Selgitustaotlus

Eesti Politsei Kutseühing
[email protected]

Selgitustaotlus

Lugupeetud siseminister

I. Selgitustaotlus

Olen kutseühingu juhatuse liikmena pikaajaliselt hinnanud PPA- ga seotud siseseid kui ka väliseid tegevusi ning analüüsinud millist mõju need on avaldanud.
Esitan käesolevaga selgitustaotluse mitmete Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tegevust puudutavate küsimuste ja probleemide kohta, mis vajavad selget seisukohta ja konkreetset lahendamist.
Nendin, et lahendused on olemas ning loodan, et ka PPA juhtkond ja juhid ning teised õigustatud ja kohustatud isikud teavad lahendusi kuid ei soovi neid välja pakkuda sest need puudutavad paljuski neid endid.
Nimetatud küsimused on olnud pikaajaliselt käsitlemata ja need puudutavad PPA struktuuri, - PPA sisese ja välitegevuste õiguslikkust, - ametikohtade ja - politsei siseselt ressursijaotuse otstarbekust ning õiguslike tegevuste toimimist.
Esinevad selged elulised asjaolud mis riivavad politseiametnike omavahelist õiglustunnet kuna teenistuse korraldamisel esineb diskrimineerimist ja ebavõrdset kohtlemist.

1. Küsimused politsei struktuuri ja juhtimispraktikate kohta

1.1. Kui palju on PPA-s töötajaid, kes on seotud sisekoolitusega?
1.2. Kui palju on PPA- s töötajaid kelle ainuke tööülesanne on juhtimisfunktsioon ja kes kuulub tööandja või tööandja poolele ja kui palju on töötajaid kellel ei ole alluvaid?
1.3. Kui palju on PPVS-ist tulenevaid juhtide ametikohti ning kui palju on struktuurides erineva taseme juhtide ametikohti ja muid juhtimisfunktsiooniga seotud ametikohti?
1.4. Kas PPA struktuurid on otstarbekad ja ei esine topeltjuhtimist ning kas struktuur vastab PPVS regulatsioonile?
1.5. Kas PPA struktuuride ametikohtade arvukus ja ametikohtade teenistusastmete jaotus on objektiivne ja otstarbekas ning motiveeriv?
1.6. Kas PPA juhtimisega ja politsei sisemiste tegevusega tegelevaid ametikohti on liiga palju võrreldes välitöö tegijatega?
1.7. Milliste PPA ametikohtadel töötavate isikute politseiametniku staatus vastab vajadusele ja millistel ametikohtadel töötavate isikute politseiametniku staatus ei lähtu vajadustest?
1.8. Miks võimaldatakse PPA erinevates struktuurides erineva taseme juhtide ametikohtadel töötavad isikud politsei eripensioni väljateenimist kui see riivab otseselt politsei põhitöid tegevate tavapolitseiametnike õiglustunnet ja tekitatakse diskrimineeriv ning ebavõrdse kohtlemise olukord?

2. Politsei sisesed tegevused, mis riivavad võrdse kohtlemise põhimõtteid

2.1. Miks saavad eripensioni aastaid välja teenida ka need politseiametnikud, kes ei täida politsei põhiülesandeid, vaid töötavad politseiametniku saatusega juhtimise- või tugiteenuste ametikohtadel millel seda staatust vaja ei ole?
2.1.1. Kas see on politsei eripensioni väljateenimise mõttega kooskõlas?
2.2. Kas PPA sisekoolituse alane tegevus vastab PPVS -ile ja milline on sellise koolituse tase või kvaliteet ja kas sisekoolitajad vastavad koolitaja kvalifikatsioonile?
2.2.1. Kes vastutab koolituse ja selle programmi ning koolitajate ja koolituse tulemuste eest?
2.3. Miks PPA siseselt koostatud juhtide ja spetsialistide ametikohtade ametijuhendid on oma olemuslikult erinevad ning tekitavad lisatasude maksise osas juhtidele oluliselt suuremaid võimalusi kui spetsialistidest tavatöötajatele?

3. Politsei õigustoimingute järelkontrolli probleemid

3.1. Kas jagate seisukohta, et ministri huvi PPA sisese haldustegevuse ja sisese töökorraldusliku tegevuse vastu on sekkumine või kuulub see ministri ametiülesannete hulka?
3.2. Kas jagate seisukohta, et paljud menetlusalused isikud loobuvad enda õigustest õiglasele menetlusele, kuna nad ei suuda taluda pikaajalist menetluspinget või kui neile tehakse karistamiseks hea pakkumine?
3.3. Kas jagate seisukohta, et riiklikult puudub mehhanism selleks, et ei esineks alusetuid menetluste alustamisi ja ei esineks alusetuid menetluste mittealustamisi, et ei esineks suunatud ja sunnitud tunnistuste andmist ning ei esineks menetlusosaliste vastu suunatud lubamatut menetluslikku survet või tegevusi millega isik süüdi või õigeks menetletakse?
3.3.1. Kas selline ametnike tegevus on liiga subjektiivne ja kas me usaldame liialt ametnikke ning ei soovi nende tegevusi isegi tagantjärele kontrollida?

4. Politsei tegevuse avalikkus ja dokumentide salastamine

4.1. Millised kriteeriumid on kehtestatud, et saaks eristada avalikku ja salastatud teavet politsei tegevuses?
4.2. Miks esineb praktikat, kus osaliselt salajasi dokumente märgistatakse tervikuna salajaseks? 4.3. Kes vastutab alusetult salastatud dokumentidega seotud asjaajamise eest ning millised on selleks ettenähtud järelevalvemehhanismid?

5. Avalik arvamus ja ajakirjanduse roll

5.1. Kas ajakirjanduse tegevus on erapooletu või kujundab see avalikku arvamust viisil, mis mõjutab jõustruktuuride tegevust?
5.1.1. Kas ajakirjanike tegevuses esineb suunatud ja kellegi huvisid esindavat tegevust ning kas sellisel tegevusel on korruptiivsed tunnused?
5.2. Kas Eestis on tekkinud nn. "rahvakohus" ajakirjanduse näol, mis kujundab isiku süüd ja süütust juba enne otsuseid või lahendeid?
5.2.1. Kes vastutab menetluse ajal menetlusasjaolude lekitamise juhtude eest või üldse juhtumite eest kui ajakirjanik saab mingit infot usaldusväärsest allikast?


II. Toimuva selgitus

Politsei - ja Piirivalve Ameti (PPA) sisemine töökorraldus ja välitööde prioriteetide segunemine on tekitanud ebavõrdsust, mis omakorda vähendab tõhusust ja pärsib motivatsiooni.

1. Peamised probleemid

1.1. Politseinike vahel valitsev ebavõrdsus töökoormuse ja tasustamise osas.
1.2. 24/7 töötavete välitööd tegevate tavapolitseiametnike liigne koormus ja mittevastav töötasu.
1.3. Ressursside ja rahaliste vahendite ebaotstarbekas jaotamine ja kasutamine.
1.4. PPA sisekoolitus on ressurssi koormav millega PPA oma siseselt tegelema ei saa sest puudub vastav õiguslik alus ja ei kaasne elementaarseid kvalifikatsiooninõudeid ega vastutust.
1.5. Dokumentide lubamatu salastamise probleemid.

2. Politsei sisesed ja välitööde tegevused
2.1. Oluline on selgelt eristada:
- Sisemised tegevused ehk tugitegevused ja muuhulgas juhifunktsioon kui PPA süsteemis kõrval tegevus mis ei eelda politseiametniku saatuse olemasolu vajadust (asutuse toimimise tagamine):
II.1.1. Personalijuhtimine, juhtide ja spetsialistide taseme ametikohtade ametijuhendite kujundamine ja koostamine mis väljendab tööülesandeid, töökoormust, lisatööülesanded, tasustamise põhimõtted, jne.
II.1.2. Politseiametniku staatuse võimaldamine erinevate struktuuride ametikohtadel mis tagab isikule eripensioni saamise aastate väljateenimist.
II.1.3. Eelarve kasutuse otstarbekus millega tagatakse spetsialistidele ja juhtidele tegevused.
II.1.4. Inimressursi ja ametikohtade struktuuride vaheline jaotus ja rahastamise tagamine.
II.1.5. Mittevajalike tegevuste korraldamine ja läbiviimine.

Välitöö tegevused ehk põhitööde tagamine (avaliku turvalisuse tagamine):
II.1.6. Avaliku korra tagamine.
II.1.7. Kuritegevuse ennetamine ja menetlemine.
II.1.8. Piiri valvamine.
II.1.9. Liiklusjärelevalve.
II.1.10. Erakorralised välitegevused ja operatsioonid.

Probleem: liiga suur fookus administratiivsetel tegevustel, mis vähendab välitöö efektiivsust ja võimekust.

3. PPA sisekoolituse probleemid

3.1. Koolitused on madala väljundiga ja koolitaja ei vasta ettenähtud kvalifikatsiooninõuetele ning koolitustulemuse eest puudub vastutus.
3.2. Koolituste sisu keskendub peamiselt õigustele mitte kohustustele ja vastutusele.
3.3. PPA sisemine koolitus tuleb üle viia Sisekaitseakadeemia haldusalasse ja PPA ei pea palgal hoidma koolitajaid.

4. Ressursside kasutus ja palgasüsteemi probleemid

4.1. Ametijuhendid sellega seotud palgasüsteem ei ole spetsialistide ja juhtide tasemel proportsioonis ega võrdsed.
4.2. Spetsialistide taseme töötajate töötasud ei ole tööülesandeid arvestades õiglased.
4.3. Raha suunatakse liigselt haldustegevustele, turundusele ja juhtkonna lisatasudele.
4.4. Tavapolitseinikele kes teevad välitööd on vaja taastada politseinike eripensioni väljateenimise võimalus ja tagada muud sotsiaalsed garantiid.
4.5. PPA juhtivatele ametikohtadele tuleb nimetada inimesed kes on politseisüsteemi tavatöökohtadel töötanud vähemalt 20 aastat ja kes on endale politsei eripensioni aastad juba välja teeninud ning omavad töökogemust, teavad tööraskusi, on ennast vajalikul tasemel harinud ja kelle isikuomadused eeldavad juhi ametikohal töötamist.

5. Dokumentide salastamine ja avalikkus

5.1. Dokumentide salastamist kasutatakse pahatahtlikult millega varjatakse teatud otsuseid ning PPA siseseid tegevusi ja töökorraldust.
5.2. Avalikud dokumendid muudetakse tervikuna salajaseks, kuigi ainult osa infost vajaks kaitset.
5.3. Seaduse alusel peab olema selgelt eristatud avalik ja salajane teave ning põhimõte, et üks dokument ei saa sisaldada salastatud ja mittesalastatud teavet või infot.
5.4. Kes täna sellise tegevuse eest vastutavad?

6. Täiendavad probleemsed küsimused

6.1. Kas PPA sisetegevuste lubatavusest või mittelubatavusest saadakse aru ning kas ministri poolt tema alluvate tegevuse ja õiguslikkuse vastu huvi tundmine on sekkumine nende tegevusse?
6.2. Miks puudub jõustruktuuride tegevuse järelkontroll ning tuleb üksnes eeldada, et kõike tehakse õiguspäraselt ja tagatakse menetluse alla sattunud isikute õigused?
6.3. Kui palju inimesi loobub oma õiguste kaitsmisest kohapeal ja laseb ennast karistada olenemata selles, et ei tunnetata oma süüd ega politseitegevuste õiguslikkust?
6.4. Kas jõustruktuuride esindajate eesmärk on pigem näidata töövõitude saavutusi kui objektiivne tõe välja selgitamine, rikkumiste ennetamine, jne.?
6.5. Kas Eestis eksisteerib sõltumatu kontrollimehhanism, mis tagaks, et inimesi ei mõistetaks alusetult süüdi või ei survestataks kergema karistuse lubamisega süüd omaks võtma?
6.6. Kas isikute õiguskindlus ja õiguspärane ootus on privileeg või põhiõigus?
6.7. Kas esineb ametnike liigset subjektiivust, et milliseid juhtumeid menetleda ja milliseid mitte ning kas see tegevus sõltub sellest keda menetletakse?
6.8. Kas ajakirjandus mõjutab karistusõiguslikku tegevust ja kujundab avalikku arvamust viisil, mis viib kallutatud õigusmõistmiseni?
6.9. Kas ajakirjandus on muutunud nn. rahvakohtu institutsiooniks, mis mõjutab otsuste tegijaid?
6.10. Kas täna võimul olevad poliitikud püüavad säilitada oma mõju riigikogus ja valitsuses ning kas sarnaselt käituvad ka ametite juhid?
6.11. Miks esitatakse järjest enam küsimusi usaldusväärsuse kohta ning kas kõikide ametnike tegevuse usaldusväärsus on objektiivselt tagatud?

7. Lahendused ja ettepanekud

7.1. Selge eristus PPA sisetööde ja välitöö vahel – välitööst peab saama prioriteet.
7.2. Ametijuhendite ja palgasüsteemi korrastamine – tagada võrdne töökoormus ning palga ja lisatasude väljateenimise alused juhtide ja spetsialistide vahel.
7.3. PPA struktuur tuleb korrastada ja mittevajalikud struktuurid kaotada, et välistada topelt juhtimine ja kaotada mugavusametikohad.
7.4. Politseiametniku staatuse vajadus ametikohtadel tuleb selgelt määratleda.
7.5. Koolituste haldamine ja korraldamine anda üle Sisekaitseakadeemiale.
7.6. Eelarve optimeerimine – rohkem raha välitöö tagamisele ja vähem administratsioonile.
7.7. Dokumentide avalikustamise reeglite järgimine – vältida ebavajalikku salastamist.
7.8. PPA tegevuse sõltumatu järelkontroll – tagada, et PPA tegevused on ausad ja läbipaistvad ning tagaksid isikute õiguseid.

8. Kokkuvõte

*PPA eelarve on vägagi motiveeriv ja seda saaks kasutada oluliselt efektiivsemalt kuid selleks on vaja teha õigeid otsuseid.
*Politsei sisesed tegevused vajavad korda tegemist, et tagada efektiivsem ja võrdsem töökorraldus ning ühtlasem töötasu ja lisatasud.
*Välitööst ja välitöötegijatest peab saama prioriteet ja need tegevused tuleb rahaliselt tagada.
*Koolitusi peavad läbi viima Sisekaitseakadeemia kvalifitseeritud koolitajad.

*Paljud isikud, kes on olnud allutatud politsei tegevustele, mis ei ole olnud lihtsad rutiinsed kontrollid, esineb küsimusi politseitegevuse usaldusväärsuses sest avalikusele teadolevalt ei ole esitatud päringutele ja küsimustele adekvaatselt vastatud ning see tekitab õigussegadust.
*Päringutes esitatud küsimustele vatstakse poolikult või ebaselgelt või jäetakse üldse vastamata ja see ilmestab tänast olukorda.
*Samuti tuleb igasuguse politseitegevusliku ja karistusõiguslikku tegevuse üle tagada viivituseta sõltumatu järelkontroll ning PPA siseste ja väliste tegevute üle tuleb parandada igasuguse teabe kättesaadavust.

*Palun tagasisidet ja vastata küsimustele, milline on Teie seisukoht ja arusaamine.



Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Aare Siir
Eesti Politsei Kutseühingu juhatuse liige