Vastus selgitustaotlusele

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Aare Siir

Eesti Politsei Kutseühing

Teie: 05.12.2019 nr

Meie: 03.01.2020 nr 2-1/990-2

Vastus selgitustaotlusele

Austatud Aare Siir

Siseministeeriumis registreeriti 5. detsembril 2019. aastal Teie juhtkirjana pealkirjastatud

pöördumine, mille leheküljel 5 esitate Siseministeeriumile neli küsimust. Vastame Teie

küsimustele järgmiselt.

1. Kas PPA-s on olemas põhimõtted või reglement millest lähtuvalt on määratletud

millised ametikohad eeldavad politseiametniku staatuse olemasolu vajadust ja

millised seda ei vaja?

Politsei ja piirivalve seaduse järgi on politsei ülesanneteks süütegude ennetamine, avaliku korra

kaitse, dokumentide ja tegevuslubade väljastamine, kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna

asjade korraldamine, otsingu- ja päästetöö tegemine ning merereostuse avastamise ja

likvideerimise korraldamine, otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral, piirivalve

valdkonna asjade korraldamine, süütegude menetlemine ja karistuste täideviimine ning muud

seaduses sätestatud ülesanded. Nende ülesannete täitmiseks peab politseiametnik vastama

politseiametniku kutsesobivus-, tervise-, haridus- ja kehalise ettevalmistuse nõuetele.

Politseiametnikul peab olema vähemalt keskharidus ja politseiharidus, ta peab vastama

kõrgendatud füüsiliste ja vaimsete võimete nõuetele jms. Politseiametnik peab olema võimeline

töötama kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukorras, tegema vahetustega tööd, kandma

kaitsevarustust, kandma ja kasutama relva jms. Politseiniku ametikohtade määramisel tuleb

arvestada nii politsei ülesannete, ametikoha ülesannete kui ka ametikohale kehtestatud

nõuetega. PPA politseiametnike ametikohtade määramisel arvestatakse eeltooduga.

2. Kas politsei eripensioni aastate väljateenimise alused ja tingimused on kõigile võrdsed

ning ei esine selle ärakasutamist?

PPVS-i kohaselt tekib õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensionile 55-aastasel

politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat

pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele. Erisus on

seaduses tehtud neile, kes olid PPVS-i jõustumisel politseiteenistuse seaduse alusel

politseiteenistuses ja kes nimetati PPVS-i alusel politseiametniku ametikohale. Neil tekib õigus

politseiametniku väljateenitud aastate pensionile 50-aastaselt ja vähemalt 20-aastase

politseiteenistuse staažiga. Seaduses on kõigile politseiametnikele võrdsed tingimused

olenevalt sellest, kas politseiametnik oli PPVS-i jõustumisel politseiteenistuses või asus ta

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

politseiteenistusse pärast PPVS-i jõustumist. Esimesel grupil on õigus politseipensionile

50- aastaselt, teisel grupil 55-aastaselt.

3. Kas PPA kõikidele ametikohtadele on kinnitatud ametijuhendid ja kas on

kontrollitud, et ametikoha ametijuhend vastab tegelikkuses tehtava tööga?

Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) järgi kehtestab ametisse nimetamise õigust omav

isik või tema volitatud isik kõikidele ametiasutuse ametikohtadele ametijuhendi. Ametijuhendis

määratakse ametikoha teenistusülesanded, ametniku haridusele, töökogemusele, teadmistele ja

oskustele kehtestatud nõuded ning summeeritud tööaja, valveaja või öötöö kohaldamise korral

sellekohane märge.

Ka Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) ametikohtadele on kehtestatud ametijuhendid,

mis on suures osas kättesaadavad ka PPA veebilehel https://www.politsei.ee/et/kontaktid/.

Need ametijuhendid, mis praegu veebilehel leitavad ei ole, on kas uuendamisel või ei ole need

avalikud, s.t need on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Siseministeerium ei ole

ametijuhendite vastavust tegelikult tehtava tööga võrrelnud, kuid mõistlikult võiks eeldada, et

ametijuhendisse märgitud teenistusülesandeid täidetakse ka tegelikult.

4. Kas on olemas teave, kui palju PPA-s esineb olukordi kus koos ja alluvuses töötavad

elukaaslased, hõimlased, sugulased ning head sõbrad ja peretuttavad kellega

jagatakse ühiseid saladusi ja varjatud teavet ning ühiselt on kokku lepitud karjääri ja

heaolu tingimused?

ATS-i kohaselt ei või teenistusse võtta isikut, kes on vastavat ametikohta vahetult kontrolliva

ametniku abikaasa või abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane või ametniku vanavanem,

ametikohta vahetult kontrolliva ametniku või tema abikaasa või elukaaslase vanem või vanema

alaneja sugulane, sealhulgas laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse ka lapsendaja ja kasuvanem

ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja kasulaps (edaspidi seotud isik). Nimetatud piirang

kehtib ka ametniku ametikohta vahetult kontrolliva ametniku ametikoha täitmisel. Tähele tuleb

panna, et kahe ametikoha vaheline suhe peab olema vahetu, s.t nad peavad olema otseses

alluvuses. Kui nende vahele jääb veel üks juhtimistasand, siis ei ole ametniku ametikohale

nimetamine keelatud. See tuleneb asjaolust, et sellisel juhul eksisteerib erapooletu isik, kes saab

jälgida nii teenistusalaste korralduste kui antavate soodustuste seaduslikkust ja otstarbekust.

Lähtuvalt põhiseaduse §- dest 11 ja 29 ei ole täielik lähedaste isikute ühes ametiasutuses

töötamise keelamine ka põhjendatud1.

Siseministeeriumil ei ole teavet selle kohta, kas üldse või kui palju PPA-s esineb olukordi, kus

koos ja alluvuses töötavad elukaaslased, hõimlased, sugulased ning head sõbrad ja peretuttavad.

Olukorda, kus vahetus alluvuses töötavad seotud isikud, nimetatakse huvide konfliktiks.

Sellisel juhul on seotud isikutel seaduse järgi kohustus ametiasutust sellest teavitada. Lisaks

kasutatakse huvide konflikti või selle riski vähendamiseks või maandamiseks tegevus- ja

toimingupiirangut, enesetaandamise kohustust, huvide avaldamist, eetikakoodekseid,

sõltumatuid komisjone jne.

Kui Teil on konkreetset teavet PPA ametiisikute huvide konflikti kohta, saab selle edastada

PPA-le, Siseministeeriumile või anda sellest teada e-posti aadressil või telefonil, mis on toodud

veebilehel korruptsioon.ee.

1Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

5. Kas on olemas teave kui suures ulatuses esineb eelmises küsimuses väljatoodu osas

olukordi mis esinevad erinevate ametkondade üleselt, erinevate ametkondade juhtide

omavahelisi seoseid või / jne. suhteid?

Siseministeeriumil ei ole teavet küsitud olukordade kohta, muuhulgas ka teabe kohta, kas

küsimuses 5 kirjeldatud olukordi ametkondade üleselt või ametkondades üldse esineb.

Arvestades ATS-is sätestatud piiranguid, ei või selliseid olukordi ametiasutustes esineda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Helme

siseminister

Svetlana Meister 6125012

[email protected]