Vastus pöördumisele

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Eesti Politsei Kutseühing Teie: 03.04.2025 ja 15.04.2025

Meie: 29.05.2025 nr 2-1/228-3

Vastus pöördumisele

Lugupeetud Aare Siir

Esitasite Siseministeeriumile 3. aprillil selgitustaotluse mitmete Politsei- ja Piirivalveameti

(PPA) tegevust puudutavate küsimuste ja probleemide kohta ning 15. aprillil ka märgukirja,

milles rõhutasite politseitöö raskust ning võrdse kohtlemise, ausa tööpanuse hindamise ja

õiguspärase ootuse austamise olulisust.

Tänan Teid oluliste teemade fookuses hoidmise eest!

1. Küsimused politsei struktuuri ja juhtimispraktikate kohta

1.1. Kui palju on PPA-s töötajaid, kes on seotud sisekoolitusega?

PPA sisekoolitajad on töötajad, kelle ametijuhendijärgne ülesanne on koolitamine (näiteks

instruktorid), juhid enda juhitavas valdkonnas, teenuse omanikud enda teenusega seotud

teemadel, arenduseksperdid enda arendatava teenusega seotud teemadel. Kõik sisekoolitajad on

oma valdkonna eksperdid. Koolitajate arv sõltub nii koolitusvajadusest kui ka koolituse teemast

ning konkreetset sisekoolitajate arvu on keeruline öelda.

1.2. Kui palju on PPA- s töötajaid kelle ainuke tööülesanne on juhtimisfunktsioon ja kes kuulub

tööandja või tööandja poolele ja kui palju on töötajaid kellel ei ole alluvaid?

PPA-s on ainult juhtimisfunktsiooniga juhte 50 ning ca 4100 spetsialisti, kellel ei ole alluvaid.

1.3. Kui palju on PPVS-ist tulenevaid juhtide ametikohti ning kui palju on struktuurides erineva

taseme juhtide ametikohti ja muid juhtimisfunktsiooniga seotud ametikohti?

Politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) järgi on PPA-s spetsialisti ja juhi ametikohad. Juhi

ametikohad jagunevad struktuuriüksuse juhi, büroo struktuuriüksuse juhi, lennusalga

struktuuriüksuse juhi, prefektuuri büroo juhi, politseijaoskonna juhi, prefekti, büroo ja

lennusalga juhi, peadirektori asetäitja ning peadirektori ametikohtadeks.

Politseiametnikud on keskastmejuhtidest 119 ning tippjuhtidest 9 juhti.

1.4. Kas PPA struktuurid on otstarbekad ja ei esine topeltjuhtimist ning kas struktuur vastab

PPVS regulatsioonile?

Jah, PPA struktuurid on otstarbekad ning vastavad PPVS-i regulatsioonile.

2 (4)

1.5. Kas PPA struktuuride ametikohtade arvukus ja ametikohtade teenistusastmete jaotus on

objektiivne ja otstarbekas ning motiveeriv?

Jah, PPA ametikohtade arv ja teenistusastmete jaotus on objektiivne, otstarbekas ja motiveeriv.

Siseministrilt saadud volituse alusel kinnitab peadirektor PPA teenistuskohtade koosseisu,

jaotuse ameti- ja töökohtadeks, nimetused, teenistuskoha tähtaegsuse ja koormuse, vajaduse

korral struktuuriüksuse koosseisus allstruktuuriüksuste moodustamise ning teenistuskohtade

liigituse teenistusgruppideks. Teenistuskohtade arvu kehtestamisel ja nende jaotuse otsustamisel

võetakse arvesse politsei ülesandeid, riigieelarvest eraldatud raha, demograafilist olukorda,

vajadust tõsta organisatsiooni efektiivsust jms.

Politseiametnike ametikohtade teenistusastmed määratakse vastavalt PPVS-ile, milles on

sätestatud nii ametikoha teenistusastmed kui ka nende andmise tingimused.

1.6. Kas PPA juhtimisega ja politsei sisemiste tegevusega tegelevaid ametikohti on liiga palju

võrreldes välitöö tegijatega?

Ei, PPA juhtimise ja sisemiste tegevustega tegelevaid ametikohti on proportsionaalselt võrreldes

välitöö tegijatega.

1.7. Milliste PPA ametikohtadel töötavate isikute politseiametniku staatus vastab vajadusele ja

millistel ametikohtadel töötavate isikute politseiametniku staatus ei lähtu vajadustest?

Politseiametnike ametikohad on PPA-s loodud vastavalt vajadustele.

1.8. Miks võimaldatakse PPA erinevates struktuurides erineva taseme juhtide ametikohtadel

töötavad isikud politsei eripensioni väljateenimist kui see riivab otseselt politsei põhitöid

tegevate tavapolitseiametnike õiglustunnet ja tekitatakse diskrimineeriv ning ebavõrdse

kohtlemise olukord?

Kui juhi ametikoht on politseiametniku ametikoht, on tal õigus politseipensionile.

Politseiametnikest juhid vastutavad konkreetse töövaldkonna eest, mis sageli eeldab politseilist

ettevalmistust ning mis annab juhile sügavama arusaama politseitööst, protseduuridest ja

seadustest.

2. Politsei sisesed tegevused, mis riivavad võrdse kohtlemise põhimõtteid

2.1. Miks saavad eripensioni aastaid välja teenida ka need politseiametnikud, kes ei täida

politsei põhiülesandeid, vaid töötavad politseiametniku saatusega juhtimise- või

tugiteenuste ametikohtadel millel seda staatust vaja ei ole?

Väga paljud juhtimis- ja tugiteenuste ametikohtadel töötavad politseiametnikud on varasemalt

täitnud politsei põhiülesandeid ning vaatamata sellele, et nende praegune põhitöö võib olla

juhtimine või tugiteenuse tagamine, käivad nad lisaks oma põhitööle patrullis ning kriiside

puhul lisajõududena tänavatel. Selleks peavad nad vastama ka kõigile politseiametnikele

kehtestatud rangetele tervise- ja kehalise ettevalmistuse nõuetele, läbima regulaarselt väljaõppe

jms. Vt ka küsimuse 1.8. vastust.

2.1.1. Kas see on politsei eripensioni väljateenimise mõttega kooskõlas?

Jah, see on praeguses julgeolekuolukorras politseipensioni väljateenimise mõttega kooskõlas.

3 (4)

2.2. Kas PPA sisekoolituse alane tegevus vastab PPVS-ile ja milline on sellise koolituse tase

või kvaliteet ja kas sisekoolitajad vastavad koolitaja kvalifikatsioonile?

Jah, PPA sisekoolituse alane tegevus vastab PPVS-ile ning sisekoolitajad vastavad kehtestatud

nõuetele. Asutusesisene koolitaja on reeglina oma ala ekspert, kellele on antud lisafunktsiooniks

teiste kolleegide koolitamine. Selline koolitustegevus ei ole taseme- ega täienduskoolitus

TäKS-i mõistes ega nõua koolitaja kvalifikatsiooni.

PPA-s on välja töötatud koolituspõhimõtted, milles on sõnastatud ka sisekoolituse

kvaliteedinõuded.

2.2.1. Kes vastutab koolituse ja selle programmi ning koolitajate ja koolituse tulemuste

eest?

Koolituse programmi ja tulemuste eest vastutab eelkõige sisekoolitaja ise vastavalt oodatavatele

õpiväljunditele. PPA koolituspõhimõtete kohaselt on PPA sisekoolitaja teenistuja, kellel on

valmisolek PPA vajadustest lähtuvalt oma ekspertteadmisi jagada professionaalsel tasemel

teiste teenistujatega. Sisekoolitaja võtab vastutuse professionaalse enesearendamise eest, seda

nii koolitatava valdkonna kui ka koolitaja kompetentside osas.

2.3. Miks PPA siseselt koostatud juhtide ja spetsialistide ametikohtade ametijuhendid on oma

olemuslikult erinevad ning tekitavad lisatasude maksmise osas juhtidele oluliselt suuremaid

võimalusi kui spetsialistidest tavatöötajatele?

Avaliku teenistuse seaduse § 52 lõike 1 kohaselt määratakse ametijuhendis ametikoha

teenistusülesanded, ametniku haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele kehtestatud

nõuded ning summeeritud tööaja, valveaja või öötöö kohaldamise korral sellekohane märge.

Juhtide ja spetsialistide teenistusülesanded on erinevad ning nii kajastuvad need ka

ametijuhendites. Ametijuhendites ei reguleerita lisatasude maksmist, seega ei saa ametijuhendid

tekitada lisatasude maksmise osas juhtidele suuremaid võimalusi, kui spetsialistidele.

3. Politsei õigustoimingute järelkontrolli probleemid

Politsei õigustoimingute kontrolliks on õigusaktides ette nähtud erinevaid võimalusi mh

prokuratuuri kontrollimehhanismid, õiguskantsleri ja kohtulik järelevalve. Siseministeeriumil

on teatud juhtudel võimalik algatada distsiplinaarmenetlus või teenistuslik järelevalve. Kontrolli

teostamise vajadus tuleb otsustada juhtumipõhiselt. Ministri ülesanne on poliitika kujundamine

ning vastutuse kandmine oma valdkonna (näiteks siseministeeriumi ja selle allasutuste, sh PPA)

töö eest. Ministri huvi on loogiline ja vajalik järelevalve osa, kuid see peab olema tasakaalus

ametnike sõltumatusega.

4. Politsei tegevuse avalikkus ja dokumentide salastamine

4.1. Millised kriteeriumid on kehtestatud, et saaks eristada avalikku ja salastatud teavet politsei

tegevuses?

Teabe asutusesiseseks kasutamiseks või riigisaladusega kaitstuks tunnistamist reguleerivad

avaliku teabe seadus, riigisaladuse ja salastatud teabe seadus, selle alusel kehtestatud Vabariigi

Valitsuse määrus „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ ning politsei ja piirivalve

seadus.

4 (4)

4.2. Miks esineb praktikat, kus osaliselt salajasi dokumente märgistatakse tervikuna

salajaseks?

PPA-s tehakse märked dokumentidele vastavalt sellele, kas need on asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud või riigisaladusega kaitstud. Kui dokumendi erinevad osad sisaldavad

erineva tundlikkusega infot, siis tehakse dokumendile ka erinevad märked.

4.3. Kes vastutab alusetult salastatud dokumentidega seotud asjaajamise eest ning millised on

selleks ettenähtud järelevalvemehhanismid?

Iga PPA töötaja, kes puutub kokku ükskõik millise infoga, vastutab selle eest, et dokumendile

oleks tehtud õige märge. Meil ei ole infot sellise praktika kohta, et töötaja teeks dokumendile

märke ilma õigusliku aluseta.

PPA-s töötavad salastatud teabe kaitse spetsialistid, kelle põhiülesanneteks on salastatud teabe

kaitse teostamine, korraldamine ja järelevalve. Lisaks nõustavad andmekaitseametnikud

isikuandmeid töötlevaid teenistujaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679

ning isikuandmete kaitse seadusest tulenevate nõuete järgimisel ning teostavad kontrolli nende

täitmise üle.

5. Avalik arvamus ja ajakirjanduse roll

Seadused, näiteks kriminaalmenetluse seadus, sätestavad, et kohtueelse menetluse andmed on

üldjuhul salajased (näiteks uurimise käigus kogutud tõendid, tunnistajate ütlused,

kahtlustatavate isikuandmed) kuna selle avalikustamine võib kahjustada nii uurimise käiku kui

ka isikute õigusi (näiteks süütuse presumptsiooni). Sellest tulenevalt on vastutavad need, kes

jagavad menetlusinfot ilma vastava loata või õigustuseta, olgu selleks uurijad, prokurörid,

politseiametnikud või teised menetluses osalejad, kes peaksid infot hoidma konfidentsiaalsena.

Seega peamine vastutus info lekke eest lasub nendel, kes menetlusinfot ilma loa või seadusliku

aluseta levitavad. Samas ajakirjanikel on kohustus hinnata info avalikustamise mõju ja austada

seadusi ning eetikanorme.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler