Vastus märgukirjale

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr. Aare Siir

Eesti Politsei Kutseühing

Teie: 28.11.2023

Meie: 21.12.2023 nr 2-1/845-2

Vastus märgukirjale

Lugupeetud Aare Siir

Tänan edastatud ettepanekute ja küsimuste eest.

Pean oluliseks, et sisejulgeolekuvaldkonda rahastatakse piisavalt ning tagatud oleks päästjate ja politseinike palgatõus. Selles küsimuses olen ka avalikult mitu korda välja toonud lahendused. Leian, et maksusüsteem vajab muutmist (maksuküüru säilitamine ja arendamine;

pangamaks; riigikaitsemaks). Palgatõusud ei saa sisemisest kokkuhoiust tulla. Siseministeerium ja tema valitsemisala asutused on aastate jooksul teinud kärpeid sellise l

määral, et edasine kärbe võib sisejulgeoleku tagamisele juba takistuseks saada. Oleme päästjate ja politseinike palga teemal kohtunud ka ametiühingutega (ROTAL) ning

nemad on seisukohal, et lisaraha leidmiseks ja päästjate ning politseinike palkade tõstmiseks tasub kaaluda:

 kas maksuküüru kaotamine ikka on vajalik;

 kas pankade kasumite maksustamine oleks lahendus;

 kas täiendav riigiettevõtete kasumite maksustamine annaks lisavõimalusi;

 kas ühiselt korraldatud hanked sisejulgeoleku valdkonnas (Siseministeer ium, Kaitseministeerium, Rahandusministeerium) võimaldaks lisavahendeid.

Käesoleva aasta 25. jaanuaril sõlmitud hea tahte memorandumis seadsid ROTAL ja Siseministeerium eesmärgiks, et politseinike ja päästjate minimaalne palk oleks 2025. aastaks vähemalt 1,2 Eesti keskmist palka, mis Rahandusministeeriumi 2022. aasta suvise

majandusprognoosi järgi on 2431 eurot. Loomulikult jätkame lahenduste otsimisega, et sisejulgeolek oleks tagatud ja päästjate ning politseinike palgad tõuseksid.

Muuhulgas uurisite, millised on viimase viie aasta jooksul tehtud ettepanekud võitluses narkootikumidega seotud asjades ja tegevustes. Selgitan, et viimase viie aasta olulisemad

eesmärgid, väljakutsed ja prioriteedid on 2021. aastal uimastiennetuse valitsuskomisjoni poolt kinnitatud valges raamatus "Eesti narkopoliitika aastani 2030". Valge raamat sõnastab

eesmärgid ja tegevussuunad olukorra parendamiseks riigis läbi viie prioriteetse suuna ning seab lahendamiseks 15 sihti.

Valge raamatu eesmärgid aastaks 2030 on:

 asendada projektipõhine ennetustöö süsteemse ja jätkusuutlikult rahastatud tegevusega;

2 (3)

 abistada tarvitajaid integreerimisel tervishoiu-, sotsiaal- ja haridussüsteemi;

 vähendada narkootikumide levitamist noortele;

 tagada karistuspoliitika mis toetab narkootikumide tarvitamisega seotud tervisekahjude vähenemist;

 viia narkootikumidest tingitud surmad nullini.

Konkreetsemad tegevussuunad on kirjas dokumendis, mis on avalikult kättesaadav www.siseministeerium.ee/uimastiennetus.

Ühtlasi soovisite teada, milliseid uuenduslikke meetmeid on kasutusele võetud, et parandada olukorda liikluses.

Liikluses hukkunute ja vigastatute arv on püsinud viimaste aastate võrdluses samal tasemel. Kinnitan, et meie kõigi ühine soov on, et inimeste arv, kes saavad liikluses vigastada või

hukkuvad, oleks võimalikult väike. Eesmärk, mille poole kõik püüdlevad on see, et inimes i liikluses ei hukkuks.

Arenguruumi kindlasti on, kuid võrreldes eelnevate perioodidega on olukord kindlasti parem, ka nt liiklusohutusprogrammis seatud eesmärkide vaates.

Kiiruse ületajate ohjeldamiseks on Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) teatavasti võtnud

kasutusele teisaldatavad automaatsed liiklusjärelevalve süsteemid, tänu millele on lubatud sõidukiiruse ületajate väljaselgitamise arv viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Näiteks kui statsionaarsete kiiruskaameratega fikseeriti varasemalt suurusjärgus 110 000

rikkumist aastas, siis teisaldatavate kiiruskaamerate kasutusele võtmisega väljaselgitatud rikkumiste arv on kasvanud ning 2022. aastal fikseeriti automaatse liiklusjärelevalvega enam

kui 300 000 rikkumist. Siseministeeriumi poolt algatatud seadusemuudatuse tulemusena on automaatses

liiklusjärelevalves kiiruseületamise eest määratava trahvi arvutamise aluseks olevat summat tõstetud ja vastav muudatus jõustus 2022. aasta märtsist. Ka oleme juurutanud töökorralduse,

kus 40 km/h ja suuremate rikkumiste korral ei kasutata ka automaate järelevalve puhul kirjalikku hoiatamismenetlust, vaid need menetletakse tavapärases korras.

Joobes juhtimisega seotud kuritegude arv on viimasel paaril aastal samuti vähenenud. Seejuures on politsei poolt läbiviidavate joobekontrollide arv viimasel perioodil samal tasemel. Alkoholi

piirmäära ületamisega seotud väärtegude arv kahjuks tõesti langenud ei ole. Selle ohjeldamiseks on meil juba mõnda aega olnud soov võtta kasutusele täiendavaid regulatiivse id ja meditsiinilise kontrolliga seonduvaid meetmeid, kuid nende muudatuste tegemine ei sõltu

ainult Siseministeeriumist ja PPA-st.

Kusjuures me ei piirdu ainult uuenduslike ettepanekute tegemisega, vaid võimaluse l võtamegi kasutusele uusi lähenemisi ja lahendusi. Siseministeeriumi ettepanekul töötati välja seadusemuudatus, millega anti kohalikele omavalitustele võimalus liiklusjärelevalve ülesande

täitmisel osalemiseks läbi kiiruskaamerate paigaldamise. Tulevikus on plaan seda õigust laiendada ja uute tehniliste lahenduste kasutusele võtmisel anda võimalus ühissõidukiradade

väärkasutamise automaatseks järelevalveks jms. PPA, Siseministeer iumi ja Transpordiameti koostöös töötati välja rikkumiste ohjeldamiseks rahunemispeatus, mille eesmärgiks on mõjutada inimesi mittekaristuslike vahenditega ja mis leidis märkimisväärselt positiivset

tähelepanu. Töö selles valdkonnas on järjepidev – PPA poolt uute tehniliste lahenduste otsimine ja proovimine ning Siseministeeriumi poolt vajadusel regulatiivsete lahendustega kaasa

aitamine.

3 (3)

Samas konkreetsed ettepanekud ja mõtted sisejulgeoleku tõhustamiseks sh uuenduslik ud meetmed liiklusrikkujate ohjeldamiseks nagu te pakkusite, on alati oodatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister