivseks eelnõus ette nähtud diskrimineerimise aluste kaitse erinevate

ulatuste ühtlustamist ja kaitstud tunnuste loetelu laiendamist nii põhiseaduse lahtise

loeteluga kui ka sooga seotud tunnustega (sooline identiteet, sooline eneseväljendus ja

sootunnused).

Tervitame valdkondlike ekspertide ning kodanikeühenduste suuremat kaasatust nii

võrdsusvoliniku värbamisprotsessi kui võrdsusnõukogu koosseisu. Kokkuvõttes leiame, et

eelnõu viib võrdsete võimaluste edendamise ja diskrimineerimise kaitse Eestis uuele

tasemele.

Signe Riisalo

Sotsiaalkaitseminister

[email protected]

18.06.2024

NGO Oma Tuba • Telliskivi 60a/3 • 10412 Tallinn • Estonia • feministeerium.ee

Meie ettepanekud:

Sõnastada ümber § 1 lg 1 p 2 lihtsamaks: võrdsete võimaluste edendamine.

Sõnastada ümber § 1 lg 1 p 3 järgnevalt: isikute võrdne kohtlemine käesolevas seaduses

sätestatud kaitstud tunnuste alusel.

Sõnastada ümber § 4, et teha mõiste veidi selgemaks ning mitte kasutada vähemusrühma

terminit, kuna kõik kaitstud tunnused pole ilmtingimata vähemusrühmad. Pakume uueks

sõnastuseks: Võrdsed võimalused tähendavad takistuste puudumist, mis tulenevad

kaitstud tunnustest ning nendega seotud ühiskondlikest hoiakutest ja eelarvamustest,

võimaldades kõigil isikutel oma õigusi teostada, eneseteostust saavutada ning osaleda

kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

Täiendada § 10 kohustusega haridus- ja teadusasutustele hoolitseda, et õpilased ja

tudengid on õpikeskkonnas kaitstud ahistamise ja seksuaalse ahistamise eest. Teeme

ettepaneku lahendada see analoogselt kohustusega tööandjatele sättes § 11 lg 2 p 2.

Pikendada kahju hüvitamise nõude aegumist seksuaalse ahistamise puhul (§ 23) kahe

aasta peale. Aastane tähtaeg on seksuaalse ahistamise kahjude hindamise puhul pigem

lühike, kuna kahjude ulatus võib ilmneda viitega ja järk-järgult. Seksuaalse ahistamise

puhul võib selguda alles hiljem, kas näiteks õpiteekonda või töösuhet on võimalik jätkata

ja õpingud lõpuni viia, kas ja millises ulatuses on vaja psühholoogilist abi jmt. Kuigi

seksuaalset ahistamist loetakse diskrimineerimiseks, on selle tagajärjed ja iseloom sageli

erinev diskrimineerimisest mingi tunnuse alusel.

NGO Oma Tuba • Telliskivi 60a/3 • 10412 Tallinn • Estonia • feministeerium.ee

Kas eelnõu kaitseb rasedat töökeskkonnas, kus seadusliku erandi tõttu ei muutu

tähtajalised töölepingud kunagi tähtajatuks? Nii on näiteks teatud madalama astme

akadeemiliste töötajatega, kelle hulgas on protsentuaalselt rohkem naisi.

Kõrgharidusseaduse § 34 lg 7 sätestab, et “kui tähtajaline tööleping sõlmitakse järjestikku

kõrgkooli akadeemilise tegevusega seotud juhtimisülesannete täitmiseks,

nooremteaduriga või külalistöötaja staatuses akadeemilise töötajaga või neid

töölepinguid pikendatakse, ei muutu töösuhe tähtajatuks.” Diskrimineerimine leiab meie

hinnangul aset siis, kui rutiinselt aasta kaupa lepingut pikendaval tööandjal polnud muidu

kavatsust lepingut mitte pikendada, aga saades teada töötaja rasedusest loobub ainult

sellel põhjusel pikendamisest ning otsib ametikohale uue inimese.

Eelnõu kohaselt on otsene sooline diskrimineerimine ka kaitseväekohtustuse tõttu

ebasoodsam kohtlemine. Kas see tähendab, et otsene sooline diskrimineerimine on ka

ebasoodsam kohtlemine kaitseväekohtustusest hoidumise tõttu? Poisid ja mehed võivad

kogeda ebasoodsamat kohtlemist, kui selgub, et nad pole aega teenimas käinud (ja

asendusteenistus ei käi tööandja väärtushinnangutega kokku).

Diskrimineerimise ja eelkõige seksuaalse ahistamise puhul esineb juhtumeid, kus kaebuse

esitavad juhtunut pealt näinud tunnistajad, mitte ohver ise . Kas sellise juhtumi puhul

Lisaks soovime tõstatada mõned diskrimineerimisega seotud probleemid, mis meie

hinnangul vajavad lahendamist ja mille puhul ei ole praegu selge, kas või millises ulatuses

need on eelnõus kaetud.

1

Feministeeriumile on teada 2023. a. detsembris aset leidnud seksuaalse ahistamise juhtum, kus vahetu meessoost ülemus ahistas

seksuaalselt kahte naissoost alluvat. Toimunut nägid pealt kolm tunnistajat, kes kõik esitasid tööandjale kaebuse. Tunnistajad nägid

ka pealt ühe ohvri reaktsiooni vahetult pärast toimunut, kui ta nuttis ja oma sõnadega kirjeldas, kui vastumeelt ülemuse käitumine

talle oli. Ohvrid ei soovinud aga erinevatel põhjustel kaebust esitada ning tööandja esmane reaktsioon oli, et ilma ohvrite kaebusteta

ei saa nad oma töötaja suhtes distsiplinaarmenetlust algatada, vaatamata tunnistajate kaebustele. Antud juhtum lõppes sellega, et

üks ohvritest esitas kaebuse hiljem, vahetu ülemuse osas alustati menetlus ning ta kõrvaldati töölt.

1

NGO Oma Tuba • Telliskivi 60a/3 • 10412 Tallinn • Estonia • feministeerium.ee

Lõpetuseks soovime juhtida tähelepanu sellele, et seaduse kohaldamisala laiendamine ja

volinikule lisanduv õigus pöörduda isiku õiguste kaitseks tema nõusolekul ja nimel kohtusse,

toob ilmselgelt kaasa suurema töökoormuse voliniku institutsioonile. Rõhutame vajadust

tagada nii voliniku tööks kui kogu valdkonna arenguks piisavad rahalised vahendid.

Krooniline alarahastus mõjub halvasti ka valdkonna ja vastava seadusandluse

tõsiseltvõetavusele.

rakenduks eelnõu § 11 lg 2 p 2 ja p 3 või § 15 lg 2 p 3? Juhime tähelepanu sellele, et

mõlemad sätted piirduvad töökeskkonnaga ja peaks meie hinnangul hõlmama ka muid

asutusi nagu haridus- ja teadusasutused, hoolekandeasutused jne. Lisaks on nii kehtiva

õiguse kui eelnõu kohaselt (seksuaalse) ahistamise puhul tingimuseks, et käitumine või

tegevus on ohvrile soovimatu. Leiame, et seda peaks olema võimalik hinnata ka

tunnistajate abil ja ahistamise toimumise tuvastamiseks ei peaks olema vaja ohvri enda

kaebust. Seksuaalse vägivalla ohvrid ei pruugi mitmesugustel põhjustel soovida kaebust

esitada, selleks võib nt olla hirm kättemaksu ees (töö- või õpikoha kaotamine,

negatiivsete hinnangute/hinnete saamine, mainekahjustus, halvem kohtlemine

kolleegide, õppejõudude või personali poolt jmt). Samuti võib kaebuse esitamise

protsess olla taasohvristav, näiteks peab ohver oma kogemusi mitmele ametnikule

korduvalt kirjeldama, seisma silmitsi eelarvamuslike ja/või isikliku elu sfääri tungivate

küsimustega jne.

Oleme valdkondliku huvikaitseorganisatsioonina omalt poolt valmis panustama nii

seadusloome protsessis kui ka hilisemas rakendusprotsessis.

Lugupidamisega

Kadi Viik ja Elise Rohtmets

Huvikaitsespetsialistid