Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 25.10.2024 nr 3-2/22/2532-5

Meie 27.11.2024 nr 9.3-1/24/6801-13

Arvamus Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21

// 21a kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu kohta

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) arvamuse avaldamiseks Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21

// 21a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu.

Planeeritud ala asub Lasnamäe linnaosas Peterburi tee ja Väike-Paala tänava nurgal.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada ärimaa sihtotstarbega Peterburi tee 15 //

17 // 19 // 21 // 21a kinnistust ärimaa ning äri- ja elamumaa sihtotstarbega krundid ning määrata

kruntidele ehitusõigus kuni 8 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega hoonete ehitamiseks. Lisaks

antakse detailplaneeringus heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja

tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringus on alale moodustatud

5 krunti: 3 ärimaa krunti, 1 äri- ja elamumaa krunt ning 1 transpordimaa krunt, alale on

planeeritud kuni 8-korruselised äri ning äri- ja eluhooned. Kehtiva Lasnamäe elamualade

üldplaneeringu järgi jääb planeeritav ala tootmis- ja laondusettevõte kõrvalotstarbega

ettevõtlusala (B+T) juhtotstarbega alale. Käesolev detailplaneering sisaldab ettepanekut muuta

Lasnamäe elamualade üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarve planeeritava maa-ala osas

korterelamu kõrvalotstabega ettevõtlusalaks (B+Ek). Planeeringus on kavandatud

elamufunktsioon kuni 27 % brutopinnast ning seetõttu juhtotstarvet muudetakse kuni 27%

ulatuses.

Detailplaneeringu materjalid sisaldavad liiklusmüra hinnangu (Kajaja Acoustics OÜ, töö nr

24023-01, 09.04.2024). Liiklusmüra tasemete hindamisel on kasutatud Stratum OÜ poolt

koostatud Tallinna linna liikluskoormuse uuringust aasta 2019 ja 2043 kohta. Trammiliikluse

müra on modelleeritud, kuid ei ole välja toodud müra maksimaalseid tasemeid, mis

trammiliikluse puhul on enamasti kaebuste põhjustajaks.

Olemasolevas olukorras levivad müratasemed detailplaneeringu maa-alal päeval kuni 70 dB,

öösel kuni 65 dB. Perspektiivses olukorras levivad müratasemed detailplaneeringu maa-alal

päeval kuni 70 dB, öösel kuni 65 dB. Olemasolevas olukorras ulatuvad müratasemed hoonete

fassaadideni päevasel ajal kuni 66 dB (teepoolsel küljel kuni 70 dB), öösel kuni 57 dB (öösel

kuni 60 dB). Perspektiivses olukorras ulatuvad müratasemed fassaadideni päevasel ajal kuni 66

dB (teepoolsel küljel kuni 69 dB), öösel kuni 57 dB (teepoolsel küljel kuni 60 dB). Pos 1

planeeritud müratundliku hoone fassaadideni ulatuvad müratasemed päevasel ajal kuni

66 dB (teepoolsel küljel kuni 70 dB), öösel kuni 57 dB (teepoolsel küljel kuni 60 dB).

Müra normtasemed on toodud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

(edaspidi määrus nr 71) lisas 1. Mürauuringust lähtuvalt ning arvestades, et

detailplaneeringu ala on liigitatud kui III müra kategooria ala, ületavad nii olemasolevas

2(2)

kui ka perspektiivses olukorras liiklusmüratasemed detailplaneeringu maa-alal III müra

kategooria liiklusmüra piir- ja sihtväärtusi. Müratasemete ületused jäävad Peterburi tee

poolsele kinnistu alale. Amet juhib tähelepanu, et müra normtasemed on kehtestatud

kategooriate maa-aladele ning erandid on toodud müratundlike hoonete teepoolsele

küljele.

Amet jääb oma varasema seisukoha juurde siht- ja piirväärtuste rakendamise küsimuses. Amet

juhib tähelepanu Õiguskantsleri kirjale 21.04.2023 nr 7-4/230171/2302191, milles on välja

toodud, et atmosfääriõhu kaitse seadusest ja määrusest nr 71 ei ole ühemõtteliselt aru saada,

millisel juhul tuleb kohaldada müra sihtväärtust. Kuna tehakse ettepanek muuta

detailplaneeringu raames üldplaneeringut ja maa-ala juhtotstarvet, siis ameti hinnangul

rakenduvad planeeritavale alale III kategooria liiklusmüra sihtväärtused, mis on päeval 60 dB ja

öösel 50 dB, mida mürauuringus näidatud müratasemed oluliselt ületavad. Amet on arvamusel,

et sisemüra tasemete tagamiseks tuleks hinnata ka hoonetest mööduvate trammide

maksimaalseid müratasemeid.

Rahvastiku tervise arengukavas on välja toodud, et Euroopa Keskkonnaagentuuri koostatud

müra faktilehe alusel tekitab kõige enam müraga seotud terviseprobleeme transpordi ja

teedevõrguga seotud müra linnapiirkondades (European Environment Agency, 2018). Euroopa

Keskkonnaagentuuri hinnangul põhjustab keskkonnamüra Euroopas igal aastal 10 000

enneaegset surma, 43 000 inimest tuleb hospitaliseerida, kaheksal miljonil on unehäired ning 20

miljonit inimest on mürast häiritud või ärritunud (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2019).

Planeeringu elluviimine tähendaks varasemalt eluruumideta kinnistule uute elanike toomist, kes

asuvad elama vahetult suure liiklussagedusega tee äärde.

Amet lisab, et hoone heliisolatsiooniga siseruumides müratasemete normide tagamine ei välista

elanike soovi ruume akna avamisega ventileerida. Ameti praktikast lähtudes toob see endaga

kaasa välisõhus leviva kõrgema mürataseme jõudmise tuppa, mis põhjustab inimestele olulist

häiringut tema eluruumides.

Lisaks müratasemetele tuleks arvestada ka liiklusest tuleneva õhusaaste mõju vahetult tee ääres

elavate inimeste tervisele. Liiklusest eralduvatest saasteainetest avaldavad inimesele kõige

suuremat mõju lämmastikdioksiid, süsinikoksiid ning peened osakesed. Õhusaaste puhul on eriti

olulised just pikaajalisest ekspositsioonist tulenevad kroonilised mõjud ning teaduslikud

uuringud on näidanud, et välisõhus esinevad osakesed võivad esile kutsuda negatiivseid

tagajärgi hetkel kehtivatest piirväärtustest madalamatel kontsentratsioonidel.

Amet on varasemalt 14.09.2022 kirjaga nr 9.3-1/22/6801-2 jätnud detailplaneeringu

kooskõlastamata, kuna eluruumidega planeeritud hoone jäi maa-alale, millel ameti hinnangul

esinesid müra normtasemete ületused. Amet on ülaltoodut arvestades jätkuvalt seisukohal,

et planeeritav ala ei ole uute eluruumide rajamiseks sobilik.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Jaroševitš

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

55674859

kristina.jaroševitš@terviseamet.ee