Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustiku projekti kooskõlastamine

0672024_TP.dwg

0672024_TP_AA-3-01_seletus.pdf

KESKKOND & PARTNERID OÜ

Vasara 50, Tartu 50113

Reg.nr. 11006388;

registreeringu nr. EEP000544

www.mahutid.ee

Töö nr. 067/2024

Tellija: Raven OÜ

Registrikood: 10307716

Harjumaa, Aruküla, Sügise tn 2b, 75201

tel: +372 53428272

e-post: [email protected]

Peatöövõtja: Wesico Project OÜ

Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ

Projektijuht / Pädev isik:

Lauri Aim - Volitatud veevarustus-ja kanalisatsiooniinsener, tase 8

TARTU 2024

Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa

RAASIKU ALEVIKU VEE- JA

KANALISATSIOONITORUSTIKUD

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 2/57

SELETUSKIRI

SISUKORD

ASUKOHA SKEEM ............................................................................................................. 4

1. ÜLDOSA ......................................................................................................................... 5

1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 5

1.2. Tehnilised andmed ........................................................................................................ 6

1.2.1. Veetorustik ............................................................................................................... 6

1.2.2. Kanalisatsioonitorustik ............................................................................................. 6

1.2.3. Tuletõrjehüdrant ....................................................................................................... 6

1.3. Sissejuhatus ................................................................................................................... 7

1.4. Alusdokumendid ........................................................................................................... 7

1.5. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad ....................................... 7

1.6. Täiendavad kriteeriumid ............................................................................................... 8

1.6.1. Kooskõlastused kinnistuomanikega ......................................................................... 8

1.6.2. Kaevude ja torude sügavus ning vahekaugus ........................................................... 9

1.6.3. Kinnistu ühendustorustiku pikkus, läbimõõt ja lang ................................................ 9

2. OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................................................... 11

3. PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................. 11

3.1. Üldist ............................................................................................................................. 11

3.2. Veetorustik .................................................................................................................... 12

3.3. Isevoolne kanalisatsioonitorustik .................................................................................. 13

3.4. Survekanalisatsioonitorustik ......................................................................................... 14

3.5. Tuletõrje veevarustus .................................................................................................... 15

3.6. Projekteeritud läbipesukaev .......................................................................................... 15

3.7. Reoveepumpla ............................................................................................................... 16

3.8. Tööd Transpordiameti alas ............................................................................................ 17

3.9. Tööd Eesti Raudtee alas ................................................................................................ 19

4. EHITUSTÖÖD ............................................................................................................... 19

4.1. Üldised juhised ja nõuded ............................................................................................. 19

4.2. Teavitamine ................................................................................................................... 20

4.2.1. Projekti infotahvlid ................................................................................................... 20

4.2.2. Tänutahvlid ............................................................................................................... 20

4.2.3. Objekti teabetahvlid ................................................................................................. 20

4.2.4. Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest .................................... 20

4.3. Ehituseelse olukorra fikseerimine ................................................................................. 21

4.4. Mahamärkimine ............................................................................................................ 22

4.5. Vajumisvaatlused .......................................................................................................... 22

4.6. Liikluskorraldus ............................................................................................................ 22

4.7. Tööohutus ...................................................................................................................... 24

4.8. Tuleohutus ..................................................................................................................... 26

4.9. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega ning kõrghaljastusega arvestamine ..................... 26

4.9.1. Üldist ........................................................................................................................ 26

4.9.2. Hoonete ja rajatiste kahjustamise vältimise abinõud ............................................... 27

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 3/57

4.9.3. Geodeetiliste märkide ja piirimärkide kaitsmine ...................................................... 27

4.9.4. Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis ......................... 27

4.9.5. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis ...................... 28

4.9.6. Kõrghaljastuse kaitsmine ......................................................................................... 28

4.10. Ehitusaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine ................................................. 29

4.11. Ajutine elektrivarustus .................................................................................................. 30

4.12. Ligipääs tehnovõrkudele ............................................................................................... 30

4.13. Ajutised hügieenirajatised ............................................................................................. 30

4.14. Kaetud tööd ................................................................................................................... 30

4.15. Katete eemaldamine ...................................................................................................... 31

4.15.1. Kasvupinnase eemaldamine ..................................................................................... 31

4.15.2. Kruus- ja killustikkatte eemaldamine ....................................................................... 31

4.15.3. Asfaltkatte eemaldamine .......................................................................................... 31

4.15.4. Äärekivide eemaldamine .......................................................................................... 32

4.16. Kaeve- ja mullatööd ...................................................................................................... 32

4.16.1. Toestamine ............................................................................................................... 33

4.17. Torustike paigaldamine ................................................................................................. 34

4.18. Tagasitäide .................................................................................................................... 36

4.18.1. Tagasitäite teostamise erinõuded talvel .................................................................... 38

4.19. Mahajäetavad torustikud ja kaevud ............................................................................... 39

4.20. Katete taastamine .......................................................................................................... 39

4.20.1. Üldist ........................................................................................................................ 39

4.20.2. Haljasala taastamine ................................................................................................. 40

4.20.3. Kruus- ja killustikkatte taastamine ........................................................................... 40

4.20.4. Eelpuistega kahekordne pindamine .......................................................................... 41

4.20.5. Asfaltkatte taastamine .............................................................................................. 41

4.20.6. Betoonkivist katte taastamine ................................................................................... 42

4.21. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd ....................................................................... 42

4.22. Teostusjoonised ............................................................................................................. 43

4.22.1. Üldine ....................................................................................................................... 43

4.22.2. Teostusmõõdistuse andmetabelid ............................................................................. 44

4.23. Keskkonnakaitse nõuete tagamine ................................................................................ 46

5. MATERJALID JA SEADMED .................................................................................... 47

5.1. Üldist ............................................................................................................................. 47

5.2. Survetorustikud ............................................................................................................. 48

5.2.1. Üldine ....................................................................................................................... 48

5.2.2. Torud ja toruliitmikud .............................................................................................. 48

5.2.3. Siibrid, maakraanid, tagasilöögiklapid, spindlipikendused, kaped .......................... 49

5.2.4. Kiilsiibrid .................................................................................................................. 50

5.3. Isevoolsed torustikud .................................................................................................... 50

5.3.1. Reoveekanalisatsioonitorud ...................................................................................... 50

5.3.2. Kanalisatsioonkaevud ............................................................................................... 50

5.4. Kinnitusvahendid, tihendid ja määrdeained .................................................................. 51

5.5. Soojustusmaterjalid ....................................................................................................... 52

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 4/57

6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ......................................................... 52

6.1. Üldist ............................................................................................................................. 52

6.2. Survetorustike katsetamine ........................................................................................... 52

6.2.1. Üldine ....................................................................................................................... 52

6.2.2. Ettevalmistus survekatseks ....................................................................................... 53

6.2.3. Survekatse ................................................................................................................ 53

6.2.4. Veetorustiku läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine ........................................... 53

6.3. Kanalisatsioonitorustike katsetamine ............................................................................ 55

6.3.1. Isevoolsete torustike kaameravaatlus ....................................................................... 55

6.3.2. Isevoolsete torustike veepidavuskatse ...................................................................... 56

6.3.3. Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll ................................................................... 56

6.4. Reoveepumplate katsetamine ........................................................................................ 56

ASUKOHA SKEEM

- Ehitatav torustik

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 5/57

1. ÜLDOSA

1.1. Üldandmed

Projekti nimetus: Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud

Staadium: Tööprojekt

Töö nr: 067/2024

Objekti asukoht: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harjumaa

Tellija: Raven OÜ

Registrikood: 10307716

Sügise tn 2b, Aruküla alevik, Harjumaa

tel: +372 53428272

e-post: [email protected]

Peatöövõtja: Wesico Project OÜ

Registrikood: 10992277

Vasara 50, Tartu linn, Tartumaa

Projekteerija : Keskkond & Partnerid OÜ

Registrikood: 11006388

Majandustegevusteade nr. EEP000544

Vasara 50, 50113 Tartu;

Tel: 733 0350;

[email protected]

Projekteerimismeeskond: Projektijuht - Lauri Aim - Volitatud veevarustus- ja

kanalisatsiooniinsener, tase 8

Vastutav spetsialist - Sirle Punka - Volitatud veevarustus- ja

kanalisatsiooniinsener, tase 8

Projekteerija - Hanno Koha

Kontaktisikud: Tellija poolt – Erik Jüriöö

tel.: +372 50 485 20, [email protected]

Peatöövõtja poolt – Aivar Käis

tel.: +372 502 3563

[email protected]

Projekteerija poolt – Lauri Aim

tel.: +372 56 478 957

[email protected]

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 6/57

1.2. Tehnilised andmed

1.2.1. Veetorustik

Ehitise liik: Rajatis

Ehitise nimetus: Veetorustik

Ehitustegevuse liik: Ehitise püstitamine

Ehitise kasutamise otstarve:

- 22221 Külmaveetorustik

Projekteeritud veetorustiku tehnilised andmed:

- PE De 32 – 667 m;

- PE De 40 – 524 m;

- PE De 50 – 110 m;

- PE De 63 – 2706 m;

- PE De 110 – 221 m;

- Olemasolevad kinnistu veeühendused – 29;

- Uued kinnistu veeühendused – 98.

Ehitisregistrile esitatavad tehnilised andmed:

- ehitisealune pind – 242,6 m2;

- pikkus –4228 m.

1.2.2. Kanalisatsioonitorustik

Ehitise liik: Rajatis

Ehitise nimetus: Kanalisatsioonitorustik

Ehitustegevuse liik: Ehitise püstitamine

Ehitise kasutamise otstarve:

- 22231 Kanalisatsioonitorustik

Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku tehnilised andmed:

- PE De 63 – 25 m;

- PVC De 110 – 31 m;

- PE De 110 – 1130 m;

- PVC De 160 – 2513 m;

- PE De 160 - 152 m;

- PVC De 200 – 576 m;

- PE De 200 – 24 m;

- Olemasolevad kinnistu kanalisatsiooniühendused – 0;

- Uued kinnistu kanalisatsiooniühendused – 127.

Ehitisregistrile esitatavad tehnilised andmed:

- ehitisealune pind – 675,7 m2;

- pikkus – 4451 m.

1.2.3. Tuletõrjehüdrant

Ehitise liik: rajatis

Ehitise nimetus: tuletõrjehüdrant

Ehitustegevuse liik: ehitise püstitamine

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 7/57

Ehitise kasutamise otstarve: 22227 Tuletõrje veevõtukoht, sealhulgas hüdrant

1.3. Sissejuhatus

Käesolev projekt on koostatud OÜ Raven tellimusel. Koostatud on Harjumaal, Raasiku

vallas asuva Raasiku aleviku lõuna piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamise

projekt. Projekti koostamise eel on tehtud objekti ülevaatus.

1.4. Alusdokumendid

Projekti koostamisel on kasutatud järgmisi materjale:

 Metricus OÜ poolt augustis 2024 a. koostatud geodeetiline alusplaan (töö nr.

24G9459);

 Raasiku aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni projekteerimis-ehitustööd

Riigihanke alusdokumendid III osa Tellija tingimused;

 Transpordiameti poolt väljastatud projekteerimistingimused nr 7.1-2/24/181-2;

 1987 a. ehitusgeoloogiline uurimistöö „Harju rajooni Kehra sovhoosi kolm

ühepereelamut „Maali-4“ Raasikul“ (Tähis 886009; jrk. nr. 8565);

 Eesti Raudtee poolt väljastatud tehnilised tingimused nr 13-8/3336-3;

 Raasiku Vallavalitsuse korraldus nr 348 „Projekteerimistingimuste andmine vee- ja

kanalisatsioonitrasside rajamiseks Raasiku alevikus, riigihanke viitenumber

278158, ÜVK osa 3.“;

 Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-

2031;

 Heka Projekt OÜ poolt oktoobris 2023 a. koostatud tehnoloogiline projekt

„Raasiku reoveekogumisala ÜVK rekonstrueerimine ja rajamine“ (töö nr. 23-137);

 Leonhard Weiss OÜ poolt augustis 2024 a. koostatud tööprojekt „Lagedi-Aegviidu

raudtee kontaktvõrgu rekonstrueerimine (töö nr. 10663);

 Maa-ameti kaardid (www.maaamet.ee).

1.5. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad

Projekteerimisel on järgitud järgmisi seadusandlike akte ja normdokumente:

 Ehitusseadustik (EhS);

 Veeseadus (VeeS);

 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS);

 Elektroonilise side seadus (ESS);

 Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“;

 Majandus- ja taristuministri määrus nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“;

 Majandus- ja taristuministri määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“;

 Majandus- ja taristuministri määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“;

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 8/57

 Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi

ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad

nõuded“;

 Kliimaministeerium määrus nr 57 „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi

ulatus“;

 Keskkonnaministri määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja

kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“

 EVS 932:2017 Ehitusprojekt;

 EVS 835:2022 Hoone veevärk;

 EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk;

 EVS 847-1:2014 Veevärk. Osa 1: Veehaarded;

 EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;

 EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon;

 EVS 843:2016 Linnatänavad;

 EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja

katsetamine;

 Transpordiameti juhend „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja

remondi juhis“, kinnitatud 05.01.2016;

 RIL77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

 MaaRYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd;

Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada

vastavalt eelpooltoodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast.

Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid

tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3)

1.6. Täiendavad kriteeriumid

Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid, millest on

projektlahenduse koostamisel lähtutud.

1.6.1. Kooskõlastused kinnistuomanikega

Torustike maakraanide paiknemise kavandamisel on lähtutud piirkonna kinnistuomanike

kooskõlastustest.

Ehitustööde teostamisel peab töövõtja kohalikke elanike teavitama kuni kaks nädalat enne

vastavas asulas ehitustööde algust ning seejärel suletavatest ja avatavatest tee- ja

tänavalõikudest sagedusega 1x nädalas perioodil, mil torustike ehitustöid teostatakse

Tellija poolt määratavas ajalehes või omavalitsuse kodulehe vahendusel.

Töö teostamise aluseks erakinnistul on projekt ning kinnistuomaniku ja

Omanikujärelevalve kooskõlastus.

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 9/57

1.6.2. Kaevude ja torude sügavus ning vahekaugus

 Projekteeritud veetorustike minimaalne rajamissügavus on 1,8 m ja

survekanalisatsioonitorustike puhul 1,5 m torude peale arvestades maapinnast.

 Projekteeritud isevoolsete kanalisatsioonitorude minimaalne rajamissügavus ilma

soojustuseta 1,2 m torude peale arvestades maapinnast.

 Samas kaevikus paiknevate uute torude seinte minimaalseks vahekauguseks on 0,3

m.

 Projekteeritud torude välispindade minimaalne vertikaalne vahekaugus peab olema

vähemalt 0,1 m ning torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema

vähemalt 0,2 m. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused.

 Projekteeritud torude välispindade minimaalne vahekaugus ristuva

kommunikatsiooniga või selle kaitsetoruga peab olema vähemalt 0,3 m.

Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast

arvestatakse 0,7 kuni 1,0 m.

 Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud veetorustik või

survekanalisatsiooni torustik isoleerida, kasutades XPS soojusisolatsiooniplaate, kui

sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru pealispinnani on ≤1 500 mm. Ristumisel

kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik

isoleerida, kasutades XPS soojusisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi (truubi)

põhjast kuni toru ülemise pinnani on ≤1 000 mm. Plaadi minimaalne paksus on 100

mm, soojustada tuleb nii torude pealt kui külgedelt ning külgedel peab ulatuma

soojustusplaat vähemalt 150 mm toru põhjast allapoole. Soojustamisel peab

pealtvaates isolatsiooni plaat ulatuma vähemalt 1,5 m kummalegi poole toru teljest.

1.6.3. Kinnistu ühendustorustiku pikkus, läbimõõt ja lang

Kinnistu ühendamiseks veevarustuse magistraaltorustikuga paigaldatakse alates vee

magistraaltorustikust kuni kinnistu piirini veetoru PE De 32 koos maakraaniga (maakraan

koos spindlipikenduse ja kapega). Maakraan koos spindlipikenduse ja kapega

paigaldatakse 0,3-1,0 m kaugusele kinnistu piirist väljapoole ja toru lõpetatakse kinnistu

piiril otsakorgiga. Maakraani järel peab olema vähemalt 0,3 m pikkune torulõik. Maakraan

paigaldatakse võimalusel 0,5 m väljapoole sõiduteed. Põhjendatud vajadusel võib

maakraani nihutada kinnistu piirini. Liitumispunktiks on maakraan.

Kinnistu ühendamiseks kanalisatsiooni tänavatorustikuga paigaldatakse alates tänavatorust

kuni kinnistu piirini PVC SN8 De 160 mm toru. Ühendustorule tuleb paigaldada

kontrolltoru. Ühendustoru lõpetatakse kinnistu piiril otsakorgiga või ühendatakse

olemasoleva toruga (selle olemasolul). Kontrolltoru ei ole vajalik kui kaevu ja kinnistu

piiri vahe on kuni 2 m.

Kanalisatsioonitorustiku sügavus liitumispunktis peab olema minimaalselt 1,25 m toru

põhja. Majaühendustorustiku lang peab olema minimaalselt 10 ‰.

Töövõtja peab arvestama asjaoluga, et olemasolevate majaühendustorustike asukohad,

sügavused ja läbimõõdud võivad olla erinevad projektis näidatust. Enne tänavatorustiku

väljaehitamist tuleb Töövõtjal veenduda olemasolevate majaühendustorustike asukohtade

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 10/57

ja kõrguste õigsuses. Töövõtjal tuleb olemasoleva majaühendustorustiku asukoht, sügavus

ja läbimõõt täpsustada ehitustööde käigus ning vajadusel korrigeerida projektlahendust

tööjoonistega.

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 11/57

2. OLUKORRA KIRJELDUS

Projekti asukohaks on Harju maakond, Raasiku vald, Raasiku alevik. Raasiku alevikus elab

2022. a. 1. jaanuari seisuga 1399 elanikku, kellest ligikaudu 54% ehk 761 elanikku on

liitunud ühisveevärgiga ja 46% ehk ligikaudu 647 elanikku on liitunud

ühiskanalisatsiooniga. ÜVK-ga liitunud elanike arv on arvutatud liitunud kinnistute järgi

kasutades Eesti Sotsiaaluuringus 2018 toodud „Harju maakond Tallinnata“ leibkonna

keskmist suurust (2,40 in).

Aleviku veevarustus baseerub kahel eraldiseisval puurkaevul: Raasiku aleviku puurkaev ja

Raasiku tehase puurkaev. Raasiku aleviku puurkaevu tegelik veevõtt on 12 427 m3/aastas

(lubatud 21 600 m3/aastas) ja Raasiku tehase puurkaevu tegelik veevõtt on 12 427

m3/aastas (lubatud 16 800 m3/aastas).

Veetorustiku üldpikkuseks on ligikaudu 9 km, sellest 8 km on läbimõõduga vähem kui

DN100 ning 1 km on läbimõõduga DN100. Vanemad ühisveevärgi torustikud on enamjaolt

malmtorudest ja terastorudest; uuemad on plastiktorudest. 2012 a. rajati alevikku ca 2,2 km

ja 2017 a. ca 1,2 km torustikke. Malmist ja terasest veetorustikud on enamjaolt

amortiseerunud.

Suur osa reoveekogumisalas (RKA0370022) olevatest kinnistutest on

ühiskanalisatsiooniga ühendamata. Enamusel individuaalelamutel kasutatakse reovee

kogumiseks kogumiskaeve, mille seisukorra kohta kohalikul omavalitsusel ja vee-

ettevõtjal informatsioon puudub.

Kanalisatsioonitorustiku kogupikkus asulas on ligikaudu 10 km, millest 3 km on

survekanalisatsioonitorustik. Vanem torustiku osa on keraamilistest torudest, uuemad

asbesttsemendist ja PVC torudest. Survetorustik on PE torudest. Aleviku

ühiskanalisatsioonisüsteemis on neli reoveepumplat.

Suuremad ÜVK tarbijad Raasiku alevikus on Mistra-Autex AS (ainult kanalisatsioon),

Raasiku põhikool, Raasiku lasteaed ja Raasiku rahvamaja.

Raasiku alevikus on vee-ettevõtjaks Raven OÜ, kuid osaliselt varustab aleviku elanikke

veega ka Mistra-Autex AS.

3. PROJEKTLAHENDUS

3.1. Üldist

Torustike projekteerimise ja rajamise maht on määratud Tellija poolt koostatud

hankedokumendiga.

Hankedokumentidega on ette nähtud kinnistud, kellele rajatakse või rekonstrueeritakse

ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustikud. Olemasolevatele ühisvee ja –kanalisatsiooni

klientidele ehitatakse torustik välja kuni kinnistupiiril paikneva toruni ning taastatakse ka

ühendus. Kui ühendus kinnistupiiril pole võimalik, rajatakse uus toru kuni kinnistusisese

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 12/57

torustikuni. Uutele liitumissooviga kinnistutele projekteeritakse torustik välja

kinnistupiirini.

Vastavalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusele on torustikud projekteeritud

maksimaalselt avalikult kasutatavale maale. Projekteeritud torustikud on ette nähtud

paigaldada ühisesse kaevikusse. Torustikud on projekteeritud tänavate alla nii, et

kanalisatsioonikaevud jääksid enamjaolt sõiduraja keskele või tee teljele.

Torustike projekteeritud eluiga on 50 a.

3.2. Veetorustik

Käesolevas projektis on projekteeritud Raasiku aleviku veetorustike rekonstrueerimine ja

laiendamine (peatorustik PE De 40 – De 110 ja kinnistuühendused PE De 32).

Uute liitujate majaühendustorustikud on projekteeritud kuni krundi piirini. Olemasolevate

ühenduste korral ühendatakse uus torustik olemasoleva majaühendustorustikuga krundi

piiril või lähimas võimalikus kohas. Kõikidele majaühendustorustikele tuleb paigaldada

maakraan. Maakraanid asuvad ca 0,3 – 1,0 m kinnistu piirist väljaspool. Erandkorras, kui

vahetult kinnistu piiri ees on kraav, paigaldatakse maakraanid kraavi vastaskaldale. Kui

peatorustik asub krundi sees haljasalal, paigaldatakse maakraan vahetult peatoru sõlme

kõrvale. Kui peatorustik asub krundi sees sõiduteel, paigaldatakse võimalusel maakraan

0,5 m väljapoole sõiduteed.

Maakraanid tuleb varustada teleskoopiliste spindlipikenduste ja kapedega. Kape peab

olema nn „ujuvat“ tüüpi ja tihedalt sulguv (klass D400 vastavalt EN124), vertikaalse

poltkinnitusega. Kaped peavad olema nn „ujuva“ paigaldusega ehk välise servaga, mis

toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel. Kape koormustaluvus peab olema 40 t.

Kaped peavad olema kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. Maakraani järel tuleb

paigaldada otsakork. Olemasolevatele ühisveevärgi klientidele tagatakse ühendus

ühisveevärgiga.

Veetorustik on projekteeritud minimaalselt sügavusele 1,8 m toru peale. Kui toru

paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades selleks XPS plaate või spetsiaalset

soojustuskoorikut.

Survetoru materjaliks on PE-100 survetoru PN10/SDR17, mis vastab standardile EVS-EN

12201.

Kinnise meetodiga rajatav survetoru peab olema PE RC PN10 materjalist. Kui torustik on

paigaldatd kaitsehülssi peab viimane olema PE RC PN10 materjalist.

Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Antud

projektis on arvestatud elekterkeevisliitmikega. Väikeste torude korral võib põlve

paigaldamise asemel toru painutada, arvestades, et toru painderaadius on De 20...De 63

toru puhul 40xDe ja üle De 63 toru puhul 50xDe.

Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda vastavalt projektjoonistel toodule või

omanikujärelevalve poolsete instruktsioonide alusel. Torude ja liidete pimeotsad tuleb

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 13/57

sulgeda selleks ettenähtud tehases valmistatud toruosadega. Ühenduste ja liidete surveklass

ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass.

Veetorustikule on olulistesse hargnemiskohtadesse ette nähtud maakraanid

spindlipikenduse ja kapega, surveklass PN10.

Veetorustikust 50 cm kõrgemale tuleb paigaldada min 100 mm laiune sinine märkelint

kirjaga „VESI“. Üksikule või kõrvuti asetsevatele survetorudele tuleb vähemalt ühele

torule paigaldada isoleeritud vasest min 2,5 mm² ristlõikega isoleeritud signaalkaabel, mis

vastab maa-aluste kommunikatsioonide markeerimisnõuetele (tootjapoolne kinnitus) või

kasutada kaabliga hoiatuslinti. Vaskjuhtme kaudu on võimalik juhtida elektrisignaali ja

selle abil leida ekspluatatsiooni käigus torustiku trass. Juhtme otsad tuua välja maasiibrite

spindlipikenduste kapede alla. Juhtmed ühendatakse spetsiaalset hülssi kasutades ja

ühenduskoht muudetakse hermeetiliseks termokahaneva rüüga.

Kinnisel meetodil paigaldatava torustikuga koos paigaldatakse PVC kattega tsingitud

signaaltross min 4 mm läbimõõduga. Vältida tuleks signaalkaabli jätkamist pinnases.

Juhul, kui pinnases jätkamine osutub vajalikuks, tuleb kasutada spetsiaalseid jätkumuhve,

mis tagavad ühenduskoha veetiheduse. Signaalkaabli otsad tuua tänaval kape alla.

Projekteeritud veetorustiku asukoht on esitatud joonistel AS-4. Veetorustiku sõlmede

montaažiskeemid on esitatud joonistel VK-7.

3.3. Isevoolne kanalisatsioonitorustik

Käesolevas projektis on projekteeritud Raasiku aleviku kanalisatsioonitorustike

laiendamine. Isevoolne kanalisatsioonitorustik tuleb teha PVC De 160 torudest. Torude

minimaalne rõngasjäikus on SN8. Kinnisel meetodil kasutada toru PE RC PN10 De 160.

Toru paigaldamisel kaitsehülssi peab olema viimane materjalist PE RC PN10 ning toru ei

pea olema RC materjalist.

Kanalisatsiooni majaühendustorustikud tuleb teha PVC De 160 SN8 torudest. Uued

majaühendustorustikud lõpetatakse krundi piiril otsakorgiga. Olemasolevate ühenduste

korral ühendatakse uus torustik olemasoleva majaühendustoruga krundi piiril või kinnistu

sees lähimas võimalikus kohas ning vanad ühendused likvideeritakse.

Reovesi on ette nähtud juhtida kokku asula põhjaossa projekteeritud reoveepumplasse,

mille kaudu juhitakse reovesi edasi rekonstrueeritavasse reoveepuhastisse. Reoveepuhasti

rekonstrueerimine lahendatakse eraldi projektis.

Üldjuhul on torustikule ette nähtud paigaldada malmluugiga De 400/315 teleskoopsed

plastkaevud. Torustiku algus- ja käänakukohtades ning suurematel ristmikel on ette nähtud

paigaldada De 560/500 teleskoopsed kaevud. Kaevude maksimaalne lubatud vahekaugus

tänavatorustikul on 70 m.

Kaevuluugi raamid peavad olema nn „ujuvad“ ehk välise servaga, mis toetub

teekattematerjalile või ümbritsevale pinnasele. Tänavatel asuvatel kanalisatsioonikaevudel

peab olema kaane peal märge “KANAL”.

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 14/57

Kanalisatsioonitoru minimaalne paigaldussügavus soojustuseta on üldjuhul 1,2 m toru

peale.

Ehitatava torustiku kohale 50 cm kõrgusele paigaldada min 100 mm laiune roheline

hoiatuslint tekstiga „KANALISATSIOON“.

Kinnisel meetodil paigaldatava torustiku asukoha määramiseks paigaldatakse koos

torustikuga PVC kattega tsingitud signaaltross.

Sademe- ja drenaaživee juhtimine kanalisatsioonitorustikku on keelatud!

Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku asukoht on esitatud joonisel AS-4.

3.4. Survekanalisatsioonitorustik

Käesoleva tööga on projekteeritud PE PN10 De 63 ja De 110 survekanalisatsioonitorustik.

Survekanalisatsioonitorustik projekteeritakse reoveepumplast kuni projekteeritud isevoolse

reoveekanalisatsiooni torustikuni.

Projekteeritud survekanalisatsioonitorustiku minimaalne sügavus maapinnast on 1,5 m toru

peale.

Kinnistule projekteeritud survekanalisatsioonitorustiku kinnistu ühendustorustikule tuleb

paigaldada 0,3-1,0 m kinnistut väljaspoole maakraan koos spindlipikenduse ja kapega 40T.

Maakraanist kinnistu poole paigaldatakse vähemalt 0,3 m pikkune toru ja suletakse

elekterkeevisotsakorgiga. Kinnistu survekanalisatsiooni ühendustorustiku minimaalne

läbimõõt on De 63.

Survetoru materjaliks on PE-100 survetoru PN10/SDR17, mis vastab standardile EVS-EN

12201.

Kinnise meetodiga rajatav survetoru peab olema PE RC PN10 materjalist. Kui torustik on

paigaldatd kaitsehülssi peab viimane olema PE RC PN10 materjalist.

Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile (kolmikud, ristid).

Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke, samuti on keelatud

kasutada ilma plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid

jne). Keelatud on kasutada 90-kraadiseid kolmikuid ja käänikuid.

Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike.

PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-

keevisühendusega.

Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (50 cm toru laest) paigaldada min 100 mm

laiune pruun märkelint tekstiga „SURVEKANALISATSIOON“.

Survekanalisatsioonitorustiku paigaldamisel lahtisel meetodil isevoolsest

kanalisatsioonitorustikust eraldi kaevikus, tuleb torustiku külge kinnita asukoha

määramiseks vasest min 2,5 mm² ristlõikega isoleeritud signaalkaabel, mis vastab maa-

aluste kommunikatsioonide markeerimisnõuetele (tootjapoolne kinnitus). Kinnisel

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 15/57

meetodil paigaldatava torustikuga koos paigaldatakse PVC kattega tsingitud signaaltross.

Vältida tuleks signaalkaabli jätkamist pinnases. Juhul, kui pinnases jätkamine osutub

vajalikuks, tuleb kasutada spetsiaalseid jätkumuhve, mis tagavad ühenduskoha

veetiheduse. Kaabli otsad tuua tänaval kape alla..

Antud projektiga projekteeritud survekanalisatsiooniga liitumispunktid on projekteeritud

järgmistele kinnistutele:

 Raudtee tn 41 (65101:007:0039) - PE RC De 63 liitumispunkt koos maakraaniga

kinnistu piiril

Enne survetorustiku ühendamist isevoolsesse kanalisatsiooni, on projekteeritud

voolurahustuskaevud.

Torustiku paiknemine on näidatud joonisel AS-4 ja survekanalisõlmede skeemid on toodud

joonistel VK-7.

3.5. Tuletõrje veevarustus

Lähtutud on Siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” ning

standardist EVS 812-6:2012. Osa 6. Tuletõrje veevarustus.

Projektpiirkonda on projekteeritud viis hüdranti. Hüdrandid paigaldatakse tee või ristmiku

äärde, kus on sellele hea ligipääs (vt. asendiplaan).

Hüdrandiks on ette nähtud maapealne TTMP hüdrant, mis vastab standardile EVS-EN

14384:2005. Hüdrant on suletud soojustatud, lukustatava kattega ning varustatud STORZ

125 tüüpi liitmikuga.

Hüdrandi ühendustoruks on PE De 110. Hüdrant tagab vooluhulga 10 l/s 3h jooksul.

Hüdrant paigaldatakse vastavalt tootjapoolsele kasutusjuhendile ja määrusele nr 10.

Hüdrant tuleb varustada nõuetekohase infoviidaga. Infoviida taust peab olema

valgustpeegeldav ja valget (RAL9003) värvi. Viida ääre raam ja võtme kujutis peavad

olema valgustpeegeldavad ning punast (RAL3001) värvi.

Projekteeritud hüdrantide asukohad on toodud joonistel AS-4.

3.6. Projekteeritud läbipesukaev

Veetorustiku tupiklõigu lõppudesse ning veetoru peatrassidele on ette nähtud torustike

läbipesuks läbipesukaevud (vt. joonis nr VK-7).

Täpsed asukohad vaata asendiplaani joonistelt AS-4-01 kuni AS-4-03.

Läbipesukaev rajatakse sarnaselt maa-aluse hüdrandi paigaldamisega. Kaevu korpusena

kasutatakse De 500 kaevu teleskoopi, mis on varustatud malmluugiga. Luugi kandevõime

40 T. Korpuse põhja paigaldatakse geotekstiil ning korpus täidetakse pooles ulatuses

killustikuga fr 8..16, et tagada liigvee imbumine pinnasesse. Toru sulgemiseks

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 16/57

paigaldatakse maakraan, mis on varustatud tühjendusklapi ja teleskoopse

spindlipikendusega. Spindlipikendus tuuakse malmluugi alla. Tõusutoru tehakse PE De 63

PN10 torust. Toru otsa paigaldatakse kiirliitmik Bogdanov DN50 koos pimeühendusega.

Läbipesukaevu kasutamiseks tuleb eemaldada kiirliitmikult pimeühendus, ühendada voolik

kiirliitmikuga ning avada maakraan. Läbipesu teostada vastavalt operaatori metoodikale.

Pärast kasutamist sulgeda maakraan ning paigaldada kiirliitmikule pimeühendus. Kuna

maakraan on tühjendusklapiga, ei pea tõusutoru eraldi tühjendama.

Veetorule De 110 tuleb paigaldada maa-alune hüdrant torustiku läbipesuks.

3.7. Reoveepumpla

Käesolevas projektis on projekteeritud neli maa-alust kompaktpumplat, siseläbimõõduga

1600 mm.

Pumplad valmistatakse PEHD-st rõngasjäikusega SN4 ning ankurdatakse r/b plaadi külge.

Kinnitused roostevabast terasest ankrutega minimaalselt A4. Betooni klass peab olema

C25/30. Pumpla ankurdusplaat armeerida kahes kihis armatuurvõrguga A500H Ø10 mm,

võrgusilm #200/200 mm. Pumpla ankurdusplaadi alus peab olema tehtud killustikust.

Killustiku kihi minimaalne paksus on 200 mm ja aluspind peab olema tihendatud

tihendustegurini Kt= 0,98.

Lubatud on tehases betoonplaadi sisse valatud pumpla põhja kasutamine. Plaadi suurus

määratakse sel juhul vastavalt tootja arvutustele.

Reoveepumpla valmistatakse tehases ja tarnitakse kohale ühes tükis. Pumpla korpus peab

olema varustatud tõsteaasadega. Pumpla põhi peab olema koonilise süvisega, et vältida

reovee settimist pumpla põhja. Pumpla sisepind peab olema sile, et sete ei koguneks

seintele.

Reoveepumplasse paigaldatakse kaks reoveepumpa. Pumpade parameetrid (tööpunktid)

peavad olema järgmised:

Reoveepumpla:

- Pumba jõudlus: Q= 5 l/s

- Pumba surve: H= 7,5 m

- Soovituslikud pumbad: KSB ARX F80-180/017F4USG-170

Reoveepumpla pumbad töötavad vaheldumisi vastavalt töögraafikule.

Pumpla varustada nivooanduriga ja kahe avariiujukiga, mis hakkavad juhtima pumpade

tööd. Pumpade lülituspunktid on:

0 – pump välja

1 – pump 1 sisse

2 – pump 2 sisse

MAX – avariitase

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 17/57

Reoveepumpla juhtimine ja kaugseire peab võimaldama ühildamist OÜ Raven poolt

kasutatava kaugseiresüsteemiga SCADA. Automaatika peab võimaldama kaugjuhtimist.

Pumpla automaatika lahendatakse täpsemalt elektri- ja automaatikaprojekti raames.

Reovee pealevool pumplasse on suletav pumpla kõrval asuva kummikiilsiibriga, mille

spindlipikendus on toodud maapinnale kape alla.

Pumpla ventileerimiseks rajada pumplale kaks ventilatsioonitoru. Värske õhu juurdevool

peab olema viidud 0,3 m kõrgusele maksimaalsest veetasemest. Väljatõmme toimub

pumpla ülaosast. Ventilatsioonitorude otsad peavad paiknema vähemalt 0,7 m kõrgusel

maapinnast. Pumplast välja jäävad toru otsad peavad olema suletud putukavõrguga.

Pumpla luuk paigaldada 300 mm kõrgemale ümbritsevad maapinnast. Luuk peab olema

valmistatud PE-st. Luuk peab olema soojustatud (soojustus peab olema alt poolt kaetud

mehaanilise vigastamise vältimiseks) ning varustatud vähemalt kahe lukustuselemendiga

ning lukuaasadega tabaluku kinnitamiseks. Pumpla teenindusava peab olema varustatud

nelja konksuga pumba tõstekettide ja kaablite riputamiseks. Luugi lahtioleku ajal peab

olema välistatud luugi sulgumine tuule mõjul. Luuk ei tohi avaneda sinna poole, kus

asetsevad kiirpaigaldusliitmikud või redel.

Järgnevatel kinnistul tuleb reovee ärajuhtimiseks rajada reoveepumpla oma kuludega. Kõik

tulevikus tehtavad kulutused (hooldus, elektritarbimine jm) on kinnistuomaniku kanda.

• Raudtee tn 41 (65101:007:0039) kinnistu pumpla Q=1,5 l/s H=5 m, survetoru De

63. Kinnistu ühendus lõpetatakse piiril otsakorgiga.

Reoveepumplate asukohad on esitatud joonistel AS-4. Reoveepumplate joonised koos

eksplikatsiooniga on esitatud joonistel VK-7.

3.8. Tööd Transpordiameti alas

Projektiga on kavandatud torustike ehitamine riigiteede 11310 ja 11312 piirides ja tee

kaitsevööndis Raasiku alevikus Raasiku vallas Harju maakonnas.

Tehnovõrkude teemaale paigaldamisel on kõrvalekalded Transpordiameti poolt

kooskõlastatud projektist keelatud.

Torustiku projekteerimisel on arvestatud Transpordiameti nõuetega ja tingimustega.

https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#tehnovorgud--2

11310 Aruvalla-Jägala tee

Projekteeritavad vee- ja reoveekanalisatsioonitorustikud paiknevad 11310 Aruvalla-Jägala

tee teemaal km-l 19.97 – 20.71.

Torustik kulgeb paralleelselt riigimaanteega teemaal järgmises kohas:

 Aruvalla-Jägala tee km-l 19.97 – 20.71.

Antud lõigus rajatakse torustik lahtisel meetodil välja arvatud ristumisel

mahasõiduga riigiteele 11312 km-l 20.12-20.14; üksiku veetoru lõigul km-l 20.14-20.20;

ristumisel Ülase tänavaga km-l 20.32-20.34; üksiku veetoru lõigul km-l 20.50-20.54 ja

ristumisel Sinilille tänavaga km-l 20.60-20.61.

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 18/57

11312 Raasiku kaubajaama tee

Projekteeritavad vee- ja reoveekanalisatsioonitorustikud paiknevad 11312 Raasiku

kaubajaama tee teemaal 0.01 km-l; 0.11 km-l;0.20 km-l ja 0.27 km-l.

Torustik ristub riigimaanteega teemaal järgmistes kohtades:

 11312 Raasiku kaubajaama tee km-l 0.01.

Antud lõigus rajatakse torustik kinnisel meetodil.

 11312 Raasiku kaubajaama tee km-l 0.11.

Antud lõigus rajatakse torustik kinnisel meetodil.

 11312 Raasiku kaubajaama tee km-l 0.20.

Antud lõigus rajatakse torustik kinnisel meetodil.

 11312 Raasiku kaubajaama tee km-l 0.27.

Antud lõigus rajatakse torustik kinnisel meetodil.

Kinniselt ja lahtiselt rajatavad lõigud vt joonis AS-4-02 kuni AS-4-03. Stardi- ja

lõpukaevikud võimalusel mitte rajada mahasõitude alla, va erijuhtudel, mis on näidatud

asendiplaanil. Stardi- ja lõpukaevikute rajamisel ei ole lubatud teekatte konstruktsiooni

lõhkumine. Teha ehitustööde planeerimisel koostööd Transpordiametiga. Lahtiselt

rajatavates lõikudes taastada katted vastavalt eelnevale olukorrale.

Torustike rajamisel riigimaantee teemaal tuleb arvestada järgnevate nõuetega:

 Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud: ehitustehnikaga manööverdamine

maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud.

 Ristumisel riigiteega tuleb torustikud paigaldada kogu riigitee ulatuses toruhülssi.

Hülss peab olema materjalist PE100 RC.

 Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida

teehoiutöödega seotud tegevusi.

 Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama

Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektiga kooskõlastatud kasutusala

plaanidega teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu

sõlmimiseks (vorm saadaval https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid).

Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku

liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.

 Töövõtja peab taotlema Transpordiametilt vahetult enne töödega alustamist

liiklusvälise tegevuse loa. Loa taotlusele tuleb lisada Transpordiameti

liikluskorralduse osakonna poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse

projekt.

Katete taastamisel tuleb arvestada kehtivaid Transpordiameti juhiseid ja nõudeid. Torustike

ehitamisel teealal eelistada kitsast kaevikut ning ehitustöödega asfalteeritud/pinnatud teele

mitte minna ning teekatet ei tohi kahjustada ehitustööde käigus.

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 19/57

3.9. Tööd Eesti Raudtee alas

Projektipiirkonnas asub Eesti Raudtee AS-i laiarööpmeline rööbastee. Projekteeritud vee-

ja survekanalisatsioonitorustike ristumised on projekteeritud Tallinn-Tapa rööbastee 133,6

km-l ja 133,8 km-l.

Töötamisel raudtee kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid:

 Torustike paigaldustööd tuleb teostada kinnisel meetodil.

 Puurimiskaevikute tegemisel tagada raudteehooldustehnikale ja Päästeametile

juurdepääs raudteemaale.

 Ristumisel rööbasteega tuleb torustikud paigaldada kogu rööbastee ulatuses

toruhülssi. Hülss peab olema materjalist PE100 RC.

 Ristumisel või rööpkulgemisel rööbastee kommunikatsioonidega pidada kinni

normikohastest vahekaugustest, s.t järgida pikiprofiili.

 Raudtee kaitsevööndis on keelatud ohustada liiklust ja takistada nähtavust.

Enne tööde alustamist tuleb Töövõtjal korraldada projekteeritud vee- ja

kanalisatsioonitorustikele isikliku kasutusõiguse seadmise leping Eesti Raudtee AS-i ja OÜ

Raven vahel. Pärast lepingu sõlmimist tuleb taotleda Töövõtjal Eesti Raudtee AS-ilt

tööluba.

4. EHITUSTÖÖD

4.1. Üldised juhised ja nõuded

Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Ehitustöödel

tuleb järgida Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrust „Ehitise kaitsevööndi

ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.

Lisaks tuleb Töövõtjal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud

organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega.

Ehitustööde teostamisel tuleb kõik kõrvalekaldumised projektdokumentatsioonist

fikseerida ning kooskõlastada kõikide asjassepuutuvate ametkondadega, tehnovõrkude

valdajatega, Omanikujärelevalvega jne. Oluliste muudatuste korral tuleb muudetava Töö

osa kohta Omanikujärelevalve nõudmisel koostada uus projektdokumentatsioon.

Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahel. Tööde

teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega..

Kaevamistööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade alusel. Kaevetöödel ja torustiku

paigaldamisel tuleb järgida RIL 77-2013 nõudeid. Kõikidele töödele, seadmetele ja

materjalidele peab kehtima 24 kuuline garantii.

Ehitusalasse jäävatelt teekatetelt üles freesitav asfalti freespuru kuulub tee omanikule ning

Töövõtja kulul on vajalik transportida see omaniku poolt juhendatud kinnistule.

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 20/57

4.2. Teavitamine

4.2.1. Projekti infotahvlid

Töövõtja peab hankima (hiljemalt ehitustööde alustamise kuupäevaks), paigaldama,

täitmisaja kestel hooldama ning pärast ajaliselt viimase Vastuvõtmisakti väljastamist

eemaldama projekti infotahvli. Infotahvel tuleb paigaldada nähtavale kohale vee- ja

kanalisatsioonitorustike võrkude ehituspiirkonda. Tahvlite asukohad, suurus, ja kujundus

kooskõlastatakse Omanikujärelevalve ja Tellijaga.

Tellija esindaja annab enne tahvlite valmistamist täiendavaid juhiseid kujunduse kohta, et

tagada tahvlite ühtne väljanägemine.

4.2.2. Tänutahvlid

Kolme tööpäeva jooksul alates ajaliselt viimase Tööde akti allkirjastamisest peab Töövõtja

paigaldama objektile tänutahvli. Tänutahvel peab vastama Riigi Tugiteenuste Keskuse

poolt meetmest rahastavale projektile seatud nõuetele. Tänutahvli valmistamiseks

kasutatud materjalid, teostus ning paigaldus peavad tagama nende säilimise EV seadustega

ettenähtud ajal. Tänutahvli asukoht lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahel.

4.2.3. Objekti teabetahvlid

Iga ehitusplatsi osa (torustikutööde kaeviku) vahetusse lähedusse tuleb paigaldada

hiljemalt ehitustööde alustamise päeval objekti teabetahvel. Teabetahvel peab olema

plastist või metallist alusel, selle miinimummõõtmed on 800 mm x 600 mm ning sellel

peab olema järgmine info:

 Projekti nimetus ja number;

 Ehitusloa ja muude asjakohaste lubade (kaevetööde luba vms) numbrid;

 Tellija (ja tellija esindaja) kontaktid;

 Töölõigu nimetus ning lõigu ehitustööde algus- ja lõppkuupäev;

 Töövõtja ja objektijuht – kontaktid;

 Projekteerija ja esindaja – kontaktid;

 Omanikujärelevalve ja esindaja – kontaktid;

 Alltöövõtja (kui töid teostab Alltöövõtja) – kontaktid;

 Liikluskorralduse eest vastutav isik – kontaktid;

4.2.4. Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest

Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest Tellija poolt

määratavas ajalehes 1…2 nädalat enne ehitustööde algust ning seejärel suletavatest ja

avatavatest tee- ja tänavalõikudest sagedusega 1 kord nädalas perioodil, mil torustike

ehitustöid teostatakse.

Kinnistuomanikke, kes on rajanud aia, heki vms kinnistu piirist väljapoole ning kelle

rajatud objekt jääb projekteeritud torustikutrassile, tuleb teavitada ehitustöödest vähemalt 1

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 21/57

nädal ette. Ehitajal on lubatud likvideerida aed, hekk jms kui omanik pole seda pärast

teavitust teinud.

Töövõtja peab omal kulul vähemalt kord nädalas teavitama ehitustöödest ka kohalikku

Päästeteenistust ja kiirabi.

Samuti tuleb vastav info edastada vähemalt kord nädalas Tellija poolt määratavatele

isikutele kohalikus omavalistuses info avaldamiseks kohaliku omavalitsuse veebilehel.

Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja

ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. Töövõtja peab

kinnistuomanikega läbi rääkima ning lahendama probleemid, mida ligipääsu takistamine

võib kaasa tuua (parkimine, prügivedu, postiteenus jms).

4.3. Ehituseelse olukorra fikseerimine

Enne ükskõik mistahes tööde algust peab Töövõtja korraldama objekti ülevaatuse.

Töövõtja peab üles tähendama, fotografeerima ja soovituslikult filmima kogu objekti

olemasolevat olukorda. Fikseerida tuleb:

 Torustike trassil ja trassi vahetus läheduses olevad teekatted, äärekivid, kraavid,

haljasalad, puud ja põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed

elemendid, kaevuluugid, piirdeaiad jms. objektid, mida võidakse ehitustööde käigus

kahjustada ja/või mis kuuluvad ehitustööde järgselt taastamisele;

 Torustike trassi vahetus läheduses hoonete fassaadid, pöörates erilist tähelepanu

olemasolevatele kahjustustele (praod, ebaühtlased vajumise ilmingud jne).

Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud USB mäluseadmel või andmepilves. Need

tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku foto kiire ülesleidmine. Üks

eksemplar igast USB mäluseadmest tuleb esitada Omanikujärelevalvele enne tööde

alustamist vastavas töölõigus.

Kui töid alustatakse talvisel ajal, tuleb ehituseelne olukord fikseerida eelnevalt, lumevabal

perioodil. Vahetult enne tööde alustamist tuleb vajadusel fikseerida muudatused, mis on

olemasolevas olukorras tekkinud pärast algsete fotode tegemist.

Enne liiklusaladel asuvate torustike ehitustööde alustamist tuleb fikseerida teekatete

kaevatavasse alasse jäävate servade asukoht. Serva asukoht mõõdetakse Töövõtja esindaja

poolt Omanikujärelevalve juuresolekul püsivate objektide suhtes ning fikseeritakse

sidumismõõdud projekti joonisel. Koopia teekatte serva fikseerimise joonisest peab

Töövõtja andma üle Omanikujärelevalvele. Kui serva asukoht ei ole eelkirjeldatud moel

fikseeritud, tuleb teekate taastada laiuses, mille määrab Omanikujärelevalve.

Kui Töövõtja pole täitnud ehituseelse olukorra fikseerimise nõudeid ega suuda tõendada, et

ta ei ole vastutav Töö teostamise tsoonis olevate ehitiste või muude objektide kahjustumise

eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning viimaste likvideerimine ja

sellega seonduvad kulud tuleb kanda Töövõtja kohustuste hulka.

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 22/57

4.4. Mahamärkimine

Ehituse eel tuleb kvalifitseeritud geodeedi poolt objektile paigaldada piisaval hulgal ajutisi

reepereid. Piisav tähendab antud kontekstis, et ehitajal oleks tööde käigus kogu trassi

ulatuses näha ajutist reeperit või polügonomeetriavõrgu punkti optilise nivelliiriga ühe

vaatega. Paigaldatud ajutised reeperid peavad olema seotud nivelleerimis- või

tahhümeeterkäiguga Omanikujärelevalve poolt aktsepteeritud lähtepunktidega. Projektiga

kavandatud rajatiste mahamärkimise täpsusklass peab vastama tasapinnaliste

ristkoordinaatide ja absoluutkõrguste täpsusklassile 0.01 m. Ajutiste reeperite

mõõdistamise käigus peavad samade lähtepunktide pealt olema kontrollmõõdistatud ka

projekteeritud torustike eesvoolude kõrgused. Mõõdistusvõrgu rajamise ja eesvoolude

kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada Omanikujärelevalvele enne ehitustööde

alustamist vastaval lõigul. Torustiku mahamärkimisel tuleb täpsustada maapinna kõrgusarv

projekteeritud kaevude paigalduskohtades enne ehitustöödega alustamist. Vastavalt

mõõtmisel saadud maapinna täpsustatud kõrgusarvule tuleb valmistada kaevud sobiva

kõrgusega konkreetsesse paigalduskohta.

4.5. Vajumisvaatlused

Töövõtja peab tegema vajumisvaatlusi hoonetele, mis asuvad projekteeritud torustiku

teljele lähemal kui 5 m. Selleks peab hoonetele nähtaval kohal tähistama piisaval hulgal

kontrollpunkte, mis tuleb mõõdistada enne ehitustööde algust ja peale ehitustööde

lõpetamist (teekatete ja haljasalade taastamist). Vajadusel teha lisaks kontrollmõõtmisi

ehitustööde ajal. Kontrollpunktide asukohad tuleb ja olemas tuleb kooskõlastada hoone

valdajaga.

Esmase kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada Omanikujärelevalvele enne ehitustööde

algust, lõplik kontrollmõõdistus esitada koos teostusmõõdistusega. Kontrollmõõdistused

tuleb siduda objektist turvalisel kauguses asuva kõrgusvõrgu reeperiga. Hoone omaniku

pretensioonide korral hindab Omanikujärelevalve vajumisvaatluste tulemuste ja tehtud

fotode põhjal ehitustööde mõju hoonele või selle puudumist.

Kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada paberkandjal ja digitaalselt

Omanikujärelevalvele.

4.6. Liikluskorraldus

Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku

kooskõlastuseta on rangelt keelatud.

Liikluse organiseerimisel, liikluskorraldusvahendite paigaldamisel ja liikluse osalisel või

täielikul sulgemisel tuleb järgida Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendusaktide

ning Raasiku valla õigusaktidest lähtuvaid nõudeid. Kõik liikluskorraldusega seotud kulud

kannab Töövõtja.

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 23/57

Töövõtja on kohustatud täitma tee omaniku ettekirjutusi liikluskorralduse muutmise kohta.

Vajadusel võib liikluskorraldust muuta või korrastada ka tee omanik, teavitades sellest

Töövõtja liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutavat isikut.

Töövõtja peab tööde teostamiseks koostama liikluskorralduse projekti (koostaja peab

omama vastavat tegevusluba).

Liikluskorralduse projekt tuleb esitada asjassepuutuvale kohaliku omavalitsuse töötajale

heakskiitmiseks vähemalt 14 päeva enne planeeritavat liikluskorraldust mõjutavate

ehitustööde algust; mistahes liikluse sulgemine või ümbersuunamine enne liikluskorralduse

projekti heakskiitmist ei ole lubatud. Tööde teostamisel riigimaanteedel tuleb

liikluskorralduse projekt koostada ja kooskõlastada vastavalt Transpordiameti nõuetele.

Liikluskorralduse projekt peab detailselt kajastama kõikide teede ja tänavate sulgemist

ning ümbersõitude korraldamist.

Kõik liikluskorraldusvahendid peavad vastama Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendusaktidele ning liikluskorraldusvahendite kohta nõudeid sätestavatele standarditele.

Liikluskorraldusvahendid peavad olema puhtad, defektideta, selgelt loetavad ning

kinnitatud stabiilsetele tugevatele alustele. Töövõtja peab pidevalt (s.h. nädalavahetustel,

riiklikel pühadel) tagama liikluskorraldusvahendite korrashoiu ning kaotsimineku korral

nende asendamise. Liikluse taasavamisel või ümberkorraldamisel tuleb sulgemist ja

ümbersõitu tähistavad liikluskorraldusvahendid koheselt eemaldada või ümber paigutada

ning liikluse sulgemise ajaks eemaldatud või kinnikaetud liikluskorraldusvahendid

ennistada.

Juhul, kui töövälisel ajal kehtib erinev liikluskorraldus (nt on töö ajal suletud tänavalõik

töövälisel ajal liikluseks avatud), tuleb tööpäeva lõppedes kõik mittevajalikud

liikluskorraldusvahendid eemaldada nii, et need ei takistaks liiklust, et neid ei oleks

võimalik kõrvalistel isikutel kasutada omavoliliseks liikluskorralduse muutmiseks ning et

nende mittekehtivus liikluskorraldusvahendina oleks üheselt arusaadav.

Juhul, kui tänav on osaliselt liikluseks avatud (nt ühistranspordile või kohalikele elanikele),

peab see üheselt selguma liikluskorraldusvahenditelt (nt kasutades sissesõitu keelaval

liiklusmärgil vastavat lisatahvlit).

Ümbersõidu trass peab olema vastavate suunaviitadega tähistatud mõlemas sõidusuunas

kogu ulatuses.

Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku,

kirjalikult teatama Omanikujärelevalvele ja tee omanikele ning esitama objekti teabetahvlil

selle isiku nime ning kontaktandmed. Juhul, kui seda ei ole tehtud, loetakse

liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutavaks isikuks Töövõtja Esindaja.

Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:

 kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja

seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;

 puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse

vastavusse liikluskorralduse projektiga;

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 24/57

 esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud

liikluskorralduse projekti.

Teed/tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui

kaevikud on täies mahus maapinnani täidetud, liikluseks avatavalt teelõigult on eemaldatud

kõik ehitusmaterjalid ja jäätmed ning tagatud on vähemalt tee minimaalsed ohutud

ekspluatatsioonitingimused.

Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning

eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused,

mis ta on tekitanud olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele (s.h. teekattemärgistus).

Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning

ebatasasest teest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku

taastamiseni.

Töid tuleb korraldada selliselt, et tööpäeva lõpuks ei jääks avatuks enam kui 10 m teega

paralleelselt kulgevat kaevikut. Teega risti olevad ja kõnniteedel olevad kaevikud tuleb

ööseks täita.

Ehitusmaterjale, ehitusmasinaid jne ei tohi pärast tööaega jätta teele väljapoole piirdega

eraldatud ala, samuti ei tohi neid paigutada sellisel viisil või sellisesse kohta, mis mõjutaks

liiklusohutust (s.h. piiraks vaba nägemisulatust ristmikel ning väljasõitudel kinnistutelt

teele), ilma sobivate liikluskorralduslike meetmeteta.

Liikluseks suletud teel peab Töövõtja korraldama tee puhastamise (iga tööpäeva lõpus) ja

kastmise (vastavalt vajadusele, vältimaks tolmu levikut naaberkinnistutele jne). Talvisel

ajal peab Töövõtja korraldama ehitustööde tegemise nii, et tee oleks vaba takistustest, mis

segavad lume- ja jäätõrjetöid. Töövõtja poolt liikluseks suletud teelõikudel peab Töövõtja

ise omal kulul korraldama lume- ja libedusetõrjetöid (s.h. kõnniteedel) vastavalt kohaliku

omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetele.

4.7. Tööohutus

Töövõtja peab töid teostama vastavalt tööde ohutust puudutava Eesti seadusandlusega, töö

peab olema tehtud kooskõlas Eesti Vabariigi Töötervishoiu, Tööohutuse ja Tuleohutuse

seadusega. Töövõtja peab tagama oma personali ohutuse instrueerides personali tööohutuse

alal ja varustades vajalike individuaal- ja rühmakaitsevahenditega. Ohutusjuhendid peavad

olema allkirjastatud iga tööde teostamisel kasutatava isiku poolt. Töövõtja peab läbi viima

regulaarseid ohutusalaseid instrueerimisi tööohutuse kultuuri tõstmiseks ehitusplatsidel.

Töövõtja peab ametisse nimetama tööohutuse eest vastutava isiku. Töövõtja kohustus on

hoida volitamata isikud ehitusplatsilt eemal.

Tööohutuses tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 nr 377 määrust „Töötervishoiu

ja tööohutuse nõuded ehituses“ nõudeid. Kaitsevahendite valikul erinevat tüüpi tööde

tegemisel tuleb juhinduda Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 nr 12 määrusest

„Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“.

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 25/57

Töövõtja peab tagama, et kaitsevahendite kasutamine on kohustuslik nii töölistele kui ka

muudele ehitusalal viibivatele inimestele. Kiivri ja ohutusvesti kandmine on kohustuslik

kõigile ehitusplatsile sisenevatele inimestele. Kõik masinad peavad objektil olema

sisselülitatud vilkuritega.

Ehitusplats ja kaevikud peavad olema piiratud nõuetekohaselt piirdeaiaga. Kõik kaevikud

tuleb varustada redeliga. Nõrkades pinnastes paiknevad ja sügavad kaevikud tuleb toestada

vastavalt kaevandite ohutuse eeskirjale. Materjalide ladustamine kaevikute ligiduses on

keelatud. Kõik tööplatvormid, tellingud jm kukkumisriskiga paiknevad tööalad peavad

olema varustatud sobivate piirete ja redelitega. Kõikidel ajutistel ja korralistel töödel tuleb

rakendada selliseid töökaitsemeetmeid, et töölised, tavakodanikud ega keskkond ei oleks

ohustatud.

Ajutistel ega lõpetatud töödel ei tohi olla omadusi, mis ohustaksid hooldepersonali või teisi

vastavat juurdepääsuõigust omavaid isikuid. Kaitsepiirded, elektriohutuse vahendid,

termoisolatsioon, mürasummutusvahendid, hoiatussildid, ohutusvärvid jm meetmed peavad

olema rakendatud

Töövõtja peab tagama päästevahendite olemasolu ehitusplatsil ning personali oskuse neid

kasutada. Töövõtja peab koostama ja esitama tööohutusplaani. Tööohutust kontrollib

Omanikujärelevalve. Kõik tööohutusalased rikkumised tuleb kajastada igakuises

aruandluses.

Töövõtja peab rakendama kõik meetmed tagamaks materjalide ja Töövõtja seadmete

hoidmise nii, et need ei hävineks, ei kahjustuks ja neid ei varastataks.

Ehitusplatsil ohutuse tagamiseks peab Töövõtja:

 tagama ohutu liikluse, koostama ja kooskõlastama tänavate ajutised liiklusskeemid;

 tagama Ehitusplatsi piires ja naabrused jalakäijate ohutu juurdepääsu kinnistutele;

 vajadusel läbi viima õppusi õigusaktidest, standarditest ja teistest dokumentidest

tuleneva ohutuse tagamiseks;

 nimetama ohutuse eest vastutava isiku, kes annab juhiseid Töövõtja personalile

tööõnnetuste ärahoidmiseks ja nende tagajärgede likvideerimiseks. Antud isik peab

olema nõuetekohaselt kvalifitseeritud ja volitatud andma juhiseid;

 jäätmete käitlemisel järgima vastavaid õigusakte;

 teatama Tellijale ja Omanikujärelevalvele hädaolukordade korral Töövõtja

esindajaga ühenduse saamise protseduurid.

Kõik ehitusplatsi osad, sealhulgas ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid jne, peavad

olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või

teadmatusest tuleneva sattumise ehitusplatsile. Piireteks loetakse vähemalt 1,5 m

kõrgusega stabiilset ja katkematut metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks sellele

täiendavat koormust 0,2 kN/m piki piirde ülaserva. Lisaks piiretele muid

piiramismeetodeid (kilelindid, üksikus postid jne) võib kasutada vaid

tähelepanujuhtimiseks, nt. ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks

jne. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 26/57

võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik

on täidetud kuni maapinna tasemeni.

Piirdeid jm ohutusabinõusid tuleb Töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada (s.h

nädalavahetustel, pühade ajal jne), mistahes puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada. Kõik

ohutusabinõud peavad enne kasutuselevõttu olema Omanikujärelevalve poolt heaks

kiidetud.

4.8. Tuleohutus

Töövõtja rakendab kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil või selle

läheduses asuvates hoonetes jm. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks peab olema objektil

piisaval hulgal tulekustutusvahendeid. Prahi või prügi põletamine ei ole lubatud.

Kui objekti läheduses asuvad tule- ja/või plahvatusohtlikud rajatised/seadmed

(kütusemahutid jne) siis informeerib Töövõtja sellest koheselt Omanikujärelevalvet.

Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid ja järgib kõiki Omanikujärelevalve poolt

antud juhiseid vältimaks tulekahju või plahvatust.

4.9. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega ning kõrghaljastusega arvestamine

4.9.1. Üldist

Töövõtja vastutab, et kogu ehitusplatsil või selle läheduses asuv Tellijale või kolmandatele

isikutele kuuluv vara säiliks ja oleks kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud

võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus

põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada

sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega

seonduvad kulud.

Juhul, kui esineb põhjendatud kaebusi Töövõtja poolt teostatavate tööde elluviimise

jooksul varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta

kõik sellise kahjunõude rahuldamisega seotud kulud.

Sellised objektid, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid jne, võib tööde käigus ajutiselt

kõrvaldada, kui see on tööde teostamiseks möödapääsmatu. Kõik ümberpaigutatud või

ajutiselt eemaldatud objektid paigaldab pärast kaevetööde lõppu Töövõtja omal kulul

esialgsele kohale tagasi kui ümberpaigutatud objekti omanikuga pole kokku lepitud teisiti.

Kui rajatud torustiku tõttu ei ole teisaldatud objekti võimalik esialgsele kohale tagasi

paigaldada, tuleb koostöös objekti omaniku, kohaliku omavalitsuse ja

Omanikujärelevalvega leida objektile uus asukoht.

Enne vastuvõtuakti väljastamist peab Töövõtja esitama piisavad tõendid selle kohta, et

kõik esitatud kahjunõuded on lahendatud.

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 27/57

4.9.2. Hoonete ja rajatiste kahjustamise vältimise abinõud

Töövõtja peab rakendama meetmeid hoonete ja rajatiste kaitsmiseks mistahes vigastuste

tekitamise eest. Ohu vähendamiseks tuleb kaevikute rajamisel kasutada minimaalselt

vibratsiooni tekitavaid seadmeid (s.h. tuleb vältida külmunud pinnase purustamist

hüdrovasaratega hoone vahetus läheduses); torustik tuleb paigaldada võimalikult lühikeste

lõikudena ja kaevikuid võimalikult lühikest aega avatuna hoides. Kaevikud tuleb vajadusel

toestada.

4.9.3. Geodeetiliste märkide ja piirimärkide kaitsmine

Töövõtja peab Ehitusplatsil tähistama (mahamärkima) tööde alustamisel kõik geodeetilised

märgid (reeperid, polügonomeetriapunktid jm) tööpiirkonnas. Ehitustööde tegemisest

mõjutatud alal tuleb maapinnal asuvad geodeetilised märgid kaitsta paigutades nende

kohale vähemalt 1m läbimõõduga kaevurõnga, mille kõrgus on vähemalt 60 cm.

Geodeetiliste märkide täiendava kaitsmise abinõud tuleb eelnevalt kooskõlastada

Omanikujärelevalvega.

Töövõtja vastutab selle eest, et geodeetiliste märkide (reeperite, polügonomeetriapunktide

jm) plaanilist ja kõrguslikku asendit ei muudeta ehitusperioodi jooksul. Samuti tuleb

tagada, et ehitustööde käigus ei kahjustataks geodeetilisi märke (reepereid,

polügonomeetriapunkte jm).

Kui geodeetilist märki ei ole võimalik algses asukohas tööde ajal säilitada, toimub selle

ümberpaigutamine või taastamine esialgses asukohas vastavalt märgi valdaja tingimustele

Töövõtja poolt ja tema kulul.

Ehitustööde piirkonda jäävate kinnistute piirimärkide asukohad tuleb välja selgitada

koostöös kinnistute omanikega. Ehitustöödel kahjustatud piirimärgid tuleb Töövõtjal

taastada nende endises asukohas endisel kujul.

4.9.4. Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis

Töötamisel elektrikaablite kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid:

 Töötamine elektrikaablite kaitsevööndis on lubatud ainult tehnovõrgu valdaja

volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel.

 Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi.

 Enne kaevetöid märgib looduses olemasolevate kaablite asukohad maha

tehnovõrkude volitatud esindaja.

 Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 1 m elektrikaablist.

 Lahtikaevatud kaablid tuleb mehaaniliste vigastuste vältimiseks kaitsta laudkastiga

ja üles riputada.

 Ristumisel rajatised lahti kaevata ja kaitsta/toestada.

 Torustiku ristumisel kaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikaitsetorusse. Kaabel

tuleb kaitsta toruga kummalegi poole vee- ja kanalisatsioonirajatist 1 m ulatuses.

 Tänavavalgustuse ja elektriõhuliini postid tuleb kaevetööde läheduses toestada, et

oleks välistatud postide ära vajumine.

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 28/57

 Kõik tööd elektrikaablite ja postide kaitseks, ehituseks jne teostab ja vajalikud

materjalid hangib Töövõtja omal kulul.

4.9.5. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis

Projektpiirkonnas asuvad Telia Eesti AS-le ja Eesti Raudtee AS-le kuuluvad

sideliinirajatised. Side liinirajatise kaitsevööndi ulatus on 1 m mõlemale poole liinirajatise

keskjoont. Töötamine liinirajatise kaitsevööndis on lubatud ainult võrguvaldaja kirjaliku

tööloa alusel. Töötamisel sideliinirajatiste kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi

meetmeid:

 Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja sidevõrguettevõtjale kuuluvate

sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad ja

sügavused, et vältida nende võimalikku kahjustumist ja lõhkumist ehitustööde

käigus. Tööde teostamine sideliinirajatiste kaitsevööndis on lubatud sidevõrgu

omaniku poolt väljastatud tööloa alusel.

 Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega

(https://www.riigiteataja.ee/akt/ESS) kehtestatud nõudeid. Kaevetöid tuleb teostada

nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne.

Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine rasketehnikaga sidekaevude peal ja

nendest ülesõit on keelatud.

 Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi.

 Lahtises kaevikus tuleb sideliinirajatised riputada risti üle kaeviku paigaldatud

talade külge. Asbesttorud tuleb riputada kolmest kohast toru kohta. Rajatisi tuleb

kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu.

 Sidekaablite kaitsmise all mõeldakse olemasoleva kaabli kaitsmist lõhestatud

kaablikaitsetorudega DN100. Kõik kanalisatsioonis olevad kaablid tuleb

taastada/kaitsta plasttorudega DN100.

 Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni

läbitavuse kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste

katmist tuleb teostada liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid.

 Kõik tööd sideliinirajatiste kaitseks, ehituseks jne teostab ja vajalikud materjalid

hangib Töövõtja omal kulul.

Kui tööde teostamise käigus selgub, et rajatavat ehitist ei ole võimalik ehitada ilma Telia

Eesti AS sideehitisi teisaldamata, siis tuleb võtta täiendavad tehnilised tingimused

asendusehitiste projekteerimiseks. Juhul kui olemasolevad, kuid teadmata asukohaga ja

sügavusega sideehitised paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel, siis korrigeeritakse

vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha

selgumist Töövõtja kulul.

4.9.6. Kõrghaljastuse kaitsmine

Torustike tuleb rajada kõrghaljastusest piisavalt kaugele, et vältida juurte vigastamist.

Kaevikusse ulatuvad puujuures tuleb lahti saagida. Vahetult kaevetööde tsoonis asuva puu

tüve kaitsmiseks tuleb see ümbritseda laudadest kattega, mis võimaluse korral peab

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 29/57

ulatuma 3 m kõrgusele maapinnast. Oksad, mis jäävad tööde käigus vältimatult ette või on

juba saanud tööde tegemisel kahjustada, tuleb maha saagida.

Haljastust võib likvideerida ainult Tellijaga eelnevalt kooskõlastades. Puud järgata

maksimaalselt 3 m pikkuseks ja anda üle Tellijale. Oksad ja raiejäätmed käitleb töövõtja.

Juhul, kui tööde käigus likvideeritakse puu või põõsas, mida tööde aluseks olev projekt ei

näita likvideeritavana või raadatavana, kahjustatakse seda sellisel määral, et puu või põõsas

pärast ehitustöid kuivab, peab Töövõtja omal kulul selle puu või põõsa asendama

samaliigilise taimega. Puu asendamisel peab asenduspuuks olema vähemalt 2 m kõrgune

(maapealse osa kõrgus) ühtlaselt arenenud võraga istik. Töövõtja peab asendatavate

puuliikide loetelu eelnevalt kooskõlastama Tellija ning Omanikujärelevalvega.

4.10. Ehitusaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine

Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada Tellija

Tehnilisele Esindajale vähemalt seitse päeva enne teenuse katkestamise vajadust. Siibrite

avamisi ja sulgemisi teostab ainult Tellija Tehniline Esindaja või tema poolt volitatud isik

(see õigus võidakse volitada ka Töövõtjale), v.a. avariilised sulgemised suurema kahju

ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest teostatakse Tellija poolt

määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema

kirjalike teadete panemises üksikelamute ja ridamajade postkastidesse ning kortermajade,

avalike hoonete teabetahvlile vms. nähtavale kohale.

Ilma veevarustuseta on lubatud tavatarbijaid hoida mitte üle 8 tunni. Juhul, kui seda nõuet

ei ole võimalik täita, peab Töövõtja ehitama välja ajutise veevarustustorustiku. Ajutise

veevarustuse lahendus kooskõlastada Tellijaga.

Veekatkestuste suhtes tundlike tarbijate puhul on lubatud veevarustuse katkestamine ainult

ümberühenduste tegemise ajaks. Katkestuse aeg, kestus ja tingimused tuleb Töövõtja poolt

iga sellise tarbija esindajaga täiendavalt kirjalikult kooskõlastada. Tööde planeerimisel

tuleb sesoonse tegevusega objektide (nt koolid, lasteaiad) veekatkestused võimalusel

planeerida aega, mil seal aktiivset tegevust ei toimu.

Reovee ärajuhtimise katkestamine on üldjuhul lubatud vaid samal ajal veevarustuse

katkestamisega. Kanalisatsiooniteenust ei tohi katkestada üle 1 tunni. Töövõtja peab

tagama, et reovee ärajuhtimise katkestamise ajal oleks välistatud üleujutuste põhjustamine

keldrites, keskkonnareostus vms. Töövõtja peab vajadusel tagama reovee ajutise

ärajuhtimise või -pumpamise Tellija Tehnilise Esindajaga kooskõlastatud meetodil.

Ajutise veevarustuse korraldamiseks võib Töövõtja kasutada olemasolevat torustikku

ühendades sinna ajutised ühendustorustikud. Ajutiste veevarustustorustike kasutamisel on

keelatud nende paigaldamine maapealsena, need tuleb kogu ulatuses paigaldada maa alla

minimaalselt 0,2 m sügavusele. Töövõtja peab tagama ajutise torustiku korrashoiu ja

külmal ajal mittejäätumise.

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 30/57

Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamise kulud kannab Töövõtja. Kõik

ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamise tõttu tekkivad võimalike avariide

tagajärjed likvideerib ja sellest tekkivad võimalikud kulud tasub Töövõtja.

4.11. Ajutine elektrivarustus

Töövõtja tagab (tarnimine, paigaldamine, kasutamine ja hooldus) ajutise elektrivarustuse

(ehituslikel eesmärkidel, objekti kontoris ja katsetamine) objektil ja katab kõik sellega

seotud kulud. Töövõtja kooskõlastab oma tegevuse seoses ajutise elektrivarustuse

paigaldamisega kohaliku vastava ettevõttega. Töövõtja tasub kohalikule energiaettevõttele

kõik elektrivarustuse paigaldamisega seotud kulud ja tagab vastava tööjõu, seadmete ja

materjalide olemasolu. Töövõtja lülitab välja ja eemaldab ajutised elektrirajatised pärast

tööde lõpetamist kooskõlas kohaliku energiaettevõtte poolt esitatud nõudmistega. Kui

ajutise elektrivarustuse käigus on vaja kasutada generaatoreid, siis tuleb need katta sellise

kattega, et müra ei häiriks naabreid (kolmandat osapoolt).

4.12. Ligipääs tehnovõrkudele

Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms

tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta.

4.13. Ajutised hügieenirajatised

Töövõtja tagab piisaval hulgal ajutiste tualett- ja pesuruumide paigaldamise objektile ja

katab kõik sellega seotud kulud. Rajatised peavad olema paigaldatud sobivale kohale

võimalikult väljaspool avalikkuse vaatevälja ja et kõrvaliste isikute juurdepääs oleks

maksimaalselt välditud. Rajatised peavad olema puhtad ja neid tuleb vastavalt nõuetele

tühjendada.

4.14. Kaetud tööd

Kaetud tööd vaadatakse üle Omanikujärelevalve poolt ja pärast kaetud tööde akti

allakirjutamist Omanikujärelevalve poolt võib töid jätkata.

Kaetud tööd on vähemalt järgmised:

 kaevetööde ja vundamendikraavide põhjad;

 hüdroisolatsiooni- ja soojusisolatsioonitööd;

 vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja kaablid ja nende alus- ja kaitsekihid;

 muud tööd, mida nõuab projekt, mõni ametkond või Omanikujärelevalve.

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 31/57

4.15. Katete eemaldamine

4.15.1. Kasvupinnase eemaldamine

Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada

eraldi, selleks et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade

taastamisel. Taaskasutamiseks mõeldud pinnas eemaldatakse Töövõtja poolt projektis

näidatud ulatuses ja ladustatakse objektil omavalitsuse poolt heakskiidetud alal.

Taaskasutamiseks ebasobiv pinnas, mis võib kahjustada ehituses kasutatavaid materjale,

veetakse Töövõtja poolt ehitusplatsilt ära omavalitsusega kooskõlastatud kohta.

Kasvupinnast tuleb käsitleda võimalikult kuivas olekus. Pinnast ei tohi kasutada tugeva

vihma ajal või pärast seda. Töövõtja peab kindlustama, et pinnas ei seguneks alusmulla,

kivide, kõva pinnase, prahi, lammutustöödest järelejääva materjali või ehitusmaterjalidega.

Pinnase äraveo ja ladestamisega kaasnevad kulud katab Töövõtja. Töövõtja on vastutav

ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase

eemaldamise eest ning sellega kaasnevate kahjude eest.

4.15.2. Kruus- ja killustikkatte eemaldamine

Kruus- ja killustikkattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik

kavandatud ehituskaeviku rajamiseks. Väljakaevatud materjal tuleb transportida ametlikule

ladustusalale.

4.15.3. Asfaltkatte eemaldamine

Asfaltpinnad tuleb torustiku trassil lahti freesida selleks ettenähtud masinatega ja

sirgjooneliselt.

Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema

kaevikust mõlemalt poolt 0,5 m laiem. Kui pinnase varingud säilitatava asfaltkatte alt või

lõikeserva vigastused tingivad täiendava teekatte eemaldamise, siis toimub see Töövõtja

kulul.

Kui vajaliku lõikekoha ja katte serva vahekaugus on 1,0 m või vähem, tuleb teekate

eemaldada kuni servani. Samuti tuleb kate eemaldada nende lõigete vahelt, mille

vahekaugus on 1,0 m või vähem. Kui taastamise ulatus on kogu tee laius, siis tuleb tee

kogu laiuses lahti freesida.

Kui kaevetööde käigus on olemasolev asfaltkate eemaldatud ja/või kahjustatud rohkem kui

50% ulatuses (katte laiuse järgi), tuleb kogu asfaltkate ülesse võtta ja taastada tee või

tänava täies laiuses.

Freesimata võib kokkuleppel Omanikujärelevalvega eemaldada asfaltkatte kohtadest, kus

asfaltkatte olukord (väike või väga ebaühtlane paksus vms) freesimist ei võimalda.

Freespuru kuulub tee valdajale ja tuleb Töövõtja kulul transportida ja ladustada tee valdaja

poolt selleks määratud asukohta. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida korrektselt vallitatuna,

hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Tee valdaja loal on ladestuskohta

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 32/57

transporditud freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud liiklusalade teekatte

ajutisel või lõplikul taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru arvestust.

Freesitava teekatte maksimaalse lubatud pikkuse määrab kohalik omavalitsus kaeveloas

(see ei või olla pikem kui tänavalõik, s.t. tänava järjestikuste ristmike vaheline lõik). Lahti

freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud hoiatusmärkidega.

Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning

freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema freesitud ala otstesse, ristmikele

ning kinnistu jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja freesimata serva

ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega.

4.15.4. Äärekivide eemaldamine

Äärekivid tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast

torustike paigaldamist. Katkised või ehitustööde käigus vigastatud äärekivid tuleb

kasutusest kõrvaldada ning tänava taastamisel asendada uutega. Katkised äärekivid tuleb

utiliseerida ehitusjäätmete ladestuskohas.

4.16. Kaeve- ja mullatööd

Ehitustööde ajal tuleb kogu töötsoon tähistada. Eemaldatava pinnakihi paksus tuleb

kooskõlastada Tellijaga. Kui eemaldatav pinnas sobib projektijärgseks taimestiku ja

murupindade rajamiseks, siis varutakse piisav kogus mulda, mis võimaldab taimestiku

kasvuks minimaalse kihi (150 mm), ehitusplatsil omavalitsuse poolt heakskiidetud

kohtadesse. Ülejäänud sobiv pinnas tuleb viia varusse või kuhjata heakskiidetud

kohtadesse. Töövõtjal peab olema kirjalik tõendus heakskiidu kohta.

Kohates juhuslikke vanu ehitisi, maardlaid, vundamente, täitematerjale, mahuteid, torusid,

kaableid, kuivendustorusid, luuke, voolusänge, kraave, jne mis ei ole märgitud

projektidele, siis tuleb enne tööde jätkamist hankida kohalikult omavalitsuselt vajalikud

juhised tööde edasiseks jätkamiseks.

Töövõtja kontrollib kaevamistööde ala juures toimuvat tasandamistööd, et vältida vee

jooksmist kaevatud aladesse või valmistööde sektsiooni.

Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike

kujust. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete asukohas.

Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või

kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus

kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks

sooritada kõik paigaldus- ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega.

Vajadusel tuleb alandada ka pinnasevett. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee-

või sademeveesüsteemi (s.h. kraavid) on lubatud ainult vastava kommunikatsiooni valdaja

loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Vee väljapumpamisel kraavidesse,

haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist kinnistutele, teedele jne, samuti

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 33/57

kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude eiramisest tekkivad kahjud

kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja.

Kaeviku seina miinimumkaugus paigaldatavast torust on vähemalt 300 mm. Lisaks sellele

tuleb kaeviku laius (eriti kaevude, torustikusõlmede ja hüdrantide ümbruses) määrata

vastavalt tagasitäite tihendamiseks kasutatavale tehnikale nii, et on tagatud tagasitäite

korrektne tihendamine terve kaeviku ristlõike ulatuses. Minimaalne kaeviku laius

toestamata kaeviku korral on 1,0 m, toestatud kaeviku korral 1,2 m.

Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks

välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus.

1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel

rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevata käsitsi. Vajalike käsitsi

kaevamistöödega peab Töövõtja arvestama.

Kõiki teisi tehnovõrke, mis avatakse kaevetööde ajal, tuleb korralikult toestada ja kaitsta

vigastuste eest. Toestuse lahendus tuleb kirjalikult kooskõlastada tehnovõrgu valdajaga.

Töövõtja vastutab kõigi olemasolevate rajatiste ja hoonete kaitsmise eest ning võimalike

vigastuste eest, mis võivad tööde käigus tekkida.

Töövõtja tööd ei tohi häirida ühegi olemasoleva rajatise (tehnovõrgu) toimimist,

väljaarvatud juhul kui on vastav kokkulepe tehnovõrgu operaatoriga. Juhul, kui mõni

rajatistest on Töövõtja tegevusest tulenevalt kas purunenud või kahjustatud, tuleb

omanikku sellest teavitada ning teha viivitamatult vajalikud remontööd. Kulud selliste

remonttööde eest kannab Töövõtja.

Maa-aluste rajatiste asukoht, mis on näidatud joonistel, on mõeldud üldise

informatsioonina Töövõtjale. Tellija ei vastuta selle eest, et kõik rajatised on joonistele

kantud või esitatud nende täpses asukohas. Töövõtja peab rakendama sobivaid

ettevaatusabinõusid, et vältida olemasolevate torustike, kaablite ja teiste maa-aluste või

maapealsete rajatiste kahjustusi. Kaeviku rajamisel tuleb arvestada olemasolevate

tehnovõrkude toestamise ja ümberpaigutamise vajadusega.

Omanikujärelevalve võib nõuda kaeviku põhja ja seinade katmist geotekstiiliga pinnases,

kus esineb pehme savimöll, kui peab seda vajalikuks.

4.16.1. Toestamine

Sügavamate kui 1,4 m kaevikute puhul tuleb kaevikud toestada. Toestus peab ulatuma

kaeviku põhjast vähemalt maapinnani. Toestamisel tuleb kasutada tööstuslikult valmistatud

spetsiaalseid toestuselemente, eriolukordades (näiteks intensiivne pinnasevee vool) ka

eriprofiilidest sulundseina. Keelatud on kasutada kaeviku toestamiseks üksikuid laudu,

prusse, tahvleid vms juhuslikku materjali.

Arvestades konkreetseid olusid (ehitusaeg, vee tase pinnases ehitustööde ajal,

liikluskoormus, konkreetsel lõigul esinevate pinnaste liik, olemasolevate ehitiste kauguses

kaevikust jms), võib konkreetsel lõigul toestamisest loobuda. Toestamisest loobumine peab

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 34/57

saama eelnevalt Omanikujärelevalve kooskõlastuse. Toestamata kaeviku nõlv peab

niisugusel juhul olema nõlvusega, mis tagab selle stabiilsuse, võttes arvesse kõiki nõlva

püsivust mõjutavaid jõudusid, s.h ehitusmasinate vibratsioon. Lähemal kui 3 m hoonetele,

treppidele vms. vundamentidele rajatud ehitistele ei ole toestamata ehituskaeviku rajamine

lubatud.

Toestatavate kaevikute seinad peavad olema võimalikult vertikaalsed. Kaeviku toestus

ning rajamise meetodid peavad ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, rajatiste ja

teiste objektide häirimise või kokkuvarisemise. Kõik kahjud, mis on tekitatud teistele

töödele või külgnevatele objektidele kas kokkuvarisemise, vee või maapinna surve või

teiste mõjurite poolt toestuse ja tugevdamise puudumise tõttu või mõne muu Töövõtja

hooletuse või eksimuse tõttu, remonditakse Töövõtja kulul ja viivitamatult.

Töövõtja kannab vastutust kaevikute toestamise ja tugevdamise eest kõikjal ning piisava

sügavuseni, et vältida kaevikute kokkuvarisemisemist. Toestus peab olema rajatud nii, et

tööde tegemiseks jääks küllaldaselt ruumi ilma, et toestusele langeks täiendavalt pingeid ja

koormust sellisel määral, et need võiksid puruneda.

Toestamata kaeviku nõlva varisemisprismas või lähemal kui 1 m kaevikust on

transpordivahendite liiklemine ning materjalide ja seadmete hoidmine keelatud. Toestatud

kaeviku korral tuleb lähtuda kasutatud elementide tugevusest antud tööolukorras.

Kaevikute toestuse võib eemaldada üksnes siis, kui on välistatud toestatud pinnase

liikumahakkamine. Toestus ja tugevdus jäetakse kaevikusse peale tööde lõppu alatiselt

üksnes siis, kui nii on nõutud joonistel või eritingimustes või Omanikujärelevalve vastava

põhjendatud nõude korral. Alati kui toestus ja tugevdus jäetakse alatiselt paika, tuleb selle

ülemised otsad 1m kõrguselt allpool kavandatud maapinda ära lõigata ja kõrvaldada.

Omanikujärelevalvel on õigus vastava vajaduse ilmnemisel Töövõtjalt nõuda kaevikute

toestuse tööjooniseid ning anda Töövõtjale instruktsioone kaeviku toestamise, toestamise

kõrvaldamise ja asendamise kohta, kõik kulud seejuures kannab Töövõtja.

Kõikides kaevikutes, mis on üle 1,2 m sügavad, peavad olema paigaldatud ohutud ja

sobivad redelid, mis ulatuvad 1 m võrra kaeviku servast kõrgemale. Iga kaeviku 20 m lõigu

kohta või ka lühema lõigu peale, kui kaevik on lühem, peab olema vähemalt üks redel.

4.17. Torustike paigaldamine

Torude transport, ladustamine ja kasutamine peavad toimuma vastavalt tootja juhistele ja

RIL77-2013 nõuetele. Torusid ei tohi ladustada kohtades, kus neile mõjub otsene

päikesekiirgus.

Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust

projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja

puhastada. Toru peab toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale

tuleb toru alusesse teha süvend, vältimaks toru toetumist muhvile.

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 35/57

Erinevat tüüpi termosulatusühendused peavad olema teostatud plasttorude torutööde

keevituse väljaõppe saanud töömeeste poolt. Töövõtja peab edastama ühendusi teostatavate

töömeeste nimed, nende väljaõppe tunnistused ja kogemuse Omanikujärelevalvele

kinnitamiseks.

Torude liitmiseks tuleb kasutada kas kontaktsulatusliiteid, muhv- või põkksulatusmeetodit

juhul, kui ei ole määratletud teisiti. Veetorustiku rajamisel arvestada muhvkeevituse

tehnoloogianõuetega, torudelt eemaldada oksiidikiht, torud peavad olema fikseeritud enne

keevitamist, keevituse ja jahtumise ajal.

Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse

torustikku võõriseid, mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse ja

kanalisatsiooni süsteemile. Ühendatavad torud peavad olema otstest suletud ja kaitstud

saastumise eest kuni torud on paigaldatud.

Isevoolse kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed on järgmised:

Projekteeritud toru lang (‰) Lubatud kõrvalekaldumine

projekteeritud langust (‰)

Lubatud kõrvalekaldumine

kõrgusest (mm)

>7 1,5 50

3-7 1,0 30

<3 1,0 20

Kaevu seina lubatud hälve vertikaalist on 5 mm/m, lubatud kõverus kaevude vahel ±1/300

kaevude vahekaugusest. Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane lang, vett koguvate

lohkude esinemine ei ole lubatud.

Vee- ja survekanalisatsioonitorustike lubatud hälbed on järgmised:

 Kõrgusliku asukoha hälve (vertikaalis) ±50 mm;

 Asendiplaaniline asukoha hälve (horisontaalis) ±100 mm.

Torustikud rajatakse üldjuhul lahtisel meetodil v.a. ristumisel maanteega.

Suundpuurimise puhul peab Töövõtja Omanikujärelevalvet teavitama vahenditest ja

meetoditest, millega tagatakse toru paigaldustäpsuse vastavus Tellija tingimustes esitatud

nõuetele. Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste

pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Omanikujärelevalve all ja Töövõtja peab selle

käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Omanikujärelevalvele

heakskiitmiseks. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse põkk-keevisega.

Kinnisel meetodil paigaldatavad torud peavad olema spetsiaalsed 3-kihilised PE RC torud.

Torustike paigaldamisel tuleb jälgida torude valmistajatehaste poolt määratud

paigaldusnõudeid ja ettekirjutusi. Torustike paigaldamisel tuleb kontrollida, et torudel ei

oleks sügavaid kriime (lubatud 0,1 toru seina paksusest). Tuleb vältida ehitusaegset

võõrmaterjali sattumist torusse. Vee- ja kanalisatsioonitorustike vahekaugus peab olema

vähemalt 0,3 m. Toru ja kaeviku seina vahe peab olema vähemalt 0,3 m. Torude ristumisel

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 36/57

tuleb jälgida, et torude vaheline vertikaalne kaugus oleks vähemalt 10 cm. Vajadusel saab

muuta survetorustiku kõrguseid.

Töövõtja peab kasutama spetsiaalseid toruliitmike või astmelisi muhve erinevat tüüpi või

klassi torude ühendamisel. Erinevatest materjalist torustike puhul tuleb kasutada

tõmbekindlaid muhve. Astmelised muhvid peavad vastama elastsete muhvide ja

äärikadapterite nõuetele.

Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist

jms defekte. Kanalisatsioonitoru tihend peab ulatuma naabertorusse vähemalt 40 mm

ulatuses.

Siibrite (maakraanide) kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt:

 Asfaltkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada teekattega samale

tasapinnale;

 Kruusa- ja killustikkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 15 cm

madalamale teepinnast;

 Betoon-, betoonist sillutiskividega ja loodusliku kiviga kaetud teedel tuleb kape,

kaevu kaas paigaldada 0-5 mm maapinnast allapoole;

 Haljasalal tuleb kape, kaevu kaas paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm

kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest eemale, et oleks välditud

pinnavee sissevool kaevudesse;

 Kaped ja kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele;

 Kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule;

 Tagamaks kaevude veetihedust, tuleb kaevukaane raami ja teleskooptoru ühendus

teha korrektselt ja veetihedalt.

Plasttorude ühendamisel olemasoleva plastkaevuga tuleb kasutada vastava läbimõõduga

läbiviigumuhvi.

Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti ettevaatlikult. Plasttorude paigaldamine ei

ole lubatud temperatuuridel alla -15C. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana

lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne kasutamist hoidma

soojas ruumis. PE torude keevitus temperatuuril alla -10oC pole lubatud. Torude

üleskerkimise vältimiseks kaevikus tuleb teha veetõrjet.

Torustiku paigaldamise ajal tuleb teha teostusmõõdistamine ning kaevude ja sõlmede

digitaalne pildistamine.

4.18. Tagasitäide

Tagasitäidet tohib teostada ainult pärast kooskõlastamist Tellija esindajaga.

Kaeviku tagasitäite kihid tuleb teostada vastavalt EVS-EN 1610:2015-le „Äravoolu- ja

kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine ”, RIL 77-2013 või tootja nõuete ja

juhiste järgi. Kaevikute tagasitäite tegemisel tuleb arvestada ka Majandus- ja taristuministri

määrusega „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101).

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 37/57

Tagasitäitmise ajal võetakse vastavalt Omanikujärelevalve juhistele pinnaseproovid, et

määrata kindlaks tagasitäite materjali tihendusaste. Kui tihendusaste on väiksem kui

nõutud, siis tehakse täiendav tihendamine ning uut tagasitäitematerjali ei paigaldata enne,

kui eelnevalt paigaldatud materjal on nõuetekohaselt tihendatud. Kui tihendusaste ei ole

ikkagi vastuvõetav, siis eemaldatakse tagasitäitematerjal kuni eelmise vastuvõetava

tihendusastmega kihini ning tehakse täiendav tihendamine, kuni saadakse rahuldav

tulemus. Alles seejärel pannakse kaevikusse uus tagasitäitematerjali kiht. Tihendustestid

tehakse Töövõtja kulul vastavalt Omanikujärelevalve poolt antud juhistele.

Tagasitäitematerjali tihendusproovid (penetromeeter, elastsusmoodul) viiakse läbi

Omanikujärelevalve poolt näidatud kohtades. Töövõtja teostab tihendusproovid

Omanikujärelevalve vastava korralduse alusel, vähemalt 1 proov 50 m3 tihendatud pinnase

kohta.

Projekteeritud torustikud paigaldada 10…15 cm paksusele liivast või killustikust

aluskihile. Väikese kandevõimega ja/või suure veesisaldusega pinnastes tuleb tasanduskihi

alla valmistada paigaldustingimustele sobiv torustiku aluskonstruktsioon, mis

kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Omanikujärelevalve võib nõuda torustiku

tasanduskihi alla aluskonstruktsiooni valmistamist, kui peab seda vajalikuks. Kõik

torustike tasanduskihi ja aluskonstruktsiooni rajamisega seotud kulud kannab Töövõtja.

Killustikalus (maks. Fr 16...32 mm) tuleb ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate

parameetritega:

 Kaal: 150...200 g/m2;

 Tõmbetugevus: 10...25 kN/m.

Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb aluskihti

teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Pärast torude paigaldamist teha käsitsi

liivast algtäite paigaldus. Toru peal peab olema vähemalt 300 mm kiht enne tihendamise

alustamist. Algtäide tuleb tihendada tihendusastmeni 0,95. Peale aluspõhja valmimist peab

Töövõtja saama Omanikujärelevalve kooskõlastuse ehitustööde jätkamiseks.

Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjal peab olema homogeenne, puhas,

ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal

ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi rohkem kui 15%

materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav ja filtratsioonimoodul peab olema

vähemalt 0,5 m/ööp.

Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De 110 mm ja suuremate torude korral.

Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm.

Killustik tuleb eraldada liivast geotekstiiliga.

Ehituskaeviku tasanduskihi ja tagasitäite materjal peab olema Omanikujärelevalve poolt

heakskiidetud.

Lõpptäide teha mittekülmakerkelise ja tihendatava pinnasega. Haljasala alla jääva kaeviku

lõpptäite võib teha kohalikust pinnasest. Erinevad materjalid tuleb tagasitäita nii, et ainult

üks materjal on ühes kihis. Tagasitäidet ei tohi kallata toru peale, vaid tuleb laotada kahele

poole toru. Tagasitäite tegemisel tuleb pinnas kihtide kaupa tihendada. Kihipaksus sõltub

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 38/57

kasutatavast tihendustehnikast, kuid ei tohi ületada ühelgi juhul 600 mm. Nõutav lõpptäite

tihendusaste on 0,98 liiklusaladel ja 0,9 väljaspool liiklusala. Töövõtjal peab olema piisav

arv penetromeetreid kohapealseks kvaliteedikontrolliks.

Juhul kui tagasitäitepinnase terastikuline koostis ei võimalda penetromeetriga tagasitäite

kvaliteeti hinnata, kontrollitakse tagasitäite elastsusmoodulit deflektomeetriga. Näitaja

peab olema vähemalt 80MPa ning ƩE/3 ja E(2) suhe ei tohi ületada 1,3.

Kui vajalik, tuleb tagasitäitematerjali kuivatada või niisutada enne tihendamist. Sisse tuleb

viia tihendustööde päevik. Pärast tagasitäitetööde lõppu peab Töövõtja näitama täidetud

pinnad ette Omanikujärelevalvele ja peale sellelt vastava heakskiidu saamist tohib ta

jätkata edasiste töödega.

Keelatud on ilma Omanikujärelevalve loata ühegi kaeviku täisajamine või kinni katmine.

Täitematerjalidena on keelatud kasutada materjale, mis on iseseisvalt või teiste

materjalidega või põhjaveega segunedes tõstavad sanitaarriski, kahjustavad ehitisi või

muudavad täite ebastabiilseks.

Tagasitäitmisel tuleb kindlustada, et täidetavad kaevandid on tühjad, seal ei tohi olla

näiteks lahtist mulda, prügi ja vett. Keelatud on kasutada tagasitäitena külmunud materjale

või materjale, mis sisaldavad jääd. Täidet ei tohi hoida külmunud maapinnal. Arvestada

tuleb kõikide ettevaatusabinõudega, et ära hoida ümberkaudset hoonekonstruktsioonide

rikkumist ja liigset koormamist. Täitematerjal tuleb ladustada ja hiljem ka tagasitäita nii, et

säilitatakse olemasolev olukord stabiilsena või parendatakse seda. Seadmed, mida

kasutatakse transportimiseks, panemiseks ja kokku surumiseks, peavad sobima

tagasitäiteprotsessiga ja tagasitäitematerjaliga. Kui tagasitäite ala kõrgus ümbritsevast alast

on rohkem kui 600 mm, tuleb kahe ala ühendusserva moodustada nõlv, mille kalle on

minimaalselt 1:1. Nõlva tihendusaste peab vastama tagasitäitepinna üldisele

tihendusastmele. Torustike puhul järgida torustike kaevikute tagasitäitmisel (algtäide ja

lõpptäide) RIL 77-2013 või tootja nõudeid ja juhiseid.

4.18.1. Tagasitäite teostamise erinõuded talvel

Tagasitäitematerjal ei tohi sisaldada külmuud tükke, samuti ei tohi see olla nii suure

niiskusesisaldusega, et külmuks tagasitäite tihendamisel. Enne tagasitäite tegemist tuleb

kaevikust eemaldada lumi, jää ja nõlvadelt kukkunud külmunud pinnas.

Juhul kui pinnas on ulatuslikult külmunud ning kaeviku seintesse jäävad külmunud

pinnasekihi alla tühimikud, tuleb toimida järgmiselt:

 Variant A – teha tagasitäide kuni külmunud pinnaseni, seejärel eemaldada

külmunud pinnas kuni tühimike välisperimeetrini ning jätkata siis tagasitäite

tegemist ja tihendamist;

 Variant B – fikseerida tuhmike asukohad ja ulatus koos Omanikujärelevalvega,

teha tagasitäide kuni maapinnani, pärast pinnase sulamist kaevata pinnas tühimike

kohal välja ning jätkata siis tagasitäite tegemist ja tihendamist.

Kasutatava variandi valib igal konkreetsel juhul Omanikujärelevalve. Varianti B saab

rakendada juhtudel kui:

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 39/57

 Tühimike kohal külmunud pinnases ei ole tehnovõrke, mida vahepealne vajumine

võiks kahjustada;

 Tegemist on mitteliiklusalaga või väikese liiklusintensiivsusega liiklusalaga.

4.19. Mahajäetavad torustikud ja kaevud

Joonistel likvideeritavatena näidatud ja/või uute torustike rajamisel kasutusest välja jäävad

torustikud ja kaevud tuleb likvideerida ning näidata likvideeritavatena ka torustike

teostusjoonistel.

Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja

kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilises asukohas paiknevad

kasutusest välja jäävad torustikud tuleb otstest (igas kaevus/sõlmes) sulgeda betooniga.

Kasutusest välja jäävatel kaevudel tuleb eemaldada ülemine osa (vähemalt 1 000 mm

maapinnast) ning kaev tuleb täita ja tihendada vastavalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele.

Eelnevalt tuleb kaevu ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad sulgeda betooniga.

Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid

(sulgarmatuur, hüdrandid vms), sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike

otsad betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, toimida vastavalt eelmises lõigus

kirjeldatule.

Likvideeritavate kaevude luugid, luugiraamid ning hüdrandid kuuluvad Tellijale.

4.20. Katete taastamine

4.20.1. Üldist

Avalike teede katendite taastamistöid võib teostada ainult teehoiutööde tegevusluba omav

ehitaja ja tööde teostamise järelevalvet peab teostama teehoiutööde tegevusluba omav

järelevalve insener.

Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted

(muru, killustik jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt samaväärses mahus.

Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms,

taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi.

Kõik katted tuleb taastada samaväärsel kujul arvestades asjaoluga, et Raasiku alevikus

paiknevate kõvakattega teekatete puhul tuleb kasutada 2,5-kordset pindamist.

Taastamistöödega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik ja mõistlik. Kuni taastamistööde

lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas

seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või

nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ja ärauhutud kohad

taastama.

Kate taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise

tingimustest ja kvaliteedinõuetest.

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 40/57

Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud

teisiti. Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda.

Objekti tänavaelemendid tuleb taastada nii kiiresti, kui võimalik pärast iga torulõigu

paigaldamise ja kaeviku tagasitäite lõpetamist.

Enne ehitustööde vastuvõtmist Omanikujärelevalve poolt peab kohalik omavalitsus ja

vajadusel ka eraomanikud olema haljastuse ja teekatete taastamise tööd heaks kiitnud.

Kirjaliku heakskiidu hangib Töövõtja.

4.20.2. Haljasala taastamine

Töövõtja on kohustatud kasutama Raasiku reoveepuhastist pärinevat reoveesetet, mis

antakse Töövõtja kasutusse tasuta üle Raasiku reoveepuhasti territooriumil. Reoveesete

peab vastama keskkonnaministri 31.07.2019 määruses nr 29 „Haljastuses, rekultiveerimisel

ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise

nõuded“ sätestatud nõuetele.

Kasvupinnas tuleb kujundada ilma järskude üleminekuteta ja saavutades projektis

ettenähtud pinnakõrgused. Vajadusel tuleb vajaliku kasvukihi paksuse säilitamiseks

teostada lokaalseid kaevetöid. Alad tuleb ette valmistada pehme pinnasega katmiseks.

Kasvukiht tuleb viia sobivasse kultiveerimisolekusse. Seal, kus maapind on kõva, tuleb

maapinda kobestada. Likvideerida tuleb kõik juured ja rahnud. Seal, kus maapind on

kaetud mätaste või murukamaraga, tuleb kasvupinnas lõpuni lahti künda või välja kaevata.

Enne pindmulla laialijaotamist tuleb likvideerida ajutised teed või pinnased.

Pindmuld tuleb jaotada uuele mullale kihina, mis ei ole vähem kui 150 mm (vähemalt 100

mm pärast tihendamist). Tihendamine teha mururulliga. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive

vms osakesi suurusega üle 20 mm.

Kasvupinnasena tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5 ...7,0. Muld ei tohi sisalda

taimedele kahjulikke jäätmeid ja pinnas ei tohi olla külmunud.

Haljasalad tuleb taastada, külvates sinna Omanikujärelevalve ja/või kinnistuomaniku poolt

heakskiidetud muruseeme külvinormiga 20...30 g/m2. Taastatud haljasalade eest peab

Töövõtja hoolitsema kuni esimese niiteni (s.h. kastma, väetama, eemaldama umbrohu ja

teostama esimese niite).

Taastamistööde käigus tuleb järsud kraavikaldad, teetammi nõlvad vms suure kaldega

pinnad pinnase erosiooni vältimiseks mätastada. Mätaste taimestik peab olema sarnane

murule. Töövõtja peab tagama, et ehitus- ja taastamistööd ei halvenda kraavide hüdraulilisi

omadusi ega nende väljanägemist.

Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale.

Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20.

4.20.3. Kruus- ja killustikkatte taastamine

Kruus- ja killustikkattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate

vähemalt esialgses seisukorras. Peale taastustöid tuleb teostada kogu teelõigu

nõuetekohane profileerimine ja tagada tee vajalikud põikkalded. Taastava kruuskattega tee

ülemine kiht tuleb teha purustatud kruusast fraktsioon 0…32 segu 3 paksusega vähemalt

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 41/57

20 cm. Kruuskatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5

m/ööpäevas.

Pärast kruuskattega tee taastamist tuleb töövõtjal omal kulul tellida tee kaltsiumkloriidiga

(kulunorm 1t/km) töötlemine.

Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada 20 cm teepinnast allapoole.

Sõidutee taastamisel kujundada 50 cm laiused teepeenrad 3% kaldega tagamaks vee

äravoolu. Teepeenrad taastada teekatte servast 25 cm ulatuses purustatud kruusaga,

fraktsioon 0-32 mm ja filtratsioonimoodul vähemalt 0.5 m/d. Kõnniteedel tagada vee

äravool kattelt.

4.20.4. Eelpuistega kahekordne pindamine

Pärast torustike rajamist tuleb pinnatud tee taastada kogu tee laiuses eelpuistega

kahekordse pindamisega.

Pinnatav katend rajada vastavalt „Pindamisjuhis“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori

28.12.2017.a käskkirjaga nr 0326.

Otse kattele puistatakse jämedama täitematerjali fraktsioon. Seejärel laotatakse esimene

sideaine kiht ning kiilutakse peenema fraktsiooniga täitematerjaliga. Pärast seda laotatakse

teine kiht sideainet ning peale puistatakse järgmine peenema täitematerjali fraktsioon. Kui

pindamine tehakse otse ehitatud kruusalusele, siis peab alus olema korralikult profileeritud

ja tihendatud. Enne pindamise algust tuleb külmakerkekohad likvideerida. Pindamine

tuleks teostada 24 tunni jooksul peale aluse ettevalmistuse lõpetamist. Pindamine tuleb

reeglina teostada sooja ja kuiva ilmaga. Kui see ei õnnestu, tuleb arvestada, et niiskem (üle

80 %) ja külmem õhk (alla + 15 ⁰C) aeglustab tunduvalt emulsiooni lagunemisaega ja

pindamise formeerumist.

4.20.5. Asfaltkatte taastamine

Kõnniteede ja sõiduteede taastamisel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri määruses nr

101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ esitatud nõudeid. Teetööd teha vastavalt „Teetööde

tehnilisele kirjeldusele“ MA 2019-XXX.

Tee katend taastatakse vastavalt taastatavatele kihipaksustele kihtide kaupa, astmeliselt. Iga

järgnev katendi kiht peab olema ülekattega alumise suhtes vähemalt 30 cm. Asfaltkate

rajatakse ühekihilisena AC 8 surf paksusega 50 mm.

Asfaltsegude koostis valitakse vastavalt standarditele EVS 901-1 ja EVS 901-3.

Jämetäitematerjalid peavad vastama standardis EVS 901-3 tabel 7 veerus 3 esitatud

nõuetele (AKÖL < 900). Sideained peavad vastama standardis EVS 901-2 esitatud

nõuetele ning neid tuleb kasutada vastavalt standardis 901-3 sätestatud tingimustele ja

kinnitatud seguretseptile.

Asfaltbetooni tihendustegur peab olema suurem või võrdne 98%. Asfaltpinna ülakihi

lubatud suurim pilu 3 m lati all on pikisuunas 4 mm ja põikisuunas 4,5 mm.

Asfaltkatte aluskiht tuleb teha killustikust fraktsiooniga 32…63, kiilutud frakts. 8…16

kuluga 25 kg/m2. Killustikaluse materjal peab vastama nõuetele LA35. Aluskihi paksus

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 42/57

peab olema ühekihilise asfaltkatte all 20 cm. Killustikaluse elastsusmoodul E/3 peab olema

vähemalt 170 MPa. Kasutatav fraktsioneeritud killustik peab vastama Killustikust

katendikihtide ehitamise juhendi tabeli 1 veerus 6 esitatud miinimumnõuetele. Lubatud on

kasutada ka ridakillustikku, mis vastab Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi tabel

5-le.

Ühekihilise asfaltkatte killustikaluse alla jääb dreenkiht min paksusega 20 cm ja

filtratsiooniga k>0,5 m/d. Dreenkihi elastsusmoodul peab olema vähemalt 65 MPa.

Asfaltkate tuleb taastada asfaldilaoturiga.

Asfaltbetooni võib paigaldada temperatuuril alates +5o C kuivale ja külmumata

muldele/alusele. Aluskihte ei või laotada temperatuuril alla 0o C.

Asfalteerimine vastu märga aluspinda või olemasoleva asfaldi serva ei ole lubatud.

Olemasoleva asfaldi servad enne asfalteerimist kruntida bituumenemulsiooniga.

Kaevukaaned paigaldatakse asfaltkattega ühte tasapinda (tolerants ei ole lubatud).

Enne asfalteerimist lõigata kaevetsoonist ca 50 cm mõlemale poole jäävad asfaldiservad

sirgeks ning asfalteerida koos killustikaluse tegemisega. Alla 1 m laiuseid taastatavaid

asfaltribasid jääda ei tohi, seega enne asfaldikihi taastamist lõigata vähemalt 1m laiuseks.

Piki teed paiknevad vuugid tohivad paikneda tee või sõiduraja teljel.

Eelnevalt pinnatud kaevekoht taastada pindamise teel, +30 cm ülekatte laiuselt mõlemale

poole kaevetsoonist, kasutades graniitkillustikku fraktsiooniga 8-12 mm ja naftabituumen

emulsiooni markeeringuga BE65R. Pindamata tänavatel kasutada uue ja vana asfaldi

liitekohtade katmisel Patcher tehnoloogiat (graniitkillusiku + BE65R).

Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering (sõiduridade

eraldusjooned, ülekäigurajad jne). Kui kaevetööde käigus vigastatakse asfaltkatet (näiteks

roomikekskavaatori jäljed), taastatakse kate pindamise teel, samuti teede äärekivid ja

haljastus.

NB! Tööde käigus eemaldatav freespuru antakse üle tee omanikule ja ladustatakse

omaniku poolt ettenähtud kohta.

4.20.6. Betoonkivist katte taastamine

Teekatte taastamine peab toimuma nii, et taastamise tulemusena oleks kate vähemalt

esialgses seisuskorras. Betoonkate paigaldatakse 3 cm liivast/sõelmest aluskihile, mille all

on kivimaterjali segu vähemalt 20 cm.

Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks

ehitustöödele eelnenuga.

4.21. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd

Tööde käigus tekkivad jäätmed, sh. ohtlikud jäätmed, peab Töövõtja käitlema

Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktide sätestatud moel või kohaliku omavalitsuse poolt

kehtestatud jäätmekäitluskorra kohaselt. Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 43/57

ladustada sortimentide kaupa ning käidelda vastavalt jäätmekäituskorrale. Kõik ohtlike

jäätmete käitlemisega seotud load ja kooskõlastused hangib ning käitlemisega seotud kulud

kannab Töövõtja. Dokumentatsioon, mis tõendab ohtlike jäätmete nõuetekohast ja legaalset

käitlemist, peab olema igal ajal Töövõtja objektikontoris kättesaadav kontrollimiseks.

Ilma Omanikujärelevalve kirjaliku loata ei tohi ehitusplatsil hävitada puid ega muul viisil

kahjustada ehitusplatsi looduslikke elemente. Kogu materjal, mis jääb järgi puude

raiumisest või pügamisest, tuleb utiliseerida vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt

kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt.

Enne kaevamistööde algust tuleb terve ehitusplats täielikult puhastada rahnudest, kividest,

põõsastest, puudest, juurtest, kivimüüridest jm. Kõik kaevetööde käigus välja tulnud

rahnud ja kivid tuleb ladustada korralikesse hunnikutesse ja utiliseerida kooskõlastatult

kohaliku omavalitsuse vastutava spetsialistiga (keskkonna või Omanikujärelevalve

spetsialist).

Kaevikutest väljakaevatud pinnas tuleb otsekohe objektilt ära vedada ning transportida

ladestuspaika.

Peale ehitustööde lõpetamist ja enne lõplikku üleandmist peab Töövõtja puhastama

hoolikalt Ehitusplatsi jäätmetest, ülejäänud materjalidest, prahist, tolmust jne. Kõik

ajutised kaitsekatted, markeeringud, värvipritsmed jne tuleb eemaldada.

Väljaspool heakorrastatavat ala tuleb pärast tööde lõpetamist üleliigne või sobimatu pinnas,

tööde käigus eemaldatud puud ja põõsad ning ehitusjäätmed eemaldada ja maapind

tasandada. Heakorrastatava ala piirid määrab Omanikujärelevalve. Ladustamine peab

toimuma legaalsel viisil. Tagasitäiteks kasutatava pinnase vaheladustamise kohad tuleb

leida asulas vahetult enne töödega alustamist vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ja

ning kokkuleppele omavalitsuse ja maavaldajaga. Kokkulepped tuleb vormistada kirjalikult

ning informeerida sellest Omanikujärelevalvet. Ladustuskohtade leidmise ning kõik

pinnase ladustamiskohtadesse transportimise ja ladustamisega seotud kulud kannab

Töövõtja.

4.22. Teostusjoonised

4.22.1. Üldine

Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised ja rajatised tuleb peale

väljaehitamist teostusmõõdistada.

Teostusjoonised ja teostusmõõdistamise aruanne tuleb koostada vastavalt Majandus- ja

taristuministri 14.04.2016. a. määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Andmete esituse vormistus tuleb enne tööde

algust kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Täiendavalt kooskõlastab Töövõtja

Omanikujärelevalvega teostusjooniste ulatuse hoonete ja rajatiste kohta.

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 44/57

Teostusjoonistel tuleb kasutada projektijärgset seadmete, kaevude ja sõlmede tähistust.

Juhul kui kaevusid või sõlmi on võrreldes projektiga lisandunud, kasutatakse lisandunud

kaevude ja sõlmede tähistamiseks naaberkaevu või sõlme tähist lisandiga A,B jne.

Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusandlikes aktides sätestatud nõuete

kohaselt positsioneerida ehitatud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab

mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega

otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta.

Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga.

Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus torustiku asendiline ja

kõrguslik paiknemine määratakse Töövõtja poolt, sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast.

Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget. Kinnisel meetodil

paigaldatavate torustike puhul tuleb avatud kaevikuga mõõdistada kõik ligipääsetavad

punktid (otsapunktid, hiljem tehtavad ühendused jne).

Ehitatud rajatisest eristatuna tuleb teostusjoonisel sama detailsusega välja tuua kõikide

tööde käigus avatud olemasolevate tehnovõrkude parameetrid.

Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi

(vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need kindlasti teostusjoonisel ära

näidata ning nõuetekohaselt tähistada.

Teostusmõõdistuse joonisel peab olema eristatud ja vastavalt kirjeldatud lisaks ehitatud

ehitistele kogu ehituse käigus olulisel määral muudetud muu maapealne ja -alune

situatsioon (haljastus, pinnakatted, piirded jms).

Teostusmõõdistuse joonisele peavad olema kantud töö valmimise hetkel aktuaalsed

katastriüksuste piirid, -tunnused ja aadressid.

Teostusjoonised tuleb esitada:

 paberkandjal kahes eksemplaris ehitusdokumentatsiooni koosseisus enne

lõppülevaatuse tegemist;

 digitaalselt ühes eksemplaris USB mälupulgal või pilveteenuses DWG

formaadis.

4.22.2. Teostusmõõdistuse andmetabelid

Igale teostusmõõdistuse aruandele peab olema lisatud ehitatud rajatiste ruumiandmeid ja

tehnilisi parameetreid sisaldav fail CSV formaadis.

Andmetabeli koostamise eesmärgiks on võimaldada rajatise andmete importimist

Ehitisregistrisse ja rajatise valdaja geoinfosüsteemidesse või andmebaasidesse.

Tegemist on sisuliselt mõõdistatud rajatise koordinaatpunktide tabeliga, kus on lisaks

koordinaatidele, mis annavad kätte elemendi ruumikuju, toodud samal real ka vajalik hulk

seda konkreetset elementi iseloomustavaid parameetreid.

Tabelid koostatakse iga teostusjoonise faili kohta eraldi. Tabel peab olema koostatud

täpselt sellel joonisel toodud ehitatud rajatiste ulatuses. Muid elemente selles sisalduda ei

tohi.

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 45/57

Tabeli koostamisel tuleb juhinduda alljärgnevast

• Isevoolsetel torudel esitatakse ristkoordinaadid kaevu teljele või toru otsa

(otsakork, muhv jne), kõrgused toru voolupinnale. Eranditeks on luugi suhtes

asümmeetriliselt paiknevatest kaevudest väljuvad või neisse suubuvad torud. Sel juhul

esitatakse torule koordinaadid kaevust väljumise või kaevu suubumise kohale voolupinna

kõrgusel.

• Survetorudel esitatakse ristkoordinaadid kaevu teljele, siibri või maakraani

tsentrile, veesõlme tsentrile, kõikidele mõõdistatud käänupunktidele ja toru otsa (otsakork,

muhv jne), kõrgused toru peale. Eranditeks on luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevatest

kaevudest väljuvad või neisse suubuvad torud. Sel juhul esitatakse torule koordinaadid

kaevust väljumise või kaevu suubumise kohale toru peale.

• Kaevuluukidel esitatakse ristkoordinaadid luugi tsentrile ja kõrgused luugi peale.

Neljakandilistel kaevuluukidel esitatakse külgede mõõdud millimeetrites (tabeli „Märkus”

lahtris) kujul pikkus x laius (näiteks 420x500). Luugi külje suunda ehk pöördenurka ei

esitata.

• Siibrikapedel esitatakse sarnaselt kaevuluukidele ristkoordinaadid luugi tsentrile ja

kõrgused luugi peale. Kapedele muid parameetreid (läbimõõtu vms) ei esitata.

• Maakraan, siiber, läbimõõdu- ja materjali üleminek ning otsakork survetorustikel

esitatakse ristkoordinaatides torulõigu otsa, kõrguslikult toru peale.

• Veesõlmede, reovee- ja sademeveepumplate koosseisu kuuluvaid detaile, nagu

sadulühendused, äärikühendused, kolmikud, käänikud, pumbad jne tabelis ei esitata.

• Siibri spindlipikendus esitatakse kahe punkti vahelise joonena alguspunktiga siibri

või maakraani tsentril (kõrguslikult toru peale) ja lõpp-punktiga siibri kape tsentril

(kõrguslikult luugi peale), kape puudumisel spindlipikenduse ülemisse otspunkti.

• Kaevukambrite puhul esitatakse kahe punkti vahelise joonena kaevusilindri

sümmeetriatelg alguspunktiga kaevu põhja tsentril ja lõpp-punktiga kaevu luugi tsentril.

Eranditeks on luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevad kaevusilindrid ja erikujulised

kaevud. Luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevate kaevusilindrite puhul esitatakse

kaevusilindri sümmeetriatelg alguspunktiga kaevu põhja tsentril ja lõpp-punktiga kaevu lae

tsentril.

• Mittesilindriliste, ehk erikujuliste kaevude puhul esitatakse kambri põhja kontuur

pindobjektina ja lae kõrgus kambri põhjast millimeetrites (tabeli „Kaevukambri kõrgus”

lahtris). Pindobjekte saab tabelisse kanda ainult hulknurkadena - suletud polügonidena.

Ellips jm „keerulised” geomeetrilised elemendid ei ole lubatud.

Kõik tabelisse kantud punktid peavad olema esitatud kolme koordinaadiga Eestis hetkel

kehtivas kõrgusüsteemis järjestatuna XYZ. Koordinaadid esitada täpsusega kaks kohta

peale koma.

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 46/57

Tabelites esitatud joon- ja pindelementide järjestikused murdepunktid esitatakse eraldi

ridadel, kuid punkte eraldi ei numereerita, kõik elemendi murdepunktid kannavad sama

numbrit (ID).

Punktelement hõivab tabelis ühe rea.

Joonelemendi korral kantakse alguspunkt, iga järgmine murdepunkt ja viimane punkt uuele

reale. Pindelemendi korral kantakse samuti alguspunkt ja iga järgmine murdepunkt uuele

reale, ainult et viimane punkt peab täpselt kokku langema alguspunktiga.

Joon- ja pindobjektide puhul tuleb silmas pidada punktide esitamise järjekorda. Elemendi

„joonistatamise” juures ühendatakse koordinaatpunkt esimeselt realt järgmisega ja nii edasi

allapoole kuni selle elemendi viimase reani. Juhul kui vahetada punktide järjekord, ei

moodustu mõistagi enam samasugune geomeetriline kuju.

Pindobjektide juures tuleb vältida olukorda, kus element lõikab iseennast või kontuuril on

iseendaga korduvaid murdepunkte (nn kringlid).

Kanalisatsiooni survetoru koordinaatpunktid peavad olema esitatud voolusuunas – tabelis

ülevalt alla. Teiste kontuuride puhul ei ole oluline kumba pidi elemendi punkte reastada.

Tabelis esitatakse kõikide teostusmõõdistatud plasttorustike diameetrid sarnaselt

teostusmõõdistuse joonisele välisläbimõõduna millimeetrites (de) ning teras-, malm-,

asbesttsement-, keraamiliste- jne torude diameetrid nimiläbimõõduna millimeetrites (DN).

Tabeli lahtrites sisalduvate kümnendarvude (kaasaarvatud koordinaatide) kümnendkoha

eraldajaks peab olema punkt, mitte koma (näiteks 1.234, mitte 1,234).

Lahtritesse sisestatud kuupäevad peavad olema formaadis 01.01.2024 (kuupäev.kuu.aasta)

ja aastad formaadis 2024 (mitte ´24 või 2024.a. vms.).

Lisaks rajatise ruumiandmetele (koordinaadid ja gabariidid) tuleb tabelisse salvestatud

rajatise osade kohta lisada mõningaid tehnilisi parameetreid ja registri jaoks olulist infot.

Tabeli vormi ülesehitust muuta ei tohi, st tulpade nimetused ja järjekord peab jääma

samaks.

4.23. Keskkonnakaitse nõuete tagamine

Töövõtja peab tööde teostamisel olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna

suhtes, et vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju.

Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas, ehituspraht, asfaldijäätmed jms) tuleb

utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta ning kohaliku omavalitsuse või

Omanikujärelevalve nõudel esitada seda tõendavad dokumendid.

Kõik objektid, seadmed ja konstruktsioonid peavad olema ehitatud selliselt, et nad sobiksid

keskkonda, millesse nad mõeldud on. Keskkonnamõju ei tohi mingil moel segada seadmete

töötamist ja ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku mõju konstruktsioonidele ja

paigaldistele.

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 47/57

Kui võimalik, kasutada olemasolevaid läbisõiduteid uute rajamise asemel. Kus võimalik,

kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid

ja -seadmeid, et mitte häirida inimesi ja loomade ning lindude elutegevust. Säilitatavad

puud tuleb masinate töötsoonis kaitsta.

Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt,

et see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb

kasutada spetsiaalseid abivahendeid.

Materjalide tarne ja ehitustööde teostamisega ei tohi kaasneda ligipääsuteede sulgemist

ilma varu juurdepääsu tagamata.

Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga

vältida ehitusmaterjalide levikut veekogudesse, taimkattesse ja pinnasesse.

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad

kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla

reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatavate

masinate ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (nt. õlid, kütus jms)

vältimiseks piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. Määrde- ja kütteainete

objektile tarnimisel, ladustamisel ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse

ja ohutusnõudeid. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate

hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veejuhtmetele lähemal kui 10

meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on

keelatud.

Torustike läbipesust ning torustiku ja mahutite tühjendamisel tekkiva reovee peab Töövõtja

transportima ning purgima purgimissõlme ning tasuma vastavalt kehtivale hinnakirjale.

Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama

meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit

telefonil 112 ja Omanikujärelevalvet.

5. MATERJALID JA SEADMED

5.1. Üldist

Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja esitama Omanikujärelevalvele kasutatavate

materjalide ja toodete kohta nõutud informatsiooni (sertifikaadid, vastavustunnistused,

paigaldusjuhendid, katsete tulemused jne). Muuhulgas tuleb järgida nõudeid materjalide ja

toodete nõuetekohasuse tõendamise osas ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid

CE-märgistuse osas. Vajadusel võib Omanikujärelevalve nõuda materjalide ja toodete

kohta täiendavat informatsiooni, et veenduda nende vastavuses Tellija Tingimustele.

Seadmete valmistajatel peab Eestis olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud müügi-

ja hooldusesindus.

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 48/57

Materjalide kasutamiseks tuleb saada Omanikujärelevalvelt kirjalik nõusolek.

Kooskõlastus tuleb hankida piisavalt varakult, vältimaks viivitusi ehitustöödes.

Kõik alalise töö tegemisel (püsivasse kasutusse) kasutatavad materjalid peavad olema

uued. Materjalide transportimine, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt

tootja poolt koosatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel

või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele

mittevastavaks muutunud materjal tuleb Töövõtja kulul asendada.

Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjalidega ajas säilivalt

markeeritud. Standardi tähis peab olema kantud torule.

Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma

paigale kuni torustike paigaldamiseni.

Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Omanikujärelevalve kirjalikul

nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine

annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse.

5.2. Survetorustikud

5.2.1. Üldine

Veetorustiku rajamisel kasutatavad materjalid (torud, liitmikud, siibrid, maakraanid jms)

peavad sobima joogiveevõrgus kasutamiseks ja survekanalisatsioonitorustiku rajamisel

kasutatavad materjalid (torud, liitmikud, siibrid, maakraanid jms) peavad sobima

reoveevõrgus kasutamiseks.

Joogiveetorustikuna kasutatavad torud ja toruliitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad

olema valmistatud materjalist, mida aktsepteerib Terviseamet. Töövõtja esitab

Omanikujärelevalvele sellekohase dokumendi koopia.

Torustikuga ühendatavad liitmikud ja armatuur peavad survekindluse, materjali ning

pinnakäsitluse poolest sobima antud torustikule ja täitma materjalidele esitatud üldisi

nõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide

ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi.

5.2.2. Torud ja toruliitmikud

Survetoru materjaliks on PE (polüetüleen), mis peab vastama standardile EN12201 või

ISO4427. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule

Kõik survetorud, survetorude liitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad vastama

minimaalselt PN10 surveklassile (ühenduse surveklass ei tohi olla madalam kui torustiku

üldine surveklass).

Lahtise kaevikuga rajatavate torustike korral kasutada PE-100 materjalist survetorusid,

mille surveklass peab olema vähemalt PN10, SDR17 ja rõngasjäikus vähemalt SN8

(8 kN/m2).

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 49/57

Survetoru paigaldamisel kinnisel meetodil ilma kaitsehülsita või survetoru paigaldamisel

olemasoleva toru sisse tuleb kasutada PN10 PE100 RC toorainest valmistatud survetorusid.

PE-torud ja nende plastdetailid tuleb ühendada elekterkeevismuhvidega, tõmbekindlate

äärikutega või põkk-keevitusega. Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid

peavad vastama standardile EN12201-3. Põkk-keevitusega ühendatud torudel peab olema

keeviskrae torustiku sisepinnalt eemaldatud.

Mehaaniliste koonusliitmike (surveliitmike) kasutamine on keelatud.

Kõik survetoru liitmikud (torukolmikud, muhvid, äärikud jne) peavad olema kasutatava

toruga materjalilt ja mõõtmetelt kokkusobivad.

Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid

jms). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on

keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile (kaasaarvatud

poldid, seibid jne).

Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava

epoksiidvaigust kattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile

DIN30677.

Kaevudes on lubatud plast ja malm detailide kõrval kasutada ka roostevabast terasest

detaile.

PE-torude ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega

ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega).

5.2.3. Siibrid, maakraanid, tagasilöögiklapid, spindlipikendused, kaped

Tempermalmist siibrid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama

standarditele DIN3352. Siibrite äärikute vahe peab vastama standardile DIN3202. Äärikud

ja poldipesad peavad vastama standardile ISO 7005-2 (BS4504, DIN2501)

Siibrite ja tagasilöögiklappide korpus peab olema tempermalmist minimaalse

tugevusklassiga GGG 400 – DIN1693.

Maakraanid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standardile

DIN3352 ja olema PE torule sobivate tõmbekindlate muhvliitmikega.

Plastist maakraanid (POM) peavad vastama standardile EN1074-1 ja EN1074-2.

Siibrid, tagasilöögiklapid ja maakraanid (välja arvatud plastist) peavad olema seest ja

väljast kaetud korrodeerumist takistava epoksiidkattega, mille minimaalne paksus on 250

μm vastavalt standardile DIN30677.

Siibrite ja maakraanide kiil peab olema kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM (elastse

tihenduspinnaga).

Võllühendused peavad olema tehtud malmist GGG. Maa-alused pikendused peavad olema

kaetud spetsiaalse bituumenkattega kastiga ning malm GG kaanega.

Maa-aluste siibritele ja maakraanidele tuleb paigaldada spindlipikendused.

Spindlipikendused peavad olema roostevabast terasest südamikuga ning teleskoopilised.

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 50/57

Spindlipikenduse kate peab olema hermeetiline ning eemaldatava korgiga. Katte ülaosa

peab olema veekindel.

Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D400

(kandejõud 400 kN). Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis

toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel. Kaped peavad olema kaetud

korrodeerumist takistava värvkattega.

Siibrid ja maakraanid peavad sulguma päripäeva.

5.2.4. Kiilsiibrid

Kiilsiibrid peavad vastama järgnevatele miinimumnõuetele:

- spindlid peavad olema roostevabast terasest AISI316;

- O-rõngad materjalist NBR;

- spindlikaelal messingust (Ms 58 või vastav) tugirõngas;

- tagumine tihend materjalist EPDM;

- korpus ning kate malmist GGG, seest ja väljast 250 μm epoksiidkate vastavalt

standardile DIN30677;

- lametihend materjalist EPDM;

- siibris peab olema kiilu juhik, mis takistaks kiilu kaldumist, (säilitab jõu spindlil

ning vähendab

- jõumomenti);

- kiil kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM (elastse tihenduspinnaga);

- DIN2501 äärikud;

- reovee puhul peab igal pool materjali EPDM asemel kasutama materjali NBR.

5.3. Isevoolsed torustikud

5.3.1. Reoveekanalisatsioonitorud

Isevoolse reoveekanalisatsioonitoru materjaliks on PVC, mis peab vastama standardile

EN1401 või EN13476. Kõikide torude rõngasjäikuse (ringpinge) klass peab olema

vähemalt SN8 (8 kN/m2).

Torude sisesein peab olema tasane ja sile. PVC ühendused ja liitmikud peavad olema

samast kvaliteediklassist kui torudki. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja

fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS367612.

Reovee puhul tuleb kasutada vastavat sertifikaati omavaid torusid.

5.3.2. Kanalisatsioonkaevud

Kanalisatsioonikaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud teleskoopseid

plastkaevusid (PE-polüetüleen). Lubatud on kasutada ka elementkaeve ( nn Lego-tüüpi

kaevusid). Kanalisatsioonikaevude tõustorud peavad olema siledaseinalised.

Reoveekanalisatsioonikaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2:2020.

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 51/57

Kõik paigaldatavad kaevud ja nendega tehtud ühendused peavad olema veetihedad. Kõik

ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehaseliselt paigaldatud. Kõik

ühendustorude liited kaevudega peavad olema tehtud vastavalt kaevu tootjatehase

ühendusdetaile kasutades ja paigaldusjuhiseid järgides nii, et on tagatud ühenduste püsivus

ning veetihendus kogu kaevu kasutusaja vältel.

Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega (keelatud on

90º nurgad ja liitumised voolurennides jms). Reoveekanalisatsioonikaevu voolurenni

raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius. Voolurenni sügavus keskel peab

olema vähemalt renni raadiusega võrdne. Juhul, kui kaevu siseneb kõrgemalt külgharu,

peab külgharu sisenemiskoha all olev kaevupõhi olema piisava kaldega, et oleks välistatud

külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale.

Keelatud on kasutada voolurenni-kujulise välispõhjaga kaevusid.

Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat

koormust. Kaevud peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2.

Kaevude teleskoopide rõngasjäikus peab olema vähemalt SN2 (rõngasjäikus peab olema

kantud teleskoobile).

Teleskoobi sisseulatus tõusutorusse peab olema minimaalselt 300 mm. Kruuskatte alla

paigaldavatel teleskoopidel peab sisseulatus tõusutorusse olema minimaalselt 300 mm +

kaevukaane ja kruuskatte pinna vahekaugus.

Kaevud ja nende luugid peavad vastavama EVS-EN124 klassile D400 (kandejõud 400

kN), väljaspool liiklusala võib kasutada kandejõuga 250 kN kaasi. Kaevuluugid peavad

olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalil või

ümbritseval pinnasel ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega.

Haljasaladele ja kruuskattega tänavatele ei ole lubatud paigaldada lukustuselemendiga

kaevuluuke.

Luugikomplekti materjal peab olema malm EN-GJL-200 (GG20), luugikomplekti valu

täpsus peab olema ISO8062 ning kontaktpinnad luugi ja korpuse vahel peavad olema

samast materjalist.

Luugikomplektide minimaalsed massid:

- DN300 luuk -15 kg, DN300 korpus – 21 kg, DN300 komplekt kokku 36 kg;

- DN500 luuk - 41,5 kg, DN500 korpus – 30 kg, DN500 komplekt kokku 71,5 kg;

- DN600 luuk -72 kg, DN600 korpus – 78 kg, DN700 komplekt kokku 150 kg.

5.4. Kinnitusvahendid, tihendid ja määrdeained

Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad olema valmistatud

roostevabast terasest A4, tugevusklass 8.8. Ühenduses kasutatav polt peab olema

minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud.

Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2 seibiga.

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 52/57

Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema

valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN681-1.

Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad

vastama standardile SS367612 ja SBR tihendid standardile SS367611.

Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele,

tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt.

Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või

värvile, omada kahjulikku toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad

bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid.

Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema

sobilikud kasutatavatele torudele.

5.5. Soojustusmaterjalid

Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinnasesse

paigaldamiseks, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK ja veeimavusega alla

0,2%. Tee alla paigaldatava isolatsiooni koormustaluvus peab olema 400 kN/m2.

Projekteeritud torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusisolatsiooniplaate, mis

vastavad standarditele: EN826, EN1606, EN16535, EN12091. Soojustusmaterjal

paigaldada vastavalt torumaterjali ja soojustusmaterjali tootja juhistele.

6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD

6.1. Üldist

Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud

ametiisikute poolt teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest,

ülevaatustest ja kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Omanikujärelevalvele piisavalt

varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa

võtta.

Kõikide kulude eest, mis tulenevad torustike katsetamisest ja kontrollimisest, tasub

Töövõtja.

6.2. Survetorustike katsetamine

6.2.1. Üldine

Survekatse tuleb teostada pärast kõikide ühenduste tegemist katsetataval lõigul, kuid enne

olemasolevate kinnistuühenduste ümberühendamist. Kinnistuühenduste ümberühendamisel

tuleb ühenduste veepidavust jälgida võrgusurvel enne tagasitäite tegemist.

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 53/57

Survekanalisatsioonitorustiku survekatse võib teha enne survekanalisatsiooni ühendamist

lõpukaevu (voolurahustuskaevu).

Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri. Erandina võib seda nõuet

eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri.

Omanikujärelevalvel on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike

survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid (nt kõrgem katserõhk).

6.2.2. Ettevalmistus survekatseks

Töövõtja informeerib plaanitavast survekatsest Omanikujärelevalvet, kellega koos

täpsustatakse eelseisva survekatse üksikasjad. Töövõtja peab survekatseks ettevalmistuse

käigus muu hulgas veenduma, et

- kõiki katselõigul paiknevaid sulgeseadmeid on võimalik probleemideta avada ja

sulgeda;

- kinnistuühenduste maakraanide kinnistupoolsed toruotsad oleksid lekkekindlalt

elekterkeevisotsakorgiga suletud;

- kõik kinnistuühenduste maakraanid oleksid avatud asendis võimaldamaks

veenduda maakraanide kinnistupoolse liitekoha lekkekindluses.

Enne survekatset tuleb täita torustik veega (torustikust peab õhk saama täielikult

eemaldatud), tõsta torustikus rõhk võrgusurveni ja jätta see vähemalt ööpäevaks seisma.

Töövõtjal tuleb protseduuri korrata seni kuni rõhk stabiliseerub.

6.2.3. Survekatse

Survekatset alustades tõsta vee rõhk torus nimirõhuni ja lasta torul seista minimaalselt 2

tundi (vastavalt vajadusele surve hoidmiseks vett lisades) tagamaks toru venimise.

Seejärel vähendada rõhku 0,8x nimirõhuni ja fikseerida katse algnäit siis, kui näit on

püsinud minimaalselt 10 minutit stabiilsena. Katse kestus on 60 minutit, lubatud rõhu

vähenemine katse kestel on 0,2 bar.

Survekatse järel lastakse rõhk alla 0 baarini, rõhu allalaskmine toimub Omanikujärelevalve

poolt valitud punkti(de)st. Survekatse kohta koostab Töövõtja akti, milles fikseerib katse

aja, katserõhu, määratleb katselõigu ulatuse, loetleb üles kõik katselõigu sõlmed,

maakraanide ja siibrite arvud, torude läbimõõdud. Erisuste olemasolul fikseerib need,

näiteks maakraanid, mida ei saanud katsetada avatud asendis koos põhjendusega vms.

Survekatse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused

on täidetud.

Akt allkirjastatakse Töövõtja ja Omanikujärelevalve poolt.

6.2.4. Veetorustiku läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine

Pärast survekatsetust ja enne kasutuselevõttu tuleb Töövõtjal teostada torustiku läbipesu

lõikude kaupa ning olema kirja pandud iga lõigu kaetud tööde aktis. Pärast veetorustiku

läbipesu tuleb Töövõtjal torustikust võtta veeproov (ühekorraga läbi pestud torustiku osa

kohta), et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 54/57

mikrobioloogiliste kvaliteedinõuete osas. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning

analüüsimeetodid peavad vastama sotsiaalministri 24. september 2019. a määrusele nr 61

„Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale esitamise

nõuded“.

Pärast läbipesu desinfitseerib Töövõtja vajadusel torustikud. Töövõtja kohustus on

desinfitseerida torustikud Omanikujärelevalve nõudmisel ja/või juhul kui pärast torustiku

läbipesu tehtud veeanalüüsidest on ilmnenud vastav vajadus.

Töövõtja peab vajadusel läbi viima olemasolevate veetorustike desinfitseerimise kuni

esimese sulgarmatuurini olemasoleval torustikul, mis eraldab olemasolevat süsteemi uuest

või renoveeritud torustikust ja uute ehitatud torustike osade desinfitseerimise ning

bakterioloogiliste proovide võtmise.

Töövõtja peab torustike desinfitseerimise läbi viima järgneva protseduuri alusel:

- desinfitseerimisele eelnevalt peab torustikus olema tehtud survetestid ning olema

täielikult veega täidetud;

- desinfitseerimise käigus tuleb vastavate ettevaatusabinõude abil kindlustada, et

veejaotussüsteemi ei satuks kõrge kloorisisaldusega vett;

- desinfitseerimine tehakse Omanikujärelevalve poolt heaks kiidetud kloreeritud gaasi

või naatriumhüpokloriti lahusega. Konstantse veevoolu juures lisatakse pidevalt ja

konstantse doosiga desinfektanti säilitades vaba kloori kontsentratsiooni min 20 mg/l.

Vastav jääkkloori kontsentratsioon peab olema kogu torustiku ulatuses;

- jääkkloori sisaldust tuleb kontrollida torustiku ja selle harude lõpus ning kasutada tuleb

Omanikujärelevalve poolt kinnitatud meetodit. Juhul kui torustiku igas punktis

saavutatakse kloori jääkkontsentratsioon 20 mg/l, loetakse torustik rahuldavalt

klooriveega täidetuks;

- kõiki siibreid ja hüdrante tuleb käitada mitu korda, et kindlustada kloorilahuse ühtlane

jaotumine torustikus. Torustiku kõik osad peavad olema suletud ja kaetud;

- 24 tunni kontaktaja möödumisel peab kogu torustiku kloorivaba veega läbi uhtuma.

Kloori jääkkontsentratsiooni peab võimalikult sagedasti kontrollima kasutades eespool

kirjeldatud meetodit. Uhtumise võib peatada kui kloori jääkkontsentratsioon torustikus

on siseneva veega samal tasemel. Suurema kloori üldkontsentratsiooniga kui 0,1 mg/l

vett ei tohi lasta veekogudesse. Vee juhtimine kanalisatsiooni on lubatud ainult

Omanikujärelevalve nõusolekul;

- proovid torustiku kõikidest osadest võtab Töövõtja. Proovide võtmise ajal tuleb ka

mõõta kloori jääkkontsentratsiooni. Proove tuleb analüüsida Omanikujärelevalelvega

kokkulepitud mikrobioloogiliste parameetrite osas.

- torustikku ei tohi enne kasutusele võtta, kui kõik võetud proovid vastavad veekvaliteedi

- standarditele;

- proovide mittevastavusel tuleb desinfitseerimist korrata.

Pärast edukat desinfitseerimisprotsessi läbiviimist ühendatakse torustikulõik

ühisveevärgiga ja täidetakse veega süsteemist. Kui proovid on nii bakterioloogiliselt kui

keemiliselt puhtad (ehitusest tingitud reostusest), võib ajutise torustiku lahti ühendada ja

võtta paigaldatud toru kasutusele.

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 55/57

Analüüside tulemused esitatakse ja kooskõlastatakse Omanikujärelevalvega.

Torustiku desinfitseerimisel ja läbipesul kasutatud vesi peab olema mõõdetud ja tasutud

Töövõtja poolt kohalikule vee-ettevõtjale.

6.3. Kanalisatsioonitorustike katsetamine

6.3.1. Isevoolsete torustike kaameravaatlus

Kõikidele isevoolsetele torustikele tuleb läbi viia kaameravaatlus.

Omanikujärelevalvet tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde

algust.

Töövõtja on kohustatud võimaldama Omanikujärelevalvel jälgida uuringuprotsessi.

Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid:

- kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht

olema valmis ja tihendatud;

- pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud;

- vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 3 h enne kaameravaatlust;

- pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Omanikujärelevalve nõudel vee

juhtimise torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise

kaevuni;

- kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et

kaamera sõidab kaevu suunas). Vaatlus peab algama kaevust nii, et esimene

ühendusmuhv kaevuga on näha.

Omanikujärelevalvel on õigus keelduda kaameravaatluse materjalide vastuvõtmisest ja

nõuda mistahes lõigu kordusvaatlust Töövõtja kulul, kui eeltoodud nõudeid on eiratud või

ei ole mingile defektile või defektikahtlusega kohale vaatluse ajal piisavalt tähelepanu

pööratud.

Kaevude, tänavate jms identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema

kokku teostusmõõdistuse joonistel kasutatavate tähistega.

Videos peab olema ära näidatud filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane

filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus jm. filmimisseadme poolt võimaldatav info.

Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360-kraadist radiaalset videokaamerat.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata uuendatud haruühendustele, kinnistuühendustele ja

kaevude tihendusele, liigutades kaamerat aeglaselt ja andes 100% ülevaate kõikidest

komponentidest. Kinnistuühendustel tuleb kaamera peatada, et anda ühendusest täielik ja

terviklik pilt. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus

videouuringute päevikus.

Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja

mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku.

Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud.

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 56/57

Videomaterjalina esitatakse redigeerimata ja täielikud video- ning uuringu protokollid iga

kaevuvahe kohta (s.h. defektide loetelu ja kallete graafik).

Pärast esmasel vaatlusel selgunud puuduste likvideerimist on vajalik teostada korduv

kaameravaatlus. Kordusvaatluse korral tuleb esitada eelmine film koos parandatud

lõikudega ühel plaadil. Seejuures peab olema filmitud ka eelnev ja järgnev kaevude

vaheline lõik.

Väiksemate defektide puhul, mis Omanikujärelevalve arvates ei nõua kohest parandamist

või kõrvaldamist, võib Omanikujärelevalve nõuda täiendavat uuringut, mis viiakse läbi

Töövõtja kulul. Omanikujärelevalve otsustab katsetuste ja uuringute läbiviimise toimumise

aja, ulatuse ja muud üksikasjad.

Kaameravaatluse aruanne ja videosalvestus esitatakse kahes eksemplaris

Omanikujärelevalvele USB mäluseadmel.

6.3.2. Isevoolsete torustike veepidavuskatse

Omanikujärelevalvel on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui

kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku

mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Metoodika määrab Omanikujärelevalve.

6.3.3. Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll

Omanikujärelevalvel on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui

kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku ovaalsuse osas) isevoolse torustiku

ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib Töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru

lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava

lõigu.

Toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja

poolt lubatud, igal juhul mitte rohkem, kui PVC torudel max 8%, PE torudel max 9%.

Kui katse ebaõnnestub, on Omanikujärelevalvel õigus nõuda antud lõigus toru asendamist

uuega.

6.4. Reoveepumplate katsetamine

Enne reovee laskmist pumplasse ja pumpade katsetamis tuleb kanalisatsioonipumpla

elekter-automaatika osale teostada vastavat akrediteeringut omava isiku poolt

elektripaigaldise audit. Auditi aruanne tuleb esitada Omanikujärelevalvele.

Enne vee juhtimist pumplasse tuleb jälgida:

- kontrollida pumpla korpuse võimalikke deformatsioone;

- kontrollida, kas pumpla juhtimisahelad, sh. ka häiresignalisatsioon töötavad;

- teostada pumpade pöörlemissuuna kontroll, järgides selleks pumbavalmistaja poolt

etteantud instruktsioone;

- teostada üleüldine pumpla komplektsuse ja elementide kinnituse kontroll:

Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt

Töö nr. 067/2024

Keskkond & Partnerid OÜ 10.2024 57/57

o erilist tähelepanu tuleb pöörata pumba kaabli õigele kinnitusele tõsteketi(trossi)

külge;

o kõigi vee alla jäävate seadmete ja kinnituste kontrollile.

Pumpade töö katsetustel tuleb käsitsi teha pumpade eraldi sisse-välja lülitamine – 10 korda

tunnis; automaatne pumpade sisse-välja lülitamine – 5 korda tunnis; pumpade samaaegne

sisse-välja lülitamine, nö uputuse olukorras.

Töö vastuvõtmisel viiakse läbi proovipumpamine. Kui mõõdetud tootlikus erineb

tööprojektis määratud tootlikusest üle 10%, on Omanikujärelevalvel õigus nõuda uusi

seadmeid.

Projektijuht: Lauri Aim

Projekteerija: Hanno Koha

E-kiri.eml

Tere

Palun registreerida minule täitmiseks.

Delta viit 7.1-2/24/181-4

Parimate soovidega

Laur Kõiv

Peaspetsialist

Tehnovõrkude üksus

Planeerimise osakond

55901417

Teelise 4 / 10916 Tallinn / Transpordiamet

From: Hanno Koha <[email protected]>
Sent: Tuesday, November 5, 2024 9:45 AM
To: Laur Kõiv <[email protected]>
Subject: Re: Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustiku projekti kooskõlastamine

Tere

Viisime projektis sisse muudatused ja soovime projekti kooskõlastamisega edasi minna. Projekt leitav manuses ja dropboxist: https://www.dropbox.com/scl/fo/k3jomyme9zyr6ghx9rcwc/ALLn2KzhrqftWmEzXTUuqks?rlkey=k8rp7j9g63scjoo9jf4twp2i2&st=n4i3fao5&dl=0

Lugupidamisega,

Hanno Koha

On 17.10.2024 17:25, Laur Kõiv wrote:

Teie 26.09.2024

Meie 17.10.2024 nr 7.1-2/24/181-4

Hanno Koha

Keskkond & Partnerid OÜ

[email protected]

26.09.2024 esitasite taotluse kooskõlastada vee- ja kanalisatsioonitorustiku projekti Keskkond & Partnerid OÜ töö nr 067/2024 „Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud“ (edaspidi Projekt).

Tehnovõrk on projekteeritud riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala tee km 19,97-20,72 ja riigitee nr 11312 Raasiku kaubajaama tee km 0,0-0,29 teemaale ja kaitsevööndisse.

Tutvunud esitatud materjalidega, palume projekti koostamisel juhinduda Transpordiameti juhendist: Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel.

Lisaks edastame tähelepanekud, mille osas palume projekti korrigeerida/täiendada:

Juhime tähelepanu, et riigitee nr 11312 teelõik km 0,28-0,290, Raudtee tänav ning Raasiku raudteejaama kinnistu oli Raasiku raudteejaama pargi-reisi parkla ehitusobjekt 2024 aastal. Tuleb arvestada, et katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast.

Palume leida antud lõigus alternatiivne lahendus tehnovõrkude rajamiseks või paiknemiseks, selliselt et projektiga ei kahjustataks rajatud konstruktsioone.

Projekti asendiplaanil peavad olema ära näidatud tehnovõrgu kaugused iseloomulikes kohtades teekatte servast ja/või tee teljest ning teemaa piirist, avatud kaeve korral ehituskaeviku piirjooned kogu ulatuses, ristisuunalistel kinnistel läbiminekutel puurimiskaevikute asukohad ja piirjooned (kohati on kaevikud asendiplaanilt puudu) ning nende kaugused teekatte servast. Asendiplaani joonistel tuua vähemalt riigitee maaüksuse ulatuses välja tehnovõrgu paigaldustehnoloogia (kinnine meetod), min sügavus ning kaitsetoru/hülss nõuded.

Katete taastamise osa joonised on kohati puudulikud ning pole kajastatud kõikidel aladel katete taastamist.

Palume esitada riigiteedega ristumiste kohta eraldi ristmevälja joonised. Ristmevälja joonisel võtta aluseks Nõuete lisa 3. Joonistele tuleb kanda olemasoleva tee ja teekatte kontuur, olemasolevate ja projekteeritava Tehnovõrgu asukoht ja nende sügavused maapinnast ning teekattest, teemaa piirid, puurimiskaevikute asukohad ja kontuurid (tuleb arvestada tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (kaeviku sügavus, varisemisnurk 1:1)) ning nende kaugused teekattest ja/või muldkeha alumisest nõlvajoonest. Horisontaalne mõõtahel siduda tee teljega.

Ristmevälja joonistel palume kajastada nii veetorustiku ja (surve)kanalisatsioonitorustiku sügavuse andmed toru peale.

Palume lahendada ristumine Sinilille tänavaga kinnisel meetodil ning lisada kaitsehülsid, et vältida riigiteemaal tänava katete taastamist. Lisada juurde avatud kaeve kontuurid. Pikiprofiilil palume kajastada tänavaga ristumise asukoht, puurimiskaevikute asukohad, sügavuse andmed (min 1,5m toru peale), kaitsehülsid.

Palume lahendada ristumine Ülase tänavaga kinnisel meetodil ning lisada kaitsehülsid, et vältida riigiteemaal tänava katete taastamist. Lisada juurde avatud kaeve kontuurid. Pikiprofiilil palume kajastada tänavaga ristumise asukoht, puurimiskaevikute asukohad, sügavuse andmed (min 1,5m toru peale), kaitsehülsid.

Palume nihutada vee- ja kanalisatsioonitorustikud teemaa piirile.

Palume arvestada avatud kaeve ning tehnovõrgu kaugusega truubist. Tehnovõrgu kaugus sinise ringiga kajastatud truubist ja truubi otsast min 2,0m.

Seletuskirjas palume kontrollida aadressi andmeid

Seletuskirjas palume kajastada riigitee maaüksusel rajatavate hülsside tugevuse andmed. Lisada juurde teemaale rajatavate torustike tugevuse ning min sügavuse andmed.

· Seletuskirja palume lisada, et tehnovõrkude teemaale paigaldamisel on kõrvalekalded kooskõlastatud projektist keelatud.

Lisaks, et Tehnovõrgu riigiteealusele maale paigaldamise korral peab tehnovõrgu omanik enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga tehnovõrgu paigaldamise ja talumise lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval Transpordiameti kodulehel). Sõlmitud leping on aluseks riigitee alusel maal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku liiklusväliste tööde loa väljastamiseks.

Palume parandada IKÕ plaanide loetavust. Palume eemaldada plaanidelt kõrgusarvud, kajastada taustainfo hallina sh ol ol tehnovõrgud.

Palume kajastada riigitee maaüksuse katastriüksuse nimetus ja number asendiplaanil suuremalt ning ilma kattuvusteta.

IKÕ ala värvuse osas palume valida tumedam või muu värv, et IKÕ ala kajastuks asendiplaanil konkreetsemalt.

IKÕ_11310 Aruvalla-Jägala tee.pdf IKÕ plaani leppemärkidesse palume lisada ka veekaevude ja siibrite tähised ning kajastada siibrite tähised ka IKÕ plaani.

Palume edastada komplektne täiendatud projekt, kas minu e-mailile või [email protected].

Juhime tähelepanu, et uute materjalide esitamisel võib märkuseid ning asjaolusid lisanduda.

Parimate soovidega

Laur Kõiv

Peaspetsialist

Tehnovõrkude üksus

Planeerimise osakond

55901417

Teelise 4 / 10916 Tallinn / Transpordiamet

-----Original Message-----

From: Hanno Koha <[email protected]>

Sent: Thursday, September 26, 2024 4:20 PM

To: [email protected]

Subject: Raasiku aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustiku projekti kooskõlastamine

Tere

Soovin kooskõlastada torude paiknemist riigiteede 11310 ja 11312 teemaal ja kaitsevööndis. Taotlus, milles toodud pilveteenuse link projektile, manuses.

Lugupidamisega,

--

Hanno Koha

Projekteerija

GSM: +372 58 132 082

Tel: +372 7 330 350

E-post: [email protected]

Keskkond & Partnerid OÜ

Vasara 50

50113 Tartu

www.mahutid.ee

---

Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.

--

Hanno Koha

Projekteerija

GSM: +372 58 132 082

Tel: +372 7 330 350

E-post: [email protected]

Keskkond & Partnerid OÜ

Vasara 50

50113 Tartu

www.mahutid.ee

---

Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.