Siseministeerium
[email protected]
Eesti Politsei Kutseühing
[email protected]
PÖÖRDUMINE
Lp siseminister hr Mart Helme
PPA tulemuslikkus ja tänased arengud
PPA reformid ja muudatused tekitavad küsimusi, miks seda tehakse, kas ja kuidas see pärsib politsei järjepidevust, kompetentsi ja võimekust või siseturvalisust, avaliku korra tagamist ning kuritegevuse vastu võitlemist?
Kõik senised reformid PPA-s on toimunud tavatöötajaskonna arvelt, mis on läbi viidud juhtivtasandi töötajate heakskiidul ning enamasti heakskiitjaid ennastsäästvalt.
Senised siseministrid ja PPA peadirektor on tõdenud, et personali arvelt enam kokku ei ole võimalik hoida kuid jätavad märkimata, et tavapersonali arvelt kokku hoida enam ei saa kuid juhtivtasandi personali optimeerimisest rääkida ei taheta.
Kunagine PA peadirektor Robert Andropov soovis juhtivtasandi töötajate osas politseid reformida ning tollasest PA-st oleks saanud siseministeeriumi osakond. Sellega oleks oluliselt juhtivtasandi töötajaskond vähenenud ja mugavusametikohad kadunud kuid peadirektori enda alluvad „juhtivtasandi töötajad“ olid erimeelt ja see tahe jäi realiseerumata kuna peadirektoril tekkisid koheselt probleemid ning ta jäi oma ametikohast ilma.
Riigiasutustes toimuva avaliku saladuse tõdemus
I. Igasugune tegevus ja tegevusetus, millele järgnevad tulemused mida tuleb avalikkuse eest varjata ja mida tuleb enne avaldamist korrigeerida, on tingitud kellegi omahuvi ja omakasu ajenditest. Need kõik on madalad motiivid mis on korruptiivse iseloomuga ja tekitavad korruptsiooniohtu ja mis lõppkokkuvõttes nõrgestavad riigi julgeolekut.
II. Kui tegevus ja tegevusetus ei ole seotud omahuvi ja omakasu ajenditest, kuid sellegi poolest järgnevad soovimatud tulemused, viitab see asjaolule, et tegevusi korraldavad isikud, kellele on vastutustundetult usaldatud vastutus, kes on vastutustundetult võtnud vastutuse ja kes lõppkokkuvõttes osutuvad lihtsateks karjeristideks kelle ühiseks tunnuseks oma ametikohal on ebakompetentsus, oskamatus ja hoolimatus, mis pärsib eeldusliku arengut ja – tulemusi ning nende osas puudub tõhus ja objektiivne järelkontroll.
Kui isik oma olemuselt ja võimetelt ei vasta ametikoha ootustele, siis ei ole see ainult tema süü, et ta sellele ametikohale nimetati vaid ka selle süü, kes seda võimaldasid.
Üldiselt
PPA mainet avalikkuse ees tuleb ja osatakse kahtlematult kujundada kuid ametkonna siseselt ei saa varjata PPA tegeliku olukorda ja seda ei tohi enda teada hoida sest see oleks kuritegu.
Eesti Politsei Kutseühingu juhatuse liikmena olen kaardistanud viimase 10 aasta tegelikud probleemid PPA-s;
1. Ebamõistlik struktuurne ülesehitus, mis tingib madala efektiivsuse ja lubamatult suure ülalpidamise ning personalikulu juhtivtasandil,
2. Ressursi oskamatu ning ebakompetentse haldamisega seotud tavapärasest suuremad ülalpidamise kulutused,
3. Pidevate siseste ümberkorraldamisega tõstetakse tavatöötajate töökoormust oluliselt,
4. Juhtide tasandil meelepäraste tegevustega tegelemine, mis ei kuulu PPA kompetentsi ja mis koormavad oluliselt eelarvet,
5. Tavatöötajatele ei ole tagatud töökorraldusest lähtuvat väljaõpet ja sellest tekivad probleemid tööülesannete täitmisel ja töötajal puudub temalt nõutava töö tegemisel piisav kindlustunne.
Lihtne on nõustuda, et tänaseid PPA puudujääke ja probleeme saab osaliselt lahendada lisaraha andmisega, kuid kas olukorda saab lahendada ka senise inimressursi optimeerimise ja eelarve sihipärase kasutamisega?
PPA näitel täpsustavalt:
Tänane PPA struktuur ja juhtide alluvuse süsteem tekitab igal juhtumistasandil ning valdkonnaliinis juhtide tegevuse kontrolli ja hindamise osas huvidekonflikti, toimub topeltjuhtimine ning kollektiivse juhtimisega on vastutus hajutatud. Põhjus on tänases struktuuris ja süsteemis, kus PPA juht valib oma alluvad, need omakorda oma alluvad, jne., kuni madalama juhitasandi välja. Lisaks on PPA sisekontroll ja audit otseselt allutatud PPA juhile.
Julgen väita, et keegi ei tunne täna ühtegi juhi ametikohal töötavat juhti, kes tunneks mõnda juhti, kes tänase süsteemi korral oleks nõus avalikult tunnistama, et tema poolt valitud alluv ei olnud ametikohale parim valik ning seda ei taheta tunnistada isegi siis, kui probleemid paratamatult avalikuks tulevad. Vastutasuks tuleb jagada oma ülemuse seisukohti ja olema tingimuslikult lojaalne ning varjama tööalaseid ja eraelulisi asju mille avalikuks tulemine võib põhjustada vastutuse, vastutusele võtmise vajaduse või vallandamise.
Selgitavalt:
Tänase PPA isikkoosseisu moodustab kolm gruppi ametikohtasid;
1. Esimene grupp on PPA juhtkond, struktuuride juhid ja töötajad, muud tähtsad ametikohad ehk nn. mugavusametikohad, endised juhid ja nendele tugiteenust osutavad isikud.
Hinnanguliselt moodustab see grupp PPA ametikohtadest 15 % (hinnangus võib olla erinevusi), kes esindavad PPA siseselt tööandja poolt, nendele on oluline ühtse meeskonnana tagada iseendale ja enda tegevuste õigustamiseks ringkaitse ning nendele makstakse lisatasusid.
2. Teine grupp on PPA struktuuride allstruktuuride juhid ehk teenistuse vanemad, grupijuhid ja välijuhid.
Hinnanguliselt moodustab see grupp ametikohtadest lisaks 25 % (hinnangus võib olla erinevusi).
Esimene grupi töötajad kasutavad teise grupi töötajaid puhvritena kolmanda grupi töötajatega suhtlemisel ja tagasiside saamisel.
Selle grupi töötajad ei moodusta PPA-s ühtset omaette meeskonda ja siin ollakse juhtidele kuuletuvad üksikmängijad, kuid oma struktuuri ja allstruktuuri piires tehakse koostööd. Nendele reeglina esimese grupiga sarnase suurusega lisatasusid ei maksmist.
3. Kolmas grupp on PPA struktuuride ja allstruktuuride tavatöötajad.
Hinnanguliselt moodustab see grupp ametikohtadest 60% (hinnangus võib olla erinevusi) ja kes moodustavad PPA siseselt töövõtjate poole ehk on tavatöötajad. Nende ametikohtade töötajate tegevusi ei ole ametijuhendites määratletud sest tegeleda tuleb kõigega.
Näiteks patrullpolitsei põhitöö töötaja töövaldkond on kõikehõlmav ja keeruline ning vastutada tuleb kõige eest, kuid PPA siseselt on see üks madalamalt tasustatud ametikohti.
NB! Märkima peab, et täna pole ülevaadet, kui palju on tänases PPA isikkoosseisus struktuuride - allstruktuuride juhte ning grupi- ja teenistuse vanemaid ja välijuhte või muid ebamäärase otstarbega ametikohti ja isikuid. Teada ei ole kui palju isikuid töötab juhtide tegevust toetavatel ametikohtadel. Pole ülevaadet kõikvõimalikest struktuuridest ja allstruktuuridest, mis tegelevad arengu, sisekoolituse, staabi, analüüsi, jne. tegevustega.
Tähelepanekud:
Lubamatu on olukord, kus juhtimisele kuluv ressurss ja eelarvekulu ning juhtide ametikohtade arvukus tõuseb väga suureks.
Selgitada tuleb, milline on esimesse gruppi kuuluvate isikute tööülesanded ja tegevused ning seda tagava tugiteenuse struktuuriline ja isikuline koosseis.
Asjaolu, miks täna PPA usaldatavus annab kõrgeid tulemusi tuleneb sellest, et analüüsis loetakse vastust „pigem usaldamine“ samuti „usaldamiseks“. Siiski leian, et „pigem usaldamine“ on boonus sest järgmine vastusevariant „pigem ei usalda“ tähendaks mitteusaldamist.
Saan aru seniste siseministrite ja peadirektori murest, et täna personali arvelt kokku ei ole võimalik hoida sest kolmanda grupi arvelt seda enam teha ei ole võimalik ja nüüd peaks see reaalselt puudutama esimese ja teise grupi kuuluvaid isikuid.
Vastuoluline on politsei tavatöötegijate suhtes igapäevase tugiteenuse tagamisvõimekus võrreldes sellega kuidas on tagatud esimese grupi töötajatele ja teise grupi töötajatele osaliselt igapäevane tugiteenus. Kolmanda grupi töötajad on täna suuresti kaastaud oma põhitöö arvelt tugiteenuse tagamisse mis vähendab võimekust.
Lubamatu on olukord kus PPA esimese ja teise grupi ametikohtadel töötavad politseiametnikud lubavad endale õiguse mitte tegeleda politsei põhitöödega ehk ei taga avalikku korda, ei teosta liiklusjärelevalvet, ei algata ega menetle väärtegusid, ei algata ega menetle kriminaalasju, ei tegele jälitustegevustega, jne. kuid teenivad võrdselt endale välja politsei eripensioni aluseks olevaid aastaid.
Sellest tegevusest on saanud omamoodi isikliku huvi ja omakasu ajend ning eesmärk millel on kõik korruptiivse iseloomu tunnused.
NB! Määratud peavad olema ametikohad ja ametikoha tööülesanded, millel töötamine on aluseks välja teenida politsei eripensioni aluseks olevaid aastaid.
Ettepanekuna võiks politsei eripension olla kõigile fikseeritud suurusega summa kuus.
Tänaseni toimunu ja pidevate isikkooseisu osas määrusemuudatuste valguses peaks PPA ametikohtade arv olema seadusandja tasemel määratud või siis siseministri poolt kontrolli alla võetud nii üldarvuliselt kui ka arvuliselt struktuurides. Kõikidele ametikohale tuleb PPA üleselt koostada ametijuhendid, et vältida topeltjuhtimine ja määratleda vastutus, jne.
Täna puudub avalik teave PPA kõikide ametikohtade ametijuhenditest ja nendel töötavate isikute haridusest. Avalikult kajastatavad palgaandmed on arusaamatud ja nendes esineb moonutusi.
Samas saadakse aru, et politseivõimekust tänavatel napib kuid seejuures jäetakse rääkimata, et lisaks teenistusest lahkujatele on ka kaadrivoolavus madalamatel ametikohtadel suur, et just madalama ametiastme politseiametnike ametikohti on jäänud hinnanguliselt a´ 500 võrra vähemaks ja neid ei ole soovitudki mehitada samas kui keskstruktuurides juhtide tegevuse tagamise tugiteenusele orienteeritud ametikohtade arv on tõusnud.
Samuti jäätakse rääkimata ka seda, et madalamate ametikohtade töötajate töökoormus on viimase viie aasta jooksul hinnanguliselt 50% tõusnud või seda, et tegelikult on madalamatel ametikohtadel töötavate politseiametnike töötingimused halvad ja motiveeritult korraldamata ning palgad madalad.
NB! Neid tegevusi võib pidada sihilikuks tegevuseks ja pole teada kindlat eesmärki miks seda tehakse kuid avalikult väljatoodud probleemid selles, et paljud politseiametnikud lähevad pensionile, võib olla põhjuseks sest pensionile lähevad ka paljud juhtide ametikohtadel töötavad isikud.
Rääkimata jäätakse ka see, et tugiteenuse pealt saadud kokkuhoid on pannud suurema koormuse madalama ametiastme töötajatele, kes nüüd oma põhitöö ajal peavad näiteks vahetama tööruumides lambipirne ning osalema tööautode remondis ja hoolduses ning logistikas.
Need on ühed põhjused miks noored ja madalama ametikoha töötajad politseitöölt lahkuvad. Kuidas tuleb sellest aru saada, et kas tänaseni PPA juhtkond ei tea tegelike põhjuseid või ei ole soovitud probleemi lahendada ja see tekitab lisaküsimusi.
PPA sõidukeid käsitlevad küsimused on korduvalt avalikkuse ette jõudnud siis, kui välja tuleb mingi probleem või soetatakse uusi sõiduleid.
Samas ei ole teada, kui palju sõidukeid ja millistel tingimustel PPA-le lisaks kasutada on võetud või kui palju ja kellele makstakse isiklike sõiduautode kasutamise eest igakuiseid hüvitisi ja kas kulutused on põhjendatud.
Kokkuvõtvalt
PPA-d ei ole võimalik pankrotti ajada seni, kuni riigieelarvest sellele raha eraldatakse. Iseasi on see kui otstarbekalt ja eesmägipäraselt seda raha kasutatakse. Tõdeme, et PPA juhtimine eeldab lisaks erialasele rakendusharidusele veel laialdasi eriteadmiseid ja haridust majanduse, rahanduse ja juhtimise alal.
Kui palju PPA-s töötab täna juhtide ametikohal sellise haridusega isikud?
Leian, et PPA-d on viimased 15 aastat juhtinud liiga noored isikud, kellel on lisaks ka ebapiisav elukogemus ja haridus ning kes on liiga pikalt oma ametikohtadel juba töötanud ja kuskile süsteemis edasi minna ei ole peale selle, et rotatsiooni käigus suunatakse neid juhtima uut struktuuri. Sellistel tingimustel töötamine ja juhtide pidamine nende ametikohtadel on PPA arengu huvides kõike muud kui otstarbekas, kasulik ja tulemuslik.
See on põhjus, miks PPA juhtkond ja juhid vajavad enda tarvis kõikvõimalikke struktuure ja enda ümber isikuid, kes tagavad nende võimekuse ja näilise pädevuse.
Leian, et täna saab 50% eelmainitud esimese ja teise grupi ametikohtadel töötavatest politseiametnikest ümber suunata politsei põhitöövaldkonna töödele millega tõuseb oluliselt põhitöövaldkonna võimekus ja ei väheneks juhtimisvõimekus. Sõltuvalt nendest tegevustest esineb võimalus, et seotud isikud pettuvad ja lahkuvad teenistusest kuna ei olda nõus asuma tööle välitööl ning teostama politsei põhitöövaldkonna tegevusi.
Leian, et sellist muudatust on politseisüsteemis täna vaja sest sisuliselt on tegemist Sisekaitseakadeemia Politseikolledži ja PPA vahel nende tänaste tegevuste seadusega vastavusse viimisega mis arvestab poolte pädevust.
Kehtestada on vaja õiguslik alus, et luua ametikohad, millel töötavale isikule laieneb politsei eripensioni aastate väljateenimise õigus.
Lähtuvalt ülaltoodust;
1.
Eesti politsei Kutseühing on PPA-s läbiviidud uuringute ja avaliku teabe analüüsist lähtuvalt seisukohal, et suur enamus PPA ametikohtadel töötavad inimesed on PPA kui tööandja poolt madalalt motiveeritud ning oma tööd tehes paljude asjaolude tõttu ülekoormatud ning teenistuslikult sundolukorras.
Samas märgime, et teadaolevalt on paljud PPA ametikohtadel töötavad inimesed ülemotiveeritud, nende tööaja ressursi kasutamine on perioodiliselt alakoormatud, tegevused ei vasta ametijuhendile ja PPVS sätestatule, mis omakorda koormab oluliselt ja põhjendamatult PPA eelarvet ning need isikud on samuti sundolukorras sest edasi arenguvõimalusi ei ole.
Nimetatud asjaolud painavad tänaseni PPA-d sest probleeme lahendavad tegevused ja ettepanekud puuduvad või neid ei rakendata ning nendest ei räägita.
2.
Arvestades tänast Eesti olukorda kus uus moodustunud valitsus on sõnastatud seisukohad ja põhimõtted leian, et kolmandate osapoolte kaasamine PPA arengusse on õigustatud ja vajalik ning antud seisukohtadega ja ettepanekutega tuleb tutvuda.
Eesti Politsei Kutseühingu tegevus on tänaseni olnud üksnes õiguslikku laadi, mis käsitleb PPA kui tööandja ja töökorraldaja siseste tegevuste otstarbekust ning eesmärgipärasust ja nende vastavust seadusandlusele. Tuleb märkida, et PPA ei ole osadele esitatud teabenõuetele ja päringutele vastamisel olnud lõpuni avatud ning paljud küsimused jäävad vastamata põhjusel, et avalik teave on oskuslikult seotud asutuse siseseks kasutamiseks märgitud dokumentidesse.
Laiemas mõttes on oodanud muutuseid, mis ühtlustaks PPA juhtide ja spetsialistide osas muutuvpalaga maksmise aluseid ja suurust, ühtlustaks juhtide ja spetsialistide erinevat töökoormust, koormaks juhtide ametikohal töötavaid politseiametnike lisaks juhtimisfunktsioonile ka politseitöö põhivaldkonna tegevustega.
Teen ettepaneku käsitleda järgmiseid võtmeküsimusi:
1. PPA struktuuride ja allstruktuuride ning alluvussuhe ja vastutus arvestades ATS (sugulus, hõimlus, lähisuhe, jne. kontekstis);
2. Ametikohtade koosesis ja arvukus struktuurides;
3. Ametijuhendid ja ametikohtade tööjuhendid arvestades ametikoha põhitööd, lisatööd ja täiendavaid tööülesandeid;
4. PPA palgajuhend, selle vatsvaus seadusandlusele (ametikoha põhipalk ja selle diferentseerimine, seadusest tulenevad lisatasud, muutuvpalk ja lisatasud täiendavate tööülesannete eest, jne.);
5. PPA kasutuses olevate hoonete ja inventari efektiivne kasutamine;
6. PPA sisekoolituse, arendustegevuse ja projektialane tegevus ning selle õiguslikus ning arvestades SKA võimalusi;
7. Politseiametniku staatus ja selle olemasolu otstarbekus ametikohal töötamiseks;
8. Ametikohad ja põhitööd, millel töötamine eeldab politseiametniku staatuse vajadust ja sellega õigust politsei eripensioni aastate väljateenimiseks;
9. Politseiametnike isikliku teenistusastme väärtus, väljateenimise kord ja politseivorm ning selle kasutamine mittepolitseilistel ametikohtadel;
10. Lisaks väljapakutud või tõstatuvad teemad.
Lugupidamisega
/allkirjastatud /
Aare Siir
juhatuse liige