Siseministeerium
[email protected]
Eesti Politsei Kutseühing
[email protected]
Hea Siseminister Lauri Läänemets
I.
Te olete öelnud, et peate vajalikuks tõsta politseinike palkasid. Samuti olete öelnud, et ka õpetajate ja päästjate palkasid tuleb tõsta.
Siiski ei ole Te kordagi avaldanud mille arvelt saadakse rahalised vahendid või kuidas Te seda teete ning nendele küsimustele Te vastuseid ei anna. Sellest peegeldub, et tahate välja näidata vajaduse pooldamist aga kuna Te ei saa hetkel midagi teha siis ootate, et pigem päästjad, õpetajad ja politseinikud ise midagi teevad.
Samas on väga küüniline tugineda sellele, et politseinikud ja päästjad ei saa streikida kuid nad saavad ameti maha panna.
Sisuliselt puudub Teie öeldule kate sest Te ei ole öelnud millal ning mille arvelt palkade tõstmiseks raha saab.
Arusaadavalt tuleb õpetajate ja päästjate palkasid tõsta kuid samas ei ole keegi adekvaatselt hinnanud millistel haridusvaldkonna töötajatel ja millistel päästes töötavate inimeste palkasid peaks tõstma.
Teen selle osas ettepaneku ja pooldan seda, et haridusvaldkonnas tuleb täna tõsta reaalselt laste õpetamisega tegelevate inimeste palkasid kes tegelevad laste õpetamisega tundides.
Arusaamatu on miks ei ole lapsi tundides õpetavate õpetajate probleeme ausalt käsitletud ja avalikkusele kajastatud osas mida õpetajad ise peavad probleemideks millega neil tuleb kokku puutuda?
Kas Te teate millised on lapsi tundides õpetavate õpetajate probleemid peale palganumbri?
Päästjate osas teen samuti ettepaneku, et täna on vaja tõsta otseselt põlengu kustutamisega seotud inimeste palkasid kes sõidavad väljakutsele ning tegelevad reaalselt päästmise ja kustutamisega.
II.
Minu küsimus PPA kohta on, et kas Te peate vajalikuks tõsta kõikide töötajate palkasid või millised on selle osas mõtted ja eesmärgid?
Veel on küsimus, millised olid PPA poolt esitatud ettepanekud, et kuidas on võimalik oma tegevust optimeerida ja reaalselt kokku hoida või kas üldse arutati või tehti kokkuhoiuga seotuid ettepanekuid?
Eesti Politsei Kutseühingu juhatuse liikmena olen pikalt PPA-s toimuvaga kursis olnud niivõrd kui see on olnud avalikkusele kättesaadavalt võimalik. Loomulikult on selgelt aru saada, et PPA sisest majandus-, haldustegevust ja personalipoliitikat soovitakse hoida saladuses ja see ei ole läbipaistev kuid nende tegevuste osas hakkab PPA-st siseinfot lekkima siis kui tekivad probleemid mis avalikkusesse imbuvad ja eriti toimub see siis kui probleem on mõne juhi ametikoha inimesega .
Selliselt pean vajalikuks teavitada, et tänase PPA eelarve osas on võimalik saavutada kokkuhoidu a’ 20 - 25 %.
Sellise kokkuhoiu saavutamise üheks osaks on PPA teenistus- ja töösuhte korraldamise korda tegemine mis muuhulgas puudutab taristut ja inventari.
Kokkuhoiu saavutamise teiseks osaks on PPA struktuuri ja ametijuhendite- ning töötasustamise põhimõtete korrastamine.
Tegevustega ei puuduta täna avalikkusele suunatud võimekuse vähenemist või millegi kinni panemist vaid pigem lisab see välitööle ja avalikkusele suunatud tegevustele lisaressurssi.
Teadolevalt tegeletakse PPA siseselt tegevutega mis ei ole kuidagi seotud PPVS ette nähtud ja on pigem mittelubatavad kuna vastav kompetents ning pädevus puudub. Hinnanguliselt kulub nendele tegevustele a’ 5 % eelarvest.
Kas oskate öelda mis on need tegevused milleks ei peaks PPA oma eelarvet kulutama?
III.
Lisaks on arusaamatu kuulata ja vaadata kuidas jõustruktuurid ei saa ohjeldatud narkootikumidega seotud kuritegevust millega on seotud narkosurmade arv.
Tänased tegevused ja strateegia või mida iganes tegevused ei ole narkoprobleeme lahendanud ning tõsiseltvõetavaid ettepanekuid ega lahendusi pakutud ei ole ja kogu ebaseaduslik valdkond laieneb ja vohab.
Pakun välja lahendused mida senini ei ole kasutatud kuid mille rakendamisel väheneb narkokaubandusega saadav kuritegelik tulu ja narkosurmade arv väheneb. Narkomaanide ja uimastisõltlaste üle saadakse paremad abi andmise võimalused ja kontroll ning kokkuvõtvalt tekib uus olukord kus ebaseaduslik narkokaubandus hääbub.
Tegemist ei ole narkootikumide legaliseerimisega.
Millised on viimase viie aasta jooksul tehtud ettepanekud võitluses narkootikumidega seotud asjades ja tegevustes?
IV.
Olukord liikluses on üldiselt halb ning kiiruse ületajate ja roolijoodikute ohjeldamine tundub võimatu.
Selle olukorra lahendamisel ei ole õigustatud ja kohustatud ametkondade tänased tegevused ennast õigustanud.
Ilmselgelt tegevusetuse tõttu kasvavad ühiskonda inimesed kes pidevalt eiravad liikluses osalemise reegleid ning mida vanemaks ja teadlikkumaks saadakse seda enam teadvustatakse endale, et teatud reegleid saab süüdimatult liikluses eirata. Hiljem hakatakse enda isiklikust staatusest lähtuvalt valima milliseid liiklusreegleid lubatakse endal eirata ja milliseid mitte. Selline suhtumise nähtus on haarava eeskuju teistele.
Samas iseloomustab isikliku suhtumise nähtus haaravat eeskuju see kui saadakse aru, et midagi tehakse selgelt valesti kuid seda vaadatakse vaikivalt pealt ja asutakse ka ise sellist suhtumist enda huvides ära kasutama.
Näiteks: Ehk kui ministri tasemel inimene lubab endale omakasulikult käituda siis kas tema alluvad jätavad selle tähelepanuta või lubavad endale sarnaselt käituda? Kui minister teeb siis oma alluvatele märkuse või soovib alluvaid korrale kutsuda siis millised on ministri võimalused seda teha?
Mis puudutab liiklejate liiklusreeglite eiramist ja üldist õiguskuulekust siis selle osas saab rakendada palju uuenduslikke meetmeid mis ohjeldab rikkujaid kuulekusele ning edaspidiselt reegleid mitte rikkuma.
Kui antud teemal on viimastel aastatel tehtud uuenduslikke ettepanekuid siis millised need on?
V.
Kokkuvõtvalt soovin tõstatatud teemade osas tagasisidet.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Eesti Politsei Kutseühingu juhatuse liige
Aare Siir
Õigusteaduse magister