Juhtkiri
[email protected]
Miks täna Eestis toimuvad asjad mida me ei soovi või hoopis soovime, et toimuksid
1. Kas ministeeriumite allasutustes ja kohtutes toimuva tegevuse lubatavusest või mittelubatavusest saadakse aru ning kas ministri poolt tema alluvate tegevuse ja õiguslikkuse vastu huvi tundmine on sekkumine nende tegevusse?
2. Miks ei toimi ja ei ole tunda jõustruktuuride juba tehtu osas ja kohtunike juba jõustunud otsuste ning juba läbiviidud menetluste õiguslikkuse osas riiklikku järelkontrolli ja eeldatakse, et ainult kolmeastmeline kohus (mis isikute jaoks on piiratud kaheastmeliseks) või isikud ise on rahaliselt ja füüsiliselt võimelised enda õiguseid ametnikkonna võimu vastu tagama ja kaitsma?
2.1.Selliselt ei saa välistada ja tuleb küsida kui palju inimesi jätavad oma õigused kaitsmata ja alluvad jõustruktuuride ametnike survele ning lähevad kokkuleppele selle pärast, et ei suuda taluda kuid kestvat menetluspinget mis rikub tervist ja rahulikku eraelu?
2.1.1.Kas jõustruktuuride esindajad teevad seda selleks, et saada kirja töövõit, juba alustatud menetlust ei lõpetata isegi siis kui seda tuleks teha sest see oleks neile häbi ja ego vastu löök, teatud asjades menetlusi ei alustata isegi siis kui alus on olemas ja seda keeldutakse isegi kontroolimast olukorras kus mõnedes asjades alustakse menetlust ilma aluseta igal juhul ja asutakse aluseid alles leidma ja kontrollima.
2.1.2.Kas kontrollijate kontrollijad on täna olemas ja kas tuleb riiklikult tagada, et isikuid ei oleks alusetult süüdi mõistetud, isikute osas ei oleks alusetult alustatud menetlusi ja kontrolli, isikuid survestatakse raskete tagajärgede eest ja lubatakse kergemat karistust kui nad süü omaks võtavad, isikud ei survestataks andma sobivaid tunnistusi või tegelikkust moonutavaid tunnistusi, isikuid survestatakse tegema koostööd ja selle eest lubatakse nendel endil puhtalt pääseda?
3. Kas isikute õiguste kaitse, õiguskindlus ja õiguspärane ootus on privileeg ja tagatud üksnes väljavalitutele, kuid mitte alati kõigile või tavakodanikele?
4 Kas jõustruktuuride esindajad lubavad endale subjektiivselt valida kellelt ja milliseid asju võetakse menetlusse ja milliseid asju ei võeta menetlusse ning kas seotud isik ise on selle juures oluline?
5.Kas Eesti uudiseid ja ajakirjandust esindavate isikute tegevust saab hinnata nii, et sekkutakse valitsuse tegevusse ja päevapoliitika kujundamisse ning on võtnud endale õiguse otsustada kes või mis on õige ja vale või hea ja halb?
5.1.Kas Eestis on tekkinud ajakirjanike näol nn. rahvakohtu institutsioon mis kajastab isikute süüd või süütust ning kujundab enda nägemusest lähtuvalt nii avalikku arvamust kui ka jõustruktuuride ja kohtu esindajate tegevust? Kas ja miks see on lubatav?
6.Kas tänased uued tegijad poliitikas ja valitsuses on esile toonud eelmiste valitsejate ning nende pooldajate varjatud ambitsioonid, säilitada oma inimeste ülemvõim riigikogus, - valitsuses ja lojaalne juhtiv ametnikkond kuhu teisi ei taheta lubata ja kas täna toimub sisuliselt võimuloleva valitsuse vastu töötamine ja võimult kukutamise aktsioon?
7. Miks selliseid küsimusi hulgaliselt, järjest rohkem ja erinevate inimeste poolt esitatakse ning tuleb jätkuvalt väita, et kohus on usaldusväärne ja prokuratuur on usaldusväärne või saab seda väidet pooleldi õigeks pidada sest usaldusväärsed ei ole kõik inimesed kes nendes struktuurides töötavad ja kes lubatu varjus võivad kuritarvitada Eesti Vabariigi nimel oma võimu subjektiivselt või teha seda kellegi ja millegi huvides?
8. Kas taasiseseisvunud Eesti riik ja ühiskond on jõudnud oma arengus selle etapini milleni jõuti 1939 aastal kui iseseisvus kaotati ning kas me täna soovime õppida minevikuvigadest?
I. Kas riigikogu liikmed ja valitsuse liikmed leiavad, et Eesti Vabariigile on muuhulgas kasulik ja millega on põhjendatud:
1. Ehitada sadade miljonite eest välja riigipiir asukohaga, mis ei ole Venemaaga kooskõlastamist leidnud ja mida Eesti ise ei pea õige asukohaga riigipiiriks kuid mille ehitamisega annab Eesti pool ise selgelt märku nagu oleme selliselt kulgeva riigipiiriga ise nõustunud.
Samas võib Venemaa pool olla alati nõus muutma riigipiiri asukota ja kas siis asutakse uut riigipiiri ehitama ning kes korvab kahjud riigile ja piiriehitusega seotud eraisikutele?
1.1.Kas oleks mõistlik senise kontrolljoone jälgimiseks kasutada oluliselt odavamat ja samas efektiivset kombineeritud süsteemi?
1.2.Kas ollakse teadlikud, millised on tänased tehnilised võimalused ning kas tehnilise ja inimressursi kombineeritud kasutamise kontrolljoonel on võrreldes tehtavate investeeringuga tõesti väga kulukad või on see hoopis odavam, efektiivsem ja kasulikum?
2. Maksurahast üleval pidada teadaoleva a´ 120000 avaliku sektori töötaja seas väidetavalt 40000 erineva taseme juhti ja tähtsa positsiooniga töötajat ning nende heaks töötavaid abitöötajaid ehk iga a´ 35 riigis elava inimese kohta on a´ 1 juhtiv riigiametnik või nendega seotud abitöötaja ja sellega paralleelselt peetakse üleval e – riiklust ning kas antakse endale aru, et elanike arvu ja juhtimisega seotud ametnike arvukus ei ole proportsioonis ning nendele makstav töötasude kulu on asutuste eelarve osakaalust kuni a´ 50% , mis on põhjendamatult suur.
Excel arvestus ütleb, et avaliku sektori töötajate töötasudele kulub kuus (ühe inimese peale keskmiselt bruto a´ 2000.- eurot) kokku a´ 240 000 000.- eurot kuus mis teeb aastas maksurahast a´ 2,88 miljardit eurot töötasudeks ehk mis on riigieelarvega võrreldes kolmandik. Hinnanguliselt saab väita, et 30 % sellest summast on ülekulutatud just juhtide ja tähtsatele isikutele ning nende abitöötajate palkadeks ja lisatasude maksmiseks.
Arvatava info kohaselt maksab e – riikluse arendamine, turvamine ja ülalpidamine hinnanguliselt, ilma tööjõukuludeta, kuni a´ 500 miljonit eurot aastas mille jätkusuutlikkus eeldab a´ kuni sama suurt lisarahastamist ning mis on IT maalima arvestades ikkagi nõrgalt kaitstud ja haavatav.
2.1.Kõike arvestades saame tõdeda, et Eesti avaliku sektori aparaat on sõltumata e – riiklusest ebaefektiivne ja maksuraha suhtes kulukas ning mille üheks põhjuseks on see, et avalikus sektoris on vajalike ametikohtade kõrvale loodud hästitasustatud sotsiaalse tagamise ja mugavusametikohad või / jne. mis on loodud üksnes valitud ja teatud inimestele.
2.2.Praktiline näide on PPA kus isikkoosseisust 50% ametnikest on seotud erineva taseme juhtimisfunktsiooniga ehk grupijuhi, välijuhi, struktuuride – allstruktuuride juhid või staabi, arendus, analüüsi ja koolitustegevusega seotud tegevustega ning kelle seas on kõrge isikliku teenistusastmega endised juhid ja keda lisaks assisteerivad teadmata hulk alluvaid töötajaid ja abitöötajaid ning kes ei tegele tundigi politsei põhivaldkonna tegevustega.
2.3.Punktis 2.2. hulgas on isikud kellel on politseiametniku staatus ja kõrge isiklik teenistusaste ning kes teenivad välja politsei eripensioni aastaid mis on kõrgelt tasustatud kuigi need isikud ei tegele politsei põhivaldkonna tegevustega. Sellest on saanud isikliku huvi ja heaolu lubamine või realaiseerimine millest ollakse teadlikud kuid mis viitab korruptiivsete tunnustega tegevusele.
2.3.1.Tänane PPA palgajuhend ei ole kooskõlas ATS sätetega ja PPVS arvestades tekitatakse PPA siseselt uusi palgakomponente ja palga maksmise erisusi, mis tekitab läbipaistmatust ja usaldamatust ning koormab põhjendamatult eelarvet.
2.4.Kas tunnistame prognoositut, kus a´ 30% tänasest PPA eelarvest kasutatakse mittesihipäraselt ja PPA sees toimub politseiametniku saatusega manipuleerimine, et välja teenida alusetult ja lihtsalt politsei eripensioni aastaid ning pensioni?
2.4.1. Kui punktis 2.2. väljatoodud ametikke ja töötajaid oleks 50 % vähem, kas ja miks siis jääks midagi juhtimata ja miks PPA võimekus väheneks?
2.4.2. Praktika näitab seda, et selliste muudatuste suhtes tekib alati arvestatav vastuseis – moodustub ringkaitse – meediakära – näilise mittevõimekuse kujundamine sest fookuses on PPA juhid ise ja mis on sisuline vastutöötamine ning näide sellest kuidas täna positsiooniga inimesed on oma ametikohtadel kui ka asutuste üleselt organiseerunud ja ringkaitses.
3.Kas teistes riigiasutustes on olukord sarnane PPA näitega ja kas struktuuride ametikohti saab optimeerida mis hoiaks kokku eelarveraha?
3.1.Haldusreform peab andma kohalikele omavalitsustele suuremad õigused osaleda riigi valitsemises, mis kohustab valitsejaid võtma suuremat vastutust ja ausust iseenda, riigi kui ka oma valijate ees.
II. Millised on valikud?
1.Tänaseni kujundatud haldusreform ei ole inimressursi osas andnud eeldatud kokkuhoidu sest suur osa endiste valdade ametnikke, endiste maakonna - ja riigiametite juhtivtasandi ametnikke on avalikus sektoris endale uue ametikoha leidnud või neile on vajalikud ametikohad loodud.
1.1.Lahti on saadud nendest kellest taheti ja vaja oli, kuid kas see oligi eesmärk?
2.Kui Eesti Vabariigis on eesmärk muuta riik avatumaks ja haldusreformiga soovitakse saavutada kokkuhoid siis tuleb kooskõlas haldusreformiga Riigikogu liikmete arvu 101 vähendada 69 liikmeni.
2.1.Igal omavalitsusel on Riigikogus 1 liige ja üks hääl ja kes esindab kohaliku omavalitsuse inimesi ning keda omavalitsus läbi elanike tahte võib ning saab vajadusel tagasi kutsuda ja asendada. Eesti suguses riigis ei saa ega tohi halvemini olla väärtustatud tänase ääremaa elanikud.
2.2.Riigikogu juures töötavad erakondade valimistel valimiskünnise ületanud erakonnad mille liikmetest moodustub Vabariigi Valitsus ja mille tegevuse kinnitab Riigikogu liikmete enamus.
2.2.1.Jäävad endiselt koalitsiooni ja opositsiooni erakonnad kuid kõik on valitsusse kaasatud ehk opositsioon saab kindlad ministrikohad ja institutsioonide juhtide kohad nagu näiteks (siseministeerium, riigikontroll, õiguskantsler).
2.3.Jäävad endiselt kahed valimised millest üks on kohaliku omavalitsuse valimised ja teine on erakondade valimised millest valimiskünnise ületanud erakondadest kujuneb juba mainitud Vabariigi Valitsus.
3.Avaliku sektori ametikohtade loetelu ning arvukus peavad olema Riigikogu poolt heaks kiidetud ja Vabariigi Valitsus peab ametikohtadele ametijuhendid komplektselt tagama.
3.1.Riigikogu ja Vabariigi Valitsus peavad võtma selle osas vastutuse ja mitte lubama allasutustel ise ametikohtadega ja tasustamisega seotud küsimusi otsustada.
III. Mida pakutav kord lahendab?
1.Eesti Vabariigi kolme võimu institutsioonid ja neid esindavad isikud saavad olla sõltumatud ja väärtustatud sest inimsuhted, kuuluvus või erineva võimu esindatus ei sega teha oma tööd objektiivselt ja ei lõhuks inimsuhteid ning pärsiks riigi arengut.
1.1.Võimude lahususe küsimused saavad paremini korraldatud sest täna on erakonnad läbi oma liikmete ühiselt esindatud nii Riigikogus kui ka Vabariigi Valitsuses mis ei ole võimude lahusus vaid võimude ühisus.
1.2.Pikalt võimulolnud samade erakondade ja isikute ajastu tekitab olukorra, et riigis võimude lahusus eksisteerib üksnes paberil kuid reaalsuses on kolme võimu esindava avaliku sektori asutuste tähtsad ja juhtivad ametikohad on paljus hõivatud inimestega kes on ennast määratlenud ja on võimulolevate erakondade liikmed, avalikud poolehoidjad ja ka varjatud poolehoidjad.
1.3.Kui erakondade tegevuses nende liikmed peavad ja võivadki pooldada omi eesmärke siis ametnikkond ja eriti juhtiv ametnikkond ning kohtunikud peavad olema ausad, objektiivsed ja erapooletud kuid mida ametnikud ise ilma vajaliku õigusliku regulatsioonita tagada ei suuda.
1.3.1.Kui suudaksid siis peaksid kõik ausalt tunnistama ja avaldama oma poliitilise vaate ja sugulussuhted, hõimlust, kooselu ja seotust teiste ametisse nimetatud isikutega või poliitikutega, jne. ning igasugune varjamine tähendab usalduse kaotamist sest vastupidine ei välista ärakasutamist ja korruptsiooni.
2.Pakutav kord välistab erakonnaliikmete isiklikud huvid ja seab prioriteediks kohaliku omavalitsuse ehk rahva huvid olenemata sellest kas riigikogus on mõne erakonna liige või mitte.
2.1.Riigikoguliige on kohalike omavalitsuste inimeste esindaja kelle tugiteenuseks on kohalik omavalitsus ja kontrollijaks volikogu ehk rahvas.
3.Pakutud korrale üleminemisel on tänast seadusandlust vaja muuta vähesel määral ja sellega ei kaasne suuri kulutusi.
4.Valimiskünnise ületanud erakondadest ja nende liikmetest saavad täidesaatva võimu ehk avaliku sektori tegevuste juhid ja kujundajad ning kes muuhulgas teostavad ühiselt ametiasustuste ja kohtunike juba jõustunud otsuste ja selleni viiva juba läbiviidud menetluse osas tegevuste õiguslikkuse järelkontrolli ning järelkontroll ei ole tegevusse sekkumine vaid kohustus.
4.1.Avaliku sektori ametnike väärtustatakse nende aususe, hariduse, oskuse ja panuse järgi kuid nende karjäär ei sõltu näiteks varjatud erakondlikust meelsusest, sõprussuhetest, varjatud kooselust, sugulusest, hõimlusest, jne. või sportlikest võimetest lähtuvalt.
5.Uus kord lõpetab ära vaikivalt aktsepteeritud olukorra, et Eesti ongi väike riik ja kõik tunnevad kõiki ning see probleem on paratamatu ilming sest see on õigusriigis lubamatu.
5.1.Uus kord tagab avaliku sektori, selle järelevalveasutuste, juhtide ja kohtunike juba tehtud otsuste ning tegevuse järelkontrolli mis on korraldatud ajaliselt kiiresti, mitmekülgselt ja tõhusalt.
IV. Palun anda tagasisidet alljärgnevatele küsimustele:
Rahandusministeerium:
1. Kas PPA palgajuhend on kooskõlas ATS ja PPVS ja kas palgajuhendiga on loodud uusi seaduses mitteolevaid palga - ja lisatasude komponente?
2. Kas palgajuhend tagab kõikidele politseiametnikele ühetaolise palga kujunemise alused või tekitab palga ja lisatasude kujunemisel erisusi?
Siseministeerium:
1. Kas PPA-s on olemas põhimõtted või reglement millest lähtuvalt on määratletud millised ametikohad eeldavad politseiametniku staatuse olemasolu vajadust ja millised seda ei vaja?
2. Kas politsei eripensioni aastate väljateenimise alused ja tingimused on kõigile võrdsed ning ei esine selle ärakasutamist?
3. Kas PPA kõikidele ametikohtadele on kinnitatud ametijuhendid ja kas on kontrollitud, et ametikoha ametijuhend vastab tegelikkuses tehtava tööga?
4. Kas on olemas teave, kui palju PPA-s esineb olukordi kus koos ja alluvuses töötavad elukaaslased, hõimlased, sugulased ning head sõbrad ja peretuttavad kellega jagatakse ühiseid saladusi ja varjatud teavet ning ühiselt on kokku lepitud karjääri ja heaolu tingimused?
3.1.Kas on olemas teave kui suures ulatuses esineb eelmises küsimuses väljatoodu osas olukordi mis esinevad erinevate ametkondade üleselt, erinevate ametkondade juhtide omavahelisi seoseid või / jne. suhteid?
Riigikogu:
1. Kas tänane riigikogu põhimõtteliselt aktsepteerib või ei aktsepteeri väljapakutud uue korra jõustamise arutamist või peab vajalikuks senise olukorra muutmist?
1.1.Kui ei aktsepteeri, siis palun välja tuua vastuargumendid, uue korra mittelubatavus või uue korra suhtes teised argumendid ja alternatiivlahend või see, et kõik on hästi ja tänast korda ei peakski muutma?
1.2.Kui aktsepteerite, siis palun anda tagasisidet korraldavatest tegevustest?
2. Kas tänase riigikogu liikmed põhimõtteliselt tunnistavad, et avalikus sektori asutuste juhtide ametikohtadele nimetatud isikute vahel esineb lubamatuid eraelulisi ja ametialaseid suhteid, varjatud läbikäimist ja saladusi, esineb ringkaitse, jne. probleemid mis omakorda mõjutavad Eesti riiki ja siin elavaid inimesi või ei nähta selles probleemi?
2.1.Kas tänase riigikogu liikmed peavad usutavaks või välistavad, et jõustruktuuride uurijad, prokurörid, advokaadid ja kohtunikud on omavahel kujundanud süüteomenetluse - ja - kohtupraktika mis sisuliselt ei vasta Põhiseadusele, menetlust reguleerivale seadustele, kohtumenetlust korraldavatele seadusandlusele ning tegevusi korraldatakse isikute suhtes vaenulikult nende õiguseid tagamata?
2.1.1.Kui väidetud asjaolusid välistakse siis palun teha seda argumenteeritult ja mitte vastu väita, et selle kohta puudub teave sest see oleks vale?
V. Kokkuvõtvalt
1.Juhtkiri toob välja probleemid ja pakub välja uusi lahendusi mis aitab lõpuni viia haldusreformi kui ka riigireformi, aitab väärtustada ja tõsta erineva võimude esindajate väärikust ja sõltumatut ning ka töörahu mis muudab riigisektori avatumaks, efektiivsemaks ja riigieelarve suhtes odavamaks.
2.Juhtkirjas välja toodud arvulistes ja protsendilistes väidetes võib esineda ebatäpsuseid.
3.Küsimuste ja täpsustuste korral palun tagasisidet.
Lugupidamisega
/allkirjastatud/
Aare Siir
Eesti Politsei Kutseühingu juhatuse liige